Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2303(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0081/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 24/03/2009 - 4.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0155

Arutelud
Teisipäev, 24. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

5. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Maria Martens (A6-0079/2009)

 
  
MPphoto
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, tunnen suurt austust proua Martensi raporti vastu, sest selle pealkiri „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist” annab mulle võimaluse teha märkusi sellest, kuhu me aasta pärast Lissaboni tippkohtumist Euroopa Liidus oleme jõudnud. Oleme täielikus kaoses: me ei suuda reageerida majanduskriisile; on pöördutud taas protektsionismi suunas, eriti Prantsusmaa valitsuses ning tuleb tunnistada, et Lissaboni leping ei ole üksnes vale, vaid see on ebaefektiivne.

Oleme kuulanud – või oleksime pidanud kuulama – Iirimaa rahvast, kes oli oma referendumil täiesti kindel selles, et nad ei soovi seda lepingut. Kui me ei kuulanud varem, siis peaksime kuulama nüüd. Seda lepingut ei armastata, ei soovita ja see on suurel määral ebaefektiivne ning parlamendil tuleb seda tõsiasja tunnistada.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (PPE-DE). - Härra juhataja, ma olen täiesti teadlik sellest, nagu mu kolleeg härra Sumberg äsja sõnas, et mis puudutab Euroopa Liitu, siis Lissaboni leping on täielik katastroof.

Soovin aga keskenduda proua Martensi esitatud suurepärasele raportile. Selles kõneldakse millestki väga fundamentaalsest meie abi väljamaksetes. Maria Martens on märkinud, et kui AKV riikides puudub riigi parlamendil õigus vaadata riigistrateegia dokumente ning pidada nende üle läbipaistvat arutelu, siis võidakse ELi poolt AKV riikidele antud rahalisi vahendeid valesti kasutada. See annab AKV riikides riigi parlamendile volituse järele uurida pakutavat arenguabi samal viisil nagu Lissaboni leping oleks pidanud andma rohkem volitusi riigi parlamentidele ELi raames, et nad saaks järele uurida, mida me siin teeme. Proua Martensi raportis võetakse arvesse aruandekohustust ja läbipaistvust, seega toetan seda.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, nõustun eelkõnelejast kolleegi härra Sumbergiga, kui ta tegi märkusi Lissaboni lepingu kohta ning selle kohta, kuhu me oleme aasta pärast Lissaboni tippkohtumist jõudnud. Ometi soovin tõsiselt keskenduda selle Aafrika ja ELi partnerluse aspektile.

Minu arust on igas partnerlussuhtes oluline tunnistada seda, kellega dialoogi peetakse, sageli on tegemist valitsustevahelise tasandiga. Rääkides aga ettevõtjatega – jõukuse loojatega – paljudest Aafrika riikidest, lausuvad nad meile: „aidake meil aidata meie valitsusel avada turg, et meil oleks juurdepääs sellistele kaupadele ja teenustele, mida peetakse läänes enesestmõistetavaks.” Üksnes ettevõtjate aitamine aitab tegelikult jõukust luua ning tuua see manner vaesusest välja. Ärgem unustagem: just jõukuse loojad on võtmeks arengule, tingimata ei pea seda rolli täitma üksnes abiorganisatsioonid.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Härra juhataja, ma hääletasin proua Martensi raporti vastu, kuid mitte seetõttu, et minu arvates on raport täiesti tasakaalustamata, vastupidi, selles raportis on mitmeid punkte, mis on täiesti õiged. Probleem tekib siis, kui sellelaadses raportis praktiliselt ei mainitagi ebaseadusliku sisserände probleemi, hoolimata sellest, et tegemist on äärmiselt tähtsa probleemiga, kui arutada Aafrika arengualase koostööga seonduvaid probleeme.

Ühtlasi on minu arust kummaline, et raportis on esitatud üleskutse ELi sinise kaardi skeemi rakendamisele, millega vältida aafriklaste saabumist sektoritest, kus neid on Aafrikas vaja. Nagu te mõistate, on see oluline osa kogu sinise kaardi süsteemist. Probleem sinise kaardiga seisneb selles, et sellega korraldatakse just nende ajude väljavool, kelle kohalolu oleks arengumaade arengule äärmiselt vajalik. Me meelitame need inimesed enda juurde, mis tähendab, et Aafrika probleemid süvenevad ja sisseränne Euroopasse kasvab veelgi. See on oluline ning seetõttu tuleks meil selle üle arutleda, selle asemel, et raportis on sellele pühendatud vaid üks lõik.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). (PL) – (esialgu on mikrofon välja lülitatud) …on kõikehõlmav vahendite kogum, millega aidata kaasa Aafrika riikide arengule. See on kõikehõlmav pakett, sest vaid ulatuslikud lahendused võivad anda mingi tulemuse Aafrikas kuhjunud mitmekesiste probleemide lahendamisel.

Milline on hetkeseis? Viimastel aastatel on Hiina ilmutanud suurt huvi Aafrika vastu ning viinud seal läbi investeeringute laiendamispoliitikat. Selline algatus aitab kaasa mandri arengule, kuid seda üksnes siis, kui jõukuse rajamisega oleks peamiselt seotud aafriklased, eelkõige kohalik elanikkond, mitte aga välismaiste sinna investeerivate ettevõtete töötajad.

Euroopa Liit võlgneb oma edu järgjärgulisele majandustõkete likvideerimisele. See peab toetama iga üksiku riigi majanduslikku arengut, arendama vastastikuste sidemete võrgustikku ja suurendama Aafrika toodete kättesaadavust maailmaturul.

 
  
  

- Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A6-0132/2009)

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (PPE-DE). Härra juhataja, mina – koos Briti konservatiivide delegatsiooniga – jäin härra Graf Lambsdorffi raporti ÜRO Peaassamblee 64. istungijärgu prioriteetide küsimuses erapooletuks. Meie partei avaldab tugevat toetust ÜRO tööle, kuigi tunnistame, et see on ebatäiuslik organisatsioon, mis vajab uuendamist. Siiski esines käesolevas raportis mitmeid küsimusi, millega Briti konservatiivid ei saa sugugi nõustuda, näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll ja Julgeolekunõukogus Suurbritannia ja Prantsusmaa alaliste kohtade tühistamine, mis kavatsetakse asendada ühe alalise kohaga Euroopa Liidule. Ühtlasi usume, et täiskasvanute surmanuhtluse rakendamise küsimus peaks olema üksikute liikmesriikide südametunnistuse asi ning meil puudub selle suhtes parteipoliitiline liin. Seetõttu loobusime üleüldse hääletamast.

 
  
  

- Raport: Maria Martens (A6-0079/2009)

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Härra juhataja, soovin proua Martensi raporti kohta midagi selgitada.

Esiteks, lubage mul öelda, et Lissaboni leping ei ole täielik katastroof ning selline väide on nonsenss. Kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist on selle ratifitseerinud või ratifitseerimas kakskümmend kuus, sealhulgas ka Briti parlament. On kahetsusväärne, et Briti liikmed ei austa enda parlamenti mõningates siinesitatud märkustes.

Iiri rahvas väljendas osades küsimustes mõningast muret ning Iirimaa valitsus ja parlament otsivad neile selgitust. Saades need selgitused ning kui inimesed hääletavad käesoleval aastal hiljem toimuval teisel referendumil selle poolt, kas ka siis tulevad nad siia oma pisihaldja mütsidega ning esinevad sama ennekuulmatul moel nagu eelmisel korral? Jätkem Iirimaa asjad Iirimaa lahendada. Me ei vaja selle juures mingit abi inimestelt, kelle välja ajamiseks meie riigist kulus meil 700 aastat!

Mis puudutab Lissaboni lepingut, siis lubage mul öelda, et Euroopa Liidu rahvastik moodustab järgneva põlvkonna ajal 6% maailma rahvastikust. Hiina ja kõik taolised riigid muutuvad äärmiselt võimsateks.

 
  
  

- Raport: Alain Hutchinson (A6-0085/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, sooviksin selgitada, miks ma jäin härra Hutchinsoni raporti küsimuses erapooletuks. AKV riikide ja ELi Assamblee liikmena nõustun sellega, et arenguabi ei ole alati tõhus. Selle osutamine ei ole hästi koordineeritud ning selle halduskulud on kõrged. Raportöör ütleb, et partnerriigid ei samastu alati arengustrateegiaga, kuid riigiabi on ainsaks tõhusaks vahendiks – siinkohal nõustun sellega –, kuigi loomulikult peaks see olema paremini prognoositav. Usun kindlalt, et meil tuleb ennekõike kooskõlastada prioriteedid teiste finantsabi osutajatega, näiteks USAga ja selliste riikidega, mis toetavad oma endisi kolooniaid. Ühtlasi on raportöör alahinnanud Hiina arengumaadesse investeerimise poliitika mõju. See poliitika ei austa ei aastatuhande arengueesmärke ega teisi eesmärke, vaid lähtub üksnes Hiina kaubandushuvidest.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (PPE-DE). - Härra juhataja, õnnitlen kolleeg Alain Hutchinsoni suurepärase raporti eest, mille ta on kirjutanud väga olulisel teemal. Komisjon ja Euroopa Liit annavad palju raha arengumaadele, millest enamik antakse Aafrikale. Umbes 50% aafriklaste elatustase jääb endiselt alla 1 USA dollari päevas ning 75% abi saajatest kogu maailmas pärinevad Aafrikast.

Arvestades sellise õõvastava statistikaga, on õige Aafrikat toetada, varustada neid puhta joogiveega ning võimaldada Aafrika elanikkonnale jätkusuutlikku arengut. Andes siiski raha Aafrika valitsustele, nagu komisjon käesolevalt toimib niinimetatud „eelarvetoetuse” raames, peame käima peale, et Aafrika riikidele antud eelarvetoetust uuriks hoolikalt täie rangusega nende endi parlamendid ning komisjoni ja Aafrika riikide vahel sõlmitud finantskokkulepped oleksid Aafrika riikide ja AKV riikide parlamentides avalikuks kontrolliks avatud ja läbipaistvad. See on äärmiselt oluline punkt Euroopa maksumaksjate raha kaitseabinõuna.

 
  
  

- Raport: Maria Badia i Cutchet (A6-0093/2009)

 
  
MPphoto
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, me kõik siin kojas oleme kunsti ning kunsti ja hariduse edendamise poolt riikides, kust tuleme. Loodan, et keegi ei vaidle sellele vastu.

Ometi seisneb käesoleva raporti probleem taas kord selles, et see kutsub üles ELi ühisperspektiivi loomisele ning see ei ole kohane. Euroopa Liidu mitmekesisus seisneb selles, et erinevatel rahvusriikidel on erinev kultuur, ajalugu ja taust ning seetõttu näib mulle oluline, et kunst ja haridus peaks olema küsimus, mida peaks määratlema riiklikul tasandil. See ei ole valdkond, millesse Euroopa Liit või Euroopa Parlament peaks sekkuma.

„Las õitseb tuhat lille” on vist väljend, mida selle kohta kasutada. Laskem siis vähemalt 27 lillel Euroopa Liidus õitseda, kuid laskem neil õitseda eraldi. Usun, et selliselt toimides õitsevad nad hulga paremini ja elavad hulga kauem.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Härra juhataja, sooviksin tänada proua Badia i Cutchet’d tema koostatud raporti eest.

Härra Sumbergi luulelise kõne jätkuks soovin öelda, et on äärmiselt oluline, et kultuuri õis suudaks täiel rinnal õilmitseda, muuhulgas ka Euroopas. On oluline, et hariduses ei keskendutaks üksnes teadmistele ja eksamitele, vaid peetaks silmas ka inimese arengu tähtsust. Kultuur, kunst ja sport on isiku tervikliku arengu seisukohalt äärmiselt olulised.

Selles osas on üksnes õige meenutada riigikoolide süsteemi avatud koordineerimisprotsessi kaudu, vajadusest säilitada õppekavas kõrgem kunstiharidus, mis peaks hõlmama Euroopat, sest Euroopa on tuntud oma mitmekesisuse, pluralismi, suurepäraste kunstitraditsioonide ja kultuuri poolest. On õige tutvuda teiste riikide kultuuride ja tähtsate Euroopa kultuuritegelastega erinevates kultuurivaldkondades.

 
  
MPphoto
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa kunsti universaalne olemus osutab vajadusele ennistada koolide roll peamise kultuuri levitamise keskusena. See on võimalus demokratiseerida kultuuri kättesaadavust. Kunstiharidus arendab tundlikkust ja vallandab loovvõimed. See peaks olema kooli õppekava kohustuslik osa kõikides õppeastmetes.

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta pakub suurepärast võimalust taastada kunsti õiguspärane asend – ka hariduses –, nii et selle integratsioonilist rolli oleks võimalik väärtustada. Kui kaitsta eri regioonide traditsioonilist kultuurilist identiteeti ning võimet nende kohta midagi tänu liikuvusele avastada, sealhulgas kultuurihariduse valdkonnas, peitub selles täiendav võimalus loovuse arendamiseks.

Seetõttu ongi eurooplaste kunsti ja loovusega seotud tegevustesse haaratud kogukonna liikuvuse raamistiku loomine nii oluline. See on tõeline põhjus, miks ma hääletasin selle raporti poolt, kuigi soovin ühtlasi avaldada oma vastasseisu kiirele arutelu menetlusele selle dokumendi küsimuses ning selle vastu võtmisele praktiliselt ilma igasuguse aruteluta.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, olen alati pidanud head sporti kunsti vormiks. Näitena kunstist Euroopa Liidus osutaksin üle-iirimaalise ragbimeeskonna võidule Millenniumi staadionil Cardiffis eelmisel laupäeval, kus alistasime ueilslased spordis ja suurepärastes kunstialastes teadmistes teistest paremini? Oleme löönud ka inglasi, prantslasi, itaallasi ja šotlasi. See üle-iirimaaline meeskond võitis kuut riiki nn suure slämmi. Sport on kunst ja kunst on sport. Me peame seda imelist saavutust tunnustama.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Proua Doyle, kui ma oleksin teadnud, et te võtate sõna „puulusika” auhinna itaallastele andmise küsimuses, siis ma ei oleks teile siinkohal sõnajärge andnud.

 
  
  

- Raport: Gyula Hegyi (A6-0107/2009)

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI).(BG) Võtan sõna selleks, et selgitada, miks Rünnakupartei delegatsioon hääletab käesoleva raporti vastu.

Selle põhjuseks ei ole kindlasti selles tõstatatud mitmed positiivsed punktid, mis puudutavad institutsioonide töö läbipaistvust. Me oleme ilmselgelt Euroopa Liidu institutsioonide töö läbipaistvuse poolt, kuid me ei poolda tõsiasja, et sellist läbipaistvust on võimalik saavutada üksnes Lissaboni lepingut vastu võttes, ning selle aluslepingu, mis on meie jaoks juba „surnud”, taas päevakorda võtmist koos paljude selliste uute raportitega, mis muidu võtavad vastu teistsuguse seisukoha või käsitlevad teist teemat.

Peale selle ei toeta me selle aluslepingu vastu võtmist Lissaboni lepingust lähtuvalt, sest see avab tee Türgile liikmestaatuse andmisele. Türgi liikmestaatus Euroopa Liidus tähendaks Bulgaariale majanduslikku ja demograafilist hävingut. Seetõttu hääletasimegi selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, nähes selle raporti pealkirja „Aktiivne dialoog kodanikega Euroopa teemal” arvasin, et tegemist on naljaga, sest tegelikkuses on asjaolud sellised, et kodanikega aktiivse dialoogi pidamine Euroopa teemal on vaid unistus. Mõiste „dialoog” osutab sellele, et tegemist ei ole monoloogiga: tuleb kuulata seda, mida Euroopa kodanikud ütlevad. Euroopa kodanikud Hollandis, Prantsusmaal ja Iiri Vabariigis on väga selgelt väljendanud oma vastumeelsust Lissaboni lepingu suhtes.

Kui parlament ja kõik Euroopa institutsioonid soovivad seetõttu dialoogi oma kodanikega, mis on hea mõte, laske neil ilma igasuguse sõnaväänamiseta välja kuulutada dialoog, millele nad reageerivad ja kus nad kuulavad seda, mis kodanikel on öelda. On täielik ajaraiskamine, et käesolev parlament isegi arutleb, esitab raporteid või hääletab dialoogi mõtte üle, kui kollektiivselt – ning see on tõde käesoleva parlamendi kohta – keeldutakse neile öeldut tunnustamast ja sellele reageerimast. See on selle läbikukkumine.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). Härra juhataja, see on äärmiselt oluline raport – nõustun raportööriga, et arvatavasti oleksime pidanud olema julgemad ja tegema sellele mõnevõrra suuremaid kulutusi.

Olles pärit sellisest riigist, kus hääletatakse iga lepingu küsimuses, olen teravalt teadlik jätkuva aktiivse dialoogi pidamise vajadusest kodanikega. Minu kogemusel kaotab üha enam inimesi usu ja usalduse institutsioonide vastu. EL kujutab endast suurt institutsiooni ning me kanname ulatuslikku vastutust selle eest, et aktiivse dialoogi toimumise tagamine oleks meie tegevuse keskmes.

Eriti toetan ma lõiget 32 ning tänan raportööri minu muudatusettepanekut toetamast tõsiasja suhtes, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal 2011 avaneb ELi institutsioonidele ideaalne võimalus kodanikega ühenduse leidmiseks.

Oleme pöördunud komisjoni poole palvega esitada vastav õigusakt 2011. aastaks valmistumise kohta ning nad on selle ettevalmistamist alustanud. Nüüd tuleb meil tagada sisukas dialoog 100 miljoni vabatahtlikuga kogu ELis ning kindlustada, et nende vaated ja arvamused moodustaks kõikvõimalike uute kavade, poliitika ja programmide tuuma ning aktiivne dialoog kodanikega tagaks tugeva, monoliitse ELi eksistentsi.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Härra juhataja, härra Hegyi raport on suurepärane ning vajalik. Me vajame aktiivset dialoogi Euroopa riikide ja kodanike vahel. Tarvis on mõlemapoolset mõistmist. Ühtlasi vajame sallivust, et olla valmis kuulama seda, mis on erinevatel inimestel öelda. Seda vajame ka käesoleval täiskogul, Euroopa Parlamendis.

Minu arust on äärmiselt kurb, et osa liikmeid lahkus täiskogult president Václav Klausi sõnavõtu ajal, ja seda veel nüüd, mil Tšehhi on eesistujariik. Kas nad ei ole üldiselt valmis kuulama ära erinevate kodanike, presidentide, institutsioonide ja isikute seisukohti Euroopa küsimustes?

Me peaksime olema valmis kuulama erinevaid seisukohti. Me vajame suhtlemist ja dialoogi ka rohujuure tasandil, nii tunneb avalikkus, et neil on küsimustele kaasarääkimisõigus ega pea kujutlema Euroopa Liitu väikese eliidi vaidlusklubina. Toetan ettepanekut parandada aktiivset ja sallivat üleeuroopalist dialoogi kõigil tasanditel. Just seda me vajamegi.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (PPE-DE). - Härra juhataja, käesoleva majanduskriisi ajal on foorumi lähenedes toimunud midagi veidrat, nagu tavatsetakse öelda. Euroopa rahvas ei pöördunud majanduskriisist pääsemiseks Euroopa Liidu poole. Nende ootused olid seotud vastavate liikmesriikide ja riikide valitsustega, kes võiks päästa nad majanduskriisist. Mees, kes väidab end olevat päästnud maailma, saabub siia paari tunni pärast, kuid jättes selle kõrvale, on riikide kodanike (kelle kohta väidetakse ka, et nad on Euroopa kodanikud) ootused seotud oma riigi valitsusega – Pariisis või Londonis, Washingtonis või Roomas –, lootes, et neid päästetakse, mitte aga selle suurema entiteediga, mida nimetatakse ELiks.

Kas tohib küsida, miks juhtus nii? Kas tohin küsida neilt, kes väidavad vastu, et EL on nii võrratu masinavärk, kes peaks endale selle küsimuse esitama? Võin vastata. Vastus seisneb selles, et puudub demos, side ELi institutsioonide ja rahva vahel. Rahvas ootab endiselt oma riigi valitsuselt päästmist.

 
  
MPphoto
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, ma protestin selle raporti käsitlusviisi vastu. ELi liikmesriikide kodanike usalduse rajamine Euroopa institutsioonides ei tähenda üksnes teadlikkust nende strateegiatest ja tegevusest, mis sageli küll puudub. See on eelkõige tunne, et tegemist on ühisotsusega, et on võimalus ELis oma sõna sekka öelda, et aluslepingutega antud õigusi ei ole rikutud.

Kõigis ELi liikmesriikides korraldatud Euroopa kodanike arutelu on parim moodus, kuidas veenda inimesi selles, et Euroopa Liidus sõltuvad asjad tõepoolest seda moodustavate riikide kodanikest. See on parim moodus, kuidas vältida seda, et umbes 100 inimest, kes on seotud ELi institutsioonide poolt kõigi poolakate nimel rakendatavate olulisimate ülesannete koostamisega, ei tunneks end petetuna. Nõudmiste loetelu tuleks tõsiselt arutada. See kehtib ka teistest riikidest pärit arutelus osalejate dokumendi eelnõude suhtes. Mis veelgi üllatavam, see takistab igasugust tegelikku arutelu dialoogi teemal kodanikega Euroopa parlamendi foorumis.

 
  
MPphoto
 

  Martin Callanan (PPE-DE). - Härra juhataja, käesolev raport käsitleb aktiivset dialoogi kodanikega ning parim aktiivse dialoogi vorm Euroopa kodanikega põhineb selle kuulamisel, mida nad demokraatlikel hääletustel ütlevad. On äärmiselt irooniline, et parlament võtab vastu käesoleva raporti, kuigi samaaegselt eirab täielikult mõningaid liikmesriikides vastu võetud demokraatlikke otsuseid. Pole ime, et minu valimisringkonnas Kirde-Inglismaal ja mujal Euroopas on Euroopa Liit nii ebapopulaarne. Selle demokraatliku dialoogi mõte toimib vaid ühepoolselt: EL ei kuula, mis inimestel on öelda ning teeb neile üksnes ettekirjutusi selle suhtes, mida nad võivad mõelda ning kuidas hääletada.

Viimasele 10 aastale tagasi vaadates on Prantsusmaa, Holland ja nüüd ka Iirimaa – kahel korral – hääletanud ulatuslikuma Euroopa integratsiooni vastu ning ometi on EL täielikult nende arvamust eiranud.

Nad püüavad kuulata üksnes ELi rahastatud valitsusväliseid organisatsioone. Kuidas saaks küll seda pidada peegeldavaks või populaarseks hääletaja arvamuseks? Parimaks dialoogi vormiks kodanikega on kuulata seda, mis nad ütlevad vabadel demokraatlikel valimistel ja referendumitel.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, arvan, et rääkides aktiivsest dialoogist Euroopa kodanikega valitseb väärarvamus, sest sageli ajame sassi dialoogi kodanikega ja dialoogi kodanikuühiskonnaga. Sageli ajame sassi ka dialoogi kodanikega ja dialoogi organisatsioonidega, mis on täielikult või osaliselt komisjoni poolt rahastatud. Tegelikult on meil ELi institutsioonid, mis kõnelevad komisjoni rahastatud organisatsioonidega, tehes seda lõppkokkuvõttes maksumaksjate raha eest.

Seega, andes kodanikele tegeliku sõnaõiguse – nagu tegime Prantsusmaal ja Hollandis põhiseaduse küsimuses ning Lissaboni lepingu suhtes Iirimaal – ja kui vastus on eitav, siis mida me teeme? Me eirame hääletustulemusi täielikult! Kui inimesed on oma ei-sõna öelnud, siis ei tähenda dialoog, et neid tuleb üha uuesti hääletama panna kuni soovitud tulemuse saavutamiseni. See ei ole dialoog. See on demokraatia hülgamine. On aeg olla kodanikega peetava aktiivse dialoogiga tõeliselt seotud.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, pärast viit aastat selles täiskogus on jäänud vähe selliseid raporteid, mis võiks mind üllatada. Kuid pean tunnistama, et mind viis rivist välja selle raporti aspektide puhas arrogants ning kaalutletud solvang nende aadressil, kes ei hakka Euroopa projektile takka kiites püherdama. Väita käesolevas raportis – nagu seda on tehtud –, et vähem haritud inimesed on tõenäoselt rohkem vastu edasisele Euroopa integratsioonile, on ennasttäis solvang ja uskumatu ülbus.

Tegelikult need, kes on suvatsenud lugeda ELi põhiseadust või Lissaboni lepingut ning end selles osas harinud, on just need inimesed, kes suurema tõenäosusega selle vastu hääletavad. Suurema tõenäosusega poolthääletajad on need – nagu volinikudki –, kes ei ole isegi suvatsenud neid dokumente lugeda ning lihtsalt nõustuvad propagandaga. Seega olen vastu selles raportis sisalduvale solvangule.

Kas ma võiksin ka öelda vastulausena härra Mitchelli esimesele tundepurskele – tema vabariiklaslikule tundepurskele kõigist brittidest Iiri saarelt 700 aasta jooksul vabanemise kohta –, et ta peaks olema rõõmus, et neil see täielikult ei õnnestunud, sest neil läks vaja osade Briti alamate abi Põhja-Iirimaalt oma kuue riigi ragbis võidu saavutamisel.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, ma hääletasin selle poolt vastumeelselt, mitte seetõttu, et tegemist oleks nonsensiga, mis pärineb täiskogu vastaspoolelt, vaid seetõttu, et jagan raportöör härra Hegyi muresid.

Sellele raportile on tõepoolest praegusel täiskogul tõmmatud vesi peale nende poolt, kes ei soovi astuda aktiivsesse dialoogi Euroopa kodanikega. Minu jaoks ei tähenda dialoog läikivaid brošüüre ning arvan, et komisjon on selles valdkonnas läbi kukkunud. Sellel ei ole õnnestunud kodanikke aktiivselt kaasata ja nendega ühendust saada. Sellel ei ole õnnestunud jõuda kõikehõlmava arusaamani sellest, kuidas ELi tasandil tehtud töö on suunatud paljudele tegelikele küsimustele, mis mõjutavad kodanike igapäevaelu. Loodan, et käesoleva raporti tulemusel pöördutakse selle juurde tagasi ning tullakse lagedale leidlikumate moodustega, kuidas seda küsimust käsitleda.

 
  
  

- Raport: Wojciech Roszkowski (A6-0042/2009)

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, hindan seda raportit, sest selles tõstatuvad diskussiooni vajavad küsimused.

Eriti toetan raportööri tundmust, et maaelu arengu meetmetega ei peaks tühjendatama ressursse, mis olid mõeldud talupidajatele otseste maksete tegemiseks. Seega liitun küsimusega, kas maaelu arengu rahastamine peaks üldse olema seotud ühise põllumajanduspoliitikaga, sest see viib paratamatult talupidajad varasematest rahastamismeetoditest ilmajätmiseni. Kui aga see oleks hoopis ühtekuuluvusfondi seesmine osa, puuduks võimalus talupidamisrahade kõrvaldamiseks.

Seega kiidan heaks raportis tehtud avalduse, et põllumajandussektoris töötav rahvastik peaks olema maaelu arengu poliitika toetusmeetmete keskpunktis. Seda tasakaalu on moonutatud paljudes maaelu arengu programmides, sealhulgas ka neis, mis mõjutavad minu regiooni – Põhja-Iirimaad.

 
  
  

- Raport: Dagmar Roth-Behrendt (A6-0484/2008)

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt ja kiidan selle heaks. Pikka aega arvasime, et ainus asi, mis meid mõjutab, on see, mida me endale sisse sööme. Arvan, et käesolevas raportis tehtud tööga tuuakse tõeliselt esile tõsiasi, et kõik, mis me oma nahale kanname, imbub meie organismi sama efektiivselt nagu süües.

Paljude haiguste, eriti naisi mõjutavate haiguste, näiteks rinnavähk, fibromüalgia, müalgiline entsefalomüeliit jms, levik on tõusuteel. Arvan et me peame tungima sügavamale, mitte üksnes tagama kosmeetika suuremat ohutust, vaid meil tuleks alustada ka tegelikku uurimistööd mõnede kosmeetikatoodete koostisosade seotuse osas selliste haigustega, mis tabavad naisi ning tuleb üritada välja töötada ohutumaid kosmeetikavahendeid, sest loomulikult soovime kõik jätkata kosmeetika kasutamist.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, pooldan seda konkreetset raportit, sest kosmeetikatoodete testimine on teema, mis paneb paljusid minu piirkonna valimisringkondi Lääne-Midlandis muretsema, ning olen saanud sel teemal palju kirju. Tunnustan seda raportit ja toetasin seda, sest sellega kehtestatakse üleeuroopalised standardid potentsiaalselt kahjulike materjalide kasutamisele ning kosmeetika tootjatele kehtestatakse katsenõuete standardid, kuid sarnaseid standardeid on tarvis ka loomkatsetusi puudutavate nõuetega seoses. Eelmisel korral, kui seda raportit vaatasime, tegelesime loomkatsetuste teaduslikel eesmärkidel teostamise küsimusega. Nüüd on meie käes oluline vahend, millega tõsta klientide teadlikkust sellest, mis jääb kosmeetika valdkonda, mida parandaks vaid loomkatsetustele keskendumine.

 
  
  

- Raport: Daciana Octavia Sârbu (A6-0076/2009)

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). Härra juhataja, ma hääletasin selle raporti ja tugevama biotsiidtoodete kontrolli poolt, kuid soovin kasutada võimalust ja tuua välja, et Iirimaal lisati seaduslikult vette toksilist saasteainet – biotsiidainet nimega fluoriid. Soovin õnnitleda komisjoni selle eest, et nad avasid nõupidamisprotsessi, milles on oodatud teaduslikud tööd, avalik arvamus jne joogivee saastamise küsimuses toksilise koostisaine, fluoriidiga.

 
  
  

- Raport: Zsolt László Becsey (A6-0121/2009)

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, hääletasin selle raporti vastu, sest tunnen, et see nõrgestas komisjoni ettepanekut rakendada kõrgemaid aktsiisimäärasid toodetud tubakatoodetele. Uuringud on järjekindlalt näidanud, et kõige tõhusam ja püsivam inimeste tubakatarbimist vähendava käitumise mõjutamise viis on maksustamine.

Iirimaal Corki ülikooli kolledžis teostatud uuringud on näidanud, et pärast 2004. aastal töökohal täieliku suitsetamiskeelu kehtestamist langes järgmisel aastal südameinfarkti patisentide vastuvõtt 11%. Ühtlasi on kehtestatud Iirimaal liidu kõrgeim tubakaaktsiis, mis on 4,99 eurot 20 sigaretti sisaldava paki kohta, mis teeb hinnaks üle 8 euro paki kohta.

Kasu heidutavate hindade ja maksupoliitika, suitsetamiskeelu, avalike harimiskampaaniate ning parema nikotiini asendusravi kättesaadavuse kombineeritud lähenemisel inimestele, kes soovivad suitsetamisest loobuda, on loendamatul hulgal tervisekasusid ning sellest tulenevalt paraneb elanikkonna tervis tervikuna.

Tšehhi Vabariik on ainus ELi liikmesriik, kel tuleb veel ratifitseerida ÜRO tubakakontrolli konventsiooni raamistik, kuid siiski on tubakas süüdi enam kui ühes miljonis surmas ELis. Kas te suudaksite meie parlamendi juhatajana nõuda nõukogu Tšehhi eesistujalt meie kõigi nimel heastada see tõsine tegematajätmine enne tema eesistujaametis olemise lõppemist?

 
  
  

- Raport: Maria Martens (A6-0079/2009)

 
  
MPphoto
 

  Richard Corbett (PSE). - Härra juhataja, näib, et paljud teisel pool kasutavad hääletuste selgitustoimingut erinevate raportite kohta Lissaboni lepingu ratifitseerimisest kõnelemise asemel. Selle asemel esinevad nad põhjendamatute väidetega, et inimesed on võtnud Lissaboni lepingu vastu sõna ning me ei soovi neid kuulda võtta.

Pealegi on see liikmesriikide, mitte meie asi ratifitseerida Lissaboni leping, mis on loomulikult täiesti vale. Üks liikmesriik on öelnud „ei”, me kuulame ning tõepoolest meil tuleb seda kuulata. Teised liikmesriigid on näidanud, et soovivad kuulata selle „ei” ütlemise põhjusi, võtta seda arvesse ning liikuda selle baasil edasi. Kuid kui härra Dover isegi ei väärtusta erinevust Euroopa põhiseaduse lepingu ja Lissaboni lepingu vahel ning ütleb, et Prantsusmaa ja Holland lükkasid selle aluslepingu tagasi, siis unustab ta enda huvides jätta mainimata neid riike, milles toimus referendum ja see alusleping leidis toetust.

Me ei soovi kuulata üksnes ühte vaidluspoolt. Soovime kuulata ära mõlemad pooled ning ületada erimeelsused, leida kõigile liikmesriikidele vastuvõetav lahendus. Nad soovivad kuulata üksnes neid inimesi, kes hääletavad selle vastu. Just neid võib süüdistada Euroopa inimeste mittekuulamises. Hoopis nemad ei aktsepteeri demokraatlikke tulemusi, vaid üksnes tulemust, mis on neile kasulik, mitte aga üleüldist olukorda kõigis liikmesriikides.

 
  
  

- Raport: Cristiana Muscardini (A6-0054/2009)

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, toetan täielikult selle raporti põhjendust 5. Olen hetkel Iirimaal seotud juhtumiga, kus ema on põgenenud oma koduriigist Nigeeriast koos kahe tütrega pärast seda, kui ta vanim tütar suri naiste suguelundite moonutamise tagajärjel. Hetkel on tema juhtum Euroopa Inimõiguste Kohtus arutamisel ning kohus on esitanud Iirimaa valitsusele kirjaliku ettepaneku kas seda juhtumit kaitsta või jõuda – nagu nad seda nimetavad – sõbraliku lahendini.

Põhjenduses 5 leitakse, et naiste suguelundite moonutamine on inimõiguste rikkumine ning üha arvukamalt lapsevanemate esitatud varjupaiga taotlusi on õigustatud seoses ohuga, mis neid nende kodumaal ähvardab seoses nende lapse naissuguelundite moonutamisele nõusoleku andmisest keeldumisega. Loodan, et inimõiguste kohus võtab käesoleva asja suhtes meie avaldust oma otsuse langetamisel arvesse.

Lõppkokkuvõttes nõustun Richard Corbettiga selles, et täna on siin räägitud palju demokraatia teemal, kuid kui vaevutaks võtma aega ja nägema vaeva, siis liites kokku põhiseaduse ja Lissaboni lepingu üle hääletanute arvu kõigil Euroopa referendumitel, saadaks tulemuseks, et jaatava hääle andnute arv on 27 miljoni eurooplase võrra suurem eitava hääle andnud 24 miljonist inimesest. See on toimiv demokraatia.

 
  
MPphoto
 

  Eleonora Lo Curto (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tänan mulle sõnajärje üle andmise eest. Soovin väljendada oma täielikku toetust tähelepanule, mida täna siin parlamendis on pööratud sellistele olulistele teemadele nagu õigus tervisele, õigus seksuaalsele identiteedile, õigus vaimse tervise ning naiste vaimse ja füüsilise terviklikkuse kaitsele, mida nende günefoobiliste tavadega sageli rikutakse.

Euroopa paistab silma pühendumusega inimõigustele, nagu äsja eelkõnelejalt kuulsime. Lapsed ja naised surevad just selliste tegutsemistavade tõttu, mis on täiesti vastuvõetamatud. Euroopa toimib õigesti, et pühendub sellele ja demonstreerib endale võetud suurt kohustust soovist tagada seaduste kooskõlastatus selles liinis.

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, oleksin soovinud hääletada proua Muscardini naiste suguelundite moonutamise raporti poolt, sest olen selle barbaarse tava keelustamist juba aastaid toetanud ning toetan hetkel seetõttu ühe perekonna juhtumit, sest neid ähvardati kodumaale tagasi pöördumisel selle tava rakendamisega.

Ometi nagu tavapäraselt juhtub, kasutavad kolleegid moonutatud tüdrukute ja naiste olukorda taas abordi päevakorra edendamiseks, libastudes käesolevas raportis „seksuaal- ja reproduktiivõiguste” mantral.

 
  
 

(Järgneb täpsustus Gay Mitchelli hääletusest selle raporti kohta, kajastades selle teksti lõppsõnastust, tema suulist selgitust hääletuse kohta ei kohaldata enam).

 
  
  

- Raport: Vasco Graça Moura (A6-0092/2009)

 
  
MPphoto
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). – (SK) Härra juhataja, soovin tänada oma Kultuuri- ja hariduskomisjoni kolleegi härra Graça Mourat tema töö eest raporti koostamisel, mida ma hääletusel toetasin. See on seotud dokumentidega, mida oleme eelnevalt Euroopa Parlamendis käsitlenud. Laienemine on aidanud kaasa ELi keelelisele mitmekesisusele. Täna räägitakse siin 23 keelt ning lisaks 60 piirkondlikku või elanikerühmade poolt kõneldavat murret.

Üleilmastumine ja väljaränne aitavad kaasa eurooplaste poolt igapäevaselt kasutatava keelespektri mitmekesisusele. Keeleline mitmekesisus on seetõttu vaieldamatult üks Euroopa Liidu iseloomulikumaid tunnuseid, mõjutades oma kodanike ühiskondlikku, kultuurilist ja erialast elu, kuid ka liikmesriikide majanduslikke ja poliitilisi tegevusi. Pean komisjoni teatist selles valdkonnas erakordselt tähtsaks. Nõustun raportööriga, et ELi keeleline ja kultuuriline heterogeensus on tohutuks konkurentsieeliseks ning meil tuleb selgelt toetada keeleõppe ja koolide kultuurivahetusprogramme.

 
  
MPphoto
 

  Michl Ebner (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, pean seoses härra Graça Moura raportiga tunnistama, et meie kolleegid on teinud suurepärast tööd. Soovin üksnes esitada kodukorda puudutava märkuse selle süsteemi kohta – proua Muscardini on selle küsimuse täna juba tõstatanud – loodan, et edastate meie palved, mille arvesse võtmisel ei ole võimalik panna hääletusele kahte praktiliselt identset raportit ning seeläbi raportööri karistada. Käesoleval juhul juhtus see minuga ning seda ma küll ei soovinud.

Nimelt sel põhjusel soovin taas kord rõhutada kolleeg härra Graça Moura tehtud positiivset tööd, isegi kui teine resolutsioon, mille poolt ma ka hääletasin, võeti pärastiselt vastu. Minu hääl ei tähendanud härra Graça Moura raporti eitust, pigem vastupidi.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Härra juhataja, esiteks soovin tänada härra Graça Mourat tehtud suurepärase töö eest. Ta on pühendunud kogu hingest neile keeleküsimustele ning tal on täiesti õigus, et keel on üks põhiõigusi. Keel moodustab identiteedi tuuma ning seetõttu tuleks meil Euroopa Liidus mitmekeelsust soosida.

Me hääletasime alternatiivse resolutsiooni poolt, kuigi eelistame algset raportit. Mina isiklikult osalesin alternatiivse resolutsiooni koostamisel ning siinkohal sobib arvatavasti mainida, miks me alustasime härra Graça Moura väga kiiduväärt tööle alternatiivi koostamist. Põhjuseks oli, et soovime eelkõige tagada vähemuskeeltele nende staatuse.

Nagu tavatsetakse öelda, et Euroopa on üksnes nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli – milleks on halvimal elujärjel inimesed meie ühiskonnas. Seetõttu tulebki meil tagada, et vähemusrühmad, näiteks saamid minu kodumaal Soomes, säilitavad õiguse kasutada oma emakeelt ning saada kätte põhiteenuseid oma keeles. Me peame nende eest vastutama samamoodi nagu toimime kõigi teiste põlisrahvastega. Seetõttu on äärmiselt oluline, et Euroopa Liit laseks käiku kultuurimaksu ja tagaks kõigile keeltele elujõulisuse, sealhulgas ka vähemusrahvaste omadele.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI). (NL) Härra juhataja, kuigi lõppkokkuvõttes vastu võetud Euroopa mitmekeelsuse alternatiivne resolutsioon oli hulga parem meile esitatud algtekstist, hääletasin siiski pärast mõningast kaalutlemist selle vastu, pealegi kutsutakse mõlemas – nii vastu võetud kui ka algses – resolutsioonis üles Euroopa keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe ameti edendamisele. Kuigi see võib tõepoolest hästi kõlada ja ma olen põhimõtteliselt selle poolt, jätkasin lugemist ja nägin, et näiteks mitte-eurooplastest sisserändajaid tuleks julgustada siin oma emakeelt jätkuvalt kasutama, et Euroopa Parlament esitab koguni üleskutse välismaiste vähemusrahvaste emakeele kasutamisele, või välismaalt pärinevate vähemuste emakeele kasutamisele, nende kaasamisele kooliprogrammidesse ja soovitab liikmesriikidel mitte üksnes julgustada päritolukeelte kasutamist, vaid lausa julgustada sisserändajaid nende põhikeelt kasutama. Palun vabandust, kuid see on hullumeelsus. See viib kohanemise ja assimileerumise asemel vastupidise tulemuseni. See on kõigilt Euroopa riikidelt nõutava vastand.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). (NL) Härra juhataja, ka mina hääletasin mitmekeelsuse raporti vastu. Kuigi olen endiselt mitmekeelsuse edendamise veendunud toetaja, siis esitatakse mõlemas, nii esialgses raportis kui ka muudatusettepanekus, mis lõpuks vastu võeti, mitmeid mõtteid, mis on praktilisel rakendamisel omajagu problemaatilised. Raportis püütakse näiteks julgustada sisserändajaid oma päritolukeelt kasutama – see on iseenesest probleemiks paljudes liikmesriikides, sest nad ei õpi neid võõrustava riigi keelt rahuldavalt ära ning sellega kaasnevad omad tagajärjed.

Teine võimalik probleem seisneb selles, kuidas raport tegeleb liikmesriikidega, kus on üle ühe ametliku keele. Loomulikult tuleb võtta arvesse konkreetseid olukordi, näiteks Belgias, kus iga regioon, välja arvatud Brüssel, on ametlikult ükskeelne. Flandrias on probleemiks suur prantsuse keelt kõnelevate sisserändajate arv, kes keelduvad kohandumast Flandria hollandi keelt kõneleva olemusega ning Euroopa ülesanne ei ole sellesse sekkuda ja lubada igasuguseid olematuid õigusi.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma jagan paljusid käesolevas raportis väljendatud reservatsioone, mis puudutavad Euroopa Liidu poolt antud julgustust päritolukeelte kõnelemise jätkamisele ja arendamisele – isegi kui nende raportite üldine filosoofia on väärt tähelepanu ja toetust – ja seda seetõttu, et tänapäeval nende seaduslikult tõstatatud probleemide foonil varitseb meid varasemast suurem oht Euroopa keelte väljasuremisele, mis tuleneb käesolevas täiskogus ja mujalgi standardiseeritud inglise kõne- ja kirjakeele kasutama sundimisest. See on väga tõsine oht, mida käsitleda.

Me ei tohi unustada kohalike keelte õigusi. Rahvuskeeled on välja suremas: neil on raskusi enese väljendamisega, kuid kohalikud keeled kaovad tõeliselt häbiväärselt, samas kui neid tuleks kaitsta nagu tegi Itaalia oma föderaalreformiga, mille kohta püüame ettepanekut teha ja rakendada.

Kas Euroopa Liit teeb kõik mis tarvis kohalike keelte kaitsmiseks? Hetk tagasi kuulsime proua Lo Curto sõnavõttu. Kindlasti oleks kena kuulda teda vahetevahel kõnelemas ilusas sardiinia keeles, sest olen kindel, et ta oskab seda. Mina peaks soovima mõnikord sõna võtta piemonti keeles, kuid meie parlamendi raamatukogus puuduvad kultuurilised dokumendid, ajakirjad jne, mis oleks seotud kultuurilise identiteedi või kohalike keeltega.

Seetõttu, enne kui Euroopa hakkab muretsema enda kaitsmise pärast kolmanda maailma riikide keelte standardiseerimise eest, tuleks muretseda meie vähemuste ja kohalike keelte üle.

 
  
MPphoto
 

  Eleonora Lo Curto (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, härra Borghezio. Ma olen sitsiillane ning Sitsiilia on suure tsivilisatsiooni ja ajaloo häll ja maa ning me loodame, et seal suudetakse rajada endale tee tulevikku, mis algab iseseisvumisega ning seetõttu võin üksnes nõustuda ulatuslikuma emakeelele tähelepanu pööramise vajadusega, mida peaksime õppima üha rohkem kõnelema ja ennekõike õppima oma lastele edasi andma.

Eelkõige pean silmas Itaalias toimunud väljarände ajalugu, kuid arvatavasti on see toimunud ka teistes riikides, mis on tänapäeval tinginud ja võib tingida selle, et nende sitsiillaste uued põlvkonnad – nagu juhtus veneetslaste, sardiinlaste ja lugematul arvul teistega Euroopas, kes läbisid selle protsessi minevikus – ei mäleta enam ega ole enam võimelised kõnelema vastavalt sitsiilia, veneetsia ja sardiinia keelt.

Püüdes näha, kuidas see suur Euroopa institutsiooniline tegevuslava saab sellise mitmekesisuse ja selliste iseseisvate identiteetide hälliks nagu need, millest loodan, et Euroopa piirkondades õpitakse neid tulevikus au sees hoidma ning seetõttu, härra juhataja, kutsun üles üha rohkem inimesi tähtsustama oma keelt selle kasutamise kaudu.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, ma jäin selle raporti küsimuses erapooletuks kahel põhjusel, isegi kuigi ma nõustun täielikult pealkirjaga „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus”.

Meile on siin täna öeldud, et raport käsitleb teatud Hispaania rahvustülisid. Olen äärmiselt skeptiline mitmekeelsuse arutelu suhtes ja keele kui omalaadse katte või vahendaja või poliitilise kauplemisvahendi edendamise suhtes erinevates rahvuslikes küsimustes kõigis liikmesriikides, mis näikse olevat juhtunud seoses vaidlusega selle üle komisjonis ja siin.

Ma ei ründa ühtegi vähemuskeelte kõnelejate õigust. Tegelikult toetan ma neid täielikult ning tunnen tõesti, et meil tuleb austada ELi nende kodanike õigusi, kelle emakeel on vähemuskeel. Neile keeltele peab olema Euroopa Parlamendis mingi koht, kuid mitte ilmtingimata ametlik töökeel, eriti kui need kodanikud räägivad samavõrd ladusalt inglise keelt, nagu meil siin on. Tähtsatele aruteludele kaasa aitamine täiskogu istungil ja komisjonides vähemuskeeles, mis tuleb seejärel passiivselt tõlkida enam kui 20 keelde, ohustab kogu demokraatliku arutelu eesmärki tõlkes kaotsi läinud nüansside ja koguni valesti mõistmise kaudu. Meie demokraatlik mandaat siinkohal on veenda võimalikult paljusid inimesi nägema meie seisukohta ning mõistma piisaval arvul sobiva kvalifikatsiooniga tõlkide saamise keerukust, mis moodustab teise probleemi. Neil kahel põhjusel jätsin ma hääletamata.

 
  
  

- Raport: Lambert van Nistelrooij (A6-0083/2009)

 
  
MPphoto
 

  Michl Ebner (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin öelda, et hääletasin härra van Nistelrooij raporti poolt, kuid ühtlasi soovin kasutada seda võimalust, millest said osa vähesed siinolevad pealtvaatajad ütlemaks, et liitu halvustaval toonil Euroopa Liidu ja nende valijaskonna teema nämmutamise asemel oleks pidanud need selle täiskogu parlamendiliikmed, kes oma ümmarguse jutuga kritiseerisid Euroopa Liitu ja selle menetlusviisi, esitama hulga objektiivsemat informatsiooni, see oleks vaieldamatult loonud täiesti teistsuguse õhkkonna.

Mis puudutab härra van Nistelrooij raportit, siis ühtekuuluvuspoliitika kavandati just neil liinidel, selleks et tekitada solidaarsus ja rajada koostöö. Eelkõige sellise kriisi ajal usun, et Euroopa regioonid – mitte üksnes riigid, vaid ka regioonid – peaks tegema koostööd, peaks tugevdama oma positsioone ja parandama oma elanike elukvaliteeti. Just sel põhjusel vääris härra van Nistelrooij raport minu poolthäält.

 
  
MPphoto
 

  Rumiana Jeleva (PPE-DE). (BG) Ma hääletasin selle territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva raporti poolt, sest usun kindlalt, et see kontseptsioon peaks olema välja töötatud ja rakendatud horisontaalselt, toetades kõiki ühenduse poliitikaid ja tegevusi.

Tänase ühtekuuluvuse poliitika arutelu käigus kutsusime üles järgneval regionaal- ja kohalike võimude otsese seotuse programmi ajal vastavate programmide kavandamisel ja rakendamisel nende märkimisväärsele tugevdamisele. Euroopa Liidu poliitika, täpsemalt ühtekuuluvuse poliitika tulemusel on juhtimise sageli tsentraliseeritud süsteemilt mindud üle üha enam integreeritud mitmetasandilisele süsteemile.

Seetõttu arvan, et liikmesriike tuleks julgustada rajama territoriaaljuhtimissüsteemi, mis põhineks integreeritud „alt üles” lähenemisviisil, mis võimaldab ka aktiivsemat tsiviilosalust. Ma soovitan tungivalt hakata liikmesriikidel mõtlema sellele, kuidas nad saaksid konsolideeruda ja territoriaalse ühtekuuluvuse mõistet oma riiklikes programmides ja poliitikas paremini toetada.

Antud kontekstis usun, et koordineeritud arendustegevuse ning linna ja maa vahelise partnerluse peamised põhimõtted on eriti olulised ning neid tuleb rangelt järgida.

 
  
MPphoto
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). (BG) Ma toetasin seda territoriaalse ühtekuuluvuse raportit lähtudes arusaamast, et tegemist on igale Euroopa Liidu regioonile äärmiselt olulise poliitikaga.

Ühtekuuluvusfondide ressursid koos riiklike ressurssidega võivad muuta isegi kõige tagurlikumad regioonid hästi arenevateks regioonideks, viies need arenenud regioonide tasemele. See on äärmiselt oluline minu kodumaal Bulgaarias. See on oluline ka kavandamisetapis, et kõik ressursid oleks jaotatud õiglaselt, vastavalt ühtekuuluvuse põhimõtte rakendamisele kõigis Euroopa Liidu poliitilistes prioriteetides.

Võttes arvesse kõiki tegureid, mis mõjutavad tasakaalustatud regionaalset ja ühiskondlikku arengut, tuleb meil leida sobivaimad mehhanismid, mis võimaldaks meil pakkuda mõningatele madalamal arenguastmel olevatele liikmesriikidele võimalust teistele järele jõuda.

Meil peavad olema selged kriteeriumid kavandamisetapis, mis hoiaks ära mitte ühegi riigi karistamise, sest just kavandamisetapis tehaksegi ebaõigeid ja ebatõhusaid eraldisi, mis omakorda avaldavad mõju kodanike elukvaliteedile.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, soovin õnnitleda härra van Nistelrooijd raporti puhul. Täpsemalt soovin avaldada toetust lõikele 42, milles kutsutakse üles tegeliku partnerluse loomisele kõigi osapoolte vahel, mis on seotud regionaalse ja kohaliku arenguga ELi, riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil.

See on eelduseks territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele. Kohalike arengu töörühmade ja valitsusväliste organisatsioonide kaasatus regionaalse arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse püüdlustesse ilmneb üha uuesti, lisamaks sellele reaalmajanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. Eeldusel et me ei saavuta regioonidevahelist ühtekuuluvust, on oluline, et me looks ja edendaks sellist partnerlust.

 
  
  

- Raport: Miroslav Mikolášik (A6-0108/2009)

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, soovin avaldada toetust lõikele 22, mis, sarnaselt härra van Nistelrooij raportile kutsub liikmesriike üles partnerluspõhimõtte kindlustamisele nende käesolevates programmides, seda vastavalt ERFi üldmääruste artiklile 11, ESFile ja ühtekuuluvusfondidele.

Me siin parlamendis kirjutame neid määrusi, kuid nende määruste rakendamine sõltub liikmesriikidest ja nende rakendamist jälgib komisjon. Hiljutine raport valitsusväliste organisatsioonide ja teiste struktuurifondide jälgimise, rakendamise ja seirega seotusest uutes liikmesriikides kandis pealkirja „Kaasatuse illusioon” ning minu arust ütleb juba pealkiri kõik. Liikmesriigid ja komisjon ei pane oma kohustustele õlga alla. Parlamendis tuleb jätkata neile peale käimist, et nad seda siiski teeks.

 
  
  

- Raport: Zsolt László Becsey (A6-0041/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Ma hääletasin selle parlamendi kaasliikmete raportite kogumi poolt, milles kritiseeriti takistusi ühtekuuluvuspoliitika täitmise teel. Eriti sooviksin kõneleda proua Krehli raportist. Sooviksin lisada tänasele arutelule, et parlamendi kaasliikmed on unustanud mainida, et me kiitsime kahe nädala eest heaks taastamispaketi. Selles paketis leppisid kokku eesistujariik Tšehhi ja komisjon. Euroopa Liidu surve all on valminud komisjonil selged ettepanekud haldussüsteemi lihtsustamiseks, täpsemalt on võetud kasutusele paindlikumad meetmed, mis võimaldavad nüüd kõigil struktuurifondidest saada raha programmidevaheliseks ressursside ülekandmiseks ning isegi kasutada neid ressursse laenude katteks, mis on eriti oluline uutele liikmesriikidele. Järgmine raport käesolevas paketis, mis on seotud mikrokrediidiga, toetab seda loomulikult omakorda veelgi. Mul on üksnes kahju, et meil ei ole veel selgeid juhiseid määruste kooskõlastamiseks mikrokrediidi kasutamise valdkonnas, millest oleks eriti palju kasu väikeettevõtjatele ja kohalikele võimudele.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, ma toetan käesolevat raportiti väga, sest mainitakse krediidiühinguid ja nende panust mikrokrediidi vahendite pakkumisel tunnustatakse. Nagu mittetulundusorganisatsioonid, mängivad ka krediidiühingud ainulaadset rolli mikrokrediidi pakkumisel neile, kellele ei võimaldata paljude teiste finantsasutuste poolt krediiti. Ma tean, et krediidiühingud ei ole kõigis Euroopa riikides tugevad, kuid need on tugevad paljudes, kus on reservi ülejääk 40 miljardit eurot. Maailma mastaabis on krediidiühingutel reservi ülejäägiks 1,1 triljonit USA dollarit, mille liikmete arv üle maailma on 180 miljonit inimest.

Ajal, mil paljud inimesed on kaotamas usku pangaasutustesse, on mittetulunduslikud finantsasutused elujõuliseks alternatiiviks ning nad vajavad meie toetust. Täpsemalt vajavad nad kaasatust Jasmine’i programmi, seega on neil mikrofinantseeringu pakkujatena juurdepääs äritugiteenustele nagu õpetamine, koolitamine, nõuanne, rahastamine ja haridus jne.

Lõpuks, selgitusena proua Muscardini raportile: usun, et hääletasime selle poolt ja võtsime vastu muudatusettepaneku 1, kui termin „seksuaal- ja reproduktiivõigused” muudeti „seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuks”. Selles kontekstis ei ole ma kindel, kas saan nõustuda oma Iirimaa kolleegidega, kes võtsid varem sellel teemal sõna.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Härra Kamall, nagu näete, olete kojas ainus!

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE).- Härra juhataja, lubage mul alustada teie tänamisega ning tänan kõiki tõlke kannatlikkuse eest sellele väga pikale hääletuste jadale selgituste jagamise käigus.

Arvan, et parlamendis valitseb mikrokrediidi väärtuslikkuse küsimuses konsensus: see on üks neid teemasid, milles parlamendi parem ja vasak tiib saavad olla ühel meelel.

Selles etapis avaldan tunnustust täpsemalt kahele organisatsioonile. Üks neist on Opportunity International, mida juhib endine Aafrika riigi keskpanga juht, kes toob professionaalse käsitluse mikrokrediidi valdkonda, kust see paraku mõnikord puudunud on. Teine on organisatsioon ning sellel on suurepärane veebileht – www.kiva.org –, mis võimaldab inimestel laenata individuaalselt alates 25 USA dollarist ning on koondatud suuremateks mikrolaenudeks ettevõtjatele üle maailma, eriti arenguriikides, võimaldades neil luua jõukust ja töökohti oma kohalikes kogukondades.

Ainus seisukoht, mida soovin väljendada, on, et me peame tagama, et kohalikud, riigi valitsused või ELi valitsus ei lükkaks kõrvale väikseid kogukonna juhitud ja erasektori mikrokrediidi pakkujaid. Selline nähtus esineb Londonis minu valimisringkonnas, kus kogukonna juhitud organisatsioonid on kohaliku valitsuse poolt välja tõrjutud.

Kokkuvõttes aga arvan, et võime nõustuda, et mikrokrediit on suurepärane vahend, millega aidata vaesemate riikide ettevõtjaid.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0071/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult.– (PL) Ma hääletasin selle nõukogu ettepaneku poolt võtta vastu otsus raporti kohta, mis käsitles Euroopa Ühenduse ja Nepaali valitsuse vahelise lepingu sõlmimist teatud õhuteenuste aspektide suhtes.

Nõustun raportööri ettepanekuga sõlmida see leping.

Arvan, et muudatusettepanekud, mis puudutavad määramisklauslit, lennukikütuse maksustamist ja hindasid on õigustatud võrdluses kehtivate kahepoolse lepingutega.

Loodan, et teise osapoole süsteemide suhtes vastastikusele usaldusele toetumine aitab kaasa lepingu teostamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult.– (IT) Ma hääletasin selle Paolo Costa EÜ ja Nepaali vahelise teatud õhuteenuste aspektide lepingu raporti poolt.

Nõustun raportööriga, et õhusõidukitele Nepaali poolt reisijate ja kauba veoks määratud maksutariifid Euroopa Liidus peavad vastama Euroopa Ühenduse seadustele. Ühtlasi toetan lennukikütuse maksustamist ühenduse territooriumil toimuvateks operatsioonideks.

 
  
  

- Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0130/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin proua Geringer de Oedenbergi raporti poolt ratastega põllu- ja metsatraktorite küsimuses.

Tegelikult nõustun komisjoni kehtivate õigustekstide kodifitseerimise ettepanekuga, sealhulgas tehniliste kohandustega.

 
  
  

- Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0129/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult.– (IT) Ma hääletasin proua Geringer de Oedenbergi raporti poolt ühenduse süsteemi tollimaksust vabastamise küsimuses.

Ma nõustun kehtivate seaduste kodifitseerimise ettepanekuga, selleks et tagada ühenduse õigusaktide korralik lihtsustamine ja selgelt koostamine.

 
  
  

- Raport:Sirpa Pietikäinen (A6-0119/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult (LT) Arvestades finantsturgude üha kasvavat keerukust, eriti finantskriisi, siis valitseb vajadus optimeeritud statistika kogumi järele. Usaldusväärsus ja andmete õigeaegne esitamine peaks olema muudetud määruse nurgakivid. Teie raportöör on seisukohal, et õigeaegne statistilise informatsiooni kogumine on äärmiselt oluline. Seetõttu peaks Euroopa Keskpankade ja Euroopa statistikasüsteem vajadusel koguma andmeid igakuiselt. See võib parandada statistika kvaliteeti ja optimeerida selle kasulikkust, eriti finantsteenuste sektori seire valdkonnas. Ma nõustun Euroopa Keskpanga ettepanekuga muuta osaliselt nõukogu määrust, mis puudutab statistilise teabe kogumist Euroopa Keskpankade süsteemi poolt, mille sihiks on parandada nende andmekogumise tõhusust. Lisaks kehtivale määrusele kohaldataks see seega finantsturu suundumustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma soovin käesoleva proua Pietikäineni Euroopa Keskpanga poolt statistilise teabe kogumise raporti küsimuses hääletamisest loobuda. Tegelikult nõustun vaid osaliselt kõnealuse raportiga, kuna leian, et selles leidub teatud ohupunkte, mis ei võimalda mul selles suhtes täiesti positiivsel arvamusel olla.

 
  
  

- Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A6-0132/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. – (NL) Ma hääletasin härra Graf Lambsdorffi raporti vastu, sest selles ei selgu, kas ELi liikmesriike saaks paremini teenida, juhtides selgelt ÜRO inimõiguste nõukogu, kui teatud vastuvõetamatud lõigud Durbani läbivaatuskonverentsilt on tulemuseks saadud dokumendis alles. Lõpuks tuleb välja öelda, et Euroopa ei pea võtma inimõiguste alal tunde islami teokraatlikelt riikidelt ja teistelt (pool)diktatuuridelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE) , kirjalikult. Kuigi toetan enamjaolt härra Graf Lambsdorffi raportit ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 64. istungijärgul, siis mulle ei meeldi selles etapis tema üleskutse Euroopa Liidule ühe koha eraldamiseks ÜRO Julgeolekunõukogus. Ma pooldan julgeolekunõukogu reformi, millega tunnistatakse uut üleilmalist poliitilist reaalsust – Jaapan, Saksamaa, India ja Brasiilia võivad leida hea põhjuse liikmelisuse saamiseks ja Aafrika esindatuse välja jätmine võib osutuda pahameelttekitavaks. Kuid olenemata sellest, kas seda toetada või mitte, peaks üks ELi koht selguma läbirääkimisprotsessi lõpul – isegi kui sel on mingi oma loogika – mitte aga alguses. Selle põhjal tundsin, et on sobilik selle raporti küsimuses mitte hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Juhataja, ma loobusin selle raporti küsimuses hääletamast kuna usun, et ÜRO vajab kiiresti ülevaatamist ja reformimist. Ei ole eriti mõtet kaaluda julgeolekunõukogu kohta ELile, kui küsimuse all on kogu esindatuse süsteem.

Täpsemalt, kus on julgeolekunõukogu Aasia esindus? Käesolevalt esindab seda maailmajagu üksnes Hiina, mis on mittedemokraatlik riik, mille inimõiguste toimik on kohutav. Kus on üleskutse Indiale koha andmisele, mille rahvastiku arv läheneb kiiresti Hiinale ning mille poliitiline, majanduslik ja strateegiline võim on regionaalselt ja üleilmselt oluline?

Enne kui mõelda ELi häälest ÜROs, tuleb mõelda, kuidas saaks praegust ÜROd paremaks muuta. Nõuetele vastav maailma suurima demokraatliku riigi esindatus julgeolekunõukogus oleks suur samm õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult (SV) Põhimõte „üks riik, üks hääl” on üks koostöö aluspõhimõtteid koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ning seega peab see säilima. Seega peame äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament soovib ELile ÜRO Julgeolekunõukogus tulevikus ühte kohta. On ütlematagi selge, et Rootsi välispoliitika erineb Poola välispoliitikast, mis erineb omakorda Kreeka välispoliitikast. Teisalt võivad sarnase meelsusega riigid soovi korral ühineda.

Kuigi raport sisaldab mitmeid positiivseid elemente, eriti mis puudutab üleskutset inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarseaduse kaitsmisele. Meil on tunne, et selle sõnadesse panemine on niivõrd tähtis, et me oleme otsustanud toetada seda raportit vaatamata selle puudujääkidele muudes valdkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Euroopa leiboristlikud parlamendiliikmed toetavad täielikult ÜRO Peaassamblee tööd ja selle positiivset rolli, mida sel tuli rahulikus ja positiivses rahvusvahelises koostöös etendada. Ennekõike toetame käesoleva resolutsiooni raames suuremale positiivsele inimõiguste alaste küsimuste koostööle, positiivsele ÜRO reformile, tuumarelva leviku tõkestamise ja aastatuhande arengueesmärkide esitamisele keskendumist.

Loobusime selle resolutsiooni üle hääletamast, kuigi me toetame paljusid selles sisalduvaid punkte, siis ei suutnud me toetada resolutsiooni raames esitatud üleskutset ühe ÜRO Julgeolekunõukogu koha eraldamisele Euroopa Liidule. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas puuduvad sätted julgeolekunõukogu regionaalse liikmekoha kohta. Euroopa ei ole ÜRO liikmesriik ning vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale võivad üksnes riigid kuuluda ÜRO liikmete hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Härra Graf Lambsdorffi raportiga antakse oluline panus Euroopa Liidu seotusele ÜRO asjadega ning selle teisenemisse. Ma toetan seda hea meelega.

Selles raportis sisalduvad soovitused taaskinnitavad enamike ELi liikmesriikide pidevat muret üleilmsete poliitika põhiküsimuste osas, korrates samas veenvalt Rumeenia vastu tuntavat huvi ja fraktsiooni PPE-DE huve.

Näiteks nõuavad ELi põhiväärtused meil eriliselt tähtsustada kaitsekohustuse põhimõtet. Lisaks sellele peab minu partei ja teised fraktsiooni PPE-DE liikmed inimõigusi üheks meie välispoliitilise tegevuse nurgakiviks ja meie vaadete üleilmsel tasandil väljendamise võtmekanaliks. Mul on hea meel, et need soovitused puudutavad olulisel määral neid mureküsimusi. Neis valdkondades tehtud edusammude konsolideerimiseks tuleb ühtlasi parandada inimeste julgeolekut mitte üksnes majanduslikust vaid ka ühiskondlikust vaatepunktist lähtuvalt, kuid ka „raskest” julgeolekust lähtuvalt.

Viimasena mainitav, kuid mitte vähemoluline asjaolu on see, et selle organisatsiooni korralik toimimine on tähtis meile kõigile, kes me soovime näha läbisurutavat, tõhusat, mitmepoolset mehhanismi, millega neid väärtusi edendada.

Puudutades neid teemasid ja teisi Euroopa kodanikele huvipakkuvaid valdkondi, on härra Graf Lambsdorffi raport ja soovitused sammuks edasi, mistõttu hääletangi selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Ma hääletasin härra Graf Lambsdorffi raporti poolt, ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi prioriteetidest ÜRO Peaassamblee 64. istungijärgule. Euroopa Liit peab tegutsema kooskõlastatult, et mõjutada otsuseid ja kohustusi, mis endale võetakse 2009. aasta septembris toimuva ÜRO Peaassamblee käigus.

Arengukomitee liikmena sooviksin rõhutada aastatuhande arengueesmärkide suunas liikumise tähtsust. Euroopa Liit peab võtma juhtrolli ÜROs tagamaks arenguriikidele antud lubadustest kinni pidamist, mis kannatab enim praeguse majanduskriisi tõttu, sest paraku on hetkel meie lubadusalane tegevus ammendunud.

Vaieldamatult mõjutab see kriis peaaegu kõiki riike, kuigi eriti sellistel rasketel aegadel nagu praegune, peavad kõik arenenud riigid üheskoos tegutsema ja kitsastest riiklikest huvidest kaugemale vaatama, sest miljonite inimeste elu sõltub otseselt meie tegevusest ja meie tulevasest käitumisest.

Praegu probleemide eiramisel võiks olla katastroofilised tagajärjed, pealegi ei pruugi me suuta neid enam tulevikus lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Soovisin selle ÜRO 64. Peaassamblee istungijärgu ÜRO prioriteetide raporti poolt hääletada, sest paljud prioriteedid on väärtuslikud ning neid tuleb toetada ja koguni edendada. Paraku sisaldus kolleegide prioriteetide loend „seksuaal- ja reproduktiivõigusi” ning ma ei suuda ja ei või kunagi andestada kaasinimeste tapmist, käesoleval juhul laste enne sündi tapmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Samas kui toetan jõupingutusi, mida tehakse lääne demokraatlike riikide koordineeritud seisukohaks ÜROs, kuigi olen pikka aega toetanud ÜRO struktuuride institutsioonilist reformi, ei aktsepteeri ma ELi meie nimel tegutsemist. Mingil juhul ei tohiks ÜRO üksikud liikmed, veel vähem julgeolekunõukogu liikmed, võimaldada ELil anastada nende õigust esitada nende isiklikke vaateid. Ma lükkan tagasi „ELi julgeolekunõukogu koha” eesmärgi. Seetõttu loobusin põhimõtteliselt hääletamast, seda ilma kuidagi ÜRO selliseid algatusi nagu aastatuhande arengueesmärgid või õigus kaitsele kontseptsiooni tagasi lükkamata.

 
  
  

- Raport: Maria Martens (A6-0079/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. Üks keerukamaid väljakutseid, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, on ebaseadusliku ja ebaregulaarse sisserände küsimus. Olen alati arvanud, et lahendused võiks olla esitatud vaid siis kui mõlemad pooled näevad teineteist partnerina. Keskendudes seisukohavõtule nende sisserändajate suhtes, kes ületavad Vahemere, milleks Euroopa ja Põhja-Aafrika riigid (Magreb) peavad tegema koostööd. Malta on alates 1970. aastatest jätkuvalt viinud läbi kampaaniaid selle lähenemisviisi poolt, kuid seda ajal, mil enamik Euroopa juhtidest ei ole suutnud olla küllalt ettenägelikud. Nüüd kui seisame silmitsi piibelliku ulatusega väljarändega on Euroopa äkki tegelikkusest rabatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin proua Martensi raporti poolt.

2007. aastal vastu võetud ühisstrateegia valguses, milles tehti ettepanek rohkem kahepoolse lähenemisviisi kasutuselvõtuks, asetades ELi ja Aafrika võrdsemale tasemele, nõustun, et selline strateegia on tähtis. Selle eesmärgiks on laiendada dialoog ja koostöö „arenguväliseks”, „Aafrika-väliseks” ja „asutusväliseks” tihedama ELi ja Aafrika vahelise koostöö kaudu rahvusvahelistes asutustes ja mitmepoolsetel läbirääkimistel, sellistel teemadel nagu inimõigused ja kliimamuutused.

Nõustun, et Euroopa Liit ja Aafrika peaks töötama rahvusvaheliste institutsioonide, näiteks Maailmapanga, Rahvusvahelise Rahafond, Maailma Kaubandusorganisatsiooni demokraatlikumaks ja esinduslikumaks muutmise suunas, tagades seeläbi Aafrika mõjukuse, mis vastaks selle mõõtmetele.

Selles raportis rõhutatakse kolme valdkonda, milles tõhusad tulemused on eriti olulised ühisstrateegia edu seisukohalt: rahu ja julgeolek, laiema tähenduse valitsemine, kaubandusküsimused, regionaalsed majandusühendused ja kapitali väljavool ning tähtsamad arenguküsimused nagu tervishoid ja haridus.

Ühtlasi toetan kindla ühisstrateegia rakendamise finantsinstrumendi palvet, mis koondaks kõik olemasolevad rahastamisallikad selgel, etteennustataval ja programmiliselt juhitavalt moel.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. (NL) Ma hääletasin proua Martensi raporti vastu, kuigi see sisaldab mitmeid terviklikke ja vastuvõetavaid elemente see on suhteliselt erapooletu raport. Kuigi on kahetsusväärne, et ELi ja Aafrika vahelise partnerluse raport ei sisalda ühtegi sõna ebaseadusliku sisserände probleemi kohta, selle probleemi kohta, mis on äärmiselt pakiline nii Euroopa kui ka Aafrika jaoks, mis viib ajude väljavooluni Aafrikast ja tekitab Euroopas palju sotsiaalseid probleeme. Lisaks ilmutatakse selles raportis mõningast naiivsust üleskutsetes ELi sinise kaardi skeemi rakendamisele, millega vältida aafriklaste saabumist sektoritest, kus neid on Aafrikas vaja. See raport ei ütle midagi selle kohta, kuidas seda probleemi tegelikkuses vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult. (PT) Ma hääletasin proua Martensi raporti “Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö” poolt, sest selles korratakse vajadust tugevdada Euroopa Liidu ja Aafrika vahelisi sidemeid, eriti käesolevas üleilmalise majandusliku ebastabiilsuse kontekstis.

Ma soovin rõhutada, et ELi ja Aafrika Lissaboni tippkohtumise pidamine 2007. aastal oli peamiselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Portugali tehtud töö tulem. Kuigi meil on endiselt ühisstrateegia väljatöötamisel läbida pikk tee, mida käesolevalt üldjoontes kirjeldati, eriti rahu, julgeoleku, juhtimise, inimõiguste, piirkondliku integratsiooni, tervishoiu ja hariduse valdkondades.

Euroopa Liidul tuleb luua kindel finantsinstrument ühisstrateegia rakendamiseks ja mõtestatult kodanikuühiskonna kaasamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Raportöör maalib eriti täpse pildi paljudest Aafrika probleemidest. Vaieldamatult on tal ka õigus kirjelduses nii rahvusvahelise koostöö kui ka jõupingutuste osas, mille tegemist kaaluda, milles käsitletakse vaesust, tervishoiusüsteemi puudumist ja üleilmse majanduslanguse tagajärgi.

Siiski on raportöör seotud üksikasjaliku propagandaga Euroopa parlamendi kasuks, omades suuremat rolli Aafrika ja ELi vahelistes suhetes. Ilma objektiivsete argumentideta on tehtud näiteks ettepanek, et Euroopa Parlamendi presidendil peaks lubatama osaleda Aafrika riikide valitsuste esindajate ja Euroopa Komisjoni ja/või nõukogu esindajate vahelistel kohtumistel. Ühtlasi soovib raportöör, et Euroopa Parlament kannaks suuremat vastutust Euroopa Arengufondi struktuuri ja funktsiooni eest. Me usume, et selline arengutendents oleks äärmiselt vale. Seetõttu hääletasin selle raporti kui terviku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE) , kirjalikult. Toetan seda raportit, milles vaadeldakse Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö tõhusust. Raportis märgitakse, et ühisstrateegia elluviimiseks on tehtud kättesaadavaks väga vähe uusi rahastamispakette ning selles kutsutakse üles kindlate finantsinstrumentide loomisele, koondades kõik olemasolevad rahastamisallikad selgelt, etteennustatavalt ja programmeeritavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle proua Martensi Aafrika ja ELi partnerlust käsitleva raporti vastu.

Tegelikult ei nõustu ma omaks võetud lähenemisviisiga, mis ei vasta enamasti Aafrika poole vajadustele, nii institutsioonides kui ka erasektoris. Selles küsimuses oleks vaja Aafrika osapoolel teha suuremaid jõupingutusi, et tagada laia kodanikuühiskonna spektri tõeline seotus partnerluslepingute elluviimisel.

Seni rakendatud partnerlusstrateegia on andnud üksnes tagasihoidlikke tulemusi, mis on jäänud alla ootusi ja seatud eesmärke. Kuna esimene tegevuskava lõpeb 2010. aastal, siis on minu arust võimatu neid eesmärke saavutada. Kordan, et olen neil alustel koostatud raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE) , kirjalikult. − Hea valitsemistava on majandusliku progressi keskmes ning Aafrika heaolu peaks olema esmaseks prioriteediks. On kahju, et selles raportis osutatakse sellele nii vähe tähelepanu ning tegeletakse sellega viisil, milles ilmneb liigne tundlikkus Aafrika režiimide suhtes. Ei mainita fakti, et suurem osa Aafrika riikide valitsustest on vaikides või avalikult toetanud Mugabe režiimi Zimbabwes, koos kogu selle hävitustööga, mida see režiim on Zimbabwe rahvale põhjustanud. Me ei peaks üritama teisele mandrile peale suruda ELi institutsioonilise ülesehituse malli ilma sellise ülesehituse Euroopale sobivusse süüvimata, rääkimata siis Aafrikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI), kirjalikult. – (NL) Jätkuvalt on märkimisväärne, et klammerdume selles institutsioonis Lissaboni illusiooni külge, juhtugu mis tahes. Kui sellele mõelda, siis ei ole see tegelikult midagi nii märkimisväärne, kuna see on suurepäraseks illustratsiooniks sellest, kuidas Euroopa ametnikkond käsitleb õiguspärasust, opositsiooni õigusi ja austust meie valijaskonna vabalt tehtud valikute suhtes.

Lissaboni leping on pealegi pärast Iirimaa referendumit olnud juriidiliselt olematu. Miks me ei võiks seda austada?

Põhiliselt murran pead, kas meil tuleb tõesti investeerida veel 55 miljonit eurot Aafrika Liidu institutsioonide toetamisse. Neis institutsioonides ei vaevutagi kritiseerima verejanulisi diktaatoreid, kes nende hulka kuuluvad. Ühtlasi küsin endalt, kuidas täiesti kehtiv märkus sinisest kaardist on edasise ajude Euroopasse sissevoolu kardetud vahend, mis võimendub tulenevalt mujal vastu võetud seisukohtadest. Pealegi selles raportis isegi ei mainita ebaseadusliku sisserände teemat. Võib-olla on see valdkond, kus saaksime 55 miljonit eurot paremini investeerida.

 
  
  

- Raport: Alain Hutchinson (A6-0085/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin härra Hutchinsoni raporti poolt ning toetan täielikult komisjonile esitatud palvet jätkata selle eelarvetoetuse seostamist valdkondadega nagu tervishoid ja haridus, eriti tervishoiu põhiteenused ja algharidus neis valdkondades saavutatud tulemustega ning parandada eelarvetoetuse prognoositavust, võttes kasutusele aastatuhande arengueesmärkide lepingud.

Ühtlasi nõustun, et on oluline suuta laiendada nende lepingute aluseks olevaid põhimõtteid laialdasemale riikide ringile, arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide lepingute eesmärk on parandada abi tõhusust ja kiirendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirusele neis riikides, mis vajavad seda enim.

Usun, et komisjonile on eluliselt oluline muuta oma eelarvetoetus sõltuvaks saavutatud tulemustest, seda mitte üksnes hea valitsemistava ja läbipaistvuse valdkonnas, vaid ka inimõiguste kaitsmises ja toetamises, eriti kõige vaesemate ja tõrjutute õigused, kelle hulka kuuluvad puuetega inimesed, vähemused, naised ja lapsed ning tagada, et eelarvetoetust ei saaks muud sektorid peale nende, mis on aastatuhande arengueesmärkide lepingus määratletud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE) , kirjalikult. Ma hääletasin selle raporti poolt, millega püütakse määrata aastatuhande arengueesmärkide lepingud ELi ja teatud riikide vahel. Ma toetan finantsläbipaistvust, mida selles raportis soovitatakse, ning stabiilsust, mida lepingulise abiga pakutakse partneriks olevatele riikidele, eelnevalt eelarvete kavade parandamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Soovin selle härra Hutchinsoni aastatuhande arengueesmärkide lepingute raporti küsimuses jääda erapooletuks. Tegelikult nõustun üksnes osade kaalutluspunktidega ning seetõttu ei saa ma kõnealust teksti täielikult kinnitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − EL peab aastatuhande arengueesmärkidele puhtsüdamlikult oma toetuse andma, kuigi mina hääletasin aastatuhande arengueesmärkide raporti vastu, sest taas kord on kolleegid kaitsnud raportis „seksuaal- ja reproduktiivõigusi”. Lastele eluvõimaluse andmine on oluline aastatuhande arengueesmärk.

 
  
  

- Raport: Maria Badia i Cutchet (A6-0093/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Ǻsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Sotsiaaldemokraadid usuvad, et ELis on oluline nii kunsti kui ka kultuuri edendamine. Seetõttu soovime selles valdkonnas näha ulatuslikumat liikmesriikidevahelist kogemuste vahetamist ja koostööd. See on eriti oluline selleks, et kunstiõpilastele mingis teises liikmesriigis õpinguid hõlbustada.

Ometi ei arva me, et liikmesriikide kunstikursuste sisu peaks olema määratletud ELi tasandil. Selliseid otsuseid peaks võtma vastu siiski liikmesriigid ise. Sel põhjusel otsustasime raporti vastu hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle.

„Kõik lapsed on kunstnikuks sündinud. Probleemiks on suureks kasvades kunstnikuks jäämine.” Nende sõnadega kirjeldas Pablo Picasso kunstiõppega seotud probleeme. Kuigi kunstiharidus on hetkel kohustusliku õppeainena paljudes haridussüsteemides olemas, siis õpetamismudelid erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.

Uue info- ja sidetehnoloogia areng on soosinud teadmistepõhise majanduse arengut, milles on intellektuaalsetel võimetel ja loovusel silmapaistev koht. Selles kontekstis on kunstiharidus muutunud oluliseks identiteedi säilitamise ning kultuuride ja religioonide vahelise vastastikuse mõistmise edendamise vahend.

Kunstiharidus pakub rahvastele vajalike inimressursside arendamise vahendeid, mis on pühendatud nende kultuuripärandi rikkuse hästi ära kasutamisele. Tuleb lisada, et üha suurem nõue konkurentsivõimelisuse tõendatavuse kohta paljudes valdkondades on põhjus, miks paljudes haridussüsteemides on antud eelis loovuse arengu edendamisele, kasutades selleks haridusprogrammide kaudu sobivaid pedagoogilisi meetodeid, millel on suur mõju õpilaste tulevasele töökohale integreerimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) Kunstiõppe kooskõlastamise ühisettepaneku elluviimine Euroopa tasandil on oluline.

Kunstiline tegevus hõlmab mitmete oskuste, teadmiste ja materjalide valdamist, mis juba pikka aega on tihedalt seotud hariduslike ja tehnoloogiliste edusammudega. Ajaloo vältel on kasutatud kunstis hetkel kõige progressiivemaid tehnoloogiaid ning teaduslikud seisukohad on mõjutanud mitmeid esteetikateooriaid. Oskusteave ja teatud kunstiharud on omakorda ajendanud tehnilist progressi, aidates kaasa maailma tundmaõppimise ja muutmise protsessile inimkonna poolt. Kuigi kunstiloomingut ei saa taandada rangelt teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste rakendamisele, võib tehnoloogia tuua kunstile kasu, olemata selleks otstarbeks välja töötatud, nagu ka kunst võib ajendada teadusuuringuid ja tehnoloogilist arengut, leides rakendust, mis ulatub kaugemale kunstilise tegevuse piiridest. Kokkuvõtlikult soodustab kunstiharidus tihedama ja viljakama suhte teket hariduse, kultuuri, info- ja kommunikatsiooniteooriate ning kunstide vahel 21. sajandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin käesoleva raporti poolt, sest nõustun, et teoreetilise uurimuse ja praktilise algatamise vahel peab valitsema igas valdkonnas tasakaal, sealhulgas kunstiõpetuse valdkonnas.

Proua Badia i Cutchet’ raportis kinnitatakse, et kunstiajaloo õpetamine peab hõlmama kohtumisi kunstnikega ja külaskäike kultuuripaikadesse, et äratada uudishimu ja kutsuda esile õpilastepoolset mõtisklust. Loodan, et Euroopa riikide valitsused ja Euroopa Komisjon võtavad vastu käesolevas raportis esitatud soovitused ning peagi on näha ka edusamme.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Meile täna esitatud algatusraport, mida toetan täielikult, peab pühaks mõtet, et kunsti- ja kultuuriharidus, sealhulgas visuaalse kujutava kunsti haridus on haridussüsteemi üheks põhielemendiks. Need tunnid aitavad tegelikult üksikisikuid emantsipeerida ning demokratiseerida juurdepääsu kultuurile. Seega kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kutsub resolutsioon üles õpetajate ja õpilaste liikuvuse edendamisele, kvalifikatsiooni tunnustamisele Euroopa tasandil ja liikmesriikide koostööle kunsti- ja kultuurihariduse valdkonnas.

Selles rõhutatakse ka vajadust õpetajate ja teiste osaliste (kunstnikud ja erialaspetsialistid) koolitust arendada, et võtta kasutusele kunsti ja kultuuri element kogu hariduses ning tagada kõrge õpetamisstandard. Pealegi tõstetakse raportis õigusega esile vajadust uue info- ja sidetehnoloogia ära kasutamise järele, et pakkuda nüüdisaegset kvaliteetset õpet, mis oleks kooskõlas noorte inimeste püüdlustega. Selles osas puudutab see Europeanat, mis on Euroopa digitaalne raamatukogu, mis kujutab selles kontekstis endast tõelist lisandväärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. (NL) Millesse see parlament end nüüd siis segab? Näiteks käesoleva raporti lõikest 1 lugesin, et kunstiharidus peab olema kõigil haridustasanditel kohustuslikuks õppeaineks, eesmärgiga edendada demokratiseeritud juurdepääsu kultuurile. Milline nonsenss ja milline sekkumine! Laskem liikmesriikidel endil määrata, kuidas nad soovivad oma õppekava täita. Nad on olnud selleks täiesti võimelised viimased sada aastat ning on seda jätkuvalt järgmisel sajandil ilma, et oleks tarvis seda Euroopa Liidu või Euroopa Parlamendi poolt kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Juuninimekirjas usutakse, et kultuuriküsimused peaks jääma liikmesriikide poliitilisse pädevusse. Käesolev raport ei ole osa õigusloomega seotud menetlusest ning kujutab endast pelgalt Euroopa Parlamendi föderalistliku enamuse arvamust, et EL peaks kultuurisfääri sekkumist veelgi suurendama.

Seetõttu hääletasime selle raporti kui terviku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) On tõsi, et kunstiaineid õpetatakse koolides üle Euroopa. Samas on tõde, et Euroopa – ma pean silmas ühiskonda – muutub kiiresti nagu ka info- ja sidetehnoloogia. Euroopa koondub ja kultuuriharidus ei teeni seda protsessi sugugi vähem kui näiteks ühisturg.

See on saavutatav kunstiõppega kõigil haridustasanditel, süvendades teoreetilisi ja praktilisi teadmisi Euroopa ja selle paljude kultuuride mitmekesisusest. See teadmistekogum on äärmiselt suur ning see kasvab pidevalt. Tõsiasi, et kunstiaineid õpetatakse erinevates riikides erinevalt, ei võimalda näiteks koolitada kunstnikke, kelle teadmisi ja võimeid tunnustataks ja kasutataks teistes liikmesriikides.

Siinkohal kerkib esile poliitika kooskõlastamispoliitika küsimus ning proua Badia i Cutchet’ raportis tehakse ettepanek huvitavaks lahenduseks – kooskõlastamise avatud meetodiks, ehk siis praktilisusest lähtuvalt riikide vastastikuseks õppimiseks üksteiselt, mis põhineb nende näidetel, kel on õnnestunud lahendada konkreetsed probleemid parimal võimalikul viisil. Seetõttu on see meetod peaaegu täielikult liikmesriikide kätes.

See lähenemisviis on paindlik ja võimaldab keerukate küsimuste kooskõlastamist ning kiiret reageerimist praegustele väljakutsetele. Kunstiõppe küsimus on keeruline: loovust tuleb ergutada spetsiaalse ja individuaalse õpetaja-õpilase lähenemisviisi kaudu, Euroopa üha arenevate kultuurialaste teadmiste ja loominguliste vahendite edasi andmisega ning tuleb võimaldada piiranguteta karjääri arengutee. Ratsionaalne ja konstruktiivne kunstihariduse kajastamine on investeering tulevikku ja Euroopa identiteeti, mis on oma mitmekesisuses ühinenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Kiidan heaks proua Badia i Cutchet’ raporti kunstiõppest Euroopa Liidus.

Tänapäeval, mil meie ühiskond on üha heterogeensem arvan, et kultuur on eriti oluline identiteedi säilitamise vahend, mis parandab samaaegselt erinevate rahvaste ja kultuuride kooseksistentsi.

Nõustun, et kunst on kultuuri väljendusvorm ning aitab arendada nii riigi kultuurilist rikkust kui ka ühiskonda tervikuna. Pealegi võib kunstitegevus olla kasulik tehnoloogilise uurimuse ja arengu seisukohalt ning omakorda olla selle poolt mõjutatud.

Seetõttu, arvestades kunstiainete olulisust, pooldan üleeuroopalist kunstiainete õpetamise kooskõlastamist haridusasutustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Muuseas, kunstnikule on oluline omada võimalust vabalt ringi liikuda, edendada mittekaubandusliku kunsti võimalusi ning arendada edasi Euroopa digitaalseid raamatukogusid meie kunstipärandi säilitamiseks. Tõlgendan lõiget 9, mis käsitleb kunstiõppe olemust ja kestust soovina ühtlasi kunstiõpet Bologna protsessi kaasata ning selle reservatsiooniga olen valmis selle raporti poolt hääletama.

 
  
  

- Raport: Gyula Hegyi (A6-0107/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. – (NL) Hääletasin selle raporti vastu seoses tekstis leiduva kohutava silmakirjalikkusega. EL keeldub pööramast tähelepanu Prantsusmaal ja Hollandis Euroopa põhiseaduse ja Iirimaal Lissaboni lepingu referendumile, ent selles raportis seda fakti ei kahetseta. Vastupidi, raporti lõikes 5 väidetakse eriti üleolevalt ja solvavalt, et naiste eitavad hääled tuleneb Euroopa-poolsest naisi puudutavate küsimustega seotuse puudulikkusest.

Viited komisjoni niinimetatud „D-kavale” on ka täiesti ebakohased, sest enamikus liikmesriikides taandus „B-kava” samameelsete dialoogiks, kus puudus selgelt huvi kriitiliste häälte arvesse võtmise vastu. Selles raportis oleks tulnud sellelaadseid rikkumisi kritiseerida, selle asemel et vaikimisi neid heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. (NL) Hääletasin selle föderalistliku ja ülbust väljendava raporti vastu täies veendumuses. Milline ülbus on väita, nagu põhjenduses B, et Euroopa põhiseaduse vastu hääletanud elanikkond mõistab Euroopat valesti. See on ilmselgelt vale. Nimelt need kodanikud, kes saavad liigagi hästi aru faktist, et EL üritab õõnestada viimaseidki liikmesriikidele jäänud iseseisvuse jäänuseid, olid need, kes hääletasid Euroopa põhiseaduse vastu. Milline ülbus on väita, et integratsioon kogub populaarsust üksnes hea haridusega ühiskonnakihis. Raportööri seisukoht on selge. Kui keegi arvab „valesti”, siis tuleb need isikud kriminaliseerida või neid idiootideks pidada. Seejärel võime rääkida aktiivsest dialoogist kodanikega.

 
  
MPphoto
 
 

  Brigitte Douay (PSE), kirjalikult. (FR) Toetasin härra Hegyi raportit aktiivsest dialoogist kodanikega Euroopa teemal. Sellelaadne dialoog on oluline ning käesolevas raportis asetatakse suurt rõhku kohaliku tegevuse tähtsusele. Tõepoolest toimub see tõelise tegevuse kodanikele lähendamisega, lihtsalt nendega Euroopast vesteldes, et neil oleks võimalik saada selgem ettekujutus Euroopa Liidu igapäevasest tegevusest nende huvides.

Selle dialoogi tagantõhutamine on võtmeks juunikuu valimistele kandideerimisel, eriti maapiirkondades ja kõige euroskeptilisemate elanikerühmade seas, milleks on noored inimesed ja naised. Hiljutises institutsioonidevahelises poliitilises ühisdeklaratsioonis, mille on allkirjastanud parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon – „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”, kirjutatakse samadel teemadel. Võime ülistada institutsioonide poolt sellele dialoogile ja plaanitavatele jõupingutustele omistatud tähtsust, mis paneks kodanikke tundma oma kaasatust Euroopa Liidu asjadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle raporti vastu, sest tunneme, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi lõpule viimiseks avaldatakse endiselt survet, vaatamata Iirimaal toimunud referendumi tulemusele, ning see on vastuvõetamatu. Esiteks, kui vaadelda kehtiva aluslepingu määruseid ja kui austataks Iirimaa rahva iseseisvat otsust, siis tuleks Lissaboni lepingu projekt hüljata. Taas kord toetatakse selles raportis demokraatiavastast seisukohta. Seetõttu on vastuvõetamatu, et Euroopa Parlament räägib, nagu see suurendaks veelgi „ELi läbipaistvust ning kodanike kaasatust otsustusprotsessidesse”, kuigi enamik riike keeldus pidamast referendumit Lissaboni lepingu projekti küsimuses, täpsemalt seetõttu, et nad kartsid oma rahva enamuse arvamust.

Ühtlasi on kahetsusväärne, et nad eiravad kõigi inimeste vastuarvamusi, kes tunnevad end kapitalistliku integratsiooni protsessist petetuna, mis suurendab ebavõrdsust ja süvendab vaesust ja töötuse määra, vastupidiselt nende lubadustele.

Isegi vähesed positiivsed punktid selles raportis näivad olevat raamitud selle kontekstiga, milles üritatakse avalikku arvamust ja kodanikke petta pigem propagandakampaaniate korraldamise kaudu, selle asemel et tagada tõhus demokraatlik osalus ja teha poliitikas muudatusi, mis vastaks üksikisikute ja töötajate mõistlikele püüdlustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Te olete tõesti parandamatud. Te arvate, et kui Euroopa kodanikud on Euroopa Liidu suhtes üha skeptilisemad, siis see on tõesti tingitud harimatusest, teadmatusest, koguni rumalusest.

Arvan, et asjad on hoopis vastupidi. On neid, kes lõikavad kasu piiride avamisest kõigile inimestele, kaupadele, kapitalile jne ning siis on suur rahvaenamus, kes kannatab tagajärgi: töötust, töökohtade ebakindlust, kahanenud ostujõudu, ebakindlust, identiteedi kaotamist ja keegi ei tea, keda selles süüdistada.

Teie Euroopa on tehnokraatia, mida juhib käputäis kontrollimata ja kontrollimatuid oligarhe: 27 volinikku ja üksikuid Euroopa Keskpanga täitevnõukogu liikmeid. See on tehnokraatia, mis on tähelepanelik tuhandete selle tööd mõjutavate lobitööde suhtes, kuid täiesti kurt kodanike väljendatud keeldumise suhtes, kui tuleb vastutahtsi nendega referendumi kaudu nõu pidama soostuda. See on süsteem, mille poliitika sillutas teed ja halvendas valitsevat finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi ning mis õõnestab riiklikku julgeolekut ja päästemeetmeid.

Nagu teiegi loodan, et juunis tulevad Euroopa kodanikud massiliselt hääletama ning kasutavad neile antud hääletamisvõimalust referendumina: et öelda teile „ei”.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Käesolev raport ei ole osa õigusloomega seotud menetlusest ning ei kujuta endast midagi enamat kui arvamust Euroopa Parlamendi föderalistliku enamuse kohta. Selles ettepanekus toetatakse Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimist.

Kuigi usume, et Lissaboni leping on kahel korral läbi kukkunud, viimati siis, kui Iirimaa elanikud hääletasid 2008. aastal selle vastu, kuid ka enne seda, mil Prantsusmaa ja Hollandi valijad hääletasid sisuliselt sama ettepaneku vastu 2005. aastal. Millal Euroopa parlamendi föderalistlik enamus mõistab, et hääletajad ei toeta soovi luua Euroopa Ühendriike?

Raporti projekti volituses B väidetakse isegi järgnevat: „inimesed, kes ei mõista täielikult Euroopa Liidu poliitikat või aluslepinguid, on tõenäolisemalt nende vastu”. See näitab föderalistide ükskõiksust, ülbust ja võhiklikkust selliste poliitiliste väärtustega hääletajate suhtes, kelle arvamus erineb valitsevast arvamusest selle Euroopa Parlamendi tsentraliseerimist pooldava seisukoha küsimuses.

Seetõttu hääletasime selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Kodanikega suheldes ja neid teavitades tuleb lõpetada ettekirjutuste tegemine, ebatõhusad ettepanekud. Kodanikuühiskond peab olema seotud järgmiste valdkondadega: hea valitsemistava ja demokratiseerimine, inimõigused, sotsiaalse hüljatusega võitluse arendamine, keskkonnakaitse ja säästev areng.

Pidades silmas üleilmset finantskriisi ja üha kasvavat tarbijavõlga, tähendab aktiivne dialoog Euroopa kodanikega, et Euroopa institutsioonid ja kodanikuühiskond peavad tegema jõupingutusi parandamaks tarbija finantshariduse taset, eriti mis puudutab nende õigusi ja kohustusi, kuid ka parimaid tavasid säästude ja laenude valdkonnas.

Pealegi peaks liikmesriigid suurendama oma inim- ja rahalisi ressursse, mis on eraldatud Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule selleks, et tõsta teadlikkust ja tagada tarbija õiguste rakendamine Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. (DE) Hiljutine kampaania muuta säästulambid kohustuslikuks, millest saaks eelkõige kasu tootjad, illustreerib lõhet Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel. Kuidas saaks Euroopa inimesed tunda mingit sümpaatiat Euroopa Liidu vastu, mis korraldab (kui üldse korraldab) kordusreferendumeid kuni õige tulemuse saavutamiseni? Kuidas saab näiteks Austria kodanik samastada end ELiga, mis on saatnud neile kaela transiitliikluse laviini, karistanud neid sanktsioonidega demokraatlike valimiste korraldamise eest ja sundinud neid loobuma erapooletust seisukohast ja panganduse salastatusest?

EL loodi majanduslikel põhjustel ja see on endiselt ilmne. See ei ole kodanike looming, vaid ELi asutuse looming, mis seisab tegelikkusest lahus ning hoiab kinni liberaliseerimise ja kapitali vaba liikumise mantrast. Kui me ei paranda oma mõtteviisi ja kui puudub jätkuvalt läbipaistvus ja demokraatia, siis võime võtta vastu ühe kavatsuste deklaratsiooni teise järel, kuid kodanikud jäävad EList võõrandunuks ning nende pahameel selle üle kasvab veelgi. Seetõttu jäin selle raporti suhtes erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Dialoog kodanikega on oluline ja keeruline teema, kuid võimul olev valitsus peaks seda hästi oskama. See on nende töö olemus: dialoog, mis lõpeb kompromissiga. Käesolevas kontekstis ilmneb, et selle raporti taust on mõnevõrra vastuoluline. Selles kutsutakse meid üles Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi võimalikult kiiresti lõpule viima, kuna see on oluliseks tingimuseks Euroopa dialoogi toimumisele. Selles raportis väidetakse, et alusleping suurendab läbipaistvust ja kaasab kodanikud otsuste langetamisse. Sellest võib jääda mulje, et neid, kellele see alusleping ei meeldi, eiratakse ning seetõttu ei ole nende häält kuulda. Seetõttu on raske rääkida dialoogist ja kompromissist.

Euroopa üldteadmiste mõte Euroopa ajaloo ja Euroopa integratsiooni uurimise kaudu on ka vastuoluline teema. See kaasneb ühenduse tasandil kokku lepitud programmiga, mis võetakse vastu liikmesriikide vabatahtlikkuse alusel ning mida rahastatakse ühenduse eelarvest. Lühidalt, see on ajalooline kompromiss, mis toimib vahendina ühiste Euroopa väärtuste loomisel. Minu arust ei tule meil nii kaugele minna – ajalooline kompromiss on kindlasti ähmane mõiste, kui sellist kompromissi on üldse tarvis. Pealegi, ajaloo kasutamine eesmärgi saavutamise vahendina kutsub esile vastumeelsust, isegi kui selle kavatsused on ausad. Tõhusa dialoogi võti peitub tänapäevas, mis on meile juba niigi küllalt probleeme toonud. Meil tuleb rääkida! Teisisõnu: „jah” dialoogile ja „ei” raportile.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Soovin jääda erapooletuks härra Hegyi raporti küsimuses, mis käsitleb aktiivset dialoogist kodanikega Euroopa teemal.

Tegelikult, kuigi ma nõustun osaliselt esitatud tekstiga, olen mitmes minu arust olulises punktis siiski eriarvamusel. Seetõttu ei saa ma seda raportit täielikult toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Arutelu Euroopa Liidu ja selle kodanike vahelise dialoogi teemal on äärmiselt vajalik. Põhiküsimus on see, kuidas Euroopa kodanikud Euroopat näevad ja milline on nende arusaam ühenduse toimimisest. Inimesed tunnustavad seda, mida nad teavad, kuid kõik, mis jääb väljapoole nende vaatevälja, on murettekitav. Iirimaa referendumi ning eelnevate Prantsusmaa ja Hollandi referendumite näidete varal näeme, et me ei saa kodanike vaateid hooletult käsitleda. Otsuseid ei tohi võtta vastu suletud uste taga, eirates ühiskonna arvamust. Nihil novi: mitte midagi uut ilma üldise nõusolekuta.

Meil on tarvis jõuda vaesema ja vähem haritud elanikkonnani. Kodanikele tuleb selgelt ja sisutihedalt edastada, millel põhineb meie tegevus, mida üritame saavutada ja eriti sellest tulenevad hüved kodanikele. Tõeline integratsioon ei ole võimalik, kui meie hääletajad ei tunnusta täielikult Euroopa Liidu tegevust.

Uuringud on näidanud, et vaid pisut üle 50% ELi kodanikest on rahul sellega, et nende riik on ühenduse liige. Loomulikult erineb see riigiti. Oleks suurepärane, kui see näitaja ulatuks 80%-ni.

Kohustus lähendada ELi oma kodanikele ei tugine üksnes ELi institutsioonidele tervikuna, vaid minu arust ka meile endile – Euroopa Parlamendi liikmetele. Ainuüksi mina korraldan igal aastal sadu kohtumisi noorte inimeste, põllumeeste ja ärimeestega. Laskem meil kodanikele õpetada ELi pakutavate hüvede ära kasutamist. Juuni valimised on esimeseks testiks meie tõhususe tulemuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. Härra Hegyi raport, mis puudutab ELi kodanikega toimuva dialoogi edendamist, põhineb eeldusel, et inimeste skeptiline suhtumine ELi asjadesse tuleneb asjakohaste teadmiste puudumisest. Raportis on tehtud ettepanekuid mitmete meetmete nagu haridus, telekanal Euronews ja ELi ajaloo muuseumi loomine rakendamiseks. Kuna need tegevused sarnanevad pigem propagandale kui dialoogile, siis olen nende vastu. Tegelikus dialoogis peetakse kodanike arvamustest lugu.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. Härra Hegyi raport, mis puudutab ELi kodanikega toimuva dialoogi edendamist, põhineb eeldusel, et inimeste skeptiline suhtumine ELi suhtes tuleneb asjakohaste teadmiste puudumisest. Raportis on tehtud ettepanekuid mitmete meetmete nagu haridus, telekanali Euronews ja ELi ajaloo muuseumi loomine rakendamiseks. Kuna need tegevused sarnanevad pigem propagandale kui dialoogile, siis olen nende vastu. Tegelikus dialoogis peetakse kodanike arvamusest lugu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE) , kirjalikult. – (PL) Raportöör väidab, et aktiivne dialoog kodanikega Euroopa teemal ei ole hästi välja töötatud. Paraku on tal õigus. Informatsioon Euroopa Liidust jõuab sageli üksnes liidu haritud ja jõuka elanikkonnani, mis tekitab teiste Euroopa riikide kodanikes skeptilisust ja antipaatiat. Sel põhjusel on edasise Euroopa Ühenduse arengu oluliseks elemendiks elanike Euroopa-alane haridus.

Raportöör üritab leida mooduseid, kuidas jõuda laiema publikuni, mis võimaldab elanike teadmisi EList laiendada. Tema lähenemisviis võimalikult laia publikuni jõudmisele tugineb järgnevatel pragmaatilistel ja ühtlasi väga populaarsetel meetoditel: üheaastase Euroopa õppekava kasutuselevõtt 1945. aasta järgse Euroopa ajaloo kohta, infotelekanali loomine, mis sarnaneks Ameerika kanalile CNN ja veebisaidid kujul, mis muudab teabe noortele inimestele kättesaadavaks.

Nõustun ELi-alaste teavituskampaaniate tähtsuse kui ühiskonna teadlikkuse tõstmise meetodiga, toetan neid ning arvan ühtlasi, et raportööri mõtted nende teostamiseks on äärmiselt head.

 
  
  

- Raport: Thierry Cornillet (A6-0081/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Arlette Carlotti (PSE) , kirjalikult. (FR) Parlamentaarne ühisassamblee on muutunud poliitilise dialoogi kui ka konfliktiennetuse ja resolutsiooni võtmevahendiks.

Poliitilise kriisi olukorras on meie „kiireloomulised arutelud” võimaldanud sügavuti, konstruktiivselt ja tabudeta osaleda dialoogis Kenya, Zimbabwe ja Mauritaania olukorra üle.

Ulatuslikul põhja-lõuna väljakutsete „silmapiiril” nagu toiduohutus, riigiabi tõhusus ja lapstööjõu kasutamine kohaldas parlamentaarne ühisassamblee 2008. aastal konstruktiivseid, sageli julgeid seisukohti.

Mis puudutab Euroopa Arengufondide kasutamist, siis on parlamentaarne ühisassamblee saanud enda valdusse strateegilised dokumendid, mida selle majanduskomitee on hakanud uurima.

Parlamentaarse ühisassamblee päevakorras on aga ennekõike püsinud üks poliitiline prioriteet – majanduspartnerlusleping. Selles ette nähtud „piirkondlikud kohtumised” on suur väärtus, omades vaieldamatult lisaväärtust majanduspartnerluslepingute jälgimisel.

Seda lisaväärtust tuleb nüüd tunnustada ja austada. Parlamentaarne ühisassamblee peab asuma parlamentaarsete läbirääkimiste ja lepingute rakendamise juhtimissätte keskmes.

Lõpuks soovin avaldada tunnustust kaasjuhataja Glenys Kinnocki tööle. Tal õnnestus muuta parlamentaarne ühisassamblee ainulaadseks põhja-lõuna dialoogi vahendiks ning võimaldada ausat, jätkusuutlikku ja vastastikku toetavat arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Olen vastu härra Cornillet’ raportile ELi ja AKV parlamentaarse ühisassamblee tööst 2008. aastal.

Tegelikult arvan, et seni istungite ajal tehtud töö ei ole alati olnud rahuldav, kuna teatud olulistel teemadel pole vastu võetud ühtegi resolutsiooni.

Lisaks on assamblee algatatud läbirääkimised teatud puhkudel viinud partnerluslepete sõlmimiseni, mis ei ole andnud häid tulemusi ei Euroopa Liidule ega teistele osapooltele. Seetõttu olen päevakorda võetud raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI), kirjalikult. – (NL) Jäin just ELi ja AKV parlamentaarse ühisassamblee töö suhtes erapooletuks, kuigi tagantjärgi soovin, et oleksin tegelikult andnud oma eitava hääle. Aastate jooksul, mis olen siin parlamendis viibinud ja töötanud, süveneb üha mulje, et AKV seisukohad on eelkõige vabanduseks mööda maailma meeldivatele reisidele, mis leiavad aset igas suunas. Olgem ausad, mida on nad kunagi suutnud muuta?

Võib-olla on vaja kogu parlamentaarsete ametikohtade skaalale anda hinnang. Need näivad tõepoolest päris kenad. Olen kindel, et on väga meeldiv näha maailma rahva kulul, kuid kas kogu see maksumaksja raha kulutamine on tegelikult toonud mingit kasu väljaspool hotellindus- ja lennundussektorit – julgen selles kahelda.

 
  
  

- Raport: Constanze Angela Krehl (A6-0095/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. Kõige tähtsamateks Euroopa Liidu vahenditeks on struktuurifondid. Mõistmiseks üks keerulisimaid valdkondi on see, kuidas neile fondidele regionaalpoliitika valdkondades juurde pääseda. Tõepoolest sisaldab selle raporti pealkiri sõna „takistused”, mida saab võtta kokku seitsme punktina:

- bürokraatlikud tõkked;

- liiga palju keerulisi eeskirju;

- kõlblikkuskriteeriumide ja nõutavate dokumentide loetelu sage muutmine teatud liikmesriikides;

- otsustamisprotsessi ja kaasrahastamise korra ebapiisav läbipaistvus;

- maksete hilinemine, liikmesriikide aeglased ja kohmakad tsentraalselt juhitavad valitsusasutused;

- ebapiisav detsentraliseeritud haldussuutlikkus;

- liikmesriikide erinevad piirkondliku korralduse mudelid, mis takistavad võrreldavate andmete olemasolu ja parimate tavade vahetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Brigitte Douay (PSE), kirjalikult. (FR) Hääletasin proua Krehli raporti poolt, mis käsitles parimaid tavasid regionaalpoliitikas, sest see sisaldab uuenduslikku parimate tavade määratlust ja näiteid edulugudest ning sellest loetletakse üles väga konkreetsed soovitused kõikide ELi sekkumisvaldkondade kohta.

Eelkõige pöörasin raportööri tähelepanu paremale linnaasutuste ja transpordi kättesaadavusele piiratud liikuvusega isikute jaoks ning võimalusele era-, pere- ja tööelu paremini ühitada, eriti naiste puhul.

Loodame, et need ulatuslikud soovitused aitavad ja inspireerivad sidusrühmasid regionaalpoliitika küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kirjalikult.(PT) Hääletasin proua Krehli raporti poolt, sest selles tuuakse välja parimad tavad mitmes valdkonnas, sealhulgas keskkonna ning säästva energia valdkonnas. Selle alla käib ka Socorridose hüdroelektrijaam Madeira autonoomses piirkonnas, mida on tunnustatud algatuse RegioStars raames.

Proua Krehli raportis tunnistatakse ka peamisi takistusi selliste projektide ettevalmistamisele, sealhulgas:

keerulised eeskirjad;

- ebaselged ühisfinantseeringu määrused;

- vähe kogemuste vahetamise võimalusi ja

- vähe võimalusi piirkondadevaheliseks koostööks ja piirkondlikeks struktuurideks, mis on selle koostöö seisukohalt puudulikud.

Selle tulemusel on ülioluline tugevdada ja parandada näitajaid, suurendades seeläbi ühenduse oskusteavet selles valdkonnas, eriti mis puudutab:

- austust võrdsete võimaluste põhimõtte vastu ja partnerluse ja uuendusliku tegevuse põhimõtete kindlustamist;

- ranget projektide korraldust, ressursside tõhusat kasutamist ja selgust nende kestuse osas;

- teadmiste paremat edasiandmist, mida võib seega kasutada ka teistes Euroopa Liidu piirkondades.

Kõiki neid aspekte on proua Krehl oma raportis tunnistanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle regionaalpoliitika parimate tavade raporti poolt, sest usun, et ainult õigeaegsed piisava, läbipaistva teabe sätted võivad edendada olulise teabe jagamist struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest.

Ühtekuuluvuspoliitika eesmärki ei saa täielikult saavutada seni, kuni on takistusi nagu bürokraatia ja haldussüsteem, mis raskendavad võimalikel hüvitise saajatel Euroopa Liidu struktuuriressursse kasutada. Seni probleeme tekitanud takistuste hulka kuuluvad mõistetamatu dokumentatsioon, pidevalt muutuvad hindamiskriteeriumid või lühikesed tähtajad kaustade esitamiseks.

Parimaid tulemusi on võimalik saavutada aktiivse teabevahetuse kaudu, kuid ka ühenduse tasandil andmebaasi loomisega, milles sisalduvad projektide teostamise „edulood”. Regioonidesisene ja -vaheline koostöö ning heade tavade kogumine ja vahetamine regionaalpoliitikas parandavad Euroopa fondide kasutamisvõimalusi.

Euroopa portaal, mis on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse, võib aidata märkimisväärselt kaasa Euroopa fondide ning parimate tavade vahetamise alaste sobivatele, läbipaistvatele info levitamise moodustele ühtekuuluvuspoliitika raames hiljuti liitunud liikmesriikide piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin proua Krehli raporti vastu, mis puudutab parimaid tavasid regionaalpoliitikas ja takistusi struktuurifondide kasutamisel.

Tegelikult olen veendunud, et käesolevas raportis esitatud ettepanekud ei võimalda parandada regionaalpoliitikat, mis on Euroopa Liidus arengu tasakaalutusega toimetulekul äärmiselt oluline poliitika, millele jagatakse märkimisväärseid finantstoetusi.

Konkreetsemalt ma ei arva, et heade tavade vahetamine võib lahendada selle probleemi, kuidas struktuurifonde tõhusamalt kasutada või et see võiks tegelikult kaasa aidata uuenduslike projektide väljatöötamisele.

 
  
  

- Raport: Wojciech Roszkowski (A6-0042/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Ǻsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Me hääletasime härra Roszkowski raporti poolt, sest nõustume kesksete teemadega, mis puudutavad maapiirkondade arengut ja tegevuste mitmekesistamist, maksimeerimaks kohaliku arengu potentsiaali. Siiski sisaldab see raport mõningaid punkte, millega me ei nõustu, nii faktilisest seisukohast kui ka teatud punktide sõnastusest lähtudes. Näiteks ei nõustu me sellega, et ÜPP teise samba rahastamine on märkimisväärselt kahanenud. Isegi kui on olulisi põhjusi, mis on seotud keskkonna- ja regionaalpoliitikaga, ei usu me, et osa põllumajandustoodangust peaks alal hoitama toetustega „iga hinna eest”. Ühtlasi arvame, et mõned sõnastused välistavad maaelanikkonna endi valikuid. Sellegipoolest oleme otsustanud neid punkte tõlgendada ebaõnnestunud sõnastusena, millel on head kavatsused, näiteks desertifitseerimise ennetamise puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, mis puudutab ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu meetmete vastastikust täiendavust ja kooskõlastamist, sest minu arust toetab see poliitika oluliselt riiklikku arengut, arvestades Rumeenia tegelikku põllumajanduslikku potentsiaali.

Minu arvates on maaelu arengu poliitikas oluline püüda vähendada majanduslikke erinevusi linna ja maapiirkondade vahel, määratledes iga piirkonda iseloomustava potentsiaali ning ergutades nende konkreetsete tegevuste arengut.

Maaelu arengu poliitika peab olema suunatud strateegiatele, mille tulemusel ei tohiks maarahva teostatav põllumajandustegevus aeglustuda või peatuda. Kui midagi tuleks teha, siis tuleks aidata neid tegevusi mitmekesistada, pakkudes kohalikke orgaanilisi tooteid ja tootes traditsioonilisi sööke ja jooke.

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond on loodud struktuurifondidest eraldi fondina, kavatsusega kasutada maapiirkondades tõhusamalt Euroopa rahastamispakette. Meie eeliseks hüvitist saava riigina on see, et saame maaelu arendamiseks rohkem finantse. Järelikult suudame saavutada oma ühiskondlike struktuuride moderniseerimise eesmärgi, suurendades samas territoriaalset ühtekuuluvust maa- ja linnapiirkondade vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. (DE) Viimastel aastatel on maapiirkonnad kannatanud mitte üksnes jätkuva linnadesse rändamise, vaid ka hävitatud infrastruktuuri tõttu, mis puudutab politseijaoskondi, toidupoode, ühistransporti ja nii edasi. Selle tagajärjel on need piirkonnad kaotanud atraktiivsust ning sealse olukorra halvenemine on kiirenenud. Kui riiklike postiteenuste dereguleerimine viib postkontorite sulgemislaineni, siis võivad terved regioonid jääda ressurssidest ilma.

Me ei peaks üllatuma, et maalt lahkumise suundumus ning põllumeeste kõrge suremus kasvavad lähiaastatel veelgi. ELi eksliku toetuspoliitika tagajärjed, millest saavad kasu vaid suured tegijad, ning aastatepikkune maapiirkondade unarusse jäetus hakkavad tasapisi oma mõju avaldama. Meil puudub endiselt üldine kontseptsioon. Selleta on üksikud meetmed hukule määratud. Seetõttu hääletasingi härra Roszkowski raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Roszkowski ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu meetmete vastastikuse täiendavuse ja kooskõlastamise raporti vastu.

Eriti kahtlen, kas toetus mittepõllumajanduslikele tegevustele maapiirkondades on kõige tõhusam territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise meetod. Selle asemel usun, et see manööver ohustab otseseid põllumajandustoetusi ning põhjustab maapiirkondades tõsist sotsiaalmajanduslikku tasakaalustamatust.

 
  
  

- Raport: Dagmar Roth-Behrendt (A6-0484/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Selliste jäikade sätete kasutusele võtmine mõningate kosmeetikatoodetes kasutatud ainete kohta on vastuolus paljude Poola ettevõtete huvidega. Poola kosmeetikatööstuse moodustavad peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mis ei saa endale lubada keerukaid katseid, mida on tarvis kosmeetikas paljude asendusainete kasutusele võtmiseks. Komponendid, mille kasutamine on käesoleva määrusega keelatud, puudutavad esiteks vaid 5% kosmeetikatoodetest ning pealegi saab neid kasutada kosmeetikatööstuses ohututes kontsentratsioonides. Paraku ei võetud Poola muudatusettepanekuid vastu. Seetõttu ma ei toetanud proua Roth-Behrendti raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) Tervitan tõsiasja, et uue väljaande jaoks on valitud õiguslikuks vormiks määruse vorm kehtiva direktiivi vormi asemel. Sellega kõrvaldatakse õiguslik ebamäärasus ja lahknevused ning sätestatakse määratlused ning rakendamisvahendid. Teiseks oluliseks eesmärgiks on kosmeetikatoodete ohutuse parandamine. Kuna kehtivas kosmeetikatoodete direktiivis ei olnud selget ohutushinnangu nõuet, siis sätestatakse määruses sellealased kõige hädavajalikumad standardid.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanne Dahl (IND/DEM), kirjalikult. − (DA) Hääletame vastumeelselt uue kosmeetikatoodete määruse poolt vaatamata faktile, et see avab tee kitsendustele, mis tulenevad kartsinogeensete CMR-ainete kasutamise keelustamisest. Õnneks on parlament seda võimalust piiranud, nõudes heakskiidu andmise protsessil üleilmselt CMR-ainete kõikide mõju võimaluste ja allikate arvessevõtmist. Selle määruse vastuvõtmine tähendab, et Taanis ei saa keelustada juba kartsinogeenidena teadaolevaid, hormonaalseid häireid või allergiat tekitavaid aineid, sest seda võidakse vaadata takistusena kauba vabale liikumisele, mida selle õigusaktiga just kavatsetaksegi tagada.

Seda tasakaalustab aga nanoosakeste määruse vastuvõtt parlamendis ning seeläbi ettevaatusabinõude põhimõtte rakendamine. Edaspidi tuleb enne nanoosakeste kasutamiseks loa andmist demonstreerida nende kahjutust, selle asemel et enne nende kasutamist tõendada nende kahjulikkust, mis on tegelikkuses ELi seadusandluse valitsev põhimõte.

Selles määruses tutvustatakse ka varasemast jäigemaid nõudeid toote detailsele kirjeldusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult.(PT) Hääletasin kosmeetikatoodete määrust (uuesti sõnastatud) puudutava proua Roth-Behrendti raporti poolt, kuna tunnen, et on oluline parandada kosmeetikatoodete ohutust, kaitsmaks tarbija tervist miinimumstandardite kasutamise abil, mida tuleb täita enne toote turule laskmist.

Siiski kahetsen, et heakskiitu pole saanud kõikide toodete minimaalse säilivusaja märkimiskohustus, ka nende toodete puhul, mille minimaalne säilivusaeg ületab 30 kuud (artikkel 15). Tuleb märkida, et kuigi aegunud kosmeetikatoote kasutamine ei kujuta tarbija tervisele endast mingit ohtu, siis ei anna see ka soovitud tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Käesolevas raportis nõustub Euroopa Parlament üldjoontes Euroopa Komisjoni seisukohaga, milles otsustati 27. juulil 1976. aastal vastu võetud nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikide kosmeetikatoodetega seotud seaduste lähendamiseks uuesti sõnastada. Kosmeetikatoodete direktiiv, mida on selle 1976. aastal vastu võtmisest alates 55 korda muudetud, on muutunud kohmakaks ja aegunuks ning ei paku enam vajalikku õiguskindlust selles kiirelt arenevas valdkonnas. Uuesti sõnastamisega tahab komisjon kõrvaldada õigusliku ebamäärasuse ja vastuolud, esitades selleks rea mõisteid ja rakendusmeetmeid. Lahknevuste vältimiseks riiklikus ümberasetuses on komisjon muutnud akti õiguslikku kuju, muutes selle direktiivist määruseks.

Teine eesmärk on parandada kosmeetikatoodete ohutust. Kuna praegune kosmeetikatoodete direktiiv ei sisalda selgeid ohutushinnangu nõudeid, siis võtab komisjon praegu kasutusele selle „miinimumstandardid”. Raportöör on tugevdanud ohutuse aspekti, et tagada tarbijate tervise kaitse, mida usume olevat õige lähenemisviisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult.(PT) Üldiselt toetan proua Roth-Behrendti raportit ja nõukoguga saavutatud kompromissi. Kuigi kahetsen, et jäeti välja üks minu arvates tarbijakaitse seisukohalt kahjulik asi.

Kehtivas kosmeetikatoodete direktiivis ja määruse ettepanekus sätestatakse, et ainult kosmeetikatoodetel, mille minimaalne säilivusaeg jääb alla 30 kuu, peab olema märgitud minimaalse kehtivuse aeg. Rahalistel põhjustel pikendatakse seda osutatud säilivusaega sageli üle 30 kuu. Selliselt saavad tootjad tagada, et kõik nende tooted on vabastatud minimaalse säilivusaja märkimise nõudest. Kuigi aegunud kosmeetikatoodete kasutamine ei kujuta tavaliselt endast mingit ohtu tarbija tervisele, ei kaasne selle kasutamisega ka loodetud tulemusi.

Paraku on parlamendi ja komisjoni õigusteenistused otsustanud – minu arust ekslikult –, et seda sätet ei saa uuesti sõnastamise menetluses muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Soovin väljendada oma rahulolu sellega, mida oleme täna saavutanud kosmeetikatooteid puudutava määruse osas. Kosmeetikaturg on täidetud lennukate lubaduste ja poolteadusliku sõnamulinaga, kus reklaami koostaja sõnaline toretsemine on toote tõhususe testimise ainsaks mõõdupuuks. Nüüd on reegleid karmimaks muudetud ning see on üksnes õige. Uue määruse raames võib reklaamides esitada üksnes märkeid toote tegelike omaduste kohta. Seetõttu peab eksisteerima tõendus nende tõhususest. Raportöör palus komisjonil esitada tegevuskava, mis puudutab nõudeid ja kohaldab nende hindamiskriteeriumide loendi.

Selle ettepanekuga kavatseti olemasolevat seadusandlust lihtsustada. Praegusel hetkel on olemas üle 3 500 lehekülje selleteemalisi riiklikke seadusi, mis tuleb ühte teksti kokku suruda. Selliselt on võimalik kindlustada inimeste kõrge kaitstuse tase kõikjal ELis ning garanteerida siseturu toimimine. Iganenud seadusandlus, eriti kosmeetikatööstuses, kujutab endast sellist terviseriski, mille ulatusele saame seaduses toetuda. Need põhimõtted tulenevad loogiliselt tööst, mida alustati siis, kui arutusele tuli REACH-määrus kemikaalide kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE) , kirjalikult. – (SK) Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni raportöörina olin seotud toodete turule toomise õigusaktide paketi koostamisega, mis kiideti parlamendis heaks 2008. aasta veebruaris. Ma töötasin raporti kallal, mis puudutas otsuse projekti ühisest toodete turule toomise raamistikust ja keskendusin oma muudatusettepanekutes importijate vastutuse suurendamisele, vähendades VKEde halduskoormat, säilitades uue lähenemisviisi toodete turule laskmise põhiraamistikuna, luues ja kasutades selleks paindlikumaid Euroopa standardeid.

See kaubapakett on muutunud põhiliseks teiste sektoraalsete direktiivide üle vaatamise eeltingimuseks, konkreetsemalt nüüdseks heakskiidetud mänguasjade direktiivi, kosmeetikatoodete määruse ja ehitusmaterjalide määruse eeltingimuseks.

Kosmeetikatoodete määrus põhineb õiguspaketi toodete turule laskmise põhiprintsiibil. Ühelt poolt on tootjate kohustus tagada toodete vastavus kehtivatele Euroopa seadustele, kuid teisalt on liikmesriikide kohustus tagada ELi turul korralik järelevalve.

Ma hääletasin proua Roth-Behrendti kosmeetikatoodete määruse ettepaneku raporti poolt, millega asendataks kehtiv direktiiv, mis on muutunud kohmakaks ja aegunuks. Kosmeetikatööstus on viimastel aastatel ennenägematult laienenud ning kehtivad õigusaktid ei paku enam vajalikku õiguskindlust.

Tervitan uut õigusloomet, kus panustatakse ulatuslikumasse tarbija kaitsesse ja kindlustatakse tervistkahjustavate kosmeetikatoodete vastane kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin proua Roth-Behrendti Euroopa Parlamendi määruse ja kosmeetikatoodete nõukogu ettepaneku raporti poolt.

Olen täiesti nõus, et kosmeetikatoodete ohutuse tõstmiseks, millega tagada tarbijate kaitse ja tervis, tuleb määrata konkreetsed kontrollmehhanismid. Ühtlasi nõustun raportööriga, et selleks, et kontrollmehhanisme tugevdada, tuleb anda kosmeetikatoodetele nõuete esitamise kohustus sõltumatu hinnangu saamiseks sõltumatule organisatsioonile.

 
  
MPphoto
 
 

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi seadusmääruse projekti poolt, mis puudutab ettepanekut Euroopa Parlamendi määruse ja kosmeetikatoodete nõukogu kohta (uuesti sõnastatud), sest minu arvates peab iga turule lastud toode vastama nii kvaliteedi- kui ka minimaalsetele ohutusstandarditele. Selline määrus, mis on mõeldud kosmeetikatoodete ohutuse tõstmiseks, tagab tarbija kaitse ja tervise.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Alates nanoosakeste kasutuselevõtust kosmeetikatoodetes ning lähtuvalt tõsiasjast, et kosmeetikasektor on üks suurimaid võltsingute tegemise ohvreid, on oluline omada selgeid kontrollivahendeid, et teha kindlaks kosmeetikatoodete võltsingud, mis ei vasta õigusnõuetele.

Tegelikult vajavad mõned tooted erilist tähelepanu, eriti silmaümbrusele, limaskestale, nahavigastuste raviks, nõrgestatud immuunsüsteemiga lastele mõeldud kosmeetikavahendid. On ilmne, et eriti tuleks keskenduda lokaalse toksilisuse hindamisele, naha ja silmade ärritusele, naha tundlikkusele ja fototoksilisusele UV-kiirte neeldumisel. Lisaks sellele on võltsingutevastane võitlus nende kontrollimehhanismide abil oluline rahva tervise ja keskkondlike mõjude, kuid ka konkurentsi seisukohalt. Seetõttu toetame käesolevat raportit, kuid valmistoodetele ei peaks teostama uusi teste, kui nende koostisosi puudutav teave vastab õigusaktidele.

 
  
  

- Raport: Daciana Octavia Sârbu (A6-0076/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Käesolevas raportis kiidab Euroopa Parlament mõningate muudatusettepanekutega heaks komisjoni ettepaneku muuta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidtoodete turule laskmist. Komisjon peab seda muudatusettepanekut vajalikuks pärast direktiivi täitmisele hinnangu andmist, milles selgus, et 10-aastane biotsiidtoodetes kasutatavate toimeainete hindamiseks ettenähtud periood, mis lõpeb 14. mail 2010, ei ole piisav nende lubatud ainete loendisse lisamise eesmärgist lähtuvalt. Selle tulemusel saaks läbi üleminekuperiood, mille jooksul reguleeritakse biotsiidide turgu jätkuvalt riiklike määrustega, ilma et need lisataks ühenduse lubatud ainete loendisse. Tegelikkuses tähendab see, et tähtsad tooted, näiteks haiglates kasutatavad desinfitseerimisvahendid, tuleb turult eemaldada 15. maiks 2010.

Selle soovimatu tagajärje vältimiseks teeb komisjon ettepaneku pikendada üleminekuperioodi kolme aasta võrra 14. maini 2013. Juhul kui ka neist kolmest aastast ei piisa, võtab komisjon kasutusele võimaluse pikendada seda perioodi komitoloogia otsusega veelgi. Ometi ei soovi raportöör selle võimaluse kasutamist kogu protsessi lõputuks edasilükkamiseks ning seetõttu teeb ettepaneku kehtestada piirid.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult.(PT) Toetan proua Sârbu raportit ning komisjoni ettepanekut, milles tehakse tehniline parandusettepanek olemasolevasse õigusakti.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üleminekuperiood (2000–2010), mille jooksul reguleerivad biotsiidide turgu jätkuvalt riiklikud eeskirjad. Kuid selles pakutakse ka 10-aastast programmi biotsiidides kasutatud toimeainete hindamiseks, mille eesmärgiks on nende lisamine komisjoni poolt loodavasse lubatud ainete loendisse.

Kuna selle direktiivi ülevaatamise programmi praeguseks tehtud edusammud ei võimalda seda aastaks 2010 plaanikohaselt lõpule viia, on muutunud vajalikuks sellesse sobivate muudatuste tegemine, et enamiku viivitustega seoses oleks võimalik üleminekuperioodi pikendada. Seepärast ongi see muudatusettepanek sobilik.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. (RO) Käesolev komisjoni ettepanek, millega tehakse direktiivi 98/8/EÜ muudatusettepanek, mis käsitleb biotsiidtoodete turule laskmist, on muutunud vajalikuks pärast selle teostamisele hinnangu andmist, mis näitas, et 10-aastasest 14. mail 2010 lõppevast biotsiidtoodete toimeainete hindamiseks ettenähtud hindamisperioodist ei piisa nende lisamiseks ühenduse lubatud ainete loendisse. Selle tulemusel saaks läbi üleminekuperiood, mille jooksul reguleeritakse biotsiidide turgu jätkuvalt riiklike määrustega, ilma et need lisataks ühenduse lubatud ainete loendisse. Tegelikkuses tähendab see, et tähtsad tooted, näiteks haiglas kasutatavad desinfitseerimisvahendid, tuleb 15. maiks 2010 turult kõrvaldada.

Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest käesoleva üleminekuperioodi pikendamine võimaldab viia lõpule biotsiidtoodetes kasutatavate toimeainete hindamise ning anda liikmesriikidele küllaldaselt aega sätete muutmiseks ning nendele toodetele loa väljastamiseks ja nende registreerimiseks ning ühtlasi sellele tööstusharule vastavate toimikute ette valmistamiseks ja esitamiseks. Pealegi võimaldab see ajapikendus jääkainete (hindamata ainetest saavad jääkained) põlvkonna ennetuspõhimõtte rakendamist ning aitab vältida biotsiidtoodete ebaseaduslikku turule laskmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin proua Sârbu Euroopa Parlamendi direktiivi ettepaneku ning nõukogu direktiivi 98/8/EÜ biotsiidtoodete turule laskmise ajavahemike pikendamise muudatusettepaneku raporti poolt.

Pidades silmas biotsiidtoodetes kasutatavate toimeainete hindamise delikaatset ja töömahukat valdkonda, nõustun raportööriga, et üleminekuperioodi tuleks pikendada kolme aasta asemel nelja aastani, et anda sellele tööstusharule oma kohustuste täitmiseks piisavalt aega.

 
  
  

- Raport: Zsolt László Becsey (A6-0121/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. (NL) Olles teadlik suitsetamise mahalaitmise vajadusest, ennekõike ühiskonna noorte inimeste puhul, loobusin selle raporti küsimuses hääletamast. EL soovib muuta sigarette ning sigarettide ja sigarillode keeramiseks mõeldud tubakapuru kallimaks, kuid küsimus on selles, kas silmakirjalik maksude tõstmise teel teostatav käsitlus on see, mida vajame. Pealegi töötab tubakatööstuses palju liikmesriikide elanikke ning kriisiaegadel tuleb enne nende rakendamist põhjalikult hinnata taoliste meetmete mõju tööhõivele.

Kas poleks mitte parem suitsetamist vähendada pigem inimeste harimise kui maksustamise teel?

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult.(FR) Härra Becsey raportis tehakse ettepanek tubakamaksude ühtlustamiseks kõrgemal tasandil ning jõuetult varjutakse selle õigustamiseks rahva tervise eesmärgi taha. Tegelikult on tõeliseks eesmärgiks Euroopa mastaabis täiuslik sigaretiturg, „eraldamata” turg, kus on ühine maks, kus konkurents saab vohada.

Palun pisut sidusust. Kas tähtsam on tervis või siis turg. Mõningate toodete puhul ei saa selleks olla turg. Komisjon on andnud mõned riigid – näiteks Prantsusmaa ja Belgia – kohtusse selle eest, et nad on võtnud kasutusele piir- või minimaalse müügihinna. Tubakakaubandust on sel määral reguleeritud põhjusega, seda nii riiklikul tasandil (levitamine oleneb lubadest) kui ka rahvusvahelisel tasandil (piiratud piiriülesed ostud) ning siiski eksisteerib tegelikult piirikontroll, isegi kui seda piiravad Euroopa määrused.

Lõpetuseks ollakse selles raportis mures Prantsusmaa tubakapoodide tuleviku pärast, mis etendavad niivõrd olulist rolli kohalike poodide toetamisel ning osutavad maapiirkondades teatud avalikke teenuseid ning keda ohustas tõsiselt eelmine maksutõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Hääletan härra Becsey raporti poolt, milles soovitatakse tubakatoodetele kõrgemate aktsiisimaksude kehtestamist.

Tunnustan järkjärgulist sigarettide ja teiste tubakatoodete maksu tõstmist alates 2014. aastast. Ühtlasi usun, et osade tubakatoodete määratluse uuendamine on oluline kõrgema tervisekaitse taseme tagamisel.

Olen olnud aastaid mittesuitsetajate kaitse veendunud toetaja ning arvan, et see raport on taas üheks sammuks õiges suunas. Seda rõhutab komisjoni prognoos, et järgneva viie aasta jooksul langeb tubaka tarbimine 10% võrra.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE) , kirjalikult.(FR) Hääletasin härra Becsey raporti poolt, sest komisjoni ettepanek toodetud tubaka aktsiisimaksu oluliselt tõsta, eriti praeguse tõsise kriisi ajal, mõjuks laastavalt Euroopa tööhõivele selles sektoris. Kogemus on näidanud, et kõrgete maksude poliitika ei ole mõjus nikotiinisõltuvusega võitlemise vahend.

Seetõttu olen samavõrd rahul, et välditakse tubakarullile sigarettidele rakenduvate ühtlustatud miinimummaksemäärade kehtestamist. Tubakarulli puhverfunktsioon on oluline Euroopa territooriumil salakaubanduse kasvu ennetamiseks. Saksamaa uurimus on näidanud, et osades liidumaades on rohkem kui pooled sigaretid salakaubana sisse veetud. Selle nähtuse pärssimiseks peaks tubakapuru toimima sigarettide aseainena.

Kahetsen, et teatud väga delikaatsed muudatusettepanekud lükati napi häälteenamusega tagasi.

Sellegipoolest usun, et meie sõnum, mis vajab ühehäälset vastuvõtmist, jõuab ministrite nõukokku.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE) , kirjalikult. Samas kui nõustun tubaka maksustamisega ja minimaalse maksu kehtestamisega Euroopas, loobusin hääletamast kahjuliku mõju tõttu, mida see võiks avaldada Briti tubakamaksule. Valitsusel on vabadus tõsta tubakamaksu, mis võib olla inimestele suitsetamise vähendamise ja sellest loobumise ajendiks, parandades meie tervist ja vähendades survet riiklikule tervishoiusüsteemile. Käesolev raport oleks ohustanud ja piiranud valitsuse tubakamaksude kehtestamise võimet, mistõttu ma jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle härra Becsey raporti vastu, mis puudutas nõukogu direktiivi ettepanekut, millega muudetaks direktiive 92/79/EMÜ, 92/80/EMÜ ja 95/59/EÜ aktsiisimaksu struktuurist ja määradest, mida toodetud tubakale rakendada.

Ma ei toeta ülalmainitud ettepanekut, sest minu hinnangul võib see nõrgestada komisjoni ettepanekut. Selle tulemusel takistab see soovitud tulemuse saavutamist, milleks on aidata kahandada tubaka tarbimist 2014. aastaks 10% võrra.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Komisjoni ettepaneku eemärk on tubakamaksu kooskõlastamine ELis, eesmärgiga arendada märkimisväärselt piiriülest tubakakaubandust, milles peitub oht õõnestada liikmesriikide rahva tervise eesmärke. Majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja esitatud ettepanek on tunduvalt nõrgem komisjoni algtekstis sisalduvast ettepanekust. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esindajana andsin endast parima, et seda raportit parandada. Tubakamaksu teemat on äärmiselt keeruline lahendada tulenevalt suurtest erinevustest maksumäärades ja ELi sisestest vaadete erinevusest tubaka kahjulike mõjude küsimuses. Erinevate fraktsioonide sisesed lahknevused olid suured, sealhulgas ka minu fraktsioonis. Vaatamata minu pingutustele olen tulnud lõpuks järeldusele, et parlamendi ettepanek ei tunginud piisavalt sügavale. Seetõttu otsustasin uute tubakamaksude küsimuses lõpphääletusel jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. Euroopa Parlamentaarne Tööpartei nõustub, et liiga madalad maksumäärad õhutavad tagant piiriülest hinnavahe pealt kasumi teenimist ning viivad kontrollimatu/litsentseerimata toodetud tubaka edasimüümiseni. Seetõttu on minimaalse maksumäära kehtestamine väga kasuliku vahend selle muutma hakkamisel, et jõustada vajaliku muutus. Osa Euroopa riike võivad soovida minna miinimumtaseme kehtestamisest kaugemale, seda õigustatud teaduslikel ja ühiskondlikel põhjustel – ka see on õige.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Ma hindan raportööri jõupingutusi raporti koostamisel, kuid ma ei saa toetada seda, mille ta esitas. Ma olen täiesti veendunud tubaka aktsiisimaksu tõstmisest saadavas kasus tubaka tarbimise vastasele võitlusele kaasaaitamisel. Soovin rõhutada, et minu jaoks on tervisekaalutlused iseenesest hulga olulisemad kui majanduskaalutlused. Ühtlasi pean kahetsusväärseks, et raportöör tõmbab komisjoni ettepanekutele vee peale. Seetõttu hääletasin härra Becsey raporti vastu.

 
  
  

- Raport: Cristiana Muscardini (A6-0054/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma annan poolthääle.

Viimase 30 aasta jooksul toimunud rändega vanasse maailma on barbaarsed ja ebaseaduslikud tavad, mida kasutatakse enamasti Aafrikas, jõudnud vaikselt Euroopasse.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmed on üsna selged: naiste suguelundite moonutamine on laialtlevinud tava 28 Aafrika riigis, Lähis-Idas ja mõningates Aasia riikides. Umbes 100–140 miljonit naist ja tüdrukut üle maailma on selle tava rakendamise tõttu kannatanud, samas aga ähvardab see oht 4 miljonit naisterahvast. Naiste suguelundite moonutamine rikub Euroopa integratsiooniprotsessi ning mustab ühtlasi soolist võrdsust.

Euroopa Parlament, mis on aastaid pühendunud kodanike põhiõiguste toetamisele, võttis juba 2001. aastal vastu selleteemalise resolutsiooni. Kuid nüüd on aeg liikuda edasi ja toetada Daphne III programmi, millest on praeguseks finantseeritud 14 naiste suguelundite moonutamisega seotud projekti ning on visandatud Euroopas naiste suguelundite moonutamise ennetamise ja kõrvaldamise prioriteedid. Üks valdkondi, kus jõupingutusi naiste suguelundite moonutamisega võitlemiseks tuleb suurendada, on ennetustegevus, viitega tüdrukutele. Oluliseks sammuks selles suunas on teha kindlaks ohus olevad lapsed ning rakendada ennetusmeetmeid psühholoogilise tugisüsteemi kaudu koostöös nende perekondadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. On raske kujutada ette midagi õudsemat ja primitiivsemat kui naiste suguelundite moonutamine. Paraku on see barbaarne tava end ELis ilmutanud, seda seoses pideva rändajate sissevooluga riikidest, kus seda tavapäraselt teostatakse.

Proua Muscardini raport väljendab õigusega meie jälestust selle brutaalse kombe vastu meie seas ning pakub mooduseid, millega tagada meie võrdsuse ja vabaduse väärtuste rakendamine naiste suguelundite moonutamise vastastes konkreetsetes tegevustes. Vaatamata Euroopa Liidu pühendumusele multikultuursusele, tuleb meil tagada, et ELi õigusloomest tuleneva poliitilise korrektsuse pidevas järgimistuhinas ei tekiks takistusi otsusele selline põlastusväärne tava välja juurida.

Loomulikult on omad piirid sellele, mida saame teha naiste suguelundite moonutamise ennetamisel kolmanda maailma riikides. Kuid me peame olema valmis siduma kaubanduse ja abistamissuhted inimõiguste valdkonnas tehtavate edusammudega, täpsemalt kohutava naistevastase kuriteo välja juurimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE) , kirjalikult. (SV) Täna hääletasime proua Muscardini algatusraporti A6-0054/2009 poolt, mis käsitleb võitlust naiste suguelundite moonutamisega ELis. Selles raportis tõstetakse esile väga tõsine probleem ning näidatakse selgelt sellise tava vastaste meetmete kasutuselevõtu vajadust. Selles raportis esitatakse ka mitmeid ettepanekuid, kuidas seda saavutada. Seetõttu kiidame heaks tõsiasja, et liikmesriigid teevad selle probleemiga toime tulemise nimel koostööd.

Siiski soovime rõhutada, et neid ähvardava suguelundite moonutamise ohu kaalutlustel ELis varjupaika saanud tüdrukute ja naiste korrapäraste preventiivsete tervisekontrollide küsimusega peaks tegelema liikmesriigid eraldi, austades kõnealuste üksikisikute õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. Toetan seda raportit, milles võetakse üles naiste suguelundite moonutamise tõsine teema. Viimase 30 aasta jooksul on ELi rände tõttu muutunud naiste suguelundite moonutamine tavalisemaks nähtuseks. Naiste suguelundite moonutamine mitte üksnes ei põhjusta tõsiseid ja parandamatuid vigastusi naiste ja tüdrukute füüsilisele ja vaimsele tervisele – mis mõnel juhul on osutunud koguni saatuslikuks –, vaid see on rahvusvahelises konventsioonis pühaks peetud põhiõiguste rikkumine, mis on keelatud liikmesriikide kriminaalõigusega ja rikub ELi põhiõiguste hartas märgitud põhimõtteid.

Hinnanguliselt on Euroopas umbes 500 000 naist langenud naiste suguelundite moonutamise ohvriks ning igal aastal langeb umbes 180 000 naissoost Euroopasse sisserändajat naiste suguelundite moonutamise ohvriks või ähvardab neid selle oht.

Selles raportis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles koostööle, et kooskõlastada olemasolevaid õigusakte. Eesmärgiks on keskenduda ennetustegevusele sisserändajate perekondade parema integreerimise ning nende teadlikkuse tõstmise kaudu, edendades hariduskampaaniaid ja algatades dialoogi vormis foorumeid traditsioonide küsimuses. Selles avaldatakse tugevat toetust kõikide naiste suguelundite moonutamise teostajate kohtulikule vastutusele võtmisele ning ohvritele pakutakse meditsiinilist ja õigusalast tuge ning ohustatud isikutele kaitset, sealhulgas teatud juhtudel ka varjupaika.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. Naiste suguelundite moonutamise tava on selline, mis vastavalt Amnesty Internationali andmetele puudutab 130 miljoni naise elu, kellele on ümberlõikamine „hinnatud” sotsiaalne tava kas siis kultuurilistel, usulistel või muudel mittemeditsiinilistel põhjustel. Uurimustulemused näitavad, et see tava püsib, sest usutakse, et ümberlõikamine vähendab naiste seksuaalsust ning seeläbi tagab sellest tuleneva „abiellutavuse” ning seda peetakse usuliselt sanktsioneerituks. Naiste suguelundite moonutamine põhjustab teatavasti mitmeid vahetuid ja pikaajalisi komplikatsioone ning isegi selle tava kasutamisest tingitud naiste surmajuhtumeid. Meie tähelepanu alla on see sattunud eelkõige seoses üleilmastumise ja inimeste liikuvusega ning on muutunud tihedalt seotuks poliitika, sisserände ja varjupaigapoliitikaga.

Kui inimesed kardavad tagakiusamist, siis on neil õigus ületada piir ning paluda varjupaika ja kaitset. Naiste suguelundite moonutamine on hetkel varjupaiga pakkumise juhtumite arutelu keskmes, kuna Nigeeria justiitsminister Michael Aondoakaa käis hiljuti välja, et tunnistab nende perekondade vastu, kes väidavad, et taotlevad varjupaika naiste suguelundite moonutamise ohu tõttu Nigeerias, kus see tava on ametlikult ebaseaduslik. Kuigi mitteametlikult nõustun, et seda praktiseeritakse laialdaselt isegi Nigeerias.

Iirimaal vaadeldakse naiste suguelundite moonutamist soopõhise vägivalla väljendusena. Toetan täielikult proua Muscardini raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek ja Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Tänaseks oleme võtnud seisukoha naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemise algatusraporti kohta. Oleme otsustanud teiste seas siin parlamendis mitte toetada meie fraktsiooni poolt päevakorda võetud alternatiivset resolutsiooni, mis lõppkokkuvõttes küll võitis enamushääle. Põhjus meie otsuseks oli uskumus, et algne raport oli parem. Alternatiivne resolutsioon sisaldas teksti, mis puudutas regulaarsete arstlike kontrollide nõuet naistele, kellele on pakutud varjupaika naiste suguelundite moonutamise ohu tõttu. Sellise sõnastuse eesmärk on ennetada naiste suguelundite moonutamise esinemist ELis. Ometi usume, et see meede on privaatsusesse sekkumine ja läheb liiga kaugele ning on vastuvõetamatuks koormaks juba niigi kergesti haavatavatele noortele naistele. Arsti külastamine peaks olema vabatahtlik. Seetõttu otsustasime alternatiivset resolutsiooni mitte toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult.(PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi ELis praktiseeritava naiste suguelundite moonutamise vastase võitluse resolutsiooni ettepaneku poolt. Naiste suguelundite moonutamine ei tekita üksnes väga tõsiseid ja parandamatuid kahjustusi naiste füüsilisele ja vaimsele tervisele, vaid see rikub ka inimese põhiõigusi. Seoses selle tekitatud parandamatute kahjustustega tuleb ühiskonnas pidada naiste suguelundite moonutamist väga tõsiseks kuriteoks ning selle vastu tuleb innukalt võidelda.

Hinnanguliselt on Euroopas umbes 500 000 naist, kes on selle kuriteo ohvriks langenud, mistõttu on oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid töötaks koos olemasolevate õigusaktide kooskõlastamise nimel, et hoida ära ja likvideerida naiste suguelundite moonutamise tava ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Naiste suguelundite moonutamine on jõhker ja ebainimlik komme ning sellele ei ole tänapäevaühiskonnas kohta. Kuna Juuninimekirjas ei peeta ELi pelgalt koostöövormiks suurema arengu ja kaubanduse huvides, vaid ka foorumiks, millega hoida alal üldiseid inimkonna põhiväärtusi, siis oleme otsustanud selle raporti poolt hääletada.

Sellegipoolest oleme täielikult vastu mitmetele kõikehõlmavatele sõnastustele, mis on seotud liikmesriikide kriminaalõigusega. Õigusloome, mis on suunatud ühiskonna funktsioneerimise säilitamisele, tuleks algatada ja otsustada riikide parlamentide, mitte aga Euroopa Parlamendi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) täna Hääletasin täna proua Muscardini algatusraporti A6-0054/2009 vastu, mis käsitleb võitlust naiste suguelundite moonutamistega ELis. Käesolev raport käsitleb väga tõsist probleemi ning vajadus sellega toimetuleku meetmete järele on selgeks tehtud. Kiidan heaks liikmesriikidevahelise koostöö selles valdkonnas.

Sellegipoolest otsustasin selle vastu hääletada, sest usun, et tervishoiuteenused peaks olema vabatahtlikud. Olen vastu nende naiste ja tüdrukute preventiivsele korrapärasele tervisekontrollile, kellele on pakutud varjupaika seoses naiste suguelundite moonutamise ohuga, sest usun, et see on diskrimineeriv ning kujutab endast eraellu sekkumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Hääletan proua Muscardini raporti poolt, mis käsitleb naiste suguelundite moonutamise järsku piiramist. Üle poole miljoni naise kannatavad hetkel selle õõvastava rituaali mõjude käes, mis tuleks alatiseks keelustada ning selle algatajad kohtulikult süüdi mõista. Kunagi ammu vastu võetud meetmeid ja otsuseid tuleks omavahel kombineerida ja laiendada. Tarvis on kõikehõlmavat strateegiat ning tegevuskavu, mis võimaldaks meil naisi arhailiste ümberlõikamistavade eest kaitsta.

Läbirääkimistel kolmanda maailma riikidega tuleb komisjonil jätkuvalt püüda klauslina tühistada naiste suguelundite moonutamist ning peab olema võimalik ükskõik millises ELi liikmesriigis igaüht, kes naiste ümberlõikamise süüteo toime paneb, kriminaalvastutusele võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin proua Muscardini ELis naiste suguelundite moonutamise vastase võitluse raporti poolt.

Pean sellist tava jõledaks inimväärikuse ja inimõiguse rikkumiseks. Seetõttu nõustun raportööriga, et peab olema kindel strateegia naiste suguelundite moonutamise ennetamiseks ja välja juurimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. (FR) Loomulikult toetame seda julget raportit, milles rünnatakse vanamoodsaid tavasid – tavasid, mis on levimas sisserändega üle Euroopa.

Inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kõigi naiste vastase diskrimineerimise vormide kõrvaldamise konventsioonist lähtuvalt ei ole enam vastuvõetav, et sellised tavad saaks Euroopas ja mujal maailmas püsida.

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni kõrvutatud andmetele on 100 kuni 140 miljonit naist kannatanud suguelundite moonutamise tõttu ning igal aastal ohustab nende tõsiselt sandistavate tavade ohvriks langemise oht 2 kuni 3 miljonit naist.

Ei tohi unustada, et selline tava tuleneb soolisel ebavõrdsusel põhinevatest struktuuridest ning tasakaalustamata domineerimise ja kontrolli võimusuhetest, mis tulenevad sotsiaalsest ja perekondlikust survest, ulatudes põhiõiguste rikkumiseni ning põhjustades tõsiseid ja pöördumatuid kahjustusi.

Meil tuleb sellised tavad täielikult hukka mõista ja nende eest karistada. Sisserännanud elanikkond peab käituma vastavalt meie õigusaktidele ning austama üksikisikuid ning nendega ei tohi kaasneda selliseid vastuvõetamatuid ja barbaarseid tavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. Naiste suguelundite moonutamine on tava, mis tuleb liikmesriikides hukka mõista. See rikub naiste põhiõigusi, eriti inimväärikust ning seksuaal- ja reproduktiivõigusi. Siiski on proua Muscardini raportis selliseid aspekte, mida ma täielikult ei toeta, näiteks sõnastus, mis puudutab vanemate usutavust, kes paluvad varjupaika alusel, et nad on keeldunud laskmast oma lapse naissuguelundeid moonutada. Ma ei näe põhjust, miks just sellistel alustel varjupaika soovivatele inimestele sellist kahtlustust esitada. Teine sõnastus raportis, mida ma ei toeta, teeb ettepaneku regulaarse meditsiinilise läbivaatuse teostamiseks naistele ja tüdrukutele, kellele pakutakse varjupaika, sest neid ähvardab naiste suguelundite moonutamise oht nende kodumaal. Pean seda diskrimineerivaks nende naiste ja tüdrukute suhtes. Kui isikule pakutakse liikmesriigis varjupaika, siis tal peaks olema samad õigused ja kohustused kui teistelgi kodanikel selles riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. Naiste suguelundite moonutamine on tava, mis tuleb liikmesriikides hukka mõista. See kujutab endast naiste põhiõiguste rikkumist, täpsemalt inimväärikuse ja seksuaal- ja reproduktiivõiguste rikkumist.

Siiski on selliseid proua Muscardini raporti aspekte, mida ma ei toeta täielikult, näiteks sõnastus, mis puudutab vanemate usutavust, kes paluvad varjupaika sel alusel, et nad on keeldunud laskmast oma lapse naissuguelundeid moonutada. Ma ei näe põhjust, miks just sellistel alustel varjupaika soovivatele inimestele sellist kahtlustust esitada.

Teine sõnastus raportis, mida ma ei toeta, teeb ettepaneku regulaarse meditsiinilise läbivaatuse teostamiseks naistele ja tüdrukutele, kellele pakutakse varjupaika, sest neid ähvardab naiste suguelundite moonutamise oht nende kodumaal. Pean seda diskrimineerivaks nende naiste ja tüdrukute suhtes. Kui isikule pakutakse liikmesriigis varjupaika, siis tal peaks olema samad õigused ja kohustused kui teistelgi kodanikel selles riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI), kirjalikult. – (NL) Andsin oma toetuse proua Muscardini raportile või pigem muudetud tekstile tervikuna, sest ilmselt ükski arukas inimene ei tunne muud kui vastikust, kuuldes sellest võikast naiste ja tüdrukute suguelundite moonutamisest – kasutan seda sõna täieliku austuseta – tagurlikes kultuurides ja religioonides.

Leian olevat kahetsusväärse, et tavalised koodsõnad „reproduktiivõigustest” lastakse lendu ka siinkohal, isegi kui need ei sobi siia ning teenivad arvatavasti ainult eesmärki poliitiliselt korrektsete vasakpoolsete pildile saamiseks. Mulle jääb selgusetuks, mis on abordi tegemise õigusel pistmist barbaarse suguelundite moonutamise vastu võitlemisega.

Parem kasutagem võimalust, et küsida endilt, kas näiteks islam austab õigesti meeste ja naiste võrduse põhiväärtust ja kui vastus on eitav, siis kas üldse islamil peaks olema Euroopas kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Anders Wijkman (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Algne algatusraport naiste suguelundite moonutamise vastasest võitlusest oli väga hea, kuid parandatud variant, mis võitis hääletuse, sisaldas sõnastust, milles autorid osutavad soovile teostada korrapäraseid meditsiinilisi tervisekontrolle naistele, kellele on pakutud varjupaika naiste suguelundite moonutamise ohu kaalutlustel. Selle kavatsuslik eesmärk on ennetada naiste suguelundite moonutamist neid vastuvõtvates ELi liikmesriikides. Arvan, et sunniviisiline tervisekontroll on liigne eraellu sekkumine. Arsti külastamine peaks olema vabatahtlik. Sunni rakendamine sellises olukorras on täiesti vastuvõetamatu. Seetõttu hääletasin parandatud variandi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Tegin täiendavaid jõupingutusi, et tagada komisjonis, mille eesistujaks olen, sellise töö lõpule viimine, mis viiks selle resolutsiooni heakskiitmiseni. See teema on vaieldamatult oluline.

Naiste suguelundite moonutamine kahjustab selle läbi elanud naiste ja tütarlaste füüsilist ja vaimset tervist väga tõsiselt ja pöördumatult ning on raske kallalekippumine nende isikule ja isikupuutumatusele. Mõningatel juhtudel on tagajärjed fataalsed.

Käesoleva raportiga kutsub Euroopa Parlament liikmesriike üles võtma kasutusele preventiivsete meetmete strateegia, mis on suunatud alaealiste tütarlaste kaitsele, mis ei häbimärgista sisserännanute kogukonda ning mis toimib riiklike programmide ja sotsiaalteenuste abil eesmärgiga hoida ära selle tava rakendamist ja pakkuda abi selle tava ohvritele. Selles palutakse liikmesriikidel vastavalt lastekaitsenormidele kaaluda, kas alaealise isiku genitaalide moonutamise ähvardus või oht on selline põhjus, mis vajaks riigivõimude sekkumist.

Liikmesriikidel tuleks koostada tervishoiutöötajatele, õpetajatele ja sotsiaaltöötajatele juhend, mille eesmärk oleks naiste suguelundite moonutamise ohtudest lapsevanemate taktitundeline teavitamine, mille juures viibiks vajadusel ka tõlk.

Ometi kutsutakse resolutsioonis üles ka seksuaal- ja reproduktiivtervist toetama. Seda kontseptsiooni ei ole Maailma Terviseorganisatsioon kunagi määratlenud ega ole seda tehtud ka ühenduse õigustiku vahenditega. Sel põhjusel kasutavad osad fraktsioonid seda ära abordi toetamiseks.

Mul on kahju, kuid see oli põhjus, miks ma ei hääletanud.

 
  
  

- Raport: Vasco Graça Moura (A6-0092/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Olen korduvalt võtnud sõna mitmekeelsusega seotud teemadel, seega usun, et mu seisukoht on üsnagi selge.

Euroopa Liidu keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on tohutu konkurentsieelis. Minu arvates on oluline edendada praktikas keeleõppe ning kultuuri- ja õpilasvahetusprogramme nii ELi piires kui ka väljaspool seda, nagu ma tegin siis, kui toetasin Erasmus Munduse programmi. Mitmekeelsus on vajalik tõhusa suhtlemise tagamiseks ning see kujutab endast vahendit, mis hõlbustab inimestevahelist mõistmist ning seeläbi ka erinevuste ja vähemuste aktsepteerimist.

Keeleline mitmekesisus avaldab märkimisväärset mõju ka ELi kodanike igapäevaelule, seda seoses meedia pealetungiga, üha suurema liikuvuse, rände ja kultuurilise üleilmastumise edenemisega. Mitmekesiste keeleoskuste omandamine on kõigile ELi kodanikele suurima tähtsusega, sest võimaldab neil saada maksimaalset majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist kasu liidusisesest liikumisvabadusest ning liidu suhetest kolmanda maailma riikidega. Keel on tegelikult sotsiaalse kaasatuse põhitegur.

Euroopa keeleline mitmekesisus on seetõttu oluline kultuuririkkuse allikas ning oleks viga, kui Euroopa Liit piirduks vaid ühe põhikeelega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Mitmekeelsus Euroopa Liidus on suureks abiks kontaktides kolmandate riikidega. See võib anda meile märkimisväärse konkurentsieelise ning seega tuleks toetada haridust ja keelevahetusprogramme mitte ainult suurtes linnapiirkondades, kus juurdepääs taolistele asjadele on iseenesest juba lihtsam.

Sellist poliitikasuunda kasutusele võttes tuleb pidada meeles, et eurooplased, olles küll omavahel kokku liidetud, on ennekõike siiski oma riigi kodanikud. Tuleb kanda hoolt, et nad saaks end oma keelega samastada. Seda aspekti on mainitud ka härra Moura raportis.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. Euroopa Liit kulutab igal aastal kolossaalseid summasid maksumaksjate raha mitmekeelsuse nimel. Organisatsiooni kohta, mis püüab riikide ja rahvaste vahelisi erinevusi siluda, omistab EL suurt tähtsust keelelise rahvusluse tähtsusele. Üks selliseid näiteid on Iiri rahvuslastele möönduse tegemine, millega muudetakse gaeli keel üheks ELi ametlikest keeltest.

Mitmekeelsuse poliitikast eksitatud bürokraatia ja kulud kasvavad ELi edasisel laienemisel veelgi. Minu valijaskond on õigusega mures selle üle, mida nad näevad rahva raha valimatu kasutamisena, et teostada poliitikat, millel ei ole eriti mingit muud praktilist väärtust peale poliitilise fassaadi kaunistamise.

Vaatamata tõsiasjale, et inglise keel on muutunud Euroopa Parlamendis tavakeeleks, kõhkleksin siiski seda ainsaks töökeeleks muutmast. Arvestades ELi indu kooskõlastamisel, usun, et ühine keel on loomulik samm teel föderaalse superriigi poole. Seetõttu arvan, et meil peaks olema käputäis töökeeli. Kui ÜRO saab umbes 200 liikmesriigi puhul hakkama kuue keelega, siis olen veendunud, et ka EL võib teha siinkohal kärpeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. (NL) Hääletasin selle raporti vastu, sest teatud Flandria vähemused võiks selle sätteid vääralt ära kasutada. Loomulikult on igasugune noorsoo keelelise mitmekesisuse edendamine väärtuslik, eriti ELis, kuid sellise olemusega poliitika ei tohiks toimuda kohaliku keele vastu tuntava õigusliku austuse arvelt. Ma pean silmas näiteks hollandi keelt Flandrias Flaami-Brabandi provintsis. Euroopa keelelise mitmekesisuse amet muutuks kiiresti Flandrias prantsuse keelt kõneleva vähemuse vahendiks, millega hollandi keele kasutamise kohustusest kõrvale hiilida. Minevikus on korduvalt ilmnenud, kui vähe „Euroopa” siiski mõistab konkreetseid olukordi liikmesriikides. Sisserändajatest ja vähemustest oleneb nende elukoha piirkonna keele õppimine ja kasutamine. See annabki tunnistust keelelisest mitmekesisusest, mitte aga vastupidi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult.(PT) Andsin vastuhääle Vasco Graça Moura raporti alternatiivse resolutsiooni ettepanekule „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus”, sest võttes vanematelt võimaluse valida ametlik keele, milles nende lapsi harida, riikides või regioonides, kus on üle ühe ametliku keele või piirkondlikes keeltes, tekib vastuolu teatud Euroopa Parlamendi toetatud põhimõtetega.

Selle asemel osutab alternatiivne resolutsiooni ettepanek lihtsalt vajadusele pöörata erilist tähelepanu õpilastele, keda ei saa harida nende emakeeles, devalveerides seeläbi olulist emakeelse hariduse omandamise aluspõhimõtet, mis ei ole oluline üksnes haridusliku edu seisukohalt üldiselt, vaid ka teiste võõrkeelte õppimise seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Üldjoontes on tegemist väga positiivse dokumendiga, milles tehakse oletusi ja soovitusi, mida me toetame. Peamiseks esile kerkivaks küsimuseks on, kas seda on võimalik rakendada, sest nüüd on vaja teha paljutki selles dokumendis oluliseks kuulutatu saavutamisel, arvestades Euroopa Liidu võetud poliitilise suunaga.

Osades esilekerkinud küsimustes, näiteks teatud Euroopa keelte ülekaal teiste keelte suhtes, võtame selgelt eitava seisukoha. Selles küsimuses võiksime osutada keelelisele ja kultuurilisele eraldatusele, kuhu teatud riiklik poliitika on osa Euroopa rahvusrühmi viinud, mille tulemusel esineb märkimisväärset diskrimineerimist. Kaalul on teatud Euroopa rahvaste kultuuripärand ning selle edukas tulevastele põlvedele edasi andmine.

Ühtlasi rõhutaksime õpetajate, tõlkijate ning tõlkide kui erialaspetsialistide tähtsust, kelle töö on oluline õpetamisele, Euroopa Liidus kõneldavate keelte levitamisele ja vastastikusele mõistmisele.

Seetõttu tunneme kahetsust, et resolutsiooni alternatiivne ettepanek võeti vastu, sest sellega tõmmatakse härra Graça Moura raportis sisaldunud teatud aspektidele vesi peale, kuid vähemalt mitte emakeele kaitsele ja vanemate õigusele valida riikides või regioonides, kus on rohkem kui üks ametlik keel või piirkondlikud keeled, ametlik keel, milles nende lapsed saaks hariduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Juuninimekirjas usutakse, et kultuuriküsimused peaks jääma liikmesriikide poliitilisse pädevusse.

Käesolev raport ei moodusta osa õigusloomega seotud menetlusest ning kujutab endast pelgalt Euroopa Parlamendi föderalistliku enamuse arvamust, et EL peaks kultuurisfääri sekkumist veelgi suurendama.


Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon on tavapäraselt käinud peale uute kulukate programmide ja ametite loomisele ELi tasandil. Meie Juuninimekirjas ei usu, et mitmeaastane programm või Euroopa keelelise mitmekesisuse amet ja keeleõpe ELi tasandil muudaks Euroopa umbes 500 miljoni elaniku seisukohalt midagi, välja arvatud kasvav koormus maksumaksjatele.

Ühtlasi ei usu me, et komisjoni kava algatada teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid keeleõppe kasude kohta avaldaks mingit mõju tegelikule maailmale. Liikmesriigid peaks oma hariduspoliitikas motiveerima vastavaid kodanikke keeli õppima. See ei ole ELi probleem.

Seetõttu hääletasime selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Tänapäeva Euroopa elab uues üleilmastuvas, suurenenud liikuvuse ja rände maailmas, kuid ka piirkondliku regeneratsiooni maailmas, kus piiritagustel regioonidel on tugevdatud roll. Seetõttu peab mitmekeelsus pakkuma Euroopa kodanikele ja ühiskonnale uusi lahendusi.

Õnnitlen raportööri käesoleva raporti puhul. Loodan ühtlasi, et meie esitatud muudatusettepanekud tagavad keeltele vastastikuse austuse, sealhulgas ka neile, mida räägivad rahvusvähemused või meie sisserändajad, sest meie olemasolev keelepärand on aare: ressurss, mida peab hindama.

Keel on igaühele meist kõige otsesemaks kultuuri väljenduseks. Seetõttu avastame teisi keeli õppides teisi kultuure, väärtusi, põhimõtteid ja suhtumisi. Võime avastada Euroopas ühised väärtused. Selline vastuvõtlikkus dialoogi suhtes on oluline osa Euroopa kodanikuks olemisest ning põhjus, miks keeled on selle põhielemendiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. (DE) Ühelt poolt edendavad mitme miljoni eurone ELi keeleõpe ja vahetusprogrammid mitmekeelsust ning esitavad oma veebilehel mitmekeelsust ELi läbipaistvuse, legitiimsuse ja tõhususe tõstmise olulise tegurina; teisalt ei järgi EL ise neid põhimõtteid. Isegi praeguse eesistujariigi veebileht ei võta arvesse fakti, et saksa keel oma 18% osakaaluga on ELis suurima emakeelena rääkijate arvuga keel, samas kui veel täiendavalt 14% ELi kodanikest räägivad seda võõrkeelena.

See on ELi käestlastud võimalus oma kodanikega lähedasemaks saada. Tegelikkuses kasutatakse järjekindlalt kolme töökeelt, saksa, inglise ja prantsuse keelt, mis võimaldab jõuda suurema osa rahvastikuni. Kuna raportöör on ilmselt jõudnud samale järeldusele, siis hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE) , kirjalikult. – (SK) Käesolevast raportist ilmneb taas, et kodukorra artikli 45 lõikel 2 on tõsiseid puudujääke. Uus raport, mis põhineb muudatusettepanekul ja täiendusettepanekul, võimaldab muuta raportööri algset raportit, mis läbis hääletamise sponsoreerivas komitees. Ettepanekute tegijad võtavad raporti üle ning lisavad sinna uusi lõike, mille suhtes puudub raportööril õigus kaasa rääkida. Nii saabki komitee heakskiidu saanud raporti asendada uue alternatiivse tekstiga Pean seda tegu raportööri suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Loodan, et lähitulevikus hindab parlament sellise menetluse ümber ning võtab vastu õiglasema lahenduse.

Minu arust oli härra Graça Moura raport äärmiselt tasakaalustatud ning seetõttu ei hääletanud ma fraktsioonide PSE, ALDE ja Verts/ALE alternatiivse ettepaneku poolt. Kuna see ettepanek läks läbi, ei toimunud hääletust algse raporti üle. Nõustun raportööriga, et keeleline ja kultuuriline mitmekesisus mõjutab oluliselt kodanike igapäevaelu. See kujutab endast ELile tohutut boonust ning seetõttu peame toetama keeleõppe- ning koolide ja kultuurivahetusprogramme selles raamistikus, mis ulatub üle ELi piiride.

Kõigi haridusastmete õpetajate vahetusprogrammid, mis on suunatud erinevate ainete õpetamise praktiseerimisele võõrkeeles, aitavad valmistada ette õpetajaid, kes võivad seejärel edastada oma keelelised oskused koduriigi õpilastele ja üliõpilastele. Sooviksin kutsuda liikmesriike üles keskenduma järjekindlalt võõrkeeleõpetajate koolitamisele ning samaaegselt kindlustama, et nad saaks selle eest väärilist rahalist tasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Mitmekeelsuse ja selle säilitamise küsimus on üks suurimaid väljakutseid ühendusele. Mitmekeelsuse poliitika mõju on kaugeleulatuvate tagajärgedega ja ilmne, kuid valesti rakendades võivad tulemused olla kahetsusväärsed.

Üks Euroopa voorusi seisneb selle mitmekultuurilises olemuses, mis väljendub ka mitmekeelsusena. Samas on see meie ühine kohustus, mis põhineb vajadustel ja raskusel muuta mitmekultuursus uuesti selgeks ühendust liitvaks jõuks, mis mõjuks ka väljaspool selle piire ning annaks Euroopale väljateenitud positsiooni maailmas. Seega panused on kõrged. Mitmekeelsuse halb poliitika põhineb ühe või enama keele soosimisel ning ülejäänute marginaalseks muutmiseni hukka mõistmisel kõigis avaliku elu sfäärides. Õigusaktide ja institutsioonide kaudu on Euroopa Liidul tohutud võimalused teostada head keelepoliitikat. See muudab vastava vastutuse veelgi suuremaks.

Härra Graça Moura raport ei lahenda kõiki eraldiseisvate Euroopa keelte kooseksisteerimisõigusega ja sellest tulenevate privileegidega seonduvaid probleeme. Lisaks ametlikele keeltele on hulgaliselt teisi Euroopas kõneldavaid keeli, mida ohustab suuremal või vähemal määral väljasuremisoht. Head mitmekeelset poliitikat iseloomustaks nende keelte kaitsmine. Kuid raportis keskendutakse rohkem ametlike keelte õppimisele kui mitmekeelsuse idee rakendamisele. See teema vajaks arukat poliitikat, mis oleks olemuselt arenev ning usun, et tuleks vastu võtta sellesuunaline raport.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE) , kirjalikult.(PT) Mitmekeelsuse teema on Euroopa kontekstis eluliselt olulise tähtsusega. Sel põhjusel olen osalenud mitmetes algatustes, mille eesmärk on edendada ja kindlustada täielik austus mitmekeelsuse suhtes. Euroopa, millesse usun, on ühtlasi keeleliselt mitmekesine Euroopa. Neil põhjustel samastan end härra Graça Moura algse raportiga. Kuid nagu raportöörgi, ei saa ma aktsepteerida, et keelelise mitmekesisuse austamise ning üksikisiku ja perekonna vabaduse õiget mõtet saaks kasutada või peaks kasutatama relvana marurahvusluseteemalistes vaidlustes. See ei ole ega peagi olema meie arutelu olemus.

Mitmekeelsust edendatakse ja seda tuleb käesoleval puhul edendada Euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse austamise mõtte nimel. Siiski ei ole aeg ega koht järjekordseks võitluseks, eriti selliseks, mis hülgaks toetuse ja vabaduse põhimõtted.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Graça Moura mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse raporti poolt.

Olles ülikooli õppejõud, toetan täie veendumusega ettepanekut edendada keeleõpet ja vahetusprogramme haridus- ja kultuurisfääris, näiteks teada-tuntud noorte liikuvusprogrammide raames. Need skeemid, mida juhib komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraat, lisavad oluliselt väärtust õpilaste hariduskogemusele ning panustavad ELi edusammudele teadmistepõhise ühiskonna loomise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektile „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus” (2008/2225(INI)), sest usun, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus Euroopa Liidus on aare, mis aitab tõhusalt kaasa „ühtsusele mitmekesisuses”. Ühtlasi arvan, et kooli- ja kultuurivahetus ning ka võõrkeelte õpetamise programmid nii ELis kui riikides väljaspool seda on kasulikud ning neid tuleb toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Vaieldamatult on mitmekeelsus üks ühinenud Euroopa suuri voorusi. Keeleoskuse omandamine peaks olema kvalifikatsiooni parandamise, parema töö leidmise või uute inimestevaheliste kontaktide loomise vahendiks. Vastavalt igal aastal keeleteadlaste teostatud uurimustele on mitmekeelsed inimesed võimekamad, parema kujutlusvõimega ning mõtlevad rohkem väljaspool raame kui ükskeelsed inimesed. Nad on ka loomingulisemad ning laiema silmaringiga. Ma ei maini ilmseid eeliseid, mis tulenevad oskusest suhelda paljude inimestega, kellel on sageli täiesti teistsugune erinevast kultuurist või rahvusest tulenev maailmavaade.

Need mitmekeelsusest saadavad kasud näitavad, et keeleõpe tuleb muuta prioriteediks. See muudabki niivõrd oluliseks selle, et iga ühenduse kodanik peaks omama ühesugust juurdepääsu keeleõppele. Seetõttu toetan kõiki komisjoni tegevusi, mis on seotud püüdega uurida ja hinnata võõrkeelte ja keeleõppe meetodite ja programmide uurimusi. Arvan, et selle eesmärk on tulevikus kogu Euroopa Liidus võõrkeeleõpet kooskõlastada, mille tulemusel paraneb keeleoskus, kajastudes lõpuks ühenduse kõrge kvalifikatsiooniga kodanike arvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE) , kirjalikult. Mitmekeelsus on Euroopa Parlamendi suur rikkus. Ainsa parlamendina maailmas, kus toimub samaaegne tõlge 23 keelde, tuleb meil teha kõik selleks, et meie töö seda ainulaadset aspekti säilitada. Kõigil ELi kodanikel peab olema võimalus lugeda ELi institutsioonide tööst omas keeles ning liikmesriigid peaks tegema kõik selleks, et nad saaks pakkuda kõigile ELi kodanikele võimalust osata rääkida teisi ELi keeli.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE) , kirjalikult. – (PL) Toetan kohe kindlasti Euroopa Liidu mitmekeelsust. Euroopa mitmekeelsusega rõhutatakse kultuurilist mitmekesisust, mis annab tunnistust selle ainulaadsusest. Ühendatud Euroopa kodanike keeleoskust tuleks pidevalt laiendada. Mitmekeelsus on Euroopa integratsiooni oluline komponent, võimaldades ELi kodanikel valida vabalt endale elukoht ja leida tööd. Samas on oluline rõhutada emakeele kui sobiva hariduse ja erialase kvalifikatsiooni saavutamise vahendi tähtsust.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata jätkuvale vajadusele parandada võõrkeeleõpetajate oskusi ning võtta kasutusele uued õpetamismeetodid. Raportöör rõhutab, et on oluline osutada abi võõrkeele õppimisel neile kodanikele, kes soovivad omaette õppida, märkides samas võõrkeelte omandamise tähtsust eakate inimeste seas. Sarnaselt raportöörile arvan, et on oluline pakkuda kodanike võõrkeeleõpinguile alalist tuge ning erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele. Minu arvates peaks keeleõpe võitlema diskrimineerimisega ning toetama ühendatud Euroopa riikide integratsiooni.

Toetan täielikult Euroopa mitmekeelsust käsitlevaid Euroopa Parlamendi nõudmisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Mitmekeelsuse resolutsioon on Euroopa rikkus ja oluline samm haritud Euroopa suunas, sest selles kinnitatakse, et ELi ametlikke keeli tunnustatakse võrdset väärtust omavaina kõigis avaliku elu valdkondades. Usun kindlalt, et Euroopa keeleline mitmekesisus on suureks kultuuririkkuseks. ELi poolt oleks vale seda vaid ühe keeleni piirata.

Resolutsioonis mainitakse mitmekeelsuse tähtsust, mis ei kehti üksnes majandus- ja sotsiaalsfääri puhul, vaid ka kultuuri- ja teadusväljundi puhul ning selle edendamisel, kuid ka kirjandusliku ja tehnilise tõlke tähtsusel ELi pikaajalise arengu seisukohalt.

Viimasena, kuid mitte vähemolulisena etendavad keeled identiteedi kujunemisel ja tugevdamisel olulist rolli.

Mitmekeelsus on ulatuslike tagajärgedega valdkond. See avaldab tohutut mõju Euroopa kodanike elule. Liikmesriikidel tuleb lahendada mitmekeelsuse ühendamise küsimus mitte üksnes hariduses, vaid ka tulevikupoliitikas.

Hindan seda, et selles resolutsioonis toetatakse ELi kodanikega kokkupuutuvate ametnike teise keele õpet kontaktideks teistest liikmesriikidest kodanikega töö käigus.

ELi institutsioonidel on otsustav roll keelelise võrdsuse põhimõttele vastamise tagamisel nii liikmesriikidevahelistes suhetes kui ka eraldiseisvates ELi institutsioonides ning ELi kodanike vahelistes suhetes ja riigisisestes institutsioonides, ühenduse asutustes ja rahvusvahelistes institutsioonides.

Toetasin seda resolutsiooni, õnnitlen raportööri ning olen uhke, et saan olla esimene slovakist liige, kes alustas arutelu mitmekeelsuse teemal institutsioonilistes raamides kirjaliku tõendi kaudu.

 
  
  

- Raport: Lambert van Nistelrooij (A6-0083/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult.(PT) Ma hääletasin härra van Nistelrooij raporti poolt, arvestades territoriaalse ühtekuuluvuse tähtsust selle tagamisel, et Euroopa Liit liiguks jätkuvalt säästva ja kooskõlastatud arengu suunas, muutes territoriaalse ühtekuuluvuse ja mitmekesisuse oma üha suurenevaks rikkuseks.

Roheline raamat on oluliseks sammuks territoriaalse ühtekuuluvuse arengus ning liidu ühisvastutustes. Selles õhutatakse selleteemalisele laialdasele arutelule Euroopa institutsioonide, riiklike ja piirkondlike võimude vahel, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning teiste Euroopa integratsiooni ja territoriaalse arenguga seotud tegijate vahel.

Positiivseimad aspektid on Euroopa territooriumile ja selle mitmekesisusele omistatud potentsiaali väärtus ning ühtlasi kolm põhikontseptsiooni tasakaalustatuma ja kooskõlastatuma arengu saavutamiseks igas piirkonnas: asustustiheduse erinevusest tulenevate negatiivsete mõjude kahandamine, territooriumidevaheline ühendus vahemaade ületamiseks; koostöö eraldusjoonte ületamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kirjalikult.(PT) Õnnitlen härra van Nistelrooijd raporti puhul, täpsemalt tema valmiduse puhul lisada erinevaid päevakorda võetud muudatusettepanekuid raporti projekti.

Toetan seda raportit täielikult.

Olen täiesti nõus territoriaalse ühtekuuluvuse arutelu sidumisega ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevase mõttevahetusega, arvestades, et viimase reform peab ühendama esimese järeldusi.

Nõustun raporti hinnanguga rohelisele raamatule ning selle territoriaalse ühtekuuluvuse mõiste analüüsiga ning toetan selle soovitusi tulevaseks territoriaalseks ühtekuuluvuspoliitikaks, eriti seoses järgnevaga:

- territoriaalse ühtekuuluvuse mõiste määratlemine;

- territoriaalsest ühtekuuluvusest valge raamatu avaldamine;

- Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide kindlustamine;

- territoriaalse ühtekuuluvuse integreerimine kõigi ühenduse poliitikate väljatöötamisse tulevikus;

- täiendavate kvaliteedinäitajate väljatöötamine;

- territoriaalsete mõjude hindamine sektoraalsetes ühenduse poliitikasuundades ning ettepanekud, kuidas tekitada sünergia territoriaalse ja sektoraalse poliitika vahel;

- kõikehõlmava Euroopa regionaalstrateegia väljatöötamine teatud geograafiliste tingimustega piirkondadele;

- järkjärguline üleminekuabi kõikehõlmava süsteemi loomisel üleminekupiirkondadele ning

- mitmetasandilise territoriaalse juhtimise väljatöötamine.

Seetõttu annan oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Käesolevas raportis kirjutab raportöör, et ühtekuuluvuspoliitika on üks ELi edukaimaid investeeringuid. See on hämmastav järeldus, mitte üksnes seetõttu, et hiljuti, eelmise aasta novembris kinnitas Euroopa audiitorite koda, et 11% 42 miljardi euro suurusest 2007. aastal vastu võetud ELi ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatud rahast ei oleks tohtinud kunagi välja maksta.

Raportöör näib olevat sellest täiesti teadlik ning lõikes 17 palub ta tungivalt territoriaalse ühtekuuluvuse aruteluga seotud isikutel vältida ettepandud poliitika suhtes igasuguseid viiteid eelarvelistele ja rahalistele implikatsioonidele: teisisõnu, hoidkem seda vaka all.

ELi ühtekuuluvuspoliitika on halvasti läbi mõeldud. Sotsiaalmajanduslikust vaatepunktist, kus tuleb kanda vastutust maksumaksja raha eest, ei ole see midagi muud kui täielik katastroof. Loomulikult hääletas Juuninimekiri selle raporti vastu tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Mida tähendab Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku tagasilükkamine ELi tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale? Neis ettepanekutes rõhutati, et:

- struktuuripoliitikal peab olema esmane ja peamine eesmärk, tõelise ühtesulandumise edendamine, toimides Euroopa Liidu vähemarenenud riikidele ja piirkondadele ressursside ümberjaotamise vahendina;

- halvemas seisus olevate regioonide mahajäämuse vähendamise eesmärk ei peaks etendama territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohalt teisest rolli;

- uutele prioriteetidele tuleb leida ühenduses uued rahalised ressursid, seda enam, et olemasolevad ühenduse rahalised ressursid on tõelise ühtesulandumise vajadusele vastamiseks ebapiisavad;

- valitseb vajadus suurendada ühenduse eelarvet ELi tasandil majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks;

- maa haldamine ja planeerimine on iga liikmesriigi enda kohustus;

- vastu tuleb võtta meetmed niinimetatud statistilise mõju nullimiseks;

- konkurentsivõime ei pea olema nendes sotsiaalmajanduslikus arengus ja ühtekuuluvuspoliitikas mahajäänud liikmesriikides ja regioonides ühtesulandumise aseaineks ning sellega seonduvaid finantsressursse ei tohi Lissaboni strateegias toetatud konkurentsist ja liberaliseerimisest vähemtähtsaks pidada.

Üks võimalik vastus on, et vähemalt väljakuulutatud ühtekuuluvuspoliitika on tegelikult ohus...

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Territoriaalse ühtekuuluvuse kontseptsiooni tunnustatakse praegu liidu ühe põhieesmärgina koos sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega.

Territoriaalne ühtekuuluvus seisneb põhiolemuselt tasakaalustatud arengu saavutamises ELi raames ning selles kontekstis peaks see moodustama kogu ühiskonna poliitika keskse eesmärgi. Käesolevas raportis tõstetakse esile fakti, et territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika on eriti vajalik geograafiliselt ebasoodsa asukohaga piirkondadele nagu mägised piirkonnad ja saared.

Nüüd on komisjonil tarvis jätkata õiguspaketiga, milles kavandatakse selle saavutamiseks konkreetseid sätteid ning territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika tegevusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE) , kirjalikult.(PT) Arutelu territoriaalse ühtekuuluvuse teemal on palju enamat kui vaidlus eelarve või ühenduse poliitika üle, see on arutelu, mis puudutab ühe sellise Euroopa idee, millisena me seda näeme, alus- ja põhikontseptsiooni juhtprintsiipe. Ühtekuuluvuspoliitika hindamine ning parimate sobivate lahenduste otsimine hetkel majanduskriisis olevas Euroopas, mis on laienenud 27 liikmeni, väärib seetõttu meie nõusolekut ja heakskiitu. Siiski ei tähenda see, et me nõustume või avaldame heakskiitu kogu rohelise raamatu sisule.

Arvestades kriteeriume, mida hindame, on õiged selle hinnangu kolm võtmekontseptsiooni, nimelt: kahandada rahvastiku tiheduse erinevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid, ühendada territooriume vahemaade ületamiseks; teha koostööd eraldusjoonte ületamiseks. Arvestades siiski kaalul oleva täpset olemust, ei saa viia struktuurilist abi tasemele, mis sõltuks elanike arvust antud alal, vaid hoopis vastupidi. Territoriaalse ühtekuuluvuse mõte peab põhinema sellise piirkonna, kust inimesed lahkuvad, muutmisel atraktiivseks ja elujõuliseks. See on üks meie eesmärke, mida tuleb selgelt järgida.

Ühtekuuluvuse peamine mõte on solidaarsus, millega oleme kõik seotud ja millest saaksime kõik kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra van Nistelrooij territoriaalse ühtekuuluvuse rohelise raamatu ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseisu raporti vastu.

Minu eriarvamuse põhjused tulenevad teistsugusest seisukohast territoriaalse ühtekuuluvuse suhtes, mistõttu tunnen, et ei saa raportööri kaalutlusi toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE) , kirjalikult. Nõustun raportööriga, et meil on tarvis täpsemalt määratleda territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtted.

 
  
  

- Raport: Oldřich Vlasák (A6-0031/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin härra Vlasáki uuel programmiperioodil ühtekuuluvuspoliitika linnadimensiooni raporti poolt. Elan Poznańis, mis on Wielkopolska piirkondlik pealinn. Näen linna arendustegevuse positiivseid mõjusid kogu regioonile peaaegu iga päev. Ma panen koguni oma pea pakule ja väidan, et kauaoodatud sünergia linna ja regionaalse arengu vahel on aset leidnud.

Linna arendustegevusel ei ole midagi pistmist kohaliku tsentralismiga. Suurlinnade arendamise vastased ei ole sageli teadlikud nende linnade tähtsusest neile regioonidele, kus need linnad asuvad. Nende olemusest tulenevalt ei saa osasid suurlinnakeskuste funktsioone kanda üle maapiirkondadesse. Linna juhtivatel isikutel lasub eriline vastutus. Ülesanded, millega nad silmitsi seisavad, mis puudutavad linna planeerimist; ruumilist haldamist; sotsiaalset dialoogi, kultuuri ja haridust ning jätkusuutlike teadmistepõhiste töökohtade loomist, on äärmiselt keerukad. Osa neist ülesannetest hõlmab teistel tasanditel tihedat koostööd kohalike omavalitsustega.

Ühtlasi on oluline, et ühtekuuluvuspoliitika linnadimensioon ei võistle maa arendustegevusega, vaid täiendab seda. Nii linna- kui ka maapiirkonnad peavad läbima arengu ning mõlemaid protsesse toetab Euroopa Liit.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Vlasáki uuel programmiperioodil ühtekuuluvuspoliitika linnadimensiooni raporti vastu.

Kuigi ma mõistan linna säästva arendustegevuse tähtsust, arvan, et on keeruline seda ilma „linnapiirkondade” ühise määratluseta saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE) , kirjalikult. Toetan käesolevat raportit ning kasutan seda võimalust, et taaskinnitada seisukohta, et ühtekuuluvuspoliitikale peab lähenema terviklikult.

Siiski peab see integratsioon olema hüvede esitamise vahend, mitte piirav meede ning seda osa tuleb hoolega jälgida.

Linna ühtekuuluvus on oluline säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamisel. Sellega seoses tõstan esile transpordi rolli ning kaasaegse transpordi infrastruktuuri sätet kui olulist osa linnapiirkonna ühtekuuluvuspoliitika võimaldamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE) , kirjalikult. Ühtekuuluvuspoliitika linnadimensioonile tuleb omistada suuremat tähtsust.

 
  
  

Raport: Miroslav Mikolįšik (A6-0108/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Härra Mikolįšiki raporti vastu struktuurifondide määruse rakendamise kohta aastatel 2007-2013 ning riiklikke ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja rakenduskavu käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Struktuurifondide määruse rakendamist aastatel 2007-2013 on vaja lähemalt vaadelda, et tagada maksumaksjate raha õige kasutamine ning võimaldada meil hinnata õigesti 2013. aasta järgseid programme.

 
  
  

Raport: Zsolt Lįszló Becsey (A6-0041/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Väikeettevõtted mängivad töökohtade loomisel Euroopas olulist rolli ning me peaksime nende tegevust soodustama. Ma soovin rõhutada, et toetan kõiki algatusi, mille eesmärgiks on väikeettevõtluse edendamine ning üksikettevõtjate abistamine ELis.

Ma toetasin Becsey raportit, sest see hindab soodsalt mikrokrediidi algatusi Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) Edukas Euroopa mikrokrediidi algatus võib põhimõtteliselt aidata saavutada uues Lissaboni strateegias sõnastatud majanduskasvu ja tööhõive eesmärgid ning luua modernse, loova ja dünaamilise Euroopa majanduse. Väikeettevõtted on ELis oluline majanduskasvu, tööhõive, ärilise võimekuse, innovatsiooni ja ühtekuuluvuse allikas. Mikrokrediidiga võiks esmalt toetada ühte neljast Lissaboni strateegia prioriteedist: ettevõtlusvõimaluste tekitamist, aidates inimestel sotsiaalselt ja majanduslikult (taas)integreeruda ning neile tööd pakkuda. Lissaboni strateegiat saab lugeda õnnestunuks vaid sel juhul, kui tööhõive tase kasvab märkimisväärselt. Euroopa mikrokrediidi algatuse tulemus peaks olema modernne, osutades enim tähelepanu nendele sihtrühmadele, mis tänaseni ei ole saanud piisavalt tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Mikrokrediidi edu vaesuse vähendamisel arengumaades, eriti Lõuna-Aasias ning Ladina-Ameerikas, ei ole veel ELis aset leidnud. Kuid vajadus mikrokrediidi järele on suur, eriti nende inimeste hulgas, kellel ei ole võimalik saada laenu traditsioonilisest pangandussektorist. Mikrokrediit erineb oma olemuselt traditsioonilisest pangandusest. Neid ei maksta ainult finantsalustel ja kasumi saamise eesmärgil, vaid ka selleks, et edendada ühtekuuluvust, üritades integreerida ebasoodsatesse oludesse sattunud inimesi, kes soovivad luua väikeettevõtte.

Edukas Euroopa mikrokrediidi arendamise algatus võib aidata saavutada uue Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive eesmärke ning muuta Euroopa majandus innovaatilisemaks, loovamaks ja dünaamilisemaks. Eriti saab see aidata rakendada vallanduva majanduspotentsiaali realiseerimist, toetades inimeste integratsiooni või korduvat sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni üksikisiku ettevõtluse kaudu.

Sellepärast toetasingi ma raportööri ettepanekut, kes palus meil kiita heaks sobivad riiklikult institutsioonilised, juriidilised ja ärilised raamistikud, et arendada mikrokrediiti, edendada soodsamat keskkonda ning luua ühtlustatud Euroopa mikrofinantsi institutsioonide raamistik, mis ei oleks seotud pangandusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin raporti poolt, tehes komisjonile soovitusi Euroopa mikrokrediidi algatuse väljatöötamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet. Ma nõustun raportööriga, et väikeettevõtted on ELis oluliseks majanduskasvu, tööhõive, ärioskuste, innovatsiooni ja ühtekuuluvuse allikaks.

Me peaksime rõhutama fakti, et mikrokrediiti ei väljastata sageli ainult majanduslikel põhjustel ning kasumi saamise eesmärgil, vaid see toimib ka ühtekuuluvuse eesmärgil, püüdes halvas olukorras olevaid inimesi ühiskonda integreerida või taasintegreerida.

Ma toetan raporti vastuvõtmist. Olen veendunud, et inimesi üksikisiku ettevõtlusega aidates võivad mikrokrediidid soodustada äripotentsiaali vabanemist, ning ma arvan, et seda meetodit tuleks ELis rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jamila Madeira (PSE), kirjalikult.(PT) See raport on eluliselt oluline ELi ühtekuuluvuspoliitika ja koostöö- ning arengupoliitika valdkondades teostatavate tööde kontekstis.

Idee leidis laialdast toetust ka Euroopa Parlamendi 8. mail 2008. aastal vastuvõetud kirjalikus deklaratsioonis P6_TA(2008)0199, mille juures oli mul au olla üks esimesi allakirjutajaid.

Ma hääletasin selle raporti heakskiitmise poolt, sest igasugune investeering ja laienemine selles valdkonnas on oluline ja kiireloomuline, eriti praeguse majandus- ja finantskriisi kontekstis. Selle tulemusena on nüüd Euroopa Komisjoni ja nõukogu eesmärgiks spetsiifiline ja kiire tegutsemine, et suurendada süsteemi loovust ja ühtekuuluvust.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kuni tänaseni ei ole mikrokrediidi süsteemi edu arengumaade vaesuse leevendamisel kantud üle ELi konteksti. Ma toetan seda raportit, sest Euroopa mikrokrediidi algatus võib oluliselt kaasa aidata muudetud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, kuna väikeettevõtlus on oluline majanduskasvu, tööhõive, ärioskuste, innovatsiooni ja ühtekuuluvuse allikas ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Praegusel hetkel ei ole diskussioonid krediteerimise taasalustamise meetmete üle päevakorral. Käesoleva majanduskriisi tingimustes ja eriti Rumeenia sarnastes riikides, mis peavad hetkel läbirääkimisi rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, et saada laenu, on oluline, et pangad saaksid jätkata oma peamise funktsiooni täitmist, milleks on laenude pakkumine elanikkonnale.

Minu arvates on Härra Becsey raport innovaatiline, kuna see toob antud teema tagasi arutellu uuest vaatenurgast, liikudes pangandussüsteemist välja, et leida lahendusi praegusele finantsummikule.

Antud raport, mis käsitleb mikrokrediidi teemat, on suunatud ebasoodsas olukorras olevatele ühiskonna rühmadele, nagu näiteks vähemusrahvused, mustlaste kogukond ja maapiirkondade elanikud, kes kujutavad endast kasutamata potentsiaali ning soovivad tegeleda väikeettevõtlusega, kuid see ei ole võimalik, sest nad ei saa pangast laenu. Neil inimestel on kasutada väga vähe võimalusi.

Seetõttu hindan ma Härra Becsey ajakohast kogukonnafondi loomise ettepanekut, et võimaldada mikrokrediiti inimestele ja ettevõtetele, kellel puudub võimalus laenata pangalt, ning parandada selliste finantseerimisinstrumentide kohta oleva teabe kättesaadavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma sooviksin jääda erapooletuks Härra Becsey aruande osas Euroopa mikrokrediidi algatuse väljatöötamise kohta, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet.

Ma olen nõus teatud punktidega aruandes, kuid samal ajal olen osadele punktidele kindlasti vastu ja seetõttu ei saa ma esitatud teksti täielikult toetada, millest tuleneb ka minu erapooletus.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Mikrokrediidi skeemid võivad aidata paljusid maailma vaeseimaid, eriti naisi, välja täielikust vaesusest. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid selliste skeemide toetamisega rohkem tegelema.

 
Viimane päevakajastamine: 8. juuli 2009Õigusalane teave