Juhataja. - Päevakorra järgmine punkt on kuue resolutsiooni ettepaneku arutelu Birma põgenike kohta Tais.⁽¹⁾

  Erik Meijer, autor. − (NL) Proua juhataja, Birma on tuntud vägivaldse sõjaväelise diktatuurina, kus kasulõikajate kast on suutnud aastaid enda käes võimu hoida. Rõhumine ja vaesus on sundinud paljusid inimesi riigist põgenema või seda üritama.

Riigi rahvuste mitmekesisus nii õigustab kui kinnitab antud diktatuuri. Suurtel aladel on enamuses vähemused. Nad taotlevad autonoomiat ja korraldavad meeleavaldusi keskse diktatuuri vastu. Sõjaväejuhid peavad oma diktatuuri vajalikuks, et hoida riiki alaliselt koos ning mässumeelseid inimesi allutada. Neid huvitab rohkem territoorium kui inimesed, kes sellel elavad. Välisettevõtteile oluliste ekspluateerimiskontsessioonide väljastamisega võetakse ära eluliselt olulised sissetulekuallikad põlisrahvalt, kusjuures protsessi käigus kahjustatakse tõsiselt loodust ja keskkonda.

Vajadust riigist põgeneda kinnitab veelgi tõsiasi, et ei arvestata regionaalseid enamusrahvaid. Režiim soovib kõrvaldada tülikaid rühmi neid kas tappes või neid riigist välja ajades. Paljud põgenevad merele ajutistes paatides, seades end märkimisväärsesse uppumisohtu. Birma naaber Tai on näinud piiri ületamas palju põgenikke: mõnel hinnangul on viimase 25 aasta jooksul põgenenud tervelt kaks miljonit inimest ning kümned tuhanded, kellele on keelatud siseneda, on jäänud piiriäärsel eikellegimaal kodutuks.

Kahjuks on Kagu-Aasias kaastunde- või solidaarsustunded põgenike suhtes veelgi vähem arenenud kui Euroopas. Väga tihti saadetakse põgenikud koju tagasi, isegi kui see tähendab kindlat surma. Avalik arvamus tunneb vähe huvi isegi siis, kui asjasse puutuvad inimesed jagavad nende usku, nagu moslemi paadipõgenikud, kes sattusid Birmast Indoneesiasse.

Valitsused seavad samuti prioriteetseks head suhted kolleegidega diktatuurlikest riikides selle asemel, et rakendata survet seal olukorra parandamiseks. Osad kalduvad isegi Euroopas sarnast hoiakut võtma ning me näeme katastroofilist mõju, mis sellel Aasias on. Tegemist on veel ühe põhjusega, miks peaksime tungivalt soovitama Aasia riikidel lahendust leida.

  Charles Tannock, autor. − Proua juhataja, kõnealune juhtum tõstab esile vähemuse raske olukorra riigis, kus parimal juhul vähemusi marginaliseeritakse ning halvimal juhul brutaalselt koheldakse. Rohingya rahvas on kannatanud topeltdiskrimineerimist aastaid. Moslemitena keelatakse neil oma usku vabalt praktiseerida, mis on õigus, mida me ELis tunnustame põhiõigusena, ning nende mošeesid on kahjustatud ja rüvetatud. Rahvusvähemusena keelatakse Rohingya rahvale süstemaatiliselt inimõigusi, mida enamik ülejäänud maailmast peab enesestmõistetavaks: õigus abielluda, õigus vabalt liikuda, õigus elukohajärgse riigi kodakondsusele ning õigus korralikule haridusele.

Kiites oma edumeelseid saavutusi inimõiguste vallas, kaldume ELis silmist laskma tõsiasja, et paljudel inimestel maailmas pole isegi neid põhiõigusi. Meie käesolevas täiskogus teame hästi Birma rahva raskest olukorrast üldiselt, kuid budistlike munkade tänavarahutustest saadik 2007. aastal on riik mõnevõrra üldsuse teadvusest taandunud.

Vähetuntud Rohingya rahva õõvastav saatus, eriti käesolevas resolutsioonis käsitletavate paadipõgenike oma, on uuendanud meie tähelepanu despootlikule režiimile Birmas, riigis, mis on niivõrd rikas inimpotentsiaali poolest ja ka muidu. Sõjaväehunta brutaalsus on teravas vastuolus Tai tegevusega, kes on minu arvates ainult osaliselt täitnud oma kohustust Rohingya põgenike ees, kuna väidab kahjuks, et enamik neist on puhtalt majanduspõgenikud, mida pean äärmiselt ebatõenäoliseks, ning üritas neid tagasi saata. Tai peab võtma tõsisemalt oma rolli regioonis jõuna, mis seisab stabiilsuse ja inimlikkuse eest.

Vastupidi võime väga vähe oodata brutaalsetelt Birma sõjaväejuhtidelt, kes on aastaid meie paljude palvete suhtes vastuvõtmatud. Loodan, et hunta kindralite põlgus tsiviliseeritud arvamuse suhtes maksab neile ühel päeval kätte, võib-olla rahvusvahelise kriminaaltribunali näol, kui Birma lõpuks türanniast vabastatakse.

  Marios Matsakis, autor. − Proua juhataja, Birmat valitsev brutaalne režiim on nüüd mõnda aega sundinud tuhandeid tsiviilisikuid lahkuma riigist, otsides turvalisemat tulevikku ning paremat elujärge naaberriigis Tais või Tai kaudu teistes Kagu-Aasia riikides.

Nende puudust kannatavate inimeste seas on põliselanikest Rohingya kogukond Lääne-Birmas, kes on viimastel aastatel olnud Birma valitsuse poolt teostatava etnilise puhastuse ohvrid. Kahjuks pole Tai ametivõimud pakkunud nendele põgenikele humanitaarabi, mida neil nii selgesti vaja on. Selle asemel on teateid, et neid inimesi on raevukalt taga kiusatud. Kutsume Tai valitsust üles austama Birma põgenike inimõigusi ja kohtlema neid lugupidamise, kaastunde, väärikuse ja inimlikkusega.

Käesolev resolutsioon pakub mulle samuti võimalust võtta kätte Küprose päritolu 41-aastase Austraalia kirjaniku Harry Nicolaidese küsimuse, kellele mõisteti Tais kolm aastat vanglakaristust kuningliku perekonna väidetava solvamise eest romaanis, mis ta 2005. aastal kirjutas. Härra Nicolaides õpetas siis Tai ülikoolis inglise keelt ja oma romaanis viitas ta Tai kuningliku perekonna liikmele ainult anonüümselt ning süüdistatav teos on selgelt fiktiivne.

Kohtuprotsessi ajal näidati härra Nicolaidest rahvusvahelise meedia ees ahelates ning ta rääkis reporteritele, et on kannatanud sõnulkirjeldamatuid kannatusi. Härra Nicolaides on palunud Tai kuninglikult perekonnalt andeks ning taotlenud kuninglikku armuandmist.

Arvame, et härra Nicolaides on kannatanud piisavalt karistust ja väärkohtlemist Tai ametivõimude käes, kes on menetlenud tema juhtumit väga ebadelikaatselt ja kohatult, ning me kutsume neid ja lisaks ka kuninglikku perekonda üles vabastama viivitamatult härra Nicolaides ning lubama tal koju Austraaliasse naasta. Sellest keeldumine oleks Taile väga rumal, haletsusväärne ja kahjulik.

  Marcin Libicki, autor. – (PL) Proua juhataja, täna räägime Sri Lankast, Birmast ja Taist. Teistel istungitel oleme aga rääkinud muudest riikidest. Ent alati on tegemist lakkamatute kodusõdade, mõrvade, inimeste põhiõiguste rikkumisega.

Me ei peata neid metsikuid kuritegusid kunagi, kui me ei tunnusta poliitilisi jõude ja südametunnistuseta välishuvisid, kes nende sõdade taga on. Taolised sõjad ei saaks kunagi määramatult kesta vaestes riikides, kes ei suudaks neid endal lubadagi, kui poleks selle kõige taga välishuvisid.

Seetõttu peame tegema antud protsessi peatamiseks kahte asja. Esiteks peame tunnustama, mis need huvid ja poliitilised huvid on, ning, kasutades poliitilisi meetodeid, käskima neil järele jäta. Teiseks peame rajama ekspeditsiooni-, politsei- ja sõjaväekorpuse, mis rakendab ennetavaid meetmeid, kui poliitilised vahendid ei toimi. Euroopa Liit suudab seda.

  Catherine Stihler, autor. − Proua juhataja, Rohingya rahva kohtlemine ja diskrimineerimine õõvastab meid kõiki. Moslemi vähemusena budistlikus Birmas ei leia nad tunnustust ühena Birma rahvusvähemustest. Neil on vähe juriidilisi õigusi ning nagu tõstab esile Glenys Kinnocki poolt esitatud muudatusettepanek 3, seisavad nad silmitsi tahtliku vaesumise, kodakondsusest ilmajätmise, liikumisvabadusest ilmajätmise, meelevaldse maksustamise, maa konfiskeerimise ja abiellumisloast ilmajätmisega.

Pole ime, et paljud üritava Birmast lahkuda, kuna neil pole muud valikut. Šokeerivad teated, et 12 päeva jooksul saadeti tuhanded Rohingya paadipõgenikud neid avastanud Tai ametivõimude poolt navigatsiooniseadmete, toidu ja veeta rahvusvahelistesse vetesse ning jäeti saatuse hooleks, selle asemel et nad ohutusse viia, tekitavad jälestust kõigis, kellel on kübetki inimlikku sündsust.

Alles eile tõstis artikkel The Guardian’is esile teisi intsidente. Viimane juhtum kätkes 220 meest, kelle avastasid lahtiselt aluselt kalurid. Need põgenikud väitsid, et Tai ametivõimud pidasid neid eraldatud saarel kaks kuud kinni ning et neid peksti enne paatidele ajamist ning jäeti siis saatuse hooleks.

Rahvusvahelise koordineeritud tegutsemise kuritarvitamine ja puudumine Rohingya rahva liikmete aitamiseks tuleb võtta ette. Tai peab ka vastutust kandma. Tai peaminister peab tegutsema. Tõsiselt tuleb ette võtta väärkohtlemine Tai ametnike poolt. Tai valitsus peab allkirjastama põgenike staatust puudutava ÜRO 1951. aasta konventsiooni ning 1967. aasta protokolli. Nagu ütles Joel Chamy, Washingtonis asuva Refugees International’i asepresident, vajavad Rohingya rahva liikmed kaitset ja varjupaika.

Tai on öelnud, et pole nõus seda lubama, kuid tegemist on probleemiga, mis ei lähe ära. On pidevaid teateid Birma põgenike kohta, kes sisenevad Malaisiasse. Paljud nendest inimesed müüakse orjadeks, naised ja lapsed sunnitakse seksiorjadeks ning mehed müüakse sunnitöölisteks kalapüügialustele. Osa sellest kalast võib jõuda isegi ELi turule. Loodan, et täna saame tõsta esile Birma põgenike raske olukorra ning iseäranis Rohingya rahva liikmete raske olukorra.

  Raül Romeva i Rueda, autor. − (ES) Kaks nädalat tagasi oli mul võimalik külastada Birma inimesi ja Tai ning Birma vahelist piiri. Seal nägin oma silmadega ülekohut, millega maailma teatud osasid poliitiliselt ja meedia kaudu kohtleme.

Liigagi tihti mõjuvad meile ainult uudiste pealkirjad. See, mida oleme näinud Birmas, mis pole nüüd enam esilehel, on draama, mis pole nii erinev sellest, mis on mobiliseerinud meid paljudel teistel juhtudel.

Meil on väga selgeid näiteid tagakiusamisest, piinamisest, ebaseaduslikust kinnipidamisest, vägistamisest ja muudest Birma sõjaväehunta poolt toimepandud julmustest. Üks häbiväärsemaid hiljutisi tegusid on olnud niinimetatud põhiseaduse vastuvõtmine, mis rikub kõige fundamentaalsemaid demokraatlikke põhimõtteid ning tagab peaaegu täieliku karistamatuse kõikidele tegudele, mida äsja mainisin.

On täiesti mõistetav, et inimesed põgenevad antud olukorrast, nagu Kareni elanikkond on teinud mitu aastat, ning, nagu täna resolutsioonis teatame, ka Rohingya rahvas, keda püütakse kinni Tais.

Ses suhtes märkisin oma külaskäigu ajal, et nii Tai kui rahvusvaheline kogukond on võtnud murettekitava huntale allumise hoiaku. Näiteks paljud juristide liidud, opositsiooniparteid, põgenikud ja poliitvangid on meid teavitanud kohutavatest tagajärgedest, mis tabaks Birma rahvast, kui rahvusvaheline kogukond, iseäranis Euroopa Liit, peaks toetama ja heaks kiitma võltse valimisi, mille SPDC on 2010. aastaks välja kuulutanud. Nad hoiatavad meid, et see annaks huntale vabad käed jätkata karistamatult laias ulatuses kuritegude toimepanemist.

Huntale vastuseisvad poliitilised ja rahvusrühmad on väga hästi organiseeritud ning on koostanud alternatiivse põhiseaduse, mis on palju rohkem kooskõlas põhimõtetega, mida ütleme, et kaitseme Euroopa Liidus. Seetõttu oleks meist viga jätta nad saatuse kätte ning see teeks meist, aktiivselt või passiivselt, Birma diktatuuri kaasosalised.

  Giovanna Corda, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, eile nägin pilte Birmast pärit Rohingya põgenikest. Inimeste kannatused on need, mis iseloomustavad elu kõnealustel ajutistel paatidel.

Lühida kinnipidamisperioodi järel juhtis Tai sõjalaevastik nad oma territoriaalvetest välja ja jättis nad abita. Ja ometi tahab Tai näidata end külalislahkena põgenike ja varjupaigataotlejate suhtes. Liiatigi teab Tai Birma vahetu naabrina hästi hunta tekitatud ebainimlikke elamistingimusi, mis sunnib paljusid birmalasi välja rändama, riskides eluga ülesõitudel, mida kirjeldaksin surmasõitudena.

Kutsume Taid ja teisi ASEANi riike üles otsima kestvat lahendust põgenikele ja peamiselt Rohingya rahva liikmetele, kellest räägime täna.

Sooviksime samuti kutsuda üles Taid ratifitseerima ÜRO 1951. aasta põgenike konventsiooni ning 1967. aasta protokolli.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Proua juhataja, Birma inimõiguste rikkumise probleemi on Euroopa Parlamendi käesoleval ametiajal mitu korda arutatud.

Birma, mis on tuntud oma imepäraste kullarikaste budistlike templite poolest, on samuti vanglaks tuhandetele birmalastele. Nad elavad ühes maailma suurimatest poliitilistest režiimidest, kust nad üritavad põgeneda USAsse, Austraaliasse, Kanadasse ja Euroopa riikidesse ning oma naabrite juurde. Pärast seda, kui on võetud vastu resolutsioonid, mis nõuavad tuhandete poliitvangide, sealhulgas paljude opositsioonijuhtide ja nende seas eelkõige Nobeli rahupreemia laureaadi vabastamist, ning pärast rahvusvaheliste organisatsioonide proteste laste teenistusse võtmise vastu Birmas, keda siis sunnitakse tööle ja jäetakse ilma õigest hoolitsusest, arutame täna inimõiguste rikkumist probleemi.

Sellest Birma põrgust põgenemisel on tuhandeid inimesi – moslemi vähemuse liikmeid – Tai territoriaalvetes paatides kinni püütud, veetud rahvusvahelistesse vetesse ja jäetud navigatsiooniseadmete või toiduvarudeta ning mõnesid on vangistatud.

Moslemi rahvusvähemust kiusab Birmas taga ka valitsev sõjaväerežiim. Siia hulka käivad kodanikeõigustest ilmajätmise, vangistamise, haridusele piiratud ligipääsu, abiellumistakistuste, liikumisvabaduste kitsenduste ning mošeede, kirikute ja teiste pühamute hävitamise juhtumid. Kuigi peaksime hindama luba, mida Tai ametivõimud annavad põgenikele sinna ajutiselt jäämiseks, ja samuti Tai peaministri deklaratsiooni, milles ta on kuulutanud välja juurdluse, on värsked sündmused sellele vaatamata ilmselgeks näiteks tailastepoolsest inimõiguste rikkumisest.

Muidugi kiidame heaks resolutsiooni, mis aga ei muuda inimtragöödiaid regioonis, kus konfliktide taustaks pole ainult ebainimlik sõjaväerežiim, vaid ka eri jõudude huvid. Seetõttu on vaja seista vastu tulemuslikumalt nii sõjaväehuntale kui separatistlikele suundumustele rühmade puhul, kes kiusavad taga teist usku inimesi.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Proua juhataja, viimastel aastatel on lahkunud oma riigist tuhandeid birmalasi kartusest valitseva sõjaväerežiimi poolsete repressioonide ees ning leviva nälja tõttu, otsides varjupaika Taist või naaberriikidest Kagu-Aasias. Antud probleem puudutab peamiselt Rohingya rahvusvähemust, kes elavad riigi lääneosas. Neid jäetakse süstemaatiliselt ilma kodakondsusest, nende sõna- ja liikumisvabadus on piiratud ning neid jäetakse ilma põhilistest inimõigustest.

Birma põgenike probleemil on regionaalne mõõde ning naaberriigid, nagu India, Bangladesh ja Indoneesia, peavad töötama tihedamalt koos, et probleem lahendada ja pakkuda põgenikele sobivat hoolitsust ja varjualust. Rahvusvahelised ametid teatavad Birma põgenike ebainimlikust kohtlemisest ja nende brutaalsest deporteerimisest, mis võrdub nende kindlasse surma mõistmisega. Kui Tai rannavalve lükkas avamerele tuhande põgenikuga, ent toiduvarudeta paadi, oli tegemist ebainimliku teoga, mis viis paljude põgenike surmani.

Lisaks tuleks sügavalt hukka mõista Birma sõjaväerežiimi teod ja vägivallaaktid Rohingya vähemuse vastu ning tuleks kutsuda üles nende täielike kodanikuõiguste taastamiseks.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Kõnealustel traagilistel sündmustel Tai-Birma piiril on kaks poolt. On kahetsusväärne, et Tai ametivõimud on rakendanud kaitstamatuid meetmeid, seda enam, et Tai on tuntud riigina, mis austab inimõigusi ja võtab vastu palju põgenikke. Peaminister on teatanud, et antud sündmusi uuritakse ning Birma paadipõgenike suhtes kohatult käitunuid karistatakse. Lootkem, et need tõotused täidetakse. Teisest küljest pole esimene kord, kui arutame Birma režiimi häbematut ja lubamatut käitumist. Arvan, et Euroopa Liit peaks rakendama rangemaid meetmeid ning kindlasti, me loodame, mitte vaid sõnades, vaid tegudes suuremate riikide poolt. Iseäranis Hiina peab avaldama Birmale survet austada sealse opositsiooni ja vähemuste õigusi.

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Proua juhataja, täna võttis käesolev täiskogu vastu raporti varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõudmiste kohta. See peab puudutama ka riike, nagu Birma või Tai. Euroopa Parlamendi esindajatele teeb au, et astume täna välja Birma moslemite vähemuse õiguste kaitseks.

Olukord on muutunud šokeerivaks ja ärevusttekitavaks, kuna Tai sõdurid sunnivad kõnealuseid Birma põgenikke välja ookeanile mootoriteta paatides; arvatakse, et on vähemalt 500 surnud. Tai puhul on ellujääjate kirjeldused süüd tõestavad, kui mitte enamatki. Põgenikke saatmine tagasi ohu kätte on juba hull, kuid nad surema jätta on palju hullem. Teised on jäetud orjatööle Taisse.

Peaminister on enda auks lubanud täit juurdlust, kuid meil on tarvis teda toetada oma sõjaväest iseseisvalt tegutsemisel ning inimkäitumise rahvusvaheliste normide täitmisel.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, oleme käesolevas istungisaalis mitu korda kõnelnud olukorrast Birmas. Seetõttu ei üllata kedagi, et ohus birmalased teevad niivõrd drastilisi katseid üle Andamani mere põgeneda.

Neid, kes Tai rannikule jõuavad, koheldakse tihti ebainimlikult. Neid saadetakse välja merele kinniseotud kätega ja mootoriteta paatides. Nelikümmend kuus Rohingya vähemuse liiget on Tai sisejulgeoleku väejuhatuse poolt Phrathongi saarele jõudmise järel vangi võetud. Neil pole õigusabi, samuti pole neil ühendust põgenikeasjade juristidega. Birma põgenike jaoks on tarvis viivitamatut humanitaarabi ja varjupaika.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, Euroopa Komisjon jälgib esmajärjekorras olukorda Birmas ja Tais, sealhulgas hiljutisi intsidente, kus Bangladeshist ja Birmast pärit põgenikud triivisid Tai rannikule.

Tai on võtnud piiriäärses üheksas laagris vastu ligikaudu 140 000 põgenikku. Üle miljoni Birma kodaniku moodustab Tais olulise osa Tai tööjõust põllumajandusvaldkonnas, tekstiilitööstuses ja turismivaldkonnas. Tais lõksu jäänud Rohingya paadipõgenikud on osa mitmetahulisest, sunniviisilisest või vabatahtlikust väljarändest Birmast. Lisaks on Tail lahendada teisi põgenikeküsimusi, nagu näiteks Laosest pärit Hmongi rahva liikmed.

Antud küsimuste keerulisus nõuab kõikehõlmavat poliitilist, humanitaar-, majanduslikku ja sotsiaalset lahendust. Komisjon viib läbi intensiivset arutelu rahvusvahelise kogukonna ja Tai valitsusega, et otsida võimalikke lahendusi.

Hiljutised poliitilised määramatused Tais katkestas antud küsimuses dialoogi valitsusega, kuid see on ajutine. Seega ootab komisjon, et ELi algatus valitsuse suhtes annab tulemuseks konstruktiivse lähenemise.

29. jaanuaril 2009 väljendas ELi eesistujakolmik Bangkokis suursaadikute tasemel oma muresid Tai ametivõimudele. Nad tervitasid Tai valitsuse kavatsust uurida intsidente täielikult ning jagada leide ja soovitasid Tai valitsusel tungivalt kohelda Tai vetesse saabuvaid paadipõgenikke vastavuses rahvusvaheliste humanitaar- ja inimõiguste normidega.

Komisjon tervitab valitsuse kavatsust lubada ÜRO Pagulaste Ülemkomissarile ligipääs paadipõgenikele.

Komisjon julgustab Tai valitsust taotlema regionaalset koostööd, kaasates ÜRO Pagulaste Ülemkomissari, kuna Rohingya küsimus ja muud eelnevalt mainitud ümberpaigutamise küsimused vajavad kõikehõlmavat reageeringut.

Kokkuvõtteks ei saa olla jätkusuutlik lahendus lühiperspektiivi turvakaalutluste tulemus, vaid peab arvestama pika perspektiivi humanitaar-, poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke ajendeid.

Hoolimata sellest, et Tai pole 1951. aasta põgenike konventsiooniga liitunud, on Tai kuninglik valitsus varem üles näidanud teatavat humanitaarhuvi. Komisjon jätkab Tai ametivõimudele meenutamist, et need järgiksid rangelt rahvusvahelisi inimõiguste norme igasuguse lahenduse eeltingimusena.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna pärast arutelude lõppu.