Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Czesław Adam Siekierski (A6-0091/2009)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) 22aastase olemasolu jooksul on ühenduses enim puudustkannatavatele inimestele toiduabi jaotamise programm aidanud kaasa kahe ühise põllumajanduspoliitika peamise eesmärgi saavutamisele. See võimaldab stabiliseerida turge sekkumisvarude vähendamise teel ja tagada vajalik toiduvaru ELi vaeseimatele elanikele. Seetõttu hääletasin härra Siekierski koostatud ja komisjoni väljapakutud vaeseimatele inimestele toiduabi andmise uut programmi käsitleva nõuanderaporti poolt.

2009. aastal peaks nimetatud abikava hõlmama 500 miljonit eurot, millele lisanduvad täiendavad ressursid kaasrahastamises osalevatelt liikmesriikidelt. Härra juhataja, samamoodi, nagu teie enda ema ja isa tänast hääletust vaatavad, on meil ka mõned külalised Slovakkia Prešovi ja Nitra maakondadest ning ma tahan neid Euroopa Parlamendi istungisaalis tervitada.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletasin härra Siekierski koostatud ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamist käsitleva raporti ja meie resolutsiooni poolt.

Nimetatud raportil ja resolutsioonil on finantskriisi ja majanduslanguse ajal suur tähtsus. Kasvav vaesus ELis, kus mõnes riigis mõjutab vaesus ligikaudu 20% elanikkonnast, näitab selgelt, et vajadus toiduabi järele on küllalt suur. Praeguses olukorras toetan täielikult Euroopa Parlamendi seisukohta, et ELi toiduabiprogrammi, mille raames eraldatakse peaaegu pool miljardit eurot alatoitumuse ja vaesuse vähendamiseks ELis, peaks täies ulatuses rahastama ühendus. Eriti tahan rõhutada programmi raames pakutavate toiduainete valiku parandamist käsitleva komisjoni ettepaneku tähtsust. Toiduained peaks välja valima liikmesriikide ametiasutused ning neid tuleks jaotada koostöös kodanikuühiskonna partneritega.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra juhataja, nälgivate inimeste toitmine on esmatähtis ülesanne ja me peame leidma viisi tagamaks, et ükski isik, eriti laps, ei läheks näljasena magama.

Kuid kõnealuse raporti puhul hoidusin hääletamast, sest minu meelest ei ole muutused kõnealuses abikavas tegelikult mõistetavad. Ühise põllumajanduspoliitika raames toidu sisseostmine kolmandatest riikidest, kelle elanikud kannatavad niigi nälga, selleks, et toita oma vaeseid, samas kui muud ühise põllumajanduspoliitika meetmed takistavad põllumajandustootjatel kasvatada Euroopas nälgivate inimeste jaoks piisavalt toitu, ei ole lihtsalt loogiline. Me peame vaeseid toitma, eriti praeguse majanduskriisi tingimustes, ja ma toetan neid abikava muutusi, mis selle eesmärgi saavutavad.

- Raport: Sajjad Karim (A6-0131/2009)

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, hääletasin kolme alternatiivse resolutsiooni vastu, sest olen seisukohal, et võltsitud kaubad on tõsine probleem ning me peame püüdma kaitsta Euroopa üldsust parimal võimalikul moel selliste kaupade sissetoomise eest. Rääkimata siin võltsitud kaupade majanduslikust mõjust. Euroopa tollikontrollidel peab tõepoolest olema õigus kontrollida India sadamatest Euroopa Liitu suunduvaid laevu – sellega mõtlen ma, et kontroll peaks leidma aset India sadamates.

Kahetsusväärne on samuti asjaolu, et kui siin parlamendis mainitakse toimunud tõsiseid terrorirünnakuid, siis kasutatakse väljendit „poliitilised rühmitused”, kuigi tegelikult teavad kõik, et asjassepuutuvad rühmitused on islamistlikud.

  Juhataja. – Härra Tannock soovis vist kõnelda. Lubage mul lihtsalt teile korda meelde tuletada. See ei ole sama mis registreerimata sõnavõttude puhul. Te peate end enne hääletuse kohta selgituste andmise algust registreerima, aga ma saan olla paindlik.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, ma ei olnud sellest teadlik – arvasin, et asjakohasel hetkel võib lihtsalt käega märku anda.

Kõnealusel dokumendil olid eeldused saada suurepäraseks raportiks. Ma koostasin väliskomisjoni arvamuse. India on maailma suurim demokraatlik riik, mis on väljumas aastakümnetepikkusest protektsionismist ja võtmas omaks ülemaailmset vabakaubandust; ta on suhteliselt jõuliselt pääsemas maailma finantskriisist. Oleks olnud suurepärane, kui oleksime saavutanud India ja teise väga suure demokraatliku üksuse – Euroopa Liidu – vahel põhjaliku vabakaubanduslepingu ning see oleks ühtlasi olnud kirstunaelaks neile, kes väidavad, et protektsionism viib maailmakaubanduses edasi.

Nii et mul on väga kahju, et sotsiaaldemokraadid seda raportit muutsid, tehes selle vastumeelseks ja vastuvõetamatuks neile meie hulgast, kes toetavad vabakaubandust. Ka Indial on sellest väga kahju – India valitsus oli paigutanud suure hulga poliitilist kapitali lepingu läbiminekusse viisil, mis oleks olnud hea nii Indiale kui ka Euroopale. Seetõttu pean ütlema, et meil tuli vastu hääletada.

- Raport: Lasse Lehtinen (A6-0065/2009)

  Jean Marie Beaupuy, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, väga südamlik tervitus teie vanematele, kes on täna siin kohal. Oleks tahtnud, et ka minu vanemad oleks siin olnud, aga see ei ole enam võimalik.

Äsja võtsime vastu härra Lehtineni koostatud raporti. See on õigusliku regulatsiooni vallas oluline samm ning ma loodan südamest, et komisjon võtab Euroopa Parlamenti selles suhtes kuulda. Tõepoolest, me kõik oleme teadlikud sellest, et üle maailma hõlmab tehniliste oskuste ja organisatsioonide areng järjest suurenevat arvu alltöövõtjaid. Selle kõrval peavad meie ettevõtete töötajaid olema paremini kaitstud ning alltöövõtjad peavad tegutsema võrdsetel alustel, et meie majandus toimiks loomulikus kooskõlas.

Seetõttu, härra juhataja, daamid ja härrad, loodan ma väga, et komisjon ja iga liikmesriigi pädevad teenistused rakendavad meie algatusraportit esimesel võimalusel, et, kordan, ühelt poolt tagada töötajate suurem rahulolu ja teiselt poolt tasakaal alltöövõtjate vahel.

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, ka minul on hea meel selle üle, et alternatiivse resolutsiooniga on meil õnnestunud anda komisjonile ülesanne esitada direktiiv peatöövõtjate vastutuse kohta kogu Euroopas. Resolutsioon põhines härra Lehtineni koostatud raportil ning sellest tulenevalt on otsuse tegemiseks teinud suure töö tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning fraktsioonid – Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja meie ise – Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon. Resolutsiooni tähtsust näitab asjaolu, et kogu Euroopas võib ehitusplatsidel leida odavat tööjõudu ja see isegi ohustab turvalisust, mida tõendab Soome tuumajaama näide, kus alltöövõtjad ei täitnud ohutusnõudeid.

Seetõttu on meil kiiremas korras vaja Euroopa direktiivi, sest nende kaheksa ELi liikmesriigi seadused, mis näevad ette peatöövõtjate vastutuse, ei ületa riigipiire. Kui praegune komisjon sellist direktiivi välja ei anna, on rohelised võtnud kindlalt eesmärgiks muuta see põhimõtteliseks küsimuseks uue komisjoni ametisse asumisel, sest me soovime tagada kodanike ohutuse ja miinimumnõuded tööliste kaitseks. Seda on võimalik teha üksnes Euroopa õigusaktiga, mis reguleerib peatöövõtjate vastutust. Loodan, et komisjon täidab meie nõude ja esitab direktiivi. Vastasel juhul peame küsima, kas ta on ikka väärt ametis olema.

- Raport: Katerina Batzeli (A6-0094/2009)

  Christa Klaß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin proua Batzeli koostatud raporti vastu. Minu arvates muudab see küsitavaks meie majandussüsteemi mõningad olulised nurgakivid, näiteks vaba konkurentsi ja sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtted.

On selge, et tuleb leida sobivad meetmed toiduainete hindade stabiliseerimiseks, et tagada jätkusuutlik põllumajanduslik tootmine. Konkurentsi moonutavate tavade järgimine tuleb lõpetada. Kuid üleeuroopaline toodete ja tootmissisendite võrdlushindu sisaldav andmebaas suurendaks bürokraatiat ja tekitaks täiendavaid aruandluskohustusi, millega kaasnevad kulud kannaks kaubanduse kaudu tootjad või tarbijad. Tulemuseks oleks kõrgemad lõpp- ja tarbijahinnad ning madalamad tootjahinnad.

Kõikide äritegevuse kuluelementide, nagu palk, energiakulud, ostu- ja müügihinnad ning kasumimarginaalide täielik läbipaistvus tooks kaasa järelevalve ja riigipoolse kontrolli. See ei ole sotsiaalse ja vaba Euroopa eesmärk. Toiduainete tarneahela lüliks olevate põllumajandustootjate olukorda saab tugevdada koostöö ja jagatud vastutuse kaudu.

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, mul on hea meel selle raporti kui supermarketi hiiglaste suunas tehtud hoiatuslasu üle. Näiteks Tesco avalikustas hiljuti 2,8 miljardi Suurbritannia naela suuruse kasumi, samas kui toiduainete tootjad minu valimisringkonnas võitlevad äraelamise nimel. Suured supermarketid kuritarvitavad oma ostuvõimet, et suruda tarnijatele peale vastuvõtmatult madalaid hindu, ja ma pean ütlema, et nad esitavad tarbijatele ebaõiglasi ja ühepoolseid nõudmisi, mis on lepingu jätkuva kehtivuse hinnaks.

Pikemas perspektiivis, nagu Ühendkuningriigi konkurentsikomisjon on täheldanud, kahjustab see samavõrra tarbijaid, sest turult kaob kaupade valik, kättesaadavus ja kvaliteet. Seega toetan ma üleskutset korraldada uuring kasumimarginaali jaotumise kohta tootmis- ja turustusahelas. Kellelgi kuskil läheb väga kenasti, aga kindlasti ei ole selleks tootja.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Härra juhataja, hoidusin hääletamast proua Batzeli koostatud raporti üle, aga ma arvan, et see on väga kasulik panus edasisse toiduainete hinna suhtes tehtavasse töösse. Jaehinnad erinevad oluliselt hindadest, millega tootjad oma kaupu müüvad. Jaekaubandus, mis on tarbijale kõige nähtavam, on põllumajandustootjatega väga vähe ühenduses ning otsides paremaid viise toiduainete hindade stabiliseerimiseks, peame analüüsima kogu kuluahelat, alates tootjast kuni tarbijani. Väljapakutud läbirääkimiste süsteem ei ole turul tegutsejate arvu arvestades realistlik ning see piirab konkurentsi.

  Hynek Fajmon (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin proua Batzeli esitletud Euroopa toiduainete hindu käsitleva raporti vastu. Raport põhineb eeldusel, et hindade vaba määramine toiduaineteturul on halb lahendus, ning selles kutsutakse üles kõnealuses majandussektoris hindu reguleerima. See mõte on terve mõistuse ja kõigi postkommunistlike riikide, sealhulgas Tšehhi Vabariigi, ajaloolise kogemuse vastane. Me oleme näinud 100%-list hindade reguleerimist ja me mäletame hästi, milline läbikukkumine see oli. Hindade vaba määramine on vabaduse ja demokraatia alus ning kõik püüded seda piirata viivad totalitarismini. Vaba hindade määramine toiduainetesektoris on viimastel aastatel andnud suurepäraseid tulemusi suhteliselt madalate toiduainete hindade näol kogu ELis. See on samuti toonud kaasa ulatusliku kaasajastamise, mis on taganud tarbijatele parema kvaliteedi ja madalamate hindadega tooted. Raportis sisalduvad seadusandlikud meetmed peataksid nimetatud positiivse arengu täielikult ja tooks kaasa vaid kõrgemad toiduainete hinnad. Asjaolu, et kõnealuses sektoris on raevukas konkurents, on tarbija jaoks suurepärane uudis. Turuhinnast suuremate kuludega osalised peavad olukorraga kohanema või turult lahkuma. Absurdne oleks hüvitada nende kahjud klientide tasutud maksude arvelt. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, esiteks tahan öelda, et ma hääletasin proua Batzeli raporti vastu. Seda lugedes mõtlesin, kas oleme Euroopa Liidus või Nõukogude Liidus, ja ma usun, et siiski Euroopa Liidus. Nii et põhimõtteliselt ei saa me sellisel moel reguleerida toiduainete hindu terves Euroopas.

Me ei tohi unustada, et tagada tuleb hea, ohutu ja kõrgekvaliteedilise toidu olemasolu. Tähtsad on kohalikud toidualased põhimõtted ja järelikult saab riiklikul tasandil kõnealuseid küsimusi täpsemalt uurida.

Mulle valmistab muret asjaolu, et tootmissisendite kulud on suurenenud. Väetiste ja sööda hinnad on tõusnud. Kaubandus võtab oma osa ja kui turule tuuakse näiteks rukkileib, siis maksab see kolm eurot, millest esmatootja – põllumees – saab vaid kuus senti.

See ei ole suund, kuhu me peaksime liikuma, ning seetõttu tuleb kõnealuste küsimuste üle riiklikul tasandil mõelda ja esmajärjekorras kehtestada süsteem, mis võimaldab põllumeestel ja toiduainete tootjatel ellu jääda ning inimestel osta kvaliteetset ja tervislikku toitu mõistliku hinnaga. Küsimuse keskmesse tuleb tõsta tervislik toit.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Härra juhataja, loomulikult ei kajasta toiduainete hindu käsitlev raport tegelikku olukorda – toiduainete hindu ELis hoiab kunstlikult kõrgel ühelt poolt ELi ülemäärase bürokraatia ja teiselt poolt nüüdseks kurikuulsa ühise põllumajanduspoliitika julm kombinatsioon. Põllumajandustoetused tagavad Euroopa maksumaksja kulul ebatõhusatele põllumajandustootjatele rahalised vahendid ning samal ajal muidugi ka selle, et hinnad, mida me tarbijatena poodides ja supermarketites põllumajandussaaduste eest tasume, jäävad ebaproportsionaalselt kõrgeks.

Ainus asi, mida komisjon saaks toiduainete ebaproportsionaalselt kõrgete hindadega ära teha, on anda homme teada, et ta lammutab ühise põllumajanduspoliitika, aga loomulikult nad seda ei tee, sest teatud liikmesriigid, eelkõige Prantsusmaa, saavad ülemäärast kasu maksumaksjate tasutud tohututest summadest, mis suunatakse ebatõhusasse ja ebavõrdselt suurde põllumajandussektorisse. See on see üks asi, mida komisjon peaks tegema, aga muidugi ta seda ei tee.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, Fidel Castro lamab haigevoodis oma lämbel Kariibi mere saarel, olles kustumas – ja üldse mitte enneaegselt. Kui ta lõpuks lahkub, jääb maailma alles vaid kaks marksistlikku põllumajandussüsteemi: Põhja-Korea kolhoosid ja Euroopa ühine põllumajanduspoliitika – hindade fikseerimisel ning nende toiduvarude ladustamisel ja hävitamisel, millel pole turgu, põhinev poliitika, poliitika, mis lükkab kulud ja mittevajalikud kannatused hoolimatult oma loomulikust turust ilma jäetud kolmanda maailma õlule.

Meid karistatakse kahekordselt – tarbijate ja maksumaksjatena – kõrgete hindade ja kõrgete maksudega ning ometi saavad ka meie põllumajandustootjad karistada. Minu Kagu-Inglismaa piirkonnas on põllumajandus majanduse mõtteka osana kadumas. Meie kellukasalud, kastanitukad ja humalaväljad teevad järk-järgult ruumi betoonkattele. Nüüdseks on meie tarbijaid ja põllumajandustootjaid selle bürokraatia kinnimaksmisega 50 aastat suretatud. Küllalt juba.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra juhataja, meile kõigile teevad toiduainete hinnatase ja hindade ülesehitus viha. Toodete hinnad algavad põllumajandusettevõtetes ühest ühikust ja tõusevad supermarketites kuueni ning merikeele hind Aafrikas algab ühest ühikust ja jõuab Prantsusmaa poodides 14ni, mille tulemusena kell kaheksa õhtul ... supermarketid suletakse ja eurooplased asuvad prügikastides sorima.

Kuid sellises olukorras, kus ahela ühes otsas ei saa põllumajandustootjad rikkaks ja teises otsas on tarbijatel raskusi toidu laualepanekuga, ei piisa läbipaistvuse nõudmisest või turustusoligopolide hurjutamisest.

Genfis spekuleeritakse riisi hinnaga, Chicagos maisi hinnaga, toime pannakse raskeid finantskuritegusid, aga olemas on ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Seega, G20 kohtumisel tuleks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu volitusi laiendada ka rasketele finantskuritegudele, ja toiduainetega spekuleerimine on raske kuritegu, mis on võrdne Bashiri poolt Darfuris kordasaadetuga.

Selline on tegelik märguanne, mille peame andma.

  Juhataja. – Ma ei tahtnud teie lüürilist mõttelendu katkestada.

- Raport: Margrete Auken (A6-0082/2009)

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, toetan igati raportööri koostatud raportit ja kiidan tema tublit tööd, mida on tehtud kõikjal Euroopas Hispaania ülekohtuse kinnisvaraalase tegevusega põrkunud kodanike nimel.

Õigus omada ja kasutada eraomandit on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhiõigus. Sellele vaatamata avastavad nüüd mitmed minu valijad, kes on oma säästude eest Hispaanias kodu soetanud, et neid varitsevad ja hävitavad seadused, mis jätaks nad oma varast ilma või mille alusel tuleks neil tasuda tohutuid summasid selle säilitamiseks. Tundub, et ahnete ja südametunnistuseta arendajatega mestis olevad Hispaania linnavõimud on terroriseerinud neid, kes arvasid, et ostavad seaduslikud kodud ja kinnistud, ning kui kõnealune raport aitab probleemiga tegeleda, saab see teha vaid head.

  Cristina Gutiérrez-Cortines (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, loomulikult hääletasin ma proua Aukeni koostatud raporti vastu ja ma tahan siin ära märkida, et vastuvõetud raport on vastuolus seaduses sätestatuga. See ei ole mingil moel kooskõlas Euroopa Liidu avaldatud õiguspõhimõtetega ning on täiesti kohutav, et Euroopa Parlament on suuteline kiitma heaks kõnealuse dokumendi, mida õigusteenistus on kirjeldanud seadusega vastuolus oleva ja õigusvastastest sätetest kubisevana.

Raport teeb ettepaneku peatada kõik ehitusprojektid, nagu lahendaks see kõnealused probleemid. Selle poolt on Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon juba aastaid kõnelenud. Kõnealune dokument ei lahenda inimeste tegelikke probleeme, mis on suuresti juba lahendatud sisseviidud seadusemuudatuste ja Hispaania võimude praeguste püüetega parandada tehtud vead.

Kokkuvõttes tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et suurem osa varasid hävitati seetõttu, et härra Zapatero sotsialistlik valitsus rakendas rannikuseadust halvasti, tegutsedes omavoliliselt ning arestides meelevaldselt kinnistuid vaid ühes Hispaania piirkonnas.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, hääletasin proua Aukeni raporti poolt, sest usun, et kõigil Euroopa kodanikel on õigus kogu seadusandluse nõuetekohasele kohaldamisele ja et kõikide liikmesriikide valitsused peavad kaitsma iga Euroopa Liidu kodaniku eraomandit.

Paljudest inimestest on saanud Hispaania küsitavate otsuste ohvrid ning mitmedki neist on esitanud need otsused petitsioonikomisjonile – minu arvates õigustatult. Sellele vaatamata on minu tunded segased, sest olen seda meelt, et me peame suhtuma ettevaatlikult nende õigusaktide vastuvõtmisesse, mis näevad liikmesriikide kahjuks ette veelgi suurema Euroopa-poolse sekkumise. Konkreetne näide on olukord Brüsseli flaami piirkonnas, kus Euroopa Liit hakkab sekkuma eluasemepoliitikasse, mille eesmärk on võimaldada flaami perekondadel endiselt oma kohalikus piirkonnas elada.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Härra juhataja, ka mina toetasin proua Aukeni raportit. Tegin seda, sest paljud minu valijad Kirde-Inglismaalt on Euroopa Parlamendile Hispaania valitsuse ja kohalike omavalitsuste häbiväärse ja skandaalse omandiõiguste kuritarvitamise kohta petitsiooni esitanud isikute hulgas. Neid näidati hiljuti telekanali ITV North East dokumentaalfilmis, kus uuriti ja esitleti Kirde-Inglismaa elanikele mõningaid kõnealustest südantlõhestavatest juhtumitest.

Veel praeguses hilises staadiumis loodan ma, et Hispaania valitsus ja Hispaaniat esindavad Euroopa Parlamendi liikmed heastavad osa tekitatud kahjust, maksavad hüvitist mõnele ebaseaduslikult oma varast ilma jäänud inimesele ning tunnistavad tegelikult, et juhtunu on skandaalne. Tegemist on korruptsiooniskandaaliga. Paljud kinnisvaraarendajate ja Hispaania kohalike omavalitsuste vahel sõlmitud tehingud on ausalt öeldes korruptiivsed. Kellelegi ei tule kasuks selle olulise asjaolu tunnistamata jätmine. Hispaania valitsus peab tegutsema. Täiesti ausalt, mind kohutavad mõne kõnealust tegevust varjata püüdva Hispaaniat esindava parlamendiliikme kuritarvitused siin saalis.

  Peter Skinner (PSE). - Härra juhataja, minagi hääletasin selle raporti poolt, sest väga paljusid minu valijate hulgast – nagu on juhtunud üle kogu Euroopa – on kõnealune konkreetne probleem tugevasti puudutanud. Vara ostmisel on oluline õiguskindluse nõue ja selle sätestab kõnealune raport, mille eesmärk on saavutada muudatusteks vajalikud tagatised. Raport käsitleb ka konkreetseid kohalike ehitajate ja teatud kohalike omavalitsuste ebaseadusliku tegevuse vastu esitatud kaebusi.

Hääletasin raporti poolt, sest usun, et see aitab kaasa ametlikule protsessile ning toob esile midagi, mida olen varem käsitlenud lihtsalt kõrvalise avaldusena, s.o „Hispaania tavad”. Tahan tagada, et see väljend enam välja ei ilmu, ning ma tahan näha komisjoni, nõukogu ja Hispaania valitsust kõnealuse küsimusega otsustavalt tegelemas, et varast ilma jäänud saaks hüvitist või kohapeal olijad tunneks end turvaliselt.

- Raport: Francisco José Millán Mon (A6-0114/2009)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, kõigepealt lubage mul öelda, kui hea meel mul on teada saada, et teie vanemad on istungisaalis mitte üksnes seetõttu, et on kena, kui on publikut, vaid seetõttu, et nad saavad näha, kuidas te olete istungite õiglase juhtimisega teeninud välja Euroopa Parlamendi, kaasa arvatud Briti konservatiivide, austuse.

On „tõesti tõsi, kuigi tundub uskumatu”, et vaid mõne päeva pärast tuleb Strasbourgi president Obama. Püstitavatest barrikaadidest läbi vaadates võib talle kajastuda, kui ta üldse Euroopa Parlamendi peale mõtleb, et tema kahel toolil istumise poliitika on täiesti hullumeelne, täielik raharaiskamine. Tõepoolest, ta mõtleb:

„Ikka ringi ja ringi,

ja oh, kas sa siis ei tea,

selle mängu pärast me siin olemegi.

Ikka ringi ja ringi.”

Varsti on ta läinud ning vaadates ELi ettevõtjaid halvava üks-mudel-sobib-kõigile regulatsiooni lootusetut olemust, mõtleb ta kahtlemata, et temal ei ole võimalik ühtki päästerõngast visata.

Ja

„kuna [tal] ei ole teile siin rohkem midagi anda,

ja lihtsalt sellepärast, et see on kergem kui tõde,

oh, kui [tal] pole enam midagi teha –”

Ta lendab ära – „lendab teie pärast” siit minema, tundes, et te peaks „alati oma hinge uskuma”. „Õnn on jätnud [ta] sirgelt seisma.”

Kõlagu taevased kiitused, sest Spandau Ballet on taas kokku tulnud!

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, Atlandi-ülesed suhted on mulle südamelähedased ning ma üldjoontes nõustun härra Millán Moni koostatud raporti põhijoontega. Sellegipoolest hääletasin ma raporti vastu, sest selles on mitmeid märkimisväärseid puudujääke. Näiteks oodatakse selle kohaselt Lissaboni lepingu jõustumist – järjekordselt –, kuigi nimetatud lepingut ei ole kaugeltki veel vastu võetud. Iiri valijate otsust tuleb austada.

Raportis käsitletakse ka palestiinlaste probleeme, kuid ei mainita Iisraeli julgeolekut. Viimasena, kuid mitte vähemtähtsana, korratakse selles üleskutset liikmesriikidele võtta vastu osa Guantánamo vange, väidetavaid terroriste. Pean seda täiesti vastuvõetamatuks. Vastuvõetamatu on ka asjaolu, et raportis ei märgita üheselt, et Ameerika Ühendriigid ei saa sekkuda ELi laienemispoliitikasse ning et seetõttu ei ole Türgil Euroopa Liidus kohta.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, Atlandi-ülesed suhted on meie, eurooplaste, jaoks väga olulised. Me ei tohi kunagi unustada, et Ameerika Ühendriigid maailma juhtiva riigina jagavad Euroopa Liidu liikmesriikidega samasid demokraatiat, inimõigusi ja sõnavabadust austavaid väärtusi. Usun, et need väärtused ühendavad meid ja tugevdavad loodetavasti tulevikus meie suhteid.

Nüüd, mil Ameerika Ühendriikidel on uus president Obama juhitav valitsus, on neile suurt tähelepanu pööratud ja neilt oodatakse palju, kuid me peame meeles pidama, et ei Obama ega tema valitsus saa kogu maailma muuta. Kindlasti püüavad nad teha oma parima, kuid ees on tohutud väljakutsed ja seetõttu peavad ootused olema realistlikud.

Sellegipoolest peame Ameerika Ühendriikidele abikäe andma, sest meid varitsevad samad ohud. Need seonduvad rahvusvahelise terrorismiga – pead tõstva islami äärmuslusega. Meil on ka samad keskkonnaprobleemid ning Atlandi-ülesed suhted võimaldavad meil nende ja muudegi maailmas praegu teravalt tõusetunud probleemidega silmitsi seista.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Härra juhataja, kuna mul on selline võimalus, kas lubate mul ühtlasi avaldada kiitust Teie alati õiglasele ja erapooletule Euroopa Parlamendi istungjärkude juhtimisele? Kahjuks ei järgi president Pöttering millegipärast sugugi teie eeskuju.

Kõnealune raport käsitleb Ameerika Ühendriike ning USA-ELi suhteid. Loomulikult on Ameerikal jätkuvalt oluline koht Euroopa julgeoleku ja edu tagamisel. Kurvastuseks on meie parlamendis palju näiteid antiameerikalike tunnete kohta. Me kõik ELis peaks olema sügavalt tänulikud USA rolli eest maailmas ja eelkõige rolli eest, mida ta on mänginud lähiajaloos. Naeran mõnikord, kui kuulen väiteid, et 60aastase rahu eest Euroopas vastutab EL. Kõik paistavad olevat unustanud USA ja loomulikult NATO panuse rahu tagamisse Euroopas. Ameerika ei peaks olema ELi rivaal. Ta peaks olema partner ja sõber ning meil tuleks rajada tihedamad Atlandi-ülesed suhted.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, Briti konservatiivid on uhked meie riigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise erilise suhte ning Ameerika ja Euroopa vahelise silla üle. Me toetame president Obama pühendumust mitmekülgsele koostööle Euroopa Liiduga.

Kuid kõnealune raport räägib Lissaboni lepingu rakendamisest, millele me oleme igati vastu. Selles nõutakse ka, et USA tühistaks surmanuhtluse, mis meie jaoks on isikliku südametunnistuse küsimus. Arvestades Briti konservatiivide praegust vastuseisu Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, tunnustame me ka Ameerika õigust mitte allkirjastada Rooma statuuti. Samuti ei poolda me ohtlike terroristide Guantánamo lahe vangilaagrist ümberasustamise kohustust.

Raportis öeldakse õigesti, et NATO on Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivi, ning tehakse ettepanek luua Atlandi-ülene parlamentaarne assamblee, mis tugevdab meie vastastikust pühendumust ühistele väärtustele – demokraatiale, vabadusele ja inimõigustele. Sellest tulenevalt hääletasid Briti konservatiivid kokkuvõttes härra Millán Moni koostatud raporti poolt.

  Peter Skinner (PSE). – Härra juhataja, mul on selle raporti üle eriti hea meel ja ma ühinen mõningate äsjatehtud märkustega, aga võib-olla peaksime alustuseks ametlikult õnnitlema härra Obamat presidendiks saamise puhul. Minu meelest ei ole meist keegi seda praegu siin teinud, kuid kahtlemata on tegemist värske tuuleõhuga, millest loodetavasti saavad väga head suhted Ameerika Ühendriikidega.

Loomulikult oleme väga agarad ära märkima seda, kuidas need suhted võiksid meile kasulikud olla, kuid me ei maini kuigi sageli seda, mida me ise peame tegema suhete tugevdamiseks ja nende kallal töötamiseks. Näiteks on OECD andmetel meievaheline kaubandus suurim mis tahes kahe bloki vahelisest kaubandusest maailmas. On õige, et see paneb meid põhjalikult mõtlema regulatsiooni ja kontrolli peale. Kõikidel meievahelistel majanduslikel ja poliitilistel otsustel on suur tähtsus ülejäänud maailma jaoks ning need otsused määravad sageli üleilmsed standardid.

USAga suhtlemiseks loodud ja Atlandi-ülese majandusnõukoguga tegeleva delegatsiooni liikmena loodan, et suudame edendada selles vallas juba tehtud tööd veelgi ja teha selle pinnalt siin parlamendis tegelikke jõupingutusi mõne inimese rumalate, näiteks kanateemaliste, ponnistuste asemel, mis kõnealust suhet hukutada aitavad.

- Raport: Stavros Lambrinidis (A6-0103/2009)

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, on hea, et muudatusettepanek 5 lükati tagasi. Nimetatud muudatusettepaneku sisuks oli raporti ühe olulise lõigu kustutamine; olulise seetõttu, et see toetab sõnavabadust. On ju demokraatia aluspõhimõtteks vaieldavate poliitiliste tõekspidamiste väljendajate jätkuv kaitsmine vastutuselevõtmise eest. Sõnavabadus peab olema absoluutne ning see peab kindlasti hõlmama poliitilisi vaateid isegi siis, kui need puudutavad selliseid vastuolulisi küsimusi nagu sisseränne ja islamiusk.

Ülejäänu suhtes arvan, et tegemist on hästi tasakaaluka raportiga, mis on leidnud õiguste ja vabaduste hea vahekorra ning on vastu tsenseerimisele. Seetõttu toetasin kõnealust raportit kindlas veendumuses.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, härra Lambrinidise koostatud raport turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta Internetis käsitleb väga tähtsat ja päevakajalist teemat. Jagan selles väljendatud arvamust, et oluline on sõnavabaduse säilitamine. See on üks meie põhiõigustest ja -vabadustest. Kuid me ei tohi sõnavabadusest rääkides kunagi unustada, et see hõlmab ka vastutust. Vastutusel on selles küsimuses kõige tähtsam kaal.

Täna Interneti lehekülgi sirvides peame kahetsusega tunnistama, et seal on palju sellist materjali, mis ei tule kasuks ühiskonna ja inimese arengule. Eelkõige muretsen laste ja noorte pärast, kes on meie – meie tuleviku – kalleim vara. Me peame just nüüd võtma nende ees vastutuse ja toimima nii, et neil on võimalus omandada parimaid võimalikke teadmisi ja oskusi ning arendada tervet suhtumist olukorras, kus Internet on nende jaoks üks põhilisi teabeallikaid.

Sel põhjusel loodan, et suudame parandada laste turvalisust, suurendades Internetis selle materjali hulka, mis võiks neid julgustada, harida ja arendada, ning mitte selliseid asju, mida võime seal praegu kahjuks hulgaliselt näha ning mis võivad noorte isiksuse üldist kujunemist kahjustada.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0123/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, selleks, et tagada konkurentsireeglite rikkumise tõttu kannatanud inimestele tegelik juurdepääs õiguskaitsele, peavad EL ja liikmesriigid tegema ühiseid jõupingutusi. Valge raamat sisaldab tervet hulka soovitusi, mille eesmärk on kindlustada, et sedalaadi rikkumise tõttu kannatanutel on tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks juurdepääs tõesti tõhusatele meetmetele.

Praegu on enamikus liikmesriikides olemas tõsised takistused, mis ei soodusta tarbijate ja ettevõtete eraalgatuslikku kohtusseminekut konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu tekitatud kahju eest hüvitise nõudmiseks. Kuigi osas liikmesriikides on viimasel ajal näha paranemisemärke, on paari möödunud kümnendi jooksul esitatud väga vähe nõudeid. Enamikus liikmesriikides kehtivad traditsioonilised tsiviilvastutusalased seadused ja menetluskorrad tunduvad olevat ebapiisavad.

Ma tervitan sellise valge raamatu koostamist, milles pakutakse välja ühenduse tasandil lahendus probleemile, mis puudutab õiguskaitse kättesaadavust nõude esitajatele, ja püütakse selliselt saavutada poliitika üldisi eesmärke (eelkõige tagada õiguskaitse ulatuslikum kättesaadavus konkurentsipoliitika rakendamisega ja ettevõtete õigusvastase tegevuse takistamisega), ent vältides samas põhjendamatuid ja oportunistlikke kohtuvaidlusi.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kavatsen hoiduda hääletamast härra Lehne raporti üle, mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta koostatud valget raamatut.

Nõustun mõne, kuid mitte kõigi raportis tehtud märkusega ning olen seetõttu otsustanud mitte hääletada raporti poolt selle praegusel kujul.

- Raport: Czesław Adam Siekierski (A6-0091/2009)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Czesław Adam Siekierski (PPE-DE, Poola) koostatud raporti poolt, sest selles tehakse ettepanek pikendada Euroopa enim puudustkannatavatele inimestele jaotatava toiduabi programmi.

Bukaresti viienda linnajao endise juhina oli minu pidevaks mureks vaeste, eelkõige romi päritolu inimeste abistamine.

Kogu Euroopa Liidus elab 80 miljonit inimest (16% elanikkonnast) allpool vaesuspiiri ning nende arv tõuseb majanduskriisi tõttu veelgi. Osas äsja ELiga ühinenud riikides ähvardab vaesus ligikaudu 20% elanikkonnast.

Toiduabiprogramme tuleb täies ulatuses rahastada ELi eelarvest, kuna mõned liikmesriigid ei ole kaasrahastamismäärade rakendamise korral suutelised abikavas osalema.

Me peame vähendama nende liikmesriikide koormat, kus sissetulek ühe inimese kohta on madal või kelle eelarved kannatavad finantsprobleemide tõttu; nende hulka kuulub ka Rumeenia.

Sekkumisvarudest võetavad või turult ostetavad tooted peavad olema ühenduse päritolu, eelistades kohapeal toodetud värskeid toiduained, näiteks Euroopa raha eest ostetakse Rumeenia tooteid Rumeenia vaestele jaotamiseks.

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. – (NL) Hääletasin määruse, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist ja põllumajandusturgude ühist korraldust, muutmise kohta seoses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamisega koostatud raporti poolt. Olemasolevate andmete kohaselt sai 2006. aastal programmist kasu ligikaudu 13 miljonit liikmesriikide elanikku. See on hea, aga ELi vaeseimatele antavat abi tuleb oluliselt suurendada.

Algatuseks vähendagem komisjoni liikmete palka kahe- või kolmekordselt. „Avatud Euroopa” eksperdirühma hinnangul teenivad volinikud koos pensioniskeemidega viie aasta jooksul keskmiselt 2,5 miljonit eurot, mis on täiesti skandaalne. Parem oleks kasutada poolt sellest rahast vaesuse vähendamiseks. Võib-olla oleks nii võimalik lepitada Euroopa üldsust „Euroopaga”.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamist käsitleva määruse kohta tehtud ettepaneku poolt. Vaesus on üks tõsisemaid praegu Euroopa Liidu ees seisvaid probleeme. 2006. aastal ohustas vaesus ligi 79 miljonit inimest, mis näitab selgelt toiduabiprogrammide vajadust.

Kuna komisjoni ettepaneku eesmärk on jaotada toiduabi enim puudustkannatavatele isikutele ja parandada kavandamist, et tagada rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ning pidades meeles asjaolu, et alates toiduabi jaotamise programmi algusest 1987. aastal on saanud sellest kasu üle 13 miljoni inimese, usun, et programmi jätkumine on vajalik ja hea.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Oleme veendunud, et programmi algne eesmärk – jaotada sekkumisvarud enim puudustkannatavatele isikutele – on algusest peale olnud imelikult sõnastatud. Põllumajanduspoliitika ühendamine sotsiaalpoliitikaga võib olla kiiduväärt, kuid muutub keeruliseks. Viimasel ajal on sekkumisvarudest mittepärinevate kaupade osakaal pidevalt suurenenud. Viimaste arvutuste kohaselt osteti ligikaudu 85% toidust avatud turult.

Leiame, et toiduabi jaotamine ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele tuleks lõpetada. Liikmesriikides kõige suuremas hädas olevate isikute olukorraga peaks tegelema liikmesriigid või kohalikud omavalitsused. Nende poliitiliste vastutustasandite kaudu tuleks sotsiaalpoliitika raames kindlustada, et kõikidele inimestele oleks tagatud elatusmiinimum. Kas seda tehakse sotsiaaltoetuste, toiduabi jagamise või muude meetmetega, peaks olema nende endi otsustada.

Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepaneku kohaselt peaks toiduabi rahastama täielikult EL. Kõnealuse komisjoni arvamused, mis esitatakse üksnes selleks, et põllumajandustooted turule saada, on hämmastavad.

Nagu ikka, märgib Junilistan, et õnneks puudub Euroopa Parlamendil selles olukorras kaasotsustamisõigus ELi põllumajanduspoliitika suhtes. Vastasel juhul kukuks EL protektsionismi ja erinevatele põllumajanduses tegutsevatele rühmitustele makstavate suurte toetuste lõksu.

  Jeanine Hennis-Plasschaert, Jules Maaten, Toine Manders ja Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. – (NL) Hollandi vabaduse ja demokraatia rahvapartei (VVD) delegatsioon Euroopa Parlamendis hääletas härra Siekierski raporti poolt, sest me toetame toiduabi jaotamist ELi kõige vaesematele elanikkonnarühmadele. Kuid VVDd esindavad parlamendiliikmed ei nõustu raporti nende sätetega, mis märgivad, et toiduabiprogramme peab rahastama vaid ELi eelarvest.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest toiduabiprogrammid, mille pikendamist kaalutakse, on põhiline vahend, mille kaudu abistatakse puudustkannatavaid inimesi, kes praeguses majanduskriisis isegi põhivajaduste rahuldamisel palju kannatavad. Lisaks sellele on tegemist mõistliku meetmega ELi toiduvarude tõhusaks kasutamiseks, sest selle raames jaotatakse kasutamatajäänud tooteid neid vajavatele isikutele ning samal ajal suurendatakse nõudlust ELi toiduainete turul.

Pooldan selliste toiduabiprogrammide täielikku rahastamist ELi eelarvest, sest kaasrahastamismäärade kohaldamine takistaks protsessi oluliselt ning tõkestaks meetmete õigeaegset rakendamist ja kiirete tulemuste saavutamist.

Kuid ma arvan, et riiklikele ametiasutustele tuleks abi kohapealse andmise korraldamisel anda rohkem ülesandeid, sest nad on kohaliku olukorra ja elanikkonna eriliste vajadustega paremini kursis.

  Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. – (DA) Taani liberaalide parteid esindavad parlamendiliikmed hääletasid enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamist käsitleva komisjoni ettepaneku vastu, kuna kõnealune ettepanek esitati põllumajanduspoliitilisel õiguslikul alusel, kuigi tegemist ei ole põllumajanduspoliitikat reguleeriva aktiga. Sotsiaalpoliitika elluviimiseks ei tohiks kasutada põllumajanduseelarvet. See on liikmesriikide kohustus.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Siekierski ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamise kohta koostatud raporti poolt.

Usun, et vaesus on äärmiselt oluline probleem, kuna isegi rikkas Euroopas ähvardab vaesus rohkem kui 80 miljonit inimest ning suur osa neist elab riikides, kes ühinesid ELiga 2004. ja 2007. aastal. Seetõttu nõustun raportööriga vajaduse suhtes laiendada kõnealuse toiduabiprogrammi raames antavate toodete valikut, samuti selles, et esmaseks varustamisallikaks peaks olema varud, mis tulenevad sekkumisest põllumajandusturgudesse, ning seetõttu moodustab programm olulise osa ühisest põllumajanduspoliitikast.

Mul on samuti hea meel raportööri üleskutse üle, mille kohaselt peab kogu toiduabiprogrammi rahastama EL, kuna komisjoni kaasrahastamisettepanek võib viia liikmesriikide programmis osalemise piiramiseni, eelkõige praegusel majanduslikult raskel ajal.

- Raport: Sajjad Karim (A6-0131/2009)

  David Martin (PSE), kirjalikult. – EL on India suurim välisinvestor ja kaubanduspartner. Majandusliidu loomine on seega ülioluline mõlema osapoole jaoks. Toetan kõnealust raportit, kuna selles rõhutatakse vajadust tagada lepinguga see, et suurenevast kahepoolsest kaubandusest saaksid kasu võimalikult paljud inimesed ning et see aitaks saavutada aastatuhande arengueesmärke, muu hulgas takistada keskkonna seisundi halvenemist. Kuid mul on kahju, et Euroopa rahvapartei sõnastus asendas üldisema sõnastuse, mis oli edumeelsem.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) India oli 2000. aastal Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas 17. kohal ja tõusis 2007. aastaks üheksandaks ning ajavahemikus 2000–2006 kasvas ELi kaubavahetus Indiaga umbes 80% võrra.

Sotsiaaldemokraadina on mul hea meel selle üle, et India on teinud märkimisväärseid edusamme üldise alghariduse, vaesuse vähendamise ja puhta joogivee kättesaadavuse laiendamise suunas. Kuid märgin samas, et India ei ole astunud vajalikke samme paljude aastatuhande arengueesmärkide puhul, nagu laste suremuse vähendamine, emade tervis, laste alatoitluse ja malaaria ning tuberkuloosi ja HIV/AIDSiga võitlemine.

Hääletasin kõnealuse raporti poolt, et kiita heaks ELi ja India vaheline vabakaubandusleping, uskudes, et see võimaldab tulevikus suurendada lepingust tulenevaid investeeringuid ning kaubandus- ja ärivõimalusi, kusjuures leping on kokkuvõttes mõlemale osapoolele kasulik.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Vabakaubandusleping Indiaga tähistab järjekordset Euroopa ja India poolset sammu maailma majanduse avanemise ja sellest tuleneva kasu suurendamise suunas. Tegemist on praegusel ajal eriti olulise märgiga. Seetõttu on mul hea meel kõnealuse lepingu sõlmimise üle. Kuid pärast sellega tutvumist olen sunnitud tegema mõned täiendavad kriitilised märkused.

Et vabakaubandus saaks nõuetekohaselt toimida, tuleb täita erinevaid võltsimist ja sihtriikides keelatud toodete kasutamist välistavaid eeskirju. Ka päritolutähised peavad olema selged. Lühidalt – teave peab olema kättesaadav ja läbipaistev ning rahvusvahelisi lepinguid tuleb austada.

Teine oluline külg asjas on mõte selle kohta, et vabakaubandusest tulenev kasu on vastastikune. Teisisõnu – piiride avamine ei tähenda üksnes arenenud riikide turgude avamist kolmandatest riikidest pärit toodetele. Vabakaubanduse eelised hõlmavad mõlemapoolseid kaubavahetusvõimalusi ja majanduse avanemist; nimetatud eeliseid tuleb laiendada arengu- või kiiresti areneva majandusega riikidele. See on võimalik vaid siis, kui ka nendes riikides tehakse vähem takistusi kaubandusele ja investeeringutele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Karimi koostatud ELi ja India vahelist vabakaubanduslepingut käsitleva raporti vastu.

Tegin seda, sest usun, et selliste lepingute sõlmimine peaks sõltuma üksnes põhiliste inimõiguste ja demokraatia austamisest, mida kõnealune riik kaugeltki ei tee. Lepingusse inimõiguste- ja demokraatiaklausli lisamine on ilmselgelt ebapiisav selleks, et tagada nimetatud põhitingimuste täitmist; ebapiisav on ka lubadus tõhustada konsultatsioone Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste nõukogus. Kahjuks kajastab rahvusvaheline ajakirjandus jätkuvalt usuvähemuste ja inimõiguste eest seisjate tagakiusamist Indias. Seetõttu olen arvamusel, et ausalt öeldes on sedasorti majanduskokkulepete allkirjastamine vastuvõetamatu.

- Raport: Lasse Lehtinen (A6-0065/2009)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Kõnealuse raporti järgi on töötajate jaoks oluline teada oma õigusi ning tunda põhjalikult tööõigust ja kollektiivlepinguid. Raportöör märgib ka, et täita tuleb töötajate lähetamist käsitlevat direktiivi, ning rõhutab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete tähtsust. Kõik need on ihaldusväärsed nõudmised.

Kuid osaliselt on raport sõnastatud liiga kaugeleulatuvalt. Me ei saa toetada sõnastust, mis kaitseb ELi tasandil palku, sotsiaalkindlustusmakseid ja makse ning tööõnnetustega seotud hüvitisi reguleeriva ühenduse õigusakti kehtestamist. Need küsimused on meie jaoks liiga tähtsad selleks, et toetada sedalaadi väljendusviisi või nõuet.

Me oleme otsustanud toetada Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ning Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud alternatiivset resolutsiooni, kuna see piirab ühenduse õigusakti sõnastust. Raporti kui terviku üle peetaval lõpphääletusel hoidume hääletamast, sest, kuigi osaliselt on tekst hea, on ühenduse õigusaktiga seonduv liiga kaugeleulatuv.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Toetan kõnealust raportit, milles nõutakse vastutustundlike ja selgete alltöövõtueeskirjade kehtestamist Euroopas. Raport kaitseb alltöövõtjate töötajaid, kutsudes komisjoni üles kehtestama selgepiirilist ühenduse õigusakti, millega nähakse Euroopa tasandil ette solidaarne vastutus.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Lehtineni alltöövõtjate sotsiaalset vastutust tootmisahelas käsitleva raporti poolt.

Nõustun raportööriga selles, et alltöövõtt on Euroopa Liidus jõudnud väga kõrgele tasemele ja see on põhjustanud erinevaid probleeme, mis on seotud näiteks õiguslike tagajärgedega tööandjatele ja töötajatele ning raskustega rahaliste ja sotsiaalkindlustusalaste kohustuste täitmise kontrollimisel.

Seega jagan raportööri arvamust, et oleks soovitav kehtestada Euroopa tasandil ühise vastutuse süsteem, millega ärgitataks peatöövõtjat kontrollima alltöövõtjate vastavust asjakohastele õigusaktidele. See aitaks võidelda ka varimajandusega, vältides nende ettevõtjate poolset kõlvatut konkurentsi, kes maksavad oma töötajatele miinimumtasust väiksemat tasu.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Dublini fondi läbiviidud uuringu kohaselt on töö allhankimine alltöövõtjatelt üks kõige tõhusamaid sotsiaalõigusnormidest kõrvalehiilimise viise. Alltöövõtjad tegutsevad erinevates valdkondades, millest tuntuim on ehitussektor. Raportis kutsutakse komisjoni üles kehtestama kindlapiirilist õigusakti alltöövõtja sotsiaalse vastutuse kohta kogu tootmisprotsessis.

Liiga sageli lükkavad tellijad vastutuse alltöövõtjatele, kes seejärel ise tellivad töö allhanke korras. Selle tulemusena ei kontrollita enam tööseaduste rakendamist. Tootmisahela lõppjärgus alltöövõtja heaks töötavatel isikutel ei ole alati kõige paremad töötingimused ning selle tulemuseks on põhinõuete rikkumine ja põhiliste tööalaste õiguste puudulik järgimine. Sotsiaalõiguse inspektsioonidel on seda raske kontrollida, sest alati ei ole selge, kes ühel või teisel ajahetkel vastutab. See omakorda ahvatleb alltöövõtjaid suhtuma hoolimatumalt sotsiaalkindlustusmaksete ja seadusega ettenähtud määrade tasumisse ning seaduses sätestatud puhkeaja andmisesse.

Osas liikmesriikides on juba tellijatele pandud kohustus kanda täielikku sotsiaalset vastutust kõikide oma alltöövõtjate eest. Euroopa direktiivi teeb vajalikuks asjaolu, et praegu suureneb oluliselt piiriülese olemusega töö tegemine. Seetõttu toetan täielikult kõnealust raportit.

- Raport: Katerina Batzeli (A6-0094/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) 2009. aasta jaanuaris tõusid toiduainete hinnad Itaalias rohkem kui 40% üle esimese 15 Euroopa Liidu liikmesriigi keskmiste hindade, mis näitab tõsiseid toiduainete põllult taldrikule jõudmise käigus asetleidvaid muutusi.

Itaalia riikliku statistikaameti andmetel oli toiduainete hindade kasvu suundumus Itaalias 3,7%, võrreldes Prantsusmaa 2,3%, Hispaania 1,9%, Saksamaa 1% ja Euroopa Liidu 2,6%ga. Itaalia riikliku statistikaameti analüüs näitas ka, et suurimad erinevused Itaalia ja tema ELi partnerite vahel seondusid leiva, pasta- ja teraviljatoodetega, mis sisaldavad sellist toorainet nagu nisu; nisu hind on maailmas fikseeritud ega erine riigiti. Tootja- ja tarbijahinna vahe suurenemine kinnitab, et Itaalias leiavad toiduainete põllult taldrikusse jõudmise käigus aset suured muutused.

Selle mõju tunnetavad teravamalt väikese sissetulekuga perekonnad, kelle jaoks toit on suurim kuluartikkel. Ka toitu töötlevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad on kannatanud raskeid tagajärgi. Tootja- ja tarbijahinna vahest tulenev probleem on jõudnud punkti, kus on muutunud vajalikuks Euroopa institutsioonide viivitamatu tegutsemine.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin proua Batzeli (Kreeka) esitatud raporti poolt, sest usun, et EL peab tulema tootjatele ja tarbijatele appi.

Suurte jaekaubanduskettide valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu maksavad Euroopa tarbijad põllumajandustootjatele makstavatest hindadest keskmiselt viis korda kõrgemaid hindu. Põllumajandustootjad saavad tavaliselt ligikaudu 8% lõplikust jaemüügihinnast.

Me nõuame, et EL rakendaks poliitikat, mis lihtsustab tootjate ja tarbijate vahelisi otsekontakte. EL peab toetama uue tehnoloogia ja Interneti kasutamist, et anda tarbijatele üksikasjalikumat teavet toodete kohta, hõlbustades samal ajal tootjate juurdepääsu turule.

Meetmeid tuleb võtta ka suurema tähtsuse omistamiseks kohalikele toodetele ja traditsiooniliste toiduaineturgude või muude traditsiooniliste kaubandusliikide tõhusaks toetamiseks.

Euroopa turul tuleb toetada traditsioonilisi Rumeenia tooteid.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. – (DA) Taani sotsiaaldemokraadid Euroopa Parlamendis – Poul Nyrup Rasmussen, Britta Thomsen, Christel Schaldemose, Dan Jørgensen ja Ole Christensen – hääletasid Euroopa toiduainete hindu käsitleva raporti poolt. Delegatsioon on seisukohal, et supermarketite koondumine ja konkurentsi puudumine tähendab nii ELi tarbijate kui ka põllumajandustootjate lüüasaamist. Delegatsioon ei nõustu siiski raporti lõikes 6 sisalduva avaldusega, et sekkumismeetmetest loobumine on kahetsusväärne. See on vajalik Euroopa põllumajanduse tasuvuse tagamiseks.

  Esther De Lange (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Tahan selgitada Hollandi kristlik-demokraatliku liidu delegatsiooni poolt proua Batzeli raportile antud hääli. Meie arvates ei ole kindlasti tegemist just kõige parema raportiga. Paljud punktid on sõnastatud keeruliselt või topelt. Meil on kahtlusi ka teatud liigselt riigi sotsialistliku sekkumise poole kalduvate nõuete ning alla omahinna müümise täieliku keelustamise suhtes. See võib kõlada hea ideena, kuid on ebapraktiline. Põllumajanduses peame seda tähtsaks asjaoluks. Dumpingu suhtes peaks konkurentsiamet loomulikult samme astuma.

Sellele vaatamata hääletasime proua Batzeli raporti poolt, sest see sisaldab mitmeid olulisi sätteid, mida alternatiivse resolutsiooniga tegelikult tahetakse kustutada. Pean eelkõige silmas uuringut toiduainete tootmisahela erinevate lülide marginaalide kohta ja üleskutset komisjonile uurida supermarketite mõjuvõimu konkurentsi valdkonnas, mida Euroopa Parlament on juba mitu korda nõudnud. Saame komisjonist aru nii, et marginaalide uuringu saab läbi viia osalt olemasolevatele ja komisjonile teadaolevate andmete alusel, ning seetõttu eeldame, et kõnealune uuring ei too kaasa olulist halduskulude suurenemist.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa toiduainete hindade kohta koostatud raporti poolt, sest usun, et põllumajandus- ja toidukaupade hinnatõusuga ning tootjale makstava ja tarbija tasutava hinna vahega võitlemiseks on vaja astuda poliitilisi samme. Euroopas on lõpptarbija makstav hind ligikaudu viis korda kõrgem kui tootjatele makstav hind; selline olukord on avaldanud mõju väikese sissetulekuga majapidamistele, kus suurima osa pere eelarvest võtavad kulutused toidule.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Nagu ikka sisaldab kõnealune põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni koostatud oma arvamust pealesuruv raport ettepanekuid, mis toovad kaasa kulude suurenemise ELi eelarves.

Me ei toeta raporti põhilisi punkte, kus muu hulgas väljendatakse kahetsust praegusest ühenduse põllumajandusturu sekkumismeetmetest loobumise pärast. Me ei toeta ka komisjoni ettepanekut „turukorraldusmeetmete” kasutuselevõtu kohta.

Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile tuleb ühtlasi meelde tuletada, et olukord hindadega on erinevates liikmesriikides erinev. Komisjoni ettepanek luua kodanikele üleeuroopaline andmebaas, mis sisaldaks toodete ja tootmissisendite võrdlushindu ning teavet energia-, töötasu, üüri-, maksu- ja lõivukulude kohta kogu Euroopas, ei ole meie arvates tegelikkusega kooskõlas. Mitmel põhjusel ei ole olemas eeldusi liikmesriikide vahel võrdluste tegemiseks.

Samuti on meie arvates imelik Euroopa põllumajandustoodete erimärgistuse nõue. Mis on selle eesmärk? Püüe soodustada protektsionismi?

Nagu ikka märgib Junilistan, et õnneks puudub Euroopa Parlamendil selles olukorras kaasotsustamisõigus ELi põllumajanduspoliitika suhtes. Vastasel juhul kukuks EL protektsionismi ja erinevatele põllumajanduses tegutsevatele rühmitustele makstavate suurte toetuste lõksu.

Me hääletasime selle Euroopa toiduainete hindu käsitleva raporti vastu.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Keegi ei vaidle kõnealuse tootjahinna ja tarbija makstava hinna vahelist lünka käsitleva raporti eesmärkide vastu. Vaja on suuremat turuläbipaistvust tagamaks, et tootjad saavad piisavat tasu ja tarbijad maksavad õiglasi hindu.

Kahjuks sisaldab komisjonis vastu võetud tekst ettepanekuid, mis ei vasta sotsiaalsele turumajandusele. Need hinnakontrolli, marginaalide ja turgude kohta tehtud äärmiselt autoritaarsed ettepanekud tuletavad vaid meelde liigagi paljusid ebaõnnestunud mudeleid, mis meie arvates olid kindlasti minevikku jäänud.

Mul on kahju, et raport keskendub üksnes turustajatele, selle asemel et arvestada kogu tootmisahelat tervikuna. Tõepoolest, sageli on just suured töötlemisettevõtted need, kes ostavad põllumajandustootjatelt saadusi ja kuritarvitavad oma valitsevat seisundit turul, et müüa toodangut turustajatele edasi ülemäära kõrgete hindadega.

Lisaks, Euroopa andmebaaside loomine igasuguste kulude ja marginaalide kohta, nagu raportis välja pakutakse, tooks ettevõtjatele kaasa märkimisväärse halduskulude suurenemise, mis kajastuks ja sisalduks jaemüügihindades.

Selliste halbade harjumuste ennetamiseks esitasin alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mille on oma toetuse näitamiseks allkirjastanud 40 parlamendiliiget.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Suurte jaemüügikettide poolt tootjate suhtes ebaõiglase käitumise probleemi reguleerimine ELi tasandil on Rumeenia jaoks väga oluline. Ka siin valmistavad supermarketite kettide kuritarvitused muret nii tootjatele kui ka tarbijatele. Lisaks iga toote puhul kohustuslike ja tootjate kanda jäävate varjatud tasude kuhjumisele võivad supermarketid keelustada tootjatel oma toodete müümise teistele poodidele madalamate hindadega. Kõikide nende regulatsioonide tulemusena on kaup kuni 30% kallim. Lõppkokkuvõttes on tarbija see, kes maksab selle eest ülemäärast hinda.

Proua Batzeli raportis välja pakutud meetmete eesmärk on vähendada supermarketitepoolset survet ning soodustada tarbijate ja tootjate vahelist otsesuhtlust. Seetõttu hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.

Raportis väljapakutud kasumimarginaalide jaotumise uurimine lubab meil teha rea järeldusi meetmete kohta, mis on sobivad hinnakujunduse läbipaistvuse tagamiseks tootja-töötleja-jaemüüja ahelas ning kuritarvituste karistamiseks.

Hinnaläbirääkimised tarnijate ja jaemüüjate vahel peavad võimaldama konkreetsetel juhtudel erinevate hindade kasutamist ning seega aitama kaasa tugeva konkurentsikeskkonna kindlustamisele.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport sisaldab korduvaid, hästi teadaolevaid järeldusi toiduainete töötlemise ja turustamise valdkonnas tekkinud monopoolse olukorra kohta. Kuid selles ei märgita, et kõnealune olukord on ELi ja liikmesriikide valitsuste teadlik Lissaboni strateegia ja ühise põllumajanduspoliitika raames tehtud valik.

Turgude liberaliseerimine, ühinemiste ja ülevõtmiste soodustamine ning püüded parandada toiduainetetööstuse kasumit ja konkurentsivõimet on toonud kaasa rahvusvaheliste ettevõtjate sõltumatuse, kõrgemad tarbijahinnad, madalamad põllumajandustootjatele makstavad hinnad ning suurema kapitalikasumi.

Ühine põllumajanduspoliitika andis sellesse otsustava panuse, tühistades garanteeritud hinnad, tuues selleks, et rahvusvahelised ettevõtjad saaksid toorainet, mitte millegi eest väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjad ohvriks WTO-le ning kiusates taga või kahandades kooperatiive, hoolimata Euroopa ühesuunalist teed pooldavate parteide silmakirjalikest avaldustest.

Üheks näiteks on piima tootmine Kreekas, kus piimakartell surub põllumajandustootjatele makstavad hinnad alla ja hoiab tarbijahindu väga kõrgel, korjates nii tohutuid kasumeid. Tänapäeval soodustab see vähese toiteväärtusega toodete tarbimist, jättes hätta tuhanded karjakasvatajad, kes ei suuda oma toodangut turustada riigis, kus toodetakse 50% seal vajaminevatest saadustest.

Võitlus odava ja ohutu toidu ning vaeste põllumajandustootjate ellujäämise eest vajab töötajate, põllumajandustootjate, füüsilisest isikust ettevõtjate ning kodanike jõu ja esmatasandi majanduse tugevat liitu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Toiduainete hinnatõus Euroopas on kõigile selgelt näha. Tegemist on tõsise probleemiga, mis nõuab Euroopa Liidu viivitamatut tegutsemist. Seetõttu pooldasin proua Batzeli koostatud raportit, milles minu arvates on kõnealust küsimust kõikehõlmavalt käsitletud ning on pakutud välja väga kasulikke meetmeid probleemiga tegelemiseks.

Kohustuslik on astuda samme, et vähendada praegust tootja- ja tarbijahindade vahelist lõhet, mis tuleneb toiduainetega spekuleerimist ja vahendajate suuremat osalust hõlmavatest ebatervetest hinnakujundusmeetoditest. Nõustun raportööri arvamusega, et toiduainete turustamise ja levitamise kontsentreerituse kasv on tootjahindadega võrreldes põhjustanud olulise tarbijahindade tõusu.

Me vajame kiiremas korras proua Batzeli poolt välja pakutud meetmeid, mis tagavad riiklike konkurentsiametite kooskõlastatud tegevuse kaudu hinnakujunduse ja kasumimarginaalide suurema läbipaistvuse, turu ja toiduainete hinnasuundumuste parema regulatsiooni Euroopas ja ärgitavad tegelikult tarbijaid eelistama kohapeal toodetud toiduaineid ning mis oma olemuselt aitavad kaasa turustusahela lühendamisele ja toetavad praegu tõsistes raskustes olevaid traditsioonilisi turgusid.

Raport: Margrete Auken (A6-0082/2009)

  Michael Cashman (PSE), kirjalikult. – Olen koos kolleegidega Euroopa Parlamendi tööparteist otsustanud toetada algset raportit, mis annab kõige rahuldavama vastuse sadadele Euroopa kodanike, Hispaania massilise linnaehituse, liigehitamise ja ranniku hävitamise ohvrite petitsioonidele.

Esitatud alternatiivsed resolutsioonid muutsid raportit oluliselt ega vastanud meie nüüdseks viis aastat järjekindlalt kaitstud seisukohale.

  Derek Roland Clark (IND/DEM), kirjalikult. – Raporti näol on tegemist kosmeetilise toiminguga, mille eesmärk on Euroopa Parlamendi valimiste lähenedes õhutada sadade petitsiooni esitajate alusetuid lootusi. Selles luuakse mulje, nagu ollakse võimelised astuma samme, mida – nagu õiguskomisjon märgib – EL ei ole pädev astuma, nii et isegi proua Aukeni ähvardus olla raportis sisalduvate nõudmiste täitmata jätmise korral vastu järgmisele ELi eelarvele ei saaks aidata neid, kes on Hispaanias ostnud kinnisvara ja siis sellest ilma jäänud. Ühendkuningriigi iseseisvuspartei sellele pettusele kaasa ei aita.

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – Hääletasin kõnealuse pärast kõikjalt Euroopast kannatanute ja mures kodanike poolt Euroopa Parlamendile esitatud tohutut hulka petitsioone koostatud raporti poolt. Raportis näidatakse, et massiline linnaehitus mitmes Hispaania piirkonnas on toimunud viisil, millega rikutakse omandiõigust, halvendatakse keskkonda, kahjustatakse veevarustust ja -kvaliteeti ning jäetakse sageli kannatanud ilma igasugusest kahjuhüvitisest või kompensatsioonist olukorras, kus nad võivad olla kaotanud kõik oma säästud.

Loodan, et raport aitab paljusid minu valijaid ja selle probleemi tõttu kannatanud kodanikke kogu Euroopas nende võitluses õigluse eest.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Huvide konflikti tõttu hoidusin hääletamisest kõikidel hääletustel.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Me mõistame, et Hispaania ehitussektoris võib esineda suuri probleeme ja võib juhtuda, et pahaaimamatud kodanikud ostavad heas usus kinnisvara, mida, nagu hiljem selgub, ei olnud ehitusettevõtjal õigust ehitada. Kuid tegemist on probleemidega, mida saab ja tuleb lahendada liikmesriigi õigusaktide raames. Kui vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 35 on ammendatud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid, on üksikisikutel õigus pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis.

Kõnealuste küsimuste lahendamiseks ei ole vaja kehtestada mingeid õigusakte ELi tasandil või Euroopa Parlamendil kui institutsioonil asjasse sekkuda. Samuti ei ole meil soovi siduda ennast Hispaaniat esindavate parlamendisaadikute esitatud erinevate alternatiivsete resolutsioonide projektidega, mis lisavad küsimusele siseriiklikust poliitikast tulenevaid probleeme.

  Fiona Hall (ALDE), kirjalikult. – Esitan minu poole abi saamiseks pöördunud kolme erineva valija nimel selgituse proua Aukeni raporti üle toimunud hääletuse kohta. Kõigil kolmel juhul on valija kulutanud kõik oma säästud maja ja maa ostmiseks Valencias. Iga kord järgiti ostu sooritamisel nõuetekohast menetluskorda. Kuid kõik valijad on hiljem pidanud taluma Valencia ametiasutuste ebaseaduslikke maahõivenõudeid.

Need on kõigest kolm näidet mitme tuhande juhtumi kohta, kus Hispaanias kinnisvara omavate Euroopa kodanike suhtes on käitutud ülekohtuselt. Palun komisjonil tegutseda kiiresti ja otsustavalt, järgides proua Aukeni raportis toodud soovitusi.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin proua Aukeni raporti poolt, kuna selles kritiseeritakse selgelt Hispaania hoolimatut linnaplaneerimist ning tuuakse välja ühenduse vahendite väärkasutus planeerimisel ja keskkonnaküsimustega tegelemisel.

Tahan ühtlasi rõhutada rahvapartei hispaanlastest liikmete ja Hispaania sotsialistliku tööpartei ebatõhusat tööd. Nad ei olnud suutelised jõudma kokkuleppele, et esitada alternatiivne resolutsiooni ettepanek, mille poolt oleks hääletanud vajalik enamus; seega said nad mõlemad lüüa. Taas kord on nad tõestanud, et ainus küsimus, milles nad on ühel meelel, on nende vastuseis baski rahvuslusele. Sotsialistid ja rahvapartei püüdsid survestada teisi parlamendiliikmeid pooldama oma vastavaid resolutsioone, mis suuresti vähendasid raportööri poolt väljendatud kriitikat.

Tahan toonitada, et Hispaania valitsus osaleb tegevuses, mis on seotud Hispaania kodanike süstemaatilise väärkohtlemise, keskkonna hävitamise ja laiaulatusliku korruptsiooniga. Leian, et otsustusõigus käsitletavas küsimuses tuleks kohe Euskadile üle anda.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Tuhanded Euroopa kodanikud langevad jätkuvalt massilise linnaehituse ohvriks, mida tõendab väga suur Euroopa kodanike seaduslike omandi- ja keskkonnaalaste õiguste rikkumist käsitlevate petitsioonide arv. Probleemi on tekitanud riigihanked ning asjaolu, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ei kontrolli piisavalt linnaehitusega seotud menetlusi. Vastuvõetud resolutsioon peaks hakkama pakkuma konkreetseid lahendusi Hispaania asjakohastes piirkondades elavatele inimestele.

  Willy Meyer Pleite (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Olles algusest peale olnud seotud proua Aukeni nii hispaanlaste kui ka teiste eurooplaste poolehoiu võitnud raporti koostamisega, olen selle sisu pühendunult kaitsnud. Toetan raportit täielikult, sest selles tuuakse üheselt välja kõikide Hispaania valitsusastmete – nii keskvalitsuse kui ka autonoomsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste – osalus keskkonda ning Hispaania majandust ja sotsiaalset arengut hävitava linnaehitusega spekuleerimisel põhineva majandusmudeli väljatöötamises.

Rahvapartei ja sotsialistliku tööpartei survele vastu pidanud raportis rõhutatakse kõnealust küsimust käsitlevate poliitiliste ja kohtuotsuste leebust, mis on viinud karistamatuse tundeni ametiasutustes. Selles sisaldub ka moratooriumi väljakuulutamine nende linnaehituskavade suhtes, mis ei vasta keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse vastutuse kriteeriumidele, et võimaldada eeskirjade eiramise juhtumite uurimist ning vältida juba aset leidnud juhtumite aktsepteerimise poliitikat.

Lisaks sellele nõutakse raportis, et Hispaania valitsus looks töörühma, milles osaleksid kõik valitsusastmed. Selles esitatakse üleskutse avalikuks aruteluks Hispaania linnaehituskavade üle, mis võimaldaks võtta õigusloomega seotud meetmeid spekulatsiooni ja mittesäästva arendamise vastu ning lõpetaks tellitud seadusloome sellistes autonoomsetes piirkondades nagu Aragón ja Valencia.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Mulle esitatud petitsioonidest lähtuvalt hääletasin proua Aukeni koostatud Hispaania ulatusliku linnaehituse mõju Euroopa kodanike õigustele, keskkonnale ja ELi õiguse kohaldamisele käsitleva raporti poolt.

On palju tõendeid selle kohta, et rannikualadel toimub ulatuslik linnaehitus ja et selle eest vastutavad keskasutused ning autonoomsed ja kohalikud ametiasutused. Nad on kehtestanud mittesäästva arengumudeli, millel on olnud äärmiselt tõsised tagajärjed keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele. Sellega on tekitatud korvamatut kahju bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonna terviklikkusele paljudes Hispaania piirkondades. Vastusena vastavasisulistele süüdistusele on menetlus aeglane ja määratud karistused ei rahulda kannatanuid. Seetõttu on inimesed hakanud Hispaania kohtusüsteemis kahtlema.

Rõhutada tuleb ka, et tuhandetest erinevatel juhtudel Hispaanias kinnisvara ostnud Euroopa kodanikest on saanud linnaehitusega seotud rikkumiste ohvrid. Rikkumised on toime pannud kohalikud ametiasutused, kuid selle tulemusena ähvardab kinnisvara lammutamine.

Nimetatud tõsiasjadega seoses tuleks Hispaania valitsusele esitada nõue vaadata põhjalikult üle õigusaktid, mis massilisest linnaehitusest tulenevalt mõjutavad üksikisikutest kinnisvaraomanike õigusi, et lõpetada EÜ asutamislepingus kajastuvate õiguste ja kohustuste rikkumine.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Tahan õnnitleda raportööri tehtud töö puhul ning öelda, et mul on tema Hispaania ulatusliku linnaehituse mõju Euroopa kodanike õigustele, keskkonnale ja ELi õiguse kohaldamisele käsitleva raporti üle hea meel; raportis märgitud mõju on olnud eriti halb, mida tõendavad arvukad vastava piirkonna elanike petitsioonid.

Arvan, et kõnealusel juhul on petitsioonikomisjon võtnud asjakohaselt arvesse nende kodanike nõudeid, kes muretsevad loodusliku maastiku hävitamise, lepinguid ja keskkonnakaitset käsitlevate eeskirjade rikkumise ning laiaulatusliku ehitustegevuse pärast. Nimetatud komisjoni esitatud tõendid, mis on kogutud piirkonnas kohapeal, näitavad selgelt ehitustööstusest tulenevat õigusvastast omandamist ning vajadust kaitsta Hispaania kodanike aluslepingutes sätestatud õigusi.

Seetõttu toetan kõnealust raportit, mis vastab täielikult subsidiaarsuse põhimõttele, ning ma loodan, et Hispaania kohalikud ametiasutused võtavad vajalikud meetmed ilma, et komisjon peaks alustama rikkumismenetlust.

  Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – Hääletasime raporti poolt kaastundest kaebuse esitajate vastu. Kuid me leiame, et väidetavate Hispaania, ELi ja rahvusvahelise õiguse rikkumistega peaks tegelema ja need peaks lahendama asjakohased Hispaania ametiasutused, Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – Mul on hea meel, et Euroopa Parlament hääletas selle raporti poolt. Paljud šotlased on kannatanud Hispaania maahõive pärast, kaotades oma kodud, mille ostmiseks paljud on terve elu sääste kogunud. Hispaania valitsus peab tegema kõik endast oleneva kannatanute õiguste austamiseks. Paljusid inimesi eksitati ja neile valetati ostetava kohta ning sellele olukorrale peab leiduma õiguslik lahendus.

  Diana Wallis (ALDE), kirjalikult. – Me hääletasime Hispaania linnaehitust käsitleva raporti poolt, sest selles kajastub petitsioonikomisjoni aastatepikkune põhjalik töö, mida tehti selleks, et vastata mitme tuhande inimese esitatud sadadele vastavasisulistele petitsioonidele, sealhulgas teabe kogumine kohapeal ja kõnelused kõigi huvitatud isikutega, ning see võeti komisjonis vastu suure parteiülese häälteenamusega. Meil kui valitud esindajatel on kohustus tagada, et Euroopa kodanikke, keda me oleme ärgitanud kasutama oma õigust vabalt liikuda, ei allutataks vastuvõtvas riigis omavolilistele või põhjendamatutele piirangutele.

Me mõistame, et aluslepingute järgi lasub esmane kohustus kontrollida ühenduse õiguse rakendamist komisjonil. Me tunnistame ka seda, et aluslepingud välistavad sõnaselgelt igasuguse omandiõigussüsteemi käsitlevate siseriiklike eeskirjade mõjutamise. Kuid me usume ka, esiteks, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, mis on institutsioonide „silmadeks ja kõrvadeks”, peaks tooma välja petitsiooniprotsessi käigus ilmnevad meie kodanike vaba liikumist mõjutavad süstemaatilised probleemid.

Teiseks, leiame, et küsimuse all paistab olevalt ühenduse õiguse, eelkõige keskkonnaõiguse ja riigihanke eeskirjade rikkumine.

  Thomas Wise (NI), kirjalikult. – ELi ja selle jätkuva meie ellu sekkumise vastasena olen järjepidevalt hääletanud suurema osa nende raportite vastu, mille vastuvõtmist on mul palutud kaaluda. Vältimatult saabub ühel hetkel raport, mis lihtsalt nõuab teistsugust lähenemisviisi, ning usun, et proua Aukeni raport on üks selliseid. Minu poole on pöördunud paljud endised kaasmaalased, kes on teinud kõik endast oleneva, et elada Hispaanias kohast, seaduslikku ja säästvat elu. Asjaolu, et neist said bürokraatialiku kokkupõrke ohvrid, on nüüd saanud ajalooks ning loodetavasti sunnib kõnealune raport otsima õiglast lahendust.

Minu praegune tegevus ei tähenda leebumist ELi ning selle arusaamatu, paindumatu ja vastutusvõimetu ülesehituse suhtes. Kuid kui alambürokraatiad enda loodud probleemidega ise ei tegele, tuleb leida lahendus.

Loodan, et nüüd pööratakse tähelepanu hulgale erinevate Hispaania ametiasutuste tekitatud probleemidele ning need lahendatakse viivitamatult minu valijate parimates huvides.

Mind närib mure, et selline sekkumine ei pruugi olla väljapääs. ELi maal on ainukeseks püsivaks seaduseks tahtmatud tagajärjed.

- Raport: Francisco José Millán Mon (A6-0114/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin poolt. Näen Obama valimises olulist võimalust üleilmsetele kohustustele keskenduvale poliitikale, pöördepunkti Ameerika Ühendriikide ja kogu maailma ajaloos.

Teeks edasi peaks olema uus üleilmsetele kohustustele keskenduv poliitika, kus EL mängib olulist osa. Nüüd on meil võimalus tulevasi Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades uuendada uute institutsioonide kaudu oma kohustusi maailma ees.

Demokraatide kandidaadi võit on veel üks tõend ebatavalise võime kohta pöörata uus leht, mida on nii mitmel korral USA ajaloo rasketel hetkedel näha olnud. Uus USA juhtkond võib parandada ELi ja USA ühist poliitikat, kus kaks poolt teevad tegelike partneritena koostööd paljudes ülemaailmsetes küsimustes, millega mõlema kontinendi juhid peavad rinda pistma, näiteks kliimamuutused, globaalprobleemid, piirkondlikud, kaitsepoliitilised ja majandusküsimused ning kaubandus. Me peame võitlema nende probleemidega koos, pühendunult ja loovalt. Obama kehastab seda, mis on Ameerika Ühendriikide ning praeguse keerulise, globaliseerunud ja pidevalt muutuva maailma juures hea ja muljetavaldav.

Atlandi-ülene side on äärmiselt oluline. Mul on usku USA rolli, mida see riik ametisseastuva president Obama juhtimisel selles suhtes jätkuvalt mängib.

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. – (NL) Kõnealune mahukas raport toetab õigustatult Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vaheliste suhete tihendamist. Üksikasjalikult käsitletakse Lähis-Ida, Pakistani, Afganistani, Venemaa, kaitsepoliitika, julgeoleku, majanduse ja kaubandusega seotud küsimusi.

Kuid on vastuvõetamatu, et raportöör ootab sõnaselgelt Lissaboni lepingu jõustumist, kuigi on ilmne, et suurem osa kodanikke ei taha Euroopa põhiseaduse või sellega äravahetamiseni sarnase aktiga tegemist teha. On hea, et raportöör pöörab tähelepanu Palestiina küsimusele, kuid miks ei mainita Iisraeli õigust julgeolekule? Selle kallutatuse tõttu hääletasin raporti vastu.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra Millán Moni raport käsitleb Atlandi-üleste suhete olukorda pärast USA presidendivalimisi. Toetasin raportit, sest arvan, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline tihe koostöö on praegu väga vajalik peaaegu kõikides valdkondades: poliitika-, kaitse-, majandus-, energeetika-, keskkonna-, kultuuri-, teadusalastes jms küsimustes.

Me peaksime teadma, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu sisemajanduse koguprodukt kokku moodustab rohkem kui 50% maailma SKPst. Uus alates 1995. aastast kehtiv Atlandi-ülene tegevuskava tuleks asendada süstemaatiliselt ajakohastatava raamkokkuleppega Atlandi-ülese partnerluse kohta. USA ja EL on olnud sunnitud tegelema maailma julgeoleku ja korra tagamisega. Loomulikult tuleb selleks teha koostööd teiste riikidega, eriti Hiina, India ja Venemaaga.

Leian ka, et õiged on märkused ÜRO, sealhulgas Julgeolekunõukogu töö, reformimise vajaduse kohta. Atlandi-ülene koostöö ei tohi ignoreerida NATO rolli. Peaksime praegu tunnistama kõige tähtsama ülesandena kiiret ja tõhusat tegevust, aeglustamaks kasvavat majanduskriisi. Lisan samuti, et kõnealustes suhetes peaksime jätma koha ka Kanadale, Mehhikole ja Lõuna-Ameerikale.

Meil tuleb loota, et igapäevane tegelikkus kinnitab praeguse USA presidendi Barack Obama sõnu selle kohta, et Ameerikal ei ole paremat partnerit kui Euroopa. See on oluline, kui peame oma tsivilisatsiooni ees seisvate probleemide lahendamisel olema võrdsed.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi tohutud ootused, mis on seotud Barack Obama valimisega Ameerika Ühendriikide presidendiks, puudutavad tegelikult üksnes imperialiste, kes põhjendatult eeldavad, et nüüd tegutsetakse nende huvides veelgi tõhusamalt. Inimesed ei tohiks luua endale illusioone, et nüüd muutub poliitika neile sobivas suunas. Lisaks ei jäta selles kahtlusi USA uue presidendi enda avaldused ja arvamused.

Raportis kutsutakse üles tihedamale ja põhjalikumale valimistejärgsele koostööle ELi, USA ja NATO vahel. Seetõttu tehakse raportis ettepanek luua organ kahe imperialistliku keskuse (ELi ja USA) välis- ja julgeolekupoliitika kooskõlastamiseks veelgi kõrgemal tasemel.

Ajal, mil nendevaheline konkurents ja vaenulikkus on kapitalistliku finantskriisi tulemusel kasvamas, püüavad Euroopa ja Ameerika imperialistid samal ajal ühtlustada koostööd, et tegeleda kodanike vastuseisuga. See on globaalprobleemide, kaitsepoliitika ja julgeolekuküsimuste ning piirkondlike küsimustega tegelemiseks esitatud ühise ja tõhusa tegevuse üleskutse tagamõte. Raportis väljendatud valmisolek võtta USA nõudmisel ELi vastu Guantánamo vange on tüüpiline näide.

Inimesed peavad looma ühtse rinde nendevastase ELi, USA ja NATO ühisrünnaku vastu ning kukutama imperialistliku korra.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Millán Moni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi USAs koostatud raporti vastu, sest minu meelest ei ole õige, et Euroopa Liit saab rahvusvahelises geopoliitikas Lissaboni lepingu ja vastavasisuliste välispoliitiliste aktide jõustumisel tugevama ja arusaadavama rolli. Lisaks ei nõustu ma täielikult Atlandi-ülese partnerluse ja NATO osaga kollektiivse julgeoleku tagamisel.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. – Atlandi-ülene partnerlus on äärmiselt tähtis ning ma olen järjekindlalt kõnelenud NATO-le uue hoo ja jõu andmise poolt. Kuid vastupidiselt kõnealuse raporti peamisele rõhuasetusele ei usu ma, et see peaks tähendama Ameerika Ühendriikide ja üksikute liikmesriikide (eelkõige Suurbritannia) vaheliste tugevate sidemete asendamist ELi ja USA partnerlusega. Selle näiteks on viited Lissaboni lepingule, mida meie rahvas ei poolda, ja ettepanek, et oletatavasti peaks uue Atlandi-ülese poliitikanõukogu kaasjuhiks olema komisjoni asepresident / kõrge esindaja. Lisaks on mul konkreetseid vastuväiteid raporti nendele osadele, mis käsitlevad ELi kaitsepoliitikat. Raportis tuntakse heameelt Euroopa kaitsevõime suurendamise üle ning toetatakse sõnaselgelt Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, millele on konservatiivid alati vastu olnud.

Seetõttu hoidusin raporti üle hääletamast.

- Türkmenistan (B6-0150/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Eelistaksin hoiduda hääletamast EÜ ja Türkmenistani vahelist kaubandusalast vahelepingut käsitleva resolutsiooni ettepaneku üle. Kuigi ma tunnistan majandus- ja kaubandussuhete olulisust Türkmenistani ühiskonna avatuks muutmisel, kahtlen, kas vaheleping on mõlema osalise jaoks parim lahendus.

- Raport: Daniel Caspary (A6-0085/2006)

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. – (NL) Hääletasin selle resolutsiooni vastu, sest minu meelest kahjustaks Euroopa Parlament sellega oma usaldusväärsust. Siin parlamendis tehakse pidevalt retoorilisi avaldusi inimõiguste kohta ja rõhutatakse, et inimõigused on välispoliitika kõige tähtsam eesmärk – ometi sõlmitakse nüüd leping riigiga, mis rikub neidsamu inimõigusi massiliselt. Põhiline arvamus on alati, et ainuüksi sellise lepingu allkirjastamise fakt parandab inimõiguste olukorda asjaomases riigis. Sama juttu kuuleme Türgi ühinemise pooldajatelt – jah, inimõigusi rikutakse ja piinamine on laialt levinud, aga kui Türgi ELiga ühineb, siis muutub see osaks minevikust. Kuid tegelikkus näitab vastupidist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Olen otsustanud hoiduda hääletamast härra Caspary koostatud raporti üle, mis käsitleb kaubandusalase vahelepingu sõlmimist Türkmenistaniga. Saan toetada vaid mõningaid ettepaneku punkte, kuid mitte dokumenti tervikuna. Selle tulemusena ei hääleta ma selle vastu, vaid hoidun hääletamast.

- Raport: Stavros Lambrinidis (A6-0103/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin poolt. Tänapäeval on Internetist saanud meie isiklike ja ametkondlike suhete alus. Meie isikuandmed kuuluvad nüüd paljudele ettevõtjatele, kes kasutavad meie isiklikke andmeid sageli ilma nõuetekohase loata. Neil põhjustel on selge, et me peame kaitsma põhiõigust eraelu puutumatusele Internetis.

Interneti kaudu saab samuti märkimisväärselt toetada teisi põhiõigusi, nagu sõna-, poliitilise tegevuse ja ühinemisvabadust. Teisest küljest aga avab see tee väga erinevat laadi kuritegevusele. Üheks sellise väärastunud võrgukasutuse näiteks on kasvav lapsporno nuhtlus, mis nüüd Internetti uputab ning mille piiramise kohustus meil lasub.

Seetõttu tuleb astuda konkreetseid samme võrgus liikuvate üksikisikute põhivabaduste kaitsmiseks ja edendamiseks. Meie tegevuse aluseks peab olema eraelu puutumatus ja turvalisus ning pidevalt tuleb silmas pidada põhiõigust haridusele ja teabesüsteemidele juurdepääsule.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Internet on tohutu tehnoloogiline edusamm, mis võimaldab selle kasutajatel üksteisega ühendust saada, luua isiklikke, kutse- ja haridusalaseid suhteid, levitada teadmisi ning propageerida ja edendada kultuuri.

Kuid internetikuritegevus vohab ning Internetist on saanud kuritegelike võrgustike lemmiktööriist, sest see on kergesti kättesaadav, odav ja väga võimas. Viimase aastaga on laste ärakasutamine Interneti kaudu suurenenud 16% võrra, kusjuures suuremal osal juhtudest ei ole määratud tegelikku karistust või ei ole isegi suudetud kurjategijaid leida. Mis puutub terrorismi, siis juba praegu on olemas ligikaudu 5000 terroristlikku propagandat levitavat veebisaiti, mida kasutatakse radikaalsete vaadete kujundamiseks ja värbamiseks ning mis toimivad terroristlikke vahendeid ja meetodeid jagavate infoallikatena.

Tunnistan, et on hädavajalik leida lahendused ja töötada välja asjakohased õigusaktid kuritegevusega võitlemiseks, kusjuures need ei tohi tuua kaasa ülemäärast ja ebamõistlikku tsensuuri ega Interneti kaudu liikuva teabe salajast kontrollimist.

  Koenraad Dillen (NI), kirjalikult. – (NL) Tegemist on hea resolutsiooniga, mis hoiab õigused ja kohustused hoolikalt tasakaalus ning esitab julge üleskutse tsensuuri vastu. Viimastel aastatel on poliitilise korrektsuse huvides tõepoolest olnud liiga palju püüdeid isegi Internetti tsensuurile allutada, nii et vaieldavate ideede kajastamine ei ole välistatud mitte üksnes trükimeedias, vaid ka Internetis. Internet on juba pikka aega olnud pinnuks silmas ajakirjandust kontrollivate inkvisiitoritele, kes soovivad tunnistada ebaseaduslikuks igasuguse mitmekultuurilise ühiskonna kritiseerimise, näiteks „rassismiseaduste” kehtestamise teel.

Vabadus Internetis on parim sõnavabaduse tagatis.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin härra Lambrinidise koostatud turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamist Internetis käsitleva raporti poolt, sest pean oluliseks, et Euroopa Liit astuks samme, ühendamaks Interneti kasutajate põhiõiguste tagamine võitlusega küberkuritegevuse vastu, et kaitsta kodanikke, eelkõige lapsi. Sellest tulenevalt leian, et on oluline töötada välja andmekaitset, turvalisust ja sõnavabadust reguleerivad õigusaktid.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Sõnavabadus ja õigus eraelu puutumatusele on absoluutsed õigused, mida mingil juhul ei tohi kahjustada. Loomulikult usume, et kõnealused õigused kehtivad ka Interneti kohta, kindlustades nii üksikisiku õiguse sõnavabadusele.

Me leiame ka, et võimalus eemaldada isikuandmed andmebaasidest ja veebilehtedelt peaks olema iseenesestmõistetav, ning ärgitame ettevõtjaid tagama üksikisikutele oma isikuandmete andmebaasidest kustutamise võimalus. Kuid me usume, et vastavasisulise tagatise puudumine on eelkõige rahvusvaheline probleem, mille saab kõige paremini lahendada rahvusvaheliste regulatsioonide ja konventsioonidega.

Junilistan toetab igati turvalisuse ja põhivabaduste tagamist Internetis, kuid me oleme vastu teatud formuleeringutele raportis. Näiteks, raportis väljendatakse soovi jätkata ja võtta vastu direktiiv kriminaalmeetmete kohta intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Me oleme sellele kategooriliselt vastu, sest me ei poolda Euroopa kriminaalõiguse ühtlustamist. Raportöör soovib samuti võrrelda õigust Internetile õigusega kooliharidusele. Leiame, et see on ülbe seisukoht, sest õigus ja võimalus käia koolis on paljudes ELi liikmesriikides juba ammu äratehtud otsus.

Kuid raporti head kavatsused kaaluvad üles selle halvad küljed ning seetõttu otsustasime hääletada selle poolt.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Toetan härra Lambrinidise koostatud raportit turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta Internetis. Arvan, et see on väga oluline ja vajalik peamiselt seetõttu, et meie kohalolu ülemaailmses võrgus on peaaegu üleüldine. Sõnaga, Internetist on saanud osa meie igapäevaelust.

Me ei kujuta ette paremat teabeallikat, ükskõik, kas kirjutame raamatut või tahame valmistada peent rooga ja otsime huvitavat retsepti. Kuid me ei ole alati teadlikud, et meie käigud Internetis jätavad jälgi, mida saavad meie vastu ära kasutada näiteks turustamisega tegelevad inimesed, luureteenistused ja isegi identiteedivargad.

Teisest küljest võib Internet olla kurjategijatele ja terroristidele mugav sidevahend. Just seetõttu ongi nii keeruline koostada mõistlikku õigusakti, mis tasakaalukal ja tõhusal moel võimaldaks inimestel kasutada Interneti hüvesid ohutult ning piiraks samas Interneti kuritarvitamisega seotud väga reaalseid ja tõsiseid ohte.

Sellest tulenevalt toetan raportööri ettepanekuid, mille eesmärk on leida õige tasakaal võrgus viibivate inimeste eraelu ja turvalisuse vahel, austades samas igakülgselt nende põhiõigusi ja -vabadusi. Samuti arvan ma, et kõrvuti teenuse kvaliteedi üle muretsemisega on ametiasutustel kohustus tagada juurdepääs Internetile ka kõige vaesematele ja kõrvalisemates riigi piirkondades elavatele inimestele.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Interneti kasutamine ja areng on kahtlemata olulise edu allikad, eriti sõnavabaduse ja demokraatia vallas. Tasakaalu leidmine sõnavabaduse, eraelu puutumatuse ja vajaduse vahel tagada turvalisus Internetis on meie kõigi jaoks tõeline väljakutse.

Eriti aktuaalne on see poliitilise tegevuse puhul. Tõepoolest, mõnel opositsiooni esindajal või vaieldavate poliitiliste vaadetega inimesel ei ole juurdepääsu erinevatele ajakirjanduse vormidele ning nad näevad Internetis võimalust levitada oma sõnumit kogu maailmale. Sellist vabadust ei tohi tsenseerida. Hiina, Kuuba ja Birma tõeliste totalitaarsete riikidena ei kahtle sõnavabaduse lämmatamisel, tsenseerides ja filtreerides teavet süstemaatiliselt ning põlates kõiki demokraatia ja vabaduse põhimõtteid.

Äärmiselt vajalik on Interneti filtreerimine pornograafia, lapsporno ja terrorismiga võitlemiseks, kuid selline valvsus tuleb selgelt määratleda ja seda tuleb rangelt kontrollida.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Härra Lambrinidise raport on esimene raport, mis käsitleb põhilise teemana Interneti probleemi kasutaja vaatevinklist. Hääletasin selle poolt, sest usun, et tegemist on tasakaaluka ja asjakohase raportiga, mis puudutab põhilisi teemasid vastavas valdkonnas.

Fraktsiooni PPE-DE kõnealust raportit analüüsiva raportöörina arvan, et asjaolu, et tunnistatakse kasutaja õigusi üleslaaditud teabe suhtes, eelkõige õigust teave püsivalt kustutada, ning nõue, et tulevased regulatiivmeetmed peavad määratlema digitaalse identiteedi ja nägema ette konkreetsed vahendid selle kaitsmiseks on olulised panused.

Raportis toonitatakse, kui tähtis on Interneti arendamisega tegelevate isikute vaheline koostöö, selleks et töötada välja olemasolevaid õigusakte täiendavad enese- või kaasreguleerimisalased aktid (näiteks eetikakoodeksid). Arvestades Interneti kiiret arengut, on nimetatud regulatiivmeetmed palju tõhusamad kui traditsioonilised õigusaktid, kuna need kiidavad heaks ja neid rakendavad suurem osa asjaomaseid isikuid ilma riigipoolse sunnita.

Internet on suurim avalikkusele kättesaadav vahend maailmas ning selle arengu kiirus võib meid üllatada, kui me ei otsusta selle teemaga tasakaalukalt ja realistlikult tegeleda, nii et küberruumi tulevane regulatsioon keskenduks enam kasutajale.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Lambrinidise koostatud turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamist Internetis käsitleva raporti poolt.

Toetan kogu südamest dokumendi projekti eesmärke, mille sisuks on kaasata eri tasanditel tegutsemisesse kõik huvitatud osalised, kasutada ära olemasolevaid riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi vahendeid ning vahetada lõpuks ka häid tavasid, et vastata erinevate üha mitmekesisematel eesmärkidel Internetti kasutavate isikute nõuetele ja probleemidele.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – Toetan kõnealuse raporti eesmärki tugevdada turvalisust ja põhivabadusi Internetis.

Laevade ringlussevõtt (B6-0161/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin laevade ohutut ringlussevõttu käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest leian, et on väga oluline tegeleda selle küsimuse kui laeva elutsükli lahutamatu osaga. Kasutuselt kõrvaldatud laevu tuleks neis olevate ohtlike ainete tõttu käsitleda ohtlike jäätmetena ja seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada Baseli konventsiooni.

Mul on hea meel tõdeda, et ühendusel on tahe parandada laevade lammutamistavasid.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) ELi keskkonnakaitse-eesmärke saab täielikult saavutada vaid siis, kui need integreeritakse erinevatesse ühenduse poliitikavaldkondadesse. Sellest tulenevalt on kõnealuse resolutsiooni ettepaneku eesmärk kiirendada samme, mida liit peab astuma selleks, et tagada kasutusest kõrvaldatud laevade lammutamine töötajate jaoks ohututes tingimustes ja merekeskkonna piisav kaitse.

Ülemaailmne ühekordse põhjaga naftatankerite kasutusest eemaldamine ja vanade aluste, millest paljud sisaldavad ohtlikke aineid, turult kõrvaldamine lasevad ennustada standarditele mittevastavate rajatiste kontrollimatut kasvu Lõuna-Aasias, mis võib isegi Aafrika riikidesse levida. Toodud põhjustel toetame kõnealust resolutsiooni ettepanekut ja ka kõiki samme, mille eesmärk on tagada rahvusvaheliste ohutus- ja keskkonnakaitsenõuete täitmine.

  Juhataja. – Sellega on selgitused hääletuse kohta lõppenud.

Nüüd istung katkestatakse. Seda jätkatakse kell 15.00 – lühidalt – suuliselt vastatava küsimusega kultuuri rolli kohta Euroopa piirkondade arengus.