Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitas komisjonile majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Pervenche Berès ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kehtestamise kohta (O-0018/2009).

  Pervenche Berès, esitaja. − (FR) Härra juhataja, ma võtan sõna majandus- ja rahanduskomisjoni nimel. Proua volinik, Euroopa Parlament on meie raportööri Jean­Paul Gauzèsi eestvedamisel püüdnud igati tagada ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) projekti elluviimiseks vajalike õiguslike meetmete kehtestamise.

Seoses täiendava õigusakti – makseteenuste direktiivi – koostamisega esitasime endale mõned küsimused. Nüüd mõistame, et need küsimused olid ilmselt põhjendatud.

Praegu, kui see projekt on algamas, valmistavad meile mõned asjad muret, sest meile ei ole jäänud muljet, et süsteemi kasutuselevõtu määr, mis ei ole kuidagi seotud kriisist tulenevate probleemidega, nagu mulle näib, ei ole selline, nagu oleks pidanud olema.

Tõsiasi on see, et projekt, mis on saanud asjaomase sektori ja seadusandja suure toetuse, kuid mis peab eelkõige pakkuma uudset maksevahendit, mis sobib meie ühisraha euro olukorraga, ei pruugi saavutada tõhusaks toimimiseks vajalikku kriitilist massi.

Meile valmistab eriti muret, et tõrkeid esineb SEPA otsekorraldusskeemi käivitamisel, mis on kahtlemata selle projekti üks ainulaadsemaid tahke.

Meile tundub, et komisjoni vastutusala silmas pidades tuleb esitada kaks küsimust. Esiteks: kuidas kavatseb komisjon edendada ja toetada SEPA maksevahenditele üleminekut? Ajakava pandi paika ja on ilmselge, et selles ei võeta arvesse praktilisi asjaolusid. Teiseks: kas komisjon on arvamusel, et SEPA vahenditele üle minevate tehingute kriitiline mass on 2010. aastaks saavutatav ja kui mitte, siis mida tuleks selle saavutamiseks teha?

Kui me selle õigusakti vastu võtsime, ei leppinud me kokku SEPA vahenditele ülemineku selges ja siduvas lõpptähtajas. Meie arvates on kahtlemata käes aeg seda teha. Me mõistame, et mõningad küsimused liikmesriikide süsteemide vastavusest SEPA süsteemile ja lõpliku ülemineku tähendusest jäävad lahtiseks, kuid me oleme seisukohal, et just komisjon peab pangandust toetama veel vastuseta küsimustele lahenduste otsimisel.

Järgmine küsimus puudutab vahendustasusid – seda küsimust on ilmselgelt eiratud või see on unarusse jäetud, kuigi mitmete asjaosaliste jaoks on see SEPA projekti edu jaoks vaieldamatult keskse tähtsusega. Sellest vaatenurgast tundub vahel, et osa pädevaid asutusi, olgu tegemist pangandussektori asutuste, siseturu ja teenuste peadirektoraadi või konkurentsi peadirektoraadiga, ei taha eriti vastutust võtta.

Võib-olla on seadusandja kohustus nende asjaosalistega rääkida ja neilt teatud vastutustunnet nõuda. Me leiame, et praeguses etapis ei saa seada järjepidevat õigusakti küsimuse alla, ilma et toetaksime turuosalisi alternatiivse süsteemi väljatöötamise püüdlustes. See on just seesama probleem, mida me täheldame vahendustasude puhul.

Konkurentsi peadirektoraat on mõnel juhul viidanud, et peab seda õigusakti konkurentsieeskirjadega vastuolus olevaks, kuid samas arvab peadirektoraat ka, et tööstus peab ise alternatiivse lahenduse leidma. Tõsiasi on see, et liikmesriikide tasandil olemas olevaid alternatiivseid lahendusi ei ole konkurentsi peadirektoraat järele proovinud. Seetõttu ei ole mitte kuidagi võimalik teada, kas konkurentsi peadirektoraat võiks neid toetada või kas mõned lahendused sobiksid meie ees olevate probleemide kõrvaldamiseks.

Näiteks kujutage ette, et vahendustasu süsteemi rahastamine põhineks õigusaktidega kehtestatud karistustel, s.t tehtud vigadel. Praktikas tähendaks see väga sageli seda, et kõige haavatavamas olukorras inimesed peavad maksma, ja see ei näi mulle mõistlik ega ka sotsiaalselt õiglane.

Seetõttu kutsun komisjoni üles võtma meetmeid kahes olulises küsimuses: määrama kindlaks ülemineku lõpptähtaja ja aitama välja töötada alternatiivse süsteemi või muu süsteemi, mis on vahendamise puhul asutamislepingu eeskirjade seisukohast vastuvõetav.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, kui tohib, siis avaldaksin kõigepealt volinik McCreevy nimel kahetsust, et ta ei saa arutelust osa võtta.

See on tõepoolest pikk küsimus, kuid usun, et nii selles küsimuses kui ka SEPA elluviimist käsitleva resolutsiooni projektis on need olulised teemad, mis ootavad SEPA edukuse eesmärgil lahendamist, õigesti määratletud.

Esimeses küsimuses uuritakse, kuidas kavatseb komisjon edendada ja soodustada SEPA vahenditele üleminekut.

SEPA on eelkõige turukeskne projekt, kuid arvestades sellest tulenevat märkimisväärset kasu majandusele laiemalt, on komisjon püüdnud julgustada üleminekut SEPA vahenditele, näiteks aidates oma eduaruande kaudu suurendada SEPA poliitilist tähtsust ja soodustades ametiasutuste varajast üleminekut. Samuti on komisjon ise püüdnud SEPAle varakult üle minna. Nagu eelmisel nädalal komisjoni ettepanekus „Euroopa majanduse elavdamine” teatavaks tehti, oleme lisaks tulnud välja ettepanekutega, mille eesmärk on tagada SEPA maksimaalne kasutegur.

Teises küsimuses uuritakse, kas 2010. aasta lõpuks on kriitiline mass makseid üle viidud. Ilmselgelt toetame kiiret üleviimist, et hoida üleviimisaegseid lisakulusid võimalikult väiksena. Kuigi SEPA kreeditkorraldus on edukalt käivitatud, on vaid vähem kui 2% maksetest üle viidud. Lisaks võetakse SEPA otsekorraldusskeem kasutusele alles hiljem sel aastal. Seega on praegune üleviimise tempo liiga aeglane, et saavutada 2010. aastaks kriitilist massi.

Kolmas küsimus puudutas selge ja siduva lõpptähtaja vajadust. Meie arvates on lõpptähtaja kindlaksmääramine väga kasulik ja otse loomulikult ei tundu 2012. aasta olevat mõistlik tähtaeg. Paljudes liikmesriikides on see aga endiselt väga tundlik teema. Seetõttu pooldame selle küsimuse uurimiseks kindla tegevuskava sisseseadmist, et koguda teavet, milline on lõpptähtaja mõju eri huvirühmadele, ja alustada nendega sisulist arutelu.

See võib sillutada teed mõningase poliitilise heakskiidu saavutamisele ja vajaduse korral võimalikule õigusakti ettepanekule näiteks aasta lõpus.

Neljandas küsimuses soovitakse teada, kuidas suurendada SEPA otsekorraldusskeemi õiguskindlust, eelkõige mitmepoolse vahendustasu ja kehtivate otsekorralduslepingute osas.

Meil on vaja leida ajutine ärimudel, et tagada õigusselgus ja saavutada SEPA otsekorraldusskeemi edukas käikuandmine. Sel põhjusel toetab komisjon täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu püüdeid leida ajutine lahendus piiriüleseid makseid käsitleva määruse läbivaatamisel.

Komisjon toetab SEPA süsteemile ülemineku raames ka kehtivate riigisiseste otsekorralduslepingute õigusliku kehtivuse jätkumist. Kuid see on õiguslik küsimus, mille peavad lahendama riiklikud asutused näiteks makseteenuste direktiivi rakendamiseks ette nähtud võimalust kasutades.

Viies küsimus on seotud sellega, kuidas komisjon lahendab mitmepoolse vahendustasu küsimuse kaardimaksete osas.

See töö seisneb põhiliselt selles, et komisjon hindab konkurentsieeskirjade alusel kaht peamist rahvusvahelist kaardisüsteemi, MasterCardi ja Visat.

19. detsembril 2007. aastal otsustas komisjon, et MasterCardi mitmepoolne vahendustasu MasterCardi või Maestro deebet- või tarbijakrediitkaartidega tehtavatelt piiriülestelt kaardimaksetelt ei ole kooskõlas konkurentsieeskirjadega. MasterCard on esitanud komisjoni otsuse peale kaebuse.

2008. aasta märtsis algatas komisjon menetluse, et teha kindlaks, kas Visa Europe’i mitmepoolsed vahendustasud on asutamislepingu artikliga 81 vastuolus. Vaidlused Visaga on samuti pooleli.

Komisjon püüab säilitada võrdsed võimalused MasterCardile ja Visa Europe’ile, aga ka teistele maksekaardisüsteemidele, mis võivad tulevikus turule tulla.

Oma eelviimases küsimuses tahate teada, kas komisjon peaks pakkuma välja konkreetse lahenduse mitmepoolse vahendustasuga seotud probleemile. Turumajanduses peab sobiva ärimudeli välja pakkuma asjaomane sektor ise. Mis puutub maksekaartidesse, siis nagu öeldud, on vaidlused MasterCardi ja Visaga käimas. Mis puutub SEPA otsekorraldusskeemi, siis on komisjon valmis aitama tööstusharu sellega, et annab pangandussektoriga peetava järjepideva dialoogi raames kiireid juhiseid ja võtab sealjuures aluseks kõikide asjaomaste turuosaliste panused. Sellised juhised tuleks anda hiljemalt 2009. aasta novembriks.

Teie viimane küsimus puudutab seda, milliseid erimeetmeid kavatseb komisjon välja pakkuda, et tagada asjaolu, et SEPA vahenditele ülemineku tulemuseks ei oleks veelgi kulukam maksesüsteem.

Komisjoni arvates ei tohiks seda juhtuda. Esiteks peaks SEPA toetama konkurentsi ja tõhustama tegevust mastaabisäästu abil ning need mõlemad toovad kaasa surve hindade alanemiseks.

Teiseks peaks SEPA suurendama ka läbipaistvust, mis omakorda piirab ristsubsideerimist ja varjatud hinnakujundust, kuigi pealtnäha võivad mõningad kasutajad käsitada üleminekut varjatud kõrgete hindade kujunduselt läbipaistvale madalate hindade kujundusele hinnatõusuna. Siinkohal on oluline pankade hea teavitustöö.

Kolmandaks jälgib komisjon uuringuid algatades hoolega SEPA mõju klientidele.

Lõpetuseks nõustume murega selle pärast, et tõhusad riigisisesed deebetkaardisüsteemid asendatakse kallimate alternatiividega. Kuid on pakutud lahendusi, mis võiksid kujuneda uueks üleeuroopaliseks deebetkaardisüsteemiks, ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevate asutuste praegused volitused kindlustavad üldise toetuse sellele.

Seetõttu võib kokkuvõttes öelda, et SEPA tulemuseks peaks olema tõhusam maksesüsteem ning et Euroopa Liidu ja riikliku konkurentsipoliitika raames on piisavad kaitsemeetmed olemas.

Sellepärast olen väga rõõmus kõnealuse resolutsiooni üle ja Euroopa Parlamendi tugeva toetuse üle SEPAle.

  Jean-Paul Gauzès, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Härra juhataja, proua volinik, daamid ja härrad, palju on räägitud sellest, mis on saanud makseteenuste direktiivist, millega ma Euroopa Parlamendi raportöörina tegelesin ja mis võeti 2007. aastal esimesel lugemisel vastu.

Selle direktiivi eesmärk oli muu hulgas anda Euroopa Maksenõukokku koondatud pangandusasutustele SEPA elluviimiseks vajalikud õiguslikud vahendid. Seetõttu on vastu võetud Euroopa eeskirjad pangakaartide, kreeditkorralduse ja otsekorralduste kohta.

SEPA on euromakseteenuste terviklik turg, kus piiriülestel ja riigisisestel maksetel ei ole mingisugust erinevust. Sellisel süsteemil on eeliseid nii pangandussektori kui ka tarbijate jaoks.

Nagu ütlesite, on komisjon võtnud kohustuse tagada, et üleminek SEPA vahenditele ei päädiks kallima maksesüsteemiga Euroopa Liidu kodanike jaoks.

Pärast selle raporti vastuvõtmist on üleminek SEPAle toimunud väga aeglaselt, liigagi aeglaselt. 1. oktoobril 2008 sooritati vaid 1,7% tehingutest SEPA kreeditkorralduse vahendusel.

Sel põhjusel hakkame täna heaks kiitma Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles kutsutakse komisjoni üles seadma SEPA teenustele üleminekuks lõpptähtaja. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2012 ja pärast seda tuleks kõikide euromaksete tegemisel kasutada SEPA standardeid.

Enne üleminekut on aga vaja leida lahendus ühele tundlikule probleemile, mis puudutab mitmepoolseid vahendustasusid. Neid tasusid ei tuleks kaotada. Makseteenuste näol on tegemist äritegevusega. On põhjendatud, et asjaosaliste kulud saavad kaetud ja nende tegevus on tasuv.

Teisalt tuleks vältida läbipaistmatust või meelevaldsust. Seetõttu on asjakohane, et komisjon kehtestab nende vahendustasude kohaldamist käsitlevad suunised.

Suurema õiguskindluse huvides peavad need suunised olema teada enne SEPA otsekorraldusskeemi käikuandmist. Ilma sellise õiguskindluseta ei pruugi mitmete riikide pangad otsekorraldussüsteemi kasutusele võtta ja see omakorda peataks SEPA elluviimise.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on esitanud homsele hääletusele väga sarnase sisuga muudatusettepanekud. Ilmselgelt loodame, et neid muudatusettepanekuid kaalutakse.

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – (LT) Praegusel keerulisel ajal on väga tähtis leida võimalikke majanduskasvu allikaid. Euroopa finantsturu kujundamine on just selline Euroopa majanduse potentsiaalse kasvu allikas. Praegusel juhul räägime maksete turust ja on kahetsusväärne, et meie tehtud otsuseid viiakse üsna aeglaselt ellu. Peamise põhjusena tuuakse tavaliselt välja pankade tehnilised võimalused, sest tegemist on peaasjalikult tehniliste lahendustega, kuid sooviksin märkida, et pankade tehnoloogiline ajakohastamine on pangandussektori ja pankade endi huvides ning selle kaudu saavad nad ajakohastada turgu ja oma maksesüsteeme ning suurendada kasumit. Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid viiksid ühtse euromaksete piirkonna programmi ellu suurema otsusekindlusega.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, me teame, et ühtne euromaksete piirkond on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tõeline proovikivi. Need ettevõtted on viimasel ajal krediitkaardisüsteemi kallal väga aktiivselt tööd teinud ning nendest süsteemidest tulenevad hinnad ja kulud erinevad suuresti. Ma arvan, et antud juhul on vajaka läbipaistvusest.

Just kriisi ajal peame andma ettevõtetele asjakohast toetust. Ettevõtete krediidivõimet peab olema võimalik parandada kulude vähendamise kaudu, sest siis on neil loomulikult võimalik taas krediiti saada. Ma arvan, et SEPA oleks siinkohal hea abivahend. SEPA tuleks ellu viia võimalikult kiiresti, nii et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid odavalt ja tõhusalt töötada ning sama kehtiks ka väikeste ja suurte ettevõtete vaheliste tehingute kohta.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, tahaksin tänada majandus- ja rahanduskomisjoni ja selle esimeest Pervenche Berèsi käesoleva arutelu eest. Komisjon rõõmustab Euroopa Parlamendi toetuse üle SEPAle, mis ei ole mitte üksnes eneseregulatsiooni algatus, vaid ka oluline avaliku poliitika algatus, mis tugevdab majandus- ja rahaliitu ja Lissaboni tegevuskava. Euroopa Parlamendil ja komisjonil on SEPAga seoses ühesugune ettekujutus ja sama eesmärk.

Lubage mul siiski meelde tuletada kolme tähtsat punkti. Esiteks, nagu juba varem mainitud, on komisjon SEPAle üleminekut väga aktiivselt edendanud, avaldades ametiasutustele survet SEPA varajaseks kasutuselevõtmiseks. Me jätkame järeleandmatult tööd SEPA kasutuselevõtmise kiirendamise nimel.

Teiseks – olgugi et me oleme nagu ka Euroopa Parlament huvitatud SEPAle ülemineku lõpptähtajast, ei leia me samas, et oleks õige see kuupäev kivisse raiuda. Me oleme töö käima pannud ja oleme veendunud, et enne sellise kohustuse ettenägemist on vaja teha kõvasti eeltööd.

Kolmandaks võin kinnitada, et komisjon esitab suunised, mis käsitlevad mitmepoolse pankadevahelise tasustamise kooskõla konkurentsieeskirjadega. Me teame, et SEPA otsekorraldusskeemi jõustumiseni on jäänud vähe aega ja et meie suunised peaksid seetõttu olemas olema enne 2009. aasta novembrit. Lubage mul aga rõhutada üht: suuniseid on võimalik anda alles siis, kui pangandus esitab meile esmalt konkreetsed ideed võimalike ärimudelite kohta.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, 12. märtsil 2009.