Suulised selgitused hääletuse kohta

- Soovitus teisele lugemisele: Arūnas Degutis (A6-0264/2008)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE) – (LT) Täna oleme Euroopa Parlamendis teisel lugemisel vastu võtnud resolutsiooni lennuteenuste osutamist ühenduses käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

Muudame määrust, mis on kehtinud 1992. aastast, ning ma sooviksin veel kord juhtida tähelepanu muudatusettepanekutele, mis on meie kodanike ning eeskätt reisijate ja õhusõiduki meeskonna jaoks suure tähtsusega. Ma räägin kaalutavatest meetmetest, mis võimaldaksid meil saavutada läbipaistvuse piletihindades ning aktiivsemalt keelata eksitavat reklaami ja ebaausat konkurentsi lennutranspordi vallas.

Muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada lennuohutuse normide suurem järgimine ning sotsiaalsed tagatised õhusõiduki meeskonnale, on väga tähtsad. Tundub, et kõik lahkhelid komisjoni ja nõukogu vahel on lahendatud, nii et määrus peaks jõustuma aasta lõpus.

Ma tõesti loodan, et muudetud määrust rakendatakse asjakohaselt kõikides ELi liikmesriikides.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, täna, 16 aastat hiljem, on lõpuks antud roheline tuli lihtsustamisele, ühtlustamisele ja samal ajal rangematele piirangutele seoses lennutegevuslubade andmise ja tühistamisega. Ma loodan, et määruse tulemusena ei likvideerita kõiki väikseid spordiettevõtteid. Ma hääletasin määruse poolt. Usun siiralt, et määrus võimaldab tõesti tühistada nende ettevõtete tegevusload, kes petavad klienti, esitades vaid oma hinnad, ilma igasuguste maksude, teenustasude või kütuselisatasudeta, jättes seega teatamata lennupileti koguhinna. Ma loodan, et järelevalveasutused keskenduvad ka elukohast tingitud diskrimineerimisele hindade osas. Usun, et muudetud määrus suurendab ohutust lennuteenuste osutamisel, eeskätt ühtlustades tingimused, mis käsitlevad meeskonnaga õhusõiduki rentimist ELis, samuti kolmandatest riikidest.

- Raport: Miroslav Ouzký (A6-0135/2008)

  Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Tänan teid väga, härra juhataja. Selle teema eest vastutava sotsialistina olen toetanud härra Ouzký vahendatud kompromiss-soovitusi. Minu arvates on parlament ja ka sotsialistide fraktsioon olnud edukad, sest nõukogu on samuti nõustunud tõsiasjaga, et me peaksime kahe glükoollahusti kasutamist rohkem piirama, kaitstes seega oma kodanike tervist.

Aine nimega DEGME kahjustab naha kaudu imendumisel tervist. On hästi teada, et see piirab ka soojätkamisvõimet, mistõttu on suur edusamm, et me oleme keelustanud selle kasutamise mitte ainult värvides, vaid ka puhastusainetes ja põrandahooldustoodetes. Algselt oleks komisjon keelustanud DEGME kasutamise vaid värvides, kuid kõikide osapoolte vahelise koostöö tulemusena oleme saavutanud selle kasutamise piiramise ka puhastusainete puhul.

Lahusti nimega DEGME sissehingamine on inimtervisele kahjulik. Euroopa Komisjoni aruande kohaselt oleks see keelustatud ainult pihustatavates värvides, kuid sotsialistide soovitusel, on piiratud selle kasutamist ka pihustatavates puhastusainetes. Kuna täiskogu arutelu ei toimunud, tahtsin kirjeldada kompromiss-soovituste sisu.

- Raport: Romano Maria La Russa (A6-0257/2008)

  John Attard-Montalto (PSE). – (MT) On tähtis, et Euroopa Parlament oleks teadlik minu riigis valitsevast olukorrast seoses vee- ja elektrihindadega ning tänase otsuse mõjust seoses kõnealuse juhtumiga. Seepärast esitan ma selgituse oma hääle kohta. Alates ajast, mil valitsus tõstis naftahinda, on ta suurendanud tarbija arveid lisatasu kehtestamise teel. Sel kuul teatas ta, et see suureneb 96%-ni. See põhjustab uut vaesust, vaesust, mida hakatakse tundma energiavaesuse nime all. Samal ajal ei esita valitsus ühtegi lühi- ega pikaajalist lahendust. Alternatiivenergia poliitikat ei eksisteeri, hoolimata tõigast, et minu riigis on palju päikest ja tuult, ja seda ei eksisteeri isegi mitte puhtama energia osas, nagu gaas – valitsus ei ole ikka veel asunud seda kaaluma. Seepärast hääletasin ma nii ja seepärast on meie tänased teod tähtsad, kui mitte ajaloolised.

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, lubage mul selgitada, miks ma hääletasin nii ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Direktiivi põhiosa käsitleb kahtlemata ettepanekut omandiõiguse lahususe kohta, mis selgesõnaliselt takistaks vertikaalselt integreeritud ettevõtetel omamast osalust nii gaasi tarnimises kui ka edastuses. Ma hääletasin muudetud kompromissettepaneku poolt, sest olen veendunud, et omandiõiguse täieliku lahutamise vastu olnud riikide kaalutlusi tuleb arvesse võtta. Ma nõustun komisjoniga, et Euroopa maagaasiturg kannatab edastusinfratruktuuri tehtavate investeeringute vähesuse ning erinevate edastusvõrgu operaatorite vahelise vähese koordineerimise all. Minu arvates peame aga arvesse võtma maagaasi- ja elektrituru struktuurilist mitmekesisust ning seetõttu neid teineteisest eristama. Gaasituru liberaliseerimine peab toimuma järk-järgult ja sümmeetriliselt. On vaja keskenduda eelkõige siseriiklike turgude avatuse määra ühtlustamisele.

  Marco Cappato (ALDE). - (IT) Härra juhataja, ma jätsin lõpphääletusel hääletamata ning hääletasin niinimetatud „kolmanda võimaluse” ettepaneku vastu, mis puudutab tarnijate ja võrkude lahutamist gaasiturul, sest me oleme kaotanud suure võimaluse toetada vaba konkurentsi põhimõtet gaasiturul. Me oleksime pidanud jälgima elektriturul toimuvat; kolmas võimalus pakub praktikas Euroopa monopolidele ja endistele monopolidele tagatist; meie riigisiseseid turge on seega ka edaspidi võimatu võrrelda, mis muudab igasugused tõelise Euroopa energiaturu saavutamise väljavaated veelgi küsitavamaks.

Mis veelgi hullem, see mitmetimõistetav kolmas võimalus tähendab praktikas, et endisi monopole ergutatakse veelgi enam sõlmima Vene gaasigigandi, Gazpromiga sõlmitutele sarnaseid kokkuleppeid ning aidatakse neil seda teha.

- Raport: Jean Lambert (A6-0251/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, nagu igaüks siin parlamendis teab, on meil alates 2004. aastast olnud EÜ määrus Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta, kuid kahjuks mitte rakendusmäärust. Euroopa Parlamendi tehtud otsus annab meile lõpuks ka rakenduseeskirjad, mis tähendab, et meil on vahend, mille abil saame soodustada liikuvust Euroopa Liidus, vähendamata seejuures sotsiaalset kindlustatust.

Kontaktasutuste loomine võimaldab meil ka anda praktilist abi neile, kes töötavad väljaspool oma koduriiki, näiteks vastates küsimustele selle kohta, kus ja kuidas nad peaksid taotlema pensione. Teisisõnu, oleme Euroopa Parlamendis taganud, et inimesed saavad hoolekande küsimustes tõelist abi.

- Raport: Emine Bozkurt (A6-0229/2008)

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) Ma jätsin Bozkurti raporti üle hääletamata, kuigi põihmõtteliselt ei ole mul midagi selle vastu, et liikmesriigid oma erinevaid sotsiaalkindlustussüsteeme piiratud kujul kooskõlastavad, kindlasti mitte, kui sellest on kasu Euroopa kodanikele, kes elavad muus liikmesriigis kui oma koduriik.

Siiski hoiataksin veel kord liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamise või, mis veel hullem, ühitamise eest. Flaamlasena olen ma, kui nii öelda, eesõigusega vaatleja, kes näeb, kuidas Belgia ühtne sotsiaalkindlustussüsteem, mis on mõeldud vaid kahele elanikkonnarühmale, flaamlastele ja valloonlastele, on täiesti kasutuskõlbmatu ja põhjustab suuri kuritarvitusi. Jumala pärast, laske igal liikmesriigil korraldada ja rahastada oma sotsiaalkindlustust ise, muidu jõuate ühel või teisel viisil kuritarvistusest tulvil süsteemini, mis on halvem, kulukam ja vähem tõhus ning lõppude lõpuks see vähendab Euroopa rahvaste hulgas ühtekuuluvustunnet, mitte ei suurenda seda.

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, tahtsin samuti selgitada, et ma hääletasin raporti poolt, sest selles pakutakse välja uus määrus vana asemele, tagades seeläbi meie sotsiaalkindlustussüsteemide tõhusama kooskõlastamise, sest asjakohaseid õigusnorme on lihtsustatud ja muudetud. Lamberti raport võimaldab meil ka saavutada oma eesmärgid, milleks on täiendavalt suurendada liikuvust Euroopa Liidus ning võimaldada inimestel võtta oma õigused sotsiaalhüvitistele endaga kaasa, kui nad leiavad tööd teises liikmesriigis.

See on panus Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusse.

- Raport: Richard Corbett (A6-0206/2008)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Tänan teid, proua juhataja. Niisiis, siin me täna oleme, härra Corbetti jõupingutuste, mille eesmärgiks on parlamendist kasvatada veelgi parem poliitiliselt korrektse eurokraatide kasti sülekoer, teises etapis.

Eile otsustati, et EP liikmeil vaevalt lubatakse esitada parlamendi küsimusi ning et luuakse parlamendi presidendi teostatav enesetsensuuri süsteem. Täna lihtsustatakse fraktsioonide loomist ning raportöör möönab empaatiliselt ja teatava aususega, et see meede on suunatud peamiselt parempoolsetele euroskeptikutele parlamendis. Niisiis on ring täis saanud. Euroskeptilisi arvamusi siin kojas, vähemasti parempoolsete omi, tuleb summutada. Euroskeptikute hääli rahvahääletustel Iirimaal, Madalmaades ja Prantsusmaal lihtsalt eiratakse, nagu harilikult, justkui ei oleksi neid olemas. See on Euroopa versioon demokraatiast Mugabe stiilis. Demokraatia või asi!

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Härra juhataja, raportöör, härra Corbett väljendas tegelikult oma seisukohti, kasutades väljaspool põhiseaduskomisjoni solvavat keelt, kui võin lisada, seoses poliitilise perekonnaga, mille üks esindajatest siin parlamendis olen mina; see tekitab tõsiseid kahtlusi tema erapooletuse suhtes.

Raport on äärmiselt küsitav ja selle sisu vähendati tugevalt parlamendikomisjonis; alles jäi vaid korraldus, mis tagab selliste poliitiliselt korrektsete fraktsioonide allesjäämise, kelle liikmete üldarv langeks allapoole nõutavat alammäära, ning sisse on hiilinud muudatusettepanek, mille eesmärk on just nimelt takistada meie poliitilisel perekonnal fraktsiooni moodustamist. Esitatud põhjused on täielikult vastuolus tõsiasjadega; vaid raporti lisa vaatamisest piisab nägemaks, et ei ole ühtegi riigi parlamenti, kus fraktsiooni moodustamiseks vajalik liikmete alammäär oleks suurem kui 20. Juhtumisi on see arv sageli palju väiksem – 15, 10 või 8 – ning mõnel juhul piisab fraktsiooni moodustamiseks ühest inimesest.

Corbetti raport on seetõttu rünnak demokraatia ja, lihtsamalt öeldes, ausa mängu põhireeglite vastu.

  Philip Claeys (NI). - (NL) Corbetti raportil on üks, vaid üks eesmärk, nimelt summutada parempoolsete hääled Euroopa Parlamendis. Härra Corbetti fraktsiooni esimees ei tee sellest saladust. Kui fraktsioon ITS moodustati 2007. aasta jaanuaris, ütles ta üsna avalikult, et kodukorda muudetakse just selleks, et vältida tulevikus parempoolsete fraktsioonide moodustamist.

Muud fraktsioonid kannatavad kahtlemata selle tulemusena kaudset kahju, kuid härra Corbetti und see ei häiri. Tema ettepanek on tõenäoliselt suunatud euroskeptikute fraktsioonile. Parlamendi sotsialistidele on see selgelt needus, et mis tahes poliitilist värvi fraktsioonidel peavad olema samad vahendid ja poliitilised õigused. Mugabe stiilis mõtlemine on Euroopa demokraatia puudujäägi lahutamatu osa, samamoodi nagu eiratakse järjekindlalt Prantsusmaa, Madalmaade ja Iirimaa hääletajate demokraatlikku otsust. Võite kindel olla, härra juhataja, et me tõstatame selle küsimuse järgmise aasta valimistel Flaamimaal.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, tõik, et me selle üle täna üldse hääletasime, tundub minu jaoks parlamendi kodukorra rikkumisena. Parlamendikomisjon hääletas raporti vastu, sest minu arvates oli komisjoni esimees ruumis viibijaid valesti arvestanud, misjärel ta lihtsalt väänas reegleid ja jätkas selle muudetud versiooniga.

Miks oleme jõudnud nii kaugele? Mis on nii tähtis, et see paneb meid reegleid sedasi väänama? Vastus, nagu me loomulikult teame – ja raportöör on seda selgelt väljendanud –, on takistada euroskeptikutel fraktsiooni moodustamist.

Kuid miks te niiväga kardate? Mis muudab teid nii närviliseks? 785 EP liikme hulgas on meid ainult 50, võib-olla kõige rohkem 60. Kas on võimalik, et inimesed, kelle pärast te tegelikult muretsete, on teie oma valijad, ja et te sublimeerite ning kannate meile üle halvakspanu ja hirmu, mida tunnete Euroopa valijaskondade ees, kes hääletavad võimalusel alati „ei“, et te elate meie, nende siin kojas olevate nähtavate esindajate peal välja seda, mida te ei julge väljendada inimeste suhtes, kes valivad teid siia tagasi.

Kui ma eksin, siis tõestage seda: korraldage rahvahääletused, mida te kord lubasite. Pactio Olisipiensis censenda est!

  Bogdan Pęk (UEN). - (PL) Härra juhataja, ma hääletasin härra Corbetti raporti vastu, sest minu arvates on see äärmusliku diskrimineerimise tunnus väidetavalt demokraatliku Euroopa Parlamendi südames, millega püütakse kasutada halduslikke võtteid, et muuta võimatuks selliste fraktsioonide moodustamine, mis ei mõtle ega tegutse viisil, mida enamik peab poliitiliselt korrektseks. Tegu on kahekordse diskrimineerimisega, sest halduslikke võtteid kasutatakse fraktsioonide moodustamise takistamiseks ning samas antakse organiseerunud fraktsioonidele märkimisväärset täiendavat rahalist toetust, mis annab neile lisaeelise. Kõnealune diskrimineerimine läheb vastuollu Euroopa Liidu alustaladega, millele liit peaks olema rajatud. Ma protestin tugevalt niisuguse käigu vastu; teil ei tohiks olla pettekujutelmi tõiga osas, et isegi kui te suudate selle läbi suruda, ei suuda te seda teha Euroopa rahvaste hulgas, kes on kindlasti vastu.

  Richard Corbett (PSE). – Härra juhataja, ma olen harva kuulnud sellist lollust nagu äsja Vlaams Blokilt, Front nationalilt ja Dan Hannanilt. Raport ei tsenseeri kedagi, samuti ei tingi kodukorramuutus kellegi hääleõiguse, kõnelemisõiguse ja Euroopa Parlamendi liikmena tegutsemise õiguse kaotamist.

Kodukorramuutus seisneb järgmises: milline alammäär kehtestada liikmetele fraktsiooni moodustamiseks ja seeläbi juurdepääsuks täiendavale maksumaksjate rahale ja täiendavatele vahenditele poliitilise tegevuse teostamiseks? Iga riigi parlament, kus on fraktsioonisüsteem, kehtestab alammäära. Meie alammäär oli eriti madal – protsendimäärana madalam kui pea mis tahes riigi parlamendis. On üsna õigustatud, et uurime seda kõrvalseisja vaatevinklist.

Panin tähele, et lõpuks toetasid kompromissi pea kõik fraktsioonid – suured ja väikesed. Ma panin tähele, et fraktsiooni „Iseseisvus ja Demokraatia“ – euroskeptikute fraktsiooni IND/DEM – spiiker ise pakkus välja alternatiivse arvu 3%: 22 EP liiget. Seega nad ise tunnistavad, et praegust piirmäära tuleb suurendada, et see on praegu liiga väike. Ausalt öeldas, kas piirmäära 22 ja vastuvõetud piirmäära 25 vaheline erienvus on tõesti rünnak demokraatia vastu? Jätke juba see jutt!

- Raport: Jerzy Buzek (A6-0255/2008)

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Härra juhataja, härra Buzeki raport annab üksikasjaliku hinnangu kõikidele strateegilistele meetmetele energiatehnoloogia vallas. Kahjuks tähendas kogu vajaliku uurimistöö rahastamise puudumine koos gaasi- ja naftahindade äkilise tõusuga, et me pidime oma uurimistöö suunama küsimustele, mis on seotud nende kasutamise vähendamisega elektri tootmisel. See rõhuasetus vähendab ka CO2 heidet, mistõttu see tuleks lisada strateegiasse. Leian, et on tähtis edendada uurimistööd ohutute, tänapäevaste tuumaelektrijaamade ehitamise ning selliste uusimate elektrijaamade ehitamise vallas, mis põhinevad heeliumil ja vesinikul, samuti kolmanda põlvkonna biokütustel, mida saab toota kohalikul tasandil, et leevendada üle pea kasvanud kulutusi kütusele. Hääletusel toetasin ma muudatusettepanekuid, kus räägiti nendest rõhuasetustest.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Daamid ja härrad, me oleme heaks kiitnud professor Buzeki koostatud tähtsa raporti. Euroopa Liidu suurenev sõltuvus energiaimpordist, mis 2030. aastal jõuab 65% tasemele, on sundinud meid võtma meetmeid, et tagada eletkritootmiseks kasutatavate toormete vallas varustuskindlus, lähtudes solidaarsuspõhimõttest. Samuti tuleks luua täiendavaid vahendeid, et vähendada liikmesriikide energiaga kindlustatusele energeetikasektori jätkuvast liberaliseerimisest tulenevaid ohte. Et saavutada taastuvate energiaallikate ja kasvuhoonegaaside vähendamise vallas ELi eesmärgid, peame edendama uute tehnoloogiate, eriti süsiniku sidumise ja ladustamise tehnoloogiate arendamist. On tähtis toetada puhtaid söetehnoloogiad ja tõhustada oma tegevust teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste vallas ning laiendada tuumaenergia alast uurimistööd. Energiatõhususe ja -säästu suurendamise alane töö on samuti muutunud palju tähtsamaks.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0336/2008) – Iga-aastased tegevusprogrammid Brasiiliale ja Argentinale (2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, ma hääletan selle resolutsiooni poolt. Olen arengukomisjoni raportöör programmi Erasmus Mundus puhul ning minu raport on hiljuti ühehäälselt vastu võetud. Ma loodan, et me suudame lõpliku teksti septembris täiskogu istungil heaks kiita, et uus programm saaks alata jaanuaris 2009.

Eesmärk on eksportida meie suurepärane ülikoolisüsteem väljapoole liidu piire, võimaldades välisüliõpilastel tulla õppima meie teaduskondadesse ja andes ELi üliõpilastele võimaluse toetuse kaudu omandada kogemusi ELi välises riigis. Ma usun, et Erasmus on säästva arengu põhivahend, sest nagu minu raportis rõhutatakse, peaks see edendama õpilaste naasmist oma koduriiki ja seeläbi ideepanga kaudu suunama teadmised ja rahvusvahelised sidemed, mille nad on loonud, oma riikide majanduse kasvu.

Märkimisväärne osa meetmega nr 2 seotud rahast võetakse arenguks ettenähtud eraldistest. Minu arvates on vaja tagada, et Argentinale ja Brasiiliale suunatud 2008. aasta tegevuskavade jaoks mõeldud eraldisi, mis on ette nähtud just majandusarengu ja heaolu edendamisse, kasutatakse tegelikult nii hariduse kui ka konkreetse tegevuse jaoks antud vallas ning et nendest rahastatakse säästvale arengule kohandatud infrastruktuuri ja tootmisvahendeid.

- Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A6-0265/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuna on võimatu mainida kõiki raporti olulisi punkte, sooviksin tähelepanu juhtida, et pärast Iiri rahva kindlasõnalist „ei”-d Lissaboni lepingule jätkab parlament teesklemist ja tegutsemist, nagu ei oleks midagi juhtunud.

Hoopis vastupidi, nagu näitab raporti häbitu ambitsioonikus. Muu hulgas leiab enamus Euroopa Parlamendis, et:

- iga riigi seisukoht, s.o tema välispoliitika, peaks seonduma ELi kehtestatud kohustusliku poliitilise platvormiga;

- EL peaks kaaluma oma ÜRO juures asuvate esinduste ümberkujundamist ja laiendamist, pidades silmas „Lissaboni lepingu ratifitseerimise tulemusena ELi esindajate volituste ja kohustuste suurenemist”;

- nõukogu peaks määratlema niipea kui võimalik ELi vaatlejastaatuse sisulise olemuse ÜRO juures;

- liikmesriigid peaksid „jõudma ÜRO Julgeolekunõukogu reformi küsimuses ühtsemale seisukohale, mille sihiks (säilitades samas põhieesmärgi, milleks on üks alaline koht Euroopa Liidu jaoks reformitud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis) on suurendada ühteaegu liidu kaalu”.

Föderalism, suurriikide taktikepi all, eestvedajaks Saksamaa, ühes oma ambitsioonikatest ja selgetest ilmnemisvormidest ...

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendis esindatud Tööpartei tervitab kõnealust raportit ning eelkõige tugevaid üleskutseid ELi liikmesriikidele keskendunumalt ja tugevamalt pühenduda aastatuhande arengueesmärkidele. Me nõustume täielikult, et keskenduda tuleb antud lubaduste täitmisele ja olemasoleva tegevuse tõhustamisele.

EP liikmed Tööparteist aga ei nõustu soovitusega, et ELil peaks olema üksainus koht ÜRO Julgeolekunõukogus, ega saa seda soovitust toetada. Me ei usu, et see oleks Euroopa esindatuse proportsiooni seisukohast hea. Artikli 19 kohaselt ei esinda ÜRO Julgeolekunõukogu Euroopa liikmed nõukogus otseselt ELi seisukohti. Pealegi sätestatake ÜRO hartas endas, et nii ei saa olla. Siiski toimub tervitatav mitteametlik kooskõlastamine nii New Yorgis kui ka laiemalt ning just seda tuleks edendada.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE), kirjalikult. − (IT) Fraktsioon Verts/ALE on alati leidnud, et Euroopa Liidul peaks olema alaline liikmekoht ÜRO Julgeolekunõukogus, nagu märgitud Lambsdorffi raportis. Kuid meie fraktsioon ei tunnusta „esmatähtsat” seisust, mis on omistatud algatusele, mida tuntakse nime all „kõikehõlmav protsess“, mille kohaselt suureneks alaliste riiklike liikmete arv ja mida meie arvates tuleb käsitada vaid ühena paljudest algatustest.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan härra Lamsdorffi raportit, milles esitatakse ELi prioriteedid ÜRO Peaassamblee 63. istungjärguks. Ma toetan eelkõige vajadust jätkata tippkohtumisel ambitsioonikat pühendumist aastatuhande arengueesmärkidele. ELi aastatuhande arengueesmärkide tegevuskava peaks olema ülemaailmseks eeskujuks ja me peaksime püüdlema selle poole, et ülejäänud rahvusvaheline kogukond järgiks seda eeskuju septembris ÜRO Peaassambleel. Ma hääletasin raporti poolt.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − Täna võeti täiskogus hääletamata vastu härra Lambsdorffi ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 63. istungjärguks. Selline teguviis, mida võimaldab kodukorra artikkel 90, ei ole mitte ainult äärmiselt kahtlane, vaid see jätab ka vale mulje, otsekui nõustuks kogu EP raporti sisuga, mis aga ei pea kindlasti paika. Me oleme tugevalt soovituse vastu, et Lissaboni lepingu praegune seisund nõuab nõukogu ja komisjoni esinduste ümberkujundamist ja laiendamist New Yorgis ja Genfis, pidades silmas suurenenud volitusi ja ülesandeid, mille täitmist ELi esindajatelt oodatakse, arvestades Lissaboni lepingu ratifitseerimist. See ei ole mitte ainult solvang Iiri hääletajate aadressil, kes lükksaid Lissaboni lepingu rahvahääletusel tagasi suure enamusega, see on ka püüe tõlgendada Lissaboni lepingut nii, nagu annaks see „ELile juriidilise isiku staatuse”, muutes selle superriigiks.

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. − (IT) Lambsdorffi raport (ja seonduv soovitus) annab selge poliitilise signaali Euroopa Liidu staatuse tugevdamiseks ÜROs; kui komisjon ja liikmesriigid kokku arvata, annab liit ÜRO rahast üle 40%, kuid ei ole vastutasuks saanud veel mingit poliitilist mõjuvõimu.

Siiski on üks osa tekstist eksitav ning New Yorgis julgeolekunõukogu reformi üle käivat arutelu kahjustav. Rõhutades lõppeesmärki kui sellist, milleks on ELi alaline liikmekoht, tsiteeritakse soovituses mitmesuguste läbirääkimisalgatuste hulgas ainult niinimetatud ”kõikehõlmavat protsessi”, mida juhivad need riigid, kes toetavad mitmesugustest esitatud ettepanekutest vaid üht, s.o alaliste riiklike liikmete arvu suurendamist. See ettepanek, mida on toetanud vähem kui kolmandik liikmetest, on algusest peale tundunud lahkarvamusi tekitav ja tasakaalustamata, nagu peaassamblee president ise märkis.

Kuigi me rõhutaksime, et tervitame soojalt poliitilist tähelepanu, mida Euroopa Parlament pöörab Euroopa Liidu staatuse üldisele tugevdamisele ÜROs, leiame, et meie reservatsioonid ja vastuväide „kõikehõlmavat protsessi“ käsitleva soovituse osale tuleks märkida protokolli.

  Pasqualina Napoletano (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, tahaksin esitada positiivse arvamuse Lambsdorffi raporti suhtes, mis taas kord juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi tahtele tugevdada Euroopa Liidu staatust ÜROs.

Tahaksin siiski toonitada, et julgeolekunõukogu reformi küsimuses esitatakse raportis väärtushinnang, mis kahjustab New Yorgis veel käimas olevaid arutelusid.

Eelkõige viidatakse mitmesuguste väljapakutud reformimisvõimaluste hulgas „kõikehõlmavale protsessile” (lõige Q), ettepanekule suurendada alaliste riigikohaste liikmete arvu julgeolekunõukogus.

Seda ettepanekut on seni toetanud vähem kui kolmandik ÜRO Peaassamblee liikmesriikidest.

Seetõttu paluksin teil protokollida minu reservatsioon soeses soovituse kõnealuse osaga.

  Gianni Pittella (PSE), kirjalikult. − (IT) Lambsdorffi raport annab selge poliitilise signaali Euroopa Liidu staatuse tugevdamiseks ÜROs; kui komisjon ja liikmesriigid kokku arvata, annab liit ÜRO rahast üle 40%, kuid ei ole vastutasuks saanud veel mingit poliitilist mõjuvõimu.

Üks osa tekstist on eksitav ning New Yorgis julgeolekunõukogu reformi üle käivat arutelu kahjustav. Rõhutades lõppeesmärki kui sellist, milleks on ELi alaline liikmekoht, tsiteeritakse soovituses mitmesuguste läbirääkimisalgatuste hulgas ainult niinimetatud „kõikehõlmavat protsessi”, mida toetavad need riigid, kellele meeldiks ainult üks mitmesugustest esitatud ettepanekutest, s.o alaliste riiklike liikmete arvu suurendamine. See ettepanek, mida on toetanud vähem kui kolmandik liikmetest, on algusest peale tundunud lahkarvamusi tekitav ja tasakaalustamata, nagu peaassamblee president ise märkis.

Kuigi ma rõhutaksin, et ma tervitan soojalt poliitilist tähelepanu, mida Euroopa Parlament pöörab Euroopa Liidu staatuse üldisele tugevdamisele ÜROs, leian ma, et minu reservatsioon ja vastuväide „kõikehõlmavat protsessi” käsitleva soovituse osale tuleks märkida protokolli.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) On murettekitav, et ÜRO reformi küsimus kerkib esile sedavõrd korrapäraselt. Vajadust reformi järele on tunnistatud juba aastaid, kuid samuti ka sellise reformi teostamise võimatust. See ummikseis on tõsine kahel põhjusel. Esiteks, see süvendab organisatsiooni ebaõnnestumistele kaasaaitavaid tegureid ning neid on üsna palju. Teiseks, see soodustab arutelu tekkimist, mida hoiab alal ja õigustab vajadus alternatiivide järele.

Koostöö tugevdamine demokraatlike riikide vahel on selgelt propageerimist vääriv idee, isegi kui see ei tähenda demokraatliku liiga projekti täielikku järgimist. Siiski oleks samuti mõistlik jääda realistlikuks. Seepärast peab ÜRO kohanema võimutegelikkusega, mitte niivõrd õiguspärasuse, vaid pigem elujõulisuse huvides.

Mis puutub Euroopa Liidu rolli, siis peame tunnistama, et ükski riikidest, kellel on liikmekoht julgeolekunõukogus või kes võib selle saada, ei nõustu oma asendamisega üheainsa ELi liikmekohaga.

Lõppude lõpuks oleme näinud, et uuel ÜRO Inimõiguste Nõukogul on veel pikk tee ees, et saada üle oma eelkäija puudujääkidest.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE), kirjalikult. − (ES) Mis puutub ÜRO Peaassamblee 63. istungjärgule, mis toimub septembris New Yorgis, suunatud soovitusse, siis kodukorra artikli 90 lõikes 4 sätestatakse, et ÜVJP alane soovitus, mille üle on hääletatutud parlamendikomisjonis, loetakse vastuvõetuks ja lisatakse täiskogu istungi päevakorda, ilma et täiskogu peaks teksti ratifitseerima ning ilma igasuguse arutelu ja muutmismenetluseta.

Seetõttu, kuna me oleme rahul pea kogu dokumendiga, välja arvatud üks lõige, sooviks minu fraktsioon jääda oma arvamusele seoses lõikega, mis käsitleb seksuaal- ja soojätkamistervisega seonduvaid teenuseid. See käsitlus, mis on mõnevõrra laialivalguv, sisaldab küsimusi, mis on suuresti igaühe südametunnistuse ja kõlbluse küsimus, ning me leiame, et need EI tohiks olla parlamendi arvamuseavalduste teemaks, eriti seoses ÜRO uue istungjärguga. Meie fraktsioon nõudis eraldi hääletust väliskomisjonis ja hääletas nimetatud põhjustel vastu.

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − Lambsdorffi raport ja soovitus on suure poliitilise tähtsusega, sest need soodustavad Euroopa Liidu staatuse tugevdamist ÜROs. Oleks kasulik meeles pidada, et kuigi komisjon ja liikmesriigid annavad üle 40% ÜRO eelarvest, on ELi mõjuvõim ÜROs ikka veel palju väiksem kui peaks.

Raporti tekstis on aga eksitav osa hetkel New Yorgis julgeolekunõukogu reformi üle toimuvate arutelude kohta. Kuigi kinnitatakse pikaajalist eesmärki – ELi alaline liikmekoht –, tsiteeritakse soovituses muu hulgas ainult ühte paljudest esitatud ettepanekutest, niinimetatud „kõikehõlmavat protsessi”. On hästi teada, et see ettepanek on osutunud palju lahkarvamusi tekitavaks ning selle suhtes on ühel meelel vähem kui üks kolmandik ÜRO liikmeid, nagu märkis peaassamblee president.

Seetõttu, kuigi ma hindan kõrgelt Euroopa Parlamendi soovituse üldist sisu ja ülesehitust, pean ma vajalikuks rõhutada meie selgesõnalist reservatsiooni ja vastuväidet osale, kus mainitakse „kõikehõlmavat protsessi”.

  Marcello Vernola (PPE-DE), kirjalikult. − (IT) Lambsdorffi raport (ja seonduv soovitus) annab selge poliitilise signaali Euroopa Liidu staatuse tugevdamiseks ÜROs; kui komisjon ja liikmesriigid kokku arvata, annab liit ÜRO eelarvest üle 40%, kuid ei ole vastutasuks saanud veel mingit poliitilist mõjuvõimu.

Siiski, üks osa tekstist on eksitav ning New Yorgis julgeolekunõukogu reformi üle käivat arutelu kahjustav. Rõhutades lõppeesmärki kui sellist, milleks on ELi alaline liikmekoht, tsiteeritakse soovituses mitmesuguste läbirääkimisalgatuste hulgas ainult niinimetatud „kõikehõlmavat protsessi”, mida juhivad need riigid, kes toetavad mitmesugustest esitatud ettepanekutest vaid üht, s.o alaliste riiklike liikmete arvu suurendamist. See ettepanek, mida on toetanud vähem kui kolmandik liikmetest, on algusest peale tundunud lahkarvamusi tekitav ja tasakaalustamata, nagu peaassamblee president ise märkis.

Kuigi ma rõhutaksin, et ma tervitan soojalt poliitilist tähelepanu, mida Euroopa Parlament pöörab Euroopa Liidu staatuse üldisele tugevdamisele ÜROs, leian ma, et minu reservatsioon ja vastuväide „kõikehõlmavat protsessi” käsitleva soovituse osale tuleks märkida protokolli.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Olen väga rahul, et Euroopa Parlament on täna arutanud Euroopa Liidu prioriteetide küsimust ÜRO eelseisvaks kohtumiseks. Raportööri ettepanekus märgitakse asjaolu, et ÜRO kavandab „uute asutuste loomist, teiste asutuste radikaalset uuendamist, välioperatsioonide juhtimise ümberkujundamist, abiandmise ümberkorraldamist ja ÜRO sekretariaadi põhjalikku reformi”. See on äärmiselt tähtis.

Me ei tohiks siiski unustada, et kõikide nende tegevuste eesmärk on inimene ja inimväärikusest tulenevad inimõigused. Paavst Johannes Paulus II rääkis sellest mõned aastad tagasi ühel ÜRO foorumil, märkides, et esimest liiki süstemaatiline oht inimõigustele on seotud materiaalsete kaupade jaotamisega, mis on tihti ebaõiglane; teist liiki oht on seotud mitmesugust laadi ülekohtuga vaimu valdkonnas ning et on võimalik kahjustada inimest tema sisemise tõesse suhtumise, tema südametunnistuse tõttu, seoses kodanikuõigustega, millele on kõigil õigus ilma diskrimineerimiseta nende päritolu, rassi, soo, rahvuse, usutunnistuse või poliitiliste tõekspidamiste alusel. Minu arvates peaksid tema sõnad olema Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuse teenäitajaks.

- Soovitus teisele lugemisele: Paolo Costa (A6-0223/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Käesolev ettepanek moodustab paketi (koos ettepanekutega direktiivide kohta, mis käsitlevad koostalitlusvõimet ja Euroopa Raudteeagentuuri), millega taotletakse vedurite vaba liikumise hõlbustamist Euroopa Liidu piires osana raudteetranspordi liberaliseerimisest ELis.

Enne muid kaalutlusi peame seepärast rõhutama, et selle direktiivi peamine eesmärk on kõrvaldada mis tahes tõkked raudteevedude liberaliseerimisele, ühtlustades igas riigis raudteeohutust käsitlevad õigusnormid.

Pole kahtlust, et raudteeohutuse reguleerimiseks igas riigis tuleb vastu võtta ja kohaldada kõige kõrgetasemelisemaid standardeid. Peame siiski meeles pidama, et raudteede liberaliseerimine ja privatiseerimine seati mõnes riigis, näiteks Ühendkuningriigis, kahtluse alla pärast seda, kui halvenesid teenused ja muud tõsised arengud sundisid ümber hindama rünnakut selle avaliku teenuse vastu.

Rõhutan, et raudteeohutust käsitlevate õigusnormide ühtlustamine ühenduse tasandil ei tohi kunagi ohustada kõige eesrindlikumaid seadusi, mis on iga riigi poolt kehtestatud, samuti ei tohi sellega ära võtta ühegi riigi õigust säilitada niisuguseid seadusi.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Andsin oma poolthääle Paolo Costa raportile, mis käsitles ühenduse raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ muutmist.

Euroopa raudteevõrgustiku ohutust ei ole võimalik saavutada ilma ühiste eesmärkide ja ühise tegevuseta, mistõttu tervitan ma väga tugevalt raudteepaketti. Üks selle võtmetahke on kasutusloa andmine rööbassõidukitele; tootjate ja raudtee-ettevõtjate väitel on praegused pädevate asutuste kehtestatud nõuded lubade väljastamiseks tehniliselt nõrgalt põhjendatud. Raudteesüsteemide koostalitlusvõimet käsitlevad direktiivid tuleb samuti koondada ja liita.

Hea asi on see, et uues õigusloomega seotud ettepanekus sätestatakse kindlad sõidukite hoolduse eeskirjad. Seega on järgmiseks sammuks komisjoni otsus kohustusliku hooldusalase reguleerimissüsteemi kohta.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin härra Costa raporti „Ühenduse raudteede ohutus” poolt. Raportööri soovitused aitavad suunata õigusloomet ja lihtsustada rongide vaba liikumist Euroopa Liidu piires. Need soovitused vähendavad bürokraatiat ja peaksid soodustama raudteevedude arengut Euroopas.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) On oluline ühtlustada siseriiklikud ohutusmenetlused liikmesriikides. See teema on järjekordne näide sellest, kui vajalik on nõuda investeeringuid raudteetransporti. Kui soovime Euroopa transpordisüsteemi pidevat arengut ning kui tahame saavutada eesmärke ja täita oma kohustusi kodanike ees ja viimastel aastatel ka rahvusvahelisel tasandil, peame investeerima raudteedesse ja tagama Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime.

Selle raporti põhilised punktid on lihtsustamismeetmed ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte juurutamine. Üks väga tähtis punkt on ka rangemate koolitus- ja sertifitseerimismeetmete kasutamine ühenduse raudteeturu kõigi huvitatud ja vastutavate osaliste puhul, alates raudtee-ettevõtetest kuni infrastruktuuri-ettevõteteni.

Arvan, et raport on veel üheks positiivseks sammuks meie püüdlemisel mitmeliigilisuse kui Euroopa transpordipoliitika põhisuuna poole.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Hääletasin, et arvata ajaloolise väärtusega raudteed välja direktiivi reguleerimisalast. See peegeldab jätkuvalt minu hinnangut väga erilisele olukorrale, milles need ettevõtted on. Kui need ettevõtted oleksid pidanud täitma direktiivi tingimusi, oleks see kaasa toonud tegevust halvavad kulud suures osas vabatahtlikest koosnevatele või liikmemaksul põhinevatele organisatsioonidele. Sellised raudteed nagu Romney, Hythe ja Dymchurch Railway või Kent ja East Sussex Light Railway (mille eluaegne liige ma olen) moodustavad osa Kagu-Inglismaa ja kogu ELi turismitööstuse ajaloolisest koest. On häbiväärne, et mõned isikud käesolevas parlamendis, kes väidavad end olevat „natsionalistliku” kallakuga, ei toetanud seda erandit.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Raudteetranspordi teenuste ühtse turu loomine nõuab olemasolevate määruste muutmist. Liikmesriigid on välja töötanud oma ohutusstandardid, eeskätt siseriiklikel marsruutidel, mille aluseks on siseriiklikud tehnilised ja tegevuspõhimõtted. Elutähtis on välja töötada ühtlustatud järelevalvestruktuurid liikmesriikides, ühised ohutuseeskirjad, ühtsed raudtee-ettevõtete ohutussertifikaadid, ühesugused ohutusasutuste ülesanded ja pädevused ning raudteel toimunud õnnetusjuhtumite uurimise kord.

Igas liikmesriigis tuleks luua sõltumatud asutused raudteeohutuse reguleerimiseks ja jälgimiseks. Nõuetekohase asutustevahelise koostöö tagamiseks ELi tasandil tuleks neile anda ühesugune väikseim ülesannete ja kohustuste ulatus.

Avaliku korra ja turvalisuse kaitse, mis hõlmab korra säilitamist avalikuks kasutamiseks määratud raudteeühenduses, peaks olema üks põhiülesannetest, mille eest EL vastutab.

- Soovitus teisele lugemisele: Paolo Costa (A6-0210/2008)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Toetasin kõiki muudatusettepanekuid transpordi- ja turismikomisjoni raporti kohta, milles tehakse ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur.

Oleme Ühendkuningriigis näinud rongireisijate arvu kasvu rohkem kui viiendiku võrra. Lühiajaliselt on see tekitanud tohutuid raskusi, sest ülerahvastatud rongid on kaasa toonud meeletud ummikud ja teatud piirkondade − sealhulgas minu piirkonna, Edela-Inglismaa – reisijad on pahandanud ja protestinud raudteeveeremi liikumise vastu maakohtades. Samal ajal toimuvad kampaaniad, näiteks kampaania Radstockis Somerseti maakonnas, pikka aega suletud jaamade ja liinide taasavamiseks, et rahuldada nõudlust ja vajadust vähendada süsiniku heidet.

Pikemas perspektiivis leevendavad kriisi uued tellitud veeremid, kuid Euroopa raudteede õitsengu jätkumiseks on vaja pisut strateegilist mõtlemist, mida loodetavasti suudab pakkuda tugevdatud Euroopa Raudteeagentuur.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Käesolev ettepanek moodustab osa meetmete kogumist (koos ettepanekutega koostalitlusvõime ja ohutuse direktiivide kohta) ELi raudteetranspordi liberaliseerimiseks, millega seoses „agentuur” omandab „reguleerija” keskse rolli.

Nimetatud poliitika soodustab raudteevedude kui avaliku teenuse järkjärgulist allakäiku ja annab kasumlikumad marsruudid erastamise kaudu eraettevõtjatele (avaliku ja erasektori koostöö) maksumaksjatest avalikkuse kulul ning arvestamata iga riigi ja rahva huve ja vajadusi.

Nagu aeg on näidanud, on selle poliitika rakendamine Portugalis kaasa toonud avalike teenuste halvenemise, piiratud liikumisvabaduse ja suuremad sõidukulud. Selle tulemuseks on olnud sadade kilomeetrite raudteerööpmestiku sulgemine, jaamade sulgemine, reisijate arvu ja teenuse kvaliteedi langus, raudteesektoris hõivatud tööliste arvu vähenemine ja rünnak nende palga ja tööõiguste vastu.

Raudteesektoril on strateegiline tähtsus sotsiaalmajanduslikus arengus. Vajame poliitikat, mis soodustab avalike raudteeveosüsteemide arendamist ja parandamist meie riikides.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin Paolo Costa raporti poolt, milles tehakse ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur.

Ühenduse raudteede tehnilise õigusraamistiku täiendamine kolmanda raudteepaketi osana on oluline ja tervitatav samm, mis sisaldab meetmeid Euroopa Raudteeagentuuri tugevdamiseks. Keskse asutusena peab agentuur tagama, et ühtset strateegiat järgitakse kogu Euroopas. Erilist tähtsust omab selles suhtes Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem, mille koostalitlusvõime ja ühilduvus tuleb iga hinna eest tagada.

EÜ vastavustõendamise korra loomine on selleks sobiv abinõu, kuid selle tulemuslikkus sõltub jõulisest ja tõhusast Euroopa Raudteeagentuurist. Sel põhjusel toetan agentuuri edasist arendamist, nagu raportöör on välja pakkunud.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Paulo Costa raport Euroopa Raudteeagentuuri asutamise kohta toetab eelkõige nõudmist Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi järele, mis sisaldaks kõige eesrindlikumat raudteeohutuse tehnoloogiat. Toetan seda algatust, mis koos raportiga „Ühenduse raudteede ohutus” võimaldab sidusamat Euroopa raudteevõrgustikku. Hääletasin raporti poolt.

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – (FR) Raudteede koostalitlusvõime küsimus on oluline Euroopa raudteede arengule ja edule. Seepärast on mul väga hea meel, et oleme suutnud jõuda kompromissile ühenduse õigusloome täiendamise osas selles valdkonnas. Kuigi hääletasin raportöör Paolo Costa esitatud ettepanekute poolt, olen samavõrra teadlik selle kompromissi piirangutest. Kümme aastat on märkimisväärse pikkusega aeg, et saavutada iga tüüpi veeremi sertifitseerimine. Mis puutub Euroopa Raudteeagentuuri rolli, siis oleks see võinud olla palju ulatuslikum, eriti pidades silmas Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) arendamist ja rakendamist. Liikmesriigid otsustasid teistviisi, hirmust näha raudteeametite ja teiste siseriiklike asutuste – tõsi küll, äsja asutatute – hääbumisele määratust. Kui praegu asume antud punktis, siis on see sellepärast, et 2004. aastal puudus neil julgus anda raudteedele tõeliselt euroopalik hoog. Just niimoodi toimub Euroopa lõimimine: hookaupa ja väikeste sammudega. Kuid kui liigume niimoodi ettevaatlikult, kaotame tõenäoliselt mõned võimalused, mistõttu ma loodan, et liikmesriigid mängivad ausat mängu ja kohaldavad rangelt seda, mida nad ise on välja pakkunud.

- Soovitus teisele lugemisele: Arūnas Degutis (A6-0264/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kinnitades veelkord oma kriitilist arvamust kõnealuse põhieesmärgi kohta, s.o õhutranspordi kui ELi avaliku teenuse liberaliseerimise kohta, tahaksime teile meelde tuletada, millele juhtisime tähelepanu aasta tagasi. Teen siinkohal katset:

- tõsiasja varjamine, et liberaliseerimisel oli negatiivne mõju tööhõivele ja töötingimustele. Tuleks hinnata selle tagajärgi ohutusele ja kõrgetasemelise lennukipargi säilitamisele;

- töötajate õigustega täieliku arvestamise tagamise vältimine ja hoidumine nimetamast et:

a) lennukimeeskondade lepinguid ja töötingimusi reguleerivad õigusaktid, kollektiivlepingud ja nendest tulenevad õigused riigis, kus töötajad harjumuspäraselt teevad oma tööd või kus nad alustavad tööd ja kuhu nad naasevad pärast tööd, isegi kui nad on ajutiselt hõivatud teises riigis;

b) „ühenduse” õhutranspordi töötajatele, kes pakuvad teenuseid väljaspool liikmesriikide territooriumit, laienevad selle riigi sotsiaalõigusaktid ja kollektiivlepingud, kus asub lennuettevõtte peakontor;

c) töötajate esindusorganisatsioonidele tagatakse osalemine õhutranspordi sektorit puudutavate otsuste vastuvõtmisel.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Kõnealuse Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud määrusega muudetakse Euroopa Liidus lennuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte, seda nii lennuettevõtjate kui ka lennureisijate kasuks. Määrus on tähtis siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. Sellega luuakse konkurentsivõimelisem keskkond Euroopa lennuettevõtjate tegevuseks, kes võistlevad rahvusvaheliste konkurentidega.

Määrusega kehtestatakse võrdsed tingimused tegevuslubade väljaandmiseks ja tühistamiseks, mis peaks kõrvaldama konkurentsimoonutused, mis praegu turul valitsevad ja mis on muuhulgas tingitud erinevatest tegevuslubade nõuetega seotud eeskirjadest, teatavate ELi lennuettevõtjate diskrimineerimisest nende kodakondsuse alusel või diskrimineerimisest kolmandatesse riikidesse suunduvate reiside teenindamisel.

Suurimat kasu sisseviidud muutustest saab siiski tarbija. Kõikide maksude ja lisatasude lennupileti hinna sisse lülitamise kohustuslikuks muutmisega parandatakse hindade läbipaistvust ja toetatakse põhimõtet muuta lisamaksed vabatahtlikuks. Ühtlasi vabastab see tarbijad kohustusest maksta kõrgemaid tariife ja võimaldab tarbijatel teha informeeritud otsuseid. Lisaks kaob majanduslikult nõrkade lennuettevõtjate kõrvaldamisega reisijaid ohustav võimalus, et nende lennuettevõtja läheb pankrotti.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Andsin oma poolthääle Arūnas Degutise raportile ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

Olemasolevate õigussätete tõhustamise ja täiendamise ettepanekuid tuleb toetada, eriti kui asi puudutab lennupiletite hindade läbipaistvust. Reisijatel on õigus teada täielikku kulude jaotust oma lennupileti hinnas. Uue õigusliku dokumendiga muudetakse lennutasud läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Sellisel viisil tegutsedes võitleb Euroopa Liit eksitava reklaamiga ja loob võrdse mänguruumi, mille aluseks on kvaliteet, mitte tehingute näiv soodsus, eeskätt internetis.

Meetmed, millega tagatakse vastavus tööolmet käsitlevatele õigusnormidele, kujutavad endast veel üht uue dokumendiga tehtavat täiendust, võimaldades töötajatele parema kindlustuskatte ja ühtsemad töötingimused. Ühiseeskirjadega tagatakse tarbijate ja töötajate õigused ning ühenduse lennuettevõtjate jagatava teabe vajalik läbipaistvus ja kättesaadavus.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Toetan raportööri arvamust nõukogu ühise seisukoha muutmata kujul vastuvõtmise kohta. Arvan samuti, et määrus tõhustab ja täiendab kehtivaid õigusnorme valdkondades, milleks on järelevalve tegevuslubade üle, lennukite rentimine, lennuliikluse jaotamine ja läbipaistev hinnakujundus.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Arūnas Degutise raport ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate eeskirjade kohta tagab, et lendude suhtes märgitud hind ongi tegelik hind, mida makstakse. Lennupiletite lõpphinnad peavad nüüd sisaldama sõidutasu, makse, lennujaamatasusid ja muid tasusid. See on positiivne samm suurema läbipaistvuse suunas lennundussektoris ja tarbijakaitses. Lennuteenuste sektori töötajad kogevad ka suuremat sotsiaalset kaitset raporti ettepanekute valguses. Seepärast hääletasin raportis toodud soovituste poolt.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Toetan täielikult kõnealust raportit, millega lõpetatakse lennuettevõtjate ebaaus tegevus reklaamida piletihindu, mis ei sisalda makse, teenustasusid ja suurt hulka muid lisatasusid. Praegune olukord lubab lennuettevõtjatel pääseda vastutusest eksitavate piletihindade reklaamimise eest, mis osutuvad väga lihtsalt valeks.

Seepärast on lennupiletite hinnakujundus tõsiselt läbipaistmatu, mis moonutab konkurentsi ja mõjutab tarbija võimet teha informeeritud valikuid. Paljudel juhtudel maksavad inimesed tunduvalt rohkem kui algselt plaanitud, kuivõrd väljakuulutatud hind erineb suuresti lõplikust maksumusest.

Komisjon ja parlament on tegutsenud koos, tagamaks olukorra muutumise. See raport tähendab, et piletihinna reklaam peab olema lihtne ja selge ning sisaldama kõiki makse ja lisatasusid. Euroopa Liidu „peapesu” sellise tegevuse eest on hea uudis tarbijale.

- Raport: Christoph Konrad (A6-0240/2008)

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Statistikat kasutatakse laialdaselt, mitte ainult majanduses tegutsevate ettevõtete ja institutsioonide poolt. Statistika mängib tähtsat osa planeerimisel ja turusuundumuste jälgimisel. Seepärast on tähtis, et statistika kogumiseks kasutatavad näitajad oleksid usaldusväärsed ja kajastaksid õigesti tegelikkust ja turumuutusi. Tuleks üle vaadata olemasolevad näitajad, kuid arvestada tuleks ka andmekogumise uusi valdkondi.

Vajadus meie statistika nüüdisajastamise järele tuleneb ka liikmesriikide erinevatest süsteemidest ja erinevast statistilisest praktikast, mis tihti muudab raskeks andmete võrdlemise kogu Euroopa Liidu lõikes.

Muidugi ei tohiks muudatused selles valdkonnas suurendada ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskoormust. Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmis kasutatav keeruline lähenemisviis peaks soodustama ratsionaliseerimist, samuti erinevatest allikatest statistika hankimise meetodite kooskõlastamist, ja mis peatähtis, see tähendaks, et ettevõtted ei pea esitama samasuguseid andmeid erinevatele institutsioonidele, kes tegelevad andmete kogumisega.

Usun, et Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programm on tõhus samm ettevõtete halduskoormuse vähendamise suunas, mis aitab saavutada Euroopa Komisjoni seatud eesmärki vähendada seda koormust 2012. aastaks 25% võrra.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan härra Konradi raportit Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi kohta. Raport püüab anda panuse statistika koostamise tõhusamaks muutmiseks, et rahuldada uusi vajadusi ja vähendada samal ajal ettevõtete koormust. Hääletasin raporti poolt.

- Raport: Johannes Blokland (A6-0244/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Toetan kõnealust raportit. Patareid ja akud, mis ei vasta direktiivi 2006/66/EÜ nõuetele, tuleks ringlusest kõrvaldada ja nende müük tuleks keelata. Komisjon otsustas, et ringlusest ei kõrvaldata patareisid, mis on viidud Euroopa Liidu turule enne 26. septembrit 2008 ja on kooskõlas kehtivate määrustega. Pean seda väga mõistlikuks lahenduseks.

Nõuetele mittevastavate patareide turult kõrvaldamine toob kaasa jäätmehulga suurenemise. Usun, et lihtsaim ja parim viis selle olukorra lahendamiseks on panna neile patareidele ja akudele kleebised teatega, et need ei vasta ELi eeskirjadele.

- Raport: Miroslav Ouzký (A6-0135/2008)

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Ouzky raportiga piiratakse tugevalt kahe aine − 2-(2-metoksüetoksü)etanooli (DEGME) ja 2-(2-butoksüetoksü)etanooli (DEGBE) – kasutamist ja mõnel juhul keelustamist üldsusele turustatavates toodetes. Raporti soovitused toetavad tarbijakaitset ja ma hääletasin selle raporti poolt.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Mürgised ained, mis sisalduvad puhastamiseks, loputamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavates toodetes, samuti värvides ja lahustites, võivad kujutada ohtu inimese tervisele, ärritades hingamisteid ja silmi ning põhjustades allergiaid.

Ohutusnõuetele mittevastavate ainete turulepääsu piiramine võiks olulisel määral aidata kaitsta meie tervist ja keskkonda. Enamik neist toodetest võivad kasutamisel olla kahjulikud, põhjustades mitmesuguseid ebameeldivaid sümptomeid. Nad võivad ökosüsteemi sattumisel kahjustada ka keskkonda. Kui nad saastavad pinnast või veekogusid, on tihti võimatu ennustada tagajärgi.

DEGME ja DEGBE piirkoguste piiramine erinevat tüüpi puhastusvahendites või pesuainetes on väga positiivne samm ja seepärast usun, et Euroopa Liit peaks andma endast kõik, et kõrvaldada need tervist kahjustavad ained meie elust ja keskkonnast.

- Raport: Atanas Paparizov (A6-0253/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Hääletasime raporti vastu, sest ta moodustab osa gaasituru liberaliseerimise paketist ja toetab varjamatult abinõusid siseturu võimalikult kiireks väljakujundamiseks, kuigi selles üldiselt ei kiideta heaks Euroopa Komisjoni esitatud vahendeid ja eeskirju.

Tahaksin esitada ka mõningad huvitavad kriitilised märkused: esitatud mõju hindamine; kohatine võimetus järgida subsidiaarsuse põhimõtet; ja järjekindlusetus volituste määramisel Euroopa struktuuride vahel.

Raportis võetud liin on lihtsustada ettevõtete juurdepääsu maagaasiedastusvõrkudele, s.o soodustada selle erastamist, mis on avalikust sektorist järele jäänud ja anda see turulepääsu ihkavate majandusrühmade strateegia käsutusse.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Atanas Paparizovi raport maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta soodustab ELi sisese gaasituru integreerimist. Raportis käsitletakse liikmesriikidevahelisi piiriüleseid teemasid ja suurendatakse järelevalvet Euroopa tasandil. ELi jaoks on tähtis tegutseda gaasi siseturu suunas ja ma hääletasin raporti poolt.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) See raport väärib minu ja kõigi minu kolleegide poolthäält, kes uskusid, et kolmanda energiapaketi sidusus sõltub maagaasiga kauplemise tulemuslikust, mitte üksnes kosmeetilisest reguleerimisest.

Tervitan valmisolekut luua tingimused gaasivõrkudesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. See toob iseenesest kaasa konkurentsivõime ja konkurentsi võimaliku suurenemise sektoris.

Tervitan jõupingutusi, mis on suunatud liikmesriikide gaasiturgude tulemuslikule liberaliseerimisele ja kolmandate riikide võrgustikule juurdepääsule ning millega suurendatakse läbipaistvust.

Lõpuks tervitan selles dokumendis avalduvat valmidust täita Euroopa kodanike soov läbipaistvama ja vähem monopoliseeritud energiaturu järele.

Kolmanda energiapaketi, samuti meie Euroopa kaaskodanike jaoks on vajalik selle raporti heakskiitmine.

- Raport: Romano Maria La Russa (A6-0257/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Minu võetud seisukoht peegeldab minu arvamust seoses maagaasi tähtsusega ja selle kättesaadavusega tarbijatele madalaima võimaliku hinna eest. Gaasitoru hakkab ühendama Liibüat ja Sitsiiliat. See möödub Malta lähedalt, seega selleks, et minu riik sellest kasu saaks, peame kas gaasitoruga ühinema või, nagu välja pakutud, peab gaasitoru tulema Sitsiiliast Maltale. Minu riigis puudub suur siseturg ja meie tarbimine kõigub 16 ja 18 miljoni ühiku vahel aastas. Kui maagaasi kasutamine peaks muutuma laialdasemaks, muudab see kahtlemata energiapoliitikat nii Maltal kui ka Gozos. See võib juhtuda, kui gaasi kasutatakse energia enda tootmiseks. Ligikaudu 15 aastat tagasi juhtisin omaaegse natsionalistliku valitsuse tähelepanu gaasiküttega jaamade omamise tähtsusele.

Valitsus ei pööranud mingit tähelepanu ja rajas lõpuks ainult ühe väikse gaasiküttega jaama juurdeehitusena. Kuna vahemaad Maltal on lühikesed, on võimalik kasutada gaasi era- ja ärisõidukite käitamiseks. Sõidukite mootorite ümberseadistamine ei ole probleem. Gaas on ka palju odavam ja palju puhtam kui bensiin või diislikütus. Kuid valitsus ja selle asutus, EneMalta, ei ole isegi arutanud vajalikku infrastruktuuri seoses selle turustamisega.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ettepanek gaasi siseturu direktiivi vastuvõtmiseks moodustab osa „kolmandast energiapaketist”, millega viiakse lõpule maagaasi tarneteenuste erastamine.

Ettepanek direktiivi kohta ja raport on suunatud teatavates riikides jätkuvalt eksisteeriva liigse tsentraliseerimise kõrvaldamisele, et viia lõpule ELi monopolide turule sisenemine, kiirendades seega liberaliseerimise rakendamist ja kehtestades samal ajal sanktsioonid liikmesriikidele, kes ei ole seda veel täielikult rakendanud.

Paketis on kaks keskset teemat: omandisuhete eraldamine gaasitarnetegevuse ning gaasi transportimise ja ladustamistegevuse vahel, nii et kapital saab tõhusalt ära kasutada liikmesriikidesse jäävat avalikku infrastruktuuri gaasi tootmiseks, ladustamiseks ja edastamiseks. Volituste andmine eeldatavalt sõltumatutele reguleerivatele asutustele, eesmärgiga kõrvaldada liikmesriikide võimalus viia ellu siseriiklikud kohandused või riigipoolne sekkumine, tagab täieliku puutumatuse gaasisektorist elatuvatele äritegelastele.

See ELi poliitika toob töötajatele kaasa samasugused õudsed tagajärjed kui teiste energiasektorite erastamine: kasvanud hinnad ja teenuste kvaliteedi halvenemine. Võitlus monopolistide huvide vastu selle poliitika kukutamiseks on ainus viis rahuldada töölisperekondade praegusi vajadusi.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) See meede näitab ühemõtteliselt meie ühist valmisolekut saavutada energiaturu liberaliseerimise eesmärk. Seepärast hääletan poolt.

Usun, et maagaasi tootmisvahendite ja ülekandevõrkude omandisuhete eraldamine on selleks vajalik, kuid iseenesest mitte piisav tingimus.

Siit ka mure vajalike tingimuste loomise pärast, et soodustada riigiüleseid investeeringuid võrgustiku infrastruktuuri.

Siit ka mure nõuda võrdset kohtlemist kolmandatele riikidele, kes kavandavad investeeringuid Euroopa energiaturule.

Lisaks tekitab muret ka liikmesriikide energiasektori reguleerijate vahelise kooskõlastuse parandamine.

See meede muudab turu konkurentsivõimeliseks ja on seega tarbijate huvides, kellele toovad kasu tervema, vabama ja läbipaistvama energiaturu uued eeskirjad.

- Raport: Jean Lambert (A6-0251/2008)

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Hääletan raporti poolt, sest see muudab lihtsamaks elukohta vahetavate ja liikmesriikide vahel reisivate inimeste elu, ilma et ELile kantaks mingeid volitusi üle.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin Lamberti raporti poolt, sest see on vastus kodanike vajadustele. Elame globaliseeruvas maailmas, kus tuhanded inimesed töötavad riigis, mis ei ole nende elukohariik ja meil on tarvis kooskõlastada sotsiaalkindlustussüsteemid kõikide inimeste jaoks, kes kasutavad oma õigust töötada teistes riikides, et kindlustada ja toetada liikuvust, mis on Euroopa Liidu põhiõigus.

Euroopa lubab meil vabalt liikuda, kuid ta peaks andma meile ka rohkem sotsiaalseid õigusi, mis ei lõpe riigipiiril.

Lootes, et sotsiaalkindlustuse vaatenurgast saavad Euroopa kodanikud kasu võrdsest kohtlemisest ja mittediskrimineerimisest, toetan algatust lihtsustada töötajate liikumisvabadust. Peame kõrvaldama kõik liikuvuse tõkked.

- Raport: Emine Bozkurt (A6-0229/2008)

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Hääletan selle raporti vastu, sest see sisaldab ettepanekuid reguleerida ELi tasandil üksikasjalikult selliseid küsimusi nagu Rootsi vanemahüvitise maksmine, mis tekitab raskusi üksikjuhtude hindamisel ja annab ELile liiga suure võimu.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Dokumendi eesmärk on muuta paremaks ja tõhusamaks ELi eeskirjad seoses sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamisega üksikutes liikmesriikides. Selles sisalduv reeglistik kindlasti lihtsustab keskmise ELi kodaniku elu, kes saab kasu liikumisvabadusest kogu Euroopa Liidu ulatuses. Olgu tegemist teenistuja, valitsusametniku, üliõpilase, pensionäri või ärimehega, kõigil säilib õigus sotsiaalkindlustusmaksete saamiseks pärast elukohariigi vahetamist. Kindlasti toetan veel ühe takistuse kõrvaldamist isikute vabale liikumisele ELi piires ja kõnealune dokument on järjekordne oluline samm selles suunas.

- Raport: Jean Lambert (A6-0209/2008)

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mul on kaks märkust Lamberti raporti ja sellega muudetava määruse kohta.

1. Hoolimata raportööri vastupidisest väitest, eeldatakse määruse eelnõus, et kolmandate riikide kodanikud naudivad liikumisvabadust, asutamisvabadust ja tööturule vaba juurdepääsu kogu Euroopa Liidu ulatuses; peame meeles pidama, et need on kõik asjad, mis − jumal tänatud − ei ole veel tegelikkuseks saanud. Raportiga kärbitakse liikmesriikide eelisõigusi sisserändepoliitikas, teisisõnu, nende suveräänset õigust valida võõramaalasi, kellel lubatakse riiki siseneda, ja kontrollida nende võõramaalaste sisenemist, elukohta ja õiguste ulatust.

2. Tundub asjakohane võimaldada ELi liikmesriikide kodanikel saada kasu sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamisest ja tagada, et sotsiaalset kaitset, mida neil on õigus loota (nende töö ja maksete tõttu), ei mõjuta ebasoodsalt „rahvusvaheline” liikuvus, milles neid julgustatakse osalema. Tehes kõik, et tagada selles vallas täielikult võrdne kohtlemine Euroopa kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel, ilma et tuntaks muret vastastikuse kohtlemise tagamise pärast, loome lihtsalt tugeva stiimuli sisserändeks, mis juba eksisteerib meie sotsiaalkindlustussüsteemide hiiglasuure, valimatu ja enesehävitusliku suuremeelsuse kujul.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Inimeste usaldus ELi sõltub suurel määral nende usust Euroopa sotsiaalsesse stabiilsusesse, ja see on üks valdkondadest, kus on viimastel aastatel ja aastakümnetel aset leidnud suurimad muutused. Tegelikkuses teenivad Euroopa töötajad osalise tööaja ja uute töötingimuste tõttu („McJobs”) sageli vaid pisut rohkem kui mõned töötud. Ohjeldamatu majanduskasvu ja pidevate hoolekandesäästude tumedam pool on vaesuse suurenemine ja sotsiaalne tõrjutus.

Euroopa Liidus, ühes maailma jõukaimas piirkonnas, elas 2005. aastal allpool vaesuspiiri 16% elanikkonnast. Kerkivate nafta ja toiduainete hindade tulemusena on üha rohkem inimesi järgnevalt libisenud allapoole vaesuspiiri või elavad praegu vaesuse piiril. EL peab kiireloomulise ülesandena pühenduma vaesusega võitlemisele omaenese elanikkonna hulgas ja hoolekandesüsteemid peavad olema kättesaadavad eelkõige eurooplastele.

- Raport: Richard Corbett (A6-0206/2008)

  Catherine Boursier (PSE), kirjalikult. – (FR) Andsin täna oma poolthääle Corbetti raportile Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 29 muutmise koha, mis käsitleb fraktsioonide moodustamist, nimelt nõuet, et fraktsiooni liikmed esindavad vähemalt ühte neljandikku liikmesriikidest (kehtiva ühe viiendiku nõude asemel) ning et vähim liikmete arv on 25 (20 asemel), ning ma tegin seda mitmel põhjusel.

Esiteks seepärast, et minu arvates on see reform absoluutselt hädavajalik, võimaldamaks meie institutsiooni tõhusamat tegutsemist ja kaotamaks selle väga killustatud seisundi eeskirjade tõttu, mida pole muudetud vaatamata järjestikustele laienemistele ja meie assamblee suuruse muutumisele 2004. aastast alates.

Pealegi näib minu sotsialistist kolleegi, kelle väsimatute pingutuste kaasabil jõuti kompromissile enamiku fraktsioonidega, pakutud lahendus olevat väga mõistlik, võrreldes sellega, mida kasutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide tasandil.

Veelgi enam, arvestades ressursse, nii personali kui ka rahalisi vahendeid, mida institutsioon fraktsioonidele võimaldab, tundub selge esindavus mulle küllaldane, et õigustada seda muutust.

Lõpetuseks, eesmärk on üksnes ja lihtsalt soodustada teatavat sidusust Euroopa tasandi poliitiliste jõudude vahel; meie demokraatia võib muutuda ainult tugevamaks.

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) See dokument on järjekordne enamuse katse haarata kontroll vähemuse arvel. Euroopa Parlamendi suurimate fraktsioonide ülbus on tõusnud uuele tasemele. Selle dokumendi juhtmõtteks on tõsta fraktsiooni moodustamiseks vajalik minimaalne parlamendiliikmete arv 21-lt 30-le. Selline tingimus ähvardab tõsiselt väikseid fraktsioone, nagu näiteks Fraktsioon Iseseisvus ja Demokraatia. Ilmselgelt hääletasin selle dokumendi vastu.

  Andrew Duff (ALDE), kirjalikult. − Fraktsioon ALDE hääletas artikli 29 muutmise vastu järgmistel põhjustel:

– praeguse seitsme fraktsiooni olemasolu ei põhjusta mingeid tegelikke probleeme seoses tõhususega;

– vähemuse arvamused võivad olla samavõrd professionaalselt organiseeritud kui enamuse arvamused;

– korralik Euroopa Parlament peab kajastama mitmekesisemaid poliitilisi arvamusi, mida me liidus leiame: me ei pea täpselt kopeerima liikmesriikide parlamente, kelle ülesandeks on kujundada riiki;

– väiksemate fraktsioonide kaotamine sunnib tõrkuvaid saadikuid ühinema suuremate fraktsioonidega, suurendades veelgi nende pidetust, või paisutama fraktsioonilise kuuluvuseta liikmete ridu, suurendades ebatõhusust;

– parlamendi suurust vähendatakse igal juhul 785-lt 751-le (Lissabon) või 736-le (Nizza).

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meie hääl selle raporti vastu ja vastav pühendumine on kooskõlas meie austusega pluralismi kaitse, demokraatia ja erinevate arvamuste vastu. On vastuvõetamatu, et raportiga muudetakse fraktsioonide moodustamise reegleid ja seatakse lisatõkkeid fraktsioonide moodustamisele Euroopa Parlamendis pärast järgmisi valimisi.

Seni võisid minimaalselt 20 EP liiget kuuest liikmesriigist moodustada fraktsiooni.

Ettepanek, mille osas praegu on kokku lepitud, nõuab fraktsiooni moodustamiseks 25 parlamendiliiget seitsmest liikmesriigist. See tähendab, et väikeste fraktsioonide moodustamine Euroopa Parlamendis saab olema raskem, mis on järjekordne takistus kinnitamaks seisukohti, mis erinevad valitseva ideoloogia omadest selles üha rohkem neoliberaalses, militaristlikus ja föderalistlikus Euroopa Liidus.

Üks lõpumärkus menetluse kohta, mida järgivad enamusfraktsioonid PPE-DE ja PSE. Alguses esitasid nad ettepaneku, milles nõuti fraktsiooni moodustamiseks 30 parlamendiliiget. Seejärel šantažeerisid nad mõnd väiksemat fraktsiooni, et saada nende toetus nn kompromissettepanekule, sellele, mis just heaks kiideti. Niivõrd kui asi puudutab meid, EP liikmeid Portugali Kommunistlikust Parteist, oleme säilitanud algusest peale järjekindla seisukoha mis tahes lisatõkete seadmise vastu fraktsioonide loomisel.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Loobusin hääletamast selle raporti üle, sest − kuigi pragmaatilised reeglid parlamendifraktsioonide moodustamiseks on kahtlemata vajalikud – tunnen, et väljapakutud liikmete ja liikmesriikide arv on liiga suur. Kui see parlament kavatseb kaitsta arvamuste paljusust ja mitmekesisust, on asjaomastel isikutel parem moodustada fraktsioon kui paisutada fraktsioonilise kuuluvuseta liikmete rivi, mis muutuks üha enam ebaühtlaseks ja ebatõhusaks.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. − (FI) Suuremad fraktsioonid tegid algselt ettepaneku, et fraktsiooni moodustamiseks on vaja 30 parlamendiliiget seitsmest liikmesriigist. Õnneks läks see projekt napi häältevahega põhiseaduskomisjonis maikuus vett vedama, kui hääletuse tulemus oli 15:14.

Ka mina hääletasin praegu esitatud muudatusettepanekute vastu, sest väiksed fraktsioonid jäetakse otsuste tegemisel tihti kõrvale. On vale, kui piiratakse vaadete mitmekesisust või muudetakse väikeste fraktsioonide tegutsemine praegu raskemaks kui varem.

Samuti on see veider tõsiasja valguses, et suurimad arvamuste erinevused ilmnevad tihti fraktsioonide sees. Suurim fraktsioon, konservatiivid, on mitme suure teema käsitlemisel lõhestunud kaheks või isegi kolmeks rühmaks.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − EP konservatiividest liikmed on hääletanud härra Corbetti esitatud mõlema muudatusettepaneku vastu tõsta fraktsioonide moodustamise künnist Euroopa Parlamendis. Tuleb olla hoolikas tasakaalu saavutamisel parlamendi tõhusa toimimise ja vajaduse vahel tunnistada häälte ja arvamuste paljusust parlamendi sees. Seda on parem saavutada, kui säilitame fraktsioonide moodustamiseks kehtivad künnised. Kuigi mööname, et on kuigi fraktsiooni moodustamiseks vajalike parlamendiliikmete arvu suurendamine on põhjendatud, seaks liikmesriikide arvu suurendamise nõue ebaõiglaselt ja ebavajalikult halvemusse väiksemad fraktsioonid ja delegatsioonid. Sellest lähtuvalt, pärast härra Corbetti raporti kaalumist, ei soovitanud põhiseaduskomisjon mingite muudatuste tegemist artiklis 29 sätestatud künnistele.

Konservatiividest EP liikmed siiski hääletasid ühe põhiseaduskomisjonis heaks kiidetud muudatusettepaneku poolt, mille algselt esitas härra Kirkhope. Selles muudatusettepanekus sätestatakse pragmaatilisem ja mõistlikum lähenemine asjaoludele, mille puhul fraktsiooni suurus võib langeda allapoole nõutavat künnist.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan Richard Corbetti raportit, millega muudetakse kodukorda seoses fraktsioonide moodustamisega. 27 liikmesriigi puhul vajavad ELi sellekohased reeglid ajakohastamist. Euroopa Parlament ei suuda põhjendada miljonite eurode ulatuses maksumaksjate raha kasutamist erakondlike rühmituste, eriti fašistide rahastamiseks, kes ühinevad üksnes rahalise kasu saamiseks.

Euroopa Parlamendil on peaaegu kõikidest parlamentidest madalaim künnis fraktsioonide moodustamiseks. Olemasolevaid fraktsioone ei ähvarda miski, samuti pole eeskirja muutmine püüe vaigistada euroskeptikuid, keda on rohkem, kui uus minimaalne arv. Järelikult hääletasin härra Corbetti raporti poolt.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Kaks suurimat fraktsiooni eelistavad selgelt kaheparteisüsteemi. Seda liiki süsteemi peamine tunnus on see, et need kaks parteid jagavad ühist huvi, nimelt et teine, kolmas või neljas erakond ei saaks jalga poliitilise otsustamise ukse vahele ja jääksid niiviisi valijaskonna silmis täiesti ebaoluliseks. Loevad ainult suurimad fraktsioonid; vastuväited ja valikuvõimalused tuleb kõrvale tõrjuda. Kui erandjuhul õnnestub teistel siiski parlamenti pääseda, antakse neile ideaalis võimalikult ebaatraktiivne koht, nagu piiratud õigustega isikutele.

Mõned selle parlamendi liikmed ei kuulu fraktsioonidesse. See on tavaliselt teiste surve tulemus. Sama surve kohustab teisi liikmeid ühinema fraktsiooniga, mille seisukohtadega nad täielikult ei nõustu. Omakasu tõttu võtavad fraktsioonid liikmeid vastu isegi siis, kui teavad, et nende liikmete vaated hälbivad märkimisväärselt erakonna pealiinist. Põhjuseks on see, et siin saab moodustada fraktsiooni vaid siis, kui leidub vähemalt 20 enam-vähem ühesuguste vaadetega liiget. Kui kõik ühiskonna arvamusvarjundid peavad olema demokraatlikult esindatud, on parem see minimaalne arv üldse kaotada, kui et tõsta see 25ni või 30ni ja viia sisse ranged reeglid teisitimõtlejate vastu. Olen täielikult selle vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Minu arvates puudub usutav põhjus fraktsiooni moodustamiseks vajaliku minimaalse parlamendiliikmete arvu suurendamiseks. Lähemal vaatlusel on raportööri esitatud väited võltsid, eriti tema viide fraktsiooni moodustamise oletatavalt kõrgematele künnistele liikmesriikide parlamentides. Õiglase võrdluse tegemiseks Euroopa Parlamendiga tuleks võrrandisse haarata ainult otsevalitud kojad. Teised kojad koosnevad tavaliselt liidumaade või piirkondade saadikutest ega ole seetõttu võrreldavad. Keskmine väärtus, mida liikmesriikide otsevalitud parlamendid kasutavad fraktsioonide moodustamiseks, on sisuliselt samaväärne Euroopa Parlamendi kasutatud künnisega.

Igal juhul on see ettepanek suurendada fraktsioonide moodustamiseks vajalikku alammäära ilmselt ajendatud teistsugusest põhjustest. Näiteks, komisjonis viitas raportöör Identiteedi, Traditsiooni ja Suveräänsuse (ITS) fraktsiooni moodustamisele kui ebaõnnestunud juhtumile ja rõhutas vajadust takistada selle kordumist tulevikus. Tingituna sellest rünnakust demokraatia ja väljendusvabaduse vastu ja EP liikmete võrdsuse vastu, mida peetakse pühaks asutamislepingus ja Euroopa Parlamendi kodukorras, hääletasin loomulikult selle raporti vastu.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Oma vastuvõetud kujul täiendab raport Euroopa Parlamendi vastuvõetamatut kodukorda, mille eesmärgiks on kontrollida ja lämmatada nende volitusi, kes ei poolda Euroopa Liitu jäägitult. See on uus ebademokraatlik ja autoritaarne otsus, mis takistab veelgi enam fraktsioonide moodustamist. Poliitiline eesmärk on ilmne: nad soovivad välistada radikaalsed jõud, eriti kommunistlikud jõud, vaigistada kõik vastuhääled ja kõik väljendusvormid, mis ei tunnista ELi ja selle poliitikaid.

Seda ebademokraatlikku käiku saatis Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni koalitsiooni oletatav poliitiline šantaaž, õhutamaks teisi jõude samuti nõustuma selle suurendamisega, ähvardusega, et kui järele ei anta, hääletavad nad ettepaneku poolt tõsta veelgi rohkem – 30ni – vajalike EP liikmete arvu. Hääletuse käik näitab, et selle sobingu kui oma ebademokraatliku otsuse alibi on teinud Euroopa ühesuunalise tee jõud.

Nea Demokratiat ja PASOKd esindavad EP liikmed ning Synaspismost esindav EP liige on hääletanud selle põlastusväärse muudatusettepaneku ja otsuse poolt tervikuna, tõestades, et võtmeküsimustes on Euroopa ühesuunalise tee jõud ühise eesmärgi eest väljas.

Meie, EP liikmed Kreeka Kommunistlikust Parteist, oleme hääletanud arvu 25ni tõstmise vastu ja raporti vastu tervikuna, mõistes sellega hukka ebademokraatlikud sobingud ja poliitilised mängud.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ülemääraste piirangute seadmine ja tõkete loomine fraktsioonide moodustamisele ei saa iial olla hea asi ühegi parlamendi jaoks. Peale selle, et seda võidakse käsitleda põhiõiguste rikkumisena, on selliste sammude tagajärg tihti risti vastupidine sellele, mida eestkõnelejad taotlesid. Seega on see halb reform.

Euroopa Parlament peab end tõestama kui oluline demokraatia mõõdupuu nii Euroopa Liidus kui ka maailmas. Ta ei suuda seda, kui ei suuda säilitada eeskujulikku positsiooni. Ma ei ole nõus, et liigume õiges suunas.

Rohkem kui kunagi varem vajab Euroopa oma kodanike, oma kõikide kodanike usu jätkuvat säilimist oma institutsioonidesse. Kõik eurooplased peavad tundma, et nad on esindatud, sõltumata oma poliitilistest seisukohtadest. Seepärast on see halb ja enneaegne reform. Hääletan vastu.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − (SV) Ma olen vastu kõikidele katsetele vähendada parlamendis demokraatiat ja arvamuste mitmekesisust selliste meetmete abil, nagu fraktsioone moodustada võivate liikmete ja liikmesriikide arvu muutmine. Hoolimata sellest seisukohast, hääletasin ma Corbetti raporti kompromissmuudatuse poolt. Põhjus on pragmaatiline – see oli ainus viis hääletada nii, et mitte riskida otsusega, mis oleks demokraatia seisukohast veelgi halvem ja mis muudaks fraktsiooni moodustamise veelgi raskemaks.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Täna kiitis Euroopa Parlament heaks kodukorra muudatuse, mille tulemusena muutuvad fraktsioonide moodustamise eeskirjad. Pärast 2009. aasta juuni valimisi peavad Euroopa Parlamendi fraktsioonid koosnema vähemalt 25 liikmest, kes esindavad vähemalt 7 liikmesriiki.

Tahaksin seda Euroopa Parlamendi fraktsioonide moodustamise alammäära suurenemist täielikult toetada, sest see aitab vältida parlamendi ülemäärast jagunemist ning muudab parlamendi töö tõhusamaks. Nii parlamendi sidusus kui ka tõhusus on kannatanud väikeste fraktsioonide liiga suure arvu tõttu. Kuid demokraatia tugevdamiseks tuleb väikeseid fraktsioone kaitsta oma liikmete arvu ajutise vähenemise korral, kui see arv langeb allapoole nõutavat alampiiri.

- Raport: Diana Wallis (A6-0224/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me hääletasime raporti poolt, ses parem koostöö ja suurem avatus riiklike kohtute/kohtunike ja EÜ Kohtu vahel on Euroopa õigussüsteemi toimimise seisukohalt ülimalt tähtis. See tuleb muuta läbipaistvamaks ja selle rakendamist täiustada parema koolituse, võrgustike ja teadmistevahetuse kaudu. Siiski leiame me, et punktides 26 ja 27 sisalduv arutelu EÜ Kohtu pädevuse üle teatavats valdkondades on asutamislepingu küsimus, mille suhtes Euroopa Parlament on juba öelnud oma arvamuse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime selle raporti vastu, sest avaldablubamatut survet liikmesriikidele, sealhulgas meie riiklikele kohtunikele, kes on kohtusüsteemi nurgakiviks igas iseseisvas riigis.

Selles raportis selgitatakse, mis oli eesmärgiks niinimetatud Euroopa põhiseaduse ja hingusele läinud Lissaboni lepingu puhul, mida püütakse raportiga tõeliselt demokraatiavastasel viisil taaselustada. Raportis kinnitatakse kavatsust luua ühtne Euroopa õiguskord. Selle saavutamiseks tahetakse „kaasata riiklikke kohtunikke aktiivsemalt ja panna neile suurem vastutus ühenduse õiguse rakendamise eest“.

Riiklikud kohtunikud etendavad olulist rolli õigusriigi, sealhulgas ühenduse õiguse põhimõtete tagajana. Siiski ei saa subsidiaarsuspõhimõtet ja iga liikmesriigi põhiseaduslikke küsimusi seada kahtluse alla ”ühenduse õiguse ülimuslikkuse, vahetu mõju, ühesuguse tõlgendamise ja ühenduse õiguse rikkumise korral rakenduva riigivastutuse” huvides, nagu seda kavandavad komisjon ja Euroopa Parlamendi enamus. Sellise surve avaldamise jätkamine on lubamatu, nüüd kui Lissaboni leping on tagasi lükatud.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) See raport on täiesti avameelne. Kohe punktis 1 esitatakse selle eesmärk: luua ühtne Euroopa õiguskord.

Tõepoolest, selle raporti, tõelise ühenduse õigust soosiva lendlehega püütakse riiklikke kohtunikke aktiivsemalt kaasata ja anda neile suurem vastutus ühenduse õiguse rakendamisel. Sellest lähtuvalt pakutakse välja, et ühenduse õigus ja sellega seotud pretsedendiõigus lõimitaks riiklike eeskirjadega niipea kui võimalik.

Raport lähtub riikide ja ühenduse õigussüsteemide ühendamise mõttest, tõstatamast kordagi ülemääraste ühenduse normide, nende segadusttekitava sõnastuse ja nende järjepidevuse sagedase puudumise küsimust.

See käik ühenduse õigusnormide lihtsustamise ja kodifitseerimise suunas on kindlasti hea asi. Sama kehtib õiguskindlust tagavate eeskirjade vastuvõtmise kohta; ma pean eeskätt silmas neid, mis käsitlevad kollisiooninormide ühtlustamist. Euroopa Kohtu pretsendiõigus on sageli osutunud ebaturvaliseks siseriiklike õigusnormide rakendamisel, mis alluvad kohtu kohustavatele põhimõtetele ja dogmadele, isegi kui need on selgelt vastulus liikmesriikides tugevalt kinnistunud õiguslike tavadega.

- Resolutsiooni ettepanek: Airbus/Boeing kaubandusvaidlused (B6-0334/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) “Sõbrad, sõbrad, jätke äri kõrvale”…

Ma viitan rohkem kui ühele vatuolule ELi ja Ühendriikide vahel, seekord lennundustööstuses, kus, hoolimata 1992. aasta lepingust riigi toetuse kohta, püüab kumbki pool kaitsta oma huve, sest nii kapitalistlik konkurents toimib.

Euroopa Parlament kaebab, et „EL on järjekindlalt pidanud kinni 1992. aasta lepingu vaimust ja tekstist ning on korrapäraselt esitanud dokumentaalseid tõendeid sellest kinnipidamise kohta”, samas kui ”Ühendriigid on suures osas oma kohustusi eiranud”, ”tahtnud ühepoolselt taganeda” lepingust ning algatanud ”WTOs ELi vastu vaidluse, tuues põhjuseks Euroopa poolse tagastatava toetuse, mis vastab täielikult 1992. aasta lepingu tingimustele ning on sarnane toetusele, mida sai Boeing”.

Samal ajal, seistes silmitsi Boeingi ja Ühendriikide Kongressi „teravatte rünnakutga“ lepingu vastu, mis anti Northrop Grumman Corporationile / EADSile Ühendriikide õhujõudude tankimislennuki rekapitaliseerimise programmi jaoks, püüab Euroopa Parlament olukorda rahustada, tuues esile vajaduse ”saavutada pragmaatiline tasakaal Euroopas tsiviillennundustööstusele antava toetuse ja Ühendriikide sõjalis-tööstusliku programmi vahel”.

Tundub, et kõikidel riikidel ei ole õigust ise otsustada ja „vabalt kaubelda“...

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletan selle raporti poolt, mitte seepärast, et ma naudiksin WTO vaidlusi või et ma oleksin Ühendriikide suhtes paranoiline, vaid seepärast, et mul on kõrini Ühendriikide aastatepikkusest protektsionistlikust tegevusest, eriti tsiviillennunduse vallas.

Ameeriklased on täiuslikkuseni lihvinud kunsti, kuidas kurta ja kaevalda teiste riikide üle, samuti vaba kaubanduse puudumise üle, olles samas ise võtnud meetmeid, mis võimaldavad pankrotistunud lennuettevõtetel jätkata tegutsemist, ning väidetavalt süstinud Boeingisse miljoneid dollareid abi.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon toetab õigustatult ELi WTOs peetavas vaidluses Ühendriikide vastu.

Me kõik peaksime siinkohal püüdma luua ausa ja avatud konkurentsi lennukitootjate vahel üheskoos lennuettevõtete vabadusega valida oma vajadustele kõige paremini vastav õhusõiduk soodsaima hinnaga.

Ameerika Ühendriikide ametlik moto on “Usume jumalasse.” Ehk tuleks see muuta järgnevaks: “Ära tee nii, nagu mina teen. Tee nii, nagu ütlen.”

- Raport: Jerzy Buzek (A6-0255/2008)

  Göran Färm (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime härra Buzeki raporti poolt, mis käsitleb Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava.

Me suhtume pooldavalt CO2 sidumisse ja ladustamisse, kuid seame kahtluse alla, kas on vaja toetada selliseid asju, nagu söe gaasistamine selle tehnoloogia täiednavaks arendamiseks. Samuti suhtume pooldavalt vähese või olematu süsinikdioksiidiheitega uute energiaallikate uurimisse ja arendamisse.

Me pooldame, et liit kaasrahastab seda uurimistööd, kuid meie arvates ei tohiks me eelarveprotsessi ennetada, kutsudes komisjoni selles etapis üles panema teatavad summad kõrvale. Seetõttu oleme otsustanud nende kahe punkti üle hääletamata jätta.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Ma hääletan punkti 26 teise osa vastu, sest ma ei toeta tuumaalast tegevust esmatähtsa algatusena. Siiski hääletan ma raporti poolt, sest selle eesmärk on kiirendada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega eesrindlike Euroopa tehnoloogiate vallas. On hädavajalik, et Euroopal oleks energiauuringute kava, et toetada oma kõrgesihilisi energiapoliitika ja kliimamuutuse alaseid eesmärke.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma nõustun härra Buzeki vaadetega seoses uute elektritootmistehnoloogiate juurutamisega, pidades silmas Euroopa Liidu ees olevaid ülesandeid, nimelt keskkonnakaitse, energiavarustuse kindluse tagamine ning Euroopa Liidu suure konkurentsivõime säilitamine.

Nõustun ka raportööri seisukohaga uutele energiatootmistehnoloogiatele praeguses Euroopa Liidu rahalises raamistikus eraldatud vahendite ebapiisavuse kohta. Peame meeles pidama, et edu uute energiatootmistehnoloogiate vallas tuleks saavutada era- ja avaliku sektori vahelise koostöö kaudu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Nagu teame omal nahal, on ELi eesmärgil kiiresti suurendada biokütuste kasutamise osakaalu olnud kahjulikke tagajärgi. Monokultuurid, vihmametsade langetamine ning konkurents toidu- ja söödakultuuridega, mis on kaasa aidanud praegusele toidukriisile, on ilmselt sundinud ELi ministreid asju uuesti mõtlema ning on andnud löögi nende eesmärgile aastaks 2020 suurendada taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal mootorikütuse tootmises 10%-ni.

Kuigi me peaksime tervitadam asjaolu, et biokütust ei tule enam toota toidukultuuridest ja et valitseb üldine soov oodata ära teise põlvkonna biokütused, nagu need, mida saadakse jääktoodetest, ei tohi see mingil juhul põhjustada ELi jõupingutuste nõrgenemist taastuvate enerigaallikate vallas. Murettekitav naftahinna tõususuundumus muudab taastuvatest allikatest lähtuva energia tootmise ja kasutamise edendamise tähtsamaks kui kunagi varem. Kõik need mijardid, mida kulutatakse tuumaelektritootmisele ja kõikidele kaasnevatele probleemidele, tuleb investeerida taastuvatesse energiaallikatesse.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0304/2008) – Riiklikud investeerimisfondid

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Riiklikud investeerimisfondid, need riigi omandis olevad ondid, mis on investeerinud üle maailma, kas need on head või halvad? Pigem head, kui me tahame uskuda seda resolutsiooni. Siiski on tõsi, et Euroopa, kes tammub majanduslikult paigal oma majadnus- ja rahapoliitika tõttu, ei saa endale lubada tuhandete miljardite eurode suuruse potentsiaalse investeeringu, mida need endast kujutavad, kõrvalelükkamist.

On tõsi, et praegu ei häiri riiklikud investeerimisfondid finantsturge (need on isegi aianud Ühendriikude pangandussüsteemi) ja on suunatud pigem pikemaajalisele investeerimisele. Kuid see võib muutuda. Me kõik teame hästi, et enamik neist fondidest on läbipaistmatud, mis puutub nende vahendite ulatusse, nende varade jaotusse, nende valitsemisstruktuuri ja nende investeerimisstrateegiatesse, mis ulatuvad eetilisest investeerimisest suure tootluse tagaajamiseni, valitsemispositsioonidesse ja võib-olla potentsiaali põhjustada tulevikus tõsist kahju. Neid fonde omavad rigid ei ole kõik Euroopa sõbrad, kaugel sellest. Üks neist on juba ilmiks toonud ona „finantstuumarelva“ ohu.

Siiski jätame me selle teksti üle hääletamata, selle asemel et hääletada selle vastu, sest kuigi see teotab kapitali üleilmset vaba liikumist, manitsetakse selles mõningasele järelevalvele ning kaitsele nende fondide eest.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − See resolutsioon hõlmab tähtsat teemat. Riiklikud investeerimisfondid etendavad üleilmses kaubanduses ja investeerimises üha tähtsamat rolli. Osa sellest on positiivne, kuid see ei ole alati nii, sest vastutustundetud fondivalitsejad teevad otsuseid, mis maksimeerivad lühiajalist kasumit riikide, kogukondade ja perede arvelt. Me peame otsima viise, kuidas suurendada läbipaistvust ning vastutust nende vahendite eest, mis sageli kaaluvad üles neid, mis on rahvusriikide käsutuses.

- Raport: Reinhard Rack (A6-0252/2008)

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Härra juhataja, härra Racki raport uute suundade kohta linnalise liikumiskeskkonna arendamisel, mille poolt me hääletasime, on täthis osa komisjoni energia- ja kliimapaketi uuest terviklikust lähenemisviisist: Euroopas on võimalik märgatavalt vähendada heitkoguseid, rakendades mõistlikku ja tõhusat ühiskonna- ja transpordiplaneerimist.

Siisku tuleb arvesse võtta, et liikmesriigid erinevad oma geograafilise asukoha ja elamistingimuste poolest. Just seepärast hääletasin ma kahe meie fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku poolt. Minu riigis on vahemaad suured ja linnad suhteliselt väikesed. On üsna selge, et võimalused vähendada autoga üksinda sõitmist on näiteks väikese asustustihedusega Soome põhjaosa linnades märgatavalt väiksemaid kui Kesk-Euroopa tihedalt asustatud aladel.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin uusi suundi linnalise liikumiskeskkonna arendamisel käsitleva Reinhard Racki raporti poolt. Rohelist raamatut käsitleva raporti project on tähtis panus linnakeskkonna arendamise teemal. Linna majanduslik areng ja juurdepääsetavus sõltub paremast liikuvusest, kuid viimatinimetatut ei tohi saavutada inimeste heaolu või keskkonna arvelt.

Seepärast tuleks raportis pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ja tööhõivepoliitikale. Samuti tuleb inimeste teadvusse kinnistada, et liikmesriikide mitmekülgsus ei võimalda ühtset Euroopa lahendust ja et seetõttu tuleb endiselt rangelt järgida subsidiaarsuspõhimõtet. Usun ka, et riikides, kus liberaliseerimine on juba toimunud, tuleks hinnata selle mõju tööhõivele. Lisaks sellele nõuan sertifitseerimissüsteemi kübemefiltrite tagantjärgi paigaldamiseks autodele, kaubaveokitele ja maastikuautodele.

Kuigi rohelises raamatus tuuakse esile enamik probleeme, mis mõjutavad tänapäeval linnalist liikumiskeskkonda, ja esitatakse ka mõned uued ja uuenduslikud ideed nende lahendamiseks, ei hõlma see kõiki käsitlemist vajavaid tahke, mistõttu võib seda pidada vaid lähtekohaks arutelule selle küsimuse üle.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Kõige tähtsam raportööri tõstatatud küsimus on nende valdkondade piiritlemine, kus Euroopa Liit peaks linnalise liikumiskeskkonaga seotud küsimustes osalema.

Raportöör märgib õigustatult, et linnalise liikumiskeskkonna vallas on kõikjal Euroopas sarnaseid probleeme, kuid nende probleemide lahendamiseks ei ole võimalik koostada ühtset meetodit. Selles suhtes on raportoori seisukohad seoses linna võimalusega valida seatud eesmärkide saavutamiseks sobiv meetod on mõistlik ja ma sooviksin väljendada oma toetuste neile seisukohtadele.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Linnad on tihedalt asustatud, tühja ruumi on vähe ning liikluses on suhteliselt lühikeste vahemaade läbijaid palju. Kuna ruum on esmatähtis, siis ei ole lihtsalt ruumi tihedale autoliiklusele, samuti sunnivad ülemäärane müra ja õhusaaste meid piirama autode arvu meie linnades nii palju kui võimalik. Loomulikult peavad linnad olema juurdepääsetavad tuletõrjele, politseile, kiirabile, kolimisautodele ja piiratud liikumisvõimega inimeste sõidukitele, kuid napp tühi ruum tuleb hoida eeskätt kasutamiseks jalakäijatele, jalgratturitele ja trammidele ning laste mänguväljakute, parkide ja aedade tarvis. Vaid siis on linn koht, kus saab elada.

Täna hääletusel olev tekst ei esita seda selget valikut, vaid lihtsalt püüab omavahel sobitada vastuolulisi huve ja ideid. Kahjuks ei ole ELil selles vallas pädevust. EL saab vaid aidata soodustada parimate tavade ja heade kogemuste, mille põhjal teha täiustusi, rakendamist. Selline täiustamine on tähtis mitte ainult linnale, kes on seda juba teinud, vaid ka eeskujuna teistele. Näideteks on Londoni kesklinna ummikumaksusüsteem, uued trammivõrgud Strasbourgis ja Bordeaux’s või Groningeni kesklinnas juba ammu rakendatav piiratud liiklus. Kahjuks ei saa EL anda pea mingit panust seoses selle raportiga.

  Gabriele Stauner (PPE-DE), kirjalikult. − (DEI Ma hääletasin selle raporti vastu, sest EL ei vastuta nende küsimuste eest. See ei anna mingit panust õiguskindlusse ega too Euroopat rahvale lähemale, kui parlament haarab algatuse, et koostada raporteid küsimustes, mis ei kuulu ELi seadusandlikku pädevusse.

- Raport: Olle Schmidt (A6-0241/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me hääletasime EKP aastaaruannet käsitleva Olle Schmidti raporti poolt. Seoses seletuskirjas sisalduva lõiguga, milles räägitakse Rootsi vajadusest võtta kasutusele euro, juhiksime siiski tähelepanu asjaolule, et me austame Rootsi 2003. aasta rahvahääletuse tulemust, mille kohaselt otsustatid, et Rootsi säilitab oma vääringuna krooni.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime selle raporti vastu, sest selles kinnitatakse toetust Euroopa Keskpanga tööle, ei kritiseerita baasintressimäära järjesikuseid tõuse, kuigi baasmäär on juba jõudnud 4,25%-ni, mis on Ühendriikide Föderaalreservi baasmäärast palju kõrgem.

Lisaks sellele eiratakse raportis tõika, et panga tegevus kahjustab töötajad ja elanikkonda üldiselt ning pisi-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Raport teenib vaid suurte majanduskontsernide ja finantskapitali huve, olgugi et need põhjustavad probleeme kaitsetumatele ja sõltuvamatele majandustele, nagu näiteks Portugali omale.

Näiteks, Portugalis, kus võlatase on jõudnud 114%-ni SKTst, on see tõus üheskoos euro ülehindamise veel üheks pisiettevõtete ja VKEde kirstunaelaks, suurendades kaubandusbilansi puudujääki ja riigi sõltuvust. Nüüd, kui Portugali perede võlatase on jõudnud 129%-ni nende kasutada jäävast tuluosast, on töötuse, juhutööde osakaalu kasvu, madalate palkade ja üleüldise hinnatõusuga veelgi raskem võidelda.

Seetõttu kinnitame me vajdust murda see parempoolne poliitika ja EKP võltsautonoomia, mille ainus eesmärk on varjata tõika, et see on suurkapitali teenistuses.

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Schmidti raport on parlamendi iga-aastane õlapatsutus Euroopa Keskpangale tema heasoovlikkuse eest.

Nagu alati, tundub põhipunkt olevat välja jäetud: kardetud hinnasurve, mis hävitab eurooplaste ostujõudu ja milles tuleb osaliselt süüdistada EKPd ja Euroopa Liitu. Keegi ei usu, et ametlikud inflatsiooninäitajad (raporti kohaselt 3% aastal 2008), mis on pelgalt ühendindeksid, peegeldavad kodanike elukalliduse tegelikku tõusu, eriti toormete, energia ja eluaseme osas. Igaüks tuletab meelde EKP juhtorganite tehtud avaldusi, kus hoiatti palgatõusude inflatsioonilise mõju eest, nagu ei oleks nendesamade eurooplaste palgad pideva alanemissurve all, mis on tingitud ebaausast üleilmsest konkurentsist ja Euroopa Liidu soodustatavast sisserändepoliitikast.

Mis puutub suuresti ülehinnatud euro vahetuskurssi, siis on tõsi, et see säästab meid tõusvate naftahindade osas halvimast. Samas ohustab see paljude tööstuste konkurentsivõimet, kellel tekkib ahvatlus ümber kolida dollarialasse, nagu tegi Airbus.

Seetõttu ei saa me toetada seda vastastikust õlalepatsutamist.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Oma raportis EKP aastaaruande kohta on raportöör keskendunud panga ees olevatele väljakutsetele. Viimaste kuude jooksul on laekunud palju Euroopa majandusele muret tekitavat teavet; ja kahjuks on seda palju rohkem kui 2007. aastal. Finantsturgude kriis ning nafta- ja toiduhinna järsk tõus aeglustavad majanduskasvu ja suurendavad inflatsioonid ning tekitavad muret töötusenäitajate kasvu suhtes. EKP on üks juhtivaid institutsioone, kes peab püüdma nendele väljakutstele vastata.

2007. aasta augustis võetud meetmed andsid finantsturgudele likviidsust, kuid ei lahendanud probleemi. Samuti on kasvamas ühisrahaga ühinevate riikide arv. Slovakkia on esimene Kesk- ja Ida-Euroopa riik, kes astub selle sammu. Kuid Slovakkia ei ole kindlasti viimane. Ülejäänud uute ELi liikmesriikide ühinemine euroalaga tundub olevat vaid aja küsimus. Slovakkia sellealaseid kogemusi vaadeldakse kahtlemata teraselt selle piirkonna riikides, kes samuti kaaluvad ühisraga ühinemist.

Raportöör märgib ka õigustatult, et majanduskasvu erinevad tasemed, erinevad kasvunäitajad või erinevad küpsusastmed ELi majanduses võivad tekitada EKP otsustamisprotsessis probleeme. Seetõttu on ettepanek läbi vaadata otsustamisprotsessi muutmise võimalused minu arvates mõistlik. Selline läbivaatamine peaks hõlmama mitte ainult euroala praeguseid, vaid ka tulevasi ja võimalikke liikmeid.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Olle Schmidti raportit EKP aastaaruande kohta. Ma ühinen raportööri üleskutsega EKPle jätkata oma suhete paranamist muude keskpangade ja asjaomaste institutsioonidega. Tõepoolest, ma toetaksin ka härra Schmidti soovitust, et edasiste intressimääratõusude osas tuleks olla ettevaatlik, et mitte ohustada majanduskasvu. Ma hääletasin raportööri hinnangu poolt.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Resolutsioonis, mille vastu meie, Kreeka Kommunistlikku Parteid esindavad EP liikmed, oleme hääletanud, püütakse provokatiivselt portreteerida 10 aastat kestnud Euroopa rahaliitu ja euro kasutuselevõttu kui suurt ”edu”, samas kui töötajad ja vaene töölisklass ELi riikides, sealhulgas Kreekas kogeb nende kohutavaid tagajärgi, nagu kõrged hinnad, palkade ja pensionide külmutamine, töötus, töötajate ja vaeste füüsilisest isikust ettevõtjate ülemäärane maksukoormus ning tööalaste, sotsiaalsete ja demokraatlike õiguste äravõtmine. Igasugune saavutatud “edu” seisneb vaid Euroopa rahameeste kasumis ja ülemäärases kasumis ning on täielikult vastulus töötajate ja rahva huvidega. Euroopa Keskpank kui Euroopa kapitali pelka töövahendit kohustatakse selles suunas aktiivsemalt ja tõhusamalt liikuma ebapopulaarsete meetmete kaudu, nagu intressimääratõusud ja nii edasi.

ELi rahanduslikku “kaost” ja “ühtekuuluvuse” küsimusi käsitlevas resolutsioonis sisalduvad ülejäänud märkused ja mureküsimused, mis koguvad tegelikult üha enam kõlapinda, kinnitavad meie arvamust seoses kapitalistliku süsteemi ja selle ebavõrdelise kasvu jätkuvate ja vältimatute kriisidega, samuti vajadusega see kukutada ja asendada populaarse plaanimajandusliku süsteemiga, mis annab võimu inimestele, ning vajadusega katkestada sidemed imperialistliku ELiga. ELis ei saa olla teed kasvule, mis seaks kesksele kohale tavainimesed.