President. − Järgmine punkt on arutelu Euroopa Parlamendi prioriteetidest seoses komisjoni 2009. aasta õigusloome ja tööprogrammiga.

  Hartmut Nassauer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr president, daamid ja härrad, täna hommikul arutleme komisjoni õigusloome ja tööprogrammi üle tulevaks, 2009. aastaks, mis on valimiste aasta. Järgmisel aastal valitakse uus parlament ja komisjoni koosseis uueneb. Mitte kellegi positsioon ei ole kindel: ei komisjoni liikmete ega isegi mitte komisjoni presidendi oma, kes ei saa kahjuks täna hommikul siin viibida, et oma programmi isiklikult esitleda.

Igal valimiste aastal on alati kiusatus käituda õigesti kõigi meie valijate meelest, kinnitamaks neile, et me teame, mida nad tahavad või vähemalt seda, mida nad tahtma peaksid. Seega on küsimus selles, kuidas peaks Euroopa Liit end Euroopa kodanikele tuleval aastal esitlema. Sarnaselt kõigile poliitikutele on meie ülesanne püüda kodanike muredele reageerida. Euroopa Liidul on selleks silmapaistev võimalus. Me saame reageerida inimeste vajadustele ja muredele paljudel võimalikel viisidel.

Rahu on olnud inimkonna ajaloo jooksul selle põhiprobleem ja Euroopa Liit on kindlustanud rahu Euroopas mitmekümneid aastaid. Suudame leida lahendused välisohtudele nagu rahvusvaheline terrorism või nende suurte naaberriikide käitumine, kes vahetevahel rahvusvahelise seaduse reegleid põlgusega eiravad. Saame anda oma panuse, et tagada kindel ja jätkusuutlik Euroopa energiaga varustamine, tehes samas kõik võimaliku kliima kaitsmiseks. Saame kindlustada sotsiaalse turvalisuse ja õigluse Euroopas, päästes köidikutest valla Euroopa eduka majanduse kasvupotentsiaali, ning kaitsta Euroopa majanduse innovatsiooni ja konkurentsivõimet, koos sellega seostuva võimalusega luua ja kindlustada töökohti. Euroopast võib saada turvaline sadam muutuvas maailmas. Minu kolleegidel on paljude nende teemade detailide teravamate punktide kohta lühidalt rohkem öelda.

Mis on Euroopa Liidu eduka tegevuse põhitingimused? Tahaksin eriti mainida kahte neist: esiteks vajame me sobivat institutsionaalset alust ning see tähendab kahtlemata Lissaboni lepet. See lepe loob suurema läbipaistvuse ja demokraatia ning tõstab ELi tegutsemisvõimet, võimaldades tal seega tõhusamalt toimida. Abi saamiseks võime pöörduda vaid Iirimaa kodanike poole, et nad kaaluksid uuesti oma seisukohta Lissaboni leppe suhtes. Olen nõus suure osa kriitikaga Euroopa Liidu tasemel, kuid me ei saa ignoreerida fakti, et Lissaboni lepe pakub paljudele kritiseeritud punktidele kindlaid lahendusi. Seetõttu on Lissaboni lepe ülioluline.

Teiseks vajame me siiski ka Euroopa kodanike toetust, mis on vähenenud muret tekitava ulatuseni. See tuli ilmseks Prantsusmaal, Hollandis ja viimasena, kuid mitte tähtsusetuna, Iirimaal korraldatud referendumitest. Küsimus pole selles, kas me vajame rohkemal või vähemal määral Euroopat, nagu mul oli hiljuti võimalus komisjoni presidendile öelda. Tegelik küsimus on, kus me vajame Euroopat ja kus mitte, ning see tuleb ära otsustada. Kui te lubate mul tsiteerida, ja ma tunnistan, et see on mu tõeline lemmiknäide, siis ei ole pinnasekaitse just see, millega me Euroopa Liidu tasemel tegelema peaksime. Pinnasekaitse sunnib tegutsemisele, kuid see ei loo juurde töökohti. Nimelt seetõttu on Euroopa edukas ja toetust pälviv, kui tegutsetakse seal, kus ühenduse tegevust vaieldamatult vaja on ja kus Euroopa tasemel tegutsemine võib anda rohkem tulemust kui riiklikul tasemel tegutsemine.

Seepärast tuleks minu arvates komisjonil hästi läbi mõelda järgneva aasta jooksul suurema tähelepanu pööramine subsidiaarsuse küsimusele oma tegevuses. See tõstaks Euroopa tunnustamist ja tõenäoliselt valiks eelmiste valimistega võrreldes rohkem Euroopa kodanikke meid kõiki ametisse tagasi.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr president, pr asepresident, Euroopa Komisjon on viimastel aastatel teinud märkimisväärset tööd paljudes valdkondades, eriti keskkonna- ja kliimapoliitika alal, ja siin sellel täiskogul toimub saavutatu üle viimine seadusandlusesse. Ühisturu arengus võib näha siiski suuremaid puudusi, eriti mis puudutab sotsiaalset mõõdet.

Praegune finantskriis on antud teema arutamiseks piisav põhjus ja seda oleme me ka Rasmusseni raporti kontekstis teinud. Mitte ainult minu fraktsioon ja ma ise, vaid tõepoolest ka paljud teised on sügavalt pettunud volinik McCreevy öeldus ja ütlemata jätmises. See on suur probleem.

Kui me loeme mis tahes konservatiivse ajalehe praeguseid juhtartikleid, olgu selleks kas Financial Times või Frankfurter Allgemeine, siis võiksid pealkirjade autorid olla selle täiskogu sotsialistlikust fraktsioonist, kuid mitte komisjoni president ja kindlasti mitte hr McCreevy.

Financial Times’is on näiteks järgmised pealkirjad:

„Nüüdisaegse ajaloo suurim õiguslik viga” või „Pärast krahhi: miks vajab globaalne kapitalism globaalseid reegleid”.

Samal ajal kui Damien Hirsti Kuldvasikas lõi kunstioksjonite rekordeid, kandsid finantsinstitutsioonid rekordilisi kaotusi, põhjustades järgmise kommentaari Financial Times’is:

„Kuidas kuldvasikas meid kõiki pimestas”

(DE) Kahjuks kehtib see komisjoni või vähemalt komisjoni nende liikmete kohta, kes peaksid nimetatud küsimuste eest vastutama. Frank Schirrmacher, ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung peatoimetaja ja ülivähe vasakäärmuslane, kirjutab, et neoliberaalne ideoloogia lõi üksikisiku ja globaliseerumise vahele mõistuspärase ja soodsa ühenduse, mis juurdus ainuüksi majandusse, ja kurdab sotsiaalse heaolu arutluse enesehävituse üle.

Oleks kena leida komisjoni presidendi või volinik McCreevy sõnadest kas või osa nendest mõtetest. Lõppude lõpuks ei nõua ma laiaulatuslikku vasakpoolset kriitikat või enesekriitikat, kuid mida me ikka ja jälle nõuame ja mille Martin Scultz hiljuti ka väga selgeks tegi, on sotsiaalse mõõtme tugevdamine ja kõigi komisjoni projektide põhjalik läbivaatamine nende sotsiaalsete mõjude suhtes. Kahjuks ei toimu seda ikka veel ja komisjon ei ole selles küsimuses vastust andnud.

Samuti nõuame ka tugevamat Euroopa ühist majanduspoliitikat, mis võiks aidata leevendada või ära hoida seda tüüpi kriisi, mis USAst praegu üle maailma levib. Ka selles küsimuses on komisjon oma tegematajätmistega tähelepanuväärne olnud. Veel üks valdkond, kus komisjon on läbi kukkunud – ja mul on kahju seda teile öelda, sest tean, et teie saate selles suhtes väga vähe teha –, on ebaõnnestunud katse Euroopas kasvavat ebavõrdsust omaalgatuslikult lahendada või liikmesriikide valitsusi tegutsema õhutada. Selle küsimuse üle arutleme täna õhtupoolikul seoses energianappusega, veel ühe teemaga, mille oleme korduvalt tõstatanud ja millele pole komisjonilt vastust saanud, kuigi viimane peaks antud teemal juba reaalseid algatusi tootma.

See on lubamatu, et komisjon, kellele pühendumine kaasamisele ja sotsiaalsele õiglusele on põhimõtte küsimus, lihtsalt seisab ja vaatab kõrvalt, kuidas praeguses majandusliku ja sotsiaalse elu teatud ajajärgus sotsiaalne ebavõrdsus Euroopas jätkuvalt kasvab. Selline käitumine on lubamatu ja me ei tohiks seda aktsepteerida.

Euroopa kodanikud ootavad, et komisjon suhtuks nende vajadustesse ja muredesse tõsiselt, esitaks asjakohaseid ettepanekuid ja käituks moraalselt vastutavana, eriti praeguse finantskriisi tingimustes. Selget seisukohta antud küsimustes ei peaks võtma mitte Prantsusmaa president Sarkozy, ametis olev eesistuja, vaid hoopis komisjon, komisjoni president ja ka asjassepuutuv volinik.

Pr asepresident, teie püüdlused kodanikke komisjoni tööst informeerida on väga ilmekad ja me avaldame teie pingutustele lugupidamist ning toetame neid täielikult. Siiski ei ole tegemist mitte ainult vormilise, vaid ka sisulise poolega. Volinikud peavad teile asjakohast sisu pakkuma. Mis puutub finantskriisi, reguleerimisse ja sotsiaalsesse mõõtmesse, siis pakub sotsiaalne turumajandus teile liiga vähe sisulist poolt. Just seetõttu on teil tihti raske kodanikele usutavat olukorda esitleda.

Me ütleme „jah” oma majanduse ja ühiskonna ökoloogilisele restruktureerimisele. Oleme selles küsimuses täielikult teie poolt ja kanname oma suhtumise üle ka tegudesse. Siiski on minu kiireloomuline teade teile, et peame astuma sammu tagasi, või sammu edasi, kui see väljendusviis teile rohkem meeldib, sotsiaalsel vastutusel põhineva poliitika poole, ning see tähendab ka komisjoni. Paluksin teil kindlustada, et selline olukord paari järgmise kuu jooksul heastataks.

  Silvana Koch-Mehrin, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Hr president, pr asepresident, järgmine, 2009. aasta on Euroopa Liidule tõepoolest väga tähtis aasta. Sellel aastal toimuvad Euroopa tasemel valimised ja üldisemas plaanis tuleb vastus leida peamisele küsimusele, millises suunas kulgeb Euroopa Liidu areng.

Seda me juba teame, et valimised toimuvad, aga me ei tea veel, milline täpselt on see vundament, mille põhjal me pärast valimisi edasi töötame. See on küsimus, millele meie kodanikud üsna õigusega vastust ootavad. Kuidas näeme vaimusilmas Euroopa tulevikku Euroopa institutsiooni vaatepunktist?

Komisjoni õigusloome- ja tööprogramm pakub loomulikult võimalust sellele küsimusele üldiselt vastata. Just sellepärast nõustusime parlamendina esitama komisjoni tööprogrammile kõigepealt oma nõudmised, enne kui neid meile esitletakse ja me seejärel neile reageerime.

Euroopa Liit seisab silmitsi otsese tähtsusega suurte väljakutsetega oma tuleviku kohta. Mida selline tulevik toob? Samal ajal toimub maailmas nii palju kodanike igapäevaelu vahetult mõjutavaid sündmusi nagu energiahindade tõus ja finantskriis. Siin on vaja selgesõnalist Euroopa seisukohta, et selgitada Euroopa Liidu kavatsusi nendele reageerida, ja selleks vajame veendumust ja juhtimist.

Just sellepärast on tähtis, et Euroopa komisjon esitaks väga selge seisukoha, kuidas ta käesolevale kriisile reageerida kavatseb, ja määratleks oma tööprogrammis täpselt poliitilised prioriteedid.

Selles kontekstis on meie seisukohalt tähtis, et komisjon ei unustaks Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Üha rohkem globaliseeruval turul on meie jaoks tähtis määratleda konkurentsivõimet kui üht meie jätkuvat poliitilist prioriteeti.

Teised võrdselt tähtsad aspektid on aga ka kodanikuõiguste tugevdamine ja kaitsmine, teadusliku uurimise arendamine ja kliimamuutusele lahenduse leidmine. Need on ülejäänud teemad, mis on täiskogul palju aastaid väga tähtsal kohal olnud. Sellised valdkonnad peaks määrama komisjon ja eelkõige peaks komisjon ka kindlustama, et Euroopa on võimeline mis tahes saavutatud edu üle tunnustust pälvima. Tihti juhtub nii, et kui saavutatakse midagi, mis on kodanike huvide ja heaoluga täielikult kooskõlas, kuulub see au liikmesriikidele. Sooviksin, et komisjon pööraks sellele tulevikus rohkem tähelepanu.

Selles suhtes on mul väga hea meel näha siin täna teid, pr asepresident. Üks või kaks meie kaasliikmetest täiskogul peavad aktsepteerima, et komisjoni presidendil hr Barrosol oli täna midagi muud päevakavas. Mul on hea meel, et teie, pr asepresident, olete siin, sest teie vastutusalasse kuulub Euroopal Liidu sisese kommunikatsiooni edasiviimine ja see võiks pakkuda võimaluse, et tänase teema, nimelt komisjoni tööprogrammi üle arutletaks põhjalikult ka liikmesriikide parlamentides, nii et meil oleks selline vastastikune mõjutus juba algusest peale. Saksa parlamendi ülemkojas leiab selline tegevus aset nüüd enamikes komisjonides, kuid see peaks kahtlemata moodustama osa liikmesriikide parlamentide täiskogude päevakorrast üle kogu Euroopa.

Euroopa tunnike on tulnud – nii palju peaks ilmselge olema. Seisame silmitsi globaalsete väljakutsetega ja Euroopal ei ole muud valikut, kui ühtselt reageerida.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr president, kolleegid, daamid ja härrad, komisjoni liikmed, arutlus tööprogrammi üle on, nagu alati, tõehetk. Siin näeme, mida nii paljudel sündmustel avalikult tehtud seisukohavõtud tegelikult väärt on. Kui vaatame programme detailsemalt, ilmneb kahjuks, et nende avalduste alusel ei ole tegutsetud, eriti mis puudutab finantsperspektiivi või komisjoni edasist planeerimist.

Meie ees on kliimakaitseprogramm, mis sisendab, et Bali konverents pole kunagi aset leidnudki, nagu poleks Euroopa mitte kunagi põhilise teerajajana edendanud kliimamuutusest tulenevate ohtude globaalsel tasemel ärahoidmist. Autotööstus on pidurid peale pannud ja komisjon istub ning vaatab pealt. Liikmesriikidele on avaldatud survet ja lubatud üksteist õõnestada, juurutades tööstustes kõigi aegade madalamaid keskkonnastandardeid ja tehes autotootjatele kõigi aegade suurimaid soodustusi.

Kahjuks näeme, et sama asi juhtub kõikehõlmavalt ka tööstussektoris. Nagu alati, on fookus tuumaenergial: tööstusel, mis raiskab võimsust, finantse ja energiat. Kuigi Euroopal on uuenduslik taastuv sektor, on Euroopa tasemel vaid väike võimalus säästa seda sektorit pärast seda, kui see on andnud oma panuse ja selle finantsressursid ja planeerimine on mujale määratud. Selline teguviis on täielikult lubamatu. Kui me jääme sel alal turuliidriteks, tuleb edasi anda selge ja ühemõtteline sõnum, ja see tähendab prioriteetide määramist seal, kus neid vaja on.

Kahjuks on meil sama probleem ka tööhõivesuhetega. Tahaksin siinkohal alla kriipsutada vaid ühe teema: tööaja direktiiv, mis on nüüd vastu võetud ja kus on selgesõnaliselt tehtud märkimisväärseid mööndusi. See on hoop näkku kõigile noortele inimestele, kes endale tuleviku rajada tahavad. Nii ei peaks me oma töölisi kohtlema.

Viimasena, me arutleme finantsturgude üle. Siinkohal võin vaid eelkõneleja hr Swoboda öeldut toetada. Viimased finantsturgude iseregulatsiooni eest võitlejad on järele jäänud siia täiskogusse. Isegi USAs kaalutakse regulatsioone, aga siinpool Atlandi ookeani teeskleme, et see kõik juhtub omaalgatuslikult. Peaksime suunama oma valmisoleku kindla raamistiku rajamisele, nii et finantsturud ei saaks enam areneda senises suunas, kus mõttetud finantstooted on kindlast majanduspoliitikast tähtsamad. Minu seisukohalt vaadatuna on kogu see programm suur pettumus.

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Hr president, praegusel väga murettekitaval hetkel, kui inimesed Euroopas ja maailmas seisavad silmitsi fundamentaalsete väljakutsetega, on lubamatu, et Euroopa komisjon ei ole esitanud mingeid ettepanekuid senise poliitika peatamiseks. Selline poliitika on halvendanud sotsiaalset situatsiooni, suurendanud töötuse ja ohtliku ning alamakstud töö osakaalu, toonud kaasa eriti majanduslikult nõrgemaid riike ja ühiskonna haavatavamaid kihte mõjutava finants-, toidu- ja energiakriisi ning suurendanud rahvusvaheliste suhete militariseerimist koos kõigi ohtudega, mida see maailmarahule kujutab.

Hoolimata sellest, et Euroopa komisjon on olnud teadlik tööliste, tarbijate ja avalike teenuste kasutajate selgest vastuseisust erastamisele ja liberaliseerimisele, ebaõiglastele tervishoiu- ja sotsiaalkaitse reformidele ja aina suurenevale sissetuleku jaotusele majanduslike ja rahanduslike gruppide vahel, mis halvendab sotsiaalset ebavõrdsust, nõuab komisjon kindlalt sellise olukorrani viinud instrumentide ja poliitika alalhoidmist ja jätkamist, konkreetsemalt öeldes on nendeks stabiilsuspakt ja selle mõistmatud kriteeriumid, liberaalne Lissaboni strateegia ja Euroopa Keskpanga võlts iseseisvus. Komisjon jääb kindlalt ettepanekute juurde direktiivideks, mis on vastuvõetamatud, nagu Tööajadirektiiv.

Sellisel ajal peaks prioriteet olema peatada Lissaboni leppe eelnõu ratifitseerimine ning austada demokraatiat ja Iirimaa referendumi tulemust, mis oli selle kodanike sõltumatu otsus pärast sarnaseid tulemusi Prantsusmaal ja Hollandis. Euroopa Liidu juhtidel on aeg õppida sellistest hääletamistulemustest ning tööliste ja kodanike vastuseisust neoliberaalsele, militaristlikule ja demokraatiavastasele poliitikale.

Praegusel ajahetkel peaks olema prioriteet teha spetsiifilisi ettepanekuid, nagu toodi esile meie fraktsiooni resolutsiooni ettepanekus, sealhulgas stabiilsuspakti annulleerimine ning erastamise ja liberaliseerimise lõpetamine, koos rahanduspoliitika ja Euroopa Keskpanga ümberorientatsiooniga, tõstes esikohale tööhõive koos selle õigustega, vaesuse väljajuurimise ja sotsiaalse õigluse, sealhulgas progressi ja sotsiaalse arengu pakti kaudu. Me peame andma oma kodanikele lootust, looma õigustega töökohti noortele inimestele ning kindlustama naistele võrdsuse ja võrdsed õigused.

  Graham Booth, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, kogu kliimamuutuseprogramm on andnud ELile veel ühe võimaluse ajada rind kummi ja näidata maailmale selle programmi tähtsust, kinnitades, et see on teema, millega rahvusriigid üksi tegelda ei saa. 20-20-20 loosung on tüüpiline näide meeldejäävast fraasist, mille kallal tööd teha: 20 % ELi energiast pärineb taastuvatest allikatest; 20 % süsihappegaasiheidete vähendamist – ja seda kõike 2020. aastaks. Samas jääb mõistmatuks kõige olulisem: kas see kõik on vajalik?

Hiljuti väitis IPCC meile, et 2 500 teadlast pidasid kõik CO2 vastutavaks globaalse soojenemise eest ja et meie, inimesed, oleme selles süüdi. Al Gore’i kurikuulus film kinnitas seda seisukohta. Siiski on sellest hetkest rohkem kui 30 500 teadlast ja klimatoloogi kirjutanud alla Oregoni petitsioonile ja Manhattani deklaratsioonile, mis vaidlustavad otsekoheselt IPCC järeldused mõningate väga mõjuvate tõenditega. Nii et samal ajal, kui meid sunnitakse uskuma 2 500 IPCC teadlast, öeldakse, et peaksime täielikult ignoreerima 30 500 teadlast, kes sootuks vastupidise pildi maalivad.

Samal ajal kui maailm seisab silmitsi otseste finantsprobleemidega, veenab EL riike üle kogu maailma kulutama miljardeid maksumaksja raha millelegi, mis mitte ainult ei pruugi olla täielikult ebavajalik, vaid võib edukalt osutuda ka takistavaks teguriks, kui viimased tõendid globaalsest jahenemisest tõeks osutuvad. Peame pidama täieliku ja avatud debati, et täpselt tõestada, kellel õigus on. Mida IPCC seisukoha toetajatel karta on?

Ilma igasuguse kahtluseta on teil kindlasti meeldiv kuulda, et see on minu viimane kõne selles parlamendis, sest pärast käesolevat istungjärku lähen ma pensionile.

  Sergej Kozlík (NI). - (SK) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekuga komisjoni 2009. aasta tööprogrammi kohta võib põhimõtteliselt nõustuda, käsitledes seda kui tööprogrammi laiendavat dokumenti.

Isiklikult tahaksin osutada keerukusele, millega parlamendi resolutsioon rõhutab finantsturgudel stabiilsuse tagamise ja tarbijatele kindluse tagasi andmise tähtsust käesoleva finantskriisi ajal. Ei ole kahtlustki, et on vajalik välja arendada regulatoorsed meetmed nagu investorite tegevuse läbipaistvuse parandamine ja hindamisstandardite, äritegevuse järelevalve ja reitinguagentuuride töö täiustamine. Komisjon peab välja arendama detailse plaani, et parandada finantsteenuste õiguslikku reguleerimist ja vaadata uuesti läbi direktiivid krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta. See teeks võimalikuks edusammud finantsregulatsiooni raamistiku parandamisel ja suurendaks turuosaliste kindlustunnet.

Resolutsiooni lõige 27 sisaldab õigustatult üleskutset komisjonile kaaluda, millist laadi üleminekukorraldusi tuleks justiits- ja siseasjade valdkonnas kuni Lissaboni leppe jõustumise sissekandeni paika panna. Juhul kui siiski tekib tegelikult olukord, tänu millele Lissaboni lepe ei jõustu enne 2009. aasta valimisi, on sellel üleskutsel komisjonile palju laiem ulatus. Vastasel juhul ootab meie kallist Euroopa komisjoni ebameeldiv üllatus.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr president, lubage mul täiskogule küsimus esitada. Mida kogu parlamendi õigusloomealane töö ja komisjoni ettepanekud käsitlevad? Vastus on, et need käsitlevad mõjuvõimu loomist Euroopa inimeste, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike seas. Usun kaljukindlalt, et parlament ja Euroopa komisjon peaksid keskenduma töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamisega seotud õigusloomealasele tegevusele. Seda saab teha vaid näidates, et Euroopa Liit ja selle struktuurid on inimestele lähedased, nii et me saame ELi institutsioonide mõjuvõimu arendada. Viimane on hiljutiste aastate jooksul teataval määral nõrgenenud.

Minu arvates ei ole meie põhiprioriteet praegu Lissaboni leppe ratifitseerimine. Selle asemel peaksime keskenduma hoopis aktiivsele selgitustööle ELi kodanike seas, andes neile teada, et me soovime arendada tööhõivet ja oleme mures olemasolevate töökohtade pärast. Täiesti uus paljusid inimesi puudutav probleem on ka küberkuritegu. Kutsun üles prioriteete sobivalt hierarhiasse paigutama. Hetkel ühtegi konkreetset prioriteeti välja tuua ei saa.

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Hr president, lubage mul esmalt tänada parlamenti, et tegelete minu ettepanekuga muuta institutsioonidevaheline dialoog komisjoni tööprogrammi kohta rohkem poliitiliseks ülesandeks, mis hõlmaks fraktsioone, täiskogu ja komisjoni. Leian, et teie kõned on siiamaani sellele hea algus olnud.

Selle aasta tööprogramm on käesoleva komisjoni viimane ja seda on valmistatud ette väga erilistes tingimustes: Gruusia sõja järelkaja, olukord meie naabruses, Lissaboni lepet ümbritsevad ebakindlused pärast Iirimaa ei’d, kütuse ja tarbekaupade hinna kiire tõus, ostujõule ohtu kujutav inflatsioon, ja viimasena, kuid mitte tähtsusetuna, ja te kõik olete seda ka maininud, panku ja teisi krediidiasutusi puudutav finantskriis.

Mul ei ole tarvis teile meelde tuletada, et meie tegevus järgmise aasta esimesel poolel määrab ka Euroopa valimiste tausta. Just seetõttu rõhutasime eelmisel aastal oma iga-aastase poliitilise strateegia esitlemisel kavatsust jääda oma ambitsiooni juurde tuua Euroopale saavutusi ja kodanikele konkreetset kasu.

Hr Barroso juhitava komisjoni visandatud peamised poliitilised prioriteedid järgmiseks aastaks on endiselt struktureeritud viie samba ümber, kuid tingimused on muutunud ja me seisame silmitsi uute ja pakiliste küsimustega.

Esimene sammas on jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive edendamine. Rohkem kui kunagi varem tuleb meil tegeleda tänaste muredega: mida me saame Euroopa Liidule ja samuti ka komisjonile saadaval olevatele instrumentidele tuginedes ja neid tugevdades teha majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse stabiilsuse üles upitamiseks kasvava inflatsiooni ja finantsstabiilsuse edendamiseks. See on tähtis aruteluteema. Nagu te teate, on finantskriis ka meie päevakorra iganädalane teema number üks ja me oleme välja arendanud tegevuskava, kuid arutanud ka ettepanekut kapitalinõuete kohta, et kitsendada pankadele olemasolevaid reegleid. Samuti valmistame ette ettepanekut reitinguagentuuride reguleerimiseks, kellel, nagu te teate, oli finantsturgudel ja käesolevas kriisis samuti väga tähtis osa. Loomulikult arvame, et hästi läbi mõeldud ettepanekud on finantskriisi mõjudega tegelemisel samuti väga olulised. Niisiis tegutseme aktiivselt ja kavatseme nii ka jätkata. Veel üks mureküsimus on, mida saame teha nafta-, toidu- ja tarbekaupade hindade tõusule reageerimiseks. Meie ülesanne ei ole mitte igapäevane mikrotasandil juhtimine, vaid ühisturu kontekstis tuleb meil põhjalikult vaadelda võimalusi stabiilsuse toomiseks finantssüsteemi. See jutt käis siis esimese samba kohta.

Teine peamine jõupingutus tuleb suunata ülemineku edendamiseks madala saastetasemega ja tõhusale majandusele. Peamine ülemaailmne kokkusaamine lootusega jõuda globaalse kliimamuutuse kokkuleppeni perioodiks pärast 2012. aastat ja Kyoto protokolli on Kopenhaageni kohtumine. Euroopa peab oma tagala hästi ette valmistama ja säilitama teerajaja rolli kliimamuutuse alal. Samuti on meil vaja jätkata tööd kliimamuutuse mõjuga kohanemise abistamiseks, nii et saaksime olla targa majanduskasvu arendamise eesotsas.

Kolmas sammas puudutab ühist immigratsioonipoliitikat. Me tahame oma juunis avaldatud teatist järgides ühise immigratsioonipoliitika reaalsuseks muuta ning samuti ka immigratsioonipakti kallal töötada ning kui me seda saavutada tahame, tuleb meil paktide juurest õigusaktideni liikuda.

Neljas sammas käsitleb seda, kuidas suunata kavatsusi sellise poliitika ellu viimiseks, mis asetab esikohale meie kodanikud. Meie tegevust selles valdkonnas juhatavad ka uuesti läbi vaadatud sotsiaalagenda ja ELi tervishoiustrateegia ning samuti küsimus, kuidas me edaspidi tarbijate õigusi kindlustada saame.

Lõpetuseks, me püüdleme oma eesmärgi poole kindlustada Euroopa roll globaalse partnerina. Välisrindel on 2009. aasta väljakutsed hästi teada: laienemisprotsess, suhted meie naabrusega, Doha läbirääkimiste saatus, oma arenguabi registri edendamine ja täieliku koostöö rajamine USA uue valitsusega.

Käesolev arutelu tähendab, et parlament kaasatakse juba varakult, sest programmi ennast pole veel olemas. Seega võtame seda kui panust meie arutellu ja arvestame teie nõuandeid. Teisest küljest peaksid usaldusväärsuse säilitamiseks ja tõelise mõju avaldamiseks jääma parlamendi nõudmised komisjoni suhtes suunatuks ja see kehtib eriti 2009. aasta kohta. Täiskogu erinevates pooltes on järgmise aasta prioriteetide kohta erinevad seisukohad.

Loodetavasti nõustub enamik meist sellega, et peame töötama koos 2009. aastaks positiivse agenda loomiseks, mis keskendub hädavajalikele asjadele. Minu arvates peaksime kaaluma ainult neid algatusi, mis tõesti midagi muuta võivad. Lisaks oma ettepanekute hoolikale valimisele peame neid ka hästi edasi andma, nii et Euroopa kodanikud saaksid olla õiglased kohtunikud selle suhtes, mida EL nende heaks teeb ja teha saab.

Seega olen tänulik käesoleva arutelu eest just sel hetkel, kui me programmi ette valmistame. Kavatseme selle vastu võtta järgmisel kuul ja esitleda 19. novembri täiskogul, kus on kohal kõik kolleegid. Ma olen teie seisukohtade kohta hoolega märkmeid teinud ja kindlasti aitavad need meil rajada konkreetsete algatustega tööprogrammi, mis tähendab Euroopa kodanikele tõelist ja konkreetset muutust.

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). - Hr president, nagu hr Nassauer juba ütles, on fraktsioon PPE-DE iga-aastase õigusloomeprogrammi sisuga väga rahul. Ma leian, et tänu asjade käigu arengule on parlament juba sellesse kaasatud ning see muudab iga-aastase õigusloomeprogrammi arendamise meie jaoks väga lihtsaks.

Majandus- ja rahanduskomisjoni esindajana tahaksin keskenduda meie esimesele sambale – majanduskasvule, tööhõivele ja Euroopa konkurentsivõimele. Minu arvates on siin võtmetegur see, kuidas me finantskriisile reageerime. Fraktsioonis PPE-DE usume, et kuna meil Euroopas on seadused juba üsna hästi paigas, siis peaks kogu meie praegune tegevus põhinema olemasolevatel seadustel ja nende arendamisel. Me ei näe vajadust seda väga radikaalselt üle vaadata ja leiame, et kõigepealt tuleks kaaluda õiguslikult mittesiduvaid meetmeid, mis on ka kõige tõhusam viis globaalsetele küsimustele reageerimiseks. Finantsturud on tõeliselt globaalsed ja me ei saa käituda Euroopas nii, nagu oleksime vaakumis. Usume ka, et praeguses reguleerivas ja järelevalve raamistikus, nn Lamfalussy raamistikus, on palju parandusi ja toetame täielikult komisjoni tööd selles valdkonnas.

Teine teema on kliimamuutus, mis mõjutab Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet. Siin ei peaks me võtma fundamentalistlikku seisukohta, et Euroopa peab tegutsema kohe ja tegema kõike viivitamatult ilma globaalse toetuseta. 30 % emissioone, isegi kui me niikaugele jõudma peaksime, ei ole kliimamuutuse lahendada püüdmiseks piisav. Me vajame tõhusat globaalset kokkulepet, mis tuleb tõenäoliselt Kopenhaagenist. Kuni selle ajani ei peaks me Euroopa konkurentsivõimet liiga palju nuhtlema, vaid lähenema Euroopa kliimamuutuse poliitikale realistliku vaatenurga alt.

Lõpetuseks, minu kolmas punkt puudutab väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis on Euroopa majanduskasvu võti. Peaksime näiteks sotsiaalpaketis nende vaateid ja arvamust Euroopa sotsiaalraamistiku keskkonna kohta alati arvestama. Sotsiaalpakett ei tohiks sellistele Euroopa ettevõtetele koormaks muutuda.

  Jan Andersson (PSE). – (SV) Hr president, lugupeetud volinik, mina tahaksin keskenduda ELile sotsiaalses mõttes. Kui sotsiaalagenda vastu võeti, leidsime, et seda oli liiga vähe ja et see tuli liiga hilja. Vaadates nüüd komisjoni tööprogrammi ja ka ühisettepanekut, näeme, et tööhõive- ja sotsiaalküsimused ei ole seal eriti kõrged prioriteedid. Need on prioriteedid küll inimeste, kuid mitte komisjoni jaoks. Selline suhtumine ei ole kooskõlas tavainimeste nõudmistega.

Sotsiaaldemokraatide resolutsioonis püstitame mitmeid küsimusi. Üks neist puudutab ebatüüpiliste töökohtadega inimesi, kelle arv pidevalt kasvab, ja nende vajadust vastava kaitse järele; inimesi, kes on õigustamatule vallandamisele haavatavad ja kellele see mõju avaldab. Ühisel tööturul peaksid selles suhtes kehtima miinimumstandardid. Samuti peaksime veel kord heitma pilgu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja vaatama, kas saame arendada väljavaateid restruktureerimise tõttu tööpuudusega kokku puutunud inimeste koolitamiseks ja neile uute töökohtade leidmiseks. Meil on ka töötingimuste valdkonnas mitmeid ettepanekuid.

Lõpetuseks tahaksin tõstatada küsimuse, mida tööhõive- ja sotsiaalasjade komisjonis esmaspäeval arutati. Euroopa Ühenduste Kohtu otsuste tõttu kardavad inimesed praegu väga sotsiaalset dumpingut ja selle muutumist poliitikaks. Meil õnnestus ettepanekuid kavandades avada Lähetatud töötajate direktiiv, et tagada võrdne kohtlemine ja kehtestada esmases seadusandluses põhimõte, et põhiõigused nagu õigus streikida ei allu liikumisvabadusele. Loodan, et komisjon hakkab nüüd sellega tegelema. Hea on teada, et te organiseerite foorumit, kuid peaksite esitama ka konkreetseid ettepanekuid sotsiaalse dumpingu ennetamiseks ning töötajatele mõistliku palga ja mõistlike töötingimuste pakkumiseks.

  Diana Wallis (ALDE). - Hr president, kui me viimati koos volinik Barrosoga tööprogrammi üle arutlesime, leidsin olevat hea, et komisjon püüdis hoiduda sellest, mida mina nimetan „lõpusündroomiks”. See on parlamendile siiski Euroopa tasemel valimiste künnisel väga raske. Iga fraktsioon tahaks jätta tööprogrammi kestva jälje. Selline teguviis on igati loomulik, kuid samuti peame püüdlema ühehäälsuse poole ja teiega selles dialoogis ka nii rääkima, et mõningast selgust esile tuua. Te näete, et liberaalide ja demokraatide fraktsioonid on ühisettepanekus ühinenud, kuid me nopime midagi ka teistelt fraktsioonidelt, püüdmaks pakkuda seda, mis on tihtipeale meie roll: tasakaalu täiskogul ja teataval hulgal meelerahu.

Euroopa kodanike jaoks on praegu tõeliselt närvesöövad ajad. Igaüks tunneb ebakindlust tuleviku suhtes ülemaailmsete finantsrahutuste kontekstis, mis panevad muretsema võlakoorma, tööpuuduse, tervishoiukulude ja pensionide üle. See tekitab õhkkonna, kus ausus ja võrdsus võidakse kõrvale heita, sest igaüks peab oma ametikoha päästmise pärast võitlema.

Kliimamuutus toob kaasa oma mured, kuidas kohandada oma elustiili ja tulla toime kütusekulude hinna muutusega senisest väga erinevas maailmas.

Praegune globaalsete probleemide ajajärk peaks loomulikult olema hetk, kus EL saab kätte endale kuuluva, sest meie mõjuulatus on multinatsionaalne. Liberaalide ja demokraatidena ütleksime siiski, et kasutagem küll seda mõjuulatust, kuid see ei tohiks ulatuda liiga kaugele. Peaksime koonduma ühe vihmavarju alla ja omama teataval määral ühist kontrolli, kuid peaks säilima ka individuaalne valik, nii et üksisikust kodanikud tunneksid asju praegustel ebakindlatel aegadel jälle kontrolli all olevat.

Niisiis, ütleme „jah” finantsturgude ja seal mängijate, kuid ka suurema tarbimisvaliku ja tarbimise kompensatsiooni kontrollile. Me ei taha Euroopasse uut Equitable Life’i. Ütleme „jah” suuremale tööjõuliikuvusele, laiaulatuslikumale ühendatud sotsiaalsele turvalisusele, kuid ka aususele ja mittediskrimineerimisele. „Jah” suuremale valikule tervishoiu ja patsiendi liikuvuse valdkonnas. Laskem oma kodanikel valida, kuidas nad oma elu elavad.

Kui te muretsete tuleviku pärast, on üks viis rohkem kindlust sisendada tunne, et saate ise selle jaoks midagi teha ja et teil on selle üle kontroll. Just see on läbiv teema liberaalide ja demokraatide poolt tehtud valikutes kõnealuses resolutsioonis. Ütleme „jah” Euroopale, kuid samuti „jah” ka individuaalsele valikule ja kodanike julgestamisele.

  Seán Ó Neachtain (UEN) - (GA) Hr president, komisjon, nõukogu, parlamendi suurim mure on loomulikult Euroopa majanduse pidev areng. Euroopal ei ole sotsiaalotstarbel sularahafondi, et aidata ebasoodsasse olukorda sattunuid – see kõik peab tulema majanduse arengust. Me peame sellele väljakutsele viivitamatult näkku vaatama.

Finantsturgudel juhtunu valguses ei usu ma, et saame sel aastal vanamoodi jätkata. Praegu toimuv finantsturgude reeglitesse vahelesegamine peab lõppema. Avalikkus on selle pärast väga mures ja me peame nende kahtlused hajutama. Tegutseda tuleb õige varsti.

Kõik me siin Euroopa Liidus peame rohkem investeerima teadus- ja arendustöösse. Mulle valmistab rõõmu teadmine, et ajavahemikus 2007–2013 on selleks valdkonnaks ette nähtud 55 miljardit eurot. Peame nendes valdkondades olema kaasaegsed ja kindlustama konkurentsivõime, et luua töökohti ja tagada maailmale, kus me praegu elame, tugev majanduslik vundament.

  Andreas Mölzer (NI). - (DE) Hr president, seisame hetkel silmitsi plahvatusohtliku kombinatsiooniga sotsiaalse olukorra halvenemisest, kultuurilistest konfliktidest, kasvavast demokraatia defitsiidist, varustamise kitsaskohtade ohust, inflatsioonist, sissetoodud julgeolekuabinõude riskist ja spekulatsioonimullist, ning see segu võib iga hetk plahvatada. Liiga kaua on ignoreeritud tööturu murettekitavat arengut ja kodanike muresid.

Nüüd on ülim aeg õiged prioriteedid paika panna. Mis puutub toidukriisi, siis usun, et meie iseseisva suutlikkuse säilitamiseks on ülioluline põllumajanduspoliitika renatsionaliseerimine. Lõpuks tuleb lahendada massilise illegaalse immigratsiooni probleemid ja viia Euroopa põliselanikkonnale sisse mõistlik sünni- ja perepoliitika. Kodanikke tuleb kaitsta ELi subsideeritud äritegevuse ümberpaigutamise eest ning samuti tuleb lõpp teha maksumaksja raha raiskamisele ja maksupettustele. Peame peatama üliinnukale erastamisele ohverdatud ELi perekonnahõbeda väljapoole müümise ja samuti ka lõpuks aktsepteerima Lissaboni leppe projekti ebaõnnestumist.

Kui EL näitab siin üles vastutust, suudame käesolevast kriisist välja tulla. Vastasel juhul tuleb meil tõenäoliselt tunnistajaks olla Euroopa Liidu kindlale allakäigule.

  Salvador Garriga Polledo (PPE-DE). – (ES) Hr president, minu fraktsioon tahab lihtsalt rõhutada, et praegune eelarve- ja finantsraamistik aastateks 2007–2013 teeb tõhusa reageerimise uutele poliitilistele prioriteetidele väga raskeks. Nii käesolev parlament kui ka minu fraktsioon leidsid, et on võimatu võtta vastu uusi poliitilisi prioriteete ilma, et neile oleks tagatud piisav rahastamine.

Nüüd me näeme, et kehtivas finantsraamistikus ei ole ruumi nii nõukogu kui komisjoni poolt vastu võetud uutele algatustele nagu toiduabi või abi Gruusiale, ja seetõttu tuleb meil lahendused leida. Siiski ei tohi me lubada, et vastuvõetud lahendused kahjustaksid institutsioonidevahelise kokkuleppe raames olemasolevaid plaane ja saadavalolevaid fonde. Usume, et selles suhtes peame olema üliranged.

Peame tagama vajalike ressursside täieliku kättesaadavuse. Meie prioriteetide asjakohaseks finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki institutsioonidevahelise kokkuleppe aspekte. Uute poliitiliste ootamatustega arenevas olukorras esilekerkivate probleemide adekvaatseks lahendamiseks tuleb samuti kasutada midagi, mille me üsna unustanud oleme, nimelt eelarve jooksvat läbivaatust.

Seetõttu palume komisjonil teha lisapingutusi, et ette pandud eelarve läbivaatusega nii kiiresti kui võimalik edasi liikuda.

  Evelyne Gebhardt (PSE). - (DE) Hr president, pr asepresident, praegusel hetkel võib väga tugevalt tunda kodanike euroskeptilisust ja põhjus selleks on olemas. Selleks on poliitika, mille poole on viimastel aastatel püüeldud ja viis, kuidas seda kodanikele edasi antud on.

Seetõttu on ülimalt tähtis, et Euroopa Komisjon ja teised ELi institutsioonid peaksid poliitika tegemisel senisest rohkem silmas kodanike elu ning jätaksid neile mulje ja näitaksid, et Euroopa Liit teeb tõeliselt midagi oma kodanike heaks.

Selle teema lõpetuseks, näiteks meie analüüsidest selle kohta, mida vajatakse, selgub, et tähtis on keskenduda intensiivsemalt ka sellele, mida me tegema peaksime. Näiteks on väga oluline instrument klienditabloo, mida tuleks edasi laiendada, nii et meil oleks rohkem aimu kodanike muredest ja huvidest antud valdkonnas.

Teine samuti tähtis punkt selles kontekstis on ELi õigusloome mõjude parem jälgimine. Lihtsalt majanduslike mõjude hindamine ei ole piisav. Vaja on selgeid mõjuhinnanguid ka sotsiaalsfääris, et oleksime teadlikud meie loodud õigusloome mõjudest kodanikele ja saaksime näidata, et teame, mida tahame ja mida teeme ja et meie tegevusel võib nende elule positiivne tulemus olla.

Tähtis on ka ühesuguste õiguste tagamine kõigile ELi kodanikele. Seetõttu paluksin teil tungivalt töötada klassimõjude ja ühiste õiguste edasise arenguga. Selline tegevus annaks kodanikele väga tähtsa sõnumi edasi.

  Bernard Lehideux (ALDE). – (FR) Hr president, pr asepresident, komisjoni käitumine tundub olevat nagu tähelepanematu kooliõpilase oma, kes kiirustades oma kodutööd õigeaegselt lõpetada püüab. Sotsiaalpakett on küll olemas, kuid see ei ole täielik ja seda võib vaadelda ainult kui ühte sammu komisjoni täieliku kaasamise suunas sotsiaalsetesse probleemidesse.

Komisjoni president ei ole mõistnud hoiatuse ulatust, mille Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa kodanikud andsid ja mis oleks kahjuks ka mujalt välja tulnud, kui teisteski liikmesriikides oleks referendumit peetud. Sellised tulemused kutsuvad korrale. Kui inimesed veel Euroopat tahavad, tuleb üles ehitada parem ühiskond ja mitte üksnes võtta vastu rohkem ebaselgeid direktiive.

Õigusloome siseturu kohta on kindlasti vajalik, kuid see pole kaugeltki mitte kõige tähtsam küsimus. 2009. aasta programm ei taba sarnaselt oma eelkäijatele asja tuuma. Inimesed ei oota, et komisjon piiraks ennast, õigusloomele uut lisa tootes või isegi seda lihtsustades. Inimesed eeldavad, et komisjon on ELi asutamislepingutes talle usaldatud ülesannete kõrgusel: olla Euroopa Liidu juhtimapanev jõud, selle ideede generaator.

Selle teema lõpetuseks: ei piisa, kui komisjoni president istub kenasti ja vaikselt nõukogu presidendi selja taga. Me ootame, et komisjon käituks juhtfiguurina, kui me vaatleme, milline ühiskond meil rajada tuleb. Millise ühiskonna aga käesolev programm meile visandab? 2009. aasta programmis ei ole olulisi puudusi, kuid see pole programm, mida meie kaaskodanikud vajavad.

Hr president, tööprogrammi kohustuste jätkamine sõltub teie uuest kolleegist. Loodan vaid, et see programm pöörab praegusest rohkem tähelepanu Euroopa inimeste häälele.

  Andreas Schwab (PPE-DE). - (DE) Hr president, pr asepresident, kolleegid, daamid ja härrad, täna komisjoni täiskogult tulevate sõnumite erinevust ei saa ignoreerida. Seetõttu keskendun ma niipalju kui võimalik mõningatele võtmepunktidele, mida kaasliikmed loodetavasti toetavad.

Minu arvates ja, mida teie, pr asepresident, ka varem mainisite, oleme võimelised kokku leppima selles, et Euroopa Liit peab säilitama oma seotuse sotsiaalse turumajanduse põhiprintsiibiga, edendades samal ajal sarnaselt ärisektori ja tarbijate huve. Individuaalsel tasandil on see raske tasakaalustamine, mille tulemus võib loomulikult vastavalt igaühe poliitilisele vaatepunktile varieeruda. Siiski usun ma, ja siinkohal tahaksin ma minna edasi hr Nassaueri sõnadest, et järgnevate kuude jooksul peaks komisjon arendama välja parema arusaamise sellest, mida subsidiaarsuse osas vajatakse.

Kui vaatame seda tüüpi ettepanekuid, mida te keskkonnasõbralike sõidukite hankimiseks esitlesite või mida te seda puudutavalt tööprogrammis esitada kavatsete, siis võtate ilmselgelt seisukoha, et meie linnapead nagu harilikud surelikud ei ole võimelised ise keskkonnasõbralikke otsuseid tegema, ja seetõttu tunnete vajadust oma ametikohalt Euroopa keskpunktis neile ette kirjutada, mida nad tegema peaksid. Meie arvates on see vale lähenemine. Meie tahame, et üksikisikud saaksid ise aru, et keskkonnasõbralikkus on nende endi huvides. Selle teema lõpetuseks, me vajame nendes sektorites rohkem subsidiaarsust, rohkem paremaid kogemusi ja vähem dirigeerimist.

Pr asepresident, kas ma võiksin ka julgustada komisjoni tulevikus lähenema julgemalt liikmesriikidega läbirääkimistele, näiteks nendes küsimustes, mis puudutavad tarbijakaitse seadusandluse ühtlustamist Euroopa Liidus ettevõtete ja tarbijate huvides. Sellise ühtlustamisega seotud toimingutel on mõtet ainult siis, kui me ühtlustame täielikult kogu tarbijakaitseseaduse valdkonna ega jäta liikmesriikidele edasist võimalust ühtlustatud õigustiku piiridega vusserdada. Vastasel juhul oleks tegemist mõttetu üritusega.

  Claudio Fava (PSE). - (IT) Hr president, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, 2009 on aasta, kus meid ei või leida mitte ainult arvamusküsitlustest, vaid kus me peame andma ka mõningaid vastusi oma valijaskonna spetsiifilistele küsimustele. Üks selline küsimus puudutab vabaduse, turvalisuse ja õigluse valdkonda: miks, kuidas ja millal me selle rajada kavatseme. Me peame andma vastuse edasipüüdliku õigusloomepoliitika programmi vormis, mida, lugupeetud volinik, komisjon veel aruteluks välja pakkunud ei ole.

Me ootame kindlaid õigusloomealaseid ettepanekuid immigratsioonipoliitika vallast, eriti mis puudutab ELi sisenemispoliitikat ja paguluspoliitikat, et kindlustada selline põhiõigus üle kogu Euroopa Liidu ja hoiduda tõmbamast eraldusjoont legaalse ja illegaalse immigratsiooni vahele, mis meile ühtekokku ebasobiv tundub. Usume, et ühtne poliitiline raamistik ja reguleeriv keskkond on vajalikud: kõrvuti vaoshoidvate meetmetega vajame integratsioonimeetmeid ja legaalse immigratsiooni kanaleid.

Ootame kindlaid ettepanekuid kohtuliku koostöö kohta kriminaal- ja poliitilistes küsimustes, mis rajanevad menetlusgarantiide vastastikusel tunnustamisel. Vastastikusest tunnustamisest on siiani puudu ja ilma selliste ettepanekuteta jääb võitlus organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga tõenäoliselt vaid retoorilisele tasemele.

Lõpetuseks, me ootame julgemat lähenemist põhiõiguste kaitsele ja kindlustamisele, mis jäävad kohtumeetmete peamiseks eemärgiks. Uuest Põhiõiguste Agentuurist peaks saama sellise tegevuse peamine instrument kohe, kui Lissaboni lepe jõustub.

Lugupeetud volinik, me loodame komisjoni poolt lähema paari päeva jooksul meile avalikustatavast kõnealusest programmist oma kavatsusele tõestust leida.

  Jean Marie Beaupuy (ALDE). – (FR) Hr president, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, voliniku sõnul sooviks tema ise rohkem nähtavat ja kodanikele midagi tähendavat Euroopat.

Tänapäeva suurim eelarvepunkt, mis moodustades 36 % Euroopa Liidu eelarvest, puudutab sidususpoliitikat. Kui üldse on mingi valdkond, kus meie kaaskodanikud Euroopa saavutuste ja otsustavuse praktilisi ja käegakatsutavaid mõjusid näevad, siis on see Sidususfond.

Nagu juba väidetud, on 2009. aasta märkimisväärne, sest saame jälgida uuesti valitud parlamendi ja komisjoni moodustamist. See tähendab, et tulemas on „tühi” aasta, kus teatud valdkondades ei toimu midagi. Siiski ei saa me sidususpoliitika suhtes mingit pausivõtmist lubada. Me ei saa peatada teoksil olevaid programme ja eelkõige nende mõjuvõimu. Kõigil siinviibijatel on kindlasti meeles arengud, mida sidususpoliitika on toonud Portugali, Hispaania, Iirimaa ja kõigi Euroopa riikide kodanike igapäevaellu.

Seetõttu peab komisjon olema võimeline esitlema meile detailset 2009. aasta tööprogrammi sidususe seisukohalt, mis, ma kordan, on Euroopa suurim eelarvepunkt ja ka meie saavutuste kõige käegakatsutavam väljendus kodanike jaoks. Niimoodi ei oleks 2009. aasta „tühi”, vaid hoopis progressiaasta 2007–2013 planeerimisperioodi jooksul.

Tänan volinikku ja tema kolleege juba ette nende ettepanekute eest antud teema kohta.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Hr president, pr komisjoni asepresident, aastad 2008–2009 esindavad üleminekuperioodi, sest elame läbi ennenägematut majanduskriisi. 2009 on ka Euroopa tasemel valimiste aasta, mis tähendab kahjuks seda, et on oht seda aastat raisata.

Seetõttu tuleb meil teha kõik oma ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja kaaskodanike veenmiseks selles, et Euroopa on vastus nende küsimustele. Kahjuks on tööprogramm tihe, liiga tihe, ja sellega on hiljaks jäädud ning põhjuseks ei ole mitte olnud see, et mitme viimase aasta jooksul poleks selle teema kohta hoiatusi antud.

Kliimamuutuse kohta ütles pr Wallström, et peaksime olema targale majanduskasvule teerajajad. Sellega oleme kõik nõus, kuid jõupingutused peaksid olema ühendatud või siis üldse mitte. Euroopa ei saa sellega üksi hakkama ning ei peaks enda jalgealust tuliseks tegema. Meie vastuvõetavatel otsustel on suur sotsiaalne ja majanduslik kaal. Me ei saa rääkida globaalsest kliimamuutuse kokkuleppest, kui Hiina, USA, Brasiilia ja India meiega ühes paadis pole. Kokkulepe ilma Hiina allkirjata ei ole kokkulepe.

Mis puutub tervishoidu, siis räägiti meile farmatseutilise paketi olemasolust. Lõpuks ometi! Oleme sellist paketti juba aastaid soovinud. See tuli just hetkel, kui me valimisteks valmistuma hakkame. Siiski on see pakett jätkuvalt suure frustratsiooni allikaks. Kuidas saame õigustada oma aeglust ravimite võltsimise lahendada püüdmisel, kui see kujutab tõsist ohtu tervishoiule ja on tõsine kuritegu? Oleksime võinud juba kaua aega tagasi alustada tööd ravimite jälgitavuse ja ümberpakendamise keelu osas.

Lõpetuseks, on kohustuslik tugevdada meie tarbijakaitsepoliitikat, eriti kõigi kriiside ja toiduskandaalide valguses, mida maailm praegu läbi elab.

Seetõttu palun teil, pr Wallström, tungivalt veenduda, et 2009. aasta raisku ei läheks!

ISTUNGI JUHATAJA: Adam Bielan
Asepresident

  Libor Rouček (PSE). - (CS) Daamid ja härrad, Euroopa on kohandunud viimase aja suhteliselt kindla majanduskasvu ja õitsenguga. Ma kardan, et nüüd hakkab see periood vähemalt ajutiselt lõpule jõudma. Seega peaksid komisjoni, parlamendi ja ka nõukogu järgmise aasta prioriteedid olema suunatud majandusliku kasvu taastamisele ja sotsiaalse sidususe tugevdamisele. Vajalik on arendada ELi finantsturgude reguleerimise süsteemi, ülioluline on püüelda tõhusama majandusliku ja rahandusliku kooskõlastuse poole, sealhulgas otseste maksude süsteemi kooskõlastus ja selgesõnalised meetmed maksupettuse vastu. Äärmiselt vajalik on esitada kompleksne ettepanek välispoliitikaks energia valdkonnas, sealhulgas aktiivne toetus energiainfrastruktuuri väljaehitamisele. Majandusliku ebakindluse perioodil on samuti ülioluline, et komisjon kinnitaks uuesti oma pühendumust toetada senisest tugevamalt sotsiaalseid õigusi ja ma ei pea teile meelde tuletama, et järgmise aasta põhiprioriteetide hulgas peaks leiduma ka Lissaboni leppe ratifitseerimise lõpuleviimine ja loomulikult selle rakendus.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). - (NL) Hr juhataja, volinik pr Wallström rääkis just kodanikeni jõudmisest. Sidususpoliitika oma tuhandete väikesemastaabiliste piirkondlike ja omavalitsuse tasemel projektidega on tõepoolest Euroopa Ühenduse tegevuse kõige nähtavam vorm. Selliste projektide abil jõuame tulevikus aktiivselt kodanikeni. Ma pean silmas näiteks mitte ainult Euroopa piirkondade ja linnade avatud uste päevi siin Brüsselis mõne järgneva nädala jooksul, vaid ka paljusid erinevaid tegevusi liikmesriikides. Seni on kõik korras.

Siiski on vaja ka muudatusi ja mainiksin neist kahte. Esiteks on parlamendi innukas soov muuta ELi solidaarsusfond paindlikumaks. Kodanikud tahavad looduskatastroofide ja üleujutuste korral kiiret tegutsemist. Meil on sellekohane kavatsus ja Euroopa nõukogu on seda arutlust juba mitmeid aastaid takistanud. Lubage meil igal juhul veenduda, et teema on arutlemiseks avatud.

Teiseks, rohelisest raamatust territoriaalse sidususe kohta, mille avaldamist on oodata oktoobris, peab saama sidususpoliitika aluspõhi pärast 2013. aastat: mitte renatsionaliseerimine, vaid pikaajaline Euroopa jõupingutus, ühtne terviklik Euroopa poliitika. Me näeme mitmetes Euroopa piirkondades kontsentreerumist, see on globaliseerumise tulemus ja see on vajalik. Samal ajal peab meil siiski olema seisukoht, kuidas muuta võimalikuks tasakaalustatud areng kõigis omanäolistes Euroopa piirkondades laiaulatuslikumal skaalal nagu põllumajanduslik areng, teadus- ja arendustöö, ökoloogia ja nii edasi.

Siseturg on toonud palju kasu ja selle arendamine on peaaegu lõpule viidud, kuid sidususpoliitika jaoks on nüüd algamas uus ajajärk. Roheline raamat kindlustab sellele vundamendi ja uues faasis peavad järgnema õigusloomealased sammud.

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Hr juhataja, lubage mul alustada volinik Wallströmi tänamisega. Tema osalus on meil tõesti võimaldanud institutsioonidevahelise kokkuleppe raames leida Euroopa komisjoni ja Euroopa parlamendi jaoks ühine alus kommunikatsioonipoliitikale ja prioriteetide plaanile, mille me oleme ühendanud ja mida esitleme.

Lugupeetud volinik, nagu te väga õigesti ütlesite, siis teame kõik, et esimese samba sotsiaalpoliitikat puudutavad küsimused peavad olema kommunikatsioonipoliitika prioriteet ja tõepoolest tuum ELile, mis mitte lihtsalt ei austa oma kodanikke, vaid soovib globaliseerumiskriisi rahvusvahelises kontekstis kehtestada oma põhiprintsiibid, struktuurid ja korra.

Sellele punktile ei vaidle keegi vastu. Lubage mul siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et teie ettepanekus napib kindlaid üksikuid soovitusi, mis oleksid suunatud spetsiifilistele turgudele või tegelemiseks tähtsate küsimustega nagu intellektuaalse omandi õiguste kaitse. Nüüdsest peab komisjon jõudma selle probleemi suhtes kindlameelsele lahendusele, sest oma viimases teatises hoidub ta spetsiifilist soovitust andmast ja kitsendab end pigem „tehnokraatiliste” kui sisuliste küsimustega.

Mis puudutab haridus- ja immigratsioonipoliitikat, siis minu arvates peaksite neid teemasid oma tekstis esile tõstma.

  Georg Jarzembowski (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, pr asepresident, ma tahaksin kiitust, mida te sellelt täiskogult saanud olete, veidi maha jahutada, vähemalt nii palju, mis puudutab reisijate õiguste teemat.

Me palume tungivalt komisjonil esitada laialdane ettepanekute pakett reisijate õiguste kohta kogu transpordisektoris. Rõõmustav on tõdeda, et reisijate õigused on juba olemas õhutranspordi sektoris, kuigi need oleks vaja kiiremas korras läbi vaadata, teades, et hulk lennufirmasid ei rakenda asjasse puutuvat eeskirja nii, nagu meie seda sooviksime. Sellel aastal oleme kokku leppinud ka reisijate õiguste paketi suhtes raudteel reisijate kohta ja see võetakse kasutusele järgmisel aastal.

Siiski, pr volinik, välja on kuulutatud kaugliinibussiga reisijate õiguste esitlemine ja arutlus laevateenuseid kasutavate reisijate õiguste üle on juba alanud. Kumbagi nendest esitatud meetmetest ei näe me tööprogrammis. Me vajame neid ettepanekuid, sest soovime reisijate õigusi kogu transpordisektori jaoks, mille suhtes me komisjoniga ühel nõul oleme: kui me tahame asetada kodaniku esikohale, on üks parimaid viise seda teha, võttes kasutusele kogu transpordisektorit hõlmavad reisijate õigused.

Teine punkt, mida ma lühidalt mainida tahaksin, on järgmine: me loodame, et komisjon võtab kasutusele planeeritud liiklusejuhtimissüsteemid vastavalt kavandatule. Täpsemalt, see tähendab ühtse Euroopa õhuruumi juhtimisprojekti SESAR ja ühtse raudteeliikluse juhtimissüsteemi ERTMS. Pr asepresident, nende süsteemidega me mitte ainult ei muuda transporti odavamaks ja turvalisemaks, vaid aitame ka keskkonda kaitsta. Seetõttu on teil meie täielik toetus nende süsteemide kiirele käikulaskmisele.

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, pr asepresident, daamid ja härrad, eelarvekontrolli valdkonnas ei ole uusi küsimusi esile kerkinud. Eelarvekontroll toimub jätkuvalt ja meid oleks rõõmustanud näha mõningaid selleteemalisi edusamme juba käesolevas päevakorras.

Sooviksin peatuda viiel punktil. Esiteks oleks meil tungivalt vaja pöörduda mõningase abi saamiseks Rumeenia ja Bulgaaria poole, et rajada õigusriik, õigussüsteem ja finantskontroll. Me ei taha kahe aasta pärast ikka veel samal positsioonil olla ja seega on antud teema meie jaoks väga tähtis.

Teine teema on raamatupidamisaruannete usaldusväärsust kinnitav avaldus eelarve kui terviku kohta pärast etapilist kontrollprotseduuri, millesse on kaasatud riikide riigikontrollid. Oleks kena, kui me suudaksime komisjonile jäänud viimase poole aasta jooksul sel teemal mõningaid suuri edusamme saavutada või vähemalt edasises ühises tegutsemises kokkuleppele jõuda. Eelarvekontrollijatena on meie ootused üsna tagasihoidlikud.

Kolmas punkt on lihtsustamine. Peaksime pakkuma liikmesriikide juhtimise madalamate tasandite organitele rohkem abi ELi seadusandluse rakendamisel. On ilmselge, et ELi seadusandluse paljud valdkonnad on neile mõõtmatult peavalu valmistanud ja see on ka nii suure hulga ebaõnnestumiste põhjus.

Neljandaks, välisabi teema, ja siin tahaksin eriti mainida Kosovot ja koostööküsimust ÜROga. Eelarvekontrollikomisjon on Kosovos viibinud ja sel otsustaval silmapilgul tahaksin ma teatada, et eelarve kohustuste täitmisse puutuvalt võib Kosovost vaidlusküsimus saada. Minu arvates ei küüni me kaugeltki ELile saadaolevate võimalusteni ja peame siin välja mõtlema kaaluka põhjuse.

Minu viies punkt puudutab liikmesriikidevahelise koostöö arendamist pettusega võitlemisel. Siin on meil kodutöö eriti nõukogu daamidele ja härradele. Novembris hääletab täiskogu määruse üle, mis sätestab õigusliku aluspõhja pettusega võitlemiseks, ja meil tuleb kaalutleda, kuidas seda paremate tulemuste saavutamiseks antud valdkonnas edasi arendada. Vähemalt on see midagi, mille suhtes me praeguseks juba kokku leppinud oleme.

  Genowefa Grabowska (PSE). - (PL) Hr juhataja, sellel täiskogul on komisjoni strateegia kohta palju öeldud. Kõnealuse strateegia põhieesmärk on ELi lähendamine kodanikele ja seda kordame me aastast aastasse. Hoolimata pr voliniku otsusekindlatest jõupingutustest, mida ma kindlasti hindan, ja hoolimata tegevustest, mille üle ma tänulik olen, ei ole midagi saavutatud. EL ei ole kodanikele lähedasemaks saanud ja ma usun endiselt, et sellise olukorra põhjus peitub informatsioonipoliitikas. Ma olen uurinud Euroopa informatsiooni puudutavaid küsimusi. Komisjoni tegevuses on üks tähtis viide, nimelt rohujuuretasandil kampaania korraldamine, mis puudutab põhiõiguste harta sotsiaalset mõõdet. See on hea punkt. Ülejäänu puudutab aga pigem informatsiooni Euroopa Liidu töö ja kavatsuste kui selle tegevuste kohta. Kodanik ootab informatsiooni tulemustest, mitte selle kohta, mida Euroopa Liit teha plaanib või kavatseb. Inimene tänavalt tahab teada, mida Euroopa Liit on saavutanud ja kuidas see teda puudutanud on.

Lõpetuseks tahaksin ma komisjonilt küsida, miks hr Ganley kampaania Iirimaal tõi paremaid tulemusi kui Iiri Parlamendi ja Euroopa Liidu algatatud Lissaboni lepet puudutav kampaania? Kas tegutses seal mingi salapärane jõud või oli tulemusel midagi pistmist hr Ganley fondidega? Võib-olla peaks komisjon seda asjaolu arvesse võtma.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). – (ES) 2009. aastal ei pea Euroopa Liit kindlustama mitte ainult Euroopa projekti sisemist mõõdet, vaid ka oma välismõju tervikliku ja tõhusa välispoliitika kaudu, reageerides praegustele globaalsetele väljakutsetele.

Selleks tuleb meil saada korda Kaukaasia kriisi järgsed suhted Venemaaga. Mingil moel tuleb meil omaks võtta naabruspoliitika, esiteks meie oma mandril assotsieerimis- ja stabiliseerimislepingute ja seejärel laienemispoliitika kaudu, ning ka väljaspool mandrit Vahemeremaade Liidu kaudu.

Minu arvates on tähtis ka säilitada oma kohalolek Kesk-Aasia, Iraani, Iraagi, Afganistani ja nüüd ka Pakistani konfliktipiirkondades, kindlustada kohalolek Kaug-Ida konfliktipiirkonnas ja säilitada suhteid rasketest aegadest kosuvate suurriikide Hiina ja Indiaga. Eriti tuleks sõlmida assotsieerimisleping Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega.

Usun, et peaksime pöörama väga põhjalikku tähelepanu USA valimiste tulemustele ja, viimasena, kuid mitte tähtsusetuna, peaksime ka andma eelisõiguse assotsieerimislepingute sõlmimisele Mercosuri, Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerikaga.

Lõpetuseks, hr president, pr asepresident, see on tohutu suur ülesanne ja mulle tundub, et seda oleks palju kergem lahendada, kui saaksime kasutada meile Lissaboni leppes välispoliitika valdkonnas pakutud instrumente.

Oma kõne lõpetuseks kinnitan teile, pr asepresident, et võite juba arvestada käesoleva parlamendi toetusega.

  Szabolcs Fazakas (PSE). - (HU) Hr juhataja, tänan teid sõna andmise eest. Vastupidiselt ootustele on aasta tagasi Ameerikast alguse saanud finantskriis vaibumisest kaugel ja ründab ikka ja jälle, võimsamalt kui kunagi varem kogu maailma, sealhulgas finantsturgusid ja järelikult ka Euroopa majandust.

Keskpank peab finantsturgude ellujäämise tagamiseks sinna hiiglasuuri summasid pumpama. Ometi peab komisjon finantskriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju vastuabinõuks saavutama edu kahes valdkonnas.

Esiteks tuleb niipea kui võimalik asutada ühine Euroopa finantsjärelevalveasutus ja tuleb korraldada sarnastest teoreetilistest ohtudest hoidumine, tagades niiviisi ka selle, et Euroopa võtab järk-järgult üle Ameerika kokkuvarisenud finants- ja kapitalituru rolli. Teiseks tuleks Euroopa finantssektor keskendada teoreetiliste toimingute asemel tegeliku majanduse rahastamisele, mis on senini hooletusse jäetud. Selleks on loomulikult vajalik ka majanduskasvu ja töökohtade loomise prioriseerimine Euroopa Keskpanga poolt lisaks inflatsiooni vaos pidamisele. Tänan teid tähelepanu eest.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - Hr juhataja, 2009. aasta on pehmelt öeldes otsustav aasta Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks. Täna tahaksin siin tõstatada neli teemat. Esimene on vajadus tõeliste edusammude järele parema reguleerimise alal, kus me kõik nõustume sellega, et 2012. aastaks peaksime vähendama administratiivset koormust 25 % ja ma leian, et komisjonil oleks kohane siin parlamendis aasta-aastalt näidata, et liikumine parema reguleerimise suunas tõesti toimub.

Teine teema on teadustöö ja innovatsioon. Eelarve läbivaatamine on lõpule jõudmas ja otsustava ning strateegilise tähtsusega on, et tagaksime praegu edasiliikumise ja Euroopa seadmise teadustöö ja innovatsiooni esirinda, andes oma panuse selleks kohase finantseerimisega.

Kolmas teema on tööjõuliikuvus. See on üks Euroopa Liidu kõige dünaamilisematest aspektidest, kus oleme olnud tunnistajaks ülimalt headele saavutustele, mis mitte ainult ei anna oma panust Euroopa majandusse, vaid toetavad ka üksikisikuid üle kogu Euroopa. Tähtis ei ole mitte ainult see, et me antud teemat võimalusi kaitstes keerulisemaks ei ajaks, vaid ka selle lihtsamaks muutmine haridusalaste arutelude ja reformimisega Bologna protsessi raames, muutes nõnda tööjõuliikuvuse reaalsuseks veel rohkemate inimeste jaoks.

Lõpuks, 2009 on tähtis aasta energiapoliitika alal tegutsemiseks, kus meil on hetkel edendamisel hulk seadusloomet puudutavaid punkte. Nende hulka kuuluvad energiaturgude seadustik (mis on ikka veel lõpetamata), taastuvate energiaallikate seadustik, jõupingutuste jagamise seadustik ja heitkogustega kauplemise seadustik. Praegu on käes ka aeg kindlustada, et suudame selle protsessi lõpetada ja tulemusi tegelikkuses rakendada, nii et meil on hea alus parimaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas mitte ainult 2010. aastaks, vaid ka kaugemaks tulevikuks.

  Jan Olbrycht (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, austatud volinik, 2009 on valimiste aasta. See ei tähenda siiski, et parlament ja komisjon peaksid keskenduma valimisprogrammile, välistades kõik teised teemad. Sellistes programmides on kalduvus lubada väga palju asju. Me omistame suurt tähtsust kuni 2009. aasta keskpaigani ja aasta teises pooles ette võetavale ühendatud tegevusele. Kodanikud ootavad samuti selgesõnalist ja arusaadavat informatsiooni.

Ma tahaksin viidata ühele sellistest elementidest, täpsemalt Euroopa Komisjoni oktoobriks esitatud fundamentaalsele muutusele. Muutus hõlmab sidususpoliitika täiendamist ruumilise tunnuse, nimelt territoriaalse sidususe jõustamisega. Komisjon on viidanud oktoobrile, kuid ometi ei suuda me 2009. aasta programmist antud teemale ühtegi viidet leida. Siiski teame juba, et see teema on põhjustanud ühteaegu nii suurt huvi kui ka poleemikat. Sellega seoses tahaksin rõhutada, et 2009. aasta on eriti tähtis sidususpoliitika koha pealt, eelkõige territoriaalne sidusus ja integreeritud tegevus. Ma loodan, et lähemal ajal saame lisainformatsiooni.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Loomulikult on rõõm arutada programmi, mis peaks olema eelnevatest aastatest pärinevate varasemate programmide järg. Esimeses sambas näeme võitlust globaalse finantskriisiga. See meenutab mulle tule kustutamist. See kriis on praeguseks kestnud juba aasta ja meie katsed seda märgata on läbi kukkunud. Kasutusele ei ole võetud mingeid meetmeid.

Tahaksin pöörata teie tähelepanu energiapoliitikale. Kolm aastat tagasi otsustasime ühtse energiapoliitika kasuks. See on pikk ja keeruline protsess, mis nõuab rasket tööd. Ülioluline on meie tegevuse kooskõlalisus. Ma kardan, et vahepeal ei ole mainitud mingeid energiaküsimusi puudutavaid tegevusi. Vastuvõetud õigusaktid ei raja ega rakenda ühist energiapoliitikat iseenesest.

Seosed puuduvad, alternatiivsete energiaallikate uurimist ei toimu ja mitte midagi ei ole võetud ette Arktika probleemide, potentsiaalsete Arktika ressursside suhtes. Õigupoolest puudub meil pikaajaline energiaperspektiiv ja tulemus võib olla sarnane finantskriisi olukorra omale. Kui energia vallas midagi juhtub, siis oleme üllatunud, ja ainult siis me tegutseme. Teen ettepaneku, et võib-olla võiksime alustatud tööd jätkata.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). - (RO) Mina tahaksin rõhutada kaht prioriteeti, mida Euroopa komisjon järgmisel aastal sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat puudutavalt arvesse võtma peaks.

Esiteks peaks Euroopa Komisjon ergutama noorte inimeste tööhõivet. Hiljutine Euroopas läbi viidud uuring näitas, et tööturule siseneb üha vähem ja vähem noori inimesi, sest neid heidutavad sellised takistused nagu tööpuudus valitud erialal ning kogemuste ja professionaalsete teadmiste nappus. See, et kõigil noortel inimestel oleks ligipääs parimale haridusele ja et nad omandaksid tööturul nõutavad kvalifikatsioonid, on kohustuslik. Seetõttu usun ma, et haridussüsteem tuleks tööturuga korrelatsiooni viia ja et üleminek teoorialt praktikale peaks toimuma sujuvalt läbi mitmete professionaalsete koolitusprogrammide või praktika ELis.

Teiseks peaks Euroopa Liit toetama, koordineerima ja täiustama liikmesriikide tegevust spordi valdkonnas, edendades laste ja noorte konkurentsivõimet ja spordiklubide liikmeks olemist ning ka erapooletut ja läbipaistvat suhtumist võistlustel. Sport vajab samuti finantstoetust ja mina pooldan uue eelarverea loomist, mis oleks pühendatud Euroopa spordiprogrammidele.

  James Nicholson (PPE-DE). - Hr juhataja, mul oleksid mõned kommentaarid ja ma olen antud võimaluse eest tänulik. Ma tahaksin rääkida olukorrast Solidaarsusfondi puutuvalt. Olen selle fondi toetaja, sest leian, et selle kaudu on võimalik Euroopat ja Brüsselit inimestele lähemale tuua.

Euroopa Liidul on nüüd 27 liikmesriiki ja seega ei ole üldse oluline, kas tegemist on üleujutustega minu piirkonnas Põhja-Iirimaal või metsatulekahjudega Kreekas või Hispaanias või Portugalis. Need on mõningad hirmsad näited, kui inimesed on peaaegu hävitatud. Me ei räägi sellest, et nendele inimestele tuleb anda palju raha, vaid me anname neile kenasti lootust uuesti alustada. Tahaksin pöörduda palvega teile poole, et Solidaarsusfondi alal hoitaks ja toetataks, ja palun ärge muutke seda fondi liiga keeruliseks. Hoidke see lihtsana, kustkohast kas riigi valitsus või piirkondlik omavalitsus saab taotleda toetust ning minna siis tagasi oma kohalikku piirkonda ning rääkida inimestele, et Euroopas on selline fond ja et Euroopa toetab neid.

Nii et tehkem lihtsaks, hoidkem lihtsana, kuid ärgem hävitagem Solidaarsusfondi.

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Hr juhataja, austatud liikmed, tänan teid selle arutluse eest. Ma arvan, et see peegeldab väga hästi nende teemade täielikku skaalat, millega Euroopa Liit tegeleb: spordist (eelarverida spordi kohta) ravimite sildistamise ja tegevuseni Kaukaasia piirkonnas või kuidas me püüame aidata kaasa olukorra normaliseerumisele Lähis-Idas. Kõigi nende asjadega tegeleme me üheaegselt. See kujutab maksimaalset väljakutsest ka kommunikatsiooni seisukohast.

Täna kuulsime siin ka mõningaid väga üksikasjalikke ettepanekuid. Tahan teile kinnitada, et komisjoni roll on veenduda kõigi nende huvide tasakaalustamise võimalikkuses, sest komisjoni ei saa vaadelda kui ainult ühe huvi, sidusgrupi või teema esindajat. Meie tegevus peab katma kogu selle poliitiliste väljakutsete skaala tervikuna. Mõnikord saame teemasid ise valida, teinekord valitakse need meie eest, ja ma leian, et kuigi mõned inimesed väidavad, et nad hoiatasid finantskriisi eest, ei teadnud keegi täpselt selle kriisi toimumise aega ega kõiki tagajärgi. Seega peame ka selle teemaga tegelema. Me peame olema võimelised reageerima.

Viis, kuidas me seda teeme, on loomulikult see, et me oleme asutamiskokkulepete kaitsjad ning see kitsendab mõnikord meie tegutsemisvõimet ja –mahtu. Me ei saa järsku luua uusi pädevusi või tungida valdkondadesse, mille kohta teame mõnikord liikmesriikidel pädevusi olevat, või vähemalt oleme oma ettepanekutes piiratud või peame töötama koos teiste institutsioonidega. See moodustab kogu meie tegevusele raamistiku.

Kui me viimati väiksel seminaril kohtusime, ütlesime, et eelkõige peame jääma oma läkituse juurde ja selle sõnumi tahan ma ka parlamendile edasi anda. Me ei muuda oma üldisi eesmärke, milleks on heaolu, solidaarsus ja turvalisus. Need juhendavad meid ikka kogu meie tegevuses ning heaolu tähendab majanduskasvu ja tööhõive kaitsmist Euroopas. Mitte keegi ei peaks kahtlema meie kavatsuses jätkata võitlust majanduskasvu ja tööhõive eest Euroopas. Seda kavatsust on hiljutiste sündmuste ja finantskriisi kaudu isegi tugevdatud. See kõik on tähtsam kui see, et meil on väga jõuline poliitika ja et me oleme ettevaatlikud selle suhtes, mida me just praegu teeme. Ma ei usu, et keegi ignoreeriks fakti, et see on üks meie peamisi prioriteete, on seda olnud juba päris algusest ja on ka tulevikus.

Solidaarsusteema, täpsemalt energia ja kliimamuutus ja solidaarsusfondi kasutamine, sest kaitse tänapäevases mõttes tähendab ka kaitset looduskatastroofide ja -ohtude vastu, mida meil näiteks 10 või 20 aastat tagasi ei olnud. Nüüd on meil vaja korralikku koostööd ja kaitset ka selliste asjade vastu.

Mulle ei meeldi hukatuse ja sünguse õhkkond energia ja kliimamuutuse teema ümber. Minu arvates on meil Euroopas tohutud võimalused: oskusteave, tehnoloogia, ressursid, inimesed, lootus tuleviku suhtes ja isegi siis, kui see kõik on kulukas, leian ma, et saame hakkama ja see kõik toob tegelikult Euroopasse midagi väga positiivset – näiteks parema elukvaliteedi ja uued võimalused ka töökohtade loomiseks Euroopas.

Leian, et peaksime asjale lähenema vastupidisest suunast ja mitte nägema seda ainult kui kuluartiklit, koormat, jõupingutust, vaid hoopis kui osa tulevikust. See on tulevikulahendus ja just Euroopa võib võtta juhtpositsiooni ja luua uuendusi, töökohti, loomingulisust Euroopas. See toob meile parema elukvaliteedi, eriti luues üheks hetkeks meie kujutlusisse tuleviku ja ka kogu ülejäänud maailma.

Jätkame ka tulemuste üleandmist. Konkreetsed tulemused on praegu käesoleva komisjoni jaoks kõige tähtsamad. Komisjoni asetäitjat meist ei saa. Jätkame kuni lõpuni praeguste ettepanekute esitamist olemasolevale parlamendile ja nõukogule.

Tänan teid kõiki konkreetsete ettepanekute eest ja tahaksin vastata lihtsalt mõningatele neist, sest minu arvates on näiteks terve tarbijakaitse teema väga tähtis ja meil on väga ambitsioonikas projekt. Me esitleme ettepanekut olemasoleva tarbijakaitse seadusandluse täielikuks üle vaatamiseks, selle lihtsustamiseks ja kõigile kättesaadavaks tegemiseks. Loodame, et parlament on võimeline selle suure ettepanekuga enne valimisi tegelema. Enne aasta lõppu esitleme ka ettepanekut tegeleda veel ühe tähtsa fondi, Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi tegevusvõimaluse laiendamisega. Tahame, et seda oleks võimalik kasutada ka globaliseerumise kontekstis ja selle mõjudele vastamiseks.

Kuna Jan Andersson mainis juba kogu sotsiaalset teemat ja, jällegi, komisjoni roll on veenduda kõigi nende teemade tasakaalustamises, kus sotsiaalagenda olulist rolli mängib, võib komisjoni poolt novembris organiseeritaval foorumil loodetavasti vaadelda ka Töötaja Lähetamise Direktiivi toimimist ja aidata meil edasist tegutsemissuunda otsustada. Me ei kohku nende teemade vaatlemisest kõrvale. Praeguseks teame, kuivõrd olulised need on ja kuidas isegi Iirimaa referendum neid peegeldas.

Selle teema kohta, pr Grabowska, ka teie teate väljendit et „vale on juba poolel teel Damaskusesse, samal ajal kui tõde alles saapaid jalga paneb”. Ma ei tea, kas sõnastus on täpne, kuid tähendust te teate. Ma arvan, et see on osa teemast. Kui ollakse hästi rahastatud ning on võimalus ka hirmu kasutada ja mobiliseerida, siis on selline teguviis tihti tõhusam kui võib-olla kokkuleppe teksti selgitamine, mis ei ole alati niivõrd selgesõnaline või ei aita asju lihtsustada. Samal ajal andsite sellel arutlusel hoopis mõned parimatest näidetest, miks meil uut kokkulepet vaja on, miks see aitaks meil maailmas üksmeelselt tegutseda ja ühehäälselt oma arvamust avaldada ning ka otsuste tegemisel efektiivsem olla ja miks see kodanikele kasulik oleks.

Me jätkame tulemuste üleandmist, näiteks eilse ettepanekuga telekommunikatsioonipaketi kohta, mis pakuks kõigile mobiiltelefoni kasutajatele madalamaid hindu ja kindlustaks rändlushindade alanemise.

Lõpuks tahaksin ka eelarve läbivaatuse kohta öelda, et konsulteerimisprotsess algse niinimetatud mõttetöö üle võib aidata meil esitada novembri lõpuks uue viisi eelarve moodustamiseks. Minu arvates on see võimalus vaadelda küsimust, mis Euroopa on ja kuidas ta järgnevate aastate jooksul käituma peaks. Sellega kommenteerisin ma ainult mõningaid teie pool tõstatatud üksikasjalikest teemadest.

Kõik siinkuuldu edastan ma komisjonile ja see annab olulist sisu meie aruteludesse tööprogrammi kohta. Hindan väga siin mainitud teemade laiaulatuslikkust ja mõne nädala pärast tuleme uue ettepanekuga tagasi ja esitleme seda kogu kolleegiumi ees. Soovin ka rõhutada, kuivõrd tähtis on raamlepingu olemasolu, mille juurde me ka jääme ja mida järgime, ja et me nõustume viisiga, kuidas institutsioonid säästlikult, tõhusalt ja demokraatlikult koos töötama peaksid.

  Juhataja . − Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval.

Kirjalikud seisukohavõtud (kodukorra artikkel 142)

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Aasta 2009 on otsustav, sest siis leiavad aset Euroopa tasandil valimised, komisjoni koosseisu uuenemine ja loodetavasti ka Lissaboni leppe ratifitseerimine.

Aasta 2009 esimese poole poliitiliseks prioriteediks on jätkuvalt Lissaboni leppe ratifitseerimisprotsess. Globaalsel areenil tugevaks tegijaks jäämiseks on otsustavad ühtsus ja paremad toimimismehhanismid.

Rohkem kui kunagi varem vajame paremat sidusust oma energiapoliitikas, eesmärgiga tugevdada energiaalast sõltumatust. ELi prioriteetideks peaksid saama liikmesriikidevaheline solidaarsus ja alternatiivsete energiaallikate otsimine.

Uue hoo peaks sisse saama Lissaboni leppes sätestatud eesmärkideni jõudmine. Innovatsioon, ettevõtlus ja teadmistepõhise majanduse edendamine on võtmeaspektid, mida meeles pidama peaksime. Siseturu lõpuleviimisele tuleb viimane lihv anda. Väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele tuleb pakkuda tõhusamaid vahendeid, et toetada ka edaspidi nende rolli peamiste töökohtade loojatena.

ELi kodanikele lähemale toomiseks tuleb arendada välja uus lähenemine, mis peab olema kahesuunaline. Meie poliitikutena ei ole mitte ainult juhid, vaid eelkõige oma kodanike teenijad ja tähelepanelikud kuulajad.

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. – (HU) 2004. aastal määratud eesmärkidest on komisjon ebaõnnestunud kõige tähtsama täitmisel, nimelt Euroopa idee suhtes ükskõiksuse ja kindlustunde puudumise peatamisel või märkimisväärselt vähendamisel.

Ka järgmise aasta programm on selles suhtes ebaõnnestunud, et seal ei peegeldu ettekujutus tänase Euroopa erinevusest mineviku Euroopast. EL-27 majanduslik potentsiaal on palju võimsam kui EL-15 oma ja positsioon globaalses majanduses on palju tõsiseltvõetavam. Samas on EL-27 majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid erinevad ning ka sisepinged ja hirmud on erinevad ja tugevamad.

Tööjõu ja teenuste vaba liikumine on toonud pinnale ägeda konflikti. Seda näitavad selgelt põhiseaduse eelnõu nurjanud prantslaste „ei”-hääled ja iirlaste hääled, mis muudavad Lissaboni leppe saatuse raskemaks, osaliselt erimissioonil olevaid töötajaid ümbritsevate pingete tõttu.

2009. aasta tööplaan on ebaõnnestunud ka selle mainimise osas, millised plaanid on komisjonil nende liikmesriikide jälgimiseks, mis tahavad pärast viieaastase tööjõuliikumise piirangu lõppemist rakendada edasisi kitsendusi tööjõuliikuvuse huvides.

Selle kõigega seoses on mul kahju nentida, et rassismi ja ksenofoobia üha hirmutavam olemasolu Euroopas ei ole komisjoni tegudele õhutanud.

Need probleemid on vältimatud ja tulevad bumerangina tagasi. Ainuke küsimus on, kas tegeleme nendega siis, kui pingeolukorraga veel tegeleda saab, või siis, kui vihkamist täis neofašistlikud rühmitused Euroopa linnades mässe korraldavad. Loodan, et valime esimese variandi.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit seisab rahvusvahelise olukorra ootamatu hapruse tõttu silmitsi suurte raskustega.

Finantsturgude ebastabiilsus, kütuse hinna kõikumine, terrorism, külma sõja spekter, terav vajadus energiaturvalisuse järele, kliimamuutustest tulenevate mõjude kuhjumine – need on ohud, millest Euroopa Liit vaid üksmeelsete meetmetega üle saab.

Gruusia kriisi ja USAst alguse saanud finantskriisi tagajärjed ja terrorismi laienemine peaksid üldjoontes kirjeldama selgeid tegevussuundi komisjoni õigusloome- ja tööplaanis.

Aasta 2009 on otsustav aasta institutsioonilisele stabiilsusele Lissaboni leppe tõttu, mille ratifitseerimine peaks olema järgmise perioodi peamine prioriteet. Programm peaks hõlmama neid aspekte, millest sõltub Euroopa Liidu edasine areng: ühine energiapoliitika, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, naabruspoliitika reformimine ja seotuse tugevdamine Lääne-Balkani riikide, Moldova ja Ukrainaga, kes Euroopa Liitu vajavad ja keda ka Euroopa Liit vajab.

2009 on ka Euroopa Parlamendi valimiste aasta ja Eurobaromeeter ei tõota head. Komisjoni õigusloome- ja tööplaan peaks näitama, et Euroopa institutsioonide peamine eesmärk on Euroopa kodanike nõudmiste täitmine ja heaolu kindlustamine.