Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Elisa Ferreira (A6-0063/2009)

  Richard Corbett (PSE). – Proua juhataja, avaldan heameelt asjaolu üle, et selles raportis uuritakse, mida saab majanduse stimuleerimiseks Euroopa tasandil teha, aga samal ajal möönan, et enamik selleks vajalikke vahendeid on riigi käsutuses: 99% avaliku sektori kulutustest kannab riik, mitte Euroopa Liit; suurem osa reguleerimisest toimub riigi, mitte Euroopa tasandil. Aga kui vaatame seda, mida saame teha Euroopa tasandil, siis komisjoni esitatud kava 30 miljardi euro suuruse panuse kohta, mis hõlmab ettemakseid struktuurifondidest ja Euroopa Investeerimispanga uusi laene, võib aidata ja aitab tõeliselt kaasa kriisist väljatulekule.

Samuti peame veenduma, et hoidume Euroopas protektsionismist. Mitmete riikide eesmärk teha oma naabrist kerjus nõrgestaks meie ühisturgu ning kahjustaks pikas plaanis tõsiselt töökohtade loomise ja majanduskasvu väljavaateid. Vastupidi, töötajate liikumisvabadus ja algatused ettevõtete abistamiseks ühtsele turule eksportimisel aitavad pakkuda meie majanduse elavdamiseks vajalikku stiimulit.

– Raport: Paolo Costa (A6-0102/2009)

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Proua juhataja, ma andsin oma poolthääle sellele ühisele tekstile, mis käsitleb merereisijate ohutuse suurendamist. Ma arvan, et on väga tähtis lisada, et tuleks rohkem kulutada meresõidu eest vastutavate meremeeste professionaalsusele – alustades kaptenist ja lõpetades vanemmehaaniku, pootsmani, sõjalaeva kordniku, tüürimehe ja iga meremehega –, sest neist sõltub merel olevate inimeste elu ja ohutus. Seetõttu kutsun üles kindlustama nende inimeste suurema professionaalsuse ja parema töötasu, kelle kätes on merereisijate elu.

– Raport: Saïd El Khadraoui (A6-0066/2009)

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Sooviksin selle raporti kohta öelda, et vaatamata keskkonda toetavale algatusele ei võeta selles endiselt arvesse negatiivset ja ebaproportsionaalset mõju, mida see avaldaks Euroopa Liidu äärealadel asuvatele piirkondadele ja riikidele, nagu on Malta. See algatus võib tuua kaasa olulise hinnatõusu kauba vedamisel nende äärealade ja muu maailma vahel. Kulude tõus tooks omakorda kaasa neisse piirkondadesse või riikidesse viidavate või neist välja veetavate toodete kõrgemad hinnad. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Proua juhataja, täiendavate tasude kehtestamine rasketele kaubaveokitele tähendab maksutõusu. Veoautotransport osutab teenuseid kogu majandusele, ka kodanikele. Selle kulud mõjutavad kõigi meie tarbitavate toodete hinda. On sotsiaalselt vastutustundetu koormata maanteetransporti lisaks juba kehtivatele maksudele ning kütuse aktsiisimaksu ja eurovinjettidega kaasnevatele lisakuludele ajal, mil meil on probleem kriisiga, mille lõppu ei paista.

Õhusaaste, kasvuhooneefekt ja õnnetused sõltuvad suuresti sõidukite ehitusest ja teedesüsteemist. Viimase kümne aasta jooksul on selles valdkonnas saavutatud märkimisväärset edu ja me kõik oleme sellest kasust osa saanud. Ma ei toeta direktiivi selle praegusel kujul, sest see vajab põhjalikku läbivaatamist.

– Raport: Michael Cashman (A6-0077/2009)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Proua juhataja, esiteks sooviksin öelda, et toetan härra Cashmani raportit ja tänan teda selle eest. See paranes Euroopa Parlamendis lugemisel märkimisväärselt, võrreldes sellega, milline oli komisjoni esialgne ettepanek.

Lähtealus peab olema otsuste tegemise läbipaistvus. Inimestel peab olema võimalus dokumentidele juurde pääseda, sest see on ainus viis tekitada usaldust, ning seda arvestades on eriti tähtis, et me suudaksime jõuda olukorda, milles inimesed saavad jälgida õigusloome edusamme. Läbipaistvus tuleb dokumentide puhul tagada igal haldustasandil.

Igaüks mõistab muidugi, et on mõned valdkonnad, näiteks küsimused, mis on seotud üksikisikute tervisega jne, mida tuleb hoida privaatsena, aga õigusloome protsessis peaks kõik olema üldjoontes läbipaistev ning selles mõttes olen tulemusega rahul ja usun, et aus ja avatud otsuste tegemine on see, mille abil suudame saavutada inimeste usalduse.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, Ühendkuningriigi valitsusvälise organisatsiooni Taxpayers’ Alliance hiljutises aruandes väideti, et ELi liikmesus läheb igale mehele, naisele ja lapsele Ühendkuningriigis maksma 2000 Suurbritannia naela aastas.

Pean ütlema, et paljud minu valijad Kirde-Inglismaal leiavad, et nad saavad sellise suure rahasumma eest tagasi liiga vähe. Seega on Euroopa institutsioonide dokumentidele üldsuse juurdepääsu tagamine vähim, mida need valijad võiksid oodata vastutasuks selle eest, et nad igal aastal ELile suuri summasid maksavad. Paljude inimeste silmis on Euroopa Liit endiselt väga segane ja monoliitne üksus. Kõik, mida me saame teha, et parandada juurdepääsu, anda üldsusele rohkem teavet osa asjade kohta, mida võib-olla mõned meie volinikud ja muud isikud hoiaksid pigem salajas, on väga teretulnud.

Juba näeme rikkumistest teatajaid ja teisi, keda on konfidentsiaalse teabe avaldamise eest maha tehtud ja tagakiusamisega töölt lahkuma sunnitud. Kui kogu see teave oleks olnud juba alguses kättesaadav, siis oleks ehk hulk neid liialdatud reaktsioone olnud tarbetud.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, tänan teid võimaluse eest selgitada, kuidas ma seda väga olulist raportit hääletasin. Me kõik teame, et kui tundlikesse poliitilistesse läbirääkimistesse on kaasatud eri asjaosalised, siis on vahel vaja konfidentsiaalsust, et tehingu nurjamist ära hoida. Ent praegu ei ole meil tegelikult sellega tegemist.

Hiljuti toimusid läbirääkimised võltsimisvastase kaubanduslepingu üle ja mõned küsimused, mida arutati, hõlmavad teatud kodanikuvabaduste ulatuslikku vähenemist. Näiteks on tehtud ettepanekuid otsida riiki sisenemisel läbi inimeste iPodid ja sülearvutid, et kontrollida autoriõiguse nõuetele vastavaid ja mittevastavaid materjale. Kas me suutsime arutada neid avatult ja läbipaistvalt? Ei, sest neid dokumente on hoitud salajas – võib-olla õigustatult, aga põhjustel, mida me tegelikult ei mõista. Seetõttu vajame tõesti rohkem avatust ja läbipaistvust, et suudaksime jõuda küsimuse tõelise tuumani.

Nõustun täielikult oma kolleegi härra Callananiga, kes ütles, et asjaolu, et nad ei olnud läbipaistvad, ei ole Euroopa Liidule hea enne.

– Raport: Jan Andersson (A6-0052/2009)

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Sooviksin tänada neid innukaid kolleege, kes on nii kaua väsimatult kuulanud. Proua juhataja, ma olen üks neist 74st Euroopa Parlamendi liikmest, kes hääletas täna Anderssoni raporti vastu – mitte seetõttu, et olen tööhõive vastane, vaid seetõttu, et neis ELi liikmesriikide poliitika suunistes Euroopa Liidule ei märgita eraldi, et üks võimalusi tööhõivet edendada on lubada pensionile töötajad, kes seda soovivad ja taotlevad. Selline poliitika, et kõikjal tõstetakse kohustuslikult pensioniiga, jätab lihtsalt töökohtadest ilma noored inimesed, kes sooviksid väga asuda eakamate töötajate asemele, kes omakorda tahavad töökoha noortele jätta.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, see raport lähtub valest eeldusest: eeldusest, et Euroopa Liit teab tööhõivepoliitikaga seonduvat kõige paremini. Mitmed minu valijad oleksid väga vastu; pigem sooviksid nad, et EL jäetaks välja kõigest, mis on seotud tööhõivepoliitikaga. Ma arvan, et minu riik peaks ELi sotsiaalpeatükist taanduma.

See on üsna irooniline, et Euroopa Liit soovib edastada liikmesriikidele oma teadmisi tööhõivepoliitikast, kui ta ise põhjustab samal ajal väga palju bürokraatiat ja reguleerimist, mis on piiranud nii paljusid ettevõtteid minu piirkonnas ja kogu Euroopas ning tekitanud kohutavalt palju tööpuudust, mida ta nüüd üritab vähendada.

Euroopa sotsiaalmudel on iganenud, see on destruktiivne, see takistab töökohtade loomist ja toimib ettevõtluse vastaselt. Euroopa Liidu jaoks oleks parim hoida oma nina liikmesriikide tööhõivepoliitikast eemal ning tekitada vähem bürokraatiat ja reguleerimist. See on parim asi, mida me võiksime teha, et majanduses rohkem töökohti luua.

– Ettepanek võtta vastu otsus kodukorra artikli 139 kohta (B6-0094/2009)

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, ma hääletasin selle ettepaneku poolt, sest sellega lükatakse edasi veelgi suuremate rahasummade täiesti ebavajalik ja rumal kulutamine tõlketeenustele seoses iiri keelega siin Euroopa Parlamendis.

Ma eelistanuks, et kogu see rumal raiskamine oleks ära jäetud. Ent vähemalt säästab see meie maksumaksjaid osast tarbetust raiskamisest.

Iiri keele minimaalne kasutamine siin istungisaalis on ilmselge, kuigi preili de Brún võib oma agressiivse vabariikliku tegevuskava raames meid selle kadunud keelega kostitada, kusjuures ainsaks kergenduseks on see, et vaevalt keegi, kes Euroopa Parlamendis teda kuulab, ainsastki sõnast tema jutus aru saab. Võin kinnitada, et nad jäävad väga vähesest ilma.

Tema Sinn Féini kolleeg preili McDonald üritab samuti kõnelda pisut kogelevat ja kokutavat iiri segakeelt, aga sellegipoolest on raha kulutamine tõlkimisele raiskamine.

– Raport: Magda Kósáné Kovács (A6-0038/2009)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – Proua juhataja, tänan proua Kovácsit informatiivse ja kasuliku raporti eest romide olukorra kohta.

Nagu te kõik teate, on romide rahvastikurühm aina suurenemas ja muutumas järjest enam väga ulatuslikuks ja tugevaks jõuks kogu Euroopas. See 10–12 miljonist inimesest koosnev rahvastikurühm on meie maailmajao üks vaesemaid, ent neil on siiski mõõtmatu potentsiaal.

Meie kui eurooplased ja võrdsusele tuginedes loodud Euroopa Parlamendi liikmed peame sellele probleemile võimalikult kiiresti reageerima. Euroopa ühe suurema vähemusrahvuse pidev rõhumine on häbiväärne ja saamatu. Parema reguleerimise ja suurema koostöö abil võivad riigid suuta sellele suurele potentsiaalsete töövõtjate armeele tööd anda. Praeguse sünge majanduskriisi oludes võivad romid aidata mõningaid Euroopa kõige sügavamaid probleeme lahendada. Peale selle on eelarvamused nende inimeste suhtes ja nende alandamine kestnud piisavalt kaua. Kõigile Euroopa kodanikele, sealhulgas romidele, tuleb tagada võrdsed õigused ja võimalused.

Just selle kuu alguses lasti Ungaris kaks romi rahvusest inimest maha nagu loomad, kui nad üritasid oma põlevast majast põgeneda. Kuidas on võimalik, et ühtses Euroopas juhtub selliseid asju?

  Philip Claeys (NI). – (NL) Proua juhataja, ma hääletasin Kovácsi raporti vastu, sest kogu see raport on läbi imbunud ohvrimeelsusest ja ma olen seisukohal, et selline vähemusrahvus nagu romid ehk mustlased vajaksid palju rohkem strateegiat, mis aitaks neil oma saatuse eest suurema vastutuse võtta.

Ka mina olen loomulikult nõus üldise arvamusega, et romisid tuleks kohelda korrektselt, aga enamik selles raportis nimetatud probleemidest tuleneb elustiilist ja eluviisist, mille need inimesed on varmalt valinud. Me võime võtta vastu nii palju raporteid ja resolutsioone kui vaja ja anda nii palju raha, kui soovime, aga see ei muuda tegelikku olukorda mitte kübetki.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Proua juhataja, ma olen siin Euroopa Parlamendis oma ametiaja jooksul kuulnud väga palju poliitiliselt korrektset jama, mille on alati kiitnud heaks väga suur enamus, aga see raport on minu arvates ületamatu. Kui Euroopa Parlament soovib kõigest väest sekkuda romide sotsiaalsesse olukorda ja nende juurdepääsu tööturule, siis kas oleks liiga palju paluda vähimalgi määral objektiivsust?

Tõde on see, et mustlaste probleemid tulenevad üldjoontes lihtsalt sellest, et nad ise keelduvad kohanemast ühiskonnaga, kus nad elavad, vähemalt niivõrd, kuivõrd see puudutab haridust ja kutseharidust. Aastakümneid oleme pumbanud miljoneid eurosid igasugustesse programmidesse, mis on täis selle raporti vaimus idüllilist, aga enamjaolt ebarealistlikku jama. Edutult. Kas ei oleks siis aeg lõpetada nende hellitamine ja uurida probleemide tegelikke põhjusi, enne kui lahendusi välja pakume?

– Raport: Herbert Reul (A6-0035/2009)

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, kuigi muudetud versioon oli edasiminek, toetasin seda algatusraportit siiski raske südamega, sest see ei olnud kooskõlas kliima- ja energiapaketiga, mis siin Euroopa Parlamendis suure enamuse toetusel 17. detsembril 2008 vastu võeti.

Tuletaksin meelde, et minu enda raport ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta, mis oli selle paketi nurgakivi, võeti vastu 610 poolthääle, 60 erapooletu ja 29 vastuhäälega. Pole vaja lisada, et härra Reul ei olnud 699 liikmest nende 610 hulgas, kes mu raportit toetasid.

Mul on kahtlusi seoses viidetega puurimisele Arktikas või alternatiivsete naftaallikate, näiteks õliliiva uuringutele. Viimased kuud on näidanud, et energiavarustuse kindlus on tähtsam kui kunagi varem. Koostöö, mida peab tegema kogu Euroopa Liidus, ning vajadus kasutada ära peaaegu kõigi liikmesriikide ja komisjoni poolt hiljuti käivitatud stiimulipakettide eeliseid rõhutavad taastuvenergiasse tehtavate investeeringute tähtsust selleks, et suurendada meie energiavarustuse kindlust, vähendada süsinikuheidet ja kaotada meie suur sõltuvus fossiilkütusest, ehk küll kokkulepitud ajakava jooksul.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, ma olin sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguseid käsitleva Sacconi raporti variraportöör, ja selle töö põhjal, mida ma nimetatud valdkonnas tegin, näen, et me peame oma sõltuvust naftast vähendama.

Me peame seda sõltuvust vähendama seepärast, et suurem osa naftavarusid asub teadagi väga ebastabiilsetes ja halva kuulsusega maailmaosades. Liiga kaua on meie naftavajadus toetanud riigikordi, mis on väga vaenulikud kõige suhtes, mille eest me seisame, meie endi huvide ja meie endi väärtuste suhtes, eriti seoses inimõiguste ja hea valitsemistavaga.

Muidugi peame eelkõige vähendama oma sõltuvust Vene naftavarudest. Venemaa on näidanud, et ta ei kõhkle kasutamast poliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks oma kontrolli suure osa meie energiatarnete üle, ning me peame tegema kõik, mida suudame, et kahandada nende võimalust seda teha, ning selleks peame muidugi vähendama oma sõltuvust naftast.

– Raport: Georg Jarzembowski (A6-0055/2009)

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, ma loobusin seda raportit hääletamast, sest usun, et see ei ole lihtsalt piisavalt põhjalik. Oleme varem võtnud siin Euroopa Parlamendis kohustuse vähendada heitkoguseid. Transpordil on võitluses kliimamuutusega võtmeroll ja sellel sektoril tuleks aidata kohustusi täita, aga sellest raportist on vähe abi.

See on kahetsusväärne, sest raportis on mõned head ettepanekud. Raudteemüra tasude puhul võetakse arvesse transpordi laialdasemat keskkonnamõju ning need sobivad hästi ettepanekutega, mis on praegu menetluses tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis ja mis käsitlevad rehvide müra vähendamist.

Ent palju rohkem oleks saanud teha lennundussektori puhul. On veider, et raportis mainitakse raudtee-, mere- ja siseveeteede transporti, ent jäetakse tähelepanuta sektor, mis on üks peamisi süsinikuheite tekitajaid. Et see jääb selles vallas ja paljudes teistes valdkondades küündimatuks, siis loobusingi seda raportit hääletamast.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0107/2009 (Lissaboni strateegia)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Proua juhataja, Lissaboni strateegiat tuleks toetada, aga seoses sellega tuleb öelda, et mõte Euroopa kujunemisest maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010 ei teostu. Praegu on 2009. aasta ja kui me soovime midagi saavutada, peaksime väga kiiresti leidma kogu Euroopas õige tegevussuuna. Siis ehk täidaksime selle eesmärgi 2020. või 2030. aastaks.

See tähendab eelkõige, et väga kiiresti tuleb kogu Euroopas pühenduda koolitusele ja teadusuuringutele. Praegu peame tegelema majandussurutisega ja keset langust tuleb meil pidada meeles, et kui soovime piisavalt head inimressurssi – tööjõudu oma tööturgude jaoks –, siis peame investeerima eelkõige haridusse ja õpetajakoolitusse. See on esmatähtis valdkond, kui soovime tõsiselt saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Proua juhataja, ma loobusin hääletamast Lissaboni strateegiat käsitlevat resolutsiooni, ehkki see resolutsioon tervikuna on tegelikult väga õiglane, hindab olukorda adekvaatselt ja sisaldab ka mitmeid ettepanekuid, mida ma täielikult toetan. Ma loobusin siiski hääletamast, sest taas on tõstatatud majandusliku sisserände jaoks vajalike kurikuulsate siniste kaartide teema ning sellele avaldatakse kindlat toetust ajal, mil Euroopa Liidus on rohkem kui 20 miljonit inimest silmitsi tööpuudusega, mis kasvab majanduskriisi tõttu veelgi.

Just sellistel aegadel peaksime lõpetama lihtsamate lühiajaliste lahenduste kasutamise, näiteks majanduslike sisserändajate hordide taasmeelitamine Euroopa Liitu. Selle asemel peame investeerima nende inimeste koolitusse ja ümberõppesse, kes on praegu töötud, mitte jätma neid iseenda hooleks ja otsustama uute sisserändajate sissevoolu kasuks.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, ma ei mäleta, kuidas ma Lissaboni strateegia üle hääletasin. Ma arvan, et see on täiesti väärtusetu, sest Euroopa pidi olema juhtiv teadmistepõhine majandus aastaks 2010. Siin parlamendis oldud kümne aasta jooksul olen mõelnud, kuidas me kavatseme sinna jõuda, kui võtame üksteise järel vastu määrusi, mis lämmatavad ettevõtlust ja võimalusi ning tegelikult õhutavad ettevõtlust Euroopast välja viima.

Olen alati sõnakehv, kui on tegemist sedalaadi raportitega. Viibinud täna mõne tunni istungisaalis, hääletades aina suurema hulga määruste kehtestamise üle ettevõtete ja inimeste suhtes, on mul tunne, et me liigume siin täiesti vales suunas ja peame kiiresti ümber pöörama.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, ma nõustun kolleeg Heaton-Harrise mitmete märkustega. Tal on õigus, et Lissaboni strateegia kohaselt peab Euroopa Liit saama – mis on veidi irooniline – aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas. Vaid aasta enne seda iseendale kehtestatud tähtaega ei saa ma olla ainus inimene siin Euroopa Parlamendis, kes kahtleb ja muutub aina skeptilisemaks selle suhtes, kas me sinna üldse kunagi jõuame.

Me võtame pidevalt vastu resolutsioone ja komisjon koostab pidevalt strateegiadokumente, milles kirjeldatakse, kuidas me sinna jõuame. Samas tundub, et me ei jõua kunagi pärale.

Lissaboni strateegia sisu on alati olnud ulatuslikum sellest, mida EL suudab saavutada, ning see on mitmes mõttes olnud vastupidine kogu ELi viimase 50 aasta meelelaadile, sest nagu härra Heaton-Harris meile meelde tuletas, tekitab suur osa ELi tööhõive- ja majandusalastest õigusaktidest tegelikult Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel rohkem raskusi kui miski muu. Me kuhjame jätkuvalt rohkem ja rohkem kohustusi ja määrusi, mis sunnivad tööstust Euroopast lahkuma, ning meil ei ole mingit võimalust saavutada ühtki Lissaboni strateegia eesmärki. On aeg olla endaga aus ja seda tunnistada.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, Lissaboni strateegia esialgsed eesmärgid kohustasid Euroopa Liitu looma teadmistepõhise majanduse, uuendusliku majanduse, digitaalse majanduse aastaks 2010. Ent mul on meile kõigile siin täistuubitud istungisaalis uudis: meil hakkab aeg otsa saama. Võib-olla ei ole te märganud, aga oleme siiani teinud väga väikesi edusamme.

Enne kui hakkasin poliitikuks, töötasin paljude uuendajatega ja aitasin paljudel ettevõtetel tegevust alustada. See oli tõsine kontrast, kui nägin Euroopa poliitikasse tulles, kuidas me käsitame innovatsiooni. Kui me arutame siin innovatsiooni üle, siis on meil komisjonid, strateegiadokumendid, hääletused – meil on kõik peale innovatsiooni, kui te just ei pea suurema hulga paberite tekitamist innovatsiooniks.

Kui räägite uuendajatega väljaspool parlamenti, inimestega, kas hakkavad looma jõukust Euroopa Liidus ja kogu maailmas, siis nemad soovivad, et valitsused astuksid teelt. On aeg, et lõpeksid ettevõtete elujõudu kurnavad valitsuse rüüsteretked.

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, asun taas raske südamega Lissaboni teemal kõnelema. Tavaliselt ma ei võta siin sõna vaid negatiivse arvamuse avaldamiseks. Arvan, et Euroopa Liit oskab sõnu seada, kui tegemist on Lissaboni strateegiaga. Ent täna, peaaegu kümme aastat pärast tippkohtumist, on veel pikk tee käia.

Kuuleme mitmeid toetavaid mõtteid vajaduse kohta oskustööjõu järele, kes suudaks kohaneda niisuguste majanduspööretega nagu see, millega meil praegu tegemist on. Ent kogu Euroopas on meil endiselt krooniline oskuste puudujääk. Minu piirkonnas Lääne-Midlandsis on oskustööjõu koolitamine olnud eriti valulik ja pikaldane. Kahjuks on meil oskusi nõudvate vabade töökohtade osakaal teiste Briti piirkondade omast suurem. Seepärast kutsuksin komisjoni üles mitte jätma kõrvale struktuurireforme, mida on vaja Lissaboni strateegia taaselustamiseks ajal, mil avaldavad survet majandussegadus, kõrged nafta- ja toorainehinnad ning finantsturgude jätkuv rahutus.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0134/2009 (Kliimamuutus)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, soovin selgitada selle konkreetse raporti hääletamist seepärast, et ma ei suuda uskuda meie parlamendi silmakirjalikkust, mis ilmneb alati, kui ta kõneleb kliimamuutuse teemal.

Miks on Euroopa Parlament silmakirjalik? Vaadakem enda ümber. Me oleme oma teises istungisaalis. Meil on väga hea istungisaal ka Brüsselis. Oleme siin üksnes kolm või neli päeva kuus. Tunnistan, et sel kuul peame täiendava osaistungjärgu, aga üksnes selleks, et jaotada ühtlaselt üks 12 istungjärgust, mida peame pidama.

Meil on sadu inimesi, kes peavad oma tavalisest töökohast siia tulema. Nad reisivad ja põhjustavad siia sõites süsinikuheidet. Oleme ilmselt kõige vähem roheline parlament üldse. Kui ma siia tööle asusin, siis pidi olema tegemist paberivaba parlamendiga, ent kui vaatate enda ümber, siis on kõigi meie töölauad pabereid täis. Oleme selles valdkonnas suurimad silmakirjatsejad võrreldes mis tahes muu parlamendiga, mida ma tean.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, ma nõustun täielikult eelkõneleja mõtteavaldustega. Peaksime võtma arvesse tõsiasja, et Euroopa Parlamendil on kaks istungisaali – Strasbourgis ja Brüsselis – ning meil on kolm asukohta, sealhulgas üks Luxembourgis, millest eriti sageli ei räägita. Me mitte üksnes ei ehita Luxembourgis uut hoonet, põhjustades veel suuremat süsinikuheidet, mis võib suurendada kliimamuutust või mitte – olenevalt sellest, mida keegi sel teemal usub –, aga on ka lihtsalt silmakirjalik arutada kliimamuutuse üle, kui samal ajal jätkame kolmes kohas tegutsemist.

Isegi kui lõpuks tegutseksime vaid ühes kohas, Brüsselis, siis kui kõnnite öösel Brüsseli tänavail ja vaatate Place du Luxembourgilt Euroopa Parlamendi hoone poole, siis näete silmakirja näitena suurt üleni valgustatud ehitist. Kui peame kliimamuutusega tegelema, siis on aeg lüüa enda juures kord majja.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0133/2009 (Tööhõivepoliitika)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Proua juhataja, see resolutsioon on täis häid kavatsusi, aga me peaksime endalt küsima, kas sellised resolutsioonid tegelikult midagi üldse muudavad.

Näiteks on minu jaoks arusaamatu, et resolutsioonis tööhõivepoliitika teemal, niivõrd kuivõrd see on Euroopa pädevuses – ja ma ei arva, et on –, otsustatakse eirata põhilisi küsimusi nagu see, kui palju inimesi on praegu Euroopa Liidus tööta. Kas endiselt 20 miljonit või – mis veel tõenäolisem – ligikaudu 25 miljonit?

Küsimus on selles, kas komisjon hoiab endiselt kinni oma pöörasest soovist tuua Euroopa Liitu rohkem kui 20 miljonit uut sisserändajat. Küsimus on selles, kas komisjon loobub lõpuks oma värbamiskeskustest, mis asuvad sellistes riikides nagu Mali ja Senegal ja mis tekitavad veelgi rohkem tööpuudust. Selliseid küsimusi oleksime soovinud resolutsioonis näha, mitte aga tähenduseta heade kavatsuste loetelu, milleks see kahjuks on muutunud.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, taas räägime millestki, mille puhul me teeme väga vähe – see on tööhõivepoliitika. Kord ütles üks kolleeg mulle, et kui Euroopa Parlament räägib tööhõivest, siis tekitab ta tegelikult palju rohkem tööpuudust, kui võiks arvata. Me peame tunnistama, et kui soovime luua töökohti, siis peame andma jõukuse loojatele vabaduse. Me peame võimaldama neil jätkata vaba ettevõtlust, luua jõukust, luua töökohti.

Aga mida meie teeme? Oma määruste ja aruteludega üritame lämmatada igasuguse uuendus- ja ettevõtlusvaimu ning tegime seda ka täna. Alles täna kõneles härra Schulz – kellega ma olen sageli lahkarvamusel, aga täna mitte –, et Euroopa Rahvapartei hakkab sotsiaaldemokraatlikuks muutuma. Nüüd, kui see päev on käes, teame, et meid mõistetakse hukka, kui tuleb juttu töökohtade loomisest Euroopas.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, kas olete märganud, et poliitika ühtlustamisel on alati sama suund? Rohkem lõimumist tähendab alati rohkem sekkumist.

Või teistpidi – paljusus tagab konkurentsivõime. Kui meil on konkureerivad riigid eri maksutasemetega, siis saab tõsta oma makse üksnes teatud tasemeni, enne kui raha hakkab välismaale liikuma. Kui meil on konkureerivad riigid erineva tööhõivepoliitika ja erineva sotsiaalpoliitikaga, siis saab reguleerida oma tööjõuturgu üksnes teatud tasemeni, enne kui töökohad hakkavad üle piiri liikuma.

Headel aastatel võis Euroopa Liit neid tõsiasju mitte arvestada ja luua oma seinte vahel väga reguleeritud ja tsentraliseeritud turu. Aga head aastad on otsa saanud. Nüüd on oht, et lõikame end kohanemisvõimelisema majandusega riikidest ära, muutume kehvemaks ja tähtsusetumaks ning liigume lõpuks nagu Tolkieni eldarid läände ja kaome.

– Raport: Luis de Grandes Pascual (A6-0097/2009)

  Richard Corbett (PSE). – Proua juhataja, ma märkan, et vähemalt mõned neist, kes on halvustanud kogu Euroopa õigustikku – millega tahes tegemist on –, hääletasid siiski meresõiduohutuse kolmanda paketi poolt; mul on selle paketi üle hea meel, sest see parandab inimeste tervishoidu ja ohutust laevadel; kokkuvõttes vähendab see kulusid, sest päästab inimelusid ja viib eri liikmesriikide ohutussüsteemid omavahel kooskõlla, muutes need seega tõhusamaks, tulemuslikumaks ja vähem kulukaks ning parandades samal ajal tervishoidu ja ohutust. Mul on hea meel, et see pakett, mis suurendab sadade minu Yorkshire’i ja Humberi valijate ohutust, vastu võeti.

– Raport: Elisa Ferreira (A6-0063/2009)

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, hääletasin selle raporti poolt, sest olin meeldivalt üllatunud, et meie ettepanekud maksuparadiisidega võitlemise kohta võeti Euroopa Parlamendis vastu. Samuti toetasin seda, kui laiaulatuslikult käsitleti selles raportis praegust kriisi.

Üks aspekt, mida ma tõesti tahaksin esile tõsta, on senine taastamiskava. Peame veenduma, et inimestel oleksid kindlad töökohad ja püsiv karjäär ka siis, kui majandus hakkab elavnema, ning toetama tähtsaid sektoreid, näiteks autotööstust. Autosektor on näide sellest, kuidas tavapärased tööstusharud peaksid lähiaastatel kohanema. Külastasin hiljuti oma valimisringkonnas asuvat Jaguar Land Roveri tehast, kus nägin, kuidas ettevõte on saavutanud üleilmse liidri koha rohelise autotehnoloogia valdkonnas, ning kus avaldatakse siirast heameelt uute tüübikinnituse nõuete üle, mille me Euroopa Parlamendis vastu võtsime.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, me hellitame jälle lootust, et suudate leida tee võlgadest vabanemiseks ja kehtestada õigusnorme majanduslanguse vastu. Parimal juhul tegeleme enesepettusega, halvimal juhul petame tahtlikult oma valijaid.

On tõsi, et miski ei suuda seda korrektiivide tegemist peatada: intressimäärasid hoiti liiga kaua liiga madalal ning nüüd, kui pall on õhku täis pumbatud, hakkab see taas tühjaks jooksma. Võiksime proovida päästa mõnd ohvrit, aga selle asemel on meil pettekujutlus, et suudame asjade käiku peatada. Võla tasuvad meie veel sündimata ja eostamata lapsed ja seda kõige rohkem just minu riigis, kus meie valitsuse ebapädevuse ja ohjeldamatuse tõttu sünnib praegu iga laps 30 000 Suurbritannia naela suuruse võlaga.

Nagu meie rahva poeet on öelnud: „Me kallis, kallis maa, täis kalleid hingi […] on praegu rendil – suren seda öeldes – nii nagu üürimaja, kandikoht…”

Ja nüüd eeldatakse, et lisaks sellele riigivõlale panustame Euroopa taastamiskavadesse. Lõpetan samuti meie rahva poeedi sõnadega: „Te seda tõkestage, muutke heaks, et lapsed, lapselapsed teid ei neaks!”

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Proua juhataja, võime ulatusliku rahvusvahelise finantskuriteo näitena tuua muidugi Madoffi afääri, aga ka 2007. aastal toimunud põllumajandussaadustega spekuleerimist.

Sel põhjusel on suur hulk õiguseksperte, sealhulgas Carlos Sotelo õigusbüroo Hispaanias ja suurte õigusbüroode võrgustikud teinud ettepaneku luua rahvusvaheline finantskohus.

Peale selle võiksime lihtsalt suurendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevust, et hõlmata ulatuslikke finantskuritegusid, sest 2007. aastal surid miljonid lapsed põllumajandustoodetega spekuleerimise tõttu. See oli finantsmaailma Darfur.

See rahvusvaheline finantskohus oleks pädev uurima spekulatsioone ja spekulante, kontrollima maksuparadiise, kehtestama õigusnorme ja karistama rikkujaid.

See on Barack Obama, president Sarkozy ja teiste riigijuhtide siiruse proovikivi. See on poliitiline sõnum, mis tuleb üldsusele saata, ning see oleks üleilmse organisatsiooni, üleilmse nähtuse ja maailma majanduskriisi üleilmse väljaravimise esimene etapp.

– Raport: Evgeni Kirilov (A6-0075/2009)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, väga meeldiv on rääkida sellistes aruteludes pärast härra Corbetti, sest härra Corbett ei eksi siin kunagi; sageli on ta segaduses, nagu täna, andes hääletuse kohta vale selgituse valel ajal, aga ilmselgelt ei eksi ta kunagi! Ma kahtlen siiski, kas me teame siin Euroopa Parlamendis, mis on reaalmajandus. Kas reaalmajandus on kamp paberimäärijaid ja bürokraate, kes kirjutavad koos meiega seadusi, mida teised inimesed peavad rakendama, nagu seda on avaliku teenistuse organisatsioon Civil Service Ühendkuningriigis, kus on viimase kümne aasta jooksul avalik sektor kasvanud kiiremini kui erasektor? Või on reaalmajandus see, kui inimesed teevad tegelikku tööd ja tegelevad uuendustega ja alustavad ettevõtlusega? Ma kahtlen, kas me liigume selle raportiga tegelikult õiges suunas. Seda lugenuna olen üsna kindel, et ei liigu.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, meie siin Euroopa Parlamendis teame võib-olla paremini kui keegi muu seda, kuivõrd Euroopa Liit on praeguseks muutunud massiivseks rikkuse ümberjaotamise mehhanismiks.

Pikka aega toimis see süsteem väga hästi, sest vaid väga väike hulk inimesi tegi ühiskassasse sissemakseid. Suurema osa Euroopa Liidu ajaloo vältel on kaks ainsat eelarve netopanustajat olnud Ühendkuningriik ja suuresti Saksamaa.

Ent nüüd on olukord muutunud ja raha voolab välja. Ilmekas näide sellest oli kaks nädalat tagasi toimunud tippkohtumisel, kui Ungari peaminister nõudis Kesk- ja Ida-Euroopa raskustest väljaaitamiseks 190 miljardit eurot ning Saksamaa kantsler ütles talle kindlalt, et raha ei ole ega tule.

Saksamaa maksumaksjad (ning seda tunnustatakse harva) on alati kogu süsteemi alustalaks olnud. Lõimumine tugineb nende kannatlikkusel ja nüüd on nad selle läbi näinud. Neile ei mõju enam vaikiv rõhumine ajaloolisele vastutusele. Nad on arukad ja mõistlikud inimesed ning oskavad tunda ära isekad argumendid ja seista vastu väljapressimisele, kui nad seda näevad. Kui arvate, et ma eksin, siis laske neil pidada rahvahääletus; las igaüks korraldab rahvahääletuse – pange Lissaboni leping hääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0060/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Geringer de Oedenbergi raporti poolt, mis käsitleb teatavate kaupade käibemaksuvabastust nende lõplikul importimisel (kodifitseeritud versioon). Et see on üksnes varem kehtinud õigusakti kodifitseeritud versioon ega hõlma ühtegi olulist muudatust tekstis endas, siis arvan, et peaksime komisjoni ettepaneku ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni enda õigustalituste soovitused heaks kiitma.

– Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A6-0106/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Ma loobusin hääletamast Díaz de Mera García Consuegra raportit, mis käsitleb Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamist. Nõustun raportööri arvamusega selles küsimuses vaid osaliselt ja seega ei pea ma sobivaks siinkohal seisukohta võtta.

– Raport: Reimer Böge (A6-0106/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, mina hääletasin poolt.

Usun, et Rumeeniat tabanud keskkonnakatastroofi ei saa jätta tähelepanuta. Rumeenia on pärast üleujutust kurnatud – mitte üksnes majanduslikult ja keskkonnaalaselt, vaid ka sotsiaalselt.

Teated inimestega toimunust on südantlõhestavad – perekonnad on kaotanud oma vara ja valdused, millest paljud olid eluaegse raske tööga teenitud.

Palju organisatsioone juba tegutseb kohapeal, aga on aeg, et ka institutsioonid ja siinse parlamendi liikmed isiklikult annaksid sellesse tegeliku panuse.

Seetõttu avaldan heameelt eelarvekomisjoni arvamuse üle ning loodan, et 11 785 377 eurot Solidaarsusfondist antakse Rumeeniale võimalikult kiiresti, et aidata elanikke majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Solidaarsuspõhimõte on Euroopa Liidus peamine ja vaieldamatu. Just see põhimõte, mis tõepoolest ei eksisteeri vaid paberil, eristab ELi teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Üks selle põhimõtte praktiline väljendus on kahtlemata Solidaarsusfond, mis loodi 2006. aastal institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel selleks, et kõrvaldada suurte loodusõnnetuste negatiivseid tagajärgi. See on hea, et fondi kasutatakse, ja et eelmisel aastal sai sellest abi viis riiki. See näitab, et tragöödia toimudes ei jää liikmesriigid üksi. 2008. aasta juulis viit Kirde-Rumeenia piirkonda tabanud üleujutus tekitas tõsist ainelist kahju (0,6% rahvamajanduse kogutulust) ja paiskas segi rohkem kui kahe miljoni inimese elu 214 haldusüksuses.

Selles olukorras pean Rumeenia abitaotlust õigustatuks, isegi kui see ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 (Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta) artikli 2 lõikes 1 sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele. Samuti ei ole mul kahtlusi, kas kõnealusel juhul on vaja kohaldada erakorralise katastroofi kriteeriumi, mis on samuti sätestatud eelnimetatud määruses ja mis lubab fondi Rumeenia jaoks kasutada. Mina kui Euroopa Parlamendi Poola liige esindan piirkonda, mida samuti mõjutas loodusõnnetus, nimelt keeristorm Sileesia vojevoodkonnas. Õnneks ei olnud see õnnetus sama hävitavate tagajärgede ja ulatusega. Sellegipoolest toetan täielikult sellist reaalset näidet Euroopa solidaarsuse kohta.

  Maria Petre (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest see aitab Solidaarsusfondi palju kiiremini kasutusele võtta. 2006. aastal viibis makse, mille Euroopa Liit tegi Solidaarsusfondi kaudu Rumeenia abistamiseks pärast aprillis ja augustis toimunud üleujutusi, aasta jagu. Mul on hea meel näha, et menetlused on paranenud ja võimaldavad ELi kiiret sekkumist riikides, mida suur loodusõnnetus või erakorraline katastroof on mõjutanud.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Andsin oma poolthääle härra Böge raportile Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Olen nõus, et Rumeenia täitis pärast juulikuus riiki tabanud üleujutusi esitatud taotluse puhul fondi kasutuselevõtmise nõuetele vastavuse kriteeriumid. Üleujutused tekitasid tegelikult tõsist kahju maastikule ja viies kannatanud piirkonnas elanud inimestele. Seetõttu arvan, et on täiesti õige fond kasutusele võtta, eriti kuna kõnealune summa jääb 2006. aasta mai institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud aastalimiidi piiresse.

– Raport: Jutta Haug (A6-0113/2009)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Jutta Haugi (Saksamaa) koostatud raporti poolt, sest selles taotletakse ELi Solidaarsusfondist 11,8 miljoni euro kasutuselevõtmist, et aidata 2008. aasta juulis Rumeeniat tabanud üleujutuste ohvreid.

See tegu on Euroopa Liidu vastus Rumeenia abitaotlusele. Taotlus on seotud viie maakonnaga (Maramureş, Suceava, Botoşani, Iaşi ja Neamţ). 241 Rumeenia haldusüksust, kus on kokku 1,6 miljonit elanikku, kannatas otseselt õnnetuse pärast, mis hävitas osaliselt või täielikult hooned ja saagi.

Hääletamisel mõtlesin ma inimestele, kes kaotasid üleujutustes oma kodu, vara, loomad ja koguni pereliikmed. Suceava maavolikogu esimees Gheorghe Flutur tutvustas oma piirkonna olukorda Brüsselis Euroopa Parlamendis.

Arvan, et Rumeenia vajab üleujutusest põhjustatud kahjude kõrvaldamiseks suuremat summat, aga Euroopa Liidu abi on vajalik ja teretulnud.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) 2009. eelarveaasta esimene paranduseelarve on seotud ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega Rumeenia heaks pärast seda riiki 2008. aasta juulis tabanud üleujutusi.

Arvestuste kohaselt ulatuvad otsesed kahjud ligikaudu 471,4 miljoni euroni, sellest fondist kavatsetakse (vaid praegu) kasutada üksnes 11,8 miljonit eurot, mis näitab taas selgelt selle kiiret läbivaatamise vajadust.

Selle fondi eesmärk on võimaldada ühendusel vastata kiiresti, tõhusalt ja paindlikult eri liikmesriikide „erakorralistele olukordadele”. Seetõttu toetame kõigist mittevastavustest hoolimata selle kasutuselevõtmist Rumeenia jaoks.

Ent eraldatud 11,8 miljonit eurot arvatakse maha Euroopa Regionaalarengu Fondi eelarverealt (lähenemise eesmärk). Teisisõnu rahastatakse Rumeeniale pakutavat „solidaarsust” vahenditest, mis on mõeldud majanduslikult vähim arenenud riikidele ja piirkondadele, sealhulgas Rumeeniale endale! Seda võib nimetada solidaarsuseks „vaeste” vahel ehk teisisõnu niinimetatud lähenemisriikide/lähenemispiirkondade vahel.

Me ei ole nõus ühtekuuluvusvahendite kasutamisega – eriti sotsiaal-majandusliku kriisi süvenemise ajal –, kui on olemas teised vahendid, näiteks ELi militariseerimiseks ettenähtud vahendid.

  Iosif Matula (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist Rumeenia heaks, sest arvan, et meie riigile antav finantsabi on piirkondade jaoks, mida äkkuputused eelmise aasta juulis tabasid, oluline ja vajalik. Rumeenia kirdeosa sai tõsiselt kannatada. 214 haldusüksust ja rohkem kui 1,6 miljonit inimest kannatas otseselt selle õnnetuse tõttu. Euroopa Komisjon tegi 11,8 miljoni euro suuruse rahalise panuse, et toetada investeeringuid transpordiinfrastruktuuri ja vee ärajuhtimise süsteemi parandamiseks, jõesängide tugevdamiseks ja tammide ehitamiseks, et edaspidi sedalaadi õnnetusi ära hoida.

Arvan, et nii suuri või veel suuremaid loodusõnnetusi põhjustavate tegurite varajane tuvastamine on Euroopa kodanike kaitsmiseks kõige tähtsam.

Arvestades meile probleeme põhjustavat kliimamuutust, toetan keskkonnaseire vahendite käikuandmist igas piirkonnas eraldi ja piisava eelarve eraldamist selleks. Lähenemispiirkondi ohustavad loodusõnnetused kõige rohkem. See tähendab, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika rakendamiseks tuleb neile tahkudele pöörata erilist tähelepanu.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Kliimamuutuse mõjudele on vastuvõtlikud peamiselt veevarud, põllumajandus, energia, metsandus ja bioloogiline mitmekesisus ning mitte vähem ka rahva tervis.

Viimastel aastatel Rumeenias esinenud äärmuslikud ilmastikunähtused on põhjustanud üleujutusi ja põuda ning toonud kaasa vajaduse tegelda kliimamuutuse küsimusega väga tõsiselt, pädevalt ja vastutustundlikult.

Mina kui sotsiaaldemokraat hääletasin selle raporti poolt, sest eelarve kohandamise teel eraldatud 11,8 miljonit eurot on toeks Rumeenia pingutustele kliimamuutusega kohanemisel ja sellel eesmärgil saab üleujutuste tagajärgede kõrvaldamiseks teha kohapealseid kaitsetöid (asulate kaitsmine, jõevalglate planeerimine vooluveekogude parendamise ja metsastatud alade suurendamise kaudu) ning – mis on sama oluline – kaasata elanikke ja õpetada neid enne ja pärast üleujutust ja selle ajal õigesti käituma.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta paranduseelarvet nr 1/2009 käsitleva raporti poolt. Raporti eesmärk on võtta ELi Solidaarsusfondist kasutusele 11,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Rumeeniat 2008. aasta juulis kahjustanud üleujutuste tagajärgedega.

Toetan Euroopa Komisjoni algatust, millega EL näitab üles solidaarsust Suceava, Iaşi, Neamţi, Botoşani ja Maramureşi maakondadega, mis kannatasid 2008. aasta juulis üleujutuste tõttu.

Tänase hääletusega kinnitab Euroopa Parlament täiskogu istungjärgul eelarvekomisjoni 24. veebruari 2009. aasta otsust. Asjaomasel istungjärgul tutvustas Suceava maavolikogu esimees Gheorghe Flutur oma üleujutuste käes kannatanud piirkonna olukorda ning näitas rahataotluse põhjendamiseks pilte ja statistikat kahju kohta, mis piirkonda loodusõnnetuste tõttu tabas.

Ta kinnitas, et hoiatused olid edastatud, ning mainis, et koos Ukraina Tšernivtsi piirkonna ametiasutustega otsustati luua katastroofide puhuks kiirhoiatussüsteem, millele lisanduvad selle projekti järel muud hädaolukordi puudutavad piiriülesed koostööprogrammid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Andsin oma poolthääle proua Haugi raportile 2009. majandusaasta paranduseelarve kohta, milles võetakse arvesse Rumeeniat 2008. aasta juulis tabanud üleujutustest põhjustatud tõsist kahju. Olen juba väljendanud toetust härra Böge raportile Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta kõnealusel juhul ning soovin nüüd kinnitada oma poolehoidu sellele meetmele, kuid see peab keskenduma tavapäraste elutingimuste kiirele ja tõhusale taastamisele looduskatastroofi tõttu kannatanud piirkondades, nagu 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud, mitte hüvitise maksmisele eraisikute kantud kahju eest.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta paranduseelarve nr 1/2009 kohta (6952/2009 – C6 0075/2009 – 2009/2008(BUD)), sest selle eesmärk on võtta ELi Solidaarsusfondist kasutusele 11,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Rumeeniat 2008. aasta juulis kahjustanud üleujutuste tagajärgedega.

– Raport: Luis de Grandes Pascual (A6-0097/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Malta on üks peamisi Euroopa Liidu riike, kellel on registrites märkimisväärne tonnaaž. Teisest küljest kannab ta kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega lipuriigi kohustusi.

Kolm peamist kohustust on järgmised: a) kohaldada lipuriigi koodeksi sätteid; b) võtta vajalikke meetmeid nende haldamise sõltumatuks auditeerimiseks vähemalt kord viie aasta jooksul kooskõlas IMO eeskirjadega; c) võtta vajalikke meetmeid seoses laevade kontrollimise ja ülevaatusega ning seadusjärgsete tunnistuste ja kohustuslikust lootsimisest vabastamise tõendite väljaandmisega, nagu on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides.

Uus nõue on, et enne kui lubatakse hakata kasutama laeva, millele on antud õigus liikmesriigi lipu all sõita, peab asjaomane liikmesriik võtma nõuetekohaseid meetmeid, tagamaks selle laeva vastavus kehtivatele rahvusvahelistele eeskirjadele ja määrustele ning eelkõige laeva ohutusandmetele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Selle õigusaktiga jõustatakse kehtivad ELi ohutusalased õigusnormid ja võetakse ühenduse õigusse üle olulisemad rahvusvahelised õigusaktid. Ma toetan neid õigusnorme, sest nendega tunnustatakse vajadust jälgida hoolikalt klassifikatsiooniühinguid, mis täidavad olulisi ülesandeid mereohutuse tagamisel, sest neile on koondunud suur osa võimust.

– Raport: Luis de Grandes Pascual (A6-0098/2009)

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament võttis just vastu kaheksa õigusakti, mis moodustavad meresõiduohutuse paketi. Me avaldame selle üle heameelt, sest see pakett ei hõlma mitte ainult reisijate hüvitisi, vaid ka kontrolle, sadamariigi kontrolli, laevaõnnetuste uurimist ja selle ametiasutuse valikut, kes võib merehätta sattunud laevade jaoks ohutud sadamad kindlaks määrata.

Nüüd on liikmesriikide kord astuda järgmine samm, sest õigusnormide vastuvõtmisest ei piisa – nad peavad need õigusnormid oma riigi õigusesse üle võtma.

Esimene proovikivi on Euroopa riikidele kuuluvate mugavuslippude kontrollimine. Nimetatud lippe kasutatakse nende riikide ametiühingu-, maksu-, värbamis-, ohutus- ja keskkonnamäärustest möödahiilimiseks, kellele laevad tegelikult kuuluvad.

Küpros ja Malta on kadunud laevade arvu põhjal praegu endiselt esimese viie mugavuslipumaa hulgas.

Kahjuks on näha, et hoolimata naftatankerite Prestige ja Erika uppumise järel tehtud pingutustest pole olukord eriti paranenud. Mugavuslippude all sõitvad nõuetele mittevastavad laevad alandavad transpordihindu. Niinimetatud rikkad riigid vastavad sellega, et loovad prahirahast ilmajäämise vastu võitlemiseks enda lipu (II).

Kui soovime neist ujuvatest vrakkidest tegelikult lahti saada, siis peab Euroopa Liit hakkama ülima liberalismi vastu võitlema.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra de Grandes Pascuali raporti poolt, mis käsitleb laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiseid eeskirju ja standardeid. Olen juba selgitanud põhjusi, mis ajendavad mind toetama raportööri tööd meresõiduohutuse kolmanda paketiga, ning eeliseid, mida kavandatud meetmed võiksid anda meresõiduohutuse valdkonnas ja kehtivate määruste parandamisel. Seega kinnitan oma poolthäält.

– Raport: Dominique Vlasto (A6-0099/2009)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (uuestisõnastamine). Nõustun meresõiduohutuse kolmanda paketi eesmärkidega.

Paketi seitsme ettepaneku eesmärk on hoida ära õnnetusi, parandades Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteeti, vaadates läbi õigusaktid sadamariigi kontrolli kohta ja laevaliikluse seire kohta ning parandades eeskirju, mis on seotud klassifikatsiooniühingutega. Nende eesmärk on tagada ka tõhus reageerimine õnnetuse korral, töötades välja õnnetuste uurimise ühtlustatud raamistiku, võttes kasutusele eeskirjad reisijatele hüvitise maksmise kohta õnnetusjuhtumi korral ning rakendades eeskirju laevaomanike vastutuse kohta, mis on seotud kohustusliku kindlustusskeemiga.

Sooviksin väljendada oma toetust saavutatud kokkuleppele ja eelkõige järgmistele punktidele: kohaldamisala laiendamine, et kaasata ka ankrukohtades peatuvad laevad, laevade sagedasem kontrollimine ja alaline keeld laevadele teatud tingimustel.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Vlasto sadamariigi kontrolli raporti poolt, mis kuulub meresõiduohutuse kolmandasse paketti. Nõustun selle osaga saavutatud kokkuleppest, mille alusel laiendatakse direktiivi kohaldamisala ankrukohtades peatuvate laevade kaasamiseks, ning selle osaga, mis käsitleb kõrgema riskikategooria laevade kontrolli sageduse suurendamist. Siinkohal viitan vajadusele hinnata seda riski nii täpselt ja sõltumatult kui võimalik. Samuti nõustun, et teatud tingimustel tuleks laevadele keelata alaliselt juurdepääs, et tagada laevandusettevõtjate ja reisijate piisav ohutus.

– Raport: Dirk Sterckx (A6-0100/2009)

  Bairbre de Brún ja Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Väljendame heameelt selle resolutsiooni rõhuasetuse muutuse üle ning mõningate positiivsete ettepanekute üle seoses finantssektori, uuenduste, energiatõhususe ja investeeringute reguleerimisega, samuti selle üle, et tunnustatakse vajadust kaitsta tööhõivet, luua töökohti, võidelda vaesusega ja keskenduda kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele.

Ent Lissaboni strateegia loogikat on rikutud ja see tuleb põhjalikult üle vaadata, eriti arvestades uut majandusolukorda.

Lisaks on selles resolutsioonis mitmed ettepanekud, mis on lühinägelikud ja takistavad arengut, näiteks piirangute kaotamise ja paindlike tööhõivetavade nõudmine, mis toob kaasa töötajate õiguste vähenemise.

Neil põhjustel loobusime selle raporti lõpphääletusel osalemast.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.

Nõustun meresõiduohutuse kolmanda paketi eesmärkidega.

Paketi seitsme ettepaneku eesmärk on hoida ära õnnetusi, parandades Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteeti, vaadates läbi õigusaktid sadamariigi kontrolli kohta ja laevaliikluse seire kohta ning parandades eeskirju, mis on seotud klassifikatsiooniühingutega. Nende eesmärk on tagada ka tõhus reageerimine õnnetuse korral, töötades välja õnnetuste uurimise ühtlustatud raamistiku, võttes kasutusele eeskirjad reisijatele hüvitise maksmise kohta õnnetusjuhtumi korral ning rakendades eeskirju laevaomanike vastutuse kohta, mis on seotud kohustusliku kindlustusskeemiga.

Härra Sterckxi raporti variraportöörina sooviksin avaldada täielikku toetust hääletusele pandud dokumendile.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Usun, et meresõiduohutuse paketti tuleks arutada üldisemalt ja tervikuna kooskõlas lähenemisviisiga, millest Euroopa Parlament on selle eri osadega tegeldes alati lähtunud. Seega hääletasin ma härra Sterckxi raporti poolt, mis käsitleb ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi loomist, sest see süsteem sobib laiemasse konteksti, mille eesmärk on suurendada meresõiduohutust ja lihtsustada selle haldamist, ning seda olen juba mitmel korral toetanud. Kõnealusel juhul aitaks laevade seire tehnoloogia kasutamine lihtsustada otsustamist selle üle, kes vastutab õnnetuste korral, ning parandada laevade ohutusse kohta paigutamise korda. Sel põhjusel tunnen, et olen valmis raportit oma poolthäälega toetama.

– Raport: Jaromír Kohlíček (A6-0101/2009)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, mille esitas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni Tšehhi liige Jaromír Kohlíček ja mis käsitleb meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtteid.

Tekst keskendub vajadusele koostada Euroopa tasandil selged ja siduvad suunised, et tagada merel toimunud õnnetusjuhtumite nõuetekohane seire. Selles käsitletakse probleeme, mis ilmnesid pärast naftatankeri Erika uppumist Prantsusmaa rannikul. Selleks et hoida ära niisuguste halva juhtimise näidete kordumine, on Euroopa Liit otsustanud kehtestada range raamistiku, mis hõlmab kõiki tehnilisi aspekte ja kõiki protsesse, mida tuleb õnnetuse korral järgida: uurimise metoodikat, Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi, ohutuse tagamise soovitusi ja nii edasi.

Jagan seisukohta, et väga tähtis on muuta Euroopa merepiirkond üheks maailma ohutumaks ja eeskujulikumaks. See ongi niinimetatud Erika III merenduspaketi – mille osa raport on – eesmärk. See on tõeline läbimurre merendussektori jaoks, samuti keskkonna jaoks, mis on sageli teine merel toimunud lugupidamatu käitumise ohver.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordisektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ. Nõustun meresõiduohutuse kolmanda paketi eesmärkidega.

Paketi seitsme ettepaneku eesmärk on hoida ära õnnetusi, parandades Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteeti, vaadates läbi õigusaktid sadamariigi kontrolli kohta ja laevaliikluse seire kohta ning parandades eeskirju, mis on seotud klassifikatsiooniühingutega. Nende eesmärk on tagada ka tõhus reageerimine õnnetuse korral, töötades välja õnnetuste uurimise ühtlustatud raamistiku, võttes kasutusele eeskirjad reisijatele hüvitise maksmise kohta õnnetusjuhtumi korral ning rakendades eeskirju laevaomanike vastutuse kohta, mis on seotud kohustusliku kindlustusskeemiga.

Sooviksin väljendada oma toetust saavutatud kokkuleppele ja eelkõige järgmistele punktidele: õnnetuste uurimise metoodika, otsus juurdluse kohta, meremeeste õiglane kohtlemine ja tunnistajate kaitse / andmete konfidentsiaalsus.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Andsin oma poolthääle härra Kohlíčeki raportile meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse kohta. Liiga sageli on keeruline otsustada, kes merel toimunud väikeste või tõsiste õnnetuste korral vastutab. Pean silmas juurdlust, mis järgnes tõelisele looduskatastroofile, mille põhjustas naftatankeriga Prestige toimunud õnnetus, ja paljusid muid juhtumeid, mis kahjuks jätkuvalt aset leiavad. Meretransport väärib erilist tähelepanu, sest lisaks sellele, et ta on teiste sektoritega võrreldes ökonoomsem, on ta õnnetuse keskkonnatagajärgi arvestades üks ohtlikumaid. Arvan, et seepärast tuleb kehtestada selged ja siduvad suunised selle kohta, kuidas viia läbi laevaõnnetuste tehnilist juurdlust, ja anda tagasisidet edaspidiste õnnetuste ärahoidmiseks. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

– Raport: Paolo Costa (A6-0102/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Costa raporti poolt, mis käsitleb reisijate meritsi vedajate vastutust õnnetusjuhtumite korral. Olen temaga nõus, et väga oluline on lisada Euroopa õigusaktidesse reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsiooni sätted, sest siiamaani esinevad riikidevahelised erinevused ei võimalda tagada piisaval tasemel vastutust ja kohustuslikku kindlustust reisijatega juhtunud õnnetuste korral. Kuigi seda pole teiste transpordivahendite puhul, usun, et õigusaktid peaksid vajadustele vastama ka meretranspordi valdkonnas.

– Raport: Gilles Savary (A6-0072/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Kavatsen hääletada härra Savary raporti poolt, mis käsitleb laevaomanike kindlustust merinõuete korral, sest nõustun raportööri esitatud soovitustega vajaduse kohta tagada, et laeva sisenemisel mis tahes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse täidaksid laevaomanikud kindlustuse kohustust, ja kehtestada karistused juhuks, kui avastatakse, et laeva pardal puudub kindlustustunnistus. Nõustun, et kindlustussumma peaks kehtestama vähemalt 1996. aasta LLMC konventsioonis sätestatud piirmäärade ulatuses, mis tagab merel toimunud õnnetuste ohvritele nõuetekohase hüvitise. Seetõttu toetan raportööri soovitust kiita heaks nõukoguga kokku lepitud soovituse projekt.

– Raport: Emanuel Jardim Fernandes (A6-0069/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Pooldan härra Fernandese raportit, mis käsitleb lipuriigi nõuete täitmist. See näitab Euroopa Parlamendi otsust säilitada meresõiduohutuse kolmanda paketi ühtsus, kui nõukogu töö teatud aspektides, näiteks selle soovituse teema puhul katkes. Seetõttu toetan härra Fernandese ning transpordi- ja turismikomisjoni liikmete tööd. Usun, et saavutatud poliitilise kokkuleppe lisaväärtust tuleks pidada tähtsaks, eriti sellepärast, et selles kutsutakse liikmesriike üles kehtestama oma veeteede ametite jaoks kvaliteedijuhtimise süsteem ning järgima selles valdkonnas rahvusvahelisi eeskirju, millest kõige olulisemad tulenevad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonidest. Lisaks sellele, et ettepanek on kasulik Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteedi ja ohutuse mõttes, võimaldab see parandada konkurentsitingimusi ühenduses, ja seega arvan, et seda tuleks toetada.

– Raport: Saïd El Khadraoui (A6-0066/2009)

  Brian Crowley (UEN), kirjalikult. – (GA) Euroopa riigid peavad liidu keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostööd tegema. Kuid ELi keskkonnapoliitika jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hõlmata ELi põhimõtted ja iga liikmesriigi erijooned ja vajadused.

Eurovinjeti raport on Euroopa Liidu äärepoolsemate liikmesriikide puhul nende eesmärkidega vastuolus.

Eurovinjetti käsitlevate soovitustega karistataks äärepoolsemaid riike ja Euroopa keskel asuvad riigid lõikaksid sellest palju kasu. Minu arvates on eurovinjeti soovitused vastuolus ühtse turu põhimõtetega ja ma arvan, et see on teatud riikide diskrimineerimine geograafia põhjal. Iirimaa on Euroopa servas asuv saar. Teiste riikide veoautod ei sõida läbi Iirimaa, aga meie rasked kaubaveokid peavad maksma tasu paljudes riikides kogu Euroopas. Sellest ei ole pääsu: me peame tegelema ettevõtlusega, peame oma kaupa eksportima ja importima. Eurovinjeti direktiivi ettepaneku alusel on Euroopa keskel asuvatel riikidel konkurentsieelised, sest nad ei pea maksma samu tasusid. Ei ole õige ega õiglane sel viisil riike geograafilise asukoha põhjal diskrimineerida.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Eurovinjeti direktiivi koostamise eesmärk oli ühtlustada Euroopa teedel kohaldatavaid maksusüsteeme, sealhulgas mootorsõidukimaksu, teemakse ja teeinfrastruktuuri kasutamisega seotud makse, ning kehtestada õiglased mehhanismid vedajatelt infrastruktuurikulude sissenõudmiseks. Komisjon tegi direktiivi viimasel läbivaatamisel uusi muudatusettepanekuid, näiteks raskete kaubaveokite keskkonnamõju kulude hindamine seoses mürasaaste, ummikute ja õhusaastega.

Suure transiitliiklusega riigid on täiesti teistsugusel arvamusel kui äärepoolsemad riigid nagu minu riik, mis sõltub kauba importimisel ja eksportimisel suurest liiklusmahust. Kuigi põhimõtteliselt on need õiglased, peaks rakendamine toimuma järk-järgult ja erapooletult. Need on teemad, mida me ei saa eirata. Rasked kaubaveokid sõltuvad sageli ajapiirangutest ja välistest ajakavadest, näiteks praamiettevõtete omadest. Sadamatunneli ehitamine Dublini linna on aidanud raskete kaubaveokite kesklinna sisenemise vajadust palju vähendada ning parandanud õhukvaliteeti ja vähendanud mürasaastet. See oli tasuv investeering.

Ma ei ole veendunud, et on vaja luua sõltumatu Euroopa asutus, kes kehtestaks teemaksude määrad, ning leian, et see kuulub subsidiaarsuspõhimõtte alla.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin El Khadraoui raporti poolt, mis käsitleb raskete kaubaveokite maksustamist teatavate infrastruktuuride kasutamise eest.

Oluline on anda liikmesriikidele võimalus kohaldada maanteeveosektoris nii-öelda arukamaid makseid, et katta väliskulud ja toetada seega säästvamat käitumist.

Kuigi õhu- ja mürasaastet tuleb arvesse võtta, ei ole ummikute puhul õige seda teha, sest need ei ole põhjustatud ainult maanteevedudest. Selline tasu oleks diskrimineeriv, sest erasõidukid tekitavad samuti ummikuid.

Lisaks maksab see sektor naftahinna ja kaubatarnekulude kaudu kinni majanduskriisi tagajärgi. Maanteeveosektori VKEd ei suuda neid lisakulusid praeguse majanduskriisi oludes kanda.

Tuleks teha rohkem, et kohandada teede infrastruktuuri liikluse kasvuga, ent eelkõige tuleks keskenduda säästvale transpordile, eelistades vähe süsinikdioksiidi tekitavaid transpordiliike.

Mina kui Rhône-Alpes’i piirkonna valitud esindaja võin kinnitada, et Rhône’i orus ei ole paljusid maanteelõike suudetud kohandada.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Tänasel hääletusel võttis Euroopa Parlament vastu eurovinjette käsitleva direktiivi eelnõu, mis võimaldab liikmesriikidel raskeid kaubaveokeid teede infrastruktuuri kasutamise eest maksustada.

Lõpphääletusel hääletasin direktiivi vastu. Ma arvan, et selle direktiivi sätete kehtestamise korral suurenevad transporditeenuseid pakkuvate ettevõtete kulud. Need kulud võivad olla eriti kahjulikud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, millel ei ole oma autopargi väljavahetamiseks piisavalt kättesaadavaid rahalisi vahendeid. Lisaks võivad need sätted põhjustada ettevõtetele raskusi praeguse finantskriisi ajal, mil krediidi saamine on paljude ettevõtete jaoks raskendatud.

Muidugi peaksime otsima viise, kuidas võimaldada meie teedel keskkonnahoidlikumaid sõidukeid kasutada. Ent me ei tohiks rakendada meetodeid, mis on tegelikult ettevõtete maksustamise uus viis.

  Jim Higgins (PPE-DE), kirjalikult. − Sooviksin Euroopa Parlamendis esindatud Fine Gaeli kolleegide nimel selgitada, et me ei hääletanud El Khadraoui raporti poolt, mis käsitleb raskete kaubaveokite maksustamist, sest tunneme muret ettepaneku õigusliku aluse, teemaksu elektroonilise kogumise kohustusliku süsteemi ja tulu sihtotstarvet puudutavate sätete pärast. Toetame täielikult ettepaneku aluseks olevaid põhimõtteid, aga arvame, et raportis ei ole neist põhimõtetest kinni peetud.

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. − Ma mitte üksnes ei hääletanud selle raporti vastu, vaid pean seda ka Euroopa ühisturule ohtlikuks. Arvan nii peamiselt seetõttu, et see on ebaõiglane ja toimib varjatud maksuna. Pealegi ei aita see kaasa keskkonnakaitsele. Praeguse finantskriisi ajal on see pisut absurdne. Sedalaadi õigusakt näitab, et Euroopa Liit keerab oma kodanikele selja.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan uut eurovinjeti direktiivi puudutava mõistliku kompromissi poolt. Olen koos Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga konservatiivse Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni tugeva opositsiooniga vastamisi seistes aastaid võidelnud selle eest, et väliskulusid (müra, ummikud, saaste) hakataks teemaksudes arvestama, et kanda finantskoormus maksumaksjalt üle saastajale ehk teisisõnu raskeveokite liiklusele.

Ummikukulusid puudutava kompromissi tõenäolisele tulemusele olen ma vastu, sest häälteenamuse tulemusel oli võimalik üksnes nende tunnistamine väliskuludeks tingimusel, et seda ei kohaldata mitte ainult raskeveokite liikluse suhtes, vaid kõigi ummiku põhjuste, sealhulgas sõiduautode suhtes.

Tõenäoliselt ei võeta Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni arusaamatu opositsiooni tõttu ka süsinikdioksiidi arvutamisel arvesse. Muudatusettepanek, mille ma parlamendikomisjonile esitasin ja milles palusin miinimumteemakse kõigis üleeuroopalise transpordivõrgu osades, ei saanud häälteenamust. Ma tutvustan seda ettepanekut uuesti edasistes selleteemalistes aruteludes.

Üks eriti positiivne joon Austria jaoks on asjaolu, et väliskulusid ja niinimetatud Alpi lisatasu (kõrgem teemaks Alpi piirkonnas) tõenäoliselt ei tasaarvestata. See tähendab, et Austria võib kehtestada tundlikus Alpi piirkonnas kõrgema teemaksu ja endiselt nõuda maksu ka väliskulude eest. Selle tulemusena on võimalik kõrgem Brenneri teemaks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan seda raportit, mis peaks kaasa aitama kaubaveo üleviimisele maanteedelt raudteele. Raport on osa algatuste paketist, mille eesmärk on muuta transport säästvamaks ja tagada, et kasutajad peaksid maksma vaid need transpordikulud, mis on otseselt seotud nende kasutatava transpordiliigiga. Teemakse nõutakse kohaliku mürasaaste, kohaliku õhusaaste ja infrastruktuuri kahju/kulude eest. See loob õiglasema süsteemi põhimõttel „saastaja maksab” ning sisaldab tagatisi turu läbipaistvuse kindlustamiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Raskeveokite liiklus on Euroopas kasvanud alates laienemisest ida poole ja see on eriti märgatav mitmes liikmesriigis, sealhulgas Austrias. Nüüd on meil probleem, et mõned tegurid põhjustavad suuri väliskulusid, mida rahvas peab kinni maksma. Üks neist teguritest on kogu Euroopat läbiv raskeveokitransport ja teine on tuumaelektrijaamad.

Kui rasketele kaubaveokitele kehtestatakse teemaks, arendamata samal ajal raudteid ja kõrvaldamata piiriüleseid raudteetranspordi takistusi, siis hääletame lihtsalt kallimate kaupade poolt ja inimeste tervis ei parane ega saaste vähene.

Arvan, et saavutame vastupidise tulemuse, kui karistame neid, kes on ummikusse kinni jäänud. See toob ilmselt kaasa liikluse naasmise väikestesse küladesse ja linnadesse, aga seda me ei soovi. Pikas plaanis on ainus võimalus arendada infrastruktuuri ja see tähendab, et me peame muutma kohaliku ühistranspordi ligitõmbavamaks. Täna arutatav eurovinjeti direktiiv tundub olevat mõistlik kompromiss ja seetõttu hääletasin selle poolt.

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, keskkonnakaitse ja liiklusohutus, mis on kõnealuse direktiivi eelnõu eesmärgid, on kaks sihti, mille poole Euroopa Liit peaks püüdlema, kui ta soovib transpordipoliitikat, milles võetakse rohkem arvesse tema kodanike ootusi ja õigusi. Mitmed muudatused 1999. aasta EÜ direktiivis, milles on sätestatud teatavaid maanteid kasutavate raskete kaubaveokite maksustamine, on seetõttu teretulnud. Sellised sammud peavad olema mõistlikud ja need tuleb teha järk-järgult, et hoida praeguses tõsises majanduskriisis ära olulise majandussektori krahh; see on sektor, mis põhineb peaaegu eranditult väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Pealegi ei ole Euroopa veel loonud põhjalikku ja tõhusat ühendveosüsteemi, mis tagaks kaubaveo märgatava üleviimise vähem saastavatesse sektoritesse. Arvestades seda olukorda ning omadusi ja tõhusust, on maanteetransport kõige laialdasemalt kasutatud süsteem tootmismaailmas.

Oma täna antud häälega soovisin seega rõhutada, kui oluline on teha järkjärgulisi, ent tähtsaid ja mitte vaid sümboolseid samme ohutuma ja rohelisema maanteetranspordi poole, määramata sellele majandusharule ebaloogilisi ja vastutöötavaid karistusi.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Toetan härra El Khadraoui tööd, mis on seotud raskete kaubaveokite maksustamisega teatavate infrastruktuuride kasutamise eest, ja seetõttu hääletasin tema raporti poolt. Kuigi ma ei ole nõus mõne punktiga, näiteks teatud väliskulude hõlmamise või mittehõlmamisega maksus, olen nõus põhimõttega „saastaja maksab”. Härra El Khadraoui suurepärane töö kinnitab vajadust kasutada maksust saadud tulu kogu transpordisektori heaks. Lõpetuseks ütlen, et minu arvates ei tohi väliskulude maksustamisest saadud tulu muutuda vaid veel üheks maksustamisvormiks.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Ettepanek, mille üle me täna hääletame, on eelmise eurovinjeti direktiivi läbivaadatud ja laiendatud versioon ning selles sätestatakse maanteedel teemaksu kehtestamise eeskirjad. Vastuvõetud ettepanekute kohaselt võivad liikmesriigid alates praegusest kanda õhusaaste, mürasaaste ja liiklusummikutega seotud kulud üle veoautodele. See on maksumaksjale hea uudis. Praegu maksame endiselt õhusaastest põhjustatud kahju eest. Peagi hakkab maksma saastaja. Lisaks innustame sel viisil transpordiettevõtteid investeerima keskkonnahoidlikumatesse veoautodesse.

Seega hääletasin selle ettepaneku poolt, eelkõige seepärast, et sellesse lisati ummikumaks täiendava väliskulu eest mägipiirkondades. Liiklusummikud on peamine õhusaaste, mürasaaste ja kütusekulu põhjustaja. Kui saaksime sellest maksust saadud tulu investeerida raudtee- või veetransporti, siis lahendaksime nii liiklusummikute kui ka kliimamuutuse probleemi. Lisaks põhjustavad liiklusummikutest tulenevad viivitused transpordisektoris olulist majanduskahju.

Kahjuks ei ole hõlmatud kaubaveo suurest mahust tulenevad kliimaga seotud kulud, ehkki transpordisektor on peamine heitkoguste põhjustaja.

– Raport: Michael Cashman (A6-0077/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, mina hääletasin raporti poolt. Läbipaistvus ei ole pelgalt sümbol, vaid põhimõte, millel peaksid põhinema kõik institutsioonilised menetlused. Kodanikele ja teistele valimisõigusega isikutele tuleb tagada võimalikult suur juurdepääs Euroopa institutsioonide dokumentidele, et nad saaksid tõhusalt osaleda poliitika kujundamises ja lasta avalik-õiguslikel asutustel oma tegevusest aru anda. Sel põhjusel võtsin varem jõuliselt sõna selle poolt, et avaldada kohalviibinud parlamendiliikmete nimekirjad.

Hoolimata Euroopa institutsioonide liikumisest avatuse ja läbipaistvuse poole ei saa olukorda kirjeldada just täiuslikuna ning määruse (EMÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa institutsioonide dokumentidele) uuestisõnastamist tuleks vaadelda veel ühe püüdena tagada halduskeskkond, kus teabe kättesaadavus ja lihtne juurdepääs teabele on pigem reegel kui erand. Lõpetuseks sooviksin osutada hiljutistele suurtele saavutustele: Euroopa Parlament kasutab nüüd ei rohkem ega vähem kui 23 ametlikku keelt ja Euroopa Ühenduse dokumendid on kõigis neis kättesaadavad. See on näide demokraatia tagamisest.

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi konservatiivid, andsime täna oma poolthääle härra Cashmani raportile A6-0077/2009 üldsuse juurdepääsu käsitleva määruse nr 1049/2001 läbivaatamise kohta, mille eesmärk on saavutada Euroopa institutsioonides suurem läbipaistvus. Seoses artiklit 5 käsitlevate muudatusettepanekutega 61 ja 103 usume, et kolmandal lugemisel toimuva lepitusmenetluse dokumendid tuleks teha kättesaadavaks kohe pärast lepituskomitee viimase koosoleku lõppu, vastupidi dokumentidele, mida vaadeldakse läbirääkimistel endil. Esimese ja teise lugemise kolmepoolsete arutelude dokumendid peaksid olema täielikult kättesaadavad kogu menetluse jooksul.

  Chris Davies (ALDE), kirjalikult. − Mul on väga kahju, et sellesse korda, mille eesmärk on tagada põhimõte, et üldsusel on õigus näha ELi dokumente, on Euroopa Parlament lisanud rõhuasetuse, et neid eeskirju ei kohaldata Euroopa Parlamendi liikmete suhtes. Väidetavalt sellega üksnes sõnastatakse ümber eeskirjad, mis on parlamendiliikmete põhimääruses juba talletatud, aga paljude inimeste jaoks tundub see vaid järjekordne näide, et ühtedele kehtib üks ja teistele teine reegel, ning ma olen rõõmus, et Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon ei toetanud härra Nassaueri esitatud muudatusettepanekuid.

Eriti oluline on, et kõik Euroopa Parlamendi liikmetele makstud kuluhüvitiste üksikasjad tehtaks üldsusele kättesaadavaks. Meie enda audiitorid on paljastanud, et mõned parlamendiliikmed ei ole kindlasti auväärsed, paljud neist on tegelikult petised ja kelmid. Täieliku läbipaistvuse põhimõte tuleb tagada võimalikult kiiresti, kui tahame, et Euroopa kodanikud seda institutsiooni usaldaksid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Cashmani raporti poolt, mis käsitleb juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Toetan seda kiiduväärt algatust, mille eesmärk on täita lüngad „salastatud teabe” (niinimetatud tundliku sisuga dokumendid, nagu on nimetatud kehtivas määruses nr 1049/2001) ühiseeskirjades, säilitades õigusnormide kehtestamise tasandil mõned head põhimõtted, mis on võetud nõukogu- ja komisjonisisestest turvaeeskirjadest, niivõrd kuivõrd neid põhimõtteid võib kohaldada ka parlamentaarse organi suhtes. Lõpetuseks toetan härra Cashmani üldeesmärki, s.o selle määruse parandamist, et suurendada läbipaistvust, muutmata seda õigusakti liiga üksikasjalikuks ja selle rakendamist keerukaks.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Pole kahtlust, et 2001. aasta määrus tõi kodanike jaoks suurema läbipaistvuse, sest see võimaldas üldsusele juurdepääsu Euroopa institutsioonide dokumentidele. Oleks hea see määrus pärast seitsmeaastast kogemust üle vaadata. Mida me näeme? 2006. aastal tegi Euroopa Parlament mitu ettepanekut määrust muuta, et suurendada läbipaistvust veelgi, aga komisjon ei ole seda tõsisemalt arutanud.

Enamgi veel – praegu meile esitatud komisjoni ettepanek 2001. aasta määrus läbi vaadata sisaldab rangemaid eeskirju, mis tähendab vähem läbipaistvust. Selle järgi peetakse kaubandusläbirääkimiste dokumente konfidentsiaalseteks. Kahjuks tuleb meil valida kahe halva vahel. Seetõttu toetan Cashmani raportit, sest isegi kui see on ebatäielik, muudab see kokkuvõttes praeguse komisjoni ettepaneku paremaks. Oleksin eelistanud palju äärmuslikumat lähenemisviisi ja komisjoni ettepanekute täielikku tagasilükkamist, sest siis oleks komisjon olnud sunnitud koostama uue ja parema ettepaneku, mis tuleks Euroopa institutsioonide läbipaistvusele vaid kasuks ja täidaks tegelikult kurikuulsa tühimiku ELi institutsioonide ja kodaniku vahel.

– Raport: Jan Andersson (A6-0052/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, nagu me teame, mõjutab praegune majandus- ja finantskriis Euroopat. Olen oma riigi Itaalia pärast väga mures. Kriis tähendab koondamisi ning peresid, kellel on aina vähem raha ja kes kulutavad üha vähem. Seetõttu vajame jõulist sekkumist. See kriis tundub olevat eriti tõsine, aga kui sügavaks see osutub ja kui kaua kestab, sõltub sellest, mida me teeme. Me peame jõud ühendama, kooskõlastatud üleeuroopaline lähenemisviis on väga tähtis. Nüüd näeme rohkem kui kunagi varem suurt vajadust viia kindlakäeliselt reforme ellu, et luua Euroopa kodanikele kvaliteetseid töökohti ja heaolu. Peame pöörama ümber ja võtma suuna radikaalsete ümberkorralduste poole, hoidma ära töökohtade kadumist ja seisma vastu survele alandada veelgi palku ja sotsiaalkindlustusmakseid.

Peame suutma astuda vastu probleemidele, mis on seotud tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse suurenemisega. Lisaks peame paremini kooskõlastama nii ELi kui ka liikmesriikide pingutusi, aga sama tähtis on, et majanduse taastamiskava raames vastu võetud lühiajalised kriisi leevendamise meetmed oleksid kooskõlas Lissaboni strateegias sätestatud komisjoni pikaajaliste eesmärkidega. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Väärib märkimist, et selles raportis mööndakse mitut Euroopa Liidu möödalaskmist sotsiaalküsimustes. Esiteks tunnistatakse, et Lissaboni strateegia eesmärke ei saavutata 2010. aastal. Siis on mõned huvitavad näitajad töötuse määra kasvu kohta; see tõusis 7%lt 2008. aastal 8,7%le 2009. aastal ja täpsemalt euroalal 7,5%lt 9,2%le. Teisisõnu ennustatakse 3,5 miljoni töökoha kadumist.

See valus tähelepanek peaks panema Euroopa pooldajaid mõtlema radikaalsetele reformidele, mida on vaja liikmesriikide tasandil, et piirata võimalikult palju majandus- ja finantskriisi katastroofilisi tagajärgi; see on kriis, mis sai alguse ülimast liberaalsusest ja üleilmastumisest, mis on Brüsselile nii armsad.

Seetõttu ei tekita usaldust, kui püüame rakendada poliitikat, mille eesmärk on säilitada suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta. Vastupidi, me peame seadma selle autoritaarse loogika kahtluse alla ja andma riikidele tagasi nende kontrolli majandus- ja finantsressursside üle ning kehtestama samal ajal riigi ja ühenduse tasandil soodustused ja kaitse, mis võimaldaks siseturul elavneda ja taas kasvu saavutada.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) USAst alguse saanud finantskriisi täielikku mõju on reaalmajanduses igati tunda. Eksperdid ei ole ühel meelel, kuidas oleks kõige parem sellele kriisile reageerida ja milline oleks parim viis majandust stimuleerida, et tööpuuduse näitajaid kontrolli all hoida.

Ent isegi enne finantskriisi ei tundunud tööturu olukord sugugi ilus. Aina rohkem inimesi pidi tööle hakkama osalise ja lühendatud tööajaga ning riigi toetatud töökohti vähendati pidevalt. Juba mõnda aega on aina rohkem inimesi sattunud elama allpool vaesuse piiri, vaatamata sellele, et nad käivad tööl. Süngete majandusprognooside taustal on tõenäoline, et täistööajaga töötajate arv langeb jätkuvalt ja mingil hetkel kaotavad osalise tööajaga inimesed samuti oma töökoha. Peame tegema kõik, mida suudame, et hoida ära massilist tööpuudust. Ei ole kaugeltki kindel, et raportis esitatud meetmed on selleks sobivad või rahuldavad. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Anderssoni raporti vastu. Kuigi usun tegelikult ühest küljest, et me peame ühendama jõud, et võtta suund radikaalsete ümberkorralduste poole, hoida ära töökohtade kaotust ja peatada edasised palga- ja sotsiaalkindlustushüvitiste kärped, arvan teisest küljest, et komisjoni sätestatud meetmed on Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööhõivestruktuuri küllaldase katte ja kaitse tagamiseks suuremas osas ebapiisavad.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Praegune majanduskriis on põhjustanud ja põhjustab lähiajal veel tagasilööke tööturul.

Hääletasin Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni projekti poolt, milles käsitletakse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid, sest toetan koos raportööriga komisjoni seisukohta, mille põhjal tehti ettepanek säilitada 2009. aastaks tööhõivepoliitika suunised nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsuse 2008/618/EÜ lisas sätestatud kujul. Komisjoni arvates loob see lähenemisviis nõuetekohase raamistiku, mille abil suudetakse võidelda majandus- ja finantskriisiga ja jätkata struktuurireformi.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Praegune kriis on rohkem kui vaid majandus- ja finantskriis. See on eelkõige usalduskriis. Selle kõige hirmutavam märk on suur tööpuuduse määr. Ent tööpuudus ei tähenda vaid tulu kaotust, vaid ka usu kadumist endasse ja teistesse.

Selle usu taastamiseks peame kehtestama väga selge keskmise tähtajaga strateegia.

Sealjuures on poliitilistel juhtidel, kes edastavad signaale ja sõnumeid, otsustav roll. Heaperemehelikkus, turvalisus, ausus ja hoidumine teostamatuid eesmärke ja enesekiitust teenivast lihtlabasest propagandast on mõned näited headest tavadest, mis võiksid aidata usaldust taastada.

Teisest küljest peame looma töökohti ja selleks peavad ettevõtete jaoks investeerimistingimused olemas olema.

Peame tegutsema kiirelt, sest juhul kui midagi ette ei võeta, toovad euroala suurima eelarvepuudujäägiga riikide rahastamisprobleemid kaasa majandussurutise süvenemise, tööpuuduse jätkuva kasvu ning ettevõtete ja perede tulu kaotuse.

Seetõttu toetasin härra Anderssoni raportit, milles tehakse ettepanek säilitada tööhõivepoliitika suunised 2009. aastaks.

– Ettepanek võtta vastu otsus kodukorra artikli 139 kohta (B6-0094/2009)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Otsus veel kord kohaldamisaega pikendada ehk teisisõnu veelgi edasi lükata kõigi parlamendiliikmete ettenähtud õigust kõnelda parlamendis enda keeles ja koostada kõik dokumendid ametlikes keeltes ei ole mõistetav ega vastuvõetav. Juba mitu aastat on möödunud mõningate riikide ühinemisest, kelle jaoks on oma keele kasutamine endiselt piiratud, sest ei leita vajalikke keelespetsialiste; need on eelkõige Iirimaa ja Tšehhi. Esitatud õigustus on ebamäärane ja vastuoluline, aga nende puhul ei ole koolituse rahalist küsimust peetud tähtsaks ja see tekitab kahtlusi, et tegemist on soovimatusega. Me ei saa nõustuda sellega, et võõrandamatu õigus kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele ELis seatakse ohtu, see võib mõjutada ka portugali keelt. Me ei saa sellise diskrimineerimisega nõus olla.

Kinnitame veel kord oma kindlat otsust kaitsta iga liikmesriigi kultuurilist identiteeti ja seda, et kõik riigikeeled on töökeeled. Seega saame vaid selle otsuse vastu hääletada. See, kui eelarvepoliitikas seatakse esmatähtsaks investeeringud relvadesse, selle asemel et väärtustada kultuuri ja kaitsta tööhõivet, näitab kokkuvõttes Euroopa Liidu eelarvepoliitika kultuurilise ja keelelise tasandi muutumist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Ma andsin oma poolthääle juhatuse ettepanekule võtta vastu otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 139 kohaldamisaja pikendamise kohta parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpuni.

– Raport: Magda Kósáné Kovács (A6-0038/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, mina hääletasin raporti poolt. Olen hiljutiste sündmuste pärast Itaalias väga mures. Seoses Rumeenia kodanike ja romidega on tekkimas nõiajahi meeleolu ja korraldatakse karistusretki. Itaalia valitsus tegeleb paaniliselt turvakampaaniaga. Seejuures võib äärmuslike meetmete vastuvõtmine romi kogukondade suhtes halvendada selle rahvusvähemuse niigi hirmsat olukorda ning vähendada lõimumise ja sotsiaalse kaasamise võimalusi. Me ei tohi unustada, et õigusriigis on kriminaalvastutus individuaalne ja seda ei saa omistada kollektiivile. Sellest põhimõttest kõrvalekaldumine looks ohtliku pretsedendi, mis tooks kaasa tervete rahvusrühmade või teatud rahvusest sisserändajate tembeldamise kurjategijateks.

Kindlasti nõuab sisseränne üleeuroopalist koordineerimist, et tugevdada kohtu ja politsei vahendeid organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Kuid sellest ei piisa. Oluline on võtta vastu selge tööhõivepoliitika ebasoodsas olukorras rühmade jaoks, sealhulgas romidest töötajate jaoks, luua toetusmeetmed, mille eesmärk on hõlbustada nende järkjärgulist lõimumist tööturule, ja pöörata suuremat tähelepanu noorte hariduse poliitikale.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) EL on väärtuste liit ja peab seetõttu säilitama oma territooriumil austuse inimõiguste vastu. Seepärast on tal ka ülesanne tunnistada oma liikmesriikide kaudu romide habrast olukorda ja aidata neil ühiskonda lõimuda. Seetõttu hääletasime selle raporti poolt.

  Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Hääletasime täna proua Kósáné Kovácsi algatusraporti (A6­0038/2009) poolt, mis käsitleb romide sotsiaalset olukorda ja nende tööturule juurdepääsu parandamist ELis. Raportis käsitletakse väga tõsist probleemi ja see näitab selget vajadust võtta meetmeid ulatusliku tõrjutuse vastu, mis mõjutab praegu paljusid romisid. Avaldame heameelt liikmesriikide koostöö üle nende suurte probleemide lahendamisel.

Samas sooviksime märkida, et me ei pea mitmeid eraldi lahendusi selle tõrjutuse vähendamisel edasiviivaks. Eraldi maksumäärad tööandjatele, kes võtavad tööle romi naisi, ja muud samalaadsed meetmed tekitavad tõenäoliselt veelgi suurema tõrjutuse ja toimivad ülejäänud ühiskonda lõimumise vastu.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raport teeb heameelt, sest selles rõhutatakse uut tahku romide kaasamise strateegias, mida on arendatud alates 2005. aastast mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis. Romide praegune olukord näitab, et alates sellest, kui komisjon esitas 2005. aastal oma esimese selleteemalise üleskutse, ei ole romide lõimimiseks piisavalt tehtud.

Raportis tehakse ettepanek olulisi meetmeid sisaldavate direktiivide kohta seoses romide hariduse edendamise ja nende tööturul eelistamise toetamise poliitikaga. Romide tööturule lõimimise toetamine koolitus- ja ümberõppemeetmete rahastamise kaudu, romide sõltumatu tegevuse edendamise meetmed, sooduslaenude ja riiklike toetuste pakkumine ning uuenduslike põllumajandusliku töö vormide väljatöötamine on kõik sellised eesmärgid, mida Euroopa Liit peab koordineerima. Ka see, kui luua ELi tasandi eksperdirühm, kuhu kuuluvad romide esindajad, võib aidata liikmesriikide romide strateegiat ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamist koordineerida.

Eeldan, et need soovitused motiveerivad Euroopa Komisjoni piisavalt koostama õigusaktide ettepanekuid, mille abil jõutaks selles valdkonnas käegakatsutavate tulemusteni.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Romid on Euroopa Liidu suurim rahvusvähemus ja nende lõimimine Euroopa ühiskonda on üks suuremaid probleeme, mille EL peab eeloleval kümnendil lahendama. Romidel, keda on ligikaudu 10–12 miljonit, ei ole võimalust vaesusest ja tõrjutusest pääseda. Sellise ulatusega ebasoodne sotsiaalne olukord takistab romidel saavutamast elementaarset inimväärikust ja võrdseid võimalusi. Avaldan heameelt selle raporti üle, milles toonitatakse vajadust parandada kõigi eurooplaste elutingimusi rassist olenemata.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Romi rahvusvähemusele ELis võrdsete võimaluste tagamine on õige lähenemisviis, mis aitab ära hoida sotsiaalset tõrjutust ja austada selle kogukonna õigusi. Seetõttu andsin oma poolthääle proua Kósáné Kovácsi raportile, mis on minu arvates suureks abiks.

Ent sooviksin oma seisukohta selles küsimuses veidi selgitada.

Et see rahvusvähemus on loomupäraselt piiriülene, siis saab romide õigusi tõhusalt käsitleda vaid Euroopa tasandil. Seepärast soovitasin luua romide jaoks Euroopa ameti, mille ülesanne oleks kooskõlastada Euroopa tasandil seda vähemust puudutavat poliitikat.

Teiseks ei saa me ümberjaotavate maksumeetmetega romide rahvusvähemuse lõimumist toetada, sest need ei suuda lahendada romi kogukondi mõjutavaid alusprobleeme. Parim viis seda vähemust toetada on võtta suund haridusprogrammidele, millega saaks aidata neil kogukondadel tööturule juurdepääsuks vajalikke oskusi omandada.

Teisest küljest peab romide rahvusvähemust käsitleva Euroopa poliitika eesmärk olema edendada sallivust ja kultuurierinevuste mõistmist ning keskenduda rahulikule kooseksisteerimisele liikmesriikide ja Euroopa Liidu asjaomastes õigusaktides sätestatu piires.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Kósáné Kovácsi raporti vastu, mis käsitleb romide sotsiaalset olukorda ja nende tööturule juurdepääsu parandamist ELis. Usun kindlalt, et see lähenemisviis tekitab veel ühe romide diskrimineerimise põhivormi. Romisid tuleb tegelikult kohelda samamoodi nagu kõiki muid kodanikke, pakkumata neile ülemääraseid hüvesid ja soodustusi teiste Euroopa kodanike arvelt, kellel on samad õigused (ja eelkõige kohustused) nagu sellel rahvastikurühmal.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Romide kogukond on Euroopa suurim ja ebasoodsaimas olukorras rahvusvähemus. Igaüks, kes olukorda tähelepanelikult jälgib, teab, et me vajame nende töö- ja elutingimuste parandamiseks kooskõlastatud lähenemisviisi. Olen rahul, et selles raportis kutsutakse üles pakkuma asjakohast koolitust, mis võib suurendada romide võimalusi tööturul. Lisaks tuleb tugevdada inim- ja sotsiaalset kapitali, keskendudes algusest peale nende lõimimisele Euroopa ühiskonda.

Tuleb tunnustada, et luuakse Euroopa eksperdirühm, kuhu kuuluvad romide kogukonna esindajad. Samuti on suurepärased need ettepanekud, mille kohaselt tuleb seada sisse partnerlussuhted, võtta kasutusele piisavad finantsvahendid ja jälgida seda kõike andmebaasi kaudu. Toetan raportit, sest selles pakutakse välja viise, kuidas me saame romide kogukonna olukorda parandada. Et Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud alternatiivne resolutsioon on kahjuks liiga nõrk, siis ma seda heaks ei kiida.

– Raport: Herbert Reul (A6-0035/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. − (LT) Nafta nõudluse suunamine ei tohi jääda ainuüksi Euroopa Liidu asjaks. ELi osa maailma naftatarbimises väheneb ka järgmistel aastatel pidevalt. Seda tingib juba ainuüksi nõudluse jõuline kasv väljaspool Euroopa Liitu. ELi energiavarustuse kindluse seisukohalt on seega otsustava tähtsusega, et nõudluse kasvu piirataks ka üleilmselt, ohustamata sellega kolmandate riikide või ELi enda majanduskasvu eesmärke. Väga tähtis on sealjuures ka turumajanduslike hinnakujundusmehhanismide edendamine kolmandates riikides, näiteks kütuste riiklike subventsioonide kaotamisega.

Kõik need meetmed nõuavad investeeringuid. Investeerida on võimalik vaid juhul, kui on kasutada ka piisavalt kapitali ja on väljavaade teenida kasumit. Seda teadvustades tuleb võimalikult kiiresti jagu saada praegusest krediidikriisist, mis ähvardab üle kasvada majanduskriisiks. Euroopa Liidu ees seisvad probleemid, mis on seotud nafta varustuskindluse edaspidise tagamisega, on viimasel kümnendil kasvanud. Neid on aga võimalik pakkumist ja nõudmist sihikindlalt mõjutades lahendada, kui selleks leitakse poliitilist tahet ja kui edendatakse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd ning innovatsiooni.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Kõiki asjaolusid arvestades võin toetada seda algatusraportit, mille on koostanud minu kolleeg, parlamendiliige Reul. Nagu viimased kuud on näidanud, on energiavarustuse kindlus tähtsam kui kunagi varem. Koostöö, mida peavad tegema kõik liikmesriigid, ning vajadus kasutada ära peaaegu kõigi liikmesriikide ja komisjoni poolt hiljuti käivitatud stiimulipakettide eeliseid rõhutavad taastuvenergia tehnoloogiasse tehtavate investeeringute tähtsust selleks, et suurendada meie energiavarustuse kindlust ja vähendada süsinikuheidet. Meie aastatepikkune sõltuvus fossiilkütustest on viinud kahe ilmselge järelduseni.

1. Peame olema sõltumatud üleilmsetest geopoliitilistest jõududest, nagu näitas Venemaa-Ukraina ummikseis sel talvel, ning OPECi laastavast hinnapoliitikast.

2. Meil on aina lähemale jõudvaks tähtajaks endiselt vaja tagada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ja see peaks olema esmatähtis küsimus.

Me ei tohi kohkuda tagasi majandus- ja keskkonnaprobleemidest, mis meie ees praegu seisavad.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Reuli raporti vastu, mis käsitleb naftatarnetega seotud probleeme. Ma ei ole õigupoolest raportööriga nõus, kui ta väidab, et erinevate hinnangute kohaselt on ka tulevikus võimalik toota piisavalt naftat, et nõudlust selle järele rahuldada, küsides vaid tarbijatelt kõrgemat hinda ja parandades investeerimistingimusi. Kuigi ma toetan komisjoni algatusi, mille eesmärk on takistada naftahindade tõusu järgmisel paaril aastal, ei arva ma, et olukorda on tervikuna õigesti analüüsitud.

– Raport: Georg Jarzembowski (A6-0055/2009)

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Parlamendiliikme Jarzembowski esitatud raportis on transpordi keskkonnahoidlikuks muutmine seatud prioriteediks ja see on tähtis esimene samm ulatuslikuma lähenemisviisi poole, millega muudetakse transport keskkonnasäästlikumaks. Kliimamuutusele reageerimise oluline osa on meie transpordivahendite ja -liikide muutumine, olgu see täiustatud hübriidsõidukite kasutuselevõtt, laialdasem keskkonnahoidliku ühistranspordi kasutamine või muude transpordiliikide suurem tõhusus.

Raportöör on raporti sätetes toonud esile võimalused maksustada raskeid kaubaveokeid nende põhjustatud saaste eest ja hõlmata ka raudteetranspordi tekitatud mürasaastet. On tähtis, et me arvestaksime nende äärepoolsemate Euroopa riikide vajadusi, kellel on mitmeid geograafilisi tõkkeid ja kes sõltuvad tugevast transpordivõrgust, mis on vajalik kauba tarnimiseks riiki ja majanduskasvu tagamiseks. Peame tagama, et neid meetmeid kohaldatakse õiglaselt. Neil tingimustel olen nõus raportit toetama.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Jarzembowski raporti poolt, mis käsitleb keskkonnahoidlikku transporti ja väliskulude sisestamist. Oma arvamuses, mis langeb kokku suurepärase raporti koostanud raportööri arvamusega, toon esile liikuvusest tulenevat suurt kasu eurooplaste elukvaliteedile, Euroopa Liidu majanduskasvule ja tööhõivele, sotsiaalmajanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning kolmandate riikidega toimuvale kaubandusele, samuti tõstan esile selle kasutegureid otseselt või kaudselt transpordi- ja logistikasektoriga seotud ettevõtete ja töövõtjate jaoks. Sellepärast avaldan heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma teatises „inventeerinud” ELi meetmeid, mida on säästva transpordipoliitika edendamiseks siiani võetud. See on väike samm suure eesmärgi poole.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Komisjon on avaldanud teatiste paketi „keskkonnahoidliku transpordi”, „väliskulude sisestamise strateegia” ja „kauba ja seadmete müra vähendamise meetmete” kohta. Keskkonnahoidlike meetmete väljatöötamine transpordivaldkonnas on minu arvates väga hea ja ma toetan seda.

Jarzembowski raport aga nõrgestaks komisjoni ettepanekuid. Seetõttu esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon positiivsed muudatusettepanekud, mis puudutasid muu hulgas ELi ja liikmesriikide vahelise suurema kaasrahastamise nõuet, õhutranspordi petroolimaksu ja transpordikasvu käsitamist majanduskasvust eraldi. Meie muudatusettepanekuid ei võetud siiski vastu, mistõttu ei ole see raport komisjoni ettepanekutele väärtust lisanud. Seepärast hääletasin raporti vastu.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Toetan keskkonnahoidlikku transporti soodustavaid meetmeid. See aitab meil kliimamuutuse vastu võidelda. Ent erimeetmeid tuleb tugevdada ja ma pidin hääletamisest loobuma.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0107/2009 (Lissaboni strateegia)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Olen täiesti nõus, et muude majanduskriisi mõjude hulgas on vaesuse suurenemine Euroopa Liidus raskeim probleem. ELis tuleb peatada praegune tööpuuduse kasv. Arvan, et kõige tõhusam viis vaesuse vähendamiseks ja ärahoidmiseks on strateegia, mis põhineb sellistel eesmärkidel nagu täistööhõive, kvaliteetsed töökohad, sotsiaalne kaasamine, ettevõtluse toetamise meetmed ning tegevus VKEde rolli ja investeeringute suurendamiseks. Lühidalt on see kõige olulisem osa resolutsiooni preambulist.

Kui me ei suuda tõkestada praegustest erandlikest asjaoludest põhjustatud vaesuse kasvu ELis, siis ei suuda EL lahendada kõige tähtsamat küsimust, mis tuleneb sellest majandus- ja finantssurutisest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme Euroopa Liidus täheldanud vaesuse suurenemist, ebakindlat tööd ja ebavõrdsust; see on olukord, mis võib praeguses majandus- ja finantskriisis halveneda, arvestades, et prognoosid osutavad langustrendile ja töötute arvu kasvule.

Lissaboni strateegias ja Euroopa tööhõivestrateegias sõnastatud poliitika on seda olukorda soodustanud, sest see edendab finantsvaldkonna dereguleerimist, turu liberaliseerimist ja töösuhete ebakindlust. Seega oli vaja selle poliitikaga vahet pidada. Aga halvenevates sotsiaal- ja majandustingimustes kajastab Euroopa Liidu reaktsioon (või reaktsiooni puudumine) tema kõrgetasemelisi valikuid, millega nõutakse jätku poliitikale, mis toetab määratu kasumi teenimist suurtele majandus- ja finantskontsernidele ning kahjustab töötajate ja elanikkonna elutingimusi.

Vajame praeguse makromajanduspoliitika suunamuutust ning töökohtade ja töötajate õiguste kaitset. Vajame alternatiivset poliitikat, mis tagab tulu õiglase jaotuse, stimuleerib majandustegevust, loob töökohti, tugevdab riigi rolli majanduses, toetab nõudlust, edendab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ning elavdab investeerimist, pidades silmas iga liikmesriigi vajadusi ja eriasjaolusid.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, kuigi olin pettunud roheliste esitatud muudatusettepanekus 10, milles sooviti kehtestada üleeuroopaline finantstehingute maks. Mina kui Euroopa Parlamendi üleilmastumise fraktsioonidevahelise töörühma esimees toetan kindlalt Tobini maksu laadse maksu kehtestamist, et hoida ära finantsspekulatsioone ning koguda miljardeid eurosid, mis aitaksid leevendada maailmas esinevat äärmist vaesust nende rohkem kui miljardi inimese hulgas, kes peavad tulema toime vähem kui ühe euroga päevas. Kes võib olla sellise lihtsa ja tõhusa meetme vastu?

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni strateegia töötati välja sellistes oludes ja sellise majanduskeskkonna jaoks, mis ilmselgelt erinevad meie praegusest olukorrast. Ent see asjaolu ei tähenda, et kõik selle aluseks olevad põhimõtted tuleks läbi vaadata. Tuleb teha vahet praeguse olukorra erandlikul laadil ning poliitikal, mida tuleks kasutada Euroopa arengu ja konkurentsivõime edendamiseks pikas plaanis. Ent oluline on mitte teha selle eristuse põhjal järeldust, et kriisiolukord nõuab hea poliitilise tavaga vastuolus olevaid meetmeid. Hoopis vastupidi: kuigi praegune olukord nõuab erakorralisi meetmeid, peab juhinduma hea poliitilise tava põhimõtetest ja valima investeeringud uuendustesse ja Euroopa konkurentsivõimesse; vastasel korral ei suuda me kriisile reageerida ega valmistada Euroopa Liidu liikmesriike ette maailmamajanduse järgmiseks etapiks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Tutvunud põhjalikult Lissaboni strateegiat käsitleva resolutsiooni ettepanekuga, otsustasin lõpuks hääletamisest loobuda ning seega mitte hääletada ettepaneku poolt ega ka vastu.

  Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. − Finants- ja sellest tulenev majanduskriis on andnud suure hoobi Euroopa majanduskasvule ja tööturu stabiilsusele. Nagu selles ühises resolutsioonis öeldakse, peab praegusel keerulisel ajal meie esmane eesmärk olema kaitsta kriisi mõjude eest ELi kodanikke, nii töötajaid, ettevõtjaid kui ka majapidamisi. Kuigi praegune kriis on kahtlemata hävitav, pakub see ka võimalusi: võimalust muuta meie mõtteviisi, võimalust luua tugiraamistik jätkusuutlikule kasvule, mis suudab seista vastu võimalikele löökidele, ning võimalust rajada tulevikuks tugev majanduslik ja sotsiaalne alus.

Eriti suurt heameelt teeb asjaolu, et selles resolutsioonis tunnistatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tähtsat rolli ja nende toetamise vajadust. VKEd mitte üksnes ei taga väärtuslikku tööhõivet – nad lõid Euroopa Liidus viimastel aastatel 80% uutest töökohtadest –, vaid neil on ka tähtis sotsiaalne roll kohaliku majanduse elavdamisel, tööhõive mitmekesistamisel ja ettevõtluse toetamisel. Samuti on väga teretulnud rõhuasetus uuendustele, eriti keskkonnasektoris, ning see näitab, et kaks eesmärki – energiatõhusus ja majandusstabiilsus – ei pea mingil juhul teineteist välistama.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − EPLP usub, et Lissaboni strateegia jääb tähtsaks lähtealuseks majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel kogu Euroopa Liidus. See on endiselt eesmärk, mille suudame saavutada, isegi kui praegune majanduskliima kahjustab tegelikku potentsiaali. Ent EPLP ei ole nõus, et kogu Euroopa Liidus kehtestatav tehingumaks on mõne Lissaboni lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalik vahend, ega toetanud seda meedet.

EPLP on siiski valmis toetama heakskiidetud teksti põhieesmärki ja seetõttu hääletas raporti poolt.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Allianzi kontserni esmaspäeval avaldatud aruande kohaselt aeglustab majandussurutis sel aastal Euroopa Liidu pürgimist maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks. Selleks et me jõuaksime Lissaboni eesmärkideni, peame nende saavutamiseks tegema kõik, mida suudame, isegi praegusel raskel ajal. Kui täidame need eesmärgid, suudame leida tee langusest välja ja muuta Euroopa Liidu positsiooni edaspidi tugevamaks. Peame järgima ka Barcelona eesmärke lastehoiuteenuste kohta.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kapitali esindavate poliitiliste jõudude resolutsioonid varjavad kapitalistliku kriisi põhjusi ja olemust. Need nihutavad kriisikoorma töötajatele, kes maksid kapitalilt teenitud ulatuslike kasumite eest ja kes nüüd peavad maksma kriisi eest ning hoidma kokku ja suurendama kapitalistide kasumit. Ettepanekutes kutsutakse Euroopa Liitu üles süvendama töötajatevastast Lissaboni strateegiat, kohaldama stabiilsuspakti ja majanduse elavdamise kava ning jätkama siseturu täielikku liberaliseerimist. Neis pakutakse välja monopoolsete kontsernide toetamise meetmeid, millega võimaldatakse raha ulatuslikku väljavoolu töötajate taskust, vähendatakse kapitalimakse ja antakse suurtele monopoolsetele ettevõtetele rohkem laenu. Neis toetatakse kiiremaid kapitalistlikke ümberkorraldusi, mida põhjendatakse turvalise paindlikkuse strateegiaga ja tööaja korralduse direktiiviga, teisisõnu pikendatakse tööaega 13 tunnini päevas ja 78 tunnini nädalas ning jagatakse tööaeg aktiivseks ajaks ja mittetasustatavaks aktiivse tegevuseta ajaks.

Niinimetatud rohelise majanduse arendamine ning teadusuuringute ja energeetika ja uuenduste liberaliseerimine sillutavad teed kapitali jaoks kasumlikele investeeringutele töötajate ja lihtrahva kahjuks.

1. märtsil toimunud mitteametlik tippkohtumine kinnitas imperialistliku varjatud konflikti süvenemist ja monopolide ühisrinnet rahva vastu.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0134/2009 (Kliimamuutus)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Nõustun sellega, et Euroopa Liidul on rahvusvahelises kliimapoliitikas endiselt juhtiv koht. Aga kui ta ei kõnele ühehäälselt, siis toob see kaasa usaldusväärsuse vähenemise. EL tervikuna tundub kliimamuutuse eesmärkide täitmisega olevat järje peal, aga kõik riigid, sealhulgas Malta, peavad kandma hoolt, et mitte maha jääda, sest see mõjutab liidu usaldusväärsust.

Maailma keskmise temperatuuri tõusu pole vaja piirata mitte üksnes arenenud riikides, vaid ka arengumaades. On ütlematagi selge, et selliste meetmete jaoks tuleb kulutada finantsressursse. Euroopa Liit peab koostama kava, milles käsitletakse asjaomaseid valdkondi ja rahastamisallikaid.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse võitlust kliimamuutusega. Euroopa Liit peab säilitama oma liidrikoha rahvusvahelises kliimapoliitikas ning tegema kõik endast oleneva, et jõuda Kopenhaagenis kokkuleppele, mis võimaldaks vähendada süsinikdioksiidi õhkupaiskamist ja maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu hoidmist alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelsete tasemetega.

Praeguses finants- ja majanduskriisis on väga tähtis jõuda Kopenhaagenis uuele kokkuleppele kliimamuutusega võitlemise suhtes. Majanduskriisi ja kliimakriisi võib ühendada, et pakkuda suuri majanduslikke võimalusi uute tehnoloogiliste võtete arendamiseks ja töökohtade loomiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See resolutsioon sisaldab positiivseid tahke ja me hindame neid. Me tõstaksime esile seda, et Euroopa Liitu kutsutakse üles aktiivselt tegutsema Kopenhaageni kokkuleppe saavutamise nimel, milles võetakse arvesse viimaseid kliimamuutust käsitlevaid teadusaruandeid, kohustatakse saavutama stabiliseerimistasemed ja õhutemperatuuri puudutavad eesmärgid, mis aitab suure tõenäosusega vältida ohtlikku kliimamuutust, ning võimaldatakse regulaarset läbivaatamist, tagamaks eesmärkide kooskõla uusimate teaduslike andmetega. Samuti peame positiivseks seda, et juhitakse tähelepanu vajadusele suurendada märkimisväärselt finantsressursse, et võimaldada vajalikke leevendusmeetmeid arengumaades.

Ent me ei nõustu sellega, et esitatakse nõudmisi seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, olgugi et vaid põhjendustes, eriti väljaütlemise pärast, et see võib olla mudeliks heitkogustega kauplemise arendamisel muudes arenenud riikides ja piirkondades. Seega ei nõustu me majandusel põhineva lähenemisviisiga, mis mõjutab selgelt resolutsiooni eri punkte.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni poolt. Hoolimata sellest, kui sügav ja ulatuslik on praegune finantskriis, mille on põhjustanud dereguleerimine, argpükslikud seadusandjad ja ahned pankurid, ei saa me loobuda jätkamast tegutsemist kliimamuutuse peatamise nimel. Peame vaatlema praegust kriisi võimalusena kulutada vahendeid selleks, et teha suur muudatus oma eluviisides ning edendada uut rohelist kokkulepet kogu kontinendil ja üle maailma. Me ei suuda oma eesmärke saavutada, kui me ei tööta koos USA, Jaapani, Hiina ja Indiaga.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Nõustun kliimamuutuse vastast võitlust käsitleva resolutsiooni mõnede punktidega. Teisest küljest ei saa ma mitut raporti lõiget toetada. Seetõttu otsustasin hääletamisest loobuda ja selles küsimuses mitte hääletada.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Peame kasutama rohelist majandust, et luua kogu Euroopa Liidus töökohti. See peab olema finantskriisi ajal esmatähtis küsimus.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0133/2009 (Tööhõivepoliitika)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) See resolutsioon sisaldab mitmeid asjakohaseid manitsusi. Ent suurem osa sellest, mida resolutsioonis arutatakse, on riikide parlamentide poliitiline vastutusala.

Resolutsiooni ettepanekud toovad kaasa ka vajaduse saada rohkem vahendeid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. See tingib liikmesriikide suuremad maksed Euroopa Liidule. Ja seda ajal, mil liikmesriigid peavad hoidma oma vähenenud majandusressursse enda sotsiaal- ja tööhõivepoliitika jaoks. Me ei usu, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kõige tõhusam viis toetada töökoha kaotanud inimesi. Liikmesriigid suudavad selles valdkonnas paremini edukat poliitikat teha. Lisaks kulutavad kõik liikmesriigid stiimulipakettidele sama suuri summasid nagu nende kogupanus ELi eelarvesse.

Hääletasime selle resolutsiooni vastu eelkõige Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud sätte pärast.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin tööhõivepoliitika suuniseid käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu. Arvestades, et üleilmne finants- ja majanduskriis nõuab Euroopa Liidu otsustavat ja kooskõlastatud reageerimist, et hoida ära töökohtade kadumist, toetada eurooplaste piisavat sissetulekut, vältida majanduslangust ning muuta praegused majandus- ja tööhõiveprobleemid võimalusteks, ei ole euroametnike juhtimisel võetud meetmed minu arvates kindlasti piisavad, et võtta praeguse kriisi raskus enda kanda, eriti nii tundlikus sektoris nagu tööhõive.

– Raport: Elisa Ferreira (A6-0063/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Majanduse taastamiskava elluviimise algatus on reaktsioon praegusele tõsisele majanduslangusele. Taastamiskava esmatähtis eesmärk peab olema stimuleerida Euroopa Liidu majandust ja konkurentsivõimet ning hoida ära tööpuuduse suurenemine. Parlamendiliikmed nõuavad, et kogu finantsabi oleks õigeaegne, sihipärane ja ajutine. Praegust erandlikku olukorda tuleb vaadelda laiemalt koos kindla kohustusega taastada tavapärane eelarvedistsipliin kohe, kui majandus elavneb.

Lisaks peab taastamiskava siht olema õiglane rahvusvaheline kokkulepe, mis võimaldaks suuri investeeringuid rahastada, aidates vaesematel riikidel vaesusest pääseda, ega võimendaks üleilmset soojenemist.

Liikmesriikidevahelises kooskõlastatud tegevuses peab keskenduma krediiditurgude ebakindluse vähendamisele ja nende toimimise hõlbustamisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata mõningatest positiivsetest ja õigeaegsetest vastuvõetud ettepanekutest, mida me toetasime, eriti seoses maksuparadiisidega, lükati enamik meie fraktsiooni ettepanekuid kahjuks tagasi ning raporti põhisuund on jätkata neoliberaalset poliitikat ja pakkuda valimiskampaania eel valijatele üksikuid peibutisi.

Osas meie tagasilükatud ettepanekutes kutsuti üles suurendama märkimisväärselt finantsressursse ja kasutama kiiremini vahendeid, mille eesmärk on toetada tööhõivet, samuti suunata toetusprogrammid, sealhulgas programmid, millega tagatakse inimväärsed elutingimused ja ühtne juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, uuesti kõige haavatavamatele rühmadele. Samuti on mul kahju, et lükati tagasi ettepanekud, mille kohaselt peeti taastamiskava summat (1,5% ELi SKTst) praeguse kriisi edukaks ületamiseks ebapiisavaks, arvestades, et Euroopa Liit jääb näiteks Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast kaugele maha. Lisaks avaldan kahetsust, et lükati tagasi meie kriitika komisjoni suhtes selle pärast, et ta sidus taastamiskava neoliberaalsete „struktuurireformide” laiendamisega ja range kinnipidamisega stabiilsuse ja kasvu paktist, samal ajal kui oli vaja neist loobuda ja suunda muuta.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Võin oma kolleegi Elisa Ferreirat tema Euroopa majanduse taastamiskava käsitleva raporti puhul ainult õnnitleda. Ma toetan Poul Rasmusseni mõtteavaldust, et me ei ole veel piisavalt teinud. Pankade raskustest väljaaitamine oli vajalik, aga mitte piisav samm. Peame võtma meetmeid ka tööturu probleemide lahendamiseks. Tuleb toetada tööajaga seotud meetmeid ja kui on vaja tööaega lühendada, siis peaksime kutsuma üles hoidma töötajaid tööl sama kaua kui varem ja kasutama seda aega koolituseks, et oskusi parandada.

Tõeline kriis ei ole rämpslaenude hüpoteegiturul, vaid pigem aina esoteerilisemal ja fantaasiarikkamal mulli lõhkemise järgsel tuletisinstrumentide turul, mis tuleb kontrolli alla saada. Seetõttu avaldan heameelt otsuste üle kontrollida maksuparadiise ja kehtestada kogu Euroopa Liitu hõlmav finantstehingute maks, et saada üle kriisi halvimatest tagajärgedest, vähendada spekuleerimist ja koguda vahendeid, mille abil suudaksime püsida aastatuhande arengueesmärkide täitmise kursil.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Täna vastu võetud raportis Euroopa majanduse taastamiskava kohta toetatakse Euroopa Komisjoni väljapakutud meetmeid, mille eesmärk on stimuleerida Euroopa majandust.

Viimaste nädalate andmed ei tekita optimismi. Hinnangute kohaselt püsib majanduskasv Euroopas 2009. aastal negatiivsena. Kogu ELis kasvab ka tööpuudus. See on kõige tõsisem majanduslangus, mis on Euroopa Ühendust mõjutanud, ning esimene langus pärast ühisraha kasutuselevõtmist.

Seetõttu on vaja kindlaid meetmeid, mis aitavad töökohti luua ja majandusolukorda tõsiselt parandada. Võtmeküsimus on muidugi finantssüsteemi nii-öelda tervendamine, et ettevõtetel ja kodanikel oleks võimalik krediiti saada. See on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes on kindlasti Euroopa majanduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis hakata taas kiiresti ja tõhusalt krediiti andma. Kriisiga võitlemiseks mõeldud abi ei pea suunama vaid valitud sektorite päästmisele. Selline abi on vältimatu, aga selles peaks pidevalt arvestama ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Lisaks ei tohi kriisi kasutada võimalusena kehtestada uusi ja liiga koormavaid õigusakte.

Loodan, et peagi näeme Euroopa majanduse taastamiskava tulemusi majanduse elavnemise esimeste märkidena.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Erakorralised olukorrad nõuavad erakorralisi vahendeid.

Majanduse olukord on nii palju halvenenud, et see õigustab liikmesriikide kooskõlastatud meetmeid, millega püütakse majandustegevust taasalustada. Siiski on vaja arvestada mitmeid tegureid. Erakorraline olukord, milles me oleme, ei sea majanduse põhireegleid kahtluse alla. Täna võetud laen tähendab homset võlga, mille liikmesriigid peavad tulevikus tagasi maksma. Puudujäägid võivad olla vajalikud, aga selle eest tuleb maksta kõrget hinda. Me peame seda teadma. Juba kõneldakse sellest, et lähiajal on riigi rahanduse vee peal hoidmiseks vaja maksutõusu.

Teiseks ei ole taastamiskavades esitatud kulukohustused kaugeltki võrdse väärtusega. Tootmisseadmete ajakohastamisse või teadusuuringutesse investeerimise kulud on tegevuskuludele minevast rahast väga erineva väärtusega. Seetõttu oleks hea, kui liikmesriigid leiaksid parimate valikute tegemiseks endile sobivad vahendid.

Lõpetuseks – et sõnadel on jõud, siis öelgem selgelt välja, et taastamiskava ei ole tegelikult Euroopa kava, vaid eri liikmesriikide poolt riigi tasandil võetud meetmete kooskõlastamine. Kas me peame tegema rohkem? Seda tasub küsida, aga ühise Euroopa Liidu taastamiskava koostamine eeldaks Euroopa poliitika ja ressursside põhjalikku läbivaatamist.

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa majanduse taastamiskava on eriti tähtis oma kahe põhielemendi tõttu: esiteks lühiajalised eelarvelisi stiimuleid puudutavad meetmed, mille eesmärk on suurendada nõudlust, kaitsta töökohti ja taastada tarbijate usaldus, ning teiseks arukad investeeringud majanduskasvu toetamiseks.

Euroopa Liidu peamine ülesanne on kaitsta oma kodanikke finantskriisi kahjulike mõjude eest. Rumeenia puhul on näha, et need meetmed on tõhusad – eriti VKEde jaoks –, sest menetlused lihtsustuvad ja kiirenevad ning tehakse ettemakseid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest ja maaelu arengu fondidest.

Raportile antud poolthääl tähendab ka seda, et Euroopa Sotsiaalfondist tuleb rahastada meetmeid, millega edendatakse tööhõivet, eriti kõige haavatavamate elanikkonnarühmade heaks. Tuleb luua ka raamtingimused ettevõtlussektorile avalduva mõju leevendamiseks, sest sellel sektoril on majanduse elavdamisel võtmeroll, see aitab oluliselt kaasa töökohtade loomisele ja tekitab seega nõudlust siseturul.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin proua Ferreira raporti poolt kindlas usus, et see aitab saada üle raskest majandusperioodist, mis Euroopas praegu, pärast viimase kümne aasta neoliberaalset poliitikat valitseb.

Rikkad Euroopa riigid peavad näitama üles solidaarsust Ida-Euroopaga ja selle piirkonna riikidele antavaid abivahendeid tuleb suurendada. Meie, Euroopa sotsiaaldemokraatide arvates tuleb tegutseda, et kaotada erinevused rohkem arenenud riikide ja arengumaade vahel, seda enam, et arengumaade majandus on tihedalt seotud lääne pangandusasutustega. Seetõttu vajame kava kõigi liikmesriikide majanduse koordineerimiseks.

Me toetame nende meetmete kehtestamist, millega võideldakse maksuvaba finantstegevuse vastu, mis võimaldab väga suure tulu teenijatel viia oma äritegevus üle maksuparadiisidesse ja jätta maksud maksmata, samal ajal kui suurem osa Euroopa Liidu kodanikke maksab makse ja kaotab töökohti. Arvud tekitavad ärevust: 2009. aasta lõpuks prognoositakse kogu Euroopas töötute arvu jõudmist 25 miljonini (Rumeenias 500 000). Maksuparadiiside likvideerimine kaotab tööpuuduse.

Peame edendama ja toetama Euroopa solidaarsust vanade ja uute liikmesriikide vahel ning see muudab asjassepuutuva muudatusettepaneku hääletamise Euroopa Parlamendile proovikiviks.

  John Purvis (PPE-DE), kirjalikult. − Majandusolukord Euroopas ja mujal on tõsisem kui eales varem ning on täiesti õige, et Euroopa Liit ja liikmesriigid teevad kõik mis nende võimuses, et surutisele järgnevat krahhi ära hoida, ning kui valitsuse meetmed suudavad tõesti majandustegevust käivitada, siis tuleb neid võimaldada.

See raport ei ole täiuslik ja me ei saa selles kõigega nõustuda, aga seal korratakse põhipunkte, et langus ei ole ettekääne protektsionismile, ülemäärastele võlgadele ja konkurentsieeskirjade kaotamisele. Oleme seisnud vastu vasakpoolsete püüdlustele teha oma muudatusettepanekutega mõistlikust raportist meile üle jõu käivate ülesannete loetelu või rünnaku kapitalismi ja finantssüsteemi vastu üldiselt.

Praegu on meie kõigi jaoks oluline käärida käised üles ja panna majandus taas toimima. Raportis kinnitatakse, et Euroopa vaba turg ja eraisikud ja ettevõtted on ülesehitamisel väga olulised, ning seepärast toetavad Briti konservatiivid seda.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Elisa Ferreira raportis Euroopa majanduse taastamiskava kohta on positiivsetest punktidest hoolimata samad probleemid nagu kavas endas. Selles kujutatakse olukorda, ilma et oleks väljendatud tegelikku arusaamist praeguse kriisi põhjustest; selles loetletakse algatusi, mida on vaja ettevõtjate usalduse taastamiseks, ilma et siiani oleks tehtud kindlaks ühtegi tõendit selle mõju kohta; ning see ei paku eriti midagi Euroopa liikuvuse seisukohast. Seetõttu tuleks lisada, et kui see raport sisaldab vähe konkreetseid lahendusi, siis on selle põhjuseks Euroopa Parlamendi suutmatus lahendusi leida. Sama võib öelda Euroopa Komisjoni kohta.

Vaid 15% selle kava kohastest eelarvevahenditest hallatakse ühenduse tasandil. Vastus tuleb seetõttu leida tõepoolest Euroopa tasandil, aga eelkõige peab selleks liikmesriikidel olema poliitiline tahe kooskõlastada praegust majandusolukorda puudutavaid meetmeid. Tõuge selleks peaks tulema liikmesriikidelt, kui üldse, arvestades, et praegused märgid Euroopa poliitilise tahte puudumisest on murettekitavad. Piisab, kui vaadata näiteks vasturääkivaid seisukohti, mida Saksamaa või Austria sotsiaaldemokraadid esitavad siin Euroopa Parlamendis ja oma riigi valitsust esindades.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Olen nõus osa punktidega proua Ferreira raportis Euroopa majanduse taastamiskava kohta, aga ma ei nõustu sellega täielikult. Seetõttu otsustasin hääletamisest loobuda ja kolleegi raportit mitte hääletada.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Sellest kriisist tulenev põhiprobleem on tööpuuduse kasv ja seda olukorda saab muuta vaid suurema investeerimisega.

Investeeringute suurendamiseks vajame kättesaadavat ja odavat krediiti, aga kõik märgid näitavad, et praegu on krediiti napilt ja see on palju kallim kõige kehvemas olukorras riikide jaoks nagu Portugal.

Need riigid on silmitsi suuremate finantsraskustega, mistõttu ma toetan kindlalt võimalust, et euroalal oleks üks Euroopa avaliku sektori võlakirjade keskne emitent. See stsenaarium on kõige rohkem kooskõlas euro pikaajalise jätkusuutlikkusega.

Praeguses olukorras on väga tähtis pakkuda Euroopa krediidituru elavdamiseks peredele ja elujõulistele ettevõtetele vastutustundlikke laene.

Pankadele ja ettevõtetele antav finantsabi peab olema ka sihipärane, ajutine, läbipaistev, õige kulu-tulu suhtega ja rangelt kontrollitud.

Kaalul võib olla Euroopa projekti ühtsus ja solidaarsus ning seetõttu peame tegutsema kooskõlastatult ja austama siseturu eeskirju, lubamata protektsionismi.

Toetan raportit Euroopa majanduse taastamiskava kohta, mille esitas kolleeg Elisa Ferreira, sest nõustun selle lähenemisviisi üldjoontega.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − See raport täiendab Euroopa Komisjoni taastamiskava, millega püütakse elavdada ELi majandust. EPLP võib toetada raportööri ideede põhisõnumit ja usub, et mitmed nimetatud teemad on tegelikuks taastumiseks väga tähtsad.

Komisjoni reaktsioon majanduskriisile on leigenenud ja Euroopa Parlament usub, et taastumiseks on vaja palju tõhusamaid vahendeid. Tegelikult võib keskkonnahoidlik lähenemisviis tuua kaasa rohkem uuendusi, anda tõuke tootlikkuse kasvuks ja avaldada samal ajal keskkonnale positiivset mõju. Siiski tuleb hoolitseda selle eest, et mitte kahjustada teatud tööstussektoreid ega vähendada üldiseid majandusvõimalusi, ning seetõttu on väga oluline võtta arvesse sihipärast lähenemisviisi. Samuti on süsteemsete ohtude eest kaitsmiseks väga tähtis de Larosière’i eksperdirühma raportis esitatud uus lähenemisviis finantsjärelevalvele.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on seisukohal, et see, mida me praegu kogeme, on kolme omavahel seotud kriisi kulminatsioon: need on majanduskriis, keskkonnakriis ja sotsiaalkriis. Seetõttu on fraktsioon Verts/ALE vastu nii-öelda Euroopa taastamiskava edendamisele, arvestades kohe algavat kevadist Euroopa tippkohtumist, mille ainus ülesanne on vana laissez-faire’i mudel tagasi ellu kutsuda.

Sellesse mudelisse tohutute summade pumpamine hõlmab tõsist keskkonna- ja sotsiaalkriisi süvendamise ohtu. Pelgalt nõudluse suurendamine selleks, et taastada tootmine, avaldab vastupidist mõju. Just seda pakutakse välja Ferreira raportis, mistõttu ma hääletasin selle vastu.

Majanduse taastamiskavas tuleb võimaldada uusi rahastamisvahendeid ning suurendada samas reguleerimise teel stabiilsust ja süsteemi usaldusväärsust. Tuleb kaotada ajend lühiajalise kasumi teenimiseks teatud soodustuste abil ning asendada see riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde käsitlevate eeskirjadega. Läbipaistvus, avatud raamatupidamine ja järelevalve peavad muutma maksuparadiisid võimatuks. Kui ülesandeid on täpselt kirjeldatud, võivad pangad hakata taas teenima reaalmajanduse huve ja Euroopa Keskpank võib sealjuures tegutseda järelevalvajana.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Finantskriis on üleilmastumise esimene proovikivi. Ahnusest tingitud ja nüüd hirmust kantud kriis peaks panema meid mõtlema oma põhiväärtustele ja sellele, millises ühiskonnas me tahaksime elada. Praegu ei ole aeg kitsarinnaliseks natsionalismiks, vaid tugev Euroopa on tähtsam kui kunagi varem. Vajadus kooskõlastatud lähenemisviisi järele mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas muudab ka Londonis toimuva G20 kohtumise nii tähtsaks.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Ferreira raporti poolt, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles pakkuma välja tugevaid ja selgeid suuniseid, mis tagaksid parema kooskõlastamise kõigi liikmesriikide vahel, nii et ränga majanduskriisiga suudetaks toime tulla ja kaitstaks võimalikult palju töökohti. Soovitan tungivalt komisjonil algatada võimalikult kiiresti asjakohaseid menetlusi.

Selle raporti kaudu palub Euroopa Parlament kevadisel Euroopa Ülemkogul anda tugev poliitiline tõuge ja koostada kava kõigiks õigusloomealgatusteks ning tagada koos parlamendiga nende kiire vastuvõtmine.

Raportis rõhutatakse, et kriisil on paljude uute liikmesriikide jaoks ülimalt negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, mis tekitavad arvestatava ohu ebastabiilsuse ja vaesuse suurenemiseks. Selle mõju ülekandumine võib kahjustada eurot ja euroala majandust. Kutsume üles järgima ühenduse tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi, pidades silmas ühenduse solidaarsust ja kollektiivse vastutuse võtmist selles valdkonnas. Samuti kutsume komisjoni üles vaatama läbi ja konsolideerima kõik õigusaktid, mille eesmärk on muuta asjaomased liikmesriigid stabiilseks, sealhulgas stabiliseerima vahetuskursi, et saaks rakendada turvalisussätteid ning kiireks ja tõhusaks reageerimiseks mõeldud meetmepakette.

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Olen väga hoolikalt kuulanud raportööride ja fraktsioonide esimeeste sõnavõtte, sealhulgas seda, kuidas Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees andis Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonile hoobi seoses nende hääletamisega muudatusettepaneku 92 üle. Me tõepoolest ei nõustu selle muudatusettepaneku tagamõttega ja koos oma fraktsiooni kolleegidega hääletasin ma kindlalt selle vastu. Kindlasti ei saa sihiks olla lühiajalised meetmed, mis nõrgestavad pikaajalisi eesmärke.

Seepärast ei ole mõistlik sundida liikmesriike tegema eelarvega seotud pingutusi, arvestamata seda, kui palju nad süüdi on – see on tähtis tegur, mis aitab kindlaks teha, millises ulatuses võib puudujääki tekitavaid kulutusi õigustada. Minu fraktsioonil oli õigus, kui ta jäi kindlaks seisukohale, mis on samasugune nagu komisjoni oma – nimelt et peaksime mõtlema ka tulevastele põlvkondadele. Seetõttu on eelarvestiimulite muutmine liikmesriikide süü astme järgi õigustatud. Nii ei ole õige ega põhjendatud nõuda ühtset panust 1,5% SKTst.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa majanduse taastamiskava laotab kapitalistliku kriisi koorma töötajate õlgadele, toetab ELi üldisemaid eesmärke ning kaitseb rahavõimu kasumeid ja ühishuve.

Kindlustatuse, töötajate õiguste ning lihtrahva tulu ja elustandardi pihta suunatud rünnaku eesmärk on see, et Euroopa Liit saaks kinnitada üleeuroopalistele monopolidele, et nad on rahvusvahelise konkurentsiga võrreldes „eelisseisus, kui majandus taastub”.

Euroopa Liit ja valitsused üritavad piitsa ja präänikuga saavutada lihtrahva nõusolekut, et teha väikseima vastupanuga Lissaboni strateegias sätestatud kapitalistlikud ümberkorraldused: tööhõive vähendamine ja tööpuudus, pensioniea tõstmine ning ulatuslikud palga-, pensioni- ja sotsiaalhüvitiste kärped.

Lisaks kinnitavad tippkohtumistel tehtud otsused ja vaid liikmesriikide poolt rahastatavad meetmed imperialistliku varjatud konflikti süvenemist, mis toob kaasa poliitika põhimõttel „igaüks enda eest”.

Töötajatel on vaid üks valik: vastupanu, allumatus ja vasturünnak koos Kreeka kommunistliku parteiga, ühesuunalise Euroopa poliitika ja seda toetavate jõudude hukkamõistmine, lihtrahva liikumise ümberkorraldamine ning võitlus lihtrahva võimu ja majanduse eest.

– Raport: Evgeni Kirilov (A6-0075/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, mina hääletasin raporti poolt. Läbipaistvus ei ole pelgalt sümbol, vaid põhimõte, millel peaksid põhinema kõik institutsioonide menetlused. Kodanikele ja teistele valimisõigusega isikutele tuleb tagada võimalikult suur juurdepääs Euroopa institutsioonide dokumentidele, et nad saaksid tõhusalt osaleda poliitika kujundamises ja lasta avalik-õiguslikel asutustel oma tegevusest aru anda. Sel põhjusel võtsin varem jõuliselt sõna selle poolt, et avaldada kohalviibinud parlamendiliikmete nimekirjad.

Hoolimata Euroopa institutsioonide liikumisest avatuse ja läbipaistvuse poole, ei saa olukorda kirjeldada just täiuslikuna ning määruse (EMÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa institutsioonide dokumentidele) uuestisõnastamist tuleks vaadelda veel ühe püüdena tagada halduskeskkond, kus teabe kättesaadavus ja lihtne juurdepääs sellele on pigem reegel kui erand.

Lõpetuseks sooviksin osutada hiljutistele suurtele saavutustele: Euroopa Parlament kasutab nüüd ei rohkem ega vähem kui 23 ametlikku keelt ja Euroopa Ühenduse dokumendid on kõigis neis kättesaadavad. See on näide demokraatia tagamisest.

  Jean Marie Beaupuy (ALDE), kirjalikult. – (FR) Seda algatusraportit tuleks vaadelda õigusloomega seotud arutelu seisukohast, mida peetakse praegu selleks, et muuta struktuurifondidega seotud määrusi, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi määrust (Angelakase raport) ja Euroopa Sotsiaalfondi määrust (Jönsi raport).

Üritades jõuda esimesel lugemisel kokkuleppele ja reageerida kiirelt sellele kriisile, mis mõjutab otseselt Euroopa rahvast, on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon otsustanud õigusakti ettepanekuid mitte muuta. Järjepidevuse huvides on sellel hääletusel järgitud sama lähenemisviisi.

Ma jagan koos kolleegidega demokraatlikust liikumisest (Mouvement Démocrate) muresid, mis on seotud võitlusega kliimamuutuse vastu. See teema tuleb kinnitada 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika prioriteedina.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ärge lootke, et kiidame sisutut Euroopa majanduse taastamiskava, mida suuremas osas rahastab iga liikmesriik ise („Euroopa solidaarsus” oma parimal kujul…) ja milles ei seata kahtluse alla neoliberaalset poliitikat, mis on valdava osa rahva töö- ja elutingimuste halvenemise peamine põhjus.

Pole üllatus, et selle tulemusel lükkas Euroopa Parlamendi enamus tagasi meie ettepanekud, milles:

– mõisteti hukka asjaolu, et sel ajal, kui sotsiaal-majanduslik kriis Euroopa Liidus halveneb, on ühenduse 2009. aasta eelarve oma „kõigi aegade madalaimal tasemel”;

– nõuti struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi suurendamist;

– rõhutati, et „täiendavad ettemaksed” neist fondidest tooksid kaasa väiksema ühendusepoolse rahastamise paaril järgmisel aastal;

– kritiseeriti nende fondide alarakendamist, eelkõige Euroopa Liidu halvenevate sotsiaal-majanduslike olude taustal;

– nõuti, et neid fonde käsitataks kulueesmärgina, ja tehti ettepanek suurendada ühenduse kaasrahastamise määra ja kaotada nende fondidega seotud N+2 ja N+3 eeskirjad;

– nõuti, et neid fonde kasutataks tõhusalt tegeliku lähenemise edendamise eesmärgil ja et lõpetataks seega nende jätkuv kasutamine Lissaboni strateegia neoliberaalsete eesmärkide hüvanguks;

– nõuti võitlust ettevõtete ümberpaigutumise vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan seda raportit, milles soovitatakse struktuurifondide rakendamiseks kiiremaid ja paindlikumaid makseid. Raport tagab struktuurifondide laialdase kasutamise, et kindlustada ja luua rohkem töökohti. Avaldan heameelt selle raporti üle, milles kutsutakse üles projekte varasemas etapis rahastama ja vähendama pangalaenude vajadust.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Kirilovi raporti „Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse” vastu. Tegelikult on väga tähtis mõista, et ELi ühtekuuluvuspoliitika osatähtsus Euroopa majanduse taastamiskavas on suur ning see on ühenduse suurim reaalmajanduse investeeringute allikas, mis tagab sihipärase abi, et rahuldada esmatähtsaid vajadusi ja tegelda nii avaliku kui ka erasektori potentsiaalselt kasvavate valdkondadega. Ent see peaks panema meid mõtlema varem tehtud vigadele, mis on selle tõsise majandusolukorra põhjustanud. Selles sektoris on vaja ka rangeid õigusnorme, vastasel korral võime järgmistes majandustsüklites samu vigu korrata.