Juhataja. – Järgmine päevakorra punkt on ühine arutelu järgmiste raportite teemal:

- A6-0062/2009, raportöör Maria Eleni Koppa, väliskomisjoni nimel, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta (2008/2288(INI)) ja

- A6-0028/2009, raportöör José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, väliskomisjoni nimel, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi ja Mehhiko strateegilise partnerluse kohta (2008/2289(INI)).

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, raportöör. – (ES) Härra juhataja, Ladina-Ameerika on enam kui 600 miljoni elanikuga maailmajagu, mis annab rohkem kui 10% maailma sisemajanduse kogutoodangust, millel kasvab 40% Maa taimeliikidest ja samal ajal on seal dünaamiline ja erakordselt aktiivne noor elanikkond.

Viimaste aastate majandusbuumile vaatamata pole praegu siiski parim aeg Ladina-Ameerika integratsiooni mõttes. Seda ütles president Óscar Arias oma ametissevannutamisel ja eelmisel nädalavahetusel tuletati seda mulle meelde São Paulos korraldatud seminaril, kus osalesid ka endine Peruu president Alejandro Toledo ja endine Brasiilia president Fernando Enrique Cardoso.

Argentina ja Uruguay vahel on olnud pingeid; ALCA projekt on läbi kukkunud; Venezuela on lahkunud Andide Ühendusest; Brasiilia ja Boliivia vahel on esinenud probleeme seoses energiavarude natsionaliseerimisega, samuti samal põhjusel ka Argentina ja Boliivia vahel; tülisid on olnud Ecuadori ja Colombia vahel, Colombia ja Venezuela vahel, Mehhiko ja Venezuela vahel jne.

Seepärast saadab see Euroopa Komisjoni algatus strateegilise partnerluse loomiseks, mida toetavad parlament ja nõukogu, selge hästipiiritletud sõnumi, et Ladina-Ameerika on endiselt Euroopa Liidu tegevuse prioriteetide seas, mitte viimases järjekorras tänu volinik Ferrero-Waldneri isiklikule pühendumisele.

Mehhiko puhul on selle strateegilise partnerluse sihiks konkreetselt rõhutada selle riigi tähtsust Ladina-Ameerikas ja maailmaareenil ja lisaks on see olemuslikult tähtis keskne samm meie olemasolevate suhete tugevdamisel Mehhikoga ja ulatuslikuma kooskõlastamise sisseseadmisel ülemaailmse tähtsusega teemadel.

See uus samm on võimalus veelgi tugevdada poliitilist dialoogi ja kooskõlastada mõlema poole seisukohti nii maailmaareenil kui ka erinevatel mitmepoolsetel foorumitel ja rahvusvahelistes institutsioonides. Konsultatsioonimehhanismid võimaldavad ühiste seisukohtade vastuvõtmist konkreetsetes ülemaailmse ulatusega küsimustes nagu julgeolek, keskkond või sotsiaalmajanduslikud küsimused.

Euroopa Liidule on see ka suurepärane võimalus erisuhete arendamiseks riigiga, millel on juhtiv roll Ladina-Ameerika foorumitel, näiteks Rio grupis, mille eesistujariik ta on kuni aastani 2010. Mehhiko osaleb G20s, G8+5es, Maailma Kaubandusorganisatsioonis, Rahvusvahelises Valuutafondis ja samuti OECDs, mille ainus Ladina-Ameerika liige ta on.

Seepärast, juhul kui meie poolt väljapakutav strateegiline partnerlus luuakse, siis asjade seas, mida on võimalik saavutada iga-aastastel Euroopa Liidu ja Mehhiko tippkohtumistel, on näiteks ühiste lahenduste otsimine maailma majandus- ja finantskriisile, ambitsioonikate edustrateegiate koostamine Kopenhaagenis toimuvaks ÜRO kliimamuutuste konverentsiks, struktureeritud dialoogi arendamine rände küsimuses või koostöö aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Oma täna hommikul vastuvõetavas resolutsioonis kordab parlament ka oma toetust president Calderónile võitluses uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega. Lisaks, ja vastastikuse austuse, dialoogi ja ühise vastutuse vaimus, usun ma, et me peaksime vastu võtma ühiseid väljakutseid, nagu ühiskonna haavatavate elanikkonna rühmade, näiteks naiste või meedia esindajate kaitse.

Volinik, käesoleval aastal tähistame me San Josés peetud poliitiliste kõneluste 25. aastapäeva, kus tänu ulatuslikule poliitilise talendi mobiliseerimisele Kesk-Ameerikas ja Euroopa Liidu jälgimistegevusele toodi lõpuks rahu konfliktidest lõhestatud Kesk-Ameerika maakitsusele.

Rahu, mõistmise, koosmeele ja leppimise toetamisel on Euroopa Liit Kesk-Ameerikas ja ka mujal maailmas minu arvates teinud austusväärset tööd. Praegu, kui toimub nende väärtuste tugevdamine, ehkki mitte raskusteta ja igal pool mitte samas ulatuses, on selgelt aeg edasi minna. Meie Euroopa kogemuse kohaselt on see on raskem, kui puudub integratsioon.

Ma usun, et strateegilise partnerluse kaudu Mehhikoga anname me olulise tõuke ja eelkõige saadame me selge, hästipiiritletud sõnumi Euroopa pühendumuse kohta Ladina-Ameerikas.

  Maria Eleni Koppa, raportöör. − (EL) Härra juhataja, olen rõõmus, et me peame arutelu ja hääletame täna raporti üle, mis puudutab meie suhete parandamist Brasiiliaga. Strateegilise suhte loomine Euroopa Liidu ja Brasiilia vahel on vastastikku kasulik, esiteks Brasiilia muutuva positsiooni tõttu globaalsel tasandil, millega ta on muutumas arengumaade seas juhtivaks jõuks, ja teiseks seetõttu, et Brasiilial on elutähtis roll erinevate seisukohtade sidumisel ülemaailmse tähtsusega küsimustes.

Viimastel aastatel on Euroopa Liit omanud Brasiiliaga väga laiaulatuslikke suhteid ja seepärast vajatakse mõlemal poolel suheteks kooskõlastatud, sidusat raamistikku. Tugevamad suhted hakkavad põhinema ajaloolistel, kultuurilistel ja majanduslikel sidemetel ja ühistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused, mure kliimamuutuste pärast ja säästev areng, desarmeerimine, energia ja tuumarelva leviku tõkestamine. Strateegiline partnerlus peab olema ulatuslik ja astmestatud.

Samuti on Brasiilia riik, millel on otsustav tähtsus Mercosuris. Seepärast peab ta partnerluse raames võtma kohustuse tugevdada Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelisi suhteid ja tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega. Selles raamistikus on strateegiline suhe vahend piirkondadevaheliste, majandus- ja kaubandussuhete tugevdamiseks.

Ma usun, et tänu oma tugevnenud rollile piirkonnas ja aktiivsele osalemisele ÜROs suudab Brasiilia etendada keskset rolli piirkondlike konfliktide ennetamisel ja lahendamisel Ladina-Ameerikas, aidates sellega tugevdada piirkonnas rahu.

Ülemaailmset majanduskriisi arvestades peavad Euroopa Liit ja Brasiilia tegema Maailma Kaubandusorganisatsiooni tasandil koostööd läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks Doha arengukava suhtes. Brasiilia on olukorras, kus ta saab rohkem ära teha maailma majanduse uute probleemide lahendamiseks, arvestades, et konkurentsiõiguse tagamisel ja säästva arengu valdkonnas on reguleerimise küsimustel oluline osa.

Finantssüsteemi reformi osas võib Brasiilia liikmeksolek rahvusvahelistel foorumitel aidata läbi vaadata rahvusvaheliste institutsioonide rolli finantsturgude järelevalves ja reguleerimises.

Sarnaselt muudele arenevatele riikidele muutub Brasiilia on üha enam aktiivsemaks rahvusvahelistes jõupingutustes ülemaailmse vaesuse ja ebavõrdsusega võitlemisel koostööprogrammide kaudu, mille pikaajaliseks eesmärgiks on säästev areng.

Mis puutub keskkonnakaitsesse, siis Brasiilia on riik, kus elutähtsate vihmametsade all on suurim ala. Euroopa Liit ja Brasiilia peavad rahvusvahelisel tasandil aktiivselt koostööd tegema, et kaitsta vihmametsi, võidelda kliimamuutustega ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamiseks on vaja poliitilisi ettevõtmisi. Samuti on vaja tegevust veevarude kaitseks ja haldamiseks.

Peaksin siinkohal ütlema, et Brasiilia on esimene riik, mis arendas välja olulises koguses biokütuste tootmise, saavutades seega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel käegakatsutavaid tulemusi. Sellest tulenevalt võib kogemuste vahetus ja koostöö selles sektoris osutuda Euroopa Liidule väga kasulikuks ja vastupidi, taastuvenergia ja energiasäästlikud meetmed on väga kasulikud Brasiiliale.

Ränne on üks põhilisi teemasid Euroopa poliitilises tegevuskavas. Sellest tulenevalt peaks strateegiline partnerlus Lima deklaratsiooni arvesse võttes edendama laiaulatuslikku rändealast dialoogi, mis hõlmab seaduslikku ja ebaseaduslikku rännet ja sisserändajate inimõiguste kaitset.

Lõpuks, Euroopa Parlament tervitab läbirääkimiste alustamist pooltevahelise viisakokkuleppe üle, mis soodustab inimeste vaba liikumist.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (FR) Austatud parlamendiliikmed, sõbrad, lubage mul esmalt eriti tänada raportööre, proua Koppat ja härra Salafranca Sánchez-Neyrat, nende suurepäraste raportite eest vastavalt Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse ja Euroopa Liidu ja Mehhiko strateegilise partnerluse kohta.

Samuti pean ütlema, et olen volinikuna uhke selle üle, et oleme Ladina-Ameerika kohta üldiselt ja konkreetselt Brasiilia ja Mehhiko kohta esitanud palju ettepanekuid ja teatisi, sest mulle näib, et selleks oli õige aeg.

Viimastel aastatel on Brasiilia ja Mehhiko näidanud, et asuvad esirinnas nii maailmaareenil kui piirkondlikul tasandil. Kooskõlas selle asjaoluga on Euroopa Liit tunnistanud vajadust pidada neid riike strateegilisteks partneriteks, eriti arvestades nende majanduslikku kaalu Ladina-Ameerikas ja samuti nende rolli piirkondlike juhtidena ning nende väga sagedast olulist rolli piirkondlikes julgeolekuküsimustes.

Meie suhete alused on erakordselt tugevad. Nagu me kõik teame, pole meil vaid tihedad ajaloolised ja kultuurilised sidemed, vaid me jagame ka ühiseid huve ja väärtusi ning meie majanduslikud sidemed on järjest tugevamad.

Tegelikult on Euroopa Liit Brasiilia suurim kaubanduspartner ja Brasiilia omalt poolt on suurim Euroopa Liidu investeeringute saaja Ladina-Ameerikas. Tegelikult on Brasiilia üksinda ligi meelitanud umbes 87 miljardit eurot, teisiti öeldes: rohkem kui kogu kapital, mille Euroopa Liit on investeerinud kolme teise BRICi riiki, nimelt Venemaale, Indiasse ja Hiinasse. Samuti on tõsi et Brasiilial on väga tähtis roll WTO koostööga seoses. Brasiilia võib mõnikord olla raske partner, kuid loomulikult on tal oma vaatepunkt.

Alates Euroopa Liidu ja Mehhiko vahelise lepingu rakendamisest, mis oli teedrajavaks lepinguks ühe Ladina-Ameerika riigi ja Euroopa Liidu vahel, on aasta keskmine Euroopa investeeringute maht kolmekordistunud ja liit on täna Mehhiko suuruselt teine kaubanduspartner. Loomulikult on ka Mehhiko partner, kes jagab samu väärtusi ja samu huve. Seetõttu oleme välja töötanud selle strateegilise partnerluse kui võimsa vahendi, millest me loodame, et see annab konkreetset kasu mitte ainult osalisriikide kodanikele, vaid ka muude maailma riikide ja regioonide kodanikele.

Soovin rõhutada, et Euroopa Liit, Brasiilia ja Mehhiko jätkavad koostööd finantskriisiga võitlemisel ja teevad ettevalmistusi, nagu teie, proua Koppa, ütlesite, tagamaks aprillis Londonis toimuva G20 tippkohtumise edu.

Samuti jätkatakse koostööd ühiste väljakutsete kallal, näiteks kliimamuutused, mis on meile väga oluline küsimus, võitlus uimastitega, kus me loodame kõvasti president Calderónile, kellel on käsil suur võitlus, ja rände tundlik ja raske teema.

Me oleme näinud Mehhiko valitsuse praegusi jõupingutusi ebaseadusliku uimastikaubandusega võitlemisel, ehkki kahjuks tuleb valitsusel silmitsi seista peaaegu pretsedenditult kõrge vägivalla tasemega. Seepärast peame kindlasti Mehhikot aitama.

Austatud parlamendiliikmed, mida tähendab see strateegiline partnerlus meile? Ma usun, et see võimaldab meil paremini tulevikuks valmistuda, käsitledes tervet rida ühist huvi pakkuvaid kahepoolseid ja ülemaailmseid küsimusi struktureeritumas, sidusamas ja paremini kooskõlastatud raamistikus.

Mul on väga hea meel märkida, et nende kahe riigiga suhteid süvendades oleme õigesti rõhutanud mitut Euroopa Parlamendi raportis määratletud prioriteeti, näiteks kooskõlastamist mitmepoolsel tasandil, mis tähendab ka ÜROd, demokraatia, inimõigused ja muud globaalsed teemad, mida ma just nimetasin.

Eriti Brasiiliaga oleme alustanud ka tööd taastuvenergia, näiteks biokütuste küsimuses, kus Brasiilial on tegelikud kogemused ja millega seoses Portugali eesistumise ajal president Lula ise meie poole pöördus.

Härra juhataja, selle partnerluse jälgimisel ja rakendamisel on meie peamine väljakutse 2009. aastal esmalt Brasiilia osas viia täide tegevuskavades antud ühised lubadused.

Sooviksime läbirääkimised lõpetada kahes olulises aspektis. Esiteks lühiajalistest viisadest loobumise kokkulepe ja turumajanduse staatuse andmine Bulgaariale ja Rumeeniale. Samuti kavandame 2009. aastal uute kõneluste alustamist hariduse, kultuuri ning majandus- ja rahandusküsimuste valdkonnas, samuti praeguste kõneluste jätkamist, ühtlasi jätkame Brasiiliaga koos töötamist kõigil teistel ülemaailmsetel teemadel.

Mehhiko osas loodan, et strateegiline partnerlus, mille suhtes võtab otsuse vastu nõukogu, kuulutatakse varsti välja Euroopa Liidu ja Mehhiko tippkohtumisel. Samal ajal on komisjon koos liikmesriikidega pühendunud koostööle Mehhiko valitsusega töödokumendi kallal, milles sätestatakse praktiline tegevus, mis strateegilist partnerlust optimeerib.

Lõpuks lubage mul mainida Euroopa Parlamendi rolli. Oleme alati pooldanud iga panust, mille parlament saab selle strateegilise partnerluse käivitamisel anda ja täna nõustume me innukalt nende soovitustega. Sellega seoses soovin öelda, et saan ainult tervitada asjaolu, et parlamentaarsed suhted näivad äärmiselt paljulubavad, arvestades, et siin viibib umbes 96 liiget Brasiilia parlamendi Euroopa Liidu saadikurühmast.

Ma usun, et meil on ühised huvid ja mis puudutab ELi ja Mehhiko ühist parlamendikomisjoni, siis võime samuti näha, et see töötab ja selle järgmine koosolek toimub märtsi lõpus.

Kokkuvõtteks, härra juhataja, ma usun, et me töötame aktiivselt selleks, et viia ellu paljud lubadused, mille oleme partnerluse raames andnud ja loodame sel moel anda panuse suurema julgeoleku nimel maailmas tervikuna.

  Juan Fraile Cantón, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Härra juhataja, kasutan esinemisvõimalust esmalt selleks, et õnnitleda komisjoni selle algatuse puhul, mis tähendab Brasiilia tunnustamist piirkondliku suurvõimuna ja millega viiakse Brasiilia suhted Euroopa Liiduga strateegilisele tasandile. Need suhted on seni põhinenud 1992. aasta koostöö raamkokkuleppel ja 1995. aasta ELi-Mercosuri raamkokkuleppel.

Siiski on viimastel aastatel Brasiilia roll maailma asjades muutunud paremuse poole ja see riik on näidanud ennast Euroopa võtmetähtsusega partnerina. Selline uus asjade käik paneb meid suhteid süvendama ja mitmekesistama.

Esiteks peaks ELi-Brasiilia strateegiline partnerlus aitama täita juhtrolli piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil.

Teiseks, seoses aastatuhande arengueesmärkidega, ehkki programmidega, nagu näiteks „Bolsa Família” (perekonna raha), on suudetud inimarengu näitajaid parandada ja äärmist vaesust praktiliselt poole võrra vähendada, ei saa ignoreerida asjaolu, et sissetulekute ebavõrdsus on endiselt väga suur, et endiselt esineb märkimisväärses ulatuses vaesuse kontsentratsiooni ja et ka riigi põhja- ja lõunaosa vahel on olulised piirkondlikud erinevused.

Sellega seoses oleks teretulnud poliitiliste kogemuste vahetus, mis võiks meid viia innovaatiliste lahenduste väljapakkumiseni vaesusega võitlemisel, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel, arengu erinevuste vähendamisel ning sotsiaalkaitse ja kõigile väärika töö tagamise valdkonnas.

Meil on ühised põhilised mured keskkonnakaitse valdkonnas ja sellest lähtuvalt peaksime alustama dialoogi küsimustes nagu kliimamuutused, veemajandus, bioloogiline mitmekesisus ja metsade kadumine, samuti teemal, milline peaks selles kõiges olema põlisrahvaste roll.

Energiakoostöö valdkonnas on 2007. aastal alustatud dialoog võimaldanud meil teha edusamme, mis nüüd vajavad konsolideerimist teemadel nagu säästlikud biokütused, taastuvenergia, energiatõhusus ja vähese süsinikdioksiidiheitega energiatehnoloogia.

Strateegiline partnerlus Brasiiliaga toob kaasa ka pühendumise suuremale piirkondlikule integratsioonile, et tugevdada meie koostööd Mercosuriga.

  Erika Mann, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, volinik, mind rõõmustab, et me seda arutelu peame. Muidugi on meil nende mõlema riigiga intensiivsed suhted, kuid sooviksin rääkida eriti Mehhikost.

Arutelul rahvusvahelise kaubanduse komisjonis pidasime eriti tähtsaks arutada küsimusi, mis mõjutavad meie valdkonda. Meie seisukohalt on iseäranis tähtis, et me taaskord vabakaubanduslepingut tugevdaksime. Kui vaadata arve, siis on näha, et ehkki meie kaubandus on viimastel aastatel kindlasti intensiivistunud, eksisteerib endiselt märkimisväärne nõudlus, ja et meil – ja Euroopa poolel – on turule juurdepääsu osas endiselt märkimisväärseid piiranguid. Paluksin siiralt teid, volinik, taas teha kõik mis võimalik, et veel analüüsida olukorda koos oma pädevate kolleegidega ja seal, kus esinevad probleemid, need piirangud tõesti kaotada.

Meile on täiesti mõistetamatu, et ühest küljest räägitakse strateegilistest partnerlustest selliste oluliste Ladina-Ameerika riikidega ja siis, teisest küljest, peame endiselt võitlema selliste absurdsete turupiirangutega. Mõnikord, muidugi, on neil mõte, kuid reeglina pole nad tegelikult üldse kasulikud. Oleksin teile ja komisjonile väga tänulik, kui me selle probleemi lahendatud saaksime.

Teine teema, mis minu arvates on tähtis, on see, et ülemaailmsete rahvusvaheliste suhete kontekstis peaksime me samuti tõeliselt andma Mehhikole staatuse, mida ta väärib. See on muidugi eriti seotud siiani väga hapra kokkuleppega G20 osas. Meie delegatsioon on kirjutanud kirja, mille saatsime ka teile, milles palume, et ka Mehhiko istuks G20 laua ääres ning et see oleks alaline kokkulepe ja mitte lihtsalt lühike külastus.

Minu viimane palve on, et te osaleksite meie delegatsiooni koosolekul 30. ja 31. märtsil; Ma tean, et te ei saa isiklikult kohal viibida, kuid te võiksite korraldada, et tuleks keegi teie haldusalast, kui saabuvad härra Guadarrama, härra Buganza ja härra Green, kes juhivad Mehhiko delegatsiooni, et nad tõesti tunneks, et komisjon väärtustab delegatsiooni ja selle külaskäiku.

  Francisco José Millán Mon, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, Euroopa riike seovad Ladina-Ameerikaga lähedased ajaloolised, kultuurilised ja inimestevahelised suhted. Hispaanlase ja, veelgi enam, galiitslasena, olen sellest väga teadlik. Lisaks jagame põhimõtteid ja väärtusi, mis tulenevad ka meie kristlikust pärandist.

Ladina-Ameerika ja Euroopa Liit on üldiselt loomulikud partnerid ja me peame oma suhteid süvendama. Olen rõõmus, et siin parlamendis valitseb laialdane üksmeel asjaolu suhtes, et Euroopa Liit peaks sisse seadma strateegilised suhted nii Mehhiko kui Brasiiliaga. Eelmise aasta aprillis ütlesin ise sedasama seoses Mehhikoga, kui siin parlamendis toimus arutelu Lima tippkohtumise üle.

Strateegilise partnerlusega peaks kaasnema regulaarsed iga-aastased tippkohtumised. Oleme Brasiiliaga neid korraldanud 2007. aastast alates ja Salafranca raportis nõutakse neid õigustatult seoses Mehhikoga, arvestades nõukogu 2008. aasta oktoobri teatud määral kahemõttelisi järeldusi. Ma loodan, et selline tippkohtumine Mehhikoga on võimalik korraldada käesoleval aastal.

Daamid ja härrad, Euroopa Liidu strateegiline partnerlus Mehhiko ja Brasiiliaga on äärmiselt kasulik nii kahepoolsel kui ülemaailmsel tasandil. Kahepoolselt on suhete arenemiseks ülisuur potentsiaal. Näiteks Mehhiko puhul on assotsiatsioonileping toonud kaasa kaubanduse ja investeeringute ülivõimsa kasvu. Muudeks valdkondadeks, kus on vajalik ühine koostöö, on võitlus organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubandusega ning koostöö energeetika valdkonnas, samuti suurem kooskõlastamine mitmepoolsetel foorumitel.

Brasiilia puhul peaks suhete intensiivistamine aitama ka ELi-Mercosuri lepingu deblokeerida.

Sooviksin rõhutada positiivseid majandustulemusi, mida Mehhiko ja Brasiilia on sel kümnendil saavutanud, vastandina varasematele perioodidele. Ilma selle edasiminekuta, mis on olnud hästi kavandatud poliitika tulemus, oleks praegune äärmuslik ülemaailmne kriis nende majanduse hävitanud. Seevastu nüüd saavad nende valitsused kasutada oma loodud reserve kontratsüklilise poliitika rakendamiseks sarnaselt arenenud ja mõnedele kujunemisjärgus riikidele.

Mehhiko ja Brasiilia mängivad järjest tähtsamat rolli ka maailmaareenil. Nad osalevad Heiligendammi protsessis ja Ladina-Ameerika majanduslike suurvõimudena on nad G20 liikmed.

Tänases keerukas ja vastastikku seotud maailmas, ma kohe lõpetan, koos kõigi selle ülemaailmsete väljakutsete ja ohtudega, sh kliimamuutused, on vastutuse jagamise vaimus tehtav koostöö niivõrd oluliste osapooltega nagu Mehhiko ja Brasiilia Euroopa Liidule ja muidugi ka kogu rahvusvahelisele üldsusele, äärmiselt kasulik.

  Vicente Miguel Garcés Ramón, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, 15. juulil 2008 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise nõukogule ja parlamendile, milles soovitatakse strateegilise partnerluse loomist Euroopa Liidu ja Mehhiko vahel.

Euroopa üldasjade ja välissuhete nõukogu omalt poolt tunnustas 13. oktoobril 2008 Mehhikot strateegilise partnerina, mis vajab parlamendi arvamust antud küsimuses.

Meenutaksin, et eelmise aasta oktoobri lõpus toimunud ELi-Mehhiko parlamentaarse ühiskomisjoni seitsmendal kohtumisel ütlesime, et strateegiline partnerlus Mehhiko ja Euroopa Liidu vahel annaks tõuke meie kahepoolsete suhete tõelise potentsiaali tugevdamisele ja arendamisele.

Praegu on kahe poole vahelistes suhetes hea aeg ja praeguse ülemaailmse kokkuleppe tulemused on head. Rõhutame vajadust, et meie vastavad täitevvõimu asutused tugevdaksid koostööd poliitika, majanduse ja koostöö alal, eriti pidades silmas kõikvõimalikke uusi väljakutseid, mis tulenevad finants- ja majanduskriisist, mis meie mandritel hävingut külvab.

Mehhiko on suur riik, millega jagame väärtusi ja eesmärke nagu demokraatlike valitsemisvormide arendamine, seismine soolise võrdõiguslikkuse eest, õigusriigi tugevdamine, õiglane ja säästev areng ning inimõiguste austamine. Propageerime koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja uimastikaubandusega, mis tugineb ühise vastutuse põhimõttele ja rahvusvahelise õiguse rangele järgimisele.

Sellest tulenevalt kavatseme toetada seda ettepanekut võtta vastu soovitus ELi ja Mehhiko strateegilise partnerluse loomiseks, mis täna hommikul parlamenti saadetakse.

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, Brasiilia üha kasvanud piirkondlik ja ülemaailmne tähtsus on juba laialdaselt tunnustust leidnud. Brasiilia otsustav roll Unasuri loomisel on vaid veel üheks kinnituseks selle riigi reputatsiooni kohta ja väärib selget tunnustust, nagu ka Brasiilia pingutused, et toetada ja mõjutada mõnede Ladina-Ameerika riikide demokraatlikku arengut.

Nõustun raportööriga selles, et Brasiilia ja Euroopa Liit jagavad samu väärtusi demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste edendamise osas, samuti samu turumajanduse põhimõtteid. Seega on selge, miks Brasiilia on Euroopa Liidu võtmetähtsusega partner.

Brasiilia on mitme aasta jooksul nautinud majanduskasvu, mida ma loodan, et praegune märatsev majanduskriis liiga raskelt ei mõjuta. Kahjuks siiski ei transformeeru majandusareng ja rikkuse akumuleerumine Brasiilias vaesuse kaotamiseks. Nagu raportis märgitakse, on Brasiilias endiselt palju vaeseid inimesi ja kurb tegelikkus on see, et jõukuse kontsentratsioon jaotub kultuuriliste ja rassiliste põhjuste järgi. Tuleb rõhutada et 65% kõige vaesematest brasiillastest on mustanahalised või segatud etnilise päritoluga, samas kui 86% kõige privilegeeritumatest on valgenahalised. Hindan kõrgelt president Lula ideed, et tema valitsus ei peaks võitlema rikkuse, vaid vaesusega. Olen veendunud, et ELi toetusest ja abist oleks kasu püüdlustele lõpetada väga vaeste ja väga rikaste vaheline polariseerumine.

Kuid selleks on vaja kasutada arengukoostöö rahastamisvahendi Brasiiliale mõeldud rahalist abi aastatuhande arengueesmärkide saavutamise toetamiseks ja säästvaks arenguks. Samal ajal peab Euroopa Liit jätkuvalt keskenduma metsade kadumisega võitlemise teemale. See on võtmetähtsusega küsimus, sest Brasiilia keskkond on rikas, kuid haavatav. Me peame välja arendama mitte ainult tugevad partnerlussuhted, vaid ka kooskõlastama muude doonoritega ja rakendama projekte, mis keskkonnakaitse valdkonnas läheksid sõnadelt üle tegudele.

Meie strateegiline partnerlus peaks samuti toetama tugeva Brasiilia kodanikuühiskonna väljakujunemist, julgustades kontakte Euroopa ja Brasiilia valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate ja ärimeeste foorumite vahel ja edendama suhtlust hariduse ja kultuuri tasandil. Koostööd kõrghariduse valdkonnas programmi Erasmus Mundus raames või muude biregionaalsete kavade raames tuleks käsitleda investeeringuna iga riigi kõige väärtuslikumasse põhivarasse, selle inimressurssidesse.

  Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Dialoog ning poliitiline ja äriline koostöö Brasiiliaga on Euroopale tähtis eesmärk; eesmärk, mida tuleb arendada ja tugevdada, alustades vaesusega võitlemisest, eriti laste hulgas ja liikudes edasi tugevate äriliste lepingute suunas kaubanduse ja investeeringute ülesehitamiseks.

Siiski ei saa see strateegiline partnerlus mööda vaadata teatud muutumatutest seisukohtadest. Esiteks vajadus suurema koostöö järele võitluses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, piiriülese kuritegevuse, uimastikaubanduse, rahapesu ja rahvusvahelise terrorismiga. Teiseks vajadus tihedaks koostööks õigusasjades, eriti osas, mis puudutab koostööd väljaandmismenetlustes ja kohtuotsuste vastastikust tunnustamist.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, ma arvan, et on ilmselge, et me ei saa ignoreerida konteksti, milles me seda kokkulepet arutame. Euroopas mõjutab praegune kriis eelkõige rohkem ekspordile suunatud sektoreid, samas kui Mehhikos on sel väga konkreetne mõju neile, kes kõige rohkem majanduse aeglustumise tagajärjel kannatavad.

Sedasorti kokkulepe peaks kindlasti olema kasulik mõlemale poolele, kuid meie praegune kogemus ütleb, et see pole alati nii. Euroopale on see väga kasulik. Arvan, et see on ilmselge, ja me näeme seda selgelt, kui vaatame viimase kaheksa aasta tulemusi, mille jooksul kaubandusbilanss on olnud tugevalt ELi kasuks.

Kaubandusbilansi puudujääk on 80% võrra suurenenud, mis tähendab, et Mehhiko on nüüd Euroopast äärmiselt sõltuv. Siiski on ka muud ohud, mida me unustada ei tohi. On fakt, et enamik ELi tehtud investeeringutest omab hiljem ka Euroopale positiivset mõju. Pean silmas seda, et suur osa ekspordist leiab põhimõtteliselt aset firmasiseselt, äriühingute piires.

Ma ei ütle, et see on tingimata halb, kuid ütlen, et me peame olema hoolikad ja pidevalt teadlikud sellest, et sel võivad olla väga negatiivsed tagajärjed. Siiski on esmajärjekorras kõige rohkem muret valmistav faktor liberaliseerimise kinnisidee, mida teatud valitsused ilmutavad, mis on selles kontekstis teatavatesse hoiakutesse sisestatud. Näiteks pangandus on üks tähtsamaid sektoreid ja sektor, mis on osutunud selle kriisiga võitlemisel olemuslikult tähtsaks, kuid Mehhikos on praegu 90% sellest sektorist välismaalaste kätes, kusjuures Euroopa omanike osakaal on 50%.

Ma ei arva, et see oleks sedasorti kokkuleppe puhul parim lähenemisviis. Kokkulepe peaks korrigeerima või vähemalt mitte suurendama mõnesid neist ohtudest ja just seda taotleme me mõnede oma muudatusettepanekutega.

  Willy Meyer Pleite, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Härra juhataja, partnerluse osas Brasiiliaga on raportil kahtlemata mõned äärmiselt positiivsed küljed. Üleskutse mitmepoolsele lähenemisviisile, eriti ÜRO rahvusvahelistel foorumitel; koostöö keskkonna, säästva arengu, metsa- ja veevarude haldamise ning hariduse valdkonnas; samuti koostöö taastuvenergia ja tehnoloogia valdkonnas on meie arvates äärmiselt asjakohane ja positiivne.

Mis puudutab keskendumist rändele, siis vaatamata häbiväärsele direktiivile usun ma, et kõnealusel konkreetsel juhul räägitakse inimõigustest ja ümberasujate õigustest, ning seepärast ma arvan, et see on väga asjakohane. Teine tähtis punkt on koostöö aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, samuti sotsiaalne ühtekuuluvus seoses Brasiilia poolt poliitikas ülesnäidatud tähtsa algatusega vaesuse vähendamiseks „Bolsa Família” või „perekonna raha” projekti kaudu. Järgmine partnerluse kahtlemata tähtis aspekt on Brasiilia roll ühe juhtiva jõuna piirkondliku integratsiooni protsessis Unasuri kaudu. Teiste sõnadega, on terve rida tähtsaid punkte, mis samuti tuletab meelde, et neile läbirääkimistele peaks olema kaasatud ka kodanikuühiskonna esindajad.

Teisest küljest, raportis on elemente, mis meile ei meeldi ja seepärast jääme me hääletuselt kõrvale. Esiteks soovitatakse selles lõpetada Brasiilia majanduslik protektsionism. Ma arvan, et see tekst koostati enne kriisi; nii nagu mina seda näen, on protektsionism tänasel päeval reaalsus. Muutuste tuuled, mis puhuvad kriisi lõpetamiseks või leevendamiseks, on kahtlemata suunatud valitsuste poolt majandusse avalikule sekkumisele. Ma arvan, et vaba turuga on lõpp ja see on endast maha jätnud inimkonnale ettenägematute tagajärgedega kriisi.

Veel teine väga tähtis asi, mis meile ei meeldi, on see, et raportis nõutakse ühist osalemist tuumaenergia uurimisprojektides, eriti ITERi termotuumareaktori projektis. Ma ei arva, et see on meie seisukohalt õige, sest me ei poolda tuumaenergiat. Ma arvan, et efektiivsema energiatarbimise ja taastuvenergia suurema osakaaluga saame läbi ilma kõnealuse, inimkonnale äärmiselt kahjuliku energiaallikata. See, vaatamata positiivsetele elementidele, paneb meid hääletuselt kõrvale jääma.

Mehhiko raport on täiesti teine teema, sest partnerlus Brasiiliaga peab siiski alles käivituma. Mehhiko on toiminud meie strateegilise assotsiatsioonilepingu raames alates 1997. aastast ja seepärast on meil juba tulemused, mis võimaldavad hinnata, kas asjad edenevad hästi, kas lähevad nii, nagu me sooviksime, või mitte.

Ka selle raporti hääletuselt jääme me mitmel põhjusel kõrvale. Esiteks, me usume, et raportis ignoreeritakse majanduslikus mõttes negatiivseid tagajärgi. On tõsi, et kui vaadata valdkondi, kus riigi inimõigustealased tulemused on seni olnud halvad, siis on toimunud paranemine naiste mõrvamise osas. On esitatud muudatusettepanekuid, mis minu arvates teksti selgemaks ja paremaks muudavad, kuid on üks osa, mida meie ei näe positiivsena ja see on kõik, mis käsitleb vabakaubanduslepingut ja selle tagajärgi Mehhiko väiketootjatele. Praegu pole Mehhiko, nagu ka mis tahes muu maailma riigi jaoks hea aeg praeguses kriisis. Välisinvesteeringud on Mehhikos vaieldamatult kontsentreerunud vaid mõnesse sektorisse ja ei aita riigisisese majanduse kasvule kaasa.

Meie fraktsioon, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, jääb seepärast käesoleva raporti hääletuselt kõrvale.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, viimastel aastatel on liidus paisunud suundumus strateegiliste partnerluste sõlmimiseks kolmandate riikidega. Iseenesest see mind palju ei häiri. Võib olla kasulik sellise partnerluse kaudu kahepoolseid suhteid rohkem kujundada, kuid selline struktuur sisaldab vähemalt kahte ohtu.

Esiteks, Euroopa ei saa kuulutada kõiki riike strateegilisteks partneriteks. Selline tegu tooks minu arvates kaasa mõiste „strateegiline” devalveerimise. Seepärast väidan, et vaid kahepoolsed suhted kesksete partneritega tuleks selle sildi alla viia. Kui minult küsida, siis tegelikult käib see rohkem Brasiilia kui Mehhiko kohta, mis on meie tänahommikuse arutelu teema.

Teiseks, mõnikord on mul ebamäärane tunne, et need strateegilised partnerlused on suuresti sümboolsed. On võimalik korraldada järjekordne tippkohtumine ja seejärel jäävad asjad sinna, kus nad olid. Need partnerlused toimivad tihti vaid foorumina. Küsimus käegakatsutavatest tulemustes jääb tihti vastuseta.

Teatud määral on mul sama tunne seoses parlamendi ettepanekuga võtta vastu soovitus nõukogule Brasiilia kohta, mida me homme arutama hakkame. Ka siin on mul tunne, et piisavalt ei nimetata konkreetseid probleeme. Härra juhataja, sooviksin seda muret illustreerida, kasutades soovituse vastuvõtmise ettepaneku kolme elementi.

Esiteks märgitakse soovituses mõneti eksitavalt, et see partnerlus ei tohi toimida liidu poolt Mercosuriga arendatavate suhete kulul. Kuidas on võimalik, et Euroopa Liit, kes alati esitleb end piirkondliku koostöö edendajana, võib lubada Brasiiliaga arendatavate kahepoolsete suhete eelistamist piirkondlikule koostööle Mercosuriga? Liit valib siin valed prioriteedid.

Tuginedes meie tugevale aktiivsusele selles piirkonnas, peab Euroopa Liit tegelikult Brasiiliale tugeva Mercosuri tähtsusest märku andma ja julgustama seda riiki ise jõuliselt sellesse koostöölepingusse panustama. Selle asemel peab liit Brasiiliaga kahepoolsel tasandil kõnelusi ja seda tehes saadab sõnumi, et niipalju kui asi meisse puutub, on Mercosur teisejärguline.

Mulle näib, et ka kaubanduse valdkonnas pole ettepanek võtta vastu soovitus sõnastatud piisavalt rangelt. Meid kutsutakse üles tegema koostööd Doha vooru sujuvaks lõpuleviimiseks. See on muidugi õilis eesmärk, kuid kas poleks parem esmalt loetleda peamised seisukohtade erinevused liidu ja Brasiilia vahel?

Küsimus turule juurdepääsust on tähtis teema mõlema poole jaoks. Ma usun, et tõenäosus Doha vooru õnnestumiseks on suurem, kui seda küsimust lahendada kahepoolsel tasandil. Ma ei ütle, et see oleks lihtne, kuid usun, et see on edasi liikumiseks parem viis kui retoorilisel tasandil meeldivate deklaratsioonide avaldamine.

Olen uurinud ettepanekut võtta vastu soovitus ka oma geopoliitilisest huvist lähtuvalt. Sellelt seisukohalt näib mulle, et soovituses puudub üleskutse Brasiiliale võtta piirkonnas juhtroll. Lõpetan oma kõne selle tähelepanekuga. Brasiilia peab hoolikalt mõõtma poliitilisi arenguid piirkonnas ja saab seda teha peamiselt oma naabri Venezuela kogu mandri domineerimise ambitsiooni alusel.

See on olukord, mis pole ei mandri ega ka Euroopa Liidu huvides. Venezuela vastuoluline referendum põhiseaduse muutmiseks illustreerib piisavalt hästi asjaolu, et Euroopa väärtustest, näiteks demokraatiast, jääb seal siis vähe järele.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra juhataja, esiteks on tore, et meil on strateegiline partnerlus, Volkswageni tehas Pueblas ja parlamentaarsed ühiskomisjonid Tšiili ja Mehhikoga, kuid, nagu härra Salafranca Sánchez-Neyra oma raportis märkis, on kulunud 30 aastat olles realistlikud, tehes koostööd, kujundades õhkkonda, arutades natuke põllumajanduse, uimastite, naiste, vee, jne üle.

Peame minema kaugemale. Vaja on suuremaid ambitsioone nii Euroopas kui Ladina-Ameerikas. Peame seadma sihi: näiteks aasta 2025. Põlvkonna jooksul, järgmise 20 aastaga, peame looma Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel tsivilisatsioonide alliansi ja miks mitte isegi integratsiooni!

Selle saavutamiseks on olemas EuroLati raamistik, parlament, mis viib kokku Euroopa ja Ladina-Ameerika. Selles raamistikus on vajalik manifest, resolutsioon, mis võrduks sellega, mida 8. mai 1950 tähendas Euroopale. Ühendagem oma rahvad, oma ressursid, oma tarkus, mõlema poole vanad ja noored ja loogem kohe vaba liikumise ala üliõpilastele, uurijatele, intellektuaalidele ja intelligentsile. See tähendaks automaatset kultuuriviisat. Malinchel polnud vaja viisat, et minna ja õpetada ketšua või maaja keelt Cortésile. See on esimene samm teel, et luua rahvaste matšis liit miljardi ladinaameeriklasega, miljardi kristlasega.

Ma tean väga hästi, et majanduses realistidele võib see näida ebarealistlik, kuid kui unistus, mida järgite, pole piisavalt suur, siis kaotate selle silmist isegi seda jälitades.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE) . – (RO) Soovin väljendada oma toetust härra Salafranca raportile. Usun, et pärast ülemaailmse kokkuleppe rakendamist peame me edasi liikuma kõrgemale ajaloolisele tasandile strateegilises partnerluses Euroopa Liidu ja Mehhiko vahel.

See partnerlus on muutunud vajalikuks, arvestades mitte ainult Mehhiko tähtsat rolli maailma poliitilisel ja majanduslikul areenil, vaid ka tema väga lähedasi majanduslikke sidemeid Euroopa Liiduga. Mehhiko elanikkond ületab 100 miljonit inimest, riik on majanduslikult võimsuselt maailmas suuruselt kümnes ja on G20 rühma liige.

Koostöö Mehhikoga osutub kasulikuks selliste ülemaailmsete väljakutsete taustal nagu majanduskriis ja globaalne soojenemine. Ütlematagi on selge, et me soovime, et uue partnerlusega muudetaks ametlikuks iga-aastased Euroopa Liidu ja Mehhiko tippkohtumised, tuginedes kõrgetasemeliste kohtumiste eeskujule Euroopa Liidu suhetes muude strateegiliste partneritega.

Samuti peame toetama selle partnerluse parlamentaarset mõõdet ELi-Mehhiko parlamentaarse ühiskomisjoni ja EuroLati assamblee kaudu, millel on viimastel aastatel olnud eriti kasulik roll. Arvestades, et käesolev aasta on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta, arvan ma, et me peame pöörama rohkem tähelepanu Euroopa Liidu ja Mehhiko vahelisele koostööle uuringute, kultuuri ja hariduse valdkonnas, samuti teadlaste ja üliõpilaste liikuvusele.

Mehhikos on suurim hispaania keelt kõnelev elanikkond maailmas ja nad jagavad eurooplastega ühiseid kultuurilisi väärtusi, sh tihedad sidemed Rumeenia kultuuripärandiga, mis tugineb nende ladina pärandile. Näiteks 2005. aasta juulis Rumeenia Talurahvamuuseumis Bukarestis korraldatud näitus osutas hämmastavale sarnasusele Mehhiko rahvakunsti ja paljude Rumeenia rahvakunsti taieste vahel. Mulle näib, et Euroopa Liidu institutsioonid peaksid ulatuslikumalt ja järjekindlalt kasutama potentsiaali, mida kultuur, haridus ja kunst rahvaste lähendamiseks pakuvad.

Lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana, arvan, et strateegilise partnerluse panus peaks hõlmama ka Mehhikosse reisivate Euroopa kodanike ohutuse tagamist. Mehhikol on erakordne turismipotentsiaal, hiilgavad ajaloolised kultuuriaarded ja samuti on see paljude eurooplaste lemmiksihtkoht. Siiski ei tohi neid ohtu seada kuritegevuse ja korruptsiooni tõttu, mis riigi mõnedes piirkondades on ilmsed. Võitlust kuritegevusega on võimalik muuta tõhusamaks kolmepoolse koostöö kaudu Mehhiko, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Mul on tunne, et koostöölepingud Euroopa Liidu ja Mehhiko ja Euroopa Liidu ja Brasiilia vahel on ülimalt tähtsad. Need koostöölepingud peavad põhinema selliste väärtuste austamisel nagu demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine.

Sooviksin rõhutada vajadust tugevdada Euroopa Liidu ja nende kahe riigi vahelisi jõupingutusi teadus- ja tehnoloogiasiirde edendamisel, pidades silmas tegeliku koostöö tugevdamist kliimamuutusevastases võitluses ja keskkonnakaitse parandamisel. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete integreeritud toetusprogramm annab nende riikide majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse fundamentaalse panuse. Eriti praeguse ülemaailmse majanduskriisi ajal on tähtis luua ja säilitada töökohti ning jätkata jõupingutusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu raportöörina soovin rõhutada käesoleva lepingu tähtsust. Sellega edendatakse lennundusküsimustes vaba konkurentsi. Mehhiko võib vajaduse korral mittediskrimineerival viisil kohaldada lõive, makse, tasusid või tollimakse kütuselt, mida tarnitakse tema territooriumil sellise lennuettevõtja lennukile, mille on määranud Euroopa Ühenduse liikmesriik, mis opereerib marsruudil mõne Mehhiko territooriumil asuva koha ja teise Ameerika mandril asuvas riigis oleva koha vahel.

Soovin märkida, et see küsimus on äärmiselt tähtis, eriti pidades silmas kasvuhoonegaaside heitelubadega kauplemise süsteemi rakendamist. Lisaks sellele on neil kahel riigil, Brasiilial ja Mehhikol, edaspidi eriti tähtis roll tulevase Kyoto-järgse kokkuleppe sõlmimisel, mille allkirjastamist me loodame detsembris Kopenhaagenis.

  Monica Frassoni (Verts/ALE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon hääletab vastu raportile partnerluse kohta Brasiiliaga ja ei osale hääletusel partnerlusest Mehhikoga. Meile ei valmista see just suurt rõõmu, kuid tunneme, et see hääletus näitab selgelt meie rahulolematust praktikaga, mida juba mõnda aega laitnud oleme. Näiteks Brasiilia puhul lahendatakse partnerluse teema ulatuslikuma Mercosuri dumpinguga. Selles keskendutakse sellele, mida meie peame valedeks prioriteetideks, proua Ferrero­Waldner on näiteks osutanud biokütustele, kuid resolutsioonis on terve hulk kaalutlusi tuumaenergia ja süsiniku sidumise ja säilitamise, ja seega süsiniku kohta. Brasiilia-taoline riik peaks selle asemel siiski meiega koostööd tegema hoopis taastuvenergia tehnoloogiate ja energiasäästu väljaarendamiseks: see on kõnealuse riigi jaoks tee edasi.

Mis puutub Mehhikosse, siis, härra juhataja, oleme esitanud mõned muudatusettepanekud, lisaks sellele on raportöör olnud üsna avameelne teatud küsimustes, mis peamiselt puudutavad inimõigusi. Siiski peaksid strateegiline partnerlus ja parlamentaarne dialoog meie arvates keskenduma praegustele poliitilistele muredele. Poliitiliste prioriteetide pingerea tipus on täna suur majanduskriis, mida see riik läbi elab, ümberasujate tagasipöördumise probleem ja muidugi vägivald ja organiseeritud kuritegevus. Arvan, et partnerlus peab keskenduma palju selgesõnalisemalt neile teemadele ja mitte küsimustele, mida me peame kindlasti vähem olulisteks.

Veel paar sõna, härra juhataja, parlamentidevahelise dialoogi teemal, millele me kõik muidugi suurt tähtsust omistame: ma usun ja loodan, et järgmisel EuroLati kohtumisel suudetakse leida väljapääs sellest mõneti formaalsest ja ausalt öelda kasutust raamistikust, mis on iseloomustanud paljusid meie kohtumisi ja ma siiralt loodan, et see mõjutab ka riigisisest arutelu kõnealustes riikides.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Ladina-Ameerikas toimuvad muutused peaksid julgustama Euroopa Liitu Ladina-Ameerika riikidega uusi koostöösuhteid looma. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ja kultuurilistele aspektidele ning toetada arengut erinevate arengutasemete ja inimeste erinevate poliitiliste valikute vastastikuse austamise raamistikus. Kahjuks on need Euroopa Liidu esitatud ettepaneku vähemtähtsad aspektid.

Üldiselt on nende peamine huvi majanduslik, sihiga kindlustada suurte Euroopa majandus- ja rahanduskontsernide äri. Seda olukorda on rõhutanud ühiskondlikud organisatsioonid, eriti Brasiilias, nagu me avastasime Mercosuriga suhtlemise delegatsiooni viimasel reisil Brasiiliasse. Ajal kui näiteks suurem osa Mehhiko elanikkonnast kannatab tõsise majanduslanguse tagajärgede alla ja kui valdav enamik Mehhiko pangandussektorist on välismaiste äriühingute, eriti Euroopa pankade kontrolli all, on kahetsusväärne, et Euroopa Liit kasutab lepingut Mehhikoga endiselt rohkem hüppelauana Ameerika Ühendriikidesse kui kohaliku arengu toetuseks. Selle tulemusel aitab liit kaasa Mehhiko väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja maa tootva lõimetise, eriti tööstusliku lõimetise hävitamisele, sest rõhutakse vabakaubandusele, strateegiliste sektorite liberaliseerimisele ja elutähtsate kaupade, näiteks vee, kommertsialiseerimisele.

Seepärast peame me ELi poliitika partnerluslepingute osas radikaalselt ümber kujundama, seadmaks prioriteediks koostöö ning majandusliku ja sotsiaalse arengu. Sel moel saame aidata luua töökohti koos tagatud õigustega, kindlustada sotsiaalset progressi, edendada põlisrahvaste õigusi, kaitsta metsi ja bioloogilist mitmekesisust ning samuti tunnustada Ladina-Ameerika riikide suveräänset õigust kõrgekvaliteedilistele avalikele teenustele, oma majanduse strateegiliste sektorite kontrollile ja nende elanike valitud institutsioonide otsuste austamisele.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad. Ma väidaksin, nagu olen teinud ka mujal, et tugevdatud koostöösuhe Ladina-Ameerikaga on ELi jaoks strateegiline käik, sest, nagu väidetakse Salafranca raportis, lähedasemate suhete loomine on põhjendatud mitte ainult ajalooliste ja kultuuriliste sidemete ning ühiste väärtustega, nagu raportöör õigesti märgib, vaid see annab ka sektoritevahelised, piirkondadevahelised ja allpiirkondlikud arenguvõimalused mõlemale poolele.

Samas kui ma seetõttu tervitan väljapakutud algatusi kaubanduse ja investeeringute lisamiseks liidu ja Brasiilia vahel, juurdlen siiski selle üle, milline edasiminek oleks võimalik õigus- ja keskkonnaalase koostöö, inimõiguste tunnustamise ja kaitse vallas tihti liitu eksporditava organiseeritud kuritegevuse eest: need valdkonnad on samavõrd tähtsad. Samuti tuleb uurida rände ja väljarändajate rahaülekannete teemat, sest pole kahtlust, et toimub põrandaaluse töö ja muu ebaseadusliku tegevusega saadud tulu ebaseaduslik eksport. Rände osas küsiksin ma, milliseid tagatisi võime me saada riigilt, mis kaitseb kurjategijaid ja petiseid nagu Cesare Battisti ja „võlur” Mário Pacheco do Nascimiento. Vaid see näide üksi selgitab, miks ma olen täielikult vastu Euroopa Liidu ja Brasiilia vahelise viisast loobumise kokkuleppe üle läbirääkimiste alustamisele.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – Härra juhataja, kuna Tšehhi presidentuuri liikmed ei viibi saalis, siis räägin ma inglise keeles, sest usun, sõnum jõuab kiiremini kohale.

Juhin teie tähelepanu ettepanekule võtta vastu soovitus partnerluse kohta Brasiiliaga ja selle lõike 1 punktile l ning samuti komisjoni 2008. aasta septembri teatisele mitmekeelsuse kohta.

On fakt, et selleks et luua strateegiline partnerlus Brasiiliaga, räägime me portugali keeles. Kui läheme USAsse või Austraaliasse, siis räägime inglise keeles, kui Mehhikosse või Colombiasse, siis räägime hispaania keeles, kui Brasiiliasse või Angolasse, siis räägime portugali keeles ja kui läheme Senegali või Elevandiluurannikule, siis räägime prantsuse keeles. See on suhtlemise võti, see on äritegemise võti.

See juhib tähelepanu sellele, mida ma mõned aastat tagasi nimetasin „Euroopa maailmakeelteks”: portugali keeles linguas europeias globais. Pean silmas seda, et mõnede euroopa keeltega saab luua väga lähedase ja tiheda suhte maailma eri paigus ja need on: inglise, hispaania, portugali, prantsuse ja, vähemal määral ja teistsugustel põhjustel, saksa ja itaalia keel. Komisjon mõistis seda täielikult ja lisas selle teatisesse, kuid kahjuks tekkisid nõukogus vääritimõistmised, peamiselt, ma usun, sakslaste poolt, ja nõukogu võttis omaks palju nõrgema joone.

Pean selgitama, et see ei mõjuta mingil juhul liidu ametlike keelte võrdset väärtust. See puudutab sisemist visiooni mitmekeelsusest ja me kõik nõustume, et igal kodanikul on õigus rääkida, lugeda ja saada vastuseid oma emakeeles. Siiski lisab see uue mõõtme mitmekeelsuse välise väärtuse üllatuslikule valdkonnale. Nende Euroopa maailmakeelte omamine tänases globaliseerunud maailmas, tänases globaliseerunud majanduses, selles globaalses külas, mis on kultuuriline, majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline, on ülimalt väärtuslik vara kogu ELi jaoks, mida me peame täies mahus arvestama ja millest täies mahus kasu saama. Seetõttu palun, et need keeled noorsoo välisteenistustesse asjakohaselt sisse viidaks ja neid hallataks ning samuti meie koolides teise, kolmanda või neljanda keelena õpetataks kui ühist vara, sest need keeled, nagu meie suhted Brasiiliaga selgelt näitavad, suurendavad ELi võimet kogu maailmas tihedalt suhelda: rohkem läbi käia, tõeliselt jagada, kuuluda klubisse. See on minu pöördumine nõukogu poole ja ma tervitan ja tänan raportööri toetuse eest.

  Vladko Todorov Panayotov (ALDE). – (BG) Härra juhataja, daamid ja härrad. Kõigepealt sooviksin õnnitleda härra Salafranca Sánchez-Neyrat suurepärase raporti puhul sellises tähtsas valdkonnas nagu globaalne koostöö meie strateegiliste partneritega. Globaliseerumine ei too ainult kasu, vaid muudab meid ka vastuvõtlikumaks globaalsetele kriisidele ja ohtudele. Seetõttu võimaldab strateegiliste partnerite määratlemine ja koostöö tugevdamine globaalsel tasandil meil praeguste ja tulevaste väljakutsetega toime tulla. Rõhutame raportis, et Euroopa on Ameerika Ühendriikide järel Mehhiko suuruselt teine partner. Peab rõhutama, et Euroopa käsitleb Mehhikot tähtsa partnerina toormete tarnimise alal. Toormete tarnete kindlus on konkreetselt üks Euroopa säästvat arengut toetavatest võtmetähtsusega teguritest. Euroopa omalt poolt mängib juhtrolli keskkonnakaitses ja roheliste tööstuslike lahenduste juurutamisel.

Strateegiline partnerlus Mehhikoga tugevdab kahepoolseid suhteid konkreetse eesmärgiga tõhustada kauplemist tehnoloogia ja toormetega ning luua hea alus kahepoolsele koostööle keskkonnakaitse valdkonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks peame me välja töötama ja täiustama sektoritele suunatud programme, millele tuginevad teaduse ja tehnoloogiasiirde mehhanismid ja meetmed, sest ainult konkreetsed meetmed muudavad selle koostöö reaalsuseks. Lisaks on see teadus- ja tehnoloogiasiire mõeldamatu ilma haridusalase suhtluse sisseseadmise ja ühise teadusuuringute keskuste võrgustiku loomiseta. Seepärast kutsun üles laiendama kahepoolset koostööd hariduse ja ka innovatsiooni valdkonnas. Tänan tähelepanu eest.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, õnneks on ammu möödas aeg, kui Ladina-Ameerikat peeti Ameerika Ühendriikide tagaõueks. Täna käsitleme seda piirkonda täiesti erinevalt ning Euroopal ja Ladina-Ameerikal on märkimisväärsel arvul ühiseid seisukohti ja ühiseid huve, mis õigustab meie strateegilise partnerluse laiendamist ka sellesse piirkonda.

On nimetatud teemasid, nagu kliimamuutused, energiapoliitika, finantskriis, uimastikaubandus jne. Nendega seoses on meil palju ühiseid seisukohti ja ühiseid huve. On hea, et me teeme selle piirkonnaga koostööd mitmepoolsel tasandil. Samuti on hea, et me sõlmime ka kahepoolseid lepinguid. Siiski on meile tähtis saavutada igal konkreetsel juhul mõlema partneri vahel tasakaalustatud suhe.

Seepärast, kui saavutame viisavaba reisimise, siis peaksime ka kaaluma, kuidas toimida deporteerimiste, väljaandmise lepingute ja sarnaste küsimuste puhul, selleks et...

(Juhataja katkestas kõne.)

  Marcin Libicki (UEN). – (PL) Härra juhataja, sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et täna hommikul rääkisime me partnerlusest Euroopa Liidu ja riikide nagu Brasiilia ja Mehhiko vahel. Samuti arutasime täna hommikul idapartnerlust. Sooviksin rõhutada, nii tugevalt kui võimalik ja see on eriti suunatud proua Ferrero-Waldnerile, et kui me arutame Euroopa Liidu välist või välispoliitikat, näiteks ELi suhteid Brasiilia, Mehhiko või Põhja-Aafrika riikidega, siis on meie arutelud teatud määral reaalsusest kaugenenud. Teisest küljest, kui arutame suhteid idaga, siis on tegemist ELi mõjutavate fundamentaalsete küsimustega. Sarnaselt, kui arutame partnerlust Türgiga ja selle riigi väljavaateid ELiga ühinemiseks, siis ka need on fundamentaalsed küsimused. Kui arutame oma suhteid Valgevene, Ukraina ja Venemaaga gaasitarnetega seoses või Gruusia küsimust, arutame teemasid, millel on ELile fundamentaalne tähtsus ja mis võivad Euroopa Liidu viia sügavasse kriisi.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Härra juhataja, Brasiilia roll nii rahvusvahelisel kui piirkondlikul areenil kasvab aastast aastasse. Selle tulemusena on kõnealusest riigist saanud üks Euroopa Liidu tähtsamaid ja olulisemaid partnereid. Ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed peaksid andma aluse tegevusele ELi ja Brasiilia vahelise strateegilise partnerluse sfääris. Võtmetähtsusega teemade, millele poliitiline dialoog peaks keskenduma, hulka peaksid kuuluma ühiste strateegiate edendamine ülemaailmsete väljakutsetega toimetulekuks valdkondades, nagu näiteks julgeolek, inimõigused, finantskriis ja, võib-olla kõige tähtsamana, vaesusega võitlemine.

Samuti peaksime eesmärgiks seadma oma jõupingutuste mitmekesistamise piirkondlike konfliktide vältimisel Lõuna-Ameerikas. Meie prioriteet peaks olema tugevdada kahepoolset koostööd kaubanduse ja koostöö valla, et kaitsta Brasiilia metsi, mis lõppude lõpuks on maailma kopsud. Strateegiline partnerlus peaks võimaldama Euroopa Liidu ja Brasiilia alalise dialoogiplatvormi loomist.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, EuroLati liikmena tervitan ELi strateegilist partnerlust Brasiilia ja Mehhikoga, kes mõlemad on jõulised demokraatlikud riigid. Lühend BRIC, mis tähistab Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat, on tugevalt kinnistunud välispoliitika spetsialistide sõnavarasse ja Brasiilia on tegelikult tõusev globaalne jõud.

President Lula on valitsemisel üles näidanud mõõdukust ja olnud stabiliseerivaks jõuks populistlike demagoogide nagu Chávez Venezuelas ja Morales Boliivias esiletõusu vastu. Praegu annavad Brasiiliale hoobi krediidikriis ja toorainehindade langus. Mehhikot mõjutab ka naftahindade dramaatiline langus. Need kaks riiki on nautinud stabiilsust. Samuti kiidan ma president Calderóni tööd Mehhikos ning ta väärib meie toetust ka oma võitluses uimastikartellide vastu.

Need kaks riiki, mis vastavalt on NAFTA ja Mercosuri liikmed, on piirkonnas oluliseks jõuks ja asuvad võtmekohal meie suhetes Ladina-Ameerikaga.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, palun kümme sekundit. Natuke aega tagasi osalesin koosolekul, kus räägiti pensionidest, pensionimaksetest ja sellest, kui kaua pensionärid pensionist elavad enne paremasse ilma siirdumist. Sel koosolekul avaldati riikide edetabel, kus riigid olid järjestatud vastavalt sellele, mitu aastat keskmiselt pensione maksti. Mehhikot loeti säravaks eeskujuks, mida järgida. Miks? Sest sealsed pensionärid, olles oma pensioni kätte saanud ja seda toetust nautinud, elasid keskmiselt kuus kuud ja see oli rekord, see tähendab, et seda riiki peeti niiöelda parimaks...

(Juhataja katkestas kõne.)

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, kiidan täielikult heaks raporti lõike 1 punkti e, milles räägitakse vajadusest kasutada partnerlust oluliste teemade nagu kliimamuutuste, energiajulgeoleku ning vaesuse ja tõrjutusega võitlemise käsitlemiseks.

Arvestades ELi põllumajandustootjaid ja toiduainetetööstust, on mul mõned mured seoses WTO lepingute või võimalike lepingutega. Nagu teate, käib toidu tootmise standardite üle kõva lahing ja komisjon võttis lõpuks omaks, et nad ei saa lubada Brasiilia loomaliha importi Euroopa Liitu enne, kui see pole meie tootmisstandarditele vastav. Aplodeerin sellele otsusele ja arvan, et peame seda tegema iga kauba osas. Me ei saa oodata, et meie tootjad järgiksid standardeid, mida kolmandad riigid ei järgi. Kui selline olukord kestab, siis ei lähe meie tootjad meiega WTO lepingu osas koostööle.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. – (ES) Härra juhataja, aeg-ajalt kaldun ma pisut mitmekeelsusele ja seega püüan nüüd rääkida hispaania keeles.

Kõigepealt sooviksin selgitada härra Belderile, miks me oleme otsustanud strateegilise partnerluse kasuks. Arvan, et on väga tähtis mõista, et esiteks, need riigid ise on sellest väga huvitatud. Loomulikult on see poliitiline otsus, mis tugineb teatud kriteeriumidele. Näiteks Mehhiko on väga tähtsaks sillaks põhja ja lõuna vahel ning on stabiliseerivaks jõuks, ehkki tal on probleeme riigi sees.

Teiseks on ta praegu G20 liige ja ma loodan muidugi, et vastata proua Mannile, et ta on liige ka tulevikus.

Kolmandaks, nii Mehhiko kui Brasiilia on tugevalt pühendunud ülemaailmsetele väljakutsetele, millega me saame tegelikult tegeleda ainult üheskoos. Eriti on nendeks küsimusteks kliimamuutused ja finantskriis. Seetõttu ma arvan, et strateegilise partnerluse idee on maksev – muidugi mitte kogu maailma puhul, vaid maailma oluliste jõudude puhul.

Lisaks on palju väiksemaid või konkreetseid majandusharusid puudutavaid küsimusi, milledest mõnesid sooviksin nimetada.

On fakt, et nende riikide puhul räägime me paljudest rasketest küsimustest nagu uimastid, korruptsioon, terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Näiteks peame tippametnike ja samuti ministrite tasemel kohtumisi, kus näeme, mida nende riikide aitamiseks on võimalik teha ja kus vahetame ka kogemusi.

Oleme Mehhikoga loonud foorumi avaliku julgeoleku küsimustes, eriti korruptsiooni probleemiga seoses, ja katsetame koostööd mitmes valdkonnas, näiteks politseikoolitus, vanglatöö poliitika ja inimkaubanduse, uimastite, relvade salakaubanduse, küberkuritegevuse ja rahapesu vastase võitluse poliitika. Ma arvan, et on väga tähtis neid spetsiifilisi dialooge jätkata.

Mis puudutab küsimust, millal me võiksime pidada rohkem kohtumisi, siis võin öelda, et sel aastal proovime kohtuda kõige kõrgemal tasemel, kuid see sõltub ka eesistujariigist ja sellest, kas eesistujariik selle teema poliitilisse päevakavasse lülitab. Ma loodan, et see juhtub aasta teisel poolel. Igal juhul toimub Prahas ministrite kohtumine Mercosuri teemadel, Mercosurist ja strateegilisest partnerlusest Mehhikoga või Brasiiliaga. Kumbagi ei välistata, sest me oleme püüdnud kõvasti töötada lepingu nimel Mercosuriga, kuid te kõik teate, et ei meie ega ka Mercosuri riigid, eriti Brasiilia ja Argentiina, ei soovi siiski allkirjastada lepingut ajal, kui pole teada, kuidas Doha voor edeneb. See on alati toimunud Dohaga paralleelselt.

Muidugi toimub maikuus Prahas veel üks ministrite kohtumine ja me teeme taas kord proovi ja püüame jõuliselt lahendust leida, kuid ma arvan, et see väljakutse jääb meie ette püsima.

Rände teema on samuti äärmiselt tähtis ja ma arvan, et meil on Mehhikoga tasakaalustatud, mittekonfrontatsiooniline dialoog, näiteks eriti tagasisaatmise direktiivi teemal. Me hindame kõrgelt asjaolu, et Mehhiko on reageerinud väga positiivselt ja mõistvalt valdkonnas, mis, nagu me kõik teame, on väga keeruline, ja milles me tegelikult peame muidugi nii austama inimõigusi kui ka võtma arvesse kõigi meie riikide muresid. Ma usun, et seda on arvesse võetud.

Sooviksin samuti öelda, et olulised teemad on alati laual. Näiteks eelmise aasta detsembris president Sarkozy, president Lula ja president Barroso kõnelesid just finantskriisist ja sellest, kuidas seda üheskoos lahendada, kuid samuti rääkisid nad taastuvenergia küsimusest, milles me juba teeme Brasiiliaga koostööd järgmise põlvkonna biokütuste väljatöötamisel.

Samuti hakkame me 2009. aastal esimest korda pidama dialoogi inimõiguste küsimuses, mille käigus käsitletakse põlisrahvaste õigusi, kuna see on samuti üks inimõiguste nõukogu prioriteete.

Ma arvan, proua juhataja, et ma siinkohal lõpetan, sest teemasid on nii palju, et ma ei saa neil kõigil peatuda.

ISTUNGI JUHATAJA: Luisa MORGANTINI
Asepresident

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, raportöör. – (ES) Proua juhataja, käesoleva arutelu lõpetuseks sooviksin lihtsalt öelda, et otsus anda Mehhikole ja Brasiiliale strateegilise partneri staatus on õige otsus ja tähendab meie suhetes kvalitatiivset hüpet, tulenevalt kõnealuste riikide poliitilisest, majanduslikust, strateegilisest ja demograafilisest tähtsusest. Mina näen neid, koos muude globaalsete partneritega nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Venemaa, mängimas ELi suhete kõrgliigas.

Proua juhataja, praegu seisneb Mehhiko ja Brasiilia vaheline erinevus, nagu volinik meile just meenutas, selles, et Mehhikol on assotsiatsioonileping, mis teda Euroopa Liiduga seob, mis on midagi, mis Brasiilial siiski puudub.

Ma ei nõustu hinnangutega, mida on antud selle assotsiatsioonilepingu tulemustele. ELi ja Mehhiko vaheline assotsiatsioonileping on seni olnud edukas, nagu on tunnistanud proua Mann, kes juhib parlamentaarset ühiskomisjoni. See on nii, kuna Euroopa Liit sõlmib neid lepinguid selliselt, et meie partnereid, käesoleval juhul Mehhikot või mehhiklasi, ei käsitleta ainult turuna, vaid nad esindavad teatud kindlat maailmavaadet, mis tugineb põhimõtetele, väärtustele, esindusdemokraatiale, inimõiguste austamisele ja õigusriigile.

Ma usun, et peaksime seepärast mõistma, et see leping on andnud tõuke meie suhetele, millele tuleb nüüd heakskiit anda selle piirkondadevahelise strateegilise partnerluse kujul.

Volinik ütles, et järgmine kohtumine on nüüd Rio Grupi kohtumine, mis toimub Praha kohtumise ajal liidu Tšehhi eesistumisel käesoleva aasta mais. Ladina-Ameerika ja meie partnerid vajavad meilt võimalusi, mitte annetusi ja assotsiatsioonilepingud kujutavad täna endast selliseid võimalusi.

Olen vägagi teadlik piirangutest, millele volinik osutas, sest assotsiatsioonilepingu sõlmimine, käesoleval juhul Mercosuriga, nõuab mõlema poole poliitilist tahet. Ma mõistan, et WTO Doha voor ja kahepoolse assotsieerumise kurss jooksevad täiesti paralleelselt ning Mehhiko ja Tšiili näited tõestavad seda täielikult.

Seepärast, volinik, peame meie omalt poolt tegema kõik jõupingutused selleks, et tugevdada Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel strateegilist assotsiatsiooni, mida need partnerlused Mehhiko ja Brasiiliaga stimuleerivad ja oluliselt edasi viivad.

  Maria Eleni Koppa, raportöör. − (EL) Proua juhataja, soovin tänada volinik Ferrero-Waldnerit ja kõiki kaasliikmeid nende tähelepanekute eest kahe raporti kohta, mida me täna arutame. Nõustun härra Salafranca Sánchez-Neyraga selles, et Ladina-Ameerika on Euroopa Liidule äärmiselt huvitav ja tähtis ning me peame nende raportite kaudu saatma koostöö kohta selge sõnumi, eriti praegusel kriitilisel ajal. Me vajame mahukat raamistikku, mis suudab hõlmata kõiki küsimusi ja anda selgeid vastuseid.

Sooviksin vaid peatuda seniöelduga seoses mõnedel seisukohtadel. Eelkõige soovin rõhutada, et tugevdatud suhted pole mingil juhul mõeldud Mercosuri nõrgestamiseks. Vastupidi, oleme arvamusel, et strateegiline partnerlus Brasiiliaga, Ladina-Ameerika suurima ja võib-olla tähtsaima riigiga, võib Mercosurile uut hoogu anda. Samuti peame täiesti selgelt väljenduma finantsraamistiku osas, mille raames suhted Brasiiliaga määratletakse.

Lisaksin, et Brasiilia on olnud järjest aktiivsem koostöös portugalikeelsete riikidega lõunas ja Aafrikas ja võib seepärast selles sektoris Euroopa Liiduga aktiivselt koostööd teha.

Peame olema hoolsad, et säilitada tasakaalu biokütuste arendamise ja toiduga varustatuse vahel, eriti praegusel kriitilisel ajal.

Proua Weber tõstatas küsimuse ebavõrdsusest. Ma arvan, et Lula valitsus on selles suunas astunud olulisi samme. Teha on veel palju, kuid ma arvan, et tee on sillutatud.

Lõpuks sooviksin märkida, et me peame tõsiselt uurima võimalust ELi-Brasiilia parlamentaarse ühiskomisjoni loomiseks, sest see on ainus BRICi riik, millega meil on tugevdatud suhted, mis pole ametlikult korraldatud.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 12.

***

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, eile tulistas puberteediealine hull nimega Tim Kretschner Lõuna-Saksamaal Winnendenis ühes koolis 15 inimest, kellest enamik olid lapsed. Üks õpetajatest sai surma, kui püüdis üht õpilast oma kehaga kaitsta. Sooviksin paluda, et juhataja kuulutaks enne hääletust välja minutilise leinaseisaku, et avaldada austust selle tragöödia ohvritele.

  Juhataja. – Vabandage, teid polnud tõenäoliselt sel ajal saalis, kuid seda mälestati eile ja peeti juhataja poolt välja kuulutatud minutiline leinaseisak. Mul on kahju, et teid kohal ei viibinud ja te polnud teadlik asjaolust, et see juba toimus.

***

Kirjalik avaldus (kodukorra artikkel 142)

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Olen arvamusel, et ELi ja Brasiilia strateegiline partnerlus on kasulik mõlemale poolele. Minu arvates on Euroopa Liit demokraatia tugisammas, tegelikult on Euroopa meie tsivilisatsiooni häll. Strateegilise partnerina on Brasiilia Ladina-Ameerikas tasakaalu ja stabiilsuse bastioniks.

ELi ja Brasiilia vaheliste sidemete tugevdamine võib luua ühise raamistiku, mis edendab nende kahe üksuse arengut, aidates sellega kaasa mõlema piirkonna vahelise koostöö kasvule. ELi ja Brasiilia strateegiline kokkulepe võib olla, mitte ainult minu, vaid ka raportööri arvates, instrumendiks, mis aitab edendada demokraatiat ja inimõigusi. Lisaks võib see partnerlus kaasa aidata globaalsel tasandil hea valitsemistava edendamisele, samuti heale koostööle ÜRO raames.

Toetan ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta ja soovin õnnitleda raportööri.