Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2542(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B6-0301/2008

Arutelud :

PV 18/06/2008 - 13
CRE 18/06/2008 - 13

Hääletused :

PV 19/06/2008 - 5.5

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0309

Arutelud
Kolmapäev, 18. juuni 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Ettevalmistused EL-Venemaa tippkohtumiseks (26.–27. juuni 2008) (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused ELi-Venemaa tippkohtumise (26–27. juuni 2008) ettevalmistuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. (SL) Mul on suur rõõm esitada ettevalmistusi kahekümne esimese ELi-Venemaa tippkohtumise jaoks, mis toimub selle kuu lõpus, 26. ja 27. juunil Lääne-Siberi linnas Hantõ-Mansiiskis.

Eesistujariik on veendunud, et eesolev tippkohtumine on hea võimalus mõlema poole jaoks avada uus lehekülg vastastikustes suhetes. Eriti peaksime me olema valmis kasutama positiivset hetke, mida hiljutine Venemaa presidendi Medvedevi valimine võib tuua ELi ja Venemaa suhetesse.

Tippkohtumise peamine eesmärk on alustada läbirääkimisi uue raamlepingu osas Venemaaga. Meil on hea meel, et 26. mail võttis nõukogu vastu ELi läbirääkimismandaadi uue lepingu jaoks. Viimastel kuudel on eesistuja koos komisjoniga teinud kõrgemal tasemel jõupingutusi, et ületada allesjäänud takistused ELi poolt.

Uue lepingu läbirääkimistel üritab EL süvendada koostööd Venemaaga ühishuvi valdkondades ning tegeleda tõhusamalt teemadega, mille puhul seisukohad võivad erineda. Nagu tavaliselt annab tippkohtumine võimaluse arendada nelja ühtse ruumi rakendamist. Lubage mul lühidalt peatuda nende põhiomadustel.

Seoses esimese ruumiga, milleks on majandusruum, propageerib tippkohtumine varajast hoiatusmehhanismi energiavallas, sest me tahame kasutada kõiki pakutavaid võimalusi. Me kordame ennustatavate ja stabiilsete reeglite esmatähtsust välisinvesteeringute jaoks Venemaal. Lisaks kavatseb EL korrata, et ametlikud üldise vabakaubanduslepingu läbirääkimised võivad alata nii pea kui Venemaa on läbinud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõtmisprotsessi.

Mis puutub kestvasse probleemi seoses Siberist ülelendude maksudega, siis EL jätkab läbirääkimistega olemasoleva lepingu allkirjastamiseks.

Teises ühtses ruumis, mis põhineb vabadusel, õigusel ja turvalisusel, kavatseb EL väljendada muret olukorra üle seoses inimõiguste, demokraatia ja õiguskorraga Venemaal, eriti hiljutiste valimiste kontekstis. Sooviksin lisada, et seda muret jagavad nii eesistuja kui ka Euroopa Parlament. Tippkohtumine annab ka võimaluse hinnata edasiminekut viisade väljastamise lihtsustamises ning taaslubamislepingute rakendamises.

Kolmandas ühtses ruumis, mis põhineb välisjulgeolekul, rõhutab EL vajadust konkreetsemate tegude järele edasiseks koostööks ühises naabruses. Eelkõige rõhutame me Venemaa kohust leida lahendus konfliktile Transnistriani piirkonna ja Gruusiaga. Samal ajal peaksime me tervitama Venemaa osalust EUFOR Chadi operatsioonis ning leppima kokku edasises koostöös Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika raames.

Mis puutub neljandasse ühisesse valdkonda, mis põhineb ühtsel teadustegevusel, haridusel ja kultuuril, siis peaks tippkohtumine tervitama esimest alalist partnerlusnõukogu uurimistegevuse alal, mis leidis aset mais Sloveenias. Lõpetuseks, tippkohtumine annab võimaluse tegeleda rahvusvaheliste küsimustega, näiteks nagu külmutatud konfliktid, Kesk-Ida, Iraan, Afganistan ja teised.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetada järgnevaga: tippkohtumine asetab erilise rõhu mõlemapoolsetele püüdlustele tagada stabiilne ja demokraatlik areng ühises naabruses asuvates riikides. Konkreetne koostöö ELi ja Venemaa vahel ühise naabruse raamistikus on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate probleemide ja muredega, eriti külmutatud konfliktides.

Sellega ma lõpetan ja jään teie arutelu huviga kuulama.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Hr juhataja, arvan, et tänu vastsele ametisse asunud Venemaa presidendile ja samuti meie lõpuks vastuvõetud mandaadile alustada Venemaaga läbirääkimisi uue lepingu osas, on meil võimalus kujundada ümber see oluline partnerlus meie kõige suurema naabriga, tuginedes mitmele ühisele huvile. ELi-Venemaa suhete parandamine on Euroopa välispoliitika üks tähtsamaid väljakutseid: me kõik teame seda.

Läbirääkimiste alustamine on keskne punkt ELi-Venemaa tippkohtumisel president Medvedeviga juuni lõpus Hantõ-Mansiiskis. Kohe pärast seda alustavad läbirääkijad oma esimese istungjärguga.

Uus leping ELi ja Venemaa vahel annab meile võimaluse uuendada meie suhete õiguslikku raamistikku, et kajastada paremini olulisi muutusi Venemaal ja Euroopa Liidus, sest palju on muutunud alates 1990ndatest, mil toimusid läbirääkimised praeguse partnerlus- ja koostöölepingu kohta. Olen veendunud, et see aitab meil ka kasutada meie suhte potentsiaali, sest selles peitub suur potentsiaal, ning kaitsta meie liikmeriikide huve palju tõhusamalt.

Sihtpunktid peaksid olema: tulemustele orienteeritud poliitiline koostöö, sügav majanduslik integratsioon, õiglane mängumaa energiaalastes suhetes, säilitades vähemalt Energia Harta põhimõtted, ja isegi lähedasemad suhted vabaduse, turvalisuse ja õigluse valdkonnas, samuti oma haridus- ja teadussüsteemide üksteisele avamine.

Samas peaksime me jätkama koostöö arendamist Venemaaga neljas ühtses ruumis, mida nõukogu eesistuja just nimetas, ning nende tegevuskavades. Need sisaldavad tõepoolest paljusid tegevusi, mis annavad sellele strateegilisele partnerlusele konkreetse väljundi.

Uues lepingus peaks neile samuti sätestatama õiguslik alusraamistik tulevikuks.

Tippkohtumine on samuti eelkõige võimalus saada teada, millisena näeb president Medvedev Venemaa prioriteete Euroopa Liidu suhtes. Arvan, et peame alati pöörama tähelepanu sellele, mida ta on öelnud, näiteks Financial Timesi tähtsas intervjuus avaldas ta soovi näha tugevamat õiguskorda Venemaal ja Venemaa majanduse suuremat kaasajastamist. Loomulikult otsustame me tema üle tegude järgi.

Kuigi esialgu Venemaal kindlasti jätkub kehtiv poliitika, on uus president rõhutanud oma pühendumist õiguskorrale ja Venemaa majanduse kaasajastamisele, ning ma arvan, et me peaksime teda julgustama tegema oma sõnad teoks ning seda lähemal ajal.

Kuigi me ajame taga ühiseid huvisid Venemaaga, peame me jääma selgesõnaliseks ja kindlaks demokraatia- ja inimõiguste küsimuses. Me jätkame Venemaale nende kohustuste meenutamist, mida me mõlemad oleme võtnud, eriti näiteks Euroopa Nõukogu ja samuti OSCEga.

Me oleme Venemaaga sageli lähedased partnerid rahvusvaheliste väljakutsega tegelemisel, näiteks kui Kesk-Ida neliku liikmed – tõenäoliselt kohtume me järgmisel nädalal jälle Berliinis –, kuid me peame samuti veenduma, nagu ütles meie kolleeg, et Venemaa püüdleb positiivsete suhete poole teiste naabritega, sest on tõsi, et me oleme mures, et Venemaa hiljutised sammud Gruusias võivad kahjustada stabiilsust piirkonnas. Külaskäigul Moskvasse kümmekond päeva tagasi oli mul väga pikk vestlus välisminister Lavroviga, kellega ma arutasin seda tähtsat küsimust.

Me peaksime Venemaaga järk-järgult looma jätkuva kõrgetasemelise, vastaseisudeta dialoogi, mis hõlmaks kõiki konfliktiresolutsiooni aspekte, kaasa arvatud rahutagamine ja rahumehhanismi aspektid, sest Venemaa mängib selgelt üliolulist rolli rahu tagamisel külmutatud konfliktides.

Teisest küljest on loomulik, et Tbilisi on väga mures oma territoriaalse terviklikkuse säilitamise pärast ning külmutatud konfliktide teemalisel tippkohtumise arutelul me kindlasti rõhutame, et Gruusia ning Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada, kuid ma arvan, et peame olema ka pragmaatilised ja realistlikud ning meil olema täielik ülevaade Gruusia poolt.

Puutudes regulaarselt kokku nii Gruusia kui ka Venemaaga, kutsun ma neid üles pragmaatilisusele ning vastastikku välistavate tingimuste lõpetamisele: need ei tööta.

Lõpetuseks, ELi-Venemaa tippkohtumisel on võimalus saavutada konstruktiivne suhe uue juhtkonnaga, kaitstes meie väärtusi ja edendades ühishuvisid. Ma jään ootama teie panust sellesse täiskogu arutellu.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, ELi-Venemaa suhted kujutavad endast ELi jaoks üht kõige suuremat väljakutset ning parlament ei suuda leppida kokku, kas astuda karule vastu suure piitsaga või kasutada hoopis piitsa ja prääniku meetodit suhtlemisel Venemaaga, kelle uue presidendi Medvedevi nimi tähendab tabavalt vene keeles „karu”.

Sellest hoolimata peame me aktsepteerima tema abistavaid märkusi õigusriigi, inimõiguste ja korruptsioonivastase võitluse parandamise kohta seoses ELi osalusega strateegilises partnerluses ja uues partnerlus- ja koostöölepingus Venemaaga, kes on siiski suurim riik maailmas ja demonstreerib nüüd taastunud enesekindlust tänu oma kolme miljardi dollarisele, maavaradel põhineva majandusele.

Tippkohtumise prioriteedid peavad sisaldama ka energiaturvalisust nafta ja gaasi usaldusväärse kaubanduspartnerina, kuid samuti, seoses Venemaa eelseisva liitumisega Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, õigusalast kindlust loodusressurssidega töötavate Lääne ettevõtete jaoks oma välisotseinvesteeringute tegemisel Venemaale.

Venemaad peab veenma austama oma lähinaabrite suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning aitama lahendada ÜRO abil probleeme seoses Kesk-Ida kui ka tuumarelvade levikuga Iraanis ja Põhja-Koreas.

Venemaa mängib olulist rolli Lääne-Balkanil, kaasa arvatud Kosovo küsimuse lahendamine, ning ta ei peaks kartma NATO laienemist Ukraina ning Gruusia liitumise näol ja võiks hoopis aidata parandada repressiivset poliitilist õhustikku naaberriigis Valgevenes.

Hantõ-Mansiiski tippkohtumisel on palju rääkida. Loodame, et uus Putini ja Medvedevi paarisrakend töötab tõelises leppevaimus Euroopa Liiduga ning avaldame lootust, et negatiivne hääletamistulemus Iirimaal ei tähenda lõppu 27 ELi liikmesriigist koosnevale ühisrindele Venemaa vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, sooviksin kommenteerida seda, mida ütlesid nõukogu eesistuja ja volinik. Avaldame samuti lootust, et tänu Venemaa uuele presidendile ja uuele läbirääkimismandaadile astume me Venemaaga positiivsemasse koostööfaasi.

Viimase 10 aasta jooksul oleme me näinud suurt vastastikkuse sõltuvuse kasvu Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Seepärast arvan, et on hea teha nendega koostööd selgema mandaadi alusel, mis määratleb täpsemalt töö, mida me tahame teha neljas ühtses ruumis, mida me oleme viimaste aastate jooksul arendanud. Loomulikult tahame me kasutada ka uusi võimalusi jätkata – isegi tihendada – partnerlust rahvusvahelisel areenil.

Samuti peame me töötama turvalisema ja läbipaistvama energiasuhete raamistiku loomise nimel, kaasa arvatud kaubandus, kuid samuti Venemaa investeerimiskliima parandamise nimel, mille puhul tuleks kasuks viimase vastuvõtt ja liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Samuti arvan, et peame tegema koostööd võimaldamaks tegeleda probleemidega ühises naabruses. Me oleme juba rääkinud Transnistriast ja Kaukaasiast, kuid samuti peame lähitulevikus suutma leida kompromissi Kosovo küsimuses.

Samuti peame me looma vajalikud ja tõhusad mehhanismid, et tegeleda inimõiguste rikkumiste probleemiga ning samuti – väljendumaks positiivsemalt – aitama edendada Venemaad kui õigusriiki.

Sooviksin teha kaks lõppmärkust. Sooviksin rõhutada, nagu me oleme teinud mitmeid kordi varem, et selleks et muuta need läbirääkimised meie jaoks edukaks, peame me rääkima ühtsel häälel. Samuti sooviksin öelda, et – ja ma olen seda varem öelnud – me peame jääma ka mõnevõrra pragmaatiliseks. Meie mõjuvõim on piiratud. Venemaa ei ole kandidaatriik; ta ei taha liituda Euroopa Liiduga; ta järgib oma kurssi. Ta tahab teha koostööd, mitte integreeruda. Arvan, et me peaksime seda tulevikus arvestama oma tegemistes ja läbirääkimistel temaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Eelseisev ELi-Venemaa tippkohtumine on esimene võimalus ELi liikmesriikide juhtide jaoks kohtuda Venemaa uue juhtkonnaga, kes määrati ametisse pärast hiljutisi valimisi. Tippkohtumine annab suurepärase võimaluse tutvuda paremini Venemaa poliitika suunaga ja sellega, kuidas seda rakendatakse.

Teatud infot selle võimaliku poliitika kohta võis noppida välja juba president Medvedevi kõnest Berliinis. See sisaldas mitmeid lootustandvaid viiteid korruptsiooni vastu võitlemisele ja õigusriigi rajamisele. Probleem on selles, et president Putin, Medvedevi eelkäija, ütles paljuski samasid asju oma ametiaja alguses, kuid me teame, kuidas asjad on arenenud ja milline on praegune olukord. Eelnimetatud kõne sisaldas ka arusaama, mis erines sellest, mida me oleksime lootnud kuulda. Hr Medvedevi maailmavisioonis taandus Euroopa Liit, või täpsemalt selle liikmesriigid, ainult Venemaa majanduspartneri rolli. Viimane näeb vaimusilmas poliitilist tegevust siiski märksa suuremal alal, ulatudes Vancouverist Vladivastokini.

On ka teine oluline mainimisväärt küsimus. See on küll spetsiifilisem, kuid hädavajalikum ning puudutab Venemaa ja Gruusia suhteid. Vastavalt kokkuleppele, milleni jõuti 1994. aastal, on Vene väed, kellel on postsovjetlike riikide ühenduse, Sõltumatute Rahvaste Ühenduse mandaat, paigutatud Abhaasiasse. Abhaasia on Gruusia osa. Kõik viitab sellele, et need väed ei täida rahutagamise ülesannet ning on tegelikult osapool konfliktis Abhaasia separatistide ja Gruusia valitsuse vahel, nagu seda tõestas Gruusia mehitama õhusõiduki alla tulistamine Vene vägede poolt. Vastavalt Vene võimude hiljutisele ühepoolsele otsusele on neid jõude märkimisväärselt suurendatud.

See muudaks palju, kui Euroopa Liit sekkuks selle konflikti lahendamisse ja tegutseks usaldusväärse üksusena.

 
  
MPphoto
 
 

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, ma olen kergelt ärritatud, et tänastes kõnedes oleme me kuulnud läbirääkimistest ja eelseisvatest aruteludest, kuid vähe on räägitud sellest, et Euroopal ei ole ühtset ega üksmeelset seisukohta paljudes küsimustes, mis tulevad arutusele, minu meelest, tähtsatel vestlustel president Medvedeviga. See kehtib eriti energiapoliitika suhtes. Minu arvates on see suur probleem: sageli räägime me oma sõltuvusest nafta ja gaasi importimisest Venemaalt, kuid me pole kavandanud ühtset strateegiat selles küsimuses. Selle asemel järgivad selles valdkonnas suured liikmesriigid, üksikliikmesriigid, eraldi oma strateegiaid ja pole juurutatud ühtset Euroopa strateegiat tarnekindluse osas seoses kokkulepetega Venemaaga.

Sama kehtib ka teise väga tundliku teema kohta. Tervitan asjaolu, et lisaks Gruusia küsimusele on mainitud ka teisi konflikte, nii et kui me räägime Gruusiast, siis kaasame ka Abhaasia ja Osseetia. Veel puudus minu meelest nõukogu ja komisjoni sissejuhatavates avaldustes märkus selle kohta, kuidas me peaksime nüüd käituma Venemaa külmutatud konfliktide puhul pärast Kosovo otsust. Parlamendina on meil vaja rohkem teavet selle kohta ja külastanud hiljuti delegatsiooniliikmena Moskvat, olen ma ka väga huvitatud valitsusväliste organisatsioonide saatusest Venemaal, sest viimased kannatavad suuresti ebasoodsa õigusloome tõttu, ning ma arvan, et ka see teema tuleb lülitada päevakorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, juba mõnda aega oleme me olnud teadlikud Venemaa ettevõtte Gazpromi murettekitavast kalduvusest värvata Euroopa Liidu riikide eelmisi juhte. Parim näide sellest on endise Saksamaa kantsleri Schröderi juhtum. Hr Schröder sõlmis kõigepealt Venemaaga kokkuleppe North Streami gaasitoru ehitamise kohta ja alles siis võttis vastu koha ettevõtte juhatuses. Sama on toimumas ka Lõuna-Euroopas seoses Gazpromi uue ettevõtmisega, milleks on South Streami gaasitoru. Sooviksin rõhutada, et ühelgi Lääne energiaettevõttel ei ole nii lähedast sidet koduriigiga kui Gazpromil on Kremliga. Gazpromi plaanide puhul on tegemist külmavereliste poliitiliste kalkulatsioonidega. Normaalsed turutingimused lihtsalt ei kehti.

Liidul on viimane aeg seda mõista ja vältida olukorda, kus riiklikult finantseeritud ettevõte võiks gaasitoru kasutada poliitilise surve avaldamiseks. Venemaa kontroll energia üle viib vältimatult energia maksumuse edasisele suurenemisele Euroopas. Venemaa on võimeline kauplema välja isegi suuremaid poliitilisi järelandmisi vastutasuks gaasi ja nafta tarnele.

On üsna selge, et Euroopa Liit peab looma häid suhteid Venemaaga. Et teha seda tõhusamalt, on siiski vaja näidata ühtsust, mis meil praegu puudub. Ma siiralt loodan, et eelseisev ELi-Venemaa tippkohtumine on võimalus näidata Euroopa Liidu solidaarsust Venemaa hegemoonia suhtes energiasektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimír Remek, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, mul on hea meel näha, et takistused, mida mõned liikmesriigid kasutasid uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste blokeerimiseks Venemaaga, on ületatud. Pärast 18 kuud, tippkohtumise õhtul sai komisjon lõpuks mandaadi pidada Venemaaga läbirääkimisi. See võib tuua kasu mõlemale poolele, kuid ärgem olgem liiga optimistlikud. Kui meie probleemide arutelud nii keerukatel teemadel nagu energiakoostöö, kliimamuutus või julgeolek toimuvad juurdunud seisukohtadel, tähendades et me ründame teineteist valjuhäälselt erinevate (sageli ebarealistlike) nõudmistega, lõpetades ultimaatumitega, siis ei jõua me kuhugi. Hoolimata sellest osa meist ei mõista seda. Loogiline tulemus on patiseis nagu males. Me vajame suhetes hoopis uut, 21. sajandile vastavat tasandit ning meil on võimalus see saavutada. Arvan, et seda ära kasutades teenime me kõige paremini ELi kodanike huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, „Venemaa on mõistatusse mässitud mõistatus,” ütles kord Churchill. Euroopa Liit on leppinud kokku selles, mida ta Venemaalt tahab. Küsimus on, kui kiiresti?

Saksamaa ignoreerib energiaküsimuses Poola ja Leedu nõudmisi. Nord Stream, Depal – tundub nagu kõik gaasitorud Venemaalt läbivad Kesk-Euroopa riike. See ei ole oopiumiunenägu, nagu ütles perestroikalane Gorbatšov. The Economist tunnistab, et Balti gaasitoru kavandati salajas. Leedu nõudmised kindlamate energiat puudutavate tingimuste osas tunduvad asjakohased. Paljud eurokraadid vahutasid sellepärast, süvendades arvamust neurootilistest postkommunistlikest riikidest.

Teisest küljest ähvardab Saksamaa majandusminister, et tema riik ei lase ELi komisjonil Brüsseli tagaruumides otsuseid dikteerida. Kindlasti ei pidanud ta silmas inimõigusi, ma usun.

Idapartnerluse algatus, mille pakkusid välja Poola ja Rootsi võib olla erakordne. Julgus on hea, kuid mõistus on parem.

Partnerlus ELi ja Venemaa vahel ei ole lihtne. See ei ole edukas ilma Poolata, kellel on Venemaaga maismaa-, vee- ja õhupiir. See on midagi, mida mõlemad pooled peavad arvestama, eriti praegu, kui lammutati Lissaboni lepe ja selle varisevad kivid kahjustada kõike, mis ette jääb. Head resolutsioonid on kasutud ettevõtmised, kui nad häirivad iseseisvaid rahvaid.

„Ehk on olemas võti Venemaale. See võti on Venemaa riiklik huvi,” lisas Churchill. Arvamus, et „Venemaal pole midagi võimatut peale reformi”, ei tundu enam tõele vastavat. Ükskõik, milline on lähenemine EL peab tegema koostööd Venemaaga ja vastupidi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, nagu eelkõneleja Bernard Wojciechowski, juba ütles, on suhted Venemaaga äärmiselt delikaatsed ja ebamäärased. Ma mõistan Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Baltimaade kaasparlamendiliikmete suhtumist, sest nad on kannatanud palju Venemaa ülemvõimu pärast Nõukogude liidu kontrolliva ja karmi ning rõhuva süsteemi näol, mis nüüd on õnneks möödas. Olen veendunud, et me peame kasutama seda võimalust luua sõbralikumad suhted Venemaa inimestega, kes on kahtlematult eurooplased ja mõnes mõttes Euroopa väravavalvurid. Venemaa on silmitsi samasuguste probleemidega nagu meie: ta on silmitsi langeva sündimusmääraga, samas kui Siberi avarad tasandikud tunduvad atraktiivsed ühe ja poole miljardile hiinlasele, kes usuvad, et neilt võeti osa neile kuuluvast maast.

Arvan, et osa Venemaaga seotud võimalikke ja jätkuvaid arusaamatusi, mis loodetavasti leiavad lahenduse ELi-Venemaa tippkohtumisel 14. novembril, võib olla ka meie süü. Me oleme haakinud ennast Ameerika poliitilise vaguni külge ja pöördunud tagasi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juurde – siinkohal räägin Prantsusmaa eest –, mis algselt oli vastus Varssavi paktile. Pärast Varssavi pakti kadumist tekkisid Venemaal üsna õigustatult kahtlused meie kavatsuste suhtes ning ma sooviksin, et need arusaamatused räägitaks mõlemalt poolt selgeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elmar Brok (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, arvestades seda, et mõned meie kaasparlamendiliikmetest, kes on vastu Lissaboni lepingule, on nõudnud ühtset poliitikat Venemaa suhtes, siis lubage mul värskendada teie mälu: Moskvas avati šampanjapudelid pärast Iirimaa hääletustulemust, sest seda peeti tõendiks Euroopa nõrkuse kohta, võimaldades Venemaal pöörduda tagasi oma „tavapärase asjaajamise” juurde üksikriikidega.

Mul on hea meel, et partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste üle, kus me saame käsitleda selliseid kriitilisi küsimusi nagu energiakindlus. Lissaboni leping annab meile volituse tegeleda selle küsimusega lisaks inimõiguste küsimusele.

Olen kindel, et nagu kantsler Merkel, esindab ka Sloveenia eesistuja Euroopa huve, ning et kantsler Merkel isiklikult võitleb Sotšis inimõiguste ja poliitiliste huvide nimel. Olen kindel selle edus ning me peame meenutama Medvedevile tema enda sõnu, nimelt, et riikide üle tuleb otsustada demokraatia arengu ja õiguskorra järgi. Me peaksime tema ütlusi tõsiselt võtma.

Samas peaksime tegema selgeks selle, et meil on Venemaaga ühiseid huvisid ja mitte ainult energiaküsimustes, mille puhul me peame saavutama tarnekindluse. Venemaa on siiski julgeolekunõukogu liige. Kuidas me saame peatada massihävitusrelvade levikut, kui me ei saa Venemaad oma poolele, või tegeleda selliste küsimustega nagu Iraan, Kesk-Ida ja mitmed teised piirkonnad? Me peame selle selgeks tegema. Samal ajal ei tohiks Venemaa kindlustada liiga palju võimu Gazpromi kaudu. Venelastele peavad kehtima samasugused konkurentsieeskirjad nagu kõigile teistele.

Lubage mul teha üks lõppmärkus: kui me soovime kinnitada oma ühishuve Venemaaga partnerluse kaudu, siis peab ilmselgelt tulema lõpp „lähivälismaa” ja mõjusfääride poliitikale. Iseseisvatest riikidest koosnevas Euroopas peab igal riigil, kooskõlas Helsingi lepinguga, olema õigus liituda alliansiga või mitte vastavalt oma soovile. Ühelgi teisel riigil pole vetoõigust iseseisvate otsuste üle, mida võtab vastu teine Euroopa riik. See kõik tuleb samuti väga selgeks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (PSE). - (DE) Härra juhataja, siin täiskogus on palju meie kaasparlamendiliikmeid, kes tulevad riikidest, millel on Nõukogude Liiduga halvad kogemused. Volinik ja mina ise tuleme riigist, millel on kadunud Nõukogude Liiduga nii head kui ka halvad kogemused. Praegune Venemaa meenutab mõnel viisil vana Nõukogude Liitu. Sellest hoolimata on see uus Venemaa ja tal on uus potentsiaal.

Meie praegune ülesanne on anda endast parim, et tagada uus Venemaa, kes ei meenutaks enam mineviku Nõukogude Liitu. Selleks on vaja kaht asja: selget ja ühehäälset hoiakut ning soovi kaasata see uus Venemaa dialoogi. Näiteks Kosovo küsimuses on meil Venemaaga erinev seisukoht, kuid me peame siiski probleemide lahendamiseks temaga rääkima. Naabruspoliitika on teine näide: meil on naaberriikidega teistsugune suhe, samas kui Venemaa kasutab ikka veel imperialistliku hoiakut oma „lähivälismaa“ suhtes.

Kui me soovime aidata neid riike, siis me peame andma selge toetuse sellistele riikidele nagu Gruusia, kuid me peame samas rääkima Venemaaga ka rahumeelse lahenduse leidmisest nendele konfliktidele, olgu siis tegemist Abhaasia või Lõuna-Osseetiaga.

Mis puutub energiaküsimusse, siis peame leidma enda ressursse; näiteks vajame me Nabucco torujuhet, et saavutada tugevam läbirääkimispositsioon Venemaaga. Sellest hoolimata peame me pidama Venemaaga läbirääkimisi energiaalastes ja teistes küsimustes. Minu fraktsioon ning ka mina ise ei välista võimalust, et me vajame mõlemat – selget ja ühehäälset seisukohta ja sõltumatut poliitikat – et astuda selliselt tugevalt positsioonilt läbirääkimistesse ja aruteludesse Venemaaga. Avaldan lootust, et me saavutame oma eesmärgi.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MANUEL ANTONIO DOS SANTOS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Henrik Lax (ALDE) - (SV). Energia valdkond on tippkohtumisel oluliseks küsimuseks. EL vajab Venemaalt gaasi ning Venemaa vajab Euroopast eksporditulu. Tippkohtumine võib osutuda ülioluliseks selleks, et otsustada, kas Nord Streami gaasijuhe Venemaalt läbi Baltikumi Saksamaale saab reaalsuseks.

Projektil on potentsiaal häirida oluliselt Läänemere ohustatud ökosüsteemi, kuid kõige olulisemaks ohuks projektile on usalduse puudumine Venemaa ja Läänemerd ümbritsevate riikide vahel. Selleks, et gaasijuhe saaks reaalsuseks, peavad mõlemad vastaspooled, Venemaa ja Saksamaa, kasutama selgeid usaldust tekitavaid meetmeid. Venemaa peab muu hulgas ratifitseerima Espoo konventsiooni, mis reguleerib vastutuse jagamist riikidevahelistes projektides, mis tõenäoliselt omavad keskkonnamõju naaberriikides ning Venemaa peab lõpetama jutu selle kohta, et gaasijuhtme ehitamisest võtavad osa Vene sõjalaevastik ning sõjavägi. Seda ei lubata kunagi, vähemalt mitte Soome territoriaalvetes. Saksamaa peab omalt poolt esmalt tunnistama, et projekt mõjutab kõiki Läänemerd ümbritsevaid ELi liikmesriike ning et see on ühine ELi asi. Saksamaa peab samuti näitama solidaarsust Poola ning kolme Balti riigiga ning veenma neid, et selle projekti tulemusel ei diskrimineerita nende energiaga varustatust. Saksamaa peab austama meie poolt arutatavat resolutsiooni, mis ütleb, et EL peab olema laiaulatuslikes energiaprojektides Venemaaga ühinenud. Gaasijuhe ei tohi ohustada ELi siseturgu. EL, mitte aga Gazprom Venemaal, on see, kes peab energiakaubanduse eeskirjad siseturul määrama.

 
  
MPphoto
 
 

  Ģirts Valdis Kristovskis (UEN)(LV). Daamid ja härrad, volinik Ferrero-Waldneri kõne paneb meid oletama, et parlamendi resolutsioon on väljapaistev näide poliitilisest korrektsusest – ehk isegi midagi kniksu laadset Venemaa uuele presidendile härra Medvedevile. Peaksime aga endiselt meeles pidama asjaolu, et peaminister Putin – president ja härra Putin – on tegelikkuses üks ja sama isik ning et ta viib ellu „jaga ja valluta” poliitikat, mis on otseselt suunatud ELi liikmesriikide vastu. Neil asjaoludel on väga oluline, et partnerlusleping oleks edukas. Euroopa Liit ei tohi näidata välja mingit nõrkust. Kõnelustes peab omapoolse jõuna demonstreerima liikmesriikide ühtsust ning solidaarsust. Liit peab vähendama kuni tänaseni Venemaa poolt üles näidatud ebakõlalisust ning edendama integreeritud turgu ja vaba juurdepääsu infrastruktuurile ja investeeringutele Venemaal. Liit peab nõudma, et Venemaa nõustuks käituma kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetega. Peame kindlustama Euroopa Liidu ühtse positsiooni strateegilistes küsimustes mittedemokraatlike režiimidega. Euroopa Liit peab kinnitama, et jääb demokraatia ning ühiste väärtuste kantsiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI) - (PL). Härra juhataja, Euroopa Liidu ja Venemaa esindajate vaheline kohtumine Siberis peaks olema tõelist mõistmist otsiv sõpradevaheline kohtumine. Kui soovime suhteid parandada, peame kohtlema oma partnerit tõsiselt. Olen kuulnud, et selles kojas on öeldud, et Euroopa Liit soovib õpetada Venemaale demokraatia reegleid. Kuid samas esineb demokraatia defitsiiti Brüsselis. Samuti olen kuulnud selles samas kojas, kuidas Iiri referendumi tulemusi on kahtluse alla seatud.

Samuti on täiskogul öeldud, et parlamendiliikmed on mures olukorra pärast Gruusias. Kas see pole mitte ülim silmakirjalikkus? Ühel päeval rikutakse Kosovo tunnustamise kaudu Serbia territoriaalset terviklikkust ning teisel jäetakse Abhaasia rahvas ilma iseseisvuse võimalusest ning öeldakse, et nende riigile kohaldub erinev eeskirjade kogumik. Daamid ja härrad, peate mõistma, et see oli Stalin, kes sai jagu Abhaasiast ning integreeris selle Gruusiaga. Me ei saa täna sekkuda maailma, mida me ei mõista. Usun, et kui me soovime tegeleda venelastega, ei ole meil vaja mõista mitte ainult nende ajalugu vaid ka nende vaimulaadi. Silmnähtavalt juhitakse Venemaad praegu hästi. Vene inimeste elu on paranemas ning Venemaast on saamas demokraatlik riik. Liidu ametnike õpetlikul toonil puudub õigustus. Kõik, mida see saavutab, on Moskva ärritunud irve.

 
  
MPphoto
 
 

  Ria Oomen-Ruijten (PPE-DE) (NL). Härra juhataja, volinik, arusaamatustest on võimalik hoiduda üksnes teineteisega rääkides. Praegu toimuvad intensiivsed arutelud, kuna me oleme partnerlus- ja koostöölepingu osas kõnelusi alustades avamas Vene Föderatsiooniga dialoogi. Viimase kümne aasta jooksul on nii Venemaal kui Euroopa Liidus muutunud tohutult palju, kuid me oleme ka enam kui kunagi varem teineteisest sõltuvad. Sel põhjusel on mõlemale poolele vajalikud head siduvad lepingud energia, aga ka kliimamuutuste valdkonnas. Härra juhataja, seoses nende lepingutega ei tohi me aga unustada mitmeid alustõdesid. Kuigi mõnel parlamendiliikmel võivad olla kahtlused, peame eelkõige praegu töötama kõvasti ühenduse väärtuste, nagu näiteks õigusriigi põhimõtte tugevdamise, korruptsioonivastase võitluse ning Venemaal iseseisva ühiskondliku debati tähtsuse rõhutamise, nimel.

Härra juhataja, läbirääkimised ei saa olema lihtsad. Minu arvates ei pea uus leping olema entsüklopeediline, kuid see peab sisaldama mitmeid hädavajalikke elemente, mis oleksid mõlemale poolele siduvad.

Härra juhataja, me ei saa oodata kuni leping on diskussiooniks avatud, sest meil on vaja kuulda positiivseid noote mitmes teises küsimuses Kremlist juba praegu; olen teatud arengute osas väga mures: Tšetšeenia, TNK versus BP juhtum ning Abhaasia. Tahaksin kuulda presidendilt, mida ta täpselt ühistegevuse all mõistab.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristian Vigeniny (PSE) - (BG). Härra juhataja, proua volinik, kolleegid, lubage mul alustuseks öelda, et maailm on täna väga erinev koht ning blokkide kõrvutamine kuulub minevikku. Ka Venemaa on palju muutunud. Näiteks on 2008. aasta juuni Venemaa väga erinev 2000. aasta juuni Venemaast. Euroopa Liit on silmitsi väljakutsega luua ning arendada uut tüüpi suhted, millele pole minevikus võrreldavat. Need suhted on vaja arendada selge arusaamisega, meid ühendavaid asju on palju enam, kui meid eraldavaid. On palju probleeme, mida saame lahendada üksnes Venemaaga koostööd tehes. Need seonduvad ka globaalsete küsimustega nagu näiteks kliimamuutused, võitlus nälja ja pandeemiatega, terrorism. On ka muud probleemid, mis on oma iseloomult piirkondlikud, kuid mis omavad Euroopa Liidule tohutut tähtsust: energiavarustuskindlus, kaubandus ja majandussidemed, suhted ühiste naabritega. Samuti on meid lahutavaid küsimusi: inimõigused, sõnavabadus, kuidas me mõistame demokraatiat ning demokraatlikke süsteeme. Kuid peame olema piisavalt pragmaatilised ning arendama dialoogi mitte vastuseisu, vaid ühistele eesmärkidele keskendumise kaudu.

On tõsiasi, et viimaste aastate jooksul on tekkinud usaldamatus, kuid nüüd on meil võimalus alustada dialoogi uue Kremli asukaga. Sooviksin juhtida teie tähelepanu Venemaa rollile Lääne-Balkanil. Usun, et vajame väga aktiivset dialoogi, et kaasata Venemaa regioonis lahenduste otsimisse ning et veenda Venemaad Euroopa Liidu pingutusi pikaajalise stabiilsuse kindlustamiseks toetama, sealhulgas EULEXi missiooni kaudu Kosovos. Soovin, et eelseisev tippkohtumine tegeleks ka Venemaa rolliga Musta mere piirkonnas ning et sellel antaks teada, et „jaga ja valitse” poliitika kohaldumine sõltub meist.

 
  
MPphoto
 
 

  István Szent-Iványi (ALDE) - (HU). Härra juhataja, volinik, ametisse õnnistamise kõnes deklareeris president Medvedev oma lojaalsust demokraatiale, öeldes, et peab õigusriigi põhimõtte taastamist oma kõige olulisemaks kohustuseks. Kui need ei ole lihtsalt tühjad sõnad ning tal õnnestub see tegelikkuses ellu viia, esineb Venemaaga suhete reaalse parandamise võimalus. Meie ootused on tagasihoidlikud, kuid oleme avatud ning optimistlikud. Meie peamine huvi on see, et Venemaa oleks stabiilne ja usaldusväärne partner, kes aitab lahendada ummikseisu saavutanud konfliktid ning ära hoida tuumarelvastumise. Loeme Venemaad partneriks, kuid ka Venemaa peab otsustama, kas peab meid partnerite või vastanduvate ja üksteise vastu mängivate rivaalide paariks. Tervitame kavatsust töötada välja uus ELi-Venemaa partnerlusleping; seda lepingut peaks laiendama, et katta ka energia küsimused ning see peaks sisaldama energiaharta aluspõhimõtteid. Kui Euroopa soovib saavutada tõelisi tulemusi, tuleb läbirääkimistel võtta otsustav ja ühine hoiak.

Arvan, et on positiivne märk, et tippkohtumine peetakse Hantõ-Mansiiski pealinnas. Samuti on seal samaks ajaks kavandatud Soome-ugri rahvaste maailmakongress. Loodan, et see ei ole lihtsalt Venemaa poolne ühekordne žest Soome-ugri rahvastele, vaid et Soome-ugri rahvaste olukorda püütakse tõesti parandada ning nende õiguseid tagada. Siinkohal paluksin volinik Ferrero-Waldneril ja komisjonil kiirendada tööd “ettevalmistava meetme” Soome-ugri rahvaste abistamiseks rakendamisel, sest meile näib, et puudujäägid selles valdkonnas on tohutusuured. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Inese Vaidere (UEN)(LV). Daamid ja härrad, Venemaa välisministeerium on loonud laialdase strateegia, kuidas oma kaasmaalasi Euroopa Liidus, eriti Balti riikides, ära kasutada, eesmärgiga tugevdada Venemaa poliitilist ja majanduslikku mõju. President Medvedev allkirjastas äsja määruse, mis tühistab Lätis ja Eestis elavate halli passi omanike sissesõiduviisa nõude Venemaale, millega sisuliselt tunnustatakse neid Venemaa kodanikena. Seega halli passi omanikud, kes peaksid asukoha riigi kodakondsuse omandamiseks õppima vaid vähesel määral ära kohaliku keele, saavad märksa suuremad privileegid kui kodanikud, mistõttu on neil kodakondsuse omandamiseks veel väiksem ajend. Selline teguviis – nagu ka üleskutse anda halli passi omanikele kohalike omavalitsuste valimistel hääletamise õigus – on tõeline takistus halli passi omanike integreerimiseks. Venemaa “juhitud demokraatia” on kuulutanud välja suurenevad piirangud ajakirjandus-, sõna- ja kogunemisvabadusele. Venemaa tõelised demokraadid on erinevatel juhtudel toetust palunud, nii taotlustes inimõiguste ja demokraatia allkomiteele kui külaskäigu ajal Moskvasse. Resolutsiooni kavandatud pragmatism võimaldab aga meie põhimõtted unustada, olgugi et tegelikkuses põhineb Venemaa kogu majanduskasv meie maksetel energiaressursside eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI) - (CS). Daamid ja härrad, Euroopa Liit – mille all ma pean silmas nõukogu – peaks oma suhete nägemuse Venemaaga selgelt määratlema. Tuleks olla selge, kas läbirääkimised, mis puudutavad näiteks gaasiga varustamist, Kosovot, sõnavabadust ja inimõiguseid viiakse läbi üksikute liikmesriikide poolt eraldiseisvalt või esineb konsensuse saavutamise võimalus vähemalt alustasandil mõningates ühistes huvides. Minu arvamus on, et kodanike huvides on, et liit räägiks Venemaaga suheldes ühel häälel. Kahjuks see nii ei ole. Peaksime avaldama survet stabiilsema äri- ja poliitilise kliima loomiseks Venemaal – sellise, mis sisaldaks vähem imporditõkkeid ning annaks liidu investoritele enam tegutsemisruumi. Sellele aitaks kahtlemata kaasa Venemaa Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmelisus. Muidugi peaksime kõik osana sellisest partnerlusest rõhutama ühemõtteliselt fundamentaalsete inimõiguste ja vabaduste austamist. Liit, mis on tugev mitmekesine üksus ning Venemaa, mis on suurvõim, peaksid lõpetama kahe linnana käitumise, mida ühendab üksnes kitsa tee ning gaasijuhe. Mõlemad peaksid püüdlema suurema vastastikkuse majandusliku integratsiooni suunas ning partnerlus peaks kujutama mõistuse, mitte armastuseabielu.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Härra juhataja, tervitades president Medvedevi sõnu kodanikuõiguste ja õigusriigi põhimõtte tähtsuse kohta, peaks EL tegema üheselt selgeks, et selliste avalduste usutavust saab mõõta üksnes esiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste vastu täieliku austuse üles näitamise kaudu ning teiseks selle organi reformimisele kaasaaitamise kaudu.

Kõige olulisemaks alguspunktiks on paremate suhete poole püüdlemises ELi liikmesriikide ühtsus. Eriti rõhutame vajadust seada esikohale ühispositsiooni pikaajalised hüved võimalike kahepoolsete tehingute lühiajaliste eeliste ees üksikutes küsimustes.

Need prioriteedid on eriti asjakohased majanduse ja energia valdkonnas, kus pikaajalise koostöö ainsaks aluseks saavad olla läbipaistvuse ja vastastikkuse põhimõtted koos võrdse juurdepääsuga turgudele, infrastruktuurile ja investeeringutele.

 
  
MPphoto
 
 

  Reino Paasilinna (PSE) - (FI). Härra juhataja, volinik, minu ees on sel aastal koostatud uurimus Venemaa ärimeeste kohta. Üllatavalt on neil meiega sarnased mõtted. Millist Venemaad sooviksid nad aastal 2020 näha? 50–70% soovib, et venelased oleksid vabad, teiseks haritud, kolmandaks integreeritud, neljandaks seaduskuulekad ja viiendaks hea tervise juures. Siin pole mingeid halbu kavatsusi. Vaid 30% ärimeestest lootsid olla rikkad. Seega pole enam selliseid oligarhe, keda me kõik mäletame.

Venemaa kavatsus on moderniseeruda ning see eesmärk on riigi liidritel ja rahval ühine. Intervjueeritud ärimeeste mured on meile tuttavad: 70% arvab nagu meiegi, et suureks mureks on vananev rahvastik. Mis puudutab korruptsiooni kõrgetel ametikohtadel, siis on see mure esindatud vähesemal määral, kuid see mure on igal juhul tüüpiline. Enam kui 50% arvab, et olulised on kohtusüsteemi sõltumatus ja kodanikuõigused. Samuti on mureks kehv haridustase. Saame olla eeskujuks ning anda abi kehva infrastruktuuri ning jäiga bürokraatiaga valdkondades. Sel põhjusel arvan, et nüüd, mil oleme Venemaast energiaalaselt sõltuvad, on meil tegelikult võimalus pakkuda Venemaa moderniseerimise edendamiseks, mis on nende eesmärgiks, oma kogemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Beazley (PPE-DE). - Härra juhataja, volinik Ferrero-Waldner rääkis sellest, kui tähtis on ELi ja Venemaa vahelise suhte korrastamine.

Mulle näib, et üheks eriti oluliseks valdkonnaks on kodanikuühiskond. Kas volinik näeb ette mõningate spetsiifiliste programmide või projektide, nagu näiteks üliõpilasvahetused, vahetused kultuuri ja kunsti valdkonnas, algatamise, mille kaalumist me saaksime alustada ning kui jah, siis milliste?

Arvan, et selles kontekstis tasub veelkord väljendada meie pettumust. Vastuolus kõigi tavapäraste diplomaatiliste tavadega suleti Peterburis ning Jekaterinburgis Briti Nõukogu bürood.

Samuti on väärt käsitleda energiaalast suhet. Hea kliendina oleme tugeval positsioonil. Gazpromil on üpris selgelt ebaõnnestunud selle parlamendi veenmine väliskomisjonis, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, petitsioonikomisjonis. Neil on vaja järele mõelda. Vajame head suhet, kus me pole naiivsed, kus me ei tugine soovunelmatele ning kus meie Vene partnerid ja kolleegid ei ole kahtlased ja ei tunne end ohustatuna või ei tunne vajadust näidata üles agressiivsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Severin (PSE). - Härra juhataja, järgmine Euroopa Liidu – Venemaa tippkohtumine leiab aset tõusva Vene Föderatsiooni – olgu see siis või üksnes tingimuslikult – ning ELi, mis pole üksnes mõjutatud Iiri „ei” vastusest Lissaboni lepingule, vaid veelgi enam, selge visiooni puudumisest sellest kriisist väljumise kohta, vahel.

Venemaa küsimus tekitab Euroopa Liidus lahkarvamusi. Tegelikkuses on see meid jaotanud ideoloogideks ja pragmatistideks; vastasseisu pooldavateks geo-strateegideks ning lepitajateks; vanadeks külma sõja aegseteks võitlejateks ning uuteks utilitaarseteks oportunistideks.

Teisest küljest on suur probleem, et Venemaal puudub Euroopa Liidu poliitika, mille asemel eelistatakse suhelda iga liidu liikmega eraldiseisvalt. Meil ei ole võimalik seda olukorda muuta, enne kui me loome tõelise ühise Euroopa poliitika Venemaa suhtes. Peame ütlema Venemaale, et meiega hea äri tegemiseks ning turgude vastastikkusest avamisest kasu saamiseks on vajalik institutsiooniline ja poliitiline koostöövõimelisus, mis tagaks majanduspoliitika ja geopoliitiliste strateegiate eraldatuse.

Seetõttu on vaja ühist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, mida iseloomustaks läbipaistvus, aruandekohustuslikkus ja avatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE) - (ES). Härra juhataja, Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline suhe peaks olema konstruktiivne, kuid samuti nõudlik. Nagu meiegi, on Venemaa Euroopa Nõukogu liige ning peab austama selle põhimõtteid ja väärtuseid.

Tervitan asjaolu, et president Medvedev on hiljuti rõhutanud inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte tähtsust.

Euroopa Liit ja Venemaa omavad väljavaadet tugeva suhte omamiseks ning nüüd oleme silmitsi väljakutsega rääkida läbi partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis võimaldab meil niinimetatud neljas „ühises ruumis” kiiremalt edasi liikuda.

Soovin ühe ruumi tähtsuse nendest esile tuua: majandussuhted. Enam kui pool Venemaa kaubandusest toimub liiduga. Läbipaistvate ja mittediskrimineerivate eeskirjadega integreeritud turu loomine parandab ja mitmekesistab Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisi majandus- ja kaubandussuhteid. Samuti on hädavajalik Venemaa suurem õiguskindlus.

Daamid ja härrad, Moskva on rahvusvahelisel areenil võtmemängur. Julgeolekunõukogu liikmena on Venemaa koostöö rahu ja stabiilsus saavutamiseks Euroopas ning kogu maailmas ülioluline.

Niivõrd kuivõrd see puutub ELi, siis peavad 27 liikmesriiki võtma suhetes Venemaaga ühise positsiooni. Kõik analüütikud, kõige hiljem oma huvitavas uurimuses Mark Leonard, rõhutavad, et ühise positsiooni puudumine kahjustab liitu …

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE) - (HU). Härra juhataja, eelseisev tippkohtumine lahendab ummikseisu, mis on kestnud enam kui poolteist aastat ning toob loodetavasti kaasa Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete sisulise edasimineku. Euroopa Liit vajab Venemaad – kuid siin ei tohi olla kaksipidi mõistmist – Venemaa vajab Euroopat majanduspartneri ning energia tarbijana vähemalt sama palju. Sõltume teineteisest energia- ning paljudes teistes valdkondades. Sel põhjusel usun, et hirmud seoses Venemaa mõju kasvuga on liialdatud, kuigi Venemaa juhtkonna arvukad avaldused näivad neid põhjendavat. ELi ja Venemaa vaheliste strateegiliste tulevikusuhete arengu huvides on ülioluline luua niipea kui võimalik vastastikkune viisavaba reisimise režiim; see on ELi-Vene suhete edasiminekuks ülioluline. Kokkuvõttes sooviksin ma Euroopa Parlamendis Soome-ugri foorumi presidendina korrata oma kaasparlamendiliikme härra Szent-Iványi esitatud palvet tippkohtumisel osalevatele riigipeadele: palun toetage Soome-ugri rahvaid. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE) - (DE). Härra juhataja, ka mina olen arvamusel, et Saksamaa ja Venemaa vahelist juhet tohib ehitada üksnes juhul, kui teised puudutatud ELi liikmesriigid sellega nõustuvad. Siiski ei tohiks need liikmesriigid sellisel juhul rääkida rakettide ja viisade küsimuses läbi teise suurvõimuga, USAga. Euroopa saab seista kindlalt vis-à-vis USA ja Venemaaga, kui see asub ühisele positsioonile.

Lubage mul teha üks asi väga selgeks: meie asi on öelda venelastele, et Euroopaga hea partnerluse loomine on nende oluline huvi. See tähendab ka seda, et nad ei või võtta sõna riikide nimel, mida Venemaa on minevikus okupeerinud, nagu näiteks Ukraina ja Gruusia nimel. Need riigid on suveräänsed ning neil on õigus langetada oma otsused oma saatuse üle.

Härra Medvedev ütles Berliinis, et ta soovib näha suhete paranemist. Selleks võib ta alustada kahe valdkonnaga. Esimeseks on õigusriigi põhimõte, mis tähendab tegutsemist Jukose vangide küsimuses. Teiseks ja väga oluliseks valdkonnaks on: härra Medvedev, palun lõpetage suurima rahumissiooni ELi ajaloos, nimelt Kosovo missiooni, takistamine!

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE). - (PL) Härra juhataja, Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline keeruline suhe nõuab hästi käsitletud ja sidusat diplomaatilist tegevust. Eelseisev tippkohtumine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on põhjustanud tugevaid emotsioone, kuivõrd seal räägitakse läbi nii Euroopa Liidule kui Venemaale väga olulistes lepingutes. Teiste küsimuste hulgas peab liit püüdlema Euroopa energiavarustuskindluse suunas. Ajal, mil kütuse ja energia hinnad pidevalt tõusevad, omab energiavarustuskindlus strateegilist tähtsust kogu Euroopa Liidu majandusele ning samuti liikmesriikide siseriiklikele majandustele.

Peame ELi-Venemaa tippkohtumise eelõhtul mõistma, kui oluline on liidu tulevikule rahvusvahelisel areenil ühel häälel rääkimine. Sellega seoses on kahetsusväärne, et Lissaboni lepingu jõustumine on nüüd ebakindel. Viimane sisaldab norme, mis muudaks Euroopa Liidu rahvusvahelistes suhetes tugevaks partneriks. Mul on hea meel, et liit toetas Poolat selle vaidluses Venemaaga meie toodete ekspordi küsimuses. Olen kindel, et Poola aitab tulevikus arendada Venemaa ja Euroopa Liidu vahel positiivset suhet.

 
  
MPphoto
 
 

  Josef Zieleniec (PPE-DE) - (CS). See ELi-Venemaa tippkohtumine on Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile esimene. Liit peaks tema ametiaja algust ära kasutama ning püüdlema vastastikustes suhetes nihet pragmaatilise, realistliku ja strateegilise partnerluse suunas. Tegelikult on see partnerlus pikaajaliselt olulisem Venemaale. President Medvedevi prioriteediks on austada õigusriigi põhimõtet (nagu ta ise ütleb) ning moderniseerida majandust. Selle saavutamiseks vajab ta Euroopat. Samuti vajab Venemaa rahvusvaheliste ja kaubandussuhete valdkonnas partnerit, kes oleks Hiinast või Iraanist stabiilsem ja usaldusväärsem. Euroopa Liit ei kujuta Venemaale mitte mingit ohtu. Vastupidi, liit saab aidata Venemaal säilitada oma saatust võtmemängurina, mille Venemaa vastasel juhul elementide tõttu, mis seonduvad selle ühepoolse majanduse ja demokraatiaga, järkjärguliselt kaotaks. Strateegilist partnerlust saab siiski luua üksnes sümmeetrilise dialoogi kaudu võrdsete osapoolte vahel. Selles kontekstis peab Venemaa näitama teed, lõpetama oma Euroopa lõhestamise pisikatsed ning kohtlema liitu kollektiivse üksusena. Lühinägelikud kähmlused ja provokatsioonid lükkavad tõelise partnerluse loomist ELiga tarbetult edasi. ELi ja Venemaa aruteludes uue partnerlus- ja koostöölepingu üle peaks tähelepanu olema pikaajaliselt olulistel küsimustel.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE) - (SK). ELi-Venemaa strateegiline partnerlus on oluline faktor mitmekesistamise ning energiaallikate ELi importimise kindluse valdkonnas. Samal ajal peame pidama meeles, et see koostöö on Venemaale samavõrd tähtis kui ELile, kuivõrd kuni 60% Venemaa toornaftast läheb ELi.

Arvan, et Euroopa liidrid peavad kordama Venemaale, et see riik ei tohi kasutada oma energiavarusid poliitilise repressiooni tööriistana ELi liikmesriikide suhtes või endiste Nõukogu Liidu vabariikide, eriti Ukraina, suhtes.

Praegu on liikmesriikide läbirääkimised Vene nafta ja gaasiga varustamise osas kahepoolsed. Külastades 2007. aasta aprillis Vene Föderatsiooni riigiduumat, võisin ma näha, et ka Venemaa ise on energiaküsimuste läbirääkimisest ELi kui tervikuga äärmiselt huvitatud.

Viimasena sooviksin ma sarnaselt kolleeg härra Elmar Brokiga väljendada hirmu, et Lissaboni lepingu ebaõnnestunud Iiri referendumi järgselt võib ELi positsioon strateegilise partnerina olla nõrgestatud, arvestades, et Lissaboni leping on dokument, milles on sätestatud ELi pädevus ühise energiapoliitika valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE) - (FI). Härra juhataja, loodetavasti sõlmime koostöölepingu Euroopa Liidu ja Venemaa vahel peatselt. On oluline, et ELil ja Venemaal oleks sirgejooneline, tööks sobiv ja aus suhe. Partnerlus peab olema tervislik ja kasulik mõlemale osapoolele.

Hoolimata pragmaatilisest lähenemisest ei tohiks EL unustada, ja EL ei ole ka unustanud, inimõiguseid ning peaks püüdlema sellel teemal Venemaaga aktiivse dialoogi suunas.

Kogu Euroopas on oluliseks küsimuseks energiavarustuskindlus ning energiat käsitledes räägime me tavaliselt ka Venemaast ning ELi ja Venemaa vahelisest koostööst. EL on huvitatud oma energiavarustuskindluse säilitamisest, samal ajal vähendades oma sõltuvust välisenergiast. Loodetavasti on tippkohtumise arutelu avatud, otsekohene ning eelkõige viljakas.

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Horáček (Verts/ALE) - (DE). Härra juhataja, härra Swoboda kõne ajal meenus mulle, et „svoboda” tähendab vene keeles „vabadus” ning mulle ilmnes, et vabadus on muidugi midagi, mida me kõik vajame. Inimõigused ja vabadus on ELi kõige olulisemad põhimõtted ning need peavad olema aluseks ka meie dialoogis Venemaaga.

Täpselt seetõttu, kuna see järgmine dialoog leiab aset Siberis, meenub, et Tšita – kinnipidamisasutus, kus hoitakse Jukose vange Mihhail Hodorkovskit ja Platon Lebedevi ja tõesti ka teisi – asub samuti Siberis. Seetõttu ma paluksin teil anda parim, et kindlustada nende vabastamine, aga ka julgustada Venemaad muutma mõttevabadus ja ajakirjandusvabadus reaalsuseks ning lubama valitsusvälistel organisatsioonidel takistamatult töötada, kuivõrd kõik need aspektid on meie ühisele Euroopa tulevikule äärmiselt olulised.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN) - (PL). Härra juhataja, oleme ühendus, mis austab õigusriigi põhimõtet ühena põhialustest, millele oleme oma identiteedi rajanud. Peaksime ootama sama meie poliitilistelt ja majanduspartneritelt. Kutsun Euroopa Liidu esindajaid üles tõstatama tippkohtumisel küsimuse Venemaa täieliku kuuletumise kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele.

Seda kohut ei asutatud võltsinstitutsioonina, mille lahendeid austavad vaid need, kes panevad toime inimõiguste pisirikkumisi või mõnikord küsitavaid rikkumisi. See asutati, et kindlustada, et piinajatel, vägistajatel ning mõrvaritel takistataks edasiste õigusrikkumiste toime panemine, teadmisega et nende suhtes langetatakse kohased kohtuotsused.

Vene Föderatsioon peab seega tegema kohtuga väga tihedat koostööd ning peab kohtu otsuseid austama. Ilmselgelt ei saa usaldusväärse partnerina kohelda riiki, mis sõlmitud lepingutest kinni ei pea. Venemaa teod on täielikus vastuolus avaldustega, milles väidetakse, et Venemaa on energiaallikate usaldusväärne tarnija. See on üks väide, mida Venemaa diplomaadid armastavad esitada. Kui Venemaa osutub sama usaldusväärseks nagu ta oli seoses Tšetšeeniaga, Anna Politkovskajaga või Aleksandr Litvinenkoga, läheb Euroopa Liit ajalukku kõige naiivsema institutsioonina, mis on eales eksisteerinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra juhataja, tõstatan küsimuse proua Marina Litvinenko nimel, kelle abikaasa Aleksandr Litvinenko Londonis detsembris 2006 mõrvati. Mõrvarelvaks oli poloonium-210, radioaktiivne materjal, millest 97% toodetakse Avangardi tuumarajatises Venemaal. Mõrval on kõik need ülimalt keerulise palgamõrva tunnused, mida viivad ellu Vene julgeolekuteenistused. Juhtumi peamine kahtlusalune härra Andrei Lugovoi on Venemaa Parlamendi liige ning teda ei saa Venemaa põhiseaduse alusel teise riigi ametivõimudele välja anda.

Kui ma tohiksin pöörduda otse proua Ferrero-Waldneri poole: proua Litvinenko palub, et nõukogu ja komisjon tõstataksid tippkohtumisel president Medvedevi ees Aleksandr Litvinenko mõrva küsimuse. Proua Litvinenko soovib, et tema abikaasa mõrv lahendatakse ning et asjaga seotud isikud viidaks kohtu ette. Tippkohtumine on ideaalne võimalus selle protsessi edasiviimiseks. Palun abistage teda.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). - Härra juhataja, jätkan eelmise sõnavõtja märkuste soonel. Venemaa valitsus peaks tegema kõik oma võimuses, et tõestada, et ei tellinud Briti kodaniku – mis tähendab ka Euroopa kodaniku – Aleksandr Litvinenko terroristlikku palgamõrva. Kuivõrd Venemaa valitsus ei ole tõestanud vastavate korralduste mitteandmist ning on isegi keeldunud Briti uurimisasutustega kohasest koostööst, järeldub, et Venemaa ametlik osalemine mõrvas on poliitiliselt tõestatud.

Uus Venemaa, nagu paljud ütlevad, käitub juba mitmendat korda terroristliku riigina ning EL peab tippkohtumisel Hantõ-Mansiiskis kutsuma president Medvedevit üles sellist praktikat lõpetama.

Kohtuasju ei tohi algatada Beslani emade vastu, kes püüavad teada saada, kes tellis koolirünnaku ning bazuukade ja raskekuulipildujate kasutamise kõigi seal viibinute, sealhulgas nende laste, vastu. EL peab toetama vähemalt neid endast nõrgemaid, Briti valitsust ja Beslani emasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Arvestades hilist kellaaega, räägin ma väga kokkuvõtlikult. Arvan, et see oli härra Severin, kes ütles – tsiteerin seda inglise keeles – „Venemaa küsimus tekitab Euroopa Liidus lahkarvamusi.” Vaatamata sellele arvan, et kuulsin tänase arutelu ajal selles parlamendis eelkõige kahte ulatusliku, väga ulatusliku, konsensuse elementi.

Esiteks, et meil on häid suhteid Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahel vaja. Muidugi saan sellega üksnes nõustuda. Vene Föderatsioon, nagu on mitmel korral öeldud, on suurvõim maailmas, üks võtmetegijatest rahvusvahelisel areenil, nagu ütles härra Millán Mon, ning lisaks kõigele muule meie naaber. Lühidalt oleme mõistetud Vene Föderatsiooniga koos eksisteerima ning see kooseksisteerimine saab olla kvaliteetne üksnes juhul, kui see põhineb partnerlusel ja koostööl. Eesistujariik on otsusekindel dialoogi arendamises partnerluse ja koostöö parandamise suunas, dialoogi suunas, mis hõlmab kõiki mõlema poole huviks olevaid küsimusi, sealhulgas neid, mille osas me ei nõustu ning millest ma rääkisin oma sissejuhatavas sõnavõtus.

Teiseks oluliseks laialdase konsensuse elemendiks, mida olen sellel täiskogul täheldanud, on tähtsus, mida parlamendiliikmed on Euroopa Liidu ühisele seisukohale omistanud. Sellega ei võiks ma rohkem nõustuda. Valdkond, kus seda on eriti ning kõige tihedamini esile toodud, on energia valdkond. Fakt on, et ükski liikmesriik ei saa saavutada eraldiseisvates kõnelustes varustajatega nagu Vene Föderatsioon niivõrd head kokkulepet kui liit tervikuna saavutada saab. Seetõttu on ülim aeg, et ühine Euroopa energiapoliitika saaks tõesti reaalsuseks.

Selles kontekstis mainiti samuti gaasi- ja naftajuhtmeid. Lubage mul öelda vaid seda: kui me oleksime olnud võimelised looma Euroopa Liidus tõelise, kohase energia siseturu, oleks täiesti ebaoluline, kust kaudu mingi gaasi- või naftajuhe kulgeb.

Lubage mul lõpetada järgmise märkusega: eesistujariik Sloveenial on hea meel, et eesistumine lõpeb ELi-Vene Föderatsiooni tippkohtumisega – tippkohtumisega, mis sel korral teatud uute asjaolude tõttu, uue Venemaa presidendi tõttu ning mandaadi tõttu, mis meil õnnestus lõpuks pärast pikaajalisi läbirääkimisi saada, on paljulubav ning ma loodan, et need ootused täituvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, arvan, et võtmeks meie suhtes on paljude sõnavõtjate poolt juba mainitud vastastikkune sõltuvus. Ühelt poolt on meie huvides omada Venemaaga, strateegilise partneri ja naabriga, nagu nõukogu eesistuja õigesti ütles, häid suhteid. Siiski on samuti oluline, et Venemaa oleks partner probleemide lahendamisel ning mitte partner probleemide tekkimisel ning see on selle teiseks pooleks.

Olen kuulanud väga hoolikalt ning olen kõik teie märkused üles märkinud. Ma ei suuda praegu vastata kõigile teie küsimustele ja märkustele, kuid lubage mul teha mõned üldised ja veidi spetsiifilisemad märkused.

Esiteks on Venemaa täna väga oluline partner energia valdkonnas ning uue lepingu üle läbirääkimiste mandaadi saamise tulemusel on meil samuti olemas ühine ELi seisukoht energia küsimuses, sest meil on ühine mandaat. Mandaadi saamine ei olnud kerge, kuid nüüd on see meil olemas ning see on meie läbirääkimiste raamiks. Seetõttu oli väga oluline see saada. Nagu ma ennist ütlesin, soovime sätestada selles uues lepingus energiaharta põhimõtted. ELi-Venemaa suhe põhineb sellel – see ei ole ühesuunaline tänav. Oleme oluliseks turuks ning investeeringute allikaks, täpselt nagu Venemaa on meile väga oluliseks varustajaks. Niisiis veelkord, vastastikune sõltuvus on olemas ning meil peavad olema samad põhimõtted: vastastikkus, läbipaistvus ja mittediskrimineerimine.

Üks Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärke on mitmekesistada tarnemarsruute ning tarneallikaid, eesmärgiga suurendada konkurentsi ning varustuskindlust ELi energiaturul. See ei ole Venemaa vastane poliitika. Arvan, et Venemaa jääb meile võtmevarustajaks, kuid mis tahes ratsionaalne tarbija hajutab riske, eriti kui energiahinnad on küündimas taevani. Arvestades meie kasvavat sõltuvust eriti gaasi impordi osas, on tõenäoline, et Vene gaasi kogus, mida me sooviksime osta, kasvab, nii et me vajame selget mitmekesistamise poliitikat.

Lubage mul käsitleda kaubandust üldiselt. On väga oluline, et Venemaa saaks WTO liikmeks. See pole oluline mitte üksnes Venemaale vaid ka meile. Seetõttu me jätkame aktiivselt tööd Genfis ning samuti kahepoolse kokkuleppe saavutamise nimel. Arvan, et Venemaa vajab WTO liikmelisust majanduse moderniseerimiseks ning arvan, et selle presidendiga on see võimalik, nagu oli see võimalik ka president Putiniga, kes seda küsimust toetas.

Lubage mul kiirelt mainida valitsusväliseid organisatsioone ja inimõiguste küsimust: oleme Vene valitsusväliste organisatsioonidega pidevas kontaktis ning käsitleme nende muresid kõnelustes Vene ametivõimudega. Oleme valmis, kus vaja, konkreetsed juhtumid tõstatama ning jätkame Euroopa demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi kaudu nende rahalist toetamist.

Seoses inimõiguste küsimusega üldiselt: peame venelastega inimõiguste alaseid konsultatsioone. Tõesti, me räägime konkreetsetest juhtumitest, inimõiguste kaitsjatest ning mõnikord kohtuasjadest. Meie konkreetsed mured seonduvad olukorraga Põhja-Kaukaasias. Mul on vaid viis minutit, kuigi ma võiksin rääkida pikalt Põhja-Kaukaasiast, Gruusiast, Abhaasiast, Lõuna-Osseetiast ning samuti Mägi-Karabahhist ja Moldovast, nii et palun ärge tõlgendage seda selliselt, nagu me ei oleks teadlikud. See saab olema väga oluline ning see on oluline.

Samuti tahtsin öelda seoses Briti Nõukogu küsimusega, et EL toetas Ühendkuningriigi valitsust selle vaidluses Venemaaga seoses Briti Nõukogu büroodega Peterburis ja Jekaterinburgis. Arvan, et meil on nüüd Venemaaga hea kultuurialase koostöö dialoog, mis loodetavasti annab võimaluse nende kontaktide väärtuse rõhutamiseks. Muidugi kaalume, kas oleks võimalik veel midagi teha.

Mis puutub Soome-ugri vähemusse: nagu te teate, töötame me 2,5 miljoni euro suuruse ettevalmistava meetme rakendamisega, mille parlament selle aasta eelarves ette nägi ning selles kontekstis peame silmas Euroopa Nõukogu vähemuste õiguseid käsitleva konventsiooni rakendamist, mille osapooleks on ka Venemaa. Arvan, et see peaks hõlmama ka Venemaa rahvusvähemusi.

Seoses üliõpilasvahetustega: ütleksin vaid, et me edendame selliseid vahetusi Venemaaga ühelt poolt läbi Erasmus Munduse ja Tempuse programmide. Lähiaastatel koostööd nendes programmides suurendatakse. Lisaks on Venemaa näidanud suurt huvi teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise seitsmenda raamprogrammi liikmeks olemise vastu, mis on ehk tulevikus väga oluliseks märgiks SIGMA-le. Meil on olemas Euroopa Õpingute Instituut (European Studies Institute) ning meie – nii Venemaa kui Euroopa Liit – võime asuda instituudis koos töötama ning võib-olla isegi kahekordistame oma panuseid.

Viimane üldine märkus enne kui lõpetan: selle uue lepingu ametlik käivitamine on, ja ma arvan, et kõik siinviibijad nõustuvad, väga oluline sündmus ning see on võimalus. Eksisteerib tohutu potentsiaal ning nõustun täielikult eesistujariigiga, et see on väga oluline sündmus.

Teame, et läbirääkimised ei saa olema kerged. Nad peavad olema laialdased, sest nad on laialdased – sest meil on tohutusuur mandaat – nad saavad olema mõnevõrra keerulised ning need ei lõppe niipea. Vaatamata sellele näitab see kindel mandaat samuti, et meil on selles ühtsus. Mandaadi ühtsus on olemas. Seda oli väga raske saada, kuid nüüd, mil see on meil olemas, liikugem edasi ning ma soovitan tungivalt teil meid toetada.

Lõpetuseks, nagu me kõik teame, peavad suhted olema strateegilised. Seetõttu eemaldugem igapäevastest ärritajatest ning interneti vahendusel edastatavatest uudistest ning vaadakem Euroopa ja Venemaa laiemat ajaloolist konteksti, aga ka meie paljusid ühiseid huve. Peame leidma viisi oma erinevuste juhtimiseks, samal ajal ust dialoogiks avatuna hoides. Võimalus on olemas. Peame sellest kinni haarama ning olen kindel, et koos loome sellest kindla partnerluse.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Olen saanud kodukorra artikli 103 punkti 2 alusel kuus resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult (RO). 26.–27. juunil Hantõ-Mansiiskis, Siberis toimuv ELi-Venemaa tippkohtumine tähistab kahekordset algust: ühelt poolt on see esimeseks Euroopa Liidu ja uue Venemaa presidendi Dimitri Medvedevi kontaktiks ning teisest küljest on kavatsus rääkida läbi uues partnerluslepingus, mis looks raamistiku Euroopa Liidu ja Venemaa suhete arengule.

Kuivõrd 40% maagaasist, mida Euroopa ettevõtted impordivad, pärineb Venemaalt, peab viimane hõlbustama ELi investeeringuid, võttes vastu läbipaistvad seadused ning avades torujuhtmete süsteemi, mis võimaldaks Euroopa ettevõtetel osta gaasi otse Kesk-Aasia tootjatelt.

Euroopa Liit ei tohi olla ükskõikne nende saatuse suhtes, kes elavad konfliktipiirkondades – koos Venemaa ja teiste seotud osapooltega peame leidma viisi „külmutatud”, aga ka Moldova ja Kaukaasia, konfliktide lahendamiseks.

Loodan, et partnerlusleping on raamistik, milles Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted arenevad; sellegipoolest ei tohiks unustada, et meie eesmärk ei ole allkirjastada partnerlusleping, vaid lülitada sellesse lepingusse sätted, mis viiks demokraatiani, julgeolekuni ning Euroopa elustandardi paranemiseni Kaukaasiast Atlandini.

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult (ET). Lp eesistuja, sel nädalal toimub Hantõ-Mansiiskis Euroopa Liidu ja Venemaa järjekordne tippkohtumine, millele järgneb samas soome-ugri rahvaste 5. maailmakongress. Soomeugrilaste hulka kuuluvad ka selle piirkonna põliselanikud, põhjapõdrakasvatajad handid ja mansid, kes sellele Siberis, soode ja tundrate keskel asuvale paigale on nime andnud.

Sellele maailmakongressile läheb ka Euroopa Parlamendi viieliikmeline delegatsioon – kuuluvad ju ungarlased, soomlased ja eestlased samuti soome-ugri rahvaste hulka ja nendegi algkodu on Siberis. Ma loodan, et meil õnnestub sellega tähelepanu tõmmata väikerahvastele, kelle keel on hävimisohus ja tuhandete aastate vanust kultuuri asendamas esindusüritused.

Euroopa Liit peab oma väärtustele truuks jääma ja neid kaitsma, mitte laskma end pimestada piirkonnas, kust pärineb suurem osa Vene energiaressursist. Sealsed naftajõed on viinud vastuollu põliselanike traditsioonilise eluviisi ja inimkonna järjest suureneva vajaduse nafta järele.

 
  

(1) Vt protokoll.

Viimane päevakajastamine: 28. oktoober 2008Õigusalane teave