Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2240(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0055/2009

Arutelud :

PV 10/03/2009 - 13
PV 10/03/2009 - 15
CRE 10/03/2009 - 13
CRE 10/03/2009 - 15

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.19
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0119

Arutelud
Teisipäev, 10. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest - Keskkonnahoidlik transport ja väliskulude sisestamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste raportite üle:

- A6-0066/2009 härra El Khadraoui poolt transpordi- ja turismikomitee nimel, ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (COM(2008)0436 – C6-0276/2008 – 2008/0147(COD)), ja

- A6-0055/2009 härra Jarzembowski poolt transpordi- ja turismikomitee nimel, keskkonnahoidliku transpordi ja väliskulude sisestamise kohta (2008/2240(INI)).

 
  
MPphoto
 

  Saïd El Khadraoui, raportöör. (NL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahan kohe asja juurde asuda ja selgitada mõningaid arusaamatusi. Olen mitmetest allikatest lugenud, et Eurovignette’i direktiivi sissetoomisega üritame maanteetranspordi sektorile praegusel majanduslikult raskel ajal surmasuudluse anda. Olen samuti lugenud, et tahame teemaksud muuta kohustuslikuks kõigile sõiduautodele Euroopas.

Tegelikult ei taha me muidugi midagi kehtestada; vastupidi, tahame pakkuda palju erinevaid võimalusi, aitamaks liikmesriike, kes tahavad enda poolt valitud ajal maanteetranspordi sektoris rakendada „saastaja maksab” põhimõtet. See tähendab, et tahame luua võrgustiku, kehtestada põhieeskirjad, mida liikmesriigid järgima peavad, kui tahavad väliskulusid sisestada.

See peaks meid jätkusuutlikumale transpordisüsteemile sammu võrra lähemale tooma. Tahan kohe lisada, et see ei ole mingi imeravim. Tuleb rakendada veel palju rohkem meetmeid, kui tahame imet teha. Kui me aga midagi ei tee, siis – nagu komisjon on vägagi hästi teadlik – suureneb maismaatransport 2020. aastaks 55% võrra. Seega peame midagi tegema.

Mida siin välja pakume, on iseenesest väike revolutsioon, kui nii võin öelda, aga see on alles algus, ning ma nõuan mõne aasta pärast ambitsioonikamaid järeltoiminguid. Transpordi- ja turismikomisjoni enamushäälte abil koostasime tasakaalus, mõistliku ja sidusa ettepaneku. Tahaksin ka kõiki seotud osapooli tänada. See ei olnud lihtne; vaatenurgad olid väga erinevad. Ent loodan, et suudame seda tasakaalu pärast homset hoida ja saata tugeva signaali nõukogule, mis peab koostama veel ühe ühisseisukoha.

Mis on peamised punktid? Esiteks, millised välismõjud süsteemi tuuakse? Hääletasime õhu saastatuse, müra ja ummikute tekke poolt. Seoses viimastega neist oleme tegelikult maanteetranspordi sektorisse teinud möönduse, öeldes, et riigid, mis tahavad, et nende süsteemid kataksid ummikute tekke, peaksid sõiduautodega ühenduse looma. See on valikuline, mitte kohustuslik.

Teiseks, seoses eraldistega ei pea me tulu nendest maksudest lisatuluks, millel lubatakse lihtsalt riigikassadesse voolata. Selline tulu tuleb uuesti investeerida transpordisüsteemi eesmärgiga hoida väliskulud madalad. See peab olema ülim eesmärk.

Kolmandaks koostalitlusvõime, mis on väga tähtis, ja usun, et komisjonil on selles suunas veel arenemisruumi. Tahame vältida seda, et veoautod peaksid võtma Euroopa teemaksude maksmiseks kaasa 27 erinevat karpi, nii et arvan, et selleks otstarbeks on vaja selgeid algatusi.

Neljandaks, tulevikus peab olema võimalus edasiseks tegevuseks. Mõne aasta jooksul tuleb koostada ülevaade väliskulude sisestamisest kõigis transpordiviisides. Peame arvestama ka muude väliskulude lisandumisega, kuid peame samuti soodustama maksuskeeme, mis põhinevad kilometraažil või ajapõhistel skeemidel.

Üldiselt on selle kõige mõju tegelikult piiratud. Arvame, et tegevuskulud võiksid tõusta 3% võrra, kui seda direktiivi antud valdkonnas rakendataks kogu Euroopas. Seega soovin kaasliikmetele teha ettepaneku, et jääme transpordi- ja turismikomisjoni poolt toetatud paketi juurde.

Teiste sõnadega, ma ei toeta Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide Fraktsiooni poolt välja pakutud muudatusettepanekuid, mis üritavad süsteemist ummikute tekke eemaldada, ega ka Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekuid, ükskõik kui paljutõotavad need ka tunduvad. Säilitame sidusa terviku ja astume niimoodi sammu edasi.

 
  
MPphoto
 

  Georg Jarzembowski, raportöör.(DE) Härra juhataja, härra asepresident, daamid ja härrad, lubage mul alustada, öeldes, et inimeste ja kaupade liikuvus on lihtsalt põhitegur kodanike elukvaliteedi, arengu ja tööhõive ning Euroopa Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ja kolmandate riikidega kauplemise juures.

Seetõttu vajab Euroopa Ühendus infrastruktuuri, mis vastab selle vajadustele, ning õiglasi transpordieeskirju kõigile transpordiviisidele. Arvestades, et transpordil on inimestele ja keskkonnale ka negatiivne mõju, tuleb seda loomulikult veelgi keskkonnahoidlikumaks muuta, et võidelda ka kliimamuutuste vastu.

Ent pean teile ütlema, härra asepresident, et see, mille meile esitasite alusdokumendina transpordi keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta, oli veidi liiga kesine. Pean kahetsusega ütlema, et selles ei ole järjekindlat plaani ja te jätate kõik lahtiseks – kõik määritakse subsidiaarsuse kaela. Kui ütlete, et peame transporti keskkonnahoidlikumaks muutma, tuleb seda teha kogu Euroopa Liidus, mitte liikmesriikide soovi kohaselt. See peab siis kehtima kõigele raudteedest kuni meretranspordini.

Te ei saa valida ainult maanteetransporti – ja õigupoolest konkreetsemalt ainult veoautoliiklust – ja siis öelda, et „jätame selle liikmesriikide otsustada, kas nad tahavad teemakse või mitte." Kui tahate suuri muudatusi, peate esitama integreeritud plaani kõigi transpordivahendite jaoks – ja see on midagi, mille oleme komisjonis väga selgeks teinud. Siis aga peate seda tegema ka teaduspõhiste mõju hindamistega, mis arvestavad mõjuga konkurentsile transpordivahendite, liikumiskulude ja Euroopa konkurentsivõime vahel.

Teine teatis väliskulude sisestamise kohta on veel üks näide teie süsteemi killustatusest, mis nagu pakub midagi välja, aga ei paku ka. Mis puutub väliskulude sisestamisse, kavandate taas suurt käsiraamatut, mis pakub mitmeid viise arvestuste tegemiseks, ent lõpuks ütlete ikka, et „arvutame ühtlase määraga väärtuse järgi.” Mitte keegi ei saaks sellest aru. Te ei võta ka arvesse paljude transpordivahendite poolt juba tehtud panuseid, olgu need üldise maksustamise, naftamaksu või sõidukimaksu vormis.

Teate, see on sama lugu kui Eurovignette’iga. Minu fraktsioon on ühel meelel teiste fraktsioonidega, et väliskuludes ja nende kasseerimises tuleks arvesse võtta heitgaase ja müra. Ent ummikute teke? Härra asepresident, ummikute teke on põhjustatud liikmesriikide ebapiisavast infrastruktuuride rajamisest. Liikmesriikidele raha andmine nende puudujääkide katmiseks oleks täielik hullumeelsus.

Veelgi enam, te olete täielikult teadlik faktist, et ettevõtted on juba ammu ummikukulusid katnud, sest need viivad kõrgemate palgakulude ja kütusekuludeni. Pidades seda meeles, tuleb öelda, härra El Khadraoui, et ummikukulude sisestamine ei ole mõttekas – pigem just vastupidi. Peame üritama ummikutest lahti saada infrastruktuuri ettenägeliku uuendamise ja intelligentsete transporditeabesüsteemide rakendamisega, ent me ei tohi juba niigi suurenevate kuludega kimpus olevaid ettevõtteid koormata lisamaksudega teemaksude vormis. Sellel ei ole mõtet.

Härra asepresident, teie teatis mürakaitsemeetmete kohta raudteedel on põhimõtteliselt positiivne. Ent nagu inimene tänavalt küsiks: „Mis on asja mõte?” Mida te tegelikult välja pakute? Ütlete, et võimalusi on palju. Ei, teie olete komisjon! Teil on õigus ja kohustus esitada ettepanekuid, mida me saaks rakendada. Seega kutsub transpordi- ja turismikomisjon teid üles tegelikult ka esitama ettepaneku direktiiviks müraga seotud raudtee kasutustasude rakendamise kohta, nii et investeerides selliste raudtee kasutustasude abil kogutud raha uuesti raudtee-ettevõtetesse – ka eraettevõtetesse – võime anda oma panuse sellesse, et uued müra vähendavad pidurid tõesti paigaldatakse. Meil kõigil siin täiskogus on selge eesmärk – et raudteede mürasaastest tuleb vabaneda. Tahame propageerida raudteesid, ent siis tuleks nende sõitu läbi kena Reini oru samuti keskkonnasõbralikult korraldada. Nii et aidake meil seda teha – pakkuge välja midagi tõesti käegakatsutavat!

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. (IT) Härra juhataja, oleme jõudnud lõpule järjekordse aruteluga teemal, mille otsustasin täiskogu tähelepanu alla tuua kohe, kui sain parlamendi toetuse, ehk teiste sõnadega on tegu eesmärgiga mitte kehtestada uut maksu Euroopa kodanikele. Mis puutub komisjoni, siis fakt, et uus Eurovignette on vabatahtlik, on tõend, et me ei kehtesta uut maksu. Kogutud summasid ei jaotata ju üldiselt sihtotstarbeliselt erinevate liikmesriikide eelarvetele, vaid jaotatakse nii, et konkreetses sektoris saaks midagi ära teha, nimelt saastatuses, väliskulude sisestamises ja ohutumate teede ja infrastruktuuri loomises.

Tahan parlamenti tänada keskkonnahoidlikumaks muutmise paketi osas üles näidatud pühendumuse eest, eriti seoses Eurovignette’i direktiivi ülevaatamisega. Transpordi- ja turismikomisjoni poolt vastu võetud eelnõu, mille aluseks on härra El Khadraoui raport, saadab liikmesriikidele tugeva sõnumi, sest pakub välja paindlikuma raamistiku, mis seadusega lubab uute aktide vastuvõtmist negatiivsete mõjudega võitlemiseks transpordisektoris, aga ka selle sektoriga seotud osapooltes. Selleks näitab see üles poliitilist tahet, et järk-järgult soodustada õiglaste ja tõhusate tariifistike kasutuselevõttu infrastruktuuride poolt, mille alusel arve maksab saastaja, mitte maksumaksja.

Mulle tundub, et komisjoni poolt heaks kiidetud arvamus, mis täna arutlusel on, tugevdab mõnes põhipunktis komisjoni ettepanekut. Mis puutub ressursside jaotamisse, siis usun, et välja pakutud muudatusettepanekud vastavad meie poolt pakutud lähenemisele, mille eesmärk on kaitsta tulude jaotamist teemaksude eest ja vähendada maanteetranspordi välismõjusid, ning ma usun, et võin neid toetada. Mis puutub arvesse võetavate välismõjude liikidesse, ütlen ei CO2-le ning jah ummikute tekkega arvestamisele. Moduleeritud ummikumaks võimaldaks meil võidelda tõhusamalt kliimamuutustega kui siis, kui rakendaksime ühekordset CO2 maksu. See on väga vajalik maanteetranspordi majandusliku tõhususe tagamiseks ja kasulik piisava sissetuleku tagamiseks, et finantseerida uusi transpordimahtusid, ning usun, et saavutatud kompromiss annab mõistliku aluse aruteludeks nõukoguga. Peame sellegipoolest üritama tagada, et lõpptulemus oleks liikmesriikidele julgustuseks, mitte pelutuseks, ja et see ei kehtesta haldamiseks liiga keerulisi tingimusi.

Mul on aga mõned kahtlused konkreetse tundlikke mägipiirkondi puudutava muudatusettepaneku osas. Komisjoni ettepanek lubab juba õhusaastekulude mitmekordistamise teguri, mis on tuntud ka mägede parandustegurina. Fakt, et lubasime lihtsalt selle tariifimuutuse lisamist olemasolevale lisamaksule, millega 2006. aastal otsustati rahastada suuri Alpe läbivaid tunneleid, tähendab tariifitasu kahekordistamist, ning see takistab minu arvates ühtse turu saavutamist. Sellest ka minu hämming.

Nüüd tahaksin edasi liikuda härra Jarzembowski raporti juurde direktiiviga kaasas oleva teatise kohta. Nagu härra Jarzembowski oma kõne jooksul selgelt ära märkis, on ta komisjoni seisukoha suhtes väga kriitiline: üks kord kõigi nende koos töötatud aastate jooksul ei ole me üksmeelel. Raport on selgelt kriitiline. Üritan keskenduda täpsemalt kahele punktile, mis on minu arvates väga tähtsad. Ühest küljest tahan rõhutada, et komisjon on viinud läbi mõjude hindamise, mis katab kõik transpordiviisid ja analüüsib erinevate sisestamisvõimaluste mõjusid. Minu arvates loob see analüüs aluse komisjoni poolt välja pakutud sisestamisstrateegiale. Teisest küljest on komisjon esitanud ühtse sisestamisvõrgustiku, mis rajaneb põhimõttel, mis puudutab kõiki transpordiviise ja arvestab eelmisi algatusi. See on pragmaatiline lähenemine, mis peab kinni ühenduse õigustikust ja arvestab hiljuti vastu võetud ettepanekuid – pean silmas ETSi laiendamist lennundusele ja rahvusvahelistele lennunduskokkulepetele, meretranspordi sektorile ja siseveekogudele. Loomulikult võime arutleda selle üle, kas komisjoni ettepanekud on piisavalt põhjalikud, ent pean rõhutama fakti, et komisjon on tegelenud teemaga, millega sellel paluti tegeleda, ehk teiste sõnadega integreeritud plaaniga muuta transport konkreetsete õigusloomega seotud ettepanekute toel keskkonnahoidlikumaks.

Lõpetuseks tahan välja tuua ühe aspekti, milles komisjon ja parlament on üksmeelel: vajadus leida raudteesektori mürasaaste probleemile õiguslik lähenemine. Komisjon esitab oma ettepanekud esimese raudteepaketi läbivaatamise raames, mis sügisel vastu võetakse. Loomulikult on meil heameel kuulda teie soovitusi antud teema kohta.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid, härra Tajani. Teie olete oma suhetes härra Jarzembowskiga näinud, kui õigus oli Karl Marxil, kui ta näitas, kuidas inimeste institutsiooniline positsioon määratleb ka nende poliitilise seisukoha mitmel teemal.

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja.(FR) Härra juhataja, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon uuris peamiselt antud direktiivi kahte valdkonda, millest esimene oli nafta.

Kõigist maailma majandustest on Euroopa kõige rohkem sõltuv kaupade transpordist, kasutades naftat. Ärgem petkem ennast. Kuigi nafta hind on hetkel langemas, siis ainult seetõttu, et maailma majandus on kokku kuivamas. Kui majandus hakkab taastuma, näeme taas samasugust probleemi naftapuudusega ning meie sõltuvus naftast kaupade transpordil saab tulevikus olema Euroopa majanduse Achilleuse kand.

Teine aspekt on seotud tehnoloogia ja ekspordiga. Kui Euroopa kehtestab pädeva Eurovignette’i süsteemi, toetab see ka Euroopa majanduse tegijate esilekerkimist. Ühendriigid, Hiina, India ja Indoneesia on majandused, millel on sama probleem kui meil. Seega on see palve ambitsioonika poliitika rakendamiseks nii väliskulude sisestamise osas, et ennetada vajalikke naftat puudutavaid muudatusi, kui Euroopa tööstuse propageerimise osas kõigis Eurovignette’i ümbritsevates tehnoloogiaseadmetes.

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE-DE nimel.(NL) Härra juhataja, volinik, meie raportöör, hinnatud kaasliige härra El Khadraoui alustas rahustavate sõnadega. Mingeid Euroopa makse ei kehtestata. Selle asemel tunneb raportöör muret siseturu põhieeskirjade pärast, mille eesmärk on propageerida jätkusuutlikku transporti Euroopas. Ent tema poolt raportöörina võetav seisukoht annab liikmesriikidele loa kehtestada väga kõrged maksud, kuni mitu eurot kilomeetri eest, ning ummikumaksu ja juurdehindluse veel lisaks. Härra juhataja, voliniku sõnadega – need, mis meil siin on, ei ole siseturu põhieeskirjad, vaid siseturu barjäärid.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide Fraktsioon soovib täna siin oma seisukoha selgeks teha. Oleme säästlikku transporti investeerimise vankumatud toetajad. Seega võib õhu- ja mürasaastega seotud väliskulude sisestamine loota meie heakskiidule, tingimusel, et tulud investeeritakse maanteetranspordi puhtamaks muutmisesse – see on miski, mis leiab laialdast heakskiitu. Ent välja pakutud ummikumaksud ja juurdehindlused on fraktsiooni PPE-DE jaoks juba liig. Ummikumaksudel on keskkonnale väga piiratud mõju ja see ei lahenda ummikute probleemi; samuti tooks see praeguse majanduskriisi ajal kaasa eriti suure koorma, lisakoorma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning see mõjutaks halvasti ka tööhõivet.

Raportöör jõudis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooniga kompromissile, luues seose reisijateveoga, mis oli nende toetuse saamiseks väga oluline. Nõukogu ei aktsepteeri seda – see on juba selge. See asetab raportööri olukorda, mida ta ise soovib, aga fraktsioon ALDE mitte.

Seega tahaksin lõpetada oma kõne fraktsiooni PPE-DE nimel vana ütlusega: võime kaotada küll lahingu, aga see ei tähenda, et oleme kaotanud sõja.

 
Viimane päevakajastamine: 11. juuni 2009Õigusalane teave