Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Avril Doyle’i raport (A6-0406/2008) keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (KOM(2008)0016 – C6-0043/2008 – 2008/0013(COD)).

  Avril Doyle, raportöör. − Austatud juhataja, kui tegutseme otsustavalt järgmise 10 aasta jooksul, siis on hind süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ja meie majanduste fossiilkütustest sõltuvusest vabastamise eest 1% SKTst.

Kui lükkame edasi otsuste tegemise, mille kohta uurimistööga tegelevad teadlased on meile kui poliitikutele öelnud, et need on vajalikud 2 °C maksimaalse globaalse temperatuuri tõusmise saavutamiseks, siis on 2020. aastaks hind vähemalt 10% SKTst, ning see tõuseb järsult, kuna keskkondlikele pöördepunktidele järgnevad kohe ka finantspöördepunktid.

Jah! Energia- ja ressursitõhusad tööstused on ka majanduslikult tõhusad ning vajame tõepoolest energiasektoris revolutsioonilist muutust. Selles suhtes ei ole meil mitte mingisugust valikut. Euroopa Liit on maailma ainus regioon, kus on hetkel toimiv saastekvootidega kauplemise süsteem, süsinikule on kehtestatud hind ja mis on pühendunud ühepoolselt eesmärgile vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid 20%.

Põhimõtteliselt oleme ülejäänud maailma regioonidele katseprojekt. Need teised regioonid töötasid välja oma enda nn piiramise ja kauplemise (cap-and-trade) süsteeme ning ootan põnevil USA uue administratsiooni järgmise aasta alguses tehtavat ettepanekut, mis põhineb tulevase presidendi Obama valimismanifestil. Möödunud nädalal kinnitas senaator John Kerry meile Poznańis, et hiljem seda kindlasti teostama ei hakata.

Tervitan ka tänast Austraalia valitsuse heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) eelnõud, mille koostamisel lähtuti meie enda ETSi direktiivist. Soovin neile südamest edu!

Tervitan hiinlaste, indialaste ning paljude teiste tööstus- ja vähem arenenud riikide otsusekindlust ja kavatsusi saavutada tõsine süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, et mitte vanal viisil jätkata.

Peaaegu aasta on möödunud sellest, kui komisjon kliimamuutuste ja energia paketi vastu võttis ning selle 11 kuuga oleme palju saavutanud. Prantsusmaa eesistumine teatas juulis, et paketist saab nende prioriteet ning oleme teinud palju tööd, et pakkuda aasta lõpuks välja ühine kokkulepe.

Nüüd olemegi jõudnud lõpusirgele. Erakorralised tingimused vajasid erakorralisi meetmeid. Kõik Euroopa Liidu institutsioonides osalenud mõistsid selgelt, et Euroopa peab seda protsessi jätkama ning esitama selle õigeaegselt viieteistkümnendaks ÜRO kliimamuutuste Kopenhaageni konventsiooniks.

Esimesel lugemisel tehtud kokkulepped, eriti selliste keerukate ja tehniliste probleemide korral, ei tohi saada aga normiks. Mõistan oma kolleege, kes kritiseerivad, et ajakava on vägagi erinev sellest, mida me siin teeme. Olen kindel, et mõne teistsuguse teema korral oleksin arvatavasti väga paljude nende argumentidega nõus. Kuid antud juhul teame kõik, miks see nii on. Meil puudub valik. Me teame hästi, miks ajakava selline on.

Ettevalmistused ülitähtsa rahvusvahelise kokkuleppe saavutamiseks on juba alanud ning käesoleva kliimapaketi vastuvõtmine kinnitaks taas Euroopa Liidu tugevat pühendumust oma eesmärkide saavutamisele ning vastutusele arengumaade ees.

Olen korduvalt Prantsusmaa eesistumisele selgitanud, ning meie vahel on selles suhtes olnud selge arusaamine, et me ei luba parlamendile esitada Euroopa tippkohtumisel vastu võetud fait accompli’t. See oli ettevalmistustel selge. Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatuse koostanud raportöörina soovin kinnitada asjaolu, et Prantsusmaa eesistumine ning härra Léglise-Costa juhitud suurepärane meeskond mõistsid seda juba algusest peale. Tippkohtumisele nurksulgude vahel läinud küsimused olid sellisel kujul, et need oleks vastuvõetavad nii Euroopa Parlamendile kui ka mulle isiklikult juhtiva komisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportöörina.

Lubage mul kinnitada neile kolleegidele, kes kahtlevad, et kaasotsustamismenetlust ei ole austatud mitte ainult seaduse vaimus, vaid ka seaduse järgi, et tippkohtumise tulemustes ei olnud midagi üllatavat, kuna kõik probleemid ja parameetrid arutati põhjalikult läbi viiel või kuuel kolmepoolsel läbirääkimisel juba enne tippkohtumist.

  Jean-Louis Borloo, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid, lubage mul öelda, et töö, mille Avril Doyle ja teised Euroopa Parlamendi liikmed käesoleva tõeliselt raske direktiiviga ära tegid, on absoluutselt hädavajalik ja oluline. Jah, proua Doyle, arvan, et arvestasime usalduspaktiga. Meil oli kaks tõsist küsimust.

Esimene küsimus puudutas seda, kas ajakava tõttu oli kaasotsustamismenetlus ikka veel võimalik? Kinnitan, et kaasotsustamismenetlus on igati kehtiv. Rahvusvaheliste sündmuste tõttu, milleks on Kopenhaageni konverents ja Euroopa demokraatlik kiirus ja milles pole süüdi mitte keegi, – ei parlament, nõukogu ega komisjon – nappis kõigil aega.

Tõtt öelda pole ma kindel, kas oleksime paremaid tulemusi saavutanud, juhul kui aega oleks rohkem olnud. On olukordi, kus kiirustamine manööverdamise lihtsamaks teeb. Suusatajad teavad seda kindlasti väga hästi ning arvan, lugupeetud raportöör, et leidsite võimaluse, kuidas parlamendi tugevad küljed kolmepoolsetel läbirääkimistel esile tuua, seda eriti olulise teise etapi küsimuse asjus. Kõik ülejäänu on tekstis.

Tegelik küsimus on aga see, kas valida 20% kuni 30% ja kas valida komiteemenetlus või kaasotsustamismenetlus ajal, mil Euroopa peab suutma läbirääkimistel manööverdada. Arvatavasti peame leiutama mõnevõrra mitteametliku liikuva kolmepoolsete läbirääkimiste protsessi natukene enne ja natukene pärast Kopenhaagenit, et see muutuks tõeliselt rahvusvaheliselt edukaks ning et oleks loodud tõelised tingimused muutuste tegemiseks.

Igal juhul teate, et selles küsimuses loobusime komiteemenetlusest kaasotsustamismenetluse kasuks, mis on minu arvates väga oluline nii selle konkreetse raporti kui ka direktiivi jaoks.

Veel viimane märkus: nagu meie, nii soovite ka teie, et oksjonite jaotamisel, millele meil on komisjoni selge toetus, oleks kolmepoolsete läbirääkimiste kontekstis kindlam ja tähtsam alus. Vahepeal aga suurendasime seoses liikmesriikide avaldustega nimetatud oksjonite kasutamise kohta oksjonitulude kasutamist 20%lt 50%le.

See ongi see, mida lühidalt öelda soovisin. Ma ei arva, et ajakava on mingil viisil või mingil hetkel mõjutanud kaasotsustamismenetluse tegelikku toimimist, mis on sama oluline kui üksmeelse otsuse langetamine, mis vaatamata sellele, et see ei ole kohustuslik, oli nõukogu ning riigi- või valitsusjuhtide jaoks oluline.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Austatud juhataja, Euroopa Ülemkogu järeldused seoses otsusega Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamiseks on ülimalt rahuldavad, eriti kui silmas pidada, kui kompleksne ja tehniline nimetatud süsteem on. Kui komisjon esitas aasta tagasi oma ettepaneku, oli selle eesmärk kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi parandada ja laiendada, et see annaks olulise panuse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärkidele Euroopa Liidus ning et muuta see aluseks, millele tuginedes ka teised maailma riigid oma kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteeme koostada saaksid.

Kokkuleppega saavutatud kompromissis säilivad kõik ettepaneku suhtelised olulised punktid, eriti süsinikdioksiidi heitkoguste üldine ülempiir koos lineaarse vähendamisega, et saavutada üldine 20% vähendamise eesmärk. Säilis ka täieliku oksjonisüsteemi järkjärguline kasutuselevõtmine. Soovin rõhutada, et esimesel ja teisel kauplemise perioodil oli kogu oksjonil müüdud protsent umbes 5%. Kolmandal perioodil alates 2013. aastast müüakse vähemalt 50% saastekvootidest ning edaspidi suureneb see aastast aastase. Lisaks said kompromissi ettepanekust tulenevalt ühtlustatud ka kvootide eraldamise eeskirjad, et pakkuda kõigile samu võimalusi, mis on minu arvates samuti väga tähtis saavutus. Kompromissi ettepanek kaitseb täielikult keskkonna terviklikkust ning selle kaitsmise eesmärki. See käsitleb tööstuse muresid ja kartusi, pakkudes pikemas perspektiivis kindlust ning võttes kasutusele erisätteid tööstustele, mille puhul on ümberpaigutamise oht, mis on seotud rahvusvahelise süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise kokkuleppe puudumisega.

Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemise süsteem on juba praegu maailma suurim ning loomulikult muutub see tänu käesoleva ettepaneku abil tuvastatud ja parandatud probleemidele veelgi tõhusamaks. Samuti suurenevad süsteemi võimalused ühendada erinevaid teisi rahvusvaheliselt kasutusele võetavaid süsteeme. Lõpetuseks soovin veel kord tänada Prantsusmaa eesistumist suurte jõupingutuste eest ning eriti raportööri Avril Doyle’i tema olulise panuse eest kompromissi kokkuleppe koostamisse! Loomulikult tänan ka kõiki, kes ettepaneku poolt hääletasid!

  Corien Wortmann-Kool, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Austatud juhataja, ka mina soovin kõigepealt meie raportööri, komisjoni ja ka nõukogu eesistumist saavutatud tulemuste puhul südamest õnnitleda! Kui ambitsioonid ja eesmärgid jäid muutumatuks, siis strateegia muutus palju arukamaks.

Tegelikult palusime sellele rahvusvahelise kaubanduse komisjonis erilist tähelepanu pöörata. Kui asetame raske koorma Euroopa tööstusele, mis peab konkureerima üleilmsel turul, siis liiguks meie tööstus lihtsalt Euroopast kaugemale. See aga on vastuolus meie eesmärkidega, milleks on puhtam tootmine nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat. Seepärast on väga teretulnud asjaolu, et oksjonite süsteem on suurel määral asendatud võrdlusanalüüside süsteemiga. Õnnitlen teid lõpptulemuse puhul, sest seda soovis ka rahvusvahelise kaubanduse komisjon!

Teiseks soovin juhtida tähelepanu jõupingutustele ja pühendumusele üle maailma. Alles hiljuti tehti suuri edusamme Poznánis. Peame ühendama oma jõud uue USA presidendiga, et sõlmida üleilmne kokkulepe, milleta ei suuda me oma üleilmseid eesmärke saavutada.

  Elisa Ferreira, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (PT) Austatud juhataja, majandus- ja finantskriisile vaatamata ei ole Euroopa Liit löönud kõhklema seoses oma kohustustega võitluses kliimamuutuste vastu. Ameerika Ühendriikide äsja valitud presidendi seisukohavõtud ja Hiina, Brasiilia, Mehhiko ja teiste Poznańi kohtumisel osalejate suhtumine näitab, et Euroopa juhiroll võitluses keskkonna nimel hakkab vilju kandma. Euroopa Parlament on kindlasti komisjoni ettepanekule väärtust lisanud. Tänan raportööri Avril Doyle’i selle eest, et ta oli nii avatud majandus- ja rahanduskomisjoni ettepanekutele! Ta pakkus seoses süsinikdioksiidi lekkega tööstuses parlamendile mõistlikke lahendusi, kehtestas kvaliteedikriteeriumid ning 50% tasaarvestuste piiri ja puhta arengu mehhanismid. Samuti tegi ta kõik, et anda liikmesriikidele vaba voli kasutada umbes 50% saastekvootide oksjonitest saadud tuludest.

Teha on veel palju ning loodan, et saavutame selle koos parlamendi aktiivse kaasamisega. Eriti peame täpsustama kriteeriume, mille alusel klassifitseerida praktikas neid sektoreid, mida süsinikdioksiidi leke mõjutab, samuti ka tõusnud energiahindade tagajärgi majandusele ja kodanikele. Ennekõike peame kasutama kõiki Euroopa diplomaatilisi võimeid, et garanteerida meie peamiste partnerite keskkonnaalaste lubaduste ehtsus, mõõdukus ning võrdsus meie enda omadega. Sektoripõhised kokkulepped võivad olla selle protsessi põhielemendiks. Kuid oleme endiselt õigel teel ning usun, et oleme teinud väga head tööd.

  Lena Ek, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − Euroopas on meil saastekvootidega kauplemise süsteem olnud juba alates 2005. aastast. Käesolevate läbirääkimiste eesmärk oli need eeskirjad paremaks muuta. Sellegipoolest jäi mulje nagu osaleksime filmis „Surmaväljad” („The Killing Fields”), kus tuli ja vastutuli tuleb igast suunast.

Suur osa läbirääkimistest peeti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis. Eriti soovin mainida mõningaid faktoreid, mis on kaasatud lõplikesse läbirääkimistulemustesse. Üleilmse kokkuleppe prioriteetide seadmine on ülimalt tähtis. Väga tähtis on ka asjaolu, et pärast Kopenhaagenit on meil mitmeid konkurentsivõimelisi tööstusi. Saavutasime ka selle, et väikeettevõtete jaoks võeti vastu lihtsamad eeskirjad ja neil on väiksem bürokraatiakohustus. Siseringitehingute keelustamisega muutus süsteem palju avatumaks ja läbipaistvamaks ning sellega on tagatud ka usaldusväärsus ja tõhusus. Võtsime tööstuse jaoks kasutusele stiimulid soojuse ja elektri koostootmises, et kasutada ära gaasi ja kütte ülejääki. Oleme kaasanud rohkem laevandust ning meil on ka võimalus pidada naaberriikidega läbirääkimisi heitkogustega kauplemise teemadel.

Ülesehitus on olemas ja keskkonnaeesmärgid paigas, kuid liikmesriikide tegevused on nende vahendite mõju nõrgendanud. Ma leian, et see on kahetsusväärne, kuid sellegipoolest soovitan teil poolt hääletada, sest kui meil kliimapaketti ei oleks, peaksime maksma veel palju kõrgema hinna. Tänan teid, austatud juhataja!

  John Bowis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Austatud juhataja, täiesti õigustatult saadeti Prantsusmaa eesistumisele tehtud töö eest bukette. Meil on siin Jean-Louis le Roi-Soleil (päikesekuningas) ning loodan, et seda tiitlit vastu võttes jagab ta seda veidi ka saastekvootidega kauplemise raporti koostaja Avril Doyle’iga. Kõigist kliimapaketi toimikutest, mida ma kõiki ka toetan, oli käesolevaga tegelemine kõige raskem. Minu arvates oli tema töö kõige keerulisem. Möödunud nädalal Poznańis oli see toimik kahtluse all, kuid saavutasime siiski kõik soovitu. Tulemused on saavutatud raske töö ja suurte pingutustega.

Mõned minu fraktsiooni liikmed arvavad, et siin ning mõnedes teistes paketi osades läheme liiga kiiresti liiga kaugele ja maksame liiga kõrget hinda. Teised, kaasa arvatud minu fraktsiooni liikmed arvavad, et mõnes suhtes oleksime võinud veel kaugemalegi minna. Meie ja Briti tööandjate liit tahtsime julgemat oksjonite poliitikat. Tahtsime oksjonitulude sihtotstarbelist kasutamist ökoinnovatsiooni ja uute tehnoloogiate jaoks. Tahtsime toetada madala sissetulekuga riike. Tahtsime saada tulusid metsade kaitsmiseks ja parandamiseks. Samuti selgeid jõudluse standardeid uute elektrijaamade jaoks, selleks et söega töötavaid elektrijaamu ei saaks avada ilma, et neil oleks eelnevalt olemas süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogia.

Lisaks saime süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustusprojektidele rahastuse. Saime biokütustele karmid kriteeriumid. Kaitsesime väikeettevõtteid, kehtestasime haiglatele erandi ning andsime tööstustele kindluse, mida meie määratud ülesannete täitmiseks paluti. Kopenhaageni kohtumine toimub 12 kuu pärast. Me tegime siin alguse. Kopenhaagenis tuleb asja edasi arendada.

  Linda McAvan, fraktsiooni PSE nimel. – Austatud juhataja, esmalt soovin avaldada oma tänu volinik Stavros Dimasile, tema meeskonnale ja Jos Delbekele! Nad tegid väga head tööd, olles meile alguses ka väga hea ettepaneku esitanud. Tänan raportööri Avril Doyle’i, kes on, nagu teate, väga sitke, püsiv ja sihikindel. Nagu John Bowis äsja ütles, ei olnud see töö lihtne. Tänan ka kõiki variraportööre, kes meiega koos töötasid! Virpi Köykkät komisjoni sekretariaadist, Ulrike Schönerit sotsiaaldemokraatide fraktsioonist ning minu assistenti Elizabeth Colebourni. Need inimesed, kellest peaaegu kõik on naised, tegid möödunud paaril nädalal üliinimlikke jõupingutusi, et homne hääletamine võimalikuks muuta. Meid aitas ka paar meest. Meil oli hea meeskond ja koostöö sujus hästi. Tänan ministrit, tema meeskonda ja Léglise Costat selle suurepärase paketi eest, mille homme saame!

Mida me siis saavutasime? John Bowis ütles, et saavutasime mõned asjad. Kuid suur saavutus on, et täna siin oleme ja homme hääletada saame. Kõik pole olnud lihtne, sest sellel täiskogul on ka neid, kes ei tahtnud, et me homme hääletaks, kes ei tahtnud üldse, et me enne valimisi hääletaksime. Hääletame paketi üle, mis on tasakaalustatud ning mis tasakaalustab keskkonda töökohtadega. Jah, tegime mõned järeleandmised seoses oksjonitega, kuid oksjonid on kuidas, mitte kas me kliimamuutuste suhtes midagi ette võtame. Meil on heitkoguste piirmäär ning nende kahanev suund ja need ongi olulised aspektid, mis garanteerivad, et suudame 20/20/20 eesmärgi saavutada.

Ma ei taha, et keegi läheks neljapäeval parlamendist koju ja ütleks, et lasime tööstusel liiga kergesti pääseda. See polnud kindlasti nii. Need on tööstuse jaoks rasked eesmärgid ning nagu komisjon ütles, oleme esimene rühm maailmariikidest, kus sellise ulatuslik saastekvootidega kauplemise süsteem olemas on. Meie fraktsioon toetab seda ning loodan, et homme pälvib see ka kogu täiskogu toetuse.

Protsessi alguses ütlesin, et Euroopa oli Saksamaa eesistumise ajal suuri sõnu teinud, kuid nüüd pidime ka tegudega vastama, võttes vastu need rasked otsused õigusaktide ja ülejäänud paketi kohta. Loodan, et teeme homme selle otsuse ning alustame teed Kopenhaageni kohtumise suunas. Loodan ka, et enne Kopenhaageni kohtumist saame mõned liitlased ning sellest sünnib lõpuks kliimamuutuste pakett, mis on kõigi nende jõupingutuste vääriline, kes selle nimel täiskogul tööd tegid.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Rootsi kirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat Selma Lagerlöf alustab ühte oma kuulsamatest romaanidest hüüatusega: „Viimaks ometi!”. Seda saavad tõenäoliselt öelda kõik, kes on kliimapaketi erinevate probleemidega töötanud. Suured tänud kuuluvad loomulikult Prantsusmaa eesistumisele, komisjonile ja volinik Dimasile, kes on isiklikult selle küsimusega väga palju tegelenud, samuti Avril Doyle’ile ja kõigile mu kolleegidele ning personalile, kes on nii palju tööd teinud!

Paljud meist sooviksid teha veelgi rohkem, kuid pidagem meeles, et on ka inimesi, kes ei usu kliimamõjudesse, kes ei soovi otsustada ning oleksid meelsasti tegutsemise ning eelkõige homse hääletamisega viivitanud. Selline on situatsioon, kus me praegu oleme. Ideaalses maailmas sooviksin näha Euroopas veelgi suuremat heitkoguste vähendamist ja vähem tasuta saastekvootide väljajagamist, kuid soovin siiski rõhutada, et oleme surunud läbi hulga positiivseid aspekte, milleks on näiteks suurem avatus, lihtsamad eeskirjad, erandid väikeettevõtetele, stiimulid energiatõhususe saavutamiseks tööstusele ja abi miinimumtase arengumaadele. Laevandus lisatakse süsteemi mõne aasta pärast. On selge, et rohkem saastekvoote müüakse oksjonil. Kahjuks pole ühtegi osa sellest kasumist eraldatud oluliste investeeringute ja projektide tarbeks. Siiski on liikmesriigid lubanud oma läbipaistvuse kaudu näidata, et vähemalt poolt tuludest kasutatakse arengumaade abistamiseks ning metsadesse, uutesse teadusuuringutesse ja tehnoloogiatesse investeerimiseks. See on lubadus, mida liikmesriigid peavad pidama. Parlamendi seisukohast peame liikmesriike jälgima ning andma tugeva löögi vastu näppe neile, kes murravad siin antud lubadusi.

Homme hääletusele minev ettepanek ei ole täiuslik, kuid kui hääletame selle vastu, siis hääletame mitte midagi tegemise poolt. Siis ei oleks meil ka detsembris Kopenhaageni läbirääkimisteks mingit aluspunkti. Kui me ei alusta tööga nüüd, siis on tagajärjed tohutud. Peame homsel hääletusel võtma vastutuse keskkonna, tööstuse ja Euroopa elanikkonna eest. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon toetab kõiki paketi ettepanekuid. Tänan teid, austatud juhataja!

  Caroline Lucas, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja, tänan Avril Doyle’i tema raske töö eest! Täna hommikul ütles president Sarkozy, et Euroopa hingeks on kompromiss. Kahjuks ei leia ma, et see meelsus oleks oluliseks lohutajaks paari aastakümne pärast, kui inimesed vaatavad tagasi 2008. aastale ja küsivad endalt, mida, jumala eest, poliitikud küll mõtlesid. Arvestades seda, mida nad siis teadsid, miks nad ometigi ei teinud enamat, et päästa meid kõiki soojeneva planeedi talumatute mõjude eest? Miks ei tegutsenud nad kiiremini ja otsustavamalt?

Sellised on küsimused, mida peaksime praegu endalt küsima, sest arvutused on väga lihtsad. 2020. aastaks heitkoguste 20% vähendamine ei ole mingil juhul piisavalt ambitsioonikas, et anda meile mingigi võimalus vältida temperatuuri tõusu 2 °C. Vaadates paketile kui tervikule, ilmneb täiesti šokeerivalt, et üle poole selgelt ebapiisavatest heitkoguste vähendamistest saab üle kanda arengumaadesse. See ei ole ainult majanduslikult ebamõistlik, vaid on ka eetiliselt vale.

Samal ajal on saastekvootidega kauplemise süsteem muudetud Euroopa kõige saastavamate tööstuste jaoks ootamatute ja põhjendamatute tulude allikaks. Selle asemel, et õppida kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi esimestest faasidest, tundub, et loome seadusi eelpool nimetatud tööstuste toetamiseks ning lükkame seega veelgi edasi liikumist enam jätkusuutlikuma majanduse suunas. Seega kardan, et ma ei saa jagada president Sarkozy kompromissi ülistust. Seda eriti siis, kui kompromiss koosneb lugematustest soodustustest ettevõtetele, mis asetavad tööstuse kasumi planeedi elamisväärsusest ettepoole. Ma ei saa seda teha, kui kompromiss tähendab, et sektorid, mis esindavad 96% energiaga mitteseotud heitkoguseid, saavad 100% tasuta saastekvoote. Ma ei saa seda teha, kui süsiniku hind läheb nii madalaks, et see ei saa olla vajalikuks stiimuliks rohelise energia alternatiivide väljatöötamiseks.

See ei ole päev tähistamiseks. See on päev mõtlemiseks, kui palju on veel vaja, et luua poliitiline tahe ja saada võimalus vältida kliimakaoses halvimat. See on päev mõistmiseks, et jälle üks päev, mis andis meile võimaluse tõelisteks muutusteks, on möödas.

  Salvatore Tatarella, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma poleks niivõrd pessimistlik kui eelnev sõnavõtja Caroline Lucas. Soovin tänada raportööri, volinik Dimasi ja Prantsusmaa eesistumist, sest siin arutatu on vaieldamatult veel üks eesistujariigi ametiaja õnnestumisi.

Usun, et kliimamuutuste ja energia paketi ning nimetatud direktiivi heakskiit on ülimalt positiivne asi. Euroopa saab nüüd end võitluses kliimamuutuste vastu maailma juhtivaks jõuks pidada. Meil on järgmiseks aastaks Kopenhaagenisse minekuks sobiv mandaat, autoriteet ja jõupositsioon, et paluda kõigil teistel maailma riikidel toimida nii, nagu Euroopa on toiminud.

Eriti sooviksin rõhutada Itaalia positiivset rolli ning see ei ole vastuolu. Itaalia ei soovinud eemale tõmbuda või takistada ühiselt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamist, kuid samal ajal pidime kaitsma oma riiklikku tööstussüsteemi. Nagu president Sarkozy täna hommikul ütles, ei kujundata Euroopat vastu liikmesriikide ja rahvuslike huvide tahtmist. Kompromiss oli vajalik ning me oleme selle kindlasti saavutanud.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Kasvuhoonegaaside heitkogused tõusevad enneolematul kiirusel. Süsinikdioksiidi osakaalu suurenemine aastas 2,2 miljondikosa on kõige kiirem süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemine 650 000 aasta jooksul. Sellele tuleb lõpp teha! Peame suutma langetada süsinikdioksiidi taseme atmosfääris vähemalt 350 miljondikosani! Saastekvootidega kauplemise süsteem on kõige tähtsam Euroopa Liidu vahend heitkoguste vähendamiseks, ning seetõttu on väga oluline selle süsteemi ülesehitus.

Seepärast valmistabki mulle pettumust asjaolu, et kuni pool liidu heitkoguste vähendamisest tehakse teistes riikides nn paindlikke mehhanisme kasutades. See ei ole kunagi olnud eesmärgiks kliimamuutuste ja arengu komisjonile, kus räägiti paindlikest mehhanismidest kui õigetest täiendavatest meetmetest. Pettumust valmistab ka see, et oksjonimenetluse jõustumine võtab nii kaua aega ning juba antakse rahaliselt tugevatele energiaettevõtmistele tasuta kvoote, juhul kui nad ehitavad eksperimentaalseid rajatisi süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks (CCS).

Vaatamata sellele toetab Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon käesolevat ettepanekut ning seda teen ka mina. Igal juhul muudab ettepanek igati paremaks praegu kasutusel oleva puudulikult toimiva süsteemi. Oleme puhta arengu mehhanismidele (CDM) kehtestanud ülempiiri ning ka kvaliteedikriteeriumid. Endiselt jääb peamiseks põhimõtteks saastekvootide müümine oksjonitel. Progressiivselt langetatakse ka heitkoguste ülemmäära. See tähendab, et Euroopa heitkogused peavad pidevalt vähenema.

Lõpetuseks ütlen, et tegemist on sammuga õiges suunas, kuid oleksin tahtnud, et oleksime saavutanud palju enam. Nagu alati, suutsid tööstuse huvigrupid ja konservatiivsed liikmesriigid edukalt meie kliimaalaseid eesmärke lahjendada. See ongi kokkuvõtvalt EL. Räägitakse palju, kuid kui vaja, siis tehakse väga vähe. Tänan teid!

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Austatud juhataja, kõigepealt soovin avaldada oma südamlikud tänud raportöörile Avril Doyle’ile tema visaduse eest ja tulemuse eest, mis läbirääkimistele lõpuks saavutati! Kuid me ei saa lõpptulemusega siiski täiesti rahule jääda. Kuigi usun, et kõik saastekvoodid tuleks oksjonil juba alates 2013. aastast müüa, on saavutatud kompromiss siiski vastuvõetav.

Väga meeldiv on näiteks, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tutvustusprojektide jaoks otsustati jaotada 300 miljonit tonni saastekvoote. See annab meile hea stiimuli, et seda üleminekulist tehnoloogiat katsetada. Samuti loodan siiralt, et liikmesriigid kulutavad suure osa oma oksjonituludest kliimaga seotud eesmärkide saavutamisele. Seda saab teha fondidega, nagu näiteks ÜRO kohandamisfond, või suunates raha otse tööstusesse, edendades innovatsiooni ja teadusuuringuid.

Kõike seda arvesse võttes hääletan homme käesoleva kokkuleppe poolt. See on samm õiges suunas. Jean-Louis Borloo pidi saama üle tee käruga, kus oli 26 konna, ilma et ükski neist vahepeal välja hüppaks. Samas pidi aga Avril Doyle üle tee saama käruga, milles oli sadu hammustavaid konnasid. Ka tema sai oma ülesandega hakkama. Hästi tehtud!

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja, lõpuks jõudsime kompromissile ning ka mina soovin kasutada siinkohal võimalust ja tänada raportööri Avril Doyle`i! Tänu kogu tehtud tööle ei satu Euroopa Kopenhaagenis teiste naeru alla. Sellegipoolest aga ei rõõmusta ma liigselt veel enne homset, lootes et meie kallid kolleegid hääletamisel õige otsuse teevad. Taas mõistan hukka asjaolu, et mõned neist kritiseerivad kasutatud menetlust. Arvan, et see on nii raportöörile kui ka parlamendile solvang.

Samuti soovin juhtida tähelepanu sellele, et pärast nõukogu kohtumist korraldati laupäeval uued kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ning sel ajal muudeti jälle mitu asja. See tõestab, et parlamendil on otsuste tegemise protsessis õige koht. Seepärast palun ka oma kolleegidel objektiivsus säilitada. Me ei saa paremat kokkulepet ühe või kahe aasta pärast. Me ei saa endale lubada seda luksust, et raiskame aega, oodates 2013. aastani. Tööstus tahab praegu plaane teha ja end organiseerida.

Kõik vajalikud kohandused on tehtud. Nende kohandustega saame toetada teadusuuringuid ja innovatsioone ning aidata oma ettevõtetel ja majandusel praegusest jätkusuutliku tööstusrevolutsiooni üleminekuperioodist võimalikult valutult läbi saada. Kohandustega on meil majanduskriisi valguses ka võimalus paremini ette valmistuda, ilma et me riskiks 20% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgiga.

Seepärast kutsun kõhklevaid kaasparlamendiliikmeid üles, öeldes, et ma ei suuda ette kujutada, kui naeruväärne paistaks Euroopa Parlament, mis ei suuda võtta vastu sellist kokkulepet, kuid tahaks samas ikka Kopenhaagenis teisi veenda, et nii tuleb teha. Reedel tehti ajalugu. Maailmas ei ole kontinenti, kus oleks kehtestatud eeskirju, mis oleks niivõrd siduvad kui eeskirjad, mis nõukogus ühel häälel vastu võeti ja kolmepoolsetel läbirääkimistel heaks kiideti. Euroopa hakkas liikuma, sest leidsime selle, mis meil puudu oli. Leidsime tugeva poliitilise tahte.

Ärgem piirdugem lihtsalt institutsiooniliste kaalutlustega! Olgem sellest kõigest üle! Prantsusmaa eesistumise tõukel kujundas Euroopa Liit äsja ümber oma majandusliku ja energiatuleviku, olles kinnitanud oma rahvusvahelist juhipositsiooni võitluses kliimamuutuste vastu. See ei olnud sugugi mitte lihtne. Kõik 27 liikmesriiki siduvate eeskirjadega nõustuma panna oli tõsine väljakutse. Seega õnnitlen saavutatu puhul Prantsusmaa eesistumist ning soovin kõike head Kopenhaageni kohtumiseks!

  María Sornosa Martínez (PSE). – (ES) Austatud juhataja, volinik Dimas, eesistuja Borloo, kallid kolleegid, on aeg tegutseda ja käesoleval arutlusel olev õigusaktide pakett võimaldab meil tegutseda. Olgugi et paketi tulemus ei ole märkimisväärne, peaksime siiski endaga suhteliselt rahul olema.

Kui pakett homme vastu võetakse, saadab see tugeva signaali teistele riikidele, et Euroopa Liit on kliimaprobleemile pühendunud ning juhib võitlust kliimamuutuste vastu.

Võitlus kliimamuutuste vastu ja liikumine vähem tarbiva ja vähem süsinikdioksiidi tootva ühiskonna poole on ülemaailmne prioriteet. Käesolevate õigusaktidega saame plaanida tulevasi investeeringuid, et vähendada heitkoguseid, seda eelkõige energiatõhususe ning suurel hulgal süsinikdioksiidi tootvate tehaste järkjärgulise demonteerimisega.

Tänan kõiki, eriti Avril Doyle’i, tänu kellele me täna siin oleme! Olen väga rahul õigusaktide paketiga, mille me homme loodetavasti ka vastu võtame.

  Patrick Louis (IND/DEM). – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid, keskkonna säästmist ja konkurentsivõimet ei tohi lahutada. Just koos annavad need tulemusi. Kahjuks jääb parlamendi esitatud mehhanism siiski kompromissiks, mis ei pruugi tõhus olla just kahel põhjusel.

Mehhanismil puuduvad kompenseerivad õigused piiridele. Ilma selle olulise elemendita ei kompenseerita meie nõudeid üleilmsel tasemel. Neist saavad täiendavad tootmiskulud, piirangud laienemisele, süsinikdioksiidi lekke kiirendajad, impordid, mis meie töökohti hävitavad. Ilma tasakaalustavate õigusteta liidu piiridel on oht, et meie headest omadustest saavad puudused.

Puudu on ka julge poliitika seoses saastekvootide eraldamisega metsadele ja puidutööstusele. Sellega oleks tõstetud metsade väärtust arengumaades, piiratud süsinikdioksiidi heitkoguseid ning edendatud kõige elementaarsemat süsinikdioksiidi allikat.

Need kaks terve mõistuse juures tehtud märkust tähendavad, et käesolev raport, mis on küll täis häid kavatsusi, võib osutuda vaid suureks energia raiskamiseks.

  Pilar Ayuso (PPE-DE). – (ES) Austatud juhataja, volinik, kõne all oleva ettepaneku esitas komisjon juba aasta tagasi ning selles oli mitmeid ambitsioonikaid eesmärke. Vahepeal on üle maailma olnud tõsiseid probleeme finantssüsteemidega ja tundus, et need hävitavad neid meetmeid. Lõpuks aga saavutati siiski tasakaalustatud kokkulepe. Kindlasti ei rahuldanud kokkulepe täielikult igaühte, kuid sellegipoolest on tegemist hea kokkuleppega, milles säilisid kõik lõppeesmärgid ning samas on sellega antud ettevõtetele parem juurdepääs vahenditele, et need saavutada.

Seepärast peame avaldama erilist tänu raportöörile Avril Doyle’ile, fraktsioonide variraportööridele ning ka Prantsusmaa eesistumisele, tänu mille tööle saavutasime kõigile vastuvõetava tulemuse!

Usun, et lähitulevikus tekib meil võimalus olla palju ambitsioonikamad ning ka teised riigid liituvad selle kliimamuutustevastase ristiretkega, mille juhtimise Euroopa nii agaralt enda peale võtnud on.

  Atanas Paparizov (PSE). – (BG) Austatud juhataja, Euroopa Komisjoni ja eesistujariigi esindajad, esmalt lubage mul öelda, et toetan väga Euroopa Ülemkogu raamistikus ja kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepet kliimamuutuste ja energia paketi üle.

Sellega sai kinnitust Euroopa Liidu roll eestvedava jõuna võitluses kliimamuutuste vastu. Samas on võetud arvesse ka Euroopa vajadust säilitada oma konkurentsivõimet ning töökohti ajal, mil maailma vaevab tõsine majanduskriis.

Saastekvootidega kauplemise puhul tuleb mainida solidaarsuse kokkulepet uute liikmesriikidega Kesk- ja Ida-Euroopast ning arvesse võtta perioodil pärast 1990. aastat nende saavutusi, mis näitavad, kui reaalsed on Euroopa väärtused, mis Euroopa nii paljudele rahvastele niivõrd atraktiivseks tegid.

Mis süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist puudutab, siis palun Euroopa Komisjonil austada kokkulepet, mis saavutati seoses 300 miljoni tonni süsinikdioksiidi heitkoguste saastekvootidega. Sellele lisanduvad soovitused kaasrahastada jooksva võlgnevusega 2008. aasta eelarvest ning Euroopa Investeerimispangalt soodsateks laenudeks.

Loodan, austatud juhataja, et kliimapaketist saab alus edasiste positiivsete muutuste tegemiseks nii seoses kliima kui ka majandusarenguga minu riigis Bulgaarias ja ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

  Urszula Krupa (IND/DEM). – (PL) Austatud juhataja, kogu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise süsteem tugineb tõestamata hüpoteesidele. Sellega ei parane keskkond ega inimeste tingimused. Dokumendi eesmärgiks on saanud vajadus saavutada maksimaalne süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogia kasutamise pealesundimine. Viimane on aga ohtlik ning ei ole keskkonna seisukohalt üldsegi mitte õigustatav.

Me ei taha ju kahjustada oma keskkonda, kasutades geoloogilisi moodustisi prügimägedena. See pole lihtsalt arukas. Me ei taha ka kahjustada majandusi, mis kaotavad oma konkurentsivõime kolmandate riikidega võrreldes ja tuua sellega kaasa veel tõsisema majanduskriisi. Meie pakett Poolas läheb näiteks maksma vähemalt 500 miljardit zlotti. Pakutud saastekvootide oksjonitel müümise süsteem on ülikulukas.

Kui saastekvootidega kauplemise süsteem levib liikmesriikide majandussektoritesse, muutub see kasulikuks vahendiks riikide majanduste juhtimiseks selles suunas, et need võtavad üle liikmesriikide ametiasutuste pädevused rahanduspoliitika valdkonnas. Selle saavutamiseks asendatakse praegu makstavad maksud järk-järgult suvalise suurusega keskkonnamaksudega.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Austatud juhataja, Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad suured tööstusettevõtted ja elektrijaamad, mis paiskavad atmosfääri suurtes koguses süsinikdioksiidi, ostma selleks eriload vastavatel oksjonitel. Nimetatud süsteemi kasutuselevõtmine tooks kaasa pankrottide laine. On tõestatud, et sellise katastroofilise olukorra ärahoidmine ja lahenduse väljapakkumine on siiski võimalik. Viimane nõuab energia hinna tõstmist, kuid mitte nii järsult.

Seoses energiaküsimusega on vaja võtta kasutusele terviklik lähenemisviis. Seepärast tegi parlament ennist ettepaneku määrata kõrgele positsioonile ametnik, kes energiaprobleemiga välispoliitika kontekstis tegeleks. Nimetatud ametnik vastutaks kõikide poliitiliste strateegiate koordineerimise eest, mis hõlmavad energiaturvalisuse väliseid aspekte, nagu näiteks energia, keskkond, kaubandus, transport ja konkurents.

Nüüd tekib aga küsimus seoses Euroopa Komisjoni rolliga. Viimase ettepanek koostati täiesti eelarvamuslikult, võtmata arvesse nende riikide olukorda, mille energiatööstus söest sõltub. Koos moodustavad need riigid ühe kolmandiku Euroopa Liidu riikidest. Seetõttu usun, et on täiesti sobiv küsida täiskogu presidendilt, kas ühine Euroopa tugineb diktaatidel või kokkulepetel. Minu arvates kukkus volinik Dimas läbi. Läbirääkimiste kriitilisel etapil ei olnud tal mingisugust omapoolset panust. Ta lihtsalt kordas üldiselt arukaid arvamusi, mis ei moodustanud kompromissile mingit alust. Sellega õõnestas ta Euroopa probleemide ühenduse tasandil lahendamise tõsiseltvõetavust. Hoopis Prantsusmaa eesistumine päästis ühise lähenemise kliimamuutuste probleemidele. Just Prantsusmaa eesistumine võimaldas saavutada kokkuleppe seoses energiaga ning selle eest soovin tänada Jean-Louis Borlood ja Nathalie Kosciusko-Morizet’d!

Nüüd on vaja toetada liikmesriikide valitsusi, et need saaksid energia valdkonnas kasutada kõige uuemaid tehnoloogilisi saavutusi. Selles osas peaks suutma abi pakkuda Budapestis hiljuti asustatud Euroopa Tehnoloogiainstituut.

  Matthias Groote (PSE). – (DE) Austatud juhataja, kompromiss seoses saastekvootidega kauplemise süsteemiga, mille üle me homme hääletame, kannab Euroopa Parlamendi äratuntavat allkirja. Selle nimel tegid kõvasti tööd nii raportöör kui ka variraportöör ja selle eest soovin neid ka südamest tänada!

Saastekvootidega kauplemise süsteemi ja kogu kliimamuutuste paketi läbivaatamine moodustavad kõige ambitsioonikama ja kaugele ulatuvama üleilmse kliima kaitsemeetmete paketi, mis seni vastu võetud on. Võime selle üle uhked olla! Me ei peaks saavutatud edu üle tagasihoidlikud olema, vaid hetkeks pausi pidama ja sügavalt sisse hingama.

Kuid meie töö ei tohi piirduda seni saavutatuga, mille üle homme hääletame. Peame jälgima hoolega kliima arengut ning seda, milliseid majanduslikke tagajärgi see meile kaasa toob. Sellel põhjusel palun komisjonil koostada Euroopa Liidule mingit liiki Sterni raport, et oleks võimalik kaaluda täpselt, milliseid finantstagajärgi kliimamuutused ELile kaasa toovad ning milliseid meetmeid peame tulevikus selle üleilmse kriisi lahendamiseks kasutusele võtma.

  Karl-Heinz Florenz (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma ei usu, et oleme suutnud selgitada edukalt kogu käesoleva paketi tegelikku mõtet. Paljud usuvad, et me tahame tööstuspoliitikat karistada. Kuid tegelikult on meie eesmärgiks maailma süsinikdioksiidi ja jätkusuutlikkuse poliitika. Selleks vajame ressursse. Seda on küll valus tunnistada, aga kui meie käsutuses neid ressursse pole, ei me saa tegeleda selle maailma suurte süsiniku talletamise kohtadega. Kuid need on siiski olemas ja nende tähtsust ei saa vähendada. Sellel eesmärgil on meil mehhanismid, mille üle mul samuti eriti hea meel ei ole, nagu ei ole mul hea meel ka tulemuse üle. Sellegipoolest hääletan ettepaneku poolt.

Süsinikdioksiidi leke on sissejuhatus liberaliseerimisele. Kuid see ei tähenda kaugeltki mitte, et tööstuse, millest me usume, et see vabastatakse, ka komisjoni tegelikult vabaks laseb. Sama kehtib ka võrdleva hindamise süsteemi kohta. Kogu lugupidamise juures, minister ja ka teie proua Doyle! Peame olema üliettevaatlikud, et tulevikus ei saaks meie komisjonist Euroopa majanduspoliitika käskija. Selline vastutus ei tohi kunagi jääda vaid ühele institutsioonile. Seepärast ongi mul kahtlusi, kuid siiski hääletan ma raporti poolt, sest tagasivaates ei ole asi mitte ainult süsinikdioksiidis, vaid ka jätkusuutlikkuses. Põletame oma laste ressursse hirmuärataval kiirusel ja seame sellega ohtu ka oma planeedi. Peame oma käitumist muutma, võttes kasutusele uue tööstusühiskonna poliitika. Ja praegu ongi meil selleks võimalus.

Kui kurdame, et parlament ei asunud probleemiga tegelema piisava pädevusega, siis on meil selles suhtes täiesti õigus. Kuid, mu austatud sotsiaaldemokraatidest sõbrad, esimeeste konverentsil hääletasite suure enamusega sellise kiirustamise poolt, sel ajal kui meie selle vastu hääletasime. Tahtsime teistsugust menetlust ning sellega oleks ka nõukogu kindlasti leppinud. Seega, kui kaebate, siis kaevake õiges kohas.

Lõpetuseks soovin öelda, et ma ei suuda kujutleda, et võiks olla olemas mõni arukam ettepanek, mis sellise poolehoiu ära oleks teeninud. Seepärast peamegi käesoleva raporti poolt hääletama.

  Anne Ferreira (PSE). – (FR) Austatud juhataja, kliimapaketi üle jõuti lõpuks kokkuleppele ning võime kõik selle üle nüüd kergendust tunda.

Kuid lubage mul natukene vähendada seda entusiasmi, mida mõned paketi suhtes avaldavad! Kokkulepe oli vajalik tingimus, et kujutleda, mis pärast Kyotot juhtuma pidi, kuid ei ole veel võimalik öelda, et oleme nüüd positsioonis kliimamuutuste väljakutsele vastu hakkamiseks.

Minu arvates on tekstis ka mõningaid nõrku külgi. Esiteks on kahetsusväärne, et oksjonite osakaal 2020. aastaks langetati 70%ni, kui esialgne ettepanek oli 100%.

Teiseks vähendame oluliselt Euroopa Liidu kliimamuutustealast vastutust, võttes vastu otsuse, et 50% vähendamise jõupingutustest saab kompenseerida arengumaade projektidega.

Kolmas näide on madal kasumitase ja kindlate lubaduste puudumine seoses investeeringutega võitluses kliimamuutuste vastu, seda nii Euroopa Liidus kui ka arengumaades.

Kahtlen, et need sätted, ja laiemalt ka kliima ja energia paketi sätted, stimuleerivad Euroopa majandust vajalikke muutusi tegema ning annavad Euroopa Liidule õige suuna, pürgimaks ühiskonna poole, mis toodab süsinikdioksiidi mõõdukalt.

Sellegipoolest hääletame kogu teksti poolt, kuid arvan, et vajame täiendavaid stiimuleid, et Euroopa pühendumusele suurem kaal anda.

  Elisabetta Gardini (PPE-DE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, kliimamuutuste ja energia paketi üle saavutatud kokkulepe on minu arvates väga ambitsioonikas, kuna selles peetakse ühest küljest kinni keskkonnakaitse eesmärkidest, kuid teisest küljest viidatakse ka lahendustele, kuidas neid majandusliku jätkusuutlikkusega siduda. Minu arvates on see ka Itaalia edulugu, kuna just Itaalia leppis kokku mitu paketi kriitilisemat aspekti ja tulemus on tõesti positiivne.

Kokku lepitud tekstiga on oluliselt parandatud keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni esitatud teksti ning see on nüüd palju lähedasem meie fraktsiooni vaadetele. Näiteks on väga tähtsaks punktiks klausel, millega on sätestatud läbivaatamine 2010. aastaks, seda ka Kopenhaageni konverentsi tulemuste kontekstis, mis Silvio Berlusconi ettepanekul kokku lepiti. Ka asjaolu, et tekst nii üksmeelselt vastu võeti, on minu arvates hea märk selle tähtsusest tööstuse jaoks. Samamoodi on oluline, et oldi nõus oksjonite süsteemi järkjärgulise kasutuselevõtmisega tööstussektorites, mis ei pea rahvusvahelisel areenil konkureerima. Lisaks eraldatakse tasuta saastekvoote nendele tööstustele, mida ohustab süsinikdioksiidi leke.

See ei tähenda aga, et asjad lihtsalt lähevad, kuna pakett toob endaga üleriigiliselt kaasa arvestatava süsteemide hinnatõusu. Kuna tasuta saastekvootide arv on seotud ka kõne all olevate direktiividega määratletud ambitsioonikate sihttasemetega, ei ole seetõttu lõplikult kõrvaldatud ka ümberpaiknemiste oht. Sellega jõuamegi tagasi ülevaatamisklausli tähtsuse juurde: see annab võimaluse hinnata, kas süsteem maksab liiga palju. Samuti saba teha parandusi ja meie jõupingutusi ümber suunata.

Leian, et parlament peaks hoidma silma peal kõne all oleva kokkuleppe kohaldamisel ning eriti sellel, kuidas sellega seostuvaid tegevusi täide viiakse. Usun, et alles nii saame direktiivi toimivusest õige ettekujutuse. Esitame tõelisele majandusele suuri nõudmisi ning, nagu oleme alati öelnud, me ei taha, et need jõupingutused muutuksid liigseks finantstööstuse mõjuks majanduse üle, mis on samas lahus tõelisest majandusest.

  Caroline Jackson (PPE-DE). – Austatud juhataja, suured tänud ja õnnitlused Avril Doyle’ile, kuid arvan, et homme tuleb Euroopa Parlamendis demokraatia jaoks kurb päev.

Meil palutakse anda oma nõusolek kokkuleppele, mis sõlmiti nõukoguga suletud uste taga. Loobusime teadlikult oma võimalusest analüüsida nõukogu seisukohta kaasotsustamismenetluse protsessi kasutades. Miks parlament üldse tahab veel uusi volitusi, kui me ei ole valmis isegi olemasolevaid kasutama?

Sest meid kiirustati tagant vale ajakava alusel, mille tõttu loovutasime vastutuse anda kliimamuutuste paketi mõjude kohta erapooletute asutuste abiga täielik hinnang. Näiteks olin ma hiljutise jäätmete raamdirektiivi raportöör. Direktiiv edendab ideed energiatõhusatest soojuse ja elektri koostootmisjaamadest, kuid muudetud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames võidakse sellistele jaamadele trahvid määrata. Kas selle tähtsa punkti üle üldse arutleti? Mis sellest sai?

Laiemalt öeldes leppisime sellega, mida ütlesid need riigid, kellele pakett kõige rohkem muret valmistas. Jätsime lisamata tugeva jõulise hindamise vahendi Euroopa Liidule ning nüüd maksame selle eest. Meil ei ole ka aimu, kas paketi eesmärkidest ka tegelikult kinni peetakse. Kas oleme veendunud, et kohaldamist kontrollitakse piisavalt tugevalt vaatamata sellele, mida Stavros Dimas enne ütles, ning et nende riikide suhtes, mis isegi seda nuditud paketti kasutusele ei võta, midagi kiiresti ette võetakse?

Kuidas kontrollime arengumaades kõiki neid jõupingutuste jagamise projekte? Kui kliimamuutus on nii oluline, siis vajame kohaldamisele palju aktiivsemat lähenemist, kui seda on seni igal pool keskkonnapoliitikate puhul kasutatud, aga sellest ei ole me midagi kuulnud. Kui sellest kõigest üldse midagi head välja tuleb, siis peaks see olema otsusekindlus saada kohaldamisele vettpidavad garantiid ning standardiseeritud erapooletu mõjude hindamise süsteem, nagu on USA kongressis.

Keegi ütles, et seda kiirustatud esimesel lugemisel tehtud kokkulepet ei tohi vaadata kui pretsedenti parlamendi valmisolekust nõukogule järele anda ja oma kaasotsustamismenetlusega antud õigustest loobuda. Kuid nii seda ju nähakse, kas pole nii härra Borloo? Ja tulevased parlamendid hakkavad seda veel kahetsema.

  Georg Jarzembowski (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon tervitab nõukogu ja parlamendi vahel kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepet mitte laiendada üldise saastekvootidega kauplemise süsteemi uute eeskirjade kohaldamisala lennuliiklusele, vaid jätta need eeskirjad uute, seni veel avaldamata lennuliikluse erieeskirjade jaoks.

Saastekvootidega kauplemise süsteemi erieeskirjad lennuliiklusele, milles parlament ja nõukogu suvel kokku leppisid ning mis 2012. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavad, on esimesed üleilmsed eeskirjad, millesse on ka lennuliiklus kaasatud ning mille kohaselt peavad lennuliinid lennuliikluse mõjusid keskkonnale piirama. See on õige. Suvel kokku lepitud määruste põhjal on tagajärjed, nimelt kulud lennuliinidele, lennujaamadele ja lõpuks ka reisijatele, kes on üleilmselt omavahel konkurentsis, vaevalt talutavad.

Veel rangemad eeskirjad uute üldiste saastekvootidega kauplemise süsteemi erieeskirjade raames ei oleks mitte ainult õigustamatud, vaid need oleksid ka Euroopa lennuliinidele tõsiseid rahalisi raskusi tekitanud. Selle eest oleme parlamendile ja nõukogule tänulikud. Õige on see ka seepärast, et saastekvootidega kauplemise süsteemi erierieeskirjad lennuliiklusele annavad meile võimaluse leppida kokku absoluutselt samaväärsed eeskirjad kolmandate riikidega, mis võimaldab meil vältida üleilmseid konflikte, mis tooksid kindlasti kaasa Euroopa lennuliinide vastu suunatud vastumeetmed. Kui aus olla, siis üleilmsed lahendused või vähemalt osalised lahendused, mille eesmärgiks on mõistlik keskkonnakaitse seoses üleilmse lennuliiklusega, on alati paremad kui liigselt ranged määrused, mis kehtivad ainult Euroopa Liidus. Selle kõigega oleme väga rahul. Teate kindlasti ka seda, et 2014. aastal lähevad saastekvootidega kauplemise süsteemi erieeskirjad lennuliiklusele niikuinii ümberhindamisele.

Seepärast olen väga tänulik raportöörile Avril Doyle’ile ja Prantsusmaa eesistumisele – kui nad peaksid kuulama – selle eest, et lennuliiklus käeolevate eeskirjade kohaldamisalast välja jäeti. See oli õige otsus, mis võimaldab meil edasi liikuda. Tänan teid väga!

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, ma ei kuluta aega, õnnitlemaks Prantsusmaa eesistumist edukate läbirääkimiste puhul. Kuid siiski jääb kõigest kibe järelmaitse, kuna Euroopa Parlament ei olnud korralikult kaasatud. Sellest on väga kahju, eriti antud probleemi puhul. Ma ei mõista hästi, miks oli vaja nõnda kiirustada, sest peaaegu kõik liikmesriigid on varunud väga palju aega, et Kyoto protokolli raames vastu võetud lubadustest kinni pidada.

Oleme alati väga osavad nõustuma eesmärkidega, mis on kaugel tulevikus. Saastekvootidega kauplemise süsteem (ETS) läheb käiku alates 1. jaanuarist 2013. Otsustasime anda lubadused selleks perioodiks kuni aastani 2020 ning sealt edasigi. Oleks olnud aga parem, kui oleksime sundinud liikmesriike nende olemasolevatest lubadustest kinni pidama ning kaasata ka Euroopa Parlament ausasse, korrakohasesse ja demokraatlikkusse poliitiliste otsuste langetamise protsessi.

Lisaks usun, et komisjon seisab nüüd silmitsi suurte väljakutsetega, kuna leppisime kokku üldise raamistiku üle. Eriti seoses individuaalsete punktide määratlemisega, nagu näiteks paindlike mehhanismide rakendamine, sõltub kõik sellest, kuidas komisjon valdavad tingimused määrab. Ka siin tuleb öelda, et saastekvootidega kauplemise süsteemis on võimalik enam-vähem 50% muudesse maailma regioonidesse üle kanda, koos liikmesriikide jagatud jõupingutustega on see isegi 70%. Siin aitasid liikmesriigid end ise üpris korralikult. Ka siin paluksin taas komisjonil ja volinik Dimasil eeskirjadest kinnipidamist hoolikalt jälgida ning tuletada liikmesriikidele meelde vastutust, mille nad maailma kliima parandamiseks endale võtsid.

Lisaks on meil kindlasti ka veel probleem süsinikdioksiidi lekke täpse sõnastusega. Õige on teha erandeid mõnedele sektoritele, kuid seni ei tea veel keegi, millistele sektoritele see kehtib. Sellel põhjusel peab komisjon looma läbipaistva menetluse, et oleks võimalik kinnitada tööstuse ja liikmesriikide eeskirjade vastuvõtmine, kuna siin on meil tegemist väga suurte summadega. On oluline, et leiame läbipaistva protsessi käigus vastuvõetava aluse.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). – (FI) Austatud juhataja, esmalt soovin tänada kõiki kolleege, kes andsid suure panuse kliimamuutuste paketi koostamisel! Eriti soovin kiita sekretariaati, mille raske töö oli väga muljetavaldav ning kes tegid nii palju tööd, et seda ei oleks ealeski võimalik mahutada näiteks tööaja õigusaktide raamesse!

Nüüd on meie ees väga rahuldav ja keskkondlikult ambitsioonikas tulemus ning, nagu aeg-ajalt juhtub, tuleb selle eest tänada nõukogu ja parlamenti. Nõukogu lahendas mõned tõsised probleemid, mis komisjoni ettepanekus olid. Ning kui aus olla, siis on veel palju lahendamata küsimusi ning ainult aeg näitab, mida veel teha vaja on.

Meie fraktsioon mängis tulemuse saavutamise juures tähtsat rolli, kuigi see keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seisukohast välja ei paistnud. Kuid nüüd võib seda näha nõukogu otsuses ja lõpptulemuses. Meie alternatiivne saastekvootidega kauplemise mudel kutsus üldiselt esile palju arvamusi ja arutelusid. Seepärast aitasime ja julgustasime nõukogu selle poliitika edasiajamisel võrdlusaluseid kasutava meetodi suunas.

Soovingi siinkohal tänada liikmesriike, sealhulgas ka minu oma riiki Soomet selle eest, et nad parlamendi mitmekülgseid seisukohti kuulda võtsid ja toimuvaid muutusi jälgisid. Nõukogu püüdlustele osutati siin palju rohkem toetust, kui esialgu välja paista võis.

Kliimapoliitika peamine eesmärk on saavutada sünkroonne, universaalne kokkulepe. Ühtegi teist keskkondlikult vastutustundlikku seisukohta ei ole olemas. Seepärast saamegi kindlustada, et siin tehtavad vähendused ei too kaasa suurenemist kusagil mujal, sest sel juhul oleks kõik ohvrid olnud asjata.

Kahjuks on keskkonnaliikumises neid, kes oleksid valmis sellele teele astuma. Kogemused on aga näidanud, et keskkond ei hinda ühepoolset sihikindlust ja kliimaalast puritaanlikkust, sest see ei anna mingeid tulemusi. Peame moodustama laia frondi ning võtma kasutusele ausad eeskirjad. Vajame õigusakte, millega motiveerida ettevõtteid arendama välja tehnoloogiaid, mis toodavad kõige vähem kasvuhoonegaase ning mis neid selle eest premeerivad, mitte ei karista.

Eriti soovin öelda, kui õnnelik olen selle üle, et me 20% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgist ikka kinni peame. Nüüd võime öelda, et parlament ja nõukogu ei ole mitte midagi lahjendanud.

  Christofer Fjellner (PPE-DE). – (SV) Austatud juhataja, pean ütlema, et Euroopa Parlamendis oldud aastate vältel olen õppinud, et kõik ei lähe alati nii, nagu soovitakse. Kõik saavutatakse kompromissidega, kuid tegelikult on lõpptulemused üldiselt ikka head. Hetkel kurdavad paljud inimesed kas siis selle üle, et oleksime pidanud võtma vastu palju ambitsioonikamad eeskirjad või arvavad nad hoopis, et vastu võetud eeskirjad on liiga ambitsioonikad. Kuid arvan, et peaksime oleme päris rahul sellega, et me üldse mingisuguse kompromissi saavutasime. Tegemist on sammuga õiges suunas ning vähemalt mina olen selle üle väga uhke. Olen uhke selle üle, et sai tõestatud, et Rootsi on endiselt kõige vastutustundlikum riik Euroopas, kuid ka selle üle, et just Euroopa on see maailmaregioon, mis üleüldiselt kõige enam vastutust üles näitab. Meie, Rootsi konservatiivid, töötasime kõvasti nii nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis, et seda kompromissi saavutada.

Teema kohta võiks väga palju öelda, kuid kui peaksin kommenteerima seda, mis mulle endale kõige enam rahuldust pakub, siis tooksin välja selle, mida me seoses autodega saavutasime. Võtame arvesse autode kasu keskkonnale, kuid anname autotootjatele ka piisavat aega uute mudelite väljatöötamiseks. Nagu juba öeldi, ei tohi me ekslikult arvata, et sellega protsess nüüd lõppebki. See on kõigest eelmäng tähtsale tööle, mida Kopenhaagenis teha tuleb. Usun, et oleme sellele tööle nüüd vähemalt väga hea aluse andnud. Ma tänan teid!

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Austatud juhataja, minu arvates on käesolev direktiiv hea näide mõistlikust ja tõhusast dialoogist Euroopa Liidus. Arvan, et tegemist oli käesoleva ametiaja kõige raskema direktiiviga. Esitatud muudatusettepanekud ei olnud kõigile arusaadavad. Lõpuks aga võtsime üksteist parlamendis kuulda. Pean kiitma ka Prantsusmaa eesistumist, mis näitas probleemi käsitledes üles väljapaistvat usinust. Soovin tänada volinik Dimasi ja volinik Piebalgsi aruteludes osalemise eest!

Nüüd peame aga tagama selle direktiivi rakendamise. Võtsime kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% ja see 20% on miinimum. Sellega olemegi loonud Euroopa Liidu ühise kliimapoliitika. Kuigi seda pole nii paljude sõnadega öeldud, viitab direktiiv meie ühisele poliitikale. Nagu iga ühise poliitika puhul, nii on ka siin vaja süstemaatilist tegutsemist, järelevalvet ja vastastikust kontrollimist. Peame ka rahastama strateegilist energiatehnoloogia väljatöötamise programmi. See on vastus süsinikdioksiidi heitkoguste hindamisele. Sellest saab ühine algus meie ühisele energiapoliitikale ja just seda Euroopa Liit vajabki.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Ainus meile saadavalolev võimalus ei ole mitte toota vähem, vaid teha tootmine arukamaks ja keskkonnasõbralikumaks. On oluline, et vähendaksime saastavaid heitkoguseid, kuid samas peame ka tagama keskkonna arengu ja kaitsema töökohti.

Kui Kyoto protokolliga sätestati 8% heitkoguste vähendamise piir, siis vähendas Rumeenia oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid perioodil 1990 kuni 2005 lausa 43%. Kahjuks saavutati see rasketööstusettevõtete kasutusele võetud ümberkujundamise protsessidega ning ei arvestatud fossiilkütustest sõltumisega. Olgugi et palju kasulikum oleks olnud võtta võrdluspunktina kasutusele 1990. aasta, tervitan väga uutele liikmesriikide suhtes üles näidatud paindlikkust ja solidaarsust, viies sisse üleminekuperioodi, mille jooksul tuleb teha arvestatavaid investeeringuid, et ettevõtete tööd tõhusamaks muuta.

Muudatusettepanekutega õnnestus meil saada tasuta saastekvootide eraldamine elurajoonide kaugkütte ning suure tõhususega koostootmisel põhinevate kütte- ja jahutussüsteemidele. Saime ka sätte madala sissetulekuga perede toetamiseks saastekvootide oksjonite müügituludest ja erandi haiglatele ja väikestele käitistele saastekvootidega kauplemise süsteemis. Tänan teid!

  Chris Davies (ALDE). – Austatud juhataja, üks käesolevate läbirääkimiste saavutustest oli rahastamismehhanismi loomine süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustusprojektide jaoks. Räägin sellest hiljem veel. Olgugi et osalesin aga süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi läbirääkimistel, proua raportöör, saavutasime edu just kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS) direktiivi muutmisega. Parimal juhul olin kõigest tagaistmel sõitja. Vahel on vaja õnne ja arvan, et mul vedas väga, et ETSi direktiiviga töötasid just Linda McAvan, Lena Ek ja teised variraportöörid. Arvan, et mul vedas eesistujariigiga, mis oli avatud uutele ideedele, ning eriti vedas mul, kuna sain võimaluse töötada koos Avril Doyle’iga, kes on käesoleva õigusakti raporti koostaja ning saavutas väga palju. Soovin juhtida tähelepanu vaid veel ühele asjale, austatud juhataja! Nimelt sellele, et parlamendi ajaloos ei ole olnud palju raportööre, kes on esitanud esialgse ettepaneku, mis oleks parimal juhul kogunud rahastamiseks 1,5 miljardit eurot, ja lõpetanud siis paketiga, mille väärtus on viis kuni kuus korda suurem.

  Bart Staes (Verts/ALE). – (NL) Austatud juhataja, eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% on kindlustatud. Kuid me ei peaks seda naljana võtma. Juba see eesmärk oli väga ebapiisav. Teadlased ütlevad, et peaksime vähendama heitkoguseid 25% ja isegi 40%. Mul on väga kahju, et oksjonisüsteemi energiat mittetootvas sektoris niimoodi õõnestati. Isegi 2020. aastal eraldame 30% tasuta saastekvoote ning 100% oksjoni eesmärk saab tõeks alles 2027.

See saadab väga halva sõnumi neile, kes hakkavad Kopenhaagenis maailma kliimakokkuleppe üle arutlema, olgugi et parim vastus süsinikdioksiidi lekke küsimusele on tegelikult üleilmne kokkulepe. Mitte ükski üleilmne kokkulepe ei tähenda seda, et oksjonisüsteemi õõnestatakse edasi asjaolu tõttu, et tasuta saastekvoote antakse 96%le ettevõtetest. Väiksemad oksjonite sissetulekud tähendavad väiksemaid investeeringuid jätkusuutlikusse energiasse ning teadus- ja arendustegevusse.

Küsiksin Avril Doyle’ilt järgmist: kas te kujutate ette, kui paljud oksjonitulud nüüd langevad, kui see süsteem on täielikult õõnestatud?

  Juhataja. − Mul on väga kahju, kuid aega napib ja ma ei saa edasisi sõnavõtte lubada. Seega annan sõna jälle siin palju kiidetud raportöörile proua Doyle’ile.

  Avril Doyle, raportöör. − Austatud juhataja, tahaksin teha paar kiiret kommentaari.

Esialgse suurepärase ettepaneku keskkondlik terviklikkus jääb püsima, eriti miinus 30% stsenaariumis. Pole mõtet minna nende õigusaktidega Kopenhaagenisse, kui sellega ei kaasne järgmisel detsembril tõsist rahastamist, mis on nüüd komisjoni teha.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) kokkulepe 300 miljoni tonni saastekvootide eraldamise kohta võib olla muuta kogu käesolevat arutelu, juhul kui tehnoloogia ennast kõne all oleva 12 töötava käitise puhul tõestab.

Praegune kokkulepe annab Euroopa Liidule selge aluse läbirääkimistele kolmandate riikidega enne järgmise aasta kokkulepet. Me ei saa endale lubada läbikukkumist, sest meie poliitiliste juhtide põlvkonnale langeb ajaloo süüdistav näpp, juhul kui murrame oma sõna seoses võetud kohustustega, sest me olime probleemist ja kinnitatud teadustulemustest teadlikud, kuid ei teinud midagi.

Mõnede jaoks läheb minu lõplik raport liiga kaugele. Teiste jaoks ei lähe see aga piisavalt kaugele. Kuid isegi võrdlusalusteta saastekvootide puhul ei ole eesmärkide vähendamine tööstusele lihtne ülesanne. Ärgem pingutagem üle! Kõigega arvestades tuleb ka tulemus hea. Tegemist on ju ikkagi siiamaani maailma parima kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemiga. Kutsun USAd ja Austraaliat üles veel paremaid süsteeme välja pakkuma ning meid häbistama ja sundima ELi järgmisel aastal Kopenhaagenis veel julgemaid ettepanekuid tegema!

  Juhataja. − Arutelu lõpetati.

Hääletus toimub homme, kolmapäeval, 17. detsembril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Jorgo Chatzimarkakis, Wolf Klinz, Holger Krahmer, Alexander Graf Lambsdorff ja Willem Schuth (ALDE), kirjalikult. − (DE) Austatud juhataja, saavutatud kliimapaketi kokkulepe on tagasihoidlik tulemus.

Euroopa Liit võttis eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga 20%. Oleme juba saavutanud veidi alla poole sellest eesmärgist. Märksõnaks on laienemine itta, kus heitkogused on üldiselt madalamad ning vähendamise eesmärgiks jääb 1990. aastaga võrreldes 12%.

EL peaks saavutama 2% kuni 4% sellest vähendamisest arengumaades, mis jätaks alles veel vähem kui 9%. Eesmärkidest võib kuni 5% maha jääda. Seega jääb ainult 4%.

Harilikult peaks ütlema nüüd, et on tõepoolest hea, et EL otsustas mitte kogu oma majandust Aasiasse eksportida. Saavutatud kompromiss on kindlasti odavam kui komisjoni ettepanek. Sellega nõustub ka Saksamaa Vabade Demokraatide Partei (FDP).

Selle asemel mängib EL nüüd oma enda liikmesriigid teineteise vastu välja. Energiasegu, erandite ja osavate läbirääkimistega said mõned liikmesriigid teiste ees eelise. Varsti võib tekkida olukord, kus Saksamaa energiatootjad toodavad elektrit pigem Poolas kui Saksamaal, kui just ei juhtu, et nad seda Prantsusmaalt ei osta.

Asjaolu, et ELi liikmesriigid sellise hobusekauplemisega tegelevad, jätab väga vähe lootust, et saavutatakse üleilmne kokkulepe ning kerkib üles ka ressursside tõhususe küsimus.

Valitsused, nõukogu ja ELi komisjon peavad tagama tõhususe nii keskkonnakaitse kui ka majanduse ja kasvu jaoks.

  Magor Imre Csibi (ALDE), kirjalikult. – Möödunud nädalal saavutasid nõukogu ja Euroopa Parlament ajaloolise kokkuleppe kliimamuutuste paketi üle. Olen saavutatud kompromissi suhtes veidi raske südamega, kuna paketti sai võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga ja parlamendi komisjonide hääletusega oluliselt lahjendatud. Ajal, mil kliimamuutustega tegelemine nõuab kiiret ja järjekindlat tegevust, otsustas Euroopa aeglase ülemineku nimel vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse suunas, kasutades selleks erandeid ja süsinikdioksiidi saastekvoote. Nendest puudustest hoolimata on kompromiss tähtis saavutus, millele saab hakata rajama palju jätkusuutlikumat majandust. Suurimaks saavutuseks on asjaolu, et eesmärgid ja kohaldamispõhimõtted on kehtestatud õigusaktidega ning kõik tunnistasid vajadust võtta ette puhtam arengutee. Tuleb ka lisada, et alles siis saab kliimamuutuste vastu tõhusalt võidelda, kui kõik võtavad sellest osa, ning kõne all olev kompromiss annab ELile tugevama tingimisvahendi, et veenda rahvusvahelisi partnereid osalema. Viimaks soovin öelda, et toetan kokkulepet, kuna usun südamest, et saavutatud kompromiss ei koosne ainult tühjadest lubadustest, vaid eesmärkidest, mida on võimalik ka reaalselt saavutada.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Kliimapaketi läbirääkimiste tulemus, mis saavutati kolme institutsiooni vahel, kujutab endast tasakaalustatud kompromissi, mis aitab Euroopa Liidul, anda olulisi panuseid meetmetesse, mis võetakse kasutusele globaalse soojenemisega võideldes. Tuleb ka mainida, et EL on esimene maailmariikide liit, mis sellise pühendumuse õigusliku kohustusena vastu võttis. Seisame hetkel silmitsi üleilmse finantskriisiga, mis on enamikus liikmesriikides tekitanud kartusi seoses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärkidega. Kuid pärast tippkohtumist saavutatud tulemus on kokkulepe, mis tasakaalustab kliimakaitsevajaduse vajadusega sellest majanduslikust ummikust välja tulla. Minu arvates ei tohiks kriisiga seotud argumendid olla paketi kasutuselevõtmisel takistuseks. Loodan, et kõik parlamendi fraktsioonid hääletavad paketi poolt. Olen tänulik, et tunnustati nende riikide saavutusi, mis vahemikus 1990 kuni 2005 oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendasid, nende seas ka Rumeenia. Sellega seoses võeti kasutusele saastekvootide oksjonitest saadud tulude jaotamise süsteemi muudatus, mis aga paketi üldist ülesehitust ei muutnud. Samas tunnen, et suurem osa liikmesriikide probleeme, mis olid seotud saastekvootidega kauplemist käsitleva direktiiviga, lahendati korralikult ning lõpptulemus on aus ja sellega saab Euroopa Liit pühenduda tõelisele missioonile võitluses kliimamuutuste vastu.

  Esko Seppänen (GUE/NGL), kirjalikult. – (FI) Parlamendile esitatud saastekvootidega kauplemist käsitlev direktiiv on kapitalistlik roheliseks võõpamine ning vaatamata sellele ei ole see midagi muud kui kasiinokapitalism ja seadustatud väljapressimine. Kuna komisjoni esialgne ettepanek on jäädvustatud nii, et Euroopa tööstused ei pea maksma spekuleerimise eest, välja arvatud elektri hinna puhul, hääletan paketi poolt, olgugi et olen saastekvootidega kauplemise vastu. Toetan heitkoguste vähendamise eesmärke, kuid oleksime pidanud need saavutama maksudega, mitte spekuleerimisega.