Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Ilda Figueiredo koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Ühenduse huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsioon (konventsioon nr 188) (KOM(2008)0320 – C6-0218/2008 – 2008/0107(CNS)) (A6-0423/2008).

  Ilda Figueiredo, raportöör. – (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, selle raportiga soovime heaks kiita ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2007. aasta kalandustöö konventsiooni nr 188 kohta, milles sätestatakse rahvusvahelised miinimumnormid, millest tuleb kinni pidada, ja õiglasemad tingimused kogu maailmas. Nii soovime edendada paljude meretööd käsitlevate konventsioonide ratifitseerimist.

ILO rahvusvahelise töökonverentsi 96. istungil 2007. aasta juunis vastu võetud konventsiooni eesmärk on kehtestada kalandussektori jaoks tööga seotud rahvusvahelised miinimumnormid ning tagada kaluritele inimväärsed elu- ja töötingimused. See hõlmab muu hulgas selliste tähtsate küsimustega seotud tingimusi nagu töötervishoid ja tööohutus, mehitamine ja puhkeaeg, munsterroll, repatrieerimine probleemide korral, töölevõtmine ja tööhõive ning sotsiaalkindlustus.

Kõnealuse sektori töötajad on ILO kalandustöö konventsiooni vastuvõtmist kaua oodanud, uskudes, et see tähendab edasiminekut inimväärsete töötingimuste kehtestamisel ligikaudu 30 miljoni mehe ja naise jaoks, kes üle kogu maailma selles olulises strateegilises sektoris töötavad.

2003. aastal hakkasid ILO büroo ja ILO kolm osapoolt välja töötama ajakohaseid ja laiaulatuslikke rahvusvahelisi töönorme kalanduse valdkonnas, mis tagaksid kaluritele kogu maailmas vajaliku kaitse, pidades silmas, et kalurid vajavad oma töövaldkonna eripära ning töö- ning elutingimuste tõttu erikaitset. Et kalandussektoris leiab aset väga palju surmajuhtumeid, mis tulenevad muu hulgas kalurite tõsisest ekspluateerimisest ja kaitsetusest, siis vajab see sektor erilist kaitset.

Konventsiooniga muudetakse ka muid selle sektori konventsioone, täpsemalt neid, mis puudutavad vanuse alammäära, kalurite arstlikku läbivaatust, kalurite põhikirja ja kalalaevapere liikmete majutustingimusi. Konventsioonile nr 188 on lisatud soovitus nr 199. Konventsiooni nr 188 vastuvõtmine kerkis päevakorda pärast seda, kui 2006. aasta veebruaris võeti vastu ILO konsolideeritud meretöönormide konventsioon, mille reguleerimisalast kalandussektor välja jäi.

Seepärast kutsume üles tegema kõik mis võimalik, tagamaks, et mitmed liikmesriigid ratifitseeriksid konventsiooni kiiresti, eelistatavalt enne 2012. aastat, sest konventsioon jõustub siis, kui selle on ratifitseerinud kümme ILO liikmesriiki 180-st, kusjuures kaheksa neist peavad olema rannikuäärsed riigid. Sama oluline on aga, et konventsiooni sätteid rakendataks neis kohtades, kus need veel jõus ei ole.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kes aitasid mul seda raportit koostada, sealhulgas kolleeg Willy Meyerit, kes koostas kalanduskomisjoni arvamuse. Ma loodan, et kõik minu kolleegid teavitavad oma riigi parlamenti ja valitsust, nii et see konventsioon ratifitseeritaks võimalikult kiiresti.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, kalapüük on oma olemuselt kõige üleilmastunum kutseala ja samas ka valdkond, mida üleilmastumine täiel määral mõjutab. Selles sektoris töötab hinnanguliselt 30 miljonit inimest ning neile saavad peale üleilmastumisega kaasnevate probleemide osaks ka märkimisväärsed raskused ja ohud. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni statistika järgi näitab kalandussektoris surmaga lõppevate õnnetuste arvu ja kõigi surmaga lõppevate tööõnnetuste üldarvu võrdlus, et kalapüük on üks maailma ohtlikumaid töid.

Kõik Euroopa institutsioonid toetavad üldtunnustatud inimväärse töö tegevuskava. Komisjon kinnitas hiljuti oma pühendumist uuendatud sotsiaalmeetmete kavas ja inimväärse töö kohta 2006. aastal esitatud teatisele järgnenud aruandes. Komisjoni käsituse olulise osa moodustab toetus rahvusvahelistele tööstandarditele. Ohutustingimuste, arstiabi võimaluste ja õiguskaitse üldine paranemine kalandussektoris ning selline sotsiaalne kaitse, mis oleks võrreldav teiste töötajate omaga, saab võimalikuks ainult siis, kui miinimumnorme püütakse kehtestada kogu maailmas. Rahvusvahelisse Tööorganisatsiooni kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid on komisjoni toel väga palju kaasa aidanud selle ajakohastatud ja sihipärase konventsiooni loomisele, mille kaudu need rahvusvahelised miinimumnormid kehtestatakse. Neid norme on võimalik täiendada ühtlustamis- ja jõustamismehhanismidega, mille hulka kuuluvad näiteks välissadamates teatud tingimustel läbi viidavad kontrollid. ILO haldusnõukogu võttis konventsiooni ja soovituse, mis ei ole õiguslikult siduv, vastu 2007. aasta juunis.

Konventsiooniga nr 188 muudetakse mitut varasemat Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardit, mis käsitlevad kalureid, ning selle jõustumisel on võimalik luua kõikidele võrdsed ja paremad tingimused. Konventsioon reguleerib selliseid küsimusi nagu vanuse alammäär, arstlikud läbivaatused, laevapere asukoht, puhkeaeg, töölepingud, repatrieerimine, töötajate värbamine ja asukoht, töötasu, toitlustamine ja majutus, arstiabi ja sotsiaalkindlustus. Mõned uue konventsiooni osad on seotud sotsiaalkindlustuse kooskõlastamisega ja see valdkond on ühenduse ainupädevuses. Seetõttu peab nõukogu lubama liikmesriikidel need konventsiooni osad ratifitseerida. Jagatud pädevusega valdkonnad hõlmavad ka mitut muud küsimust. Et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni uued standardid peavad jõustuma võimalikult kiiresti, teeb komisjon ettepaneku, et konventsioon võiks sisaldada liikmesriikide kohustust püüda kiirendada oma ratifitseerimiskirjade esitamist ja esitada need võimaluse korral hiljemalt 21. detsembril 2012. Toetamaks seda kohustust, vaatab nõukogu ratifitseerimisel tehtud edusammud läbi enne 2012. aasta jaanuari.

  Iles Braghetto, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, nagu me teame ja nagu täna juba mainiti, peab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon kalandussektorit üheks ohtlikumaks töökeskkonnaks. Igal aastal leiab aset ligikaudu 24 000 surmaga lõppevat õnnetust – see annab aimu probleemi suurusest. Seetõttu vajab see valdkond põhjalikku reguleerimist ja laiaulatuslikke rahvusvahelisi õigusakte, mis suudavad tagada sageli rängalt ära kasutatavate kalurite elu- ja töötingimuste piisava kaitse kogu maailmas.

Niisiis on kalandustöö konventsioon nr 188 põhjapaneva tähtsusega, sest selle eesmärk on tagada selles sektoris võrdsed võimalused ja õiglasemad konkurentsitingimused. Nagu juba mainitud, soovib komisjon tagada kalurite inimväärsed elu- ja töötingimused ning töötervishoiu ja tööohutuse, piisava puhkeaja, munsterrolli, repatrieerimise, värbamise, töötasu ja sotsiaalkindlustuse.

See esialgne arutelu on meid tegelikult juba pannud mõistma, kuivõrd ühel meelel ollakse selle konventsiooni vajalikkuses. Seetõttu tahaksime lihtsalt rõhutada, kui tähtis see on, et liikmesriigid selle ratifitseeriksid, nii et see võiks võimalikult kiiresti jõustuda.

  Proinsias De Rossa, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, mul on väga hea meel sel teemal täna sõna võtta. Ma usun, et kaluritel, kelle hulka kuuluvad nii mehed kui ka ilmselt mõned naised, on üks ohtlikumaid ameteid maailmas. Ka Iirimaal läheb harva aasta mööda nii, et mõni kalapaat ei jää merel kadunuks, ja paljud kalurid saavad oma töö käigus viga.

Minu kui Iirimaa endise sotsiaalministri ülesanne oli püüda leida viise, kuidas tagada kalalaevadel töötavate inimeste õiguste kaitse. See on väga keeruline valdkond, kus tehakse vahet selle järgi, kas inimene töötab töölepingu või töövõtulepingu alusel; esimesel juhul on inimene maksustamise mõttes tavaline töötaja ja ta maksab sotsiaalmaksu kaptenile, kes on tema tööandja, teisel juhul aga jagatakse püügist saadud tulu ja kalurit ei kohelda tavalise töötajana. Neid kaht olukorda on äärmiselt raske ühtlustada. Ministrina töötades õnnestus mul leida Euroopa õigusnorm, mis lahendas probleemi mõneks ajaks, ent hiljem selle õigusnormi kohaldamine kahjuks vaidlustati, sest leiti, et seda ei saa kohaldada täpselt nende küsimuste suhtes.

On tõepoolest ilmselge, et kogu maailmas rakendatavad ühised miinimumnormid on väga vajalikud. Need normid hõlmavad selliseid teemasid nagu töötervishoid, ohutus laeva pardal, majutus, toitlustamine, töötajatele teatud miinimumtasude kindel maksmine ning laevaomanike ja kaptenite kohustus tagada, et töötajate panus saab täies ulatuses hüvitatud.

On tähtis, et tegemist on ülemaailmsete miinimumnormidega, sest kahjuks on selles valdkonnas, nagu tegelikult ka teistes valdkondades, toimunud võidujooks kõige väiksemate normide rakendamise nimel, nii et ma kutsun kindlasti seda konventsiooni võimalikult kiiresti heaks kiitma. Minu arvates on 2012. aastani väga palju aega ja me peaksime püüdma seda tähtaega võimaluse korral lühendada.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, on äärmiselt oluline tagada kaluritele töötingimused, mis on mõistlikud ja nii ohutud, kui sellise riskantse ameti puhul eeldada saab, ning mis võimaldavad teenida inimväärset palka, nii et kaluritel oleks võimalik iseend ja oma perekondi üleval pidada. Töötasu peab olema stabiilne ja regulaarne, et meie rannikukogukonnad püsiksid. Tegelikkuses on minu valimisringkonnas olevatel rannikukogukondadel väga raske end elatada.

Mind paneb tänases arutelus mõtlema see, kas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni nr 188 ratifitseerimine, millega laiendatakse regulatsiooni ja poliitikat kalandussektori töötajatele, edendab kalurite kaitset või saab sellest takistus ning kas selle abil on võimalik saavutada kogu maailmas võrdsed võimalused, mida meie kalandussektor ellujäämiseks vajab.

Üks Kenya delegatsioon rääkis mulle Jaapani kalatöötlemislaevast, mis püüab kala Kenya ja selle naaberriikide vetes. Millised on selle laevapere töötingimused? Selle põhjal, mis mulle räägiti, kahtlustan, et need ei ole head. Igatahes tean ma, et püütud kalast ei tõuse aafriklastele mingit kasu, ehkki saak pärineb nende territoriaalvetest. Rahvusvahelisel turul müüakse seda kala niisuguste hindadega, millega Euroopa, eriti Iirimaa ei suuda konkureerida.

Iirimaa töötud kalurid ei saa sotsiaaltoetusi, mistõttu nende elu on väga raske. Seega toetan ma ratifitseerimist igati, kui selle tulemusena vähenevad oluliselt kalandussektoris aset leidvad surmajuhtumid ning kaluritele tagatakse sotsiaaltoetused ja sotsiaalsed hüved nagu arstiabi ja töötu abiraha. Kui ratifitseerimine soodustab kalandust, nii et see oleks elujõuline majandusharu ning kasulik väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, eriti kalapüügiga tegelevate perefirmade jaoks, siis toetan ma seda kindlasti, sest kalapüük on ohtlik tegevusala ja mitmel pool maailmas ekspluateeritakse kalade kõrval ka inimesi. Kas ratifitseerimisega on võimalik eesmärke saavutada? Ma loodan seda.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Proua juhataja, kalanduse jätkusuutlik juhtimine eeldab muidugi kalapüügi reguleerimist, ent arvesse tuleks võtta ka kalurite tööd. Kõik on ühel meelel selles, et kalapüük, eriti ava- ja süvamerepüük, on maailma kõige raskem töö, ehkki kalapüügitingimused ei ole enam sellised, nagu need olid baskide ja islandlaste 19. sajandi pikkadel kalapüügiretkedel. Sellegipoolest on see amet väga ränk ja austusväärne ning igal aastal leiab selles sektoris aset 24 000 surmajuhtumit.

Kalapüük on ideaalne näide ülemaailmsest tegevusest, mis on ülemaailmne juba ressursi olemuse tõttu: kaladele ei loe riigipiirid. Seepärast on rahvusvahelised õigusaktid ainus asjakohane lahendus. Et kalurite tööd tuleb reguleerida rahvusvaheliselt, on seadusandja muidugi Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), ning ILO esimestest kalanduskonventsioonidest, milles käsitleti vanuse alammäära, töötingimuste kontrollimist, arstlikke läbivaatusi ja majutust, on möödunud 50 aastat. Täna arutatava konventsiooniga nr 188 muudetakse ja täiendatakse neid varasemaid konventsioone. Kõik need muudatused ja täiendused tuleb ratifitseerida võimalikult kiiresti, enne 2012. aastat. See on hea näide ühiste üleilmsete ressursside ühisest majandamisest ja sellega on kiire, arvestades, et merega seotud kutsealadel töötavad inimesed – sadamatöölised, kalurid, meremehed – satuvad tänapäevase üleilmse majandusliku konkurentsi tingimustes kõikvõimaliku ahistamise, ärakasutamise, inimkaubanduse ja koguni orjastamise ohvriks, kusjuures kõike seda tehakse ilmselgelt kulude kärpimise nimel.

Seetõttu on ülitähtis tagada õiguslik kaitse sellistes küsimustes nagu tervishoid, majutus, ohutus, tööaeg, elutingimused, töötasu, arstiabi – seega kokkuvõttes töölepingute ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Kõnealuse konventsiooniga antakse kaluritele teatud minimaalne õiguslik seisund ja sellega luuakse võrdsed võimalused üleilmses konkurentsis püsimiseks.

See ei pruugi kuigi palju tähendada Euroopa kaluritele, kelle puhul see seisund on juba tagatud, kuid ülejäänud maailma – Peruu, Aasia või Aafrika – kalurite jaoks on see suur samm edasi.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, ma leian, et tänaõhtune arutelu on väga tähtis, sest Euroopa Parlamendi toel – homme loodetavasti ühehäälselt vastu võetava resolutsiooniga – anname uue tõuke nende meetmete rakendamisele, mis tagaksid inimväärse töö ja mille poolt me kõik eelmisel aastal hääletasime. Konventsioon nr 188 ei tähenda midagi muud kui seda, et neid meetmeid hakatakse kohaldama kalandussektori suhtes, mis jäi laevandussektori tüüplepingu kohaldamisalast välja, ja nagu eelmised kõnelejad ütlesid, on väga oluline tagada, et teatud miinimumnorme rakendataks ka selles valdkonnas üleilmselt.

Ma usun, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ratifitseerivad selle konventsiooni 2012. aastaks, nagu on ette nähtud. Kaheksa liikmesriiki on selle juba ratifitseerinud; see tähendab, et konventsioon jõustub ja kõik, kes me rannikul elame, võime olla uhked, sest meie kaluritele on tagatud kaitse ja nad ei pea konkureerima kolmandate riikidega, kes võivad oma kalureid sotsiaalselt toetada.

Ma kordaksin, et Euroopa Parlament on juba hääletanud kalanduses ja sellega seotud sektorites töötavate naiste kaitsmise poolt. Naiste tööhõive kalanduses ja sellega seotud sektorites on väga tähtis, sest kui rannikupiirkondades elavad naised ei toetaks oma mehi, oleksid need piirkonnad palju vaesemad ja märksa hõredamalt asustatud – vajadusi rahuldavad nimelt inimesed, mitte pelgalt õigusaktid.

Nii edendame rannikupiirkondade kultuuri – sotsiaalset kultuuri, mis põhineb mere ja rannikupiirkondadega seotud Euroopa kultuurilistel elementidel. Igal piirkonnal põhjast lõunani on oma eripära, kuid see konventsioon, mille ratifitseerimist liikmesriikide poolt me toetame, hõlmab kõiki küsimusi ja kalurite igakülgseid vajadusi.

Iseäranis tähtis on toetada meetmeid, mis on seotud kalurite koolituse ja vanaduspõlve kindlustamisega.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Volinik, mina nagu mu kolleegidki leian, et on vaja võtta vastu normid, mis tagavad kalandussektori töötajatele inimväärsed töötingimused. Euroopa Liit ei saa 21. sajandil üheski töövaldkonnas lubada orjatööga sarnanevaid tingimusi. Ma hindan seda, et kavandatavad muudatused võeti vastu kolmepoolselt – et valitsused, tööandjad ja töötajad koostasid laiaulatusliku rahvusvahelise tööstandardi, milles võetakse arvesse selle majandusharu eripära. On positiivne, et uues korras nähakse ette vanuse alammäär, arstlikud läbivaatused, puhkeajad ja sotsiaalkindlustus ning et hõlmatud on ka majutus, toitlustamine, töötervishoid ja tööohutus. Kõik need elemendid aitavad kahtlemata tagada kaluritele inimväärseid töötingimusi ning vähendada vigastuste ja surmajuhtumite arvu. Kuigi ma esindan riiki, millel pole merepiiri, on mul selle standardi üle hea meel, ma toetan kalureid ja soovin, et see konventsioon ratifitseeritaks võimalikult kiiresti – ja mitte ainult sellepärast, et mulle maitseb kala.

  Paulo Casaca (PSE). – (PT) Minagi ühinen raportööriga, volinikuga ja kõigi oma kolleegidega, kes rõõmustavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni selle algatuse üle ja kes kutsuvad kõiki liikmesriike üles konventsiooni nr 188 ratifitseerima.

Probleem on selles, et reguleerimata kalandussektori – riigipiirideta, põhimõteteta ja piiranguteta metsiku turu – ohvriks ei lange mitte üksnes kalaressursi jätkusuutlikkus, vaid ka kalurid ise. Kalurite kaitsest peab saama ühise kalanduspoliitika üks olulisemaid osi, kui mitte keskne osa.

See ongi minu põhiline nõue: me ei tohiks piirduda selle rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimisega, vaid peame seadma kalurite kaitse ühise kalanduspoliitika keskmesse.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul öelda, et ma võtan rõõmuga teadmiseks seisukohad, mida arutelu käigus väljendati, sest neis rõhutati arutatava konventsiooni olulisust väga paljudest vaatenurkadest. Samuti osutati tänastes sõnavõttudes väga erinevatest vaatenurkadest ja sügavmõtteliste argumentidega sellele, kui tähtis on see konventsioon kalurite igapäevaelu seisukohalt – nagu ma oma sissejuhatuses mainisin, on neid peaaegu 30 miljonit. Daamid ja härrad, minu arvates on selle ettepaneku edasine ametlik käik selge. Meie järgmiste poliitiliste jõupingutuste eesmärk peab olema võimalikult kiire ratifitseerimine, sest komisjoni ettepanekus määratud tähtaeg on kõige viimane võimalik tähtaeg ja selle lühendamine oleks minu arvates hea. Ma tahaksin veel kord tunnustada raportöör Ilda Figueiredot tema töö eest ja tänada kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid toetuse eest, mida nad selle ettepaneku suhtes on väljendanud.

  Ilda Figueiredo, raportöör. – (PT) Ma tänan juhatajat ja volinikku, aga ka kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid, kes võtsid sõna ja toetasid konventsiooni ratifitseerimist. Ma olen kindel, et Euroopa Parlament võtab homme raporti vastu, aidates nii kaasa kalandustöö konventsiooni nr 188 ja sellele lisatud soovituse nr 199 kiirele ratifitseerimisele liikmesriikide poolt.

Nagu täna juba mainitud, on meie eesmärk tagada konventsiooni jõustumine võimalikult kiiresti, soovitatavalt enne 2012. aastat, ja seetõttu kutsume kõiki liikmesriike üles seda ratifitseerima. See aitab märkimisväärselt kaasa rahvusvaheliste miinimumnormide saavutamisele, mis kindlustavad selles äärmiselt ohtlikus, ent strateegiliselt tähtsas sektoris paremad töötingimused, suurema ohutuse ja surmajuhtumite arvu vähenemise.

Samuti saab selle abil tunnustada kalureid, kelle töö on nii raske ja kes peavad olema meie tähelepanu keskpunktis.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.