Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2041(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0252/2008

Esitatud tekstid :

A6-0252/2008

Arutelud :

PV 08/07/2008 - 18
CRE 08/07/2008 - 18

Hääletused :

PV 09/07/2008 - 5.19
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0356

Arutelud
Teisipäev, 8. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

18. Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Reinhard Racki transpordi- ja turismikomisjoni nimel koostatud raport (A6-0252/2008) „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (2008/2041(INI)).

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack, raportöör. − (DE) Proua juhataja, eelmisel sügisel esitas komisjon rohelise raamatu „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” ja kavatseb esitada konkreetseid meetmeid sisaldava tegevuskava mõne kuu jooksul.

Euroopa Parlament pidas oma kohuseks kaasseadusandjana tulevasteks meetmeteks ja eelarvepädeva institutsioonina avaldada varakult selle rohelise raamatu kohta oma seisukoht. Meie lähenemisviis teemale oli enesekindel ja ettevaatlik: enesekindel selles mõttes, et tahame öelda, kuhu see tee meid Euroopa Parlamendi arvates peaks viima, ja ettevaatlik selles mõttes, et me ei taha seada kahtluse alla komisjoni õigust algatuseks, kuid ootame ära üksikasjalikud ettepanekud.

Selle teema osas valitses transpordikomisjonis toimunud arutelul laialdane konsensus. Tahan lühidalt mõnel tähtsal küsimusel peatuda.

Peamine teema, mis õigusega paljudele kolleegidele muret tegi, oli subsidiaarsus. Nad küsisid, kes oleks selles suhtes arvestatav ja kas see on üldse Euroopa jaoks tähtis, ning arvasid, et me ei peaks tegema liiga kõrgelennulisi otsuseid jne.

Meie vastus oleks selline: eeldame, et selle rohelise raamatu esitamine, millele järgneb tegevuskava, ei mõjuta olemasolevat kavandit Euroopa vastutusaladest, vaid et kõik pädevad osalejad, Euroopa Liit, liikmesriigid ja piirkondlikud ning kohalikud asutused, kasutavad oma pädevusi ja – mis on olulise tähtsusega – viivad need mõistlikult omavahel kooskõlla. Selles suhtes tahaksime näha integreeritud üleüldist kontseptsiooni ja näha linnakeskkonna alaseid otsuseid selle kohta, mis on tegelikult õige ja tähtis üksikute linnavalitsuste jaoks.

Veel üks küsimus on tagada transpordi vastavus inimeste vajadustele. Me ei peaks Euroopa kodanikke Euroopa transpordi siseturul eksitusse viima. Kui ühes linnas on roheline tsoon ja teises linnas samuti roheline tsoon, ei peaks see tähendama, et need satuvad uude maailma lihtsalt kohaliku asutuse piiri ületades. Me loodame näha ühtlustamist Euroopas ja ootame, et Euroopa kehtestaks parimad tavad.

Kolmas küsimus on täiendavad meetmed. Korraldasime kuulamise, mille käigus meerid avaldasid nurinat, et nad saavad tihti Euroopast juhendeid ja siis, kui tuleb aeg neid rakendada, avastavad, et liikmesriigid on nad üksi jätnud, või kui täpsem olla, jätnud nad ilma nende Euroopa meetmete rakendamiseks vaja mineva rahata.

Tahame pöörata erilist tähelepanu puuetega reisijatele. Minu arvates, ja ma ei väsi kordamast, see puudutab ka mehi ja naisi väikeste lastega. Neil pole ühistranspordis ja transpordis üldiselt eriti kerge.

Tahame saata sõnumeid tööstusele kiiresti, õhutades neid arendama paremat logistikat ja uusi tehnoloogiaid. Ja kõige tähtsam: tahame tõsta inimeste teadlikkust. Nemad ise peavad aitama tagada, et me tõesti saavutaksime tervisliku keskkonna transpordisüsteemi kaudu.

Hr Cramer sõidab jalgrattaga, hr Marinescu läheb koju uue kiirrongiga, hr Costa kasutab vaporetto’t, asepresident Tajani kulgeb Roomas motorolleriga ja mulle meeldib oma kodulinnas jalgsi käia. Kui me kõik nii toimime, kutsume esile väikese, kuid mitte vähetähtsa muutuse.

Lõpetan, tänades kahte volinikku, kes on sellele küsimusele põhjalikku tähelepanu pööranud, asepresident Jacques Barrot ja asepresident Antonio Tajani, kes on nüüd vastutav volinik. Tänan variraportööre, kes samuti selle raportiga töötasid, ja kolleege, kes aitasid parlamendikomisjonis hea tulemuse saavutada. Lubage mul tänada ka kolleege parlamendikomisjonis, minu fraktsioonis ja kabinetis nende töö eest. Loodan, et see saavutab edaspidiseid häid tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (IT) Proua juhataja, sooviksin alustada, avaldades Reinhard Rackile tänu teksti eest, mille ta parlamendi abiga koostas. Olen talle samuti tänulik elava kõne eest. Külastan teda, et järgmisel korral, nagu ta ütleb, leiaksime ühendvedude võimalused oma linnades ringi liikumiseks.

Parlamendi töö komisjoni algatusega on kahtlemata olnud positiivne, samuti nagu arutelu, mis on keskendunud kolmele punktile: millised on parimad viisid linnalise liikumiskeskkonna parandamiseks Euroopas, ühenduse tasandilt tuleva sekkumise lisandväärtus ja ülesannete ümberjaotus mitmete valitsustasandite vahel. Komisjoni roheline raamat käivitas protsessi osalemiseks tegevuses Euroopa tasandil linnalise liikumiskeskkonna ja transpordi valdkonnas. See seab linnalise liikumiskeskkonna Euroopa arutelu keskmesse, mis puudutab parimaid meetmeid tagamaks liikuvust, mis põhineb tänast ühiskonda ja tulevasi põlvkondi silmas pidaval säästlikkusel.

Peamised põhjused meie aruteluks on mure kliimamuutuste pärast, liiklusummikud, eelkõige atmosfääri saastatusest tulenevad tervisehädad, energiavarustuse kindlus ja liiklusohutus. Paljud arutelu käigus transpordikomisjoni esitatud muudatusettepanekud raporti projektile ja abistav panus keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonilt ning regionaalarengukomisjonilt näitavad Euroopa Parlamendi suurt huvi linnalise liikumiskeskkonna vastu, see on teema, mis puudutab enamikku Euroopa kodanikest.

Nagu teate, rohelist raamatut käsitlev nõupidamine lõppes 15. märtsil ja meile laekus üle 400 kaastöö. Kõigi asjaga seotute arvamused ja muidugi ettepanekud Euroopa institutsioonidelt pakuvad väärtuslikku materjali eelseisva linnalist liikumiskeskkonda käsitleva tegevuskava koostamiseks, mille kavatsen esitada sel sügisel.

Asume nüüd raporti juurde. Mulle meeldis tekstis sisalduv üleskutse töötada välja laiapõhjaline Euroopa linnalise liikumiskeskkonna strateegia ja nentimine, et tegevus ühenduse tasandil pakub mõningates valdkondades selget lisandväärtust. Raportis määratakse struktureeritud, sihikindlal ja selgel viisil kindlaks peamised tegevusvaldkonnad, ning sooviksin veel kord professor Rackile tunnustust avaldada. Raport analüüsib ELi rolli mitmes valdkonnas: õigusaktid, standardimine ja ühtlustamine, parimate tavade vahetus ning uurimistöö. Lisaks tõstatab see vajaduse ametiasutuste vaheliseks koordineerituseks ja integreeritud lähenemisviisiks, samuti üksikisikute vastutustundeks ja rahastamisküsimuseks.

Tervitan enamikku tekstis esitatud ideedest, aga sooviksin eriti peatuda mõnel konkreetsel punktil paljude käsitletute hulgas. Märkasin näiteks, et raportis kinnitatakse vajadust võrreldavateks andmeteks ja vajaduseks võtta arvesse linnalist liikumiskeskkonda teistes tegevusvaldkondades, kus Euroopa Liit omab seadusandlikku võimu. Selles suhtes väärib esitatud Euroopa tegevusprogramm, mis ühendab andmed, parimad tavad ja poliitilise teabe viisil, mis aitab vältida bürokraatlikke takistusi, kahtlemata põhjalikumat tähelepanu.

Nõustun täielikult, et ELi-poolne suunamine on transpordisüsteemide standardimisel ja ühildamisel tähtis, eriti roheliste tsoonide ja teemaksude suhtes, kui tahame vältida osalisi lahendusi, mis on välja töötatud erinevates Euroopa linnades. Mu toetus laieneb ka sotsiaalset mõõdet puudutavatele ettepanekutele, mis on mõeldud konkreetsetele rühmadele, ning samuti ettepanekutele, mis käsitlevad hariduse edendamist, koolitusi ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis võivad kaasa aidata kodanike käitumisharjumuste muutmisele. Mis puutub rahastamisse, siis nõustun raportiga, et lisaks ühenduse fondide optimaalsele ärakasutamisele tuleb leida uusi rahalisi vahendeid.

Lõpetuseks, proua juhataja, daamid ja härrad, toetan täielikult raportis sisalduvat täheldust: eksisteerib pakiline vajadus uudseks mõtlemiseks ja innovatiivseteks ideedeks, mis puudutab liikumist meie linnades. Austades ELi põhimõtteid ja õigusakte, peame edendama, mitte takistama loomingulisust ja paindlikkust kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. See ongi subsidiaarsus. Teie väärtuslik raport annab tähtsa panuse Euroopa poliitika väljatöötamisse selles valdkonnas: valdkond, mis on südamelähedane inimestele, äriettevõtetele ja poliitikutele kogu Euroopas, eriti kohalikele ametnikele.

Tänan teid veel kord ja õnnitlused raportöörile suurepärase töö puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (LT) Sooviksin raportööri Reinhard Racki raporti puhul õnnitleda. Kui need 80% inimestest, kes elavad linnades, võtaksid linnalist liikumiskeskkonda puudutavad soovitatud meetmed, muutuks elu kõigi jaoks palju paremaks ja tervislikumaks. See on hea näide viisist, kuidas EL hoolitseb oma kodanike eest.

Meil on tarvis laiendada ühistransporti ja jalgrattateede võrgustikku ning julgustada keskkonnasõbralikumate transpordivahendite kasutamist. Kuid tähtsaim ja raskeim ülesanne on inimeste harjumuste muutmine. Näiteks Leedus on umbes 50% autosõitudest vähem kui kilomeeter. Isegi noored ja terved inimesed unustavad, et neil on jalad ning et jalgratas on juba leiutatud. Komisjoni abiga peaksime suutma leida erinevaid majanduslikke hoobasid kaotamaks või vähendamaks liiklusummikuid, mis halvavad linnade elu ja nende elanikke. On kas liikumine, liikuvus või lämbumine saastet sülitavate raudkoletiste keskel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Olbrycht, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Proua juhataja, kõigepealt tahaksin Reinhard Racki raporti puhul õnnitleda ja regionaalarengukomisjoni esindajana tahaksin öelda, et eksisteeris väga hea komisjonidevaheline koostöö, nimelt transpordikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni vahel. Loodan, et see on eeskujuks tulevastele projektidele.

Racki raport pöörab tähelepanu tähtsatele ideedele mitmes erinevas valdkonnas. Nende hulgas ühest küljest tehnilised ning korralduslikud keskkonda puudutavad probleemid ja teisest küljest küsimused seoses sotsiaalaspektidega, samuti ka asjaolud, mis on seotud piirkonna- ja linnaplaneerimisega. Selles raportis vaadeldakse süvitsi ka küsimust, millest kõneles Rack, teisisõnu subsidiaarsuse põhimõtte tegelikku toimimist. Raport käsitleb teemat, mis kuulub osaliselt kahtlemata kohalike asutuste pädevuse alla, kuid ulatub nende tegevusvaldkonnast kaugemale. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt aga peaksid teisel tasandil paiknevad asutused linnu selles suhtes aitama: see kuulub abivalmiduse põhimõtte juurde. Teise tasandi asutused peaksid linnadele abi andma ja mis kõige tähtsam, nad peaksid aitama ka liikmesriike ja Euroopa Liitu, luues korralduslikke ja majanduslikke võimalusi, rahastama katseuuringuid ja eksperimentaalset uurimistööd.

See raport käsitleb midagi, mida teame teoreetiliselt, aga siinkohal võime näha, mida tähendab integreeritud lähenemisviis praktikas. See on lähenemisviis, mis nõuab paljude erinevate tegurite koostööd. Ootame huviga Euroopa Komisjoni edasist tööd sellel teemal ja tahame väga näha tegevuskava.

 
  
MPphoto
 
 

  Markus Ferber, fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, kui Euroopa on üldse rikas, siis on ta rikas mitmekesisuse poolest. Peame alati meeles pidama, et kui räägime linnatranspordist, siis nii, et hoiaksime ja toetaksime seda rikkust kestvalt.

Olen siiski natuke mures, pärast esimeste sõnavõtjate kuulamist, et me kaotame tasakaalu, mille meie raportöör oma raportis visandas, selle vahel, mida saab otsustada kohalikul tasandil subsidiaarsuse põhimõtte alusel, ja selle vähese vahel, mida saame lisada siin Euroopa Liiduna. Kui see peaks juhtuma, oleks meil ühetaolised Euroopa linnad ja me kaotaksime Euroopa rikkuse.

Ütlen väga lihtsalt: need kohalikud ja piirkondlikud asutused, kes on juba hakanud transpordi korraldamise probleemiga tegelema, ei vaja rohelist raamatut, kuna need kohalikud ja piirkondlikud asutused, kes on siiani keeldunud selle küsimusega tegelemast, ei tee seda arvatavasti ka pärast rohelist raamatut ega meie resolutsiooni.

Peame aru saama, ükskõik kui palju me armastame detailidesse laskuda, et Euroopa saavutab edu ainult sel juhul, kui kodanikud aktsepteerivad seda kohalikul tasandil. Nad ei aktsepteeri seda kohalikul tasandil, kui nad tunnevad, et see segab igakülgselt nende kohalikku elu. Sellel põhjusel avaldasin tugevat kriitikat, ka parlamendikomisjonis. Mul on väga kahju, et transpordi- ja turismikomisjon ei kiitnud minu muudatusettepanekuid heaks, sest kardan, et lõpuks – mis algab muidugi parimate tavade, struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaasabil – teeme midagi, millest peaksime tegelikult hoiduma.

Minu palve on seega, et praegu parlamendikomisjonis saavutatud kompromiss oleks maksimum, mida me teeme. Ärgem mingem sellest kaugemale paljude muudatusettepanekute tulemusel, mis on praeguseks esitatud. Euroopa ei saavuta edu, kui segab end igas valdkonnas inimeste ellu.

 
  
MPphoto
 
 

  Saïd El Khadraoui, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Sooviksin alustada, tänades raportööri Reinhard Racki hea koostöö eest. Arvan, et oleme koos palju saavutanud. Ta teab, et tahtime olla mõnes punktis ambitsioonikamad ning et tahtsime kokku arvata, kui suur peaks olema Euroopa Liidu panus konkreetsemalt. Mõistan, et mõned Racki fraktsiooni liikmed pole sellega nõus.

Sellele vaatamata sisaldab raport päris palju häid elemente ja saab meie fraktsioonilt täieliku toetuse. Kõigepealt tunnistatakse selles, et linnad kogu Euroopas on silmitsi ühesuguste probleemidega. Igal pool on liiklusummikud ja see on probleem, mis tekitab igal pool hulgaliselt stressi ja raisatud aega. Igal pool on liiklusõnnetused. Arvan, et pooled Euroopa liiklusõnnetused juhtuvad linnapiirkondades.

Samuti tahame me kõik täita eesmärgid, mille oleme endile seadnud. Enamik väike- ja suurlinnadest peavad pingutama, et oma infrastruktuuri rahastamisega toime tulla, ja Euroopa Liit võib nendes küsimustes olla positiivses toetaja rollis, ehkki – ja tunnistan seda ausalt – olukord on paiguti erinev. Kuid ikkagi, me võime üksteiselt õppida ja järelikult arvan, et tuleks välja arendada idee teatud seisukohast või platvormist, kus oleks võimalik omavahel vahetada linnalist liikumiskeskkonda puudutavaid häid ideid.

Väike- ja suurlinnu tuleks julgustada või isegi neilt nõuda kirjalikke liikumiskeskkonda puudutavaid plaane, et tuua kõik huvirühmad kokku, saavutada ühises lähenemisviisis konsensus ja jõuda positiivsete kokkulepeteni. Usume, et Euroopa Liit peaks asuma juhtivasse rolli ühtlustamise, standardimise, koostalitlusvõime ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et anda uutele projektidele, muuhulgas ühistransporti puudutavatele projektidele, parem võimalus eduks ning lihtsustada jätkusuutlike lahenduste levitamist kogu Euroopas.

Volinik, lõpetuseks, me loodame teile, et kiiresti töötatakse välja võimalikult konkreetne tegevuskava, milles oleks erinevate poliitiliste tasandite vahel kohustused selgelt ära jagatud, kuid milles kindlasti antakse Euroopa Liidule oluline roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Marie Beaupuy, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin alustada, avaldades tänu Reinhard Rackile tema suurepärase raporti eest, ja tänan komisjoni rohelise raamatu koostamise eest, mis on nüüd laialdase arutelu teema ja mis on aluseks 2008. aasta lõpuks valmivale tegevuskavale.

Koos kolleegidega Euroopa Parlamendi fraktsioonide ühisrühmast „Linnaeluasemed”, eriti Jan Olbrychtiga, kes just sõna võttis, kutsusime eelmisel aastal volinik Barrot’d seda teemat meiega arutama. Arutelu oli väga elav, eriti mis puudutab integreeritud lähenemisviisi teemat. Volinik, selle lühikese aja jooksul, mis mulle on võimaldatud, tahaksin esile tuua selle sama aspekti detailsema vaatlemise kasu. Linnaplaneerimise kontseptsioonide ja linnalise liikumise vahel eksisteerib põhjapanev side. Öeldes „linnaplaneerimise kontseptsioonid”, pean tegelikult silmas linnaplaneerimise kontseptsioonide puudumist. Mainin nelja aspekti, et seda selgitada.

Esiteks, on selge, et meie linnapiirkonnad on kasvamas, olgu nad siis väikesed, suured või keskmise suurusega, uute kaubandus-, tööstus-, elamu- ja vaba aja piirkondade tekkimisega. Iga kord, kui arendatakse välja uus tsoon, areneb ka liikumine. Mul pole vaja teile meelde tuletada, et meie linnalised piirkonnad on suuruse mõttes kasvanud 11%, kuna nende elanikkond on suurenenud vaid 2,5% võrra? Et kümne aasta jooksul, ajavahemikul 1990–2000, oli linnaliste piirkondade laienemine kolm korda nii suur kui on Luxembourg? Need arvud näitavad, et iga kord, kui linnapiirkond suureneb, muutuvad meie teekonnad pikemaks, ükskõik kuhu need meid ka ei viiks. Lõpetuseks, igapäevaste eraautosõitude arv nendes linnapiirkondades tõusis 10 aasta jooksul 70% võrra ja iga eraldi sõit pikenes 20% võrra.

Need arvud, need näited osutavad selgelt, et ilma eduka integreeritud lähenemisviisita, mis võtab arvesse erinevaid linnalisi näitajaid, isegi tõhusamate, ohutumate, arukamate sõidukitega, isegi kiirema, mugavama ühistranspordiga, ei lahenda me täielikult linnalise liikumise probleemi ja ei lahenda probleemi, millega seisavad silmitsi meie kaaskodanikud, kes on sunnitud tegema järjest rohkem pikemaid, kallimaid ja ebameeldivamaid sõite.

Nendes linnaplaneerimise kontseptsioonides, volinik, daamid ja härrad, tuleb võtta arvesse linnatransporti mitte ainult seoses suur- ja väikelinnade linnaterritooriumiga, vaid ka eeslinnadega. Peab eksisteerima teatud ühtlus kõigi kodanike jaoks, kes töötavad, puhkavad, õpivad jne selles linnalises ja eeslinnalises mõõtmes. Aga probleem, mis esile kerkib, ja mida just mainiti, on selles, kuidas teha võimalikuks erinevate haldusstruktuuride, erinevate piirkondade ja teiste territooriumide kooseksisteerimine. Sellepärast, volinik, palume teil pöörata oma tulevases tegevuskavas erilist tähelepanu integreeritud lähenemisviisile.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Cramer, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, tahan samuti avaldada tänu raportöörile. Kuid mul on raske öelda midagi positiivset selle raporti lõpptulemuse kohta. Euroopa linnad on ikka omaette jäetud, neile ei ole abi antud. Selle asemel et luua konkreetne ja abistav raamistik linnalistele aladele 27 liikmesriigis, valis enamik parlamendikomisjoni liikmeid pealiskaudse teksti: linnad muutuvad rohelisemaks, on vähem müra ja parem elukvaliteet! See raport on selle saavutamise suhtes sama ebamäärane kui ELi komisjon oli oma rohelises raamatus linnalise liikumiskeskkonna kohta.

Reinhard Rack pakkus meile sushibaari menüüvaliku transpordiprobleemidega tegelemiseks. Kuid enamjaolt esitatakse raportis meile siiski nimekiri lisatud koostisainetest, kuid mitte tõelist retsepti. Kuid on tungiv vajadus tegutsemiseks ELi tasandil. Kümnest kaheksa Euroopa kodanikku elab linnades ja pea kõik kannatavad samade probleemide all: ummikud, õnnetused, müra ja saaste. Meie linnad mängivad ka olulise tähtsusega rolli kliimamuutuste kontekstis. Linnaline liiklus on vastutav umbes 40% süsinikdioksiidi heitkoguste eest ja 70% kasvuhoonegaaside heitkoguste eest. EL võib saavutada oma kliimakaitse alase eesmärgi ainult juhul, kui on vähem liiklust ja inimesed hakkavad autode asemel ronge, busse, jalgrattaid kasutama ning kõnnivad jala.

Liiklusest pärit heitkogused on tegelikult alates 1999. aastast suurenenud 30%, kuna teistest saasteallikatest pärit heitkogused on vähenenud 10%. See tähendab, et need on sama hästi kui alla neelanud teiste valdkondade heite vähendamisega seotud saavutused. Kuid enamik parlamendiliikmetest leiab, et isegi nende arvnäitajate tsiteerimine raportis linnalise transpordi ja kliimamuutuste vahelise seose näitajana on samm liiga kaugele.

Homsel hääletusel esitab fraktsioon Verts/ALE muudatusettepanekud, püüdes lisada linnalise liikumiskeskkonna raportisse sisu, mida see nii hädasti vajab. Esiteks tahame täpsustada ELi kaasrahastamist, et muuta seda keskkonnasõbralikumaks; täpsemalt, meie parandusettepaneku kohaselt tähendab see, et peaksime määrama 40% raudteedele ja 10% jalgrattakasutuse laiendamisele. Kuni praeguseni on 60% ELi transpordifondidest läinud teeehitusprojektidele, ainult 20% kohalikule ühistranspordile ja raudteetranspordile. Pole siis ime, et saavutame vastupidise sellele, mida me ütleme, et tahame.

Teiseks tahame ELi rahalisi vahendeid anda ainult juhul, kui linnad saavad esitada säästliku liikumiskeskkonna kava, mis teeks lõpu suurele hulgale mõttetutele teeehitusprojektidele. Kolmandaks tahame parandada transpordiohutust, määrates üldiseks kiiruspiiranguks 30 km/h, samal ajal lubades linnadel kehtestada ise suuremaid kiirusi teatavatel teedel.

Kui tahame teha rohkem keskkonna ja kliima kaitsmise heaks ning tagada ohutu transpordi, siis Euroopa linnad vajavad olulist ELi abi. Nad saavad seda ainult juhul, kui meie muudatusettepanekud vastu võetakse. Kui need tagasi lükatakse ja võetakse vastu järjekordne raport, mis ühtegi probleemi ei lahenda, siis fraktsioon Verts/ALE selle poolt ei hääleta.

 
  
MPphoto
 
 

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Kõigepealt tahaksin alustada, tänades Reinhard Racki tubli töö eest. Linnaline liikumiskeskkond on keeruline küsimus poliitika ettevalmistuseks Euroopa tasandil. Pole lihtne piiritleda vastutusalasid ja seda on näha ka raporti puhul, mida siin arutame.

Ühest küljest raportis näidatakse mitmel pool, et Euroopa Liidul on osa linnalise liikumiskeskkonna kavade elluviimisel, kuid mujal raportis väidetakse, et linnaline liikumiskeskkond on Euroopa linnade ja kohalike asutuste vastutusala ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaks Euroopa Liidul olema ainult piiratud reguleeriv roll. Lühidalt, vastutusalade kindlaksmääramine on raske. Kuigi arvan, et raportöör Reinhard Rack on selle küsimusega hästi toime tulnud ja on teksti subsidiaarsuse põhimõtte suhtes hästi sõnastanud.

Mul on siiski mõned arvustused. Esiteks arvan, et raport on muutunud liiga üksikasjalikuks. See loob mulje, et on võimalik kujundada Euroopa raamistik, mida saaks kasutada kõigi probleemide lahendamiseks Euroopa linnades. Saan aru üksikasjalikust teemade nimekirjast, mis on mõeldud ühtlustamiseks, ning tegevusvaldkondade nimekirjast, ning need on kõik heade kavatsustega koostatud, kuid ma kahtlen, kas me saame neid edasi arendada. Arvan, et üldine lähenemisviis oleks olnud praktilisem. See oleks asetanud suuremat rõhku parimate tavade vahetamisele ja linnalise liikumiskeskkonna tehnoloogilisele arendustööle. Mõistan, et see lähenemisviis on vähem ambitsioonikas, aga arvan, et peaksime meeles pidama, et linnaline liikumiskeskkond on küsimus Euroopa linnade ja kohalike asutuste jaoks.

Veel enam, ka ühtlustamisele kuuluvate teemade nimekiri sisaldab mitmeid sotsiaalseid norme. See ei tundu minu jaoks eriti hea ideena. Sotsiaalsed normid, nagu näiteks ebasoodsas olukorras olevate reisijate liikuvus, on väga lähedalt seotud üksikute liikmesriikidega ning parem oleks, kui neid ei ühtlustataks ega standarditaks.

Vaatamata sellele kriitikale hääletan ma raporti poolt. On selge, et Rackil on õnnestunud raportis selgelt rõhutada, et ohutu, säästlik ja tõhus linnalise liikumiskeskkonna struktuur on Euroopa linnade ja kohalike asutuste küsimus, ning selles seisnebki raporti suur väärtus. Euroopa Liit võib ulatada abistava käe suunatud rahalise toetuse ja asjakohase teabevahetuse kaudu, kuid selles valdkonnas pole ELi eeskirju tarvis, ning ega neid ei soovitagi.

Tahaksin lõpetada, öeldes, et selle kõige juures ei peaks me unustama asjaolu, et vastutus linnatranspordisüsteemide eest jääb Euroopa väike- ja suurlinnade kanda. Nad peavad arendama süsteeme ja tegema tõhusat koostööd asjaomaste ametiasutustega. Lõpuks märgiksin, et nende transpordisüsteemide edukus sõltub kodanike osavõtust. Ka neil on kohustus anda oma panus linnalise liikumiskeskkonna kavade eesmärkidesse: jätkusuutlik, ohutu ja usaldusväärne transport linnalistes piirkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Linnapoliitika ei kuulu subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt mitte Euroopa Liidu, vaid kohalike ja piirkondlike asutuste pädevusvaldkonda. Ent linnastumise tase on liidus jätkuvalt tõusnud. Üle kolmesaja miljoni kodaniku elab linnades ja aastaks 2020 ületab linnaelanike osakaal 80% piiri.

Linnastumine ja linnade laienemine on muutunud Euroopa probleemiks, sest need mõjutavad kõigi Euroopa kodanike heaolu. Meil on tarvis tegeleda suurenenud nõudlusega uute ja erinevate transpordivahendite järgi, mis põhjustab suurenenud energiatarbimist, maakasutust ning jätkuvat õhu ja pinnase kvaliteedi halvenemist.

Olgugi, et riiklike õigusaktide vahel eksisteerivad suured erinevused, mis puudutab linnatransporti ja maakasutuse planeerimist, võiksid Euroopa Ühenduse institutsioonid aktiivselt sekkuda püsiva linnaarenduse koordineerimisse ning eelkõige linnatransporditeenuste arendamisse, et tagada heade tavade tõhus levimine.

Kolleeg Rack pakub meile väljendusrikkaid näiteid lahendustest, mida pakuvad kaasaegsed tehnoloogiad, näiteks virtuaalne liikumiskeskkond ning sellest järelduv mitmeliigilise transpordi kasutamine, infrastruktuuride kasutamise optimeerimine, alternatiivsete transpordivahendite kasutamine.

Haridusel ja eraalgatusel on oluline osa roheliste linnade Euroopas ja ühenduse üldised poliitikad peaksid arvesse võtma kõiki pikaajalisi väljaminekuid ning pakkuma kohaseid soovitusi, tõhusaid piirkondadevahelisi ja piiriüleseid koostöömehhanisme, samuti ka vajalikke teabeallikaid.

Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, peamised urbaniseerumise põhjused, peaksid õige kasutamise korral kohalikul ja piirkondlikul tasandil muutuma tõhusaimateks ja kättesaadavaimateks abinõudeks selle väljakutse lahendamisel, millega 21. sajandi Euroopa silmitsi seisab.

 
  
MPphoto
 
 

  Inés Ayala Sender (PSE). - (ES) Proua juhataja, kõigepealt sooviksin volinikku tänada, et ta aitab pakkuda meie kodanikele lahendusi selliste liikumiskeskkonda puudutavate probleemide lahendamisel nagu liiklusohutus, liiklusummikud ja mõju keskkonnale: ülekaalukas enamik meie kodanikest kogevad ja kannatavad nende probleemide all oma kodulinnades.

Arvestades reservatsioone ja tagasihoidlikkust, mida on väljendatud seoses vajadusega tagada, et selline tegevus oleks allutatud subsidiaarsuse põhimõttele, arvan, et sellised ettepanekud mitte ainult ei käivita tähtsaid ja vajalikke arutelusid, vaid annavad ka vastuse tõsistele ja rõhuvatele riiklike, piirkondlike ja eelkõige kohalike omavalitsuste küsimustele.

Arutame täna teemat laiema arutelu kontekstis, mille teemaks on meetmed võitluseks kliimamuutuste vastu, ettevalmistusena laialdaseks aruteluks, millel käsitletakse erinevate transpordivahendite kulude ülemaailmseks muutumist. Need arutelud on olulise tähtsusega, kuid peavad peegelduma inimeste igapäevategevuses nende keskkonnas, nagu näiteks linnad.

Järelikult tervitame seda suurepärast jõupingutust meie institutsiooni poolt Reinhard Racki raportis. Soovin raportööri õnnitleda täpsete märkuste puhul ning tänada teda valmisoleku eest kaasata minu muudatusettepanekud, võttes seeläbi omaks, julgustades ja parandades mitmeid olulisi küsimusi, nagu näiteks linnalise liikumise alternatiivsed tervislikumad vormid – jalgsikäimine, jalgrattad või ühistransport – ja üleskutse liiklusohutusele, mis, nagu siin juba on esile tõstetud, näitab oma kõige ohtlikumat ja agressiivsemat külge linnakeskkonnas. On vaja pöörata tähelepanu mitte ainult vähendatud liikumisvõimega inimestele, vaid ka lapsevankritega inimestele, kellega on sageli arvestamata jäetud, nagu on näha rohketest takistustest meie linnade kõnniteedel.

Raportis kutsutakse üles ka tõhusale kaubatranspordile, kaasa arvatud usaldusväärsed peale- ja mahalaadimissüsteemid, et kergendada nn viimase miili logistikaga seotud toiminguid, tunnistades vajadust edendada inimeste ja kaupade liikumiskeskkonna kooseksisteerimist.

Lisaks toetab see intelligentsete transpordisüsteemide täiustatud kasutamist, nõudmistega ligipääsetavuseks ja koostalitlusvõimeks ning paindlikeks seadisteks. Viimaseks, see ergutab aktiivset osalemist kohalikes linnalise liikumiskeskkonna foorumites.

 
  
MPphoto
 
 

  Renate Sommer (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, mida me siin tegelikult teeme? Me tegeleme küsimusega, mis ei kuulu meie pädevusvaldkonda. See linnalist liikumiskeskkonda käsitlev roheline raamat põhineb tehislikul pädevusel, nagu komisjon mitteametlikult tunnistas. Mulle öeldi, et kliimaalase arutelu tõttu ning selle tõttu, et 80% eurooplastest elab linnades, on komisjon ennast nüüd selles valdkonnas pädevaks kuulutanud.

Helde taevas, mul oleks samasugune õigus öelda, et 80% eurooplastest elavad või elasid kunagi perekonnas. Nii et võtkem aga perepoliitika käsile. See oleks sama tehislik pädevus ja seda oleks ilmvõimatu õigustada. Linnalise liikumiskeskkonna suhtes on head tavad ainus, mida Euroopa tasandil edendada saaks, ei midagi muud. Siin õiguslike meetmete vastuvõtmine võrduks subsidiaarsuse põhimõtte rikkumisega.

Võime eeldada, et kohalikud asutused ise on huvitatud oma transpordiprobleemide lahendamisest, sest need probleemid on seotud majanduse toimimisega ja linnasisese äritegevusega. Samal ajal on see muidugi elukvaliteedi küsimus linnaelanike jaoks, kes muidu linnast lahkuda võiksid. Probleemid, millega meie linnad vastamisi on, võivad olla sarnased, kuid need pole lihtsalt identsed. Just sellepärast vajame kohalikke tegutsejaid, kes teeksid nende piirkonnale sobivaid otsuseid. Linnatranspordipoliitika üle tuleb otsustada ja see sõnastada kohalikul tasandil ja kohalikud asutused peavad vastutama planeerimise eest.

Hoiataksin parlamendiliikmeid nõudmast õigusloomega seotud meetmeid selles raportis või tõlgendada pärast teksti nii, nagu sisaldaks see taolisi meetmeid. Hoiatan ka veel rohkearvulisemate andmete hunnikute ja võib-olla isegi suuremate bürokraatlike takistuste loomise eest. Linnalist liikumiskeskkonda käsitleva Euroopa seisukoha kehtestamine teeks seda kindlasti. Kahtlemata jõuaksime siis järjekordse Euroopa asutuseni, mis produtseeriks veel rohkem dokumente ja muidugi maksaks ka hea hulga raha.

See on hea viis kodanike Euroopa vastu meelestamiseks. Me ei saa seda endale lubada. Palun teil tagada, et me ei satuks sellisesse olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Arhitekti/linnaplaneerijana, kel on ka aastatepikkune kogemus regionaalpoliitikuna kohalikus ja piirkondlikus omavalitsuses, võin kinnitada, et linnalise liikumiskeskkonna küsimus on ülimalt aktuaalne ja komplitseeritud ning ma tahan raportööri tema lähenemisviisi eest tänada.

Paljud linnad ei taipa, et neil on võimalik transpordikorraldusega seotud probleeme vältida kohalike teedeinfrastruktuuri planeerimise kaudu. Otsustades Euroopa linnu külastada, võtavad turistid arvesse ka nende ligipääsetavust ja viisi, kuidas nendes transport on organiseeritud. Liiklusummikud ei tee linnu ja nende keskusi mingil moel ligitõmbavaks.

Ei saa olla mingit edu ilma uuenduslike lahendusteta, näiteks nagu liikluskoormuse vähendamine, alternatiivsete transpordivahendite kasutamine, näiteks nagu jalgrattaga sõitmine või autode ühiskasutus. Usun, et teadus- ja arendustegevus pakuvad märkimisväärset, veel kasutamata potentsiaali, kui rääkida uutest, ohutumatest ja keskkonnasõbralikest transpordivahenditest ja säästlikest transpordisüsteemidest.

Igaüks peab aitama lahendada meie transpordiprobleeme: EL, linnad ja nende elanikud, samuti turistid. Arvan, et on ka tähtis jagada vastutust ELi ja linnade vahel. Selles suhtes peaks ELil olema selgelt piiritletud roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Pribetich (PSE). - (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, esiteks sooviksin avaldada kiitust raportile, mille koostas kolleeg Reinhard Rack. Need uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel on tõeline revolutsioon, kui rääkida meie mõtteviisist ja reisimisharjumustest.

Kui parafraseerida Sieyèsi kuulsat ütlust kolmanda seisuse kohta: „Mis on liikumiskeskkond linnas? Kõik. Mis see on olnud siiani? Mitte midagi. Mida see igatseb? Millekski saada.” Kasutades neid sõnu, väljendan ma oma täielikku nõusolekut selle revolutsiooniga meie käitumistavades ning pakilist vajadust integreeritud ja üldiseks Euroopa lähenemisviisiks sellele uuele linnalisele liikumiskeskkonnale, milles pandaks rõhku eduka linnaplaneerimise peamiste põhimõtete kooskõlale. Tahan ka väljendada täielikku toetust lõpptulemusena pakutavale põhilähtealusele lahenduste leidmiseks, mis võimaldab meetmekogu, mis on iga territoriaalse tasandi jaoks eraldi koostatud.

Volinik, see tähendab, et komisjon peab enesele võtma finantskohustused ning viima oma lähenemisviisi praktiliselt ellu. Ühes kõnes mainis meie kolleeg seda meetodit, kasutades sushibaari kujundit, kus Euroopa pakuks erinevaid roogi ja linnapiirkonnad kas võtaksid või jätaksid need võtmata. Selline paindlik lähenemisviis ei tohi kõrvale kalduda oma sihtmärgist, milleks on linnad. Meil on tarvis kõiki koostisosi, et saaksime pöördeliselt uuendada linnalist liikumiskeskkonda ja panna alus uutele suundadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Proua juhataja, palun vabandage, et võtan sõna liiga vara. Tahaksin praegu osaleda arutelus, milles käsitletakse Racki raportit uutest suundadest linnalises liikumiskeskkonnas. Nagu olen juba eelnevalt öelnud, mulle meeldib Brüsselis ja Strasbourgis jalgrattaga sõita, naudin sealsete jalgrattateede ohutust ja eriti hoolivust, mida näitavad üles mootorsõidukijuhid, just nagu mitte ainult jalakäijatel, vaid ka jalgratturitel oleks siin täielik eesõigus. Olen väga hirmul koduses Prahas, kus näen turiste vaevu autode eest kõrvale põiklemas, ning ma eelistan kodus enam mitte jalgrattaga liikuda. Erinev kultuuritaust on seotud erinevate liikluses kehtivate traditsiooniliste normidega, mille kohaselt on õigus tugevamal poolel. Usun, et Euroopa liikuvuse suurenemine tähendab liikluseeskirjade ühtlustamist liikmesriikides ning järkjärgulist liiklustrahvide ühtlustamist. Erinevad eeskirjad hoiavad jätkuvalt alal erinevaid liikluskultuure. Selle tulemusena tähendab liiklemine uute liikmesriikide teedel „rikutud” välismaa jalgratturitele ja jalakäijatele suurt riski.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Õnnitlen Reinhard Racki raporti puhul.

Liit vajab uusi suundi linnalises liikumiskeskkonnas ning jalgrattaga sõitmine peaks muutuma tähtsamaks.

Ühistranspordi arendamiseks on vajalikud uued poliitikad kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, et osaliselt või täielikult toetada ühistransporditeenuseid teatud kategooriasse kuuluvatele inimestele, nagu näiteks õpilased, üliõpilased, pensionärid ja puuetega inimesed.

Pean tingimata vajalikuks, et linnaarendus ja -planeerimine viidaks läbi integreeritud viisil, samuti võttes arvesse praeguseid ja tulevasi vajadusi linnatranspordi valdkonnas. Kiirrongide kasutuselevõtt, mis ühendavad linnakeskusi sadamate ja rongijaamadega, lennujaamadega ning eriti äärepoolsete piirkondadega, peaks olema suurlinnade arendamises ja ajakohastamises prioriteet.

Kohad, millel on juurdepääs siseveekogudele, võiksid arendada ühendvedusid, mis vähendaks maanteeliiklusest tulenevat saastatust suurlinnades.

Intelligentsed transpordisüsteemid ja roheliste piirkondade arendamine peaks olema integreeritud uude linnalise liikumiskeskkonna poliitikasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Inés Ayala Sender (PSE). - (ES) Soovin teid tänada vastutulelikkuse eest, proua juhataja. See ei ole esimene kord, kui pean tagasi pöörduma ajaliste piirangute tõttu. Soovisin lihtsalt öelda seoses Racki raportiga, et mul on veel kahe küsimuse kohta märkusi, ja arvan, et volinik on nende suhtes üsna tundlik.

Esiteks soovin välja tuua algatuste puudumise linnalise liikumiskeskkonnaga seotud uute pädevate asutuste loomisel. Arvan, et need tuleks asutada ning neid tuleks arvesse võtta arengu mõttes, mida need esindaks. Teine küsimus seostub algselt kavandatud laialdase osavõtuga konsulteerimisega, et hinnata sotsiaalset mõju selliste meetmete rakendamisel nagu näiteks linna tollimaksud, mis on praegu tõsisel kaalumisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (IT) Proua juhataja, soovin meelde tuletada sõna subsidium tõelist tähendust oma esivanemate keeles, ladina keeles. Subsidium tähendab abi, järelikult subsidiaarsus tähendab abistama. Ütlen seda, et leevendada hr Ferberi, hr Marinescu ja pr Sommeri kartusi: komisjonil pole mingit kavatsust asuda kohalike, maakonna või piirkondlike asutuste asemele. Pole Euroopa asi dikteerida kohalikke halduspoliitikaid, samuti pole Euroopa asi otsustada, mida teha igas üksikus linnas.

Subsidium tähendab abistamist: järelikult Euroopa, Euroopa Komisjon, Euroopa institutsioonid saavad anda panuse lahenduste leidmisel, nad saavad aidata kaasa arutelude käivitamisel, saavad anda panuse linnadevahelise teabe vahetamisse, et leida lahendusi – kui võimalik, siis ühiseid –, mis võiksid kodanikele kasulikud olla nende elu ja reisimise lihtsustamiseks ning ohutuse – olgu selleks siis kas liiklusohutus või inimeste tervise kaitsmine saastuse eest – suurendamiseks.

Rahaline toetus on muidugi üks võimalus. Meenutaksin Civitase programmi, millega saavutati häid tulemusi ja mis võiks olla hea järgimist vääriv eeskuju. Tegevuskavas, mille kavatsen esitada ja mille eesmärk on koordineerida ja esitada ideid tegutsemiseks, võtan aluseks kõik ettepanekud, mis on tänase arutelu jooksul esile kerkinud, üritades anda ideid ja soovitusi, järgides alati subsidiaarsuse põhimõtet, sest olen hästi teadlik, missugused on liidu volitused. Usun siiski, et kuna enamik Euroopa kodanikest elab suurlinnades, on Euroopa Liidu kohus abiks olla.

Abistamine – kordan – ei tähenda asendamist: olen samuti veendunud, et on kohalike asutuste, kes on rahva poolt valitud, pädevuses lahendada rahva probleeme. Kuid siiski, Euroopa Liidul on siin tähtis osa täita, olgugi see siis ainult mõnede algatuste abistamine ja koordineerimine ning mõningate kulude katmine fondidest, selleks, et kohalikud asutused ja nende ametnikud saaksid meie kodanike eest paremini hoolitseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack, raportöör. − (DE) Proua juhataja, tänan kõiki oma kolleege, kes on täna õhtul andnud panuse sellesse elavasse arutelusse, millel olid kahtlemata ka mõned teravad punktid.

Selles suhtes on viimased 40 või 50 minutit peegeldanud viimase paari kuu jooksul transpordi- ja turismikomisjonis toimunut. Ka seal nägime küllalt suuri erinevusi arvamustes. Pidime hääletusele panema üle 350 muudatusettepaneku. Meil õnnestus muuta need 350 muudatusettepanekut suhteliselt sidusaks tekstiks, mis võeti parlamendikomisjonis seejärel vastu väga suure häälteenamusega, st 27 poolt- ja 2 vastuhäälega. Oleksin rõõmus, kui saavutaksime sarnase tulemuse homsel hääletusel, ning ma annan oma parima selle tagamiseks.

Üks fraktsioon polnud transpordikomisjonis toimunud arutelude tulemusega rahul ning on ka seda täna väga selgelt väljendanud. Oleme ka kuulnud palvet kolleegidele homme meelt muuta. Oleksin väga tänulik, kui näeksin, et kolleegid jätkavad samasugust koostööd, nagu nägime transpordikomisjonis, ja keskenduvad parlamendikomisjonis kavandatud teksti vastuvõtmisele homsel täiskogu istungil. Selles kontekstis paluksin, et nad heidaksid pilgu soovitustele, mis raportöör on homses hääletusnimekirjas esitanud.

Mis minusse puutub, siis ootan rõõmuga töö jätkamist selle teema kallal ja soovin Euroopa Komisjonile ja asepresidendile edu tegevuskavaga ja edasises sellealases tegevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. (RO) Minu arvates on uus lähenemisviis linnalisele liikumiskeskkonnale olulise tähtsusega kaasaja suurlinnas. Euroopas on 1950. ja 1960. aastatel toimunud majanduskasv viinud horisontaalse linna laienemiseni, mille elanikkond on lahkunud keskusest eeslinnadesse. See mudel, mida on soosinud autokasutuse kiire kasv, ei ole täna enam jätkusuutlik, enneolematu kütusehinna tõusu kontekstis ning murede tõttu, mis on seotud kliimamuutustega globaalsel tasandil, muutused, mille peamiseks põhjustajaks on sisepõlemismootori tekitatud saastatus.

Tuleks tervitada algatusi, mis annavad Euroopa linnadele võimaluse planeerida tõhusaid ühistranspordisüsteeme, mis vastavad keskkonnakaitse nõudmistele ja on kättesaadavad kõigile, samuti alternatiivsete transpordivahendite integreerimist linnaplaneerimisse, mis on sobivad lühikeste vahemaade puhul või varieeruvad vastavalt kellaajale. Väljakutse on ka linnaline kaubatransport, mis on olulise tähtsusega linna heas majanduslikus arengus. Sel põhjusel arvan, et on tähtis rakendada selliseid tavasid, nagu kogemuste vahetus Euroopa linnade juhtkondade vahel, linnalise optimeerimise andmebaasid Euroopa tasandil, samuti julgustada kodanikke muutma oma lähenemisviisi isikliku transpordikasutuse küsimusele linnalises keskkonnas.

 
Viimane päevakajastamine: 13. november 2008Õigusalane teave