Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0013(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0406/2008

Arutelud :

PV 16/12/2008 - 11
CRE 16/12/2008 - 11

Hääletused :

PV 17/12/2008 - 5.2
CRE 17/12/2008 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0610

Arutelud
Kolmapäev, 17. detsember 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta:

 
  
  

– Raport: Claude Turmes (A6-0369/2008)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Andke andeks, juhataja, ma ei kuulnud teid. Arvan, et äsjane auhinnatseremoonia oli nii liigutav, et see sündmus tekitab meis siiani natuke aukartust.

Mul on Claude Turmesi raporti üle hea meel. Loomulikult on püüetes vähendada meie sõltuvust fossiilkütustest kesksel kohal taastuvenergia, kuid mõnikord, nagu me oleme avastanud, võivad lahendused tekitada uusi probleeme. Nii ongi juhtunud arutelu puhul, milles vastandati toiduainete ja kütuse tootmist. Me peame otsima rangeid säästvuskriteeriume ja sellest tulenevalt peame pöörama pilgu eelkõige puidu ja metsamaterjali tootmise poole, sest see on vägagi taastuv energiaallikas.

Ma tahan, et käsitleksime tõhusa maakasutuse poliitikat võimalikult avaralt. Siin Euroopa Liidus on põllumajanduse ja energeetika valdkonnas väga tähtis arvestada kliimamuutust puudutavate mureküsimustega, kuid sama peame tegema kogu maailmas. Sellegipoolest on mul selle raporti üle väga hea meel ja ma toetan seda.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Lugupeetud juhataja! Mina ei ole see, kes läheks kaasa energia ja kliimamuutusega seotud hüsteeriaga, aga püüd kasutada taastuvenergiat on väga mõistlik. Kuid taastuvenergia peab olema majanduslikult elujõuline. Seetõttu ei ole minu jaoks sugugi veenev, kui kiirustatakse kättesaamatute eesmärkide kaudu tuuleenergia poole. Kuid peamine, mida ma selle raporti juures tähtsaks pean, on agrokütustest eemaldumise toetamine ja biomassi puhul jäätmevoogudele, mitte toiduainetele keskendumine. Põllumajandus-, majapidamis- ja tööstusjäätmetest energia tootmine on mulle kõigist taastuvenergia valikutest alati tundunud kõige mõistlikum. Seega toetan ma täielikult kolmanda põlvkonna energiatootmist biomassist ja biogaasist.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Kliimapakett on realistlik kompromiss, mis on kooskõlas nii minu arusaamaga sellest, kuidas planeedi ressursse säästlikult kasutada, kui ka Euroopa tööstusalase konkurentsivõime ja tööhõive edendamisega, mida ma toetan. Tegemist on järjekordse väikese sammuga edasi, kindlasti mitte sammuga tagasi. See ei ole murranguline samm, aga sellele vaatamata on see muule maailmale eeskujuks. Hoolimata algavast majanduskriisist võtab tänapäeva Euroopa selle raportiga taas vastutuse selle eest, millise Maa me tulevastele põlvedele pärandame. Olen nõus, et agrokütuste halvalt ideelt tuleb liikuda biogaasist ja biomassist toodetud energia säästlikku kasutamist soosiva poliitika poole ning on vaja soodustada uuendusi looduskaitsetehnoloogia vallas, et see oleks võimalikult tõhus ja kvaliteetne. Biomassi allikateks peaksid olema peamiselt heitveed, orgaanilised majapidamis- ja tööstusjäätmed ning põllumajandus-, kalandus- ja metsandusjäägid. Me peaksime kasutama ära degradeerunud pinnase, samuti inimeste ja loomade toiduks kõlbmatu tooraine, näiteks vetikad.

 
  
  

Raportid: Avril Doyle (A6-0406/2008), Satu Hassi (A6-0411/2008), Chris Davies (A6-0414/2008), Dorette Corbey (A6-0496/2007)

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). – (CS) Tahan selgitada, miks ma toetasin õigusakti ettepanekuid, mis moodustavad kliimapaketi, s.o Avril Doyle’i, Chris Daviese, Satu Hassi ja Dorette Corbey raporteid. Need ettepanekud on olnud jutuks väga pikkadel aruteludel ning läbirääkimistel eesistujariigi Prantsusmaa esindatava nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mida esindavad raportöörid ja variraportöörid peaaegu kõigist fraktsioonidest. Näiteks oli algne ettepanek nii Tšehhi kui ka muu Euroopa keemiatööstusettevõtete jaoks täiesti hävitav. Eelmisel nädalavahetusel jõuti kokkuleppele, sest nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlamendi liikmed tegid järeleandmisi. Mitmete tööstussektorite jaoks ja mitmete meetmete järkjärguliseks kehtestamiseks sätestati selged kriteeriumid. Nii oli võimalik jõuda kompromissini, millega säilitatakse esialgsed suurejoonelised keskkonnakaitse eesmärgid, kuid nähakse samas ette tingimused, mis ei piira tööstusettevõtete tegevust ega ole tööstuse suhtes vaenulikud.

 
  
  

– Raport: Avril Doyle (A6-0406/2008)

 
  
MPphoto
 

  Gyula Hegyi (PSE). (HU) Hääletasin Avril Doyle’i koostatud raporti kompromissvariandi poolt seetõttu, et selles sisalduvad olulised direktiivi muudatused. Mina esitasin muudatusettepaneku, millega nähakse kaugküttele ette tasuta kvoodid ja vabastatakse see nii kliimamaksust. See on oluline saavutus, sest kaugkütet, mis on isiklikust boilerist keskkonnahoidlikum süsteem, kasutavad eelkõige just väiksema sissetulekuga pered. Ühtlasi on mul hea meel, et tasuta kvoodid on eraldatud ka soojuse ja jahutuse koostootmisjaamadele. Seegi käik näitab keskkonnahoidlikku mõtlemist. Kuid on veel palju muid kliimamaksu tasumisest vabastatud tegevusvaldkondi, mis ei peaks maksust vabastatud olema. Mina isiklikult oleksin tahtnud näha veelgi n-ö rohelisemat direktiivi, aga see kompromiss on parem kui mitte midagi.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja! Ka minul on heitkogustega kauplemise süsteemi parandava raporti üle väga hea meel ja ma toetan seda ning jah, see käsitleb tõepoolest süsinikdioksiidi lekkega seotud probleemistikku, arvestades eelkõige seda, kui 2009. aastal üleilmset lepingut ei saavutata.

Tahan kogu selles kliimamuutuse ajajärgus veel kord mainida metsandustegevust. Meil on Euroopa tasandil vaja väga kõva häält teha, et võidelda metsade hävitamisega maailmas. Mul on hea meel, et selleks eraldatakse rahalisi vahendeid, sest praegu nimetatud probleemiga ei tegelda. Me oleme kõik selle pärast mures, aga küsimust kooskõlastatult ei käsitle. Ma olen Brasiilias käinud. Ma tean, mis seal ja teistes riikides toimub, ning kui me sellele tähelepanu ei pööra, on kõik meie püüdlused siin ELi tasandil kasutud.

 
  
MPphoto
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). (PL) Lugupeetud juhataja! Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi käsitlevas dokumendis toetatakse vajalikke tehnilisi meetmeid, mille lõppeesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Väljapakutud saastekvootidega kauplemise süsteem võib soodustada spekuleerimist, millel võib olla kahjulik mõju tehniliseks tegevuseks ette nähtud vahenditele. Näiteks Poolas maksis odav säästupirn varem ligikaudu viis zlotti. Pärast kampaaniat, mille käigus propageeriti energiasäästu ja õhutati inimesi neid pirne ostma, on hind nüüdseks tõusnud üle kümne zloti. Seetõttu tuleb koostada üksikasjalikum saastekvootidega kauplemise süsteem ja seda põhjalikumalt kontrollida. Ma ei toeta direktiivi selle praegusel kujul.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Pooldan suurele hulgale tööstusharudele kasvuhoonegaaside tekitamiseks tasuta lubade andmise järkjärgulist kaotamist. Mul on kahju, et nõukogu oli vastu lubade müügist saadava tulu kasutamisele kodude kütte eest tasumiseks. Ma hindan seda, et eesistujariik Prantsusmaa on suutnud saavutada kokkuleppe vanade ja uute liikmesriikide vahel ning teinud mööndusi võrdlusaastas või kuni aastani 2007. Toetasin rõõmuga kompromissi, mis võimaldab saavutada Kyoto protokolli eesmärgid, aga arvestab ka majanduslikku olukorda. Tahan, et protokolli märgitaks minu nõue parandada õigusloomega seotud lõpliku resolutsiooni hääletuse tulemust, sest kuigi ma hääletasin resolutsiooni poolt, näitas kontroll-lamp ebaõigesti punast tuld.

 
  
MPphoto
 

  Bogdan Pęk (UEN). (PL) Austatud juhataja! Hääletasin selle direktiivi vastu, sest leian, et tegemist on inimkonna ajaloo ühe suurema pettusega. See on naeruväärne, võltsitud andmetel põhinev otsus, millel puudub mõistlik teaduslik alus ja mis läheb ainuüksi Euroopa Liidus maksma vähemalt miljard dollarit.

Selle asemel, et kulutada seda raha rumalal, isegi ogaral viisil, võiks seda kasutada tegelikuks võitlemiseks puhta ja rahuldava keskkonna ning puhta ja tolmuvaba õhu nimel, samuti selleks, et vabaneda mürgistest gaasidest ja tagada puhta vee varu, mida Euroopas on vähe ja mis muutub tulevikus järjest raskemini kättesaadavaks. Miljardi dollari kulutamisega eelnimetatud projektile alaneb õhutemperatuur vaid 0,12 kraadi võrra ja see ei mõjuta mitte kuidagi kliimamuutust. Tegemist on täiesti naeruväärse skeemiga, mille pärast Euroopa Parlamendil peaks häbi olema.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). (PL) Lugupeetud juhataja! Heitkogustega kauplemise süsteemil on süsinikdioksiidi heite vähendamises keskne koht. See teema tekitab jätkuvalt vaidlusi eelkõige uutes liikmesriikides, sealhulgas Poolas, sest nende arvates on tulemuse arvutamisel lähtutud valest alusest. Tegelikult pole tähtis mitte üksnes arv 20%, vaid ka selle tõlgendamiseks kasutatav võrdlusaasta. Paketis oli võrdlusaastaks märgitud 2005, kuid selle vastu olevad riigid väidavad, et õige võrdlusaasta peaks olema 1990.

Neis riikides on pärast majanduses tehtud muudatusi süsinikdioksiidi heitkogused juba märkimisväärselt vähenenud. Nimetatud perioodil võetud meetmed nõudsid märkimisväärseid jõupingutusi ja tõid kaasa suured majanduskulud. Seega ei peeta väljapakutud lahendustepaketti endiselt objektiivseks ning leitakse, et selles ei arvestata siiani saavutatud heitkoguste vähenemist ega üksikute riikide majanduslikke võimalusi ja see on kasulik teatud vanadele ELi liikmesriikidele.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Caspary (PPE-DE). (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahan Saksamaa Kristlikku-Demokraatlikku Liitu esindava Baden-Württembergi saadikurühma nimel anda hääletuse kohta järgmise selgituse. Me toetame igati püüdeid vähendada märkimisväärselt kaasaaitamist kliimamuutusele, mis tuleneb suure tõenäosusega inimtegevusest. Sellegipoolest ei toetanud me ELi heitkogustega kauplemise süsteemi puudutavat kompromissi, mida riigipead või valitsusjuhid nädalavahetusel arutasid.

Väga rutakas õigusloome – sest just selles asi ongi – on vastuvõetamatu ja ebademokraatlik ning ülikiire õigusloomeprotsess ja tõsiasi, et nõukogu dokumendid esitati vaid mõni päev tagasi, tähendas meie meelest seda, et dokumentide põhjalik uurimine ja läbitöötamine ning seega ka nõuetekohase õigusakti koostamine ei olnud võimalik.

See on veelgi vastuvõetamatum sellepärast, et kõnealuse õigusaktiga pannakse eurooplastele eriti suur rahaline koorem. Mitme uuringu kohaselt läheb kliimamuutuse ja taastuvenergia pakett Euroopa majandusele ja eurooplastele maksma ligikaudu 70–100 miljardit eurot ning on oht, et terved tööstusharud kolivad süsinikdioksiidi lekke tõttu mujale maailma. Me ei saanud sellise ulatusega paketti kiirkorras heaks kiita. Nii tähtsad õigusakti ettepanekud nagu see siin peavad kujunema välja hästi korraldatud ja mitme lugemisega menetluse käigus.

 
  
  

– Raport: Satu Hassi (A6-0411/2008)

 
  
MPphoto
 

  Péter Olajos (PPE-DE). (HU) Hääletasin kliimapaketi poolt, kuigi raske on seda võtta igati kasulikuna. Kahtlemata peetakse selle õigusaktiga silmas tulevikku ja täidetakse lünk ning teist sellist ei ole kusagil maailmas. Samas ei kajasta selles sätestatud eesmärgid meie teadlaste sihte, mille nad on seadnud selleks, et peatada kliimamuutus, s.t lahendada inimkonna suurim probleem. Euroopa peab looma ühiskondliku ja majandusliku mudeli, mis tekitaks vähe süsinikdioksiidi heitkoguseid, sest Euroopa on üks neist kohtadest, kus on parimad võimalused selleks vajaliku tehnoloogia väljatöötamiseks. Kuid selleks on vaja raha ja täitmiseks kohustuslikke õigusakte. Kõnealuse otsuse tulemusena läheb suurem osa rahast puhta arengu mehhanismide vormis Euroopa Liidust välja, samas kui meie endi õigusaktid sisaldavad liiga palju erandeid ja paindlikkusmehhanisme, kuid liiga vähe sundust. Kokkuvõttes võib öelda, et arvestades seda, et me teame oma vastutust ja mõistame endi ees seisvate ülesannete ulatust, liigume me õiges suunas, kuid mitte piisavalt kiiresti, nii et oma häälega tunnustasin ma meie õiget suunda, aga mitte eesmärgi poole liikumise tempot.

 
  
MPphoto
 

  Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Kõnealuse õigusaktiga seonduv põhiprobleem on see, et juba 1980ndate lõpul vähendasid mõned Kesk- ja Ida-Euroopa riigid oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid märkimisväärselt. Osa Lääne-Euroopa riike on aga heitkoguseid isegi 2000. aastate algul veel tublisti suurendanud. Seetõttu palusime vastutulelikku kohtlemist ja oma varasemate jõupingutuste tunnustamist. Midagi me ka saime, aga tuleks mõista, et Euroopa Liidu kliima oleks uute liikmesriikide püüdlusteta hoopis rohkem tasakaalust väljas. Seepärast oleks vaja, et vanad liikmesriigid osaleksid saastekvootidega kauplemise süsteemis. Eelkõige peaksid nad osa oma tööstusest paigutama ümber ELi vähem arenenud riikidesse või ostma neilt saastekvoote. Me nõustusime kompromissiga seepärast, et saaks kaitsta kliimat ja võtta vastu Euroopa ühine seisukoht. Samas mõistan ma keskkonnakaitsjate muret ja loodan, et saame hiljem seda õigusakti karmistada.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja! Nagu teada, hõlmab heitkogustega kauplemise süsteem vaid poolt kogu süsinikdioksiidi heitest. Toetasin seda konkreetset raportit, sest jõupingutustesse tuleb kaasata ka teised sektorid. Kuid eelkõige tahan ma keskenduda põllumajandusele, kus esineb hulk probleeme. Minu arvates ei tohi me unustada, et põllumajanduse eesmärk on toota toiduaineid, ja sellele sektorile nõudmiste esitamisel peame sellega arvestama.

Samuti arvan ma, et teavitada tuleb ka põllumajandustootjaid, sest neilt nõutakse süsteemi muutmist, kuid neid pole selles valdkonnas nõuetekohaselt õpetatud ega juhendatud. Meil on vaja põhjalikumaid uuringuid selle kohta, kuidas põllumajanduses tekkivaid heitkoguseid koostöös põllumajandustootjatega vähendada, ja neid uuringuid liikmesriikides ka tehakse. Siiski tahan hoiatada, et ükskõik, mida me Euroopa Liidus teeme, ei tohi see kaasa tuua meie toiduainetootmise vähenemist, sest tekkiva tühimiku täidavad sissetoodud toiduained, mille tootmisel tekkinud heitkoguste kontrollimise võimalused on meil väikesed.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja! Arvan, et me kõik siin parlamendis oleme nõus, et kahjulikke gaase tuleb vähendada, ükskõik, kas usutakse globaalsoojenemisse ja sellesse, et Maa on ohus, või tahetakse lihtsalt saastamist vähendada.

Kuid ärgem unustagem, et kaksteist korda aastas kolime me parlamendi Brüsselist Strasbourgi, rääkimata meie Luxembourgis asuvatest lisahoonetest. See läheb Euroopa maksumaksjale aastas maksma 200 miljonit eurot ja tekitab 192 000 tonni süsinikdioksiidi, mis on võrdne 49 000 kuumaõhupalliga. Euroopa Parlamendil on tõesti aeg lõpetada oma aruteludega kogu selle kuuma õhu tekitamine, haarata juhtohjad enda kätte ja teha lõpp Brüsseli, Strasbourgi ja Luxembourgi kometile. On aeg silmakirjalikkus lõpetada.

 
  
  

– Raport: Chris Davies (A6-0414/2008)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Austatud juhataja! Ma toetan seda raportit, kuigi sellega on ehk pisut probleeme, sest tegelikult ei paku see lahendust. See on ajutine meede, ehkki muud valikut peale süsinikdioksiidi säilitamise võimaluste väljatöötamise ei ole, sest me tekitame süsinikdioksiidi ka tulevikuks.

Mis pärast seda juhtuma hakkab, sõltub sellest, kui palju me investeerime selle valdkonna edasistesse teadusuuringutesse. Ma tean seisukohta, et majanduslanguse ajal kogu energeetikasse ja kliimamuutuse valdkonda tehtud investeeringud toovad reaalset tulu, annavad tulemusi ja loovad töökohti. Leian, et just sellele konkreetsele valdkonnale peaksimegi keskenduma. Nii et kuigi tegemist ei ole n­ö üleni rohelise lahendusega, on see kindlasti osa lahendusest.

 
  
MPphoto
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). (PL) Lugupeetud juhataja! Tehnilisest vaatenurgast on süsinikdioksiidi kogumine ja geoloogiline säilitamine kindlasti väga huvitav ülesanne.

Kuid tehnilise edu saavutamiseks tuleb teha suuri kulutusi ja kasutada palju energiat. Ajal, mil äriühingud on majanduskriisi tõttu sattunud suurtesse raskustesse, tundub, et peaksime suunama kõik vahendid selleks, et säästa energiat ning ajakohastada ja ehitada keskkonnasäästlikke elektrijaamu, mis süsinikdioksiidi säilitamise asemel hoopis vähendavad oluliselt selle heitkoguseid, ilma et tekiks lisakulusid. Sellist tehnoloogiat on Euroopas juba proovitud ja katsetatud. Praegust olukorda arvestades ei toeta ma kulutamist süsinikdioksiidi geoloogiliseks säilitamiseks.

 
  
  

– Raport: Dorette Corbey (A6-0496/2007)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja! Ma teen lühidalt ning kasutan juhust öelda, et esitan selgituse nende raportite hääletuse kohta sellepärast, et siin istungisaalis oli palju neid, kellele ei antud võimalust kliimamuutuse ja energia paketi teemal kõnelda. Meie ainus võimalus teha end parlamendis kuuldavaks oli jääda siia ja anda selgitus hääletuse kohta, nii et ma palun teid seetõttu salliv olla.

Et jääda mulle eraldatud aja sisse, ütlen selles konkreetses küsimuses: me teame, et peame vähendama autotranspordi käigus eralduvate kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Arvan, et palju on juba ära tehtud, sest rahva teadlikkus sellest küsimusest kasvab. Stiimulid, mis soodustavad autotranspordis tõhusamat kütusekasutust ja väiksemal hulgal kasvuhoonegaaside tekitamist, hõlmavad rohkem heitkoguseid tekitavate ja vähem tõhusate autode suuremat maksustamist. Mõnes liikmesriigis need meetmed juba kehtivad. Ehk toob see tee edu.

 
  
MPphoto
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). (PL) Lugupeetud juhataja! Dorette Corbey raport, mis käsitleb kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanismi kehtestamist, on vajalik selleks, et kujundada välja kasvuhooneefekti vähendamise poliitika. Kasvuhoonegaasid on kõige kahjulikumad suurtes linnapiirkondades, kus elab 80% rahvastikust.

Üks lahendus oleks minna üle keskkonnasäästlikule transpordile, näiteks elektri-, vesinik- või hübriidsõidukitele. Autotööstust, mis on praegu raskustes, tuleks toetada, et alustataks selliste sõidukite masstootmist. Niisugune lahendus vähendaks järsult süsinikdioksiidi heidet.

 
  
  

– Raport: Guido Sacconi (A6-0419/2008)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja! Me teame, et autotranspordis tekib 12% süsinikdioksiidi heitkogustest, nii et loomulikult toetan ma seda raportit, kus käsitletakse antud küsimust väga üheselt.

Tahan oma mõtet korrata ja rõhutada, et kuigi üldiselt me toetasime kliimamuutuse ja energia paketti, arvan ma, et selle vastuvõtmine ühe lugemisega peaks olema erand.

Siin on palju üksikasju, millele oleks tulnud kasuks põhjalikum arutelu parlamendikomisjonis, fraktsioonides ja täiskogus. Kindlasti oleksin eelistanud seda varianti.

Kuid ma mõistan, et aeg on tähtis ja meil oli vaja Euroopa Liidu seisukoht 2009. aastaks kindlalt välja kujundada. Nõustugem siiski sellega, et menetluslikult polnud tegemist parima lahendusega, aga praktikas ei olnud meil suurt valikut. Loodame, et asi toimib.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Toetasin seda sõidukite süsinikdioksiidi heitkoguste kohta koostatud määruse varianti, milleni jõuti keeruliste kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel. Mootorite parema tootmistehnoloogia ning samuti keskkonnahoidlikumate rehvide, tulede ja konstruktsioonidega saavutatakse heitkoguste järkjärguline vähenemine praeguselt 160 grammilt süsinikdioksiidilt kilomeetri kohta 130 grammini kilomeetri kohta. Määruses sätestatud eesmärkide raames võimaldatakse väikesõidukite tootjatele väikesi erisusi. Samal ajal nõuab Euroopa Parlament, et ühiselt kokku lepitud normide rikkumise eest määrataks karmid trahvid. Tahan öelda, et nõustun Syed Kamalliga. Kahju, et liikmesriigid ei ole nõus püsivalt lõpetama Euroopa Parlamendi ebavajalikku ja seetõttu keskkonnale kahjulikku rändamist kaksteist korda aastas Brüsselist Strasbourgi.

 
  
MPphoto
 

  Albert Deß (PPE-DE). (DE) Austatud juhataja! Ka mina toetan järjest vähem kütust tarbivate autode tootmist. Samuti toetan ma kütusekulu piiranguid käsitlevat sätet, kuid need piirangud peavad olema realistlikud. Ma loobusin seda raportit hääletamast, sest minu arvates ei ole õige kehtestada nende madalate piirmäärade ületamise eest trahve kuni 475 eurot süsinikdioksiidi tonni kohta.

On palju võimalusi vähendada süsinikdioksiidi hulka hoopis väiksemate kuludega. Siin diskrimineeritakse ühepoolselt kvaliteetautosid, mida toodetakse minu liidumaal Baieris. Kui soojustada hooneid, saab süsinikdioksiidi palju väiksemate kuludega vähendada. Olen oma kodu täielikult soojustanud ja säästan sellega 7000 liitrit kütteõli aastas. Minu autoga on selline kokkuhoid võimatu. Niisiis peame võtma õige suuna ja seetõttu loobusin ma hääletamast.

 
  
  

– Soovitus teisele lugemisele: Alejandro Cercas (A6-0440/2008)

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Minu meelest on eriti kahju, et parlamendiliikmete suurest toetusest hoolimata ei hääletatud siin parlamendis minu omaalgatuslikku ettepanekut jätta pühapäev vabaks päevaks. Euroopa põhineb kristlikel väärtustel. Eriti südamelähedane on meile perekonna kaitsmine ja pühapäev on eriline päev nende väärtuste järgimiseks. See direktiiv oleks olnud just õige koht, kus anda tegelik alus pühapäevale kui kogu Euroopa vabale päevale. Sellepärast mul ongi sellest kahju.

Teiseks tahan öelda, et lükkasin tagasi nõukogu seisukohad tööajadirektiivi kohta, sest nendega oleks tööaega pikendatud, valvekorda poleks tööaja hulka arvestatud ja ühtlasi oleks Euroopa eeskirju kahjustatud õige mitme võimalusega loobuda nende kohaldamisest. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendil on õnnestunud nõukoguga peetavate läbirääkimiste suhtes kokku leppida.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin (PSE). – (BG) Väljendan oma rahuolu sellega, et Euroopa Parlament hääletas kohaldamisest loobumise sätte väljajätmise poolt. See säte võimaldaks liikmesriikidel oma äranägemisel kalduda kõrvale 48tunnise töönädala normist.

Kohaldamisest loobumise säte on töölistele ja töötajatele kahjulik, sest see annab võimaluse kohelda inimesi ebaõiglaselt, kasutada neid ära ja kahjustada nende tervist. Me oleme ühe liidu liikmed ja eeskirjad peavad kehtima kõikide suhtes võrdselt. Me ei saa edendada oma konkurentsivõimet töötajate tervise ja elu arvelt. Euroopa Parlament peaks andma nõukogule väga selgelt märku ja ütlema, mida Euroopa kodanikud tahavad.

Siiski toetasin ma nõukogu ettepanekuid valvekorra aktiivse ja tegevusetu aja kohta. Konkreetsed olukorrad erinevad riigiti. See tähendab, et täna Euroopa Parlamendis vastu võetud sätete rakendamine oleks minu riigis väga keeruline ja mõjutaks ka tervishoiutöötajaid. Sealt edasi võib see tervetes sektorites probleeme tekitada. Seetõttu loodan, et lepituskomitees jõutakse mõistlike kompromissideni.

Lõpetuseks tahan kutsuda Euroopa riikide, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsusi üles tugevdama kontrolli tööõigusaktide täitmise üle. Pealegi ei ole mingi saladus, et veel tänapäevalgi töötavad sajad tuhanded eurooplased armetutes tingimustes ja palju pikemalt, kui on sätestatud kohustuslikes tööaega käsitlevates eeskirjades.

 
  
MPphoto
 

  Aurelio Juri (PSE). - (SL) Tänan, et andsite sõna. Euroopa Parlamendis ei ole just palju mind tundvaid inimesi, sest ma sain parlamendiliikmeks alles novembris ja kõnelen täna parlamendi ees esimest korda. Palusin sõna selleks, et teid tervitada ja öelda, et ootan huviga teiega koos töötamist, aga eelkõige selleks, et väljendada heameelt selle üle, mida me täna kolleeg Cercase raporti hääletamisega saavutasime.

Me kaitsesime tööinimese väärikust ning sotsiaalset ja solidaarset Euroopat. Kohandagem tööd inimese, mitte inimest töö järgi, nagu ütlevad ametiühingud. Tööaja küsimuses olime me täna edukad.

Seetõttu tänan raportöör Cercast ja teid kõiki, et hääletasite nii, nagu te seda tegite, ning aitäh teile ka Sloveenia töötajate nimel. Tänan.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Hääletasin kohaldamisest loobumise sätte säilitamise poolt ning mõistetavalt ei ole mul tänase hääletuse tulemuse üle hea meel ja ma ei ole sellega rahul. Pean ütlema, et ma ei saa nõustuda süüdistusega, nagu diskrimineeriksid kohaldamisest loobumise sätte pooldajad töötajaid või nagu kajastuks selles ühiskonnavastased kavatsused. Mida ma öelda tahan? Miks arvatakse, et uskumine töötajate õigusesse otsustada ise, kui mitu tundi nad tahavad tööd teha, on töötajate vastu olemine? Kuidas on see töötajate vastu olemine, kui neile, kes tahavad sissetuleku suurendamiseks rohkem töötada, lihtsalt soovitakse see võimalus anda? On inimesi, kes peavad kodulaenu tagasimaksmiseks rohkem teenima ja kes tänase hääletuse tõttu seda teha ei saa. Hääletasin kohaldamisest loobumise sätte säilitamise poolt, sest ma pooldan seda, et säärase otsuse tegemine jäetaks töötajatele.

 
  
MPphoto
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Toetasin hääletamisel ühist seisukohta, mille nõukogu on vastu võtnud kahe direktiivi – tööajadirektiivi ja ajutiste töötajate direktiivi kohta, sest see kompromiss tagab tööturu suurema paindlikkuse.

Kohaldamisest loobumise sätte järgi võivad ELi liikmesriigid ise lubada oma territooriumil töötajatel teha tööd enam kui 48 tundi nädalas, juhul kui töötaja on pikema tööajaga nõustunud. Kompromissi kohaselt võib see vastavalt kehtivatele tingimustele olla kuni 60 või 65 tundi nädalas.

Nõukogu kompromiss-seisukoha tänane hääletus järgneb liikmesriikide viie aasta pikkusele kokkuleppe saavutamise püüdele. Töötamine Euroopa Parlamendis on näidanud mulle, kui keeruline on kompromissi saavutada, ja seetõttu on mul kahju, et Euroopa Parlament lükkas nõukogu ühise seisukoha tagasi.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Masip Hidalgo (PSE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Täna on olnud väga emotsiooniderohke päev nii Sahharovi auhindade tõttu kui minu jaoks ka seetõttu, et rõdul viibib Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi president. See riik võitleb oma rahva enesemääramise – õigustatud enesemääramise – eest.

Veelgi enam – see on ajalooline päev, sest Euroopa Parlament on asunud oma sõltumatu rahva poolele, s.o selle rahva poolele, kes meid siia parlamenti on valinud.

Kiidan kolleeg Alejandro Cercast tema raporti eest. Ta on kõikide nende aastate jooksul palju võidelnud, et saavutada see poliitiliselt ja ühiskondlikult ametiühingutele ja kõikidele Euroopa töötajatele tähtis seisukoht. Kutsun kõiki valitsusi, kes ei ole seda veel teinud, samuti komisjoni üles järgima meie eeskuju ja kuulama rahva häält, nagu Euroopa Parlament seekord kuulas.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Mina ei toetanud täna nõukogu ja meie parlamendikomisjoni esitatud ettepanekut tööaja muutmise kohta. On ülimalt tähtis, et seda direktiivi veel kord koos nõukoguga rahulikult arutataks. Ühest küljest peame lubama tööaja kokkulepetes paindlikkust, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate huvides, samuti peame kaitsma pühapäeva puhkepäevana. Teisest küljest tuleb muuta ka valveteenuste töörežiimi, arvestades nende teenuste erisusi. Et kohaldamisest loobumine on lahendus, mille Euroopa Parlamendi liikmed kahjuks tagasi lükkasid ning mis oleks sobinud valveteenuste osutajatele, näiteks raudteesaatjatele, tuletõrjujatele ja muude kutsealade töötajatele, tuleb arstide jaoks leida konkreetsed ja erinevad lahendused, arvestades samas patsientide turvalisusega. Teine võimalus oleks jätta tervishoiuteenused selle direktiivi kohaldamisalast välja, sest tervishoiuteenuste korraldamist ei ole targu Euroopa Liidu poliitika hulka arvatud.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Austatud juhataja! Arvan, et selle hääletuse tulemus on kõigile parim, sest see võimaldab seda väga keerulist teemat, mille suhtes on palju erisuguseid arvamusi, põhjalikumalt kaaluda. Fraktsiooni PPE-DE Fine Gaeli liikmete nimel teatan, et me toetasime muudatusettepanekut 9 ja loobusime hääletamast kohaldamisest loobumise sätet, sest Iirimaa ei rakenda kohaldamisest loobumise võimalust ega kavatsegi seda teha.

Mis puudutab pühapäeva ja puhkepäeva küsimust, siis igatsen neid kauneid päevi taga ja seetõttu ma seda mõtet toetasin, eelkõige selleks, et algatada arutelu. Tean, et see ei läinud hääletusel läbi, aga vahest võiksime me mõtiskleda vajaduse üle võtta aeg hetkeks maha.

Tahan muuta seda, kuidas ma hääletasin muudatusettepanekuid 13 ja 14 – see oleks pidanud olema miinus, mitte pluss.

Teen ettepaneku, et Euroopa Parlamendi liikmed täidaksid ka ise eeskirju, mida me püüame kõikidele teistele kohustuslikuks muuta. Me ei arvesta üldse pereelu ega tööajaga. Me töötame vahetpidamata – ma pole kindel, kas alati ka tõhusalt, aga tegeleme tööga ööl ja päeval. Nii et kui me kehtestame eeskirju teistele, peaksime võib-olla neid ka ise rakendama.

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Lugupeetud juhataja! Valvekorra tegevusetu aja puhul oleksin tahtnud hääletada Euroopa haiglate nooremarstide nõudmiste järgi.

Kuid ma pidin hääletamisest loobuma. Ma tean liiga hästi, mida kogu valvekorra tööaja hulka arvamine teenuste, eriti eakate, puuetega inimeste, laste ja teiste kaitsetute inimrühmade hoolekandeteenuste jaoks kaasa tooks.

Mõningate teenuste puhul oleks eelkõige eelarvepiirangute ajal tagajärjeks kahekordsed kulud ja seetõttu osutataks seda teenust poole vähem, teiste teenuste osutamine muudetaks aga võimatuks. Mõelge näiteks rühmajuhtidele laste- ja hooldekodudes või nädalavahetusel kodudes intervallhooldust pakkuvatele hooldustöötajatele.

Keskendudes arstidele, kes kaebavad õigustatult, oleme vaadanud mööda mõningatest olukordadest, kus personali püsivus ametikohal on kõige tähtsam – nii on näiteks eestkostjate puhul. Me peame leidma viisi, kuidas kaitsta nii töötajaid kui ka kaitsetus olukorras olevaid inimesi.

 
  
MPphoto
 

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). – (HU) Olen väga pettunud, et teisel lugemisel ei õnnestunud meil nõukogu seisukohta vastu võtta, sest meie kohus on soodustada konkurentsi. Küsimus ei ole orjatöös. Isegi kui keegi tahaks, ei saaks ta töötada rohkem kui 60–65 tundi nädalas. Selle asemel valisime täiesti paindumatu tee, mille puhul võib hüvituseks kohe nõuda puhkeaega, nii et näiteks hooajatööliste tööandjad pannakse täiesti põhjendamatusse olukorda. Tahan kolleegide tähelepanu juhtida tõsiasjale, et isik, kelle tööandja palkab ja kellele antakse võimalus töötingimusi valida, on palju paremas olukorras kui igati kaitstud, aga töötu inimene. Seetõttu olen ma kohaldamisest loobumise sätte pärast väga pettunud. Mis puudutab valvekordi, siis lõpuks hääletasin ma muudatusettepaneku 9 poolt, sest oli selge, et meil tuleb lepitusmenetlus ja muudatusettepaneku järgi saab seda küsimust lahendada riiklikul tasandil.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI). (NL) Lugupeetud juhataja! Mina olen pikka aega olnud seisukohal, et Euroopa ei peaks olema igavalt ühtne. Ka siin parlamendis peaksime õppima aru saama, et mitte kõike ei pea Euroopa tasandil reguleerima ning et on terve hulk kohalikke ja riiklikke eeskirju ja tavasid, mida oleks kasulik austada, eriti õigusakte, mis käsitlevad töötajate kaitset, töötervishoidu ja ­ohutust ning tööaega.

Minu jaoks on oluline, et liikmesriikidel oleks võimalik ise otsustada, ja tööõigus peaks minu arvates jääma täielikult vaid liikmesriikide reguleerida. Komisjon ja Euroopa Kohus peaksid oma käed sellest eemal hoidma. See ongi lähimuspõhimõte ja me ju ometi oleme kõik selle poolt.

Seda arvestades olen kindlalt vastu kohaldamisest loobumise sätte tühistamisele ning leian, et liikmesriikide ja isegi liikmesriikide eraldiseisvate piirkondade endi asi on otsustada, kas inimestel on lubatud pühapäeviti töötada.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). - Austatud juhataja! Antud raporti autor Alejandro Cercas on nii paeluv ja tark sotsiaaldemokraat, kui üldse soovida võib, ning tema väide, et teatud kõrvalekaldumised ja kohaldamisest loobumised on põhjustanud ebavõrdsust, on mingis mõttes õigustatud. Täiuslikus maailmas ei käsiks ükski riik oma töötajatel pärast teatud meelevaldselt määratud aega tööd lõpetada. See on eetiliselt vale. Kui ma soovin teie heaks töötada, juhataja, ja teie soovite mind palgata ning me mõlemad oleme lepingutingimustega rahul, siis ei tohiks ei meie valitsusel ega Euroopa Liidul olla õigust meie suhtesse sekkuda ega meie lepingut õigusvastaseks tunnistada. Kuid kui jätta eetilised kaalutlused kõrvale, on praegusel ajal majanduslikus mõttes hullumeelsus koormata Euroopa majandust lisakuludega. Siiski olen ma souverainiste ja kui teised riigid tahavad oma rahvale, kes on ühtlasi nende valijad, selliseid piiranguid kehtestada, siis on see nende otsus. Häbiväärne on kehtestada Ühendkuningriigile Euroopa tasandil sääraseid eeskirju, olgu see siis direktiivide kaudu, nagu antud juhul, või põhiõiguste hartaga ette nähtud kohtunike tegevuse kaudu. Kui me seda soovime, siis peaksime selles küsimuses rahvahääletuse korraldama. Pactio Olisipiensis censenda est!

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Lugupeetud juhataja! Te teate sotsiaaldemokraatide väiteid, et nad kõnelevad töömeeste ja ­naiste nimel, aga sotsiaaldemokraatidest poliitikute kohta kehtib üks ütlus. Enamik neist on keskklassi intellektuaalid ja ülejäänud on oma päritolu unustanud.

Las ma räägin teile ühe loo. Minu isa oli bussijuht ja iga kord, kui me saime ootamatu arve või kui korraldati kooliekskursioon, kuhu ta tahtis mind saata, tegi ta mõned ületunnid – lihtsalt selleks, et ta saaks selle lisaarve kinni maksta või mind kooliekskursioonile saata.

Kui tööajadirektiiv oleks kehtinud, poleks see võimalik olnud. Kedagi ei tohi sundida tahtevastaselt lisatööd tegema. Arvan, et me kõik oleme sellega nõus, sõltumata sellest, kus me siin parlamendis istume, aga kui te vaatate tänase hääletuse tagajärgi, siis lööme me just neid töömehi ja naisi, kes tahavad teha mõned lisatöötunnid, et oma perele paremat elu võimaldada. Häbi teil olgu, sotsiaaldemokraadid!

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Ma tahaks esitada õienduse oma hääletuse osas, mis puudutab tööajadirektiivi. Nimelt eksis minu hääletusmasin muudatusettepanekute numbrite 34 ja 35 hääletusel. Ma hääletasin nende ettepanekute poolt, masin näitas aga punast.

Olen jätkuvalt seisukohal, et kogu valvekorra aeg, sealhulgas mingil hetkel tegevusetu aeg, on tööaeg.

Miks ma arvan nii? Ei sõltu ju arstist ega ka tuletõrjujast (kes on töökohal tööandja kutsel, kes konkreetselt nõuab teenindamist), kas patsiendil on arsti vaja, kas tulekahju on puhkenud. See ei sõltu nendest inimestest. Nad on töökohal, see on tööaeg ja ma palun teid, et protokollis minu hääletusnäitajad nimetatud punktide osas saaks korrigeeritud.

 
  
  

– Raport: Inés Ayala Sender (A6-0371/2008)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Austatud juhataja! Tegemist on väga hea raportiga ja me peame nägema liiklusohutust piiriülese küsimusena. Kuid ma tahan kasutada neid 90 sekundit selleks, et tõstatada üks tõsine küsimus.

On olemas veebilehed, kus reklaamitakse autojuhilubade müüki. Neis väidetakse, et selline tegevus ei ole ebaseaduslik, kuigi võib olla alatu. Niisugune tegevus tuleneb tõsiasjast, et Euroopa Liidus on üle saja erineva juhiloa ja neid väljastavad asutused kooskõlastavad oma tegevust väga vähe. Seega on olemas võimalus, et keegi, kellel ei ole juhiluba või kes on sõidueksamil läbi kukkunud või juhiloa kaotanud, võib hankida uue loa sellisel suhteliselt kahtlasel moel. Igal juhul on tegemist pettusega raha saamise eesmärgil ja halvimal juhul lubatakse autojuhtimist jätkata inimestel, kes ei tohiks liikluses osaleda. Olen selle küsimuse tõstatanud komisjonis ja nõukogus. See vajab tegutsemist ELi tasandil.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:

 
  
  

– Raport: Claude Turmes (A6-0369/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Andsin oma poolthääle direktiivile, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist ja mille teksti kooskõlastas Claude Turmes.

See direktiiv on Euroopa Liidu jaoks suurepärane tulevikuvõimalus, sest see kujutab endast teed kolmandasse tööstusrevolutsiooni, annab võimaluse luua miljoneid töökohti, muudab keskkonnakaitse tegelikuks ning edendab samal ajal majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Mis puudutab biokütuseid, siis loodan, et komisjonil õnnestub säästvuskriteeriumid maksma panna nii Euroopas kui ka mujal maailmas ning soodustada samas rahvusvahelist kauplemist kõige puhtamate ja konkurentsivõimelisemate biokütustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin Claude Turmesi raporti poolt. Üks Euroopa Liidu eesmärke taastuvenergia valdkonnas on anda energiatõhususe suurendamise kaudu uus elu Kesk- ja Ida-Euroopa linnadele. Ühistranspordi ja kohalike küttesüsteemide ajakohastamine alternatiivsetele energiaallikatele ülemineku teel ei ole oluline mitte üksnes energiasektori vaatenurgast, vaid ka keskkonna pärast.

Lisaks võivad asutused ja äriühingud saada selleks ELi eelarvest suuri summasid. Näiteks üle 720 miljoni euro on eraldatud aruka energeetika kavale, millega edendatakse energiaallikate mitmekesistamist ja taastuvenergia kasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Fossiilkütused on pikka aega olnud ühiskonna n-ö südameveri. Me teame, et ajakohastamine ei oleks võimalik ilma odava nafta, söe ja gaasi külluslike varudeta. Kuid see aeg saab varsti läbi. Energiajulgeoleku ja majanduse huvides, aga eelkõige kliimamuutust arvestades peame oma energia- ja transpordisüsteeme põhjalikult muutma.

Palju aastaid arvati, et kliimamuutus on eelkõige keskkonnaprobleem. Nüüd aga ollakse üldiselt nõus, et kliimamuutus mõjutab kõiki ühiskonna valdkondi, ja kui meil ei õnnestu seda küsimust lähiajal lahendada, on tagajärjed ühiskonna jaoks hukatuslikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Taastuvenergia kasutamine transpordis on üks tõhusamaid vahendeid, millega EL saab vähendada oma sõltuvust naftast. Me teame ka, et oluline osa kliimamuutusega võitlemiseks vajalikest meetmetest on energiatarbimise kontrolli all hoidmine Euroopas ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine.

Leian, et antud raportis on kõige olulisem see, et säilitatakse siduv lõppeesmärk saavutada 2020. aastaks 20%­line taastuvenergia osakaal, sealhulgas vähemalt 10%­line taastuvenergia osakaal transpordisektoris.

Asjaolu, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia mõiste hõlmab ka laineenergiat, laseb Portugalil rakendada nende eesmärkide saavutamiseks oma energeetikavõimalusi. Tõsiasi, et raportis kaalutakse stiimulit teise põlvkonna biokütuste kasutuselevõtuks, ei muuda seda dokumenti mitte üksnes tõsiseltvõetavaks, vaid tagab ühtlasi taastuvenergia kasutamisel transpordisektoris säästlikkuse. Minu meelest on põhiline, et raportis õhutatakse taastuvenergiat toetava energiamudeli saavutamiseks tegema liikmesriikidevahelist strateegilist koostööd.

See raport on iseenesest ja ka kokkuleppe (kliima- ja energiapaketi) osana väga oluline. Kokkulepe võimaldab saavutada 2020. aastaks 20/20/20 eesmärgid, tagades samal ajal keskkonnaalase terviklikkuse. Need liikmesriikidele seatud eesmärgid on nõudlikud, aga teostatavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Kolleeg Turmes teeb ettepaneku võtta vastu tähtis õigusakt, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise olulist edendamist. Osa laiaulatuslikust kliima- ja energiapaketist hõlmab seda, et 2020. aastaks on 20% tarbitava energia (sealhulgas elektri ja kütte ning transpordis tarbitava energia) allikatest taastuvad. See loob koos teiste kliima- ja energiapaketis sisalduvate meetmetega hea aluse kliimamuutusega võitlemiseks, taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute hoogustamiseks ja hankimiseks ning teadus- ja arendustegevuse tähtsuse uueks toonitamiseks, samuti tagab see vahendid energiajulgeoleku ja energeetilise sõltumatuse saavutamiseks.

Siduvad eesmärgid kehtivad igas liikmesriigis ja tagavad nende saavutamise kogu ELis. Koostöö, solidaarsus ja uuendused üheskoos kindlustavad selle, et me saavutame eesmärgid, mille täitmatajätmise luksust meil enam ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See teema on osa niinimetatud kliima- ja energiapaketist. See puudutab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist ning hõlmab elektri-, soojus-, jahutus- ja transpordisektorit. ELi eesmärk on suurendada 2020. aastaks taastuvenergia osakaalu tarbitavas energias 20%ni. Igale liikmesriigile on määratud üldised riiklikud eesmärgid, samuti on seatud eesmärgiks saavutada nimetatud ajaks taastuvenergia osakaaluks transpordisektoris 10%.

Avaldatud teabe kohaselt on Portugali eesmärk saavutada 2020. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluks 31% kogu energiatarbimisest. Selle määramisel on arvestatud meie lähtekohta (2005. aastal oli vastava energia osakaal Portugalis juba 20,5%) ja riiklikku taastuvenergia potentsiaali. Samas on kümneprotsendine taastuvenergia osakaal transpordis ühtemoodi eesmärgiks seatud kõikidele liikmesriikidele.

Kuid asi on selles, et kuigi me hääletasime lõpphääletusel nimetatud eesmärkide poolt, on meil tõsiseid kahtlusi nende saavutamises, sest ekslik on eeldada, et me saame täielikult aru, milline on kasutusele võetavate taastuvate energiaallikate ulatus, või et meil on olemas nende kasutamiseks vajalikud tehnoloogilised vahendid. Parem oleks olnud määrata avaliku ja erasektori investeeringute summad ning toetada üldist taastuvate energiaallikate liigitamiseks ja nende arvu kindlaksmääramiseks vajalikku uurimis- ja tuvastusprogrammi.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Mul on hea meel Claude Turmesi raporti üle, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, kuid ma mõistan, et eesmärki on keeruline saavutada. Minu piirkonnas Edela-Inglismaal aitab meil kõnealust eesmärki kõige rohkem täita mingit laadi paisu ehitamine Severni jõele. See võtab kaua aega ja seetõttu on äärmiselt oluline, et Suurbritannia valitsus teeks rakendamisvalmis projektidest tulenevate tagajärgede suhtes teatud mööndusi ja et komisjon lubaks vastavaid kõrvalekaldeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin kliimamuutuse ja taastuvenergia paketti käsitleva raporti poolt, sest see hõlmab mitmeid direktiive, mis kõik on kooskõlas ELi eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20% võrra või isegi 30% võrra, kui sõlmitakse rahvusvaheline leping. Pakett on Euroopa Parlamendi ja nõukogu, s.o 27 liikmesriigi esindajate vahel peetud pikkade läbirääkimiste ja sõlmitud kompromissi tulemus.

Üks nimetatud direktiividest seondub taastuvenergiaga. See sisaldab eesmärki suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu 20%ni ja parandada energiatõhusust 20% võrra. Ka 10% tarbitavast kütusest peab pärinema taastuvatest energiaallikatest. Määratletud on säästvuskriteeriumid ja seega on parandatud kütuste kasutatavust. Mul on nende eeskirjade üle hea meel, sest need mitte üksnes ei vähenda Euroopa energeetilist sõltuvust ega loo uusi töökohti, vaid aitavad kaasa ka uuendustele tehnoloogia väljatöötamisel.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiiviga ajakohastatakse olemasolevat heitkogustega kauplemise süsteemi ja nähakse ette, et nüüd peavad tööstusharud neid saastekvoote, mida varem eraldati tasuta, oksjonil ostma. Erandina on üleminekuaeg sätestatud Ida-Euroopas asuvatele liikmesriikidele, kes peavad saastekvoote alguses ostma vaid 30%­le oma heitkogustest. Lisaks on kehtestatud soodustused energiatõhususe parandamiseks, samuti liikmesriikide kohustus investeerida vähemalt pool tulust arengumaadesse (kuigi ette ei ole nähtud konkreetset eesmärki) ja uutesse tehnoloogivahenditesse. Mul on hea meel, et keeruliste ülesannetega silmitsi seisvate tööstusharudega arvestamise ja auahne keskkonnapoliitika vahel on leitud edukalt tasakaal.

Järgmine direktiiv käsitleb ülesannete jagamist sellise heite vähendamiseks, mille kohta heitkogustega kauplemise süsteem ei kehti. See puudutab eelkõige kütet ja kliimaseadmeid ning paljusid majandusvaldkondi (transport, väikesed tööstusettevõtted, teenindussektor ja põllumajandus), mida heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma, kuid mille tõttu suurenevad kasvuhoonegaaside heitkogused siiski märkimisväärselt. Lisaks kehtestatakse selles valdkonnas pikaajalised eesmärgid, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste 35% vähendamine 2035. aastaks ning 60–80% vähendamine 2050. aastaks.

Direktiiv süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise kohta teeb võimalikuks süsinikdioksiidi eraldamise heitgaasidest ja seejärel selle säilitamise maa all. 2015. aastaks eraldatakse rahalised vahendid kaheteistkümnele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega tegelevale elektrijaamale. Tunnistan, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on põhiline üleminekutehnoloogia, kuid eriliselt tähtsaks tuleks pidada süsinikdioksiidi säilitamise ohutust.

Veel ühe direktiiviga kehtestatakse uute sõiduautode süsinikdioksiidi heitenormid. Kõikide uute sõiduautode heitkoguste keskmine ülempiir on alates 2015. aastast 120 grammi süsinikdioksiidi ühe kilomeetri kohta ja alates 2020. aastast 95 grammi kilomeetri kohta. Komisjoni ettepanekus sätestatud trahve piirnormide täitmatajätmise eest on majanduskriisi tõttu vähendatud ja nüüd on trahv 5–95 eurot sõltuvalt kogusest, mille võrra piirnorme ületatakse. Kuid alates 2019. aastast on ettenähtud trahv 95 eurot alates esimesest piirnormi ületavast süsinikdioksiidi grammist.

Mul on Euroopa institutsioonide vahel saavutatud kompromissi üle hea meel, sest alati on lihtne kritiseerida, aga raske üksmeelele jõuda. Kokkulepitud eeskirjad on majanduslikus mõttes väga erinevate, kuid siiski ühise eesmärgi poole püüdlevate riikide vahel peetud läbirääkimiste õnnestunud tulemus. Euroopa eesmärke tervikuna vaadates ei tohiks jätta arvestamata tõsiasja, et just uued liikmesriigid ei suuda neid sellise lühikese aja jooksul saavutada, riskimata sealjuures tervete majandusharude lagunemise ja sotsiaalse hävinguga.

Minu jaoks ei ole kliimamuutuse ja taastuvenergia pakett mitte üksnes tähtis samm, vaid isegi suur hüpe, mis takistab kliimamuutust süvenemast ja tugevdab Euroopa väljapaistvat seisundit tõhusa energiapoliitika poole püüdlemisel. Euroopa on suutnud kõnelda ühel häälel ja see võimaldab meil ka rahvusvahelisel tasandil oma nõudmisi jõulisemalt esitada. Sel tasandil on suureks probleemiks keskkonnaalase dumpingu vältimine. Seetõttu peaks riikidele, kes ei järgi Kyoto protokolli ega ole seetõttu seotud süsinikdioksiidi piirnormidega, kehtestama impordimaksu või tuleks võtta muid samalaadseid meetmeid, et keskkonnaalane dumping nurjata. Seda tuleks arvestada Kyoto protokollile järgneva lepingu ettevalmistamisel 2009. aasta detsembris toimuval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konverentsil, kus osalevad läbirääkimistel ka USA, Hiina ja India. Kliimamuutuse ja taastuvenergia pakett on loonud uue rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tugeva aluse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Mina hääletasin taastuvenergiat käsitleva Claude Turmesi raporti poolt. Minu kodumaal Šotimaal on rikkalikult taastuvaid energiaallikaid, näiteks tuult ja loodeteenergiat. On ülimalt tähtis, et Euroopa haaraks taastuvenergia edendamisel juhtohjad, ja minu silmis on sõltumatu Šotimaa taastuvenergia tehnoloogia üleilmse arengu keskmes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest usun, et sellega edastatakse oluline märguanne vajaduse kohta minna ELis ja mujal üle energiatootmisele mittefossiilsetest ja vähem saastavatest kütustest. 20% on siduv miinimumeesmärk. Nüüd peab liikmesriikide taastuvenergia tegevuskavades kajastuma ka energiatõhusus. Sel tasandil on tagatud ka toetuskavad ja see on investoritele kindlustunde andmiseks väga oluline. Tõsi, biokütuste valdkonnas ei ole tulemus nii hea, kui ma oleksin tahtnud. Me säilitasime 10% eesmärgi, kuigi piirasime tulemuslikult agrokütustest tulenevat kogust, ja mul on nende lisameetmete üle hea meel. Nõukogu ei ole mitmes küsimuses Euroopa Parlamendi seisukohaga nõus. Nad peavad tõesti kliimamuutuse tõelisusega leppima ja kasutama seda direktiivi selleks, et liikuda edasi tulevikku, kus tekitatakse vähe süsinikdioksiidi.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Andsin oma poolthääle raportile, mis suurendab meie kohustusi taastuvenergiaga seotud eesmärkide saavutamisel ning annab suurepärase võimaluse õhutada ELis looduslikke energiaallikaid kasutama, võidelda kliimamuutusega, parandada varustuskindlust, edendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning suurendada töökohtade arvu. Toetasin raportit sellepärast, et see sisaldab läbivaatamist käsitlevat sätet, mille kohaselt tuleb 2014. aastal hinnata taastuvate transpordikütuste laiema kasutamise mõju ja millega kindlustatakse, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine mõjuta kahjulikult toiduainehindu või maakasutust. Raporti järgi on eesmärk saavutada 2015. aastaks taastuvate transpordikütuste osakaaluks 5% ja alleesmärk elektriautode kasutamine 20% ulatuses. 2020. aastal tõuseb taastuvate transpordikütuste osakaalu eesmärk 10%ni ning elektri- ja vesinikmootoriga autode osakaalu eesmärk 40%ni. Raportis sisalduvad ranged säästvuskriteeriumid, nii et see raport võib tõepoolest tuua kaasa positiivse muutuse ja heitkoguste vähenemise, mistõttu ma seda ka toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Eluned Morgan (PSE), kirjalikult. – Antud raport tähendab pööret selles, kuidas me ELis energiat toodame. 2020. aastaks seatud 20% suurune taastuvenergia eesmärk on väga auahne, aga vajalik, kui me tahame võitluse kliimamuutusega võita. Kuid ma loodan, et komisjon tõlgendab paindlikult seda, millal need eesmärgid täidetakse, kui me tahame, et nende saavutamiseks viidaks ellu selliseid suuri projekte nagu Severni jõe pais.

10% suurusel transpordikütuste osakaalul on tähtis osa nii kõnealuses paketis kui ka püüetes saavutada ELi eesmärk – vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitav majandus. Niinimetatud biokütuste eesmärki on palju parandatud. Selle eesmärk on tagada, et ELis on lubatud vaid need biokütused, mille kasutamisel heitkogused tõesti vähenevad, kuid toiduainete hinnad ei tõuse. Raportis sisalduvad ühtlasi ranged sotsiaalsed kriteeriumid, millega kaitstakse arenguriikide rahvast, kellele oleks biokütuse tootmise kiire areng vastasel juhul võinud ebasoodsaid tagajärgi kaasa tuua.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) See ettepanek võtta vastu direktiiv on üks kliimamuutuse paketi tähtsamaid osi. Selles nähakse ette siduv eesmärk saavutada 2020. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 20% osakaal ELi energia kogutarbimisest. Direktiiv annab võimaluse hankida uusi tehnoloogiavahendeid, luua uusi töökohti ja vähendada sõltuvust naftast.

Euroopa Parlament on biokütuste säästvuskriteeriumide ja Euroopa Liidu kodanikele praeguses majanduskriisis eluliselt vajalike sotsiaalsete kriteeriumide sätestamisel tähtsat osa täitnud. Kliimamuutus ja energiajulgeoleku puudumine tähendavad, et meil tuleb edendada uusi energiatootmisviise, seadmata ohtu toiduainete kättesaadavust. Me peame tagama, et selle direktiivi rakendamine ei ohusta põllumajandusmaad ega metsi. Igal juhul ei võeta ettenähtud soodustuste puhul arvesse biokütuseid, mis pärinevad sellisel maal kasvatatud toorainest. Euroopa Liit näitab taas, et ta on juhtiv tuule-, päikese- ja hüdroelektrienergia, samuti muudest alternatiivsetest allikatest toodetud energia edendaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Me oleme saanud siin mitu korda märkida, et lihtne eesmärk vähendada Euroopa Liidu sõltuvust gaasist või naftast võib iseenesest õigustada taastuvenergia edendamist.

Täna siin esitatud kompromiss, mis on osa kliimamuutuse ja energia paketist, pole ei halb ega ka täiesti rahuldav, nagu kõik kompromissid.

Eelkõige ei ole see kuigi rahuldav biokütuste valdkonnas, olgu need siis teise põlvkonna biokütused või mitte. Toiduainetootmisega konkureerimise kohta on ebapiisavad tagatised, igasugused maakasutuse muutused on ebamäärased, kõnealustest energiaallikatest tulenevast süsinikdioksiidi tegelikust mõjust vaikitakse jne.

Päritolutagatis, mille mõte on eelkõige teha kindlaks taastuvenergia kasutamine, ei ole kuigi veenev, võttes arvesse meie teadmisi sellest, milline on elektriga varustatuse tegelik olukord, kui kahtlast teavet selles valdkonnas jagatakse ja kui märkimisväärsed on tarbijate lisakulud.

Kokkuvõttes ei ole see sotsiaalseid tagajärgi arvestades üldse vastuvõetav. Me tahame olla kindlad, nagu me tahame olla kindlad kogu selle tõenäoliselt sügavaks ja pikaajaliseks kujuneva üleilmse kriisi alguses vastu võetud õigusaktide paketi puhul, et kui majanduslik olukord nõuab, on igasuguste muude kaalutluste ees tähtsad eelkõige Euroopa kodanike ja töötajate huvid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Kindla veendumusega hääletasin ma taastuvate energiaallikate suhtes saavutatud kompromissi poolt. Minu rohelisest kolleeg ja raportöör Claude Turmes on teinud tublit tööd. Tänu tema ja tegelikult kogu Euroopa Parlamendi jõupingutustele kehtestatakse kindel õiguslik raamistik, mis tagab, et 2020. aastaks on taastuvenergia osakaal kokku vähemalt 20%.

Tegemist ei ole reklaamiga, vaid tõelise energiarevolutsiooniga, mille eesmärk on luua suur hulk töökohti. Osas raportites on teadupärast mainitud enam kui kaht miljonit töökohta. Nende hulka kuuluvad hea erialase väljaõppega inseneride, projekteerijate ja teadlaste töökohad, kuid suur osa töökohti on ette nähtud ka tehnikutele, inimestele, kes valmistavad hammasrattaid, paigaldavad päikesepaneele ja ehitavad tuuleelektrijaamu.

Pikkade läbirääkimiste edenedes muudeti ka algseid ettepanekuid agro- ja biokütuste kohta. Meie rohelistena ei ole siiski selle tehnoloogiaga päris rahul ja näeme sedalaadi kütuste kasutamisele ette ranged tingimused. Claude Turmesi raportis on säästvuskriteeriume selgelt karmistatud ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide kaudu viidatakse ka sotsiaalsetele kriteeriumidele. Agrokütustega saab nõustuda vaid juhul, kui neist saadava energia hulk on suurem kui nende tootmiseks kasutatava energia hulk, ja agrokütused ei tohiks mingil moel konkureerida toiduainete tootmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – See raport on suur samm, mis sunnib liikmesriike täitma taastuvenergia valdkonna eesmärke. Taastuvenergia on kliimamuutusega võitlemisel ülitähtis.

 
  
  

– Raport: Avril Doyle (A6-0406/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlament ja nõukogu teevad ettepaneku muuta direktiivi 2003/87/EÜ, et püüda parandada ja laiendada kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi ning saavutada eesmärk vähendada süsinikdioksiidi heitkogust ELis 2020. aastaks 20% võrra.

17. detsembril 2008. aastal hääletas täiskogu fraktsioonide PPE-DE, PSE, GUE/NGL, ALDE, UEN ja Verts/ALE variraportööride esitatud kompromissmuudatusettepanekute poolt. Kuigi me pooldasime nimetatud muudatusettepanekuid, millega nähakse ette suuremad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid (see meede oli fraktsiooni GUE/NGL põhieesmärk), tahame väljendada oma vastuseisu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ideele. Me ütleks isegi, et antud direktiiviga saavutatakse vaid väike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine ning tegemist on abinõuga, mis on soodne arenenud riikidele, kuid kahjulik vähem arenenud ja arenguriikidele. Lõpetuseks ütlen, et mõningate väljapakutud paindlike meetmete kohaldamine aitab suurendada monopolide (kes on peamised kliimamuutuse eest vastutajad) tegevuse tulusust, selle asemel et probleem üheselt lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Alvaro (ALDE), kirjalikult. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kliimamuutuse ja taastuvenergia paketi kohta sõlmitud kokkulepe on tagasihoidlik saavutus.

EL on võtnud endale eesmärgiks vähendada heitkoguseid 1990. aasta tasemetega võrreldes 20%. Me oleme peaaegu poole sellest juba saavutanud nii, et laienesime itta, kus heitkogused on absoluutarvudes väiksemad, ja eesmärgiks jääb vähendada heitkoguseid 1990. aasta tasemetega võrreldes 12%.

EL peab saavutama 3–4%­lise heitkoguste vähendamise arenguriikides, mis tähendab, et järele jääb pisut vähem kui 9%. Eesmärgist on lubatud täita kuni 5% vähem, mis jätab tulemuseks 4%.

Praegu võib öelda, et meil on vedanud, et EL on otsustanud mitte viia kogu oma majandust otse Aasiasse üle. Kompromiss on märkimisväärselt odavam kui komisjoni ettepanek ja see tähendab, et Saksamaa Vaba Demokraatlik Partei saab seda toetada.

See-eest kasutab EL nüüd oma liikmesriike ära, seades neid üksteise vastu. Osa liikmesriike on erandite, läbirääkimiste pidamise oskuse ja energiaallikate mitmekesisuse tõttu soodsamas seisus. Varsti võib Saksa energiatootjatel olla tasuvam toota elektrit kodumaa asemel Poolas, juhul kui Prantsusmaa tootjad neid üles ei osta.

Selline ELi liikmesriikide lehmakauplemine on üleilmsele lepingule halb enne. Pealegi tekib küsimus vahendite tõhususe kohta.

Nüüd on valitsuste, nõukogu ja komisjoni kohus tagada tõhusus nii keskkonnakaitses kui ka majanduse ja majanduskasvu heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada saastekvootidega kauplemise süsteemi reformimist käsitleva raporti poolt, kuigi leiame põhimõtteliselt, et kliimapaketi sihid on iseenesest liiga madalale seatud. EL peab rohkem ette võtma, et kliimamuutusest tulenevate probleemidega toime tulla. Kuid me usume, et muudetud süsteem võib moodustada väga olulise osa toimingutest, mis tuleb ära teha.

Me oleme pettunud, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi kompromiss ei anna piisavaid tagatisi selle kohta, et osa oksjonitest saadavast tulust suunatakse kliimamuutusega võitlemiseks arenguriikides. Me leiame ka, et saastekvootide oksjonid oleks pidanud sätestama ulatuslikemana ja puhta arengu mehhanismi kasutamist oleks pidanud rohkem piirama.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel selle üle, et heitkogustega kauplemise süsteemi on muudetud, samuti selle üle, et kliimamuutusega võitlemise ning Euroopa tööstusharude konkurentsivõime parandamise ja töökohtade säilitamise eesmärkide vahel on saavutatud kompromiss.

Tahan juhtida tähelepanu sellele, et esimesel lugemisel kokkuleppe saavutamise nimel kiiresti läbi viidud kaasotsustamismenetluses ei järgitud täielikult demokraatliku läbipaistvuse põhimõtet ning Euroopa Parlament leidis ennast olukorras, kus tuli hääletada mingis mõttes juba tehtu üle.

Sellest hoolimata teeb Avril Doyle’i ettepanek mulle heameelt, sest selles suhtutakse paindlikult sektoritesse, kus on süsinikdioksiidi lekke oht. Me peame vältima töökohtade kadumist selle tõttu, et tööstusharud kolivad piirkondadesse, kus heitkoguste vähendamise pärast nii palju ei muretseta, kuid me ei tohi ka kahjustada antud direktiivi eesmärki.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin täna selle vastu, et parlament nõustuks ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi.

Ma ei nõustu üldse Euroopa tasandil välja pakutud lahendustega. Nõukogu eesmärk vähendada 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside kogu heidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 20% või isegi 30%, kui teised arenenud riigid võtavad endale samalaadse heitkoguste vähendamise kohustuse, on halb käik, mis toob Euroopa, sealhulgas Poola tööstusele ja tarbijatele kaasa ebasoodsaid tagajärgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu ainus kindel eesmärk on vähendada oma heitkoguseid 2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes 20%. Praeguse ajaga võrreldes tähendaks see heitkoguste vähendamist ligikaudu 12%. Võttes arvesse tõsiasja, et kahe kolmandiku ulatuses saab heitkoguseid vähendada süsinikdioksiidi tasaarvestamise meetoditega, s.t ostes saastekvoote rahvusvaheliselt turult, siis on EL võtnud eesmärgiks saavutada oma territooriumil heitkoguste vähendamise vaid 4% võrra. Sellest ei piisa rahvusvaheliste läbirääkimistega edasiliikumiseks.

Tahan juhtida tähelepanu ka teisele kompromissi puudusele. Pole võetud ühtegi kindlat kohustust toetada arenguriike nende püüetes vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. EL on lihtsalt võtnud vabatahtlikult eesmärgiks kasutada poolt saasteõiguste oksjoni tuludest kliima heaks. See tulu väheneb, sest tootjatele on tehtud palju erandeid. Kompromissis on sätestatud, et osa sellest rahast võidakse kasutada nende Euroopa riikide ja arenguriikide toetamiseks, kes seda soovivad. Tegemist on täielikult vabatahtlikkusel põhineva kohustusega. See on väga väike kohustus küsimuses, mis on rahvusvahelistel läbirääkimistel siiski ülimalt tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) EL uhkeldab oma juhtiva rolliga keskkonnakaitse valdkonnas, aga tegelikult tahab ta olla juhtiv kapitalihuvide kaitsja. Tippkohtumisel tehtud otsuste ning nõukogu ja komisjoni heitkoguste vähendamist käsitlevate direktiivide paketiga propageeritakse niinimetatud rohelist majandust kui viisi, kuidas saada üle kapitali liigsest kuhjumisest ja kriisist. Sellega antakse monopolidele uusi kasumi teenimise võimalusi ja tugevdatakse imperialismi laienemist.

Kindlustatakse heitkogustega kauplemist, mis on mitmekordistanud monopolide kasumit, kuid jätnud keskkonna kaitseta. Autotööstusel lubatakse enne 2019. aastat meetmeid mitte võtta. Välistatakse energiatootmist käsitlevate määruste ja paljude muude õigusaktide kohaldamine nende ettevõtjate suhtes, keda mõjutab rahvusvaheline konkurents. Pikka aega kehtivaid erandeid tehakse ka uutele liikmesriikidele ja Itaaliale. Soodustatakse toiduks kasvatatavate kultuuride asendamist energiakultuuridega. Suurettevõtjatele antakse saasteõigused tasuta. Tulu ei pea kasutama keskkonnaalase töö rahastamiseks.

Töötajad ei jõua ära oodata, millal EL ja keskkonda karistamatult saastavad ettevõtjad keskkonda kaitsma hakkavad. Nad saavad ennast tegelikult kaitsta vaid isemajandamise ja rahvavõimu raames peetava võitlusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Christian Ehler (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Minu „ei” ei tähenda, et ma pole nõus tõhusa oksjoneid hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi, ELi kliimakaitse sihtide või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rahastamisega. Mitmed varasemad hääletused ja minu raport süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisobjektide kohta on näidanud väga selgelt, et ma toetan neid. Kuid minu piirkonna Brandenburgi jaoks tähendab antud dokument kõlvatut konkurentsi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning suuremat energiahindade tõusu, kui kliimakaitse sihtide saavutamiseks vaja on. Et tagada oma kodanikele varustuskindlus, peab meie energiaallikate hulgas olema kivisüsi ning me tahame võimaldada keskkonnahoidlikku kivisöekasutust, rakendades tulevikus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat. Nõukoguga sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tehti lõplik otsus pärast ainult üht lugemist, tähendab, et sügavad kahtlused on jäänud hajutamata ja muid häid lahendusi pole olnud võimalik välja pakkuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi võib pooldada seetõttu, et atmosfääris toimuvad ja kliimat mõjutada võivad keemilised muutused panevad muretsema (ettevaatuspõhimõte), ning seetõttu, et fossiilkütuseid on piiratud hulgal ja neid kasutatakse ebamõistlikult, on süsteemil siiski kahtlusi tekitavaid külgi.

Esiteks on saastekvootide ja nendega kauplemise küsimus vaieldav ning sellele tuleb vastu seista, sest selle mõju reaalmajandusele on suuresti teadmata. Nimelt tekitavad mitmed tehnilised lahendused endiselt palju kahtlusi ja nende kasutamine sõltub ka sellest, milliseks kujuneb paljude asjaomaste sektorite (lennundus, autotööstus, soojuse ja elektri tootmine, tsemenditööstus, tööstuskemikaalide sektor, naftakeemiasaaduste sektor ja muud suure energiatarbimisega sektorid, mida on järjest rohkem) rahaline olukord.

Teiseks saavad eeldatavasti kasu mõned kõrgtehnoloogilised tööstusharud ja teatud (ainult mõned) finantsteenuste osutajad. Fossiilkütuste tarbimise pöördumatu vähenemise põhjustab kättesaadavate allikate piiratus. Saastekvoote tuleks igale sektorile eraldada sotsiaalse hädavajaduse ja majandusliku otstarbekohasuse, mitte mõjuvõimu ja rahalise kasu alusel. Seepärast loobusime hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Rõhutada tuleb antud raporti peamist eesmärki, s.o tugevdada ja parandada saastekvootidega kauplemise süsteemi toimimist ja laiendada seda 2012. aasta järgsele ajale, sest see on üks peamisi vahendeid, mille abil saavutada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste soovitud vähenemine.

Olen selle raportiga nõus põhiliselt seetõttu, et saastekvootidega kauplemine on vajalik kvootide tõhusaks eraldamiseks ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteemist keskkonnale tuleneva soodsa mõju tagamiseks. Üks üleeuroopaline kava on alati palju parem kui 27 riiklikku kava. Lisaks sätestatakse ettepanekus automaatne ja prognoositav piirmäära muutmine, mis võimaldab täita tulevases rahvusvahelises lepingus kehtestatavaid nõudeid.

Ettepanekus on märgilise tähendusega tasuta saastekvootide koguse suurendamine. Minu arvates ei ole see kuigi hea mõte. Kuid ei tohi unustada, et heitkoguseid vähendatakse igal aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ettepanekuga võtta vastu direktiiv ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamise kohta parandatakse praegust süsteemi ja see on kogu maailma jaoks tähtis. Seepärast sain Avril Doyle’i raportit toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Kasutan juhust ja tänan kolleege hiljutise hääletuse eest, millega Euroopa Parlament näitas selgelt oma toetust minu võrdlusaluste mudelile. Olen selle poolt nüüd juba pikka aega kõnelnud ja olin esimene, kes soovitas selle kohaldamist saastekvootidega kauplemisel. Kuigi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon hääletas napilt selle vastu ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon lükkas selle märgatava häälteenamusega tagasi, on elu täis üllatusi. Nüüd kohaldatakse võrdlusalust kriteeriumina pärast seda, kui see on nõukogus läbi läinud.

Ja see ongi hea. Nii komisjoni algne ettepanek kui ka keskkonnakomisjoni poolt heitkogustega kauplemise teemal vastu võetud seisukoht olid tasakaalust väljas, sest nendega oleks Euroopa tootmine pandud maailma turgudel raskesse konkurentsiolukorda ega oleks toodud erilist kasu kliimavaldkonnas. Peale töökohtade kaotuse oleks see ilmselgelt tähendanud kahju ka keskkonnale, sest ettevõtjaid oleks sunnitud viima oma tootmise üle riikidesse, kus heitkoguste piirmäärad ei kehti.

Nüüd on see otsus avanud ukse õiglasemale ja keskkonna mõttes ettenägelikumale lähenemisviisile. Kuid kõik on endiselt lahtine ja nüüd saame kinnitust selle kohta, kes tehtud parandustest kasu lõikab.

Keskkonnaalased sihid ei muutu ja neid on raske saavutada. See ei ole tööstusele kergelt täidetav eesmärk, aga ei peagi olema.

Igal juhul on mõttetu rääkida tasuta saastekvootidest, sest võrdlusalused – mõõdupuud – on nõudlikud. Peavadki olema, sest vastasel juhul ei saa me süsteemi, mis veenaks äriühinguid püüdlema teistega võidu tehnoloogia poole, mis tekitab kõige vähem heitkoguseid.

Keskkonnakaitsjate surverühma kurtmine, et paketti on nõrgendatud, tundub mulle ausalt öeldes põhjendamatu, kui arvestada, et eesmärke täidetakse ja tööstussektorite heitkoguste ülempiir langeb. Tegemist on vastutustundetute väidetega, aga kõik ei olegi kindlasti vastutusest huvitatud. Piisab maailma jalge alla tallamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin kõnealuse raporti poolt, hoolimata paljudest selles sisalduvatest lünkadest ja kümnele uuele liikmesriigile tehtud eranditest. Miks hääletada ebatäiusliku raporti poolt? Sellepärast, et praeguse korraga võrreldes tehakse sellega siiski edusamme. Heitkogustega kauplemise süsteemis hakkab kehtima üleeuroopaline piirmäär ja liikmesriikide otsustusvõim selles vallas väheneb. Säilitatakse põhimõte, mille kohaselt antakse energiasektoris lube täielikku oksjonisüsteemi järgides. Lennundussektorile on eraldatud vaid väike protsent uutest puhta arengu mehhanismidest. Kuid kõige olulisem on muudetud süsteemi juures see, et antakse raamid suurele osale nn Kyoto-järgsest lepingust. Nüüd on meil süsteem, millega teised riigid saavad ühineda ja mida nad saavad oma heitkoguste vähendamiseks kasutada, juhul kui nad piiravad oksjonieelseid elemente ja seavad endale kaugeleulatuvad eesmärgid. Saadava tulu kasutamist jälgitakse hoolega. Liikmesriigid ei saa võtta seda kui lihtsalt oma rahakassa lisa. Tulu tuleb kasutada selleks, et aidata kaasa üleminekule vähe süsinikdioksiidi tekitavale ja säästlikule majandusele, sest maailm vajab seda.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Ma toetan seda ettepanekut, milles on leitud tasakaal kliimamuutusega seotud kaugeleulatuvate eesmärkide ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime tugevdamise ja töökohtade kaitsmise vahel. Saastekvoodid ja heitkoguste ühikute oksjonilt ostmise süsteem kehtivad elektrijaamade suhtes 2013. aastani, mil kõik uued elektrijaamad saavad oma saastekvoodid üksnes oksjonitelt. Tavatööstuse jaoks toimub üleminek täielikule saastekvootide oksjoni süsteemile 2020. aastal. Hääletasin raporti poolt sellepärast, et selle järgi on saastekvootide eraldamise üldiseks põhimõtteks oksjonisüsteem, selles piiratakse nende puhta arengu mehhanismide / ühisrakenduse ühikute arvu, mida käitis saab oma heitkoguste tasaarvestamiseks osta, ja ikkagi kaitstakse selles äriühinguid süsinikdioksiidi lekke eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Eluned Morgan (PSE), kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, sest usun, et selles säilitatakse heitkogustega kauplemise süsteemi keskkonnaalane terviklikkus ja sellega parandatakse märgatavalt praegust süsteemi, kuna tulevikus maksab saastaja heitkoguste tekitamise õiguse eest heitelubade oksjonitel. Säilitatakse siht vähendada Euroopa elektrijaamade ja rasketööstuse heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra ning see näitaja tõuseb automaatselt 30%ni, kui 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuvatel ÜRO kliimamuutuste kõnelustel sõlmitakse vastav rahvusvaheline leping. Leian ka, et töökohtade ja keskkonna vahel on leitud tasakaal. Majanduslanguse ajal on see ülitähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Niebler (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Parlamendi Baierimaa Kristliku-Sotsiaalse Liidu delegatsiooni nimel esitan alljärgneva selgituse hääletuse kohta.

EL on seadnud endale auahned kliimakaitse eesmärgid. Nende kohaselt vähendatakse 2020. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguseid 20% võrra. Neid kliimakaitse sihte ei tohiks küsimuse alla seada.

Meie kliimamuutuse vastu võitlemise püüetega peab kaasnema eesmärk koostada selged õigusaktid, et tagada majanduse planeerimiskindlus. Samuti ei tohiks Euroopa tööstust panna rahvusvahelises konkurentsis ebasoodsamasse olukorda. Lisaks tuleb ELis kehtestada ühtsed mängureeglid.

Täna hääletusele pandud direktiiv ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta ei täida ühtki nimetatud nõuet. Selgitan seda alljärgnevalt.

1. Teatud tööstusharud võivad kalduda kõrvale kohustusest osta süsinikdioksiidi saastekvoote oksjonilt. Meil on endiselt täiesti teadmata, millistest andmetest tuleb kehtestatud kriteeriumide täitmisel lähtuda.

2. Ainult liikmesriigi tasandil ja alles pärast seda, kui ELi riigiabi reguleerivaid õigusakte on muudetud, otsustatakse iga üksiku juhtumi puhul eraldi, kas käitisele hüvitatakse energiakulude suurenemine ja millises ulatuses seda tehakse.

3. Kui 2009. aastal ei sõlmita Kopenhaagenis rahvusvahelist lepingut, tähendavad süsinikdioksiidi saastekvootide oksjonid paljudele tööstusharudele lisakoormat, mida nende konkurendid väljaspool ELi kandma ei pea.

4. Suuremale osale Ida-Euroopa liikmesriikidele on tehtud erandeid süsinikdioksiidi saastekvootide oksjonimüügi kohta energiasektorile. See paneb Saksamaa ebasoodsamasse olukorda, sest erinevalt idanaabritest saab Saksamaa 48% oma elektrist kivisöel töötavatest elektrijaamadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Me ei jaga valitsuste ja komisjoni võiduhüüdeid kliimapaketi suhtes saavutatud lõpliku kompromissi puhul. ELi püüe juhtida üleilmseid jõupingutusi võitluses kliimamuutusega on tööstuse lobitöö ja konservatiivsete valitsuste surve tõttu kokku kuivanud.

Kuulus 20/2020 eesmärk on vajalik esimene samm, aga see ei ole piisavalt edasipüüdlik. Euroopa riikidele antud võimalusega osta suur osa neile „vastavatest” saasteühikutest arenguriikidest lükatakse läänemaailma ajalooline vastutus küüniliselt planeedi vaesemate elanike õlule. Paistab, et valitsused ei mõista põhimõtteliselt olukorra kriitilisust.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ei viska püssi põõsasse. Me jagame valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide muret ning nõuame endiselt, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks seataks auahnemad eesmärgid, toetataks oluliselt energia tootmist taastuvatest energiaallikatest ja koostataks siduv pikaajaline kava heitkoguste edasiseks vähendamiseks pärast Kopenhaageni konverentsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Herbert Reul (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin muudatusettepaneku tervikteksti vastu, sest minu kui parlamendiliikme arvates ei ole Euroopa Parlamendi õigusi järgitud. Euroopa Parlamendile ei antud hetkekski võimalust kujundada oma arvamust. Selle asemel anti talle tegelikult valida, kas nõustuda nõukogu kompromissiga või lükata see tagasi. See ei ole kooskõlas kaasotsustamismenetluse korraga, mille eesmärk on tagada kahe õigusloomeorgani võrdsus.

Ka kompromissi sisu suhtes on mul mitmeid kahtlusi. Näiteks toob see ELis kaasa tõsiseid turumoonutusi ja paneb tarbijate õlule lubamatu koorma. Et reformi kehtestamisega kiirustati liigselt, ei võetud enam arvesse teisi süsteeme, mille abil oleks võinud soovitud heitkoguste vähendamise saavutada. Tõsiasi, et süsteemi kehtestamise ajal ei uuritud kuidagi selle majanduslikku mõju eelkõige tarbija ostujõule, näitab veelgi selgemalt, kui vähe läbi mõeldud see kompromiss on. Euroopa Parlamendi enamusel lasub kompromissi jõustumise eest teatud vastutus, sealhulgas tulevaste põlvkondade ees.

Alternatiive ei pakutud. Need oleksid võimaldanud saavutada heitkoguste vähendamise eesmärgid murdosaga nendest kuludest, millest me praegu räägime. Sedalaadi poliitika ei kahjusta mitte üksnes majandust, vaid eelkõige ELi mainet.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – Eesmärk vähendada Euroopa elektrijaamade ja rasketööstuse heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra ja suurendada seda heitkoguste vähenemise näitajat 30%ni, kui 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuvatel ÜRO kliimamuutuste kõnelustel sõlmitakse vastav rahvusvaheline leping, väärib kiitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Toetan igati püüdeid vähendada kaasaaitamist kliimamuutusele, mis tuleneb tõenäoliselt inimtegevusest. Sellegipoolest ei toetanud me ELi heitkogustega kauplemise süsteemi puudutavat kompromissi, mis läbirääkimistel saavutati. Väga rutakas õigusloome on vastuvõetamatu ja ebademokraatlik. Ülikiire õigusloomeprotsess ja tõsiasi, et nõukogu dokumendid esitati vaid mõni päev tagasi, tähendas minu meelest seda, et põhjalik tutvumine dokumentidega ja seega ka nõuetekohase õigusakti koostamine ei olnud võimalik. See on veelgi vastuvõetamatum seetõttu, et kõnealuse õigusaktiga nähakse eurooplastele ette eriti suur rahaline koorem. Mitme uuringu kohaselt läheb kliimamuutuse ja taastuvenergia pakett maksma ligikaudu 70–100 miljardit eurot ning on oht, et terved tööstusharud kolivad mujale maailma. Ma ei saanud sellise ulatusega paketti kiirkorras heaks kiita. Nii tähtsad õigusakti ettepanekud nagu see siin peavad kujunema välja hästi korraldatud ja mitme lugemisega menetluse käigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Anders Wijkman (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik uuendamine on praeguste eeskirjadega võrreldes samm edasi. Järk-järgult hakatakse tööstusele saastekvoote oksjonitel müüma, selle asemel et jagada neid tasuta nagu praegu.

Seetõttu kavatseb EL juhul, kui järgmisel aastal sõlmitakse Kopenhaagenis edukalt kliimaleping, kohandada kliimakaitse eesmärki nii, et 2020. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärki suurendatakse 20 protsendilt 30 protsendile. Samuti kutsutakse liikmesriike üles kasutama oksjonitulusid kliimakaitse meetmete rakendamiseks Euroopas ja mujal maailmas.

Kahjuks ei ole kompromiss nii edasipüüdlik, kui olukord nõuab. Selle asemel, et minna kohe üle täielikule saastekvootide oksjoni süsteemile, kehtestatakse see süsteem etappide kaupa. Säärane leebus vähendab indu luua uusi, vähe süsinikdioksiidi tekitavaid tehnoloogiaid. See vähendab ka tulu, mis on väga vajalik, et EL saaks aidata arenguriikidel investeerida keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse, kohaneda kliimamuutusega ja kaitsta troopilisi metsi.

Aga kui heitkoguseid saab kuni poole võrra vähendada kolmandates riikides tekkivate heitkoguste vähendamise teel, on heitkogustega kauplemise süsteemil isegi enne 2020. aastat piiratud mõju.

Süsteemi puudustest hoolimata oleks olnud mõeldamatu öelda „ei”. Ma ei taha seada ohtu kogu direktiivi, millel on praeguse olukorraga võrreldes palju häid külgi.

 
  
  

– Raport: Satu Hassi (A6-0411/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada vastutuse jagamist käsitleva kompromissi vastu, sest peame täiesti vastuvõetamatuks, et isegi mitte poolt ELi heitkogustest ei pea vähendama ELis. Meie arvates on see täiesti vale märguanne ülejäänud maailmale, kes ootab, et EL haaraks ilmastiku muutustega kohanemisel juhtohjad, ja me kardame, et ELil ei ole praegu õnnestunud pakkuda selget stiimulit uue, keskkonnasäästliku tehnoloogia väljatöötamiseks. Me leiame, et see tehnoloogia on Euroopa tööhõive ja heaolu jaoks ülimalt vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – See raport käsitleb ELi 27 liikmesriigile aastateks 2013–2020 erinevate eesmärkide kehtestamist kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävates majandusvaldkondades. Need liikmesriikide eesmärgid jäävad vahemikku +20%st kuni –20%ni, võrreldes 2005. aasta heitkoguste tasemega, kusjuures Iirimaa eesmärk on –20%.

Koos hõlmavad heitkogustega kauplemise süsteem ja ülesannete jagamine 100% süsinikdioksiidi heitkogusest, mida iga riik peab 2020. aastaks vähendama.

Iirimaal on hea meel, et –20% eesmärgiga on hõlmatud rohkem süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise meetmeid, eriti süsiniku neeldajad, sest me oleme ainus riik ELis, kus on rohkem kariloomi kui inimesi, ning liikmesriikidevahelise heitkogustega kauplemise väga tulusa tasaarvestamise abil saame me – kuigi raskustega – saavutada heitkoguste 20% vähendamise eesmärgi nii, et ei vähenda oma karju.

Osale riikidele on probleemiks heitkogustega kauplemise muudetud süsteemi käsitlevad õigusaktid, teistele ülesannete jagamise kohta seatud eesmärgid. Iirimaa kuulub viimaste hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me oleme nõus, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid on vaja vähendada ja selleks tuleb kehtestada vastav süsteem. Kuid meil on tõsiseid kahtlusi väljapakutud süsteemis, mille kohta väidetakse küll, et see põhineb liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel ja vajadusel säästva majanduskasvu järele, kuid milles nõutakse, et ainult riigid peavad oma riikliku eelarve, mitte ühenduse eelarve kaudu ja vastavalt oma erinevatele arengutingimustele arve kinni maksma.

Sellega, et heitkoguseid lubatakse liikmesriikide vahel „kauplemise” teel üle kanda või kasutatakse „turuvahendajaid”, luuakse meetmed, mis suurendavad liikmesriikide majandusliku võimsuse praegust erinevust majanduslikult võimsamate kasuks.

Lisaks täidetakse märkimisväärne osa eesmärkidest kolmandate riikide arvel, mistõttu suurendatakse kõige vähem arenenud riikidele avaldatavat rahvusvahelist survet loovutada näilise abi eest osa oma suveräänsusest ja avada oma majandus ühenduse ettevõtjate investeeringutele. Kõik need meetmed on mõeldud surve avaldamiseks, et saavutada rahvusvahelise lepingu sõlmimine, mis ränga majanduskriisi taustal rõhutab kapitalistlikku arusaama antud keskkonnaküsimusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Arvestades tulevases Kyoto protokolli asendavas rahvusvahelises lepingus sätestatavat ELi tegevust kliimamuutusega võitlemisel, on ülimalt tähtis, et EL edastaks maailmale selge märguande ja võtaks kohustuse ka tegelikult oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada.

Seetõttu on komisjoni ettepanek vähendada ELi saastekvootidega kauplemise süsteemiga hõlmamata valdkondadest pärinevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 10% väga oluline.

Minu arvates on igale liikmesriigile määratud sihid, mille puhul võetakse põhilise kriteeriumina arvesse SKPd ühe elaniku kohta, õiglased.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromiss, mis ei ole küll täiuslik (näiteks seetõttu, et sellega võimaldatakse paindlikkusmehhanismide liigset kasutamist), on minu meelest üldjoontes tasakaalus ja sellepärast ma antud raporti poolt ka hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Satu Hassi raporti vastu. Sätted, mis võimaldavad liikmesriikidel tellida 80% heitkoguste vähendamisest n-ö allhanke korras, lasevad rikastel riikidel jätkata raiskavat tegevust vaesemate arenguriikide arvelt. Sellist olukorda ei peaks EL soosima.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin vastu tahtmist selle raporti vastu. Raportööril õnnestus sellesse lisada mitu olulist näitajat. Õigusakti tekstis sisaldub nüüd viide siduvale eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 30% võrra. Teadlased ütlevad, et see on vähim, mis on vaja 2020. aastaks saavutada. Kasvuhoonegaaside vähendamise rahastamine arenguriikides on suunatud +2 kraadi eesmärgi täitmiseks. Loodame, et need riigid näevad ka tegelikult natuke tõelist raha, mitte lihtsalt ilusaid lubadusi. Nüüd on meil olemas tähtaeg meretranspordi heitkoguste vähendamise eesmärgi määramiseks ja on astutud palju muid väiksemaid, kuid kasulikke samme. Kuid mul oli võimatu pooldada puhta arengu mehhanismi, mida liikmesriigid võivad 80% ulatuses kasutada kolmandates riikides, selle asemel et keskenduda heitkoguste vähendamisele oma riigi piires. Tänane hääletuse läbiviimise kord tähendas, et seda konkreetset ettepanekut ei saanud terve Euroopa Parlamendi ees proovile panna. Me oleme võimaldanud oma riikide valitsustel kergelt pääseda ja paneme taas oma töö koorma kolmandate riikide õlule. Ma ei saa seda toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (PSE), kirjalikult. – (EL) PASOKi saadikurühm toetab muu hulgas muudatusettepanekut 44 ja hääletab muudatusettepaneku 7 vastu, et tagada heitkoguste vähemalt 50protsendine vähendamine ELi-sisese tegevusega. EL peab üleilmsete läbirääkimiste eel jääma usaldusväärseks partneriks, kes ei lükka heitkoguste vähendamiseks tehtavate jõupingutuste koormat arenguriikide õlule.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, milles sätestatakse liikmesriikidele siduvad eesmärgid heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata majandusvaldkondades tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. See tähendab kõikehõlmava süsteemi tõelist edasiminekut. Heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata valdkondades kehtestatud 10% eesmärk on liikmesriikide vahel ära jagatud, arvestades nende SKPd ühe elaniku kohta. See võimaldab ülesande õiglast jaotust ja laseb vaesemate riikide kiirel majanduskasvul jätkuda. Ma toetan raportit, milles nähakse pikaajalise eesmärgina ette üldine heitkoguste vähemalt 50% vähendamine aastaks 2035 ja 60% vähendamine aastaks 2050, võrreldes 1990. aasta tasemega, sest raportis tegeldakse nii pika- kui ka lühiajaliste sihtidega, mis puudutavad puhta õhu eesmärke. Raportis sisaldub täiendav „väline heitkoguste vähendamise kohustus”, mille kaudu antakse arenguriikidele heitkoguste vähendamiseks rahalist toetust, et ükski riik ei jääks teistest maha ja et arenguriigid saaksid vajalikku finantsabi, nii et üleilmne kliimamuutustega võitlemine oleks võimalikult tõhus.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Olen algusest peale toetanud ettepanekut minna 20% eesmärgilt automaatselt üle 30% eesmärgile, kui sõlmitakse rahvusvaheline leping. Kuid eelmisel nädalal toimunud läbirääkimistel jõuti kompromissini, mille kohaselt peab üleminek nimetatud tasemele toimuma uue korra järgi.

See otsus tehti ettevaatusabinõuna, et arvestada süsiniku hinna tõusu võimalusega tulevikus. Kuid mul on hea meel teada saada, et keskmise temperatuuri enam kui kahekraadilise tõusu vältimisel jääb esmatähtsaks 30% eesmärk, nagu Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis toimunud kohtumisel kindlaks määras. Rahvusvaheline leping tähendab üleilmset pingutust kliimamuutusega võitlemiseks ja sellega kohanemiseks ning arenguriikidele antav rahaline abi motiveerib neid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise püüdlustes osalema.

Et arenguriikidele antav abi oleks tõsiseltvõetav, peab Euroopa Liit hoolitsema selle eest, et puhta arengu mehhanismi projektide rahastamisega toetataks nende riikide säästvat arengut ja osa saastekvootide oksjonitelt saadavast tulust kasutataks nende aitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Kuigi ma hääletasin saavutatud kompromissi vastu, ei kahanda see kuidagi minu tunnustust Satu Hassi asjaomasele tööle. Kuid et kokkulepe võimaldab täita peaaegu 80% kõikidest ülesannetest kolmandates riikides, on see mulle vastuvõetamatu.

Kiire arvutus näitab, et Belgial on võimalik 50–60% nõutavatest eesmärkidest täita väljaspool Euroopa Liitu. See hõlmab olulisi valdkondi, sealhulgas ehitust ja transporti. Puhta arengu mehhanismi kaudu miljonite eurode välisriiki investeerimine on majanduslikus mõttes absurdne, kui oma riigis on endiselt vaja hoonete korralikuks soojustamiseks või vähe süsinikdioksiidi tekitavale liiklusele keskenduva transpordipoliitika kujundamiseks palju ära teha. Peale selle pole mingisugust tagatist selle kohta, et projektid, millesse välisriigis investeeritakse, on kvaliteetsed.

Veelgi enam – pole kindlust, et puhta arengu mehhanismi kaudu tehtavad investeeringud tegelikult midagi muudavad. Samuti on ebaeetiline osta kõige kergemate ülesannete täitmist sisse kolmandatest riikidest. See on uue koloniaalpoliitika vorm, mis ohustab sellisena kolmandate riikide seisundit, nii et nad peavad hiljem täitma uusi, kallimaid ülesandeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Anders Wijkman (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Ma otsustasin ülesannete jagamist käsitleva direktiivi hääletamisest loobuda. Peamine põhjus seisneb selles, et nimetatud direktiiviga edastatakse ülejäänud maailmale vale märguanne, kui EL saab kuni 2020. aastani vähendada ligikaudu 70% oma heitkogustest ELi-välistes riikides.

Tuleb rohkem teha, et aidata arenguriikidel vähe süsinikdioksiidi tekitavasse tehnoloogiasse investeerida. Kuid selline abi ei tohiks olla peamine alternatiiv heitkoguste vähendamisele kodumaal, vaid peaks seda pigem täiendama. Me ei saa endale lubada valikut, kas anda endale võimalus vältida ohtlikku kliimamuutust või mitte. Meil ei ole selleks aegagi.

Kodumaal vajalike muudatuste edasilükkamine 2020. aasta järgsele ajale on kahjulik. Me peame kohe algust tegema, kui tahame, et meil oleks üldse võimalik saavutada 2050. aastaks peaaegu nullilähedased heitkogused. Tööstusel on vaja tugevaid stiimuleid energia, transpordi, ehituse, tööstusliku tootmise ja muude valdkondade nõutavaks ümberkujundamiseks.

Selles suhtes on ettepanek kaubandusega mitte tegelevate valdkondade jaoks liiga nõrk. Seetõttu otsustasin loobuda paketi seda osa hääletamast. Vastuhääl oleks ohustanud tervet paketti ja seda riski ei tahtnud ma võtta. Muidu on direktiivil praeguse olukorraga võrreldes mitmeid häid külgi. Pealegi on tegemist maailma esimese õigusaktiga, milles sätestatakse kohustuslik heitkoguste vähendamine kõikides valdkondades, mida heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma.

 
  
  

– Raport: Chris Davies (A6-0414/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Niinimetatud kliima- ja energiapaketis sisaldub ka ettepanek võtta vastu direktiiv süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta. Geoloogilise säilitamise eesmärk on luua alternatiiv süsinikdioksiidi atmosfääri eraldumisele, sidudes selle püsivalt maa all.

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks kõik uued elektrijaamad ehitada nii, et neid oleks võimalik varustada süsinikdioksiidi kogumise seadmetega. Kuigi see tehnoloogia on vaieldav, võib see aidata saavutada negatiivset heidet, mis täiendab taastuvenergia kasutamist. Raportöör leiab, et prioriteediks peab siiski olema selle kasutamine kivisöega seotud probleemi lahendamiseks, sest kivisüsi annab 24% Euroopa süsinikdioksiidi heitest.

Ehkki meis tekitasid kahtlust teatud tehniliselt vaieldavad muudatusettepanekud, hääletasime Euroopa Parlamendi seisukoha poolt. Kuid me peame seda seisukohta liikmesriikide iseseisvust arvestades ülereguleerivaks, eriti valdkonnas, kus teaduslikud ja tehnilised teadmised on endiselt üsna piiratud. Kahjuks ei ole vajalikku rõhku pandud tohututele teadusuuringutele ning arendus- ja näidistegevusele, mis tuleb veel läbi viia. Seetõttu on väljapakutud ajakavad liiga nõudlikud, kui just mõne aasta jooksul ei kiideta heaks tõeliselt ulatuslikku rahastamist riiklikest vahenditest.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kliimamuutuse leevendamise abinõuna ELis on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia väga paljulubav. Kuid seda ei tohiks tuua ettekäändeks, et lasta käed rüppe ja vähendada püüdeid muuta Euroopa elektritootmine keskkonnasäästlikumaks.

Chris Daviese raport on väga tasakaalukas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromiss vastab täielikult ELi vajadustele.

Eriti tähtis on 12 näidisprojekti rakendamine. Nende projektide keskpika perioodi tulemused aitavad ELil võtta see tehnoloogia kasutusele majanduslikult ja keskkonnaalaselt tõhusamal moel.

Lõpetuseks – arvestades paljusid püsinud kahtlusi, eriti ebakindlust selle pärast, kas kõikides liikmesriikides on olemas piisavad säilituskohad, on süsinikdioksiidi kolmandatesse riikidesse eksportimise küsimuse ülevaatamise võimalus (artikli 35 a lõige 2) ning samuti see, et ettevõtjaid ei sunnita süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat rakendama (artikkel 32), minu meelest väga hea.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin Chris Daviese süsinikdioksiidi säilitamist käsitleva raporti poolt. Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on kujunemisjärgus tehnoloogia ja selleks, et hinnata selle võimalusi globaalsoojenemisega võitlemisel, on väga vaja veel teadusuuringuid teha. Direktiivi eelnõus sätestatakse kindel õiguslik alus, millele see tehnoloogia rajada, ja ma arvan, et Šotimaal on selle valdkonna arendamisel suur roll.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Andsin oma poolthääle sellele raportile, millega tagatakse inimeste tervise ja keskkonna igakülgne ohutus. Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitleva direktiiviga kehtestatakse õiguslik raamistik uue tehnoloogia kasutamiseks ja olulised ohutusnõuded. See pole tähtis mitte üksnes keskkonna kaitsmiseks, vaid ka selleks, et tagada investoritele uute projektide väljatöötamisel õiguskindlus.

Kuid oluline on, et me ei kalduks selle raporti tõttu kõrvale peamisest eesmärgist, milleks on taastuvenergia edasine kasutuselevõtmine ja energiatõhususe jätkuv parandamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kliimamuutust põhjustava süsinikdioksiidi säilitamise uusi tehnoloogiaid ei tohi edendada hästi juurdunud tehnoloogiate arvelt, mille toimivus on tõendatud. Näiteks puutumatud rabad neelavad süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi, kuid turbatootmise ja soo kuivendamise tõttu muutuvad nad võimsateks kasvuhoonegaaside tekitajateks. Troopiliste metsade põletamine biokütuste tootmise eesmärgil kallutab kliima tasakaalu samuti valele poole.

Biokütustega juhtunust peame õppima, et head kavatsused võivad vägagi sageli meie endi vastu pöörduda. Uued tehnoloogilised võimalused ei ole kaugeltki valmis ja nende tagajärgi pole võimalik ette näha. Seetõttu loobusin täna hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Eluned Morgan (PSE), kirjalikult. Raportiga hõlmatud üheksa miljardi euro suurune fond, mille eesmärk on muuta kivisöel töötavad elektrijaamad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise arendamise teel keskkonnahoidlikuks, pakub Walesi kivisöetööstusele põnevaid võimalusi. Sellest juhusest tuleb kinni haarata, et Wales asuks selle uue tehnoloogia vallas juhtima ja leiaks tulutoova ekspordituru võimalused. Euroopa peab selles valdkonnas juhtohjad haarama, sest kivisöe probleemile on vaja lahendus leida, arvestades eriti seda, et eelduste kohaselt suureneb kivisöe tootmine maailmas järgmise 20 aasta jooksul 60%.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Süsinikdioksiidi kogumiseks ja geoloogiliseks säilitamiseks kasutatava tehnoloogia edendamine aitab mitmekesistada tõhusaid energiaallikaid ja toetada võitlust kliimamuutusega. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamisest ei piisa, et saavutada 2050. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemine 50% võrra, kui selle eesmärgi täitmiseks ei kaaluta lisaks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte.

See on Euroopa Liidu jaoks probleem, arvestades süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmetesse tehtavate kapitaliinvesteeringute suurenenud kulusid, mis, tõsi küll, vähenevad siis, kui vastavaid seadmeid hakatakse laialdaselt kasutama. Seetõttu ei ole näidisprojektid kohustuslikud, sest nad sõltuvad suuresti süsiniku ja tehnoloogia hinnast. Kuid EL on astunud suure sammu, et leida teisi lahendusi, mis aitavad kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Selliste tulevikuprojektide rakendamine julgustab ka teisi peale ELi riikide neid tehnoloogilisi võimalusi kasutama.

 
  
  

– Raport: Dorette Corbey (A6-0496/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Üks keskkonnahoidlikumaid transpordiviise on veetransport. Raport käsitleb siseveelaevu, aga ma leian, et seda transpordiviisi ei saa eraldada laiemast meretranspordist. Kaks veetranspordi liiki on sisevee- ja meretransport ning need mõlemad on energiatõhusad.

Toote vedu mööda vett tekitab ligikaudu ühe protsendi (1%) sellest süsinikdioksiidist, mida tekitab sama asja vedu sama suure vahemaa taha õhutranspordiga.

Me peame seda liiki transporti mõjutavaid õigusakte koostades olema ettevaatlikud. Me ei tohi tööstust üle koormata, kui jutt on laevatamisest ning siseveelaevadest ja -praamidest, sest lõpptulemus võib osutuda vastupidiseks sellele, mida me tahtsime. Kui vee- ja meretransport muutub konkurentsivõimetuks, võivad tavapäraseks saada muud transpordivahendid. Kõikide teiste variantide puhul on süsinikdioksiidi mõju suurem. Lõpuks oleme selle asemel, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kehtestanud eeskirjad ja määrused, mis kokkuvõttes nurjavad meie ettepanekute üldise eesmärgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle Dorette Corbey raportile, mis käsitleb auto- ja siseveetranspordis tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalvet ja vähendamist, sest minu meelest on õhukvaliteedi parandamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine kliimamuutusega võitlemisel ja terviseriskide vähendamisel kaks ülitähtsat tegevust.

Usun, et selle direktiivi vastuvõtmine on väga oluline ning see aitab vähendada süsinikdioksiidi teket transpordisektoris, eelkõige nii, et ärgitab välja töötama keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja määrab konkreetsed nõuded tootmisel tekkivate süsinikdioksiidi heitkoguste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle kliima- ja energiapaketti kuuluva raporti eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja aidata võidelda kliimamuutusega, nii et vähendatakse transpordisektoris kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Senini on vastav direktiiv reguleerinud vaid kütuse kvaliteeti. Kuid muudatusettepanekuga nähakse ette kütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside kohustuslik vähendamine.

Kokkuvõttes on raportöör teinud ära olulise töö ning esitanud muudatusettepanekud, mis meie arvates on head, üldiselt õiged ja nõuetekohaselt põhjendatud ning mille eesmärk on tagada nõudlike, kuid mõistlike sihtide seadmisega direktiivi parim tõhusus ja võrdsed konkurentsitingimused. Lisaks on tähtis, et direktiiv oleks tehnoloogilises mõttes neutraalne, s.t sellega ei tohiks eriliselt soodustada teatud kindla kütuse või tehnoloogia kasutamist.

Seetõttu hääletasime selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) See raport on väga oluline, sest ühe dokumendiga tahetakse esiteks parandada õhukvaliteeti, vähendades õhusaastet, eelkõige väga mürgiste ja saastavate ainete heidet, ning teiseks aidata võidelda kliimamuutusega, vähendades transpordisektoris kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Esimest korda kehtestatakse elutsükli analüüsi (kaevandamine, tootmine, transport, tarnimine ja lõppkasutus) põhjal konkreetse toote (kütuse) heitkoguse vähendamise eesmärk. See näitab, kui oluline see direktiiv on.

Ma olen rahul Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkuleppega ning toonitan tõsiasja, et biokütuste tootmisel ja kasutamisel tagatakse säästlikkus, mis on direktiivi rakendatavuse seisukohalt väga oluline.

Kütusekvaliteedi direktiivist saab võitluses kliimamuutuse vastu määrava tähtsusega vahend.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Mina hääletasin Dorette Corbey raporti poolt. Euroopal on kasvuhoonegaaside üleilmsel vähendamisel määrav roll ja kütusetarnijatele siduvate kohustuste kehtestamine aitab heitkoguste vähendamisele suuresti kaasa.

 
  
MPphoto
 
 

  Erika Mann (PSE), kirjalikult. – Oma selgituses hääletuse kohta tahan kiita kütusekvaliteedi direktiivi raportööri Dorette Corbeyt. Tal on õnnestunud hõlmata lõpliku kompromissiga paljusid Euroopa Parlamendi nõudmisi.

Euroopa Liidu poliitika ja õigusaktid peavad põhinema kindlatel teaduslikel tõenditel. See on nõue, mis tuleneb nii ELi õigusest kui ka ELi kaubanduskohustustest. Minu kui kaubanduskomisjoni liikmega võtavad kaubanduspartnerid tihti ühendust, kui EL tundub kehtestavat eeskirju meelevaldsetest või poliitilistest kaalutlustest lähtuvalt, selle asemel et viidata teaduslikele järeldustele.

Seetõttu on mul hea meel, et kütusekvaliteeti käsitlev muudetud direktiiv ei sisalda varasemat ettepanekut keelustada kütuselisand MMT. Muudetud direktiivis nähakse ette MMT jätkuv kasutamine, tunnistades sellega teaduslikke järeldusi, milleni on jõudnud suured kaubanduspartnerid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Samuti on oluline, et muudetud direktiiviga kohustatakse ELi viima läbi teadusuuringu. Olen veendunud, et MMT piirangud peavad põhinema teadusel, ning seda nõutakse ka ELi ja rahvusvahelises õiguses.

Et teised riigid kujundavad oma kütusenorme sageli Euroopa omade järgi, on väga tähtis, et EL tagaks oma kütusealaste õigusaktide põhinemise kindlatele teaduslikele tõenditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Oma püüdlustes vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid toetame me troopiliste biokütuste ostmist. Selliselt täidame Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi vaid pinnapealselt ja tegelikult muudame probleemi hullemaks. Arvestades, et uuringute kohaselt seovad troopilised metsad kuni 46% maailmas olevast elusorganismidest pärinevast süsinikust ja 25% kogu süsinikdioksiidi heitkogusest tuleneb metsade hävitamisest, on ELi arvutused täiesti valed.

Kogu selles süsinikdioksiidi heitkoguste teemalises arutelus oleme kaotanud silmist tervikpildi, sest arvesse tuleb võtta näiteks ka puidu põletamisest tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks ei paista olevat veel täit selgust selles, millisel määral sobivad praegused mootorisüsteemid biokütuste kasutamiseks. Kogu süsteem on poolküps ja seetõttu loobusin ma seda raportit hääletamast.

 
  
  

– Raport: Guido Sacconi (A6-0419/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Me suhtume sõiduautode heitenorme käsitlevasse ettepanekusse kriitiliselt. Me oleksime tahtnud näha kaugeleulatuvamat ettepanekut karmimate trahvide, lühema rakendusaja ja selgema pikaajalise eesmärgiga. Meile ei meeldi ka asjaolu, et etanooli hinnalangus on nii väike, et ei motiveeri eriti investeerima, kuigi etanool aitab heitkoguseid vähendada.

Kuid me otsustasime hääletada ettepaneku kui terviku poolt, sest usume, et selle tagasilükkamine tooks kaasa veel hilisema keskkonnaalaste eeskirjade kehtestamise autotööstusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Marie Beaupuy (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle ettepaneku vastu, mida käsitleb Guido Sacconi raport uute sõiduautode heitenormide kohta, et väljendada avalikult kahetsust selle pärast, et me ei jõudnud keskkonna jaoks soodsamale kokkuleppele. Sellele vaatamata tahan, et suurema osa parlamendiliikmete poolthääled võimaldaksid meil anda kiiresti esimesed vastused ning viiksid meid seejärel järgmiste aastate jooksul otsusteni, mis on kooskõlas meie planeedi ja majanduse vajadustega, arvestades eriti olukorda autotööstuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Väljapakutud kompromiss ei ole rahuldav vastus.

Mul on kahju, et autodest pärineva süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärk jääb Euroopa Parlamendi taotletud normidele alla. Veelgi enam – selle eesmärgi kohta viiakse läbi mõjuhinnang. Nende kahe otsusega liigutakse vales suunas. Meil on vaja hoopis rangeid heitenorme nii pikas kui ka lühikeses plaanis ning need normid ei tohi muutuda.

Lisaks karistab konkreetne tootjate tekitatavate heitkoguste vähendamise eesmärk just neid, kes on juba kõige eeskujulikumad. Eesmärkide täitmatajätmise korral kohaldatavate sanktsioonide süsteem ei soosi neid, kes on töötanud välja keskkonnahoidlikumad sõidukid. Selle õigusakti paradoks seisneb selles, et ta karistab kõige vähem neid, kes saastavad kõige rohkem. Tegelikult oleks sellega pidanud tunnustama ja toetama neid, kes on kõige eeskujulikumad.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin uute sõiduautode heitenorme käsitleva Guido Sacconi raporti poolt. Arvestades, et autotransport tekitab 12% kogu Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heitkogusest, arvan, et see määrus, mis ei ole küll kliima- ja energiapaketi osa, aitab väga palju kaasa, et EL täidaks oma eesmärgi vähendada kasvuhoonegaase 2020. aastaks 20% võrra.

Kiidan raportööri otsustavuse eest nõukogu ja komisjoniga peetud läbirääkimistel. Nende tulemuseks oli tugev ja tasakaalukas kokkulepe, mis toob kasu nii autotööstusele kui ka tarbijatele ning eelkõige kaitseb keskkonda. Seega on tegemist nõudliku, kuid paindliku mudeliga, mille abil püütakse saavutada saasteainete heite vähendamise eesmärgid ja samas võimaldatakse autotööstuses tegutsevatel ettevõtjatel sellega järk-järgult kohaneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Ferreira (PSE), kirjalikult. – (FR) Loobusin sõiduautode süsinikdioksiidi heitenorme käsitlevat raportit hääletamast, sest leian, et selles ei võeta piisavalt arvesse sõidukipargi mõju kliimamuutusele.

Pooldada oleks tulnud auahnemaid eesmärke, näiteks neid, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis. Neil eesmärkidel ei oleks saanud Euroopa autotööstuse jaoks negatiivseid tagajärgi olla.

Selle aasta automüügi kehvad näitajad seonduvad eelkõige Prantsusmaa ja Euroopa kodanike ostujõuga ning kindlasti mitte ühe õigusaktiga, mis isegi ei kehti enam.

Peale selle ei tohi me unustada, et osa trahvisummasid tagastatakse autotootjatele, et aidata neil uurimisprogramme rahastada.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Maanteetranspordisektor on ELis suuruselt teine kasvuhoonegaase õhku paiskav sektor, kusjuures veelgi olulisem on see, et heitkoguste maht kasvab jätkuvalt. Autotööstuse tehnoloogia abil saavutatud oluline edasiminek pole olnud liikluse ja autode suuruse kasvu mõju tasakaalustamiseks piisav.

Ettepanek võtta vastu määrus vastab ELi vaimsusele ja eesmärkidele, eriti eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2020. aastaks vähemalt 20% võrra.

Minu meelest on suurepärane, et ettepanekuga nähakse ette ülesannete jaotamine ja igale tootjale määratakse konkreetne siht.

Eesmärgid täitmata jätvate tootjate suhtes kohaldatavad sanktsioonid on minu arvates samuti väga olulised.

Praegust olukorda arvestades on saavutatud kokkulepe ELi jaoks üldiselt hea. Kindlasti aitab see määrus Euroopa Liidul täita eesmärke, mille ta on kliimamuutusega võitlemiseks endale seadnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin Guido Sacconi uute autode süsinikdioksiidi heitenorme käsitleva raporti poolt. Kuigi kompromiss ei ole nii kaugeleulatuv, kui see oleks ideaalis võinud olla, seatakse selles autotootjatele siiski olulisi eesmärke ja sellel on oma osa globaalsoojenemisega võitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (PSE), kirjalikult. (EL) PASOKi saadikurühm toetab muu hulgas muudatusettepanekut 50 sest soovib tagada, et alates 2020. aastast oleks õiguslikult siduv pikaajaline eesmärk – 95 g CO2/km. Saadikurühm hääletab muudatusettepaneku 2 vastu, sest sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähenemine tuleb rahvatervise ja keskkonna huvides saavutada kohe.

 
  
MPphoto
 
 

  Kurt Joachim Lauk (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Tahan Saksamaa Kristlikku-Sotsiaalset Liitu esindavate Euroopa Parlamendi Baden-Württembergi saadikute nimel anda alljärgneva selgituse hääletuse kohta. Me hääletasime ettepaneku poolt võtta vastu määrus, kuigi meil oli tugevaid kahtlusi. Ühest küljest on õige õhutada autotööstust süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendama ja sellepärast hääletasime ettepaneku poolt. Teisest küljest tahame kasutada võimalust selgitada oma kahtlusi, mida näitlikustavad kolm järgmist punkti.

1. Heitkoguste vähendamiseks välja pakutud meetmed ei esita kõikidele Euroopa tootjatele võrdseid nõudmisi, vaid mõjutavad eelkõige suurte sõidukite tootjaid, kes on ühtlasi uuenduste tegijad. See lööb Saksamaa tootjaid valusamini kui teisi ELi tootjaid.

2. Siiani ei ole mõju hinnatud. Esimene projekt, milles sätestati piirväärtuse 80% tõusumäär (erinevalt praegusest 60% tõusumäärast), on tagasi võetud.

3. Trahvid, eriti neljanda etapi trahvid, on kehtestatud meelevaldselt. See toob kaasa süsinikdioksiidi kaks eri hinnataset – börsil kehtiva turuhinna ja autotööstusele kehtestatud meelevaldse hinna.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Hääletasin selle määruse poolt, mis on tähtis osa ELi kliimamuutuse paketist ja milles sätestatakse esmakordselt tootjatele õiguslikud nõuded vähendada kõikide ELis müüdavate autode (sõltumata sellest, kus need on toodetud) süsinikdioksiidi heitkogust. Uue autopargi keskmine süsinikdioksiidi heitkogus peaks alates 2012. aastast olema 120 g CO2/km. See eesmärk on jaotatud nii, et süsinikdioksiidi heidet vähendatakse kuni 130 grammini kilomeetri kohta mootoritehnoloogia parandamise abil ja veel 10 g peaks tulenema ökoinnovatsioonist, näiteks uutest kliimaseadme mudelitest. Määrus on paindlik ja selles on tootja eesmärki arvestatud tema autopargi keskmisena, mis tähendab, et tootja saab rohkem saastava auto heitkogust tasakaalustada vähem saastava auto heitkogusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Eluned Morgan (PSE), kirjalikult. – Transpordist pärinev süsinikdioksiid moodustab 21% meie süsinikdioksiidi heitkogusest. Seetõttu on väga vaja kehtestada autotööstusele nõudlikud eesmärgid, et tagada autotööstuse poolt vabatahtlikult võetud eesmärgi täitmine, mida ta varem pole suutnud teha. Sellega, et näeme Euroopa 500 miljoni võimaliku kliendi jaoks ette kõrged normid, sätestame ühtlasi üleilmsed normid, mida mujal maailmas peaks järgitama. Olukorras, kus maailma autotööstuse tootmisvõimus on liiga suur, peab Euroopa asuma juhtivale kohale keskkonnasäästlike autode tootmisel, sest tarbijate pilgud pöörduvad tulevikus tõenäoliselt nende poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Niebler (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Praegune majanduskriis on eriti valusalt löönud autotööstust. Suurem osa Saksamaa autotehastest saatis töötajad kohustuslikule jõulupuhkusele juba detsembri alguses.

Täna vastu võetud määruse tõttu peab Saksamaa ja eelkõige Baieri autotööstus läbima veel ühe raske vastupidavusproovi, mis nõuab suurt pingutust.

Seetõttu on meil hea meel märkida, et nimetatud tööstusele on heitkoguste vähendamise kohta kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks kehtestatud pikaajalised üleminekunormid.

Näiteks hakkavad nõudmised kehtima etappide kaupa. Kõigepealt peab 2012. aastal vaid 65% ELis registreeritud uutest autodest vastama kokkulepitud keskmisele ülemmäärale, milleks on 120 grammi süsinikdioksiidi kilomeetri kohta. 2015. aastaks peavad kõik uued autod seda eesmärki täitma. Peale selle võib sihttaseme vähendamisele kuni seitsme grammi ulatuses kaasa aidata ökoinnovatsioon, näiteks päikesepatareidega katus ja säästlikud kliimaseadmed.

Kahjuks aga edastatakse raportis sihtväärtuste täitmatajätmise eest ette nähtud trahvidega vale sõnum, sest sihtväärtuste ületamise eest nelja või enama grammi võrra määratakse trahv 95 eurot grammi kohta. Võrreldes heitkogustega kauplemise süsteemis kehtivate süsinikdioksiidi hindadega on selline autotööstuse kohustus ebavajalik ja ülemäärane.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN), kirjalikult. – (GA) Esitasin antud teemal arvamuse transpordikomisjonile. Selle komisjoni liikmete vaated olid nii erinevad, et meil ei õnnestunud vastu võtta ühtki teksti.

Arvan, et suurem osa Euroopa Komisjoni dokumendist oli õiglane ja realistlik, kuigi puudus üks väga oluline osa – õigusaktis oleks tulnud sätestada keskmise pikkusega kuni pikaajaline eesmärk.

Loomulikult mõistan, et muretsetakse töökohtade pärast, aga me peame olema edasipüüdlikud. Meil on kohus kaitsta maailma tulevaste põlvkondade jaoks ja selleks peame olema valmis tegema raskeid otsuseid.

Antud keskkonnahoidlikud eesmärgid on realistlikud. Viimasel ajal on saanud meile üheselt selgeks vajadus teha autotööstuses mingit laadi muudatusi. Keskkonnaalane reform, mis tuleb ambitsioonikate õigusaktide abil läbi viia, ei ole mitte üksnes meie kohus, vaid ka võimalus. See on võimalus suurendada toetust autotööstuse uurimis- ja arendustegevusele, luua töökohti ja alustada selles sektoris uut ajajärku. Säästev areng ei tule kasuks mitte üksnes meie planeedile. See võib tõenäoliselt osutuda kasulikuks ka majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit ei tohi kliimamuutuse tagajärgedega võitlemise käigus vaadata mööda sõiduautode tekitatavatest heitkogustest ja nende kahjulikust mõjust keskkonnale. Euroopa Parlament ja nõukogu on leppinud kokku, et 2020. aastaks ei tohi uue autopargi keskmine heitkogus ületada 95 g CO2/km. Praegu on autotööstus 1998. aastal sõlmitud vabatahtliku kokkuleppega võtnud endale kohustuse vähendada süsinikdioksiidi heidet 2008. aastaks 140 grammini kilomeetri kohta. Arvestades selle eesmärgi vabatahtlikkust, on heitkoguste vähendamiseks tehtud jõupingutused olnud tühised, sest heitkoguste tase vähenes 1995. aasta 186 grammilt kilomeetri kohta 2004. aastaks vaid 163 grammini kilomeetri kohta.

Uue määrusega kehtestatakse kohustuslik süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise süsteem, sealhulgas karistused nende suhtes, kes eesmärki ei täida, samuti soodustused uudse tehnoloogia loomise eest. 2014. aastaks vastab 80% autopargist normidele ja pärast 2019. aastat määratakse iga piirmäära ületava heitkoguse grammi eest trahv 95 eurot. Lõplik kompromiss tagab tasakaalu tarbijate vajaduste, keskkonnakaitse ja jätkusuutliku tööstuspoliitika vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Hääletasin sõiduautode süsinikdioksiidi heitenorme käsitlevas Guido Sacconi raportis sisalduva kompromissi vastu. Tegemist on häbiväärse dokumendiga, mis võimaldab autotootjatel taas hoida kõrvale kohustusest toota autosid, mis õgivad vähem energiat ja saastavad vähem. Seda dokumenti on koostatud enam kui kümme aastat. Alguses võideti aega sellega, et sõlmiti vabatahtlik kokkulepe, mida ei järgitud. Nüüdne kokkulepe on järjekordne aja viitmise viis. Trahvid on põlastusväärselt väikesed.

Süsinikdioksiidi heitenorm 95 g/km hakkab kehtima 1. jaanuaril 2020. 1996. aastal lepiti tööstusharus kokku, et 2008. aastaks on suurim heitkogus 140 g. Milline on tegelikkus? Praegu on keskmine heitkogus 162 g.

Tõsi on see, et alati mõeldakse lühikese aja peale. Me eelistame maksta suuri summasid korrumpeerunud või ebademokraatlikele režiimidele, selle asemel et investeerida keskkonnasäästlikesse tehnoloogilistesse uuendustesse. Väide, et meid sunnib selleks majanduskriis, on eksitav. Autotööstusel on tulevikku vaid siis, kui ta otsustab energiatõhusate ja mittesaastavate autode kasuks. Kui see tööstus on praegu hädas, ei saa ta minevikus tehtud valedes ja lühinägelikes valikutes süüdistada kedagi teist peale iseenda.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin uute sõiduautode heitenorme käsitleva Guido Sacconi raporti poolt.

Autotransport põhjustab ligikaudu 70% kõikidest transpordisektoris tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest. See kehtib eelkõige linnapiirkondade kohta, kus liiklusummikute tõttu tekib suurtes linnastutes õhusaaste. Seetõttu on väga oluline parandada uute sõiduautode heitenorme. Saavutatud kompromissiga seatakse autotootjatele nõudlikud eesmärgid, aga antakse ka aega, mida on vaja tootmisliinide uute nõuetega vastavusse viimiseks. Keskkonnasäästlike autode kohta kehtestatud preemiasüsteem on innustuseks nii tootjatele kui ka tarbijatele. Kliimamuutus aitab kaasa tarbijate eelistuste muutumisele ja tekitab uue nõudluse autode järele.

Väga vajalik on töökohtade säilitamine ja majandusarenguks eelduste loomine, eriti praeguses majandus- ja finantskriisis. Autotööstuse tähtsust tunnistatakse ka konkreetsete Euroopa majanduse elavdamise kavas sisalduvate meetmetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin poolt, hoolimata tõsistest kahtlustest. Ühest küljest on õige ärgitada autotööstust süsinikdioksiidi heidet vähendama. Teisest küljest tahame väljendada tõsiseid kahtlusi (vt eelkõige punkti 3). 1. Ettepanekus ei esitata kõikidele Euroopa tootjatele võrdseid nõudmisi, vaid see mõjutab eelkõige suurte sõidukite tootjaid, kes on ühtlasi uuenduste tegijad. See puudutab eriti Saksa tootjaid. 2. Mõju ei ole hinnatud. Esimene projekt, milles sätestati piirväärtuse 80% tõusumäär (erinevalt praegusest 60% tõusumäärast), on tagasi võetud. 3. Trahvid, eriti neljanda etapi trahvid, on kehtestatud meelevaldselt. See toob kaasa süsinikdioksiidi kaks eri hinnataset – börsil kehtiva turuhinna ja autotööstusele kehtestatud meelevaldse hinna.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. – Hääletasin õigusaktide muudetud redaktsioonide poolt – nii autode süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ettepaneku kui ka kogu kliimamuutuse paketi poolt. See on oluline samm, mis aitab Euroopal täita oma eesmärki vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20% võrra ja annab ülejäänud maailmale enne järgmise aasta Kopenhaageni kõnelusi kindlalt märku, et Euroopa suhtub asja tõsiselt.

Meil on juba olemas tehnoloogia, mis aitab meil kõnealused eesmärgid täita, ja parim näide sellest on minu valimisringkonnas Loughborough’ ülikoolis tehtav uuenduslik töö. See ülikool on üle maailma tuntud keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendajana ja hiljuti avas ta uue, Ühendkuningriigis alles teise vesinikutankla.

 
  
  

– Raportid: Claude Turmes (A6-0369/2008), Avril Doyle (A6-0406/2008), Satu Hassi (A6-0411/2008), Chris Davies (A6-0414/2008), Dorette Corbey (A6-0496/2007) ja Guido Sacconi (A6-0419/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún ja Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. – Sinn Féin peab võitlust kliimamuutusega esmatähtsaks. Me nõustume igati põhjalike muutustega, mis tuleb teha selleks, et luua keskkonnasäästlik ühiskond ja majandus. Seetõttu toetame me kohalikul, riiklikul, ELi ja ÜRO kliimakõneluste kaudu ka maailma tasemel võetavaid meetmeid, et kehtestada süsinikdioksiidi heite vähendamiseks vajalikud siduvad eesmärgid.

Täpsemalt hääletasime Avril Doyle’i heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva raporti poolt, sest selle tulemusena muutub praegune ELi heitkogustega kauplemise süsteem paremaks, vaatamata mõnedele süsteemi endaga seotud tõsistele raskustele.

Meile ei meeldi tõsiasi, et Satu Hassi raporti järgi võib ELi eesmärkide saavutamiseks suuremat osa heitkogustest tegelikult vähendada väljaspool ELi. Me loobusime seda raportit hääletamast.

Kuigi me eelistame endiselt kindlalt taastuvenergiat, pooldasime Chris Daviese raportit süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta, sest selles sätestatakse olulised ohutusmeetmed, finantstagatised ja vastutus. Meile oleks meeldinud, kui oleks sätestatud ka heitenorm. Kuid antud raportis nähakse ette selle võimaluse kaalumine.

Me hääletasime sõiduautosid käsitleva Guido Sacconi raporti vastu, sest kokkuleppega nõrgendatakse oluliselt komisjoni ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Avril Doyle’i, Satu Hassi, Claude Turmesi ja Chris Daviese raporteid hõlmava kliima- ja energiapaketi poolt, sest minu arvates on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel saavutatud kokkulepe tasakaalukas ning selles on keskkonnakaitse ja tööstuse põhjendatud huvid omavahel kooskõlas.

Kokkuleppele tuli jõuda esimesel lugemisel ehk teisisõnu õigel ajal selleks, et Euroopa Liit saaks 2009. aasta Kopenhaageni konverentsil esitada tõsiseltvõetava ettepaneku eesmärgiga sõlmida rahvusvaheline leping ja jääda kliimamuutusega võitlemisel juhtivale kohale.

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. – Hääletasin kliimamuutuse paketi poolt, sest usun, et maailm seisab väga olulisel teelahkmel. Meie ees on enneolematu elukorralduslik probleem. Kuid üksnes koostööga suudavad liikmesriigid tulemusteni jõuda. Just sellistel aegadel peab EL täitma oma kohustusi kindlameelselt ja juhtima maailma.

Seda ongi tehtud. Ükski teine riik või riikide rühm ei ole kehtestanud õiguslikult siduvat korda, millel oleks selle paketi kohaldamisala ja võimalused.

Euroopa Parlamendi roheliste esindajad on väitnud, et paketi sisu on nõrgendatud. Kuid nende soovid ei ole realistlikud. Me ei vaidle selle süsteemi keskkonnaalase tõhususe üle. Me oleme hoopis leidnud toimiva tasakaalu ka majanduslikult raskel ajal kasumit teenida sooviva tööstuse vajaduste, Euroopa sotsiaalsete nõudmiste ja meie keskkonna tuleviku vahel.

Seetõttu oli sotsiaaldemokraatide toetus sellele paketile õige ja ma toetasin seda väga hea meelega.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Täna hääletamisel olev kliimamuutuse ja energia pakett peaks näitama energeetika, majanduse ja tehnoloogia vallas toimuvat muutust.

Seda ta tõepoolest ka teeb. Mitmed väljapakutud meetmed muudavad põhjalikult liikmesriikide energiaallikaid, toovad kaasa ühise, isegi ühtse energiapoliitika, tekitavad tohutuid rahalisi kulusid, halvendavad meie tööstusharude konkurentsivõimet ja seega ka tööhõivet Euroopas, tõstavad energiahindu eratarbijate ja ettevõtete jaoks, tekitavad märkimisväärseid tagajärgi riikide eelarvetele jne.

Loomulikult on ette nähtud palju erandeid, et vältida ettevõtete ümberasumist. Kuid sellest siiski ei piisa. Praeguse laiaulatusliku ja pikaajaliseks kujuneva kriisi taustal on vaja üht üldist kaitseklauslit, mis tagaks vajaduse korral majanduse ja Euroopa töötajate huvide vähemalt ajutise eelistamise keskkonnaalaste eesmärkide ees. Tuleb ette näha ka protsessi üldine ülevaatus juhuks, kui järgmised rahvusvahelised läbirääkimised ei ole edukad, ning eelkõige juhuks, kui Ameerika Ühendriigid ja suured areneva majandusega riigid ei võta endale samas suurusjärgus kohustusi, sest sellisel juhul on Euroopa (kus tekib maailma nn kunstlikest kasvuhoonegaasidest vaid 15%) majanduslik enesetapp täiesti mõttetu.

 
  
MPphoto
 
 

  Dan Jørgensen (PSE), kirjalikult. – (DA) Taani sotsiaaldemokraadid hääletasid peaaegu kogu ELi kliimapaketi poolt, sest olgugi et mitte kõik kasutatavad meetodid ei vasta meie soovidele, seatakse sellega nõudlik eesmärk vähendada süsinikdioksiidi heitkogust 20% või 30%, sõltuvalt sellest, kas üleilmne leping sõlmitakse või mitte.

Sotsiaaldemokraadid hääletasid ülesannete jagamist (s.t näiteks põllumajanduses, transpordis ja muudes valdkondades tekkivate heitkoguste vähendamist) käsitleva ettepaneku vastu. Põhjus on see, et väga lihtne on osta heitkoguste ühikuid arenguriikidest, nii et EL saab täita isegi 60–70% oma heitkoguste vähendamise kohustusest vähendamise ühikuid maailma kõige vaesematest riikidest ostes. Tegelikkuses tähendab see, et rikkaimad riigid ostaksid end vabaks nõutavast üleminekust ühelt energiaallikalt teisele ega investeeriks tehnoloogilisse arengusse, mida tuleks teha, et täita pikaajalist eesmärki vähendada heitkoguseid 80% võrra.

Sotsiaaldemokraadid hääletasid sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguseid käsitleva ettepaneku vastu. Erinevalt Euroopa Komisjoni ettepanekust ja täiesti vastupidi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni hääletustulemustele lükataks antud ettepanekuga 2012. aastaks tööstusele esitatav nõue mitte tekitada rohkem süsinikdioksiidi kui 120 g/km veel kolme aasta võrra edasi. Autotööstuses sõlmiti juba kümme aastat tagasi vabatahtlik kokkulepe süsinikdioksiidi vähendamise kohta ja globaalsoojenemisega võitlemiseks vajalike normidega kohanemiseks on olnud väga palju aega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Noëlle Lienemann (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kliimamuutuse ja energia paketti kuuluva nelja direktiivi poolt, sest on oluline, et EL võtaks need dokumendid vastu enne 2009. aastat ja rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamist. Nende vastuvõtmise edasilükkamise tõttu hilineksid vajalikud sammud ja tekiks viivitused, kusjuures poleks sugugi kindel, et koostatakse parem dokument. Ütlesin hääletusel „jah”,

– sest kinnitati nn 3 x 20 eesmärk (kasvuhoonegaaside 20% vähendamine, tarbitava energia 20% vähendamine ja taastuvenergia 20% osakaal) ning kasvuhoonegaaside vähendamise määra tõstmine 30%ni, kui sõlmitakse ambitsioonikam rahvusvaheline leping;

– sest see on väga vajalik seetõttu, et nõukogu poolt väljapakutu on komisjoni ettepanekutest tagasihoidlikum ning tekib oht, et sellega ei saavutata määratud eesmärke, vaid hajutatakse sihid pikale ajale, tehakse palju erandeid ja antakse võimalus rahastada kasvuhoonegaaside vähendamist väljapool ELi; see lükkaks edasi meie tööstusharudes, majanduses ja arengu käigus tekkiva süsinikdioksiidi hädavajalikku vähendamist;

– ettevaatusabinõuna, sest kui edasimineku käigus eesmärke ei saavutata, peab Euroopa Parlament rakendama uut poliitikat;

– sest see on esimene samm. Olen alati arvanud, et heitkogustega kauplemise süsteemid ei muuda meie tööstust ega tegevust nii, et nende mõju keskkonnale väheneks. Me peame nägema ette märkimisväärsed eraldised teadusuuringuteks ja uuendusteks, kehtestama keskkonnaalase dumpinguga võitlemiseks piirnormid, tollitariifid ja tööstuspoliitika ning kasutama muudatustega kaasnevaid Euroopa vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuigi raportid käsitlevad kliimapaketi eri külgi, on võimalik kindlaks määrata nende üldine lähenemisviis.

Arvestades, et üldine energiatarbimise kasv jätkub ning et kõige rohkem süsinikdioksiidi tekitavad energiaallikad on ka kõige kallimad, on lihtne mõista, miks vähem süsinikdioksiidi tekitavate energiaallikate kasutuselevõtt on nii keskkonnale kui ka majandusele vajalik. Seetõttu on ülimalt tähtis investeerida energiatarbimist vähendavatesse tehnoloogiavahenditesse ja tehnilistesse lahendustesse, millega saab vähendada heitkoguseid, mis kunagi täielikult ei kao. Enim süsinikdioksiidi heidet põhjustavaid kaupu tootvad tööstusharud peavad nõuetega kohanema. Nende karistamise asemel võib ja tulebki neid julgustada tootma tehnoloogiliselt uuenduslikumaid kaupu ning teha seda eelkõige riigihanke-eeskirjade kaudu. Ka tööstusharudes, kus tootmise käigus tekib rohkelt süsinikdioksiidi, tuleb toetada teadus- ja uuendustegevust, et need muutuksid konkurentsivõimelisemateks, mitte kehtestada nende suhtes eeskirju, millega karistatakse tootmise eest ja muudetakse see Euroopas võimatuks. Lõpetuseks on ülimalt vajalik vähendada energiaallikate ja tarnijate mitmekesistamise teel energeetilist sõltuvust. Selle tegevuse käigus tuleb edendada nende energiaallikate kasutamist, mis tekitavad vähem süsinikdioksiidi.

 
  
  

– Soovitus teisele lugemisele: Alejandro Cercas (A6-0440/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Kader Arif (PSE), kirjalikult. – (FR) Tööaega käsitlev ühine seisukoht, mille nõukogu Euroopa Parlamendis hääletusele pani, oli tööliste õiguste jaoks ehtne tagasiminek ja kujutas endast tõelist ohtu Euroopa sotsiaalmudelile.

Sotsiaaldemokraadist raportööril Alejandro Cercasel, kes on kogunud endale suure toetajaskonna ja keda minagi oma häälega toetasin, on õnnestunud lõhkuda 19. sajandist pärinev konservatiivne ja tagurlik arusaam töömaailmast. Koos kõigi sotsiaaldemokraatidega toetasin ma hulka muudatusettepanekuid, mis tagavad töötajate õiguste vajaliku edasiarendamise.

Nii saavutasime kohaldamisest loobumise sätte tühistamise – see säte võimaldas inimestel minna mööda tööaja piirangust ja kehtestada kuni 65tunnine töönädal. Samamoodi arvestasime valvekorra tööaja hulka, põhjendades, et seda ei saa pidada puhkeajaks. Me saavutasime ka hüvituseks antava puhkeaja ning töö- ja pereelu ühitamise tagatised.

See ametiühingute toetusel tegutsevate Euroopa sotsiaaldemokraatide tähtis võit on võit kõikide eurooplaste jaoks. Euroopa, kus tehakse selliseid suuri sotsiaalseid edusamme nagu täna siin, on koht, kus kaitstakse oma inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Andsin oma poolthääle kõnealusele soovitusele, mille teksti kooskõlastajaks Euroopa Parlamendis oli Alejandro Cercas. Me leiame end elamas omapärastes oludes, kus finantskriis mõjutab nüüd kahjuks ka reaalmajandust. Me vajame tootmissektorile positiivset mõju avaldavaid otsuseid ning eelkõige peab Euroopa valmistuma eesseisvate uute ja raskete konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

Olen nõus üldise mõttega luua Euroopa tööaja korraldust käsitlevate õigusaktide raamistik. Selles valdkonnas on õige edendada seda, et otsuste langetamisel oleks suurem osalus tööturu osapooltel ja eelkõige Euroopa uuendusmeelsetel ametiühingutel, kes püüavad jätkuvalt pühenduda peale tööliste õiguste kaitsmise ka uuenduste läbiviimisele ja majanduskasvu tagamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Valvekorra aktiivne ja tegevusetu aeg on mitmete elukutsete esindajate, eriti arstide jaoks oluline küsimus. Valvekorra vahetuste jagamine aktiivseks ja tegevusetuks ajaks ei vasta tööaja mõistele ega põhilistele töötingimusi reguleerivatele õigusaktidele. Kas on võimalik, et keegi kontrollib, millal arst võtab oma vahetuse ajal puhkepausi või millal ta täidab oma tööülesandeid ning viib läbi hädavajalikku protseduuri, määrab ravi või kavandab järgmist operatsiooni? Pealegi tähendaks püüe sellist kontrolli teostada järelevaatajate palkamist, mis tooks kaasa mõttetud kulud. Selline käitumine ei oleks lihtsalt kooskõlas kutse-eetikaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, Michael Henry Nattrass, Jeffrey Titford ja John Whittaker (IND/DEM), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei väärtustab nõukogu ettepaneku teatud punkte, mis kaitsevad brittide õigust tööd teha, ja me hääletasime raportis sisalduvate teiste muudatusettepanekute vastu, mis konkreetselt nimetatud punkte kahjustavad.

Kuid nõukogu ettepanekus on ka palju muud, millega Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ei saa nõustuda ja mille poolt ta ei saa hääletada. Seetõttu loobume muudatusettepanekut 30 hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Louis Cottigny (PSE), kirjalikult. – (FR) Tänane hääletus Euroopa Parlamendis on äärmiselt tähtis. Maksimaalseks tööajaks Euroopas jääb 48 tundi ja see võimaldab riikidel, kus kehtib töötajate suhtes soodsam kord (näiteks Prantsusmaal, kus tööaja kestus on 35 tundi), mitte midagi muuta. Nõukogu tahtis tõsta piirmäära 65 tunnini.

Vasakpoolsed jõud ja töötajate eest seisjad, näiteks Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon, võivad selle võidu üle uhkust tunda.

Unustada ei tohi ka arste ja meditsiinitudengeid, sest ka nemad võitsid. Tervishoiutöötajate valvekorrad loetakse endiselt tööaja hulka.

Sellel hääletusel antud suur poolthäälte hulk võimaldab 27 parlamendiliikmel esitada oma seisukoht lepituskomitee 27 ministrile kindlalt ja selgelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (PSE), kirjalikult. – (FR) Praeguse kriisi taustal ning olukorras, kus töötajatel puudub sotsiaalne turvatunne, paneb nõukogu täna Euroopa Parlamendis hääletusele ühise seisukoha, mis kujutab endast tööajanormide leevendamise tõttu tõelist ohtu Euroopa sotsiaalmudeli alustaladele.

48tunnisest töönädalast kõrvalekaldumist võimaldava sätte rakendamise ja valvekorra tööaja hulka mittearvestamisega riskitakse sellega, et tekitatakse kahel kiirusel liikuv Euroopa, kus ühtedel töötajatel on oma liikmesriikides sotsiaalne kaitse olemas, aga teistel ei jää muud üle, kui nõustuda väiksemate sotsiaalsete õigustega.

Erinevalt komisjoni ja teatud Euroopa Liidu Nõukogu riikide väidetest, mille järgi on kohaldamisest loobumise vaba valik edasiminek, otsustasin mina toetada raportöör Cercase muudatusettepanekuid, mis kajastavad Euroopa Parlamendi 2004. aasta esimesel lugemisel väljendatud seisukohti.

Nimetatud muudatusettepanekute järgi tuleb kohaldamisest loobumise säte tühistada 36 kuud pärast direktiivi jõustumist, valvekorra aeg tuleb arvestada tööaja hulka (seda tunnustab ka Euroopa Kohus) ning nähakse ette hüvituseks antava puhkeaja ning töö- ja pereelu ühitamise tagatised.

 
  
MPphoto
 
 

  Brigitte Douay (PSE), kirjalikult. – (FR) Toetasin raportöör Cercase seisukohta, sest tööaja korraldus on Euroopa kodanike igapäevaelus väga oluline küsimus.

Eilne Euroopa ametiühingute massimeeleavaldus Strasbourgis näitas nende tahet töötajaid paremini kaitsta.

Mulle jäid antud raporti puhul silma mitu kaitsmist väärivat asjaolu, sealhulgas eelkõige see, et kaotatakse erandid töönädala suhtes, mis on Euroopa Liidus praegu sätestatud 48tunnisena. Nagu teisedki Euroopa sotsiaaldemokraadid, olen ma veendunud, et töö- ja pereelu ühitamine on eurooplaste heaoluks hädavajalik.

Alejandro Cercase raport koos selles sisalduvate sotsiaalsete edusammudega tähendab liikumist õiges suunas, sest sellega kaotatakse liiga liberaalsed meetmed, mida kohaldatakse osas liikmesriikides, kes sooviksid, et neid meetmeid laiendataks kogu Euroopa Liidule.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Pärast nelja aasta pikkust üritamist tööajadirektiivi muuta õnnestus nõukogul möödunud suvel jõuda ühises seisukohas kokkuleppele. Nõukogu kokkulepe sisaldab kohaldamisest loobumise võimalust, mis lubab tööturu osapooltel kalduda kõrvale direktiivis sätestatud nädala töötundide arvust. Nii kaitstakse Rootsi kollektiivlepingute mudelit. See vastab ühtlasi täielikult lähimuspõhimõttele, mille mõte on viia otsuste tegemine kodanikele nii lähedale kui võimalik.

Euroopa Parlamendi ettepanekuga kavatsetakse kõnealune kohaldamisest loobumise võimalus välja jätta. Seepärast hääletasin ma selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin nõukogu ühise seisukoha tagasilükkamise poolt, sest leian, et sellega ei austata töötajate seaduslikke õigusi. Lükates tagasi 65tunnise töönädala võimaluse, võttis Euroopa Parlament vastu selge ja mõtteka seisukoha.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tänane nõukogu lüüasaamine Euroopa Parlamendilt on tähtis saavutus töötajate võitluses. Nõukogul ei õnnestunud suruda läbi oma vastuvõetamatuid ettepanekuid tööajadirektiivi muutmise kohta, mis oleks ohustanud saja-aastase tööõigustealase võitluse käigus raskelt tulnud võite. Rõhutaksin eriliselt püüdeid pikendada keskmist töönädalat 60 ja 65 tunnini, luua selline mõiste nagu tegevusetu tööaeg, mida seetõttu ei käsitataks tööajana, ning rünnata ametiühinguliikumist. Kõik see lükati tagasi ja see tähendab kaotust ka José Sócratese juhitud Portugali sotsialistlikule valitsusele, mis jäi nõukogu ühise seisukoha suhtes erapooletuks.

Pärast tänast hääletust Euroopa Parlamendis ei saa nõukogu ettepanek jõustuda. Kuid see võib tuua uued läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. See poleks olnud võimalik, kui meie fraktsiooni esitatud ja kaitstud ettepanek nõukogu ühine seisukoht tagasi lükata oleks vastu võetud.

Seetõttu pole saavutatud olulisest võidust hoolimata lõppenud sõda nõukogu ettepaneku ja teatud reformistlike seisukohtadega, mille puhul tundub, et tulevastel läbirääkimistel ollakse valmis millegagi nõustuma.

Me jääme kindlalt oma tagasilükkava seisukoha juurde ning palume töötajatel ja nende ametiühingutel olla valvel.

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. – Hääletasin kohaldamisest loobumise võimaluse allesjätmise poolt, sest minu esmane ülesanne on eelkõige kaitsta töökohti Kesk-Inglismaa lääneosas ja tagada oma piirkonna konkurentsivõime püsimine.

Olen alati töötajate kaitsmiseks palju tööd teinud, aga leian, et inimeste valikute piiramine ei ole selleks parim viis. Olen rääkinud paljude töötajate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omanikega, kellele majanduslangus on toonud kaasa töökohtade kaotusi ja ebaõnnestumisi äritegevuses. Nad on palunud mul neile valik alles jätta. Minu kogemused on näidanud, et inimeste ületunnitöö piiramine tuleb kasuks vaid neile, kes suudavad tormi üle elada, ja oluline on, et me annaksime inimestele vahendid oma perekondade toetamiseks. Ühine seisukoht sisaldab ettevaatusabinõusid, mis välistavad töötajate ärakasutamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv on kahtlemata tüüpiline näide sellest, mida Brüsseli Euroopa peab paindlikkuseks ja kohanemisvõimeks ning julgeb nimetada sotsiaalseks – riikidele või üksikisikutele ettenähtud võimalus kohaldamisest loobuda (s.t võimalus ületada norme), kuni 78tunnine töönädal, valvekorra mittearvestamine tööaja hulka, aja arvestamine lepingu, mitte isiku järgi jne. Lühidalt kõik, mis võimaldab kriisi- ja uuesti suureneva tööpuuduse olukorras inimeste ärakasutamist ja toob kaasa töötajate vaesumise.

Seetõttu hääletasime tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, aga ka mõnede meie poliitiliste vastaste tehtud muudatusettepanekute poolt, sest meile tundus, et nendega sammutakse õiges suunas ehk need on töötajatele kasulikud.

Soovin siiski teha kaks tähelepanekut.

– Raportööri paistab kodanike endi heaolu asemel selgelt hoopis rohkem huvitavat mulje, mille Euroopa Parlament oma kodanikele jätab, kui see tema raportit kuus kuud enne valimisi vastu ei võta.

– Me peame jääma valvsaks. Nõukogus ei ole sellist enamust, mis võimaldaks kohaldamisest loobumise sätte väljajätmist, ja on oht, et täna vastu võetud raport, mis on juba kompromiss, ei jää antud küsimuses viimaseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Tööajadirektiivi muudatusettepanekute üle toimuv arutelu on tekitanud huvi paljude asjaosaliste hulgas, eelkõige ametiühingutes ja tööandjate organisatsioonides. Tänane hääletus Euroopa Parlamendis ei näita, et see arutelu oleks lõppemas, sest Euroopa Parlament võttis vastu muudatusettepanekud, millega nõukogu ettepanekud tööaja korralduse kohta lükatakse tagasi. Direktiivi eelnõu vaadatakse nüüd läbi lepitusmenetluse raames. Arvestades liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi olulisi eriarvamusi, tekivad kahtlused, kas direktiiv üldse vastu võetakse.

Kohaldamisest loobumise sätte direktiivist välja jätmine oli kindlasti kahjulik otsus. Täpsemalt võivad sellel olla ettenägematud tagajärjed tervishoiuteenuste jätkuvale osutamisele, sealhulgas Poolas. Selles küsimuses soovin rõhutada, et toetan 48 tunniga piiratud töönädalat ja võimalust seda üksnes töötaja nõusolekul pikendada. Tahan toonitada, et praegu kehtiv direktiiv lubab 78tunnist töönädalat ja see lahendus ei tule kellelegi kasuks.

Nõukogu väljapakutud kompromiss oleks taganud tasakaalustatud lähenemisviisi, sest selles arvestati eri tööturumudelite ja tööõigustega. Loodan, et edasised Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimised toovad kõiki sidusrühmi rahuldava lahenduse, milles võetakse arvesse antud direktiiviga tehtavate muudatuste pärast muretsevate tervishoiutöötajate konkreetseid nõudmisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Minu arvates on töötajate võimalus oma tööaega vabalt valida väga oluline. Kui kohaldamisest loobumise korraga jätkata, siis tuleb töötajaid ärakasutamise eest kaitsta. Ühine seisukoht püüab seda tasakaalu saavutada, lubab üksikisikutel endiselt loobuda direktiivis sätestatud maksimaalselt 48tunnise (keskmise) töönädala kohaldamisest ja kehtestab uusi tagatisi, et vältida inimeste ärakasutamist.

Need hõlmavad keeldu sõlmida kohaldamisest loobumise kokkulepe samal ajal töölepingu sõlmimisega, kuuekuulist mõtlemisaega, mille jooksul võivad töötajad meelt muuta, ning nõuet, et töötajad peavad nõusolekut kohaldamisest loobumisega igal aastal uuendama.

Ühises seisukohas üritatakse säilitada paindlikkust, mida pakub üksikisiku loobumisvõimalus, ja suurendada samal ajal töötajate kaitseks olulisi meetmeid. Seda kõike arvestades otsustasin hääletada kompromissettepaneku ehk kohaldamisest loobumise sätte allesjätmise poolt.

Euroopa Parlamendi seisukohas ei pooldata ühegi erandi tegemist maksimaalselt 48tunnises tööajas (arvestatuna 12 kuu kohta) ja selle järgi peab loobumise võimalus kaduma pärast kolme aasta möödumist direktiivi vastuvõtmisest. Parlamendi seisukohas öeldakse ka, et igasugused valvekorrad tuleb arvestada tööaja hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Kui nõukogu ettepanek oleks Euroopa Parlamendi hääletusel läbi läinud, oleks kuni kümme miljonit töötajat jäänud ELis ilma igasugusest tööajaga seotud kaitsest. Just sel põhjusel hääletasin ma Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel väljendatud seisukoha poolt.

Nõukogu seisukoht akadeemiliste töötajate tööaja korralduse kohta poleks olnud midagi muud kui samm tagasi. On vastuvõetamatu, et nõukogu oleks tööaja valdkonnas jätnud täiesti kaitseta juhtivtöötajad, keda Soomes on praegu 130 000.

Euroopa siseturul on vaja selgeid ja ühiseid tööajanorme. Nõukogu seisukoht oleks hävitanud tööajaga seotud kaitse ja ohustanud tööelu arengut Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Ma hääletasin selle direktiivi vastu, millega kaotatakse kohaldamisest loobumise võimalus. Esiteks olen ma kindlalt veendunud, et igal inimesel peaks olema vaba valik otsustada oma tööaja üle. Samuti usun, et selline õigusakt rikub lähimuspõhimõtet, mis kehtib tööõiguse suhtes. Iga riik peaks saama ise oma piirides tööaega reguleerida.

Pärast hääletust tahan küsida, kas antud direktiivi heakskiitmine Euroopa Parlamendis tähendab nüüd seda, et järgmise sammuna sätestatakse, kas ja kui palju võib Euroopa kodanikel olla vaba aega.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Knapman ja Thomas Wise (NI), kirjalikult. – Muudatusettepaneku tagasilükkamise poolt hääletades oli minu eesmärk lihtsalt kaitsta Ühendkuningriigi õigust loobuda tööajadirektiivi kohaldamisest, mille muudatusettepanek vastuvõtmise korral tühistaks.

Minu häält ei tohiks mingil juhul tõlgendada tööajadirektiivi käsitleva ühise seisukoha kui terviku toetamisena.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Austatud juhataja! Tahan anda selgituse hääletuse kohta seoses tööajadirektiivis sisalduva kohaldamisest loobumise põhimõttega. Esiteks on selle õigusakti eesmärk kaitsta töötajaid. Lisaks sellele, et töötajate läbipõlemine on inimlik probleem, vähendab see ka tööviljakust. Töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamine sõltub suuresti euroopalikest väärtustest ja tööaja küsimus on siin üks mõjur. Seega on olemas kindel põhjendus tööajapiirangute kasuks.

Teiseks peaksime võimaldama asjaolude kaalumist igal üksikul juhul eraldi. Paindlikkus on oluline nii tööandjale kui ka töötajale. Samuti aitab see töö- ja eraelu paremini ühitada.

Toetasin 48tunnise töönädala mõtet, aga leian, et väga tähtis on piisavalt pikk kohanemisperiood. Minu arvates on kohanemisperiood parem paindlikkuse tagatis kui kohaldamisest loobumine. Lubage toonitada, et Soome ei pidanud vajalikuks kohaldamisest loobumise võimalust kasutada, ja see on hea.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Tööaega käsitleva komisjoni direktiivi eelnõu, mida sageli kritiseeriti ja mis seejärel 2005. aastal tagasi lükati, oli selgelt üliliberaalne ja internatsionalistlik ning kõikides punktides ühiskonnavastase sisuga, mis võinuks tuua kaasa kuritarvitusi. Eelkõige võimaldas seda kohaldamisest loobumise põhimõte, mis lubas ületada maksimaalselt 48tunnist töönädalat. Töötajalt võinuks nõuda töötamist kuni 78 tundi nädalas. Tundub, et Alejandro Cercase raportis üritati jõuda vastuvõetava kompromissini. Muudetud kujul peaks see olema eelkõige poliitiline sõnum Euroopa töötajatele ja ametiühingutele.

Teisest küljest ei mainita selles poole sõnagagi neid probleeme, mis tekivad teistel erialadel tööaja ülemäärase lühendamise korral, näiteks 35 tunnini. See kehtib eelkõige tervishoiuteenuste osutajate, s.o haiglate, kiirabiteenistuste ja muu suhtes. Küsimusele tööaja korraldamise ja vabaduse kohta töötada lühemat või pikemat aega tuleb anda vastus, mis ei lähtu mitte neomarksistlikust või üliliberaalsest ideoloogiast, vaid eelistab praktilisemat ja realistlikumat lähenemisviisi.

Kuigi antud soovitus peaks olema rahustav ja selle eesmärk on hoida Euroopa töötajate tervist, tagada nende ohutus ja võimaldada neil ühitada pereelu...

(Selgitus hääletuse kohta katkestati kodukorra artikli 163 alusel.)

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Mul läks aega, et otsustada, milline seisukoht on selle vaidlusaluse tööajadirektiivi suhtes õige. Mind ujutati üle arvamustega ühise seisukoha kohta, mille ka minu valitsus on heaks kiitnud.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on palunud meil toetada tööhõiveministrite pragmaatilist lahendust, eriti arvestades praegust majanduskliimat. Paljud töötajad ja mitmete kutsealade esindajad, näiteks tuletõrjujate organisatsioonid ja näitlejad, on palunud meil jätta nimetatud pragmaatiline lahendus alles, aga lubada neil selle kohaldamisest loobuda, et säiliks nende erialale sobilik paindlik tööajakorraldus.

Selle pragmatismi vastu on teinud avalduse ametiühingud, keda teeb mõistetavalt murelikuks võimalus, et 21. sajandil võib tööaeg olla pikem kui 48 tundi nädalas, milles 1919. aastal Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis kokku lepiti.

Selge on ka see, et haiglates töötavate arstide ja õdede valvekordi tuleb käsitada erinevana kodus olevate töötajate valvekordadest, mis tegelikult tähendavad lihtsalt valmisoleku kohustust.

Et ühises seisukohas oma ainukest päästerõngast nägevate isikute ja selle kõige karmimate hukkamõistjate vaheline lõhe paistab olevat ületamatu, hääletan nii, nagu on vaja lepitusmenetluse alustamiseks, sest see on ainus viis, kuidas jõuda nõukoguga mõistliku ja inimliku kompromissini.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Junilistan leiab, et esmajärjekorras peaks meie tööajanormide kehtestamise õigus olema tööturu osapooltel ja seejärel Rootsi parlamendil. Sellisel arusaamal on rahva hulgas suur toetus ja Rootsi edukas ametiühinguliikumine väitis varem, et tööturu osapooled peaksid selliseid küsimusi lahendama kollektiivlepingutega, riiki sellesse segamata.

Nüüd on nii Rootsi kui ka teiste ELi liikmesriikide ametiühinguliikumine meelt muutnud ja nõuab nõukogu ühise seisukoha põhjalikku muutmist. Praegu on küsimus selles, et võim Rootsi tööturul antakse üle Brüsselile, mitte rootslaste valitud esindajatele. Selle põhjuseks on kartus, et pika tööaja ja valvekorda puudutavate vastutustundetute normidega saavad liikmesriigid konkurentsieelised ja seavad ohtu rahvatervise.

Kuid ELi liikmesriigid on demokraatlikud õigusriigid ja toetavad Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni. Neil on vabad ametiühingud. Riike, mis sellistele nõuetele ei vasta, liikmete hulka vastu ei võeta. On siis siin üldse probleemi?

Leian, et tekkinud uus olukord tuleks lahendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelises lepitusmenetluses. Selle poliitilise menetluse algatamiseks hääletasin valvekorda käsitleva muudatusettepaneku ja Ühendkuningriigi kohaldamisest loobumise võimaluse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, millega kaitstakse töötajate õigusi ja lõpetatakse tööaja kuritarvitamine. Tööajadirektiivi kohaselt on 12 kuu keskmine töönädal 48 tundi ja see piirang jõustub 2012. aastaks. Ma pooldan valvekorra arvestamist tööaja hulka, sest see lubab töötajatel veeta rohkem aega pere seltsis. Töötamine enam kui 48 tundi nädalas seab tervise tõsisesse ohtu. Seos pikkade tööpäevade ja südame-veresoonkonna haiguste, melliitdiabeedi ning luu- ja lihaskonnaprobleemide vahel on märkimisväärne. Mul on hea meel, et sellel raportil on soodne mõju töötervishoiule ja -ohutusele ning tööõnnetuste ärahoidmisele. Ülemäärastest töötundidest tulenev unepuudus on põhjustanud palju õnnetusi, näiteks Paddingtoni rongiõnnetuse. Selle raportiga parandatakse tunduvalt tuhandete Šoti töötajate elukvaliteeti ja seetõttu ma seda ka toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Euroopas on jõudusid, kelle jaoks praegune tööalase kaitse puudumine uutes idapoolsetes liikmesriikides tähendab olulist konkurentsieelist, mis võimaldab äriühingutel tööjõukulusid vähendada. Tööajadirektiiv sellisel kujul, nagu nõukogu seda näha sooviks, toob lõpuks kõigile kaasa pikema tööaja ja väiksema palga. Valijad ei saa üldse aru, miks nende riikide vaheline koostöö ELis peaks muutma olukorra halvemaks, mitte paremaks.

Kõnealuse ettepaneku kohaselt saab kogu aasta jooksul teha lühiajalisi erandeid, millega pikendatakse tööaega tootmismahu suurenemise korral või turismihooajal. Näiteks tuletõrjujate valvekordi ei pea enam tasustama. Suurem osa Euroopa Parlamendist tahtis sellega varem nõustuda, tingimusel, et praegune kohaldamisest loobumise võimalus kaob mõne aasta jooksul lõplikult. Kuid nõukogu tahaks kohaldamisest loobumise võimaluse muuta püsivaks ja tegelikult seda laiendadagi. Loomulikult on sellistel tingimustel tööajadirektiiv tervikuna vastuvõetamatu.

See üksnes kahjustaks mitmes ELi liikmesriigis kehtivaid rangemaid riiklikke õigusakte. Nüüd on oht, et ollakse allakäigutrepil, mis viib uutes liikmesriikides kehtiva vastuvõetamatu tasemeni. Õnneks on suur enamus täna kõnelnud selle poolt, et erandi tegemise võimalus kolme aasta jooksul kaotada.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer Pleite (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin täna Alejandro Cercase raportis sisalduvate muudatusettepanekute poolt, sest usun, et see on ainus viis, kuidas takistada jõustumast nõukogu ettepanekut võtta vastu direktiivi tööaja korralduse kohta.

Minu fraktsioon on alati selle direktiivi vastu olnud ja seetõttu esitasime muudatusettepaneku, millega see tervikuna tagasi lükatakse, sest me leiame, et selle direktiiviga vähendatakse väga palju töötajate õigusi. Ettepanekuga võtta vastu direktiiv muudetakse (kohaldamisest loobumise sätte kaudu) konkreetsed töösuhted erinevaks, nii et tööandjad ja töötajad võivad leppida kokku töönädala pikendamises kuni 60 tunnini.

Kuigi Alejandro Cercase raportis sisalduvate muudatusettepanekutega pehmendatakse direktiivi teksti, tehakse nendega praegune olukord hullemaks (kohaldamisest loobumise säte jääb kehtima kolmeks aastaks ja tööaja arvestusperioodi pikendatakse kuue kuuni). Minu fraktsioon on seisukohal, et Cercase raportiga ei minda õiges suunas, mis tähendab seda, et seadusega tagataks 35tunnine töönädal sama palga eest, nii et rikkus jaotataks mõttekal viisil ümber.

Sellest hoolimata hääletasin ma raporti poolt, sest see oli ainuke strateegiline võimalus takistada nõukogu direktiivi jõustumist ja sundida teda minema edasi lepitusmenetlusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN), kirjalikult. – Mul on Alejandro Cercase raportile antud toetuse üle hea meel. Kõige tähtsam on kaitsta ELi otsuste sotsiaalset ja inimlikku külge. Tänane hääletus näitas selgelt, et kõik kodanikud soovivad paremat, ohutumat ja turvalisemat töökeskkonda. Viimastel aastatel on Iirimaal toimunud märkimisväärsed õigusalased muutused ja on sõlmitud tööturu osapoolte kokkuleppeid (sealhulgas riikliku tööõiguste ameti loomise kohta), milles ületatakse paljusid eri direktiividega sätestatud miinimumnorme.

Kokkuleppe saavutamiseks nõukogus on tulnud läbida pikk ja piinarikas tee. Tähtis on rõhutada, et kõige paremini tagavad töötajate õigusi selged õigusaktid, sunnimeetmed ja partnerluskokkulepped. Vältimatult on vaja teatud paindlikkust, aga see peab põhinema võrdsel partnerlusel, mille käigus räägitakse läbi kõik muud võimalused lisaks töötavade muutmisele.

Lähimuspõhimõte on parim viis leida õigeid meetmeid selleks, et võimaldada valitsusel ja tööturu osapooltel saavutada oma huvide vahel sobiv tasakaal. Kuid paindlikkus ei tohi viia selleni, et vähendatakse töötajate tervise ja ohutuse tagatisi. Iirimaa valitsus mitte üksnes ei lasknud neid põhimõtteid nõukogu järeldustesse lisada, vaid andis ametiühingutele ka kirjaliku garantii, et jätkab nende edendamist ja arendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle Alejandro Cercase raportile, milles ollakse vastu mõnedele nõukogu poolt 2008. aasta juunis tehtud ettepanekutele. Nende ettepanekute eesmärk oli muuta oluliselt 1993. aastast saati kehtinud direktiivi tööaja korralduse teatavate aspektide kohta.

Ma saan tõesti üksnes toetada raportööri, kes soovitab kolme aasta jooksul järk-järgult kaotada igasugused kõrvalekaldumised (kohaldamisest loobumise säte) seadusega ette nähtud maksimaalsest tööajapiirangust, milleks töötajale on kehtestatud 48 tundi nädalas.

Mis puudutab valvekorda, siis minu meelest on ülimalt oluline, et see arvestataks koos tegevusetu ajaga tervikuna tööaja hulka.

Alejandro Cercase raporti poolt hääletades on Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon võtnud vastu tasakaaluka seisukoha, millega kaitstakse Euroopa töötajaid ja mida minagi jagan.

Nõukogu meetmete rakendamine tähendaks töötaja praeguste õigustega võrreldes sammu tagasi ja see ei sobiks Euroopale, mis peaks olema nii konkurentsivõimeline kui ka sotsiaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle kõigile Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindava kolleegi Alejandro Cercase väljapakutud muudatusettepanekutele, et kaitsta Euroopa sotsiaalseid saavutusi ja eelkõige alljärgnevat kolme küsimust, mis minu meelest on põhilised.

Töönädala piiramine 48 tunniga oli hädavajalik ja me oleme selle eest kõigest jõust võidelnud, sest see takistab liikmesriikidel kehtestada oma töötajate suhtes niisuguseid töötingimusi, mis ei ole kooskõlas töötajate põhiliste sotsiaalsete õigustega.

Valvekorra jätkuva tööaja hulka arvestamise puhul lähtusime hooldustöötajate, aga ka tuletõrjujate, teiste valvekordadega kutsealade esindajate ja kõigi Euroopa kodanike tervisest ja ohutusest.

Viimane ja sama tähtis küsimus on töö- ja eraelu ühitamise edendamine. See võimaldab meie kaaskodanikel saavutada heaoluks vajalik tasakaal.

Lubasin koos oma kolleegidega fraktsioonist PSE kaitsta kaaskodanike sotsiaalseid õigusi. See on Euroopa sotsiaaldemokraatide hiilgav võit nõukogu vastuvõetamatuks tunnistatud ettepanekute üle. Nagu kolleeg Cercas ütles, anname neile võimaluse halba otsust parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Töötamise ja puhkamise õiguse tasakaalustamine vajadusega olla konkurentsivõimeline ja isegi majanduslikult elujõuline sunnib meid valima, kumba me rohkem väärtustame. Meie oleme seisukohal, et esmatähtis on tööhõive säilitamine ja edendamine.

Töökohad sõltuvad ettevõtjate elujõulisusest. Seetõttu tuleb tööhõivenormide kohandamisse majandusliku tegelikkusega suhtuda tundlikult ja mõistvalt. Kuid tegelikkus ei ole piisav kriteerium. Aja jooksul oleme püüelnud kapitalistliku mudeli poole ja väitnud, et see on edukas, sest on võimaldanud meil toota rohkem ja paremini ning pakkuda paremaid elamistingimusi. Need on endiselt meie eesmärgid. Sellepärast ei saagi me iial nõustuda sellega, et lahendus leitakse peamiste saavutatud edusammude arvelt, kuigi pooldame majandust kaitsvat kompromissi.

Üht tuleb siiski toonitada. Kui vaadata nõukogus toimuvat arutelu, on üsna selge, et leitud lahenduse suhtes väljendasid suurimaid kahtlusi need riigid, kelle majandustulemused olid halvimad. Töötajaid kaitsvatest normidest on vähe kasu, kui tööd jääb järjest vähemaks ja me õhutame rännet kohaldamisest loobumist võimaldavatesse riikidesse Euroopas või mujal.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Üleilmne kriis mõjutab töötajate põhiõigusi ja selle tulemusena nõuavad Euroopa kodanikud üha enam sotsiaalset Euroopat. Kuid Euroopa valitsused ei pööra sellele tegelikkusele jätkuvalt mingit tähelepanu. Seetõttu on mul hea meel, et täna võeti vastu tööajadirektiiv, mis saab nendele sotsiaalsetele muutustele vastuse anda. Euroopa Parlament ja nõukogu edastavad kindla sõnumi. Valitsused peavad nüüd nõustuma oma kohustustega ja täitma meie kaaskodanike ootusi.

Tõepoolest, selles dokumendis nähakse muu hulgas ette töönädal, mis terves Euroopa Liidus ei tohi mingil juhul ületada 48 tundi. Selles kehtestatakse kogu Euroopa jaoks ülempiir, mis ei mõjuta neid riike, kus kehtivad veel soodsamad sätted. Muud meetmed hõlmavad valvekorra, sealhulgas valvekorra tegevusetu aja arvestamist tööaja hulka. Lõpetuseks võime rahul olla ka kohaldamisest loobumise sätte tühistamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Olen väga vastu mõttele, et inimeste vabadust tööd teha tuleks piirata 48tunnise töönädalaga. Ei Euroopa Liit ega ka ükski liikmesriik tohiks seada piiranguid ühelegi inimesele, kes soovib teha ületunde või töötada osalise tööajaga mitmel kohal, ning tuleks eeldada, et tööandja ei ole töötajat selleks sundinud. Seetõttu hääletasin selle vastu, et töötajate õigus loobuda maksimaalselt 48tunnise töönädala kohaldamisest tühistatakse järk-järgult.

Sedasi tehes võtame inimestelt õiguse realiseerida oma võimalusi ja läheme vastuollu Lissaboni strateegiaga. Me ei paranda Euroopa konkurentsivõimet, kui püüame kehtestada õigusakti, mis vähendab meie tööjõu paindlikkust. Euroopa Liidust ei saa uuendusmeelset ja õppimisvõimelist majandust, mis suudab ületada madala tootluse ja kasvu pidurdumise, mitte piirangute seadmisega, vaid tööturu liberaliseerimise edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Tööõigus ja tööaeg on Rootsi tööturumudeli kaks alustala. Tänasel tööajadirektiivi hääletusel tundus seetõttu loogiline lähtuda Rootsi suunast ja kaitsta kollektiivlepingute mudelit, järgides nõukogus sõlmitud kompromissi. Kahjuks ei olnud võimalik toetada ühtegi eraldiseisvat head muudatusettepanekut, sest see oleks kogu kompromissi põrmustanud. Nõukogu kompromissiga on kohaldamisest loobumine lubatud ja see tähendab, et Rootsi saab oma mudeli alles jätta. Asjaolu, et sotsiaaldemokraadid otsustasid Rootsi süsteemi ELi õigusaktide kasuks ohtu seada, on imelik ja muudab küsitavaks nende toetuse Rootsi tööturumudelile.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Tööaega käsitlevad õigusaktid on sotsiaalse Euroopa tuum. Töötajate kaitse kaalub neis üles tööaja paindliku korralduse. Nõukogu keskendub paindlikkusele. On vastuvõetamatu, et tööandjad võivad kohaldamisest loobumise võimalust kasutavates liikmesriikides kehtestada pikema, isegi kuni 65tunnise töönädala. Selle erandi peaks kolm aastat pärast direktiivi jõustumist täielikult kaotama.

Mis kasu on ühistest kokkulepetest töötervishoiu ja -ohutuse kohta, kui liikmesriigid tahavad hoopis kohaldamisest loobumise võimalust? Aasta keskmisena arvestatud 48tunnine töönädal on enam kui küllaldane kõrghooaegadega arvestamiseks ja samal ajal vajaliku puhkeaja järgimiseks. Nimetatud keskmise tööaja pikendamine on samaväärne sellega, kui tööandjatele antaks luba jätta tulevikus ületunnitöö tasustamata.

Peale selle on naeruväärne mitte arvata tööaja hulka seda osa valvekorrast, mil inimene magab. Inimene on valmis töökohustusi täitma ja selle eest tuleb maksta, nii nagu tuleb järgida puhkeaegu. Väsinud töötajad võivad panna ennast ja teisi ohtu. Töötada ei tohiks hea elukvaliteedi arvelt. Täna edastame nõukogule kindla sõnumi. Lepitusmenetlus, mis nüüd järgneb, peaks tooma kaasa sotsiaalsema Euroopa.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi tänase hääletuse üle, millega pooldati tööajadirektiivi kohaldamisest loobumise võimaluse kaotamist, peaks olema hea meel. Liiga paljudel inimestel ei ole muud võimalust, kui töötada kauem, sest nende tööandja nõuab neilt seda. Tööõiguse aluspõhimõte on kaitsta nõrgemat poolt – töötajat. Täna tehti esimene samm lepitusmenetluse poole, mille eesmärk on tühistada kohaldamisest loobumise võimalus. Nõukogu käitus hoolimatult, kui ei saatnud oma esindajat hääletuse ajaks kohale.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Nõukogu 9. juuni 2008. aasta ühine seisukoht tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimustes on osa praegu ELis valitsevate neoliberaalsete jõudude eesmärgist vähendada töösuhete reguleerimist ning kahjustada ametiühingute rolli ja töötajate õigusi.

Automaatne erand julgustab tööandjaid tühistama õigusaktidega kindlaks määratud tööaegu ja kaheteistkümne kuu pikkuse keskmise arvestusaja säte annab töökoha püsivusele veel ühe löögi. Valvekordade tööaeg on jaotatud nii, et tegevusetu valveaeg ei lähe tööajana arvesse.

Seetõttu toetan ma fraktsiooni GUE/NGL esitatud seisukohti ja muudatusettepanekuid, millega tahetakse kogu nõukogu ühine seisukoht tagasi lükata ja automaatne erand kaotada, samuti neid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tühistada arvestusperioodi pikendamine ning valvekorra tööaja jaotamine aktiivseks ja tegevusetuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Alejandro Cercase raporti muudatusettepanekud 23 ja 24 pühapäeval töötamise kohta loeti vastuvõetamatuks seepärast, et need ei vasta lähimuspõhimõttele. See on suurepärane otsus, millega ma nõustun täielikult.

Minu meelest on kohatu, et Euroopa Liit reguleerib töötamist pühapäeval ja kehtestab oma liikmesriikidele ühtse lahenduse, kui igal üksikul juhul peetavate läbirääkimistega on võimalik leida vabatahtlik ja vastuvõetav lahendus. Kuigi pühapäeval töötamise võimaluste nõuetekohane sätestamine on oluline, leian, et seda tuleb teha liikmesriigi tasandil, võttes arvesse konkreetseid sotsiaalseid aspekte ja töö olemust. Samuti olen arvamusel, et sama vajalik on arvestada kohaliku majanduse olukorda turismi-, mägi- või spaapiirkondades, kus töö on peamiselt hooajaline. Poodide avamine kindlatel pühapäevadel aastas on siin igati mõttekas.

Sellise vabal valikul põhineva lähenemisviisi on kehtestanud Prantsusmaa valitsus ja see võimaldab igal üksikul juhul leida õiglase ja tasakaaluka lahenduse. Lähimuspõhimõtte kohaldamist kinnitades on Euroopa Parlament otsustanud mitte takistada poliitikat, kus arvestatakse säärase erineva majandusliku ja sotsiaalse taustaga.

 
  
  

– Raport: Inés Ayala Sender (A6-0371/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meil, Rootsi sotsiaaldemokraatidel, on kahju, et ELis ei ole liikluses hukkunute arv vähenenud sellise kiirusega, mis on vajalik Euroopa liiklusohutuse programmi eesmärkide saavutamiseks. Meil on hea meel, et liiklusohutuse suurendamiseks tõhustatakse piiriülest järelevalvet liiklusnõuete rikkumiste üle ja luuakse elektrooniline teabesüsteem. Liiklusohutus jääb meie jaoks alati tähtsaks küsimuseks. Kahjuks puudub ettepanekul õiguslik alus, juhul kui riik otsustab lugeda liiklusrikkumised karistusõiguse raames haldusasjadeks, nagu tehakse Rootsis ja mitmetes teistes liikmesriikides.

Selle tulemusena on direktiivi Rootsis ja paljudes teistes liikmesriikides keeruline rakendada ja kogu direktiivi õiguslik alus võib samuti muutuda küsitavaks. Sellepärast otsustasime hääletamisest loobuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Toetan täielikult Inés Ayala Senderi raportit, millega tahetakse saavutada oluline eesmärk – laiendada liiklusohutust käsitlevate põhiliste õigusaktide kehtivust kõigile 27 liikmesriigile.

Oma ühiste pingutuste tulemusena elame me 27 riigist koosnevas liidus, kus inimeste ja kaupade liikumine ei ole enam teostumatu unistus, vaid igapäevane käegakatsutav tõelisus. Sellises olukorras on sobimatu, et antud valdkonnas kehtivad erinevad seadused.

Usun, et liiklusohutuse valdkonnas saab nüüd näha ette järelevalvevahendid, mis võimaldavad ohtusid ja riske märkimisväärselt vähendada. Näiteks avaldas mulle sügavat muljet osal Itaalia maanteedel katsetatud süsteem Tutor, tänu millele on liiklusõnnetuste arv vastavatel teelõikudel poole võrra vähenenud. Selle raportiga liigume õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Direktiivi eelnõuga soovib komisjon kehtestada eeskirjad rahaliste karistuste määramiseks teatud liiklusnõuete rikkumiste eest, mis on pandud toime liikmesriigis, kus juht ei ela. Komisjoni ja Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt lahendatakse küsimus ELi esimese samba raames tehtava riikideülese otsusega. Kuid sarnaselt Rootsi valitsusega leiame, et kuna direktiivi eelnõu käsitleb karistusõigust, tuleks sellega tegelda ELi kolmanda samba raames valitsustevahelise õigusalase koostöö käigus. Sellepärast otsustasime hääletamisest loobuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) 2001. aastal seadis Euroopa Liit endale suhteliselt nõudliku eesmärgi vähendada liikluses hukkunute arvu 2010. aastaks poole võrra. Kuigi asjad algasid hästi, hakkasime varsti nägema edusammude aeglustumist ja lõpuks seiskusid need möödunud aastal (mil 27 liikmesriigi kõikidel teedel hukkus ligikaudu 43 000 inimest).

Seetõttu on hädavajalik ergutada püüdlemist selle eesmärgi poole ja töötada välja uus Euroopa liiklusohutuspoliitika. Käesolev kiiduväärt ettepanek piirdub nelja rikkumisega, mis põhjustavad liikluses enim õnnetusi ja surma (75%) ja mis on kõikides liikmesriikides ühised – lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholijoobes, turvavöö kinnitamata jätmine ja foori punase tule eiramine.

Siiani on valitsenud karistamatuse tunne, sest enamasti ei ole ühelgi karistusel kokkuvõttes mingit mõju.

Sisepiirideta Euroopas on selline olukord vastuvõetamatu, sest me ei saa lubada residentide ja mitteresidentide erinevat kohtlemist. Seadused peavad kehtima kõikide kodanike suhtes ühtemoodi.

Samal ajal peame parandama liiklusohutust, et vähendada Euroopa teedel hukkuvate inimeste arvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi liikme Inés Ayala Senderi raportiga tahetakse parandada liiklusohutust Euroopas nii, et muudetakse ühes liikmesriigis määratud karistused kohaldatavaks teises liikmesriigis. Luuakse ELi andmevahetusvõrk, kus registreeritakse üksikasjad nelja konkreetse rikkumise, s.o lubatud sõidukiiruse ületamise, sõiduki alkoholijoobes juhtimise, foori punase tule eiramise ja turvavöö kinnitamata jätmise kohta ehk tegevuse kohta, millega ohustatakse tarbetult kõikide liiklejate elu, ning edastatakse need andmed sellesse liikmesriiki, kus on asjaomase isiku seaduslik elukoht ja kus kohaldatakse nimetatud rikkumiste eest asjakohaseid karistusi, olgu need siis trahvid või muud sanktsioonid.

Otsitakse sobivaid meetmeid, et saavutada tasakaal vajaduse vahel määrata asjakohased karistused liiklusnõuete rikkumise eest Euroopa Liidus ning leida kindel õiguslik alus mainitud andmevahetusvõrgu loomiseks ja riigi pädevuses olevatesse valdkondadesse sekkumiseks. Karistused kõnealuste rikkumiste eest on liikmesriigiti erinevad. Osas riikides kuuluvad liiklusnõuete rikkumised haldusõiguse alla ja trahvid on formaalsed, teistes, näiteks Iirimaal, on tegemist kriminaalasjadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Antud raportis tehakse ettepanek luua eriline elektrooniline süsteem autojuhtide kohta kogutud teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel. See võimaldab lihtsalt ja tõhusalt nõuda igaühelt, kes ületab lubatud sõidukiirust, jätab sõidu ajal turvavöö kinnitamata või eirab foori punast tuld, trahvi tasumist riigis, kus liiklusnõuete rikkumine aset leidis. Ettepaneku mõte on kahtlemata hea, kuid kahjuks jätab see paljuski soovida.

Euroopa Parlament tahaks trahvisummasid ühtlustada. Olukorras, kus sissetulekud erinevad liikmesriigiti, on see keeruline. Välja pakutakse ka liiklusohutuse kontrollis kasutatavate tehniliste seadmete ja meetodite ühtlustamine. Lisaks on ettepaneku õiguslik alus küsitav. Sellele on Rootsi koos teiste liikmesriikidega ka nõukogu tähelepanu juhtinud. Junilistan hääletas seetõttu ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Toetasin raportit karistuste piiriülese täitmise kohta liiklusohutuse valdkonnas, sest nende eeskirjade kohaselt saab kolmandas riigis liiklusnõudeid rikkunud juhti tõhusamalt vastutusele võtta.

Komisjon märgib, et liiklusnõuete rikkumised jäävad sageli karistuseta, kui need on pandud toime sõidukiga, mis on registreeritud muus liikmesriigis kui see, kus toimus rikkumine. Seda seostatakse paljude juhtide kalduvusega sõita kolmandates riikides hoolimatumalt kui oma kodumaal, sest nad kardavad kriminaalkorras vastutusele võtmist vähem. Antud uue direktiivi eesmärk on lõpetada selline käitumine.

Direktiiviga ette nähtud elektrooniline andmevahetus koos andmekaitse tagatisega kindlustab tõhusa riikidevahelise koostöö, mis võimaldab karistada liiklusnõuete rikkumise eest samamoodi nagu siis, kui rikkumine pannakse toime juhi kodumaal. Esialgu piirdub direktiivi alusel vastutusele võtmine nelja liiklusnõuete rikkumisega, mis põhjustavad 75% surmaga lõppevatest ja teistest tõsiste tagajärgedega liiklusõnnetustest. Komisjoni ettepaneku kohaselt hõlmab direktiiv järgmisi rikkumisi: lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholijoobes, turvavöö kinnitamata jätmine ja foori punase tule eiramine. Kuid komisjon peab kaks aastat pärast direktiivi jõustumist selle üle vaatama, misjärel võidakse direktiiviga hõlmata ka teisi rikkumisi.

Toetan direktiivi ja näen selles olulist sammu liiklusohutuse edendamisel, aga ka Euroopale antavat võimalust muutuda suure liikumisalana veelgi ühtsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Inés Ayala Senderi raport on uus vahend autojuhtide tagakiusamiseks – tõsiste rikkumiste (kuid imelikul kombel mitte sõiduki narkojoobes juhtimise) eest piiriülene vastutusele võtmine, Brüsseli ettekirjutused riigivõimudele selle kohta, kui mitu kontrolli ja kus tuleb aastas läbi viia, karistuste ühtlustamine, suvalised õiguskaitsevahendid, kusjuures teavet õiguskaitsevahendite kohta ja juurdepääsu nendele ei tagata vastutusele võetava isiku emakeeles, võimalus, et direktiivi kohaldamisala laiendatakse teistele rikkumistele (vahest lubatud parkimisaja ületamisele?) jne.

Vaatamata teie väidetele ei ole te huvitatud mitte inimeste elu päästmisest, vaid pigem trahviraha suunamisest liikmesriikide kassasse. Kui teid huvitaks tõepoolest ohutus, mitte üksnes raha, siis tundub mulle, et viitama peaks sellele, kui palju on välismaised autojuhid põhjustanud surmaga lõppenud õnnetusi, mitte üksnes sellele, kui palju nad on üldse rikkumisi toime pannud. Viimaste arvu kasv on muide otseselt seotud automaatsete radarite kiire levimisega. Pole tehtud isegi ühtegi uurimust selle kohta, milline mõju on olnud sarnastel kahepoolsetel lepingutel, mis praegu kehtivad ja on mõnel juhul kehtinud juba mitu aastat, näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa või Prantsusmaa ja Luksemburgi vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ettepanekuga võtta vastu direktiiv püütakse hõlbustada nende karistuste täitmist, mis on määratud autojuhtidele, kes on ületanud lubatud sõidukiirust, juhtinud sõidukit alkoholijoobes, jätnud turvavöö kinnitamata või eiranud foori punast tuld (ELis elu kaotanute arvu arvestades neli kõige ohtlikumat rikkumist) muus liikmesriigis kui oma koduriik.

Kahtlemata on liiklusohutuse küsimused ja püüded vähendada õnnetuste arvu äärmiselt tähtsad.

Kindlasti tuleks võtta meetmeid, et võidelda karistamatuse tundega, mis on tekkinud seoses sellega, kui juht paneb rikkumise toime muus liikmesriigis kui oma riik.

Kuid me leiame, et seda eesmärki ei pruugi saavutada ülemäärase ühtlustamise ja ohutusmeetmete laiendamisega üle terve Euroopa (kontrolli- ja järelevalveseadmete paigaldamine maanteedele, kõrvalteedele ja linnatänavatele ning ELi elektroonilise andmevahetussüsteemi loomine, mis tekitab kahtlusi isikuandmete nõuetekohase kaitsmise kohta), sest liiklusohutust saame me tõeliselt edendada ja õnnetuste arvu vähendada siiski ennetustegevusega (milles arvestatakse iga riigi konkreetset ja erinevat olukorda).

Seepärast loobusime hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE-DE), kirjalikult. – Fraktsiooni PPE-DE Iiri saadikute nimel tahan selgitada, et me toetasime Inés Ayala Senderi raportit põhjusel, et selle eesmärk ja mõju aitavad suuresti kaasa liiklusohutuse parandamisele. Me oleme teadlikud Iirimaa võimalikest raskustest, kuid arvame, et neid on võimalik ületada ja ületataksegi, kui nõukogus on jõutud antud ettepaneku konkreetses õiguslikus aluses kokkuleppele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Igal aastal saavad Euroopa teedel surma või vigastada tuhanded inimesed. On hädavajalik, et kõikjal Euroopas võtaksid valitsused meetmeid selleks, et liiklusohutusse suhtutaks tõsiselt. Praegu raskendab niigi lootusetut olukorda see, et välisriikides liikluseeskirja eiravad juhid pääsevad vastutusest. Suurem üleeuroopaline koostöö lubatud sõidukiiruse ületamise ja sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest määratud karistuste täitmisel väärib kiitust ning seepärast hääletasin ma Inés Ayala Senderi raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Autojuhtide maksustamisel, karistamisel ja järjekindlal tüssamisel ei paista piire olevat.

Me teame, et tegelikult ei ole küsimus mitte halvasti sõitvate juhtide, vaid sageli sõitvate juhtide karistamises. Politsei kurb ja kahetsusväärne kohustus täita „kvoote” ja „käibenorme” üksnes suurendab sageli liigseid politseipoolseid surveavaldusi.

Kuigi liikmesriikides on palju erinevusi juhiloa äravõtmise tingimustes ning riigiti erinevad ka liiklusohutusalaste rikkumiste ja trahvide astmed, tahab Euroopa lisaks luua liikmesriikidele nende territooriumil toime pandud rikkumiste kohta elektroonilise andmevahetussüsteemi, et autojuhte veelgi rohkem karistada.

Kuigi meil saab liiklusõnnetuste vähenemise üle olla loomulikult üksnes hea meel, on oluline tagada, et need uued õiguslikud meetmed ei too kaasa vabaduse kallale kippumist ega ebaseaduslikke, asjakohatuid või ebaõiglaseid samme.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Toetan seda õigusakti, mille eesmärk on hõlbustada nendele juhtidele määratud karistuste täitmist, kes on rikkumise pannud toime mõnes teises liikmesriigis kui sõiduki registreerinud riik.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Autojuhid kipuvad välismaal sõitma kiiremini kui kodumaal, samuti on nad seal olles altimad parkimisnõudeid rikkuma. Kogemused on näidanud, et eelkõige suurlinnade elanike ja sealsete autojuhtide suureks pahameeleks nõutakse lubatud sõidukiiruse ületamise ja parkimisnõuete rikkumise eest määratud trahve harva sisse. Euroopa koostöö, mis hõlmab just kõikide liiklejate võrdseid kohustusi, oleks juba ammu pidanud vilja kandma.

Pealegi peavad kõik välismaal tasuma teemakse ja me oleme juba aastaid arutanud võimalust nõuda elektrooniliselt registreeritud lõive sisse kohas, kus asjaomane isik elab. See peaks kehtima ka liiklustrahvide kohta. Liiklusohutusele ja keskkonnale ei tule kasuks, kui juhid teavad, et nad pääsevad välismaal eeskirjade rikkumisest puhta nahaga.

Seetõttu toetame ettepanekut lihtsustada liiklustrahvide piiriülest sissenõudmist. See ei muuda mingil moel meie arvamust, et karistusõigus on riiklik küsimus ja peaks selleks ka jääma ning et Euroopa vahistamismäärus, mille kohaselt annab riik inimesed välja teisele riigile, kus neid mõnikord väga pikka aega vahi all hoitakse, tekitab vaid uut ülekohut.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kui EL tegeleb piiriüleste liikluseeskirjadega, ei tohiks asi piirduda üksnes trahviteadete täitmisega. Näiteks Brüsselis, mis on teadagi maailmalinn, ei ole harvad juhud, kus välismaise registreerimismärgiga sõidukeid juhtivad inimesed, kes vajavad liiklusõnnetuse või varguse korral õiguskaitseorganite abi, avastavad, et nad ei saa samaväärset abi, nagu antakse Belgia numbrimärgiga sõidukite omanikele, sest nad ei panusta teedesüsteemide ülalpidamisse ega tasu sellega seotud kulusid, mida tasuvad Belgia autoomanikud. EL, kus kõneldakse pidevalt diskrimineerimise vastu, peab selle olukorra parandamiseks midagi ette võtma.

Teine lahendamata küsimus on paljudes Euroopa riikides kehtestatud keskkonnaalad. Uurimuste järgi ei tunne 40% juhtidest vastavaid märke või sisenevad nimetatud aladesse ilma loata. Liiklusohutuse valdkonnas määratud karistuste piiriülese täitmise esmane eesmärk tundub olevat raha teenimine, nii nagu see oli tulutoovate keskkonnatrahvide teadetega. Teised liiklusohutuse edendamise meetmed jäetakse tähelepanuta ja seetõttu lükkasin ma selle raporti tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN), kirjalikult. – (GA) Ma toetan igati seda raportit, mille eesmärk on parandada olukorda Iirimaa teedel. Selles nähakse ette võimalus määrata autojuhtidele karistusi piiriüleselt, sest luuakse ELi andmevõrk. See võrk võimaldab eri liikmesriikidel vahetada teavet välismaiste juhtide kohta, kellele on määratud karistus sõiduki alkoholijoobes juhtimise, lubatud sõidukiiruse ületamise, foori punase tule eiramise või turvavöö kinnitamata jätmise eest. Rikkujaid teavitatakse neile määratud rahalistest karistustest.

Selline ühine lähenemisviis on liikluseeskirja rikkujatele karistuste määramisel samm edasi. Selle tulemusena muutuvad Iirimaa teed turvalisemaks. Kohaldatakse karistust ja see peatab juhid, kes eeskirju ei täida.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. – Esiteks tahan kiita raportööri suure töö eest, mis ta selle dokumendi koostamiseks ära tegi, ning teiseks tahan kiita kogu Euroopa Parlamenti selle nõukogule edastatava kindla seisukoha toetamise eest, arvestades raskusi, mis ettepanekuga seoses nõukogus tekivad.

Karistuste piiriülene täitmine on kogu ELis vajalik, kui tahame liiklusõnnetuste ja liikluses hukkunute arvu tõsiselt vähendada. On absurdne, kui kodanik võib väljaspool oma koduriiki lubatud sõidukiiruse ületamise, sõiduki alkoholijoobes juhtimise, turvavöö kinnitamata jätmise või foori punase tule eiramise kohta kehtestatud liikluseeskirja üleolevalt suhtuda, ilma et talle määrataks kohane karistus.

Usun, et tegemist on tähtsa sammuga täitevasutuste parema koostöö poole, mis loodetavasti toob kaasa liiklusohutusalaste karistuste täielikult ühtlustatud täitmise kogu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Andsin oma poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas. 70% liiklusõnnetuste põhjus on lubatud sõidukiiruse ületamine, turvavöö kinnitamata jätmine, foori punase tule eiramine või sõiduki alkoholijoobes juhtimine. Osa liikmesriike on juba sõlminud kahepoolsed lepingud piiriülese vastutusele võtmise kohta liikluseeskirja rikkumise eest, kuid endiselt puudub Euroopa ühine raamistik. Tahan mainida, et ettepanek võtta vastu direktiiv käsitleb üksnes rahalisi karistusi. Usun, et komisjoni ettepanek aitab märkimisväärselt kaasa inimelude päästmisele. Kahjuks hukkub igal aastal Euroopas liiklusõnnetuste tõttu umbes 43 000 inimest – umbes sama palju, kui on keskmise suurusega Euroopa linnas elanikke –, rääkimata sellest, et igal aastal saab veel 1,3 miljonit inimest liiklusõnnetustes kannatada.

Mul on kahju ka sellest, et Rumeenias dokumenteeriti eelmisel aastal suurim, 13protsendine liiklusõnnetuste arvu tõus. Loodan, et Euroopa Parlamendis antud poolthäälte enamus ärgitab nõukogu liiklusõnnetuste vähendamiseks vajalikke meetmeid kiiremini vastu võtma. Me peame inimelude päästmiseks tegutsema kohe.

 
Viimane päevakajastamine: 1. oktoober 2009Õigusalane teave