Juhataja. – Järgmiseks päevakorrapunktiks on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel härra Visseri, härra Belet’ ja härra Hieronymi poolt komisjonile esitatud kirjalik küsimus, mis käsitleb ringhäälinguteatise läbivaatamist – riigiabi avalik-õiguslikule ringhäälingule (O-0102/2008 – B6-0495/2008).

  Cornelis Visser, autor. − (NL) Proua juhataja, volinik, on väga kahetsusväärne, et proua Kroes ei saa õnnetuse tõttu täna õhtul siin olla. Ma sooviksin kasutada võimalust, et soovida talle kiiret paranemist. Poliitilisel tasandil olen aga põhimõtteliselt vastu tema sekkumisele riiklikku, s.t avalik-õiguslikku ringhäälingusse.

Eelmisel neljapäeval korraldasin koos proua Hieronymi ja härra Belet’ga Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonile kuulamise avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitleva komisjoni teatise üle. Ma võin teile öelda, et selle sektori ja liikmesriikide huvi oli märkimisväärne. Isegi konkurentsi peadirektoraat oli arvukalt esindatud. See teema on ilmselgelt nende päevakorras olulisel kohal. Konkurentsi peadirektoraadi direktor oli terve hommiku arutlusringi liikmena kohal.

Proua juhataja, komisjoni ettepanek, milles vaadatakse uuesti üle avalik-õiguslikku ringhäälingut reguleerivad riigiabi eeskirjad, on praegusel kujul vastuvõetamatu. Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid mängivad kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meedia pluralismi kaitsmisel elutähtsat rolli. Ma olen tuliselt vastu komisjoni plaanidele. Esiteks – me peame aru saama, et avalik-õiguslikud ringhäälingukorporatsioonid kujutavad endast riiklikke varasalvesid ja et sellest tulenevalt peaksid just riiklikud asutused ja mitte Euroopa Komisjon nende poliitikat kindlaks määrama. See kajastub samuti selgelt Amsterdami lepingu protokollis avalik-õigusliku ringhäälingu kohta. Liikmesriigid korraldavad avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tegevust ning finantseerivad seda oma äranägemise järgi. Volinik Kroesi plaanid kahjustavad tõsiselt subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide liikumisvabadust ning asendavad need sekkumisega Euroopa tasandil. Ma olen väga üllatunud, et ta võiks liberaalist volinikuna selle tee kasuks otsustada.

Teiseks – mulle valmistab muret ettepanek võtta kasutusele sõltumatu järelevalveasutuse poolt läbi viidavad turu eeltestid. See annaks kommertskanalitele olulise sisendi. Kas me seda tahame? Turutest suurendab paratamatult paberitöö mahtu. Küsimus seisneb väga suuresti selles, kas väiksed ringhäälingukorporatsioonid saavad endale lubada täiendavaid tööjõuressursse, ja selles, kes suudab kanda sellest tulenevaid täiendavaid kulusid? Kas ringhäälingukorporatsioonid peaksid selle kinni maksma? Või võib-olla hoopis maksumaksjad? See ettepanek ei ole väikestes liikmesriikides teostatav. Pealegi on see test väga üksikasjalik ning ettepanekus puudub paindlikkus. Sellest tulenevalt ei ole liikmesriikidel enam võimalik võtta vastu tegevuskavasid ja menetlusi, mis on kooskõlas nende riiklike süsteemidega. Lisaks sellele seisneb see küsimus väga suuresti selles, kas turumõjule eelhinnangu andmine ja uute teenuste avalik hindamine ei anna kommertskonkurentidele liiga suurt edumaad.

Kolmandaks – ettepanek valmistab mulle muret sellepärast, et avalik-õiguslikud ringhäälingusüsteemid ei ole kõikides liikmesriikides ühtemoodi üles ehitatud. Süsteemid on tehnoloogiliselt erinevad, samuti on erinevusi nende ringhäälingusüsteemides, organisatsioonides ja tegevusulatuses. Samuti on erinevused keeles ja kultuuris. Aruandes välja pakutud nn kõigile sobiv eeskiri ei sobi antud juhul kindlasti mitte. Ettepanekus ei võeta seda üldse arvesse.

Olles nüüd oma mured südame pealt ära rääkinud, sooviksin nüüd anda lühikese ülevaate sellest, mis toimus eelmisel neljapäeval fraktsiooni PPE-DE kuulamisel, kus komisjoni suhtumine oli väga positiivne. Komisjon nõustus sellega, et ettepanekud olid tõenäoliselt liiga üksikasjalikud ja et sõnastus vajab toimetamist. Konkurentsi peadirektoraadi direktor teavitas mind sellest, et lõplikku teatist on võimalik edasi lükata kuni 5. märtsini – päevani, mil kultuuri- ja hariduskomisjon korraldab sellel teemal teise ärakuulamise. Pärast kuulamist ütles direktor, et komisjon peab võib-olla koostama enne lõpliku teatise esitamist uuel teabel põhineva värske versiooni. See oli suurepärane tulemus.

Te mõistate mind, proua juhataja, et need lubadused panid mind positiivselt üllatuma. See tähendab lõppude lõpuks seda, et komisjon on oma silmi avamas ning on valmis kuulama selle sektori, liikmesriikide ja parlamendi häält. Suurepärane.

Sooviksin esitada komisjonile veel mõned küsimused. Esiteks – kas komisjon jääb sõltumatu järelevalveasutuse poolt läbiviidava üksikasjaliku turutesti juurde? Ja küsimus, mille saate võib-olla edasi suunata volinik Kroesile – kas komisjon on valmis loobuma sõltumatu järelevalveasutuse ja turu eeltesti ideest või nõuab komisjon, et need jääksid alles?

Teiseks – kuidas on võimalik tagada tehnoloogiline erapooletus? Kas ettepanek ei viita mitte sellele, et vahet tehakse avalik-õiguslike ringhäälingukorporatsioonide praeguste teenuste ja uute meediateenuste vahel?

Kolmandaks – tuginedes konkurentsi peadirektoraadi direktori märkusele – kas komisjon on uut teavet arvesse võttes valmis koostama uue ettepaneku?

Neljandaks – mida kavatseb komisjon ette võtta Esimese Astme Kohtu otsuse osas Taani ringhäälinguorganisatsiooni TV2 küsimuses? Kas komisjon lisab selle uude ettepanekusse? Kui ei, siis kuidas seda rakendatakse?

Minu viimane küsimus on aga selline – kas komisjon on valmis kaasama Euroopa Parlamenti järelmenetlusse ja ootama edasist arutelu parlamendiga?

Ma jään lootma suurepärasele koostööle Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel, et teatise lõpliku versiooni üle saaks põhjalikult ja ausalt arutleda.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, nagu juba mainitud, oli mu kolleegil proua Kroesil väike õnnetus ja ta ei saa seetõttu siin meiega olla.

4. novembril 2008. aastal avaldas komisjon kuni 15. jaanuarini konsulteerimiseks uue ringhäälinguteatise projekti. Meil on laialdase konsulteerimisprotsessi osas tõsi taga. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon on kavandanud kuulamise 5. märtsile ja, nagu juba märgitud, viis fraktsioon PPE-DE sellise kuulamise eelmisel neljapäeval juba läbi ning sellest kuulamisest võttis osa konkurentsi peadirektoraadi direktor Philip Lowe.

Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vaheline dialoog on oluline. Me oleme valmis kuulama ja teie küsimustele vastama. Me teame ka, et Euroopa Parlament nõustus 2008. aasta septembris sellega, et riigiabi avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonile tuleks anda selliselt, et nad täidavad oma rolli dünaamilises keskkonnas, vältides avalike rahaliste vahendite kasutamist poliitilistel või majanduslikel kaalutlustel. See ühtib meie seisukohaga, mille järgi on oluline nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik ringhääling. Ringhäälingu kaheosaline süsteem on lahendus Euroopa meediamaastikule, mida tuleb kaitsta kõigil tasanditel.

Ringhäälinguteatise projektiga püütakse seega konsolideerida komisjoni riigiabi juhtumit, mida on nende olemasolevast 2001. aasta teatisest peale järgitud. Projektiga tagatakse, et meie eeskirjad peegeldavad uut, kiiresti muutuvat meediakeskkonda. Teatise ajakohastamise eesmärk on läbipaistvuse ja õiguskindluse suurendamine. Teatise projektiga selgitatakse, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid osutavad audiovisuaalseid teenuseid kõikides meediakanalites, jättes samas eraõiguslikele ettevõtjatele piisavad stiimulid turule jäämiseks. Selle tagab nn Amsterdami test, millega leitakse riiklikul tasandil avalikest vahenditest rahastatavate meediateenuste väärtuse ja negatiivsete mõjude vaheline tasakaal.

Miks me neid teste teeme? Seepärast, et nende testide tegemine riiklikul tasandil aitab vältida komisjoni sekkumist. Komisjon saab järjest rohkem kaebusi piiripealsete juhtumite kohta, kus avalik-õiguslikul meediategevusel ei pruugi kodanike jaoks olla selget väärtust, kuid mille turumõju on arvestatav. Komisjon leiab siiski, et korduvad sekkumised sellesse sektorisse ei oleks subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Seetõttu tahamegi, et liikmesriigid jagaksid koos komisjoniga vastutust riiklikest vahenditest rahastatavate meediateenuste turumõju kontrollimise eest.

Amsterdami test tagab, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide uued meediateenused vastavad vaatajate ja kuulajate sotsiaalsetele, demokraatlikele ja kultuurilistele vajadustele, viies samas eraõiguslikele ettevõtjatele riigiabist tuleneva kahju miinimumini. Me ei saa nõustuda sellega, et Amsterdami testiga kaasneks põhjendamatu halduskoormus. Loomulikult hõlmab igasuguse testi läbiviimine tööd, kuid meie poolt nõutavad minimaalsed jõupingutused on mõistlikud ja vajalikud. Esiteks, test on ette nähtud üksnes oluliste ja tõeliselt uute teenuste puhul ja selles osas jätab meie projekt liikmesriikidele suure kaalutlusruumi. Iga liikmesriik saab otsustada, millal on uus audiovisuaalne teenus tegelikult testimist väärt. Teiseks – projektis vabastatakse katseprojektid testimise kohustusest. Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid saavad seega jätkuvalt ilma eeltestideta uute meediakanalitega eksperimenteerida. Kolmandaks – projekt jätab liikmesriikidele täieliku vabaduse valida testide läbiviimiseks kohased menetlused ja asutused, mis neid rakendavad. Lõpetuseks tasub märkida, et väiksemad liikmesriigid, nagu Belgia ja Iirimaa, juba kasutavad selliseid teste. Nendes riikides leitud lahendused on olemasolevate ressurssidega proportsionaalsed. Kuna test on üsna üldsõnaline, ei ole toimetamisvabaduse rikkumine samuti võimalik. Test nõuab pelgalt, et avalik-õiguslik meediateenus vastab ühiskonna sotsiaalsetele, demokraatlikele ja kultuurilistele vajadustele ning et selle mõju turule on proportsionaalne. Toimetusliku sõltumatuse kaitsmiseks anname projektis ka võimaluse, et teatavatel tingimustel viib testi läbi avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon ise.

Kokkuvõtteks ütleksin, et Amsterdami testi peaks käsitama pigem kui võimalust ja mitte kui ohtu. See aitab uues meediakeskkonnas säilitada meedia pluralismi, kaitstes õiglust ja kindlust nii kommertsmeedia jaoks, sh veebiajalehed, kui ka meie suurepärase avalik-õigusliku meedia jaoks.

ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António DOS SANTOS
asepresident

  Ivo Belet, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tere õhtust; sooviksin kõigepealt paluda, et edastaksite meie head soovid proua Kroesile. Teame, et ta kukkus libedal pinnasel ja loodame, et ta paraneb kiiresti. Loomulikult loodame, et proua Kroes on nii ruttu kui võimalik jälle tagasi.

Proua volinik, me oleme ilmselgelt päri sellega, et teie komisjoni liikmena tagate nii nüüd kui ka tulevikus võrdse mängumaa kõikidele audiovisuaalses valdkonnas osalejatele, s.t nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele ringhäälingukorporatsioonidele. See on hädavajalik teenuse osutamiseks tasakaalustatud moel ja see parandab ka kvaliteeti.

See aga, mis komisjon nüüd esitanud on, on sellega mitmel põhjusel risti vastuolus, nagu härra Visser on juba üsna selgelt väljendanud. Sooviksin alustada sellest, et teha proua volinikule lühike märkus seoses sellega, mida ta hetk tagasi ütles. Teie poolt välja pakutud turutesti rakendatakse juba Belgias ja teistes riikides. Jah, see on teatud määral õige, kuid mitte täielikult. Kõnealust turutesti või mõjuanalüüsi rakendatakse mingil määral juba tõepoolest praegu, muu hulgas ka ringhäälinguorganisatsioonide endi poolt, kuid mitte nende juhendite kohaselt, mis on komisjoni ettepanekus kehtestatud ja mis on mõnevõrra teistsugused.

Ma sooviksin jagada teiega meie kahtlusi seoses kõnealuse ettepanekuga. Minu peamiseks vastuväiteks on see, et see on vastuolus Lissaboni strateegiaga. Praegu on tõepoolest nii, et paljudes liikmesriikides on just avalik-õiguslikud ringhäälingukorporatsioonid need, kes meedias uuendustega välja tulevad ja neid soodustavad. See peaks ilmselgelt nii jäämagi. Minu meelest liigume me selle patroneeriva administratiivse ja uuendusi kammitseva suhtumisega vales suunas. Uute, eelkõige digitaalses kontekstis, lairibasüsteemis, internetis jne kasutatavate meediakanalite väljatöötamine maksab palju. Sedalaadi investeeringuid tehtaks ideaalis võimalikult ulatuslikult ning neid arendatakse üheskoos, mistõttu saavad eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud ringhäälingukorporatsioonid pakkuda sisu ühiselt platvormilt ning konkurents peaks tekkima just sisu tasandil, et klient saaks sellest maksimaalse kasu.

Kuid ärge saage meist valesti aru. Me toetame 100 %-liselt tasakaalustatud konkurentsisuhteid avalik-õiguslike ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel. Ruumi peaks olema piisavalt, et mõlemad saaksid pakkuda kvaliteetset sisu. Seoses sellega on ilmselge, et avalik-õiguslikud ringhäälingukorporatsioonid peaksid vastutama nende riigi rahade eest, mida nad kulutavad ja millest oma tegevust rahastavad, olgugi, et me oleme veendunud, et selleks on paremaid viise. Seda silmas pidades viitaksime Ühendkuningriigi telekanali BBC näitele, kus erinevate partnerite vahel on arendustegevuse, tootmise ja levitamise vallas välja pakutud liitude loomine. See on minu meelest hea näide ja ma kutsuksin komisjoni lahkesti meiega selles suunas edasi mõtlema.

  Katerina Batzeli, fraktsiooni PSE nimel. – (EL) Härra juhataja, volinik, eesistujariigi Prantsusmaa poolt esitatud ja avalik-õiguslikule ringhäälingule antavat riigiabi käsitlevate põhisuuniste läbivaatamine on väga aktuaalne aruteluteema paljudes liikmesriikides nii riigisiseselt kui ka meedia positsiooni jaoks nii Euroopa tasandil kui ka rahvusvaheliselt.

Samas on aga telekommunikatsiooni käsitleva paketi läbivaatamine, millega põhimõtteliselt restruktureeritakse Euroopa tasandil raadiospektri jaotamise viisid ja kriteeriumid, näidanud seda, et ringhäälinguteenuste rahastamist reguleerivad eeskirjad on nüüd infoühiskonna, innovatsiooni ning avalikku ja majanduslikku huvi kandvate teenuste tulevase reguleerimise või dereguleerimise seisukohast keskse tähtsusega. Just see on see poliitiline küsimus, mille me põhimõtteliselt lahendama peame.

Riigiabi arutelu keskendub ilmselgelt eeskätt nn avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele, nii nagu need iga liikmesriigi poolt määratletud on, võttes arvesse nende käsutuses olevaid sisuliselt minimaalseid vahendeid ja eelkõige neile määratud olulist avaliku-õigusliku teenuse osutaja rolli. Ringhäälinguorganisatsioonide tähtis roll on ära märgitud UNESCO konventsioonis, Amsterdami protokollis ja Euroopa Komisjoni 2001. aasta teatises. Teisisõnu – juba on olemas tegevusprogramm, kus avalik-õigusliku meedia roll on selgelt määratletud.

Riigiabi käsitleva arutelu kohta on aga toimik avatud ning, nagu te nõudsite, peame me võtma arvesse teatavaid uusi asjaolusid ja teatavaid meetmeid, mida praegu kas teadlikult või teadmatult avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste vahel sageli valitseva segaduse tõttu võetakse.

Tahaksin mainida paari aspekti: kõigepealt – avaliku teenuse ülesande määratlemise küsimust ei tohiks ajada segi selliste teenuste osutamiseks välja valitud finantseerimismehhanismi küsimusega. Kuigi avalik-õiguslik televisioon võib tulu teenimiseks tegeleda äritegevusega, näiteks reklaamiaja müügiga, on osade riikide, näiteks Prantsusmaa, valitsus sellise tegevuse hukka mõistnud ning selle riiklike õigusaktide alusel ebakorrektseks tunnistatud.

Teisalt mängivad olulist rolli ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, kellel lasub kohustus osutada avalik-õiguslikku teenust. Eraõiguslike ja avalik-õiguslike teenusepakkujate kooseksisteerimine on Euroopa turu põhiosaks.

Lõpetuseks tahaksin mainida üht teist teemat: me peaksime muret tundma komisjoni poolt riigiabi läbivaatamiseks välja pakutud eelmenetluse pärast – seda mitte subsidiaarsuse põhimõtte ajutise peatamise või kõrvalelükkamise pärast, vaid seetõttu, et kontrollida, kas see on riigiabi tingimustega kooskõlas.

Lõpetuseks märgiksin seda, et riigiabi andmist raadiojaamadele ja meediale tuleks uurida rahvusvaheliste suhete raamides, kuna Euroopa organisatsioonid peavad konkureerima rahvusvaheliste hiiglastega ning ranged õigusaktid kahjustavad Euroopa saavutusi ja ühenduse õigustikku.

  Ignasi Guardans Cambó, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Härra juhataja, ma püüan teha lühidalt ja pean loomulikult samuti alustama sellest, et saata volinik Kroesile oma kõige soojemad tervitused, lootuses, et ta taastub oma kukkumisest. Siin Euroopa Parlamendi hoones on vähemalt ukseesine põhjalikult soolaga kaetud, kuid ma saan aru, et mujal ei olnud seda piisavalt.

Praegu pooleliolev arutelu on ülimalt oluline ja seega on selle põhiline eesmärk lõppkokkuvõttes nõuda ja paluda komisjonilt Euroopa Parlamendi kaasamist. Just see on meie arutelu põhjus – mitte lõpetada arutelu siin ja praegu, vaid pigem hoolitseda selle eest, et enne komisjoni teatise ametlikustamist peaksime me siin Euroopa Parlamendis tõesti maha arutelu ja et me kõik oleksime sellesse kaasatud.

Miks? Kaalul ei ole mitte üksnes meie televisioonimudel; kaalul on palju rohkem – seda seetõttu, et, nagu me teame ja teadsime ka siis, kui arutlesime audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi üle, ei ole televisiooniorganisatsioonid enam sellised kui vanasti; tegelikkuses töötlevad nad sisu, mida pakutakse lineaarse või mittelineaarse platvormi kaudu ning mõlemal moel toimib see täiuslikult. Seetõttu ei ole enam kohane rääkida avalik-õiguslikust ringhäälingust nii nagu toimuks arutelu 1970ndatel või 1980ndatel aastatel.

Teisalt on selge, et see arutelu tuleb maha pidada, kuna mitte kõik see, mida praegusel ajal avalik-õiguslikuks teenuseks nimetatakse, ei ole tegelikult avalik-õiguslik teenus, ning mitte alati ei ole mõistlik kasutada riigi raha sellele, mida teatud televisiooniettevõtted riigi rahaga teevad. Samas aga – ja see on minu arvates meie ning minu arusaamist mööda ka mitme mu parlamendiliikmest kolleegi mure põhituumaks – on avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid meie kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsjate ning lõppkokkuvõttes ka meie ühiskondade ühendajatena ülitähtsad, kuna teoorias püüdlevad nad millegi enama kui otsese kasumi poole.

Seda finantstasakaalu tuleb seega kaitsta. Peame otsima uusi finantseerimismudeleid; peaksime olema loovad ja alustama seda arutelu, kuid me ei saa sellega seada ohtu midagi meie ühiskondade jaoks nii olulist – nimelt meie praeguseid avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioone.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Barroso juhitav Euroopa Komisjon tegi ühe oma peamise poliitilise eesmärgina teatavaks ülereguleerimise ärakaotamise Euroopas. Teie poolt praegu tehtavatest ettepanekutest jääb meile mulje, et te tegelikult hoopiski soodustate ülereguleerimist. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni kuulamisel eelmisel nädalal sai selgeks, et selles osas, kui palju te nüüd liikmesriikide pädevustesse sekkute, valitseb suur ebakindlus. See, mis praegu meie ees laual on, lõhnab ülereguleerimise järele – ja seda ei saa me heaks kiita.

Tõsi – peame leidma tasakaalu avalik-õiguslike ja eraõiguslike ringhäälinguteenuste arendamise võimaluste vahel. Kuid see tähendab – iseäranis digitaalajastul – ka seda, et avalik-õiguslikul ringhäälingul, mis seisab kvaliteedi, kultuurilise mitmekesisuse ja sotsiaalse sidususe eest, peavad olema võimalused digitaalajastul arenemiseks. Me nõuame seda Lissaboni strateegia raames. Kui avalik-õiguslikule ringhäälingule seda võimalust ei anta, muutub see mineviku igandiks. Siis ei ole avalik-õiguslikul ringhäälingul võimalik hästi areneda.

Mõeldes meie majandus- ja finantskriisile, oleme kõik jõudnud järeldusele, et turge tuleb reguleerida. Sotsiaalne ja ökoloogiline reguleerimine ei ole seisukohavõtt turgude vastu, vaid nende kasuks – ja see tähendab reguleeritud turgusid. Sama kehtib suhte puhul, mille raames on eraõiguslikul ja avalik-õiguslikul sektoril võimalik tulevikus areneda juhul, kui me tahame digitaalses maailmas edukad olla.

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Härra juhataja, 80 aastat on avalik-õigusliku ringhäälingu ülesandeks olnud avalikkuse teavitamine selle kõige laiemas tähenduses. Selle teenuse püsimajäämine on võimalik riiklikest vahenditest rahastamise abil, mida saab koguda eraldi raadio- ja televisioonimaksu kaudu, täiendades seda liikmemaksudega ringhäälinguorganisatsioonidele, nii nagu seda on juba kaua korraldatud Madalmaade Kuningriigis.

Sellega paralleelselt on avalik-õiguslikku ringhäälingut viimastel aastakümnetel julgustatud omale ise raha teenima. Seda ei saavutata mitte üksnes reklaamiaja abil, vaid ka sellega, et enamus ringhäälinguorganisatsiooni poolt kogutud teabematerjalist tehakse kättesaadavaks audio- ja videomaterjalina. Arvatakse, et vaatajad ja kuulajad tunnevad selle tulemusel ringhäälinguorganisatsiooniga tihedamat sidet, et jõutakse uute sihtrühmadeni ning et valitsuse kulud vähenevad. See ülesanne, mille osakaal on aastate jooksul kasvanud, ei kujuta endast probleeme seni, kuni kommertskanalid ei tunne, et see neid kahjustaks.

Kommertskanalite vaatenurgast võib palju pikema ajalooga avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone vaadelda konkurentidena, kellele on antud oluline eelis, kuna nad koguvad rahalisi vahendeid maksumaksja taskust. Nüüd on aga küsimus selles, kas avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide õigus eksisteerida ei peaks enam eeskätt tulenema nende kasutegurist ühiskonnale tervikuna, vaid hoopiski võimalikust konkurentsimoonutusest kommertskanalite suhtes. Kuna avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud huvid ei ole enam vastuolus, seisab Euroopa Komisjon silmitsi vastuoluliste nõudmistega.

Avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tulevik on ebakindel juhul, kui nende manööverdamisruumi piiratakse eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kasumi teenimise kasuks. Asi on veelgi hullem, kui seda tehakse ilma Euroopa Parlamenti kaasamata, heites kõrvale 27 liikmesriigi valitsustest üheksateistkümne selgesõnalised vastuväited.

Viimastel aastatel olen korduvalt palunud komisjonil sellest hukatuslikust plaanist loobuda. See näib praegust ulatuslikku muret silmas pidades minu arvates olevat ainus võimalik lahendus. Lisaks sellele on tegemist küsimusega, mis on liikmesriikide ja mitte Euroopa Liidu pädevuses. Ma toetan härra Visseri ja teiste kõnelejate esitatud küsimusi ja väljendatud seisukohti.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, volinik, nagu rõhutasid mu kolleegidest parlamendisaadikud, kes suulise küsimuse allkirjastasid, ja nagu nimekad kõnelejad üksikasjalikult eelmisel nädalal Brüsselis toimunud avalikul kuulamisel märkisid, peame kõik käsitama avalik-õiguslikku televisiooni kui vahendit, mille abil saame osutada oma kodanikele teenust, mis langeb suures osas kokku kohustusega seda osutada.

Uute tehnoloogiate väljatöötamise ning iga päev arvukalt esilekerkivate ettevõtete kiiluvees on vaja kaitsta avalikku arutelu, sõltumatut järelevalveasutust ja programmide mitmekesisust, seda kooskõlas iga liikmesriigi ajaloo ja kultuuriga.

Eluterve konkurentsi raames peab komisjon edendama uusi avalike huvide ja avalik-õigusliku ringhäälingu kaitsmise viise.

Peamiselt on vaja selgitada ringhäälinguorganisatsioonide avalik-õiguslikke ülesandeid – me peame paremini hindama riigiabi, kuid samuti ei tohi me läbipaistvusreeglit silmas pidades komisjoni poolt läbiviidava eelhindamisega seada tarbetut haldus- ja finantskoormust liikmesriikidele ja avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele.

Uue meedia kontekstis on samuti vaja kasutusele võtta tõhusamad kontrollimehhanismid. Ja veel – arvestades, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid mängivad kultuurilises ja keelelises mitmekesisuses otsustavat rolli, peavad kõik need meediakanalid, samuti avalik õiguslikud korporatsioonid ja avalik-õiguslik televisioon pakkuma kvaliteetseid programme ja samas suutma samalaadsete asutustega konkureerimise kontekstis võtta vastu uusi keerukaid ülesandeid, kajastades ringhäälingus ülemaailmset huvi pakkuvaid sündmusi, nagu näiteks olümpiamängud, maailmameistrivõistlused jne. Kahjuks on see tänapäeval midagi sellist, mis on tavaliselt võimatu lihtsalt seetõttu, et eraõiguslike ettevõtete parema rahalise seisu tõttu ei saa avalik-õiguslik televisioon selliste sündmuste näitamist endale lubada. Niisiis ei ole kodanikel võimalik vaadata neid sündmusi teiste programmide kõrval.

Lõpetuseks sooviksin samuti osutada sellele, et see, mida turul praegu pakutakse, ja kommertsmeedia huvid avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide pädevuse ja tegevuste ulatuste määratlemisel ei suurenda pealegi suuremat üldist huvi – loomulikult mõne erandiga – ning komisjon peaks seda fakti tõsiselt arvesse võtma.

  Maria Badia i Cutchet (PSE). – (ES) Härra juhataja, volinik, tahaksin samuti proua Kroesile kiiret paranemist soovida.

Sooviksin teha paar üldist märkust ringhäälinguteatise läbivaatamise kohta. Esiteks tahaksin öelda, et pean komisjoni poolt algatatud läbivaatamist positiivseks niivõrd, kuivõrd see võimaldab 2001. aasta teatise sisu kohandada, võttes arvesse neid muudatusi, mis on toimunud nii tehnoloogia kui ka ühenduse õiguse vallas.

Lisaks sellele on selles alles 2001. aasta teatise põhituum, milles tunnustati avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide olulist rolli demokraatia kvaliteedi ja pluralismi tagamisel. Ma viitan valdavalt põhimõtetele, mille kohaselt peaksid liikmesriigid määratlema ja piiritlema vastavate avalike asutuste poolt saadavate avaliku teenuse litsentside sisu ning neil peaks olema vabadus valida rahastamismudel ja seega vältida igasugust vaba konkurentsi moonutamist.

Lisaks sellele tuleks litsents konkreetsele ettevõttele või kontsernile määrata ametliku otsusega ning samuti peaks litsentside suhtes teostatama sõltumatut välisjärelevalvet; siinkohal sooviksin rõhutada audiovisuaalset sektorit reguleerivate asutuste olulist rolli.

Mis puutub ettepaneku nendesse täiendustesse, mis on kõige olulisemad, tunneme heameelt selle üle, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poolt uute teenuste osutamise üle teostatakse eelhindamisi, kuid üksnes siis, kui nende hindamiste läbiviimiseks säilitatakse piisav paindlikkus selleks, et neid oleks võimalik kohandada iga riigi institutsionaalse mudeliga ning järk-järgult kasutusele võtta.

Lõpetuseks – ma usun, et väga hoolikalt tuleb hinnata võimalust, et teatud teenused, mis on hõlmatud avalik-õiguslike audiovisuaalsete teenuste pakkumisega, võivad kuuluda tasustamisele neid kasutatavate inimeste poolt või olla nende poolt kasutatavad tasu eest, võttes arvesse nii traditsioonilise avalik-õigusliku audiovisuaalse ringhäälingu tasuta ja üldist iseloomu kui tõrjutuse ohtu, mis võib kaasneda siis, kui see rahastamismeetod heaks kiidetakse. Ma loodan, et komisjon võtab neid märkusi arvesse.

  Ieke van den Burg (PSE). - Härra juhataja, on selge, et praegu on küsimus lahkhelis, mis valitseb ühelt poolt avalike huvide ja sellise huvi ühiskondliku rolli ning teiselt poolt õiglase konkurentsi ja siseturu toimimise vahel. Avalik-õigusliku ja eraõigusliku ringhäälingu piirid, kuid ka muu meedia vahelised piirid on järjest rohkem hägustunud ning see kehtib eelkõige siis, kui küsimus on uutes suhtluskanalites, nagu näiteks iPodid, lühisõnumiteenus jne.

Nagu mõned kõnelejad on märkinud, on avalik-õiguslik ringhääling sageli teenuste uuenduslikkuse osas esirinnas, kuid on selge, et sellel on piiriülene ja erinevaid meediasektoreid ületav mõju. Seetõttu on oluline, et ringhäälinguteatis ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste üldine raamistik oleksid kooskõlas. See on oluline küsimus, mida oleme käsitlenud Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis. Eelkõige nimetatud komisjoni kuuluvad fraktsiooni PSE liikmed on rõhutanud, et oluline on luua suurem õiguskindlus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks ning me sooviksime näha raamdirektiivi ja kõnealust sektorit hõlmavaid õigusakte, milles see küsimus on poliitilisel tasandil otsustatud.

Praegu meie ees oleva ja komisjoni poolt esitatud teatise eelnõu üle konsulteerimisel võib märkusi esitada kuni 15. jaanuarini ning taas kord on tähtis anda selge signaal, et horisontaalsem üldraamistik oleks oluline vahend, mille abil asetada laiemasse konteksti sellised arutelud nagu praegune avalik-õiguslikku ringhäälingut puudutav arutelu.

Oluline on teada, kes otsustab reeglite üle ja milline tasakaal eksisteerib turuhuve ja avalikke huve reguleerivate eeskirjade vahel. Mul on kindel tunne, et teatises mainitud turutest tõstaks esikohale kommertskaalutlused selle asemel, et seada esikohale ühiskondlikud kaalutlused. Selline oli meie kavatsus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate uute horisontaalsete eeskirjade puhul.

Ma olen pisut üllatunud, et fraktsioon PPE-DE nüüd nendele konkreetsetele küsimustele nii palju keskendub, arvestades, et nad olid üsna kõhkleval seisukohal, kui teemaks oli toetuse andmine meie üleskutsele luua üldisem raamistik. Toon selge näite, mis kehtib ka ringhäälingu puhul – nimelt kui puudub selge laiem raamistik, mis asetab suuremat rõhku ja annab suurema kaalu avalikele huvidele, hakkavad sedalaadi aruteludes alati domineerima turuhuvid.

Ma sooviksin kasutada võimalust, et korrata meie üleskutset seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistikuga, mis peaks horisontaalselt taastama tasakaalu nende huvide eelistamisel avalikele huvidele.

  Emine Bozkurt (PSE). - (NL) Härra juhataja, avalik-õiguslik ringhääling seisab Euroopas pluralismi, mitmekesisuse, kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia olemuse eest – tegemist ei ole minu väljamõeldisega, komisjon saab seda kinnitada – ning avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on riikliku tähtsusega. Nüüd on teoksil plaan võtta kasutusele turutest, mis viiakse läbi eelkõige uute meediateenuste puhul ja enne nende turuletoomist. Ma ei leia, et see oleks hea mõte, sest Brüssel ei tohiks liikmesriikidele eelnevalt dikteerida, kuidas nad oma avalik-õiguslikke teenuseid korraldavad. Avalike huvide teenimist tuleks minu hinnangul hinnata riiklikul tasandil ja selleks ei ole vaja mitte mingisugust kohustuslikku turutesti.

Nüüd sooviksin öelda paar sõna ka bürokraatia kohta. Kuigi ma pooldan asjade üle kontrollimist, peaksime me tagama, et me ei lõpetaks olukorras, kus meil on rohkem eeskirju ja rohkem kulusid erinevate liikmesriikide jaoks.

Pealegi, mis puutub pakkumisse, siis ei peaks me minu arvates tegema vahet vanade ja uute teenuste vahel, kuna praktikas on nende kahe vaheline joon hägune. Küsimus ei ole ka ühes või teises – televisiooniprogrammid käivad sageli käsikäes uute teenustega ja vastupidi. Seega, just nagu Euroopaski, on uus ja vana omavahel läbipõimunud. Asi ei puuduta üksnes turgu, vaid ka meie avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide avalikku tähtsust, mis on üldtunnustatud ja seda eriti komisjoni poolt. Ma sooviksin kuulda komisjonilt, kas see kajastub teatise kohandatud versioonis ja kas asjakohaselt jagatakse ära ka vastutus – nimelt liikmesriikidele – olgugi, et sellele vastutusele lisanduvad eeskirjad avalikku huvi pakkuvate teenuste kohta, mis tuleks koostada Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerides.

  Thomas Mann (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, avalik-õiguslik ringhääling on midagi enamat kui majanduslik tegur. Ma võtsin osa Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni kuulamisest, mis toimus eelmisel nädalal Brüsselis Kuulamisel märgiti ära teabe ning Euroopa kultuuri ja hariduse mitmekesisuse tähtsus. Kui 22 liikmesriiki on ülevaatamise või intensiivistamise vastu põhjusel, et meil on erinevad raamtingimused ja erinevad turud, siis on üsna väär tahta ulatuslikku administreerimist, ajamahukat testimist nii nagu selle kohustusliku eeltesti näol välja pakutud, või Euroopa tasandi sekkumist kohmaka bürokraatliku süsteemiga.

Avalik-õigusliku ringhäälingu jaoks on kontrolliasutused juba olemas – ringhäälingunõukogud. Me jälgime seda, kuidas kohandutakse tehnoloogiliste muutustega. Me jälgime õiglase konkurentsi tagamiseks võetavaid meetmeid. Ma kuulun ühte sellisesse asutusse Euroopa Föderalistide Liidu esindajana ringhäälinguorganisatsiooni Hessischer Rundfunk juures. Meie sõltumatus on tagatud seadusega. Vastukaaluks oleme täielikult ja täiesti õigusega avalikkuse kontrolli all. Just nii toimib tõhus meediapoliitika.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, riik nõustub mu kolleegidest parlamendiliikmetega selles osas, et riigiabi avalik-õiguslikule ringhäälingule vajab õiguslikku selgitamist. Me oleme seda Euroopa Parlamendis kaua aega nõudnud. Ma sooviksin siiski juhtida teie tähelepanu teistele pakilistele küsimustele, mis vajavad võimalikult kiiret komisjonipoolset lahendamist. Paljude probleemide seas märgin ära kolm. Esiteks – laialdaselt on vaja kasutusele võtta ühisantennid, mis hõlmaksid ka digitaalset ringhäälingut, seda eelkõige kortermajade puhul, mille omanikuks on elamuühistud, kooskõlas teabesuuniste artiklist 5 tulenevate eranditega, kuna see on miljonite kodanike probleemiks uutes liikmesriikides, sealhulgas Tšehhi Vabariigis. Teiseks – vaja on toetada ulatuslikumat koostööd riiklike raadio ja televisiooni ringhäälingunõukogude ning Euroopa institutsioonide vahel, et saavutada avalikke teenuseid käsitlevate sätete parem kohaldamine. Kolmandaks – parandada tuleb teleringhäälingu riiklike seireasutuste vahelist koostööd seoses trahvide määramisega ebasobivate telesaadete näitamise eest, mis ohustavad laste ja noorte moraalset arengut.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, tänan teid kõiki väga viljaka arutelu eest, millest annan kindlasti ülevaate oma kolleegile, proua Kroesile.

Lubage mul mõningaid märkusi kommenteerida. Amsterdami protokollis viidatakse vajadusele tasakaalustada riigiabiga finantseerimine ja selle mõju konkurentsile. Me tahame, et liikmesriigid võtaksid siin juhtohjad enda kätte, kuna vastasel juhul peame seda tegema Brüsselis kaebuste alusel.

Meie eesmärk on anda liikmesriikidele rohkem võimalusi avalik-õigusliku ringhäälingu arendamiseks tingimusel, et asutamislepingu konkurentsi puudutavaid sätteid austatakse. Avalik-õiguslik ringhääling peaks jätkuvalt olema uuenduslik, hariv ja loomulikult meelelahutuslik. Komisjon on nende eesmärkidega nõus.

Liikmesriigid peavad ise otsustama, kuidas avalik-õiguslikku ringhäälingut rahastada. See on Amsterdami protokollis selgelt ära märgitud. Avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel on võimalik vabalt uute projektidega eksperimenteerida. Teatise eelnõu annab selgelt mõista, et katseprojektid on testide läbiviimisest vabastatud. Me oleme alati tunnustanud võimalust pakkuda rahastamist avalik-õiguslike teenuste osutamise eest, mille hulka kuulub väga lai valik avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poolt pakutavaid mitmekesiseid ja tasakaalus programme. Nii on see ka tulevikus.

Komisjon soovib samuti tagada avalik-õigusliku ja eraõigusliku ringhäälingu kooseksisteerimise. Komisjoni eesmärk on soodustada seda, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid saaksid ühiskonna sotsiaalsete, demokraatlike ja kultuuriliste vajaduste teenimiseks kasu uutest tehnoloogiatest.

Amsterdami test lubab liikmesriikidel rahastada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poolt pakutavaid uusi meediateenuseid. Nii kaitstakse nende ringhäälinguorganisatsioonide võimet pidada sammu meie kiiresti muutuvas meediakeskkonnas toimuvate muutustega. Samas on avalikkuse huvides ka eraõiguslikele ettevõtjatele stiimulite säilitamine. Lissaboni eesmärkide elluviimiseks on oluline nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide uuenduslikkus ning on sõnadetagi selge, et avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel on tulevikus vabad käed käivitada kommertsalustel ja ilma eelhindamiseta ükskõik milliseid uusi teenuseid.

Ma tahan teile kinnitada, et võtame neid konsultatsioone väga tõsiselt. Me vaatame põhjendatud küsimuste arvessevõtmiseks teksti läbi. Ma palun meie talitusi, et nad võtaksid projekti läbivaatamisel Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide ettepanekuid arvesse.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.