Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu avaldus relvaekspordi (toimimisjuhendi) kohta.

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja! Nagu te ütlesite, oleme hilja peale jäänud, ja ma tahaksin parlamendiliikmete ees selle pärast vabandada.

Juhatan selle arutelu sisse, aga kahjuks ootavad mind teised kohustused, millest ma ei saa ära öelda, sest viivitus oli ootamatu. Seetõttu palun nõukogu peasekretariaadil minu eest arutelus osaleda ja esitada muidugi eesistujale väga üksikasjalik ülevaade arutelu järeldustest.

Austatud parlamendiliikmed, tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et toimimisjuhendi muutmine ühiseks seisukohaks on eesistujariigi Prantsusmaa jaoks oluline eesmärk. Liikmesriikide vastutustundlikule käitumisele seoses relvaekspordiga on vaja anda õiguslik alus ja sellega seotud lähenemist liikmesriikide vahel tuleb suurendada.

Teie 13. märtsi resolutsioon näitab, et jagate selles küsimuses meie arvamust. Läbirääkimised on viimastel nädalatel taas alanud. Teeme kõik endast oleneva, et selles küsimuses toimuks edasiminek enne Prantsusmaa eesistumisaja lõppu. Ühise seisukoha vastuvõtmine võimaldab rakendada kavandatud vastutustundlikku poliitikat, et eelkõige vältida sellise ekspordi kasutamist ELi-siseseks surveavalduseks või rahvusvaheliseks agressiooniks ning hoida ära ebastabiilsuse suurenemist piirkondades.

Oleme veendunud, et see, et Euroopa Liit algatas ÜRO raames relvakaubanduslepingu koostamise, muutub tõsiseltvõetavamaks, kui meie endi relvastuse üleandmise kontrolli süsteem muutub õiguslikult siduvaks, ning me toetame parlamendi arvamust, milles rõhutatakse, et toimimisjuhend on hädasti vaja õiguslikult siduvaks muuta.

Samuti toetame teie arvamust, et tuleb kehtestada mõjus kontroll relvavahenduse üle. Liikmesriigid on kokku leppinud, et nõukogu 2003. aasta seisukohas mainitud teabevahetusega seotud kohustusi tuleb täitma hakata toimimisjuhendi raames loodud mehhanismi abil.

Seega, kuigi mõni liikmesriik ei ole veel vastu võtnud õigusakte, mida on vaja nende kohustuste ülevõtmiseks riigi õigusesse, võin teile kinnitada, et kõikidel liikmesriikidel on olemas selle valdkonna õigusaktid. Nüüd on vaja need õigusaktid ajakohastada, et need oleksid täielikult kooskõlas nõukogu ühise seisukohaga.

Ka ühiste ekspordikontrolli õigusaktide vastuvõtmine ühise seisukoha näol võimaldab liikmesriikidel tugevdada nende endi ohjevahendeid relvavahenduse valdkonnas. Teine probleem, mis meid puudutab, on relvade ebaseaduslik liikumine. ELi väike- ja kergrelvade strateegia viitab selgelt vajadusele võtta meetmeid relvade ebaseadusliku liikumise lõpetamiseks või takistamiseks. Seda tegevust tugevdati tavarelvade ning kahese kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordikontrolli käsitlevas Wassenaari kokkuleppes osaleva 40 riigi kohtumisel 6. detsembril 2007 Viinis.

Eesistujariik toetab mõtet uurida võimalust laiendada neid parimaid tavasid väike- ja kergrelvade destabiliseerivale liikumisele, mis toimub eelkõige meritsi. Vaatamata viivitusele ühise seisukoha vastuvõtmisel tahaksin rõhutada, et toimimisjuhend on eriti mõjus vahend, mis on tublisti kaasa aidanud liikmesriikide relvaekspordi kontrolli valdkonna poliitika ühtlustamisele, ning seepärast tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele, et ühtlustamist hõlbustab kasutusjuhend, milles on suunised selle valdkonna eest vastutavatele riigiametnikele. Juhendit ajakohastatakse regulaarselt ja seetõttu aitab see suurepäraselt kaasa riikide selle valdkonna poliitika praktilisele ühtlustamisele.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et töötame koos selle nimel, et luua vastutustundlik käsitus relvaekspordist, ja tahaksin tänada Euroopa Parlamenti abi eest selles küsimuses.

Parlament võib arvestada nii nõukogu kui ka eesistujariigi pühendumusega.

  Stefano Zappalà, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, kolleegid! Kahjuks muudavad 2001. aastast alates aset leidnud terroriaktid, millest viimased toimusid viimastel päevadel Indias, ja mitmesugused paljudes maailma kohtades kestvad konfliktid relvakaubandusteema kõige laiemas mõttes oleviku ja tuleviku jaoks eriti oluliseks. Liiga sageli juhtub, et põhimõttelistes deklaratsioonides väljendatud suuri kavatsusi ei toeta konkreetsed teod. Kõigile on täiesti ilmselge, et see on tundlik teema, mis hõlmab suuri tööstus- ja kaubandusprotsesse. Seetõttu on arusaadav, kui raske on kõikidel riikidel, eelkõige liikmesriikidel, kontrolli- ja reguleerimissüsteemi ratifitseerida. Ent sündmuste surve ja teadmine, et nii liidu sees kui ka sellest väljas toimub ebaseaduslik relvaäri, muudavad selle valdkonna juriidiliselt mõjusa reguleerimise kiireloomuliseks eelisküsimuseks. Samuti annab toimimisjuhendi kiire ratifitseerimine veidi reaalset tähendust direktiivile, mida koostatakse kaitsega seotud toodete üleandmise kohta ühenduse piires.

Kahju, et nõukogu eesistuja ära läks, kuigi tema sõnade järgi tundub kõik korras olevat. Seetõttu jätan ütlemata mõned muud asjad, mille olin ette valmistanud. Tegelikult ei arva ma, et kõik on väga hästi. Seetõttu leian, et kuna Prantsusmaa eesistumisaeg on lõpule jõudmas, tuleb lubadus, mille minister siin täna õhtul andis, nagu mõnes teises olukorras nii paljude teiste poolt antud nii paljud teised lubadused, muuta kaugeleulatuvaks stiimuliks, eelkõige teha seda järgmisel nädalal, nii et kõik liikmesriigid saavad toimimisjuhendi vähemalt ratifitseerida. Oleks märkimisväärne, kui Prantsusmaa sellega toime tuleks, mitte ei kuulutaks seda siin parlamendi istungisaalis, suutmata seejärel mingeid konkreetseid tulemusi ette näidata.

  Juhataja. – Härra Zappala’, härra Jouyet pidi tõesti ära minema. Tahaksin tema eest vabandada, sest ta pidi rongile jõudma. Ta ei saa siin olla sellepärast, et arutelu läks üle ettenähtud aja. Me kõik teame, kui kohusetundlikult härra Jouyet on oma tööd nende kuue kuu jooksul teinud, aga hilineja on parlament. Võite kindel olla, et nõukogu siinviibivad ametnikud edastavad eesistujale kõik teie ja teiste parlamendiliikmete märkused.

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Austatud juhataja! Resolutsioon, mille üle me täna arutleme, näitab, et parlamendis valitseb üksmeelne arvamus sellest, milline peaks olema Euroopa Liidu liikmesriikide relvaekspordi poliitika. Kuus suuremat fraktsiooni pooldavad ühiselt Euroopa relvaekspordi jaoks siduvate kriteeriumide ühtset loetelu – toimimisjuhendi kaheksat kriteeriumi.

Kõik on ühel meelel, et tuleb pöörduda eesistujariigi Prantsusmaa poole, et too lahendaks selle ummikseisu, mis on kestnud kolm aastat ja mida ainult tema saab lahendada. Kuulsime, kuidas härra Jouyet veidi aega tagasi ütles, et Prantsusmaa toetab nüüd õiguslikult siduvat toimimisjuhendit. Kuulsime eile väliskomisjonis Prantsusmaa kaitseministrilt, et selle riigi hiljutist ettepanekut muuta toimimisjuhend ühiseks seisukohaks õõnestas üksmeele puudumine nõukogus. Minister ei maininud asjaolu, et Prantsusmaa ettepanek oli seotud Hiina relvaembargo kaotamisega ning see oli põhjus, miks mitu riiki Prantsusmaa ettepaneku tagasi lükkas. Kui see strateegia leiab kinnitust, on see häbiplekk eesistujariigi Prantsusmaa julgeoleku- ja kaitsetegevuskaval, mida muidu eristab euroopalik kõrgelennulisus ja aktiivsus.

Arvestades, et Euroopa lõimub välispoliitika valdkonnas järjest rohkem, on suhtumine „igaüks enda eest” relvaekspordis üha põhjendamatum. On tõsi, et toimimisjuhendit võetakse paljudes pealinnades juba tõsiselt, aga me peame kaotama olukorra, kus Euroopa riigid, kes rakendavad oma ekspordis järjepidevalt inimõiguste, säästva arengu ja piirkondliku stabiilsuse kriteeriume, on ebasoodsamas olukorras kui nende partnerid, kes rakendavad neid kriteeriume valikuliselt.

Euroopa eesistujate ametiaeg lõpeb, aga vajadus Euroopa ühiste relvaekspordi kriteeriumide järele ega Euroopa Parlamendi üksmeelne poolehoid ühisele seisukohale ei lõpe.

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Tähistame sel aastal ELi relvaekspordi toimimisjuhendi kümnendat aastapäeva. Kuigi see oli omal ajal edukas, oleme praegu sunnitud väljendama oma pahameelt ja kibestumust, et seda ei suudetud muuta õiguslikult siduvaks.

Ajast, mil nõukogu tavarelvastuse ekspertide töörühm jõudis tehnilisele kokkuleppele ühise seisukoha üle, on möödunud kolm aastat. Mitu aastat Euroopa Ülemkogul selle vastuvõtmiseks veel vaja läheb? Kuidas saab Euroopa Liit kaitsta oma tõsiseltvõetavust ebaseaduslikust relvaärist rääkides, kui me ei suuda oma kodus korda luua?

Toimimisjuhend peab olema õiguslikult siduv, kui me tahame vältida hõlpsat ühendusesisest relvade üleandmist, mis võib ahvatleda vahendajaid otsima Euroopa nõrgimat lüli. Kui räägime relvaekspordist, peame samas mõtlema inimeludele, mis on kaalul ebastabiilsetes riikides. Meid võidakse lihtsalt süüdistada rahuloomise asemel kohalike konfliktide õhutamises maailma haavatavates osades.

Mul on hea meel Prantsusmaa kaitseministri avalduse üle, et Prantsusmaa ei ole enam ühise seisukoha vastu. Kas eesistujariik Prantsusmaa suudab veenda ka teisi liikmesriike, kes on ikka selle vastu? Mul jääb üle vaid seda loota. Soovin, et eesistujariik Prantsusmaa muudaks ühise seisukoha vastuvõtmise järgmise kahe nädala jooksul veel üheks suureks oma ametiaja saavutuseks.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Tõtt-öelda olen mina nördinud, sest oleksin palju parema meelega pidanud entusiastliku kõne eesistujariigi Prantsusmaa kiituseks selle eest, ta lõpuks ometi tegi teoks selle, mille vajalikkusest on rääkinud üheksa eesistujat, ehk ühise seisukoha vastuvõtmise relvaekspordi kohta. Ütlen, et oleme üheksa eesistuja ametiajal kuulanud üht ja sama, sest meile on lubatud, et see töö saab tehtud, alates 2004. aastast, mil eesistujaks oli Holland.

Teame, et tehnilisest vaatevinklist on relvaekspordi toimimisjuhend valmis. Oleksin tahtnud täna kuulda juba tehtud otsusest, et ministrid allkirjastavad lõpuks selle dokumendi.

Seetõttu on mul kurb kuulda, et me ei ole nii kaugele veel jõudnud. Veelgi kurvem on mul kuulda, et sellise olukorra põhjus on asjaolu, et see otsus on seotud teise murettekitava otsusega – Hiina relvaembargo lõpetamisega. Nagu me oleme korduvalt öelnud, on need kaks omaette teemat ja neil pole teineteisega mingit pistmist. Mulle tundub, et ühe allutamine teisele ei tule kasuks meie tänase arutelu teemale, nimelt rahule ja relvaekspordi kontrollimisele.

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Relvad on tapmiseks. Meie arutatava relvaekspordi põhjus on teiste inimeste – vastaste – tapmine. See jäetakse selles arutelus alati välja.

Kümme aastat on arutatud, kas see toimimisjuhend on õiguslikult siduv. Nagu kolleegid, lootsin ka mina täna lõpuks kuulda, et, jah, oleme jõudnud sellesse punkti. Ent selgub, et me ei ole sellesse punkt veel jõudnud. Vahepeal anti mulle teada, et direktiivis, mis käsitleb kaitsega seotud toodete üleandmise lihtsustamist ELis, on kohaldamisest loobumise võimalus, mis näitab selgelt soovi pakkuda relvaekspordi õiguslikust siduvusest möödahiilimise võimalusi. Seda ei tohi lubada. Samuti tuleb sellesse lisada kahese kasutusega kaubad.

Tahan taas kord selgelt välja öelda, et jutt on relvadega varustamisest Euroopa Liidu poolt. Euroopa Liidust on saanud maailma suurim relvaeksportija. Kui relvi antakse, siis mingil hetkel neid ka kasutatakse. Ja kui neid kasutatakse, hakatakse krokodillipisaraid valama. Meil on seda õiguslikult siduvat toimimisjuhendit lõpuks ometi vaja. Loodan, et see on võimalik enne, kui Prantsusmaa eesistumisaeg nõukogus lõpeb.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Kümme aastat tagasi leppis Euroopa Liit kokku relvaekspordi toimimisjuhendis. Kahjuks seda ei rakendata. Suletud uste taga istuv nõukogu ei suuda vastu võtta ühist seisukohta. Väga oluline oleks teada, millised riigid on selle vastu ning kes lõikavad suurt kasu inimeste verest ja pisaratest.

Euroopa Parlament võttis märtsis vastu selleteemalise resolutsiooni. Ent ajal, kui meie siin kõneleme, liiguvad Euroopa Liidus toodetud relvad üha suureneva ebaseadusliku voona konfliktipiirkondadesse ja satuvad kurjategijate kätte. Paradoksaalselt lähevad need relvad ka riikidesse, millele EL annab tohutut arenguabi.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigid – Prantsusmaa ja võib-olla lõpuleviijana ka Tšehhi – peavad tegema kõik võimaliku, et relvaekspordi toimimisjuhend heaks kiita ja vältida selliselt ELi relvade vastutustundetut üleandmist kurjategijatele. Kui see ei õnnestu, tuleb seda takistavad asjaosalised avalikustada.

  Jan Cremers (PSE). - (NL) Austatud juhataja ja kolleegid! Kui tähistasime ELi relvaekspordi toimimisjuhendi 10. aastapäeva, pidime kahjuks märkima, et selle vabatahtliku juhise õiguslikult siduvaks dokumendiks muutmisel ei ole saavutatud mingit edu. Euroopa Parlament on relvatööstuse üleilmastumist arvestades aastaid taotlenud selle toimimisjuhendi muutmist liikmesriikidele siduvaks õigusaktiks.

Euroopa Parlament arutab praegu ettepanekut võtta vastu direktiiv, mille eesmärk on luua kaitsetoodete siseturg. Selleteemalistes aruteludes nõudis Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon suuremat läbipaistvust ja mõjusaid sanktsioone kohustuste täitmatajätmise korral. Sellega seoses viitas meie fraktsioon taas kord toimimisjuhendile, aga õigusliku raamistiku puudumise tõttu ei saa me praegu teha enamat, kui kutsuda liikmesriike üles toimimisjuhendit järgima.

Vaja on karmimaid eeskirju relvakomponentide ekspordi kohta, toodete üleandmise kohta ühisettevõtete kaudu ja Euroopa militaarkaupade tagasiekspordi kohta kolmandatesse riikidesse. Ainuüksi eelmisel aastal müüsid lääneriigid arengumaadele hinnanguliselt 42 miljardi väärtuses relvi. Pooled neist relvadest olid Euroopa päritolu. See peab muutuma. Euroopa Liit peab eriti selles valdkonnas olema heaks eeskujuks.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). – Austatud juhataja! Juhendi vastuvõtmise kümnes aastapäev on nii tähistamisvõimalus kui ka ajend jätkata jõupingutusi selle kohustuslikuks muutmise nimel. Ent see, et kümme aastat pärast juhendi vastuvõtmist on see endiselt vabatahtlik, näitab keerulisi majanduslikke, kaubanduslikke ja poliitilisi huvisid, millega meil tegemist on. Seetõttu ei piisa meie moraalsest üleolekust juhendi kohaldamise kohustuslikuks muutmise nõudmisel, vaid me vajame nende huvide põhjalikku professionaalset analüüsi, et leida toimivad viisid, kuidas veenda relvatootjaid, eksportijaid ja poliitikuid oma arvamust muutma. Seetõttu, nagu ma juba ütlesin, ei piisa ainult moraalsusel põhinevatest üleskutsetest, olgu need kui häälekad tahes.

  Juhataja. – Arutelu lõpetuseks olen saanud neli kodukorra artikli 103 lõike 2 kohast resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 4. detsembril alates kella 12.00st.