Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2628(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0428/2008

Arutelud :

PV 24/09/2008 - 15
CRE 24/09/2008 - 15

Hääletused :

PV 25/09/2008 - 7.5
CRE 25/09/2008 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0460

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 24. september 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

15. Energiahinna kontrolli alla võtmine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on

– Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel, nõukogule esitatud suuline küsimus energiahindade kontrolli alla võtmise kohta (O-0082/2008 - B6-0460/2008)

– Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel, komisjonile esitatud suuline küsimus energiahindade kontrolli alla võtmise kohta (O-0083/2008 - B6-0461/2008)

– Giles Chichesteri, Anne Laperrouze’i, Sophia in ’t Veldi ja Eugenijus Maldeikise, fraktsioonide PPE-DE, ALDE ja UEN nimel, nõukogule esitatud suuline küsimus energiahindade kontrolli alla võtmise kohta (O-0089/2008 - B6-0463/2008)

– Giles Chichesteri, Anne Laperrouze’i, Sophia in ’t Veldi ja Eugenijus Maldeikise, fraktsioonide PPE-DE, ALDE ja UEN nimel, komisjonile esitatud suuline küsimus energiahindade kontrolli alla võtmise kohta (O-0090/2008 - B6-0465/2008)

– Rebecca Harmsi ja Claude Turmes’i, fraktsiooni Verts/ALE nimel, komisjonile esitatud suuline küsimus energiahindade kontrolli alla võtmise kohta (O-0091/2008 - B6-0466/2008),

– Esko Seppäneni ja Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel, nõukogule esitatud suuline küsimus energiahindade kontrolli alla võtmise kohta

(O-0093/2008 - B6-0468/2008),

– Esko Seppäneni ja Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel, komisjonile esitatud suuline küsimus energiahindade kontrolli alla võtmise kohta (O-0094/2008 - B6-0469/2008).

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda, autor. − (DE) Hr juhataja, ma sooviksin väga südamlikult tervitada volinikku ja minister Borloo’d. Meil on mitmeid küsimusi, sest meile tundub, et ausalt öeldes Euroopa Liit – ja see käib nii komisjoni kui ka võib-olla nõukogu kohta – on pühendanud liiga vähe tähelepanu naftahindade trendidele. Kuigi mul on väga suur lugupidamine voliniku suhtes, usun ma, et me peaksime siin rohkem ära tegema.

Lubage mul kõigepealt käsitleda tõusvaid naftahindu. Ma olen alati märkinud, volinik, et saadakse olulisi kasumeid. Mis juhtub nendega? Tegelikkuses ei investeerita neid näiteks alternatiivsetesse energiaallikatesse või teistesse tähtsatesse investeerimisprojektidesse, selle asemel kasutatakse neid aktsiate kokkuostmiseks ja dividendide maksmiseks.

Teiseks, seoses langevate naftahindadega, mis eksisteerivad samuti teatud määral, siis kas komisjonil on ülevaade, kas need langevad naftahinnad kanduvad edasi tarbijatele? Ma kardan, et see ei ole nii ja ma oleksin tänulik teie vastuse eest ka selles küsimuses.

Kolmandaks, ma sooviksin tõstatada küsimuse energiavaesuse kohta, mida me oleme siin varem arutanud, samuti seoses raportitega, mis me võtsime vastu komitees. Ei ole põhjust, miks komisjon, sõltumatult tulevastest õigusaktidest, ei peaks tooma sisse väga praktilist kütusevaesuse paketti. See ei ole ainult meede, mida komisjon peaks rakendama, see on ka meede, mida riikide valitsused peavad loomulikult rakendama. Kuid ka siin soovime näha rohkem algatusi komisjonilt.

See viib mind, neljandaks, energiaalane välispoliitika ja energiatarne ning loomulikult eelkõige gaasi küsimuse juurde, mis on teema, mida me oleme arutanud mitu korda. Ma kuulsin, et te olite hiljuti Nigeerias. Oleks huvitav kuulda, milliseid algatusi on võetud vastu selles kontekstis.

Me näeme Nabucco projekti sihitult triivimas, kui tuua vaid üks näide. Ameeriklased on loonud PTC-torustiku nafta jaoks. Kõik väitsid, et see ei saa olema kasumlik, kuid kindlasti on see kasumlik praegu, kui naftahinnad tõusevad. Nad ütlesid vaid, et see on just see, mida nad tahavad ja mida nad vajavad oma energiatarne mitmekesistamiseks.

Mida Euroopa teeb? Minu arvates on Euroopa lähenemisviis olnud liiga jõuetu teatud asjade saavutamiseks ning ma sooviksin näha, et nõukogu ja komisjon oleksid palju jõulisemad ja resoluutsemad mitmekesistamise taotlemises Euroopa jaoks, kuna see on oluline ka meie energiatarne tarvis. Meie fraktsiooni jaoks on aga eriline mureteema energiavaesuse küsimus ja see, mida me kavatseme teha selle käsitlemiseks, sest see on Euroopas endiselt väga tõsine probleem.

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester, autor. − Hr juhataja, mul on kahju, et sotsialistid on otsustanud anda voli oma vanadele eelarvamustele kasumite ja sotsiaalküsimuste osas, mis on eelkõige majandus- ja tööstusküsimus. On selge, et naftahinna tõus on tõsine tegeliku majanduse jaoks – eriti nende hindade igasugune kõikumine või ebastabiilsus –, kuid tuletagem meelde õppetunde, mida me õppisime 1970. aastatest. Need õppetunnid hõlmavad asjaolu, et kõrgemad hinnad ergutavad rohkem uurimist ja ressursside arendamist. Need pärsivad liigset tarbimist ja soodustavad tõhusust. Ma möönan, et kütusevaesuse teema on oluline, kuid seda tuleks käsitleda sotsiaalkindlustuse meetmete ja mitte turu moonutamiste kaudu, püüdes ohjeldada hindu.

Tuletagem samuti meelde, et hinnad võivad nii langeda kui ka tõusta ning turud tavaliselt kalduvad liialdama enne realistlikul tasemel rahunemist. Tõeliselt konkurentsivõimelise turu loomine on oluline eeltingimus muude poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See hindade küsimus rõhutab ELi energiapoliitika ja ELi energiaalase olukorra alustugesid, kolme sammast, täpsemalt olulist vajadust tõeliselt konkurentsivõimeliste turgude järele – turgusid, mis pakuvad madalaimad hindu ja kõige tõhusamaid teenuseid; tarneküsimustes kindlust seoses sõltuvusega imporditud kütustest; ning järjepidevuse eesmärkide lähenemine meie poliitika ülejäänud kahele elemendile. Olgem ettevaatlikud, et me ei viskaks last koos vanniveega välja, sest me tunneme muret hinnatõusude pärast möödunud suvel ja unustame, et hinnad lähevad nii alla kui ka üles.

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms, autor. − (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, volinik, hr Chichester, loomulikult võivad hinnad minna nii alla kui ka üles, kuid ma arvan, et peaaegu kõik meist nõustuks, et arvestades energiaressursside nappust ja nende piiratud kättesaadavust ning üha suuremat ülemaailmset konkurentsi neile ressurssidele juurdepääsu ja neis osaluste suhtes, jäävad hinnad tõenäoliselt pikemaks ajaks väga kõrgeks.

Praegused arengud ja energiavaesuse probleem näitavad, et me ei ole veel adekvaatselt reageerinud sellele olukorrale. Minu arvates tuleb kõrgete energiahindadega seotud teravaid sotsiaalseid probleeme käsitleda alati sotsiaalpoliitika kaudu, kuid me peame ka struktuurses mõttes tagama, et meie ühiskonnad ei raiskaks enam energiaressursse. Hr Piebalgsil on kindlasti midagi selle kohta öelda, kuna ta näitas suurt pühendumust antud küsimusele oma ametiaja alguses.

Energia kokkuhoiu ja energiatõhususe eesmärke tuleb püüda saavutada järjepidevamalt, kui seda on seni tehtud. Me oleme sageli öelnud, et peaksime ehitama teistsuguseid maju ning et me vajame teistsuguseid kütte- ja jahutussüsteeme ning tõhusamaid elektriseadmeid, kuid kus on suuremastaabiline kooskõlastatud tegevus, mida me vajame rakendamaks suurt potentsiaali, mis on meile kättesaadav seoses energiatõhususe ja energia kokkuhoiuga?

Kui on olemas valdkond, kus me vajame teatud liiki Euroopa üldplaani või riiklikke plaane, siis siin see on. Minu arvates tuleks struktuurifonde, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Investeerimispanga programme jms kasutada ühendatud viisil, et püüda tõsiselt saavutada eesmärke, mida teie, hr Piebalgs, püstitasite korduvalt kolm aastat tagasi.

Kui me näiteks vaatame praegust arutelu naftahindade üle ja vaatame, milliseid ettepanekuid on sellel täiskogul tehtud, et rakendada pidureid komisjoni suhtes, mis siiski soovis autode valmistamist energiasäästlikemana, peaksime esitama endale küsimuse, kas seda arvamust, et hinnad jäävad kõrgeks pikaks ajaks, võetakse tegelikult tõsiselt.

Volinik, ma sooviksin julgustada teid asetama oma varaseimaid ettepanekuid energiatõhususe ja energia kokkuhoiu kohta strateegilise energiaülevaate keskmesse, sest sellest saab valdkond, mis määrab kindlaks, kas me tegutseme oma ühiskondade jaoks õige asjaga või mitte ja kas me täidame nende vajadusi kestvalt kõrgete hindade ajal.

 
  
MPphoto
 

  Anne Laperrouze, autor. – (FR) Hr juhataja, hr Borloo, volinik, daamid ja härrad, energiahindade tõusul on igat liiki negatiivsed mõjud, kõige ilmsem on elamiskulude kasv meie kaaskodanike jaoks. See jällegi illustreerib seda, kuivõrd sõltuvad me oleme energiast. Mitmesuguseid meetmeid on vaja, kui me soovime vähendada energiahindade kõikumisi ja eelkõige viia hinnad alla.

Mul on selle kohta kolm ettepanekut. Esimene tegevuskava käsitleb energiahindade majanduslikku juhtimist. Seda tuleb teha otsekohe, teisisõnu: liikmesriigid peavad välja töötama finantsmehhanismid, kus tõusvate hindade teguri saab äriühingute eelarvetest ja ka majapidamiste eelarvetest kustutada. Samuti peavad nad edendama sotsiaalseid meetmeid, mis on suunatud energiavaesusega võitlemiseks madala sissetulekuga majapidamistes.

Teine tegevusliin on töötada hindadega, mida küsitakse imporditud energia eest. Mis ettepaneku te teete, mis võimaldab Euroopa Liidul rääkida ühel häälel, ajades äri tootjariikidega – ja inimesed kõnelevad alati „ühel häälel rääkimisest” –, nii et kõik need naabruspoliitikad ja partnerluslepingud saavad lõpuks nõuetekohaselt arvestada energia dimensiooniga? Lubagem mul, võib-olla naiivselt, esitada lahendus, mis võiks aidata leevendada suhteid läbirääkimistel Venemaaga. Miks mitte ühendada Nabucco gaasitorustiku alane tegevus South Streami projektiga? Võib-olla see aitaks asjadel veidi maha rahuneda.

Kolmas tegevuskava on vähendada importi või isegi see täielikult lõpetada, mis oleks ideaalne lahendus. Selle saavutamiseks peame purustama sümbiootilise seose suureneva kasvu ja suureneva energiatarbimise vahel. On tõepoolest oluline, et kasv ei tekitaks automaatselt võrdväärset energiatarbimise tõusu. Loomulikult peame välja töötama taastuvad ja madala CO2 sisaldusega energiavormid ning meie kolleegi hr Turmes’i esitatud raport on samm selles suunas. Energeetikas tõhus olemine tähendab ka energia kokkuhoidu, mis on see, mida me ei tee piisavalt praegu. Tekstid, mis võetakse siin päevakorda, on kõvasti hilinenud. Me peame keskenduma füüsilistele ja tehnoloogilistele energiasäilitamise võimsustele ja tõepoolest nendele elementidele, mis toimivad edasitoimetamisvahenditena energiatarbimisel.

Kas te võiksite öelda meile, hr Borloo, kas teil on suuri lootusi energeetika-kliima paketi vastuvõtmise osas mis tahes ajal eelolevatel nädalatel? Mida oleks vaja enne ambitsioonika meetmete paketi kokkupanemist nende mitmesuguste eesmärkide täitmiseks?

 
  
MPphoto
 

  Esko Seppänen, autor. (FI) Hr juhataja, volinik, kompromissotsuses on energiahindadest välja jäetud spekulatsiooni olulisus energiahinna tõusus. Virtuaalset naftat müüakse tuletisinstrumentide turul siiski kuus korda rohkem kui füüsilist naftat. Elektrienergia hind on samuti seotud väärtpaberituruga: virtuaalset elektrienergiat müüakse energiaturgudel kallimalt kui füüsilist elektrienergiat ning Euroopa energiabörsil maksab see viis korda rohkem.

On väga palju tõendeid pettuse kohta börsiväliste tuletisinstrumentide turul, mis on reguleerimata ja mille üle börsid ise järelevalvet ei teosta. Elektrienergia harmoneerimine tingib automaatsed üllatuslikud kasumid suurtele ettevõtetele ja 2013. aastaks suurendab heidetega kauplemine spekulatsiooni ulatust mitmekordselt.

Tarbijad on sunnitud energia tuletisinstrumentide turul maksma spekulatsiooni eest, samal viisil, nagu nad tegid seda kõrge riskitasemega (subprime) hüpoteeklaenude turul Ameerika Ühendriikides: kasumid erastati ja kahjumeid sotsialiseeritakse. Kapitalism on kasiino, kus energiahind loositakse börsidel. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Louis Borloo, nõukogu eesistuja.(FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, olles ära kuulanud need erinevad küsimused, mida peaaegu igaüks näib esitavat, lubagem mul teha mõned omapoolsed märkused.

Esimene käsitleb hindade muutumise ettearvamatust: ühel hetkel 10 USD, siis 140 veidi aega tagasi, nüüd on tagasi 100 juures. Tegelikult tundub olevat seosetus toote enda hinnaliseks muutumise viisi ja sellel samal kaubal põhineva finantsturu vahel. Kuid pikaajalises perspektiivis näib mulle üsna selge olevat, et spekulandid on alati aktiivsed seni, kuni meie arusaam on see, et ülemaailmsed energiavajadused – mis kasvavad jätkuvalt – ei põhine uuel energialiikide kombinatsioonil, mis toetub vähem süsivesinikele.

Peale selle märgin ma, et juuni lõpus Jeddah’s, kus volinik Piebalgs ja mina osalesime kõikide tootja- ja tarbijariikide kohtumisel, oli üldine sõnum absoluutselt selge. Ootused olid silmanähtavad: peamised tarbijariigid peavad viitama oma selgetele kavatsustele muuta oma energialiikide kombinatsiooni, rakendama energiatõhususe meetmeid ja muutuma vähem sõltuvaks süsivesinikest. Tootjad ise on kõik selle poolt. Minu arvates on tulevane kliima-energia pakett just selline ja ma usun, et Euroopa 500 miljonit tarbijat ütlevad: kasutagem rohkem kohalikult toodetud energiat, rohkem teistest sõltumatut energiamajandust ning seadkem sisse otsesem side tootjate ja tarbijate vahel.

Peale selle on lühiajalises perspektiivis selge, et lahendada tuleb mitmesuguseid regulatiivseid probleeme, sealhulgas juurdepääs teabele kaubanduslike varude kohta ja see ei tähenda mitte ainult strateegilisi varusid. Ameerika Ühendriigid teevad seda, Jaapan teeb seda. Komisjonil on palutud mõelda selle üle. Ma arvan, et oktoobri lõpus või novembri alguses esitab komisjon ettepaneku, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus selles valdkonnas väga lühikese aja pärast. Kuid nõuetekohane strateegia teistest sõltumatu energiamajanduse ja erinevate energialiikide kombinatsiooni osas kujutab siiski kõige tõhusamat vastust kesk- ja pikaajalises perspektiivis.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige Hr juhataja, ma arvan, et need on väga õigeaegsed küsimused ja see on väga tähtis arutelu. Komisjon vormistab praegu teist strateegilist energiaülevaadet, mis põhineb samuti aruteludel sellel täiskogul. Ma loodan, et see teine strateegiline energiaülevaade võetakse vastu novembris ja eelkõige hõlmab see küsimusi, mida me oleme täna käsitlenud.

Kindlasti on piir, milleni me saame teha ettepanekuid strateegilises energiaülevaates, tulenevalt Lissaboni lepingu ratifitseerimisest, sest on olemas energiaalane artikkel, mis annaks palju rohkem võimalusi vastuse viimistlemiseks. Kuid me saame siiski üsna palju ära teha.

Komisjon jagab arvamust, et naftahinnad jäävad tõenäoliselt kõrgeks kesk- ja pikaajalises perspektiivis. Seda liiki prognoosi põhjendus on kõikumine igapäevastel turgudel. Isegi kui praegu on naftahind 106 USD või 110 USD barreli kohta, mis on palju madalam, kui see oli mõni aeg tagasi, 145 USD, muudab igapäevane kõikumine olukorra suhteliselt raskesti prognoositavaks ja see avaldab kindlasti suurt, laiaulatuslikku mõju ja väärib reageerimist.

Kuigi on selgelt vajadus liikmesriikidepoolse lühiajalise meetme järele, et leevendada mõju kõige haavatavamatele majapidamistele, peaks peamine poliitiline vastus olema suunatud sellele, et hõlbustada meie üleminekut selgelt jätkusuutlikematele energia tootmise ja tarbimise viisidele. Teisisõnu: saavutada oma eesmärk saada madala süsinikusisaldusega ja energiatõhusaks majanduseks. Selle tegemiseks on oluline arendada komisjoni ettepanekuid kliima- ja energiapoliitika osas, jätkates järjekindlalt Euroopa Ülemkogu poliitilisi kohustusi.

Struktuursete reformide osas. Oluline on rõhutada, et me kogeme energia-, mitte ainult naftahinna tõusu: see puudutab ka kivisütt, gaasi ja seega mõjutab ka elektrienergia hindu. Seosed nende hindade vahel on seotud hinnakujunduse struktuuriga: näiteks gaasilepingud kasutavad sageli nafta võrdlushindu; gaasil põhinev elektrienergia tootmine on üha enam marginaalne ja seega hinda määrav. Seetõttu ma arvan, et on väga oluline käsitleda mitte ainult naftahindadega, vaid kõikide sektoritega seotud küsimusi. Olukord kindlasti suurendab vajadust ergutada konkurentsi kogu energiasektoris. Sel põhjusel sooviksin ma taas rõhutada, kui oluline on jõuda kolmanda riikliku energiaturu paketi kokkuleppeni.

Euroopa võib töötada ja peab töötama välja oma tugevad küljed, et tegelda kiiresti muutuva ülemaailmse energiamajandusega. Hästi funktsioneeriv, täielikult omavahel ühendatud ja konkurentsivõimeline ELi ülene siseturg on vastuseks. See vähendab Euroopa haavatavust energiatarne häiretele ning aitab kaasa meie koostööle energiatootja ja transiitriikidega. Solidaarsust kriisis olevate liikmesriikidega võimaldavad Euroopa võrgustikud.

Euroopa energia naftavarude kohta oleme nüüd koostanud õigusaktid, mis käsitlevad selgelt kahte asja: esiteks, need naftavarud on alati kättesaadavad kriisi ajal ja neid saab hõlpsasti kasutada; ja teiseks käsitlevad need nimetatud pretsedendi küsimusi, läbipaistvust ja iganädalast aruandlust kaubanduslike varude kohta. Selles osas, kuigi me ei ole suurim naftatarbija maailmas, oleme suutelised mõjutama läbipaistvust turul ning vähendama kõikumist ja spekulatsiooni taset turul.

Spekulatsioon on kindlasti probleem. Me oleme teinud analüüsi. Olemasolev tõendusmaterjal viitab sellele, et pakkumine ja nõudlus on peamised naftahindu määravad tegurid ning et need alustoed on pandud toestama kõrgeid hindu tulevikus. Kuid samal ajal jätkame oma tööd, analüüsides, milline mõju on spekulatsioonil teatud ajahetkel ning kas on reaalset võimalust kõikumise vähendamiseks ja kehtestada suurem järelevalve energiaturul.

Igal juhul on väga selge, et kindlasti tuleb saavutada läbipaistvus naftaturgudel, nii lepingute ja seotud finantsinstrumentide kui ka aluspõhimõtete suhtes. Ma soovin samuti öelda, et nii komisjon kui ka riiklikud konkurentsiametid tegutsevad äriühingu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu. Sel viisil saame edastada naftahindade muutusi tarbijatele, sest tarbijad kasutavad rafineeritud tooteid. Komisjon teeb täiendavaid jõupingutusi selles osas – me järgime seda küsimust –ja mitmed konkurentsiametid liikmesriikides on alustanud selle uurimist, millal ja kui kiiresti edastatakse naftahinna muutused tarbijatele. Samal ajal on väga selge, et liikmesriikide vahel on erinevusi, sest asjaomastel äriühingutel on erinevad hankestrateegiad. Mõnes riigis on biokütuse segud, mis samuti mõjutavad hindade vastavalt naftahinnale muutmise võimaluse kiirust. Igal juhul peaks see olema väga selgelt kõikide monopolidevastaste ametite tähelepanu keskmes.

Energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja mitmekesistamine: on väga selge, et meie peamised suunad on meie energia- ja kliimapoliitika ning see saab olema väljapaistval kohal meie strateegilises energiaülevaates.

Juba on olemas oluline Euroopa õigusraamistik. Lisaks võetakse mitmeid meetmeid kehtiva energiatõhususe tegevuskava kohaselt, sealhulgas seadusandlikud algatused ja uuringud. Ning on ka tugimeetmeid, näiteks programm „Arukas energeetika – Euroopa”.

Olemasolevate ELi õigusaktide osas on just nende rakendamine väga oluline. Ambitsioonikat 2020. aasta eesmärki energia kokkuhoiu osas ei saa täita liikmesriikidepoolse piisava ülevõtmiseta. Komisjon püüab jõuliselt määrata kindlaks rikkumisprotseduurid tagamaks, et liikmesriigid tõepoolest rakendavad oma olemasolevaid ELi õigusakte.

Käesoleval aastal võtab komisjon vastu ka energiatõhususe paketi. See hõlmab teatist põhjaliku ülevaatega komisjoni ambitsioonide kohta energiatõhususe osas, samuti seadusandlike ja poliitiliste algatuste osas – eelkõige silmapaistvad ettepanekud ehitiste energiatõhususe direktiivi uuestisõnastamise osas, samuti energiamärgistuse direktiivi muutmiseks, et tagada tõhusam ja dünaamilisem märgistamine. On ilmselge, et jätkuvalt kõrged energiahinnad tingivad täiendava vajaduse meetmete järele selles valdkonnas. Ja me saame ka selgelt kaasata Euroopa Investeerimispanga sellesse valdkonda.

Euroopa Ülemkogu, analüüsides asjakohaseid reageeringuid kõrgele naftahinnale, rõhutab jätkusuutliku ja piisava maksusüsteemi olulisust.

ELil ja selle liikmesriikidel on märkimisväärselt ruumi, et süstemaatilisemalt ja tõhusamalt ära kasutada maksustamist energia kokkuhoiu ergutamiseks. Komisjon kavatseb esitada ettepanekud ja soovitused maksustamise ja maksusoodustuste, sealhulgas käibemaksusoodustuste tulusaks kasutamiseks, et edendada energiatõhusate kaupade ja teenuste pakkumist ja nõudlust.

Peale selle, vaadates läbi energia maksustamise direktiivi, uurib komisjon seda, kuidas ta saaks paremini toetada ELi energia- ja kliimapoliitikat, julgustades energiatõhusust ja heidete vähendamisi. Maanteede maksustamise laiaulatuslikum ja süstemaatilisem kasutamine kooskõlas komisjoni keskkonnahoidliku transpordi teatise põhimõtetega ergutaks ka liikumist energiatõhusamate läbipaistvuse eeskirjade suunas.

Alternatiivse energia tehnoloogiate ja uurimistöö osas lubagem mul juhtida teie tähelepanu asjaolule, et me oleme koostamas teatist madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate kohta, mis kujutab järelmeedet Euroopa strateegilise energiatehnoloogia kavale. Komisjon analüüsib ressursside vajadust pikaajalise uurimis- ja arengutöö, suuremastaabiliste näidisprojektide ja varase etapi kommertsialiseerimise jaoks. Me kaalume meetmeid, mis kasutavad kõige paremini ära riiklikku investeeringut täiendava erainvesteeringu mõjutamiseks, nagu spetsiifilise võimaluse loomine suuremastaabiliste näidisprojektide loomiseks. See võiks tugineda olemasolevatele vahenditele, nagu riskijagamisrahastu, mis on komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühine algatus. Samuti julgustab komisjon liikmesriike kasutama riiklikke ressursse, nagu potentsiaalsed ressursid, mida saab hankida CO2 lubade enammüügi teel muudetud heitkogustega kauplemise skeemides.

Energiajulgeoleku ja välispoliitika aspektide osas pöördun ma tagasi idee juurde, et Euroopa saab muuta ja peab muutma paremaks on tugevaid külgi, et toime tulla kiiresti muutuva ülemaailmse energiamajandusega. Sise- ja välispoliitika töötavad energia valdkonnas koos. Mida tugevam on ühtne Euroopa energiaturg, seda tugevam on see väliste energiatarnijate suhtes. Me soovime mitmekesistamist selliste riikidega nagu Aserbaidžaan, Türkmenistan, Egiptus, Iraak, Nigeeria, kuid on selge, et me ergutame ka prognoositavaid suhteid praeguste tarnijatega, nagu Venemaa, ja kindlasti uurime väga võimalust, et Norra võiks suurendada tarnet turule, sest on ilmselge, et ELi turg on atraktiivne tarnijatele ning me ei tohiks karta, et meil saab gaas otsa, kuid me peaksime tõepoolest püüdma saada konkurentsivõimelisi tarneid Euroopa turule ja mitte sattuma olukorda, kus meid saaks šantažeerida hindade osas.

Seoses abiga naftat importivatele arenguriikidele. Arvestades energiale juurdepääsu ja energiahinna tugevat mõju arengule ja ülemaailmsetele kliimamuutustele, on energeetikaalane koostöö üha enam oluline kogu meie arenguabi meetmete käigus. See oli keskne teema minu ja voliniku Micheli ühisel visiidil Aafrika Liitu ja mitmesse Aafrika riiki käesoleva kuu alguses. Me investeerime olulisi ressursse nende riikide liikumise toetamiseks, mitte ainult energiavaesuse kõrvaldamiseks, vaid selleks, et nad varustaks end uute ja puhaste energiaallikatega.

Makromajanduslike ja sotsiaalsete aspeketide teemal: nafta hinnatasemete tõus pani kindlasti pingelisse olukorda tarbijad ja teatud majandussektorid, millel seisavad ees keerulised kohanemisprotsessid. Lähemast ajast rääkides, enamik liikmesriike on võtnud või kaaluvad hetkel lühiajalisi meetmeid vastusena energiahindade hiljutisele järsule tõusule. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega keskendub enamik neist poliitikatest haavatavatele majapidamistele. Mõned liikmesriigid on ka võtnud või arutanud ajutisi meetmeid, mis on suunatud konkreetsetele sektoritele.

Kuna kõrged energiahinnad jäävad eeldatavasti kehtima pikaks ajaks, on oluline, et poliitilised meetmed on suunatud sellele, et hõlbustada struktuurset nihet tootmise, transpordi ja tarbimise jätkusuutlikemate mudelite poole. See viitab ka paindlike toote- ja tööjõuturgude ning Lissaboni tegevuskava märkimisväärsusele ning madala süsinikusisaldusega ja kõrge energiatõhususega majandusele ülemineku tähtsusele.

Kuid ma usun, et ei ole selgelt ühte vastust neile küsimustele. Siiski, meie pakutav raamistik koos energia- ja kliimamuutuse paketiga ning energia siseturu paketiga on selgrooks, sest mida varem see vastu võetakse, seda tugevam see on ning tekib rohkem konkurentsi ja hinnad muutuvad tarbijate jaoks madalamaks. Samal ajal me peaksime olema avatud ja ausad ning ütlema inimestele: ärge lootke, et naftahinnad langevad tagasi tasemele 20 USA dollarit barreli kohta. See tähendab, et igaüks meist peaks muutma ka oma käitumist, sest osa sellest probleemist on meie käitumine, ja ma arvan, et me peaksime tegelikult pöörama tõelist tähelepanu oma igapäevaelus.

 
  
MPphoto
 

  Jerzy Buzek, fraktsiooni PPE-DE nimel (PL) Hr juhataja, me seisame silmitsi kahe erineva probleemiga. Esimene on seotud nafta- ja gaasihinnaga. Euroopa Liit impordib enamikku eespool nimetatud ressurssidest. Teine puudutab elektrienergia hinda.

Esimese punkti osas sooviksin ma öelda, et nafta- ja gaasihinnad võivad langeda, kui tootjad, mitte ainult tarbijad, hakkavad alluma turujõududele. See on teemaks Euroopa Liidu läbirääkimistel Venemaaga, Põhja-Aafrika riikidega ja OPECiga. Me peame samuti märkimisväärselt parandama energiatõhusust ja energia säästmist. Meie kohus on seda teha ja me peaksime prioritiseerima seda ülesannet. Me oleme arutanud seda juba kaua. Ilmselt peaksime me edendama ka taastuvate energiaallikate kasutamist, kuna see kasutaks ära meie sisemisi energiavarusid. Kuid sellest siiski ei jätku meie eesmärkideks. Seetõttu peame kaaluma oma kivisöe- ja tuumaenergiat. Kui me soovime ennetada drastilisi hinnatõuse, ei saa me lubada endale nende kahe energiaallika tähelepanuta jätmist.

See viib meid teise punktini, nimelt elektrienergiani. Elektrienergia maksumust saaks vähendada kindla püüdega luua ühtne Euroopa energiaturg. Vaja on kiiresti rakendada kolmas energiapakett. Me saame kontrollida elektrienergia hindu ka energia- ja kliimamuutuse paketi mõistliku ja järkjärgulise rakendamise kaudu. See on eriti oluline elektrienergia sektori jaoks. Seoses viimasega on oluline kaaluda võrdlusuuringut või sammsammulisi kokkuleppeid heitkogustega kauplemise skeemi direktiivis.

Ma sooviksin tänada komisjoni sellise raske töö ettevõtmises neis küsimustes ning resolutsiooni autoreid teema tõstatamise eest.

 
  
MPphoto
 

  Robert Goebbels, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Hr juhataja, 2. jaanuaril 2008 pakkus Richard Arens, kes on ettevõtja Nymexis, 100 000 USD tuhande naftabarreli eest. Naftabarreli hind jõudis 100 USA dollarini esimest korda. Ettevõtja pani välja 5 000 USA dollarit selle tehingu eest. Ta müüs selle kohe edasi ja seda tehes kannatas kahjumit 800 USA dollarit. See oli väike kahjum ja ta tähistas oma kolleegidega seda, et ta oli esimene, kes murdis psühholoogilise barjääri 100 USA dollarit barreli eest.

New Yorgi kauplejad tähistasid sageli uusi rekordeid järgnevatel kuudel. 14. juulil jõudis naftahind 148 USA dollarini barreli eest. Isegi kui hinnad praegu jälle langevad, on kahju juba tehtud. Naftahindade plahvatuslik tõus on tinginud meeletu spekulatsiooni toorainete, sealhulgas toiduainete osas.

Ülemaailmne majandus ei saa turgudeta hakkama, kuid finantsmaailmale on vastuvõetamatu lubada endale tegeleda kaubanduslike hasartmängudega, mis on rohkem paslikud hasartmängukasiinole. Vaid 5 000 USD suuruse hoovaga õnnestus New Yorgi ettevõtjal käivitada spekulatsioonilaine nafta osas, mis vallandas segaduse kõikjal maailma majanduses. Väärtpaberituruasutused panid lõpuks pidurid peale sellele täielikule spekulatsioonile, keelates ettevõtjatel vähemalt ajutiselt müüa aktsiaid, mida nad ei omanud – protsess, mida nimetatakse katteta müügiks, mille käigus aktsiaid ei laenata. Kui me tahame ohjeldada seda ebatervislikku praktikat, siis ei vaja me mitte ajutisi eeskirju, vaid absoluutselt rangeid regulatsioone. Seetõttu peame olema palju järjepidevamad selles, kuidas me kontrollime spekulantide hasartmänge. USA senatis on praegu arutlusel ettepanek, millega tahetakse suurendada vähemalt 25 %ni tegelikku panust, mille ettevõtjad käivad välja iga tehingu eest. Sellega hoitaks ära mitmeid riskantseid hasartmänge, mis hetkel ei põhine millelgi muul kui väikesel muutusel.

Üksnes USA toorainete turul investeeritud rahasumma on suurenenud kümme korda viimase nelja aasta jooksul. Hinnaindeks 25 peamise kaubaartikli kohta on plahvatuslikult suurenenud enam kui 200 %. Hinnatasemeid ei määra enam mitte toorainete füüsiline pakkumine ja efektiivne nõudlus nende järele, vaid finantsturgude spekulatiivsed mehhanismid. Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul oli 60 % Ameerika naftaturul tehtud tehingutest virtuaalse nafta kohta, mida korduvalt müüdi ja edasi müüdi. Börssi ei kasutata enam vahendina nn keerulise vahepala kohandamiseks olemasoleva pakkumise ja tegeliku nõudmise vahel, see on muutunud paigaks, kus tehakse panuseid finantstoodetele, mis on niivõrd keerukad, et neist arusaamine ei ole jõukohane isegi finantsettevõtete juhtidele. Ainus asi, mis läheb kauplejatele ja nende bossidele korda, on boonus. Kõik need „kuldsed poisid” sellest ülemaailmsest kasiinost on pistnud taskusse miljoneid, samal ajal kaotades oma klientidele kuuluvaid miljardeid. Kasumid tehti rahaks, samas kahjumid on praegu natsionaliseeritud. Ameerika maksumaksjad peavad laduma välja enam kui 1 000 miljardit USA dollarit, et maksta kinni finantsmaailma halvad krediidid. See on võrdväärne seitsmekordse ELi eelarvega.

Ka Euroopas on ostujõud madal, krediit on muutunud kallimaks ja majandussurutis on terendumas. Komisjon ja riikide valitsused on alati keeldunud kehtestamast liiga palju regulatsioone finantsturgudele, mis olid tuntud oma tõhususe poolest. Kuid nende finantsgeeniuste täieliku hinguselemineku tõttu peavad riigiasutused nüüd kiiresti tegutsema, kehtestades rangemaid eeskirju ja võttes rangemaid meetmeid, et vältida metsiku spekulatsiooni esinemist turgudel, sealhulgas naftaturul.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos Santos
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Liam Aylward, fraktsiooni UEN nimel. – Hr juhataja, mul on hea meel selle üle, et arutelu hõlmab kõiki energiahindu, mitte ainult naftahinda, mis on loomulikult suur probleem. Viimase aasta jooksul ei ole mitte üksnes nafta elanud üle hinnašokki: kivisöe- ja gaasihind tõuseb sama kiiresti kui naftahind, kui isegi mitte kiiremini. Ja nagu alati, kannatavad tarbijad kõige rohkem.

Energiahindade suur tõus paneb tohutu surve keskmise tarbija eelarvele. Esindades rahvast poliitilisel tasemel, on meie ülesanne rakendada poliitikaid, mis tagavad jätkusuutliku kütusega varustatuse mõistliku hinnaga. Kuidas me saame seda teha, kui kütuseallikate varud on ammendumas? Me peaksime suuremal määral keskenduma taastuvale energiale ja ressurssidele. Me peaksime suurendama alternatiivsete kütuseallikate uuringut ja investeeringut neisse. See ei ole mingil juhul uus idee, kuid seni ei ole me veel piisavalt teinud selles suhtes. Meil on kohustus Euroopa inimeste ees ja oma keskkonna pärast peame muutma oma sõnad tegudeks.

Keskkonnakaitse ja tarbija finantsiline heaolu ei ole vastastikku välistavad eesmärgid. Kulutades rohkem raha, aega ja ressursse taastuvenergiale, võime saavutada mõlemat ja tagada jätkusuutliku energiatarne tulevikuks.

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, hr Goebbelsil on üsna õigus, et naftahindade osas toimub tohutu spekulatsioon, ning ka hr Borloo ja hr Piebalgs ütlesid seda sama. Rohelised, sotsialistid ja ühendatud vasakpoolsed on kõik pannud lauale muudatusettepanekud, millega tahetakse tagada, et meie resolutsioon võtab seda küsimust arvesse, ning ma loodan, et parempoolsed, kes tervitasid täna ideed meetmete kohta metsiku spekulatsiooniga võitlemiseks naftaturul – ja mul on hea meel selle üle – hääletavad meie muudatusettepanekute poolt homme. Oleks naeruväärne, kui see täiskogu hääletataks resolutsiooni poolt, mis ei käsitle üleliigset spekulatsiooni naftaturgudel.

Teine oluline küsimus on sotsiaalne aspekt. Me peame aitama oma ühiskonna vaeseimaid liikmeid sellest olukorrast välja. Mina omalt poolt soovitaksin eesmärgistatud abi. Parem oleks anda vaesematele majapidamistele 100 eurot, kui ajada õhumulle selliste nn heade ideedega nagu käibemaksu vähendamine. Selle arvamuse, mis on nii kallis hr Sarkozyle, lükkab parlament homme kindlasti tagasi, sest me oleksime pigem hr Borlooga ühel meelel, kes on bonus-malus süsteemi kasutamise poolt, millega antakse kodanikele juurdepääs teenustele ja seadmetele, mis tarbivad vähem energiat.

Lubagem mul teha vaid kaks lõppmärkust. Esiteks, me suudame käsitleda ainult jaotamisfondi küsimust, tehes edusamme energiamajanduse ja taastuvenergiaallikate juhtimise valdkonnas. Seetõttu ma küsin volinikult, kas komisjonil lastakse taas rumalana näida, esitades strateegiadokumendi energia ja energiaturvalisuse kohta, kus on jäetud käsitlemata transpordi küsimus? Üheski projektis, mida ma olen näinud, ei mainita transporti. See on naeruväärne, sest Euroopa on väga tugevalt sõltuv naftast, mitte gaasist, ning selle kohta ei ole mitte midagi mainitud teie dokumendis.

Nüüd lõppmärkus hr Borloole: täna arutas Coreper taastuvenergiaallikaid ja mina ei saa enam aru eesistujariigist Prantsusmaast. Te õõnestate asju rendez-vous klausliga, sealhulgas 20 % eesmärki. Õnneks lükkas enamik liikmesriike täna selle ettepaneku tagasi. Seetõttu pöörduksin ma otse eesistujariigi Prantsusmaa poole: lõpetage selle direktiivi ohustamine, sest see on väga oluline dokument.

 
  
MPphoto
 

  Sergej Kozlík (NI). - (SK) Euroopal on suurepärane võimalus mõjutada energiahindu, saavutades muudel ressurssidel kui nafta ja gaas põhineva oma energia piisava tootmise. Kuid kas Euroopa läheb seda teed?

1980. aastatel alustasid Slovakkia ja Ungari Gabčíkovo-Nagymaros hüdroelektrijaama ühist ehitamist. Hiljem astus Ungari projektist välja ja Slovakkia lõpetas üksinda hüdroelektrijaama ehitamise. Energiatootmise asemel oli tulemuseks pigem rahvusvaheline arbitraaživaidlus, mille tulemused on Ungari siiski tähelepanuta jätnud.

1990. aastatel investeeris Slovakkia märkimisväärseid ressursse turvalisuse parandamiseks ja Jaslovské Bohunice tuumaelektrijaama tööea pikendamiseks. Rahvusvaheline Aatomienergia Komisjon kinnitas, et ohutusnormid on täidetud. Euroopa Liiduga ühinemise protsessi käigus oli Slovakkia siiski kohustatud ennetähtaegselt sulgema kaks reaktorit elektrijaamas.

Euroopa Komisjon kaalub hetkel kahe täiendava reaktori ehitamist Mochovce tuumaelektrijaamas. Kaks esimest reaktorit töötavad juba turvaliselt ja tõhusalt. Euroopa Komisjon võtab endale siiski aega vastuse esitamisel. Slovakkia näitest ilmneb, et meie oma tootmise suurendamise ja seeläbi energiahindade kontrollimiseni on Euroopas endiselt väga pikk tee.

 
  
MPphoto
 

  Margaritis Schinas (PPE-DE).(EL) Hr juhataja, naftahindade tõus käesoleval aastal on suur skandaal, mis puudutab kõige madalama sissetulekuga majapidamisi Euroopas. See nõuab poliitilisi vastuseid, samuti kohandumist keskkonnasõbraliku majandusega, torustikepoliitikat ja energiapaketi poliitikat, me peame kindlasti võitma võitluse naftakartellide vastu.

Hetkel tegutsevad kaks naftakartelli Euroopa kodanike kulul.

Üks on rahvusvaheline naftakartell, mida me ei käsitle ühehäälselt – või üldse mitte mingil häälel –, sest kui OPEC tegutseb, ei tunne ta mitte mingit survet ELilt, mis takistaks tal tegutsemist.

On olemas ka teine kartell, Euroopa enda turul, volinik, teie kolleegist volinik, kes vastutab konkurentsi eest, jälgib seda endiselt sekkumata. Ma arvan, et peale kasumisaamise küsimuse, mille hr Goebbels on üsna õigesti tõstatanud, peame tegelema läbipaistvuse puudumisega naftatoodete siseturul. See on suurepärane võimalus Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile, millelt me ootame mõningat tegevust kodanike huvides, sest, kui ma ei eksi, jääb konkurentsipoliitika ühenduse vastutusalasse.

Kui meil on siis probleeme OPECiga, rakendagem ELis konkurentsipoliitikat.

 
  
MPphoto
 

  Eluned Morgan (PSE). - Hr juhataja, selles, kuidas EL energiat toodab ja tarbib, tuleb teha radikaalseid muudatusi. See on põhinenud komisjonipoolsel kolmesuunalisel strateegial: tarnekindlus, jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime. Kuid komisjon jättis välja väga olulise osa sellest arutelust, nimelt taskukohasuse.

Alates energiaalase rohelise raamatu väljaandmisest on sotsialistid nõudnud praeguses parlamendis tarbijate asetamist juhtivale kohale. Me soovime näha energiavaesust käesoleva arutelu osana. Seni ei ole ELis mitte mingeid riiklikke definitsioone, samuti ei koguta andmeid, seega ei ole meil aimu selle probleemi ulatusest. Me teame, et energiahinnad on tõusnud tohutult kiiresti ja need puudutavad kõige valusamalt kõige haavatavamaid meie ühiskonnas.

Ma soovin hoiatada nõukogu, et läbirääkimistel elektrienergia ja gaasi direktiivide üle, mida me peagi alustame, on energiavaesuse küsimus väga oluline kokkuleppe jaoks. Me ei kavatse teile varvastele astuda. Me nõuame riiklikku sekkumist selles osas – mitte ühenduse meetmeid –, kuid me eeldame meetmeid energiavaesuse osas kõige vaesemate inimeste jaoks ELis.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma söandan mainida, et keegi ei suuda ilmselt vaid ühe minuti jooksul öelda, kuidas ohjeldada tõusvaid energiahindu. Püüdkem seda olukorda kokkuvõtlikult esitada: esiteks, me vajame riiklikke sotsiaalpoliitikaid kõige haavatavamate rühmade ja väikeettevõtete, nagu kalurid, kuid ka riigiasutuste jaoks. Seetõttu pooldan ma eesmärgistatud sotsiaalmeetmeid, nagu hr Turmes ütles. Edasi, me vajame erinevat poliitikat tootjakartellide ja

-riikide suhtes, nagu hr Buzek ja võib-olla ka teised on öelnud. See on kahtlemata väga oluline.

Ma soovin rõhutada ka veel ühte aspekti, mille suhtes me sageli ei saavuta mitte midagi. See on küsimus aktsiisimaksust. Kui maksimumhinnale, mida valitsused võiksid kütuse eest küsida, seada piir, siis korrigeeritaks aktsiisimaksu automaatselt selle piirini, rikkumata fiskaalsubsidiaarsust või vaba konkurentsi seadusi.

Miks mitte kaaluda seda ideed? Mulle tundub, et hr Piebalgs vihjas, et ta pooldab midagi sarnast.

Üldiselt rääkides, minu arvates me vajame strateegiat, mis soosib neid, kes tarbivad vähem ja karistab neid, kes tarbivad rohkem: teisisõnu – strateegiat, mis soosib energiatõhusust. Kuid me vajame ka meetmeid, mida veel ei eksisteeri, piiri panemiseks spekulatsioonile ning jaehindade ja tootmiskulude kahepoolseks korrigeerimiseks.

 
  
MPphoto
 

  Vito Bonsignore (PPE-DE). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, energiahindade trend kägistab majandust ja nõrgendab perede ostujõudu, kes näevad energiaarvete järeleandmatut tõusu.

Selles uues kontekstis on ilmselge side energiahindade ja välispoliitika vahel ning seega ka tootjariikide suurem poliitiline mõju. Euroopa peab selgelt järgima lühiajalist strateegiat, mis põhineb taastuvenergiaallikate kasutamise kiirendamisel, uute meetodite edendamisel ja otsimisel loodusliku, puhta energia kasutuselevõtmiseks ja uute torustike ehitamiseks. Seetõttu on oluline suurendada oma nafta- ja gaasireserve.

Kõik see ei ole piisav; vaja on uusi algatusi. Ma rõhutaksin peaminister Berlusconi poolt mõni nädal tagasi esitatud kahte ettepanekut: kõikide energiat ostvate riikide kokkutulek ja seega maksimumhinna kehtestamine; ning põhiplaani käivitamine tuumaelektrijaamade kohta. Kas komisjon saab vastata neile kahele ettepanekule, volinik? Kui te selgitate selle strateegiaid erineva tuleviku kujundamiseks tarnete osas, kas te saate meile öelda, niivõrd kui te teate, kas finantsspekulatsioon toimub ja mida komisjon kavatseb selles osas teha?

 
  
MPphoto
 

  Reino Paasilinna (PSE). - (FI) Hr juhataja, see resolutsioon on oluline ja meil on oma põhiseisukoht selle suhtes. Käesolev olukord on sama tormine nagu Bermuda kolmnurk ning sõltumine, kliimaprobleemid ja hinnad, mida vaesed ei suuda maksta, panevad mere lainetama – ärgem unustagem spekulante ja toiduainete hindu.

Energia kokkuhoid on vajalik ja kõige tõhusam lahendus, seda me teame. Vaeste süsinikdioksiidi heidete mõju on siiski väike võrreldes rikastega, kellel ei ole kavatsust tegelikult seda vähendada, kuid kes on lihtsalt valmis rohkem maksma.

Kas me peaksime selles olukorras kasutusele võtma õigusaktid energia progressiivse maksustamise kohta? Need, kellel on võimalik maksta, maksaksid energia eest vastavalt rohkem. Või kas me peaksime kehtestama kõrgema hinna kaupadele, mis tarbivad palju energiat, või teenustele, mis seda raiskavad? Spekulandid tuleb ilmselgelt kontrolli alla võtta. Me räägime jätkusuutlikust arengust: selle peategelased on energiat kokkuhoidvad ja nende olukorda tuleb korraldada jätkusuutlikult. See on meie põhiseisukoht.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Hr juhataja, ELi toetatavate projektide hulgas on ühtne elektrienergia turg Iirimaa saarel. Kas komisjon oskab selgitada, miks see ei toimi Põhja-Iirimaa tarbijate jaoks ning miks stabiilsuse ja säästmise asemel oleme näinud tohutut 52 % ülespoole nihkumist alates käesoleva aasta jaanuarist ja üha süvenevat lõhet hindadega ülejäänud Ühendkuningriigis, kus samal perioodil tõusid hinnad 29 %? Iseenesest palju, kuid palju vähem kui 52 %.

Kas komisjon uurib selle skeemi nurjumist, et täita minister Doddsi lubadus, kui ta käivitas selle skeemi, tõhususe suurendamise ja tugevama konkurentsi osas, et aidata vähendada elektrienergia hulgihinda, koos tohutu hulga hüvedega, mida tema sõnul tarbija pidi saama? Vähem kui aasta hiljem kõlab see minu valijate jaoks tõepoolest väga õõnsalt. Eelkõige, kas komisjon uurib ühtse elektrienergia turu läbikukkumisele kaasaaitamist seeläbi, et ei käsitletud piisavalt ESB domineerimist lõunaturul ja sellest tingitud konkurentsi puudumist, mis on aga loomulikult hädavajalik eduks mis tahes ühtsel elektrienergia turul?

 
  
MPphoto
 

  Ari Vatanen (PPE-DE). - Hr juhataja, me räägime alati taastuvenergiast, kui me räägime hindadest. Jah, me teame, et see läheb meile maksma nii üht kui teist ning seega on finantsvastutus energiahindade eest läinud oma rada. Kuidas jääb aga selle 80 %ga? Kuidas jääb homse suureneva energiatarbimise vajaduste rahuldamisega?

Vaadakem Nord Streami. Me vaid räägime keskkonnakaitsestandarditest Nord Streami osas. Kuid see sarnaneb veidi selle köie standardite vaatamisele, mis on silmusena teie kaela ümber, sest Nord Stream ja taolised projektid vähendavad meie energiasõltuvust, kui me peame suurendama oma sõltumatust.

Seega, mida me kavatseme teha? Ainus tegelikult vastutustundlik vastus on tuumaenergia: see on sõltumatu, see on odav, see on konkurentsivõimeline ja hind on prognoositav – see on ka heitmevaba ja Venemaa-vaba.

 
  
MPphoto
 

  Atanas Paparizov (PSE).(BG) Hr juhataja, volinik, kerkivate energiahindade tingimustes on eriti oluline tagada suurem läbipaistvus hinnakujunduse osas. Ühtseid eeskirju tuleb reguleerida ühtse Euroopa energiaturu väljaarendamiseks. See annab suurema kindluse uuteks investeeringuteks energiasektorisse ning elektrienergia ja gaasi ülekandevõrkudesse. See on just kolmas energiapakett, mis tuleb nii ruttu kui võimalik vastu võtta ning komisjoni ja nõukogu roll selles osas on eriti märkimisväärne. See pakett tugevdab energiareguleerijate õigusi ja sõltumatust ning ühtlustab nende tegevust hiljuti asutatud agentuuri kaudu. Ka on vaja pöörata erilist tähelepanu energiavaesuse mõistele ja selle mõiste riiklikule määratlusele, muu hulgas selleks, et tagada üldise huvi avalike teenuste mehhanismi kaudu energia miinimumkogus talvel inimeste jaoks, kes elavad allpool vaesuse piiri.

Ma arvan, et kõrgete energiahindade probleemi saaks võtta kontrolli alla ka adekvaatse energiapoliitikaga, mis on mõeldud pakkuma stiimuleid energiatõhususe, taastuvenergiaallikate ja keskkonnasäästlike toodete kasutuselevõtmiseks. Me kaalume huviga ettepanekut energiatõhususe küsimuses, mida volinik Piebalgs arutas oma sõnavõtus.

 
  
MPphoto
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE). - (RO) Vastavalt uurimusele läheb raisku vähemalt 20 % ELis tarbitud energiast. Me peaksime rõhutama, et majapidamistel on ligikaudu 30 %line energia kokkuhoiu potentsiaal, mis tähendab, et ühe kolmandiku praegu korterelamutes kasutatavast energiast saab kokku hoida. Käepärane lahendus on majade kütmise kordaseadmine, kuid see lahendus on ebaõiglaselt jäänud tähelepanuta ja on alafinantseeritud Euroopa Liidu poolt.

Rumeenias näiteks annaks selline kordaseadmine rohkemale kui 600 000 tonnile naftale vastava kokkuhoiu igal aastal. Minu arvates peaks Euroopa Parlament toetama majapidamiste kütmistõhususe parandamisele eraldatavate ELi rahaliste vahendite suurendamist vähemalt 10 % võrra. See on konkreetne, mugav ja jätkusuutlik lahendus probleemidele, mille on kodanikele põhjustanud energiahinna tõus.

 
  
MPphoto
 

  Gyula Hegyi (PSE). - Hr juhataja, ma sooviksin rääkida ainult ühest energiahindade aspektist, nimelt kaugkütte hinnast. Ungaris kasutavad sajad tuhanded majapidamised kaugkütet – enamasti madala sissetulekuga perekonnad – ja selle hind on oluline sotsiaalne küsimus. Kuid aegunud infrastruktuuri tõttu ja muudel tehnilistel põhjustel on kaugküte palju kallim kui individuaalne küte. See on vastuolus terve mõistusega ja keskkonna põhihuvidega. Just sel põhjusel palun ma alati, kui mul on see võimalik, et komisjon ja nõukogu annaksid finantstoetust kaugküttesüsteemide täiustamiseks, et need oleksid sotsiaalselt aktsepteeritavad ja keskkonna seisukohast tõhusad. Seni kuni kaugküte on mõnes liikmesriigis kallim kui individuaalne küte, on mõttetu rääkida energiatõhususest..

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, nõukogu eesistuja, Euroopa Komisjon on avalikustanud meetmete paketi tuumaelektrijaamade turvalisuse ja julgeoleku kohta. Kas te kinnitate, et see pakett on nüüd lõpuks pandud nõukogu töörühma päevakorda, et see võiks tähendada edu eesistujariigi Prantsusmaa jaoks?

Ma soovin küsida volinik Piebalgsilt, kas oleks võimalik rääkida volinik Kovácsiga, et saada teada, kas me võiksime saada mõningaid toetusi ja võimalusi energiasektorisse tehtava investeeringu mahakandmiseks nii, et kasumeid saaks investeerida mõistlikult. See võiks samuti hinnad alla viia.

 
  
MPphoto
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE).(LT) Meie energiaprobleemide lahendamiseks on oluline, et oleks ühtne energiapoliitika, millel on välispoliitika aspektid. Me peame rajama siseturu. Kolmas energiapakett moodustab selle aluse. Kuid direktiiv iseenesest ei ole vastus. Me vajame finantssisendit ja õigete sidemete loomist nii gaasi kui ka elektrienergia vallas. See tagaks meie energiakindluse.

Välisaspekti osas, Euroopa Liit, nagu WTO, peaks rääkima ühehäälselt. Komisjonil peaks olema õigus pidada läbirääkimisi energiahindade osas. See ei peaks olema asi, millest iga riik räägiks eraldi; me peaksime pidama läbirääkimisi sel teemal ühiselt ühe maailmaturul osalejana.

Me peaksime vaatama laiemalt, kes meie energiatarbijad on. Ega me ei ehita gaasitorustikke, kus võiks potentsiaalselt mitte gaasi olla, nagu kahtlustatakse Nord Streami puhul? Kas me näeme Arktikat potentsiaalse energiaallikana?

Ma sooviksin samuti viidata lühiajaliste meetmete tähtsusele. Siin ma pean silmas läbirääkimisi OPECi riikidega ja käibemaksuküsimust.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Beazley (PPE-DE). - Hr juhataja, käesoleva arutelu jooksul on kolleegid sotsialistide ja roheliste ridadest viidanud spekulatsioonile ja sellele, kui aktsepteerimatu see on energiahindade osas, ning ma nõustun nendega. Ma palun neil ka mõtiskleda energia hinnakujunduse poliitilise konteksti üle ja eelkõige Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schroederi karjääri üle, kes töötab hetkel Gazpromis ja üsna selgelt püüdleb huvi suunas, mis on tuumaenergiavaba, kuid nagu Ari Vatanen on meile meelde tuletanud, ei ole vaba Venemaa poliitikast.

Ma sooviksin samuti paluda nõukogu, et ta oma vastuses selgitaks meile tegevuskava ühtse energiapoliitika saavutamiseks ELis, arvestades ajakava. Ja ma soovin küsida volinikult, kas ta on esitanud nõukogule näiteks tabeli Venemaalt pärineva nafta ja gaasi maksumuse kohta võrrelduna Qatarist pärit veeldatud maagaasi, tuumaenergia ja kõikide teiste ressurssidega, sest mulle tundub, et meie valitsused ei tooda tegelikult energiat hindadega, mida tarbijad tegelikult soovivad. Nad järgivad enda poliitilisi huve.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Louis Borloo, nõukogu eesistuja. – (FR) Hr juhataja, siin on kolme liiki teavet. Ma tõesti arvan, et ajastu, mil energiat toodetakse ühes kohas ja siis seda transporditakse ning müüakse kõikjal maailmas, on viinud meid territoriaalsesse olukorda, mis mõjuval põhjusel on saanud ülemaailmse finantskriisi osaks, sest on vihmasadu, mis on kasulik, ja on ka uputused. Kui meil on äkki liiga palju vihma paigas, mis ei suuda seda endasse imada, nimetame seda uputuseks ja katastroofiks ning see tingib kõrvalsaaduste voolu ja kõiges selles akumuleerunud raha pakkumist juhitakse ebareaalsel viisil.

Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, energia on sajandi teema. Ma kuulasin hr Goebbelsit just kõnelemas ja ma olin hämmeldunud tema sõnavõtu emotsionaalse tooni üle. Ma olen seisukohal, et me mitte üksnes ei pea vähendama oma tarbimistasemeid, vaid ka lokaliseerima seda viisil, mis kõrvaldab meie sõltuvuse antud energialiigist. See toob samuti probleeme, nagu see on kivisöe puhul, mis on lokaliseeritud ressurss, mida tuleb arvesse võtta. Me peame lokaliseerima ka spekulatsiooni, me peame piirama seda ja me peame sellega võitlema.

ELi ja OPECi kohtumisel poolteist kuud tagasi tehti ettepanek kaasata spetsialiste põhjaliku ülevaate teostamiseks, püüdes mõista, mis on juhtunud lühiajalises perspektiivis erinevates turusektorites.

Siis on meil pikaajalise ootuse küsimus. Ainus vastus ootuse osas on järgida seda, mida otsustati Jeddahis – nimelt, et Euroopa, mis tähendab, et iga riik Euroopas ja Euroopa tervikuna, peab liikuma energiatõhususe ja vähenenud tarbimise suunas. Kui me loobume kuuest kuni üheksast miljardist ning kui me järgime seda mudelit, siis neil, kel on ootused, on kindlasti alati õigus.

Küsimus võib kerkida, volinik, teatud tegevuskava kohta, ülemaailmse finantseerimise suurendamise kohta mitmesuguste uurimisvaldkondade jaoks. Mis puudutab energiatõhusust, siis see on teema, mille juurde me kindlasti tagasi pöördume.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Hr juhataja, ma tõesti soovin teile kinnitada, et naftahinnad langevad. Kuid ma sooviksin juhtida tähelepanu küsimustele, mida me oleme mingil põhjusel alahinnanud. Naftaturud on taganud nafta füüsilise tarne, gaasiturud annavad füüsilisi gaasitarneid ja kivisöeturud tarnivad kivisütt. See tähendab, et finantsturgude ja naftaturgude vastasmõju võib toimida. Teisisõnu, me ei pea seadma turgu kahtluse alla, kuid me peame muutma viisi, kuidas me toodame ja tarbime energiat Euroopa Liidus. See on tegelik vastus, sest me ei saa eeldada, et turg muutuks lihtsamaks.

Esineb kasv. Kui esineb kasv, siis on rohkem nõudlust energiaressursside järele ja mitte ühtki olemasolevatest energiaressurssidest ei ole sellistes kogustes, et me saame öelda, et kerge juurdepääs on tagatud. Selleks me vajame paradigma muutust, me peame tõepoolest investeerima energiatõhususse, taastuvenergiaallikatesse, uurimis- ja arengutegevusse – uus investeering.

Kuid selleks me vajame raha, nii erainvestoritelt kui ka riiklikelt investoritelt. Seega me peaksime olema suutelised seda tegema üksnes siis, kui on olemas tegelikult toimiv turg. Tegelikult toimiv turg tähendab seda, et igaüks maksab tegelikku hinda, et katta mitte ainult kulu, vaid ka intressi investeeringult. See, millele me peame keskenduma – ja selle kohta on olemas ELi õigusaktid – on avaliku teenindamise kohustused, mis kehtivad majapidamiste või väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes, kes seda tõesti vajavad. Kuid me ei tohiks sellelt kursilt kõrvale kalduda.

Ma usun – ja ma olen seda korduvalt öelnud –, et teises paketis tehtud ettepanekud on olulised selle muudatuse tegemiseks, ning selle kindlustamiseks lisame paar elementi teise strateegilisse energiaülevaatesse järgmiste pealkirjade all: infrastruktuuri vajadused ja energiaallikate mitmekesistamine; energiaalased välissuhted; nafta- ja gaasivarud ja kriisiohjemehhanismid; energiatõhusus; ELi sisemiste energiaressursside maksimaalne kasutamine.

Me oleme õigel teel. Meil ei ole vaja kõrvale kalduda ja uskuda, et on olemas võlulahendus, mis viib hinnad otsekohe alla. Kuid kui me seda teed järgime, saame tõeliselt tagada, et juba käesoleva põlvkonna ajal saab meil olema tõhus, taskukohane, puhas energia. Kui me oleme aeglased energiasektori muutmisel, siis mitte ainult meie ei kannata, vaid ka järgmised põlvkonnad kannatavad.

Seega me oleme kriitilises etapis ja, nagu minister ütles, energia on selle sajandi põhiküsimus. See on põhiküsimus, kuid avalik vastuvõtt ei ole alati selline. Arvatakse, et meil on hõbekuulike, mis muudab kõik. Me peaksime jätkama teed, mida me alustasime koos parlamendiga ja ma arvan, et järjepidevus on oluline, ning ma väga loodan, et tehtud juriidilised ettepanekud võetakse vastu käesoleva parlamendikoosseisu ajal. See on väga oluline: see on parim vastus tõusvatele naftahindadele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut(1) vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me nägime hiljuti enneolematut kütusehindade tõusu. See tulenes peamiselt spekulatsioonist, millega tegelesid äriühingud, mis olid saanud väga suuri kasumeid madalamate hindadega ostetud naftavarude spekulatiivsest hindamisest.

See skandaalne hinnatõus on halvendanud valdava elanikkonna osa elamistingimusi, eelkõige ühiskonna majanduslikult haavatavamate kihtide hulgas, ning on avaldanud hävitavat mõju majandustegevusele mitmes sektoris, nagu transport ja muud teenused, tööstus, põllumajandus ja kalandus.

Kuid vaatamata toornafta hinna märkimisväärsele langusele püsivad mõnes riigis hinnad kõrged ja tarbijad on ohvrid. See peaks tingima, et iga liikmesriik kehtestaks maksu üksnes ebatavalistele ja spekulatiivsetele kasumitele, et tuua need liikmesriigi varakambrisse, mis saavad seejärel aidata toetada sektoreid ja inimesi, kes on antud olukorrast kõige rohkem mõjutatud.

Kuid peamised muutused peaksid olema struktuursed, energiasektori liberaliseerimise peatamisega, pidades silmas, et see on arenguks strateegiline sektor. Seetõttu tuleks see natsionaliseerida, et tagada riiklikud poliitikad, mis teenivad riiklikke huve ja elanikkonda tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. – Nii asjakohane, et Euroopa Parlament arutab energiahindu just suve lõppedes. Paljud minu valijatest juba vaatavad termomeetrit tõelise hirmutundega. Langevad temperatuurid tähendavad, et nad peavad arvutama, kas nad võivad põhjendatult lülitada sisse oh kui kalli kütte.

Hirmuga oodatakse päeva, millal peaks saabuma majapidamise gaasi- või elektriarve. Mitte üksnes kõige vaesemad pered ei pea otsustama, milliseid olulised ostud nad peavad jätma tegemata sellel sügisel ja talvel, et hoida end soojas.

Majapidamised, kus on väiksed lapsed või vanemad elanikud, saavad eriti raske hoobi. Neil on kõige piiratumad eelarved ja samal ajal suurim vajadus energia järele.

Iga rakendatud meede, mis leevendab ühiskonnas kõige haavatavamate energiakulusid, saab minu siira toetuse.

Tsiviliseeritud Euroopa südames ei saa 21. sajandil sooja kodu pidada luksuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE-DE), kirjalikult. (HU) Viimastel kuudel on otse meie silme ees energiahinnad tõusnud nii nagu mitte kunagi varem. Energiatarbimise kõrgele küündivatel kuludel võivad olla äärmiselt kahjulikud tagajärjed Euroopa konkurentsivõimele. Lisaks on sellel protsessil ränk mõju ühiskonna kõige kaitsetumatele kihtidele. Probleemi teravdab veelgi asjaolu, et mõned riigid allutavad neile kättesaadavad toorainete reservid poliitilistele eesmärkidele. Neil põhjustel on energiahindade tõus muutunud üheks kõige tundlikumaks poliitiliseks küsimuseks.

Kuigi mitte ükski liikmesriik ei saa end vabastada hinnakasvu mõjust, on mõned riigid eriti kaitsetus olukorras. Sihitu, vigase valitsuspoliitika tõttu on Ungari tarbijad olnud sunnitud taluma gaasihindade tõusu neli korda üksnes 2008. aastal. Just sel põhjusel on energiahindade kasv muutunud üheks kõige olulisemaks sotsiaalse rahulolematuse põhjuseks Ungaris.

Koordineeritud, järjepidev tegevus on vajalik selleks, et hinnad jääksid juhitavaks. Kõik tuleb teha selle tagamiseks, et energiatarnet määravate pikaajaliste rahvusvaheliste lepingute süsteem oleks läbipaistev. Lisaks tuleb tugevdada konkurentsi nii ühenduse kui ka liikmesriigi tasandil koos meetmetega, mis on suunatud energiatõhususe parandamisele. Euroopa Liit peab astuma tegelikke samme kindla seisukoha võtmiseks, eelkõige alternatiivsete energiatranspordi marsruutide ehitamise kaudu. Samal ajal meile tundub, et on asjakohane koordineerida meetmeid, mis on suunatud kõige kaitsetumate kaitsmisele. Meile tundub, et elektrihindade kasvuga ei tohi kaasneda sotsiaalsete erinevuste süvenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. (ET) On oluline, et eelseisval talvel teevad liikmesriikide valitsused kõik selleks, et toetada isikuid, kellele energiahindade tõus võib käia üle jõu. Ka Eestis ennustatakse hinnatõusu, mis võib küündida kuni 30–40 protsendini. Eriti olen ma mures selle üle, mis mõju avaldavad tõusvad energiahinnad madala sissetulekuga, vaeste ja toimetulekuraskustega rühmadele.

Olen sada protsenti nõus sellega, et liikmesriigid peavad võtma piisavad meetmed, et tagada teenuste taskukohased energiahinnad. Sealhulgas sihtotstarbeline sissetulekutoetus ja soodustused ning stiimulid elamumajandussektoris kodude energiatõhususe parandamiseks.

Samuti olen täielikult selle poolt, et liikmesriigid peaksid koostama „energiavaesusega” võitlemise tegevuskavasid. Kõigepealt on vaja defineerida energiavaesus. Selline definitsioon aitab keskenduda mingile eesmärgile. Peame tooma kõik inimesed energiavaesusest välja!

Erinevalt näiteks Suurbritanniast on kodus, Eestis, sõna „energiavaesus” päris võõras. Järjekordne näide eurosõnavarast, mis tahes-tahtmata kasutusse hiilib. Selle taga on aga päris huvitav mõte, millega peavad tutvuma seadusloojad.

Sihtotstarbelised toetused vanemas eas isikutele, paljulapselistele peredele ja puudega inimestele sellisel kujul nagu Suurbritannias „winter fuel payments”, „cold weather payments” mängivad olulist rolli. Need meetmed on minu arvates suurepäraseks eeskujuks ka teistele.

Säästmisest räägitakse palju, aga tehakse vähe, kuigi see on kõige kiirem viis midagi muuta. Mida paremini isoleeritud ja energiasäästlikumad on meie majad, seda vähem peame kulutama toasooja hoidmisele. Kokkuhoid oleks suur, sest hooned tarbivad näiteks Eestis 40 % primaarenergiast. Aga siin ei saa lootma jääda iga külmetaja ettevõtlikkusele.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana Wallis
Asepresident

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika