Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Komisjoni avaldus autotööstuse tuleviku kohta.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, see on praegu teine kord viimaste kuude jooksul, kui me oleme parlamendis kokku tulnud, et arutada Euroopa autotööstuse olukorda. Kahjuks pean ütlema, et olukord on meie viimasest arutelust saadik halvenenud.

2008. aasta viimases kvartalis langes uute autode müük 20% ja autode tootmine 29% võrra. Samasugune negatiivne suundumus jätkub ka 2009. aastal. Käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris langesid müüginäitajad vastavalt 29% ja 18% võrra. Langus oleks olnud veelgi suurem, kui mõned liikmesriigid poleks käivitanud edukaid nõudluse stimuleerimise algatusi. Kriis ei piirdu ainult Euroopa turuga. Eksport kolmandatesse riikidesse on kiiresti vähenenud, mis tähendab, et oodata võib negatiivset mõju Euroopa kaubandustasakaalule. Autotööstus on surve all kogu maailmas.

Käesoleva aasta järelejäänud kuudeks paranemisväljavaateid ei ole. Nagu teate, on komisjon olukorrale kiiresti reageerinud. Autode ja tarbesõidukite üldine tootmine langeb Euroopas tõenäoliselt 20-30% võrra. See tähendab, et 2009. aastal toodetakse Euroopas 2007. aastaga võrreldes ligi 5 miljonit sõidukit vähem. Negatiivne prognoos kehtib eriti tarbesõidukite kohta, mille puhul ennustatakse tootmise langust 35% võrra.

Nagu te teate, on komisjon olukorrale kiiresti reageerinud. 2008. aasta oktoobris andsime esimesed kriisist ülesaamise soovitused CARS 21 rühma puhul, mis hõlmasid ka Euroopa Investeerimispanga kaasamist ja lammutuskavu. Jaanuari alguses kohtusin ma ELi rahandusministritega, et leppida kokku ühises lähenemisviisis kriisile. 25. veebruaril esitles komisjon kontseptsiooni, mille mõned päevad hiljem kiitsid heaks Euroopa Ülemkogu ja konkurentsivõime nõukogu.

Meie vastused on suunatud otse käesoleva väga tõsise kriisi olulisematele põhjustele. Põhjusteks on kiiresti vähenev nõudlus, raskused kapitalile juurdepääsul, likviidsusprobleemid ja struktuuriline ülevõimsus. Struktuuriline ülevõimsus on probleemiks kogu maailmas. Meie praegune eesmärk on Euroopa siseturu terviklikkuse säilitamine, protektsionismi vältimine ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse säilitamine, et päästa töökohad autotööstuses.

Tahaksin väga selgelt öelda, et autotööstus ise peab esimesed sammud astuma. CARS 21 raames oleme kehtestanud tulevikku suunatud autotööstuse põhitingimused ja me parandame neid pidevalt. Selgesõnaliselt öeldult peab Euroopa autotööstus nüüd tegema ulatuslikke jõupingutusi, et tuua turule 21. sajandi vajadustele vastavaid autosid, teisisõnu energiatõhusaid, vähe kütust tarbivaid autosid, mis kasutavad ressursse säästlikult.

Poliitilisest küljest on komisjon oma seisukohta selgelt väljendanud. Meie arvates on kõige olulisem ülesanne võimaldada finantssüsteemil jälle tõhusalt toimima hakata, nii et saaks tagada Euroopa autotööstusele vajalikud suured investeeringud. Suured investeeringud on vajalikud, sest tööstus peab arenema ja tooma turule Euroopa tulevikuauto.

Oleme vastu võtnud ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku, mis annab liikmesriikidele likviidsusprobleemide lahendamiseks rohkem manööverdamisruumi. See oli vajalik meede, tagamaks et muidu kasumlikud ettevõtted et langeks ränga kriisi ohvriks.

Lisaks soovisime tagada, et ettevõtted jätkavad teadusuuringutesse ja moderniseerimisse investeerimist, eelkõige kriisi ajal. Oleme võetud meetmete abil edusamme saavutanud. Käesoleval aastal on Euroopa Investeerimispank juba heaks kiitnud autotööstuse projekte üle 3 miljardi euro väärtuses. 2009. aastaks kavandatakse täiendavaid projekte koguväärtuses mitu miljardit eurot. Kõnealused projektid ei hõlma mitte üksnes autotootjaid, vaid ka autotööstuse tarnijaid.

Euroopa Investeerimispank, keda ma tahaksin väga tänada koostöö eest, töötab ka eriprogrammiga, mis on ette nähtud autotööstuse tarnijate keskmise suurusega ettevõtetele, kellele kriis on kõige rängemalt mõjunud. Muudame kättesaadavaks miljard eurot autotööstuse teadusuuringute partnerluseks, et kiirendada liikumist vähese süsinikuheitega energiatõhusa majanduse poole. See on vajalik Euroopa tööstuse jaoks kriisijärgse hea positsiooni kujundamiseks, et tööstus saaks kohe kasu positiivsetest arengutest, mida siis oodata on.

Me saame meetmeid võtta ka nõudluse valdkonnas. Mitmed liikmesriigid on kehtestatud nõudluse stimuleerimiseks lammutuskavad. Komisjon on välja andnud suunised, mida liikmesriigid peavad kõnealuste kavade kehtestamisel järgima. Suuniste eesmärk on tagada, et riikide meetmed ei diskrimineeriks siseturgu ega sekkuks selle toimimisse. Mul on hea meel teatada, et oleme olnud edukad.

Muidugi peame pehmendama ka struktuursete muutuste mõju, säilitama sotsiaalkulud minimaalsel tasandil ja hoidma kogenud töötajad autotööstuses alles. Kui Euroopa autotööstus soovib pikas perspektiivis konkurentsivõimeliseks jääda, on mõned struktuursed muutused vältimatult vajalikud. See protsess on valulik, kuid vältimatult vajalik. Meil on vaja elujõulist, konkurentsivõimelist, märkimisväärse tööhõivepotentsiaaliga tööstust, mitte alaliselt toetustest sõltuvaid ettevõtteid. Euroopa Komisjon on teinud kättesaadavaks raha Euroopa Sotsiaalfondist ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et toetada töötajaid, keda autotööstuse põhjaliku ümberkorraldamise ajutised tagajärjed kõige rängemalt tabavad.

Aprillis toimub meie esimene ümarlaud autotööstuse, töötajate ja liikmesriikide esindajatega, et arutada kriisi sotsiaalset mõõdet ja meie reageerimist sellele. Kuid ma soovitaksin ettevõtetel oma töötajatele nüüd kutsekoolitust pakkuda, et parandada nende väljavaated leida tööd kas autotööstuses või muudes majandussektorites.

Tahaksin öelda paar sõna konkreetse tootja olukorra kohta, selleks on General Motorsi Euroopa haru, mille moodustavad Opel, Vauxhall ja Saab. Tahaksin siinkohal korrata juba varem öeldut, et Euroopa huvides ei ole seda ettevõtet pankrotti lasta. Kõnealusest ettevõttest sõltuvad rohkem kui 200 000 töökohta kogu Euroopas. Ma ei poolda seisukohta, et General Motorsi Euroopa tootmiskohtade kadu aitaks lahendada Euroopa autotööstuse võimsusprobleemi ja oleks seetõttu tervitatav. Tagajärgi kandvad töötajad ei ole vastutavad oma ettevõtte kriisi eest. Kriis pärineb üksnes Ameerika Ühendriikidest.

Kõnealusele probleemile ei ole riigi tasandil lahendust. Sellele ei ole isegi Euroopa tasandil lahendust. Lahendus saab olla vaid üleatlandiline, mis hõlmab ka emaettevõtet. Seetõttu on meile oluline teada, mis saab Ameerika Ühendriikides. Hetkel me seda ei tea. Isegi Ameerika Ühendriikide valitsus ei tea veel. Mul on hea meel, et Euroopa nende riikide valitsused, kus asuvad General Motorsi tootmispaigad, ei ole otsustanud probleemiga omaette tegeleda, vaid teha koostööd Euroopa-poolse lahenduse leidmiseks. Lahenduseks saab olla ainult ettevõtte õigusjärglane, kes on konkurentsivõimeline ja jääb turul ellu. Lisaks peab olema võimalik anda lahendusele nii majanduslik kui ka poliitiline selgitus. General Motorsi Euroopa haru töökohad on liiga olulised selleks, et lubada neid valimistesse või riiklike huvide poliitikasse kaasata. Seetõttu teeb komisjon kõik jõupingutused, et leida Euroopa tasandil lahendus.

Lisaks tagab komisjon oma õigusloomekava osana, et ta ei kehtesta autotööstusele käesoleval raskel ajal mingit täiendavat finantskoormust, mida on võimalik vältida.

Aeg kriisi tõsidusest rääkida on möödas. Oleme kehtestanud nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil koordineeritud meetmetega Euroopa kava. Need on aeg tegutseda ja kava täielikult rakendada. Tänan tähelepanu eest.

  Werner Langen, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, tahaksin volinik Verheugenit tänada selle teema ülesvõtmise eest ja õnnitleda teda edusammude puhul ELi meetmete koordineerimisel ning selle eest, et 13. märtsi ministrite kohtumisel hoiti ära liikmesriikide omaette tegutsema hakkamine.

Soovisime teie kirjalikul raportil põhinevat arutelu, sest me leiame, et kriis on nii tõsine, et Euroopa Parlament peab seda arutama. Oleme koostanud ühisresolutsiooni, mis käsitleb kõiki olulisemaid punkte.

Tahaksin osaliselt korrata teie poolt juba öeldut. Muidugi saab konkreetse ettevõtte päästmine olla edukas ainult siis, kui võetakse arvesse ettevõtte omavastutust – ja General Motorsi juhtumi konkreetseid asjaolusid – koos intellektuaalomandi õiguste ja paljude muude teguritega. Üldiselt võetuna on tegemist väga suure tööstusega. Sellest sõltub ligi 12 miljonit töökohta, selle iga-aastased investeeringud on 20 miljardit eurot, aastakäive 780 miljardit eurot ja lisandväärtus 140 miljardit eurot. Tegemist on väga suure tööstusega, mis on raskustesse sattunud osaliselt enda süül – ma pean siin silmas ülevõimsust ja mõnede tootjate mudelipoliitikat – kuid üldiselt peamiselt finantsturgude rahvusvahelise kriisi tõttu.

Seetõttu tervitame asjaolu, et võetakse kollektiivmeetmeid. Need peaksid aitama tagada, et autotööstus on jätkusuutlikum, stimuleerima nõudlust, nii et autotööstus saaks kriisist välja tulla, ning hõlbustama investeerimise ja rahastamise võimaldamist nii ostjatele kui ka tööstusele. Lisaks ei tohi kõnealused meetmed, nagu te oma sõnavõtu lõpus ütlesite, tekitada uusi õigusnõuetega seonduvaid probleeme, mis avaldaksid täiendavat survet Euroopa autotööstuse konkurentsivõimele.

Neil alustel saame ühisresolutsiooni vastu võtta. Minu fraktsioon hääletab Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni poolt tehtud lõike 5 muudatusettepaneku poolt, et osutada konkreetselt General Motorsi juhtumile, ja nii saame valdava häälteenamusega julgustada komisjoni tagama töötajatele tööga kindlustatus ja avama autotööstusele uusi väljavaateid.

  Robert Goebbels, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, lähemas tulevikus ei ole meil võimalik ilma sõidu- või veoautodeta hakkama saada. Kõnealused transpordivahendid peavad muutuma vähem saastavaks ja energiatõhusamaks. Kuid ka kõige parem ja soovituim ühistranspordikorraldus ei suuda kunagi asendada isikliku sõiduvahendiga kaasnevat paindlikkust.

Euroopa autotööstus on tehnoloogiliselt sektoris maailmas juhtival kohal. Seda tipptasemel tööstust tuleb kaitsta. Autotööstus on kogu Euroopa tööstuse struktuuri jaoks strateegilise tähtsusega. Sellest sõltuvad otseselt ja kaudselt miljonid töökohad. Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon soovib töökohti kaitsta. Kutsume üles enne mis tahes võimalikku ümberkorraldamist kaasama arutelusse töötajaid ja ametiühinguid.

Pärast seda, mis pankadega tehti, on Hiina rahastanud sektori moderniseerimist ja tehnoloogilist kohandamist. Selles küsimuses nõustun ma täielikult härra Verheugeni märkustega. Euroopa peab oma kohustusi täitma. Vajadusel tuleb Euroopa Investeerimispanka rekapitaliseerida, nii et oleks võimalik aidata autotööstust ümberkorraldamisel ja tuhandeid alltöövõtjaid, kelleks on peamiselt väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Loodame, et komisjon jätkab konstruktiivse dialoogi korraldamist kõigi Euroopa riikide vahel, kus asuvad Ameerika Ühendriikide tootjatele kuuluvad tootmispaigad ja kõnealused ettevõtted. Õnnitleme härra Verheugenit kõnealuses valdkonnas tehtud algatuse puhul.

Kuid me peame endiselt kaitsma Euroopa intellektuaalomandit ja tooma Euroopasse tagasi Euroopa leiutiste patendid, mida praegu hoitakse Ameerika Ühendriikides. See on nagu raskendavatel asjaoludel toime pandud vargus või vähemalt võõrandamine ilma hüvitamiseta. On mõeldamatu, et Euroopa tootmispaigad peaksid tulevikus maksma tasu Euroopa inseneride ja töötajate välja arendatud oskusteabe eest.

Mis General Motorsi olukorda puutub, härra juhataja, siis sotsialistide fraktsioon nõustub sellega, mida härra Verheugen parlamendis on öelnud.

  Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik Verheugen, me kohtume jälle selleks, et arutada autode teemat, ja see on täiesti õigustatud. Praegune kriis on tabanud rängalt üht meie peamist tööstusharu. Kokku 12 miljonit töökohta, 6% tööjõust, suurim teadusuuringutesse ja arendustegevusse investeerija – need on põhjused, miks probleemi arutamine ja lahenduste leidmine väärib jõupingutusi. Kuid nüüdseks on selgunud, et ELil ei ole käesoleva kriisiga tegelemiseks sobivaid vahendeid. Liikmesriigid jätkavad eraldi edasiliikumist, aeg-ajalt on rikutud konkurentsiraamistikku ja Euroopa Investeerimispank, universaalne abivahend, on ülekoormatud nii finantside kui ka personali puhul. Seetõttu on meil vaja leida uusi lähenemisviise.

Olen tänulik volinik Verheugenile, et raamdirektiiv võeti vastu väga kiiresti, et saaks uurida, kuidas me peaksime konkurentsiõiguse kontekstis edasi tegutsema. Kuid Euroopa Investeerimispanga vahendeid on vaja parandada. Euroopa Keskpank peab andma Euroopa Investeerimispangale eritingimused, nii et ta saaks juurdepääsu kapitalisüstile, mida praegu seadused ei luba. Samuti on oluline, et riigiabi seotaks tihedamalt paradigmamuutusega, mille kohaselt uued tehnoloogiad vahetavad välja sisepõlemismootori. Struktuurifondid ja põllumajandusfondid peavad tähelepanu pöörama tugevamate infrastruktuuride väljatöötamisele kõnealuste uute tehnoloogiate jaoks.

Tahaksin peatuda lähemalt General Motorsi juhtumil. Nõustun voliniku ja eelkõnelejatega, et juhtumil on Euroopa mõõde, sest ettevõtte tootmiskohad asuvad paljudes ELi liikmesriikides. Kuid aluspõhimõtteks jääb siiski see, et riik – sealhulgas EL – ei peaks majandusse sekkuma. Kriis ei ole seda põhimõtet muutnud. Kuigi autotööstus on strateegiline sektor, ei ole see selline süsteem nagu pangandussektor. Seetõttu peaksime vältima autotööstuses osaluse omandamist. Kui ma arvan, et tagatised on õige lähenemisviis, kui erainvestor võtab Euroopa Investeerimispanga kaudu tagatise. See eeldab, et me järgime paradigma muutust ja liigume uute tehnoloogiate kasutuselevõtu suunas. Daimler ja Abu Dhabi Investment Authority astusid hiljuti sarnase sammu ning see peaks ka meil võimalik olema.

Tahaksin tänada volinikku aktiivsete meetmete võtmise eest. Samuti tahaksin tänada oma kolleege parlamendiliikmeid, kes toetasid resolutsioonis sisalduvat algatust.

  Antonio Mussa, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, autotööstuse kriis on ülemaailmse tööstuse kõige tõsisem kriis, sest lisaks tõsistele majanduslikele ja tööhõivega seotud tagajärgedele Euroopa tehastes ja nendega seonduvates ettevõtetes tabab kriis rängalt ka kolmandaid riike, kuhu tootmine viimaste aastakümnete vältel üha rohkem on ümber paigutunud.

Peale selle, kui EL soovib tööstusharu kasumi taastada vähemalt 2007. aasta tasemel, ei suuda ta toetada ligi 350 000 töökoha kao ühiskondlikku kulu. Seetõttu peaksime tervitama ühtlustatud abi tööstusharule tingimusel, et see lisandub töökohtade kaitsele. Euroopa ettevõtete jaoks peavad võtmesõnadeks olema tipptasemel teadusuuringud ja arendustegevus. On selge, et turu arenedes on ühinemised või strateegilised kokkulepped veel üks võimalik tee, kuid see ei tohi toimuda Euroopa autode tootmise traditsiooni arvelt. Autotööstus on ühenduse tööstuse kroonijuveel.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, kõige rohkem on meil selle arutelu puhul mure autotööstuse töötajate pärast. Arvud on nii suured, et probleemi ulatust on raske ette kujutada. Volinik, oma sõnavõtus osutasite te selgelt ühele alarmeerivale asjaolule, nimelt et lisaks on ka arvud, mis näitavad kohutavat ületootmise taset ja silmatorkavat suutmatust uuendusteks tõhususe ja kliimamuutuse valdkonnas. Kui me nüüd otsustame anda autotööstusele riigiabi, peab see toimuma tingimusel, et rahastamist kasutatakse töökohtade kindlustamiseks ja jätkusuutliku tööhõive loomiseks. Lisatingimuseks peab olema see, et ettevõtted keskenduvad tõepoolest uuendustegevusele.

Volinik, minus tekitab kahtlusi asjaolu, et CARS 21 rühmal ja tööstusel on siin käivitatavale protsessile märkimisväärne mõju. Ma olen tuttav mõnede Saksa autotootjatega ja tean, et nad tõmbavad pidurit, kui kõneks tuleb kliimakaitse ja tõhusus.

Täheldasin ka huviga, et kaks nädalat tagasi taotleti uut erandit keskkonnanõuete täitmise peatamiseks. Seda ei tohi juhtuda. Abi peab sõltuma tingimustest, nagu töökohtade tagamine, tõeline uuendustegevus, töötajate koolitamine ja nende kutseoskuste arendamine, ja see käib tarnijate kohta, teisisõnu paljude väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete kohta, kes suurtest organisatsioonidest sõltuvad, ning autotööstuse töötajate kohta. Minu fraktsioon oleks sellega rahul. Kuid ilma kõnealuste rangete tingimusteta ei aita me kaasa jätkusuutlike töökohtade loomisele.

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, autotööstuse-alane arutelu toimub kahjuks liiga hilisel tunnil ja jätab ka sisult soovida. Me arutame asja tegelikult ajal, mil riikide valitsused on juba väljaspool igasugust tegelikku Euroopa raamistikku otsused teinud ning juba on ilmnenud töötusest ja töötushüvitisest tingitud traagilised sotsiaalsed tagajärjed.

Resolutsiooni tekstis ei ole esitatud ühtegi fundamentaalset elementi, mis tagaks, et võetud meetmed on tõhusad ja õiglased. Tahaksin osutada, et mõned kuud tagasi, kui kliimamuutust käsitleti, toimis Euroopa väga erinevalt ja käsitles seda kui tõelist poliitilist küsimust. Majanduskriisi puhul aga nii ei ole tehtud. Valitsustele on antud vabad käed ja nad on tegutsenud koordineerimatult ning ma ütleksin ka, et valijate häälte juurdevõitmise eesmärgiga.

See on muidugi tingitud Barroso komisjoni poliitilisest nõrkusest, aga ka raskustest olukordade käsitlemisel, mis nõuavad uusi volitusi seoses tööstus-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonna otsustega.

Kas me suudame riiklikke meetmeid ühtlustada? Kas me peame õigeks koondamislainet, kui ettevõtetele abi antakse? Kas autotööstuse ja sellega seotud ettevõtete ümberpaigutamine jätkub, nagu see on toimunud Itaalia ettevõtte ITONO ja nüüd Indesiti puhul, mis on veel üks oluline tööstusharu? Kas me saame Euroopa fondide kohaldamisala laiendada ilma fonde suurendamata? Neid küsimusi arvesse võttes ei piisa sellest, et öelda – see on autotööstuse probleem ja toimunud on nii ja nii palju koosolekuid.

Me peame kehtestama tegevuse suunised, millega ma pean silmas, et ettevõtted, kellele abi antakse, ei tohi inimesi vallandada, et abi andmise tingimuseks peab olema uuendustegevusele orienteeritus, nagu kliimamuutuse paketis ja Sacconi määruses sätestatud, ning et ettevõtete ümberpaigutamine ja konkurents ELi liikmesriikide vahel peab lõppema. Minu fraktsioon on kõigi nende punktide kohta muudatusettepanekud esitanud. Teisisõnu on meil vaja uut poliitikat, mida Euroopal ei näi olevat ja mille me peame looma, enne kui sotsiaalsed probleemid muutuvad nii raskeks, et me ei saa oma töötajatele mingeid kindlaid vastuseid anda.

  Sergej Kozlík (NI). – (SK) Autode ülemaailmse nõudluse suur vähenemine on mõjutanud ka Euroopat. 2008. aasta viimases kvartalis oli Euroopas autode müük aasta jooksul vähenenud üle 19% ja see väheneb edasi. Paljud Euroopa Liidu suuremad liikmesriigid on otsustanud autotööstust toetada. Kuid valitud ja koostatud lähenemisviisid on hakanud kahtlusi tekitama, sest lõhnavad protektsionismi järele. Seetõttu toetan Euroopa Komisjoni seisukohta, kes hoiatab kodumaiste tootjate toetamisel protektsionistlike meetmete võtmise eest. Komisjoni üleskutse lahendada prioriteedina struktuuriprobleemid on asjakohane, eriti mis ületootmisse ja uuenduslikesse tehnoloogiatesse investeerimisse puutub.

Igasugune avaliku sektori toetus peab olema läbipaistev ja järgima ELi konkurentsi ja riigiabi eeskirju. Peame vältima toetuste pärast rivaalitsemist erinevate Euroopa turul osalejate vahel. Olukorda raskendab asjaolu, et kõnealused eeskirjad ei võta arvesse ülemaailmset konkurentsi, eriti Ameerika Ühendriikidest pärinevat. Eeldatavasti laiendatakse autotootjate probleemide lahendamiseks ette nähtud Ameerika Ühendriikide toetusi ka autoosade tarnijatele. Kui olukord muutub kriitiliseks, võib Euroopa seista silmitsi mitte üksnes küsimusega, kuidas lahendada tootmis- ja müügiprobleemid Euroopas, vaid ka liigse riigiabi toel toodetud imporditud autode probleemiga. Sellises olukorras võib Euroopa ähvardada ka meetmete võtmisega Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Paljud Euroopa riigid on kehtestanud lammutuskavad ja jõupingutused kõnealuses suunas on alanud ka Ühendkuningriigis. Kuid lammutuskavad lahendavad kriisi ainult lühiajaliselt. Nad moonutavad kiiresti turgu, kulutavad riigi ressursse ja lükkavad edasi vajalikke lahendusi, mis keskenduvad uuenduslikesse tehnoloogiatesse investeerimisele.

  Amalia Sartori, (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovisin ka kõnealuses küsimuses sõna võtta, sest viimaste kuude vältel olen suure huviga jälginud Euroopa Parlamendis ja meie komisjonides ning nüüd siin saalis toimuvat tööd kontinendi autotootjate poolt konkreetsete kohustuste võtmise taotlemise valdkonnas.

Me oleme kehtestanud olulisi eesmärke, eriti seoses süsinikdioksiidiga, paludes autotootjatel osaleda eesmärkide saavutamisel, mis Euroopa Liit endale seoses süsinikdioksiidi heite vähendamisega lähiaastatel on seadnud; need on ambitsioonikad eesmärgid, mida kogu maailma riigid huviga jälgivad. Nõudsime, et autotööstus saavutaks 2012. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguse vähenemise keskmiselt 120 grammini kilomeetri kohta ja vähendaks heitkogust 2020. aastaks veel 25 grammi võrra kilomeetri kohta. Need on märkimisväärsed eesmärgid, mis nõuavad märkimisväärseid investeeringuid.

Peaksime lisama fakti, mida mõned mu kolleegidest parlamendiliikmed juba mainisid, nimelt et autotööstus annab Euroopas otseselt või kaudselt tööd 12 miljonile inimesele, see on 6% ELi tööjõust. Kui Euroopa soovib tõsiselt anda oma autotööstusele vahendid CO2-alaste eesmärkide saavutamiseks ja kui me teisalt soovime inimeste töökohti säilitada, mis praegu on Euroopa jaoks probleem, siis on meil vaja kohaldada tööstusharule abi andmiseks koordineeritud strateegiat.

Mitmed liikmesriigid käivitavad kavu müügi stimuleerimiseks, mille eesmärk on autotööstuse käivet hoida. Kuid kõnealused poliitikad peavad olema osa ühtsest ühenduse strateegiast, et vältida ohtlikke turumoonutusi.

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Härra juhataja, tahaksin väga selgesõnaliselt kinnitada, et toetan kõike voliniku öeldut. Minu koduriigis Austrias on kriis otseselt või kaudselt mõjutanud tuhandeid töötajaid. See kehtib ka meie naaberriigi Slovakkia ja paljude teiste riikide kohta.

Mulle teeb eriti muret see, et autotööstus on muidugi võtmetähtsusega tööstusharu. Seda ei tohiks käsitleda aegunud tööstusena, sest suur osa teadusuuringutest ja arendustegevusest on seotud autotööstuse olemasoluga Euroopas. Lisaks sõltub autotööstusest suur hulk väikesi ja keskmise suurusega tarneettevõtteid. Me kujutame alati endale ette suurettevõtteid ega tunne neile väga kaasa. Kuid kui vaadelda kõiki tarnijaid, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, siis on olukord teistsugune.

Eriti tahaksin kinnitada seda, mida te, volinik, ütlesite General Motorsi kohta. Meil on Viinis suur General Motorsi tehas. Me oleme tuttavad inimeste hirmudega, kes ootavad, milline otsus Ameerika Ühendriikides tehakse. Ma loodan, et see saab olema positiivne näide üleatlandilisest koostööst, mille puhul Ameerika Ühendriigid – sest et see ei ole Ameerika Ühendriikide valitsus, vaid Ameerika Ühendriigid tervikuna, kes nõuab, et Euroopa teeks rohkem kriisiga võitlemiseks – näitavad positiivset eeskuju, nii et Euroopal on võimalus oma ettevõtetega sellele järgneda.

Lõpetuseks mõni sõna protektsionistlike meetmete kohta. Aktsepteeritav on ainult Euroopa tasandil lahendus. See peab olema meie eesmärk.

  Gianluca Susta (ALDE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, see on juba kolmas autotööstust käsitlev arutelu, mis meil mõne kuu jooksul on olnud. Ei komisjon ega nõukogu ole veel meie nõudmistele asjakohaselt vastanud, olgu siis tegemist nõudluse toetamisega või väliskonkurentsiga ja ekspordi asjakohase toetamisega.

Kuigi ma pean finantskriisi käsitlemise Euroopa tasandi meetmeid märkimisväärseks, leian ma vastupidiselt viimase tippkohtumise lõppjäreldustele, et Euroopa reaktsioon majanduslangusele ja reaalmajanduse probleemidele ei ole asjakohane. Me oleme sõjas, ja meie sõdalased, kelleks on meie ettevõtted, tulistavad kuulideta.

Autotööstus on meie tööstuse fundamentaalse tähtsusega haru, mille suhtes kohaldatakse uusi nõudeid, kus korraldatakse ümber tootmistegureid ja mille puhul nõutakse tugevalt tootmisprotsessi ja toodete uuendamist. Algatused koordineerida igasuguste protektsionistlike meetmete kaotamist kogu ELis, autotööstusele suunatud krediidiliinide refinantseerimine, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga kaudu, ainult keskkonnasõbralikele ja hübriidautodele ette nähtud algatused, rohkem vahendeid puhaste mootorite alasteks teadusuuringuteks ning tõhusad meetmed Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, et luua tõelised vastastikused tingimused ülemaailmsel autoturul – need on kõige olulisemad nõuded nende poolt, kes ei soovi Euroopa deindustrialiseerimist ühes otsustava tähtsusega ja kõrge lisandväärtusega tööhõivesektoris.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, volinik Verheugen rõhutas vajadust olla ettevaatlik ja mitte esitada või toetada protektsionistlikke meetmeid. Tahaksin talle meelde tuletada, et teisel pool Atlandi ookeani võetakse selliseid meetmeid ja need tulevad Euroopa tootjate konkurentidele ilmselt kasuks.

Mulle on jäänud mulje, et Euroopa Liidu poolt seni järgitud strateegia ei ole piisavalt suunatud – nii nagu see praeguses kriitilises olukorras peaks olema – ainult või peamiselt Euroopa autode, st Euroopas projekteeritud ja valmistatud autode toetamiseks. Olen näinud, kuidas ametiühingute esindajad valavad krokodillipisaraid deindustrialiseerimise, ettevõtete ümberpaigutamise ja muu pärast. Aastaid tagasi, kui ma esitasin sellised argumendid suure Itaalia autotootja koosolekul, ei võetud neid eriti tõsiselt. Täna näitavad faktid kahjuks, et meil oli õigus.

Kui Euroopa piirdub ainult nõudluse suurendamise meetmetega, mida võib loomulikult kohaldada ka mitte-Euroopa tootjate suhtes, siis ei saavuta ta soovitud tulemusi. Tulemuste saavutamiseks tuleks kohe võtta meetmeid Euroopa autotootmise ergutamiseks. Euroopa tootjaid tuleb julgustada investeerima teadusuuringutesse, et tagada tulevikuks tipptasemel tööstusharu, kuhu on kaasatud ka abiettevõtted, kes täna samuti kannatavad Euroopa pankade rahanduspoliitika piirangute tõttu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Me ei tohiks unustada, et meil oli siin parlamendis täpselt samasugune arutelu eelmise aasta novembris, kui oli juba selge, et meil on käes kapitalistliku süsteemi kriis, mis nõuab fundamentaalseid muudatusi, et suurendada elanikkonna enamiku ostujõudu. Rõhutasime palkade ja pensionide tõstmise olulisust, et tagada sissetulekute õiglasem jaotumine. See jääb endiselt põhiliseks meetmeks, mis võib nõudlust suurendada ning seeläbi tagada, et autotööstusel ja selle tarnijatel on kindel turg.

Kahjuks muutub sotsiaalne olukord üha keerukamaks, sest poliitikud ei võta vastu vajalikke meetmeid ning töötus ja ebakindlate ning kehvalt tasustatud töökohade arv kasvab. Seetõttu nõuame uusi poliitikaid, mis seavad prioriteediks õigustega töökohad, toetavad tööstuslikku tootmist ELi riikides ja astuvad vastu hargmaiste ettevõtete strateegiale, kus kriisi kasutatakse ettekäändena töökohtade kaotamiseks, töötajate ekspluateerimise suurendamiseks ja kasumi teenimise hoogustamiseks. On eluliselt tähtis, et ELi ettevõtteid asjakohaselt toetataks, et nad saaksid säilitada ja juurde luua õigustega töökohti. Kuid me peame ühtlasi pöörama eritähelepanu nõrgema majandusega riikidele nagu Portugal, suurendades rahalist toetust, et hoida ära töötust ja aidata mikro-, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid autotööstuses ja sellega seotud tööstusharudes, autoosade valmistajaid ja väikesi parandustöökodasid.

  Carl Lang (NI). – (FR) Härra juhataja, hulluks läinud üleilmastumine ja selle hullumeelsed pooldajad sunnivad Euroopa autotööstuse töötajaid maksma kõrget hinda oma fundamentalistliku vabaturgu ja vabakaubandust sisaldava korra eest.

Ameerika Ühendriikide hüpoteeklaenude kriisi finantsviirus sai niimoodi takistamatult nakatada kogu finantssüsteemi, maailma pangandussüsteemi, mis viis edasi meie majandussüsteemi nakatumiseni ning ettevõtete ja töökohtade hävimiseni.

Parlamendiliikmena tahan ma teile öelda koos oma kolleegi härra Le Rachineliga, kes esindab Prantsusmaa Picardie’, Nord-Pas de Calais’ ja Normandia piirkondi, kus on ohus tuhanded töökohad, et Euroopa kaubanduspoliitikal on inim- ja sotsiaalne kulu, mis on talumatu, õigustamatu ja vastuvõetamatu. Kuid vabaturu fanaatikud jäävad endale kindlaks ja lepivad sellega. Veel täna kinnitasid härra Brown ja härra Barroso, et nad keelduvad kaitsmast Euroopat, meie tööstust ja meie töökohti ülimusliku vabaturu ja üleilmastumise nimel. Vasakpoolsed sotsiaal-globalistid, parempoolsed liberaal-globalistid ja äärmusvasakpoolsed alternatiiv-globalistid, kes ei taha midagi näha ega kuulda võtta, reedavad Euroopa töötajad ja jätavad nad maha.

Kogu maailma globalistid, ühinege! Meie riikide töötajad, kaduge! Selline on globalistide partei manifest.

Lisaks pole sõidukijuhtide ja autode pidev ahistamine ökokodanike, valitsuste ja teatavate kohalike omavalitsuste poolt kuidagi kokkusobiv meie autotööstuse kaitsmise ja edendamisega.

Lõpetuseks, vasakäärmuslastest demagoogid, kes näevad praeguses kriisis jumalikku märguannet revolutsiooniks, on täiesti võimetud Prantsusmaa ja Euroopa töötajate vajadustele vastama. Majandusliku ja sotsiaalse patriotismi, riiklike ja Euroopa eelistustega ning riigi ja Euroopa tasandil kaitsemeetmetega saame oma tööstusharud uuele elule turgutada.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - (SV) Härra juhataja, Euroopa autotööstuse probleemid on suures osas tingitud majandus- ja finantskriisist. Seetõttu on need loodetavasti mööduvad probleemid. Kuid teisalt on oluline, et probleem on tekkinud ka sellepärast, et esineb ülevõimsus. Seetõttu on meil Euroopa autotööstuse tuleviku kindlustamiseks äärmiselt oluline tagada, et tööstus põhineks realistlikel ja mõistlikel äriplaanidel ja omanikud oleksid vastutustundlikud.

Seetõttu pean ütlema, et kui me tahame Euroopas eduka autotööstuse alleshoidmisega edu saavutada koos kõigi tehnilise arengu võimalustega, elujõulise tööhõivega ja autotööstuse olulise rolliga Euroopa majanduses, tuleb praegu liikmesriikide poolt antavat riigiabi kasutada autotööstuse ellujäämiseks majanduslanguse ja finantskriisi tingimustes, kuid mitte liikmesriikide või autotootjate vahelise konkurentsi moonutamiseks.

Riigiabi, mis moonutab konkurentsi, tekitab liikmesriikide vahel usaldamatust ja tegelikult ohustab Euroopa autotööstuse võimet ellu jääda, ning kõnealusesse konteksti asetaksin oma küsimuse selle kohta, mis on praegu juhtunud Sloveenias ja Prantsusmaal ning riigiabi, mis Prantsusmaal antakse. Komisjoni üks olulisemaid ülesandeid on tagada, et ei rikutaks kehtestatud eeskirju, jälgida, mis toimub ning tagada täielik usaldusväärsus selle suhtes, et riigiabi ei anta teisi liikmesriike või autotööstusettevõtteid kahjustades. Konkurentsimoonutusi tekitav abi õõnestab Euroopa autotööstuse tulevikku ja avaldab negatiivset mõju nii tööhõivele kui ka tehnilisele arengule.

  Monica Giuntini (PSE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin väljendada oma heameelt komisjoni ja nõukogu õigeaegselt võetud meetmete üle, mis toetavad autotööstust, selle abiettevõtteid ja autoosade tootjaid, kuid millest kahjuks ikka veel ei piisa.

Pärast liikmesriikide poolt esimeste meetmete võtmist on tööstusharul hakanud natuke paremini minema: Itaaliast pärinevate andmete kohaselt langesid veebruaris müügitulemused 18% võrra, jaanuaris oli langus aga 22%. Ka volinik Verheugeni poolt esitatud andmeid arvestades on selge, et Euroopa peab tegutsema, tagama suurema rahastamise Euroopa Investeerimispanga poolt ning riiklike meetmete suurema koordineerimise, et vältida ebaausat ja diskrimineerivat konkurentsi.

Euroopa peab ümberkorralduskavade koostamisel püüdma koordineerida jõupingutusi ka tihedas koostöös töötajate esindajatega ja ametiühingutega, et koostada autotööstuse turgutamise strateegia, mis põhineb teadusuuringutesse ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimisel.

Arvestades kohutavaid andmeid koondamiste ja töötushüvitiste kohta, kutsun komisjoni üles esitama tõhusamaid ettepanekuid Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi parima kasutamise kohta.

  Lena Ek (ALDE). - (SV) Härra juhataja, praegu kogeme me nii finants- kui ka kliimakriisi. Võime täheldada, et on autotööstusettevõtteid, kes saavad selle topeltkriisiga paremini hakkama kui teised. Mõnede mudelite tootjad tulevad kriisidega paremini toime, nimelt need, kes on investeerinud jätkusuutlikku tehnilisse arengusse. Ja siis on ettevõtted nagu General Motors, kes nõuavad riikidelt, kus nad tegutsevad, 350 miljonit USA dollarit.

Me ei tohi raisatud raha peale veel raha kulutada. Me peame autotööstuse inimesi toetama. Peaksime toetama probleemseid piirkondi ja tarneahela väikeettevõtteid, kuid me peame tagama, et toetame tooteid, mis on tuleviku turu jaoks asjakohased.

Komisjon saaks teha veelgi rohkem, et muuta struktuurifondide, Euroopa Sotsiaalfondi, regionaalfondide ja põllumajandusfondi vahendid kättesaadavaks biokütustele, sotsiaalmeetmetele ja piirkondadele.

Lisaks arvan ma, et Euroopa Parlamendi tegevus Strasbourgis tuleks lõpetada.

  Roberta Angelilli (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, autotööstus on Euroopa majanduse üks olulisemaid tööstusharusid ning tööstus, mida praegune kriis suuresti ohustab. Seetõttu pole praegu õige aeg korrutada, et peaksime olema protektsionismi ja ebaausa konkurentsi vastu. See kõik on ülimalt tarbetu. Praegu on aeg pakkuda Euroopa tootjatele ja töötajatele strateegilist, selget ja jõulist kindlust – ma rõhutan – toetuskava, mis annaks kõigile liikmesriikidele ühesugused võimalused.

Eesmärkideks on muidugi tagada Euroopa fondide, sealhulgas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi parem kasutamine, kuid eelkõige Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Keskpanga kaudu rahalise toetuse saamise lihtsustamine ja suurendamine, nii et seda saaks kasutada madala intressiga laenude võtmiseks, ning haldusmenetluste lihtsustamine.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et üldine eesmärk on sektori konkurentsivõime säilitamine ja tagamine, et kõik Euroopa algatused võiksid lisaks praeguse kriisiga hakkamasaamisele aidata käivitada autotööstuse ümberkorraldamise ja muutmise positiivset etappi.

  Ivo Belet (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, Briti peaminister Gordon Brown ütles täna hommikul tabavalt, et praegu ei tohi kohmitseda, vaid tuleb asuda tegutsema. Tõepoolest on praegu käes hetk jätkusuutlikult ja jõuliselt tegutsemiseks. Meie, eurooplased, peame nüüd ohjad enda kätte võtma ja saavutama ülemineku jätkusuutlikule autotööstusele, mis on võimalik ainult siis, kui me autotööstuse praegusest karmist ja eluohtlikust majanduslangusest välja toome.

Seetõttu teen üleskutse teile, volinik Verheugen, ja komisjonile. Me kõik soovime, et Euroopa teeks tõesti palju rohkem meie autotööstusettevõtete tuleviku heaks. Meil on Euroopa Liiduna praegu ainulaadne võimalus näidata, et me oleme töötajate poolel – 200 000 Opeli töötaja poolel Saksamaal, Poolas, Austrias, Hispaanias ja Belgias, kui rääkida vaid mõnedest neist.

Seetõttu peaks Euroopa Investeerimispank andma laenu ja kasutama maksimaalselt oma stimuleerivat funktsiooni ja potentsiaali. Kaks nädalat tagasi oli meil parlamendis arutelu autotööstuse peamiste esindajatega ja selgus, et on üks tohutu probleem: sektor kannatab ägeda kapitalipuuduse all. Seetõttu on odavad laenud ja riigi tagatised väga vajalikud, mitte üksnes ellujäämiseks, vaid eelkõige selleks, et saavutada kindel üleminek tuleviku autole, mis peab olema elektriline, hübriid ja – mis kõige olulisem – keskkonnasõbralik ning valmis tootmisse minema.

Euroopa autotööstuse taastamise kavasse tuleb kindlasti tihedalt kaasata sotsiaalpartnerid ja töötajate esindajad, sest kõnealuse küsimuse lahendamine on ka Euroopa tasandil sotsiaalse dialoogi proovikivi.

Volinik Verheugen, veel ei ole hilja tegutseda. Palun ärge laske olukorral hullemaks minna.

  Matthias Groote (PSE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad. Esiteks tänan volinikku tema kõne eest, kuid ka tema julgete tegude eest viimaste nädalate ja kuude jooksul seoses autotööstusega ja tema selge seisukoha eest, et General Motorsi küsimuses tuleb leida lahendus, sest ettevõtet on vaja, eriti seoses uute mootorite süsteemi strateegiaga. Tänan teda väga siiralt.

Pööran ka tähelepanu sellele, mida härra Langen ütles Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide toetuse kohta meie fraktsiooni muudatusettepanekule, sest arvan, et oluline ja õige on seda mainida. Olen tänulik, et meie parlamendina võtame seisukoha General Motorsi küsimuses. Pikka aega tundus, et seda ei juhtu, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Suur tänu teile.

Resolutsioonis arutleme meetmete üle lühiajalises perspektiivis. Ometi peaksime rääkima meetmetest keskmises perspektiivis, nagu CARS 21 rühma eksperte on teinud, ja ka automaksu määrade ühtlustamisest. Tean, et see on keeruline ülesanne, kuid autotööstuse jaoks oleks see Euroopa majanduse taastamisplaan. Oleme praegu kriisiajastul ja peaksime neid meetmeid kohe rakendama hakkama. 27 rahandusministrit peaksid ühiselt pingutama.

  Mia De Vits (PSE). – (NL) Härra juhataja, volinik. Te ise ütlesite, et me ei saa autotööstuse üle arutleda, kui me ei ütle täna midagi General Motorsi kohta.

Hindame seda, et kutsusite Euroopa majandusministrid kokku, et töötada välja ühtne Euroopa lähenemine. Sellist lahendust sooviksite ka teie isiklikult näha, ühtne Euroopa lähenemine, mitte riigipõhine, kuid selline ühtne Euroopa lähenemine on võimalik ainult siis, kui kaasate arutellu ka Euroopa töönõukogu ja kui Euroopa töönõukogu saab kogu teabe, mida ta seaduse kohaselt peaks saama. Seetõttu küsin teilt otse, kas olete valmis sellise iseloomuga algatuseks ja jagama Euroopa töönõukogule iga liikmesriigi valduses olevat teavet, mida General Motors on neile jaganud.

Teiseks viitasite Euroopa rahalistele vahenditele, mille eesmärgiks on leevendada töötajatele avalduvat sotsiaalset mõju. Arvan, et neid rahalisi vahendeid tuleks kasutada ka ennetaval viisil. Peame ära hoidma töökohtade kao, mitte lihtsalt kasutama Euroopa rahalisi vahendeid siis, kui töökohad on juba kadunud.

  Richard Howitt (PSE). - Härra juhataja. Nende 350 Fordi töötaja nimel, kes koondati Warley’s ja Duntonis, Essexis, ja nende 1 400 General Motorsi töötaja nimel IBC veokite tehases Lutonis, korrutada kahega, kui lugeda hulka ka varustajad, tervitan täna õhtust teadet, et nendel tootjatel ei lubata pankrotti minna.

Samas, kui volinik Verheugen ütleb, et General Motors ei tohi omaks võtta „püga minu naabrit” poliitikat, siis kas ta võiks minuga koos järgmised neli nõudmist esitada. Esiteks avaldada täielikult oma restruktureerimisplaanid mitte ainult Saksa valitsusele, vaid ka Briti ja teiste liikmesriikide valitsustele. Teiseks koostada igakülgne keskkonnamõju aruanne nende esitatud 3,3 miljardi euro suuruse paketi süsinikmõju kohta. Kolmandaks tuua selgust Renault'ga loodud veokite valmistamiseks Lutonisse rajatud ühisettevõtte tuleviku küsimuses. Neljandaks, et nad selgitaks nii teile kui ka meile, mis garanteerib, et lühiajaline toetus tagab tõeliselt jätkusuutliku tootmise ja tööhõive.

Eelmisel nädalal kohtusin Lutoni töötajatega, kellest üks ütles mulle, et IBSi ellujäämisšansid on ainult 50/50 ning seda linnas, kus sõidukeid on toodetud juba rohkem kui 80 aastat ja kus 50% töökohtadest on endiselt tootmissektoris. Võitlen nende töökohtade tuleviku nimel.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). – (ES) Proua juhataja. Euroopa peab autotööstust kindlalt toetama, sest see on tehnoloogiliselt arenenud ühiskonna üks olulisi tegureid, millega juhtida võitlust kliimasoojenemise vastu ja tagada kõrged efektiivsuse, ohutuse ja kvaliteedi nõuded nii isikute kui ka toodete transportimisel.

EL on maailma juhtivaid autotootjaid ja suuruselt teine veokite tootja ning 19 miljonist sõidukist eksporditakse 20%. Sektor moodustab 3% SKTst, 6% kogu tööhõivest, 8% riikide sissetulekutest ja 1/6 leibkondade kulutustest.

Käesoleva kriisiga on kasvanud struktuurilised ja strateegilised väljakutsed, millega autotööstus peab silmitsi seisma. Peame nende väljakutsetega võitlema ühtse Euroopa, sektorilise ja ettevaatava lähenemise ja sotsiaalse konsultatsioon abil. Ainult selliselt viisil saame prioriteerida tööhõivet ja koolitust, ennetada diskrimineerimist ja ebaausat konkurentsi ning kaitsta Euroopa huvisid maailma tasemel. Lühiajalises perspektiivis peame pakkuma ajutisi stiimuleid ja finantstuge, kas Euroopa Investeerimispanga kaudu või teistmoodi, et tagada sektori püsivus ja taastumine.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE). – (RO) Rumeenias langesid autode müüginumbrid 2008. aasta lõpus kuni 50%. Rumeenia autotööstuse käibe langus 2008. aastal kahanes 7% võrreldes nende arvudega, mida enne kriisi ennustati.

Võttes arvesse seda majanduslangust, mis mõjutab kogu Euroopat, arvan, et riikide valitsused ja Euroopa Komisjon peavad ühiselt pingutama, et autotööstust toetada. Peame arvestama sellega, et autotootmise aeglustumine käivitab tööstuses vertikaalse kriisi, ehk teisisõnu mõjutab see autotööstusest sõltuvaid tootjaid. Kaablite, mootorite, elektriseadmete jt tootjaid. Täpsemalt tähendab see tuhandete tööliste töötuks jäämist.

Rumeenia valitsus on kohaliku autotööstuse toetamiseks näiteks vastu võtnud „Rabla” programmi. Selle programmi alusel makstakse tarbijatele kompensatsiooni, kui nad viivad oma rohkem kui 10 aastat vanad autod lammutamisele ja seda kompensatsiooni on võimalik kasutada uue sõiduki sissemaksena.

Seetõttu kutsun liikmeid antud näite põhjal üles arutlema ning esitama toimivaid strateegiaid, mis pakuksid Euroopa autotööstusele praeguse majanduskriisi ajal tuge.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Proua juhataja. Tänan volinikku tema vastutuleku ja efektiivsuse eest kutsuda kõiki huvitatud osapooli üles ära hoidma ja lahendama Opel Europa ja ka autotööstuse probleeme, mis on kindlasti konkurentsitihe tööstusvaldkond ja mis seisab silmitsi Ameerika Ühendriikide General Motorsi üleilmsete probleemidega.

Lisaks soovitan tungivalt tal sellest abiprogrammist, mis oleks Opel Europa päästmisele uue tõuke andmine, teha näide, kuidas Euroopa Liit saab võidelda üleilmastumise põhjustatud viletsuse vastu ühtse Euroopa lähenemise abil, kasutades samuti üleilmastumisest õpitud vastutegevust.

Selle tulemusena tahaksin, et me suudaksime kõigepealt tagasi võtta Euroopa innovatsiooni omandiõigused. Vajame ka piisavate garantiidega süsteemi, et anda Opel Europale see sõltumatus, mida on vaja, et ta saaks jätkuvalt meile pakkuda veelgi turvalisemaid, innovaatilisemaid, energiasäästlikumaid ja jätkusuutlikumaid autosid.

Peame ka tihendama sotsiaalset dialoogi, andes Opeli ametühingutele ja Euroopa töönõukogule võimupositsiooni, kes näitavad üles suurt ühisvastutust.

Lõpuks, volinik, arvan, et ühtse Euroopa lähenemise kaitsmiseks peame sellele kõigepealt aluse panema. Teisisõnu peame tagama, et Euroopa jääks usaldusväärseks ja edukaks, ning me ei saa oodata selliste omavalitsuste järele nagu minu omavalitsus Aragónis, kes on juba 200 miljonit eurot garantiirahana välja pakkunud. Tundub, et Euroopa veel mõtleb selle peale.

Rohkem kui 7 000 töötaja nimel Opeli Figueruela tehases, palun, et te teeksite rohkem.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja. Kui Euroopa pakub rahalist toetust ja kui eriti liikmesriigid eraldavad palju raha, et autotööstust kriisist välja aidata, siis ei saa teemaks olla ainult praeguse olukorra säilitamine ja pankrottide ennetamine, sest on ka palju teisi faktoreid. Neist kõige olulisemaid on juba mainitud.

See tähendab, et tööd otsivatele ja vajavatele inimestele kindlustatakse, et nad tööd pikemas perspektiivis ka leiavad. Seetõttu peame rohkem toetama uute tehnoloogiate, uuenduste ja – mis kõige tähtsam – jätkusuutlike transpordisüsteemide väljatöötamist, mida oleme ka minevikus teinud.

Seetõttu peaksime kõik oma meetmed nende eesmärkidega siduma, et me ei peaks mõne aasta pärast endale ette heitma asjaolu, et kui oleksime selle peale aasta tagasi mõelnud, siis me poleks sellises kriisis.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad. Kriis paneb proovile ELi sidususe. Kahjuks võtavad valitsused vastu lühiajalisi meetmeid ning eraldiseisvalt, näiteks sõidukite lammutamisstrateegiad, mis on kooskõlastamata, kuigi need on kohe positiivseid tulemusi kaasa toonud, millega kriisi vastu võidelda. Kui me kavatseme kritiseerida USA meetmeid ausa konkurentsi tõkestamise ja protektsionismi küsimuses, siis peaksime veelgi rohkem keskenduma ELi hõlmavale ühisstrateegiale. Lammutusstrateegiad aitavad piirata emissioonide mahtu, suurendavad liiklusohutust ja hoiavad ära töötust autotööstuses, millest teenivad elatist 12 miljonit töötajat ja millest saavad kasu tuhanded firmad teistes sektorites. Võttes arvesse asjaolu, et me kehtestasime CARS 21 raames autotööstusele karmid nõuded, pakuvad lammutusstrateegiad Euroopa valitsustele head võimalust ühtse Euroopa lähenemise väljatöötamiseks, seda eriti kriisi ajal, ja neid strateegiaid tuleks rahastada ühistest allikatest. Palun eesistujal Tšehhi Vabariigil selles küsimuses arutelusid käivitada.

  Alojz Peterle (PPE-DE). - (SL) Volinik. Nõustun täielikult teie väitega, et autotööstus on strukturaalselt ülekuumenenud ja vajame rohelisemaid ja energiaefektiivsemaid autosid.

Me teeksime vea, kui püüaksime abimeetmetega säilitada seni hoitud kurssi, st kvantitatiivset arengut. Kui toetame ökoloogiat ja energiasuunitlusega restruktureerimist, muutume kõige sotsiaalsemaks ja näitame üles suurimat solidaarsust.

Praegune kriis on ka näidanud, et Euroopa autotööstus on väga tugevalt läbipõimunud. Selline tööstus ei talu protektsionismi riiklikul tasandil. Eeldan, et ühenduse poliitika võtab seda arvesse.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident.. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad. Tänan teid kõigepealt selle ühtsuse eest siin kojas ning teie igakülgse toetuse eest komisjoni poliitikale. Arvan, et on see on väga oluline ja väga tähtis signaal ka autotööstuse töötajatele, kes on selle debati keskmes. See on ka täiesti õige.

Mõned liikmed, sh proua Harms, härra Hökmark ja teised on analüüsinud innovatsiooni ja konkurentsi vahelist seost. Tahan veelkord väga selgelt öelda, et innovatsioonita ei säilita Euroopa autotööstus pikemas perspektiivis konkurentsivõimet. Meie poliitika eesmärk on tagada, et Euroopa tulevikuauto on kõige innovaatilisem, ehk teisisõnu maailma kõige puhtam, energiaefektiivsem ja turvalisem. Ma olen veendunud, et meie tootjad, tehnikaspetsialistid ja insenerid suudavad seda saavutada. Meil on potentsiaali selle saavutamiseks.

Tahan liikuda teise teema ehk kriisi finantseerimise juurde. Pangad ei eralda raha. Ettevõtted ei saa vajalikke laene. Euroopa Investeerimispank on nüüd igakülgseks kasutamiseks mõeldud tööriist. Euroopa Investeerimispank saavutas juba oma võimaluste piirid. Autotööstus pole ainuke sektor, keda tahame, et EIP aitaks. Kes rahastab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid? Mis saab meie väga ambitsioonikatest kliimakaitse projektide rahastamisest? Seda kõike teeb EIP. Nüüd tean, et saame tööstuselt palveid, mida EIP lihtsalt ei suuda täita, sest tahame, et pank töötaks kindlatel alustel, mitte ei looks mulle, nagu teised seda on teinud. Seetõttu probleemid muutuvad teise poolaastal veelgi tõsisemaks ja peame selleks valmistuma.

Toetan ka kõiki, kes ütlesid, et vajame tarku algatusi tagamaks, et kõik autod, mis turule jõuavad, ostetakse ka tegelikult ära. Olen täiesti nõus härra Groote arvamusega CO2-põhise sõidukimaksu küsimuses. Komisjon esitas selle ettepaneku juba kaua aega tagasi ja mul on väga kahju, et mõned liikmesriigid otsustasid seda siis mitte arvesse võtta.

Proua de Vits rääkis ametühingute ja töönõukogude rollist. Mul on väga hea meel teile teatada, et viimane üksikasjalik arutelu, kus enne antud sessioonile tulemist osalesin, oli General Motors Euroopa töönõukogu esimehega. Hoiame pidevalt regulaarset ühendust ja vahetame igasugust teavet. Tunnistan, et siiani oleme meie sellest teabevahetusest rohkem kasu saanud kui töönõukogu esimees. Saan temalt rohkem teavet kui tema minult. Loodetavasti suudan tulevikus talle teene teha. Mõne päeva pärast kohtume Euroopa metallitöötajate ametühingutega ja autotööstuse ametühingutega ning loomulikult on ametühingud peaosalised ümarlaua kohtumistel, millest olen ka juba rääkinud. Seetõttu arvan, et oleme kõik nõuded täitnud.

„Catch the eye” arutelu ajal viidati mitmeid kordi lammutusalgatusele. Peame endalt tõepoolest küsima, kas pikemas perspektiivis on sellest kasu. Võib ka olla, et loome kunstlikku nõudlust, mis viib järgmise kokkuvarisemiseni. Samas avaldas idee kõikidele tootjatele huvi, sest see aitaks neid väga raskest faasist üle, milles nad praegu on. See on nagu hapnikuga varustamine ning see on aidanud märkimisväärselt kindlustada, et veel pole massilisi koondamisi suurte Euroopa tootjate seas aset leidnud ning nad on suutnud oma tööjõudu palgal hoida. Sellest seisukohast vaadatuna arvan, et see on oma eesmärgi täitnud.

Lammutusalgatus on tavaline Euroopa algatus selles mõttes, et selged reeglid on paigas, mida kõik on jälginud. Ütlematagi selge on, et me ei saa algatust ühenduse eelarvest rahastada. Eelarve pole selleks ette nähtud ja see poleks võimalik ka poliitilistel või juriidilistel põhjustel. Algatus on avaldanud ka positiivset piiriülest mõju. Proua Roithová, teie riik on eriti palju kasu saanud teiste Euroopa liikmesriikide suuremeelsetest algatuskavadest. Näeme ka teataval määral üle-Euroopalist solidaarsust, mida ei tohiks alahinnata.

Näen seda arutelu üleskutsena asuda tegutsema ja hoida olukorda kontrolli all. Luban teile, et me käitume niimoodi. Mis puudutab autotööstust, siis oleme aluse pannud suurepärasele koostööle erinevate osapoolte vahel. Loodan, et praeguse parlamendi ametisoleku ajal pole enam vaja arutleda Euroopa autotööstuse üle, aga kui selline vajadus peaks tekkima, siis komisjon on alati selleks valmis. Suur tänu.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme (kolmapäeval, 25. märtsil 2009).

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Euroopa autotööstuse tootmise ja turundusega kaasaskäivad eristuvate tunnuste tõttu avaldab igasugune langus tööstuses mõju teistele sektoritele igas liikmesriigis.

Lisaks majanduskriisist tingitud nõudluse langusele ja rahanduskriisist tulenevatele likviidsusprobleemidele võitleb autotööstus ka pikaajaliste struktuuriprobleemidega. Suured püsikulud, ülepakkumine ja hinnakonkurents väljendub selles, et mitmed autotootjad on juba hakanud keskenduma kulude piiramisele ja kasvatavad sisemist viljakust.

Tõenäoliselt lähitulevikus olukord ei muutu, kuid pikemas perspektiivis on autotööstuse üleilmsed väljavaated paljutõotavad ja seetõttu on eriti oluline, et ELi autotööstus elab selle tagasilöögi üle ja on valmis ära kasutama võimalusi, kui nõudlus hakkab jälle kasvama.

Seetõttu on hädavajalik, et tarbija ootuseid rahuldatakse ja hakatakse välja töötama keskkonnasõbralikumaid, ohutumaid ja nutikamaid sõidukeid.

Peamine vastutus kriisiga toimetulemise eest lasub tööstusel endal. EL ja liikmesriigid saavad sellele kaasa aidata, luues vastavaid tingimusi ja konkurentsiks sobivaid eeltingimusi. Sihipärane ja ajutine riigiabi ELi ja riiklikel tasanditel on täiendavaks abiks sektori jõupingutustele, et kriisis ellu jääda, ja aitab leevendada eelseisvaid tööhõivealaseid ümberstruktureerimise negatiivseid mõjusid. Viimatimainitu peab olema erilise tähelepanu keskmes nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

  Krzysztof Hołowczyc (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hea, et autotööstuse kriisi teises arutelus tunnustatakse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, mis esitati veebruariarutelu ajal.

Ühtse turu konkurentsivõimelisuse kindlustamine on meie jaoks olulisim. Häiritult paneme tähele, et mõningad liikmesriigid üritavad vastu võtta meetmeid, mis võivad konkurentsi põhimõtteid rikkuda. Seetõttu tervitame otsuseid, mille eesmärk on kehtestada üle-Euroopalisi tegevusraamistikke. Selles kontekstis peame ka endiselt jätkama nende mõjude hindamist Euroopa turule, mis tulenevad Ameerika ja Aasia autotööstuse olukorrast, ja võtma arvesse võimalikke ühenduse reaktsioone.

Meil on hea meel tõdeda, et turunõudluse stimuleerimise olulisust on rõhutatud. Turu stimuleerimisele aitab ühest küljest kaasa väikese intressiga laenude kättesaadavaks tegemine ning finantsallikate taotlemisega seotud administratiivtoimingute lihtsustamine ja teisest küljest tarbijatele uute autode ostmise stiimulite võimaldamine.

Ettepanek kasutada kriisi autotööstuse mingisuguseks „puhastamiseks” jääb muutumatuks. Näeme võimalust luua uuel tasemel tooteid, mis põhinevad uutel, keskkonnasõbralikel ja -ohututel tehnoloogiatel ning on vastuseks 21. sajandi Euroopa uute trendide väljakutsetele.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Autotööstus on sektor, mis annab tööd umbes 2,3 miljonile inimesele ja millest sõltub veel kaudselt umbes 10 miljonit töökohta. Finantskriis avaldab mõju paljudele väikestele ja keskmise suurusega alltöövõtjatele ja varustajateke.

Sotsiaalne Euroopa näeb samaväärselt olulisena nii majandus- kui ka sotsiaalarengut. Säilitamaks autotööstuse töötajate töökohti ja nende jaoks rahuldavat elukvaliteeti on oluline, et ettevõtetel oleks finantsidele juurdepääs.

Soovitan tungivalt komisjonil kindlustada, et Euroopa fonde, nagu Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutatakse nii, et autotööstuse töötajad saavad koolitust ja tuge, kui nad kogevad mõne selle sektori ettevõtte negatiivset mõju, mis on tingitud tegevuslangusest.

ELi poolt vastu võetud seadusandlus keskkonnasõbralikema autode kohta toob endaga kaasa investeeringud väiksemate süsinikdioksiidi heitkogustega autode disaini ja tootmisse. Samas vajame aega, innovatsiooni ja eelkõige märkimisväärseid investeeringuid inimressurssi ja uutesse tootmismahtudesse. Toiminguid, mis võimaldavad majandussubjektidele juurdepääsu teadustegevusele ja innovatsioonile, tuleb lihtsustada nii riiklikul kui Euroopa tasandil, samal ajal kui autotööstuse teadusprogramme tuleb juhtida spetsiifiliste alade, sh ka rakendusuuringute suunas.