Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmiste raportite kohta:

− Jutta Haugi poolt eelarvekomisjoni nimel koostatud raport (A6-0398/2008) Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta (C6-0309/2008 - 2008/2026(BUD)) ja kirjalik muutmisettepanek nr 1/2009 Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (SEK(2008)2435));

− Janusz Lewandowski poolt eelarvekomisjoni nimel koostatud raport (A6-0397/2008) Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta

I jagu – Euroopa Parlament
II jagu – Nõukogu
IV jagu – Euroopa Kohus
V jagu – Kontrollikoda
VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
VII jagu – Regioonide Komitee
VIII jagu – Euroopa Ombudsman
IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor
(C6-0310/2008 - 2008/2026B(BUD)).

  Jutta Haug, raportöör. – Proua juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, ettevalmistused Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti esimeseks lugemiseks on suuremalt osalt lõpule viidud. Sellepärast tahaksin alustada tänast arutelu, tänades väga südamlikult eelarvekomisjoni liikmeid ja kõiki spetsialiseeritud komisjonide liikmeid, kes minuga nii tihedat koostööd tegid, nende abi eest ja kogu selle aja eest, mille nad sellele tööle pühendasid.

Nagu ma ütlesin kohe 2009. aasta eelarvemenetluse algul, ja mul on hea meel seda uuesti öelda, on eelarve raportöör ainult nii hea kui temaga koos töötavate liikmete summa, nii et ma olen teile väga tänulik.

Ma pean tänama ka eelarvekomisjoni sekretariaadi töötajaid: sekretariaadi personali pidevalt suurepärase tööta oleksime meie, parlamendiliikmed, ka kõige parema tahtmise juures olnud tühi koht, nii et tänan teid! Jaa, ma olen nõus, et üks aplaus võiks olla üpris asjakohane.

(Aplaus)

Ma tänan ka oma isiklikku assistenti ja töörühmade liikmeid: selleks, et teha head tööd, on tarvis palju päid ja palju käsi.

Ettevalmistusi meie eelarve esimeseks lugemiseks, mille käigus me pidime läbi lugema 1400 muudatusettepanekut, neist aru saama ja neile hinnangu andma, mõjutas tugevasti finantskriis. Kuigi meie umbkaudu 130 miljardi euro suurune eelarve näib naeruväärselt väike kõigi nende sadade ja sadade miljardite kõrval, mida liikmesriigid on ühiselt ja üksikult tegutsedes pankade ja tegeliku majanduse alla ohutusvõrguna pingule tõmmanud, olid meie esimeseks lugemiseks valmistumise koosolekud kahtlemata suuresti mõjutatud kõigi asjaomaste töörühmade täpselt selleks otstarbeks antud panusest. Seda tehes me põhiliselt juba aimasime nõukogu reageeringut meie eelarvelistele nõudmistele.

Millised siis on meie nõudmised? Kõigepealt maksed. Rõhutasime juulis, et me ei saa nõustuda 15%-lise puudujäägiga kohustuste assigneeringute ja makseassigneeringute vahel, mille kohta komisjon eelarveprojektis ettepaneku tegi ja mida nõukogu veelgi suurendas. Meie arvates ei sobi see kokku eelarve täpsuse ja selguse põhimõttega. Peale selle, kui võrdleme käesoleva finantsperspektiivi kolmanda aasta puudujääki eelmise finantsperspektiivi kolmanda aasta puudujäägiga, mis oli ainult 3%, siis me lihtsalt ei näe, kuidas saaks nii tohutut puudujääki põhjendada. Seepärast oleme makseid suurendanud: me ei saaks puudujääki täielikult likvideerida, kuid oleme seda poole võrra vähendanud ja nüüd on see 8%.

Me ei suurendanud makseid hõisates või juhuslikult, vaid nendel eelarveridadel, mis aitavad rahastada parlamendi prioriteete: kliimamuutuse vastase võitluse meetmeid, sotsiaalset mõõdet seoses kasvuga uute töökohtade loomiseks, globaliseerumise kujundamist ning toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti mõnesid ridu, mis suurendavad kodanike turvalisust. Üldkokkuvõttes oleme makseid suurendanud 0,89 %-lt riiklikust kogutoodangust – mis oli nõukogu pakutud tase – ümmarguselt 0,96%-le riiklikust kogutoodangust.

Teiseks, me otsustasime täielikult ära kasutada meile finantsperspektiivi poolt pakutavad võimalused. Alamrubriikides 1a ja 3b tahame jaotada kogu raha meile olulistele eelarveridadele, jätmata mingeid varusid. Me tahame, et alamrubriigi 1a nimetus „konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel” ei oleks ainult retooriline, vaid sisaldaks ka konkreetseid meetmeid. Me ei taha, et alamrubriigi 3b nimetus „kodakondsus” oleks ainult tühi sõnakõlks – me tahame selle ellu rakendada, sest lõppeks koondab see alamrubriik poliitikad, mis kohalikul tasandil mõjutavad otseselt kodanikke ja mille nähtavaks muutmisel Euroopa Liit on eriti tubli.

Kolmandaks, me oleme esitanud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi, mille kõik fraktsioonid on heaks kiitnud ja millele komisjon on juba hinnangu andnud, valiku impulsse uutele poliitikaelementidele, ühenduse uuele tegevusele ja võimalikele uutele õigusaktidele.

Neljandaks oleme järginud oma poliitilist otsustusvõimet. Keegi ei saa oodata head haldustööd, olgu siis komisjonilt või detsentraliseeritud ametitelt, andmata personalile piisavalt suurt eelarvet, ning seetõttu ei saa me nõukogu kärpeid aktsepteerida. Oleme taastanud esialgses eelarveprojektis võetud suhtumise ning vastutasuks võiks komisjon meid mitte üksnes tänada, vaid vaidlustes nõukoguga ka meie poolele asuda.

Viiendaks tahaksin pöörduda suurima probleemi juurde, see on nimelt suurejooneliselt pealkirjastatud 4. rubriik „EL kui globaalne partner”. Kui see rubriik finantsperspektiivi läbirääkimiste ajal loodi, oli see juba lootusetult alarahastatud. Sellepärast olemegi iga-aastastel eelarveläbirääkimistel rõhutanud sama asja: kuidas me saame rahastada kõike, mis vajab rahastamist, ning samal ajal jätta endale piisavalt hingamisruumi, et suuta reageerida ettenägematutele sündmustele eelarveaasta jooksul?

Võin siin ja praegu kohe öelda, et rahuldavat lahendust pole olnud ja pole ikka veel. Kosovo, Afganistani, Palestiina ja nüüd Gruusia aitamiseks vajasime me tegelikult pikaajalisi abikavasid, mitte pidevat peost suhu elamist.

Selles pole midagi uut, kuid käesoleval aastal esitas komisjon meile uue väljakutse: toiduainete hindade tohutut ülemaailmset tõusu arvesse võttes tegi ta juulis ettepaneku moodustada aastateks 2008 ja 2009 vähemarenenud riikidele toiduabi andmise vahend eelarvega 1 miljard eurot.

Kui komisjon oleks olnud hoolas, oleks ta pidanud otsekohe soovitama vajalikud vahendid rubriigist 2 rubriiki 4 üle kanda. Ta siiski ei teinud seda, sest ta mitte ainult et polnud hoolas, vaid ta kartis. Ta kartis, et ei saa nõukogult heakskiitu, ja meil on nüüd kaelas probleem. Me peame nõukogu veenma, et ta mitte ainult ei jutlustaks, et on tarvis vaestest vaesemaid aidata, vaid teeks meiega koostööd, et leida ressursse – jah, ja kustkohast? – et saaksime otsest toiduabi anda ning seemet ja väetisi osta.

Eelarvekomisjonile oli üpris selge, et me ei suuda rubriigist 4 vajalikku raha leida, ja nõnda me lõime moodustise, mida tuntakse kui „tärniga muudatust” ja mis sisaldab 250 miljonit eurot toiduabiks, 40 miljonit Kosovole, 80 miljonit Palestiinale ja 20 miljonit Afganistanile. Seda tärniga muudatust, mis teeb üpris selgeks, et tahame kulutada rohkem raha kui on vastavalt finantsperspektiivile olemas, tuleks näha kui märguannet nõukogule.

Lootkem siis, et nõukogu tegelikult näebki meie märkuses märguannet või nõudmist, ja astub meiega viivitamata läbirääkimistesse. Meil pole aega raisata – me ei tohiks kõike viimasele minutile jätta. Härra nõukogu eesistuja, annan nüüd probleemi teile üle.

(Aplaus)

  Janusz Lewandowski, raportöör. − Proua juhataja, volinik Grybauskaitė, kes poola keelest aru saab, kuid arvatavasti tunneb vähem huvi minu osa vastu eelarvemenetluses.

Hakkame lõpule jõudma menetlusega, mida oleme nimetanud katsemenetluseks. Praegu on hea juhus rõhutada head koostööd bürooga ning püsivat usalduse kasvu eelarvekomisjoni ja büroo vahel, mis on muu hulgas peasekretär Romero jõupingutuste tulemus. Kuid öeldakse, et keegi pole täiuslik ja nii jäävad kindlasti mõned erimeelsused, mis peegelduvad reservides, mille me 2009. aastaks moodustasime. 2009. aasta eelarve pidi tegelema mitme konkreetse probleemiga. See on valimiste aasta, mistõttu suurenevad erivajadused seoses üldkasutatavate sidevahenditega ja neid on tarvis rahastada. See on aasta, mil Euroopa Parlamendi liikmetele antakse uus staatus ja sellel on finantsilised tagajärjed. Tahaksin ka välja tuua uusi töölevõtmise ja palgamaksmise põhimõtteid, mis saavad olema läbipaistvad ja hakkavad vastama varem teatatud vajadustele assistentide järele ning lõpetavad pensionifondi selle endisel kujul. Meil on 2008. aasta teises pooles tarvis ümber struktureerida ka eelarve, et toetada väga tõenäolist stsenaariumi, et hakkame tegutsema vanade lepingute põhjal ning et Lissaboni strateegiat, mis oleks Euroopa Parlamendi pädevust muutnud, kasutusele ei võeta.

Meil on õnnestunud hoida eelarve allpool vabatahtlikku künnist, mille kehtestasime, s.t allpool 20% künnist Euroopa Liidu institutsioonide halduskuludeks. Peaksime neid tasemeid aktsepteerima nii administratsioonis kui ka poliitilistes fraktsioonides, sest need on seotud seadusandliku tegevuse parema toimimisega, mis muudab parlamendiliikmete elu kergemaks, ning parandustega uues komiteemenetluses, mis peaks samuti esitatama aastal 2009.

Me juba rakendame sihtotstarbelisi reserve, sest tahaksime järk-järgult vähendada teatavat ebaproportsionaalsust, mis on tekkinud pika ajavahemiku vältel parlamendi administratsiooni mitmesugustes sektorites, viies ressursid eelkõige nende talitusteni, mis on otseselt seotud tööga parlamendikomisjonides. Oleme märganud ka muid algatusi, mis võivad parlamendi toimimist parandada, nimelt parlamendi raamatukogus, ja eriti teadmiste juhtimissüsteemi. Oleme ka märganud, et uut külaliste keskust ei jõuta kahjuks valimiste ajaks avada. Selle avamine on juba välja kuulutatud, ent seda ei toimu. Võime arvestada, et see hakkab tööle 2009. aasta lõpul, mis peegeldub samuti meie personalireservides.

Eelarvest kinnipidamine on parlamendi ja teiste institutsioonide ühine põhimõte, ning me peaksime eriti valimiste aasta jooksul ära hoidma Euroopa institutsioonide näitamise ülemääraselt ambitsioonikaina seoses Euroopa maksumaksjate kuludega. Sama kehtib ka teiste institutsioonide kohta, kus me oleme üles kaalunud kõik selle, kõik nõukogu tehtud otsused, ning lisanud neile meie enda hinnangu nende institutsioonide vajaduste kohta. On kaks ettevõtmist, mida tahaksin rõhutada: Euroopa Kohtule oleme seoses uue agentuurimenetlusega ette näinud 39 uut ametikohta ning kontrollikojale kolm uut ametikohta, mis suurendab organisatsiooni potentsiaali, aga teeb ka võimalikuks selle uue peakorteri rahastamise ettemaksete vahenditest.

See kuulutab homseks sujuvat ja kiiret hääletamist, mis on suurepärase koostöö tulemus poliitiliste fraktsioonide koordinaatoritega ning komisjoni arvamuste koostajatega, kusjuures ei tohi unustada komisjoni juhtimist Raimer Böge poolt. Mu eriline tänu kuulub inimestele, kes mind aitasid, need on nimelt Richard Wester ja Marrianna Pari.

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. − Proua juhataja, mul on väga hea meel näha, kui kiiresti ja tõhusalt on parlament oma esimese lugemisega lõpule jõudnud ning et ta on homme valmis hääletama. Eelarvekomisjon, selle juhid ja koordinaatorid ning muidugi poliitilised fraktsioonid on ära teinud suure töö. Kõige suurem osa tööst, mis tuli ära teha, moodustab toetuspunkti meie edasistele läbirääkimistele. Alustame kahe järgmise kuu jooksul tihedat koostööd mõlema eelarvepädeva institutsiooni ja komisjoni vahel.

Komisjon üldiselt hindab kõrgelt ja jagab poliitilisi prioriteete, millega seoses Euroopa Parlament on teinud ettepanekuid eelarvet suurendada ja taastada. Seoses maksetega kavatseb Euroopa Parlament heaks kiita assigneeringute taseme tõstmise ülemmäärani. See ei ole meie jaoks siiski piisavalt veenev, sest arvame, et esialgne eelarveprojekt vastab paremini tegelikule toetuse vastuvõtmise suutlikkusele, eriti liikmesriikides. Saadan sel nädalal välja teabe eelarve täitmise kohta ning te näete, et meie arvutused toetuvad väga tugevale alusele.

Komisjon on parlamendi kavandatud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete uue protsessiga suuresti nõus. Sel puhul tahaksin rõhutada, kui väga ma hindan suurepärast koostööd meie institutsioonide vahel, mida tänu uuele edukale lähenemisviisile on edendanud peamine raportöör proua Haug. Esimest korda meie läbirääkimiste ajaloos juhtub, et oleme suutnud juba enne suve need katseprojektid kätte saada ja nõustuda nende laia kohaldamisalaga.

Tahaksin juhtida tähelepanu ka paljudele küsimustele, mis esimesel lugemisel ikka veel komisjonile tõsist muret teevad.

Esimene ja kõige olulisem on seoses rubriigiga 5. Me hindame seda, et parlament on taastanud summad, mida komisjon personali palkadeks nõudis. Samal ajal on 37 miljonit eurot siiski varuks pandud ja seotud teatud tingimustega selle kasutamiseks.

Kõige tipuks on reserveeritud ka umbes 16 miljoni euro suurused lisavarud kahele konkreetsele poliitikavaldkonnale, nimelt transpordile ja keskkonnale. Komisjonil on muidugi väga raske sellele vastata, eriti viimasele punktile, kuna komisjonil on ainult üks tööandja – ja nimelt komisjon ise – ning on võimatu näiteks lõpetada maksmist ühele või kahele peadirektoraadile ja teistele edasi maksta.

Need varud – kokku umbes 50 miljonit eurot – võiksid peatada laienemiseks saadud 250 ametikoha täiendamise ning alates järgmise aasta jaanuarist takistada pensionile mineva personali asendamist. Kuid me saame muidugi aru, et meie läbirääkimis- ja selgitusoskused tulevad teie inimeste puhul kohe mängu võimalikult pea pärast esimest lugemist. Püüame anda kõik vajalikud selgitused ning täita kõik nende varude kasutamiseks sätestatud tingimused.

Seoses haldustoetusega rakenduskavadele on parlament käesoleval aastal järginud nõukogu ja kinnitanud kärped. Ma saan aru, et on tarvis täiendavaid tehnilisi selgitusi ning me püüame selle küsimuse lahendada üldistel läbirääkimistel nende eelarveridade üle.

Veel üks probleem, mida me näeme, on see, et parlament ei ole taastanud hanketeadaannete avaldamiseks taotletud assigneeringuid. Arvame, et see õõnestab komisjoni suutlikkust täita oma riigihangete direktiividest tulenevaid kohustusi, eriti praeguses keskkonnas. Me lahendame ja püüame lahendada riigiabi ja muid probleeme liikmesriikides selles muutuvas majandusolukorras ning see võib seada komisjoni kohtuvaidluste ohtu.

Kokkuvõtteks, komisjon analüüsib üksikasjalikult parlamendi vastuvõetud muudatusi ning annab novembri alguses kirja teel oma vastuse paranduste teostatavuse kohta – nagu teeb igal aastal – kõiki vajalikke üksikasju selgitades. Enne lepitust novembris ja enne teist lugemist püüame lahendada nii suurel määral, kui võimalik, kõik, mida esimesel lugemisel ikka veel probleemiks peame.

Nagu tavaliselt püüab komisjon olla ausaks vahemeheks kahe eelarvepädeva asutuse vahel, eriti läbirääkimistel probleemide üle, mis tekivad seoses eelarve rubriigi 4, rubriigi 5 ja maksete assigneeringute ülemmääradega. Me püüame aidata, taotledes soodsaid tingimusi ja head eelarvet kogu Euroopale, eriti neil rasketel aegadel, millele me koos vastu astume.

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − Proua juhataja, proua Grybauskaitė, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt vabandust paluda härra Woerthi puudumise pärast, keda mõjuva põhjusega Pariisis kinni peeti, kuna ka Prantsusmaal on eelarvega tegelemise hooaeg ning käes aeg, et parlamendile esimese avaliku finantsplaneeringu raames rahaline arve esitada. Ma olen teadlik, olles seda arutanud ka härra Bögega, kui oluline on see arutelu parlamendis ning samuti kui oluline on see eesistujariigile Prantsusmaale. Tahaksin seepärast tänada ka mu assistente ning neid nõukogu liikmeid ja härra Woerthi alluvaid, kes on aidanud mul selleks tähtsaks aruteluks valmistuda.

Siiani on meie töö toimunud väga positiivses koostööõhkkonnas ning ma võin teile kinnitada, et nõukogu on valmis jätkama sellist kõrgekvaliteedilist dialoogi eesmärgiga kindlustada kokkulepe seoses 2009. aasta eelarvega, mis on tasakaalustatud ja kõigile rahuldust pakkuv. Kuulasin tähelepanelikult proua Haugi kõnet ja härra Lewandowski sõnavõttu, mis oli suunatud eriti teabevahetusele. Selles suhtes jõudsime just täna hommikul poliitilisele kokkuleppele plaani kohta seoses teabevahetuse strateegiaga parlamendi ja komisjoniga ning mul on hea meel öelda, et kui erinevused kõrvale jätta, siis on meil ühine eesmärk, nimelt me kavatseme tagada Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide rahastamise, olgu siis jutt konkurentsivõimest, kokkukuulumisest või kasvust.

Nähtavasti, nagu teie ja proua Grybauskaitė rõhutasite, peame me praeguses rahvusvahelises kliimas tagama, et Euroopal oleks varusid, millega rahvusvahelises sfääris täielikult oma rolli täita. Kõik see peab muidugi toimuma kooskõlas aastateks 2007–2013 kehtestatud finantsraamistikuga.

Seepärast tahaksin ma lühidalt nimetada kolme eriti tähtsat küsimust: esimene puudutab maksete assigneeringuid ja nende summasid; teine eelarvedistsipliini eeskirju ja usaldusväärset finantsjuhtimist; ja kolmas toiduabi andmise vahendit.

Niivõrd, kui tegemist on makseassigneeringutega, ei hakka ma varjama fakti, et nõukogu on tõsiselt mures suure hulga makseassigneeringute pärast, mida Euroopa Parlament kavatseb esimesel lugemisel hääletusele panna, kuna see kavatsus läheb palju kaugemale komisjoni esmasest ettepanekust selle esialgse eelarveprojekti kohta. Makseassigneeringud tuleks tegelike nõudmistega kooskõlastada ning eriti peaksime me õppust võtma eelmise eelarve tulemustest, et suudaksime kindlaks määrata meie tegelikku suutlikkust valdkondlikke poliitikaid rakendada.

Noh, see, mida oleme näinud finantsperspektiivi kehtestamisest peale, ja ma olen seda mõnda aega teistsugusest vaatevinklist jälginud, on see, et ühenduse eelarve on alati jäänud alakasutatuks ja nõnda on juhtunud 1988. aastast saadik. 2008. aasta paranduseelarve peaks seda tänavu taas näitama, makseassigneeringute vajadusi on suuresti üle hinnatud, eriti kui tegemist on nii eluliselt tähtsa poliitikaga nagu ühtekuuluvuspoliitika, ja praegusel hetkel pole põhjust arvata, et 2009. aasta võiks olla teistsugune.

Nagu proua Grybauskaitė nimetas ja vastavalt tema korraldustele on viimastel aastatel tehtud parandusi, kuid 2009. eelarveaastaga seotud ebamäärasus on endiselt alles jäänud. 1. oktoobril oli ühtekuuluvuspoliitika 433 programmist tehtud vahemakseid ainult kahele programmile ning te tunnistate, et praeguses majandus- ja finantsolukorras – me ei saa Euroopa Liidu eelarvet võrrelda asjadega, mis on võrreldamatud nende sammude kontekstis, mis astuti selleks, et säilitada finantssüsteem hoiustajatele ja kaitsta Euroopa kodanikke – peame me eelkõige ülal hoidma Euroopa maksumaksjate huvisid ning vältima nii palju kui võimalik eelarvesse kirjutamast mistahes makseassigneeringut, mida ei saa kasutada.

Teine küsimus on vastavus eelarvedistsipliini eeskirjadele ja usaldusväärne finantsjuhtimine. Nõukogu hakkab hoolt kandma 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe täieliku rakendamise eest. Kulud peavad jääma selle kokkuleppega sätestatud piiridesse ja eri rubriikide ülemmäärade alla tuleb jätta pisut varu. Need ülemmäärad, nagu te teate, ei ole eesmärgid, mis tuleb kindlasti saavutada. Meie arvates ei ole vastuvõetav nende süstemaatiline ammendamine, kuna see võiks täielikult ohtu seada meie suutlikkuse tegelda ettenägematute olukordadega, mis võivad 2009. eelarveaasta jooksul tekkida.

Sel puhul tahaksin lühidalt mainida rubriiki 4, millega seoses hakkab parlament varsti hääletama muudatusettepanekut, mis võiks suuresti ületada finantsperspektiivi ülemmäära. Me teame väga hästi, et seda rubriiki ümbritsevad tugevad pinged. Meil on tarvis leida ühtne lahendus liidu eri prioriteetidele rahvusvahelisel areenil ja hoolikalt kindlaks määrata meie sekkumise aste, eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas, ning me teame, et selles valdkonnas võib olukord väga kiiresti muutuda. Sellepärast peaksime endale ka selles osas piisavalt varusid jätma, et tegelda mis tahes arengutega selles valdkonnas, samuti ka mis tahes arengutega, mis on seotud CFSP kohaselt läbiviidud sekkumistega.

Kolmas küsimus puudutab toiduabi vahendi rahastamist. On selge, et sellest saab oluline element läbirääkimistel nõukoguga järgmistel nädalatel. Käesoleva aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel anti tugev poliitiline tõuge, õnnitledes komisjoni tema soovi puhul oma ettepanek esitada, kuid nõukogu volitused on kristallselged: me peame leidma rahastamislahenduse, mis on käesoleva finantsperspektiiviga täielikus vastavuses. Ma tean, et parlament jagab seda seisukohta, kuid sellest hoolimata püüab nõukogu leida mis tahes asjakohast rahastamiskokkulepet, et saaksime anda praktilise väljundi poliitilistele soovidele, mida väljendasid ka riigipead ja valitsusjuhid ning Euroopa Komisjon.

Mida ma tegelikult öelda tahtsin – et ära hoida tõlkeveaks pidamast seda, mida ma just ütlesin – on see, et ma tean, et parlament ei jaga seda seisukohta. Mina tegin selle vea, mis oli muidugi keelevääratus. Tahan siiski ka nimetada, et parlamendil ja nõukogul oli selles tähtsas toiduabi vahendi küsimuses ühiseid seisukohti, eriti seoses faktiga, et meil mõlemal oli reservatsioone komisjoni ettepaneku suhtes rahastada see vahend tervikuna rubriigist 2 võetud varude arvelt.

On selge, et me peame – ja nõukogu on sellest teadlik – seadma eesmärgiks rahastamisallikate optimaalse kombineerimise, et võiks novembris lepituse ajal saavutada nõukogu raamistikus kokkuleppe komisjoni poolt pakutud üldise summa üle. Ma olen veendunud, et kolm institutsiooni teevad kõikvõimalikke jõupingutusi, et tagada seoses 2009. aasta eelarvega üldine kokkulepe uute algatuste rahastamise osas, mida just nimetasin. See kokkulepe peab olema liidu, selle kodanike ja institutsioonide jaoks parim võimalik kompromiss.

Räägin lühidalt määrusest, millega rakendatakse omavahendeid käsitlev otsus, mille kohta parlament hakkab selle istungjärgu ajal otsust langetama. Tahtsin nii isiklikult kui ka nõukogu nimel selle raporti eest tänada Alain Lamassoure’i, samuti ka parlamendi täiskogu tema usinuse ja kiiruse eest selle küsimusega tegelemisel. Meie omalt poolt ei hakka komisjoni ettepanekut maha hääletama. Omavahendeid käsitleva otsuse ratifitseerimine liikmesriikides läheb hästi ning me loodame saavutada ülesseatud eesmärgi: et see otsus jõustub täielikult ja igakülgselt 1. jaanuariks 2009. Seda ma tahtsingi teile öelda.

  Ana Maria Gomes, väliskomisjoni arvamuse koostaja. − Proua juhataja, see on üks lõputu poliitiline tüliõun, et rubriik 4 on krooniliselt alarahastatud. See takistab meil täitmast oma väliskohustusi kriisipiirkondades: Kosovos, Palestiinas, Afganistanis ja Gruusias. Me oleme täiesti võimetud üles ehitama pikaajalist tugevat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat senikaua, kui komisjon ja nõukogu jätkavad sellist eelarvestrateegiat, alarahastades välissuhteid ja andes lihtsalt ajutisi vastuseid viimastele kriisidele, mis hõivavad kõik ressursid ja kogu tähelepanu, nagu praegu Gruusias. Hilisem prioriteet jätab eelmise varju.

Kui EL tahab saada maailmatähtsusega teguriks, on rubriiki 4 rohkem raha tarvis. Praeguste finantsidega on võimatu eri eelarveridade vajadusi rahuldada. See on põhjus, miks väliskomisjon toetab tugevalt komisjoni eelarvekontrolli strateegiat, püüdes taastada esialgse eelarveprojekti olukorda kõigil eelarveridadel ning suurendades seega Kosovo eelarverida 40 miljoni euro võrra ja Palestiina eelarverida 139 miljoni euro võrra.

Me toetame ka tärniga muudatust. Teisisõnu, nõukogu ja parlament peavad lubama kasutada paindlikkusinstrumenti ning kõiki muid institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kättesaadavaid instrumente, et eraldada 250 miljonit eurot toiduabivahendiks, 40 miljonit eurot Kosovole, 80 miljonit eurot Palestiinale ja 20 miljonit eurot Afganistanile.

  Maria Martens, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − Ma kõnelen kui arengukomisjoni liige ning tahaksin oma komisjoni nimel teha kolm kommentaari, esiteks toiduainete kriisi kohta, teiseks arengupoliitika hindamissüsteemi kohta ning kolmandaks ressursside puuduse kohta rubriigis 4 – väliskulud, mida siin enne juba arutati.

Tahaksin alustada toiduainete kriisiga, mis on muidugi tohutu probleem, kuna miljonid inimesed on ohus kaotada oma elu ning on meeletult tarvis ühist Euroopa lähenemisviisi. Me vajame siiski teistsugust lähenemisviisi kui see, mida komisjon kõigepealt soovitas. Eelarve kokkuleppeid tuleb austada, kuid samas ei saa tähelepanuta jätta ka nõukogu ja Euroopa Parlamendi võimu. Sellepärast on mul hea meel, et komisjon soovib esialgse ettepaneku läbi vaadata – kasutades selleks kasutamata jäänud põllumajandusfonde.

Me peame asjaomastele riikidele tagama toiduainetega kindlustatuse. Pole tarviski öelda, et toiduabi vajavad inimesed, kes on otseses surmaohus, kuid lõppkokkuvõttes on see pikaajaline ning sellepärast tuleks toiduainete tootmine võtta tagasi ELi arengukavasse kui valdkond, millele tuleks anda prioriteet.

Selles kontekstis võib meil tarvis olla rääkida ka toiduainetega kindlustatuse temaatilise programmi ümberhindamisest ning meil võib tarvis olla vaadata, kuidas saame tagada väiketalunikele parema juurdepääsu oluliselt tähtsatele tootmisteguritele. Sellepärast ongi meil hea meel, et mikrokrediidi katseprojekti ettepanek on heaks kiidetud, kuna see teeb väiketalunikel arvatavasti kergemaks toiduainete tootmist rahastada.

Teiseks, arengupoliitika hindamissüsteem vajab parandamist. Hindamine keskendub liigselt sellele, kuhu läheb raha, ja liiga vähe tulemustele. Kui me tahame, et avalikkus jätkaks arengukoostöö toetamist, on meil tarvis saada rohkem teavet töö tulemuste kohta.

Kolmandaks, juba varem arutati väliskuludeks mõeldud ressursside nappust rubriigis 4. See puudutab mitte ainult ressursse arengukoostööks, vaid ka Kosovo ja Lähis-Ida tarbeks ja nõnda edasi. Meil on suured ambitsioonid. Ja õigusega. Sellepärast väärib see rubriik struktuurilist suurendamist.

  Helmuth Markov, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – Proua juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, ma tahaksin seoses proua Haugi raportiga tõstatada kaks küsimust.

Esimene on see, et parlamendi algatusel lisati uus eelarverida pealkirjaga „kaubanduspoliitika kaubandusabile” – teisisõnu „kaubandusabi” – summas 1 miljard eurot aastas. Kahjuks pole komisjon suutnud meile veel anda üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas neid abikohustusi rakendama hakatakse ja kas need on tegusad. On nii julgustav, et eelarvekomisjon on vastu võtnud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esitatud muudatusettepaneku võtta tagasi nõukogu ettepanek kaubandusabi vähendamiseks 50% võrra.

Mu teine punkt on seotud toetusega arenguriikidele ravimite tootmisega seotud tehnoloogia siirdamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks. Viimase aasta jooksul on parlament astunud konkreetseid samme, et aidata kõige vaesemaid riike, tarnides neile ravimeid, ja kaasnev rahaline abi on selgelt osa sellest. Kahjuks on selge, et komisjon ja nõukogu ei jaga seda seisukohta, ning kui ma õigesti aru saan, ei ole eelarvekomisjon sellega seoses tehtud muudatusettepanekut kahjuks tekstile lisanud.

Härra Lewandowski raportiga seoses on mu komisjon toonud esile Euroopa Parlamendi töö tähtsa aspekti rahvusvaheliste kaubandussuhete valdkonnas: tema kaasatuse Genfi Maailma Kaubandusorganisatsiooni parlamentidevahelisse liitu (IPU). Kuna meie parlament on üks selle iga-aastaste kohtumiste organiseerijatest ning võttes arvesse, et kahtlemata on saabuval aastal seoses Doha vooruga päevakorral tähtsad ministrite konverentsid, oleks soovitav hoogustada selle rahastamist tagamaks, et meil on osavõtuks vajalikud infrastruktuuri võimalused. Peale selle oleme me eriti innukad parlamentide konverentsiga seoses aitama AKV riikide esindajatel maksta nende sõidu- ja elamiskulusid. Need mõlemad tegurid võivad aidata, ja peaksidki aitama suurendada läbipaistvust ja tugevdada dialoogi parlamentide, valitsuste ja üldsuse vahel ning lõppkokkuvõttes osana WTO-sisestest aruteludest viia suurema aususe ja seaduslikkuseni läbirääkimistel ja otsuste langetamisel.

  Pervenche Berès, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − Proua juhataja, proua Grybauskaitė, härra Jouyet, tahaksin majandus- ja rahanduskomisjoni nimel väljendada rahulolu, kahetsust ja lootust.

Mu rahulolu tuleneb faktist, et eelarvekomisjon nõustus meie ettepanekuga, nimelt et panganduse, kindlustuse või tagatiste järelevalveasutused vajavad suuremat rahastamist, et paremat koostööd teha. Pole tarviski öelda, et isegi need, kes pole majandus- ja rahanduskomisjoni liikmed, nõustuvad, et see on eluliselt tähtis.

Ma kahetsen seda, et kuigi praeguses kriisis on euro meie nurgakivi, meie vundament, on komisjon siiski meie imetoreda vääringuga seotud teabevahetustegevuse ressursse drastiliselt kärpinud.

Ma loodan, et homme saab täiskogu aru, et olenemata tasandist, millel Eurogroup praegusest alates kohtub, tuleks tema ressursse suurendada. See ei pea olema kergekaaluline, sisutu struktuur. See on muutunud tegelikkuseks. Sellepärast ma loodangi, et parlament nõustub homme hääletama Eurogroupi ressursside suurendamise põhimõtte poolt.

  Karin Jöns, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – Proua juhataja, tahaksin alustada, tänades eelarvekomisjoni liikmeid fakti eest, et nad suuresti jagavad tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni lähenemisviisi eelarvele.

Sellest hoolimata tahaksin veel kord kõnelda sotsiaalse dialoogi rahastamise nõuetekohase suurendamise eest, nagu me ettepaneku tegime. Me ei saa jätkata jutustamist, kuidas sotsiaalne dialoog on meie Euroopa sotsiaalse mudeli tugisammas, ning siis teisest küljest nimelt selle valdkonna rahastamist kärpida.

Siinkohal tahaksin ka nõukogu üles kutsuda meiega koostööd tegema, et leida lahendus vähendamisklausli probleemile. Sellel on eriti dramaatiline mõju ametiühingute tööle ning pikema aja vältel ei ole pidevad rahastamise kärped lihtsalt enam jätkusuutlikud.

Seoses komisjoni kahe katseprojektiga lubage mul öelda ühte asja: lähetatud töötajate katseprojekt sai laia konsensuse toetuse ning ma olen kindel, et selle projekti tulemused toovad meile töötajate lähetamise direktiiviga seoses olulisi andmeid meie tulevaste poliitiliste otsuste jaoks. Seepärast võime me kindlasti pöörata erilist tähelepanu tagamaks, et komisjon omakorda pöörab tähelepanu neile aspektidele, mis on meie jaoks selles projektis olulised, et ära hoida palkade dumpingut ja sotsiaalset dumpingut.

Teine projekt on seotud vägivallaga eakate suhtes. See projekt tegeleb tabuteemaga ning on seepärast eriti oluline.

  Péter Olajos, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – Tänan teid väga, proua juhataja, sest keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostajana ELi 2009. aasta eelarve kohta soovin väljendada oma rahulolu meie ees oleva materjaliga. Üks tähtsamaid muudatusi on see, et järgmisel aastal saab olema 10 % võrra rohkem keskkonnakaitse eesmärkidel kättesaadavaid ressursse kui 2008. aastal. Niisiis suudame me eraldada 14 miljardit eurot keskkondlikeks vajadusteks.

Eriti tervitan ma fakti, et üks järgmise aasta prioriteetidest on kliimamuutus. Euroopa peab säilitama oma juhirolli rahvusvahelises võitluses kliimamuutusega, nagu president Sarkozy eile juba rõhutas. Tahaksin samuti rõhutada, et ka LIFE+ eelarvet suurendatakse 9% võrra. Ma tervitan ka silmapaistvaid võimalusi käivitada niinimetatud ettevalmistavad ehk katseprojektid, mille jaoks kolm meie ettepanekut keskkonna ja rahvatervise teemal saavad sel aastal Euroopa Komisjonilt toetust kuni 7,5 miljonit eurot. Kunagi varem pole ühe aasta jooksul käivitatud nii palju kliimamuutusele või selle mõjudele pühendatud projekte.

Ametite perspektiivist pean ma komisjoni soovitatud numbreid põhimõtteliselt vastuvõetavateks ning mul on hea meel, et toetuse suurus nii inimressurssidele kui ka vahenditele on tõusnud; sellest hoolimata tahaksin soovitada kohandusi kahes punktis. Esimene puudutab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust, mille jaoks me soovitaksime 10% reservi vabastamist, sest üksnes sel juhul suudab see amet täita oma volitusi. Teine punkt on Euroopa Toiduohutusamet, mille puhul meie algatus on täpselt vastupidine, see tähendab, et me soovitame panna 10% reservi, kuni amet suudab tõestada, et tegutseb nõuetekohaselt. Mu soovitus selle kohta on saanud ka parlamendi keskkonnakomisjoni ja eelarvekomisjoni toetuse. Ma kutsun ka kaasparlamendiliikmeid üles täiskogu hääletusel oma toetust andma. Lõpetuseks ma soovin tänada raportööri Jutta Haugi ja Euroopa Rahvapartei variraportööri László Surjáni nende väärtusliku abi eest minu tööle. Tänan teid väga.

  Gabriela Creţu, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. − Eelarve pole poliitika küsimus; see pole tehniline probleem, vaid äärmiselt sügav poliitiline probleem. Eelarve kaudu me kehtestame, millised ressursid peavad eesmärkidele vastama. Me anname ka siiruse meetme kohustustele, mille endale võtame. Siseturuga seotud sätted paistavad olema asjakohased.

Me tahaksime tänada proua Haugi tema tohutute jõupingutuste eest äärmiselt vastuoluliste nõudmiste koordineerimisel, mis esitati üldisemate poliitiliste eesmärkide huvides. Neile jõupingutustele vaatamata jäävad probleemid siiski püsima. Finantsturg näitab oma piire. Me võime näha vajakajäämisi, mis on varjul eeskirjade taga, millest tavalistel kodanikel on raske aru saada. Nad näitavad endiselt teatavat haprust.

Kavandatud muudatus, mis kutsub üles eraldama ressursse selleks, et tarbijaid finantsküsimustes harida, on eelarvekomisjonis enamuse poolt tagasi lükatud. Selle põhjuseks on mitte teha hoiuseid. Suurem summa, kui nõuti, on heaks kiidetud tarbijakaitsega seotud määratlemata eesmärgiks. Tahaksime paluda, et komisjon kaaluks nende summade kasutamist, mis on finantsalaste haridusprogrammide asjakohaste peatükkide jaoks heaks kiidetud. Mõnesid inimesi kahjustav teabepuudus tekitab tingimused, mis soodustavad spekuleerimist turul ja teevad teised inimesed rikkaks. Praegu pole siiski aeg kaitse mahavõtmiseks. On parem, kui hästi informeeritud kodanikud ennast ise kaitsevad.

  Miloš Koterec, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – Tahaksin kõigepealt tänada raportööri Jutta Haugi ja koordinaatorit ülimalt tundliku lähenemisviisi eest ELi kodanike vajadustele ning samuti selle eest, et nad aktsepteerisid regionaalarengukomisjoni soovitusi, mille liige ma olen. Ühtekuuluvuspoliitika peab endiselt jääma ELi keskmise perspektiiviga eelarvepoliitikaks.

Kui ma regionaalarengukomisjoni raportöörina kavandasin oma arvamust Euroopa Parlamendi raporti kohta seoses eespool nimetatud eelarvega, tahtsin ma anda ka oma panuse probleemi lahendusse, mida liikmesriigid proovisid lahendada oma arengukavade kaudu, kuna Euroopa konsolideeritud lähenemisviis selles valdkonnas puudus. See puudutab romide kogukondade integreerimise probleemi Euroopa Liitu. Tehes ettepaneku katseprojektiks, millest võiks abi olla selle probleemi lahendamisel Euroopa tasandil, on mu eesmärk tõsta Euroopa teadlikkust võimalusest tegelda probleemiga regionaalarengu vaatekohast.

See teema on eriti ilmne uutes liikmesriikides, kus väikesed romide kogukondade enklaavid kujutavad endast tõsiseid arengu- ja sotsiaalseid probleeme. Projekt peaks hõlmama ka Euroopa institutsioonide piisavate ressursside arendamist, ilma milleta see probleem võib endiselt jääda liikmesriikide lahendada, mis viib olukorrani, kus miljonid romi rahvusest Euroopa kodanikud võivad sattuda ebaühtlase majanduse ja sotsiaalse arengu ning väga viletsa integreerumise ohvriteks.

  Kyösti Virrankoski, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. − Proua juhataja, komisjoni esialgse eelarveprojekti rubriik 2, mida nõukogu jälle kärpis, ei kajasta parlamendi prioriteete. Selles olid põllumajanduse subsiidiumid ja turustuskulud hinnatud liialt konservatiivselt mitmeaastase finantsperspektiivi ülemmäärast 2027 miljoni euro võrra väiksemaks. Põllumajanduskomisjon tegi ettepaneku, et eelarvekomisjon vaataks hinnangulised kulud läbi, mida see ka tegi.

Eelarve uued erijooned on puu- ja juurviljade jagamine koolilastele ning piimatööstuse struktuurimuutuste fond. Esimese jaoks pani komisjon kõrvale 181 miljonit eurot ja teise jaoks 600 miljonit eurot.

Kuna maaelu arenguprogrammides on täitmata kulukohustuste tohutu reserv kogusummas 9 miljardit eurot, ning kuna komisjoni ettepanek näitas kohustuste ja maksete vahelist 30% suurust lahknevust, suurendas komisjon makseid 898 miljoni euro võrra.

Komisjoni soovitused näevad ette mõningast kohest toiduabi ning selle rahastamist rubriigist 4, sõltuvalt selle iseloomust. See tähendab, et tuleb hakata institutsioonidevahelisi läbirääkimisi pidama.

  Emanuel Jardim Fernandes, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (PT) Ma soovin kõigepealt avaldada kiitust raportöörile proua Haugile tema jõupingutuste eest parlamendi seisukoha ettevalmistamisel. Aastate jooksul kalandusele eraldatud üldisi assigneeringuid tuleb pidada negatiivseks arenguks, võttes arvesse, et eelmised eelarved juba kajastasid minimaalseid vajalikke vahendeid, rakendamaks ühenduse kalandus- ja merenduspoliitikat, tagades selle vajalikud ressursid.

Kütusehinna tõusu tõttu suurenenud väline majandussurve halvendab veelgi kalatööstusele mõjuvat survet ning kala hinna püsimine muutumatuna või isegi selle langemine põhjustavad sektorile suurt kahju ning kaluritele tõsiseid sotsiaalseid probleeme.

Kuigi komisjon teeb ettepaneku kalandussektori ümberkorraldamiseks kooskõlas praeguse makromajandusliku olukorraga, tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et aidata tagada sektori püsimajäämine. Eelarve projektis ja parlamendi praeguses seisukohas on ettenähtud märkimisväärsed kärped, eriti niisugustes valdkondades nagu kalavarude jälgimine, rahvusvaheline koostöö, kalandusala teadustöötajad ja andmete kogumine.

Teisest küljest avaldan ma heameelt asjaolu üle, et parlamendi praegune seisukoht hõlmab katseprojekti, mille ma esitasin kalandussektori turuhindade jälgimiseks, ning et selles toetatakse jätkuvalt Euroopa merenduspoliitikat ja kõiki sellega seotud projekte, suurendades teadusuuringute assigneeringuid.

  Helga Trüpel, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, 2004. aastal tõdes president Barroso suurel kultuurikonverentsil Berliinis, et Euroopa kultuuripoliitika seisneb Euroopale hinge andmises. Kultuurivaldkonna eelarve aga näitab meile, et neid suuri ülesandeid on saatnud vaid väike edu. See on tõsi, et meil on õnnestunud nüüd algatada katseprojekt, et anda rohkem raha kunstnike liikuvuse edendamiseks ning samuti soovime me suurendada elukestva õppe ja noorsoovahetuse rahastamist, kuid pidades silmas asjaolu, et meil tuleb inspireerida Euroopa kodanikke Euroopat tundma õppida, on meie kulutused selles valdkonnas liiga väikesed. Nagu härra Barroso tõdes, ei tekita ühisturg Euroopa inimestes just tundevärinaid, kuid nad soovivad Euroopa kultuuriväärtustest rohkem teada saada.

Me andsime äsja välja Euroopa Parlamendi filmiauhinna. Meil tuleb eraldada rohkem raha ka Euroopa filmitootmisele, sest meil on vaja anda oma kodanikele parem ettekujutus Euroopa ajaloo ja tulevikuga seotud Euroopa narratiivist ja kujutluspiltidest.

  Monica Frassoni, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, õigus, mis toimib aeglaselt, on raskesti kättesaadav ja ebaselge, on tulutu. Ma oleme seisukohal, et komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu töötajate arvu tuleks suurendada ja nende teadmisi täiendada õigusalase juhtimise, ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve ja üldise parema reguleerimise valdkonnas just nimelt sellepärast, et praegused menetlused on liiga aeglased ja raskesti mõistetavad.

Me arvame, et komisjon ei mõista veel täielikult vajadust teha investeeringuid nendes sektorites nõuetekohase personali tagamisse ning meie jaoks on see täiesti kohatu, et komisjon ei avalda meile jätkuvalt teavet selle kohta, mitu inimest töötab konkreetselt rikkumismenetlustega ja väidab jätkuvalt, et kõik sujub tõrgeteta.

Mis puudutab Euroopa Parlamenti, siis ma soovin esile tuua probleemi, mille on põhjustanud meie tekstide õiguslik kvaliteet, ja vajaduse investeerida rohkem ja tõhusamalt jurist-lingvistide töösse. Sama kehtib ka sisemise ümberkorraldamise teema kohta seoses Euroopa õiguse kohaldamise järelevalvega. Lõpetuseks kutsume me komisjoni üles andma meile ülevaade ja koguseline hinnang, sh majanduslikust aspektist lähtudes, meie institutsioonide keskkonnahoidlikumaks ja säästvamaks muutmiseks võetud meetmete kohta.

  Bárbara Dührkop Dührkop, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Proua juhataja, kõigepealt soovin ma tänada eelarvekomisjoni meie muudatusettepanekute toetamise eest.

Kuna aeg on piiratud, peatun ma lühidalt vaid kahel punktil. Esimene neist käsitleb FRONTEXi eelarve tavapärast muudatusettepanekut. Nagu te kõik teate, pidi parlament komisjonipoolse initsiatiivi puudumise ja eriti järjepidevuse puudumise tõttu nõukogus määratlema FRONTEXi tegevusala eelarvemenetluse kaudu.

Sellele aastal nõustusime me ameti eelarvet suurendama 10 miljoni euro võrra ja püüame tagada, et selle missioonid jääksid püsima. Selleks ei ole vaja üksnes eelarve assigneeringuid, vaid ka seda, härra nõukogu eesistuja, et liikmesriigid täidaksid oma asjaomaseid kohustusi.

Minu teine punkt käsitleb romide integreerimise katseprojekti assigneeringu heakskiitmist. Käesoleval kuul komisjoni poolt korraldatud Euroopa konverents ei tohi märkida mitte romide integreerumist meie Euroopa ühiskonda käsitleva sidusa poliitika lõppu, vaid pigem algust.

  Costas Botopoulos, põhiseaduskomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Proua juhataja, ma võtan sõna põhiseaduskomisjoni arvamuse koostajana, aga ka eelarvekomisjoni sotsiaaldemokraadist liikmena. Just sellel põhjusel on mul aega kõneleda ühe minuti asemel kaks minutit.

põhiseaduskomisjoni arvamuse koostaja.(EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, mis puudutab põhiseaduskomisjoni, siis mida me oleme kahjuks täheldanud, on see, et käesoleval aastal, kui meil toimus Iirimaal põhiseaduslepingu referendum, mis näitas – lisaks selle tulemusele – vajadust, et poliitikud suhtleksid Euroopa Liidu kodanikega, ütlesid iirlased meile, et eitava tulemuse peamine põhjus seisnes just nimelt suhtlemise puudumises. Just nimelt sellepärast tuleb tulevaste valimiste eel rohkem suhelda.

Enamik meie ettepanekuid võeti vastu. Kuid me ei ole rahul asjaoluga, et ettepanekuid tugevdada kaht peamist uut poliitilist institutsiooni, nimelt Euroopa erakondi ja Euroopa poliitilisi institutsioone, ei võetud vastu. Võib-olla järgmisel korral.

Mul on tegeliku eelarve kohta, mille üle me sellel aastal hääletame, mõned poliitilised märkused, ja ma ütlen poliitilised, sest eelarve poliitiline roll peaks lõppude lõpuks olema selline, mis võimaldaks meil eelarve kaudu täita oma rolli Euroopa Liiduna. Nagu volinik Almunia eile ütles – ma tsiteerin teda prantsuse keeles, sest ta rääkis prantsuse keeles – „Il faut commencer à imaginer le budget de l'Europe”. Me oleme vaevalt hakanud eelarvet ette kujutama, ja meil tulebki seda teha.

Seega – mida näeme me sellel aastal? Me näeme väikeste maksete eelarvet, milles on kohustuste ja maksete vahel suur lõhe ning mis ei ole vastavuses Euroopa Liidu tegelike poliitiliste prioriteetidega. Jah, selles on probleeme ja jah, nagu minister Jouyet ütles, me peame jätma ka varu, et saaksime reageerida kriisile. Euroopa Liidu tegelikud poliitilised valikud on aga olulised. Näiteks arvan ma, et valimiste aastal ei tohiks eraldada nii vähe raha kommunikatsioonile ning et geopoliitilise kriisi aastal ei tohiks eraldada nii vähe raha välispoliitikale.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Pidades silmas edasipüüdlikke eesmärke, mis Euroopa Liit endale seadnud on, on niigi väikese eelarve vähendamine 2009. aastaks nõukogu poolt üllatav. Need kärped tekitavad veelgi suurema ebakõla ettevõtmiste taseme ja nende rahastamise vahel, mis on vastuolus tasakaalustatud eelarve põhimõttega.

Nõukogu poolt maksete assigneeringuteks heakskiidetud summa – vaid 0,89% SKT-st – ei ühti Euroopa Liidu paljude poliitiliste prioriteetide ja kohustustega. Selle tagajärjeks on see, et ellu viiakse vaid mõned olulised kodanikele kasulikud katseprojektid.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni 2009. aasta eelarve arvamuse koostajana olen ma mures selle pärast, et eelarvet ei ole kasutatud rahuldavalt juba algatatud programmide, nagu programmid PROGRESS ja Daphne, vajaduste huvides. Euroopa Komisjonil tuleks eelarve koostamisel teha märkimisväärseid samme võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamise suunas ning liikmesriikidel tuleb neid struktuurifondide ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kasutades tõhusalt edendada.

  Mairead McGuinness, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. − Proua juhataja, ma soovin samuti tänada raportööre hoolsa ja väga tõhusa töö eest seoses selle raske ülesandega, ning rääkida konkreetselt ombudsmani ametist, mille eelarvet suurendatakse peaaegu 6%. Me oleme seisukohal, et see on kohane, võttes arvesse, et poolt sellest ei ole võib-olla kasutada vaja, kui pärast 2009. aasta valimisi ametis tegelikke muutusi aset ei leia. Ma arvan, et me peame tooma esile ka seda, et ombudsmani ametis on tehtud mõningal määral tööd personali ja ressursside ümberkorraldamiseks tõhusamal viisil.

Kui ma juba püsti seisan, siis põllumajanduskomisjoni liikmena soovin ma öelda, et toiduabi küsimus – ma ütlen seda ka avalikkuse esindajatele, kes siia kogunenud on – on midagi, mis puudutab inimesi väga sügavalt. Ma arvan, et avalikkus soovib, et me aitaksime anda heldekäeliselt toiduabi. Ma mõistan, et on olemas eelarvelised küsimused seoses eeskirjadega, ja seda õigustatult. Võib-olla näitab see midagi meie töö kohta, mida me taustal teeme, enne kui midagi avalikult välja ütleme, et me teeme seda hästi ja saadame avalikkusele piisava sõnumi selle kohta, et me toetame arenguriike ning nälgivaid ja abi vajavaid inimesi.

Samal ajal tuleb aga märkida, et minevikus keskendusime me arenguabi andmisel põllumajandusele ja toiduainete tootmisele, nagu teised sõnavõtjad ütlesid, kuid kahjuks oleme me viimastel aastatel pööranud vähem tähelepanu põllumajandustootmise tähtsusele arengumaailmas. Võib-olla jätame me selle punkti ka siin Euroopa Liidus tähelepanuta. Kui toidukriis on midagi teinud, siis on ta näidanud meile, kui habras on toidutootmise valdkond ja et me peame seda arengumaailmas toetama.

Ja lõpetuseks – selle konkreetse punktiga seoses toetame me kolleeg Esther De Langega katseprojekti, mille raames viiakse kokku Euroopa ja arengumaailma noored põllumajandusettevõtjad. Ma arvan, et sellest tulenevalt näeme me mõningaid häid tulemusel, sest nad vajavad abi ja meil tuleb mõista nende seisukorda.

  László Surján, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Proua juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt soovin ma meie fraktsiooni nimel tänada raportööri tema panuse ja koostöö eest. Eelarve koostamine on ühine ülesanne ning tulemus vastab mitme fraktsiooni nõudmistele. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) sõnum on järgmine: olgu Euroopa kodanike elu turvalisem. Turvalisus tähendab paljusid asju – mitte ainult Schengeni-ala piiride kaitsmist, ebaseadusliku sisserände ärahoidmist, terrorismivastast võitlust, vaid eelkõige just töökohtade säilitamist, toetades rohkem nii väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning teadus- ja arendustegevust kui ka toiduohutust ja toiduainetega kindlustatust. Turvalisuse huvides vajame me mitut üksteisest sõltumatut energiaallikat. See kõik eeldab rohkem raha, kui nõukogu esialgu eraldanud on.

Pangatoimingute kindlustamiseks piisas vaid paarist päevast selleks, et leida sellel eesmärgil 20 triljonit eurot. Hästi. Meil tuleb aga mõista ka seda, et Euroopa Liidul läheb 20 aastat sellise summa kulutamiseks. Parlament kavandab järgmise aasta programmide jaoks, mis kõik teenivad reaalmajanduse huve, täiendavaid vahendeid vähem kui 10 miljardi ulatuses ja see on ikka veel 1,5 miljardi võrra vähem, kui me nägime ette seitsmeaastase raamistiku eelarves. Seetõttu ei ole see kohatu, kui me praeguses olukorras eelarvepiirangute asemel kulutame 10 miljardit rohkem majanduskasvule, töökohtade loomisele ja meie kodanike ohutusele. Kriis ei ole mitte ainult finantsteema, vaid on ka majandusküsimus. Nõukogu peaks aitama meil edendada majanduse jõulisemat arengut. Liikmesriigid peaksid omalt poolt kaotama need tõkked – nagu nende omaosaluse ülemäärased nõudmised –, millega nad muudavad Euroopa arenguks antud toetuse kasutamise kunstlikult raskemaks. Euroopa Liit peab aitama meie kodanikke, kes on üleilmse kriisi tagajärjel raskustesse sattunud. Näidakem, et Euroopa Liit ei saa mitte ainult sõdade puhkemist Euroopas ära hoida, vaid saab ka üle Euroopat mõjutavast finants- ja majanduskriisist. Tänan teid tähelepanu eest.

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
asepresident

  Catherine Guy-Quint, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu eesistuja, ma soovin kõigepealt tänada raportööre, eriti proua Haugi ja härra Lewandowskit, aga ka kogu eelarve meeskonda, valitud esindajaid ja haldureid selle tavapärase finantstoimingu eest 2009. aastaks. See on kolmas finantsperspektiiv ja see näitab hästi, kuidas aastaeelarve menetlus on muutunud ebaloomulikuks ja mõnevõrra kummaliseks toiminguks, pidades silmas Euroopa olukorda. See on arvetega osavustrikkide tegemise harjutus, muutes tõelise üle-euroopalise lahenduse leidmise meie ühiskonna probleemidele võimatuks.

Pärast komisjoni väga tagasihoidlikku eelnõud tegi nõukogu seda, mida ta alati on teinud, ning saatis meile piiratud ettepaneku, mis ei võimalda ellu viia ühtegi lubadust, mis ta aasta jooksul andis. Teil on õigus, härra Jouyet, Euroopa Liidu eelarve on alates 1988. aastast olnud alakasutatud. Nagu spordiski viib korrapärane treening paremate tulemusteni ning sportlasena muutub ELi eelarve, mida vähendatakse, ebatõhusamaks ja rohkem alakasutatuks. See on nõiaring, mis põhjustab poliitilise hävingu.

Mööndavasti ei saa me kulutada niisuguseid kulusid arvutamata, kuid pidades silmas neid jätkuvaid lubadusi, on need kulukohustuste assigneeringud, mitte maksete assigneeringud, mis üles märgitakse. See on eelarvepettuse algus! Seetõttu peaksime teadma, kas Euroopa Liit soovib saavutada oma eesmärke ja kas liikmesriigid on valmis andma oma panuse ühisesse poliitikasse või mitte.

Olles vastamisi selle võimatu ülesandega, viib parlament oma volitusi meie raportööride töö kaudu ellu. Eelarveraamistik on väga range ning komisjonipoolse initsiatiivi puudumisest tulenevalt lõi Euroopa Parlament uued katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, mis toetavad tulevasi uuendusi. Oluline on aga see, et ajal, mil Euroopa otsustab toetada eurotsooni pangandussektorit 1,7 triljoni euroga, õnnestus meil leida 2009. aasta toiduainete rahastamisvahendile 250 miljonit eurot. Parlament peab seda toiduabi fondi väga oluliseks.

Seega on 21. novembril pall nõukogu väljakupoolel. Parlament on järginud lubatud menetlusi nende kõikides vormides: järginud finantsperspektiivi, nõudnud läbipaistvust 530 miljoni euro suuruse ülemmäära puhul ja nõudnud finantsperspektiivis sisalduvat hädaabireservi. Me tegutseme oma eelisõiguse ulatuses ning seetõttu ootame me, et nõukogu võtaks vastutustundliku poliitilise hoiaku, mis on sarnane meie omaga. See on oluline, kui me soovime tagada Euroopa töö usaldusväärsuse iga kodaniku silmis.

Härra Jouyet, ma pöördun teie poole: poliitika seisneb prognoosimises; parlamendi seisukoht võimaldab meil teha prognoose, austades samal ajal eeskirju, milles kolm institutsiooni on kokku leppinud. Tõestage, et te olete oma ülesannet kõrgusel!

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Härra juhataja, ma soovin kõigepealt tänada proua Haugi tema tublide püüdluste eest, hõlmamaks eelarvemenetluse kõiki erinevaid aspekte. Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon toetab eelarvekomisjoni hääletuse tulemust. ALDE fraktsiooni jaoks on nii energia- ja kliimapoliitika kui ka teadusuuringud ja innovatsioon 2009. aasta eelarves olulised prioriteedid. Me jagame proua Haugi seisukohta, et eelarve ei kajasta piisavalt kliima- ja energiapoliitikat ning me ootame, et komisjon esitaks kevadel konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas saaks sellele valdkonnale anda ELi tasandil eelarvetoetust. Käsitledes Venemaa sissetungi Gruusiasse, oli ALDE fraktsiooni jaoks oluline tagada nii ülesehitusabi Gruusiale kui ka toetada Nabucco gaasijuhtme – mille eesmärk on gaasi tarnimine Euroopasse väljaspool Venemaa kontrolliala – arendamist. Meil on heameel, et enamus toetas neid prioriteete.

Praegune eelarve projekt kõrvaldab paljud nõukogu kokkuhoiukohad ja annab realistlikuma hinnangu vajaduste kohta maksete järele tulevastel aastatel. Me saavutame eelarve mitmeaastases kokkuleppes ülemmäära kolmes rubriigis, nimelt rubriigis 1a, mis hõlmab teadusuuringuid, haridust ja transporti, ja rubriigis 3b, mis hõlmab õiguspoliitikat, ning me ületame ülemmäära rubriigis 4, mis hõlmab välispoliitikat. Välispoliitika eelarve ülemmäärad seavad jätkuvalt liiga ranged piirangud ning igal aastal tuleb meil võidelda uute prioriteetide rahastamise eest. Kummaline on näha riigijuhte kirjutamas ELi eelarve jaoks välja arveid, mida nende oma rahandusministrid ei austa. Komisjon tegi ettepaneku rahastada arenguriikidele mõeldud toiduainete rahastamisvahendit summadest, mis on kokku hoitud ELi eksporditoetustest. Need summad on mõistagi kokku hoitud kõrgete toiduhindade arvelt, mis omakorda põhjustavad näljaprobleeme vaestes riikides. Mõte on õige, kuid eelarvega seoses tuleb meil tegutseda teisiti, et me peaksime kinni institutsioonide vahel sõlmitud kokkulepetest. Seetõttu teeme me nüüd ettepaneku, et toiduainete rahastamisvahendi summad ja täiendavad assigneeringud Palestiinale, Kosovole ja Afganistanile leitaks reservidest, näiteks paindlikkuse reservist. See ei ole õiglane, kui see raha saadakse vaeste riikide jaoks oluliste programmide vahendite vähendamise kaudu.

ALDE fraktsioon esitas ettepaneku panna 12% struktuurifondide programmide vahenditest reservi. See ettepanek oli ajendatud soovist avaldada komisjonile survet, et ta teeks rohkem selleks, et ära hoida vigu 12% vahemikus, mis kerkisid esile 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruteludes. Meie eesmärk oli kasutada seda reservi 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetme vahendina, kuid me ei saanud sellele piisavat toetust ja seega peame me seda arvesse võtma, kuid ma loodan, et komisjon võtab asjaomaseid meetmeid.

Härra Lewandowskil oli Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide eelarve ettevalmistamisel huvitav ülesanne. Ma arvan, et tal õnnestus saavutada hea kompromiss, mille kohaselt on parlamendi eelarve väiksem kui 20% halduskuludest.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Liidu 2009. aasta eelarve võib tuua vaid vähest edu, sest me tegutseme finantsperspektiivi kitsastes raamides. Kui me finantsperspektiivi üle hääletasime, tõi Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon üsna selgelt esile selle, et see ei olnud absoluutselt vastavuses eelseisvate uute probleemide ja ülesannetega.

Me kuulsime äsja kõikidelt sõnavõtjatelt, et Euroopa välispoliitika eelarve on alarahastatud. Ka seoses üleilmsete kliimamuutuse probleemidega ei võimalda Euroopa Liidu eelarve meil isegi alustada nendele asjakohast reageerimist.

Ma soovin teile kõigile meenutada president Sarkozy eilset suurepärast kõnet, milles ta tõi esile selle, mida kõike tuleks Euroopa Liidus muuta majanduskriisi ja kliimakatastroofiga seoses. 2009. aasta eelarve kajastab seda kõike vaid väga vähesel määral ja see on meie ühine probleem: meie Euroopa Liidu eelarve lihtsalt ei vasta praeguse aja nõuetele. Ka põllumajanduspoliitikas tuleb lõpuks hakata energiatootmist seostama keskkonnaeesmärkidega ning nagu härra Barroso eile ütles, tuleb meil teha rohkem teadus- ja arendustegevuse jaoks ja seda eeskätt hariduspoliitikas. Lõppude lõpuks on need Euroopa ressursid! Me peame eemalduma reaktiivsest eelarvest ning liikuma proaktiivse eelarve ja uue poliitilise kontseptsiooni suunas.

Ja lõpetuseks, meil tuleb teha rohkem, et võidelda nälja vastu: Aafrikas Saharast lõunasse jäävates riikides on näljaprobleem taas süvenemas ning see on lubamatu. Me peame tegema rohkem selleks, et edendada õiglast kaubandust, et arenguriigid ja tärkavad majandused saaksid lõpuks õiglase võimaluse.

Nüüd jõuan ma poliitilise tulemuseni. Nagu härra Sarkozy eile ütles, tuleb meil taasalgatada kapitalism keskkonnasõbralikumas vormis, me vajame rohelist kokkulepet. Ainult siis saame me uuendada Euroopa eelarvet.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Härra juhataja, volinik, 2009. aasta eelarve projekt nagu ka eelmised eelarve projektid mitte ainult ei vasta meie ootustele, vaid mis veelgi olulisem – see ei vasta meie valijate ootustele. Selle peamine puudus seisneb liiga vähestes assigneeringutes maksete jaoks. Kui me soovime vastata kõikidele ootustele, peab neid olema vähemalt kaks korda rohkem.

Euroopa Nõukogu vahendid on piiratud ning seetõttu oli vajalik vähendada punktide arvu – need kärped puudutavad eeskätt III jagu, mis hõlmab põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonda, aga ka teisi Euroopa Liidu ameteid ja ülejäänud jagusid. See, et mõni Euroopa Parlamendi komisjon või fraktsioon oleks rahul kõnealuse eelarvega, on vähetõenäoline.

Ehkki 2009. aasta poliitilised prioriteedid on kindlaks määratud, ei ole olnud võimalik hoida neid prioriteete niisugusel tasemel, mis näitaks selgelt, et neid rahaliselt soodustatakse. Ametlikult on eelarves säilitatud kõik mitmeaastases finantsraamistikus kindlaksmääratud näitajad, kuid me kõik lootsime, et see eelarve on suurem. Seetõttu tehakse eelarve projektis ettepanek võtta kasutusele esialgne projekt ning eemaldada Euroopa Ülemkogu poolt tehtud kärped. Hääletades esitatud projekti üle, püüame me jätkuvalt suruda läbi seda, et vähendatud eelarvekulutusi suurendataks. See võib meil õnnestuda.

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra juhataja, volinik, õigustatult võib öelda, et järgmise aasta eelarve näitab eelarvedistsipliini. Selles esitatud madalam rahvatulu loob Euroopa Liidus õiguskorra.

Välistegevuse kulutused rubriigi 4 all on ebapiisavad mis tahes eelarvekriteeriumi järgi. Me kõik teame, et sellest rahast ei piisa kõige jaoks, mida nõukogu oluliseks peab, sest parlamendil on oma õigustatud eelistused nende vahendite kasutamiseks.

Me ei ole oma fraktsioonis väga innukad toetama väliskulude suurendamist iseenesest. Me ei toeta seda, et Gruusia taasrelvastus pärast rünnakut Lõuna-Osseetia tsiviilelanike ja Vene rahuvalvajate vastu ja tema kahetsusväärset lüüasaamist hiljem. Me ei toeta nõukogu prioriteete seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. Me ei nõustu sellega, et ühist välis- ja julgeolekupoliitikat tuleks arendada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika suunas, justkui Lissaboni lepingut poleks tagasi lükatud. Liikmesriigid peaksid sellel eesmärgil rahulduma Ateena rahastamismehhanismiga.

Me ei poolda Iraagile, Afganistanile ja Gruusiale rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu toetuse andmist, kui liidu raha kasutamist ei ole võimalik kontrollida. Ilmselgelt pooldame me abi andmist rõhutud rahvastele, näiteks palestiinlastele, kuid samal ajal ütleme, et nõukogu prioriteetsed valdkonnad kasutavad ära reservid, millest rahastada parlamendi jaoks olulisi valdkondi.

Kõik, kes osalesid eelarve koostamisel, teavad, et välistegevuse ülemmäär ei jää pidama, vaid see variseb eelarvemenetluse ajal kokku samamoodi, nagu juhtus laega siin parlamendis eelmise aasta augustis. Tehke nii, et me saaksime jääda ülemmäära piiridesse. Kui seda tehakse eelarvega sahkerdades, siis on see vastuolus hea eelarvetavaga ning kujutab endast ELi kodanike ehk inimeste jaoks, kes peavad kõik need kulud kinni maksma, läbipaistmatut valitsemiskultuuri.

Ehkki meie fraktsioon on seisukohal, et liidu välistegevus ei ärata meis kuigi suurt usaldust, tahame me, et fakte tunnistataks. See on nüüd nõukogu töö.

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, see on teatavas mõttes hästi koostatud eelarve projekt. Oskuslikud ja põhjalikud raportöörid väärivad kogu tunnustust oma töö eest, võttes arvesse praegust raamistikku. Kõik see pole küll täiesti vale, kuid mida peaks Euroopa Liit siis ikkagi tegema? Sellega seoses – vähemalt kaks kolmandikku vahenditest läheb põllumajandusele ja struktuurifondidele, sealhulgas jäätmed ja korruptsioon. See, millesse EL peaks raha investeerima, näiteks ulatuslik teadustegevus, nagu tuumasünteesiprojekt Barcelonas või ühine infrastruktuur nagu Galileo või süsinikdioksiidi eraldamine ja säilitamine jms, moodustab selles eelarves vaid väikse osa.

Mida me siin näeme, on see, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames antakse Portugalile 2,4 miljonit eurot ja Hispaaniale 10 miljonit eurot. Mõlema puhul seisneb küsimus väikeses murdosas nende riikide rahvamajanduse kogutulust. Ei ole ühtegi põhjust, miks need riigid peaksid saama sellega seoses raha teistelt riikidelt. Meil on Solidaarsusfond, millest läheb 13 miljonit Prantsusmaale, heastamaks orkaani Dean tehtud laastamistööd Martinique’s ja Guadeloupe’s. Taas on see väike murdosa Prantsusmaa rahvamajanduse kogutulust. Kogu see asi on mõttetu. Me räägime rikastest riikidest, kellele ei valmistaks nende küsimustega toimetulek mitte mingisugust raskust, saamata sealjuures teistelt riikidelt nende ülejääke.

Miks seda tehakse? Ma olen jätkuvalt seisukohal, et see on suhtekorralduse raha, mis on mõeldud Euroopa Liidu reklaamimiseks. Muu ilmne põhjus selleks puudub. Järgmisel korral eraldatakse summasid kindlasti lumepuhastusele. Ma kordan: me oleme täiesti valel teel. Me arutame eelarve üle, mis on tehniliselt hästi koostatud, kuid mis on poliitiliselt täiesti totter.

  Sergej Kozlík (NI). – (SK) Eelmisel aastal kohutas meid samamoodi kulutuste madal tase ELi 2008. aasta eelarves. See oli 0,95% sisemajanduse kogutoodangust, moodustades sellest vaid murdosa. Tollal võrdlesin ma aasta-aastalt väheneva eelarve kõverjoont langeva lehega. Me arvasime, et väiksemaks see enam jääda ei saa. Meil ei olnud õigus.

2009. aasta kulud moodustavad 0,89% SKT-st. See ei ole enam kõverjoon, vaid vabalangemine. Keda huvitab see, et kulude tase ei vasta kaugeltki Euroopa Liidu poliitilistele prioriteetidele ja kohustustele? Keda huvitab see, et vahe kohustuste ja maksete taseme vahel üha suureneb? Tasumata kohustuste kogusumma on praegu 139 miljardit eurot, mis on rohkem kui liidu aastaeelarve.

Euroopa Ülemkogu sisene poliitiline ebakõla on nüüd avalikuks tehtud, et kõik seda näeksid. Enamike liikmesriikide valitsused ei suuda käesoleval aastal tagada ELi fondide täielikku kasutuselevõtmist. Eespool nimetatud vahe kujutab endast kulude vähendamist järgmise aasta eelarves. Vahe laieneb 2007.-2013. aastaks koostatud finantsraamistiku ja tegelike eelarvete vahel, avaldades kahjulikku mõju kodanikele ja piirkondadele, kes ei saa vajalikke ressursse, eriti struktuuri- ja ühtekuuluvusfondist.

See on ka Euroopa Parlamendi nõrkuse küsimus. Me ei leia oma kodumaadel tõhusat viisi, kuidas avaldada avaliku halduse raames survet valitsustele, ministritele ja teistele organitele, et suunata piisavalt vahendeid nendesse valdkondadesse. Ma toetan kulude suurendamist ELi eelarvest, nagu on Jutta Haugi suurepärases raportis soovitatud. Samal ajal ma mõtlen, et kas see ei ole mitte üksnes võitlus tuuleveskitega.

  Salvador Garriga Polledo (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik, raportöörid, daamid ja härrad, mis on ELi eelarve ülim eesmärk, tema raison d’être tõelise ja täieliku finantskriisi aastal?

Esimene eesmärk on tagada, et see eelarve ei kujutaks endast liikmesriikide rahakotile täiendavat koormust. Teisisõnu ei tohi see olla üleliigne kulutus, vaid ta peab puudutama üksnes neid valdkondi, mida liikmesriigid ei saa või ei tohi.

Teine eesmärk on tagada, et tegemist oleks eelarvega, mis pakuks lisandväärtust. Programmidele, mille rahastamine on heaks kiidetud, peab andma piisavat toetust poliitiline võim – nõukogu ja Euroopa Parlament – ja tehnilist toetust täidesaatev võim, milleks on komisjon.

Komisjoni roll pole olnud kunagi tähtsam kui tänavusel raske kriisi aastal. Tema vastutus on suurem kui kunagi varem, sest igast Euroopa maksumaksjate investeeritud eurost tuleb kogu võimalik tulu kätte saada.

Kolmandaks, ajal, mil liberaalist saab sotsiaaldemokraat ja sotsiaaldemokraat kipub liberaaliks muutuma, peab ELi eelarve olema tõhus ja koguni kontratsükliline.

Hispaania majandusteadlase Rafael Florese juhtimisel tehtud uuring tõestas, et riiklikud kulutused, mis mõjutavad avalikke investeeringuid ja tööhõivet kõige enam, on transpordi- ja sideinfrastruktuurile tehtavad kulutused. See, mis on kasulik minu riigile, peaks olema kasulik ka kogu Euroopale.

ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid on Euroopa infrastruktuuride ja sellest tulenevalt ka tööhõive taaselustamiseks ülitähtis ühenduse tasandi tegur. Seetõttu toetab minu fraktsioon muude aspektide kõrval nõukogu poolt vastutustundetult unarusse jäetud üleeuroopaliste võrkude suuremat rahastamist, eriti energiavõrkude ning ka lähenemise rubriigi maksete assigneeringute suuremat rahastamist.

  Thijs Berman (PSE). – (NL) Härra juhataja, teiste institutsioonide eelarved võivad kiidelda mõistliku tasakaaluga alaliselt suure, peaaegu kroonilise personalipuuduse ja kulutuste piiramise vajaduse vahel.

Olles eelarvepädeva institutsioonina ettevaatlik, jääb Euroopa Parlament lubatud piiresse (viiendik teiste institutsioonide eelarvest), kuid investeerib sellest hoolimata teadmistesse, suurendades töötajate arvu fraktsioonides ja suurendades raamatukogu mahtu. See on vajalik, kuna küsimused, mis meil lahendada tuleb, on eranditult keerukad ning puudutavad globaliseerumist ning ülemaailmseid probleeme. On pandud alus nii Euroopa Parlamendi liikmete kui ka assistentide põhimääruse kehtestamisele ning siin on küsimus kauaoodatud sotsiaalses õigluses.

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel hakkab sidet pidama rohkem töötajaid, mis on hädavajalik, olgugi et tegemist on väikese arvuga. Küsimus on suhtlemises liikmesriikide parlamentidega, mis vajab parandamist. Meie pealinnades valitseb tihti tohutu puudus teadmistest Brüsseli kavade ja subsidiaarsusküsimuste kohta, samas kui Euroopa kodanikud esitavad rohkem kui varem kriitilisi küsimusi selle kohta, mida tuleks reguleerida liikmesriikide ja mida Euroopa tasandil.

Mis puutub teistesse institutsioonidesse, siis lubage mul öelda vaid üht: kodanike juurdepääs peab olema esmatähtis. Just sellepärast on oluline suurendada Ombudsmani personali, kui mainida ainult üht aspekti. Euroopa Liit peab olema avatud igale kodanikule ning eriti ja mitte viimases järjekorras neile kodanikele, kellel on kaebusi.

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt suur tänu meie kahele kolleegile eelarvekomisjonist – härra Lewandowskile ja muidugi proua Haugile – kes on meie tööd innukalt ja tõhusalt juhtinud.

Esiteks tahaksin ma endale eraldatud aja piires teile väga lühidalt öelda, et üldiselt on mul hea meel hulga suuniste üle, mis on alles jäänud väga piiratud, mõne meie kollegi sõnul lausa kasina eelarve raames. Kasvu, tööhõive ja kliimamuutuse põhisuunised on alles jäänud ning kõigile neile prioriteetidele tehtavate maksete üldsumma on isegi suurenenud.

Ning teiseks tunnen ma heameelt asjaolu üle, et meil õnnestus eelarvekomisjoni ettepaneku abil muuta teadusuuringuid ja innovatsiooni ning kõike struktuurifondidega seotut puudutavad eelarveread arusaadavamaks, andes seega meie kaaskodanikele praktilisi vastuseid.

Praegusel kriisiajal, mille ulatus ja tagajärjed on murettekitavad ja kahjuks ka pikaajalised, sooviksin ma rõhutada Euroopa Liidu kooskõlastatud reageerimise olulisust. See ei ole praegu mitte ainult ilmsem kui kunagi varem, vaid ka hädavajalik, toetamaks suurematesse infrastruktuuriprojektidesse investeerimist, et Euroopa majandust elavdada.

  Gérard Onesta (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, on selge, et Lissaboni leping tuleval aastal kahjuks ei jõustu, kuid sellest hoolimata on meil vajadus reguleerimise järele. Võib-olla pole meil uut lepingut, kuid meil on siiski uued vajadused. On ülesandeid, mis institutsioonide tempo järele ei oota. Piisab, kui heita vaid pilk uudistele finantskriisist ja keskkonnakriisist. Meie organisatsiooniline struktuur vajab vahendeid.

2009. aasta on veidi eriline ka selle poolest, et me kohtume väga tundliku olevusega, keda tuntakse Euroopa kodaniku nime all, see tähendab, meie elektoraadiga. Seega ei tohiks me oma kommunikatsiooni- ja koostöövahendite pealt kokku hoida. Ka siin tuleb leida piisavaid vahendeid oma veebitelevisooni, valimiskampaania, külastajate keskuse, kodanike Agoraa ja muu taolise jaoks.

Ehitiste osas kuuluvad peaaegu kõik meie hooned nüüd meile. Ma pean siinkohal silmas kolme peamist töökohta. Mis puutub Luksemburgi töökoha hoonesse, mida meil veel ei ole, alustame seal töödega paari lähema nädala jooksul. See on suur, väga ambitsioonikas ehitusplats, kuhu me ehitame ühe maailma suurima hoone, mille energiavarustus on täiesti sõltumatu. Võime selle üle uhked olla, võime oma vara üle uhked olla, kuid nagu seegi saal võib tunnistada, vajab vara ka hooldust! Seega tuleb meil omanikena kõrge kvaliteediga vara omamiseks vahendeid leida.

Keskkonnapoliitika osas olime me 2008. aastal üks esimesi institutsioone, mis sai EMASi sertifikaadi – selle üle võime suurt uhkust tunda. Süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju uuringu tulemus on meil kaks päeva teada olnud. Euroopa Parlament kulutab igal aastal 200 000 tonni CO2. Kui me tahame 12 aastaga saavutada oma eesmärgi – vähendada heitmeid 30% võrra –, on meil vaja vahendeid.

Lõpetuseks avaldan kiitust meie sõbra härra Lewandowski töö kvaliteedile, sest uue lepitusmeetodi kontekstis, mille me oleme sisse seadnud, on meil tema kui juhiga väga vedanud.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, volinik, selles arutelus on neli küsimust, millele ma tahaksin teie tähelepanu juhtida. Esiteks, kuigi 124 miljardi euro suurune assigneeringuteks eraldatud eelarvekulu on Euroopa Liidu ajaloo suurim, on see Eli 27 liikmesriigi rahvamajanduse kogutoodangu kohta madalaim. Muuseas, see on ka määr, mida soovitas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon, samas kui Euroopa Komisjon soovitas isegi väiksemaid eraldisi ja nõukogu kärpis seda tagasihoidlikku eelarvet veelgi.

Finantsperspektiivis 2007–2013 on maksete assigneeringute ülemmäär 0,97% rahvamajanduse kogutoodangust, teisisõnu on meil tegemist märgatava lahknevusega selle vahel, mida me kavatsesime rahastada kolm aastat tagasi, ja selle vahel, mida Euroopa Liit nüüd tahab rahastada. Neljandaks ei saa meil nii vähese rahaga olla suuremat Euroopat ega sügavamat integratsiooni, samuti ei saa Euroopa Liit olla usaldusväärne globaalne partner, kuna teda ähvardab selles suhtes oht, et ta jätab omaenda kohustused täitmata.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Praegune arutelu ühenduse 2009. aasta eelarve kohta peaks kandma nende otsuste pitserit, mille Euroopa Ülemkogu käesoleval kuul tegemata jättis. Kindlasti oleks pidanud arutama kiireloomulisi eelarvemeetmeid, mida on vaja väike- ja peretalude, kalanduse, tekstiili- ja rõivatööstuse, laevaehituse ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tõhusaks toetamiseks. Lisaks on kiiresti vaja muid meetmeid, et kaitsta kõigi liikmesriikide, eeskätt ühtekuuluvusriikide tootmissektoreid, õigustega tööhõivet ja töötajate korralikku palka.

Oleks tulnud arutada vajalikku lahtiütlemist ühenduse eelarvepoliitikast. See poliitika toetab majanduspoliitikat, mis on üks Euroopa Liidus sedavõrd pikale veninud struktuurikriisi põhjustest ning on tootmissektori allakäigu, tööpuuduse, ebakindla töö, suureneva sotsiaalse ebavõrdsuse ja liikmesriikide vaheliste tõsiste erinevuste algpõhjuseks.

  Ashley Mote (NI). – Härra juhataja, ma näen, et endiselt eraldatakse miljoneid eurosid avaliku sektori raha inimestega manipuleerimiseks ja kandidaatriikides, liikmesriikides ja mujal ELile endale rahva toetuse ostmiseks. Meil on ikka veel teid ja sildu, mis ei vii kuhugi, me vahetame Karínias kõnniteid, isegi Türgi kasiinode ees, ning 400 miljoni euro eest varustatakse elektriga Kosovot, kus arved seejärel lihtsalt haihtuvad.

Niisugune avaliku sektori raha poliitiline kasutamine on äärmiselt küsitav. Pole mingi ime, et maksumaksjad on netopanustajatest riikides, nagu minu oma, üha enam selle vastu, et ELi vahendeid antaks riikidele, kus maksukoormus on madalam – vahel palju madalam – nii et need korvavad efektiivselt kohalike maksutulude puudumist.

Nende rikkumiste iseloomu arvestades kirjutasin hiljuti Kontrollikojale, et nad selgitaksid rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõuete alusel lubatud avaliku sektori vahenditest tehtud maksete õiguspärasust.

  Esther de Lange (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, üks hiljem sõna saamise peamisi eeliseid on see, et võib välja jätta hulga asju, mis on juba varem öeldud. Seepärast asun kohe kahe punkti juurde, mis on mulle eriti südamelähedased. Esiteks, nüüd, kus ülekaaluliste laste arv Euroopas kasvab, tuleb meil kui ühiskonnal investeerida rohkem tervislike toitumisharjumuste õpetamisse.

Meie ettepanek suurendada koolipiima eelarvet sobib selle püüdlusega täiuslikult. Täiendava 13 miljoni euroga, mida me tahaksime kõrvale panna, sooviksime suurendada koolide arvu ning ka laiendada sortimenti paljude tervislike toodetega. Õnnetuseks on komisjon reageerinud sellistele algatustele nagu koolipuuviljaprogramm minu arvates liiga aeglaselt.

Euroopa Parlamendile oleks meeldinud, kui tal oleks selle programmi jaoks 2008. aastal raha olnud. Nüüd jõuab enne, kui koolides hakatakse tasuta puuvilja jagama, saabuda 2009. aasta ning võrgustiku rajamiseks ning teabe jagamiseks on eraldatud kõigest 1,3 miljonit eurot. Minu arvates on see kahetsusväärne. Koolipuuvili ei hakka koolides pärast suvevaheaega ise taevast alla sadama. Selle programmi jaoks tuleb teha palju eeltööd ja raha on selleks vaja ka tuleval aastal. Seega ei teeks veidi energilisem tegutsemine sugugi halba.

Teiseks sooviksin juhtida teie tähelepanu ettepanekule uurida tulusid toiduainete tootmisahelas. Volinik, kas te teadsite näiteks seda, et sellest õunast saadavast tulust läheb 22% teie selvehallile ja 23% vahenduskaubandusele, samas kui õuna esmatootja, põllumajandustootja, kelle jõupingutusteta seda õuna siin ei oleks, on paari viimase aasta jooksul saanud -4% suurust negatiivset tulu?

Uuringus, mille kohta me ettepaneku teeme, sooviksime, et jälgitaks põllumajandustootjate olukorda. Lõppude lõpuks, kui me tahame Euroopas põllumajandustootmist säilitada, tuleb meil vaadelda esmatootjate olukorda ning võimu kontsentreerumist tootmisahelas, näiteks suurtele selvehallidele. Ma loodan, volinik, et soovite koos oma konkurentsivolinikust kolleegiga selle probleemi kallale asuda.

  Göran Färm (PSE). – (SV) Härra juhataja, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni eelarveraportöörina sooviksin tänada proua Haugi, et ta kuulas nii tähepanelikult ära meie prioriteedid, mida on eelarves tõesti tunda. Oma euroskeptikust Rootsi kolleegile härra Lundgrenile, kes äsja kõneles ja eelarvet idiootlikuna iseloomustas, ütleksin ma kõigest seda, et eelarve ei parane, kui ta ise soovitab täielikult kaotada mõned eelarve parimad osad, mille all ma pean silmas näiteks Meresõiduohutuse Ametit ja programmi „Aktiivsed noored”.

Kahtlemata on ELi eelarvel siiski probleeme. Kolmekordne kriis, mida me läbi elame, näitab, mis on kaalul. Ma pean silmas kliimakriisi, toidukriisi ja finantskriisi. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon teeb ettepaneku suurendada vähemalt 5% võrra kliima ja energeetikaga seotud tegevusassigneeringuid, kuid seegi on ainult tilk meres. Sotsialistina tunnetan ma vajadust toiduabi järele, kuid arutelu rahastamise üle näitab eelarvesüsteemi nõrkusi. See näitab, kui raske on prioriteete tõsisemalt muuta. Juhataja Sarkozy tõi eile välja kriisi tagajärjel tekkinud vajaduse Euroopa kaubandusele ja tööstusele suunatud ühiste jõupingutuste järele, kuid ELi eelarves ei ole selliseid vahendeid. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon juhib tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suurema rahastamise vajadusele, kuid ka see on tilk meres.

Selle asemel oleme sunnitud leiutama ühe ajutise vahendi teise järel. Meil on paindlikkusvahendid, globaliseerumisfond ja toiduainete rahastamisvahend ning peagi on meil erimehhanism tulevasest heitkogustega kauplemisest saadavate tuludega tegelemiseks. Ma arvan, et on aeg pikaajalise finantsraamistiku ambitsioonikamaks ja tulevikku suunatud läbivaatamiseks. Nüüd, kus meil tuleb teha vahekokkuvõte, on meil võimalik tagada, et see suudaks paremini toime tulla üha keerulisema tegelikkusega, milles me elame ja kus on vaja radikaalseid meetmeid. (Arutelu)

  Seán Ó Neachtain (UEN). – Härra juhataja, selle eelarve kõige tähtsam aspekt seisneb selles, kuidas eelarve aitab ja toetab Euroopa majandust tervikuna ning arendab ja toetab majandust – mida on praegu tõepoolest vaja. Sellepärast väljendan ma oma heameelt toetuse üle, mis on eelarves ette nähtud uurimisprogrammidele ja uute tehnoloogiate arendamisele, kuna selliseid tehnoloogiaid arendamata ei saa me oma majanduse konkurentsivõime peale loota.

Samuti oleks mul hea meel nähta, et see toetus muutuks kättesaadavaks kõigile Euroopa regioonidele, mitte ainult linnapiirkondades, vaid ka maapiirkondade kogukondades. Samuti tahaksin ma tulevatel aastatel näha tugevat toetust ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollile, et tagada tervisliku toiduga varustatus kohalikul tasandil, ilma et oleks vaja sõltuda kaugetelt maadelt imporditavast toidust.

  Margaritis Schinas (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, valimiste aastal peaks eelarvet iseloomustama kaks omadust: esiteks Euroopa Liidu püüdlusi kajastavad vahendid ja teiseks reaktsioonid ja poliitilised sõnumid vastuseks keskmise kodaniku ootustele, eriti praeguses majanduskliimas.

Kui me eelarve projekti nende kriteeriumide valguses hindame, on summa, mis vastab 0,96 protsendile ühenduse SKTst, üldiselt piisav, kuid ainult siis, kui nõukogu seda teisel lugemisel ei kärbi. Ma loodan, et minister pöörab sellele küsimusele erilist tähelepanu.

Olukord on parem poliitiliste sõnumite ja poliitiliste eesmärkide valdkonnas, kus meil on ühiskonna põhiprioriteedid tõesti kaetud. Rohkem üksikasjadesse laskumata sooviksin, kui tohib, mainida üht konkreetset suuremat probleemi, mis puudutab minu riiki ja teisi Euroopa Liidu lõunaosa riike, nimelt ebaseaduslikku sisserännet.

Praegu koguneb Türgisse tuhandeid iraaklasi, kurde, afgaane ja grusiine, kes püüavad massiliselt Euroopa Liitu siseneda. Kreekal ja teistel Lõuna-Euroopa riikidel tuleb ebaseadusliku sisserände ohjeldamiseks teha kesiste vahenditega tohutuid jõupingutusi. Üksnes 2007. aastal oli meil Kreekas 110 000 ebaseaduslikku sisserändajat ning tänavuse aasta septembriks on neid olnud üle 80 000.

Seetõttu on mul hea meel, et ühenduse eelarves on esmakordselt eraldi punkt Euroopa Liidu solidaarsuse kohta lõunapoolsete liikmesriikidega, ning ma usun, et meil õnnestub hästi alustada ja seda taset aja jooksul säilitada.

  Brigitte Douay (PSE). – (FR) Härra juhataja, just sel päeval, kui Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu on äsja allkirjastanud poliitilise deklaratsiooni "Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel", millega komisjon ja nõukogu väljendasid oma ühist tahet parandada ja ühtlustada kodanikele mõeldud teavet Euroopa Liiidust, arutame me 2009. aasta eelarvet ja institutsioonide teabevahetuse eelarvet.

Käesoleval valimiste aastal ning üha suureneva skeptitsismi tingimustes Euroopa Liidu suhtes on kodanike teadlikkuse tõstmine Euroopa asjadest eluliselt tähtis. Tegelikult loodame me, et valimisaktiivsus tuleb väga suur. Et see saaks juhtuda, on olulised kõik algatused, mis selgitavad Euroopa asju ja tema lisandväärtust igapäevaelu ja tulevikuks valmistumise jaoks. Brüsselisse rajatav külastajate keskus on selle osa, kuid ma kardan, et mõned parlamendikomisjoni poolt vastu võetud muudatusettepanekud võivad selle kauaoodatud avamist edasi lükata.

Oma fraktsiooni nimel tahaksin tegelikult rõhutada, kui väga me soovime näha märkimisväärseid investeeringuid kõigisse kodanikke ja meediat puudutavatesse teabevahetusalgatustesse, eriti kohalikul tasandil. Euroopa Parlamenti ja komisjoni tuleb toetada kõigis poliitikavaldkondades, mille eesmärk on suurendada kodanike toetust Euroopa projektile.

  Michael Gahler (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, ma keskendun rubriigile 4, mis puudutab ELi välistegevust. Praegustes või varasemates konfliktipiirkondades, nagu Gruusia, Kosovo, Palestiina, Afganistan või Pakistan, soovime saavutada olukorra paranemist inimeste jaoks ja rahumeelset ning humaanset arengut.

Kuna meie finantskavades ei ole ette nähtud piisavalt vahendeid, tuleb meil 2009. aastal taas hankida meie suurenenud töö jaoks täiendavaid vahendeid liikmesriikidelt. Eriti ei tohi vähimalgi määral kärpida meie vahetu naabrusega seotud kulukohustusi ja makseid: on oluline, et kandidaatriigid, meie Ida-Euroopa naabrid ja meie Vahemere-äärsed partnerid näeksid ELi usaldusväärse partnerina, kellega nad võivad arvestada.

Vaadates, kuidas täideti 2008. aasta eelarvet – näiteks kas või ainult Palestiina osas – ja kirjalike muutmisettepanekute hulka, võin ma juba praegu öelda, et 2009. aastal lõpetame me samasuguses olukorras. Seega esitan ma nõukogu eesistujariigile palve lepituskohtumise kohta. 21. novembril võtame kooskõlas oma ettepanekutega üheskoos kasutusele paindlikkusinstrumendi, mis tähendab, et tuleval aastal ei ole me muudatusettepanekute osas nii kättesaadavad. Nagu te teate, on meil valimised tulemas, nii et te ei pruugi teada, kes võib pärast valimisi teie ees istuda.

Oleme asetanud suurema rõhu välisküsimustele, mida mina pean positiivseks sammuks. Oleme eraldanud täiendavaid vahendeid, et me saaksime avaldada Euroopa uudiseid farsi keeles, mis on Iraani ja Afganistani ametlik keel. Ma usun, et on oluline levitada neil aladel meie poliitilisi vaatenurki, nii et inimesed teaksid, mis seisukohale Euroopa asub.

Ühes teises küsimuses tahaksin paluda komisjonil oma poliitikat muuta. Nagu te teate, on praegu olemas poliitiliste sihtasutuste võrgustik, mis hõlmab viit fraktsiooni, ning meie kogemuse põhjal on need fraktsioonid meie poliitika rakendamisest ja demokraatia toetamisest täiesti välja jäetud. Ma loodan, et tuleval aastal see olukord muutub.

  Vicente Miguel Garcés Ramón (PSE). – (ES) Härra juhataja, meie ees on 2009. aasta üldeelarve projekt, milles püütakse tugevdada Euroopa Liidu kui rahul ja progressil rajaneva ala sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

Kaks Euroopa Parlamendi ettepanekut, mis arutelu käigus sisse viidi, tuleb mul nende sümboolse väärtuse tõttu eriti esile tõsta. Esimene puudutab ülemaailmsele keskkonnaseirele, kodanike julgeolekule ja Rahvusvahelisele Astronoomia Aastale suunatud Euroopa kosmoseuuringutele eraldatud rahastamist.

Teine on sotsiaalse turismi katseprojekt, millega püütakse leida võimalusi uute lõõgastumisviiside nõuete täitmiseks. Me avaldame kahetsust, et eelarve projekt ei sisalda orkaanide ja taifuunide ohvriks langenud Kariibi mere ja Aasia riikide rehabiliteerimise ja taastamise erifondi.

Me ei soovi, et praegune ümber maakera rändav majandus- ja finantskriis mõjutaks ELi eelarvet negatiivselt.

  Vladimír Maňka (PSE). – (SK) Mina vastutan sotsialistide fraktsioonis rubriiki „Muud institutsioonid” kuuluvate finantsasjade eest. Sellelt seisukohalt võin ma teatada, et eelarve koostamise ja vahendite tõhusa kasutamise tagamise protsess liigub positiises suunas. Ometi on ka siin erandeid, näiteks põhivarapoliitika osas. Suuremat rahalist säästu on meil võimalik saavutada ainult pikaajaliste eesmärkide ning kavandamismeetmete abil.

Teine erand on seotud ehitiste energiatarbimise alaste uuringute kasutamisega. Kõige hiljutisemates Euroopa Parlamendi süsinikdioksiidi heitmetega seotud keskkonnamõju uuringutes on ära toodud 114 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas. Meil tuleb võtta rida meetmeid, mille eesmärk on vähendada 2020. aastaks heitmeid 30% võrra. Peamised saasteallikad on küte ja elekter hoonetes endis, samuti inimeste kodu ja töökoha vaheline ja ka kolme peamise töökoha vaheline transport.

Enne aasta lõppu ootan ma, et Euroopa Parlamendi peasekretär esitaks mitmel uuringul põhineva tegevuskava, et me saaksime võimalikult ruttu võtta meetmeid, mis annavad tulemuseks rahalise säästu ja puhtama keskkonna.

  Ville Itälä (PPE-DE). – (FI) Härra juhataja, esmalt sooviksin tänada selle suurepärase töö eest mõlemaid raportööre, ning on huvitav, et sel ametiajal oleme suutnud leida võib-olla isegi poliitilise konsensuse paremini kui varasematel aastatel, kuigi valimised on lähenemas. See on suurepärane.

Ma tahaksin esile tõsta üht punkti, nimelt seda, et eelarvekomisjon on nüüd esitanud Läänemere strateegia jaoks eraldi eelarverea. See on äärmiselt tähtis. Komisjon valmistab tulevaks aastaks ette omaenda Läänemere strateegiat, kuid ühelgi strateegial ei ole mingit tähtsust muidu, kui koos rahastamisega ja rahastamine tuleb korraldada.

Peamine probleem on siin keskkond. Läänemeri on peaaegu surnud meri. Selles mõttes on see Euroopa maastiku häbiplekk. Meil on vaja palju ära teha. Tegemist on meie suhetega Venemaaga, energiapoliitika, laevaliikluse, majandusega, mis on kõik väga tähtsad küsimused, ning me saame kasutada seda eelarverida, et aidata tagada nende probleemide lahendamist.

  Reimer Böge (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, sooviksin alustada, tänades kaht raportööri: härra Lewandowskit, kes on töötanud Euroopa Parlamendi eelarve koostamisel väga suure tasakaalukuse ja meelerahuga; ja proua Haugi, kes on töötanud suure pühendumusega, et esitada meile väga tõhus strateegia komisjoni eelarve jaoks. Suur üksmeel, mis õnnestub meil loodetavasti saavutada ka homsel hääletamisel, peaks saatma väga selge poliitilise sõnumi, eriti 21. novembri lepituskohtumise jaoks.

On täiesti selge, et just praeguses kliimas tuleb majanduskasv, tööhõive, üleeuroopalised võrgud, elukestev õpe, kliimamuutusega võitlemine, Euroopa transpordivõrgud [ilmne viga raporti tõlkes: seal olid "energiavõrgud"] ja välispiiride julgeolek kujundada selliseks, nagu me kavandasime. Ka välispoliitikas on järjekindel naabruspoliitika ja üldine Euroopa Liidu arengu-, kriisiohje- ja integratsioonikontseptsioon olulisem kui kunagi varem. Sellest, volinik, tuleneb ka makseid puudutav küsimus. Protsessi lõppedes hinnatakse maksete taset eri kategooriates väga erinevalt. Te mainisite reservide küsimust ja mina märgin lihtsalt, et peale selle teil Euroopa Parlamendi prioriteetidele ja rõhuasetustele mingeid vastuväiteid. See on läbirääkimiste jaoks hea märk.

Me tunneme heameelt, et täna viibib siin eesistujariik Prantsusmaa, härra Jouyet, kuna oktoobrikuisel eelarvearutelul ei ole eesistuja alati kohal viibinud. See näitab head koostööd, millega me oleme algust teinud. Loomulikult pidite alustama, kõneldes nagu rahandusminister: kõik on selgelt liiga kallis, kõik hinnad liiga kõrged. Ka seoses sellega, mille üle me hääletame, tegutseme me selgelt allpool mitmeaastase finantsplaneeringu ülempiiri.

Ridade vahelt on siiski selgunud, et te olete läbirääkimisteks valmis, nagu te ütlesite: toiduabi rahastamisvahendi ning ma rõhutaksin, et mitte ainult selle, vaid ka teiste välispoliitiliste prioriteetide – ÜVJP, Kosovo, Palestiina, Afganistani ja Gruusia – puhul on asi läbirääkimises ja vahendite optimaalse kombinatsiooni leidmises. Me oleme valmis seda tegema, kasutades kõiki võimalusi, mis meile institutsioonidevahelise kokkuleppe ja eelarvega seotud põhimõtete raames avanevad. Selles suhtes ootame konstruktiivseid läbirääkimisi.

  Jan Olbrycht (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, volinik, 2009. aastast tuleb väga eriline periood, kuna see on seotud ühtekuuluvuspoliitikat puudutavate investeeringute õige rakendamisega. See on kolmas aasta "n+3" põhimõttel põhinevas reas. See tähenab, et sellest tuleb periood, mil me ei pane oma lootusi mitte niivõrd lepingute allkirjastamisele, kuivõrd väga konkreetsete ettevõtmiste täielikule elluviimisele, mis muudab kõik katsed ühtekuuluvuspoliitika osas rahastamist vähendada väga ohtlikuks.

Ma sooviksin juhtida tähelepanu ka asjaolule, et Euroopa Parlamendis kostab hääli, mis seostavad Euroopa Kontrollikoja auditi tulemusi eelarve planeerimisega, ning seetõttu avaldavad eelarve arutamisele mõju mõned tuntud märkused umbes kaheteistkümne protsendi abikõlbmatute kulude kohta. Ma loodan, et ei Euroopa Parlament ega volinik ei aktsepteeri mingeid sedalaadi seoseid ega ümberjaotamisi.

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. - (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma olen juba liiga pikalt kõnelenud, kuid see arutelu oli tõesti väga haarav. Ma tahaksin öelda, et me nõustume prioriteetide osas sellisel kujul, nagu neid on meile väljendanud raportöörid ja härra Böge, ning et me soovime tõepoolest tihedat koostööd teha.

Ma avaldan kahetsust, et kahjuks ei kõnele ma rahandusministrina, härra Böge, kuid selle eesistumise puhul nii see tõepoolest on ning ma võin Euroopa Parlamendile üksnes kinnitada, et me soovime selle menetluse raames kokkuleppele jõuda.

Ma tahan teile kinnitada ka seda, et nõukogu näitab neis piires, mida ma mainisin, üles konstruktiivset suhtumist, mille poole me eelnimetatud prioriteetide raames püüdlemegi – siinkohal pöördun ma komisjoni ja Euroopa Parlamendi poole. Ma panin tähele rõhuasetust eelkõige välispoliitikale, teabevahetusele ja finantssektori reguleerimise ning euroga seotud teemadele. Ma märkasin neid punkte, nagu ka teie institutsiooni vajadusi, mis välja toodi, ning et meil on vaja selle arutelu lõpuks eristada kaht tegurit.

Esimene on Euroopa eelarve tuleviku arutamine. Ma kuulasin ära proua Guy-Quinti ja teised, kuid paljusid esitatud tähelepanekuid oleks vaja arutada finantsraamistiku ülevaatamisklausli kontekstis. Just selles kontekstis tuleb komisjonil, Euroopa Parlamendil ja liikmesriikidel võtta seisukoht ja kavandada tulevane mitmeaastane finantsraamistik. Me rääkisime sellest härra Bögega. Praeguste asjaolude tõttu oleme me eesistujariigina samuti keskendunud teistele kiireloomulistele küsimustele.

Teiseks teguriks on 2009. aasta eelarvemenetluse probleemid. Siinkohal tuleb meil välja töötada realistlik ja tasakaalustatud eelarve ning leida lahendused toiduainete rahastamisvahendi finantseerimiseks, – ma ütlen selle välja – kuna see jääb meie ühiseks eesmärgiks. See on praegu kõigi ühenduse institutsioonide tähtis poliitiline prioriteet ja ka selles osas loodame, et meil õnnestub saavutada eri vahendite optimaalne kombinatsioon.

  Jutta Haug, raportöör. – (DE) Härra juhataja, olen tänulik kõigile käesoleval arutelul osalenuile! Teile, volinik, sooviksin öelda, et tean, nagu me kõik, et komisjon pole kunagi eriti rahul, kui parlament reserve määrab. Mõistame seda, sest teil pigistab, kuid sel aastal tahtsime – ning seda näeme homsel hääletusel – kehtestada tingimused reservi vabastamiseks, mida suudate täita täiesti iseseisvalt.

Antud tingimused ei kujuta endast õhulossi, kus peate sõltuma teistest inimestest ja neile peale käima, et oma raha kätte saada. Parlament on siinkohal väga mõistlik olnud. Enamikul juhtudest saame antud reservid vabastada suhteliselt kiiresti, teiseks lugemiseks, sest olete täitnud meie kehtestatud tingimused. Olen selles täiesti veendunud.

Härra Jouyet, taipan, et te ei saa meile siin kohe konkreetseid lubadusi anda, kuid eeldan, et mõtlesite tõsiselt seda, mida ütlesite nii koostöökliima tunnistamise kui ka tahtmise kohta. Lubage mul teha üks tähelepanek teie palve kohta võtta arvesse rahanduspoliitika konteksti, milles tegutseme: minu arvates on antud kontekst ühe numbrikoha võrra liiga suur. Meie eelarve jääb veidi alla 130 miljardi euro, kokku on meil paarisaja miljoni ulatuses manööverdamisruumi. Võime siin selle üle vaielda, kuid sel pole absoluutselt mingit seost laiema kontekstiga, millele viitasite.

Ütlen veel kord, olen tänu võlgu kõikidele kaasliikmetele. Arvan, et suudame hästi ettevalmistatud arutluse homme suhteliselt kiiresti läbi viia.

  Janusz Lewandowski, raportöör. − (PL) Härra juhataja, sooviksin kasutada lisaaega, et võtta sõna erinevate fraktsioonide liikmete paljude häälte nimel, mis puudutab eelarvete 4. rubriigi kriitilist olukorda, mis on mõeldud Euroopa Liidu rahvusvaheliste ambitsioonide rahastamiseks. Mäletan hästi finantsperspektiivi käsitlevate läbirääkimiste lõppu ning parlamendi otsus oli selge: antud osa oli ebapiisavalt rahastatud. Seda tuleb ette aasta aasta järel ning iga kord on eelarveläbirääkimistes uusi takistusi. Olukord on olnud sama ka käesoleval aastal, ajal kui meil on tohutuid kohustusi toiduabi, Kosovo, Afganistani, Palestiina osas, mida on käesolevas täiskogus tihti mainitud, ja lisaks ka Gruusia osas, kus tõstatatud pole mitte ainult riigi orientatsiooni, vaid ka alternatiivsete energiavarude turvalisuse küsimus. Vastuseks peab olema kokkulepe vaadata üle institutsioonidevaheline kokkulepe, mitte aga lappida rahastamiseeskirjade ääri iga aasta, kui me seljaga vastu seina oleme. Tänan kõiki parlamendi ja muude institutsioonide eelarvete küsimuses sõnavõtnuid!

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 23. oktoobril.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. Küsimus on selles, kas ELil on piisavalt ressursse ja loob küllalt rahalisi vahendeid, et rakendada heitmete osas adekvaatselt leevendamis-, stabiliseerimis- ja kohanemismeetmed.

Üldiselt, ELi eelarve ei suuda kliimamuutusega seotud küsimusi lahendada käesoleval kujul tõhusalt ja tulemuslikult. Jättes välja mitmed algatused ja programmid, pole ELi eelarvel selget ja integreeritud kliimamuutuse küsimuste lahendamise strateegiat.

Selles suhtes väidan seetõttu, et konkreetse nn kliimamuutuse fondi või eriotstarbelise eelarverea loomine parandaks oluliselt ELi suutlikkust tegeleda eelarvelisest ja rahalisest vaatepunktist kliimamuutuse küsimustega tulemuslikult.

Rahastamise peamine allikas peaks tulema heitmete müügist enampakkumisel Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi raames. Hinnanguliselt oleks süsteemil potentsiaali tekitada aastas tuluna miljardeid eurosid. Antud süsteemiga tegeleks ja seda koordineeriks EL, tagades nõnda regionaalse juhuslikkuse.

Piiriülest saastamist on kõige parem majandada riigiülesel tasandil, eriti kui tegemist on ressursside ja toe eraldamisega, mis peaksid rajanema vajadustel ning suurimal mõjul, mitte olema riikidele või regioonidele ette eraldatud.