Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0084(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0462/2008

Arutelud :

PV 18/12/2008 - 2
CRE 18/12/2008 - 2

Hääletused :

PV 18/12/2008 - 6.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0631

Arutelud
Neljapäev, 18. detsember 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

2. Keskmise suurusega äriühingute avalikustamisnõuded ja konsolideeritud aastaaruande koostamise kohustus – Keskmise suurusega äriühingute aastaaruande koostamise kohustus (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmise üle:

Volinik Ieke van den Burgi raport õiguskomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded [KOM(2008)0195 - C6-0173/2008 - 2008/0084(COD)) (A6-0462/2008), ning ka

komisjoni avaldus keskmise suurusega äriühingute aastaaruande koostamise kohustuse kohta

 
  
MPphoto
 

  Ieke van den Burg, raportöör. (NL) Lugupeetud juhataja, vabandan viivituse pärast. Praegu on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel rasked ajad. Kriis ei ole mõjutanud ainult pankasid ja börsil noteeritud ettevõtteid, vaid kogu majandust ning kaotab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes ka töökohti. Meil oleks oma Euroopa töös seega mõistlik antud sektorile stiimul anda.

Siin tulebki mängu eelmisel suvel väikeettevõtete õigusakti nime all esitatud meetmete kogumik. Teen kõvasti tööd nimetatud kogumiku mitme ettepanekuga, kaasa arvatud Euroopa aktsiaseltsi põhikirjaga, mikrokrediidi suurema ulatusega ja kohalikul turul eraisikuid teenindavatele teenusepakkujatele madalama käibemaksumäära võimaluse loomisega.

Väga tähtis punkt väiksemate ettevõtete jaoks on halduskoorem, millest suure osa on kehtestanud riiklikud ja detsentraliseeritud valitsused. Kus selles Euroopa seadusandlus rolli mängib, oleme aga proaktiivselt alustanud nimetatud koorma korrastamist ja kergendamist. Tegelikult kehtib see ka kõnealuse kausta kohta. Teabekohustused ja mõlemad direktiivid, mis on 25 ja 30 aastat vanad ja mida on mitu korda muudetud, korrastatakse nüüd ära ja lihtsustatakse kiirmenetluse korras.

Ent need meetmed on vaid väike samm koorma kergendamise suunas. Teha on veel väga palju. Selles suhtes oleme selgelt avaldanud oma kannatamatust parlamendi õiguskomisjoni suhtes. Kõnealuses osas esitasime koos nimetatud õigusaktide kaustaga resolutsiooni, et nõuda komisjonilt väike- ja keskmise suurusega ettevõtete õigusaktide põhjalikuma ülevaatamise kiirendamist. Komisjon oli juba kõnealuse juhtumiga tegutsemas. Eesmärk on saavutada suurem ühtlus Euroopa eeskirjades väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Varem, kui arutasime kõnealust teemat ja volinik Radwani raportit majandus- ja rahanduskomisjonis, ütlesime konkreetselt, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu, mis osales väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele rahvusvaheliste finantsaruandluste standardite (IFRS) koostamises, ei peaks olema tee edasi, vaid peaksime hoopis Euroopas olemasolevate seaduste põhjal saavutama parema ühtlustatuse.

Nimetatud arutelu ajal pakkus just volinik Lehne, kes oli kõnealuse raporti variraportöör, et liikmesriikidele oleks pidanud juba andma võimaluse kõnealuses etapis mikroettevõtteid, tõeliselt väikeseid ettevõtteid, Euroopa seadusandlusest välja jätta. Pakutu on minu arvates hädaabimeede, mis, kuigi see on Stoiberi fraktsiooni poolt esitatud, ei vii pikaajalises perspektiivis olulise lihtsustamiseni, sest soovitusliku meetmena viib see liikmesriikide vahel suurte vasturääkivusteni.

Lõplik eesmärk ja valik peaks seega olema saavutada ulatuslik ühtlustamine nii, et ettevõtted, mis ei kvalifitseeru mikroettevõtetena, saavad sarnast väga lihtsat süsteemi kasutada. Seoses kõnealuse lihtsa süsteemiga tahaksin ma isiklikult teile meelde tuletada XBRL-i (nn laiendatav äriaruandluskeel) poolt pakutavaid võimalusi – see on süsteem, mis võimaldab erinevatel organitel väga lihtsalt andmeid sisestada ja lubab erinevatel organitel neid andmeid kasutada. Selle tulemusel oleks ettevõtetel hulga kergem ja lihtsam vastavaid andmeid esitada ja neid andmeid saaks ka paljudel viisidel kasutada.

Lühidalt on meil varsti tarvis korralikku arutelu vastupanu osas, mis raamatupidamismaailmas nimetatud mikroettevõtete väljajätmise suhtes valitseb. Komisjon peaks ettepanekud esitama. Siis peaksime uurima parimat meetodit keskmise suurusega ettevõtete jaoks, aga ka nimetatud tillukeste ettevõtete jaoks, et tagada läbipaistvus ja hea raamatupidamissüsteem, mis aitab neil teatud asju teha ilma neile suurt halduskoormat panemata.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Lugupeetud juhataja, proua van den Burg, head kolleegid! Täna langetab Euroopa Parlament oma otsuse lihtsustamisettepaneku kohta. Kõnealune ettepanek on esimene kolmest õigusalasest ettepanekust raamatupidamise valdkonnas. Selle eesmärk on ühenduse tasemel majanduskeskkonda lihtsustada, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kõnealune esimene ettepanek on hea alguspunkt. See on seaduseandjatele, huvitatud osapooltele ja komisjonile hea võimalus vahetada arvamusi ja arutada tulevasse kahte ettepanekusse hõlmatavaid elemente.

Nagu Euroopa majanduse elavdamise kavas paar nädalat tagasi teatati, on järgmine ettepanek suunatud väikseimate ettevõtete – mis on ühtlasi Euroopas kõige levinumad ettevõtlusliigid – halduskoorma vähendamisele.

2009. aasta esimeses kvartalis esitab komisjon ettepaneku, mis võimaldab liikmesriikidel nimetatud mikroettevõtted aastaaruannete koostamise kohustusest välja jätta. Tahaksin rõhutada, et komisjoni ettepanek vähendada halduskoormat saab edukas olla vaid siis, kui liikmesriigid seda uut võimalust kasutada tahavad, sest tegemist on valikuvõimalusega.

Väliskonsultantide hinnangul võiks nimetatud meede aidata säästa kuni 5,8 miljardit eurot aastas. Ent mainitud säästmine oleks võimalik vaid siis, kui liikmesriigid kõnealust erandiklauslit rakendavad ega kehtesta uusi ja ebavajalikke piiranguid.

Teine algatus, mille septembri lõpus välja kuulutasin, oli neljanda ja seitsmenda raamatupidamisdirektiivi ülevaatamine ja uuendamine. Esimesed tehnilised ettevalmistused selleks ülevaatamiseks on juba alanud. Avalik konsultatsioon sellele antava suuna üle avaldatakse 2009. aasta esimeses kvartalis.

Paljudel teist on hea meel kuulda, et Edmund Stoiberi juhitud kõrgetasemelise töörühma poolt tehtud soovitusi võetakse võimalikult palju arvesse.

Tulles tagasi ettepaneku juurde, mis oli hiljuti kiiremenetluse teema, on meil väga hea meel teada saada, et koostöö asutuste vahel on võimaldanud mainitud algatusega tegeleda nii kiiresti, nagu sellega tegeletud on.

Kutsun teid täna üles selle menetluse lõpetamise poolt hääletama. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (BG) Volinik, meie hinnangul ei ole nimetatud õigusalase algatusega seotud ettepanekud piisavalt ambitsioonikad. Majanduskomisjon kutsub seega komisjoni ja teid isiklikult üles kõnealuse teema osas aktiivsemat poliitikat rakendama.

Ent ma näen, et see, mida meile ütlesite, on tõeliselt tähtis samm. Me ootame tegelikult komisjonilt aktiivsemaid meetmeid, loomulikult Euroopa Parlamendi täielikul toel, sest kõnealune teema on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks äärmiselt tähtis, eriti praeguse rahanduskriisi kontekstis.

Majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostajana tahan öelda, et toetame täielikult komisjoni algatust vähendada keskmise suurusega ettevõtete jaoks bürokraatiat. Jagame seda soovi ja oleme kiirmenetlust toetanud. Nimetatud ettepanekut toetatakse täna. Usume, et nüüdsest alates saavad meetmed, mida olete valmis vastu võtma, ka meie täieliku toetuse.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Paul Gauzès , fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, komisjoni asepresident, volinik, head kolleegid! Loomulikult hääletab meie fraktsioon Ieke van den Burgi poolt esitatud raporti poolt ning õnnitlen teda töö puhul, mis, nagu me kõik teame, on alati väga hea.

Sellegipoolest tahaksin pöörata tähelepanu tõsiasjale, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ei ole tingimata aastaaruande koostamise kohustuse ärakaotamise poolt. Saame nimetatud teemaga seoses palju kirju, mis paluvad meil ettevaatlikud olla. Lihtsustamine on kasulik, ent ei tohiks tagasilööki anda. Lubage mul selgitada: aastaaruande koostamist tuleb lihtsustada ja see ongi kõnealuse resolutsiooni tähendus. Resolutsiooni kohaselt peab komisjon meile võimalikult kiiresti, ehk täpsemalt 2009. aasta lõpuks, esitama väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele sobiva aastaaruande koostamise raamistiku. See ei tähenda aga täielikku vabastamist.

Miks? Esiteks sellepärast, et aastaaruande koostamine on direktoritele võimalus vähemalt kord aastas oma ettevõtete olukorda kriitiliselt hinnata. Aastaaruande koostamine on väga kasulik element ettevõtjalt ettevõtjale laenamisel. Ka pank küsib seda laenude andmiseks. On olemas maksukohustused. Seega ärgem petkem väikeettevõtete direktoreid, öeldes neile, et nad säästavad palju aega ja raha, kui nad enam raamatupidamise arvestust ei pea. See viib katastroofini.

Me vajame väikeettevõtetele sobivat raamatupidamisraamistikku ning seda, et väikeettevõtted vabastataks liigsetest või ebavajalikest kohustustest. Ent arvan, et parim lihtsustus, volinik, oleks lõpuks rakendada reeglit, et igas liikmesriigis nõutakse teavet üks kord ning et ettevõtetelt ei paluta aeg-ajalt samade avalduste ja samade vormide uuesti esitamist, et anda võimudele teavet, mis neil juba olemas on.

Just sel moel saame aidata ettevõtete direktoreid, tagades, et neil on raamatupidamiseeskirjad oma ettevõtete olukorra mõistmiseks ja et nad on vabastatud täiesti mõttetutest haldusülesannetest.

 
  
MPphoto
 

  Sharon Bowles, fraktsiooni ALDE nimel. Lugupeetud juhataja! Tervitan väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantsaruandluse kohustuse vähendamist. Väikesed ettevõtted ei ole lihtsalt suurte korporatsioonide vähendatud versioonid, nii et mõni suurtelt ettevõtetelt nõutav aruandlus ei ole üldse vajalik. Teised osad põhjustavad liigse ressursside raiskamise, ei sobi Euroopa laia valiku väikeettevõtete reaalsustega ning seega ei teeni avalikke huve. Ebavajalik aruandlus teeb hulga rohkem halba kui head, nii et mul on hea meel osast lahti saada. Jätkakem oma head tööd.

Ent osa raporti lõplikust tekstist, millega minu fraktsioon ja teised ei nõustu, on see, mis räägib korrelatsioonitabelitest. Komisjon tahtis, et korrelatsioonitabelid ülevõtmise kohta oleksid kohustuslikud isegi selles väikeses direktiivis, ja see on meie seisukoht. Nõukogu ei nõustu nimetatuga, kuna peab seda ebavajalikuks kohustuseks. Minu vastus on, et see ei tohiks nii olla. Peame leidma viisi, kuidas teha Euroopa Liidu seadustiku ülevõtmine võimalikuks. Praegu on tohutu suur demokraatia nappus. Liikmesriigid vastutavad, ent Euroopat süüdistatakse.

Siin on mõned sarnasused Lissaboni lepingu vastu esitatud kriitikaga, sest mainitu on loetamatu ja eraldiseisev dokument. Ent avalikkuselt peaks tulema veelgi suurem pahameeletorm, sest see ongi just see, mida paljud liikmesriigid iga päev oma kodanikele ja nende äridele ülevõtmistel teevad. Olgem selged. See on midagi, mis ei ole Euroopa Liidu surutis. See on liikmesriikide valitsuste surutis ja peab lõppema.

 
  
MPphoto
 

  Patrick Louis, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Komisjon kavatseb vähendada ettevõtete halduskoormat, mis on põhimõtteliselt hea kavatsus. Ent soov kogu aeg koonerdada ja aega säästa ei muuda olukorda oluliselt: liigne standardiseerimine, lugematute otsuste tegemise tasemete ja süstemaatiliste piirangute loomist jätkatakse paralleelselt komisjoni poolt ja kehtestatakse Euroopa ettevõtetele hoolimata nende suurusest.

Praegu ei tunnista vaid kolm liikmesriiki vajadust äride kohta teabe avaldamise järele – alates nende loomisest kuni sulgemiseni – ning komisjon ise tunnistab, et osa teabest on kadunud. Nimetatud kaotus mõjutab neid, kes vajavad teavet kõige enam, nimelt üksikisikuid ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtteid, ümbritsevaid mikroettevõtteid ja mainitud äridega otseselt seotud inimesi.

Kõnealune ettepanek muudab edasi antava teabe ehk teabe, millele kõik pääsevad suhteliselt kergesti ligi, vaieldavaks teabeks, millele pikemas perspektiivis on juurdepääs vaid professionaalidel, kellel on täpsed teadmised oma otsingu eesmärgist. Me ei saa kõnealust ettepanekut tegelikult vastu võtta, sest, tegutsedes vastutustundliku seaduseandja vaimus, peavad majandusalase teabe ettenähtud saajad süstemaatiliselt olema kõik huvitatud kodanikud, tarbijad ja investorid ja seda ilma konkreetseid tegevusi läbi viimata.

Samal ajal võivad olla ja kindlasti ka on kõnealusel ettepanekul kahjulikud tagajärjed piirkondliku pressi jaoks, mis on juba raskustes, kuna selle valdkonda kuulub kohtulike ja õigusalaste teadete avaldamine, mis võib moodustada 25-50% reklaamitulust. Nimetatud ajalehed mängivad tähtsat majandusalast ja sotsiaalset rolli. Neid tuleb kaitsta, kuna nende kaitsmine tähendab nende sotsiaalse rolli kaitsmist kohalikus kogukonnas. Me teeksime ilmselt hästi, kui üritaksime kokku hoida ja keskenduda tööle teiste teemade kallal. Mis meisse puutub, siis praegu ei ole see konkreetne teema valmis.

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). - (PL) Lugupeetud juhataja! Meie ettevõtluspoliitika põhieesmärk on luua sobiv keskkond uute ettevõtete loomiseks ja laiendamiseks. Majanduskeskkonna parandamine hõlmab haldus- ja õigustoimingute lihtsustamist ning sammude astumist seoses rahastamise, maksude ja nii sotsiaalse kui loodusliku keskkonnaga, sest kõik need mõjutavad seda, kuidas ettevõtted toimivad.

Ühtsed eeskirjad tooksid kasu kogu rahvusvahelisele äriringkonnale. Esiteks teeksid riigiülesed finantsaruandluse standardid erinevate riikide finantsasutuste hindamise ja võrdlemise lihtsamaks ning see soodustaks otsustamistoiminguid seoses investeeringutega. Teiseks, tänu universaalselt tunnustatud ja kinnitatud raamatupidamispõhimõtetel põhinevale finantsaruandlusele oleks ettevõtetel laiem juurdepääs kapitalile.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted peavad sageli järgima samu seadusi kui suured ettevõtted, isegi kui nende konkreetseid raamatupidamisvajadusi vaadatakse harva üle. On tähtis tagada, et arutelud ei keskenduks mitte ainult lihtsustamisele, vaid ka raamatupidamisstandardite mõjule väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele erinevalt suurtest börsil noteeritud ettevõtetest. Arutelu lihtsustamise teema üle keskendub üldiselt kuludele. Ent arutelu raamatupidamisnõuete järelduste üle on suunatud finantsaruandluse eelistele ja üksikkasutajate vajadustele.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele lihtsustatud eeskirjade sätestamisel on mitmeid eeliseid. Esiteks toob universaalsete standardite rakendamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kindlasti kaasa vähem kasu kui suurtele riiklikele ettevõtetele. See viib kulude ja tulude tasakaalutuseni seoses standardite rakendamisega. Et leida sobiv kulude ja tulude tasakaal, tuleb kulusid vähendada. Teiseks ei mängi finantsaruandlus olulist rolli väike- ja keskmise suurusega ettevõtete omanike teabenõuetele vastamises, sest neil on teabele otsene juurdepääs. Kolmandaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantsaruannete kasutajatel piiratumad teadmised finantsaruandlusest, mistõttu tuleks finantsaruandlust kohandada vastavalt kasutaja oskustele.

 
  
MPphoto
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE).(PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendile on juba palju aastaid tekitanud muret Euroopa ettevõtetele rakendatavad ebavajalikud ja ebaproportsionaalselt kõrged halduskulud. Seega tervitame uudist, et komisjon on lõpuks nimetatud teemaga tegelenud ja kiirmenetluse abil välja pakkunud muudatusettepanekud neljandale ja seitsmendale äriühinguõiguse direktiivile, mis käsitlevad keskmise suurusega ettevõtete avalikustamisnõudeid ja kohustust esitada konsolideeritud finantsaruanded.

Toetan komisjoni lähenemist, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa ettevõtete töötingimusi. Ent minu toetus sõltub tingimusest, et need muudatused ei takistaks läbipaistvust ega tooks finantsaruande kasutajatele kaasa piiratud juurdepääsu teabele. Ettepanek kaotada asutamiskulude avaldamise nõue tundub samuti olevat õigustatud. Erandite laiendamine, millest väikeettevõtted kasu saavad ja mis juba enamikule liikmesriikidele kasu toovad, et need hõlmaks ka keskmise suurusega ettevõtteid, võib aidata kaasa keskmise suurusega ettevõtete finantsaruandluse kohustuse vähendamisele.

Seoses seitsmendale äriühinguõiguse direktiivile esitatud muudatusettepanekutega ei ole konsolideeritud aruannete koostamise kohustusel mingit tõelist õigustust, sest konsolideeritud aruanded oleksid antud juhul peaaegu identsed vabatahtlike individuaalsete aastaaruannetega.

Euroopa Komisjon peaks tegema rohkem pingutusi neljanda ja seitsmenda äriühinguseaduse direktiivi parandamiseks, et esitada Euroopa raamatupidamisraamistik enne 2009. aasta lõppu. Ühtne standard vähendab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormat ja suurendab läbipaistvust kõigi asjaosaliste jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Toubon (PPE-DE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin alustada, tänades raportööri Ieke van den Burgi, koordinaatorit Klaus-Heine Lehnet ja variraportööri Jean-Paul Gauzès’d nende pingutuste eest, et saavutada olukorda, mis minu arvates on väga tõhus ja mõistlik.

Tõepoolest, me teame hästi, et peame oma eeskirju kohandama väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkreetsetele tingimustele, ning seetõttu toetamegi komisjoni poolt esitatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud plaani väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Sellegipoolest lisaksin, et me ei tohi seda teha, suhtudes väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse kui allettevõtetesse, asetades nimetatud ettevõtted nagu mingisugusesse getosse, kus oleks nii palju lihtsustusi ja nii vähe eeskirju, et need ei anna enam garantiisid, mis võimaldavad ettevõtetel konkreetselt öeldes – ja eriti praeguses kriisis – saada krediiti, mida nad toimimiseks ja kasvamiseks vajavad.

Seetõttu toetan ma, nagu ka Jean-Paul Gauzès, tugevalt Ieke van den Burgi poolt esitatud resolutsiooni, mille meie komisjon vastu võttis; resolutsiooni, milles palutakse komisjonil esitada ettepanek, mis võimaldaks liikmesriikidel vabastada ettevõtted, mis on väga väikesed – bilansimaht alla 500 000 euro, käive alla 1 miljoni euro ja personal alla 10 inimese – ja millel on ainult kohalikud või piirkondlikud toimingud ühes liikmesriigis, direktiivi järgimisest.

Nimetatud ettepanek võimaldaks seega liikmesriikidel oma seadusandlust kohaldada, nagu Saksamaa on teinud, ent samal ajal kohelda väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid nagu ülejäänuidki – see on väga tähtis. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ei arene eraldi. Euroopa peab tegutsema tagamaks, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ei ole teistega võrreldes ebasoodsamas olukorras.

 
  
MPphoto
 

  Ewa Tomaszewska (UEN).(PL) Lugupeetud juhataja! Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted annavad Euroopa Liidus tööd umbes 60%-le kõigist töötajatest. Sellepärast ongi nende majanduslik olukord äärmiselt tähtis. Majanduskriisi ajal on eriti tähtis vältida nende juriidiliste kohustuste komplitseerimist, et teha nende toimimine lihtsamaks. See on võimalus nii nimetatud ettevõtete kui nende töötajate jaoks.

Lihtsustatud seadustik finantsaruandluse valdkonnas, nagu on sätestatud muutvas direktiivis, on samm õiges suunas. Ent nõustun oma kolleegiga, kes rõhutas vajadust tagada, et kohalikel ajakirjanikel on teabele juurdepääs.

 
  
MPphoto
 

  Rachida Dati , nõukogu eesistuja. − (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt vabandan viivituse eest. Meil läks Pariisist lahkumisega aega. Kuigi ma ei ole kõiki arutelusid kuulnud, tahaksin samuti tänada teid täna aset leidva arutelu eest.

Nõukogu võtab arvesse ja jätkab kõigi teie poolt esitatud kommentaaride ja soovituste ning teema suhtes üles näidatud huvi arvessevõtmist, eriti seoses teie kommentaariga ettevõtete kohustuste lihtsustamise kontekstis.

Tegemist on praegu väga tundliku teemaga, ent peame kindlasti – eriti praegust kriisiolukorda arvestades – seda lihtsustama ilma riiklikku sekkumist vähendamata, et tagada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete areng.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin tervitada Rachida Datid, ja nagu tema, nii tahaksin ka mina ühineda nendega, kes on tänanud parlamenti, Ieke van den Burgi, Klaus-Heiner Lehnet ja Jean-Paul Gauzès’d nende töö eest, mis võimaldab meil täna kõnealuse esimese sätte osas otsusele jõuda.

Olen huviga kuulanud väikeettevõtete kohta öeldut. Eesmärk on tegelikult kohaldada väikeettevõtete reegleid kavandatud taasläbivaatamise ajal, ent tahaksin rõhutada, et liikmesriigid saavad valida, kas kasutada neid reegleid või luua kohalikele tingimustele sobiv alternatiiv.

Mina isiklikult olin väga osavõtlik argumendi suhtes, et ka väikeettevõtteid ei tohiks sundida olukorda, mis nad lihtsustamise ettekäändel lõpuks majanduselust kõrvale lükkab. Seda öelda tahtsingi. Usun, et käesolev arutelu valgustab kolleegi Charlie McCreevyt, kes vastutab siseturu eest, ja et see võimaldab meil töötada mainitud halduskoorma vähendamise kallal, mis paneb ettevõtetele, eriti väikseimatele, teatud pinge.

Olen parlamendile pideva toetuse eest tänulik ja loodame, et senine konstruktiivne koostöö jätkub järgmisel aastal.

 
  
MPphoto
 

  Ieke van den Burg, raportöör. (NL) Parlamendi sõnum oli minu arvates kõlav ja selge. Ajutine lahendus pakkuda liikmesriikidele võimalust mikroettevõtted Euroopa seadustest lühiajaliselt välja arvata on küll lahendus, ent mitte alaline lahendus. Loodan, et see sõnum jõudis ka komisjonile kohale.

Ka nende ettevõtete jaoks ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks üldiselt tahaksime juurutada ühtse Euroopa seadustiku, mis võimaldab neil tegutseda siseturul, aga on samal ajal lihtne seadustik, nagu ütles härra Gauzès, tegelikult vaid ühe külastatava sadama ja ühe reeglite kogumikuga, nagu laiendatava äriaruandluskeele puhul (XBRL). See tähendab, et neid ei koormata suure halduskoormaga nagu praegu. Isegi kui annate liikmesriikidele võimaluse erandi tegemiseks, ei tähenda see, et liikmesriigid saavad rakendada omi eeskirju, mis on pealegi igas liikmesriigis erinevad. Keskpikas perspektiivis ei lahenda see midagi.

Keskpikas perspektiivis tahame esitada ettepaneku, mis annab meile lihtsa ühtlustatud seadustiku, mida võib kasutada kogu siseturul ja mis ei too väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, eriti mikroettevõtetele kaasa halduskoormust, vaid lihtsa süsteemi nende aastaaruannete kohta teabe esitamiseks. See on parlamendi kavatsus ja loodan, et see sõnum jõudis kohale.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. - Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku,(1) mis esitati vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 18. detsembril 2008.

 
  

(1)Vt kodukorda

Viimane päevakajastamine: 3. november 2009Õigusalane teave