Suulised selgitused hääletuse kohta

- Euroopa Komisjoni asepresidendi Jacques Barrot’ uute pädevusvaldkondade heakskiitmine

  Urszula Gacek (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, mina toetasin tänasel hääletusel volinik Barrot’ kandidatuuri. Volinik on võtnud selge hoiaku läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega kõikide Euroopa Liidu riikide kodanikele viisavaba turismireisi küsimuse üle. Lisaks on voliniku ettepanek võtta solidaarselt käsile varjupaigataotlejate probleemid, eriti aidates selliseid riike nagu Poola, mis kindlustavad Schengeni ala välispiire, mind veennud, et volinik Barrot’l on õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi hallatavatest küsimustest terviklik arusaam.

– Raport: Manfred Weber (A6-0339/2008)

  Jean-Luc Bennahmias, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, esiteks ma palun vabandust oma puudumise eest sellelt väga tähtsalt hääletuselt. Kuna rong Pariisist Strasbourgi jäi üle tunni aja hiljaks, ei saanud mina ja mitu kolleegi selle direktiivi ja resolutsiooni üle hääletada. Nagu mu fraktsioongi, oleksin ma hääletanud täielikult selle resolutsiooni ja direktiivi vastu.

Ma sooviksin siinkohal väljendada oma sügavaimat tülgastust. Selle parlamendi ja laiemalt Euroopa Liidu väärikus ei seisne kinnipidamisasutuste korras hoidmises, kus me hoiame kümneid, sadu või isegi tuhandeid kaaskodanikke, kes on sisserändajad või sisserändaja taustaga. Kõik see näib viitavat Euroopa Liidu enesekaitsele, mille mina ja mu fraktsioon leiame olevat vastuvõetamatu.

Loomulikult tuleb võtta tänapäeval rändevoogude ohjamiseks meetmeid, aga kaitsemeetmed, mille üle on äsja hääletatud, ei ole sobilik vastus majanduslikule või kliimaga seotud rändele, mille märke võib juba näha. Kui Euroopa Liit, Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu annaksid nii väga vaja minevat arenguabi, siis oleks meil võib-olla õigus niimoodi reageerida, aga me ei ole veel sealmaal. Me oleme 0,38% juures eelarvest 0,42% asemel, kuigi kavandasime 0,7%.

Lubage mul öelda seda täie tõsidusega: mul on häbi meie parlamendi pärast ja häbi Euroopa Liidu pärast, mida me püüame üles ehitada, mis peaks olema avatud ja külalislahke ning mis suudaks tervitada enda seas kõiki maailma kodanikke.

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, Euroopa Parlamendi raportööri hr Weberi ja siseministri vahel saavutatud kompromiss niinimetatud tagasisaatmise direktiivi osas on halb kompromiss, mis heidab kahtlust Euroopa Liidu usaldusväärsusele inimõiguste valdkonnas. Seetõttu lükkab mu fraktsioon direktiivi häälekalt tagasi.

Kaasseadusandjana on parlamendil õiguslik ja moraalne kohustus püüda kehtestada eeskirju, mis on vastuvõetavad, eelkõige inimväärikusega sobivad. Parlament oleks pidanud seda kohustust täies mahus täitma ja võitlema selliste eeskirjade eest. Selle asemel on parlamendi enamus lubanud nõukogul selgelt ja lihtsalt oma eeskirjad kehtestada, nii et direktiivi saab läbi esimese lugemise lükata. Isegi kui direktiiv võiks parandada õiguslikku olukorda mõnes üksikus liikmesriigis – võib-olla sellepärast, et riiklik õigus ei sea kinnipidamise perioodile ülempiiri –, on oluline üleüldine kontekst.

Direktiiv muudab õiguspäraseks kuni 18 kuud kinnipidamise inimestele, kelle ainus „kuritegu“ on otsida endale ja oma perekonnale paremat elu Euroopas. Meie vaatepunktist ei õigusta ega vabanda liikmesriikide praegune deporteerimise praktika hädaliste kohtlemist kurjategijatena ei praegu ega tulevikus. Selle asemel et anda õnnistus praegusele praktikale, mis rikub ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike inimõigusi, ka Euroopa tasandil, peaksid liikmesriigid otsima rändeprobleemile kestvat lahendust.

Meie fraktsioonile tähendab see ennekõike ühise õigusliku sisserändepoliitika kehtestamist, mis kaitseb rändajate inimõigusi ning pakub väljavaateid puudust tundvatele inimestele, kes tulevad Euroopasse tihti oma eluga riskides.

Euroopa Parlament on maha maganud võimaluse tegutseda omaenda vastutusel ja seista kindlalt nõukogu vastu. Arvukate inimõiguste organisatsioonide ja kirikute kiireloomulisi üleskutseid on kahjuks eiratud.

  Kinga Gál (PPE-DE). - (HU) Ka mina sooviksin lisada selgituse oma Weberi raporti hääletuse kohta. Parlamendi saadikuna usun ma, et on oluline võtta vastu see raport, mis kehastab esimest sammu Euroopa Liidu sisserändepoliitika suunas. Samal ajal usun inimõiguste ja vähemuste õiguste juristina, et mu „jah”-hääl on õigustatud. Weberi raport on keerulise kompromissi tulemus, mille jooksul on parlament suutnud tagada, et teksti on lisatud arvukalt humanitaar- ja inimõiguste alaseid seisukohti. Piirkondades, kus reguleerimist ei ole, tähendab see edasiminekut. Piirkondades, kus toimib juba laiapõhine reguleerimine, ei saa see kõrgemaid nõudeid vähendada. Nagu kõikide kompromissidega, on tekstis nõrku ja haavatavaid punkte. Seetõttu mõistan ma usuliste ja ilmalike organisatsioonide väljendatud kahtlusi ning nõustun nendega, et me ei tohi lubada õigusloome kõrgelennulist keelt kasutada humanitaarsetest või inimõiguste kaalutlustest möödahiilimiseks. Me ei tohi lubada, et see tekst muutub uute tragöödiate või perekondade lõhkumise allikaks; sisserändajad, kes tulevad meie juurde inimlikumat elu otsima, on oma elus juba küllalt kannatanud. Aitäh.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, mina hääletasin Weberi raporti poolt, kuid pean ütlema, et tegin seda mõningate mööndustega. Vasakpoolsed ja äärmusvasakpoolsed on direktiivi vastu kõva kisa tõstnud. Nad on seda esitanud kui direktiivi, mis keeldub häbitult tunnistamast ebaseaduslike rändajate inimõigusi, kuigi tegelikult on asi vastupidine. Esiteks esitatakse ebaseaduslike rändajate reguleerimine Euroopa direktiivi teel vastuvõetava poliitilise valikuna. Liikmesriigid peavad pakkuma ebaseaduslikele rändajatele, kes seda nõuavad, ka õigusabi.

Ei ole vastuvõetav lasta inimestel saada õigusi ebaseaduslikust olukorrast. Selle kõrval on palju direktiivi elemente, mis ei kohusta millekski. Seda öeldes pakub direktiiv mõnedele liikmesriikidele võimalust hoida ebaseaduslikke rändajaid kauem kinni, et neid pärast deporteerida. Teine positiivne säte on viieaastane tagasituleku keeld pärast deporteerimist, et vältida nende tulekut ülejäänud Euroopasse. Sisserände probleem nõuab palju äärmuslikumaid meetmeid, kui on esitatud selles raportis, aga see on samm õiges suunas.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra juhataja, vaadakem korra arvnäitajaid. Umbes saja aastaga on maailma rahvaarv suurenenud umbes seitse korda, ühest miljardist 7 miljardi inimeseni. Selline rahvaarvu plahvatuslik suurenemine ei saa jätkata, ilma et sellel oleks tagajärgi jõukale Euroopa kontinendile, mis peab ka võitlema tohutu suure demograafilise puudujäägiga. Meie tänased sisserändeprobleemid on tõepoolest väga tõsised, aga need on veel kontrollitavad, võrreldes sellega, mis meid tabavad tulevastel aastakümnetel. Sellest vaatepunktist lähtudes on selles tagasisaatmise direktiivis ette nähtud meetmed tegelikult kasutud ning kahtlemata ebapiisavad. Me peame tegema palju rohkem kui need loiud meetmed, mis ebaseadusliku rändevoo tagasihoidmisel teevad kaks sammu edasi ja sammukese tagasi. Aga et väike märguanne ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise poliitika kohta on parem kui mitte midagi, hääletasin ma Weberi raporti poolt, kuigi ilma erilise innuta.

  Romano Maria La Russa (UEN). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletades täna Weberi raporti poolt, astusime võib-olla olulise sammu ebaseadusliku sisserände vastaste meetmete laialdase raamistiku koostamise poole. Meetmed, mis vastavad tohutu hulga Euroopa kodanike, kellest paljud on kolmandate riikide kodanike sooritatud kuritegude ohvrid, julgeolekunõuetele.

Mul on hea meel veenduda, märkida, et Euroopa Parlament, universaalse vabaduse ja õiguste tagaja, on viimaks näidanud, et on ühise poliitika poolt, et vastata liikmesriikide vajadustele ebaseadusliku sisserändega võitlemisel. Me oleme teinud selgeks, et eesmärk ei ole mitte ainult tabada neid, kes ebaseaduslikult siin viibivad, vaid luua selged, läbipaistvad ja kiired tagasisaatmise menetlused. Seetõttu ei ole asi mitte ainult tagasisaatmise kehtestamises, nagu mõned tahaksid seda teha, näiteks sissesõidukeeluga...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). - (ES) Mina hääletasin mõnede, täpsemalt öeldes nelja muudatusettepanekute poolt, mis püüdsid seda direktiivi paremaks muuta. Aga ma hääletasin ka lõpliku direktiivi poolt, kuigi neid muudatusettepanekuid ei kiidetud heaks.

Ma usun, et direktiiv parandab oluliselt paljudes Euroopa Liidu riikides ebaseaduslikult viibivate sisserändajate õigusi. Seda ei saa eitada: peame vaid võrdlema praegu liidus kehtivaid seaduseid.

Ilmselgelt ei ole see direktiiv, mida mõned meist oleksid koostanud, kui meil oleks olnud võimalus seda teha, kui igaüks meist oleks saanud seda ise ette valmistada. Siiski peab kaasotsustamismenetluses olema tasakaal Euroopa Parlamendi õiguspärasuse ja kõikide riikide parlamentide ning valitsuste õiguspärasuse vahel.

Riikide parlamendid kannavad nüüd direktiivi rakendamisel suurt vastutust ning Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus peavad selle rakendamist jälgima. Nüüdsest peale alluvad õiguste piirangud liikmesriikides Euroopa õigusaktidele, need ei ole enam riiklikud otsused.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mul on hea meel näha, et mind imetlevad endiselt paljud kolleegid, keda ma peaksin muidugi tänama, et nad ootasid ära, et kuulda, miks ma hääletasin Weberi raporti poolt.

Härra juhataja, ma usun, et meil on tegu millegagi, mis ei ole väga erinev barbarite sissetungist Rooma impeeriumisse üle 2000 aasta tagasi. Rooma impeeriumisse tungisid siis relvastatud salgad ning roomlased haarasid enda kaitseks relvad, kuid langesid, nagu me teame, traagilistes tingimustes.

Nüüd, kui Euroopa on kõikide maailma riikide elanike sihtkohaks – neil on ka loomulikult õigus, sest nad on näljased, nagu barbarid, kes olid näljased ja tahtsid süüa Rooma purskkaevude ääres –, on Euroopal õigus end kaitsta ning määrata, et need, kes tahavad meie territooriumidele sisse tungida, tuleb tagasi piiri taha saata.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra juhataja, arvestades, et Euroopas on 10 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat ja et Boeing mahutab 300 reisijat, peaksime täitma üle 30 000 Boeingu, et vastata direktiivi sätetele tagasisaatmismenetluse kohta. See tähendab, et igast Euroopa Liidu 27 pealinnast tõuseb kolme aasta jooksul õhku üle 1000 Boeingu.

Arvude seisukohalt oleks see ilmselgelt hullumeelne ja ebareaalne ettepanek. Siiski on midagi, mis on veel hullumeelsem. Et sisseränne peegeldab tegelikult vaid majandusliku üleilmastumise sotsiaalset külge, kus maailma kapitalism paneb töötajad üksteisega võistlema, loome me direktiivi, mis tegeleb probleemi peegeldusega. Ma ei tea, kas praegusel juhul on tegu silmakirjalikkusega või kellegi arvates naljaga, kuid igatahes on see kahtlemata lühinägelik. Planeedi rändrahvad on pidevas liikumises, sest nad tahavad süüa ja juua, enda eest hoolitseda ja end harida. Toit ja selle nappus, vesi ja selle jagamine, pandeemiad ja see, kuidas need levivad, on kõik maailma riikidele omased. Mida varem me oma ühiste probleemide käsilevõtmisel ja poliitiliselt haldamisel koos tegutseme, seda varem saame...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Härra juhataja, väljarände pooldajad on alustanud valeinformatsiooni kampaaniat selle ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisdirektiivi vastu, mida nad nimetavad häbiväärseks direktiiviks. See ei ole midagi muud kui hästi korraldatud poliitiline näitemäng vasakpoolsete ja parempoolsete vahel. Vasakpoolsed protestivad, et saada sisserändajatele lisaõigusi, ning kui nad need saavad, väidavad nad, et kogu protsess on kindel ja range.

Tegelikult kaitseb muudetud dokument palju rohkem tagasisaadetavate sisserändajate õigusi ja nende pikendatud viibimist Euroopas kui tagab nende tagasisaatmise. Inimeste hoidmine kinnipidamiskeskustes on viimase lootuse andmise äärmiselt piiratud meede ja 18kuune kinnipidamisperiood on absoluutne ülempiir, mida tuleb kasutada vaid väga erakorralistel juhtudel. Riigid, kellel on sellest allapoole jäävad seaduslikud piirid, säilitavad need. Vabatahtliku tagasipöördumise tähtaeg kaitseb asjaomaseid isikuid selle eest, et neil keelatakse viibida Euroopa Liidu territooriumil, ning liikmesriike kutsutakse üles seda reguleerima vähimalgi ettekäändel. Teiste sõnadega ei sunnita Prantsusmaad, kellel on kogu Euroopas kõige leebem õigusloome, seda muutma, veel vähem järgima rangemat joont. Sarkozy võib tahta, et inimesed mõtleksid teisiti, et teda aitaks vasakpoolsete seisukoht. Ainult mõne selle dokumendi positiivse külje pärast...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Daniel Hannan (NI). - Härra juhataja, täna hommikul nägime suurepärast sümbolismi väljendamist. Üksteise järel tõusid kõnelejad püsti ja ütlesid, et austavad Iiri rahvast. Kohe seejärel surusime hääletusel läbi selle raporti, mis on esimene samm ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika loomise poole, mis oleks olnud suur osa Lissaboni lepingust.

Kui me sooviksime tõsiselt austada Iiri rahva hääletust, siis kindlasti ei jätkaks me selle teksti sätete varjatud rakendamisega, vaid hakkaksime muutma neid osi, mida me lisasime, eeldades „jah“-häält, kaasa arvatud Euroopa Liidu välisteenistus ja põhiõiguste amet.

Proua Wallström ütles täna hommikult, et on tähtis teada saada, miks inimesed vastu hääletasid. Mille vastu nad hääletasid, küsis ta. Las ma vastan talle: ma pakun, et nad hääletasid Lissaboni lepingu vastu. Selle näitajaks oli valimisleht, mis küsis, kas nad tahavad Lissaboni lepingut heaks kiita.

Härra Cohn-Bendit ütles, et oleks vale lasta ühel miljonil inimesel otsustada poole miljardi eurooplase saatuse üle. Ma olen sellega rõõmuga nõus. Andke ka poolele miljardile nende referendumid. Pactio Olisipiensis censenda est!

(Aplaus)

– Raport: Eluned Morgan (A6-0191/2008)

  Richard Seeber (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, ma lükkasin selle raporti tagasi, sest see ei täida eesmärki kolme olulise punkti osas. Esiteks ei olnud võimalik tagada muudatusettepanekute 170 ja 171 vastuvõtmist, mis olid eriti olulised piirkondlike võrgustike jaoks ning mis oleksid loonud vabastusi suuruse alusel.

Teiseks ei tunnustatud ka kolmandat viisi. Energeetikasektoris on oluline planeerimise ennustatavus, aga kahjuks jäi peale komisjon oma õigusliku eraldamise ja täieliku eraldamisega. Minu arvates ei vii see meid õiges suunas.

Kolmandaks ebaõnnestus meil luua vastutus tuumatööstusele õnnetusjuhtumite korral. Kõigil neil põhjustel oli Austria Rahvapartei (ÖVP) raporti vastu ning ei saanud hääletada paketi poolt.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). - (CS) Mina hääletasin oma kaasparlamendiliikme proua Morgani raporti poolt, sest ma olen nõus, et on vajalik tagada gaasi ja elektri kindel tarnimine, jätkusuutlik, vähese süsinikdioksiidiheitega energiaturg ning ülemaailmne konkurents. Selle eesmärgi saavutamise viis oli üks eile siin täiskogu istungil arutatud teemasid. Ei ole selgepiirilist tõendust, et täielik omandisuhete eraldamine toob automaatselt kaasa suuremad investeeringud ja võrgu parema toimimise. Siinkohal näen ma endiselt laveerimisruumi, et otsida lahendust, mis toob kasu nii tarbijatele kui ka teistele osapooltele, kes võivad tahta turule siseneda. Üleeuroopalise elektrituru loomiseks on meil vaja investeeringute ja tegevuse piiriüleses edastamises ja koordineerimises intensiivsemat piirkondlikku koostööd. Sellepärast toetan ma piirkondliku koostöö koordineerimise mehhanismide tugevdamise põhimõtet.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, ühisturg tähendab suuremat konkurentsi ja seega kõrgemaid nõudeid. Turul osalejad on seega kohustatud tegema asjakohaseid investeeringuid ja parandama oma jaotusvõrkude mahtu. Selle tulemuseks on ohutum tarnimine ja vähem probleeme energia tarnimisega. Energia siseturu loomine on väga oluline, arvestades, et me näeme, et nõudlus energia järele kasvab pidevalt. Energia siseturg on oluline samm õiges suunas, kuid see pole veel piisav, tagamaks Euroopa energiaohutust. Me peame looma ühise energiapoliitika solidaarselt. Tuleb luua sobivad mehhanismid, mis võimaldaksid liikmesriikidel energiakriiside puhkemisel üksteist toetada. Aga veelgi olulisem on, et Euroopa hakkaks viimaks energiaalase välispoliitika teemal rääkima ühel häälel. Energiaohutust saab saavutada ainult sidusa, tõhusa ja ennekõike ühise poliitika kaudu.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, mina hääletasin Morgani raporti poolt. Minu arvates oli selles väga tähtsaid elemente. Ilmselgelt vajame me Euroopas palju konkurentsivõimelisemat energiatööstust, tagamaks, et igaüks Euroopas saab kasu paremast konkurentsist, madalamatest hindadest ning kvaliteetsematest teenustest.

Ma tundsin erilist heameelt detsentraliseeritud energiatootmise lõigu üle, eriti siis, kui see ütles, et me peame tagama, et võim tuuakse inimestele tagasi kohaliku energia tootmise ja majapidamises toodetava energia kaudu. Need, kes toetavad kohaliku elu edendamist, küsiksid, miks peaksime piirduma energiaga. Miks mitte jaotada võimu mitmetes valdkondades mitte ainult tagasi riikide valitsustele, vaid ka kohalikele omavalitsustele – inimestele, kes on küsimusele, mille kohta õigusakte koostatakse, kõige lähemal? Ma istun siin kolleegide Daniel Hannani ja Chris Heaton-Harrisega, kes on ka Otsese Demokraatliku Liikumise nimelise suure organisatsiooni liikmed. Kui te tõesti usute võimu andmisesse rahvale, peaksime võimu neile tagasi delegeerima ja küsima neilt, mida nad tahavad. Kui te tõesti küsite neilt Lissaboni lepingu kohta, nagu meie küsisime Iirimaal, siis ütleksid nad „ei“.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, ka mina toetasin Morgani raportit, sest ma olen veendunud, et me peaksime selles konkreetses sektoris omandisuhted täielikult eraldama, ning liikmesriikide kogemus näitab, et omandisuhete täielik eraldamine toob kaasa suurenenud investeeringud ja võrgu parema toimimise.

Siiski tahan ma rääkida ka kohalikust energia tootmisest, sest ma usun, et see on hea samm edasi, nii kaua kuni kohalikke projekte toetavad kohalikud inimesed ja need toovad kasu kohalikule piirkonnale.

Piirkonnas, mida ma esindan, Daventry valimispiirkonnas, on meil palju soovimatuid tuulepargi ettepanekuid. Mõned on maha laidetud, mõned kerkivad esile, aga ükski neist ei teeninda kohalikku piirkonda. Kõik need põhinevad mingil uuel abikavaga põllumajandusel, mis on loodud Briti valitsuse direktiiviga, mille kohaselt peame järgima seda taastuvenergiate suunda ja ei midagi muud. Me peaksime keskenduma väga lühinägelikule eesmärgile.

Nii et kahtlemata, kui me läheme energia tootmiseks piirkondade kõige kohalikumale tasandile, peaksime usaldama kohalikke inimesi, et nad leiaksid lahendusi, mida nemad vajavad.

– Raport: Alejo Vidal-Quadras (A6-0228/2008)

  Richard Seeber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, mina hääletasin selle raporti poolt. Minu arvates on mõistlik, et Euroopal on energeetikasektoris siseturg, mistõttu on meil vaja põhivõrguettevõtjate võrgustikku. Siiski peame kindlustama, et me loome rakendamisel tõepoolest võrdsed võimalused, kuid jätame samal ajal laveerimisruumi piirkondlikele vabastustele. Erinevate energeetikasektorite vahel peab olema võimalik teha ristsubsideerimist, et tagada energia tarnimine Euroopa kõige kaugemates piirkondades ja orgudes ning Euroopa saartel. Me võime eeldada, et energia tarnimine on siin palju kallim ja seega ettevõtetele rahaliselt vähem atraktiivne, nii et me peame suutma siin luua kohase tasakaalu.

Mul on Briti kolleegidele kiire märkus: nagu ma aru saan, on Suurbritannias läbi aegade peetud ainult üks referendum, nimelt ühendusse astumise kohta. Võib-olla peaksite muutma oma riigi põhiseadust, et oleks võimalik seda otsest demokraatia vahendit kasutada. See oleks midagi, mis valmistaks mulle suurt heameelt.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, palun vabandust, et ma nii hilja sõna võtan. Ma plaksutasin eelmisele kõnelejale, kes tegi oma kõnele väga hea kokkuvõtte.

Minu märkused puudutavad ka Chichesteri raportit, nii et ma arvan, et esitan oma märkused koos, mitte ei küsi kaht eraldi kõneaega. Mingis mõttes võib see raport rõhutada üht võimalikku puudust eurobürokraatide ja inimeste mõtlemises, kes siin täiskogul tihti istuvad, nimelt et Euroopal on lahendus kõikidele probleemidele. Loomulikult tervitan ma Euroopa reguleerivate asutuste ametit, kus riiklikud reguleerijad koos töötavad, kuid ärgem unustagem, et tihti mõistavad kohalikke olusid kõige paremini riiklikud reguleerivad asutused.

Ärgem lubagem sellel organil muutuda Euroopa superseadusandjaks. Olgem kindlad, et reguleeriv asutus mõistab kohalikke olusid ning annab kohalikele inimestele tõeliselt aru. Kui me anname aru kohalikele inimestele, on neil võimalus hääletada põhiseaduse vastu.

– Raport: József Szįjer (A6-0086/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, ma mõtlen juba oma pressiteate peale ning arvan, et alustan rääkimist „täistuubitud täiskogule“, kuigi võib-olla peaksin lihtsalt ütlema rääkimist „täistuubitud tõlgikabiinile“. Ma tänan, et tõlgid jäävad paigale, jäävad oma lõunast ilma ning kuulavad neid arutelusid siin.

Ma olen inglise jalgpallikohtunik ning kardan seega kõiki Poola poliitikuid siin täiskogus, kes tahavad selliseid inimesi maha lüüa. Siiski mõtlesin ma eile õhtul pärast jalgpalli vaatamist – eriti Prantsusmaa-Itaalia mängu –, et võib-olla peaks Prantsuse meeskond tegema seda, mida nende poliitilised juhid teevad: eirama täielikult tulemust ja jõudma sellegipoolest veerandfinaali, sest just seda me kavatseme siin teha Lissaboni lepinguga.

Põhjus – ja härra juhataja, te võite mõelda, kuidas ma raportini jõuan, mõnikord mõtlen ma seda isegi –, miks me ei vaja Lissaboni lepingut, on tõestatud selles raportis. EL ei jää ilma selle lepinguta toppama. Täna hääletasime siin edukalt institutsioonilise organisatsiooni ulatusliku muudatuse üle – ja meil ei olnud selleks vaja eraldi lepingut.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Euroopa Komisjoni asepresidendi Jacques Barrot’ uute pädevusvaldkondade heakskiitmine (B6-0306/2008)

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma hindan väga kõrgelt rangust ja kahtluse puudumist, millega Jacques Barrot toetas esmaspäevasel kuulamisel Euroopa kodakondsusega seotud õigusi ning eriti liikumisvabadust.

Euroopa kodanike õigused ja vabadused on Euroopa integratsiooni kõige tähtsamad saavutused ja neid ei tohiks mingil juhul ohustada, ükskõik milliseid põhjuseid välja tuues.

Riigi kodanikud, keda ma sellel foorumil esindan, Rumeenia kodanikud, jälgivad hoolikalt ja murega teatud liikmesriikide liikumisvabadust puudutavaid arutelusid.

Rumeenia kodanikud välismaal, kes enamjaolt töötavad korralikult ja kõvasti, toovad nende riikide majandustele, kus nad töötavad, vastuvaidlematut kasu.

Nemad – ja ma olen kindel, et nad ei ole ainukesed – ootavad, et Euroopa Komisjon mängiks täieliku liikumisvabaduse kaitsmisel aktiivset ja kindlat rolli.

Ma loodan kogu südamest, et Jacques Barrot’ terve volituste aeg järgib seda kohustust kaitsta Euroopa kodanike õigusi.

– Raport: Ewa Klamt (A6-0139/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Me seisame vastamisi humanitaardraamaga, kus perekonnad mitte ainult ei kannata sellepärast, et nende sugulased on kadunud, vaid on pidanud ka elama aastakümneid piineldes, teadmata nende saatust.

Sellepärast pean ma väga tähtsaks, et kõik asjaomased osapooled jätkaksid konstruktiivset koostööd, nii et kõikide Küprose kadunud isikute saatuse uurimised saaks kiiresti lõpule viia.

CMP (Küprose kadunud isikute komisjon) roll on samuti äärmiselt oluline kõikide inimsäilmete tuvastamisel.

Et ELi rahaline toetus CMP projektile kestab kuni 2008. aasta lõpuni, toetan ma edasise rahalise abi eraldamist CMP-le, nii et see saaks jätkata oma tegevust 2009. aastal. See toetus peaks võimaldama CMP-l ka suurendada oma mahtu, eriti välitöödel, palgata rohkem teadlasi ja rahastada vajaduse korral rohkem varustust.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Meil ei ole midagi selle vastu, et Küprose komisjon saab edaspidi oma jätkuva töö jaoks abi ja rahalist toetust, kuid me arvame, et raha peaks eraldama Punasele Ristile, kellel on sellel alal kogemust ja asjatundlikkust. Sel põhjusel hääletasime ettepaneku vastu.

  Ewa Klamt (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Nagu raportöörgi, tervitan ma Euroopa Parlamendi ülekaalukat toetusavaldust Küprose kadunud isikute resolutsioonile. Kadunud isikute kõikide sugulaste õigus on teada nende saatust, mis selgub säilmete väljakaevamise ja tuvastamise abil. Aastakümneid kadunud olnud sugulaste säilmete asukoha määramine ja neile korraliku matuse korraldamine on ainus viis, kuidas Kreeka ja Türgi päritolu küproslased saavad selle valusa peatüki oma elus sulgeda, sest see annab neile lõpuks mingi teadmise kallite inimeste saatuse kohta. Ma olen veendunud, et see võib anda olulise panuse positiivseks liikumiseks Küprose taasühendamise poole.

Rahastamise sätte kaudu toetab EL juba aktiivselt kadunud isikute komisjoni (CMP) tööd väljakaevamistel, antropoloogilistes laborites ja tööd perekondadega. Selles kontekstis on oluline, et kadunud isikute komisjon teostaks kõik vajalikud uuringud ja analüüsid, kuni on veel tunnistajaid, kes võivad anda teavet kadunud isikute humanitaarprobleemi kohta.

Seetõttu pean ma äärmisel oluliseks anda Euroopa Liidu 2009. aasta eelarvest täiendavad 2 miljonit eurot ning kutsun nõukogu ja Euroopa Komisjoni üles jõudma selle rahalise lisatoetuse suhtes kokkuleppele.

– Raport: Manfred Weber (A6-0339/2007)

  Gerard Batten (IND/DEM), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti vastu, sest see teeb rahvusriikidele ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise raskemaks. Ja kui ebaseaduslikele sisserändajatele on antud elamisluba ELi liikmesriikides, on neil lihtsam tulla Suurbritanniasse ja suurendada Ühendkuningriigi ebaseadusliku sisserände koormat. Sisserände ja varjupaigapoliitika üle peaksid igal juhul otsustama demokraatlikud rahvusriigid, mitte Euroopa Liit.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan, härra juhataja. Ma hääletasin pärast fraktsiooni PSE muudatusettepanekute tagasilükkamist Weberi raporti vastu.

Kahtlemata on selles väga tundlikus valdkonnas vajadus õigusloome järele, kaasa arvatud liikmesriikide tihti omavolilisi tõlgendusi arvesse võttes. Käesolev ettepanek sisaldab siiski põhjendamatuid puudusi. Näiteks on vastuvõetamatu saatjata alaealistele ettenähtud kohtlemine, nagu ka suutmatus anda tagatisi raskustes inimestele, näiteks inimkaubanduse ohvritele, rasedatele naistele, eakatele ja puuetega inimestele.

Teine absurdne asi on säte, mille kohaselt võib kinnipidamisperioodi päritolumaaga halduskoostöö puudumisel pikendada. Sudaani põgenike olukord näiteks hakkab sõltuma kohalike rahvastikuregistrite tõhususest. Meil oli vaja rangeid eeskirju, et tagada meie kodanike ohutus, mitte ahistamine, mis on inimväärikuse solvamine. Euroopa kirjutas täna oma ajalukku inetu lehekülje.

  Michael Cashman (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi Töölispartei (EPLP) keeldus õigusakti ettepaneku üle hääletamisest, sest Ühendkuningriik ei ole kohustatud seda direktiivi järgima, kuna tal on JSK sisserände ja varjupaiga meetmete suhtes valikuvõimalus. Samas oli väga oluline hinnata hoolikalt meie vastutust, sest sellel oleks olnud otsene mõju direktiiviga õiguslikult seotud riikidele.

Weberi raport nõudis mitmeid muudatusettepanekuid, mis oleksid raportööri raporti projekti parandanud. Oli oluline, et raport sisaldaks fraktsiooni PSE soovitatud konkreetseid muudatusettepanekuid. Kuna neid muudatusettepanekuid vastu ei võetud, keeldusime raporti üle hääletamisest. Need muudatusettepanekud olid:

muudatusettepanek 98, et tagada saatjata alaealiste kaitse;

muudatusettepanek 103, mis käsitles kinnipidamise kestust ja tingimusi;

muudatusettepanek 95 põgenemise ohu määratluse kohta.

Üldiselt on Euroopa Parlamendi Töölispartei seisukohal, et raport ei tugevdanud ELi riikide suutlikkust tegelda tõhusalt ja inimlikult ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisega, vaid on juba varem keerulisele ja väga emotsionaalsele teemale lisanud hoopis lisaraskuse.

  Maria da Assunção Esteves (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ebaseadusliku sisserände direktiiv esitab võimatu dilemma. Ühelt poolt päästab eeskirjade puudumine valla suure hulga sisserändajaid puudutava ebainimliku tegevuse. Teisest küljest on direktiivi suhtes vähe üksmeelt, see on ehitatud paljude ebaselgete mõistete ja viidete ümber, mis jäävad liikmesriikide tõlgendada. Teiste sõnadega on direktiiv nõrk. Kompromissleping ei saavuta Euroopa eesmärki. Nüüd on parlamendil võimatu ülesanne valida barbaarsusele viiva kaose ja kehvade või ebatäielike eeskirjade vahel, tegemata sugugi seda kära, mida korralik parlament peaks tegema. Puhtalt ebaõnne tõttu ei saa nõukogult midagi muud oodata ja komisjon venitab Euroopa solidaarsusfondi loomisega koos ebaseadusliku sisserände päritolumaadega ja Lõuna-Euroopa liikmesriikidega, kes selle tõttu otseselt kannatavad. Irooniline, et tänapäeval tähendab siiras hääletus hääletamist kinnisilmi.

  Nigel Farage (IND/DEM), kirjalikult. − Me hääletasime raporti tagasilükkamise poolt, sest me ei taha mingit Euroopa ühist sisserändepoliitikat. Meie arvates peaksid riigid ise otsustama, kes ja millistel tingimustel nende territooriumilt välja saadetakse.

Kuigi me ei hääleta kunagi ühegi õigusakti poolt, tahaksime märkida, et me hääletasime muudatusettepaneku 75 poolt, mis lükkas tagasi komisjoni ettepaneku ühise väljasaatmispoliitika kohta, aga mitte muudatusettepaneku teinud fraktsiooni esitatud põhjuste/õigustuste pärast. Meil olid tagasilükkamiseks oma põhjused.

Me ei teinud seda sellepärast, et direktiivi ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes. Meie hääletamisotsust mõjutas sellega kaasnev põhimõte.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et Weberi raport tagasisaatmise direktiivi kohta võeti vastu suure häälteenamusega.

See hääletus näitab selgelt, et Euroopa Parlament ei ole allunud populistlikule ja valimiskampaaniale, mis selle direktiivi ettepaneku vastu algatati, vaid on, vastupidi, eelistanud käia vastutustundlikku ja pragmaatilist teed.

Parlament on üles näidanud küpsust ja südametunnistust, kui võttis vastu dokumendi, mis suurendab kahtlemata kolmandate riikide kodanike kaitse taset, kes elavad liikmesriikides, kus taoline kaitse on väga madalal tasemel või puudub üldse.

Hääletusel on kahekordne väärtus: see ei õõnesta neid praegusi riiklikke sätteid, mis annavad juba piisavaid tagatisi – nagu näiteks Prantsusmaal –, ning viib need liikmesriigid, kelle süsteemid on kõige piiravamad ning kaitsevad kõige vähem, inimlikumale tasandile.

See tekst, mis ei puuduta varjupaigataotlejaid, on vaid esimene samm sisserände eeskirjade kehtestamise ja põhilise ühtlustamise suunas. Seda ei tohiks võtta eraldatult, vaid vaadelda osana ELi seadusliku rände edendamise üldisest poliitikast, mida Euroopa vajabki.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin tagasisaatmise direktiivi vastu. Ma olin valmis toetama direktiivi, mis ei oleks küll kaugeltki täiuslik, kuid annaks kasulikke juhiseid neile Euroopa liikmesriikidele, kellel ei ole üldse oma sisserändeseadusi, või siis neile, kelle õigusaktid on liiga karmid.

Kuna parempoolsete ja liberaalide enamus lükkas tagasi 10 sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, kaasa arvatud alaealiste parema kaitse kohta, hääletasin ma lõpuks „ei“ koos enamiku mu fraktsiooniga. Ma olen endiselt veendunud, et isegi kui Euroopa ei suuda hoolitseda maailma kõikide hädade eest, peaks ta siiski jääma avatuks positiivsele ja kontrollitud sisserändele.

Tuleb võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, millega kaasneb inimlik tragöödia ja kannatused ning taoliste ebaseaduslike võrgustikega seotud kuritegevus. Kolmandate riikide kodanikud, kes on ebaseaduslikult riiki sisenenud, peab tagasi saatma, aga seda tuleb teha viisil, mis on seaduslikult asutatud riigi vääriline.

Ma olin valmis toetama direktiivi, mis ei oleks küll kaugeltki täiuslik, kuid annaks kasulikke juhiseid neile üheksale Euroopa liikmesriigile, kellel ei ole üldse oma sisserändeseadusi, või siis neile, kelle õigusaktid on liiga karmid.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Erakond Juuninimekiri on väga kriitiline selle raporti ja kompromissi suhtes, mida teatud erakonnad toetavad. Riigi pagulaspoliitika on ainult riigi asi ning seda tuleb otsustada riigi õiguskultuuri kontekstis. Selle raportiga astub EL suure sammu Euroopa rändepoliitika kehtestamise suunas, mis on ebaseaduslike sisserändajate suhtes väga range. Kavas on omavoliline ja süstemaatiline inimeste kinnipidamine, kes ei ole sooritanud ühtegi kuritegu, vaid on ainult ületanud rahvusvahelise piiri. Raportis tehakse ettepanek, et inimesi peaks nende olukorrast hoolimata Euroopa territooriumilt viieks aastaks täielikult välja ajama, mis tegelikult tähendab Euroopa kindlust.

EL peaks olema väärtuste liit, mis hoiab inimõigusi ja inimväärtusi pühana, aga see ettepanek trotsib seda. Juba on olemas sellised organisatsioonid nagu ÜRO Pagulaste Ülemkomissar (UNHCR) ja ÜRO pagulaste allasutus, et toetada vähem kaitstud inimeste inimõigusi ja sätestada inimlikule kohtlemisele vastuvõetavad eeskirjad ja nõuded.

Juuninimekiri lükkab selle raporti tagasi ja loodab, et teised parlamendiliikmed teevad sama.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kahetsusväärsel moel lükkas parlamendi enamus tänu sotsiaaldemokraatide ja parempoolsete ühinemisele tagasi meie ettepaneku lükata tagasi see põlastusväärne direktiiv.

Hääletuse kaudu püüdsime takistada nõukogu lepingu edasiliikumist, kuna see soovib luua ühenduse sisserändepoliitika, mis on piirav, valikuline ja kuritegelikuks tunnistav ning ei austa sisserändajate inimõigusi.

Direktiivi arvukad vastuvõetamatud aspektid on: võimalus pidada sisserändajaid kinni maksimaalselt 18 kuud; perekondade, isegi alaealistega perekondade kinnipidamine; alaealiste väljasaatmine ilma kohustuseta neid anda üle pereliikmele või seaduslikult määratud hooldajale; väljasaadetud sisserändajale määratud piirang ELi riikidesse sisenemiseks kuni viie aasta jooksul.

Kui ELi institutsioonid tahavad vastu võtta meetmeid sisserändajate kohta, peaksid nad tegema ettepaneku, et liikmesriigid ratifitseeriksid ÜRO konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekondade õiguste kaitse kohta.

Inimeste väärikusele ei saa põhjendust nõuda. Nende õigusi peab kaitsma ja tunnustama, hoolimata nende dokumentide olukorrast. Me ei tohi algatada poliitikat, mis rikub inimõigusi ning tunnistab kuritegelikuks mehed ja naised, kes püüdlevad vaid töö ja paljudel juhtudel põhiõiguse, õiguse elule poole.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE), kirjalikult.

– (FR) Inimõiguste üle ei saa läbi rääkida. Dokumendis ette nähtud vabadusekaotus on tõsine tegu, isegi piiratud perioodiks. Miks ei räägi me sellest, et tervitada neid, kes saabuvad Euroopa territooriumile, ja nende vastuvõtmise vahenditest, mitte kinnipidamiskeskustest? Me oleme aastakümneid teadnud, et salakaubavedajatel on kuritegelik huvi inimkaubanduse vastu ning et tihti on nende halvasti makstud ja halvasti majutatud ebaseaduslike töötajate varustamisega seotud kaasosalisi.

Ma leian, et kiiresti on vaja õiguslikke meetmeid, et nurjata nende salakaubavedajate ja inimkaubitsejate tegevus. Mis puutub vabatahtliku tagasipöördumise poliitikat, siis selle toetamine sihipärase koostöö poliitikaga saadaks parema signaali kui nende vangistamine, kes ei ole milleski süüdi. Maa ei ole meie oma, meil ei ole õigust pidada end kontinendi isandateks ja isegi seaduslikult asutatud riikidel nagu meie riigil ei ole õigust toimida inimese väärikuse õiguse vastaselt.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Weberi raporti vastu ja mõistan hukka väljapakutud tagasisaatmise direktiivi tingimused. Direktiiv lubab liikmesriikidel hoida rändajaid kinni kuni 18 kuud, isegi põhjustel, mis ei allu nende kontrollile. See ei ole märk tsiviliseeritud sisserändepoliitikast ega täida nõudeid, mida me ootaksime ELilt.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Mina hääletasin selle raporti vastu: see on väga tundlik teema ning mõjutab järjest rohkem inimesi, asjaolu, et seda käsitletakse pigem logistilise kui inimliku probleemina, on talumatu. Palju sätteid on lihtsalt vastuvõetamatud: Euroopa territooriumile kuni viieks aastaks uuesti sisenemise keelu lisamine, võimalus pidada kinni perekondi ja saatjata alaealisi, võimalus saata inimesed tagasi läbi transiidiala, eraldamise suhtes kaitsetute inimeste madal kaitsetase, asjaolu, et see ei takista varjupaigataotlejate kinnipidamist, ning oluliste tagatiste puudumine tagasisaatmis- ja vahistamisotsustes.

Lisaks on sisseränne tihedalt seotud arengupoliitikaga. EL peab looma kolmandates riikides tõelise arengu kindlustamiseks vajalikud meetmed ja abi. Sisserändajad ja liikmesriikides ebaseaduslikult viibivad sisserändajad ei ole sellist olukorda valinud: nad ei saa jääda oma kodumaale, sest paljudel juhtudel ei ole nende põhivajadused kaetud. 21. sajandil on see tõsiasi, mille pärast peaksime häbi tundma.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmine nende päritoluriiki on äärmiselt vastuoluline teema. 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni, 1967. aasta protokolliga muudetud 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni laiem tõlgendamine keelab enamjaolt sellised tegevused. Kui ma võtan lisaks eespool mainitud tekstidele arvesse komisjonide (näiteks LIBE-komisjoni) kriitikat, pean ütlema, et direktiiv, mis võimaldab pidada inimesi kinni 18 kuud, nagu ka liikmesriikide kinnipidamiskeskusi külastades nähtud tingimused muudavad vastuolu ainult nähtavamaks. Kõiki, kes sooritavad kuriteo, tuleks karistada, kaasa arvatud neid, kes võtavad ebaseaduslikult ja halbades tingimustes tööle kolmandate riikide kodanikke. Fraktsioon GUE/NGL ei saa kuidagi seda direktiivi toetada.

  Romano Maria La Russa (UEN), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletades täna Weberi raporti poolt, astusime võib-olla olulise sammu ebaseadusliku sisserände vastaste meetmete laialdase raamistiku koostamise suunas: meetmed, mis vastavad tohutu hulga Euroopa kodanike julgeolekunõuetele, kellest paljud on kolmandate riikide kodanike sooritatud kuritegude ohvrid.

Mul on hea meel märkida, et Euroopa Parlament, universaalse vabaduse ja õiguste tagaja, on end viimaks näidanud ühise poliitika poolt, et vastata liikmesriikide vajadustele ebaseadusliku sisserändega võitlemisel. Me oleme teinud selgeks, et eesmärk ei ole mitte ainult tabada neid, kes ebaseaduslikult siin viibivad, vaid luua selged, läbipaistvad ja kiired tagasisaatmismenetlused.

Asi ei ole mitte ainult tagasisaatmise kehtestamises, näiteks sissesõidukeelu abil, vaid ka alaealistele abi osutamises. Need meetmed kohandatakse nii, et vastuvõtukeskustes austataks üksikasjalikult inimõigusi. Ebaseadusliku sisserände vastu tuleb võidelda, ennekõike saavutades kokkuleppeid päritoluriikidega, kes ei tohi kõrval seista ja vaadata, kuidas hargneb lahti tragöödia, mis ei ole enam ainult riiklik, vaid ka Euroopa tragöödia, ning saates tugeva signaali neile, kes kavatsevad ebaseaduslikult Euroopasse siseneda. Meie kontinent ei ole kellegi ja kõigi vallutatav maa ning austada tuleb nii kohustusi kui ka õigusi.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Vasakpoolsetelt ja vasakäärmuslastelt on tulnud palju hääli, et häbimärgistada Weberi raportit, parlamendi tõlgendust tagasisaatmise direktiivi kohta, mis ei ole päris see, mida on vaja sisserändepoliitikale.

Me julgeme vaevu välja öelda ilmselge tõsiasja, et ebaseaduslikult, ilma viisa või elamisloata piiri ületamine on keelatud tegu ja seda tuleb sellisena ka käsitleda.

Ebaseaduslikud sisserändajad, kes kaotavad tahtlikult oma dokumendid või keelduvad ütlemast, kust nad pärit on, et neid päritoluriiki tagasi ei saadetaks, on ise ja ainukesena vastutavad aja eest, mille jooksul neid kinni peetakse, mis mõne eksliku arvamuse kohaselt on liiga pikk.

Inimõigustest rääkimine varjab ainult olukorra tegelikkust: Euroopa ujutatakse üle ebaseadusliku sisserände vooga, mida ei saa sisuliselt kontrollida, ja see tuleb lisaks seaduslikule rändele, mida õhutavad nii riiklikud kui ka Euroopa ametivõimud.

Weberi raport, mis on eesmärgi jaoks küll ebapiisav, on samm õiges suunas. Ma loodan, et see on vaid esimene etapp. Kas riikide valitsused ja Euroopa Parlament hakkavad lõpuks taipama probleemi ulatust? Juba on päris hilja...

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Täna vastu võetud dokument tähendab LIBE-komisjonis tehtud töö täielikku läbivaatamist, mis aitas kaasa komisjoni algse ettepaneku olulisele parandamisele.

See nii-öelda kompromiss ei too tegelikkuses kaasa mingeid muudatusi, mis võiksid parandada nendes liikmesriikides elavate inimeste kaitset, kus on kõige vähem vastuvõetav sisserändepoliitika. Esimene põhjus on dokumendi piiratud reguleerimisala: varjupaigataotlejad ja inimesed, keda on piirikontrollis kinni peetud ja sealt tagasi saadetud, kuigi nad moodustavad ebaseaduslikest sisserändajatest olulise osa. Teine, olulisem põhjus on, et dokument annab liikmesriikidele peamistes küsimustes, nagu näiteks alaealiste õigused ja kinnipidamisperioodi pikkus, liiga palju tegevusvabadust. Kinnipidamisperioodi on nüüd pikendatud 18 kuuni, mitte kuus kuud, nagu pakkus välja Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon.

Mul on häbi, et selle parlamendi enamus on toetanud mõtet, et nii pikaks ajaks tuleb luku taha panna inimesed, kelle ainus kuritegu on paremaid elamistingimusi otsides siia tulla ning kes on sageli äärmiselt haavatavas seisundis.

Ma hääletasin täie teadlikkusega dokumendi vastu. Kui mingid ühised põhieeskirjad on tõepoolest vajalikud, peaks need koostama osana vastutustundlikust ja inimlikust lähenemisviisist ebaseaduslikule sisserändele ning mitte mingil juhul ei tohi neid kehtestada meile kallite põhiõiguste ja väärtuste ohverdamise hinnaga.

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament võttis laialt avalikustatud tagasisaatmise direktiivi, nii nagu komisjon selle Brüsselis välja pakkus ning mida vasakpoolsed ja vasakäärmuslased üpris valesti häbimärgistasid, nimetades seda häbiväärseks direktiiviks, inimõiguste rikkujaks, nende suureks pahameeleks hiljuti vastu.

Kuid see direktiiv, mis peaks tagama ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise, ei ole üldsegi rännet vähendav. See ei tunnista kuritegelikuks sisserändajaid, kes on Euroopasse sisenenud ebaseaduslikult. Veelgi parem, see laseb neil valida legaliseerimise ja vabatahtliku tagasipöördumise vahel ja kõike seda toetavad eelisõigused ja tagatised, mis kaitsevad põhilisi inimõigusi.

Kuidas jääb inimeste õigusega end kaitsta ja ülemaailmsest sisserändest mitte üleujutatud olla? Ei kuidagi.

Euroopa kindlust, nii nagu meedia seda Prantsusmaal ja mujal hukka on mõistnud, ei ole olemas. See on kujutelm, mis on loodud selleks, et võtta vastu õigusaktid, mis näiva rände vähendamise varjus pooldavad sisserännet ja sisserändajaid.

See ei ole hea direktiiv. See kõik on väliskülg. Kuid sellel on üksainuke väärtus, et see on esimene samm sisserännet vähem toetava poliitika poole. See ei tohiks varjutada asjaolu, et koostatakse ka teisi sätteid, nagu Euroopa sinise kaardi süsteem, mis tagab seadusliku sisserände tööhõive eesmärkidel, ning et nende meetmete avalik eesmärk on ainult õhutada suuremat sisserännet Euroopasse.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Mina hääletasin Weberi raporti poolt, sest ma usun, et Euroopa Liit saab ebaseadusliku sisserände vastu võidelda ja seda takistada ainult ühiste eeskirjadega, mis on karmid, kuid õiglased. Tagasisaatmise direktiiv on edukas algus ühisele Euroopa sisserändepoliitikale.

Euroopa saab end seaduslikule sisserändele avada ainult siis, kui ebaseaduslik sisseränne on selgelt määratletud ja seda saab tõhusalt käsitleda ühiste eeskirjade alusel.

Minu arvates võtab direktiiv piisavalt arvesse väljasaatmismenetluse humanitaaralaseid probleeme, eelkõige kehtestades maksimaalse kuuekuulise kinnipidamisperioodi. Arvestades, et üheksal liikmesriigil, kaasa arvatud Luksemburgil, ei olnud varem kinnipidamisele maksimaalset piirangut, on see suur samm edasi.

Inimestel, keda puudutab väljasaatmismenetlus, on nüüd ka õigus õiguskaitsevahenditele enne kohut või vahekohut, et kohtuprotsessi edasi kaevata, kaasa arvatud viimase võimalusena Euroopa Kohtusse. See tagab ka ebapiisavate vahenditega inimestele tasuta õigusabi. See lõpetab omavolilise väljasaatmispoliitika, mida mõned liikmesriigid kasutavad, ja tugevdab õigusriigi põhimõtteid.

Ma soovin ka teha selgeks, et maksimaalne, 18kuuline kinnipidamisperioodi, mida saab kehtestada kuuekuulise perioodi pikendamisel veel 12 kuuks, tohib rakendada ainult äärmuslikel ja erakorralistel juhtudel. See on ette nähtud ainult siis, kui inimene kujutab ohtu avalikule julgeolekule, või selleks, et takistada põgenemise vahetut ohtu.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. − (RO) Ettepanek võtta vastu direktiiv, mida me arutasime eile ja mille üle täna hääletasime, puudutab esimest korda otseselt Euroopa sisserändepoliitikat, luues nõuded ja korra sisserändajate väljasaatmiseks, kes viibivad ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil. Lisaks eesmärgile sisserändajate olukorda seaduslikult ühtlustada, oli selle direktiivi tõeline väljakutse leida kompromiss, mis oleks vastavuses inimõigustega ja inimeste vaba liikumisega ning samal ajal võtaks arvesse vajadust isikliku ja eriti kollektiivse turvalisuse järele.

Enamik liikmesriike on kogenud sisserännet ning nende valitsuste tegevused on erinenud vastavalt sisserändajate voolule. Sellepärast arvan ma, et Weberi raport reguleerib neid erinevusi liikmesriikide sisserändepoliitikate vahel, võttes arvesse iga õigussüsteemi põhimõtteid ja kehtestades rakendamisele ühised nõuded ja kord. Seega võin ma öelda, et ma hääletasin selle raporti poolt just nimelt tänu sisserände terviklikule lähenemisviisile.

Meetmed, nagu vabatahtlik tagasipöördumine päritoluriiki, ajutine kinnipidamine ja saatjata alaealiste kaitsele pööratud eriline tähelepanu, nagu ka juurdepääs tervishoiu- ja haridusteenustele, ei ole mitte Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumine, vaid vastupidi, tõendus selle kohta, et Euroopa Liit on teinud veel ühe sammu ebaseadusliku sisserände ühise poliitika loomise suunas.

Ma tahaksin ka õnnitleda nõukogu ja härra Weberit kokkulepitud kompromissi puhul.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Sõda, diktaatorlus, diskrimineerimine, looduskatastroofid ja vaesus sunnivad inimesi Aafrikast ja Aasiast Euroopasse põgenema. Paljudele pagulastele ei ole küsimus mitte elamistingimuste parandamises, vaid lihtsalt ellujäämises. 1999. aasta Tampere tippkohtumisel püüti vähendada pagulaste voolu mitmesse ELi liikmesriiki. Seda ei tehtud mitte vastastikuse solidaarsuse poole pöördudes, et jaotada pagulased paremini ELi riikide territooriumile, vaid ainult veelgi karmimalt välispiiridel Euroopasse sisenemist piirates. Viimastel aastatel on esinenud järjest rohkem piinarikkaid juhtumeid. Palju inimesi on merre uppunud, ja kui nad jõuavad maale, pannakse nad mõneks ajaks luku taha, neid tõugatakse ebaseaduslikku olukorda või saadetakse jõuga tagasi riiki, kus nad ei saa ellu jääda.

Weberi raport ja püüd nõukoguga esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda on olukorra veelgi halvemaks teinud. Järjest rohkem vastuseisu kerkib üles mitmelt poolt, ja põhjusega. Kui see õigusakt vastuseisust hoolimata vastu võetakse, saab inimesi ilma kohtuprotsessita kuueks kuuks luku taha panna, lihtsam on välja saata lapsi, ja neil, keda on välja saadetud, keelatakse viie aasta jooksul ELi reisida, hoolimata sellest, kas olukord nende elukohariigis on selle aja jooksul halvenenud.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Enamik hinnanguliselt 42 miljonist pagulasest 2007. aastal olid majanduslikel põhjustel rändajad, kes langesid sisserännanute väljapressijate lõksu ning riskisid oma eluga, et jõuda Eldoradosse. See viib mitte ainult lugematute inimlike tragöödiateni, vaid lisab pinget sihtkohariikide sotsiaalsüsteemidele ja ummistab kohtud lootusetute varjupaigajuhtumitega, tehes elu veelgi raskemaks neile, kes tõepoolest taotlevad varjupaika.

Varemalt meelitasid mõned liikmesriigid mitmeid miljoneid ebaseaduslikke sisserändajaid massiliste legaliseerimistega või lühikeste kinnipidamistega, pärast mida anti automaatselt elamisluba. Kuigi tagasisaatmise direktiivis pakutud meetmed on liiga leebed, on need vähemalt samm õiges suunas, eriti kui pakutud minimaalne kinnipidamisperiood on karmim kui praegu mõnes liikmesriigis, mistõttu ma hääletasingi selle raporti poolt.

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. − (IT) Ma soovin õnnitleda oma LIBE-komisjoni kolleege nõukoguga saavutatud kompromissi puhul. See on esimene kord, kui liidul on õnnestunud koostada endale ühised eeskirjad liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks. On kiiduväärt, et direktiivi eesmärk ühiste, läbipaistvate tagasisaatmismenetluste kehtestamisel on tagada asjaomaste inimeste inimlik kohtlemine ja parandada koostööd nii rändajate riikide ametivõimudega kui ka liikmesriikide vahel, kaasa arvatud uuesti sisenemise keelu kehtestamise kaudu, mis kehtib kogu liidus ega ületa viit aastat.

Vabatahtlik tagasipöördumine, ajutise vahistamise kestus, valikuvõimalustega teatud juhtudel, kinnipidamisasutuste korraldus, kollektiivsete tagasipöördumiste keeld, alaealiste ja vähem kaitstud isikute erikohtlemine tagasipöördumisotsuse tegemisel ning perekonna ühtsuse säilitamine: Kõik need on direktiivi ettepaneku positiivsed küljed, nagu seda on ka soovi korral antav tasuta õigusabi, et väljasaatmiskorraldust edasi kaevata.

Ma hääletan selle meetme poolt, teades, et ebaseadusliku sisserändega võideldakse tõhusamalt ühiste, läbipaistvate eeskirjadega. Need eeskirjad tugevdavad meie kodanike ohutust, kinnitades veel kord, et ühiste, näiteks sisserändega seotud probleemide puhul, peab Euroopa rääkima ühel häälel ning kinnitama, et vastuvõtmine ja seadusekuulekas käitumine on teineteisest lahutamatud.

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi enamus võttis täna vastu tagasisaatmise direktiivi ettepaneku. See direktiivi ettepanek, mis näeb ette minimaalsete ühiste nõuete kehtestamise ebaseaduslike sisserändajate kohtlemisel, pidi algselt olema vastus tihti traagilistele juhtumitele umbes 224 kinnipidamislaagris üle Euroopa. See on mõistlik algatus, sest me teame, et mõnel riigil ei ole ebaseaduslike võõraste kinnipidamiseks mingeid eeskirju või piiranguid. Hääletuse ajal parlamendikomisjonis tegid sotsiaaldemokraatidest liikmed olulisi edusamme, kehtestades olulisi tagatisi inimõigustele, mis algsest ettepanekust puudusid. Nüüd on nõukogu ja fraktsiooni PPE raportöör need tagatised eemaldanud, sest tundub, et nad eelistavad repressiivsemat paketti, lootes, et see heidutab neid, kes on juba meeleheitel. Tulemuseks on direktiiv, mis ratifitseerib rändajate kurjategijateks kuulutamise menetluse, sulgedes nad pikaks ajaks ja õõvastavates tingimustes kinnipidamisasutustesse ning eraldades alaealised nende perekondadest, samal ajal kui niinimetatud õigusabi ja edasikaebamisõiguse tagamine jäetakse liikmesriikide otsustada. See on lihtsalt vastuvõetamatu ning vastuolus väärtustega, mida Euroopa väidab esindavat. Sellepärast otsustasin ma hääletada raporti vastu.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi konservatiivne enamus on jälle kord eiranud kodanike ja terve mõistuse häält. Häbiväärse direktiivi vastuvõtmine Euroopa kindluse loomiseks jätab sisserändajad ilma nende põhilistest inimõigustest ning määrab nad eluks ajaks ebaseaduslikult riigis viibiva isiku elu elama. Nõukogu skandaalne ja ebainimlik lepituskokkulepe on vastuolus kehtiva rahvusvahelise õigusliku raamistikuga. Suurema kaitse kinnitused sisserändajate jaoks Euroopas on täielikult vastuolus nn vastuvõtukeskuste süngete piltidega.

Euroopa ei saa end selle vastuvõetamatu õigusakti taha peita ja sisserändajatele ust sulgeda.

Uue Demokraatia (ND) valitsus ja selle Euroopa Parlamendi liikmed, kes on tänast otsust aktiivselt toetanud, on suuresti vastutavad. Sellele, mida härra Karamanlis telekaamerate ees ütles, kui ta paar päeva tagasi Samose saarel sisserändajate vastuvõtukeskust külastas, räägivad vastu Uue Demokraatia teod.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Minu põhjused tagasisaatmise direktiivi vastu hääletamiseks on järgmised:

ELi siseministrite kokkulepitud direktiiv mitte ainult ei kehtesta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele võimalikku 18kuulist kinnipidamisperioodi enne väljasaatmist, see näeb väljasaadetud pagulastele ette ka viieaastase uuesti ELi sisenemise keelu. Direktiivi tulemusena ähvardab umbes 8 miljonit kolmandate riikide kodanikku, kellel pole kehtivat elamisluba, kinnipidamine ja väljasaatmine nende „kodumaale“.

Lisaks lubab direktiiv ÜRO lapse õiguste konventsiooni selge rikkumisena saatjata alaealiste kinnipidamist ja väljasaatmist. Rändajaid kavatsetakse välja saata transiidiriikidesse, mis ei ole nende kodumaa. Lõplikust tekstist on kadunud paljud rändajaid käsitleva menetluse tagatised ja seaduslikud õigused kaevata väljasaatmisotsus edasi, mis võib ohustada nende rändajate õigusi, kes saaksid taotleda varjupaika.

Kokkuvõttes loob direktiiv aluse rändajate häbimärgistamiseks ja kuritegelikuks tunnistamiseks, kellelt – ilma et nad oleksid kuritegu sooritanud – võetakse ära vabadus ning keda hoitakse kinnipidamisasutustes inimväärikusele mittevastavates tingimustes. Direktiiv kahjustab Euroopa ja rahvusvahelisi inimõiguste alaseid standardeid, halvendades veelgi rändajate elamistingimusi. See uus meede on kooskõlas ELi liikmesriikide sisserände- ja varjupaigapoliitika lähenemisviisiga alates 1990. aastast, mis on märkimisväärne oma pideva rändajate õiguste vähendamise poolest. Nüüd on vaja vastuseisu direktiivi rakendamisele.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ettepanek võtta vastu direktiiv liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta näeb ette Euroopa Liidule ühise sisserändepoliitika loomise, kehtestades kriteeriumid ajutise vahistamise maksimaalsele perioodile, soodustades vabatahtliku tagasipöördumise menetlust ja kehtestades Euroopa Liitu uuesti sisenemise keelu neile, kes on välja saadetud.

Väljapakutud tekst on kompromiss ja nagu kõik kompromissid, saab seda paremaks muuta. Nii on maksimaalne kuuekuuline kinnipidamisperiood, mida võib pikendada 12 kuu võrra, palju pikem minu kodumaal Luksemburgis ette nähtud vahistamise maksimaalsest perioodist (3 kuud).

Teisest küljest kehtestab dokument teatud tagatised perekondadele ja imikutele ning täpsustab päritoluriiki tagasi mittesaatmise tingimused.

Et see küsimus otsustati kaasotsustamismenetlusel, on parlament ministrite nõukoguga samal seisukohal ning negatiivne hääletus viiks viivitusteni, mis oleksid sellele väga tundlikule küsimusele kahjulikud.

Sel põhjusel ja hoolimata teatud kahtlustest hääletasin ma direktiivi ettepaneku poolt.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Jagatud välispiiridega ja sisepiirideta alal tuleb ühtlustada teatavaid eeskirju seoses kolmandate riikide kodanike sisenemise, liikumise, elamise ja lahkumisega. Jõukas majandus ja – naaberriikidega võrreldes – kõrge kaitse tasemega heaoluriik peab kehtestama eeskirjad ja tingimused kolmandate riikide kodanike sisenemise jaoks.

Seetõttu on oluline reguleerida ja saavutada teatud sidusus ühise piiriga erinevate piirkondade eeskirjade vahel. Seda tuleb teha, pidades meeles, et sisseränne on sihtkohariikidele väärtuslik ja kasumlik ning potentsiaalselt kasulik päritoluriikidele, eeldusel, et see on reguleeritud ja seaduslik. Tuleb ka meeles pidada, et kui me näitame üles inimlikkust, tervitades enda eest võitlevaid inimesi, on see märk tsivilisatsioonist, millele me ei tohi selga keerata.

Ma toetan selle raporti sisu, sest see ei sunni meid oma tagatisi vähendama, vaid sunnib need peale, kuigi ebapiisavalt, seal, kus need puuduvad.

Lõpetuseks, ma usun, et selle küsimuse arutamisel on üks punkt kahe silma vahele jäänud. Sisserände, vähemalt Euroopa-sisese sisserände sihtkoht on muutumas. Arvestades, et sisserändevood on üks kõige paljastavamaid majanduslikke näitajaid, vääris see punkt suuremat tähelepanu.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mitte et ma ei leiaks, et tekst on teatud punktides ebapiisav, eriti nendes, mis puudutavad alaealiste kinnipidamist ja tervishoiualaseid küsimusi, kuid nüüd lõpuks, pärast kolme aastat läbirääkimisi nõukoguga, kehtestatakse selle mõnedelt liikmesriikidelt üle võetud kompromissiga eeskirjad neile riikidele, kellel ei ole kunagi eeskirju olnud, ning – oluline punkt – see ei keela teistel riikidel jätta kehtivaks oma õigusaktid või minna kaugemale veel paindlikumate seaduste kehtestamisega.

Ma ei toeta nõiajahti, mida praegu juhivad jälle mõned neist, kes püüavad Euroopa sisserändele piire seada. Ei, Euroopa ei ole kindlus. Igal aastal tuleb siia ligi kaks miljonit sisserändajat. Ei, direktiiv ei sunni peale 18kuulist kinnipidamist: üldine eeskiri on maksimaalselt kuus kuud väga rangelt kehtestatud eranditega, seda tuleb meelde tuletada nendes üheksas riigis, kellel on piiramatu kinnipidamisperiood. Belgias näiteks on keskmine kinnipidamisperiood 22 päeva.

Täna vastu hääletamine on lihtne, ajalehtede pealkirjad räägivad sellest kohe, ja sellel juhul olen ma kindel, et see ei teeni esmaselt puudutatute, eriti sisserändajate endi huve, keda tuleb aidata ning mõningal juhul nendega koos arutleda.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan Manfred Weberi raporti poolt. Euroopa hakkab lõpuks tegelema ebaseadusliku sisserände probleemiga vastutustundlikul ja tõhusal moel. Tagasisaatmise direktiiv on esimene samm kohase poliitika poole, et selle nähtuse vastu võidelda. Ebaseaduslikke sisserändajaid peab kohustama Euroopast lahkuma, järgides täielikult miinimumnõudeid, mis tagavad, et asjaomaseid isikuid koheldakse inimlikult. Nagu me oleme alati väitnud, on ebaseaduslik sisseränne äärmiselt tõsine probleem ning selle käsitlemise vastutuse peaks jätma üksikutele riikidele. Siiski on probleem tihti Euroopa probleem, mistõttu kogu vastutust ja kõiki kulusid ei saa jätta teatud riikide, kõigepealt ja ennekõike Itaalia kanda.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Liiga pikk kinnipidamisperiood on mu hääletuse üks kõige olulisemaid põhjuseid. Võimalus panna täiskasvanud ja isegi lapsed luku taha koguni 18 kuuks, läheb liiga kaugele, eriti kuna nad peetakse kinni ka siis, kui nende päritoluriik ei tee koostööd ega esita õigeid dokumente. Kuigi see pole nende endi viga, ei saa nad tihti tagasi minna. Asjaolu, et liikmesriikides ebaseaduslikult viibivaid inimesi võib tagasi saata riiki, läbi mille nad reisisid, ei ole samuti lahendus. Maksimaalselt viieaastane uuesti sissesõidu keeld ei ole kooskõlas põhimõttega, et inimestele peaks vajaduse korral Euroopas kaitset pakkuma. See meede toob kaasa ka ebaseadusliku inimkaubanduse ja salakaubanduse. Liit vajab kiiresti kokkuleppeid selle kohta, kes võib ELi siseneda, aga suunab enamiku oma jõupingutustest väljasaatmisele. Selle tulemusena on ettepanek ühekülgne ja väga tasakaalutu. Sellised kokkulepped on mõttekad ainult siis, kui need pakuvad kehtivate dokumentideta inimestele õiguskaitset. Kahjuks ei paku see kompromiss seda piisaval määral. Ma ei teeks Euroopa sisserändepoliitikale selle kompromissi poolt hääletades teenet.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Saatjata alaealiste, st laste kohtlemist käsitleva muudatusettepaneku 98 ning kinnipeetavate sisserändajate elamistingimusi, kinnipidamise kestust ja seaduslikkust käsitleva muudatusettepaneku 103 väljajätmine tekitab neile, kes usuvad inimväärikusse, sügavat muret.

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Minu arvates ei ole liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiseid nõudeid ja korda käsitlev resolutsiooni ettepanek hea tekst. See püüab halduslike ja repressiivsete meetoditega „lahendada“ tõsist probleemi, mis tõesti nõuab poliitilist lahendust, mis kõrvaldaks ebaseadusliku rände põhjused. Manfred Weberi Euroopa Parlamendi täiskogule esitatud raporti projekt sisaldab ainult (enam-vähem) kosmeetilisi muudatusi, mis ei jõua asja tuumani.

Niinimetatud ebaseaduslike sisserändajate suhtes repressiivsete meetmete kohaldamine, nagu näiteks niinimetatud ajutine vahistamine, ja nende hoidmine kohutavates tingimustes, mis mõningates kinnipidamiskeskustes (vastavalt LIBE-komisjonile) on, rikuvad rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste kaitse konventsioone.

Veelgi enam, seletuskirjas ilmneb oluline probleem, mis mõjutab dokumendi üleüldist ideed. Kuigi see pakub välja alternatiivi – võimaluse anda niinimetatud ebaseaduslikele sisserändajatele seaduslikud elamisload –, põhinevad nii komisjoni ettepanek kui ka Euroopa Parlamendi poolt vastu võetav raport ühelainsal eeldusel: ebaseaduslikud sisserändajad peavad Euroopast lahkuma. Eespool nimetatud asjaolusid arvesse võttes soovitan ma raport tagasi lükata.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Euroopa Liit on üles ehitatud ühistele väärtustele ja kaitseb inimõigusi. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide esitatud muudatusettepanekute poolt, sest need nõudsid, et liikmesriigid annaksid tõsiselt haigetele inimestele autonoomse elamisloa või teise loa, mis annaks neile õiguse riigis elada.

See on selleks, et inimestel oleks piisav juurdepääs arstiabile, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et kõnealustel inimestel oleks piisav ravi ja arstiabi nende endi päritoluriigis. Ma pean ka ülioluliseks, et kõnealune kolmanda riigi kodanik lastaks kohe vabadusse, kui avalik vahistamine ei ole seaduslik. Avaliku vahistamise all viibivad alaealised peaksid saama osaleda nende vanusele sobivates meelelahutuslikes tegevustes, kaasa arvatud mängus ja vaba aja tegevustes, ning omama juurdepääsu haridusele.

Saatjata lastele peaks andma majutuse asutustes, kus on nende vanuserühma vajadustele vastav personal ja varustus. Lapse heaolu on eelkõige alus väljasaatmise ootel alaealiste võtmisel riigi eestkoste alla. Mul on kahju, et neid muudatusettepanekuid vastu ei võetud. Ma arvan, et nende muudatusettepanekuteta ei ole Weberi raport kooskõlas Euroopa väärtustega, ja sellepärast hääletasin ma raporti vastu.

  Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Me hääletasime raporti tagasilükkamise poolt, sest me ei taha mingit Euroopa ühist sisserändepoliitikat. Meie arvates peaksid riigid ise otsustama, kes ja millistel tingimustel nende territooriumilt välja saadetakse.

Kuigi me ei hääleta kunagi ühegi õigusakti poolt, tahaksime märkida, et me hääletasime muudatusettepaneku 75 poolt, mis lükkas tagasi komisjoni ettepaneku ühise väljasaatmispoliitika kohta, aga mitte muudatusettepaneku teinud fraktsiooni esitatud põhjuste/selgituste pärast. Meil olid tagasilükkamiseks oma põhjused.

Me ei teinud seda sellepärast, et direktiivi ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes. Meie hääletamisotsust mõjutas sellega kaasnev põhimõte.

– Raport: Eluned Morgan (A6-0191/2008)

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) ELi elektri- ja maagaasiturgude valitseva seisundi täiendamiseks laiaulatusliku kapitali intressidega valmistab komisjon praegu ette viiest ettepanekust koosnevat paketti kolmandaks õigusloomega seotud paketiks. Eesmärk on muuta sotsiaalne hüve turukaubaks ja edendada energeetikasektori kapitalistlikku ümberstruktureerimist läbi energia tootmise ja tarnimise massilise erastamise.

Ettepanekuga luuakse tihe konkurents, eriti energia hulgimüügiturul. See eraldab võrgud (põhivõrgud või põhivõrkude juhtimissüsteemid) täielikult tarnimisest ja tootmisest. Seega ei ole põhimõtteliselt diskrimineerimist avaliku ja erasektori vahel, tulemuseks on see, et avaliku sektori korporatsioonid kaotavad oma suhtelised eelised ning turule sisenevaid konkurente kaitstakse.

Ajal, mil rahvusvahelised naftahinnad kerkivad kiiresti, tunnevad töötajad kitsikust; EL soodustab kapitali intresse ning kaitseb ja suurendab oma kasumit.

Selle poliitika ohvrid on energeetikasektori töötajad ja töötajad üldisemalt. Nad näevad hindade tõusu ja teenuste vähenemist, nagu juhtub alati, kui energiaturgu erastatakse.

Töötajate massiline aktiviseerimine ja kõlavad vastuhääled referendumitel näitavad selle poliitika suhtes kasvavat rahva rahulolematust ning avavad tee selle tagasivõtmiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Huvitav on märkida, kuidas selles elektrisektori liberaliseerimise kolmandas paketis kasutatakse endiselt samu argumente, hoolimata asjaolust, et meil on järjest vähem kontrolli majanduslike ja finantsrühmade tegevuse üle, kes turul tegutsevad, kes kehtestavad oma eeskirjad, tõstavad hindu, vallandavad töötajaid, suurendades nii tööhõive ebakindlust, ning suudavad järjest vähem täita oma avaliku teenistuse kohustusi.

On küll tõsi, et ilma tõhusa elektri- ja gaasituruta on Euroopa Liidul järjest raskem tagada ohutu tarnimine ja energiaturu jätkusuutlikkus väheste söevarudega ja ülemaailmse konkurentsiga, kuid on ka tõsi, et see turg saab võimalikuks ainult siis, kui on olemas tugev avalik sektor.

See aga, mida pakutakse, on täpselt vastupidine. Kutsutakse üles suuremale liberaliseerimisele ja selle hävitamisele, mis sellest avalikust sektorist mõnes riigis alles on jäänud. Püüdes seda tulutult kinni mätsida, tehakse seejärel ettepanek luua tarbijate kaitsmiseks harta. Ootame ja vaatame, kuidas seda rakendatakse. Igal juhul on põhiküsimus sektori liberaliseerimine, mistõttu me saime lõpuks hääletada ainult selle raporti vastu.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Juhataja, ma rääkisin Morgani raportist arutelu ajal, aga mul ei olnud võimalust rääkida muudatusettepanekust 159. See muudatusettepanek keelaks liikmesriikidel lubada uute elektrijaamade ehitamist, mis väljastavad rohkem kui 350 g süsinikdioksiidi toodetud kilovatt-tunni kohta. Ma sooviksin seisukohta selgitada Euroopa Parlamendi Töölispartei nimel, kes on selle muudatusettepaneku kohta saanud arvukalt kirju.

Kuigi me teadvustame, et kliimamuutused on tõelised ja olemas ning et meil on kohustus nendega tegelda, hääletasime muudatusettepaneku 159 vastu, sest see oleks seisanud kõikide uute gaasi-, nafta- ja söeküttel elektrijaamade arendamise. See oleks kahjulik Euroopa tarnekindlusele ja selleks, et hoida Euroopas tuled põlevana.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Morgani raporti ja energiapaketi vastu, sest ma usun, et me liigume vales suunas. Väljapakutud koostööamet on vaid veel üks bürokraatlik asutus. Laiendatud volitustega riiklike reguleerivate asutuste võrgustik oleks kõige tõhusam viis tagamaks, et väiketootjatel on võrkudele juurdepääs. Eraldamisest on saanud mingi võlujook, samal ajal kui nende riikide kogemus, kes on seda praktiseerinud, ei räägi selliste liberaalsete meetmete kasuks. Energiaturg on ülemaailmne turg. Gazpromi ja naftat tootvate riikide konkurents ei tule mitte biogaasiühistutelt, vaid suurtelt Euroopa ettevõtetelt.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Parlament tegi Euroopa Liidu energiakontsernide omandisuhete kohustusliku eraldamise poolt hääletades otsustava sammu elektrienergia ühisturu loomise suunas. Nende kontsernide jagamine energiatootmise eest vastutavateks ettevõteteks ja energia ülekande eest vastutavateks ettevõteteks on ainus viis luua avatud ja konkurentsivõimeline turg, kus ei ole huvide konflikti.

Tarbija peaks olema pakutud muudatustest peamine kasusaaja. Vastuvõetud ettepanek tugevdab oluliselt tarbijate õigusi. See annab tarbijatele muu hulgas õiguse taganeda lepingust elektritarnijaga lisatasusid maksmata. Tarbijatele antakse ka õigus muuta oma energiatarnijat väga lühikese aja tagant.

Tuleks meeles pidada, et elektriturgu valitsevad praegu monopolid, kes kasutavad oma seisundit konkurentsivõimetutel turgudel ära. Ma usun, et hinnapiirangud kaitsevad energia kasutajaid energiakontsernidepoolse ärakasutamise eest, ilma et hirmutaks uutel isikutel turule siseneda.

Ilmselgelt ei lahenda pakutud lahendused kõiki meid praegu puudutavaid energiaprobleeme, nagu näiteks naftahindade tõusu. Siiski on need lahendused sobivad sammud konkurentsivõimelisema turu arengu poole. Arutelu jätkub nõukogus. Kahjuks on siiski ebatõenäoline, et kõik Euroopa Parlamendi ettepanekud vastu võetakse. Nagu raportöör õigusega märkis, tahavad paljud liikmesriigid kaitsta oma riiklikke huve.

  Jacky Hénin (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kolmas energiapakett järgib dogmaatiliselt energia tootmise ja tarnimise võrgu vahelise täieliku eraldamise eesmärki.

Selle eesmärk on allutada terve energeetikasektor ainult vabaturu seadustele ning teha nii, et kõik konkureerivad kõigiga.

Kuna samad põhjused viivad samade tulemusteni, viib see Euroopa Liidu veel suurema katastroofini kui 2000. aastal Californias.

See poliitika on halb tarbijatele, halb selles tööstuses töötajatele, halb väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja tööstusettevõtetele, halb töökohtadele, halb turvalisusele ja halb keskkonnale. Turg ja erasektor ei suuda vastata eurooplaste energiavajadustele ning globaalse soojenemise ja fossiilkütuste järgse ajastu väljakutsetele. Nende esmane eesmärk on maksta nii palju kui võimalik oma aktsionäridele, mitte tegutseda rahva üldistes huvides.

Meil on vaja Euroopas korralikku energia siseturgu ja seda saab saavutada ainult koostööga. Energeetikasektorit peab juhtima liikmesriikide koordineeritud avalik tegevus, mitte finantsturgude tegevused. EL peab astuma samme tagamaks, et energiat tunnistatakse ülemaailmse avaliku ressursina ja mitte lihtsalt veel ühe kaubana, mida osta ja müüa.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma olin pettunud, et minu fraktsiooni muudatusettepanekut tuumaõnnetuse vastutuse kohta ei võetud vastu. Kuid lõplik Morgani raport sisaldab siiski palju, et seda heaks kiita, ning ma tervitan viidete lisamist väljapakutud energiatarbijate õiguste hartale. Kõike arvestades sain ma seega hääletada raporti poolt.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. − (ET) Ma toetan tugevalt neid muudatusettepanekuid, kuna need tugevdavad vaba konkurentsi Euroopa Liidus, aitavad hoida hindu mõistlikul tasemel ja lubavad samal ajal tarbijatel olla vabad, vahetamaks oma elektritarnijat alati, kui selleks soov on. Lisaks annab see tõuke piiriülesele elektri jagamisele ning kaitseb sellega ka riike ja tarbijaid ootamatute elektripuudujääkide eest. Kutsun üles kiirele tegutsemisele selles valdkonnas, kõrvaldades mittevajaliku bürokraatia ja takistused, et võimaldada ELi elektriettevõtetel tegutseda vabalt kogu liidus, tugevdada vaba konkurentsi ja anda tarbijatele võimalus teha teadlikke valikuid.

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle raporti vastu, sest sellega tahetakse kehtestada elektri siseturule ühiseid eeskirju, kuid tegelikult tehakse ettepanek kaotada Euroopa traditsioonilise toimiva võrgustiku pärand.

Elektri tootmise ja tarnimise eraldamine ei anna minu arvates lisatagatisi võrgu tõhususele, ohutusele või juurdepääsule, eriti praeguses maailma elektrinõudluse püsiva kasvu ja ressursside suure ebakindluse olukorras.

Viimane asjaolu nõuab veelgi suuremat strukturaalset investeeringut, et kaitsta meie varusid ja edendada teadust ja innovatsiooni, väljavaade, mis paistab olevat täiesti sobimatu tiheda konkurentsi ja lühiajalise kasumi põhimõttega, mis on selle sektori täieliku vabaksandmise poole liikumise otsuse eesmärk.

Nn kolmas viis, mida toetavad Prantsuse sotsiaaldemokraadid, aga mida kahjuks vastu ei võetud, paistab olevat arukam lahendus, sest see võimaldab säilitada Euroopa suurte energiakontsernide pärandi terviklikkust, andes samal ajal elektri tarnimise korraldamise sõltumatute reguleerivate asutuste kätte.

Ma tervitan siiski edusamme, mida see raport esindab tarbijakaitse puhul, eriti energiapuuduse vastu võitlemise ning lõpptarbijale läbipaistvuse ja teabele juurdepääsu tagavate eeskirjade lisamist.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Elektri tarnimine ei ole kaubandus, vaid energiavõrgu teenus. Teenust tuleb osutada kõikidele sidusrühmadele katkematult ja võimalikult väikese mõjuga keskkonnale. See nõue ei ole kooskõlas rahvusvahelises kaubanduses konkureerivate ettevõtete ohtudega. Elekter jääb ka tulevikus napiks ja haavatavaks tooteks, eriti nüüd, kui fossiilkütused otsa saavad ja globaalne soojenemine jätkub.

Sellepärast on hea, et paljudes ELi liikmesriikides on riik ja kohalikud ametivõimud arendanud välja elektrijaamu ja elektrivõrke. Nende energiavõrgu teenuste erastamine on ebasoovitatav ja ohtlik. Nende müümine tekitab uusi omanikke ja monopoli põhivõrgus. See süsteem on mittetulunduslik vahend tootmise ja müügi vahel, kuid selle omandisuhet võib kasutada vääralt kõrgete maksude kehtestamiseks tarbijatele ja kõikidele konkurentidele. Elektrihindade fikseerimine aktsiaturu kaudu toob kaasa tarbijahinnad, mis on palju kõrgemad kui tootmine maksab.

ELi liikmesriikidel on õigus otsustada, kuidas nende ohtudega võidelda. Olukord on liikmesriikides väga erinev. Kõige parem on, et neid küsimusi kaalutakse liikmesriikides. Ma olen selle poolt, et anda liikmesriikidele nii suur vabadus kui võimalik, Glante muudatusettepanekus viidatud kolmanda viisi poolt, kuid ma olen Euroopa direktiivi vastu tervikuna.

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Ilmselt ei ole selle kolmanda energiapaketi tegelik eesmärk mitte tarnekindlus, osutatud teenuste kvaliteet, mõistlik hind või see, et tarbijad saaksid vabalt valida oma tarnijat, vaid pigem selle lõplik lammutamine, mis vanadest avaliku sektori elektrimonopolidest alles on jäänud.

Komisjoni ja parlamendi paljude liikmete üles näidatud otsustavus kehtestada omandisuhete eraldamine, teiste sõnadega sundida ajaloolisi energiaettevõtteid, nagu EDF, loobuma oma võrgu omandisuhetest, on vastuvõetamatu. Tegevusi, milles neid ettevõtteid süüdistatakse, eelkõige konkurentidele juurdepääsu piiramises võrgule ja tahtlikult infrastruktuuride projektidesse investeerimise piiramises, ei ole tegelikult kunagi tõestatud. Samuti pole selge, kuidas võrgu kontrolli usaldamine ühele energiaettevõttele, kes ei ole elektri tarnija, saab tagada asjakohase ja piisava investeeringute taseme, valitseva seisundi mitteärakasutamise või parema ülekoormuse reguleerimise.

Sellepärast, kuigi me oleme alati kaitsnud liikmesriikide ainuõiguslikku esmatähtsust energiaküsimustes, mis on liiga tähtis strateegiline valdkond, et seda eurobürokraatidele jätta, toetame tõhusat eraldamist kui vähem halba lahendust, mida on teiste hulgas pakkunud välja Prantsusmaa ja Saksamaa. Me hääletame ka nende tekstide vastu, mille vaatepunktid me põhimõtteliselt tagasi lükkame.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma võisin üksnes hääletada selle raporti poolt. Öelda „jah“ kõikidele elektrituru liberaliseerimise jõududele tähendab öelda „jah“ õiglasemale, suurema konkurentsiga ja läbipaistvamale turule.

Siiski ei ahvatle mind mitte ainult selle raporti korrektsus, mis asetab tarbija küsimuse keskpunkti. Tõusvate energiahindadega ja konkurentsi puudumisega riiklikel turgudel on oht, et nende kodanike arv, kellel puudub juurdepääs energiale, suureneb. Seetõttu nõustun ma välja öeldud sotsiaalsete muredega, kui esimest korda on määratletud kütusepuuduse mõiste, juhtides tähelepanu sellele, kui oluline on, et liikmesriigid arendaksid välja kõiki kodanikke hõlmavad riiklikud kavad.

Riiklike energiaturgude praegust olukorda ELis arvesse võttes on vastuvõetamatu, et üks ettevõte omab nii elektrivõrku kui ka vastutab elektri ülekande eest, omades seega tegelikult monopoli, sest võib niimoodi tõkestada turule juurdepääsu uutele energiaettevõtetele, kes paljudel juhtudel on konkurentsivõimelisemad.

Seetõttu tehakse selles dokumendis kindlaks selge vajadus suurendada energeetikasektoris läbipaistvuse ja konkurentsi taset, kaitstes samal ajal tõhusalt tarbijat suletud ja mittepaindliku turu tagajärgede eest.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma võisin üksnes hääletada selle raporti poolt. Öelda „jah“ kõikidele elektrituru liberaliseerimise jõududele tähendab öelda „jah“ õiglasemale, suurema konkurentsiga ja läbipaistvamale turule.

Siiski ei ahvatle mind mitte ainult selle raporti korrektsus, mis asetab tarbija küsimuse keskpunkti. Tõusvate energiahindadega ja konkurentsi puudumisega riiklikel turgudel on oht, et nende kodanike arv, kellel puudub juurdepääs energiale, suureneb. Seetõttu nõustun ma välja öeldud sotsiaalsete muredega, kui esimest korda on määratletud kütusepuuduse mõiste, juhtides tähelepanu sellele, kui oluline on, et liikmesriigid arendaksid välja kõiki kodanikke hõlmavad riiklikud kavad.

Riiklike energiaturgude praegust olukorda ELis arvesse võttes on vastuvõetamatu, et üks ettevõte omab nii elektrivõrku kui ka vastutab elektri ülekande eest, omades seega tegelikult monopoli, sest võib niimoodi tõkestada turule juurdepääsu uutele energiaettevõtetele, kes paljudel juhtudel on konkurentsivõimelisemad.

Seetõttu tehakse selles dokumendis kindlaks selge vajadus suurendada energeetikasektoris läbipaistvuse ja konkurentsi taset, kaitstes samal ajal tõhusalt tarbijat suletud ja mittepaindliku turu tagajärgede eest.

– Raport: Alejo Vidal-Quadras (A6-0228/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on Euroopa Liidu energiaturgude liberaliseerimise meetmete, mis järgnevad Euroopa Parlamendi 2007. aasta juunis vastu võetud soovitustele, kolmanda paketi osa. Raportöör on nõus järgmisega: tugevamad ja sõltumatumad volitused reguleerivatele asutustele; suuremad nõudmised turu läbipaistvusele; parem koostööraamistik Euroopa tasandil nii riiklike reguleerivate asutuste kui ka põhivõrguettevõtjate vahel; suurem rõhk liikmesriikidevahelise ühendusvõimsuse edasisele arendamisele ning omandisuhete eraldamise ettepanek, mis on kõige tõhusam, aga mitte ainuke vahend investeeringute julgustamiseks ja uute turule sisenejate diskrimineerimise vältimiseks.

Teiste sõnadega surus Euroopa Liit läbi majandusliku arengu jaoks strateegilise sektori erastamise ning püüab nüüd astuda samme, et lahendada sektori üle võtnud majanduslike rühmade tekitatud tõsiseid probleeme. Sellepärast tõstatab raportöör ise küsimusi reeglite ja eeskirjade vabatahtliku rakendamise kohta, väites, et need peaksid olema kohustuslikud.

Keegi aga ei tunnista, et tegelik lahendus oleks olnud tugeva avaliku sektori säilitamine energiavaldkonnas, mistõttu me hääletasime selle raporti vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) E.ON ja RWE ei müünud oma põhivõrke maha mitte ainult komisjoni surve pärast; toimunud eraldamise tõttu on võrgule juurdepääsu strateegiline funktsioon, uute konkurentide turult väljaajamine, suurelt jaolt kadunud. Euroopas on olnud suur vajadus investeerida vanadesse elektrijaamade ja -süsteemide infrastruktuuri, millest mõned on kümneid aastaid vanad. Nagu on näidatud Ühendkuningriigi äärmuslik raudtee erastamine, on investorid infrastruktuuri uuendamisest väga vähe huvitatud. On üsna võimalik, et kavandatavatel uutel võrgule juurdepääsu sätetel on samasugune mõju. Sellepärast hääletasin ma Vidal-Quadrase raporti vastu.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Raportöör on koostanud väga hea ja põhjaliku raporti.

Ma usun, et selle praegusel kujul võimaldab Euroopa Parlamendi ettepanek töötada liidu tulevase energiaturu integreerimisega. Ma usun, et kõikide piiriüleste küsimuste suhtes on võimalik jõuda üksmeelele.

– Raport: Giles Chichester (A6-0226/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on veel üks energiapaketi osa. See käsitleb energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti loomist, mis sobib Euroopa Komisjoni ja nõukogu määratletud üldise strateegiaga liberaliseerida ja reguleerida energeetikasektorit, mille nad on nimetanud energiapaketiks.

Strateegia on alati samasugune. Kõigepealt erastatakse avalik sektor. Siis kerkivad probleemid ja luuakse reguleerivad asutused, uued bürokraatiad ja suurem kontroll suuremate volituste üle, see toimub igas liikmesriigis.

Raportööri arvates (fraktsioonist PPE-DE) peame minema komisjoni ettepanekutest kaugemale ja andma sellele ametile rohkem sõltumatust ja rohkem otsustamisalaseid volitusi. Nõuete, reeglite, turueeskirjade kehtestamine ja isegi otsustamine kõrgemate ametivõimude poolt, mis teenib majanduslike rühmade huvisid, on korduv argument. Koostööamet on riigiülene asutus, millel on volitused strateegilises valdkonnas, st energeetikas, millel on mõju kõikides ühiskonnasektorites.

Iga liikmesriigi poliitilisse strateegiasse ja majandusse sekkumise tagajärjed võivad olla tõsised. Selles kontekstis lükkame me raporti tagasi.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Energiaturud muutuvad järjest enam üleeuroopaliseks ning väljapakutud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet mängib turgude arenedes olulist rolli. Koostööametil peaks olema oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ning ma sain toetada raportit, mis tagab need volitused, tagades samal ajal riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Raportöör on koostanud väga hea ja põhjaliku raporti.

Ma usun, et selle praegusel kujul laseb Euroopa Parlamendi ettepanek töötada liidu tulevase energiaturu integreerimisega. See võimaldab ka tugevdada koostööameti pädevusi piiriülestes küsimustes. Selle tulemuseks peaks olema liikmeriikidevaheline tõhus koostöö.

– Raport: Francesco Ferrari (A6-0081/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Poolas tõusis jalakäijatega seotud õnnetusjuhtumite arv eelmisel aastal 5,7% ja jalgratturitega seotud õnnetusjuhtumite arv märkimisväärselt, 16,8%. Ma toetan Francesco Ferrari raportit ning usun, et ohutusnõuete suurendamine on äärmiselt oluline. Siiski peaksime ka meeles pidama, et selle kulusid ei pea kandma peamiselt sõidukiomanikud.

Ma esindan Väike-Poola vojevoodkonda, millel on riigis kõige madalam õnnetusjuhtumite määr 7/100. Siiski on liigse liiklustiheduse ja ebasobiva maantee infrastruktuuri tulemusel palju õnnetusi põhjustavaid ohtlikke kohti.

  Francesco Ferrari (ALDE), kirjalikult. − Ma pean seda raportit veel üheks positiivseks sammuks jalakäijate abistamisel ELis paljude mootorsõidukite õnnetuste põhjustatud vigastuste ja surmade korral. Igal aastal hukkub 40 000 kodanikku.

Sõiduki ehituse parandused ja täiustatud autosüsteemid, kaasa arvatud auto esiosas olevad deformeerumispiirkonnad, on positiivsed käigud, mida tuleb julgustada. Kängururaudade eemaldamine sõidukitelt, millele need ei ole vajalikud või ette nähtud – näiteks põllumajanduses mittetöötavatelt sõidukitelt – on teine võimalus, kuidas EL saab jalakäijasõbralike parandustega kooskõlas olla.

Ma toetan sellel hääletusel neid teemasid ja pean jalakäijate jaoks äärmiselt oluliseks, et kogu Euroopa Liidus tehakse nende ohutuse jaoks rohkem ära.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ma toetan passiivsete ja aktiivsete ohutussüsteemide arengut, mis vähendaksid jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejatega seotud liiklusõnnetuste mõju. Kuigi õnnetusi võivad põhjustada erinevad tegurid (kiirus, inimlik eksimus), peaks sõiduk ise olema kohandatud nii, et muuta õnnetuse mõju nii väikeseks kui võimalik. Ma toetan raporti kohustusi kehtestada minimaalsed nõuded sõidukite ja esikaitsesüsteemide ehituseks ja toimimiseks.

Ma usun siiski, et raportist puudub oluline võimalus teha koostööd arengumaade ja tärkava majandusega riikidega. Sest enamik liiklusõnnetusi, umbes 70%, toimub arengumaades. Jalakäijad moodustavad 65% surmajuhtumitest ja 35% surma saanud jalakäijatest on lapsed. Selline riik nagu India moodustab üksi tubli 10% kogu maailma liiklusõnnetuste surmajuhtumitest.

EL peab arengumaadega vahetama ja jagama oma liiklusõnnetustega seotud andmete kogumise ja analüüsimise ning aktiivsete ja passiivsete ohutussüsteemide arengu alaseid teadmisi. Tehnosiirdeks EList arengumaadesse on tugevad argumendid, see võib vähendada liiklusõnnetusi ja nende mõju liiklejatele.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma tahaksin rõhutada selle raporti olulisust ning õnnitleda raportööri tulemuse puhul. On tõsiasi, et iga päev sureb Euroopa Liidus 8000 liiklejat. Ohvrid on peamiselt jalakäijad ja jalgratturid. Veel 300 000 inimest saavad vigastada. Selline asjade seis toob kaasa isiklikud tragöödiad ja sellel on ka olulised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Sellele vastavalt peaksid liidu jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kokkupõrgetes mootorsõidukitega saadud vigastuste eest parema kaitse tagamisele suunatud meetmed olema eriti teretulnud.

2005. aasta oktoobri seisuga ja vastavalt kehtivatele õigusnormidele peavad teatud sõidukid sooritama mitu Teadusuuringute Ühiskeskuse soovitustel põhinevat töökindluse katset. Lisaks pakub liit välja oluliselt rangemate katsenõuete kehtestamise mootorsõidukitele, mis tuuakse Euroopa turule pärast 2010. aastat. Meie ees olev raport ühendab aktiivsed ja passiivsed ohutusmeetmed ning näeb ette kokkupõrkevastaste süsteemide tulevast lisamist. Praegu ei ole turul tõhusat süsteemi, mis pakuks jalakäijatele otsasõitude puhul kaitset, mistõttu komisjon julgustab õigusega tööstusel sellise süsteemi väljaarendamist. Ma olen ka nõus raportööriga, et kõrgemate passiivse ohutuse alaste nõuete tagamise tehnilisi võimalusi, nagu ka tugevdatud ohutusnõudeid puudutavaid võimalusi, tuleks pidevalt jälgida.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Igal aastal saab Euroopas liiklusõnnetustes surma tuhandeid jalakäijaid ja jalgrattureid. Euroopa õigusloome on mänginud olulist rolli surmajuhtumite ja vigastuste vähendamisel, kuid nõuded peavad olema kaasajastatud. Ettepanekud selles valdkonnas on teretulnud ja sellele vastavalt hääletasin ma Ferrari raporti poolt.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) ELi liiklusõnnetuste statistika on ärevust tekitav. Hinnanguliselt saab igal aastal surma 8000 vähem kaitstud liiklejat, jalakäijat ja jalgratturit ning 300 000 saab vigastada. Kuni 80% liiklusõnnetusi juhtuvad linnades ja külades, kus kiiruspiirang on 40–60 km/h. See näitab, et mitte ainult kiirus, vaid ka maantee infrastruktuuri kvaliteet ja eriti sõiduki ohutus võivad põhjustada liiklusõnnetusi.

Üleskutseid kasutada ühistransporti, käia jala ja sõita rattaga autoga sõitmise asemel peab tasakaalustama saadud vigastuste arvu vähendamisele suunatud meetmetega. Praegu ei ole turul kokkupõrke vältimise süsteeme, mis suudaksid tuvastada tõhusalt ja aegsasti jalakäijaid ja teisi vähem kaitstud liiklejaid.

Ma tervitan ja hääletasin raportööri Francesco Ferrari raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu määrus, mis käsitleb jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitset. Euroopa autotööstuse eesmärk peab olema müüa autosid, mis ei ole ainult tehniliselt väga arenenud ja ökoloogiliselt puhtad, vaid ka äärmiselt ohutud.

Selleks et tagada kõigis olukordades kõrge ohutustase, ei peaks komisjoni ettepanekus ette nähtud kõikidele uutele sõidukitele aktiivsete piduriabisüsteemide kohustuslik paigaldamine alates 2009. aastast kõrgetasemelisi passiivseid ohutussüsteeme mitte asendama, vaid neid täiendama.

Ma usun, et see määrus aitab parandada kõikide liiklejate ohutust.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Liiklusohutus on Euroopa transpordipoliitika prioriteet, poliitiliste otsustajate tõsine mure ning kõikide kodanike tugisammas tragöödiate vastu võitlemisel, mis Euroopa maanteedel kahjuks liiga tihti aset leiavad. Ferrari raport näeb ette ühenduse ohutusnõuete tugevdamist ja seega jalakäijate ohutuse parandamist. Sellepärast ei tohi me kõhelda, kui küsime meie maanteedel ohutuse tagamiseks maksimaalset tähelepanu ja parimaid saadaolevaid vahendeid. Eriti oluline on, et õigusalane töö on jätkuvalt võimalikult range ning et vastu võetud meetmeid jälgitakse ja hinnatakse nõuetekohaselt, et tagada vajalike paranduste tegemine õigeaegselt, et vältida edasisi tragöödiaid. Me tervitame selle raporti püüet leida viise, kuidas teha kaotatud aega tasa ning kindlustada, et väljapakutud ennetussüsteemid on mootorsõidukitega kokkupõrke ohvrite jaoks kõige kohasemad ning asjakohasemad.

Lõpuks, ja kuna mõnikord muutuvad määravaks pisiasjad, on meie ülesanne kindlustada, isegi kõige tehnilisemates valdkondades, et meie koostatud õigusakt pakub alati meie kodanikele kõige paremaid kaitsevahendeid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Ma hääletan Francesco Ferrari raporti poolt. Ma olen nõus selle ettepaneku eesmärgiga suurendada ühenduse nõudeid jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate ohutuse parandamiseks mootorsõidukiga kokkupõrkest tulenevate vigastuste puhul.

Ma usun, et on võimalik nii ajaliselt kui ka tehniliselt liikuda kiiresti sõidukite kohandamise sobivate vahendite väljatöötamise ja kasutuselevõtu suunas. Eriti kiidan ma kohustuse lisamist varustada sõidukid pidurivõimendisüsteemiga, mis aitab vähendada sõidukite ja jalakäijate vaheliste kokkupõrgete arvu.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan seda raportit, sest see tugevdab kehtivaid õigusakte ning püüab ka parandada liiklusohutust, eriti jalgratturite ja jalakäijate ohutust. Igal aastal saab ELi maanteedel surma 8000 inimest, jalakäijat ja jalgratturit, ning 300 000 vigastada.

Paljusid õnnetusjuhtumeid saaks vältida kas parema sõidukijuhtimise harjutamise või parema mootorsõiduki ehituse abil. Pidurivõimendisüsteemide lisamine, kõrgema töökindluse katsete lisamine ja lühem elluviimise periood aitavad kõik kaasa tapatalgute vähendamisele, mis igal aastal meie maanteedel aset leiavad.

Mul on eriti hea meel näha, et need mõrva põhjustajad, keda me teame kängururaudadena, peavad nüüd sooritama samad töökindluse katsed nende sõidukite peal, kuhu neid kavatsetakse paigaldada, kuigi minu jaoks käib kängururaudade täieliku keelustamise kampaania endiselt edasi.

Ma õnnitlen raportööri tema raporti puhul ning ootan sellel teemal kiiret kokkulepet nõukoguga.

  David Sumberg (PPE-DE), kirjalikult. − Ma sooviksin selgitada oma hääletust Francesco Ferrari raporti üle jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse kohta.

Kuigi ma toetan selle raporti väärikaid eesmärke, sest kõik me tahame vähendada meie maanteedel šokeerivalt paljude kaotatud elude ja saadud vigastuste arvu, usun ma, et raport vajab rakendamiseks väga kiiret ajakava, ja ma ei arva, et seda oleks võimalik saavutada.

Välja pakutakse väga äärmuslikke nõudeid ja selletõttu on juhul, kui ettepanekud võetakse kasutusele liiga kiiresti, tööstusele pandav koormus liiga suur.

Majanduslanguse ajal peame kõik meeles pidama, et meie valijad peavad oma töökohti kaitsma ja liialt kiirustavad õigusaktid võivad seda eesmärki tihti kahjustada.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitset (2007/0201).

Praegu ei ole turul kokkupõrke vastaseid süsteeme, mis suudaksid tõhusalt tuvastada jalakäijaid ja teisi vähem kaitstud liiklejaid ning vastaksid samal ajal kõigile vajalikele tingimustele. Ma olen nõus raportööri seisukohaga, et prioriteet tuleb anda meetmete lisamisele, mis vähendavad vigastuste arvu ja ennekõike surmade arvu jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate seas. Tuleks rõhutada, et esitatud muudatusettepanekud püüavad määruse sätteid tugevdada, kus see vähegi võimalik on. Ma hääletasin raporti poolt, sest ma usun, et aktiivse ohutuse tagamiseks on oluline mitte ainult jälgida tehnoloogia arengut, vaid ka võtta arvesse võimalust lisada sõiduki ehitusega seotud passiivse ohutuse piirkonda rangemaid sätteid.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Jalakäijad ja jalgratturid on tihti liiklusõnnetustesse kaasatud. Nende elude kaitsmine on mootorsõidukitööstuse jaoks suur väljakutse.

Elektrooniline jalakäijate kaitsesüsteem on suurepärane lahendus. See vähendab sõidukiga kokkupõrkamise tagajärgede tõsidust. Tänu sellele süsteemile võtab sõiduki esiosa kokkupõrke löögijõu endale, vähendades sellega ohvri vigastuste ulatust.

Teine jalakäijate ohutuse kindlustamise edukas meetod on nn aktiivse kapoti abil, mis on paigaldatud Citroën C6-le. Hetkel, kui jalakäija löögi saab, tõuseb mootorikate automaatselt üles. Tänu kokkupõrke avastamisseadmele ja plahvatusmehhanismile tõuseb kapott 0,40 sekundiga 65 millimeetri võrra. Eraldi mehhanism hoiab kapotti püstises asendis kokkupõrkejõule vaatamata, neelates nii tekkinud energia. Kergema kokkupõrke korral pakub kaitset amortisaatoriga paigaldatud osa.

Kõik sõidukid peaksid sooritama nii palju katseid, kui vaja, et parandada ohutust Euroopa Liidu maanteedel.

– Raport: József Szįjer (A6-0088/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kõnealune raport käsitleb positiivseid muudatusi Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahelises tavamenetluses. Muudetud otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5a kaasati uus kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmetesse, mille eesmärgiks on asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastu võetud õigusaktide vähem oluliste sätete muutmine, muu hulgas mõningate selliste sätete väljajätmine või uute vähem oluliste sätete lisamine.

Kehtivate õigusaktide ja käimasolevate menetluste jälgimise tulemusena tegi Euroopa Komisjon selle ettepaneku, mis hõlmab 59 uue kontrolliga regulatiivmenetluse teel vastu võetud õigusakti.

Esimeeste konverents määras 12. detsembri 2007. aasta otsusega õiguskomisjoni selle komiteemenetluse kooskõlla viimise vastutavaks komisjoniks ja erikomisjonid nõuandvateks komisjonideks. Esimeeste konverents leppis 15. jaanuaril 2008. aastal kokku õiguskomisjoni ja teiste kaasatud parlamendikomisjonide vahelise koostöö meetodite osas. Sellepärast sisaldab raport piiratud arvul teiste parlamendikomisjonide arvamustes esitatud muudatusettepanekuid, mis saadi kirja teel.

– Raport: Gerardo Galeote (A6-0213/2008)

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin Galeote Quecedo raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega avatakse teatavate kalandussaaduste importi Kanaari saartele hõlmavad autonoomsed ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine.

Raport toetab ühiste tollitariifide kaotamist teatavate kalandussaaduste impordilt Kanaari saartele ajavahemikuks 2007–2013. Tuleks märkida, et ettepanekut käsitlevad sätted aegusid 31. detsembril 2006. Tariifivabade kvootide kehtestamist käsitlev ettepanek ja selle haldamise sätted on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 299 lõikega 2, milles tuuakse välja erimeetmed kõige kaugemate piirkondade abistamiseks.

Sellepärast hääletasin ma selle raporti poolt, kuna ma olen arvamusel, et Kanaari saarte erakordne geograafiline olukord ning teatud kalandussaadustega varustamise allikad, mis on omamaiseks tarbimiseks väga olulised, toovad sellele sektorile kaasa lisakulusid. Üks selliste geograafilisest asukohast tulenevate loodusest tingitud raskuste parandamise viise on peatada ajutiselt kolmandatest riikidest pärit kõnealuste toodete impordi tollimaksud.

– Raport: Anneli Jäätteenmäki (A6-0076/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin Jäätteenmäki raporti poolt Euroopa ombudsmani põhikirja kohta.

Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni liikmena olen ise näinud, et suur ja üha suurenev hulk kodanikke pöörduvad ühenduse institutsioonide poole, et kaevata edasi liikmesriikide suutmatus olla kooskõlas ELi eeskirjadega.

Väga tihti ei saa parlamendile esitatud ja vastava parlamendikomisjoni poolt uuritud kaebusi pidada vastuvõetavateks. Siinkohal sooviksin tõstatada ühe olulise küsimuse: Euroopa ombudsmani büroo peab töötama välissuhtluses kodanikega tõhusamalt ja paremini. Väga tihti ei ole tavainimene isegi teadlik ombudsmani olemasolust, kes võib luua funktsionaalsema ja tõhusama seose ELi institutsioonidega. Põhikiri, mille üle me täna hääletame, pakub välja uued mehhanismid ombudsmani töö tõhususe toetamiseks. Meie, parlamendisaadikute ülesanne on tulemusi jälgida.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan Anneli Jäätteenmäki omaalgatuslikku raportit Euroopa ombudsmani teabele juurdepääsu kohta ning vajadust selgema ametijuhendi järele, kuna raport püüab kehtestada selles valdkonnas täpsemaid reegleid.

Vastavalt raporti tekstile peavad Euroopa Liidu erinevad asutused ja institutsioonid andma ombudsmanile kogu küsitud teabe, samal ajal kui siiani võis dokumendi andmisest konfidentsiaalsuse ettekäändel keelduda.

Samamoodi jäetakse välja ametnike kohustus anda tunnistusi „vastavalt oma asutuse juhistele“ ning kõnealune ametnik peab rääkima ausalt tõtt.

Anneli Jäätteenmäki ettepanekutega nähakse ette üldsuse usalduse suurendamine Euroopa ombudsmani tegevusse ning on sellisena väärt rakendamist.