Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Bangladeshi käsitleva kuue resolutsiooni ettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Ewa Tomaszewska, autor. − (PL) Härra juhataja, seoses rahutustega 2007. aasta jaanuaris kehtestas Bangladeshi ajutine valitsus erakorralise seisukorra ning andis käesoleva aasta 11. juunil välja uue määruse, millega piiratakse inimõigusi terroriakti ebatäpse defineerimise tõttu.

Juunis toimus Bangladeshis massiliste arreteerimiste laine, milles kasutati ära erakorralisi volitusi, mis võimaldasid arreteerimist ilma vahistamiskorralduseta, kui võis oletada seost arreteeritava isiku ja kuriteo vahel. Tegelikult puudutasid arreteerimised kahe peamise opositsioonirühmituse, Awami Liiga ja Bangladeshi Rahvapartei juhte, liikmeid ja poolehoidjaid, kes olid keeldunud üldvalimiste korraldamisel valitsusega koostööd tegemast, kuni nende liidreid ei ole vangistusest vabastatud. Praegu annab lootust asjaolu, et Awami Liigaga algavad läbirääkimised. Riigi stabiilsust ähvardab siiski toiduainete suur hinnatõus. Sellistel tingimustel ei anna detsembriks kavandatud valimised mingit tagatist, et Bangladesh võiks asuda demokraatia teele.

Me pöördume Bangladeshi valitsuse poole üleskutsega lõpetada erakorraline olukord ja hakata austama inimõigusi, mis aitaks säilitada demokraatlikke standardeid valimiste ajal. Me kutsume üles relvajõudude tagasitõmbamisele valimisega seotud tegevusest.

  Jean Lambert, autor. – Härra juhataja, nagu me teame, on parlament olukorra pärast Bangladeshis küllalt pikka aega muret tundnud. Me toetasime üleskutseid muudatuste tegemiseks, et tagada vabad ja ausad valimised ning me toetasime kodanikuühiskonna üleskutseid läbivaadatud ja ajakohastatud valimisnimekirjade koostamiseks, et tagada neil valimistel maksimaalse osavõtu võimalikkust.

Ma arvan, et on tähtis öelda, et tervitame väga edusamme, mis on tehtud nende uute elektrooniliste valimisnimekirjade osas. See on väga oluline ülesanne, mis ette võeti ning muidugi õigeks ajaks ka lõpule viiakse ning mis tagab, et vähemusgrupid jne saavad samuti nimekirja võetud; sellest saab Bangladeshi ametiasutuste tõeliselt ajalooline saavutus. Me teame, et valimisnimekirjadel on juba olnud väga positiivseid mõjusid, ning seda kindlasti paljudele vaesematest peredest pärit või vaese taustaga naistele, kes tunnevad, et viimaks ometi on neil olemas identiteet, et nüüd saavad nad laenata väikesi rahasummasid oma äriettevõtete asutamiseks jne.

Nii et mõningaid positiivseid nihkeid on juba toimunud. Me tervitame ka meedet seoses sõjakurjategijatega ning meedet, mille valitsus või vähemalt osa temast on võtnud korruptsiooni vastu.

Kuid meil on suur mure ajutise valitsuse jätkuva rolli ja tegevuse ning erakorralise olukorra pärast. On öeldud, et erakorraline olukord on vaid tehniline küsimus, selleks et tagada vähemalt valitsuse püsimajäämist pärast hooldusperioodi lõppu.

Oldagu sellega nõus või mitte, kuid ma arvan, et erakorralise olukorra ajal toimuv hakkab nüüd tõepoolest peegeldama süsteemisisese kontrolli ja tasakaalu puudumist, eriti kui arvesse võtta äsja kuuldud raporteid massiliste arreteerimiste, kohtumenetluse puudumise, piinamiste toimumise kohta, raporteid kohtuväliste tapmiste, ajakirjanikele surve avaldamise ning kasvava naistevastase vägivalla kohta.

Seega on selgelt olemas vajadus üleminekuvalitsuse järele, kes hoiaks ohjes julgeolekujõude, et lõpetada massilised arreteerimised ning jätkata kas süüdistuse esitamisega või arreteeritud inimeste vabastamisega, tagades õigusliku protsessi toimumise. Kindlasti peegeldab see raport soovi, mis minu arvates on siin parlamendis olemas, lõpetada erakorraline olukord ning tagada, et tsiviilühiskond saaks jätkata täielike, ausate, vabade valimistega Euroopa Liidu toetusel, igatahes tema võimete piires valimisi jälgides.

  Marios Matsakis, autor. − Härra juhataja, Bangladesh on üks planeedi vaesemaid riike ja üks neist, mille füüsiline puutumatus lõpeb juhul, kui globaalse soojenemise needusele piiri ei panda, sest aastaks 2050 kaob suurem osa riigist vee alla. Erakorraline olukord koos kõigi oma demokraatiavastaste ilmingutega – olukord, mille hooldusvalitsus kehtestas 2007. aasta jaanuaris, ümbritsetuna valimiskampaania aegsest vägivallast – tuleks praegu lõpetada. Kõik erakorraliste eeskirjade kohaselt kinnipeetud isikud tuleks kas kohtu ette tuua või vabastada.

Peale selle tuleb uus terrorismivastane määrus viia kooskõlla rahvusvaheliselt aktsepteeritavate standarditega, kaitstes isiklikke õigusi ja vabadusi. Lisaks peavad riigi relvajõud lõpetama sekkumise riigi poliitilistesse protsessidesse ning saabuvad valimised peavad toimuma sõjaväestamata poliitilise rahu õhkkonnas.

  Esko Seppänen, autor. − Härra juhataja, resolutsioonis, mille me just vastu võtsime, nõudis Euroopa Parlament inimõigusi India rahvale.

Olukord Bangladeshis on väga problemaatiline. Terve riik on viibinud 18 kuud erakorralises olukorras ning silmapiiril ei paista vabu valimisi. Bangladesh ei ole demokraatlik riik, kuid muidugi on terve maailm täis ebademokraatlikke riike ja demokraatia rikkumist. Kõigist ebademokraatlikest riikidest on ELi ja ühendriikide hukkamõistu osaliseks saanud üksnes Zimbabwe. Sealsete valimiste ebademokraatlikkust võib Lääne meedias vabalt kritiseerida, kuna riigis ei leidu naftat. Nafta on puhver ja kaitse demokraatia rikkumise hukkamõistmiste vastu.

Ka Bangladesh ei ole naftariik. Sel põhjusel võiks meedia naftasõltlastest valitsusvõimude vaikival õnnistusel valgustada olukorda riigis. Bangladeshis on uuesti kasutusele võetud surmanuhtlus ning pärast erakorralise olukorra väljakuulutamist on väheveenvatel põhjustel arreteeritud 300 000 inimest, nendest 12 000 eelmisel kuul. Paljud viimastel nädalatel arreteeritud inimestest olid demokraatia kaitsjad, poliitiliste parteide aktiivsed kohalikud aktivistid ning demokraatia toetajad, keda riik ja valitsus kohtlevad kurjategijatena.

Terrorism on Bangladeshis samuti päevakajaline sõna ning selle varjus rikutakse inimõigusi. Bangladesh ei ole õigusriik. Inimõiguste rikkumine toimub seal kõige erinevamate arreteerimiste, süüdistatute kaitse õiguse puudumise, kohtuotsuste väljakuulutamise viisi ja nende ebapiisava õigustatuse kujul. Konstitutsioonis kirjapandud inimõigusi ei austata. Neil põhjustel kutsume parlamenti üles toetama ühisresolutsiooni nõudmist riigis eriolukord viivitamata tühistada ning vabad valimised õigeaegselt läbi viia.

  Thomas Mann, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, Ahmedi üleminekuvalitsus peab keskenduma oma tegelikele eesmärkidele: korruptsiooni vastu võitlemine, riigi turvaliseks muutmine ning eeltingimuste loomine saabuvate valimiste toimumiseks – augustis kohalikud valimised ja detsembris üleriigilised. Valimised tuleb siiski läbi viia ausalt, rahvusvahelisi konventsioone austades ning etnilistele ja religioossetele vähemustele võimalust andes kaasatud saada nii passiivselt kui ka aktiivselt. Valimiste vaatlejad, sealhulgas Euroopa Liidust, peaksid teostama vajalikku järelevalvet riigis.

Nähtavasti tuleb ära hoida ekstremistide rünnakuid. Uus terrorismivastane määrus, mis sel eesmärgil 2008. aastal välja anti, peab siiski olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. See ei ole nii. Praegu kasutatakse seda peamiselt nende inimeste sihikule võtmiseks, kes on poliitilise tagakiusamise ohvrid. Pole ime, et Bangladesh on hirmu asupaik, kui inimõigusaktiviste ja kriitilise hoiakuga kodanikke kohtuta arreteeritakse.

Arreteeritutel on õigus õigeaegsele kohtumenetlusele. Inimõiguste organisatsioon Odhikar on teatanud, et teated massiliste arreteerimiste ja väärkohtlemiste kohta on kinnitust leidnud. Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC) Euroopa Parlamendi delegatsiooni liikmena olen ma Bangladeshi mitu korda külastanud. Seal on viibinud ka paljud praegused parlamendiliikmed. Selles mõõdukas islamiriigis leidub palju vastutaval ametikohal olijaid, kellel on hea tahe. Nad ootavad meeleheitlikult sekkumist väljastpoolt, nimelt Euroopa Liidust – komisjonilt ja nõukogult.

Härra juhataja, õnnitlen teid otsuse puhul, mille te just vastu võtsite seoses Euroopa Parlamendi kvoorumitega. Proua Gill, soovin, et suudaksime kõik oma esmatähtsad küsimused päevakorral hoida ega peaks lakkamatult kordama, et nendega peaks tegelema asjakohane komisjon. Härra Matsakisel on täiesti õigus. Veel üks samm selles suunas võiks tähendada, et äkitselt ei eksisteerigi enam fraktsioonidevahelisi töörühmi. See võiks meile ka saatuslikuks osutuda, sest komisjonid ei saa seda tööd teha.

Peame viimseni ära kasutama võimalust, et meil on piisavalt aega, nii et me ei näeks enam praegust olukorda, kus vaene president peab oma vasarat kolksutama – sest tulevikus on meil loodetavasti poole rohkem kõneaega, kuna Euroopa Parlament saab tuntuks inimõiguste hääletoruna ning muutub tugevamaks. Ja see nõuab rohkem aega!

  Neena Gill, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, kuna olen olnud Lõuna-Aasiaga suhtlemise eest vastutava delegatsiooni esimeheks ning külastanud Bangladeshi, võin ma üksnes öelda, et see on nõrk riik, millele on osaks langenud ebaõiglaselt palju poliitilisi, keskkondlikke, majanduslikke ja ühiskondlikke tagasilööke. Sealviibimise ajal avaldas mulle siiski muljet elav ja vaba meedia ning inimeste otsustavus oma raskustest üle saada.

Ma usun, et meie suhete keskmes Bangladeshiga peaks olema riigis olevate demokraatlike liikumiste toetamine ning õigusriigi kehtestamine, samuti abi demokraatlike institutsioonide ülesehitamisel. Kuna ELil on tähtis roll aidata Bangladeshi nende eesmärkide saavutamisel, tuleks see muuta konstruktiivseks meetmeks riigi abistamisel, mitte püüda nende probleeme mikrotasandil juhtida.

Ma tõepoolest tervitan teadaannet, et valimised on määratud käesoleva aasta detsembri kolmandale nädalale ja kutsun haldusvalitsust üles tagama, et need valimised oleksid vabad ja ausad ning lubama valimiskomisjonil jätkata oma tegevuskavaga.

Tahaksin käsitleda punkte, millega härra Mann minu vastu pöördus, kuna ma arvasin, et pole asjakohane üle võtta eelmise arutelu punkte. Ütleksin, et kui me oma esmatähtsaid küsimusi tõesti tõsiselt võtaksime, siis võiks härra Mann tagada, et need inimesed siin viibiksid. Meil kõigil on kohustus tagada, et meie kolleegid siin viibiksid, sest meil on vähemusrühmad, kes mõjutavad seda, mismoodi Euroopa Parlamenti kogu maailmas nähakse. Neid arutelusid pidades on tarvis meeles pidada: on oluline lahendada esmatähtsaid küsimusi, kuid toome kõik oma inimesed kohale.

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Härra juhataja, rahvastikult on Bangladesh maailma seitsmes riik rahvaarvuga, mis ületab 150 miljonit. See on riik, mis saavutas iseseisvuse 1971. aastal, kuid on üle 20 aasta kannatanud autokraatsete valitsuste all, millel väga tihti on olnud sõjaväeline iseloom. 1991. aastal algas seal siiski midagi muud. Kerkis esile demokraatia ja kasv oli 5%. Hästituntud äriühing Goldman Sachs teatas, et mis puutub majanduskasvu, siis on Bangladesh väga paljutõotava tulevikuga riik. Täna me näeme suurt majanduslangust ning poliitilist kriisi. Tänavatele on ilmunud sõjavägi. Peale selle tahaks sõjavägi muuta konstitutsiooni, et kehtestada, nagu nad ise ütlevad, omaenda demokraatiavormi. Oleme seda varem juba kuulnud. Meil on olnud võimalus lähedalt uurida, mis eriline demokraatiavorm see on. Kui see uus vorm hõlmab sõjaväe kaasamise poliitikasse, siis minu arvates on see väga halb suund, mida valida.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, olukord Bangladeshis on alati olnud väga tõsine, kuid viimase 18 aasta jooksul eriti halb sellest peale, kui seal kehtestati eriolukord. Selle üks avaldusi on näiteks surmanuhtluste kasv ning üle 300 000 inimese on arreteeritud, suurt hulka neist piinatud. Probleem on see, et need repressioonid ei ilmuta nõrgenemise märke. Kuus nädalat tagasi arreteeriti üle 12 000 inimese. Kõik see toimub dramaatilisel majanduslikul taustal. Riisi ja põhitoiduainete hinnad on kolm korda tõusnud. Samuti algab arvatavasti tohutu emigreerumise laine, mis eeloleva 40 aasta jooksul kasvab 25 miljonini. Selle väljarändamise põhjustavad üleujutused, mis suure tõenäosusega saavad olema Bengaali lahe tõusva veetaseme tagajärjeks. Kõik see viitab vaid ühele lahendusele: Bangladesh on riik, millele me peame tähelepanu pöörama; me peame teda toetama. Me peame toetama ka majanduslikke ja demokraatlikke muutusi selles riigis – maailma kõige vaesemas riigis.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - Härra juhataja, vastavalt 2007. aastal kehtestatud erakorralisele seadusele võib inimese kohtukorralduseta piiramatuks ajaks arreteerida, kui kahtlustatakse tema kaasatust korruptsiooniga seotud tegevusse. Bangladeshi kolme peamise partei liidrite Motiur Rahman Nizami hiljutise arreteerimisega on nüüd esitatud ebareaalseid süüdistusi korruptsioonis.

Alates 2008. aasta märtsist on arreteeritud vähemalt 12 000 inimest ja keeldutud neid kautsjoni vastu vabastamast. See arv hõlmab sadu parteiliikmeid, ent selle korruptsioonivastase nõiajahi ohvriteks on langenud ka ärimehi ja ajakirjanikke.

Käesoleva aasta detsembris saabuvatel valimistel ei saa tähtsad poliitilised võtmeisikud demokraatliku protsessi takistamise tõttu dialoogist osa võtta. Kuigi hooldusvalitsus eitab väiteid, nagu oleksid need arreteerimised poliitilise motivatsiooniga, on nende sündmuste strateegiline ajastatus liiga kokkulangev, et seda ignoreerida.

Kinnipeetuid tuleks põhjendatud tõendite alusel seaduslikult süüdistada või nad viivitamata vabastada. Vastasel korral on saabuvate valimiste tulemused petturlikud ja demokraatiast kaugel.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Härra juhataja, Bangladeshi probleemid, millele oleme nüüd juba mitu aastat tähelepanu juhtinud, on endiselt lahendamata. Maailm kuuleb jätkuvalt aina enamatest ja enamatest inimõiguste rikkumistest selles riigis. Alates 2007. aasta jaanuarist on Bangladeshis valitsenud erakorraline seisukord. 11. juunil kehtestatud terrorismivastase määrusega on kehtestatud täiendavaid piiranguid inimõigustele ja see on muutunud veel üheks relvaks poliitilises võitluses. Viimase 18 kuu jooksul on toimunud 300 000 arreteerimist ning surmanuhtluste arv on suurenenud. Vange piinatakse ja nad surevad ootamatutel põhjustel. Bangladeshi ametiasutused ei tee kuigi palju selle riigi majanduse toetamiseks, kus toiduainete hinnad on viimastel kuudel rohkem kui kolm korda kasvanud ja veerandit territooriumist ähvardab pidev üleujutuste ja inimõnnetuste oht. Üht võimalust muudatusteks riigis pakuvad vabad parlamendivalimised, millele eelneb erakorralise olukorra kaotamine. Haldusvalitsuse jaoks on oluline tagada valimiseelsel perioodil ajakirjandusvabadus ning riigi kõigi etniliste ja religioossete vähemuste osavõtt valimistest. EL peab võimalikult kiiresti taastama oma valimisvaatluste missiooni Bangladeshis ning enne seda peab Euroopa Komisjoni esindus Bangladeshis tähelepanelikult jälgima poliitilist olukorda riigis ning põhiliste inimõiguste vaatlemise olukorda.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Härra juhataja, vabadus ja riiklus Bangladeshis saavutati ja kindlustati selle riigi paljude miljonite kodanike elu hinnaga. See rahvus kannab tohutuid kaotusi ka oma olukorra ja riigi seisundi tõttu. Seda ründavad loodusõnnetused. Riik on ülerahvastatud, ühel ruutkilomeetril elab 1040 inimest; linnade osatähtsus on väike ning sissetulek ühe inimese kohta on väga väike. See on riik, mida on raske valitseda, kuna valitseb kirjaoskamatus ning puuduvad maanteed ja sidevahendid. See vajab pidevat abi väljastpoolt, mitte ainult demokraatliku süsteemi loomiseks, mis on tähtis ja keeruline probleem islamiriikides. Tõhusate abivormide kaalumine on väga oluline küsimus, pidades silmas, et Bangladeshi ei juhi totalitaarne valitsus. Ma toetan resolutsiooni. Arutelu demokraatia teemal võib parlamenti ergutada positiivseid meetmeid võtma.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, Bangladeshi hooldusvalitsus, mida toetab sõjavägi, on arreteerinud tuhandeid inimesi, nende hulgas opositsiooni liikmeid. Neid on peetud kuude kaupa vangistuses, ilma et lõpuks oleks milleski süüdistatud. Seda on tehtud, teeseldes võitlust korruptsiooni ja terrorismi vastu. Valitsus kiusab taga ka sõltumatut ajakirjandust ja lubab kasutada piinamist. Selline olukord valitseb riigis, mis on maailma kõige vaesemate ja tihedamini asustatud riikide esirinnas. Sel taustal tuleb murega öelda, et Euroopa Liit osutab Bangladeshi probleemidele liiga vähe tähtsust. See peab muutuma. Selleks võiks pakkuda hea võimaluse aasta lõpuks välja kuulutatud parlamendivalimised. Euroopa Komisjon ja nõukogu peaksid päris kindlasti mängima palju aktiivsemat rolli riigi erakorralise olukorra ja inimõiguste rikkumise lõpetamisel. EL peaks kohaldama erilist survet just saabuvatele valimistele ning jälgima tähelepanelikult nii nende valimiste ettevalmistusi kui ka läbiviimist.

  Jo Leinen (PSE). – (DE) Härra juhataja, Euroopa Liidul on peamine huvi demokraatlike tingimuste ja inimõiguste austamise vastu Bangladeshis. Ma ühinen ka üleskutsega vabadeks ja ausateks valimisteks ning erakorralise olukorra lõpetamiseks lähitulevikus. On selge, et kartuse ja hirmutamise õhkkonnas ei saa toimuda mingit demokraatlikku arutelu.

Me esitame hooldusvalitsusele oma nõudmised, seda küll, kuid me peame ka rõhutama, et Bangladeshi poliitiliste jõudude käitumisviis on samuti üsna tahumatu ning asjad ei toimu rahumeelselt, vaid väga vägivaldselt, eriti valimiskampaania ajal. Valimiskampaaniaid kasutatakse alati vähemuste hirmutamiseks. Seepärast on meie sõnum suunatud kõigile osalistele, eelkõige valitsusele, aga ka kõigile parteidele.

Respekteerin siiski teie otsust, härra president, kuid tahaksin lihtsalt rõhutada, et meie kodukorras on öeldud: “Kui hääletamine näitab, et kvoorum ei ole koos, siis pannakse hääletamine järgmise istungi päevakorda.” (Artikkel 149, lõige 3). Tahaksin loota, et sellised hääletamised toimuvad mitte 30, vaid 600 liikme osavõtul, nagu alati keskpäevastel hääletamistel.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Bangladesh on üks vaesemaid riike maailmas. See on ka üks tihedamini asustatud riike maailmas. Bangladesh on riik, mida kõige rohkem ähvardab kliimamuutus. Ja viimaks, see on üks kõige vähem demokraatlikest riikidest.

Olen loetlenud neli probleemi, neli ohtu, millest vaid üks võiks põhjustada isegi õitsva riigi allakäigu. Seepärast tuleks selle ahela lõhkumiseks taastada demokraatia; ka tänane arutelu peaks juhtima selles suunas.

  Marios Matsakis (ALDE). − Härra juhataja, palun vabandust, et pean jälle sõna võtma, kuid ma pean jälle vastama proua Gillile. Ta esitas süüdistuse, et neljapäevaõhtused arutelud ja resolutsioonid on väikeste vähemusrühmituste soovide tulemus. Kas tohin öelda, et see on lugupidamatu, ebaaus ja põhjendamatu. Neid resolutsioone arutatakse laialdaselt kohtumistel, kus viibivad kõigi fraktsioonide – sealhulgas PSE – esindajad üks või kaks päeva enne seda, kui tulla siia neljapäeva pärastlõunal. Nende fraktsioonide esindajad kiidavad need heaks, kui on nõus nende sisuga, seejärel arutatakse need läbi ja pannakse hääletusele.

Nii et kui seoses sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga on mingeid probleeme, siis pole see meie mure. See on proua Gilli fraktsiooni probleem ja mure. Võib-olla ei aruta nad neid küsimusi omavahel piisavalt või õigeaegselt, aga see on juba tema probleem. Mis puutub neljapäeva pärastlõunatesse, siis on olukord täpselt vastupidine. Need ei ole vähemusrühmitused. Fraktsioon PPE-DE on neljapäeva pärastlõunatel enamuses ning mida fraktsioon PPE-DE soovib, see läheb ka läbi, sest neil on enamus.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa Parlamendis on tavaks saanud vaagida inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ja seaduste rikkumise juhtumeid ning võtta vastu asjakohaseid resolutsioone täiskogu istungitel. Üks asjadest, mida me täna vaatleme, on olukord Bangladeshis, kus 2007. aasta 22. jaanuariks kavandatud valimised ei toimunud ja lükati edasi 2008. aasta detsembrisse. See asjaolu on olukorda teravdanud, viies ühest küljest arvukate sotsiaalpoliitiliste protestideni ja teisest küljest seadusandlike dokumentide rangemaks muutmiseni ja karmimatele vastuabinõudele valitsuse vägedelt. Terrorismi väljendused mõjuvad kahjulikult asjadele ja inimestele ning tõsiseid kuritegusid kasutatakse tihti põhjendustena arreteerimistele ja kohtuprotsessidele. Rahulolematuse muudab veel hullemaks toidukriis, mis põhjustab toiduainetele minevate kulutuste kasvu 60% võrra. See ei ole niisugune probleem, mille saaks lahendada, kasutades jõudu – arreteerimisi, kohtuotsuseid, vangistusi. On tarvis saavutada leppimine sõdivate kildkondade vahel. Selle leppimise peavad tooma demokraatlikud valimised, nii et nende poole pöörduval resolutsioonil on mõtet ja seda tuleks toetada.

  juhataja. – Enne, kui komisjonile sõna anda, tahaksin vastata oma sõbrale Jo Leinenile.

Jo, sa ütlesid, et kui me täna õhtupoolikul ei hääleta, siis toimub hääletus järgmine kord. Sul oleks õigus, kui tegemist poleks esmatähtsa küsimuse hääletamisega, sest meie kodukorra artikli 115 lõikes 6 on vastavalt põhiseaduskomisjoni, mille esimees sa oled, tõlgendusele väga selgelt sätestatud, et resolutsiooni ettepanekud esmatähtsates küsimustes, millega ei saa tegelda selleks ettenähtud ajavahemikul, aeguvad. Sama kehtib ka resolutsiooni ettepanekute kohta, mille puhul tehakse kindlaks, et kvoorum puudub.

Seepärast kehtib esmatähtsate ja ainult esmatähtsate küsimuste puhul see, et kui enne hääletamist tuvastatakse kvoorumi puudumine, siis ei toimu hääletust kunagi. Seda ei saa edasi lükata; nii on sätestatud artikli 115 lõikes 6.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, detsembris toimuvad parlamendivalimised on muidugi olulised pideva demokraatia kehtestamiseks Bangladeshis. Selles osas on tehtud edusamme, kuid on tarvis veel rohkem edusamme, eriti inimõiguste valdkonnas.

Siiani hindame me väga positiivselt valitsuse astutud samme nende valimiste ettevalmistamisel seoses hääletuse raamistiku ja poliitiliste parteide vahelise dialoogiga. Tehniliste ettevalmistuste osas on toimunud oluline edenemine.

Kuna aga Bangladeshis valitseb eriolukord, siis hakkame me tähelepanelikult jälgima, kas kodaniku- ja poliitiliste õiguste piirangute järk-järguline kaotamine võimaldab vabasid ja ausaid valimisi. Lubage mul ka selgeks teha, et meie seotus selle protsessiga, sealhulgas võimalik taaskaasamine valimiste jälgimise missiooni, mis peatati 2007. aasta alguses, on seotud valitsuse selle kohustusega.

Me jagame ka teie muret, mis on väljendatud eelmise aasta 6. septembri resolutsioonis, samuti teie poliitiliste fraktsioonide poolt tänaseks aruteluks esitatud ettepanekus. Piiranguid põhiõigustele tuleb vähendada määrani, mis on rangelt vajalik julgeoleku tagamiseks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõppedes.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. – Bangladesh on suur ja strateegiliselt tähtis Lõuna-Aasia riik 153 miljoni elaniku ja umbes 80 miljoni registreeritud valijaga, mis muudab selle maailma üheks suurimaks demokraatiaks.

Hooldusvalitsus on nüüd teavitanud ELi ja USAd, et jätkab demokraatlike valimistega 2008. aasta detsembris, olles edukalt lõpule jõudnud valimisnimekirjadega, mis on tugev kaitse pettuse vastu. Sõjavägi on nüüd kohustunud poliitikategemisest tagasi tõmbuma. Endine peaminister Sheikh Hasina on humanitaarsetel põhjendustel erru saadetud. Erakorraline olukord, mille lõpetamist resolutsioonis õigusega soovitakse, kehtib endiselt ning see tuleb lõpetada enne valimisi. Tuleb vabastada või kohtumõistmisele suunata suur hulk inimesi, kes arreteeriti pärast eelmise aasta vägivallalainet, mis viis erakorralise olukorra kehtestamiseni. Kauaaegsed ELi vaatlejad peaksid tagasi pöörduma kohe, kui valimiseelse olukorra jälgimine võimalikuks osutub.

EL jälgib Bangladeshi väga hoolikalt seoses murega inimõiguste rikkumise olukorraga viimastel aastatel ning kasvava islami radikaliseerumisega ühiskonnas, koos hindude, ahmadialaste ja kristlaste väljarändega ning valitsuse arvatava loobumisega oma edukast sekulaarse mitmeparteilise demokraatia mudelist. Bangladeshil on eeldusi edukaks demokraatiaks moslemimaailmas ning EL peab neid tugevalt toetama.