Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2691(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B6-0105/2009

Arutelud :

PV 11/03/2009 - 12
CRE 11/03/2009 - 12

Hääletused :

PV 12/03/2009 - 7.10
CRE 12/03/2009 - 7.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0134

Arutelud
Neljapäev, 12. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Vincenzo Aita (A6-0086/2009)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, tahan selle raporti kohta lihtsalt öelda, et mul on hea meel, et meie fraktsiooni muudatusettepanekut 1 aktsepteeriti, ning seepärast ma tervitan seda arengut. Euroopa Liidu muldade kaitsmine on väljakutse, ent see kuulub liikmesriikide kompetentsi ega nõua ELi lähenemisviisi, direktiive või määrusi. Seepärast tervitan ma selle hääletuse tulemusi.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0104/2009)

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, mul on väga hea meel ning ühtlasi tahaksin ma väga tänada härra Swobodat, sest see oluline raport võeti vastu väga suure üksmeelega.

Tahaksin kasutada võimalust innustada meie sloveenia parlamendiliikmeid, kelle vastu ja kelle maa vastu ma tunnen ülimat sümpaatiat, taas leidma võimalusi jätkata Sloveenia suuri saavutusi Euroopaga integreerumise osas. See riik oli esimene uus liikmesriik, kes võttis kasutusele euro ning oli ka esimene, kes rakendas Schengeni. Sloveenia on Euroopa ühendamise pioneer. Tahaksin näha, et Sloveenia käitub oma rahvuslikes huvides pioneerina ka seoses Horvaatia ühinemisega ELiga.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, põhimõtteliselt ma toetan Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, kuid selle raporti poolt ma ei hääletanud. Ma jäin erapooletuks, sest Horvaatias on ikka veel hulk probleeme, neist ühena võib näiteks tuua korruptsiooni. Kogemused on meile praeguseks õpetanud, et paljudes riikides, mis liitusid Euroopa Liiduga enne, kui nad selleks tõepoolest täiesti valmis olid, on korruptsioon tegelikult kasvanud.

Selle raporti nõrgaks kohaks on väide, et läbirääkimised tuleks arvatavasti lõpetada 2009. aasta jooksul, see tähendab käesoleval aastal, kuna minu arvates pole kuigi tark ennast siduda kindla tähtajaga. Horvaatial tuleks lubada liituda siis, kui ta on selleks täiesti valmis. Praegusel ajahetkel ei ole see kindlasti nii.

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). – (SL) Minu siiras soov on, et Horvaatiast saaks Euroopa Liidu liige niipea kui võimalik ning see on soov, mida jagab ka Sloveenia. Selleks, et meie soovid tõeks saaksid, peame Horvaatiat toetama ja temaga koostööd tegema. Kõiki asjaomaseid pooli tähelepanelikult kuulates saame lahkhelid lahendada. Selles raportis, mida Euroopa Parlament täna toetas, pole siiski midagi, mis näitaks, et oleme saavutanud õige tasakaalu hääletamisel nõndanimetatud Horvaatia-Sloveenia piiritüli üle. Eelarvamuste vältimiseks peaksime miinimumnõudena kasutama ka võrdsuspõhimõtet.

Lõpetuseks sooviksin rõhutada, et kui me tõepoolest tahame seda probleemi lahendada, siis peaksime tagama, et nii Sloveenia kui ka Horvaatia asjakohase rahvusvahelise organi otsusest kinni peaksid. Sellepärast peaksid mõlema riigi parlamendid selle otsuse eelnevalt ratifitseerima.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0105/2009)

 
  
MPphoto
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Tänan, härra juhataja. Ma toetasin Türgi eduaruannet. Türgiga peetavad läbirääkimised ühinemise üle Euroopa Liiduga esitavad kõigile liikmesriikidele tõsise väljakutse nii poliitilises ja majanduslikus mõttes kui ka julgeolekuküsimuses. Eriti oluline on see, et Türgi vastaks ühinemiskriteeriumidele ning näitaks Euroopa Liidu kodanike suhtes üles kokkukuuluvust, piisavat täpsust ja läbipaistvust. Mulle tundub, et iseäranis tähtis on see arenguprotsessi jaoks, mis toimub hea koostöö kaudu naaberriikidega. Selles suhtes peame minu arvates tähele panema teatavat arengut seoses Bulgaaria ja Türgi vahelise kokkuleppega, mis saavutati läbirääkimiste alustamiseks nende küsimuste üle, mis olid siiani lahendamata, nimelt Traakia põgenike omandiküsimuste lahendamiseks, ning see juhtus tänu Euroopa Parlamendi jõupingutustele. Hakkame seda protsessi eriti tähelepanelikult jälgima, kuna see puudutab tuhandete inimeste õigusi, mida tuleb austada kogu Euroopa Liidu territooriumil. Traakia küsimus on just sama tähtis kui suhted Türgi ja teiste naaberriikide vahel. Tänan teid.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0104/2009)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Me teame, milline katsumuste aeg on olnud meie Balkani sõpradel. See käib nii Sloveenia kui ka Horvaatia kohta, keda ründas Serbia, ning meie kaastunne kuulub mõlemale poolele. Pean ütlema, et ELi poolt oli suuremeelne võtta Sloveenia Euroopa Liitu vastu enne, kui kõik Sloveenia ja Horvaatia vahelised erimeelsused lahendatud said, ning ma arvan, et peaksime nüüd samasugust lähenemist rakendama ka Horvaatia suhtes.

Mul on kahju, et mõned Sloveenia poliitikud tahaksid nüüd Horvaatia ühinemist takistada, ent nõnda on mulle rääkinud proua Jordan Cizelj, kellel on mõistlik ja, ma julgeksin öelda, tasakaalukas lähenemisviis sellele poliitilisele küsimusele. Usun, et see mitteametlik kokkulepe, mida Horvaatia ja Sloveenia komisjoni soosingul edasi arutavad, lõpeb edukalt.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Daamid ja härrad, lubage mul selgitada üht meie kodukorra punkti. Selleks et hääletuse kohta antavate selgituste ajal rääkida, peate te esitama teenistustele taotluse enne nende selgituste algust. Muidugi olen ma väga paindlik ja luban kohalviibivatel parlamendiliikmetel kõnelda. Kuid me ei kasuta kohapealt märkuandmise süsteemi. Peate oma nime eelnevalt kirja panema, enne kui hääletuse selgitused algavad.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0105/2009)

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin (PSE). – (BG) Härra juhataja, ma toetasin raportit, mis oli koostatud Türgi edusammude kohta, sest arvan, et see on objektiivne raport, mis annab nii Türgile kui ka Euroopa Liidule võimaluse Türgi liikmekssaamise valmistumisel koos edasi rühkida. Samas tahaksin väljendada teatavat rahulolematust, et täiskogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepaneku kirja panna, et Türgi liikmelisus Euroopa Liidus on Türgi ja Euroopa Liidu ühine eesmärk.

Arvan, et kui soovime Türgi poolt kiiremaid edusamme nende probleemide lahendamisel, mida ta arengus näeme, peame ka ise olema piisavalt avatud ja mitte tekitama oma partneris kahtlust, kas kogu selle protsessi eesmärgiks tegelikult ikka on Türgi võtmine Euroopa Liitu. Türgi roll üha kasvab ning Euroopa Liidu huvides on see, et ta liikmesriikide hulgas oleks ka mittekristlik riik, sest see annab meile palju poliitikate selliseid kasutusvõimalusi, mis praegu pole võimalikud. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Daamid ja härrad, rühm „Ataka” hääletas Türgi eduaruande vastu, sest me ei näe mingit edu. Mingit edu ei saagi tegelikult olla. Türgi ei arvesta millegi muuga peale tema enda huvide, mis ei hõlma inimõiguste ning muude Euroopa Liidu ja kristlike väärtuste austamist. Üle 80 aasta on Türgi jätnud täitmata Ankara lepingu, mille kohaselt ta võlgneb Bulgaariale 10 miljardit USA dollarit. Kujutage nüüd ette, kuidas see sobib kokku Euroopa reeglitega.

Eile märkis härra Wiersma, et 1915–1916. aasta Armeenia genotsiidi mittetunnistamine on probleem. Mida peaksime siis ütlema 500 aastat kestnud genotsiidiaktide kohta bulgaarlaste suhtes, nagu näiteks Stara Zagora, Bataki ja Perushtitsa massimõrvad, mida kirjeldas rahvusvaheline Euroopa komisjon aastal 1876? Härra Wiesma ütles veel, et islami Türgile ELis kohta pole; siiski lasksid türgi islamivõitlejad 20 aastat tagasi Bulgaarias õhku vagunid, milles olid naised ja lapsed. Türgi valitsus tõepoolest maksis mälestussammaste eest, mis neile terroristidele püstitati. Selline on kaasaegne Türgi, mida juhib fundamentalistlik islamipartei. Sellised on tema väärtused ning meie arvame, et Euroopale need ei sobi.

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Härra juhataja, errare humanum est, perseverare diabolicum. Kunagi pole see ladina maksiim olnud õigem kui selles Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste kahetsusväärses saagas.

Alates 2005. aastast olete esitanud meile ikka samasuguseid negatiivseid raporteid seoses inimõigustega, vähemuste õiguste austamisega ja liidu ees võetud kohustustega, jättes samas puutumata ühinemise eesmärgi.

Noh, tegelikult ei olegi see probleem. Probleemi olemus seisneb eurooplaste soovis mitte aktsepteerida rohkem selle moodustise vabadust, mis saab paratamatult olema ühinemise tagajärjeks.

See seisneb ka faktis, et geograafiliselt, kultuuriliselt, keeleliselt ja vaimselt kuulub Türgi piirkonda, mis ei ole Euroopa. Niisiis peame sellest väljamõeldisest loobuma; me peame loobuma sellest ühinemise maskeraadist ja alustama kohe asjalikke läbirääkimisi, teisisõnu seadma eesmärgiks partnerluse, mis on rajatud meie ühistele ja vastastikustele huvidele. Sellest ühinemismenetlusest tuleb loobuda.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, eluliselt tähtsates valdkondades – inimõigused, vähemuste õigused, usuvabadus, sõnavabadus – ei ole Türgi teinud üldse edusamme, vaid on viimastel päevadel läinud isegi tagurpidi.

Sellest hoolimata kinnitab komisjon ikkagi, et oleme igal juhul kohustatud võtma positiivse hoiaku, kuna Türgi on tähtis strateegiline partner. See on tõsi küll, ent kuulub välispoliitika valdkonda. Fakt, et me vajame strateegilist partnerlust, ei ole veel ühinemise kriteerium.

Sellest hoolimata hääletasin üpris selgelt siiski raporti poolt, sest sotsiaaldemokraatide üleskutse pöörata raportis peatähelepanu ühinemisele lükati tagasi. See raport on meie jaoks suur edu ja läbimurre, sest selles on selgesõnaliselt välditud ühinemise seadmist eesmärgiks, ning sellepärast, et selles on juttu pikaajalisest, määratlemata lõpuga protsessist, mille tulemus jääb siiani ebaselgeks. Me eelistaksime öelda „ei” täielikule liikmelisusele ning praegune sõnastus jõuab sellele kahtlemata lähemale ja on sellepärast suureks eduks neile, kes osana meie välispoliitikast ütlevad rõõmuga „jah” Türgile kui partnerile, ent ühinemisele ütlevad „ei”.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, jäin Türgi raporti suhtes erapooletuks, sest kuna see sisaldas täielikku kriitikakataloogi paljude suurte vigade kohta, mis Türgis siiani esinevad, arvan ma, et selle raporti ainus võimalik järeldus oleks pidanud kindlasti olema, et läbirääkimised tuleb peatada ja muidugi alatiseks, sest pärast kolme aastat ei ole Türgi olukorras ikka veel toimunud märgatavat paranemist.

Igatahes olen ma arvamusel, et Euroopa Liit peab jääma Euroopa projektiks ning et sellepärast ei peaks Euroopa Liidus olema kohta niisugusele riigile nagu Türgi, sest see ei ole Euroopa riik.

Eile ütles üks Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige, et tema ei nõustuks iialgi sellega, et Türgi on jätkuvalt islamiriik. Noh, ma loodan, et tema ja ta fraktsioon astuvad välja ka Euroopa islamiseerimise vastu, kuigi ma ei hakkaks endale selles suhtes illusioone tegema.

 
  
MPphoto
 

  Martin Callanan (PPE-DE). – Härra juhataja, selles raportis tuuakse välja Türgi edusammud võimalikul ELi liikmeks saamisel. See on lõppeesmärk, mida ma toetan. Siiski olen mõnevõrra mures Türgi edusammude pärast liikmeks saamisel.

Üks asi, mis mulle muret teeb, on ilmaliku vabariikliku ideaali järkjärguline murenemine ja religiooni muutumine poliitikaks. Olen samuti mures inimõiguste teatava eiramise pärast Türgis, mis on dokumenteeritud, ning mõnede meetmete pärast, mis on võetud vähemuste kogukondade vastu. Meil on tarvis kõigepealt näha tegutsemist mõnes neist valdkondadest, enne kui saame kaaluda Türgi liikmeks võtmist.

Meie jaoks on siiski oluline Türgiga aus olla ning selgelt ja üheti mõistetavalt öelda, et kui ta täidab kõik tingimused, mida teised liikmesriigid on täitnud, siis on tal õigus ühineda. Pole õige, et liikmesriikide juhid veeretavad Türgi liikmeks saamise teele ebaausaid ja tasakaalustamata takistusi. Kui Türgi tingimused täidab, siis on tal õigus ühineda, ja tuleks lubada tal seda teha. Me vajame Euroopa Liitu, mis on laiem, mitte sügavam.

 
  
MPphoto
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, ma hääletasin Türgi raporti poolt lõigete 32 ja 40 positiivsete elementide tõttu, kuigi ma pole nõus muudatusettepanekute 9 ja 10 sisuga.

Muudatusettepanekuga 9 kehtestatakse küll ajutised, ent vastuvõetamatud erandid põhimõtetest, mille alusel Euroopa Liit on asutatud, sealhulgas ka neljast põhivabadusest. Seda tehakse ajal, mil peetakse läbirääkimisi Küprose kahe kogukonna juhtide vahel, kes on ainsad inimesed, kes saavad selle küsimuse üle otsustada.

Muudatusettepanek 10 on vastuolus faktiga, et ÜVJP on osa ühenduse õigustikust ELi ja liikmesriikide jaoks ning kolmandatele riikidele ei saa anda vaba voli kavandamise ja otsustamise menetlustes osaleda.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0106/2009)

 
  
MPphoto
 

  Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (HU) Viimase kolme aasta jooksul on Makedoonia olnud ELi liikmesriigi kandidaadiks. Sellest hoolimata ei ole ühinemisläbirääkimised veel alanud. Kui Euroopa Liit just kohe otsustavaid samme ei astu, võivad selle tulemusena tekkinud usaldusekaotusel olla piirkonnale destabiliseerivad tagajärjed. Paari viimase aasta jooksul on Makedoonia tugevasti edasi arenenud, saavutades häid majandustulemusi, liikudes lähemale toimivale turumajandusele ning näidates edusamme õigusloome valdkonnas. Valitsus ja opositsioon on saavutanud konsensuse opositsiooni, kodanikuühiskonna ja avaliku arvamusega, et Kopenhaageni kriteeriumid võimalikult kiiresti täita. Rahvuslike ja etniliste kogukondade kooseksisteerimine on samuti hästi korraldatud. Kreeka jonnakas vastuseis ühinemisläbirääkimiste alustamisele on arusaamatu. Riigi nimi ei tohi sellele takistuseks olla! Kahepoolseid kõnelusi nime üle võib pidada samaaegselt ühinemisläbirääkimistega. Ma toetan raportit, sest see on oluline sõnum Makedoonia rahvale ning annab otsustava tõuke tõeliste läbirääkimiste alustamisele enne käesoleva aasta lõppu. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, see raport saadab olulise signaali riigile, kes mängib stabiliseerivat rolli, kellel on eeskujulik vähemusrahvusi käsitlev seadusandlus, laiapõhjaline enamusvalitsus, milles on esindatud kõik rahvused, ning kes peaminister Gruevski juhtimisel on võtnud selge kursi Euroopale. Seepärast hääletasin hea meelega selle raporti poolt ning usun, et võiksime eriti rõhutada kaht punkti: esiteks me tahame, et nõukogu ja komisjon nimetaksid meile aasta, mil ühinemisläbirääkimised algavad, ning teiseks, me ei salli mingit kahepoolset tülitsemist ja kindlasti mitte seoses selle pentsiku nimeküsimusega. Riigi nimi on Makedoonia, sobib see mõnedele inimestele või mitte, ning me peame viimaks alustama sellele riigile tee tasandamist Euroopasse.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, ma hääletasin härra Meijeri raporti vastu sellepärast, et mina ja mu fraktsioon oleme arvamusel, et pärast Horvaatia ühinemist tuleb laienemine määramata ajaks peatada. Euroopa kodanikud ei taha midagi teada edasisest lühikese või keskmise tähtajaga laienemisest ning muidugi ei taha nad eriti teada laienemisest, mis hõlmab Türgit. Veel on aega, et parlament võtaks viimaks kuulda neid, keda ta eeldatavasti esindab.

Selles olukorras olen ma vastu ka ühinemisläbirääkimiste alustamisele endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga, millele see parlament üles kutsub, samuti Euroopa perspektiivi lubamisele tervele Lääne-Balkanile. Mõned neist riikidest või üksustest on läbinisti islamimaad ning minu arvates ei tohiks neil lubada Euroopa Liiduga ühineda.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, olin tänase hääletamisega väga rahul.

Külastasin Makedooniat väga hiljuti Westminsteri Demokraatiafondi nimel, mille asutas Margaret Thatcher minu maa peaminister olles, ning nägin elavate poliitiliste parteide ja paeluva maksupoliitikaga riiki, kus nii ettevõtte- kui tulumaksule on ühtne maksumäär, nägin kasvava majandusega riiki. See on riik, milles eeloleval kuul toimuvad vabad, tõesed ja ausad valimised – arvatavasti tulevad need paremad hiljuti meil Ühendkuningriigis toimunutest. Sellisel riigil tuleks lubada Euroopa Liiduga ühineda, kui ta peaks seda oma enesemääramise põhjal soovima – see ongi põhjus, miks mu eelnevalt kõnelnud kolleegid peaksid selle teema üle järele mõtlema.

Oleme praegu näinud märkimisväärseid muutusi ning sellepärast on Kreeka parlamendiliikmed lasknud end siiani paista täiesti rumalaina ja sattunud naeruväärsesse olukorda oma vastuväidete tõttu selle riigi nimele, mis on Makedoonia Vabariik.

 
  
MPphoto
 

  Martin Callanan (PPE-DE). – Härra juhataja, pärast härra Heaton-Harrist kõnelemisel on probleemiks see, et ta mainis juba mitmeid punkte, millest mina tahtsin selle küsimuse puhul rääkida. Mulle tundub jõhkralt absurdne, et Kreeka aina jätkab seda pikaleveninud ja, ausalt öeldes, naeruväärset tiraadi nime Makedoonia vastu. Minu valimisringkonnas on mõned ilusad maakonnad – Durham, Northumberland – ja mul ei oleks tõesti midagi selle vastu, kui mõni muu liikmesriik tahaks endale nende fantastiliste maakondade nime võtta.

See on haledalt naeruväärne, kui ühinemisläbirääkimisi ei saa pidama hakata mitte vaidluste pärast etnilistes, demokraatlikes või inimõiguste vallas, vaid lihtsalt sellepärast, et riik on otsustanud endale nimeks võtta Makedoonia. Ma loodan, et Kreeka parlamendiliikmed hakkavad nägema selle asja mõtet. Ma loodan, et Makedoonia üle hakatakse otsustama vabade kriteeriumide põhjal, mida kohaldatakse ka kõigile teistele, ning kui ta neid kriteeriume täidab, kui ta on demokraatlik ilmalik riik, kui ta järgib õiget poliitikat inimõiguste alal, siis peaks tal, nagu teistelgi liikmesriikidel, olema õigus ühineda ja mitte sattuda üksnes nime pärast Kreeka naeruväärse veto alla.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0140/2009)

 
  
MPphoto
 

  Martin Callanan (PPE-DE). – Härra juhataja, EL ja Ühendriigid on nimetanud Tamili Tiigrid terroristideks, kuid õnneks paistab, et nüüd võib nende verejanuline võitlus iseseisva Tamili kodumaa eest viimaks lõppeda. Sri Lanka väärib samasugust rahulikku elu, nagu on meil siin Euroopas.

Nagu mu kolleegidki siin täiskogul, toetan ma Sri Lanka ühtset riiki. Mõtlen, et on asjakohane märkida ka protokolli, et minu arvates oleks ehk hea mõte anda tamilitele selle ühtse riigi raamides teataval määral autonoomiat. Ma ei toeta Tiigrite vägivaldset võitlust ning olen seisukohal, et tegelikult on väga oluline, et Sri Lanka armeel lubataks oma sõjalist tegevust Tamili Tiigrite vastu jätkata.

Siiski on asjakohane tunnistada, et praegu on Sri Lankas humanitaarkriis ning abiasutustel tuleks võimaldada sinna pääseda. Nii et ehk on asjakohane paluda võitluse peatamist, et abiasutused kohapeale pääseksid ning tsiviilisikud saaksid vaidlusalustest piirkondadest lahkuda. Ent pärast seda peame lubama armeel tema aktsiooni jätkata.

 
  
  

- Raport: Annemie Neyts-Uyttebroeck (A6-0112/2009)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, sellise rahvusvahelise kohtupraktika koguseline kasv, mis pole ankurdatud ühessegi riiklikku valitud seadusandlikku kogusse, on üks meie aja alarmeerivamatest arengutest. Me ei pööra vastupidiseks mitte ainult 300 aasta pikkust juriidilist arusaama territoriaalsest vastutusest, see tähendab, et kuriteo eest tuleb vastutada territooriumil, kus see sooritati; me pöördume tagasi ka iganenud idee juurde, et inimesed, kes otsustavad seaduste üle, ei peaks aru andma inimestele, kes elavad nende alluvuses, vaid üksnes oma südametunnistusele.

Võib tunduda väga põhjendatud, et kui selliste inimeste üle nagu Milošević või Karadžić nende oma riigis kohut ei mõisteta, peame selles suhtes midagi ette võtma. Ent Miloševići taolistele autoritaaridele esitatud süüdistus ongi just see, et nad rikkusid oma riigi demokraatiat ning seadsid ennast seadusest kõrgemale. Kui kopeerime seda probleemi rahvusvaheliselt, siis laskume nende tasemele, nagu juhtus kohtuprotsessi farsil Haagis, kus tegime kuue aasta jooksul 27 muudatust õigusmenetlusse, määrasime soovitused ning jäime viimaks süüdimõistva otsuseta.

Ma ei ole härra Miloševići poolt: ta oli hukatusttoov ja õel kommunist. Ent ka halvad inimesed väärivad õiglust – just halvad inimesed väärivad eriti õiglust – ning kui nad seda ei saa, siis on alandatud meid, ülejäänuid.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0113/2009)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, me kõik teame, kui oluline on vesi ning eriti arengumaades, kus vee kättesaamine on väga raske, kannatavad selle all kõige rohkem noored tüdrukud ja naised. Nende väljavaated haridust saada on tohutult piiratud, sest nad on veekandjad, kui võin nii öelda. Nägin seda delegatsiooni külaskäigul Indiasse ning on väga tähtis, et investeeriksime veemajandusse rohkem ja tagaksime, et see ei saaks takistuseks noorte tüdrukute ja naiste hariduslikule arengule.

Eriti tervitan ma hääletamist lõike 2 üle, milles deklareeritakse, et vett tuleb pidada ühiskondlikuks hüveks ning see peaks olema ühiskonna kontrolli all, olenemata sellest, kuidas seda majandatakse. See on väärtuslik ressurss ning mõeldud üldsuse hüvanguks, mitte üksikisikute omanduseks või kasusaamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Härra juhataja, ka mina toetan väga meie resolutsiooni ettepanekut vee kohta ning tervitan hääletamist lõike 2 üle, milles me kindlalt deklareerime, et vesi on üldsuse hüve ja peab olema üldsuse kontrolli all. Mina isiklikult olen väga vee erastamise vastu.

Oleme just viimasel ajal näinud, kuidas kasumi hoolimatu tagaajamine on põlvili surunud maailmamajanduse. Kindlasti ei taha me näha, kuidas sama asi juhtub seoses veega. Vee kvaliteedi ja jaotussüsteemi pideva paranemise tagamiseks tuleb jätkata investeerimist kohaletoimetamissüsteemidesse. Erasektoris pole kellelgi huvi seda teha, sest muidugi on kiusatus tõsta lihtsalt tarbijate hinda, selle asemel, et edasitoimetamissüsteemi parendamisse investeerida. Olen näinud seda juhtumas mu oma maakonnas Sligos, kus kogukonna mõned osad peavad lõpuks maksma oma vee eest rohkem kui oleks nende õiglane osa, sest erasektor edasitoimetamissüsteemi lihtsalt ei investeeri.

 
  
  

- Raport: Maria Eleni Koppa (A6-0062/2009)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, ma hääletasin selle resolutsiooni ja raporti poolt, kuid mul on mõned mured. Täna hommikul tunnistas komisjon, et me ei tea, mis suunas WTO selles küsimuses pöörab, ning seetõttu ei tea ka seda, kuidas see strateegilise partnerlusega klapib.

Me ei saa lubada olukorda, kus strateegilise partnerluse korraldus – ning muidugi ka maailmakaubanduse korraldus – hakkaks kahjulikku mõju avaldama Euroopa toiduvarustuse kindlusele. Ma pöördun jälle tagasi küsimuse juurde toiduainete standarditest, mis Euroopa Liidus on kõrgem. Oma tootjaid me karistame, kui nad nende standarditeni ei küüni. Me ei saa lubada olukorda, kus toome sisse kolmandatest riikidest – Brasiiliast või kusagilt mujalt – toitu, mis meie tootmisstandarditele ei vasta, ning selle tulemusel tekib väga ebaaus konkurents Euroopa Liidu toidu- ja põllumajandussaaduste tootjatega.

 
  
  

- Raport: José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (A6-0028/2009)

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, muidugi on Euroopa Liidul Mehhikoga strateegiline partnerlus ning tegelikult on see ka selliste riikidega nagu Brasiilia; see on hea asi ning ELi huvides. Raport ise on vormistatud üldiselt tasakaalustatud moel, ent minu arvates ei ole Euroopa huvides – ja see on miski, mis võib üldsuse seas igasuguseid küsimusi tekitada – see raporti säte, milles soovitatakse sõlmida vastastikune kokkulepe immigratsioonipoliitika osas. Niisugune asi ei ennusta head ning see on ka põhjus, miks otsustasin selle raporti suhtes erapooletuks jääda.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0135/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Ka mina hääletasin resolutsiooni poolt Tiibeti olukorra kohta Tiibeti ülestõusu 50. aastapäeval, sest Hiina ametivõimud on hiljuti tugevdanud julgeolekumeetmeid Tiibetis ning keelanud ajakirjanikel ja välismaalastel sellesse piirkonda siseneda.

Tänane arutelu Euroopa Parlamendis edastab sõnumi, et oleme ülimalt mures olukorra pärast Tiibetis, eriti selle süütute elanike kannatuste ja represseerimise pärast.

Ma kutsun nõukogu üles vastavalt resolutsioonile moodustama Tõekomisjoni, mille eesmärgiks on välja selgitada, mis tegelikult juhtus Hiina Rahvavabariigi ja Tema Pühaduse dalai-laama esindajate vahelistel läbirääkimistel.

Ma kutsun Hiina valitsust üles viivitamata vabastama kõik isikud, kes arreteeriti üksnes rahumeelses protestis osalemise pärast.

 
  
MPphoto
 

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Härra juhataja, võtan sõna, et väljendada oma rahulolu selle üle, et täiskogu laialdane toetus on antud ettepanekule, mille me härra Pannella ja härra Onyskiewicziga koos esitasime. See ettepanek teeb midagi muud, kui kuulsime täna proua Ferrero-Waldnerilt; see tähendab, see asub seisukohale: seisukohale otsida tõde, hiinlaste ja tiibetlaste vaheliste läbirääkimiste katkemise tõelisi põhjusi, selle asemel et vaadata asju neutraalsest seisukohast, nagu komisjon ja nõukogu kahjuks pidevalt teevad, nagu piisaks meile lihtsalt lootusest, et dialoog kahe poole vahel jätkub.

Tahaksin rõhutada, et mul on eriti raske mõista Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni käitumist; algul olid nad arutelu vastu, siis olid nad resolutsiooni minupoolse esitamise vastu, ning siis nad tegelikult hääletasid selle vastu, kusjuures härra Ford pakkus poliitiliseks selgituseks, et koostame Tiibeti teemal liiga palju resolutsioone. Noh, arvatavasti see fraktsioon ja härra Ford ei mõista – kuigi muidu mõistavad nad kõike liigagi hästi – et siin on kaalul palju enam: nii Tiibeti rahva kui ka rohkem kui miljardi Hiina kodaniku vabadus ja demokraatia.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, pole tarvis öeldagi, et hääletasin selle resolutsiooni poolt; kuid muidugi ei saa me lubada endale mõelda, et see ülimalt kahjutu resolutsioon võiks avaldada sügavat muljet Hiina totalitaarsele kommunistlikule režiimile, kellega me sellest hoolimata nii rõõmsalt kaupleme.

Saaksime sellele režiimile suuremat mõju avaldada, kui praegusel parlamendil ja nõukogul jätkuks julgust kuulutada, et Tiibeti okupeerimine ja sellele järgnev annekteerimine olid vastuolus rahvusvahelise seadusega, ning et seetõttu ei saa Euroopa Liit neid tunnustada. Meil tuleb jätkata neile selle sõnumi pähetampimist, et Tiibet peab olema iseseisev riik, mitte Hiina autonoomne provints, ning et Tiibetis on toimunud ja toimub ka praegu genotsiid ja etnotsiid.

 
Viimane päevakajastamine: 15. juuni 2009Õigusalane teave