Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0084(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0394/2008

Esitatud tekstid :

A6-0394/2008

Arutelud :

PV 20/11/2008 - 4
CRE 20/11/2008 - 4

Hääletused :

PV 20/11/2008 - 6.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0553

Arutelud
Neljapäev, 20. november 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

4. Määruse (EE) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) muutmine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on proua Ingeborg Gräßle raport (A6-0394/2008) eelarvekontrollikomisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (KOM(2006)0244 – C6-0228/2006 – 2006/0084(COD)).

 
  
MPphoto
 

  Ingeborg Gräßle, raportöör.(DE) Härra juhataja, volinik, mu daamid ja härrad, head asjad tulevad neile, kes ootavad. Raportöörina esitlen teile täna 92 muudatusettepanekut OLAFi määruse revideerimiseks palvega, et te need heaks kiidaksite. Tegemist on Pettustevastase Ameti esimese reformiga asutamisest saadik ning ta mõjutab seda, mis on ameti tuumaks, teisisõnu on tegemist määrusega, mis reguleerib OLAFi olulisi tegevusi.

Euroopa Parlament on andnud endale antud määruse revideerimiseks kaks aastat, sest OLAFiga seotud küsimused kujutavad endas meie jaoks alati ohtlikku territooriumi. Tunnen uhkust tõsiasja üle, et Euroopa Parlamendis ja eelarvekontrollikomisjonis suutsime tõesti kokku leppida ja kokkuleppele jääda. Meil pole tekkinud lahkarvamusi üksikasjade osas ega pole me üldiselt takerdunud, nagu seda tihti nõukogus juhtub. Oleme ühel meelel reformi eesmärgi suhtes, milleks on luua tõhusam amet, mis suudab oma tähtsaid ülesandeid tulemuslikumalt täita.

Oleme ameti poolt. Tahame, et ta jääks paika, ning samuti tahame, et ta suudaks oma ülesandeid täita. Sooviksin kõiki OLAFi töötajaid tänada, sealhulgas peadirektorit töö eest, ning kinnitada neile, et me vajame nende tööd. Samuti sooviksin tänada kaasliikmeid, variraportööre, konsultante ja parlamendikomisjoni sekretariaati ning muidugi mu enda töötajaid, kes on antud küsimuses niisugust pühendumust näidanud. Sooviksin teid kõiki tänada laiaulatusliku toe eest antud tööle, sest see tugi kujutab endast käesoleva parlamendi jaoks edu ning on samuti vajalik oma õnnestumiste jaoks.

Oleme koostööd teinud, et arendada loogiliselt komisjoni loodud juba aegunud tekstiprojekti ning täiustada seda tõeliselt uuenduslike elementidega nagu kaebuste järelevalvenõunik. See lubab meil ennetada OLAFi seiskumist ning mittetoimimist sisevaidluste tõttu. Oleme võtnud endale prioriteediks parandada seda, kuidas liikmesriigid pettustega võitlevad.

Nõukogu liikmed, kes hakkavad silma täna järjekordse äraolekuga, tahame teid sundida tähele panema ja me sunnime teid tähele panema. Tahame, et pettustevastane võitlus oleks teema, mida jagame. Me ei taha pidada monoloogi. Tahame, et meil oleks dialoog. Kord aastas tahame, et meil oleks ühiskohtumine pettustevastase võitluse ja liikmesriikide probleemidega seonduvate tähtsamate küsimuste arutamiseks.

Tahame parandada õiguskaitset menetlusse kaasatute jaoks ning tagada antud kaitse terves OLAFi juurdluses läbinisti. Sel põhjusel oleme andnud kogu vastutuse üle OLAFile, tema kohtunikele ja prokuröridele. Tahame kindlustada, et OLAFi juurdluste tulemused kohtus vastu peaks. Tahame kindlustada, et siseriiklikku õigust arvestatakse kohe juurdluste algusest peale ning et tõendusmaterjal hangitakse siseriikliku õiguse sätetest lähtuvalt.

Meie arvates on äärmiselt kahetsusväärne, et osa liikmesriike nagu Luksemburg pole kunagi OLAFi juurdlusi kohtusse toonud. Igal Luksemburgi kodanikul, kes ELi rahalisi vahendeid ebaausalt kasutab, on hea šanss karistamatult pääseda. Sellel on katastroofilised tagajärjed seadusest lugupidamise vastu ning see ongi põhjuseks, miks me asetame taolist suurt rõhku kõikide OLAFi juurdlusest puudutatute võrdsele kohtlemisele. ELi ametnikke ei tohi kohelda teistest kodanikest erinevalt ning tavakodanikke ei tohi kohelda ELi ametnikest erinevalt.

Komisjonil oleks mõttekas isegi mitte näiliselt seda teha üritada. Volinik, olen antud teema osas sõjatee jalge alla võtnud. Tean, et lükkate hiljem antud punkti vastuvõetamatuna tagasi ning et jääte selle juurde kindlaks. Minu arvates on sellest kahju! Parlament ei jäta teile kindlasti kiusatust ELi töötajaid puudutavate juurdluste leiud komisjoni vaiba alla pühkida.

Peame nüüd veenma nõukogu. Nõukogu pole valmis meiega antud määruse üle läbi rääkima, vaid taotleb hoopis OLAFi õiguslike aluste konsolideerimist. See tähendab, et raiskame palju aega ebakindla lõpptulemuse peale ning ei taba võimalust teha teostatav nüüd, et parandada ameti töötingimusi ning kaitsta ametit menetlusse kaasatuid puudutava kriitika eest.

Sooviksime, et nõukogu lubaks meil rakendada need meetmed, mida nüüd koos rakendada saame. Kolmanda meetme rakendamise asemele enne esimest peaksime alustama algusest. Raportööna olen valmis teise lugemise suhtes Tšehhi eesistumisega kokku leppima.

 
  
MPphoto
 

  Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident. − Härra juhataja, soovin alustada tänusõnadega proua Gräßlele energilise innu eest antud asjas ja eelarvekontrollikomisjoni arutelu jõulise teostamise eest. Komisjon hindab raportööri märkimisväärset tööd, kes aitas käsile võtta käesoleva ettepaneku, mis on olnud menetluses 2006. aastast saadik. Esimene ettepanek oli tehtud juba 2004. aastal.

Ajad on 2004. ja 2006. aastast saadik muutunud. Suurim osa OLAFi tööst pole nüüd mitte institutsioonide, vaid kolmandate isikutega, teostades pettustevastaseid juurdlusi üle kogu Euroopa – ning tõesti üle kogu maailma, kus iganes ELi rahalisi vahendeid kulutatakse. Tal on antud töös olnud suur edu, nagu seda laialdaselt tunnustatakse.

Allesjäänud on skisofreeniline olukord, kui taolist analüütilist terminit lubate: ühest küljest on OLAF „normaalne” komisjoni peadirektoraat, mille ees komisjonil on täielik vastutus; teisest küljest on tegemist juurdlusfunktsiooniga, mis on oma toimingutes täielikult iseseisev, kuid mille eest peetakse vastutavaks ka komisjoni. Kus on piirangud ja kus sõltumatuse ja aruandekohustuse piirid taolises korralduses?

Meie seisukoht on, et tõsiseltvõetava pettustevastase talituse tarviliku sõltumatusega välisest vahelesegamisest kaasneb vajadus selge ja tugeva valitsemiskorralduse järele. Selged juurdluseeskirjad ning tugev aruandekohustuse korraldus peegeldavad tegevuslikku sõltumatust.

Sisuliselt on ainult kaks valikuvõimalust: OLAF osana komisjonist, kuid selgesti jaotatud ja eraldatud vastutusega, või muuta OLAF täiesti sõltumatuks igast ELi institutsioonist ja kindlustada eraldi tugev järelevalve ning aruandekohustus.

Komisjoni 2006. aasta ettepaneku juhtpõhimõtted olid tugevdada olemasolevat OLAFi õigusraamistikku: selgem OLAFi valitsemiskorraldus; tugevdatud aruandekohustus ja järelevalve; juurdlusaluste isikute tugevdatud kaitse ning tugevdatud raamistik juurdlustele ja nende järelmeetmeile.

Sel aluselt toetab komisjon täielikult muudatusettepanekuid, mis on pakutud välja raporti projektis, mille üle täna hääletate, mis on kooskõlas reformi laiemate eesmärkidega, ning võib teid tänada nende eest, mida edasi on arendatud.

Teisest küljest tegi komisjon kogu koostamisprotsessi jooksul selgelt teatavaks, et osasid muudatusettepanekuid praeguses olukorras arvesse võtta ei saa, lihtsalt seetõttu, et OLAFi käesolev staatus komisjoni peadirektoraadina ei luba õiguslikult taolisi muutusi.

Selle sisse käib näiteks, et OLAF sõlmib iseseisvaid koostööleppeid; OLAFi esineb iseseisvalt Euroopa Kohtus; või see, et Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad OLAFi peadirektoraadi ametisse nimetamised.

Komisjon tegi samuti selgelt teatavaks, et ei saa leppida piiratud arvu ettepanekutega, mis käesolevas sõnastuses läheks lahku kavandatavatest valitsemistäiustustest või eemaldaks praeguses määruses sisalduvad kaitsemeetmed.

See hõlmab näiteks valitsemisraamistiku rakendusala, puudutatud isikute menetluslikke õigusi või väiksemate juhtumite efektiivsemat järelkontrolli.

Siiski pani komisjon hoolikalt tähele, et paralleelselt käesoleva reformiettepaneku arutelule rõhutasid Euroopa Parlament ja nõukogu korduvalt ning iseäranis pealekäivalt oma eelistusi kogu pettustevastaste õigusaktide kompleksi lihtsustamiseks ja konsolideerimiseks. Eelseisev Tšehhi eesistumine palus komisjonil esitada selle kohta kontseptuaalse dokumendi aegsasti tööaruteluks, mis on võetud ajakavva tema volituste viimases osas.

Komisjon püüab seetõttu esitada soovitud laiaulatusliku aruteludokumendi 2009. aasta alguses lähtuvalt eelnevatest kogemustest olemasoleva pettustevastase korraldusega ning käesolevast reformiarutelust tulnud sisendist ning lisaks ka muudest kasulikest elementidest, nagu eelpool visandatud. Euroopa Parlament on sellesse täielikult kaasatud.

Lõpetan rõhutades, et komisjon on tänulik toe eest Euroopa Parlamendilt. Komisjon ei hoidu avalikult ütlemast, kus on meie arvates piirid, kuid komisjon on olnud ja jääb valmis arutama täieliku läbipaistvuse ja koostöö vaimus kõiki küsimusi, mis on vajalikud tugeva ja tõsiseltvõetava raamistiku kujundamiseks OLAFi tulevikuks ja eduka pettustevastase võitluse jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, mu daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin avaldada siirast tänu härra Böschile. Tema oli üks inimestest, kes võimaldasid OLAFi rajada ning ta oli väga ettenägelik oma seisukohas, et taoline organ pakub ilmselgelt garantiid Euroopa institutsioonide maine heaks. Seda ongi meil rahvusvahelisel areenil tarvis. Meil on tarvis selget, läbipaistvat institutsiooni, mis on ligipääsetav Euroopa kodanikele, mis selgitab olukorda üldiselt väljastpoolt Euroopat tuleva ning Euroopa huvidele vastanduva väärinformatsiooni suhtes ning teisest küljest sekkub kuritarvitamise juhtudel ning kindlustab, et kuritarvitamised kõrvaldataks.

Sel põhjusel on samuti oluline, et järelevalvekomisjon kindlustab OLAFi iseseisvuse ning iseäranis, et peadirektori ameti saab tulevikus tagada Euroopa Kohus. See lubab OLAFil teostada oma tööd sõltumatult ja objektiivselt. Samuti on oluline, et demonstreeritaks nende inimeste õiguseid, kelle OLAF kohtusse kutsub või kellele ta süüdistuse esitab, ning sama käib käesoleva täiskogu kohta. Samuti on vajalik, et antud inimeste õigused tagataks Euroopa Parlamendis. Muidugi on oluline ka teha koostööd kolmandate riikide ja liikmesriikide muude institutsioonidega, iseäranis kontrollikodadega riiklikul ja regionaalsel tasandil nõnda, et Euroopa antavaid rahalisi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ning võimalikult hästi.

Sooviksin samuti proua Gräßlet õnnitleda pädevuse ja tahtekindluse puhul, millega ta kindlustab antud äärmiselt keeruka toimiku õnnestumist. Soovin talle ainult edu ning loodan, et see varsti rakendatakse.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Bösch, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, tänan teid, härra Rübig, kiituse eest. Tõesti peaksime päris suurt uhkust tundma. Just antud parlamendikomisjon – ning sooviksin teile meenutada veel kedagi – just käesoleva parlamendi eelarvekontrollikomisjon meie auväärt kaasliikme Diemut Theato eesistumisel, kes 1999. aasta kevadel tekkinud võimalust ära kasutas ja lõi Pettustevastase Ameti. Peaksime samuti meeles pidama, mis olid aluspõhimõtted. Nende hulka kuulusid muidugi sõltumatud juurdlused ja samuti tõsiasi, et OLAFit peeti alati ajutiseks lahenduseks. Ootame, kuni meil on Euroopa prokurör, ning siis pole OLAF enam see, mis ta on täna. Antud põhjusel oleme alati rõhutanud võimsa järelevalvekomisjoni ning kõrge sõltumatuse taseme olulisust. Mõnda aega tagasi korraldasime käesoleval teemal seminari, mis kinnitas, et tegelikult pole OLAF sõltumatus ohus.

See kujutab endast ka komplimenti komisjonile. Saan vägagi aru, mida härra Kallas on öelnud. Praeguse hübriidse funktsiooni tõttu, mis on osaliselt sõltumatu ja osaliselt sõltuv, pole kerge midagi taolist rakendada, ning ootan huviga, mis konsultatsioonidokumenti lülitatakse. Muidugi on vastuvõetamatu, et osa OLAFi sõltumatuse tagajaist, teisisõnu nõukogu, käesoleval arutelul ei osale. Niiviisi süsteem toimida ei saa. Kui ei ole võimalik luua sõltumatut organit, siis saab tagada sõltumatuse ainult kindlustades, et võimalikult palju inimesi võrku pinguldavad, nii et kõik tõmbavad natuke eri külgedest. Muidu avastame äkki, et OLAF ripub ühe niidi küljes ega ole enam sõltumatu. Kolm organit, mis peavad võrku tõmbama ja säilitama OLAFist kriitilise kauguse sellepärast, et mitte kõik OLAFi tehtu pole suurepärane, on nõukogu, komisjon ja parlament. Kui me antud põhimõtteid eirame, siis satub OLAFi edu ohtu. Sooviksin tänada raportööri töö eest ning loodan, et teeme aegsasti edusamme, nagu eelnev sõnavõtja ütles.

 
  
MPphoto
 

  Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik Kallas, sooviksin alustada soojade õnnesoovidega raportöörile. Ta on teinud tohutu töö, mis on tänapäeval haruldane nähtus.

OLAF on ELis väga eriline organ: sõltumatu korruptsioonivastane amet, mida teised rahvusvahelised organisatsioonid kadestavad. Just käesolev parlament – nagu härrad Bösch ja Rübig selgitasid – nõudis OLAFi eelkäijaga saadud halbade kogemuste tõttu uue Pettustevastase Ameti sõltumatust. Peaksime meeles pidama, et tollal oli OLAF komisjonile määratud või temaga seotud ainult praktilistel põhjustel.

Kahjuks on paljude inimeste jaoks mälestus 1999. aasta skandaalidest juba tuhmunud ühes austusega korruptsioonivastase ametiasutuselt nõutava sõltumatuse vastu. Tänasest seisukohast pole olemasolevad kaitsemeetmed enam piisavad, et kaitsta OLAFit mõju avaldamise ning eelkõige suurenevate blokaadide eest. Olgu meil üks asi algusest peale selge: OLAF on loodud selleks, et võidelda pettuste vastu. Tegemist on organiga, mis kindlustab, et maksumaksjate raha kohaselt kasutatakse. Seetõttu on viis punkti, mida toetame antud raporti kaudu, OLAFi sõltumatuse soodustamiseks:

Esiteks peadirektori õigus sekkuda Euroopa Kohtus menetletavatesse juhtumitesse. Antud õigus kindlustab, et OLAF saab järjepidevalt kaitsta oma juurdluste tulemusi. Teine oluline tagatis on järelevalvekomisjoni, komisjoni või muu organi õigus tuua juhtum Euroopa Kohtu ette, kui OLAFi sõltumatus on ohus. Seda teravat mõõka on tarvis, sest varem on järelevalvekomisjoni hoiatusi lihtsalt eiratud.

Kolmandaks tagab OLAFi sõltumatuse ka tema kohustus tuua kohtute ette sellise juhtumi asjaolud, mis moodustavad kuriteo koosseisu.

Neljas punkt on vastutavate inimeste oskuste ja iseloomutugevuse olulisus. Viiendaks on mul hea meel, et OLAFi peadirektor nimetatakse uuesti ametisse. Siinkohal on kogemused ja saavutused olulised.

Peaksime OLAFi halvustamist vältima. Muude korruptsioonivastaste ametite kogemused näitavad, et see kedagi ei aita. Siiski olen täielikult nõus härra Böschiga, et nõukogu tuleb kaasata. Sellele pole näha selgitust ei Prantsusmaalt ega Tšehhist. Nad pole isegi kohal, ning niiviisi süsteem lõpuks lihtsalt toimida ei saa.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, meie arutelu leiab aset OLAFi asutamise kümnendal aastapäeval. Euroopa Pettustevastane Amet tõusis Jacques Santerre’i kompromiteeritud Euroopa Komisjoni varemeist, keda süüdistati korruptsioonis ja onupojapoliitikas. Elu on näidanud, et OLAF on oluline ELi halduse tõhusaks toimimiseks; samas saadavad tema olemasolu ja tegutsemine signaali ELi liikmesriikidele, meenutades neile, et Euroopa Liidu organid on pideva järelevalve, kontrolli ja uurimise all. OLAFi töö tõstab Euroopa institutsioonide prestiiži iseenesest.

Käesoleva, hästi edenenud projekti mõte on tugevdada OLAFi rolli esiteks tema töötingimusi tõhustades, teiseks tema toimingute kvaliteeti parandades ning kolmandaks tema sõltumatust tugevdades – lubatagu mul siinkohal raportööri tänada. Töö on käinud peaaegu neli aastat. Selle algatas Euroopa Komisjon, kes oli teadlik üheksa aasta tagustest kahetsusväärsetest kogemustest, kui ta oli sunnitud tagasi astuma. Uut OLAFi raamistikku sätestav dokument oli teemaks konsultatsioonidel Euroopa Liidu Nõukogu, Kontrollikoja ja andmekaitse ombudsmaniga; lisaks, mis on oluline, korraldati avalik arutelu – teisisõnu konsulteeriti üldsuse arvamusega. Avaliku arutelu ja kohtu eriraporti ettepanekud andsid tulemuseks olulised muudatusettepanekud nelja aasta tagustele ettepanekutele. Näiteks osutus vajalikuks üksikasjalikult sätestada OLAFi ja ELi liikmesriikide ning Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja organisatsioonide vahelise koostöö üksikasjad.

Võtmeküsimuseks on OLAFi sõltumatuse tegeliku tugevdamise saavutamine. Tema personalil peab olema võimalik tegutseda täieliku sõltumatuse tingimustes. Kui OLAFil on tarvis uurida ELi rahaliste vahendite eraldamist, olgu need mõeldud liikmesriikidele või välisabiks, tuleb kindlustada huvitatud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaasatus. Oma toimingute tõhustamiseks tuleb tagada OLAFile vahetu ja automaatne ligipääs Euroopa Liidu rahaliste vahendite juhtimise andmebaasidele ja lisaks ka asjasse puutuvate ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste kõikidele andmebaasidele ja olulisele infole. See vastanduks eelnevalt juurdunud tavale, mille järgi samad institutsioonid isoleerisid endid tihedalt kõikide kontrollimeetmete vastu.

Liikmesriigid ei või pidada OLAFit vaenlaseks või üleliigseks institutsiooniks. Iga ELi riik peaks nimetama organi igapäevaseks koostööks OLAFiga. Nagu on hästi teada, pole veel kõik meie 27 liikmesriiki loonud spetsiaalseid riiklikul tasandil talitusi ELi rahalisi vahendeid puudutavate finantskuritegevusega võitlemise koordineerimiseks. Vajame tihedat koostööd OLAFi ja Europoli ning lisaks ka OLAFi ja Eurojusti vahel.

OLAF peab samuti tegutsema läbipaistvalt oma juurdlusmenetluste ja -tagatiste, oma juurdluste seaduslikkuse kontrolli ning kahtlustavate või peatsete kahtlustavate apellatsioonimenetluste asjas. Mis puudutab liikmesriike hõlmavaid menetlusi, võiks auditeid teostada vastavate liikmesriikide esindajad. Õigusasutuste esindajad ja tegelikult OLAFi struktuuridesse kaasatud võiksid osaleda. See on muudatusettepanekute põhirõhk.

Samas olen vastu ülemääraste sanktsioonide kehtestamisele Euroopa institutsioonide ametnikele, kes on süüdi info volitamata avaldamises konkreetsete ametite ja potentsiaalselt korrumpeerunud tavade kohta. Kolleegi, härra van Buiteneni, kes täna on Euroopa Parlamendi liige, kuid varemalt Euroopa Komisjoni ametnik, juhtum viitab, et varem ei langenud ohvriks mitte süüdlased, vaid need, kes nendele kuritarvitustele tähelepanu juhtisid, neid jälitasid ning paljastasid. Olgu antud kogemus hoiatuseks ka siis, kui jõuame konkreetsete säteteni, mis puudutavad informaatoritele kehtestatavaid karistusi ja sanktsioone.

Lõpuks samastavad liikmesriikide kodanikud ülemäärase innuga korruptsiooni ja kuritarvitust Euroopa institutsioonidega. Sellise suundumuse vastukaaluks on meil tarvis suuremat läbipaistvust ELi organite tegevuses ning kindlasti paremat infot juurdluste ja Euroopa Liidu poolt korruptsiooniga võitlemiseks kasutatavate meetodite kohta. On suureks veaks taolist infot varjata ettekäändel, et selle avalikustamine kahjustab ELi prestiiži. Otse vastupidi, peame taolisi asju avalikult kuulutama, et teadvustada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja maksumaksjatele, et ükski vargus ei saa häbiväärselt vaiba alla maetud.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Luisa MORGANTINI
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (NL) Proua juhataja, mu daamid ja härrad, tegemist on harjutusega muuta seadusandlust kaasotsustamise menetluse raamistikus. See tähendab koostööd parlamendi ja nõukogu vahel, kellest viimane tõepoolest näib puuduvat. Olgem ausad. Prantsuse eesistumine pole sellest mitte vähimalgi määral huvitatud. See seletab ka nende äraolekut. Loodan tõesti, et proua Gräßle saavutab Tšehhi eesistumisega kokkuleppe esimesel lugemisel, kuid millegipärast arvan, et seda ei sünni. Tšehhid ei näita samuti suuremat otsustavust üles.

Lisaks viiele punktile, mis härra Chatzimarkakis loetles ja mida täielikult toetan, sooviksin loetleda veel kümme punkti, mida me eelarvekontrollikomisjoni koostöös proua Gräßlega oluliseks peame ja mida me tegelikult absoluutselt oluliseks peame.

Esiteks toetame täiustatud koostööd OLAFi ja Eurojusti vahel info vahetamiseks enam kui kahe liikmesriigi vaheliste piiriüleste kuritegude kohta. OLAFi, Eurojusti ja Europoli vaheline koostöölepe on tohutult oluline.

Teiseks sooviksime näha, et pettustevastase ameti OLAFi peadirektori rolli ja ülesandeid paremini kirjeldataks. Nõnda saame temalt aru pärida.

Kolmandaks sooviksime näha, et OLAFi töötajate ülesandeid paremini kirjeldataks. Kehtestada tuleks nõue, et juurdlus ei tohi kesta üle 12 kuu ning et seda ei pikendataks rohkem kui 6 kuu võrra. Kui juurdlus kestab üle 18 kuud, tuleks anda järelevalvekomisjonile tagasisidet.

Neljandaks tuleb selgelt määratleda kaitse õigused. Viiendaks peab ajakirjanike allikatele olema tagatud eriline kaitse. Kuuendaks on meil tarvis selgemaid leppeid OLAFi ja Euroopa Parlamendi ning eelarvekontrollikomisjoni vahelise rolli ja suhte osas.

Seitsmendaks on meil tarvis selgeid eeskirju üldsusele mõeldud info avatuse kohta. Kaheksandaks tuleb tugevdada järelevalvekomisjoni rolli, sealhulgas töötajate ja komisjoni enese kooseisu osas. Nad peaks olema asjatundjad, nimetatama ametisse viieks aastaks, omama juurdluskogemust kohtusüsteemist.

Üheksandaks on meil vaja paremat menetlust peadirektori ametisse nimetamiseks. Kümnendaks tuleb paremini kaitsta informaatorite ja juurdlusaluste inimeste rolli.

 
  
MPphoto
 

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (NL) Proua juhataja, ELi rahavood ahvatlevad pettustele. Kuna suur osa väljaminekuid on seotud ühise põllumajanduspoliitika ning regionaalsete rahaliste vahenditega, on liidust saamas ei keegi muu kui vahendaja. Selle tulemusena jagatakse vastutust teistega, kes peavad lubatud rahalisi vahendeid omaks. Rahaliste vahendite kogumine keskselt, et neid seejärel huvitatud osapooltele või projektidele linnavalitsustes või provintsides välja jagada, teeb kontrolli raskemaks.

See nädal kutsusime nõukogu üles kokkuleppele, et enam rahalisi vahendeid antaks koolipuuvilja tarbeks. Seda liiki süsteem on laste tervisele kasulik, kuid kõige parem on seda korraldada väikses ulatuses kohalikul tasandil, mitte kõige laiemal tasandil, mida Euroopas tunneme. Meil võib olla võimalik vähendada pettuste ohtu tunduvalt, keskendades rahavooge eelarvetoele või tasandades panuseid vaesematele regioonidele, nii et ainsaks kriteeriumiks on, et nende piirkondade elanikele tuleb anda kõik võimalused jääda oma päritoluregioonidesse elama ja töötama. Kui kaotame sissetulekulahknevused, loome töökohti ja tagame korraliku infrastruktuuri, muutub suur osa tööjõurändest tarbetuks. See vähendab ka sellest tulenevaid probleeme.

Sellesse järku me veel jõudnud pole. Nii kaua, kui väljaminekud on jätkuvalt pettusealtid, peavad jääma paika ulatuslikud kontrollmeetmed ja pettustevastane tegevus. Kõrgest rahastamis- või personalitasemest ei piisa: Pettustevastane Amet OLAF saab toimida korralikult ainult juhul, kui ta on täielikult sõltumatu ja kriitiline komisjoni ja nõukogu suhtes. Kui käeolev direktor ametisse nimetati, jäeti kõrvale soovitus sõltumatult valimiskomisjonilt, kes esitas seitse sobivaimat kandidaati. Komisjon pidas käesolevat direktorit oma eeliskandidaadiks algusest peale. Kuulujuttude kohaselt tahab ta avaldada liiga palju mõju oma töötajate valimise üle, muutes neid endast liiga sõltuvaks. Mitte midagi sellist ei tee midagi selleks, et tõsta usaldust pettusevastase tegevuse tõsiduse vastu. Paljud valijad peavad taolist kaootilist Euroopat pettuseparadiisiks.

Pealegi näib, et informaatorid ei saa edastada oma pettustega seonduvaid kahtlusi OLAFile ohutult. Kui teave nende rollist lekib, võidakse nad karistuseks töölt vabastada konfidentsiaalsusnõude rikkumise eest. Pealegi ootame tihti, kuni press tirib skandaali üldsuse ette ning õigusrikkumiste aegumistähtajad on lõppenud. Samuti pole piisavalt sätestatud vaidluse mõlema poole ärakuulamine. Liiga palju juurdlusi venib või peatatakse enne rahuldava lõpptulemuse saavutamist.

Gräßle raport astub väikesi samme õiges suunas. See võiks viia OLAFi suurema autonoomiani, Euroopa Komisjoni töömeetodi väiksema kontrollini ning puudutatute parema kaitseni. Minu fraktsioon toetab antud esimesi samme, kuid meil pole illusiooni, et nad probleemi lahendavad. Järelevalvekomisjoni tuleb tugevdada veelgi ning kaasotsustamine antud määruse nr 1073/1999 osas ei tohi viibida või peatuda.

 
  
MPphoto
 

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. (SV) Proua juhataja, ELi kogu ajaloo vältel on olnud korruptsiooni, pettuste ja eeskirjade eiramiste tulemusena loendamatuid skandaale. Üldsuse usaldus ELi vastu on madal. Rootsis me mõõdame igal aastal rootslaste usaldust erinevate institutsioonide vastu. Ülemisest otsast leiame näiteks tervishoiuteenuse, politsei ja kuningliku perekonna ning altpoolt leiame poliitikud, ametiühingud ja õhtulehed. Kõige alumises otsas on Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament. See trend on järjepidev.

Seega on ELil tarvis tõhusat pettustevastast ametiasutust. Kuid meil on olnud OLAFiga halbu kogemusi, sealhulgas sõltumatuse puudumine, läbipaistvuse puudumine, salajane lobitöö peadirektori ja järelevalvekomisjoni ametisse nimetamisega seoses.

Meie raportöör, proua Gräßle, on teinud palju tööd sõltumatuse, läbipaistvuse ja eeskirjadest rangelt kinnipidamise tagamiseks. Kutsun täiskogu üles proua Gräßle ettepanekut täielikult toetama. Tegemist on olulise esimese sammuga ELi ees seisval pikal teel, kui see on võimalik, oma kodanike usalduse võitmiseks.

Lubage mul lõpetada iseäranis tungiva pöördumisega muudatusettepaneku poolt, mille ise esitasin. See nõuab kõikidelt ELi organitelt ajakirjanike allikate respekteerimist.

Skandaalse Tillacki afääri järel, kus OLAFi juhtkonna tegevusele on õigustatud terav kriitika, on antud reform täielikult hädavajalik. Lõpuks oli Euroopa Inimõiguste Kohus siin Strasbourg’is, kes Tillacki läinud aastal täielikult õigeks mõistis. Ei OLAF, Euroopa Parlament ega Euroopa Kohus ei tunnistanud oma vastutust.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). - (NL) Proua juhataja, väga oluline on, et Euroopa Liidul oleks tõhus ja hästi arenenud Pettustevastane Amet, seda enam, arvestades, kui palju eelarved suurenevad ja kasvab välisabi, ilma et oleks alati võimalik tõhusalt seirata, kas tarvitusele võetud vahendeid arukalt kulutatakse. Arvan, et avalik arvamus, maksumaksja teisisõnu, kahtleb selles tihti, seda õigustatult.

Käesolev raport sisaldab arvukalt sobivaid ettepanekuid ning mina näiteks toetan seda, kuigi minu arvates tuleks mõelda rohkem OLAFi sõltumatusele. OLAF on Euroopa Komisjoni peadirektoraat ning poliitiline vastutus on komisjoni asepresidendil. Nii oma tegevuses kui ka uurimise osas on amet sõltumatu, kuid antud hübriidstaatus on potentsiaalselt problemaatiline, kui mitte enamgi. Olen veendunud, et sõltumatu staatus võiks ameti mõjujõudu ainult tugevdada.

 
  
MPphoto
 

  Antonio De Blasio (PPE-DE). - Proua juhataja, sooviksin doktor Gräßlet õnnitleda. Meie raportöör üritas lepitada kõiki osapooli ning seda tehes oli tal võimalik kindlaks teha praegused probleemid, leida praktilised lahendused ja saavutada kompromiss.

Hetkel pole asjad kuigi rahuldavad. Näeme kontrollikoja keeldumist kooskõlastamast ELi aastaaruannet 14. korda järjest ELi vahendeid puudutavate rea eeskirjade eiramiste ning pettuste juhtumite tõttu. On viimane aeg toetada karmimat lähenemisviisi ELi rahaliste vahendite kuritarvitamisega käsilevõtmisel. Kuna Euroopa Riigiprokuratuuri asutamine lükkub edasi, on viimane aeg edasi liikuda pettustevastases võitluses, tugevdades Euroopa Pettustevastast Ametit ja tugevdades OLAFi juurdlusvolitusi.

Gräßle raportis on oluline argument: liikmesriikidega tehtava koostöö tugevdamine. Kuigi määruses seisab, et kõik riiklikud ja rahvusvahelised partnerid peavad tagama kogu vajaliku koostöö, pole taolise koostöö jaoks üksikasjalikku õiguslikku alust. Takistuste arv kasvab veelgi piiriülese pettustevastase koostöö puhul. On suur vajadus seetõttu muudetud määruse järele, mis hõlmaks paremat koostööd OLAFi ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Ainuke institutsioon, millel on tegelikult vahendid ELi finantshuvide kaitsmiseks, on Euroopa Parlament. Kui me ei seisa korruptsiooni- ja pettustevastase võitluse eest, ei asenda meid keegi.

Lõpuks sooviksin tõstatada huvitava momendi. Kuigi Euroopa riigid on 2008. aasta korruptsiooni tajumise indeksis niinimetatud „puhtaimate riikide” hulgas, meeldib nendel jõukatel riikidel viimaste uurimuste andmeil eelistada ebaseaduslike vahendite, näiteks äraostmise kasutamist meretagustes ettevõtetes. Nõustun kõigi nendega, kelle jaoks on sellised topeltstandardid vastuvõetamatud.

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender (PSE).(ES) Proua juhataja, tahan alustada proua Gräßlet õnnitledes ning iseäranis tänades teda ettepanekutele avatuse eest. Võin öelda, et – ning soovin teile sel puhul õnne – juhtisite edukalt dünaamilist töömeeskonda, et ta saavutaks parimad võimalikud tulemused. Õnnitlen teid, proua Gräßle!

Arvan, et käesoleva teksti olulisim element, mille eest vähemalt minu fraktsioon võitles ja millele proua Gräßle tähelepanu oli keskendatud, on garantii, et kaitstakse juurdlusaluste kodanike õigusi.

Süütuse presumptsiooni, privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtted, menetluslikud tagatised ja samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta on nüüdsest peale OLAFi juurdluste jaoks antud menetlusseadustiku võtmepunktid. Tahame, et see avaldataks nii pea kui võimalik ning saadetaks – tegelikult tuleb see saata – järelevalvenõunikule antud otstarbel, nii et kodanike kaebustele saaks anda vastuse 30 tööpäeva jooksul.

Järelevalvekomisjoni rolli tuleb samuti tugevdada. See peab kaitsma OLAFi sõltumatust tema juurdlusfunktsiooni rakendamise korrapärase seire kaudu Lisaks, ning tegemist on millegagi, mida pean esile tõstma ja mida eeldatavasti ka proua Gräßle esile tõstab, võib ta ilmuda Euroopa Kohtu ette nagu peadirektorgi, kes võib samuti institutsioone Euroopa Kohtu ette tuua. Tegemist oli millegagi, mida raportöör väga kindlustada tahtis. Nõnda on OLAFi peadirektori roll ka kaitstum ning suuremate kaitsemeetmetega.

Euroopa Parlamendi rolli institutsionaalses lepitusmenetluses tugevdatakse samuti. Arvan, et on tegemist olulise ja uuendusliku elemendiga. Kuigi oleksime eelistanud pikendusperioode mitte suurendada, Sest kaks aastat näib meile ikkagi liiga pikk olevat, mõistame, et juurdlused võivad olla rasked ja keerukad. Siiski loodame, et komisjon – ning siinkohal pean samuti tänama härra Kallast avatuse ja meile osutatud toe eest – pärast nelja-aastast perioodi, kui meile peaks esitatama raport määruse rakendamise kohta, suudab meile öelda, kuidas saame täiustada juurdlusperioodide vähendamise momenti võimalikult ulatuslikult.

Loodame ikka veel Euroopa riigiprokuröri ametikoha loomisele, mis on soov, mida raportööriga jagame. Aitäh, proua Gräßle!

 
  
MPphoto
 

  Paul van Buitenen (Verts/ALE). - (NL) Proua juhataja, volinik, mind täidab kurbus. Proua Gräßle ettepanekul antakse OLAFile tahtmatult täiendavaid volitusi, kuna aga OLAF ise adekvaatse järelevalve alune ei ole. 1999. aastal, kui tollane nõuandekomitee ennustas, et komisjoni siseametina keeldub OLAF võimuta järelevalvekomisjoniga koostööd tegemast. Tagajärjed on kõigile selgesti näha. Aruandekohustusest ja reguleerimisest kammitsemata on OLAFi juhtkond ja iseäranis tema peadirektor üha jälle libastunud. Töötajate lavastatud valimine, kaitseõiguste rikkumine, tõendusmaterjalide varjamine ja aegunud süüdistuste esitamise tähtpäevadega kriminaaltoimikute esitamine. Naelaks on OLAFi oma väljamõeldud äraostmissüüdistus ajakirjaniku vastu, kes oli OLAFi jaoks liiga hästi informeeritud. Tegelikult õnnestus OLAFil kindlustada isegi elamu läbiotsimine, kui ajakirjaniku isiklikud esemed konfiskeeriti. Seejärel valetas OLAF komisjonile, parlamendile, kohtutele, ombudsmanile ja riigiprokuröridele Belgias ja Saksamaal aastaid. Tegelikult on saatnud OLAF oma uurijaid välja valeinfoga. Kui kaugele nad sellega välja lähevad?

Komisjon on sellest teadlik ja ütleb, et see peab lõppema, kuid väidab, et pole volitatud tegutsema. Just seepärast ongi komisjon selle ettepaneku tagasi võtnud. Nagu juba osutati, tehti seda parimate kavatsustega. Meie kasvav arusaamine praegustest kuritarvitamistest aga teevad OLAFi seireks vajalikuks teistsuguse järelevalveorgani ning üks teie enda osutatud variantidest hakkab lõppema. Lahenduseks on sõltumatu OLAF, mis tegutseb komisjonist sõltumatult, aga pädeva järelevalve all, mida ei nimeta ametisse poliitikud, vaid liikmesriikide riigiprokurörid, kuni moodustatakse Euroopa riigiprokuratuur.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Proua juhataja, tõsiasi, et Euroopa Liidul on niivõrd kehv avalik maine, on kahjuks paljuski tingitud OLAFist. Nõustun eelneva sõnavõtjaga, et OLAF pole ei liha ega kala ning rakendab iseloomulikult meelevaldset lähenemisviisi. OLAFi töötajad on käinud minu juures rääkimas, kui masendavad asjad on, et kasutatakse kaht liiki mõõtmist ning et pole määratud selgeid standardeid. Üks OLAFi töötaja võrdles OLAFi tavasid isegi salapolitsei, teisisõnu ebademokraatliku institutsiooni omadega. Puhuks oli muidugi veel kord niinimetatud Galvini raport, siseraport, milles avaldatakse Euroopa Parlamendi liikmete paljud tavad, mis oleks viinud, kui OLAF kasutaks samu standardeid, ulatuslike juurdlusteni, sealhulgas Herbert Böschi omani, kes end OLAFi isaks nimetab.

Mis toimub sel juhul teiste seas saksa liikmetega? Mis toimub paljude teiste liikmetega? Õige lähenemisviisi rakendamise ja selle tegemise asemel, mida minu juhtumil tehti, teisisõnu öeldes, et tegutseme omal algatusel, kui on pettuse kahtlus, näiteks maksudest kõrvalehoidumine või ebaseaduslik erakondade rahastamine, tõmbub OLAF tagasi ega tee midagi. Muidugi on see suuresti tingitud ka praeguse peadirektori isiklikust lähenemisviisist. Tegemist on väljakutsega teile, volinik. See mis siin toimub, pole demokraatia vääriline. Minu juhul mõeldi välja tehnilised vead ja otsiti ning otsiti. Lõpuks polnud süüdistustel tõepõhja, mis oli OLAFi jaoks piinlik.

Ent juhtumitel, kui pettusekahtluses võib olla tõde, ei tee nad midagi ja lihtsalt vaatavad kõrvale. Antud põhjusel olen arvamusel, et paljud ELi ametnikud töötavad samal moel nagu OLAF ning et seda liiki ELi ametnikkonda kauem toetada ei saa, et paljud ELi ametnikud tuleks kohtu ette tuua ning et meil on viimaks vaja tõelist demokraatiat Euroopa tasandil – võimude lahususega ning mitte sellist OLAFit, nagu meil praegu on!

 
  
MPphoto
 

  Herbert Bösch (PSE).(DE) Proua juhataja, sooviksin selgitada, et härra Martin, kes just sisse astus, on ühes oma argumendis väitnud, et OLAF oleks pidanud võtma juurdluse alla härra Böschi. Seda ei tohiks lubada. See tähendaks, et antud juhtumil on pettuse kahtlus, sest tean, et OLAF võib teostada juurdlusi ainult kahtlustatava pettuse juhul.

Paluksin juhatusel antud küsimuse lahendada. Lükkan süüdistuse tagasi. Sellist asja ei tohiks lihtsalt lubada! Loodan, et härra Martini vastu võetakse kohaseid meetmeid. Ilma tõendusmaterjalita on ta väitnud, et OLAF oleks pidanud alustama menetlust härra Böschi ja teiste Saksa kaasliikmete vastu. Seda ei tohiks toimuda ning ootan antud juhtumi puhul meetmete rakendamist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Markus Pieper (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, liikmesriigid, Europol ja Eurojust peavad nüüd regulaarselt OLAFi avastustega tegelema.

Euroopa Pettustevastase Ameti antud info läheb otse politseile ja õigussüsteemi ning on täitmiseks kohustuslik. Regionaalarengukomisjoni liikmena tervitan antud reformi soojalt. OLAF peab kasutama oma uusi volitusi, sest struktuurifondid kujutavad endast meie jaoks suuremat probleemi. Eeskirjade eiramiste arv on järsult suurenenud ning kahjutasude summa tõusis 1998. aasta 43 miljonilt eurolt 2007. aasta 828 miljoni euroni. Antud tõus on vastuvõetamatu. Seetõttu on hea, et täiustame kontrollmeetmeid ning süüdistuse esitamise protsessi. Siiski peame jõulisemalt nõudma, et liikmesriigid avaldaks oma toetuste saajate nimesid.

Peaksime samuti pikemalt rääkima ühest kuritarvitamise põhjustest. Olen arvamusel, et ajal kui rahalisi vahendeid eraldame, asetame liiga vähe rõhku regioonide vastutusele. Antud põhjusel peame suurendama regioonide ja projekti propageerijate kohustuslikku kaasrahastamist ning pakkuma enam laenupõhiseid programme. Kui rahastamise saajatel oleks võimalik täpsemalt samastuda oma projektide potentsiaalse kestva eduga, oleks vähem kuritarvitamist ja OLAFil vähem tööd.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, enne kui sõna võtan, sooviksin esitada kommentaari kolleegile härra Martinile. Kuigi tal on väga asjakohaseid argumente, mida esile tuua, ei peaks ta oma haavlipüssist tulistamise lähenemisega proovida maha lasta ausat korralikku ja tublit meest, nagu härra Bösch, kes minu kogemuste põhjal tema eesistumisest eelarvekontrollikomisjonis – kuigi me paljude momentide osas võib-olla erimeelsuste juurde jäime – on täpselt selline, nagu kirjeldanud olen.

Minu mure OLAFi probleemiga on, et seal on tohutu huvide konflikt. Asi pole ilmtingimata OLAFis eneses, vaid imelikus suhtes, mille läbi see on osa komisjonist, kuigi aeg-ajalt tuleb see organ juurdluse alla võtta. Seetõttu tunnengi muret, et OLAF, mis sündis 1999. aasta nn tarkade raporti järel, mille nõue oli, et see oleks komisjonist sõltumatu, kulutab üha vähem aega komisjoni siseasjade juurdlustele. Kindlasti on mõned tema teised juurdlused väga seksikad ja põnevad, kuid ma pole veendunud, et proua Gräßle`i raport käsitleb OLAFi sõltumatuse probleeme niiviisi.

Lõpetuseks, ma tunnen muret, et on veel teine huvide konflikti tasand. Kas peaks olema lubatud, et OLAFi töötajail on töötamas sugulasi ELi institutsioonide osades, mida nad võib-olla juurdluse alla võtavad? Tõesti, kas me ei peaks – käesolev parlament, kes on keelustanud abikaasade töötamise Euroopa Parlamendi liikmete juures – nüüd laiendama antud nõuet, et öelda, et ükskõik millises ELi institutsioonis peaks ainult üks pereliige töötama, et taolisi edaspidiseid huvide konflikte ennetada?

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, arvan, et OLAFil on iseäranis oluline eristada väärinfot, mida osadel juhtumitel juhitakse Euroopast väljas, ning bürokraatlikke lepinguid, mis on tihti 50 kuni 60 lehekülge pikad, ja üle 600 lehekülje pikkusi juhendeid, kus muidugi enamik vigu esineb.

Peaksime siinkohal selgitama, et selgeid ja lihtsaid eeskirju on palju kergem järgida kui keerukaid ja kõikehõlmavaid. Seepärast kutsungi konkreetselt nõukogu üles täiustama põhitingimusi võimalikult kiiresti. Meil on OLAFit vaja läbipaistvuse ja õigluse jaoks Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident. − Proua juhataja, olen tänulik kõikide märkuste eest, mis kajastavad väga selgelt antud teema vastuolulist iseloomu!

Nagu proua Gräßle mainis, algas antud ettepanek 2004. aastal, kui ajad olid täielikult teised.

Mulle meeldib väljend „on huvide konflikt”. On selge institutsionaalne huvide konflikt sõltumatuse ja aruandekohustuse vahel. Peame jätkama tööd ja pidama käesolevat arutelu. Mis iganes juhtub, ei saa see juhtuda ilma koostööta parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel selles osas, kuidas antud huvide konflikt lahendada. Nagu öelnud olen, pole palju, vaid on mõned võimalused. Enamik teist toetab selgesti suurema sõltumatuse ideed, mis samuti tähendab suuremat aruandekohustust. Uurigem välja, mis võimalik on! Komisjonis on teatavad piirid. On väga selge, et peadirektoraat ei saa iseseisvalt kohtusse pöörduda: see pole õigusraamistikus võimalik.

Väga oluline moment, mida mainisite, oli õigus liikmesriikide poole pöörduda. Jällegi on komisjon see, kes liikmesriikides tegutseb, ning on selged piirid komisjoni kaasatusele, mis on liikmesriikidele vastuvõetav. Komisjonil on siin aruandekohustus ja üldsuse ees OLAFi tegevuse eest, seega oleks meil väga hea meel, kui oleks sõltumatum OLAF, mis saaks pöörduda iseseisvalt kohtusse ning omada sõltumatult aruandekohustust eraldi vastutusvabadusega. Tervitaksime kõiki antud asju ning väga selget juurdluste ja nende juurdluste sisu järelvalvet.

Hetkel meil ei ole prokuröri. Seda me ootamegi, kuid ootamise ajal peame leidma muid lahendusi. Jätkakem antud tööd. Nagu ütlesin, paneme antud arutelu põhjal kokku kontseptuaalse dokumendi. Ootan antud küsimuses huviga viljakaid arutelusid lugupeetud parlamendiliikmete ning raportööridega.

 
  
MPphoto
 

  Ingeborg Gräßle, raportöör.(DE) Proua juhataja, volinik, mu daamid ja härrad, tänan arutelu eest. Arvan, et volinik on nüüd taibanud, kui oluline on OLAFi sõltumatus käesolevale parlamendile. Sooviksin samuti, et käesoleva arutelu lisataks aruteludesse, mida nüüd peame. Sooviksin paluda, et alustaksime antud arutelusid järk-järgult, et vahetaksime ideesid muudatusettepanekute kohta ning et me ei jõuaks seisukohale, kus öeldakse: „See pole võimalik“. Selline on parlamendi tahe. Oleme osa kaasotsustamisemenetlusest ning nõuame ELi komisjonilt samuti menetluses osalemist. Me toetame teid. Tahame, et säilitaksite mõju OLAFi üle, kuid peate avaldama oma mõju õiges kohas ja tagama OLAFile enam tuge kui varem.

Oleme ainult osaliselt rahul ning see on samuti ELi komisjoni töö tulemus. Päevakorral on palju teemasid, mis vajavad väga tõsist arutelu. Olen selleks valmis ja ootan arutelu huviga. Siiski sooviksin, et komisjoni jaoks oleks arutelu alguses teatud liiki ülessoojendusharjutus, sest meil pole mõtetki koos maha istuda, kui kõik, mida täna esitanud olete, on juba betooni valatud ja kivisse raiutud. Peame koos väga tõsiselt arutama, mis on võimalik ja samuti, mis on võimatu.

Sooviksin lükata tagasi kaks punkti. Üks on OLAFi moonutatud kuvand, mida osad kaasparlamendiliikmed maalivad oma enda väiklase iseka huvi najal. Tegemist on moonutatud kuvandiga, millel pole tegelikkusega mingit pistmist. Sooviksin veenduda, et OLAF on teadlik, et antud kuvand ei esinda täiskogu enamuse arvamust. Arvame, et OLAF teeb olulist tööd ning samuti kehtib see härra Martini juhtumil. Ei vastanud tõele, et lool polnud tõepõhja. Siiski vastab tõele, et Austria riigiprokuratuur ei tahtnud rakendada OLAFi juurdluse tulemustele järelmeetmeid. Seda juhtub tihti.

Teie, härra Martin, peate käesolevas täiskogus samuti tõtt rääkima. See kehtib ka teie puhul. Sooviksin öelda härra van Buitenenile, et kahetsen väga, et te ei võtnud vastu koostööpakkumisi. Oleme koos kaks korda kõnelenud, kuid ma ei arva, et on võimalik vaadelda OLAFit üksikjuhtumite põhjal. Organisatsioonides läheb alati midagi valesti, kuid terve organisatsiooni vaatlemine antud üksikjuhtumite põhjal ei anna õiget pilti. Olen üritanud seda mitte teha. Sooviksin seda väga selgelt teatavaks teha. Isiklikult tasandil pean teist väga lugu ning olen lugenud kõiki teie raamatuid. Siiski arvan, et on erinevaid töötamisviise, ning poliitikas on alati oht, et jõuame üksikjuhtumitele keskendudes valede järeldusteni.

Arvan, et raport, mis meie ees on, on hea.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Proua juhataja, viitan kodukorra punktidele 145 ja 149, mis käsitlevad isiklikke sõnavõtte, mis lubavad mulle kolm minutit. See, mis siin toimub, on lihtsalt ennekuulmatu. OLAF teeb midagi ei millestki ning süüdistab mind oma enese juurdluste põhjal. Sellel oli 2006. aastal tohutu mõju meie valimisedule. Aasta hiljem otsustas prokurör, et võis olla mõnesid väiksemad tehnilisi vigu, kuid et nad mingil juhul ei õigusta mingisugust juurdlust. Menetlust ei algatatud ning kogu asi hüljati. Ei juhtunud mitte midagi.

See, mida proua Gräßle on öelnud, on laim. Tegemist on jätkuva katsega mu mainet hävitada. Just nii OLAF olukorda ära kasutabki. Kui OLAF jõuab järelduseni, kuid liikmesriigid ei tee midagi, on süüdi ikkagi isik. See on täielik skandaal! Kus on antud skandaalis topeltstandardid, proua Gräßle? Topeltstandardid on tõsiasjas, et kus on tõeliselt kahtlasi käesoleva parlamendi liikmetega seonduvaid, teiste liikmetega seonduvaid, asjaolusid, ei teostata juurdlust ning ei tehta mitte midagi. See õõnestab Euroopas demokraatiat. See on nii sellepärast, et salarelva, mida poliitiliselt juhitakse, kasutatakse sõnavõttudeks ja tegutsemiseks tülikate vastaste vastu, ning siis tehakse katseid sellest midagi teha ning esitatakse tõeliselt väärasid väiteid hoolimata tõsiasjast, et valitsusinstitutsioonid – ning mul on kõrge arvamus suhteliselt sõltumatust Austria õigussüsteemist – ütlevad, et sellel tõepõhja pole. Tegemist on kõrvakiiluga igale hääletajale ja kõrvakiiluga Euroopa tõsiseltvõetavusele. Kui teid valitakse 14%ga häältest ning seejärel niiviisi alandatakse ja korduvalt edastatakse valeandmeid, laostab see selle, mida varem peeti õiglaseks ja integreerivaks süsteemiks. Te kahjustate Euroopat ja hävitate demokraatiat, proua Gräßle!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna keskpäeval kell 12.

 
Viimane päevakajastamine: 4. september 2009Õigusalane teave