Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Bastiaan Belder (A6-0489/2008)

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on suur rõõm kõnelda selles tähtsas istungisaalis, kuhu on kogunenud kõigi 27 liikmesriigi saadikud. Mul on harva võimalus rääkida nii paljudele.

Sedakorda tahaksin selgitada, miks ma toetasin hääletusel härra Belderi raportit kaubandus- ja majandussuhete kohta Lääne-Balkani riikidega. Olen täielikult selle poolt, et Euroopa Liit muudab nende Balkani riikide liitumise Euroopa Liiduga nii hõlpsaks kui võimalik. Usun, et majandusabi peaks olema suurem kui seni ja et me peaksime tihendama Balkani riikide ja Euroopa vahelisi sidemeid, edendama turismi ja laskma kõikidel Balkani kodanikel – nii vanadel kui ka noortel – elada paremat elu, kui nad on siiani elanud.

– Raport: Mairead McGuinness (A6-0505/2008)

  Marian Harkin (ALDE). - Proua juhataja, esiteks sooviksin teatada, et ma vajutasin McGuinnessi raporti hääletamisel vale nuppu. Tegelikult toetan ma täielikult McGuinnessi raportit toiduainetega kindlustatuse kohta, aga eks ma kontrollin seda asja talitustes hiljem.

Eriti nõus olen ma seisukohaga, et meil tuleb kohandada ühist põllumajanduspoliitikat, kuni see lahendab toiduainetega kindlustatust puudutavad mured; ja et talunikud vajavad oma tuleviku planeerimiseks stabiilset poliitilist keskkonda. Me ei saa tagada kindlust, ent me vajame kahtlemata teatud stabiilsust.

Lisaks toetan ma seisukohta, et turg üksi ei saa tagada tootjatele kindlat sissetulekut, samuti pooldan üleskutset hinnata põhjalikult mõjusid, eriti toiduainetega kindlustatusele avalduvat mõju. Kui vaadata ELi konkreetseid ettepanekuid näiteks taimekaitse kohta, tuleb taas öelda, et meil on selles vallas vaja põhjalikku mõjude hindamist, mille juures peame võtma arvesse ka toiduainetega kindlustatust.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, tahaksin tänada kolleege sellele raportile antud heakskiidu eest ja Marian Harkinit tema toetussõnade eest.

See raport väljendab Euroopa Parlamendi selget seisukohta mitte üksnes Euroopa, vaid ka maailma põllumajanduspoliitika vaatenurgast. Eriti tähtis on raporti üleskutse keskenduda taas arengumaade põllumajanduspoliitikale, et osutada abi neile, kes suudavad toota toiduaineid kohapeal. Leian, et 1 miljard eurot, mille Euroopa Liit selleks otstarbeks eraldab, on samm õiges suunas.

Loomulikult toetasin ma enda raportit. Usun, et see näitab, millisena näeb Euroopa Parlament põllumajandust tulevikus. Ehkki toiduainetega kindlustatuse teemaline arutelu on juba päevakorrast maas, oleme endiselt silmitsi olukorraga, et iga päev sureb nälga 30 000 last.

  David Sumberg (PPE-DE). - Proua juhataja, tänan teid võimaluse eest selgitada, miks ma hoidusin McGuinnessi raporti üle hääletamisest. Raportis keskendutakse Euroopa Liidus väga olulisele aspektile, milleks on vastuvaidlematu vajadus tagada toiduainetega kindlustatus nälgivatele inimestele või neile, kellel puudub sobiv juurdepääs toidule. Keegi ei tohiks selle vastu olla, ammugi siis mina. Ent raportiga kaasnev probleem seisneb minu arvates selles, et see vaatleb ja käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat, kuid jätab kõrvale tõsiasja, et seda poliitikat on vaja kiiresti reformida ja veel kord reformida.

See raport ei täida oma otstarvet Euroopa kodanike jaoks hästi; ta ei täida seda hästi ka Briti talunike jaoks. Oleme raskustes senikaua, kuni see koorem võetakse Euroopa maksumaksjate õlult. Jah, raporti eesmärgid on õiged, ent mulle tundub, et tegelikku probleemi pole selles üldse käsitletud.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Ma toetan täielikult enamikku ettepanekuid ja avaldusi, mis sisalduvad hetk tagasi vastuvõetud McGuinnessi raportis. Toiduainehindade järsku kõikumist võib täheldada maailmaturul üha sagedamini ja sellel on halvad tagajärjed.

Seda kogeb enamik väikse sissetulekuga leibkondi, kes kulutavad märkimisväärse osa oma eelarvest toidule. Abi vajavad just need inimesed: kõige enam puudust kannatavad inimesed nii arengumaades kui ka Euroopa Liidus. Nõustun, et ühist põllumajanduspoliitikat tuleks kohandada uute tingimustega, et lahendada paremini toiduainetega kindlustatuse probleeme, ning seepärast tuleks vastu seista turukorraldusmeetmete kõrvaldamisele ja ELi põllumajanduskulutuste vähendamisele tulevastes finantsplaanides.

Hea mõte on luua rahvusvaheline organ, kes vaatleb põllumajandustoodete hindu ja nende tootmistegureid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni egiidi all, jälgib neid andmeid maailma mastaabis ja on võimeline kõikumistele kiiresti reageerima. Arvan, et kaaluda võiks ka üleilmse toiduvarude ladustamise süsteemi loomist.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, tänan teid selle suurepärase võimaluse eest selgitada, miks ma samuti raporti hääletamisest hoidusin.

Arvan, et enamik parlamendiliikmeid nõustub oma poliitilistele eelistustele vaatamata sellega, et toiduainetega kindlustatus on väga tähtis. Probleem on selles, et me saame toiduainetega kindlustatuse olemusest erinevalt aru. Paljude jaoks meie hulgast tähendab toiduainetega kindlustatus seda, et kõigil maailma inimestel on piisavalt toitu, olenemata sellest, kust nad pärit on. Teiste jaoks on see ettekääne protektsionismiks. Nende meelest tähendab toiduainetega kindlustatus vaid eurooplastele mõeldud, ELis toodetud toiduaineid. Tihti kuulen ma sõnapaari „kohalik tootmine”. Kuulen inimesi toomas toiduainetega kindlustatust vabanduseks siis, kui nad soovivad tõrjuda sissevedu kogu ülejäänud maailmast, mõistes hukka kvaliteetsete toiduainete ekspordi paljudest maailma vaesematest riikidest ja sundides vaesemate riikide talunikke elama veel suuremas viletsuses.

Kui väidetakse, et ühine põllumajanduspoliitika peaks olema toiduainetega kindlustatuse nurgakivi, on see üllatav avaldus, mis tuleb kummutada.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Proua juhataja, ma nõustun kõnesolevas küsimuses oma kolleegi Syed Kamalli öelduga. Hoidusin hääletamisest, sest minu partei käskis mul seda teha, ent igaüks teab, et toiduainetega kindlustatus on väga oluline teema meie kõigi jaoks; seepärast hämmastab mind, kuidas parlament seda küsimust käsitleb.

Selles konkreetses raportis, mille poolt usutavasti kõik hääletasid, mainitakse probleemi, mille me oleks taimekaitsevahendite direktiivi poolt hääletades ise endale tekitanud. Just äsja õõnestasime toiduainetega kindlustatust Euroopas. Umbes kolm minutit pärast selle raporti poolt hääletamist kinnitasime põhimõtteliselt, et meie talunikud ei suuda tulevikus meie kontinendi jaoks piisavalt toitu kasvatada. Ma pean seda kummaliseks. On kahetsusväärne, et keegi ei loe neid raporteid, mis parlamendist läbi käivad.

  Avril Doyle (PPE-DE). - Proua juhataja, üleilmse toiduainetega kindlustatuse vallas on üks suurimaid muresid ja põhiküsimusi on see, kuidas tagada piisav, jätkusuutlik tootmine ja toiduainetega kindlustatus nn arenenud riikides, näiteks siin, ELis, et me saaks meist üle jääva toodangu välja vedada ega konkureeriks omavahel maailma toiduaineturgudel, suurendades seeläbi hindu nende jaoks, kes elavad piirkondades, kus puuduvad oma toidu tootmiseks vajalik kliima, pinnas, oskusteave ja investeeringud.

Me peame olema oma poliitikas väga ettevaatlikud ja veenduma, et meie reaktsioon ei lähtu mitte üksnes keskkonnast, vaid ka vajadusest toota toiduaineid maailmas jätkusuutlikult.

  Peter Baco (NI). - (SK) Ma hääletasin ühise põllumajanduspoliitika ja üleilmse toiduainetega kindlustatuse raporti poolt, sest selles käsitletakse valdkondi, mida ma olen pidevalt Euroopa Parlamendis prioriteediks seadnud.

Esimene valdkond puudutab tootmiskulude kahandamist, mis toob kaasa suurema üleilmse konkurentsivõime. Teine teema on toiduaineturgude volatiilsuse vähendamine eeskätt varude suurendamise teel. Kolmandaks tuleb peatada põllumajanduse sotsiaalse tähtsuse alanemine, süvendades avalikkuse teadlikkust tema ainulaadsest ja asendamatust rollist. Neljas küsimus hõlmab ühise põllumajanduspoliitika sihitu rakendamise lõpetamist sel teel, et võetakse kasutusele poliitika süstemaatilise korraldamine ja keskendutakse pikaajalistele eesmärkidele. Viiendaks ja viimasena tuleks mõtiskleda, kuidas peatada uute liikmesriikide põllumajanduse allakäik, mille taga on ühise põllumajanduspoliitika diskrimineerivad põhimõtted, ja kasutada ära veel rakendamata põllumajanduslik potentsiaal uutes liikmesriikides.

– Raport: Genowefa Grabowska (A6-0475/2008)

  David Sumberg (PPE-DE). - Proua juhataja, me räägime siin Euroopa Liidu põhialustest. Me eraldame rohkem raha, et veenda avalikkust hääletama armetu Lissaboni lepingu poolt. Kui avalikkusele anti Iiri Vabariigis võimalus oma arvamust avaldada, tegi ta silmapilguga selgeks, et ta ei taha seda lepingut; ja kui Suurbritannia inimestele antaks see võimalus – ja see oleks tulnud neile anda, sest leiboristide valitsus lubas neile seda viimastel üldvalimistel –, siis oleksid nad samuti selle lepingu ülekaalukalt tagasi lükanud.

Euroopa Liidus peaks kõvasti ja selgelt kuulda olema sõnum, et inimesed ei taha seda. Inimesed ei taha, et Brüsseli ja Strasbourgi kontroll suureneks. Inimesed tahavad, et neid mõjutavaid otsuseid teeksid nende endi valitsused ja seadusandlikud organid. Kuni selle sõnumi päralejõudmiseni lüpsame maksumaksjalt veel raha, et inimesi valimiskasti juurde meelitada, teeseldes, et neid on võimalik panna oma meelt muutma. Nad ei tee seda.

  Marian Harkin (ALDE). - Proua juhataja, kõigepealt tahaksin ma öelda, et see raport on suurepärane. Me räägime pidevalt ELi lähendamisest tema kodanikele ja asjaolust, et ELi projekt ei saa jätkuda ilma ELi kodanikke kaasamata.

On kaht liiki demokraatiat: esindusdemokraatia, mida kohtab siin parlamendis, ja osalusdemokraatia, millest räägitakse raportis. Tähtis on aga mõista, et kodanikuühiskonna dialoog on kahepoolne. See on vastastikune. Seepärast peavad ELi institutsioonid kodanike muresid ja mõtteid arvesse võtma. Minu arvates on suurepäraseks näiteks selle kohta puuetega inimeste toetuseks kogutud miljon allkirja, aga ka hetkel Euroopa Parlamendis arutatav dokument.

Ma ei nõustu eelkõnelejaga, sest usun, et kui me Lissaboni lepingu heaks kiidame, annab see meile võimaluse siduda kodanikud ELiga palju mõistlikumal viisil. Meie ülesanne Euroopa Parlamendis on tagada, et kui Lissaboni leping vastu võetakse, toimib see tõhusalt.

  Daniel Hannan (NI). - Proua juhataja, selle raporti pealkirjast – „Kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaated Lissaboni lepingu põhjal” – võib nii mõndagi järeldada. Olgu sellega, kuidas on, aga näib, et Euroopa Parlamendile tuleks aeg-ajalt meelde tuletada, et Lissaboni leping veel ei kehti. Selle on kolmel korral erineval kujul tagasi lükanud 55% Prantsusmaa valijatest, 62% Taani valijatest ja 54% Iirimaa valijatest.

Keskenduge pigem pealkirja osale „Kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaated”, milles on tunda Orwelli armastusministeeriumi hõngu. Tavakodanikud, kes ei ole kokku puutunud selle Euroopa Liitu iseloomustava idioomiga, ei pruugi neid sõnu mõista nii nagu meie siin parlamendis – need tähendavad uue propagandaeelarve koostamist eesmärgiga veenda inimesi oma meelt muutma.

Ma arvan, et isegi kui kulutada viimanegi Euroopa Keskpanga varakambrites tallel olev euro, ei pane see inimesi seda olemuslikult halba ideed omaks võtma.

Dialoog hõlmab tavaliselt kaht poolt. EL peab olema võimeline nii saama kui ka andma. See tähendab, et leping tuleb panna rahvahääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, tänan teid võimaluse eest selgitada, miks ma hääletasin selle raporti üle just nii, nagu ma seda tegin.

Kui ma lugesin raporti pealkirja „Kodanikuühiskonna dialoog Lissaboni lepingu põhjal”, siis meenus mulle üks Mahatma Gandhi ütlus. Kui talle esitati küsimus Lääne tsivilisatsiooni kohta, vastas ta: „See on hea mõte.” Kui ma lugesin pealkirja „Kodanikuühiskonna dialoog Lissaboni lepingu põhjal”, siis mõtlesin: „See on hea mõte, kas pole?” Seda juhul, kui meil vaid oleks kodanikuühiskonna dialoog. Või kui meil vaid oleks mõlemasuunaline dialoog. Üks eelkõneleja leidis, et dialoog on kahesuunaline protsess, ent kui me vaatame kodanikuühiskonna organisatsioone, mida Lissaboni lepingu propageerimiseks rahastatakse, siis näeme vaid selliseid, kelle ainus eesmärk on propageerida seda juba oma aluspõhimõtetelt ebademokraatlikku lepingut. Kui palju rahastatakse lepingu vastu olevaid organisatsioone või kui palju neil lubatakse propagandat teha? Kahesuunaline dialoog puudub ja seepärast lükkavad ELi kodanikud Lissaboni lepingu tagasi kohe, kui neile antakse selleks võimalus ja esitatakse selle lepingu kohta küsimus.

– Raport: Pedro Guerreiro (A6-0485/2008)

  Syed Kamall (PPE-DE). - Proua juhataja, tänan kõiki siinolijaid kannatlikkuse eest. Ma tahtsin sellest rääkida, kuid mul on täna lihtsalt nii palju öelda ja ma olen tänaste hääletuste tõttu väga elevil. Jah, võime rääkida ühisest kalanduspoliitikast; jah, rääkigem säästvast arengust, kuid need kaks on oma olemuselt vastuolus. Kui tahate saavutada säästvat kalanduspoliitikat, siis tuleb mõelda omandiõigustele ja turupõhistele lahendustele. Vaadake riike, kus kaluritele antakse õigused, mida saab müüa, osta ja vahetada ning põlvest põlve pärandada. See on parim jätkusuutlikku kalavaru tagav viis, mitte mingi kommunistlik võltsmeetod, millega kaasneb kalanduse tsentraliseeritud planeerimine. See ongi põhjus, miks kalavaru kiiresti kahaneb ja mille tõttu me kannatame lõppkokkuvõttes kõik.

  Juhataja. - Katkestame nüüd istungi. Jätkame hääletuste kohta selgituste andmisega pärast pidulikku istungit.

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President