Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel Janusz Onyszkiewiczi koostatud raport (A6-0140/2009) ELi ja Venemaa uue lepingu kohta (2008/2104(INI)).

  Janusz Onyszkiewicz, raportöör. − (PL) Härra juhataja, käesoleva raporti kohaselt on Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted võtmetähtsusega liidu majanduslike ja poliitiliste huvide seisukohast. Raportis rõhutatakse rolli, mida Venemaa on võimeline ja peaks mängima rahvusvahelisel areenil, eeskätt meie vahetus naabruses, kus ta saab suurendada piirkonna majanduslikku ja poliitilist stabiilsust.

Lisaks juhitakse aga raportis tähelepanu Venemaa ebaproportsionaalselt tugevale vastulöögile Gruusia sõjalisele sekkumisele Lõuna-Osseetias ning Venemaa jõudude laiaulatuslikule ja põhjuseta tegevusele Abhaasias. Raportis rõhutatakse vajadust mõtestatud dialoogi järele julgeolekuküsimustes. Selle dialoogi aluseks peaks olema rahvusvahelise õiguse ja riikide territoriaalse terviklikkuse austamine. Raportis rõhutatakse ka seda, et Kaukaasia sündmused ja mõlema enklaavi – Osseetia ja Abhaasia sõltumatuse tunnustamine seavad kahtluse alla selle, kas Venemaa on tõepoolest valmis rajama ühtse julgeolekuala Euroopas koos Euroopa Liiduga.

Raportis soovitatakse enne uue lepingu sõlmimist viia lõpule läbirääkimised, mis puudutavad Gruusia konflikti lõpetamisega seotud kohustuste ja kokkulepete täitmist Venemaa poolt. See hõlmab ka kokkulepet Abhaasia ja Lõuna-Osseetia staatuse kohta. Raportis kutsutakse Venemaad üles võtma kindlat kohustust mitte kasutada jõudu oma naabrite vastu.

Lisaks juhitakse raportis tähelepanu sellele, et Venemaa hiljutine rünnak Gruusia territoriaalse terviklikkuse vastu ja Venemaa roll gaasikriisis ohustavad Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid.

Raporti kohaselt on mõistlik sõlmida kehtiva lepingu asemel uus ja ulatuslikum leping. See leping peaks hõlmama kõiki koostööaspekte ja olema õiguslikult siduv. Selles tuleks sätestada ka selge vaidluste lahendamise kord.

Raport hõlmab ka energiajulgeolekut. Samuti käsitletakse energiaharta lepingu ja transiidiprotokolli aluspõhimõtete lisamist läbirääkimiste käigus koostatavasse lepingusse. Raportis viidatakse energiaharta lepingule hoolimata asjaolust, et see leping on hetkel õiguslikult siduv ja õiguslikult siduv Venemaale, kuigi viimane saab sellest taganeda.

Raportis osutatakse mõlema poole võrdsele partnerlusele tuginevate vastastikuste majanduskokkulepete suurele kasutamata potentsiaalile. Selliste kokkulepete tulemuseks võiks olla vastastikku kasulik sõltuvus. Raporti kohaselt on äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid räägiksid eeskätt suhtes Venemaaga ühel häälel. Samuti on tähtis, et liikmesriigid järgiksid erinevatest Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevat kohustust teineteisega aegsasti konsulteerida enne Venemaaga kahepoolsete algatuste tegemist. See on eriti oluline juhtudel, millel võivad olla tagajärjed teiste Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Liidu kui terviku jaoks.

Raportis pööratakse palju tähelepanu inimõigustele ja põhivabadustele Venemaal. Juhitakse tähelepanu sellele, et Euroopa Nõukogu liikmena on Venemaa kohustatud järgima nõukogu aluspõhimõtteid. Osutatakse, et nende põhimõtete järgimine on oluline Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise koostöö edukuse tagamiseks. Kahetsusega nenditakse Venemaa soovimatust võtta tõhusaid meetmeid tagamaks, et ei korduks arvukad juhtumid, mil Vene võimud on rikkunud inimõigusi ja mille on hukka mõistnud Euroopa Inimõiguste Kohus.

Tähelepanu väärib üks paljudest raportis toodud soovitustest, mille kohaselt peaks Euroopa Liit jätkuvalt toetama Venemaa püüdlusi saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Väga tähtis on, et Venemaa täidaks liikmete kohustusi enne tema ametlikku liikmeks võtmist. Eeskätt tähendab see seda, et Venemaa peab lõpetama kasutusele võetud tavadest loobumise protsessi. Sellega seoses väärib meenutamist intellektuaal-, kaubandus- ja tööstusomandi tõhusale kaitsele omistatav suur tähtsus.

Raport sisaldab soovitusi seoses inimõiguste, muu hulgas meediavabaduse, kohtuvõimu sõltumatuse ja valitsusväliste organisatsioonide tegevuse järkjärgulise kitsendamisega Venemaal. Raport hõlmab ka mitmeid majandusküsimusi, näiteks laevaliiklus Läänemerel ja Venemaa põhjarannikul, lennuliiklus Siberi kohal ning piiride võimalik kõrvaldamine vastastikustelt investeeringutelt.

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, ma tahaksin tänada parlamenti võimaluse eest käsitleda sel istungjärgul suhteid Venemaaga. Nagu te kindlasti teate, arutas nõukogu mõni aeg tagasi põhjalikult suhteid Venemaaga, kui sätestasime Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue lepingu alused ning seepärast on meie arvates oluline, et läbirääkimised uue lepingu üle jätkuvad. Lõppude lõpuks on Venemaa meie suurim naaber, üks meie peamistest partneritest ja arvestatav osaline rahvusvahelisel tasandil. Ajal, mil majanduskriis valmistab meile mõlemale raskusi, on selge, et vastuseis ei tee meid kumbagi tugevamaks.

Meid võiks tugevdada konstruktiivne, mõistlik ja vastastikku kasulik koostöö ning Venemaa rahvusvaheliste kohustuste täitmine.

Dialoog ja konstruktiivsed suhted on oluline vahend, mille abil kaitsta meie huve ja edendada meie väärtusi suhetes Venemaaga suunal.

See oli lühidalt peamine põhjus, miks otsustasime jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Venemaa lepingu sõlmimiseks hoolimata sellest, mis juhtus Gruusias eelmise aasta augustis. See kriis ja selle mõjud varjutavad kahtlemata meie suhteid. Läbirääkimised ei õigusta mingil juhul Venemaa tegevust Gruusias, sealhulgas Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ning ELi seisukohad on selles suhtes selgelt paigas. Nende hulka kuulub ka kindlasti Gruusia territoriaalse terviklikkuse toetamine.

Me ootame Venemaalt vastutustundlikku käitumist ja oma kohustuste täitmist. See tähendab eeskätt seda, et me pöörame erilist tähelepanu oma ühisele naabruskonnale Venemaaga kogu läbirääkimiste protsessi vältel. Gruusia kriis näitas, kuidas lahendamata konfliktid võivad jääda vinduma pikkadeks aastateks ja et sõjategevus ei ole lahendus.

Me peame Venemaale tuletama meelde, et konstruktiivsetest suhetest naabritega on palju võita ja et konfrontatsiooni jätkamisest on palju kaotada. Venemaa on juba tõestanud, et ta teab, kuidas käituda Kesk-Euroopa naabritega, kes kuuluvad nüüd Euroopa Liitu ja NATOsse.

Me nõuame jätkuvalt, et Venemaa täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ning austaks Gruusia ja teiste Venemaa ja ELi ühiste naaberriikide territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust. Venemaalt ja Gruusialt oodatakse täielikku koostööd Genfi kõnelustel.

Ma ei kavatse üksikasjalikult kirjeldada lepingut puudutavate läbirääkimiste hetkeseisu. Komisjon, kes peab lepingu üle läbirääkimisi, oskab teid protsessiga kindlasti paremini kurssi viia.

Ma tuletan teile meelde, et oleme alles protsessi alguses ja see protsess võtab aega. Ei maksa heituda, kui edusammud on visad tulema. Ma olen kindel, et meie eesistumisaja lõpuks valitseb suurem selgus selles, mida kumbki pool lepinguga reguleerida soovib.

Me oleme tänulikud Janusz Onyszkiewiczile tema raporti ja selles sisalduvate soovituste eest. Üldjoontes jagame teie muresid ja eesmärke.

Järgnevalt tahaksin esitada paar märkust uue lepingu välisjulgeolekut puudutava osa kohta, mida puudutavatel läbirääkimistel praegune eesistujariik osaleb. On ülimalt tähtis, et uus leping sisaldaks sätet, mis tagab tõhusa dialoogi ja koostöö Venemaaga ning tugineks ühistele väärtustele, olemasolevate rahvusvaheliste kohustuste täitmisele ning õigusriigi ja demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamisele. See on eriti oluline seoses meie ühise naabruskonnaga. See on tähtis, kui soovime leida lahenduse pikaajalistele konfliktidele.

Konfliktide ennetamine on samuti oluline eesmärk. Konflikte tuleb ära hoida poliitilise dialoogi ja ühisalgatuste kaudu.

Oleme juba teinud teatud edusamme seoses poliitilise dialoogi ulatuse ja uue lepingu välisjulgeolekut puudutava osaga. Ent mõistagi on tõelised raskused seotud üksikasjadega. Nüüd, kus hakkame arutama konkreetset teksti, on algamas kõige huvitavam ja raskem osa läbirääkimistest.

Arvestades, et läbirääkimised on pooleli, ei saa siinkohal avaldada üksikasju. Ma võin aga teile kinnitada, et me püüame panna lepingusse sätted rahvusvahelise dialoogi tugevdamise, terrorismivastase võitluse, relvastuse piiramise, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise, inimõiguste, demokraatia, õigusriigi, kriisiohje ja kodanikukaitse kohta.

ELi-Venemaa tippkohtumisel Hantõ-Mansiiskis lepiti kokku, et meie ühine eesmärk on sõlmida strateegiline lepe, mis moodustab ELi ja Venemaa edasiste suhete üksikasjaliku raamistiku ning aitab kasutada meievaheliste suhete potentsiaali. See on jätkuvalt meie eesmärgiks, mida eesistujariik ja tulevased eesistujariigid püüavad saavutada.

Me oleme alati valmis viima parlamenti kurssi tehtud edusammudega ja oleme tänulikud teie panuse eest, mis väljendub eeskätt teie resolutsioonis.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. – (DE) Härra juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed, alustuseks tahaksin tänada härra Onyszkiewiczit väärtusliku raporti eest.

Me oleme pidevalt rõhutanud, et hindame parlamendi arvamust, ja ma annan teile mõistagi meeleldi lisateavet läbirääkimiste käigu kohta.

Härra juhataja, Venemaa on ja jääb meie jaoks oluliseks partneriks. Meie ühised huvid on keerukad ja kattuvad alates majanduslikest sidemetest kuni näiteks ühise tööni Lähis-Ida neliku partneritena või nagu eile Afganistanis ja Pakistanis. Nagu me kõik teame, on meil ka suured lahkarvamused näiteks seoses Gruusia territoriaalse terviklikkusega. Ikka ja jälle tekivad pinged seoses meie rolli tugevnemisega piirkonnas, mis moodustab meie ja Venemaa ühise naabruse. Selles kontekstis on sageli ekslikult väidetud, et me oleme oma suurest naabrist sõltuvuses. Kui asi puudutab kaubandust ja energiat, siis oleme vastastikuses sõltuvuses ehk teisisõnu oleme kumbki teineteise jaoks asendamatuks partneriks. Selles kontekstis on meie suhted Venemaaga tohutult tähtsad ja ühtne tulevikku vaatav ELi strateegia on ülioluline.

Homme kohtub president Obama esimest korda president Medvedeviga, et n-ö vajutada algseisu taastamise nuppu USA ja Venemaa suhetes. Uus lähenemisviis on loomulikult teretulnud, ent me ei pea alustama otsast peale. Me ei pea taastama oma suhete algseisu – selle asemel peame neid pidevalt arendama. See on meie tähtsaim prioriteet.

Nagu komisjon oma 5. novembri teatises märkis, tähendavad meie keerukad ja ulatuslikud suhted ja arvukad valdkonnad, milles me teineteisest sõltume, seda, et meil on vaja Venemaaga pidevalt koostööd teha ning ma ütleksin, et peame olema kaalutlevad ja tulemustele suunatud. Läbirääkimised uue lepingu üle on kahtlemata parim viis meie huve kaitsva ühtse ELi seisukoha esitamiseks eesmärgiga saavutada kokkulepe kõige olulisemates valdkondades. Hetkel on Moskvas käimas läbirääkimiste neljas voor.

Me oleme leppinud kokku meie edasiste suhete õiguslikult siduvaks aluseks oleva lepingu üldises ülesehituses. Samas pole me seadnud läbirääkimistele kunstlikke tähtaegu – minu arvates peaksime võtma nii palju aega kui vaja, et saavutada rahuldav tulemus, sest praegune leping kehtib kuni uue jõustumiseni ja seepärast puudub meeleheitlik vajadus kiiresti uus leping sõlmida. Seepärast ei pea me ootama uue lepingu sõlmimist, et praeguste probleemidega tegelema hakata. Senini on arutatud poliitilisi, õiguslikke ja julgeolekuküsimusi, mistõttu on meil parem arusaam teineteise seisukohtadest; nüüd oleme hakanud arutama majandusküsimusi.

Ei tohiks olla üllatav, et pooltel on mõnes valdkonnas väga erinevad seisukohad. Kuigi Venemaal on suured ambitsioonid näiteks välis- ja julgeolekupoliitilise koostöö osas, on tema ambitsioonid majandusküsimustes hetkel väiksemad. Loomulikult on ELi huvides see, et meievaheliste kaubandus- ja majandussuhete aluseks oleksid õiguslikult siduvad ja jõustatavad sätted tagamaks seda, et Venemaa aktsepteeriks selgetele reeglitele tuginevat süsteemi. See kehtib eeskätt energiaküsimustes, milles püüame saavutada Venemaa heakskiitu energiaharta põhimõtetele, millest tähtsaimad on läbipaistvus, vastastikkus ja mittediskrimineerimine.

Gaasikriis aasta alguses on vähendanud meievaheliste energiasuhete usaldusväärsust ja see tuleb taastada. Seepärast püüame paralleelselt läbirääkimistega tugevdada tunduvalt hoiatussüsteemi, mis kehtestab seire- ja vaatlussätted kriisi korral, et vältida konflikte ja aidata kaasa nende lahendamisele.

Läbirääkimiste esemeks olev leping peab mõistagi tuginema inimõigustele ja demokraatiale ning me usume, et need peaksid olema lepingu olulised koostisosad. Mis neisse puutub, siis – nagu ka härra Vondra ütles – on Venemaa ja EL võtnud endale samad kohustused ÜROs, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ja Euroopa Nõukogus. Meie leping peaks rõhutama nende jagatud kohustuste ja huvide austamist. Loomulikult ei saa sellega lahendada kõiki Euroopa konflikte, ent see peaks sätestama raamistiku konfliktide lahendamiseks.

Samal ajal läbirääkimistega jätkame oma püüdlusi olemasolevates foorumites, Gruusia küsimust käsitlevatel Genfi läbirääkimistel, Transnistriat puudutavatel 5 + 2 vormis läbirääkimistel ja Mägi-Karabahhiga seotud Minski protsessis. Julgeolek ja siseasjad on läbirääkimistel mõlema poole jaoks tähtsad ja tegu on valdkondadega, kus ma näen olulist potentsiaali vastastikku kasulikuks koostööks, eriti võitluses organiseeritud kuritegevusega ja heausksete reisijate tingimuste parandamisega. Venemaa on kutsunud üles kaotama viisanõuet, ent see saab võimalikuks vaid edusammude korral muudes valdkondades. Näiteks oleks meil üldjoontes palju lihtsam koostööd teha, kui Venemaa võtaks kasutusele rangemad andmekaitsestandardid; koostööks, mis on meie kodanike huvides, pakuvad samuti loendamatuid võimalusi teadusuuringud, haridus ja kultuur, mida tuleks uues lepingus arvesse võtta.

Täna arutame raportit, mis sisaldab mõistagi paljusid ettepanekuid, mille kommenteerimiseks mul hetkel aega ei ole, ent arutelu käigus kerkivad need ettepanekud loomulikult üles. Ma tahaksin veel kord rõhutada, et ma tervitan seda joont, mille härra Onyszkiewicz on raportis ja resolutsiooni projektis võtnud. Kui pärast tänast arutelu on vaja lisateavet, siis olen alati valmis andma näiteks väliskomisjonile põhjaliku ülevaate nagu eelmisel aastal.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et minu jaoks on oluline läbirääkimiste edukus ja ma toetan täielikult läbirääkimisi. Ma loodan, et hea leping paneb ELi ja Venemaa edasistele suhetele tugeva ja ettearvatava aluse ning aitab märkimisväärselt kaasa kontinendi stabiilsusele ja julgeolekule.

  Cristina Gutiérrez-Cortines, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Härra juhataja, meile ja Euroopale, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile ja kõigile Euroopas on selge, et energiast on saanud välispoliitiline vahend, mis on võimeline tekitama meie vahel lahkarvamusi või meid ühendama, ning just seepärast me seda teemat täna käsitleme.

Euroopa on alati Venemaaga seotud olnud. Meie ajalugu näitab, et lääs on selgelt mõjutanud Valgevene arengut ning Venemaa on religiooni, haridusvormide ja enamiku väärtussüsteemide osas traditsiooniliselt järginud Euroopa mõttelaadi, mis on Venemaad rikastanud. Meie kultuuri on rikastanud omakorda Vene teadlased, suured matemaatikud Kaasanist ja mujalt ning sama kehtib ka kirjanduse kohta.

Ma usun, et me peaksime suhtuma sotsialistliku perioodi pingetesse kui vaheetappi, mida ei tohi unustada, ent mis ei kujuta endast püsivat tegurit. Oleme Venemaaga alati seotud olnud; seepärast ütlen, et energiavaldkonnas, kus Euroopal on puudujääke, peame andma Venemaale teada, et meie sõprus peaks jätkuma, ent lähtudes selgetest džentelmenidevahelistest reeglitest, mis on meie vahel alati olnud, kuid on nüüdsest kirjapandud kujul.

Me ei saa elada pidevas ebakindluses, et meie kodanike energiavarustus võidakse taas katkestada, ja Venemaa peab mõistma, et ta ei tohi kasutada energiat vahendina, mille abil takistada iseseisvate naaberriikide tunnustamist. Praegune olukord puudutab inimesi, kes on saavutanud iseseisvuse ja kes lähtuvad demokraatia põhimõtetest ning kellel meie peaksime ja kellel Venemaa on kohustatud silma peal hoidma, täpselt nagu ta peab kehtestama selged eeskirjad energia tarnimiseks ja ühtsuse tagamiseks energia kaudu.

  Josef Zieleniec, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (CS) Härra juhataja, ma tahaksin tänada härra Onyszkiewiczit tähtsa, hästikirjutatud ja tasakaalustatud raporti eest. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportöörina on mul hea meel, et raport kajastab meie peamisi prioriteete seoses Venemaaga, näiteks pragmaatilist koostööd, mis tugineb tervele turukeskkonnale, rõhu asetamist inimõigustele, toimivat õigusriiki ja demokraatiat, mis kõik on ELi sotsiaalsed aluspõhimõtted, ning rõhu asetamist naaberriikide suveräänsusele ja ELi ühtsusele.

Uus leping peab sisaldama kõiki koostööaspekte, olema õiguslikult siduv ning peegeldama meie ja Venemaa vaheliste suhete kvaliteeti. Kui tahame, et arutelud kajastaksid meie seisukohti ja väärtusi, siis ei tohi me unustada Venemaa rolli Gruusia sõjas ja eelmise aasta jaanuari gaasikriisis. Me ei saa lubada uute mõjusfääride teket Euroopas. Me ei saa nõustuda Kaukaasia status quo’ga või õigemini sealse fait accompli’ga. Sellest tuleb nõue ühemõtteliste tagatiste kohta, et Venemaa ei kasuta jõudu oma naabrite vastu ning lahendab meie ühises naabruskonnas tekkinud vaidluse koos ELiga. Meie arvates on täiesti loomulik kutsuda Venemaad astuma esimest otsest usaldusväärsust suurendavat sammu.

Paljud kaasliikmed rõhutavad õigesti vajadust ELi ühtsuse järele suhetes Venemaaga. Meil on aga võimalik saavutada tõeliselt ühtne seisukoht järk-järgult – sellest lähtub ka minu ettepanek moodustada nõukogu raames konsultatsioonimehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel teineteisega aegsasti konsulteerida enne kui sõlmida Venemaaga kahepoolsed suhted, mis mõjutavad teist liikmesriiki või ELi tervikuna. Ainult nii saame jõuda tõeliselt ühtse seisukohani Venemaa suhtes ja vaid nii saame rakendada oma suurimat eelist – meie ühtsust – suhetes Venemaaga.

  Csaba Sándor Tabajdi, fraktsiooni PSE nimel. – (HU) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon peab Venemaad võtmetähtsusega strateegiliseks partneriks. Euroopa Liit ja Venemaa sõltuvad teineteisest, nagu juba märkis volinik Ferrero-Waldner.

Tahaksin märkida, et mis puutub gaasitarnetesse, siis me sõltume teineteisest, sest Venemaa ei saa oma gaasi mujale müüa. See peaks olema meile selge. Väga tähtis on töötada välja ning sõlmida uus partnerlus- ja koostööleping. Käesolev raport pidanuks selle eesmärgi täitma, kuid ei teinud seda.

Onyszkiewiczi raport, mille võttis vastu väliskomisjon ja mille toon on kohati lausa jäme, võib tekitada tõsist kahju ELi ja Venemaa suhetele. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on nõus, et parlament peaks tegema Venemaa kohta õigustatud kriitikat. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon mõistab hukka inimõiguste rikkumised. Me nõuame demokraatlike õiguste ja põhiväärtuste austamist.

Me kutsume Venemaad üles austama trüki- ja elektroonilise ajakirjanduse sõltumatuse põhimõtet. Me kutsume üles Venemaa valitsust võtma kõiki meetmeid, et uurida ajakirjanike vastu toimepandud rünnakuid ja ajakirjanike tapmisi. Venemaa seadus valitsusväliste organisatsioonide kohta ohustab nende sõltumatut tegevust.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tunneb muret selle üle, kuidas viidi läbi viimased riigiduuma ja presidendivalimised. Me kritiseerime Venemaa käitumist Venemaa ja Ukraina vahelises gaasivaidluses ja kahe riigi konfliktis. Samal ajal oleme siiski veendunud, et parlamendi soovitused peavad aitama kaasa ELi ja Venemaa suhete parandamisele ning uue strateegilise partnerluse tekkele. Raport seda eesmärki ei täida. Sel põhjusel hääletasime väliskomisjonis raporti vastu.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon lähevad vastuollu komisjoni väljendatud mõtteviisiga. Nad lähevad vastuollu USA uue poliitikaga ja kui võtta arvesse, et Obama administratsioon eeskätt asepresident Joe Bideni avalduste kaudu on muutnud oma stiili, siis jääb Euroopa Liit Ameerika poliitika varju, kuigi see pole meie huvides. Seega pole meie mure seotud kriitika, vaid selle esitamise laadiga.

Vaja pole mitte dikteerimist, vaid põhjendatud kriitikat. Euroopa Liit ei ole koolidirektor, kes peab Venemaad õpetama. Seepärast nõustub Sotsiaaldemokraatide fraktsioon raportiga üksnes siis, kui parlament kiidab heaks kõik kuus meie tehtud ettepanekut; vastasel korral on tegu eesmärkide saavutamisele vastutöötava raportiga, mis ei teeni ELi ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse huvisid. Euroopa Liidu huvides on aga teha Venemaaga edukat koostööd.

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, välisasjad nõuavad nii diplomaatiat kui ka põhimõttekindlust ning see raport ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu kohta sisaldab mõlemat. Minu fraktsioon on raporti sisuga rahul ja õnnitleb Janusz Onyszkiewiczit tehtud töö puhul.

Ajalugu on meile õpetanud, et miski ei pahanda venelasi rohkem kui nendele selja keeramine, seega on nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu huvides suhelda, teha koostööd ja tegelda kaubandusega viisidel, mis äratab usaldust. Samuti on võlts teeselda, et Venemaa käitumist ei tohi kahtluse alla seada. Tegu on riigiga, kes kasutab energiavarusid relvana, riigiga, kelle hooletu käitumine Kaukaasia ja Balti riikide suhtes hoiab nende naabrite närve pidevalt pingul, ja riigiga, kus õigusriiki painutatakse ja moonutatakse Kremli soosingus olevate isikute kasuks ja ebasoosingus olevate isikute kahjuks, nagu näitab uus kohtuprotsess Mihhail Hodorkovski vastu.

Nagu teame, pole erandiks ka valimised. Härra Tabajdi, tänase Venemaa tegelikkuseks on füüsiline vägivald, inimõiguste eest seisvate advokaatide ähvardamine ja sõltumatute ajakirjanike mõrvamine.

(Aplaus)

Peame kahetsusega nentima, et mõned liikmed on võtnud eesmärgiks leevendada kriitikat seoses inimõiguste olukorraga Venemaal. Mind üllatab, et mõned soovivad uue lepingu nimetamist strateegiliseks pelgalt seepärast, et Moskva seda tahab. Jah, me peame arendama suhteid, ent me ei saa jätta kritiseerimata kohutavaid asju.

Põhjusi, miks mõned kalduvad täitma kõiki härra Putini soove, on kolm. Esiteks leidub inimesi, kes pooldasid nõukogude võimu ja kelle emotsionaalne side Kremliga jätkub. Teiseks arvab osa inimesi, et Venemaa on teistest riikidest erinev ja et talle samad normid ei kehti; ning kolmandaks leidub inimesi, kelle arvates Venemaa on nii hirmuäratav, et teda ei tohi vihale ajada. Ükski neist väidetest ei pea vett. Euroopa vasakradikaalid on nõukogude perioodil toime pandud inimõiguste rikkumiste suhtes teadlikult silma kinni pigistanud. See pole mitte üksnes moraalselt vale, vaid poliitiliselt on rumal vabandada Venemaa käitumist nüüd, kus ta liigub autoritaarse parempoolsuse suunas. Lisaks on inimõigused universaalsed ja ühtsed – vastasel korral ei tähendaks need midagi; seega peaks liidul olema meelekindlust kaitsta oma väärtusi nii liidu piires kui ka väljaspool seda.

Lõpetuseks peab ütlema, et tänase Euroopa elanikkond on Venemaa omast kolm ja pool korda suurem. Meie sõjalised kulutused on kümme korda suuremad ja majandus viisteist korda suurem. Meil ei ole põhjust Kremli ees saba jalge vahele tõmmata ja meil on igati põhjust seista oma väärtuste eest. Seepärast toetame uut lepingut, ent Euroopa peab sõlmima selle suhte ühtselt, tugevana ja avatud silmadega.

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Kreml kasutab energiavarusid poliitilise vahendina vastavalt põhimõttele „jaga ja valitse”, et korrumpeerida Euroopat riik riigi haaval Küprosest Hollandini välja. See lähenemisviis on osutunud vägagi edukaks. Ent Euroopa Liit jäi üllatavalt passiivseks, kui rünnati suveräänset Gruusiat. ELi juhtide puudumine oli selgelt nähtav. Härra Solanat ja volinik Ferrero-Waldnerit polnud kusagil näha. Vahepeal alandati Prantsusmaa presidenti härra Sarkozyd, kelle väljatöötatud rahulepingut venelased täielikult eirasid. Sellest järeldub, et Euroopa nõrkus suhetes Venemaaga tuleneb Euroopa enda naiivsusest ja lühinägelikkusest.

Austria, Saksamaa ja Itaalia energiaettevõtted ajavad Kremliga kahepoolset äri. See võimaldab Moskval avaldada liikmesriikidele otsest poliitilist survet. Saksamaa ehitab gaasijuhtme Läänemere põhja, et Poolast mööda minna, samas kui Venemaa on mitu korda peatanud gaasitarned Leetu, Tšehhi ja teistesse ELi liikmesriikidesse. Kui Nord Stream valmis saab, siis võib sama saatus tabada minu kodumaad Poolat. ELi Venemaa-poliitika peab tuginema ühtsusele ja solidaarsusele. Kui tahame, et meie suhted Venemaaga oleksid tõhusad, on ülimalt tähtis enne Kremliga kahepoolsete lepingute sõlmimist pidada nõu teiste liikmesriikidega, keda need lepingud võivad mõjutada.

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, ma tahaksin samuti tänada raportööri meie muudatusettepanekutega arvestamise eest ja inimõiguste küsimuse asetamise eest Venemaaga peetavate läbirääkimiste keskmesse. Ma palun nõukogul ja komisjonil selles vallas mitte järele anda ning raportööril toetada teisi meie muudatusettepanekuid, mis on seotud vähemuste õiguste austamise ja Tšetšeeniaga ning mis on raportis ununenud.

Samuti toetame kriitilist suhtumist Venemaasse, sest isegi kui Venemaa saadab hetkel positiivseid signaale, eeskätt seoses valmidusega sõlmida rahvusvaheline leping vähendamaks tuumaarsenali, mis on kriisiajal kahtlemata liialt kulukas, on ta jätkuvalt täiesti kompromissitu muudes küsimustes, eeskätt seoses naabruspoliitikaga, kurjustades Euroopa Liiduga tema mõjusääri sekkumise pärast. Ma tuletan teile meelde, et hiljuti kritiseeris härra Lavrov Brüsselis idapartnerlust, mille me kevadisel tippkohtumisel ellu kutsusime ning härra Putin reageeris negatiivselt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelisele gaasilepingule.

Nagu te teate ja nagu kõik on öelnud, püsib Gruusia küsimus teravamalt päevakorral kui iial varem ning on endiselt tüliõunaks meie ja Venemaa vahel, sest viimane kasutab oma vetoõigust, et takistada rahvusvaheliste rahuvalvejõudude läkitamist, ega võimalda isegi tsiviilvaatlejatele ligipääsu tema poolt okupeeritud ja kontrollitavatele aladele. Seega rikub ta 12. augustil ELi ja Venemaa vahel sõlmitud lepingu kuut punkti ega suuda peatada igapäevasid vägivallaakte Abhaasia-Osseetia halduspiiril.

Kõik on kursis sellega, et liikmesriigid sõltuvad energiaalaselt Venemaast, või poliitilise hinnaga, mida peame maksma.

Lõpetukseks, härra juhataja, seistes silmitsi üleilmse kriisiga, mis ei jäta kedagi, sealhulgas Venemaad, puutumata, tahaksin, et leitaks ootamatuid lahendusi, mis mõjutaksid Venemaad aktsepteerima konstruktiivset partnerlust ning teeksid EList ühtsuse kaudu kaalukama partneri.

  Vladimír Remek, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, me arutame soovitusi nõukogule Venemaaga uue lepingu sõlmimise kohta. Raporti tekst aga ei näi soovitustena diplomaatilisteks läbirääkimisteks. Enamjaolt väljendatakse ja rõhutatakse dokumendis nõudmise, rõhutamise, kahtluse alla seadmise jms vajadust. Tegemist on dikteerimise sõnavaraga ja mul on hea meel, et ma ei ole läbirääkija, kes peab sellistest soovitustest juhinduma. Samal ajal mõistame, et EL saab veerandi oma naftast ja maagaasist Venemaalt. Mõnikord näib mulle, et me taotleme usaldusväärset ja stabiilset varustamist oluliste toorainetega, ise samal ajal nuia viibutades. Mis on siis ELil läbirääkimiste laua taha tuua? Kus on meie seisukohad inimõiguste suhtes, mille taha me end peidame, kui asi puudutab näiteks vene keelt kõnelevat vähemust, kes ELi liikmesriikide territooriumil elab? Kus on meie arvamus endiste SS-laste kokkutulekute ja ettevõtmiste kohta ELi liikmesriikides? Või polegi me nende vastu, vaid pigem toetame neid, minnes seejuures näiteks vastuollu ÜRO seisukohtadega? Kuidas saab tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon nimetada ELi maagaasiga varustamise probleemide eest vastutavaks mõlemat riiki, nii Ukrainat kui ka Venemaad, ent meie soovitustes esitatakse nõudmisi üksnes Venemaale? See on sama, mis üritada mängida jalgpalli vaid ühe väravaga. Te ju mõistate, et tegu pole nõuetekohase mänguga. Seega ärgem oodakem mingeid imelisi tulemusi.

Isiklikult ei saa ma dokumenti praegusel kujul toetada. Isegi väliskomisjonis polnud kolmandik parlamendiliikmeid projektiga rahul. Samas on rahvusvahelise kaubanduse komisjon võtnud suhetes Venemaaga realistlikuma lähenemisviisi, võttes arvesse Euroopa tegelikke vajadusi.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, pole kahtlust, et Venemaa kogeb omal nahal üleilmset majanduskriisi. Täna hommikul kuulsin raadiost reportaaži Peterburist, kus räägiti ravimitest, mille hinnad on liiga kallid ja mis on keskmisele Venemaa kodanikule seetõttu kättesaamatud. Maailmapanga viimaste prognooside järgi ootab Venemaa majandust ees veelgi süngem tulevik. Mida järeldada negatiivse ennustuse põhjal, mille kohaselt võib üle 20 miljoni venelase sissetulek aasta lõpuks langeda allapoole 4600 rubla (185 USA dollarit) suurust toimetulekupiiri?

Tõepoolest, Euroopal ja Venemaal on vaja kriis kiiresti ja otsustavalt ära lahendada. Seepärast tuleb eelistada ühiseid jõupingutusi üleilmse majanduskliima parandamiseks. Selleks on aga vaja vastastikust usaldust, mille loomist takistab kahjuks Kremli välispoliitika. Üheks näiteks on Moldovas jätkuv ja veelgi keerulisemaks muutuv kriis, mille lahendamisele Igor Smirnov vähimalgi määral kaasa ei aita. Järjekordne näide on ka eelmisel nädalal taas keerulisemaks muutunud olukord Ukrainas. Lühidalt öeldes takistab ühiseid jõupingutusi vastastikuse usalduse puudumine.

Selle raportiga edastab parlament ausa ja selge sõnumi nõukogule ja komisjonile läbirääkimiste pidamiseks Moskvaga ning ma loodan südamest, et Venemaale astutakse vastu pea püsti.

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, täna arutlusel olevas soovituse projektis nõukogule seoses ELi ja Venemaa vahelise lepinguga on ilmselt vaid kaks fakti, millega võib nõustuda. Esiteks on Venemaal tohutu tähtsus Euroopa ja maailma stabiilsuse ja jõukuse seisukohast ning teiseks peame saavutama Venemaaga strateegilise partnerluse, mis tugineb demokraatlikele väärtustele. Pean tõdema, et raporti tekst oleks justkui kirjutatud külma sõja võiduka suurvõimu poolt – see on vastuolus kõigi diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete põhireeglitega. Need reeglid räägivad rohkem kompromissist, viisakusest, tasakaalust ja vastaspoole austamisest. Neis ei ole kohta diktaatorlikele nõudmistele ja karmile hukkamõistule. Raportis kasutatud väljendid ja stiil meenutavad ennasttäis sultani kirja Zaporižžja kasakatele, kes andsid talle seepeale kohase vastuse. Teksti kohatut venevaenulikkust leevendab osaliselt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni objektiivne avaldus, mis peaks moodustama uue dokumendi koostamise aluse. Minu arvates kahjustab raport nii ELi kui ka Venemaad ja niisiis kogu Euraasia piirkonna kodanike huve.

Daamid ja härrad, ma loodan, et Tšehhi eesistumisajal Tšehhi presidendi Václav Klausi juhtimisel toimuv ELi ja Venemaa tippkohtumine ei kasuta sellist venevaenulikku retoorikat. Mitte üksnes seepärast, et Tšehhi president ei jaga ELis levinud seisukohta seoses Vene-Gruusia konfliktiga. Ma olen veendunud, et meie kodanike huvides peaks nõukogu pidama silmas, et Venemaa on ja jääb vajalikuks, kasulikuks ja võrdseks partneriks meie geopoliitilises piirkonnas. Nagu juba mainitud, pärineb veerand ELi nafta- ja maagaasitarnetest Venemaalt ning Venemaa tarnib poole oma naftast ja maagaasist ELi. Kui mitte miski muu, siis pelgalt see asjaolu on piisav argument selleks, et püüda säilitada heanaaberlikke suhteid ELi ja Vene Föderatsiooni vahel.

  Ria Oomen-Ruijten (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, viimased kaks ja pool aastat olen ma Venemaa suhete delegatsiooni juhina tegelenud väga intensiivselt Venemaa ja Euroopa küsimusega. Ma ei ole mitte üksnes tegelenud vahejuhtumitega, vaid olen püüdnud olla avatud erinevatele ideedele seoses pikaajalise strateegiaga. Seepärast ei mõista ma, mida Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esimees härra Watson äsja ütles. Ei mina ega minu kolleegid pole nende arutelude käigus asunud ühekülgsetele seisukohtadele. Me oleme arutanud paljusid Venemaad puudutavaid probleeme.

Ärgem unustagem, et partnerlusleppe sõlmimine tähendab ka ise partneriks olemist. See hõlmab kaht poolt, kes peavad vastastikuseid konsultatsioone keerulistes küsimustes. Partnerlusleping saab sündida vaid vastastikuse usalduse vaimus, mitte nii, et üks pool näeb vaid probleeme. USA-l on teistsugune strateegia. Kas me peame tõesti piirduma külma hoiakuga, erinevalt USAst, mis pakub uut algust? See ei ole mõistlik teguviis.

Meil on vaja partnerluslepet, strateegilist partnerlust, sest meil on vaid üks suur naaber. Meie energiavarustus sõltub sellest naabrist ja tema sõltub meie rahalistest vahenditest. Kuivõrd Euroopa kaitseb teatud väärtusi, siis me arutame oma naabriga ka ühisväärtuste ja inimõiguste küsimusi. Negatiivsete aspektide arutamine ei ole hea algus uue strateegia jaoks, mida meil on oma suure naabri suhtes vaja. Seepärast tahaksin tänada volinikku tema vastuse eest, sest see sisaldab positiivseid elemente, mis aitavad meil reaalselt saavutada lahenduse, millest on kasu 500 miljoni Euroopa kodaniku jaoks.

  Jan Marinus Wiersma (PSE). – (NL) Härra juhataja, alustuseks tahaksin tänada proua Oomen-Ruijtenit äsjaöeldu eest. Ma nõustun täielikult tema väidetega ja ma loodan, et need mõjutavad homme ka tema fraktsiooni, kui hääletame meie muudatusettepanekuid raporti kohta. Ma soovin talle selles edu.

Minu fraktsioon on teistsugusel arvamusel kui see, mis toodud härra Onyszkiewiczi raportis, mistõttu me hääletasime selle vastu väliskomisjonis. Raport on põhjalik ja seda põhjendatult, sest ELi ja Venemaa vahelised suhted on ulatuslikud. On tõsi, et raportöör on püüdnud selles raportis kõiki neid teemasid käsitleda, ja see väärib tunnustust. Ent raporti toon on vale. Ei saa raportööri kombel väita, et need suhted on üliolulised ja seejärel asuda esitama näiteid kõige selle kohta, mis on või läheb Venemaal valesti, märkamata seejuures vigu, mida me ise oleme viimase 20 aasta jooksul Venemaaga suheldes teinud.

Venemaa ei ole kandidaatriik, vaid strateegiline partner, mis soovib teha koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades. See tingib vajaduse konstruktiivse, mõistliku käitumise järele ja ma nõustun täielikult härra Vondraga, et see peab olema meie lähenemisviisi aluseks. Vastupidi jäetud muljele ei kohaldu siin Kopenhaageni kriteeriumid. Mina pooldan pragmaatilist käsitusviisi, mille aluseks on vastastikune sõltuvus. Neil on meid ja meil on neid vaja. Olgu tegu kaubanduse, energiakoostöö, kliimamuutuse või tuumarelvade leviku tõkestamisega – me saame leida lahendusi vaid siis, kui teeme koostööd. See ongi strateegiline huvi – me jätkame sõna „strateegiline” rõhutamist käesolevas arutelus –, mis on uue lepingu läbirääkimiste taga. Läbirääkimised peavad toimuma heas usus ja me peame austama ka Venemaa soove.

Meie raportöör pühendab palju tähelepanu Euroopa Liidu ja Venemaa ühistele naabritele. Ka siin kehtib põhimõte, et koostöö on kasulikum kui vastasseis. Me peame igal juhul vältima võitlust mõjusfääride pärast. Selle asemel peaks Euroopa Liit keskenduma nõrgenenud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) taaselustamisele. Selles raamistikus saame otsida võimalusi parandada lähenemisviisi Euroopas veel lahendamata konfliktidele, olgu need seotud Gruusia, Aserbaidžaani või Moldovaga.

Loomulikult pole ELi ja Venemaa suhetes kõik korras. Raportis käsitletakse seda õigustatult. Me oleme mõistnud Venemaa hukka Gruusiasse tungimise eest ja me oleme jätkuvalt samal seisukohal. Me oleme mures Venemaa liikumise pärast autoritaarsuse suunas. Seega ei saa dialoog olla üksnes positiivne ning Euroopa Nõukogu liikmena saab Venemaa tegutseda paremini. Sellest hoolimata, kogu lugupidamise juures raportööri vastu, oleks mõistlik vajutada algseisu taastamise nuppu. Jätkates vastandumist nüüd, kus USA valitsus on valinud Venemaa suhtes teistsuguse lähenemisviisi, annaks vastupidise efekti. Meie probleemid on üleilmsed ja nende lahendamiseks on vaja kõigi osalust.

  István Szent-Iványi (ALDE). – (HU) Inauguratsioonikõnes teatas president Medvedev, et tema kõige olulisem ülesanne on kaitsta vabadust ja taastada õigusriik. Kahjuks vajab see lubadus veel täitmist. Meie kohus on talle tema lubadust meelde tuletada ja pakkuda suuremat tuge sõltumatule ajakirjandusele, kodanikuühiskonnale ja inimõiguste rikkumiste ohvritele.

Me püüdleme pragmaatilise partnerluse poole Venemaaga ja partnerlusleping on meie huvides. Ent see on mõeldav vaid siis, kui Venemaa käitub konstruktiivselt, vastutustundlikult ja koostöövalmilt.

Jaanuaris sattus kahtluse alla Venemaa usaldusväärsus energiatarnijana. Seepärast peab leppe põhielemendiks olema energiapartnerlus. Usaldusväärsuse taastamisele aitaks kaasa see, kui Venemaa ratifitseeriks Euroopa energiaharta ja transiidiprotokolli. Me ootame, et Euroopa Liit astuks ühtseid ja otsustavaid samme nende liikmesriikide nimel, kes sõltuvad suures osas Venemaa energiatarnetest.

  Inese Vaidere (UEN). – (LV) Tänan teid, härra Onyszkiewicz, väga tasakaalustatud raporti eest. Venemaa on Euroopa Liidu jaoks tähtis partner. Ühistegevusel võib olla positiivne mõju majandus- ja finantskriisi ületamisele. See ei tohi aga panna meid ütlema lahti meie põhimõtetest ja väärtustest. Me peame nõudma, et Venemaa taastaks Venemaal inimõigused, ajakirjandus-, sõna- ja ühinemisvabaduse. Me peame nõudma, et Venemaa kaasmaalaste toetamise kava ei kasutataks poliitilise mõjuvõimu suurendamiseks teatud ELi liikmesriikides. Uue lepingu allkirjastamiseks peab Venemaa täitma oma kohustusi seoses Gruusia territoriaalse terviklikkusega. Laiapõhjaline leping peab sisaldama ka energiajulgeoleku strateegiat, mille aluseks on energiaharta ratifitseerimine. Me peame nõudma ka põhjapoolse gaasijuhtme keskkonnamõju nõuetekohast hindamist. Aitäh.

  Milan Horáček (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, härra Onyszkiewicz rääkis väga selgelt inimõiguste tähtsusest koostöös Venemaaga ja ma olen talle selle eest tänulik. Minu arvates on eriti tähtis anda selgesti mõista, et Euroopa ei sea majandussidemeid, s.o gaasijuhtmeid, inimõigustest tähtsamaks. Tavaliselt on partnerluse aluseks kaks usaldusväärset poolt, kes usaldavad teineteist. Strateegilise partnerluse puhul on kaitsevõimalused ja usaldusväärsus piiratud, mistõttu peab Euroopa Liit kaitsma ennast ebausaldusväärsuse vastu. Senikaua kui Venemaa jätkab inimõiguste tõsist rikkumist ega saavuta minimaalset demokraatia ja õigusriigi taset, millest annavad tunnistust näiteks Anna Politkovskaja, Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi juhtumid, ei saa meie vahel olla head, normaalset partnerlust.

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA­TSAGAROPOULOU
asepresident

  Jiří Maštálka (GUE/NGL). – (CS) Härra Onyszkiewiczi raport on kahtlemata üks olulisemaid dokumente parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõpus. Pean ütlema, et olen raporti sisus ääretult pettunud. Üks ebaolulisemaid asju, millega ma nõustun, on see, et me kõik peame häid suhteid Venemaaga põhiküsimuseks. Raport on minu arvates kallutatud ja ma olen veendunud, et praegusel kujul see suhteid Venemaaga parandada ei aita. Ideed usaldada ELi konsultatsioonivolitused kõrgele esindajale pean ma pehmelt öeldes arusaamatuseks. Kui selleks peaks saama härra Solana ehk mees, kes kümme aastat tagasi arutult vallandas Jugoslaavia niinimetatud humanitaarse pommitamise ja kes rahvusvahelist õigust rikkudes korraldab suveräänse riigi osa eraldumist, siis mina seda plaani ei toeta. Samuti näen tasakaalu puudumist asjaolus, et raportis kritiseeritakse Venemaad välismaal elavate Vene kodanike toetamise kava eest, vaikides samas maha vene keelt kõnelevate mittekodanike olukorra ELis. Minu arvates vaikib raport teadlikult seoses ka nn poolaka kaardiga, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE). – (ES) Venemaal on väga tähtis rahvusvaheline roll, ta on ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige ja G8 liige ning ta kujutab olulist sõjalist jõudu. Neil lihtsatel põhjustel peaks Euroopa Liit püüdma alustada dialoogi ja koostööd Venemaaga. Peale selle sõltuvad paljud liikmesriigid Venemaa energiavarudest ja neil on Venemaaga olulised kaubandussuhted.

See suhe peaks aga olema ulatuslikum ja ambitsioonikam. Venemaa on Euroopa riik ja Euroopa Nõukogu liige; ta on võtnud kohustusi seoses inimõiguste ja demokraatlike väärtustega ning peaks jagama meie väärtusi ja põhimõtteid, sealhulgas austama rahvusvahelist õigust ning riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Sellest hoolimata viitavad hiljutised sündmused murettekitavale suundumusele Venemaal, näiteks energiaressursside kasutamine surve avaldamiseks, sealhulgas energiavarustuse katkestamine, või Gruusia kriis eelmisel suvel ja sellele järgnenud sündmused.

Kõik see on vähendanud usaldust Venemaa kui Euroopa partneri vastu. Nüüd peame selle usalduse taas leidma. Me tahame konstruktiivset suhet Venemaaga ja olla tõelised Euroopa partnerid, ent selleks peab Venemaa oma käitumist muutma.

Euroopa Liidus on erinevatel ja osaliselt ajaloolistel põhjustel liikmesriikidel erinevad arusaamad suhetest Venemaaga ning seepärast ei ole lihtne jõuda ühisele seisukohale. See on üks meie nõrkusi ja probleeme. Koos lähenemisviisiga, mida võidakse nimetada pragmaatiliseks või realistlikuks, suureneb parlamendi praeguses koosseisus veendumus, et partnerid, kellega me tahame väga tihedaid sidemeid, peavad käituma kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning austama põhiõigusi ja -vabadusi, eriti kui tegu on partneritega, kes kuuluvad suurde Euroopa perekonda.

Parlamendil oli rõõm kuulda president Medvedevi poolt tema ametiaja alguses tehtud avaldusest seista inimõiguste ja õigusriigi eest, kuid tema sõnadele peavad järgnema teod.

Daamid ja härrad, ma tahaksin uskuda, et tulevikus kujuneb Venemaast Euroopa Liidu jaoks alaline põhiline partner, kes jagab meie väärtusi, ent praegu on selge, et see tulevik on veel väga kaugel.

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Proua juhataja, alustuseks tahaksin tänada härra Vondrat ja volinik Ferrero-Waldnerit esitatud seisukohtade eest, mis olid realistlikumad ja asjakohasemad kui härra Onyszkiewiczi raport – see on kahetsusväärne, sest ma pean härra Onyszkiewiczist isiklikult väga lugu. Ma ei mõista, miks puudub raportis see ühine alus – ühest küljest kriitika ja teiselt koostöösoov –, mis on nõukogu ja komisjoni seisukohtade ühiseks nimetajaks.

Lubage mul veel kord anda ülevaade meie kriitikast, mis on suunatud Venemaale.

Seoses naaberriikidega ei mõista me ja kritiseerime Venemaa käitumist Gruusia suhtes, ent maailm teab väga hästi, et Venemaa pole siin ainus süüdlane. Teatud ringkonnad aga ei taha sellest kuuldagi. Me peame nägema asju mõlema poole vaatepunktist. Kui ma mõtlen proua Zourabichvili ja proua Burjanadze peale ning selle peale, kuidas Gruusia presidendi endised liitlased on nüüd president Saakashvili vastu ja et seal inimõigused eriti kõrges hinnas pole, siis küsin ma endalt, miks kritiseeritakse üksnes Venemaad ja mitte ka Gruusiat. Mis puutub Ukrainaga seotud energiakriisi, siis me teame nüüd, et osalt lasub vastutus selle eest ka Ukrainal ja tema sisepoliitilisel olukorral, ent alati kritiseeritakse vaid Venemaad.

Kuigi härra Horáček, kes püüab nüüd lahendada valitsuskriisi Tšehhi Vabariigis, väidab, et me ei peaks asetama energiaküsimust inimõigustest kõrgemale, ei ole keegi seda teinudki. Öelge mulle konkreetselt, kas te tahate, et ütleksime: „Me ei taha teie gaasi senikaua, kuni hakkate austama inimõigusi”? Ärge ajage mõistujuttu, vaid öelge avameelselt, ausalt ja selgelt, mida te tahate.

Minu kolmas märkus puudutab inimõigusi. Me oleme ääretult pettunud Venemaa suhtumises inimõigustesse – see on vastuvõetamatu. Me ei ole kunagi vait, kui rikutakse inimõigusi. Nagu ma just äsja ütlesin, peame pöörama tähelepanu inimõiguste rikkumisele kõikjal, olgu see Gruusias, Venemaal või ELi liikmesriikides. See puudutab ka Venemaa kodanike ja kodakondsuseta isikute õigusi ning kahjuks on neil teatud liikmesriikides probleeme. Me peame järgima samu põhimõtteid samas ulatuses kõikjal.

Neljandaks nendin ma kahetsusega, et Venemaa ja selle juhtkond ei kujunda sellist käsitust oma ajaloost, mida paljud ELi liikmesriigid on teinud. Ma pean silmas juba toimunud arutelu ja homset hääletust seoses ajalugu puudutava resolutsiooniga. Venemaa kuvand paraneks tunduvalt, kui ta võtaks oma ajaloo suhtes kriitilisema hoiaku ehk teisisõnu, kui ta kujutaks stalinismi mitte suure rahvusliku saavutusena, vaid kuriteona, millele on vaja vastanduda. Loomulikult oleme teinud väga selgeid avaldusi, ent peame ütlema kõikidele riikidele, kõikidele totalitaarsetele režiimidele, et me ei aktsepteeri neid ega ka mitte ajaloo unarusse jätmist.

Võib-olla õnnestub veel olukorda parandada, kui võetakse vastu vähemalt üks või kaks meie fraktsiooni muudatusettepanekut, millega püütakse taastada tasakaal ja järgida dualistlikku strateegiat: karm kriitika Venemaa pihta, ent samas ka tahe sõlmida Venemaaga partnerlussuhted.

  Henrik Lax (ALDE). – (SV) Proua juhataja, raportööril on õigus, kui ta väidab, et EL peab suutma rääkida ühel häälel olulistes küsimustes, mis seonduvad Venemaaga. Kahjuks näevad Venemaa juhid suhteid kolmandate riikidega nullsummamänguna. Lihtsalt öeldes tähendab see mõtteviisi „Kui mina sulle vastu lõugu ei anna, siis annad sina mulle vastu lõugu”. Sügavam koostöö ELi ja Venemaa vahel oleks tegelikult kasulik mõlemale poolele ja me peame suutma panna Venemaa juhte seda nägema. On oht, et ränk majanduskriis Venemaal halvendab veelgi tema juhtide suhtumist tihedasse koostöösse ELiga. Seepärast on eriti tähtis, et EL suudaks rääkida ühel häälel. Alati, kui EL on selgelt rääkinud, on Venemaa juhid hoo maha võtnud. Gruusia konflikt, gaasikriis Venemaa ja Ukraina vahel aasta alguses ning provokatsioonid seoses pronkssõduriga Eestis näitavad, et EL suudab panna Venemaa juhte ümber mõtlema.

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). – (PL) Proua juhataja, arutlusel olev raport sisaldab üsna üksikasjalikku ülevaadet hiljutistest inimõiguste rikkumistest Vene Föderatsiooni territooriumil. Need juhtumid tõendavad selgelt, et Venemaa eirab kõiki vabas maailmas kehtivaid norme. Seepärast kutsun nõukogu ja komisjoni üles nõudma, et Venemaa järgiks kohustust austada inimõigusi. See peaks olema läbirääkimiste jätkamise eeltingimus.

Kohtumistel Vene poolega olen sageli kuulnud riigiduuma liikmeid ütlemas midagi sellist, et inimõiguste peale ei ole vaja rohkem aega raisata ja peaksime jätkama sisuliste teemadega, nimelt kaubavahetusega. Me ei saa sellise suhtumisega nõustuda. Vabadusest, tervisest ja elust endast ei ole midagi tähtsamast. Neist väärtustest vaadatakse Venemaal sageli mööda, samas kui raha väärtust mõistavad kõik.

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Proua juhataja, ma tahaksin õnnitleda härra Onyszkiewiczit suure töö ja väärikate tulemuste eest.

Muide, tegu on viimase võimalusega Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu jaoks väljendada oma seisukohti suhete kohta Venemaaga ja tugevaim sõnum, mille parlament on edastanud, seisneb meie ühistele Euroopa väärtustele tuginevas järjepidevuses.

Seepärast on hea võimalus meenutada, et meie ja Venemaa vaheliste suhete aluseks on meie kolleegi Malmströmi mitme aasta tagune raport, mille soovitusi pole senini täide viidud.

Me oleme sattunud patiseisu, kus korrutatakse ikka ja jälle, kui olulised on suhted Venemaaga. See on tõsi, aga seda ei ole vaja korrata. Me peame usaldama omaenda jõudu, väärtusi ja potentsiaali, nagu Graham Watson ütles, ning nende eest ka tegudes seisma.

Me peame nentima, et Venemaal on toimunud kvalitatiivne muudatus halvemuse poole. Eelmise aasta augustis oleks Venemaa äärepealt okupeerinud suveräänse naaberriigi. Ei piisa Venemaal pidevalt aset leidvate inimõiguste rikkumiste kritiseerimisest või kahetsemisest. Küsimus on selles, kuidas siduda inimõigused ja väärtused meie tegeliku käitumisega. Vastasel juhul oleme, vähemalt kaudselt, kaasvastutavad inimõiguste ja demokraatlike väärtuste gaasiga lämmatamise eest vastukaubana Venemaa torujuhtmetest tuleva gaasi eest.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). - Proua juhataja, on näha, et Venemaa küsimuses on parlamendis kaks koolkonda, see peegeldab liikmesriikide ebakindlust.

Põhimõtteliselt pole küsimus Venemaas – sest paljud nõustuvad sellega, et see suurriik on paratamatult meie strateegiline partner –, vaid selles, kuidas reageerida tema käitumisele, mis sageli meie normidega ei ühti. Kui üks koolkond soovitab võtta Venemaa vastutusele iga kord, kui ta neist normidest hälbib – ja mõistagi kuulub härra Onyszkiewiczi raport sellesse kategooriasse –, siis teine koolkond on koostööaltim, olles motiveeritud eeskätt pragmaatilisusest.

Küsimus on seega, kumb neist suhtumistest tagab meie üldiste probleemide (majandus, kaubandus, energia, julgeolek, teadusuuringud ja haridus) parema lahendamise ja meie huvide rahuldamise nii, et me ei läheks vastuollu omaenda normidega. Kumb variant mõjutab Venemaa käitumist rohkem? Ehkki minu arvates ei suuda keegi tõeliselt Venemaa käitumist mõjutada, toetan ma ELi seisukohta, milles pragmaatilisus on ühendatud aususega. Lõppude lõpuks, ehkki käesolev raport räägib Venemaast, puudutab see tegelikkuses ka meid.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). – (PL) Proua juhataja, teada-tuntud tõde on, et pikemas perspektiivis jääb kõigi Venemaaga sõlmitud lepingute sisu pigem sooviks kui õiguslikult siduvate meetmete kogumiks. Sellest hoolimata on tähtis püüda reguleerida suhteid Venemaaga parimal võimalikul moel. Seda ei ole ilmselt võimalik saavutada praegustel tingimustel, mille puhul Euroopa Liidu elanikkond, mis küünib ligikaudu 500 miljonini ja annab 20% maailma SKTst, peab tantsima palju nõrgema ja väiksema rahvaarvuga partneri pilli järgi. Ma mainin seda seepärast, et sageli lähevad üksikute ELi liikmesriikide huvid vastuollu Euroopa sisemise solidaarsusega. Venemaal pole häbi selliseid olukordi ära kasutada. Loomulikult on meil vaja süvendada majanduskoostööd Venemaaga, ent me peame nõudma, et meie partner järgiks samu norme, mis on siduvad kõikidele ELi liikmesriikidele. Inimõiguste rikkumistega ei saa mingil juhul leppida.

  György Schöpflin (PPE-DE). - Proua juhataja, minu õnnitlused raportöörile. Tegu on ääretult tähtsa raportiga.

Mulle näib, et Venemaa strateegiline mõtlemine on üks kõige suuremaid probleeme, millega Euroopa Liit praegusel ajal silmitsi seisab. Kui me ei mõista, missugusena Venemaa end maailmas näeb, siis ei saa me aru sellest, mida Kreml ütleb ja teeb. Venemaa tegude taga on loogika, ent see ei ole selline nagu meie oma. Kui EL asetas oma mõtteviisi keskmesse konfliktide rahumeelse lahendamise, siis Venemaa ei kohku tagasi jõu kasutamise ees, nagu me eelmisel aastal Gruusias nägime.

Seega on küsimus selles, missugusena Venemaa näeb võimu. Euroopa traditsiooni kohaselt peavad võimu üle teostama järelevalvet demokraatlikud institutsioonid. Venemaa tahab võimu koondada veendumuses, et tänu sellele on võim tõhusam.

See on väga ohtlik riikidele, mida Venemaa peab nõrgaks. Neist saavad automaatselt Vene võimu laiendamise sihtmärgid. Hiljutine salajane suure osaluse omandamine Ungari energiaettevõttes MOL Venemaa ettevõtte poolt ei ole pelgalt äritehing – see näitab, kuidas Venemaa liigub hõivamata piirkonda.

Võimu seisukohast on Euroopa Liit ja Euroopa lõimumine Venemaa jaoks seletamatud, mõttetud protsessid. Venelaste silmis on suveräänsuse loovutamine pühaduseteotus, mitte rahu tagamise viis. Seega – ja on tähtis, et me seda mõistaksime – on Euroopa Liit Venemaa jaoks probleem. Euroopa Liidu edukus on mõistatus ja kõige tipuks takistuseks Venemaa võimu suurendamiseks. Euroopa Liidu tulevane edukus sõltub seega sellest, kas ta õpib mõistma seda, mida Venemaa mõtleb võimust. See on Euroopa mõtteviisist sootuks erinev. Selles suhtes ei maksa mingeid illusioone hellitada.

  Richard Howitt (PSE). - Proua juhataja, eelmisel kuul külastasin parlamendi nimel Gruusia halduspiiri, mille kehtestasid Lõuna-Osseetia separatistid pärast Venemaa sõjalist sissetungi. Kontrollpunkt, millest kummalgi poolel ei toimunud ametlikku suhtlust, nägi välja nagu stseen külmast sõjast. Kui me ei taha tagurpidi liikuda, siis üks konkreetne samm, mille Venemaa peab astuma, on tagada Euroopa väga edukale politseimissioonile juurdepääs mõlemale poole kontrolljoont, et see saaks nõuetekohaselt täita relvarahu jälgimise kohustust. See väike samm aitaks luua usaldust ja ma kutsun neid üles seda astuma.

Ma jagan ka paljude parlamendiliikmete väljaöeldud seisukohta, et mida solidaarsemad me isekeskis oleme, seda paremaks kujunevad Euroopa ja Venemaa suhted. Seda asjaolu rõhutas sel nädalal taas Venemaa katse sõlmida ELi liikmesriikidega eraldiseisvaid, mitte ühiseid lepinguid puu- ja juurviljade impordinormide kohta. Sellega seoses on kahetsusväärne liberaaldemokraatide liidri tänane sõnavõtt, milles üritati jätta muljet, et sotsiaaldemokraadid on inimõiguste osas leebed. Me ei hääleta mitte üksnes selle üle, kas kritiseerida Venemaad rahvusvaheliste valimisnormide rikkumise, sõnavabaduse õõnestamise, poliitvangide võtmise ning inimõiguslaste hirmutamise ja tagakiusamise pärast, vaid see sõnavõtt näitab lihtsalt Venemaa küsimuses poliitilise kasu tagaajamist, mis iseenesest viitab sellele, et puudub solidaarsus, mis meid tagasi hoiab.

Majanduskriis mõjutab Venemaad nagu kõiki teisi riike; ta kannatab naftahinna languse, rubla devalveerimise tõttu kolmandiku võrra ja aktsiaturu 75% languse tõttu. Täna osaleb president Medvedev G20 kohtumisel Londonis. Ma leian, et nüüd on aeg küps ning Venemaal on vaja meiega koostööd teha ja ta võib olla muutustele avatum, ent me peame olema otsustuskindlad ja ühtsed, et muutusi saavutada.

  Giulietto Chiesa (PSE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, seda dokumenti lugedes jääb mulje, et selle autor ei soovi mitte Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid parandada, vaid halvendada. Kui see ongi Euroopa eesmärk, siis on tegu suurepärase dokumendiga. Kui ei, siis kohutavaga. Mina isiklikult pean seda kohutavaks dokumendiks. Milleks on meile vaja uusi pingeid riigiga, mis on meie endi huvide seisukohast asendamatu? Järgmise 40 aasta jooksul peame ajama läbi traditsiooniliste energiaressurssidega, mille poolest Venemaa on rikas. Kas meil on mingeid muid variante? Ei.

Teiseks, viis ja toon. Neil lehekülgedel räägib Euroopa imperialistlikus toonis, mitte vestluspartnerit austavalt. See on vastuolus meie naabruspoliitikaga ja nii ei tohiks suhtuda ka väikeriiki, rääkimata suurest riigist, mis õigustatult väärib austust. Tuleb jääda eelkõige realistiks.

Ma kardan, et Euroopa Parlament võtab vastu dokumendi, mis on koostatud külma sõja vaimus – selle seisukohad on iganenud, see on mõttetu, kahjulik ja annab vastupidise tulemuse – ajal, mis uus USA president on alustamas Moskvaga uut dialoogi. Sellise lähenemisviisiga ei saa Euroopast mingit juhtivat jõudu. Ma loodan, et komisjon ei võta neid soovitusi arvesse.

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). – (SL) Selle arutelu käigus on tõstatatud palju poliitilisi probleeme, ent ma tahaksin juhtida teie tähelepanu küsimusele, mida raportis ei mainita. Jutt on kliimamuutusest, millega senini on tegelenud eeskätt teadlased. Kui me tahame neid probleeme edukalt lahendada, siis peame võtma appi jõulised ja otsustavad poliitilised meetmed.

Tegu on üleilmse probleemiga, mis nõuab vastastikust vastutustunnet. Seepärast peaksime kasutama iga võimalust mõjutada Venemaad täitma oma kohustusi nii kliimamuutuse leevendamiseks kui ka sellega kohanemiseks. Samuti peaksime kutsuma Venemaad üles aktiivsemalt osalema rahvusvahelistel läbirääkimistel, sest Kopenhaageni konverents on lähenemas.

Kolleegid, tuletan teile meelde, et kohaste meetmete võtmine seoses kliimamuutusega on inimõiguste tagamise küsimus.

  Monika Beňová (PSE). – (SK) Ma teen väga lühidalt, sest minu kolleegid Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist on juba öelnud enamiku asjadest, millest tahtsin rääkida.

Minu arvates on raport kallutatud ja venevaenulik. Ma ise olen pärit riigist, kus pikki aastaid valitses režiim, mis ei olnud enamiku jaoks meeldiv kogemus, ent just seepärast ei mõista ma, miks arukad mehed ja naised selles auväärt istungisaalis tahavad võtta vastu dokumendi, millega me taas näitame kellelegi näpuga ja süüdistame teda millegi eest.

Ma arvasin, et see parlament suudab mõista maailmas valitsevat olukorda. Ma ei nõustu vähimalgi määral arvamusega, et keegi siinolijaist on valmis vahetama maagaasi ja nafta inimõiguste vastu. Euroopa sotsiaaldemokraadid tahavad kaitsta inimõigusi ja on neid alati kaitsnud, ent teisalt seisame silmitsi tegelikkusega. Tegelikkusega, mis puudutab ELi, USAd, Venemaad ja kogu maailma. Me tuleme selle reaalsusega toime vaid heale vastastikusele lepingule tuginedes.

  Andrzej Wielowieyski (ALDE). – (FR) Proua juhataja, Venemaa on meie suurim naaber, suur riik, millel olid eelmisel sajandil imperialistlikud illusioonid, ent kus juhtus ka väga kohutavaid asju.

Sellest traumast ülesaamiseks on vaja aega ja järjekindlust ning ka meie peame olema kannatlikud. Uue lepingu sõlmimine saab seega olema raske ja piinarikas. Raport on nõudlik, ent õiglane. Järjepidev tõhus partnerlus kuue idanaabriga ja hea vastastikune koostöö Venemaaga on Euroopa poliitikuile raskeim ülesanne. Edusammud sõltuvad sellest, kas me suudame tõepoolest sobitada oma eluviisid ja arusaamad põhiväärtustest, mida ei tohi reeta.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, peamised takistused, mis mõjutavad meie kontakte Venemaaga, on gaasi kasutamine poliitiliseks väljapressimiseks, Gruusia iseseisvuse ähvardamine, genotsiid Tšetšeenias ning suutmatus korraldada ausat kohtuprotsessi seoses Anna Politkovskaja ja Aleksandr Litvinenko mõrvamisega. Kahjuks ei ole Venemaa astunud ainsatki sammu demokraatia kehtestamiseks ja inimõiguste austamiseks ning see ei soodusta tulevasi läbirääkimisi ja koostööd. Me peame ajama ühtset solidaarsuspoliitikat, kui tahame, et meie läbirääkimised kujuneksid edukaks. See on väga oluline Euroopa Liidu tähtsa naabri puhul.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Proua juhataja, kuidas saab proua Ferrero-Waldner viidata Venemaale kui partnerile ning härra Vondra taotleda tagatisi demokraatia ja inimõiguste austamise kohta?

Venemaa on gangsterite riik, kus tülikad poliitilised vastased, eriarvamusele jääjad ja ajakirjanikud lihtsalt tapetakse. Venelastel on koguni seadus, mis lubab neil mõrvata keda tahes – nii Vene kui ka välisriigi kodanikke – välisriigis, mida nad peavad ohuks või probleemiks. Selline mõrv pandi toime Londonis 2006. aastal riigi toel toimunud terrorismiaktis, kui tapeti minu valija Aleksandr Litvinenko. Tema perekond ootab ikka veel õigluse jaluleseadmist ja tema mõrvarite kohtu alla andmist Inglismaal.

Isiklikult ma ei taha, et Euroopa Liit kellegagi millegi üle läbirääkimisi peaks. Ent kui komisjonil on tõsi taga, siis miks ei nõudnud ta kahtlusaluste väljaandmist hea tahte märgiks ega seadnud seda läbirääkimiste avamise eeltingimuseks?

  Alexandru Nazare (PPE-DE) . – (RO) Vene Föderatsiooniga koostöö tegemine sõltub probleemidest ja raskustest, millega meil tuleb silmitsi seista. Venemaa on valinud sellise aruteluvormi ja tegutsemisviisi, mis jätab pragmaatilise koostöö väljavaated tagaplaanile ja soodustab rahvusvahelistes suhetes sellist lähenemisviisi, millega me ei saa mingil kujul nõustuda.

Alates Gruusia konfliktist oleme jäänud punkti, kus näeme meievaheliste seisukohtade erinevusi seoses oluliste teemadega. Vene Föderatsioon usub, et tema vägede kohalolu piirkonna riikides on vastuvõetav ja et neil on koguni õigus sekkuda, kui Moskva seda vajalikuks peab. Venemaa osalemine lahendamata konfliktides ja selle mõju kõigile eurooplastele on tunda ka ELi piiril.

Ma tuletan meelde, mida oma muudatusettepanekutes välja pakkusin. Vene vägede kohalolu Transnistria separatistlikus piirkonnas on juba kaks aastakümmet mõjutanud Moldova Vabariiki, kes püüab saavutada edu ja vabadust ise oma tulevikku määrata. Vene Föderatsioon peab oma väed Transnistriast tagasi kutsuma, et sellele partnerlusele alus panna.

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Proua juhataja, tänan teid kõiki huvitava arutelu eest. Ma leian, et võttes arvesse meie tulevasi suhteid Venemaaga, on see arutelu väga vajalik ning selle käigus on käsitletud paljusid olulisi küsimusi. Ma olen nõus enamikuga, mida arutelu käigus on öeldud.

Neile, kes räägivad tegutsemisvajadusest, ütlen ma, et uue lepingu suur tähtsus ELi ja Venemaa vahelise koostöö arendamise ja tugevdamise seisukohast on ilmselge. Samuti on selge, et uus leping peab parandama olemasolevat partnerlus- ja koostöölepingut. See peab kajastama reaalsust, mis valitseb praegusel ajal koostöös Venemaaga. Meie suhted on nüüd palju sügavamad ja laiaulatuslikumad kui kümme aastat tagasi.

Neile, kes räägivad energiast, olgu öeldud, et me peame selgelt mõista andma ELi soovist tugevdada koostööd Venemaaga olemasolevate instrumentide, s.o energiaalase dialoogi ja energiaalase alalise partnerlusnõukogu kohtumiste kaudu. Energiaalase alalise partnerlusnõukogu kohtumine toimub praeguse eesistujariigi ametiajal. Eesmärk on edendada usaldust ja läbipaistvust ELi ja Venemaa vahelistes energiasuhetes. Me ei saa endale lubada veel üht energiakatkestust. Me peaksime tugevdama ka eelhoiatusmehhanismi ja muutma selle operatiivsemaks.

Nendele, kes räägivad inimõigustest, olgu öeldud, et õigusriik, sõltumatu kohtuvõim ja inimõiguste austamine – sealhulgas vaba ja sõltumatu ajakirjandus – on vajalikud stabiilsuse ja jõukuse edendamiseks Venemaal. EL jälgib inimõiguste olukorda Venemaal murelikult ning me tõstatame need probleemid ka ELi ja Venemaa kohtumistel ning ka edaspidi. Näiteks sellised juhtumid nagu uute süüdistuste esitamine Hodorkovski kohtuasjas on lakmuspaberiks õigusriigi olemasolu kontekstis Venemaal.

Neile, kes räägivad mõjutamisest, olgu öeldud, et me peame Venemaaga suheldes rääkima ühel häälel ja meil on vaja sedasorti arutelu selle hääle kujundamiseks. Ühtsus ja solidaarsus on tähtsad ning me teeme kõvasti tööd selle saavutamiseks. Tähtis on, et liikmesriigid teavitaksid üksteist ja konsulteeriksid üksteisega võimalikult tihedalt Venemaad puudutavates kahepoolsetes küsimustes, millel võivad olla tagajärjed teistele liikmesriikidele ja ELile tervikuna. Parlamendi soovitused sellega seoses on kaalumist väärt, ehkki nõukogu olemasolevaid struktuure arvestades pole ma päris kindel, kas ametliku konsultatsioonimehhanismi loomine on kõige otstarbekam lahendus. Ma leian aga, et vaja on teatavat laadi mehhanismi või ühtset lähenemisviisi, et täiendada ELi ja Venemaa suhete olemasolevat raamistikku.

Meie poliitikat Venemaa suhtes saab kindlasti parandada ning selles kontekstis on võtmesõnadeks tõepoolest ühtsus ja solidaarsus. Mis puutub solidaarsusse, siis nõukogus käivad juba üsna intensiivsed poliitilised konsultatsioonid, ent küsimus on ka poliitilises tahtes. Ma olen nõus, et ELi ja Venemaa vahel on vaja suuremat usaldust ja mõistmist. Me peame saama üle mineviku kahtlustest ning tuginema aastate jooksul väljakujunenud tegelikule ja sisulisele suhtele, ent tegu on siiski kahepoolse protsessiga ja tango tantsimiseks on vaja kaht partnerit.

Uus leping on üks võimalus selleks. Teiseks võimaluseks on parem dialoog. Parlamendil on siin oluline roll ja ma nõustun seetõttu väitega, et parlamentaarse koostöökomisjoni rolli tuleks uue lepingu raames tugevdada. Parlamentaarne mõõde – samamoodi nagu kodanikuühiskonna kontaktid – saab paljutki pakkuda seoses ELi aluseks olevate demokraatia põhimõtete ja väärtuste levitamise ja propageerimisega. Seepärast jätkame teiega dialoogi vastavalt läbirääkimiste kulgemisele.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, Venemaad puudutavad arutelud pole kunagi lihtsad. Ühest küljest on Venemaa oluline üleilmne partner, teisest küljest on tegu suure naabriga ja siin on minu arvates kaks poolt, mis alati hõlpsasti ei klapi.

Ühest küljest, üleilmsel tasandil näeme Venemaad tõelise partnerina, nagu ma ennist ütlesin. Näiteks Lähis-Idas Iisraeli ja Palestiina vahel lahenduse otsimisel ja paljudes muudes sellistes küsimustes. Näiteks oli Venemaal tähtis roll eile Haagis toimunud konverentsil, mis puudutas Afganistani ja Pakistani; samuti on tal oluline roll seoses Iraaniga, massihävitusrelvade leviku tõkestamisel ja olulistes üleilmsetes küsimustes, nagu kliimamuutus, mida samuti ennist mainiti, ning ka praeguses finants- ja majanduskriisis. See mõjutab kõiki. See käib nii meie kui ka Venemaa ja paljude teiste üleilmsete partnerite kohta. Seepärast leian, et me peame seda väga selgelt mõistma, ent samal ajal peame nägema Venemaas ka suurt naabrit, kellega meie seisukohad ühise naabruskonna osas mõnikord lahku lähevad. Ja meil on ühine naabrus – mõned teist on maininud Moldovat, Mägi-Karabahhi ja loomulikult Gruusiat. Selles vallas peame hoolitsema teineteisele lähenemise eest, ent rääkima avameelselt raskustest ja erimeelsustest.

Üks selline küsimus on idapartnerlus, mida parlament arutas alles eelmisel nädalal. Kuut naaberriiki hõlmava idapartnerluse peamine eesmärk on aidata neil riikidel, kes seda soovivad, läheneda Euroopa Liidule sellistes põhiküsimustes nagu head valitsemistavad, vabakaubandus jms. Seejuures on minu arvates oluline, et need riigid oleksid meile partnerid. Ent samal ajal oleme mitmepoolsel platvormil öelnud, et me oleme põhimõtteliselt teatud olukordades avatud ka sellistele kolmandatele riikidele nagu Venemaa; loomulikult osaleb Venemaa täisliikmena ka regionaalküsimustega tegeleva Musta mere sünergia algatuses.

Seega on võimalik teha koostööd, et saada üle olemasolevatest raskustest. Teiseks gaas. Mis puutub gaasi, siis ma ütlesin seda selgelt varem ja kordan taas, et me sõltume teineteisest ja me teame seda. Me teame ka seda, et gaasikriis on vähendanud usaldust meie partnerite vastu. See on rõhutanud energiasätete tähtsust ELi ja Venemaa ning ELi ja Ukraina vahel sõlmitavates lepingutes ning need sätted neisse ka kirjutatakse.

Me peame suurendama jõupingutusi sisemise energiaturu loomiseks, aga suurendama ka tarnete tõhusust ja mitmekesisust. Uus leping Venemaaga peaks seega sätestama – nagu oleme alati öelnud – vastastikused õiguslikult siduvad kohustused. Nagu ma ennist ütlesin, teeme paralleelselt uue lepinguga ja lühiajalises perspektiivis Venemaaga koostööd hoiatussüsteemi tõhustamiseks. Samuti on vaja järelevalvet ning konfliktide ennetamist ja lahendamist ning see peaks hõlmama ka Valgevenet ja Ukrainat.

Me teame, et Venemaa on meie jaoks väga oluline energiapartner, andes 40% imporditavast gaasist ja 20% tarbitavast gaasist. Tegu on – nagu ma enne ütlesin – vastastikuse sõltuvussuhtega. Kuivõrd tarned meile moodustavad üle 2/3 Venemaa eksporditulust, mis on andnud väga olulise panuse Venemaa majandusarengusse, siis on tähtis, et ei korduks jaanuaris aset leidnud sündmused, ning seepärast teeme koostööd nii ukrainlaste kui ka venelastega, et neid vältida.

Inimõiguste puhul lähevad meie seisukohad sageli lahku. Ühest küljest on ELil ja Venemaal ühised rahvusvahelised kohustused – nagu ma ütlesin – instrumentide kaudu, mille me koos ÜROs, OECDs ja Euroopa Nõukogus allkirjastanud oleme. Need kohustused kajastavad väärtusi ja hõlmavad kohustust austada nende instrumentide alusel moodustatud organite otsuseid. See puudutab eeskätt Euroopa Inimõiguste Kohut, ent on ilmne, et EL ja Venemaa tõlgendavad oma kohustusi erinevalt.

Euroopa Liit ja Venemaa on valinud neis küsimustes dialoogi tee ja see on õige tee. See tähendab, et me peame kuulama ka Vene poole muresid seoses teatud sündmustega Euroopa Liidus, sealhulgas näiteks vene keelt kõneleva vähemuse küsimusega.

Kuid on tõsi – nagu ütles ka nõukogu eesistuja –, et Vene Föderatsiooni suutmatusega austada inimõigusi seondub selge mure ning jätkuvad rünnakud inimõiguslaste, ajakirjanike ja teiste isikute vastu heidavad Venemaale halba varju.

Kõrgete esindajatega kohtudes tõstatame korrapäraselt neid küsimusi: ma ise olen rääkinud neist Sergei Lavroviga ja president Barroso on arutanud neid oma vestluspartneritega. Me tõstatame neid küsimusi ka kaks korda aastas toimuvatel inimõigusi puudutavatel konsultatsioonidel. Kahepoolne kohtumine president Barroso ja president Medvedevi vahel 6. veebruaril hõlmas samuti mõtete vahetamist inimõiguste teemal.

President Medvedev ise soovis nende mõttevahetuste jätkamist 21. ja 22. mail toimuval tippkohtumisel ja me võtame sõnasabast kinni. Näiteks eilne rünnak inimõiguslase Lev Ponomarjovi vastu on viimane meeldetuletus sellest, kui raske on inimõiguste kaitsjate olukord Venemaal. Ent lubage mul öelda, et need kaks elementi kajastuvad selgelt mandaadis, mille nõukogu komisjonile läbirääkimisteks andis. Mõlemad on olemas ja moodustavad meie mandaadi sisu. Seepärast leian ma, et õige on seda mandaati järgida ja nagu ma juba ütlesin, oleme alati valmis andma aru läbirääkimiste käigu kohta, mida ma äsja tegingi.

  Janusz Onyszkiewicz, raportöör.− (PL) Proua juhataja, ma tahaksin raporti kritiseerijatele meelde tuletada, et tegu ei ole raportiga Venemaa kohta. Raporti eesmärk on anda komisjonile soovitusi selle kohta, mis teemasid kahepoolsetel kõnelustel ja läbirääkimistel tõstatada ning mis valdkondadele keskenduda. Seepärast polnud raportis viidet Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni küsimusele ega president Medvedevi plaanile. Selline viide olnuks kohatu. Tegu on hoopis teise küsimusega. Seda tuleks käsitleda OSCE raames koos USAga, kuid mitte kahepoolsete suhete raames Venemaaga. Lisaks ei hõlma sedalaadi soovitused meie enda kriitikat ja hinnangut näiteks inimõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus. Need küsimused tuleb tõstatada läbirääkimistel venelastega ja nemad hoolitsevad selle eest, et meie endi probleeme käsitletaks. See oli üks asi, millest tahtsin rääkida.

Teine asi on üldine ja seotud kõneluste tegeliku laadiga. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et raportis välditakse selliseid mõisteid nagu strateegiline partnerlus. Selleks on mõjuv põhjus, nimelt sisaldab Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta vastu võetud dokument Venemaa kohta käivas osas järgmist teksti (parlamendiliige tsiteeris ingliskeelset teksti):

raportöör. − „strateegiline partnerlus ei ole võimalik juhul, kui niisugused väärtused nagu demokraatia, inimõiguste austamine ning õigusriigi põhimõtted ei ole kõigile ühised ning neid ei austata täies ulatuses; [seepärast] kutsub nõukogu üles seadma kõnealused väärtused uut partnerlus- ja koostöölepingut Venemaaga käsitlevate kestvate läbirääkimiste keskmesse.”

raportöör. − (PL) Positsioon on seega üsna selge. Me ei tohiks unustada raporti otstarvet ega seda, mis sorti sõnumi see komisjonile edastama peab. Lõpetuseks tahaksin öelda proua Bobošíkovále, et kasakad olid need, kes sultanile kirjutasid, mitte vastupidi.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 2. aprillil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel Janusz Onyszkiewiczi raporti üle ELi ja Venemaa suhete kohta. Ma usun, et ELi suhted Moskvaga peavad tuginema pragmaatilistele alustele ja vältima eelarvamusi.

Esiteks, energiavarustuse osas on vaja teha head koostööd, mis on mõlema poole huvides. Selle saavutamiseks peavad aga ELi liikmesriigid olema solidaarsed, et nad saaksid moodustada ühisrinde läbirääkimistel Moskvaga gaasi importimise küsimuses. Ainult nii suudame tagada Euroopa kodanikele gaasitarnete kindluse jõukohase hinnaga. Meil on kohustus vältida uue gaasikriisi vallapääsemist.

Teiseks peame tegema Moskvaga koostööd, et lahendada probleeme, mis puudutavad meie ühist naabrust ning suhteid Moldova Vabariigi, Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaaniga. See lähenemine peab tuginema rahvusvahelise õiguse normidele ning lähtuma austusest riikide terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, vältides seejuures autoritaarseid suundumusi. Me peame tegema edusamme näiteks Transnistrias, Osseetias ja Abhaasias lahendamata konfliktide käsitlemisel.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Venemaa on Euroopa Liidu jaoks tähtis partner. EL ootab, et tema partnerid teeksid temaga koostööd usaldusväärselt ja ausalt.

Vastastikune sõltuvussuhe võib olla vastastikku kasulik, kuid ei pruugi seda olla. See võib olla ka kahjulik, sest sellest võib kujuneda murede ja konfliktide allikas. Me peaksime tegema kõik, mis meie võimuses, et majanduskoostööst, julgeolekust, energiajulgeolekust ning inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamisest saaks meie suhte positiivne ja konstruktiivne osa. Kas see ka tegelikkuses nii läheb, sõltub eeskätt Venemaast. Venemaa võib otsustada lääne väärtuste ja normide kasuks. Keegi ei sunni Venemaad üht või teist valikut tegema. Venemaa peab ise valima. Üks asi on mulle vägagi selge – Euroopa ei muuda oma väärtusi ei Venemaa ega muu riigi nõudel. Me oleme järjepidevad või koguni jäärapäised, ent mitte seepärast, et teisiti käitumine tähendaks meie väärtuste hülgamist.

Kui Euroopa taganeks oma aluspõhimõtetest, siis ei oleks ta enam Euroopa. Seepärast tunnustame alati näiteks Gruusia territoriaalset terviklikkust. Me ei käitu nii põhjusel, et meil on mingi eriline poolehoid Gruusia rahva suhtes. Meie seisukoht tugineb lojaalsusele põhimõtete suhtes, millele meie maailm on rajatud. Selle maailma kahjustamine on võrreldav enesetapuga. EL ei soovi kindlasti sellist tagajärge ja ma arvan, et ka Venemaa mitte.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Võib väita, et hiljutine gaasikriis ja Gruusia konflikt on tekitanud uusi pingeid suhetes Vene Föderatsiooniga.

Venemaa peab lõpetama selliste olukordade ärakasutamise viisil, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise korraga, ja hoiduma uute mõjusfääride loomisest.

Samal ajal peab EL tegema kõik, mis tema võimuses, et viia energeetiline sõltuvus Venemaast miinimumini.

Tõsi, Venemaa on üks ELi naabritest ja arvestatav jõud rahvusvahelisel tasandil. ELi suhetes Venemaaga on suur majanduslik potentsiaal, mida Euroopa Liit ei saa kasutamata jätta, eeskätt praegust üleilmselt olukorda arvestades.

Seepärast peame investeerima dialoogi ja koostöösse Vene Föderatsiooniga, töötades välja selge strateegia, mille aluseks on ühised ja vastastikku kasulikud kohustused.

Selline koostöö saab edukas olla vaid siis, kui EL räägib ühel häälel ja asub dialoogi, millel on omad tingimused, ent mis on samal ajal konstruktiivne ja tugineb ühistele väärtustele ning inimõiguste, põhivabaduste ja kehtivate rahvusvaheliste normide austamisele.

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – (ET) Möödunud aastal said ELi-Venemaa suhted rängalt kannatada. Täna, pärast Gruusia sündmusi on küsitav Venemaa valmisolek ehitada koos ELiga ühine julgeolekuala ning pärast Abhaasia ja Lõuna-Osseetia enklaavide tunnustamist lahknevad osapoolte seisukohad Kosovo ja ühise naabruskonna küsimustes aina rohkem. Usaldust ei lisa jätkuvad gaasitülid tarnijatega ja energiaressursside politiseerimine.

Mul on hea meel, et kolleeg Onyszkiewiczi raport kutsub Venemaad üles kinnitama rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud kohustusi, seda eriti Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena ning väljendab Venemaa valitsusele muret inimõiguste olukorra ja Venemaa kodanikuühiskonna aheneva ruumi pärast. Parlament on oma raportiga pööranud tähelepanu ka Vene Föderatsioonis elavate põlisrahvaste olukorrale ning kutsub Vene ametiasutusi kindlustada riigi territooriumil elavate põlisrahvaste kultuuri ja keele püsimine ja jätkusuutlik areng.

Euroopa Liidu suhted Venemaaga peavad põhinema küll partnerlusel, mitte vastandumisel. Meie suhted Venemaaga on pragmaatilise koostöö seisukohast otsustava tähtsusega ning selline koostöö on kasuks ka rahvusvahelisele stabiilsusele Samas peavad selle partnerluse aluseks olema väärtused: demokraatia, turumajandus, inimõiguste ja sõnavabaduse edendamine, mitte ainult kaubahuvid ning vastavalt nendele huvidele ühe asja nägemine, kuid mõne teise asja juures kramplik kanapimedus.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu suhteid on viimastel aastatel korduvalt proovile pandud. Pärast Venemaa ja Gruusia vahelise konflikti vallandumist eelmise aasta augustis oleks võinud arvata, et naabrite suhteid parandab vaid see, kui ehitada nende vahele korralik tara. Mul on hea meel, et see ütlus ei pea paika ja et toonase eesistujariigi president Nicolas Sarkozy vahendas edukalt kriisi lahendamist.

Pärast raudse eesriide langemist on Euroopa Liidu ja Venemaa vahel kujunenud välja tihe vastastikune sõltuvussuhe, mida tuleks kasutada selleks, et edendada ühist arusaama demokraatiast, inimõigustest ja õigusriigist, soodustades seejuures usaldusväärseid majandussidemeid. Sagedaste ebakõlade tõttu viimastel aastatel oleme selle sihi silmist kaotanud ning kahe poole vaheline dialoog on muutunud üsna jäiseks, võttes pragmaatilise koostöö vormi.

Ma toetan nõukogu ja komisjoni soovi püüelda leppe poole, mille aluseks on jagatud kohustused seoses inimõigustega – nagu ka raportis öeldud –, sest ühiste väärtusteta lõpeb asi taas ühe ootamatu kriisiga, mis nõuab erakorraliste meetmete võtmist.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Põhjalik uus partnerlusleping Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on minu arvates vägagi teretulnud.

Venemaa on suuruselt kolmas ELi kaubanduspartner ja tal on suur strateegiline tähtsus Euroopa energiavarustuse seisukohast. Leping Vene Föderatsiooniga sätestab kahe poole vahelise parema koostöö alused.

Võttes arvesse, kui tähtsad on EL ja Venemaa teineteise jaoks, ei tohi see leping aga jääda pelgalt poliitilise tahte avalduseks; me peame hoolitsema selle eest, et seda ka täidetaks. Parlamendi soovituses nõukogule rõhutatakse eeskätt inimõiguste ja meediavabaduse kaitset Venemaal. Kuna meie kavatsuseks on järk-järgult tugineda meie majanduslikele, julgeolekupoliitilistele ja hariduspoliitilistele suhetele, siis on äärmiselt tähtis, et kõik meie partnerid austaksid Euroopa väärtusi. See on ainus viis, kuidas Venemaa ja Euroopa Liidu partnerlust mõlemapoolselt rahuldavalt arendada.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Uue leppe sõlmimine ELi ja Venemaa vahel on Euroopa Liidu diplomaatide jaoks üks raskemaid katsumusi. Euroopa Parlamendi ülesanne on anda aktiivselt soovitusi lepingu laadi ja sisu kohta. Raport sisaldab ELi ja Venemaa suhete peamiste aspektide üksikasjalikku analüüsi. Eeskätt käsitletakse selles süvitsi meie praeguse suhtega seotud probleeme.

Ma usun, et raporti vastuvõtmine on suureks sammuks uue partnerluslepingu sõlmimise poole Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Lepingu põhielementide teemal tuleks pidada üksikasjalikke konsultatsioone ja tõsiseid läbirääkimisi uue lepingu mõlema poole vahel. Raportis viidatakse paljudele probleemidele, mille lahendamine on eriti tähtis üksikute riikide jaoks. Ma tuletaksin meelde raskusi, mis on seotud Poola ja Vene Föderatsiooni vahelise kaubavahetusega. Sedasorti probleemid saab lahendada vaid siis, kui EL asub ühtsele seisukohale.

Raport sisaldab tervet nimekirja küsimustest, mis vajavad lahendamist. Kompromissi ei ole kõigi nende puhul võimalik lühiajalises perspektiivis saavutada osalt kultuuriliste ja sotsiaalsete erinevuste tõttu.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Venemaa on riik, kus sageli ei austata demokraatia aluspõhimõtteid. Venemaa on kurikuulus inimõiguste rikkumise, sõnavabaduse piiramise, sealhulgas arvamusvabaduse piiramise poolest. President Medvedev ja peaminister Putin mõjutavad Vene meediat. Viimane ei saa seetõttu täita oma eesmärki, milleks on usaldusväärse teabe levitamine.

Me peaksime siiski silmas pidama, et Venemaa on üks meie peamisi partnereid. Venemaal on juhtiv roll rahvusvahelisel tasandil. Ta on ka suur energiatarnija ja tähtis kaubanduspartner.

Minu arvates peaksime Venemaa tegude suhtes valjult ja selgelt sõna võtma. Me peaksime kritiseerima teda puudujääkide pärast demokraatias, suutmatuse pärast austada kodanikuvabadusi ning teiste riikide territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumise pärast. Me peaksime kutsuma Venemaad üles austama rahvusvähemuste õigusi ja järgima rahvusvahelisi lepinguid, mille ta on sõlminud. Ma pean silmas ÜRO hartat, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja energiaharta lepingut. Samal ajal peame aga meeles pidama, et partnerlus Venemaaga on väga oluline küsimus kogu Euroopa Liidu ja kogu Euroopa jaoks.