Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Hannu Takkula (A6-0125/2009)

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). – (CS) Austatud juhataja, väga suure arvu ümberasujatest koolilaste kohalolekul on haridussüsteemi jaoks tohutud tagajärjed. On selgeid ja ühetähenduslikke tõendeid, et paljud lapsed ümberasujate perekondadest on oma kaaslastest vähem haritud. Koolid peavad end nende kohalolule kohandama ning lülitama neid süstemaatiliselt oma traditsioonilistesse programmidesse, mille eesmärk on pakkuda kvaliteetset haridust. Haridus on võtmeks selle tagamisel, et need lapsed integreeruksid täielikult, saavutaksid edu ja saaksid vastuvõtjariikide loovateks kodanikeks ning seetõttu et ümberasumisest saaks hüve ümberasujatele ja vastuvõtjariikidele. Tervitan proua Takkula raportit ning olen seda toetanud.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja, mitmekeelne õpetamine, mitut keelt valdavad õpetajad, kes pöörduvad iga lapse poole tema emakeeles, nende jaoks spetsiaalselt värvatud õpetajad välismaalt, koolidepoolne päritolukultuuride austamine ja isegi propageerimine, vastuvõtjariigi keele miinimumoskus seda isegi tegelikult kohustuslikuks pidamata: seda liiki retsept ei vii ümberasujate integratsioonini. See viiks samas ja paradoksina meie ühiskondade getostumiseni, identiteetide hägustumiseni ning kõikide akulturatsioonini, olgu nad ümberasujad või vastuvõtjariigi algupärased elanikud.

Soovitan raportööril minna ja vaadata ZEPesid – prioriteetseid hariduspiirkondi – Prantsusmaa eeslinnades ning vaadata, kuhu taolised üllad seisukohad viivad. Tegelikult võrduvad need pelgalt meie oma riikides sellega, et hüljatakse idee kehtestada austus meie kultuuride, tavade ja moraalinormide vastu neile, kes meie külalislahkust küsima tulevad.

Meie haridussüsteeme ei tuleks kohandada teiste rahvaste kultuuridele. On ümberasujate populatsioonide asi kohandada end meie kultuuridega, kui nad kavatsevad meie riikidesse jääda.

– Raport: Adina-Ioana Vălean (A6-0186/2009)

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Austatud juhataja, sooviksin vaid toonitada vajadust väljendada jõulist toetust üleskutsele, mida toetati täna hommikul õigeaegse otsusega. On mõeldav, et polügaamse abielu tunnustamise võimalust mainiti, isegi kui ainult möödaminnes, Euroopa Liidu dokumendis, iseäranis dokumendis, mille üle hääletab Euroopa Parlament.

Sellel pole Euroopa Liidu kultuuriga mingit pistmist. Euroopa Liidu õiguse valdkonnas ei tohiks olla ruumi seda liiki seisukohtadele – need on vastu meie traditsioonile, mis on kristliku Euroopa traditsioon, ning nad väljendavad muuseas naiste õiguste purustamise põhimõtet. Seetõttu on täna hommikul tehtud otsus väga oluline, kuid taolise märkuse Euroopa Parlamendi dokumenti lisamise tõsiselt vastutustundetu akt on väga murettekitav.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Austatud juhataja, mul polnud võimalik toetada proua Văleani raportit. Ta lubab olukorda, kus seadus on iseenesega vastuolus, rikkudes subsidiaarsuse põhimõtet, soodustades teistsuguse kultuuriga kolmandatest riikidest pärit perekondade taasühinemist ning lubades samuti polügaamiat. Ta tekitab õiguskaose. Nagu kõike teame, kasutatakse erinevates ELi riikides erinevaid perekonna ja perekonnaliikme määratlusi. Õigused on erinevad, näiteks pärimisõigus, perekonnaõigus on erinev ja samuti õigus saada sotsiaaltoetusi. Õiguse loomine sotsiaaltoetuste nõuetele vastuvõtjariigi nõusolekuta ning majanduslikku olukorda arvesse võtmata võib viia tõsiste sotsiaalsete konfliktideni. Protesteerin pidevate subsidiaarsuse põhimõtete rikkumiste vastu käesolevas istungisaalis.

– Raport: Urszula Gacek (A6-0182/2009)

  David Sumberg (PPE-DE). – Austatud juhataja, mul on täna hommikul väga suur au istuda härra Daniel Hannani, minu väga hea kolleegi kõrval, kelle sõnavõtt mõni nädal tagasi on toonud suuri muutusi info edastamises ning poliitilises mõtlemises ja muudab seda edaspidi. Interneti jõud on ülimalt oluline, kuid on veelgi olulisem tavapäraste massiteabevahendite suhtes.

Hääletasin antud raporti vastu ühel lihtsal põhjusel, milleks on, et ma pole Euroopa kodakondsuse propageerimise poolt. Olen Briti kodanik ning selle üle uhke ning see, millega peaksime tegelema, on konkreetsete riikide konkreetse kodakondsuse propageerimine, ning ütlema, jah, oleme riikidena Euroopa Liidu liikmed, ent me pole Euroopa kodanikud. Oleme nende riikide kodanikud, kes meid sünnitasid ja imikutena hoolitsesid meie eest, kes kaitsevad meid ja kes on andnud meile paljude aastate jooksul varjupaika. Selline on uhkus, mis mul on ning jääb edaspidi.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja, vanad kreeklased on juba arutanud küsimusi, millega tegeleme. Oma linnriikide liitudes arutasid nad vastavalt isopoliteia, ehk identse kodakondsuse üle, mis andis igale isikule samad õigused nii ühes linnas kui ka teistes, ja sympoliteia ehk ühise kodakondsuse väärtuste üle.

Teid ei üllata, kui kuulete, et olen nendest süsteemidest resoluutselt esimese poolt. Tegelikult on Euroopa kodakondsus iseloomult äärmiselt kunstlik. Raportöör kahetseb eelkõige, et kodanikud pole teadlikud õigustest, mis see neile annaks. Ent märgin, et iga kord, kui nendelt kodanikelt küsitakse arvamust näiteks Euroopa konstitutsiooni või selle seletamatu kehastuse, Lissaboni lepingu kohta ja nad ütlevad ei, siis taolistel hetkedel jäetakse nende arvamus ettekavatsetult tähele panemata.

Sellepärast näivadki mulle antud oletatavalt helded tõlgendused ühisest kodakondsusest suuresti silmakirjalikud ning eelistaksin asendada selle õiguste vastastikuse tunnustamisega liitlastest, kuid ikkagi suveräänsete riikide vahel.

  Jim Allister (NI). – Austatud juhataja, kodakondsus määratleb, kes me oleme. Ta on meie identiteedi aluskivi. Olen Briti kodanik ning uhke selle üle, mitte viimasena sellepärast, et IRA kõlvatu kampaania üritab sundida mind ja mu valijaid sellest loobuma – miski, mis neil õnneks korda läinud pole.

Kodakondsus on liikmesriikides. Seda ei peaks juhtima kõrvale ega jagama. Seetõttu olen vastu kunstlikule Euroopa kodakondsusele, mis muidugi täiendab püsivaid jõupingutusi, Lissaboni lepingu teel, rajada ELi riiklus ning nõnda arusaam, et peame kõik, kas see meile meeldib või mitte, olema eelkõige ELi kodanikud. Olen vastu sellisele arusaamale, nagu olen ka vastu Lissaboni lepingule.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Austatud juhataja, kolleegidega nõustumine on muutumas veidike tuttavaks refrääniks.

Hääletasin antud raporti vastu, sest olen muidugi täielikult kogu Euroopa kodakondsuse mõiste vastu. Arvan, et kodakondsus on omane ainult rahvusriikidele, ning arvan, et kõik jõupingutused, mis on antud Euroopa kodakondsuse konstrueerimise katse taga, on seotud samade jõupingutustega juhtida Euroopa üliriiki.

Paljud mu valijatest ja ma ise oleme samuti pahased, et meid sunnitakse hakkama sisuliselt Euroopa kodanikeks. Nad näevad kodakondust kui midagi, mida tuleb toetada või tagasi lükata, lähtuvalt ühisest sajandite jooksul kogunenud väärtuste ja ideaalide kogumist. Mitte kellelegi meist pole võimaldatud mitte mingisugust oma sõna, referendumit või muud konsultatsiooni selle suhtes, kas soovime või ei soovi Euroopa kodanikeks hakata.

Loomulikult peaks olema Lissaboni lepingu üle referendum. Kuid meilt peaks samuti küsitama, kas soovime olla lisaks oma riiklikule kodakondsusele Euroopa kodanikud. Meil pole õigust Euroopa kodakondsusest loobuda, isegi kui me – nagu ma ise – taolise asja kogu mõiste vastu oleme.

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Austatud juhataja, ma pole esimeses järjekorras Euroopa Liidu kodanik. Olen Iiri kodanik ning seda täiendava lisana olen Euroopa kodanik.

Olen siin täna palju teada saanud. Ma ei taibanud, et meie Briti kolleegid on kodanikud. Arvasin, et nad on alamad. Ent sõnad „alamad” ja „kodanikud” mind ei sega. Saab olla šotlane, uelslane või inglane, kuid peab olema šotlane, uelslane või inglane või üks nendest inimestest Iirimaal, kes võtavad endale Briti kodakondsuse, et olla britt. Pole olemas sellist asja nagu Briti kodanik, kui ei olda iirlane Põhja-Iirimaalt, šotlane, uelslane või inglane.

Ma tõesti ei saa aru argumendist, mida siin täna on esitatud. Need kõik kujutavad endast täiendavaid lisasid meie riiklikele kodakondsustele ning mind ei sega see vähimatki. Inimesed teevad tühiasjast suure asja, sest käes on valimiste-eelne aeg, ning kasutavad sellist pidevat Euroopa-vastast retoorikat, et edendada oma huve, mitte aga riikide huve, keda nad teenima peaksid.

  Richard Corbett (PSE). – Austatud juhataja, lubatagu mul eelmise sõnavõtjaga nõustuda. Mõnedel kolleegidest näib olevat väga kitsas, ühemõõtmeline arusaam kodakondsusest ja tegelikult identiteedist. Ent oleme kõik mitmetahulised: olen jalgpallis Inglismaa poolt, sest olen inglane ja see on osa mu identiteedist; olen spordis olümpiamängudel Suurbritannia poolt, sest see kujutab endast laiemat mõõdet mu identiteedist; ja ma olen Euroopa golfimeeskonna poolt Ryderi karikal Ameerika Ühendriikide vastu – ning kahtlustan, et isegi lugupeetav liige, kes just äsja sõna võttis, on seda samuti.

Tegemist on meie identiteedi ja kodakondsuse erinevate mõõtmetega. Nad pole vastuolus, vaid vastastikku täiendavad. Muidugi pole sellist liiki kodakondsust omistatud referendumi teel. Kunagi pole olnud referendumit, et oleksin inglane või et mul peaks olema briti kodakondsus – mis on võetud alama seisuse asemele – ega ole olnud referendumit aluslepingute suhtes, mis peaaegu kaks kümnendit tagasi lõid Euroopa kodakondsuse idee, sidudes selle konkreetselt teatud õigustega, mis meil on ja mida naudime kogu Euroopas, ei midagi enamat ega midagi vähemat.

– Raport: Emmanouil Angelakas (A6-0134/2009)

  Neena Gill (PSE). – Austatud juhataja, toetasin antud raportit, sest arvan, et ta jätkab käesoleva legislatiivkogu tehtud üliolulist tööd, sidudes meie pühendumuse keskkonnale meie vajadusega päästa liikmesriigid praegusest finantskriisist. Kuid ka sellepärast, et puudutatud on meie majanduse ja ühiskonna iga tahku, ning meil on vaja rakendada majanduse ja keskkonna taastumise osas terviklikku lähenemist.

Töötasin 18 aastat elamumajanduses ning tunnen muret, et pole pööratud piisavalt tähelepanu elamumajandusele ja energiale, eriti ehitamise ajal, kuna elamumajandus annab märkimisväärse osa süsihappegaasi heitmetest. Ühtekuuluvuspoliitikale keskendumine on meie jaoks mõistlikuks mooduseks, kuidas täita oma kohust kogukondade ja majanduste suhtes. Muutus, nagu palju muudki, algab kodust. Euroopa Arengufondi rahade kasutamine, et täiendada regionaalsete ja kohalike skeeme topeltakendeks, soojustamiseks ja päikesepaneelideks või vanade katelde asendamiseks energiatõhusamatega, on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas Euroopa Liit saab aidata liikmesriikidel täita norme, mis toovad kasu kõikidele Euroopa kodanikele.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Austatud juhataja, kui nägin raporti pealkirja, „Eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alased investeeringud”, olin rabatud. Mitte keegi ei saaks mitte nõustuda sellega praegustel kliimamuutusega seotud murede aegadel, mida iganes sellest arvataks. Oleme kõik nõus, et on vaja paremat energiatõhusust ja energiasäästmist.

Ent Euroopa Parlament peaks ometigi näitama eeskuju. Kuidas me saame rääkida energiatõhususest, kuidas me saame rääkida säästmisest, kui meil on jätkuvalt kolm Euroopa Parlamendi hoonet? Meil on hoone Strasbourg'is, mis on kasutuses ainult 12 nädalat aastas ja mis jätkab CO2 eritamist ja energia raiskamist, kui meid seal pole, büroohoone Luksemburgis, mida liikmed kunagi ei külasta (ja praegu ehitame Luksemburgi veel ühte hoonet) ning meil on see istungisaal siin Brüsselis. On aeg lõpetada silmakirjalikkus energiatõhususe osas ning juhtida eeskuju näidates jätta ainult üks parlamendihoone.

– Raport: Henrik Lax (A6-0161/2009)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Austatud juhataja, arvestades viisakorda puudutavaid raskusi, on oluline, et seda lihtsustatakse, sealhulgas taotleja kantavate kulude vähendamisega. See aitab paremini kaasa kultuurivahetusele ja koostööle ELi ja kolmandate riikide vahel. Arvan, et on oluline lihtsustada viisakorda inimestele, kellel on liikmesriikides perekonnaliikmeid. Toon näiteks Poola. Sadu aastaid on Poola ajalugu olnud läbi põimunud Ukraina ja Valgevene taoliste riikide ajalooga, kus elab märkimisväärne poola vähemus. Nendel inimestel pole Poola kodakondsust, kuid nad ületavad tihti piiri sugulaste külastamiseks.

Suurim võimalik viisakorra lihtsustus on seetõttu vajalik inimestele, kes on võitnud viisaameti usalduse viisaeeskirjade mitterikkumisega. Arvan, et on märkimisväärne, et biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtt hõlbustab andmevahetust ja aitab edaspidi viisasüsteemi integreerida, hõlbustades viisamenetlust ennast ning parandades ühtlasi turvalisust kogu ELis. Raport on oluline ELi ja kolmandate riikide vaheliste kontaktide arendamiseks.

– Raport: Salvatore Tatarella (A6-0105/2009)

  Neena Gill (PSE). – Austatud juhataja, jällegi hääletasin antud raporti poolt, sest arvan, et kui tahame teha edusamme kliimamuutusega võideldes, on meil tarvis teha roheliste toodete valimine tarbijale kergemaks.

Kuigi minu regioon – West Midlands – on üks Ühendkuningriigi ainsatest merepiirita aladest, tarbime muidugi kala ja kalatooteid, millele antud raport viitab.

Ökomärgiste-taolise vabatahtliku süsteemi kasutuselevõtuga saame soodustada turgu, kus kaubeldakse energiatõhusamate ning ökoloogiliselt leebemate toodetega. See sobib kokku muude turupõhiste kliima muutuse lahendustega, nagu maksusoodustused ja keskkonnasõbralikud kaubad.

Mu valijad räägivad mulle, et nad teevad hea meelega teistsuguseid valikuid, kui nende ostmine ja roheliste toodete ostmine seda nende jaoks kergemaks teeb. Meil on tarvis süsteemi paremini reklaamida, kui tahame, et tal oleks soovitud efekt, ning ta nõuab paremat turustamist ja samuti edastatava info standardimist ja ühtlustamist, kui tahame, et temast tarbijatele tegelikult kasu oleks.

Heaks eeskujuks on rehvide energiatõhususe raport, mille kallal olen töötanud ja mis esitab sarnased üksikasjad selgelt ja kokkuvõtlikult.

– Raport: Kathalijne Buitenweg (A6-0149/2009)

  Anja Weisgerber (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, meie, konservatiivne Saksa fraktsioon (CDU/CSU), hääletasime proua Buitenwegi raporti vastu. Oleme vastu kõikvõimalikule diskrimineerimisele, kuid arvame, et Euroopa tasandil kõikehõlmav raamdirektiiv pole tegelikult õige moodus puudutatute kaitsmiseks. Kümme liikmesriiki pole ikka veel üldse üle võtnud olemasolevat diskrimineerimisvastast direktiivi. Sellele vaatamata hääletas käesoleva legislatiivkogu lihthäälteenamus – mitte kvalifitseeritud häälteenamus – antud laienduse eest täna. See tekitaks märkimisväärselt lisabürokraatiat ning tarbetuid kulusid – asi, mille suhtes üldsus pole eriti mõistev.

Täiustusi on võimalik teha kindlustuse osas ning invasissekäike puudutavates struktuurilistes kohanemismeetmetes ning kollektiivnõuete seaduse nõude võib eemaldada, kuid näeme ette tõsiseid probleeme liikmesriikide jaoks, kui näiteks meid sunnitaks lülitama mõiste „usutunnistus” keelatud diskrimineerimisaluste hulka. Selle tagajärjeks oleks, et äärmuslased ja lahud, nagu näiteks saientoloogia, saaksid direktiivi kaitsele tugineda.

Oleme samuti vastu täieliku võrdväärse staatuse andmisele traditsioonilisele ja samasooliste abielule. Komisjoni arvates nõuab direktiivi ülevõtmine, et samasoolised partnerid, kuivõrd neid juriidiliselt antud liikmesriigis tunnustatakse, peaks saama samad õigused kui abielupaarid. Oleme sellele ideele vastu. Hääletasime seetõttu raporti vastu ja selle poolt, et ettepanek saadetaks tagasi komisjonile.

  David Sumberg (PPE-DE). – Austatud juhataja, keeldusin antud asjas hääletamast kahel põhjusel. Kõigepealt, me kõik aktsepteerime teatavat diskrimineerimist. Kõikides meie riikides on usklikke koole – katoliiklaste, protestantide, moslemite, juutide koole – ning nendes on teatav diskrimineerimise element, sest sinna eeskätt vastuvõetavad inimesed on seda usku. Toetan seda. Toetan usklikke koole.

Kuid peamine põhjus, miks keeldusin, oli seetõttu, et see pöörab terve juriidika põhimõtte pea peale. Oleme süütud, kuni meie süü on tõestatud. See on aluspõhimõte, kahtlemata inglise õiguses, ning ilmselt paljude teiste Euroopa Liidu riikide õiguses. Käesolev pöörab tõendamiskohustuse teistpidi ning ausalt öeldes on see vastuvõetamatu. Muidugi oleme kõik diskrimineerimise vastu. Oleme kõik võrdse kohtlemise poolt, kuid peame tunnistama, et läbi aegade meid juhatanud õiguspõhimõtted jäävad paika. Sellepärast keeldusingi.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja, olen üks nendest Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmetest, kes hääletasid raporti poolt. Tegin seda, sest arvan, et parlament peab saatma antud hääletusega välja tugeva signaali mittediskrimineerimise poolt, ning kindlasti on muid palju olulisemaid tegureid kui need, mida äsja mainiti.

Tegelikult on liikmesriikides olukordi, kus lastele keelatakse emakeelset haridust, kus viimase kasutamine on keelatud. Me pole tegeliku olukorra lähedalgi. Seetõttu on õige saata välja signaal, nagu parlament seda minu toetusel on teinud. Antud ülesandes saavutada suurem teadlikkus teistest jääb kindlasti paljugi teha ning oleme kaugel kultuuride dialoogist, mille osas tõotasime edusammude tegemist 2008. aastal. Antud raportit ümbritsenud poleemika on kahetsusväärne.

  Richard Corbett (PSE). – Austatud juhataja, Euroopa Liidu 27 riigis on meil viimastel kümnenditel tekkinud uhkusega traditsioon võidelda koos diskriminatsiooni vastu ning muuta diskriminatsioon ebaseaduslikuks ning laidetavaks.

See, mida antud raport teeb, on anomaalia korrigeerimine. Meie seaduste kogumis on õigusaktid, mis õigesti keelavad diskrimineerimise rassilisel ja soolisel alusel töökohas ja mujal, kuid diskrimineerimine puude või vanuse või seksuaalse sättumuse alusel on keelatud ainult töökohal, kuid mitte mujal – ei tarbijakaitses ega muudes olukordades, kus kodanikud end leiavad ja kus neid diskrimineeritakse.

On õige, et me selle anomaalia korrigeerime. Suur enamus täna saadab nõukogule võimsa signaali ning ootan huviga vastuvõttu lähitulevikus.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Austatud juhataja, loetlesin mitmeid argumente eilsel arutelul, miks Buitenwegi raporti muudatusettepanekud ja ettepanekud on mulle vastuvõetamatud, võib-olla enam kui algupärane komisjoni ettepanek ise võtta vastu diskrimineerimisevastane direktiiv. Isegi täna hääletatud muudatusettepanekutega kujutab ta endast ikkagi subsidiaarsuse põhimõtte vastuvõetamatut rikkumist. See tekitab tohutul hulgal bürokraatiat, mis on väga kulukas, ja tekitab liikmesriikidele hiiglaslikke takistusi. Eelkõige annab see tunnistust erakordsetest usaldamatuse tasemetest liikmesriikide suhtes.

Seda liiki tekstidega, mis võtavad endasse igasuguseid asju, on see probleem, et nad sisaldavad muidugi ka mõnesid häid punkte. Sooviksin kasutada antud hääletuse selgitust, kuivõrd on vaja, selleks et kinnitada, et ütlematagi olen suuremate jõupingutuste poolt, mida terve ühendus teeb näiteks puuetega inimeste heaks. Aga ka siin olen veendunud, et kõige parem on jätta asjad liikmesriikide korraldada.

  Daniel Hannan (NI). – Austatud juhataja, antud raport rajaneb mõistelisel arusaamatusel. Väljaspool antud istungisaali tähendab võrdsus inimeste õigust samale kohtlemisele. Siin antud istungisaalis kasutame teda väljendamaks inimeste õigust erinevale kohtlemisele.

See kujutab endast kriitilise tähtsusega momenti. Seda liiki diskrimineerimisvastane seadusandlus ei kujuta endast seadustest lähtuva võrdsuse põhimõtte täiustust. Tegemist on vastupidise põhimõttega. Kui selliseid raporteid vastu võtame, võtame inimestelt ära õiguse hääletada poolt – ja hääletada vastu – ning anname selle meelevaldselt õigusteadlastele. Kui antud raportit kohaldataks sõna otseses mõttes, keelaks ta ooperiteatrit mehi sopranirollidesse palkama keeldumast, keelaks leiboristlikul poliitikul konservatiivi pressiesindajaks võtma keeldumast ning keelaks katoliiklikult koolil või haiglal oma usukaaslaste palkamist eelistamast.

Antud argumente esitades oli vastus raporti toetajatelt, et seda niiviisi ei kasutatakse ning et kõik teavad, mida see tegelikult tähendab. Pean ütlema, et mulle näib väga viletsa juriidikana kriminaliseerida teoorias kõike ning siis usaldada kohtuid seadust meelevaldselt valesti kohaldama.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja, suur katoliiklasest filosoof Chesterton ütles, et kaasaegne maailm on täis hulluksläinud kristlikke ideesid.

Arvan, et antud raport proua Buitenwegilt on selle täiuslikuks näiteks. Tegemist on tekstiga, mis hakkab peale õilsate seisukohtadega, et vältida diskrimineerivaid akte, mille käes kannatavad näiteks võib-olla puuetega inimesed, muutudes siis tõeliselt totalitaarseks fundamentaalse mõistelise vea tegemisega, teisisõnu õigusjärgsete erinevuste ja ebaõiglaste diskrimineerivate aktide mitteeristamisega.

Näiteks on loomulik, et lapsel oleks õigus isale ja emale isegi, kui ta on adopteeritud. Antud õigus peab olema eespool samasooliste isikute õigusest last adopteerida. Loomulik on eristada kodakondsuse alusel. Loomulik on, et prantslastel, brittidel, tšehhidel ja leedukatel on eesõigus välismaalaste suhtes oma riikides samamoodi, nagu on loomulik, et antud välismaalastel on eesõigus oma riikides Euroopa kodanike suhtes.

Tegemist on täiesti õigusjärgse antud tekstis tähele panemata jäetud eristamisega, mis pealegi kaotab ära süütuse presumptsiooni. Tegemist on tõelise sammuga pehme totalitarismi suunas, mida antud uus poliitilise korrektsuse doktriin endast kujutab.

  Martin Kastler (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, mu daamid ja härrad, sellal kui 10 liikmesriiki 27-st on mässitud jätkuvasse kohtuasja esimese direktiivi üle võtmata jätmise tõttu, oleme täna pealt näinud, kuidas lihthäälteenamusega antud legislatiivkogus hääletati, et esimese peale seataks teine direktiiv.

Mina isiklikult – koos oma fraktsiooni enamikuga – hääletasin vastu. Miks nii? Mainin kaht näidet. Kogemuse põhjal kodust Frangimaalt tean poliitiliste äärmuslaste, neonatside ja vasakpoolsete radikaalide, jõupingutustest, kes üritavad soetada kinnistuid ja seeläbi tekitada laialdast reklaami enda kasuks. Kui käesolev ellu rakendatakse, tähendab võrdse kohtlemise direktiiv, et nüüd peavad omanikud ja meie majaomanikud osadel juhtudel sõlmima lepinguid, millest nad praeguseni on saanud keelduda.

Sel põhjusel hääletasin täna proua Buitenwegi raporti vastu. Teine põhjus on, et tänases muudatusettepanekus pöörasime ümber tõestamiskohustuse ning sellega oma õigusriigi fundamentaalse elemendi. Pean seda täiesti ebaseaduslikuks. Kolmas punkt puudutab ajalehti ja kirjastajaid, kelle vabadust keelduda äärmuslaste artikleid avaldamast antud direktiiv kärbiks. See on minu arvates trükivabaduse selge rikkumine ning asi, millele olen seetõttu vastu.

  Neena Gill (PSE). – Austatud juhataja, mul oli rõõm toetada antud raportit, sest olen alati võidelnud kõikide diskrimineerimise liikide vastu. Minu arvates on oluline, et meil oleks raamistik, et ennetada inimeste ärakasutamist usutunnistuse, vanuse, puude, hariduse või perekonnaseisuse tõttu. Antud alustel diskrimineerimise vastase kaitseta on meie sotsiaalse Euroopa ambitsioonid tähenduseta. Iseäranis kehtib see praeguse majandusolukorra ajal. Alati on sellistel rasketel aegadel kiusatus ära kasutada neid, kes on vähem võimelised end kaitsma, endale järeleandmisi teha, kui asi puudutab just taolise ärakasutamise vastu kaitsmiseks mõeldud regulatsiooni.

Minu valijaskonnas, West Midlandsis, ähvardab meid paremäärmusliku poliitika tõus. Arvan, et Euroopal on etendada võtmeroll selle kindlustamisel, et inimesed teaksid, et neid agressiooni ja ärakasutamise vastu kaitstakse.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Austatud juhataja, hääletasin antud raporti vastu fundamentaalsel põhjusel, et minu arvates pole antud teemadel Euroopa Liiduga mitte mingisugust pistmist. Arvan, et antud asjades pole vajadust Euroopa seadusandluse järele. Arvan, et taolisi tundlikke, traditsioonilisi asju on palju parem käsitleda liikmesriikide tasandil, kus konkreetsed riiklikud parlamendid saavad võtta arvesse aluskultuuri, traditsiooni ja õigussüsteemi, mis on nende oma konkreetsetes riikides.

Mitmed teised liikmed on tõstatanud küsimusi seoses konkreetsete probleemidega, mida käesolevaga põhjustatakse – probleeme usurühmadele, keda sunnitakse palkama kedagi, kellel on teistsugune usutaust; usuliste koolide probleemi ja erinevate poliitiliste parteide probleemi, kes tahavad palgata oma tõekspidamiste ja väärtustega inimesi. Sisuliselt on käesolevaga probleem selles, et see võtab meilt kui valitud poliitikuilt ja riiklikelt poliitikuilt võimu ära ja asetab selle valimata kohtunike kätte, kes seadusandlust tõlgendavad ja ümber tõlgendavad viisidel, mida antud raporti osade autorite väga heatahtlikud seisukohad üldse ette ei näinud. Ent arvan, et fundamentaalselt harutame lahti tohutut ussipesa.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Austatud juhataja, hääletasin isikute võrdset kohtlemist käsitleva raporti vastu hoolimata sellest ja võib-olla selle tõttu, et olen diskrimineerimise vastu. Selle dokumendi vastuvõtmine tähendaks konkreetselt nõusolekut pedofiilide seaduslikult tagatud, võrdsele ligipääsule töökohtadele, kus neil oleks vahetu kontakt lastega, mis kujutaks lastele ohtu. See tähendaks nõusolekut fašistlike rühmade ja usukultuste väljaannetega ning avalike esinemistega, keeldu kogukondades kirikute poolt juhitavatele haridus- ja heategevatele keskustele ning avaks laiemaid võimalusi kristlaste vastu diskrimineerimiseks. Dokument rikub subsidiaarsuse põhimõtet, mis on muutumas Euroopa Parlamendis üheks levinumaks tavaks.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Austatud juhataja, sooviksin edastada puuete ja erivajadustega inimeste tohutut üllatust ja pettumust, kes ootasid, et neile pakutaks käesoleval ametiajal raamdirektiivi, nii et liikmesriigid kohandaksid oma seadusandlust ja poleks antud rühma inimeste diskrimineerivat kohtlemist, keda võivad esindada tohutud Euroopa ametiühingud, kuid kes ei saa isiklikult väljendada oma kavatsust hankida kaitset.

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Austatud juhataja, mul oli komisjoni ettepaneku sõnastuse suhtes muresid - kuid ükski õigusakt pole täiuslik. Hääletasin põhjenduse 17, muudatusettepaneku 28 mõlema osa poolt. Minu kavatsuseks oli hääletada algupärase teksti poolt, kuid ma ei soovinud hääletada muudatusettepaneku sõnastuse vastu, mis – kuigi mitte nii jõuline kui algupärane liikmesriikide õigusi puudutav tekst – siiski käsitles murettekitavaid küsimusi piisavalt ning oli selge, et ta läheb läbi suure enamusega. Seetõttu poleks mul olnud võimalust hääletada algupärase teksti poolt, mis oleks langenud nendesse asjaoludesse, seetõttu oleks võinud näida, et hääletan põhimõtte vastu, mida ma teha ei soovinud.

Tekstiga süvitsi tutvununa olen rahul, et ettepanek teenib otstarvet parandada kaupadele ja teenustele ligipääsu puuetega inimeste jaoks, tegemata tarbetuid viiteid tekstile, millest võib järeldada nurjumist.

Arvan kindlalt, et on eluliselt oluline panna paika mehhanismid, mis lubavad puuetega inimestel reisida Euroopa Liidu piires samaväärselt iga teise kodanikuga. Euroopas on 50 miljonit puuetega kodanikku ning seetõttu on kohustuslik, et rakendaksime iga meedet, nende heaolu parandamiseks. Just sel põhjusel raporti poolt hääletasingi.

– Ettepanek võtta vastu resolutsioon: B6-0177/2009 (ELi ja Valgevene dialoog)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Austatud juhataja, toetasin ELi ja Valgevene dialoogi hindamist käsitlevat resolutsiooni. Hääletasin poolt, sest tervitan suurenenud kõrgtasemelist ELi ja Valgevene dialoogi, sealhulgas kahepoolseid kontakte, ning komisjoni algatatud intensiivistunud tehnilist koostööd.

Samal ajal sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et ELi ja Valgevene vahelise poliitilise dialoogi tingimuseks ja sellega vahetult seotud peab olema vabaduste piirangute tühistamine ning rahumeelsete demonstratsioonide osaliste ning inimõiguste aktivistide represseerimise lõpetamine.

Nõuan, et Valgevene demokraatlik opositsioon ja kodanikuühiskond lisataks ELi ja Valgevene vahelisse dialoogi.

Viimasena – kuid mitte kõige vähemolulisena – loodan, et Valgevene valitsus kasutab järgmist üheksat kuud edu saavutamiseks mitmes valdkonnas, sealhulgas ühinemisvabaduse ja poliitiliste õiguste ja vabaduste andmise osas.

  Toomas Savi (ALDE). – Austatud juhataja, hääletasin antud resolutsiooni poolt, kuna see annab tasakaalustatud ja realistliku ülevaate Euroopa Liidu ja Valgevene vahelistest suhetest.

President Lukašenko näib taotlevat paremaid suhteid nii Euroopa Liidu kui Vene Föderatsiooniga. Poliitvangide vabastamine aasta tagasi oli esimene märk Lukašenko režiimi valmidusest täitma ELi nõudmisi ning osalema tõsises dialoogis.

Kuigi režiimi rõhumise leevendumist võib pidada edusammuks, pole tõeline režiimivahetus veel alanud. Arvan, et Valgevene demokraatliku opositsiooni ja lisaks ka kodanikuühiskonna kaasamine on eluliselt tähtis Euroopa Liidu ja Valgevene vahelisele dialoogile ning lõpuks võtmeks edukale demokratiseerimisprotsessile.

– Ettepanek võtta vastu resolutsioon: RC-B6-0165/2009 (Euroopa südametunnistus ja totalitarism)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Austatud juhataja, ühisel ettepanekul võtta vastu resolutsioon, mille täna vastu võtsime, sisaldab palju punkte, mis väärivad edendamist. Näiteks olen nõus, et ohvreid, mille väga paljud inimesed on toonud, võideldes totalitaarsete režiimide vastu 21.. sajandil Euroopas, ei tohiks unustada.

Sellest hoolimata sooviksin teha mõned märkused. Kahetsusväärne on, et ei mainita antud totalitaarsete režiimide liitlasi, kes väga hiljuti veel peaaegu tervet Ida-Euroopat oma haardes hoidsid. Tõsi on, et niinimetatud parempoolsed poliitikud on teinud väga vähe jõupingutusi demokratiseerimise nõudmiseks Ida-Euroopas, kuid veelgi rohkem vastab tõele, et väga paljud vasakpoolsed poliitikud toetasid aktiivselt antud kommunistlikke režiime, olgugi et täna, isegi käesolevas parlamendis, nad püha süütut mängivad.

Teiseks peaks meil tõesti olema julgust antud raportiga astuda välja sõnavabadust piiravate seaduste vastu. Ajaloo uurimine, ükskõik kui raske, peaks toimuma delikaatselt, ohvreid kohaselt austades, kuid täieliku vabadusega. On kahju, et oleme need mõlemad võimalused käest lasknud.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Ma toetasin kõnealuse resolutsiooni vastvõtmist, mis sündis nelja fraktsiooni koostöös. See dokument on tasakaalus ja selle kohta võiks öelda: parem hilja kui mitte kunagi. Tegelikult on see enim, mida me siin saalis üheskoos õigluse nimel teha saame.

Täna oleme oma vanematele ja vanavanematele võlgu kindla parlamentaarse sõnumi ja täna me seda tegime. Samas on meie kohus meie käsutuses olevate vahenditega ära hoida käsitletu kordumist. Tõel ja mäletamisel on seejuures oluline koht. Meie kohus on tagada õigusriigi põhimõtete austamine.

  Daniel Hannan (NI). – Austatud juhataja, antud resolutsioon meenutab fašismi ja nõukogude kommunismi õudusi. Ükski eurooplane, Lääne tsivilisatsiooni laps, tsiviliseeritud inimolend ei saaks mitte nõustuda. Kuid seejärel pakub ta Euroopa Liitu alternatiiviks või vastumürgiks taolisele totalitarismile. Kirjas on: „Euroopa Liidul on eriline vastutus edendada ja kaitsta demokraatiat [...] nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool”.

Just siin, mu sõbrad, te oma prohmaka teetegi. Euroopa Liit ei kaitse demokraatiat, ei sisemiselt ega välimiselt. Välismaal teeb ta kaupa Castro Kuubaga, ajatolladega Teheranis; ta nõuab õigust müüa relvi kommunistlikule Hiinale. Kodus lükkab ta ümber referendumitulemusi, kui need on vastuolus tihedama integratsiooniga.

Muidugi tuleb olla taolisi paralleele tõmmates ettevaatlik. Keegi ei väida, et Euroopa Liit on nõukogude süsteem, mis võtab ära inimeste passe ja peab gulage või korraldab näidiskohtuprotsesse. Kuid meile peaks sügavalt muret tegema, kui ükskõik mis süsteem väidab, et valitsev ideoloogia on valimiskastile allutamiseks liiga oluline.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja, meeldiv on näha, kuidas natsionaalsotsialism tehakse samaväärseks kommunismiga ning lisatakse üldisesse hukkamõistu totalitaarsete režiimide üle, mis ujutasid 20. sajandi verega, kuid sellele vaatamata leidsid suurt poolehoidu paljude intellektuaalide juures, keda pole kunagi vastutama pandud ning kellest paljud on edasi meie kõige prominentsemate tegelaste ridades.

Meeldiv on näha, et mitmed antud teksti saastama kalduvat muudatusettepanekut on tagasi võetud. Ometi ei arva ma, et on võimalik näiteks muuta ametlikku ajalugu sellest meie mineviku tumedast perioodist pühamast pühamaks või mõista teisitimõtlejate hääli hukka.

On täiesti hämmastav, et Prantsusmaal peaks juhtima kommunismist inspireeritud Guessot' seadus ajaloolist arutelu tõsiste kriminaalõigusmeetmete ähvardusel. Meie kaasliige, Jacques Toubon, nimetas teda vastuvõtmisel stalinistlikuks. Aga ta sõber, härra Barrot, justiitsvolinik, pakub välja selle laiendamist kõikidele Euroopa Liidu riikidele, kellel seda pole, ning isegi kaasnevate õigusmeetmete ja vanglakaristuste kolmekordistamist. Totalitaarsete meetoditega totalitarismi vastu võidelda ei saa.

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Ma pean vajalikuks selgitada, miks ma toetasin seda resolutsiooni erinevalt mitmetest oma fraktsioonikaaslastest ja just seda, mitte oma fraktsiooni varianti. Ma ei saa nõustuda retoorikaga, et katse on ajalugu ümber kirjutada. Suur osa Ida-Euroopa ajalugu on kirjutamata või vähemalt teadvustamata ja eriti just see osa, mis puudutab kommunismi kuritegusid.

Ma ei saa ka toetada lähenemist, et me peame jätma ajaloolastele selle otsustamise millega oli tegemist. Ma pean seda meie moraalseks kohuseks ja mul on hea meel, et täna see resolutsioon vastu võeti.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Austatud juhataja, tänan, et andsite mulle käesoleva võimaluse selgitada, miks antud küsimuses hääletasin.

Raportis oli kaks huvitavat lauset, mis väärivad täiendavat tähelepanu. Esimene tunnistab, et kommunismil ja natsismil on ühine pärand, ning nõudis ausa ja põhjaliku arutelu pidamist läinud sajandi kõikide totalitaarsete kuritegude üle.

Teine lause, mis silma hakkas, on järgmine: nõuab üleeuroopalist akadeemilist arutelu totalitaarsete režiimide iseloomu, ajaloo ja pärandi üle rahvusvahelise õigusraamistiku alusel.

Ei tea, kas tõesti on sellist arutelu tarvis. Pole päris selge, mis on nõukogude sotsialismi ja natsionaalsotsialismi ühendav ühine niit. Võti on sõnastuses ning vastus on „sotsialism”.

Kui sotsialistidest parlamendiliikmed üritavad keelata Euroopa Parlamendi liiget järgmise parlamendi esimest istungjärku juhtimast, ükskõik kui ilged tema vaated poleks, kujutab see endast rünnakut sõnavabaduse vastu. Kui Briti sotsialistlik valitsus keeldub järgimast oma manifestiga võetud kohustust Lissaboni lepingu osas referendumit pidada, kujutab see endast sallimatuse akti. Peaksime olema ettevaatlikud, et poleks tegemist esimese sammuga totalitarismi suunas.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Austatud juhataja, nõukogude totalitarism ei vangistanud ainult inimesi. Kahjuks vangistas ta ka ajalugu ning selle dokumente. Miljoneid lehekülgi ajalugu on hoitud peidus salaarhiivides, mis Moskvas on ikka veel olemas. Terved rongid liigutasid miljoneid ajaloolisi dokumente ümber, osad varastatud sakslastelt, kuid enamik otse röövitud, või – nagu Itaalias – hangitud kommunistlike partisanide kaudu.

Sooviksime, et meie ajalugu oleks ligipääsetav. Euroopa peab seda nõudma, ta peab seda saavutama. Sooviksime pääseda ligi dokumentidele, mida konsulteerida ei saa: näiteks Itaalia sõjavangide massimõrva kohta, kes tegid läbi ajupesukatseid ning keda peeti kinni toiduta, paljusid hullemates tingimustes kui natsi vangilaagrites, kes surid tuhandete kannatuse vormide keskel ning piinamisel, sealhulgas psühholoogilisel piinamisel, nõukogude agitpropi masinavärgi poolt, kuid mida samuti panid toime kahjuks Itaalia kommunistid.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Austatud juhataja, Euroopa Parlamendi liikmete fraktsioon Uus Demokraatia, mis kuulub fraktsiooni Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraadid, mõistab järsult hukka totalitarismi igal kujul ning samal ajal rõhutab mineviku mäletamise tähtsust. Tegemist on olulise meie ajaloo elemendiga. Ent arvame, et enamik parlamendi otsuseid pole pädevad tõlgendama ajaloolisi fakte. Ajalooliste faktide hindamine on ajaloolaste ning üksnes ajaloolaste töö. Seepärast olemegi otsustanud keelduda hääletamast ühise ettepaneku üle võtta vastu nelja fraktsiooni, sealhulgas PPE-DE resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta.

– Ettepanek võtta vastu resolutsioon: RC-B6-0166/2009 (kultuuri roll)

  Daniel Hannan (NI). - Austatud juhataja, kas käesoleval legislatiivkogul pole mingitki eneseteadlikkuse tunnetust? Võtame vastu totalitarismi hukkamõistva resolutsiooni ja seejärel, sekundeid hiljem, võtame vastu resolutsiooni, mis kutsub Brüsselit rahastama regioonide kultuuripoliitikat.

Sõbrad, kultuuri ei saa luua bürokraatliku määrusega. Ta kasvab orgaaniliselt; ta areneb loomulikult rahva seas ning omal moel näitab antud raport täpselt struktuuriviga Euroopa ettevõtmise südames. Brüsseli institutsioonid pole juurtega üheski riigis, üheski rahvas, üheski kultuuriühikus. Kuid selle asemel, et see omaks võtta ning üritada kohandada oma institutsioone avaliku arvamusega, üritame kohandada avalikku arvamust oma varem eksisteerivate institutsioonidega.

Kui tõesti tahame oma üldsusi endale võita, ei saa me seda teha rahvatantsu subsideerides. Õigesti saab seda teha, koheldes nende arvamusi lugupidamisega, ja see tähendab – nagu näete, pole ma seda veel täna öelnud – Lissaboni lepingu hääletusele panemist. Pactio Olisipiensis censenda est!

– Raport: Janusz Onyszkiewicz (A6-0140/2009)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Austatud juhataja, hääletasin resolutsiooni poolt ning dokumendis on vähemalt kaks olulist küsimust, mille osas sooviksin oma seisukohta täpsustada.

Oma ametiaja alguses võttis president Medvedev avalikult kohustuse tugevdada Venemaal õigusriiki ning tõstatas küsimusi seoses Venemaa kohtu- ja õigussüsteemi iseseisvusega. See tuuakse meie resolutsioonis välja ning ma toetan seda seisukohta. On aeg tegutseda. On aeg tõestada, et presidendi sõnad polnud puhas retoorika, mida rahvusvaheline kogukond kuulda tahtis.

Oma resolutsioonis tõstatasime samuti küsimusi Venemaa valitsusega tema otsuse suhtes tunnustada Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat suveräänsete riikidena, allkirjastada sõjaväelise abi ja koostöö lepingud selle kahe piirkonna de facto võimudega ning rajada sinna sõjaväebaasid. Need sammud õõnestavad Georgia territoriaalset terviklikkust, nagu seda nõuavad ÜRO vastavad resolutsioonid. Peaksime seega veelkord kutsuma Venemaad üles tühistama oma otsust ning väitma, et Venemaad ei saa pidada rahuprotsessis erapooletuks vahendajaks.

  David Sumberg (PPE-DE). – Austatud juhataja, tänan väga, et mind kutsusite ning palun vabandust, et polnud kohal, kui mind enne kutsusite. Teist on lahke mul nüüd sõna võtta lasta.

Tahan lihtsalt kasutada antud hääletuse võimalust, millel hääletasin poolt, et väljendada hoiatust Nõukogude Liidu kasvava võimu ning selle riigi õhustiku eest.

Meil kõigil olid suured lootused, kui kommunism langes, kuid endise Nõukogude Liidu teatud osades, iseäranis Venemaal, on nüüd hirmu õhustik, natsionalismi õhustik – õhustik, mis on minu arvates vastuvõetamatu. Kuigi Euroopa Liidul peavad olema suhted Vene valitsusega, peame sellele valitsusele alati meenutama, et nõuame, et valitseks demokraatlik riik ning demokraatlik vaim ning et katsed tsenseerida arvamusi, mis pole valitsusele vastuvõetavad, või survestada poliitikuid, pole Euroopa Liidule vastuvõetavad. See on asi, mida peaksime alati selgelt väljendama.

– Raport: Frédérique Ries (A6-0089/2009)

  Brigitte Fouré (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja, hääletasin proua Riesi elektromagnetväljadega seotud tervishoiuküsimusi käsitleva raporti poolt.

Vastab tõele, et elektromagnetvälju esineb looduslikult, kuid nõudmine elektri järele ja eriti traadita tehnoloogiate areng on viinud elektromagnetlainete koguse kiire suurenemiseni, millega inimesed kokku puutuvad. Peame olema seetõttu valvsad ning Euroopa Parlament on seda täielikult mõistnud.

Prantsusmaa loode valimisringkonna liikmena võin kinnitada ohtu, mida minu valimisringkonda paigaldatud väga kõrge pingega elektriliinid kujutavad koolide ja tervishoiuasutuste lähedal, eriti need, mis asuvad La Manche'i departemangus, kus kohalikud töötajad ja elanikud puutuvad tihedalt kokku kiirguvate lainetega.

Kuna teadlased pole üksmeelel elektromagnetväljade tagajärgede osas meie kaaskodanike tervisele, peaksime olema vastutustundlikud ning kohaldama ettevaatuspõhimõtet. Piirtasemeid tuleks seega regulaarselt uuendada, et tagada üldsusele sobiv kaitse tase.

Euroopa Parlament soovis siin juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu antud teemale, mis õigustatult üldsust puudutab. Euroopa Liidul on kohustus teha rohkem elektromagnetlainete valdkonnas selgelt piiritletud poliitika kehtestamise küsimuses, andes üldsusele antud küsimuses rohkem infot ning võttes vastu täitmiseks kohustuslikke ühenduse õigusakte.

– Raport: Pál Schmitt (A6-0124/2009)

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). – (CS) Üks 2000. aastal Lissabonis kirjeldatud eesmärkidest oli teadmistepõhine ühiskond. Kuigi teame nüüd, et meil tuleb eesmärke koomale tõmmata, ehk et saavutame nad hiljem, ei tohi me lõdvaks lasta jõupingutustes neid saavutada. Toetasin samuti seetõttu härra Schmitti raportit, mis üritab kindlaks teha võimalikud probleemid hariduse valdkonnas, mis tuleb käsile võtta. Haridus on tõesti kõige sagedamini meie eesmärkide saavutamise aluseks. Haridustulemuste tasemetel on vahetu mõju noorte tööhõivevõimalustele ning seetõttu samuti nende sotsiaalsele kaasatusele ning hoolimata praegusest majanduskriisist, ei tohi me lubada antud potentsiaalil raisku minna.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Ka mina hääletasin selle raporti poolt, sest teema on väga oluline. Probleeme selles vallas on väga palju. Me ei saa tegevusetult pealt vaadata, kui igal aastal langeb Euroopa koolidest välja vähemalt kuus miljonit õpilast. Mida see tähendab neile? See tähendab tulevaste või tuleviku eluvaadete nurjumist.

Siin saabki appi tulla 21. sajandi kool, mida iseloomustaks hea sotsiaalse kliima, erinevate pedagoogiliste meetodite kasutamine, avatus ja paindlikkus. Loomulikult ka järjepideva õppetava kujundamine.

Euroopa vananeb. Me ei ole nii rikkad, et võime antud teema käsitlemist tulevikku lükata. Kõik lapsed peavad saama hariduse, mis annab neile tänapäeva maailmas õiglased võimalused. Meie noored peavad olema konkurentsivõimelised ja mitte ainult konkurentsivõimelised: hariduspoliitika peab aitama kaasa isikusse väljakujunemisele.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Austatud juhataja, sooviksin tänada tõlke ületunnitöö tegemise eest. Tahtsin vaid lisada, et olen rõhutatult hääletanud Schmitti raporti vastu, mitte viimasena sellepärast, et haridus minu arvates on pädevusala, mis peaks jääma liikmesriikide kätte, kuna pole tegelikult Euroopa mure. Tegemist on fundamentaalse küsimusega.

Ent mul on teisigi vastuväiteid Schmitti raportile. Näiteks asjaolu, et antud raport rajaneb ideel, et erinevate Euroopa riikide haridussüsteemid peaks lihtsalt kohanduma mitteeurooplastest sisserändajate kohalolekuga, mitte aga vastupidi. Minu jaoks on mõistetamatu, kuidas antud seisukohta saab kooskõlla viia integratsiooniga, rääkimata assimileerumise soodustamisest, kuna selle tagajärg on täpselt vastupidine. Antud raport, nagu alati, sisaldab kohustuslikku mustlasi puudutavat lõiget, muidugi jälle küsimata, kes mille eest tegelikult vastutab. Ta teatab samuti, et liikmesriigid peaksid kindlustama, et sisserändajatest lapsi õpetataks nende oma emakeeles ning et õpetajaskond kajastaks konkreetselt multikultuurset ühiskonda. Andke mulle andeks, et nii ütlen, kuid tegemist on poliitiliselt korrektse raportiga, mis tekitab rohkem probleeme kui lahendab.

Hääletuse kirjalikud selgitused

– Raport: Neil Parish (A6-0141/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Olen hääletanud härra Parish’i raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus korrigeerida direktiivi 2008/73/EÜ, mis lihtsustab info nimekirja kandmist ja avaldamist veterinaaria ja zootehnika valdkondades.

– Raport: Angelika Niebler (A6-0128/2009)

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ühenduse infoühiskonna statistikat käsitleva raporti poolt, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad aitavad kaasa tootlikkusele Euroopa Liidus ning SKP kasvule.

Antud määruse otstarve on tagada olemasoleva ühise raamistiku jätkumine, et genereerida ühenduse infoühiskonna statistikat, mis on usaldusväärne, ühtlustatud, edastatud õigel ajal ning kõrge kvaliteediga, ja lisaks ka pakkuda aastastatistikat informatsiooni ja kommunikatsiooni kasutuse kohta ettevõtetes ning leibkondades.

Toetan antud (ühenduse ja riiklike) ametivõimude ja lisaks ka eraisikute kohustuseks oleva halduskorra lihtsustamisele suunatud sätteid.

Arvan, et Euroopa tasandil on püsiv vajadus pakkuda järjepidevat statistikat infoühiskonna kohta iga aasta.

Toetan i2010 strateegia rakendamist. See soodustab avatut, konkurentsivõimelist digitaalset majandust ning rõhutab võtmerolli, mida informatsioon ja kommunikatsioon etendavad kaasatuse ja elukvaliteedi osas.

Antud strateegiat peetakse Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse põhielemendiks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Olen hääletanud proua Niebler raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus muuta määrust (EÜ) nr 808/2004, mis puudutab ühenduse infoühiskonna statistikat.

Arvan, et päevakorda esitatud muudatusettepanekud on olulised, sest nad on kasulikud ühenduse ühtlustatud, usaldusväärse, õigeaegse ja kvaliteetse infoühiskonna statistika koostamiseks.

– Raport: Béla Glattfelder (A6-0122/2009)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mis muudab Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe lisa 11.

Nõustun raportööri sõnavõtuga mõlema turu edasise integreerimise osas. Kokkulepe aitaks kaasa mõlema partneri põllumajandussektori tootlikkuse paranemisele ning aitaks tuua toiduainete hinnad kodanike jaoks ausale ja suhteliselt stabiilsele tasemele.

Sellele vaatamata nõustun seisukohaga, et mõlemad pooled peaks läbi rääkima ettevaatusega kaubavahetuse täieliku liberaliseerimise suhtes. Kahepoolse kaubanduse maht on märkimisväärne ning kaubandustõkke eemaldamisel oleks tugev mõju, eriti Šveitsiga piirnevatele ELi riikide põllumajandusele ning Šveitsi põllumajandusettevõtjatele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Olen hääletanud härra Glattfelderi raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mis muudab Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe lisa 11.

– Raport: Ioannis Varvitsiotis (A6-0147/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Olen hääletanud härra Varvitsiotise raporti poolt, mis käsitleb järelvalvemeetmeid puudutavate otsuste vastastikust tunnustamist. Arvan, et tegelikult tuleks pidada järelevalvemeetmeid erakordseks meetmeks, mida tuleks kaaluda hoolikalt vabaduse õiguse ja süütuse presumptsiooni suhtes.

Kurb on, et pean nõustuma raportööriga, kui ta väidab, et seni pole olnud võimalik tunnustada muid meetmeid, kui piiriüleseid järelevalvemeetmeid, sest konkreetset vahendit vastastikuseks tunnustamiseks olemas pole. Tegemist on tõkkega üksikisiku õiguste seaduslikule kaitsele ning momendiga, mida peame uuesti arutama.

– Raport: Karin Jöns (A6-0116/2009)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin proua Jönsi raporti poolt, kuna toetan Euroopa Sotsiaalfondi toetuste saamiseks kõlblike kulutuste liikide laiendamist.

Arvan, et raportis väljapakutud muudatusettepanekud võimaldavad fondi kiiremat ellurakendamist ning lihtsustavad Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisest kasu saavate ettevõtete juhtimise, haldamise ja kontrolli lihtsustamist.

Sooviksin rõhutada vajadust lihtsustada struktuurifondidest eraldatavat rahastamist puudutavat korda.

On märgitud, et regionaalse arengu poliitika ellurakendamisel jäädvustatud hilinemised on tingitud osaliselt ülemääraselt kitsendavast korrast, mida Euroopa seadusandlus seab. Lõpuks on oluline, et neid lihtsustataks.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Toetan antud määrust, mis lubab kiiremat ja tõhusamat ligipääsu Euroopa rahalistele vahenditele, et ennetada töötust ja võidelda kriisi ajal sotsiaalse tõrjutusega.

Ettepaneku eesmärk on lisada täiendav, lihtsam meetod Euroopa Sotsiaalfondi kulutamiseks, nii et selle panus Euroopale vastu vaatava majandusliku ja sotsiaalse väljakutse lahendamisel kriisi ajal oleks kiirem ja tulemuslikum. Ettepanek piirdub lihtsustuse kasutuselevõtuga Euroopa Sotsiaalfondi toimimises, et soodustada kasutada olevate ressursside tulemuslikku, tõhusat ja kiiret kasutuselevõttu ohustamata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Jönsi raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi toetuste saamiseks kõlblike kulutuste liikide laiendamist. Olen nõus komisjoni ettepanekuga, mille eesmärk on võtta kasutusele täiendav, lihtsam meetod Euroopa Sotsiaalfondi rahaliste vahendite kasutamiseks, et kindlustada, et see saaks reageerida kiiremini ja tulemuslikumalt majanduslikele ja sotsiaalsetele raskustele, millega Euroopa silmitsi seisab. Mul on samuti hea meel, et Euroopa Sotsiaalfond jätkab meetmete toetamist, et laiendada ja täiustada investeeringuid inimkapitali, iseäranis tugevdades haridus- ja koolitussüsteeme ning neid, mis on suunatud institutsionaalsete suutlikkuste arendamiseks ning riigihaldusasutuste tõhustamiseks riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil.

– Raport: Iratxe García Pérez (A6-0127/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. –Euroopa Parlament tervitab komisjoni kiiret tegutsemist antud õigusakti muudatusettepanekute väljapakkumisel, mis kahtlemata aitab ületada ootamatu finantskriisi negatiivset mõju, kuid avaldab kahetsust, et ei kavandata muid olulisi muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanekute paketti tajuti vastusena ajutisele, kuid äärmiselt kriitilisele olukorrale; sellele vaatamata rahuldab ta täielikult nõudlust korra suurema lihtsustamise ning olemasolevate eeskirjade paindlikuma kohaldamise järele vastavalt struktuurifondide määrustele, mida Euroopa Parlament pakkus viimastel aastatel korduvalt.

Kui ühenduse ja riikliku rahastamise osasid saab jaotada paindlikumalt kogu programmi perioodi vältel, suunatakse riiklikesse majandustesse viivitamatult rahatulv, mis on oluline, kui tahame reageerida nende praegustele eelarvekitsendusele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Pärast proua García Pérezi Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva soovituse hoolikat lugemist, arvan, et Euroopa majandus ei saa tõsist tõuget Euroopa Komisjoni avaldatavast väljaandest nimega „Euroopa majanduslik taastamiskava”, mis sisaldab konkreetsete meetmete kogu, millega kavatsetakse elavdada investeeringuid ja eraldada täiendavaid riiklikke vahendeid riikide majandustele, mis seisavad silmitsi tõsiste eelarvepiirangutega.

– Raport: Hannu Takkula (A6-0125/2009)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Proua Takkula raport tõstatab tõsise sotsiaalse probleemi. Arvan, et peaksime tegema kolmandatest riikidest pärit lastele kergemaks saada haridust selle riigi keeles, kus nad viibivad, et kindlustada, et neil on võrdne võimalus omandada kõrgemaid kvalifikatsioone. See kujutab endast esimest ja põhjapanevat sammu täieliku ühiskonda integreerumise suunas.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. –(LT) Samal ajal, kui üritame panna ümberasujaid integreeruma, on eriti oluline pakkuda enam tuge keelekursustele; integratsioon on kahepoolne protsess, milles osalevad ümberasujad ja vastuvõtjariik. Ümberasujate valmidus vastuvõtjariigi keelt õppida ning oma elu juhtima hakata ei tähenda, et nad loobuvad oma päritolumaa keelest või kultuurist.

Keelte (nii sünni- kui ka elukohariigi keelte) õppimist tuleb soodustada väga varakult, isegi enne alghariduse staadiumi, eesmärgiga eelkõige ergutada ümberasujaid ja kohalikke vähemusi nagu mustlaseid Euroopa ühiskonnas osalema.

Elukestev õpe on oluline ümberasujaile, rahvusvähemustele ja sotsiaal-majanduslikult tõrjutud rühmadele, kuna tegemist on integratsiooniprotsessiga ning õppeprogrammid ja elukestev õpe pakuvad äsja saabunud sisserändajaile võimalusi.

Eritähelepanu tuleb pöörata ümberasujate, rahvusvähemuste ja sotsiaal-majanduslikult tõrjutud rühmade tegevuste tavapäraselt kehvadele tulemustele ning mida varem ja paremini neid koolidesse integreeritakse, seda edukamad nad on koolis ja lisaks ka edasistel õpingutel ja tööturul.

  Catherine Boursier (PSE), kirjalikult. – (FR) Igal lapsel on õigus haridusele. Ümberasujate integratsioon, olgu nad seaduslikud või ebaseaduslikud elanikud, on meile, sotsialistidele prioriteet. Me ei võta omaks hierarhiat, mida parlamendi parempoolsed soovivad ümberasujate seas luua. Sellepärast keeldusingi hääletamast härra Takkula oivalise raporti üle, mis käsitleb ümberasujate laste harimist. Tegin seda sellepärast, et kuna on tegemist algatusraportiga, polnud meil võimalik hääletada eraldi, et nõuda lõigete 5, 8 ja 16 eemaldamist, mis on minu arvates täielikult ebarahuldavad.

Just ümberasujate lapsi harides aitame oluliselt kaasa kõikide integratsioonile staatusest olenemata. Just soodsate sotsiaal-majanduslike tingimuste loomisega suudame pakkuda ümberasujatele suuremat abi, elagu nad seaduslikult Euroopas või olgu neid ootamas seadusliku elamisloa andmine või lõpuks tagasisaatmine oma riiki. Me ei tohiks luua sellistele lastele staatust, mille tõttu nad ei saa haridust ja getostuvad pelgalt selletõttu, et nende vanemad on ebaseaduslikud elanikud. See on lihtsalt rahvusvaheliste konventsioonidega vastuolus.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Hariduse ja koolituse sisu ning korraldus on riiklikud pädevusalad. Nii nähakse ette ühes esimestest lõikudest härra Takkula algatusraportis, mis käsitleb ümberasujate laste harimist. Ent peagi arutame, mida õppekavva lülitada, missuguste õpetajakoolitust meil peaks olema ning mida liikmesriigid tegema peaks, et „kaasata noored sisserändajad õppekavavälisesse tegevusse”. Kuigi on oluline kindlustada, et kõik lapsed, sealhulgas ümberasujate omad, saavad võimalikult hea hariduse, ei tea, kas antud küsimusega tuleks tegelikult ELi tasandil tegeleda. Arvan, et vastus on eelpool tsiteeritud lõigus. Hääletan saledama, ent suunatuma ELi poolt. Seepärast hääletasingi antud algatusraporti vastu, kuigi arvan, et see käsitleb väga olulist küsimust, millega meil on riiklikul tasandil rohkem tarvis süvitsi tegeleda.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Keeldusin antud raporti üle hääletamast vastusena sellele, et kristlikest demokraatidest ja konservatiividest kolleegid blokeerisid suulise muudatusettepaneku, mis oleks selgelt väljendanud, et õigus haridusele laieneb kõikidele ümberasujatest lastele, olgu nende vanemad liidus seaduslikult või mitte.

Ideele, et karistame lapsi vanemate pattude pärast, oleme õigusega vastu üle kogu maailmale, ent ilmselgelt on see nüüd vastuvõetav Euroopa piires.

Suudan vaid imetleda tooridest kolleegide oportunistlikku silmakirjalikkust.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juhiksime jällegi tähelepanu sellele, et praeguses ELis on liikmesriikidel ainuõiguslik vastutus õpetamise korraldamise eest.

Avalduse projekt sisaldab mitmeid väärt ideesid, kuid – tahtmata olla lugupidamatud kõnealuse küsimuse suhtes – on meie arvamus, et antud raport ületab Euroopa Liidu pädevuse piirid. Subsidiaarsuse põhimõte nõuab, et antud küsimusega tegeleksid liikmesriigid ise.

Antud põhimõttest lähtuvalt tuleneb, et parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon tuleks ära kaotada, sest ta tegeleb küsimustega, mis jäävad ELi pädevusest välja.

Nendel põhjustel hääletasime antud raporti vastu.

  Malcolm Harbour (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti kolleegid toetavad mitmeid soovitusi antud aruandes, sealhulgas õpetajate koolitamist ning seda, et õpilased õpivad vastuvõtjariigi keeli.

Siiski arvame, et hariduspoliitika on ja peaks olema jätkuvalt liikmesriigi pädevusala ning et täiustusi ja meetmeid ümberasujate laste hariduse suhtes peaksid töötama välja liikmesriigid ise. Neil põhjustel oleme keeldunud antud raporti üle hääletamast.

  Jens Holm, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Toetame täielikult diskrimineerimisvastasuse ja ligipääsu võrdsuse ideed, ning usume kindlalt integreeritud koolisüsteemide ja integreeritud koolide loomisse. Arvame, et meetmeid tuleks rakendada kaitsetute õpilaste abistamiseks. Ent arvame, et liikmesriigid on kõige sobilikumad kindlustama ligipääsetavat ja integreeritud kooliharidust ühtmoodi oma kodanikele ja elanikele. Arvame, et koolisüsteemi demokraatlik juhtimine inimeste poolt, keda ta teenib, saab kindlustuda ainult, kui liikmesriigid hariduspoliitikat koostavad ja ellu rakendavad.

  Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Hääletasime ümberasujate laste harimist käsitleva raporti poolt, kuna raport käsitles aktuaalset ja olulist probleemi. Ent me mõlemad arvame, et just liikmesriigid peaks otsustama emakeelse õpetuse ulatuse üle. Taanis jäetakse see otsus omavalitsuste teha ning arvame, et sellest tuleks kinni pidada.

Arvame, et lastel on eluliselt oluline omandada eelkõige vastuvõtjariigi keel, nii et neil poleks hiljem takistusi edasise hariduse omandamisel ning tööturul jalgealuse saavutamisel.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Juba aastaid on rahvuslikud ja patriootlikud jõud ELis hoiatanud ohjeldamatu massisisserände tagajärgede eest. Välismaalaste kontsentratsioonid 20, 50 või isegi 90% näitavad, et multikultuurne nägemus on läbi kukkunud. Koolieksperimendid puhtalt välismaalastest komplekteeritud klassidega on osutunud viljatuks ning isegi intensiivkeelekursustel on omad piirid, kui vanemad lapsi ei toeta. Austrias on pakutud keelekursusi vanematele aastaid, kuid ka siin jätab edu tase paljugi soovida. Suhtumine haridusse on asi, mida antakse edasi põlvest põlve, ning kui vanemate jaoks on haridus mõttetu, siis oleme kivimüüri vastas, nagu on ilmnenud Prantsusmaal.

Ainuke lahendus on null-immigratsioon või negatiivne immigratsioon, lõpu tegemine sellele, et perekonnaliikmed liituvad juba kohal olevate sisserändajatega, ning integreerumisvalmidus peab ometi lõpuks olema asi, mida nõutakse. ELi väljapakutud lahendusel – sisserändajate taustaga õpetajate juurdehankimine koolidesse – puudub kontakt tegelikkusega ning sel põhjusel olengi antud raporti vastu hääletanud.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Antud raport annab väga väärtusliku panuse liikmesriikides väljaspool päritolumaad elavate ja töötavate Euroopa kodanike lapsi puudutavale tõsisele küsimusele. Paljud Rumeenia sisserändajate lapsed näiteks on ses suhtes silmitsi raskustega. Nende jaoks on sama oluline pääseda ligi haridusele vastuvõtjariigi keeles, et integratsiooni hõlbustada, ja lisaks ka kindlustada, et nad saavad samuti haridust oma emakeeles, eriti lähtudes eeldusest, et nad võivad oma päritoluriiki naasta. Rumeenia kogemus käesoleval hetkel kajastab seda. Paljud Rumeenia õpilased, Hispaaniasse või Itaaliasse suundunud väljarändajate lapsed, naasevad koju ja sugulased registreerivad neid uuesti Rumeenia koolidesse. Nende laste ja nende tuleviku huvides on, et nad taasintegreeritaks koolikeskkonna muutmisega seotud probleemideta. Rumeenia pole mingil juhul ainulaadne juhtum. Teised liikmesriigid Ida-Euroopas on seisnud ja seisavad ikka veel silmitsi sama nähtusega, mis teeb vajalikuks antud raportis sisalduvate ettepanekute ellurakendamise nii pea kui võimalik.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka Kommunistlik Partei hääletas raporti vastu. Imperialistlike sekkumiste, neokolonialistliku ärakasutamise, sisserändajate inimjahtide, tööjõu-, töötajate sotsiaalsete ja demokraatlike õiguste vastaste rünnakute EL ei suuda kohaldada sisserändajate võrdset sotsiaalset integratsiooni, millest osa kätkeb hariduse võrdset andmist nende lastele.

Ümberasujate laste harimine pole eraldatud ELi sisserändepoliitikast tervikuna, mida iseloomustavad karmid meetmed nende vastu, keda suurettevõtjatel vaja pole, ning mis loeb ebaseaduslikuks sisserändeks monopolide vajadusi rahuldavate sisserändajate valikulist legaliseerimist ja tööle integreerimist, mõistagi palju vähem soodsatel tingimustel. On tüüpiline ja vastuvõetamatu, et raport viitab ainult seaduslike sisserändajate lastele. Täpselt nagu ümberasujate vanemad on klassiekspluateerimise esimesed ohvrid, on ka nende lapsed klassidiskrimineerimise esimesed ohvrid hariduses. Sisserändajate väljakukkumisnäitajate statistika hariduse kõrgematel tasemetel on näitlik. Õppeaastal 2004–2005 oli kohustuslikus hariduses sisserändajate protsent 10,3% kõikidest lastest, samas kui kuuenda klassi kolledžites oli see vaid 4%.

Sisserändajad peavad võitlema ärakasutamise ja hariduse klassitõkete vastu koos kohalike töölistega klassitööliikumise kaudu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Keeldusin hääletamast härra Takkula raporti üle, mis käsitleb ümberasujate laste harimist. Arvan tegelikult, et mul pole alust hääletada härra Takkula raporti poolt või vastu.

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Igal lapsel on õigus haridusele. Ümberasujate integratsioon, olgu nad seaduslikud või ebaseaduslikud elanikud, on meile, sotsialistidele prioriteet. Me ei võta omaks hierarhiat, mida parlamendi parempoolsed soovivad ümberasujate seas luua. Sellepärast keeldusingi hääletamast härra Takkula oivalise raporti üle, mis käsitleb ümberasujate laste harimist. Tegin seda sellepärast, et kuna on tegemist algatusraportiga, polnud meil võimalik hääletada eraldi, et nõuda lõigete 5, 8 ja 16 eemaldamist, mis on minu arvates täielikult ebarahuldavad.

Just ümberasujate lapsi harides aitame oluliselt kaasa kõikide integratsioonile staatusest olenemata. Just soodsate sotsiaal-majanduslike tingimuste loomisega suudame pakkuda ümberasujatele suuremat abi, elagu nad seaduslikult Euroopas või olgu neid ootamas seadusliku elamisloa andmine või lõpuks tagasisaatmine oma riiki. Me ei tohiks luua sellistele lastele staatust, mille tõttu nad ei saa haridust ja getostuvad pelgalt selletõttu, et nende vanemad on ebaseaduslikud elanikud. See on lihtsalt rahvusvaheliste konventsioonidega vastuolus.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Kuigi pean antud resolutsiooni tervikuna positiivseks, on mul teha paar tõsist märkust.

Eelkõige sooviksin taunida seda, et resolutsioon ei maini ÜRO väljakuulutatud inimõiguste aasta raamistikku.

Näen antud resolutsioonis järjekordset ohtlikku suundumust Euroopa poliitika raames, mis kätkeb laste eemaldamist loomulikust keskkonnast, teisisõnu ära sünnipärastest perekondadest. Perekond on lapse arenguks kõige loomulikum paik ning nii jääb see alati. Ema ja isa on lapse jaoks kõige olulisemad inimesed. Sama kehtib kõige vaesemates perekondades ja sisserändajate perekondades. Selle asemel, et lapsi perekondadest minema rebida, peaksime mõtlema selle üle, kuidas vanemaid ja perekondi oma vastastikustel vastutusaladel toetada.

Sooviksin lõpetada selle taunimisega, et raportis pole sõnagi isade rolli kohta. Isegi sisserändajate perekondades on emad ja isad erinevad, kuid vastastikku täiendavad. Me ei tohiks toetada emasid, tegemata sama ka isade puhul.

Tahan lihtsalt kinnitada inimõiguste ülddeklaratsiooni. See eeldab sõnaselgelt lapse õigust elada perekonnas ning vanemate õigust valida haridus, mis nende arvates on lapsele õige.

Ka sisserändajate perekondadel on see õigus.

– Raport: Adina-Ioana Vălean (A6-0186/2009)

  Alfredo Antoniozzi (PPE-DE), kirjalikult. − (IT) Vaatamata proua Văleani raporti paljude võtmeargumentide osas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni erinevate fraktsioonide vahel saavutatud kompromissidele ning hoolimata poliitilistele veendumustele ja seisukohale, mida väljendan Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel raporti variraportöörina, nimelt, et ühenduse kodanike vaba liikumine on ELi põhiõigusi, sisaldab raporti lõppversioon siiski mitmeid sobimatuid viiteid, põhjenduse S osades allmärkustes, mis sunnivad meid PPE-DE Itaalia delegatsioonina hääletama istungisaalis antud raporti vastu antud raportitüübi puhul tingimuseks seatud ühe valimisblokina hääletamise tõttu.

PPE-DE Itaalia delegatsioon peab raportis neid viiteid sobimatuks ja täielikult kontekstist eemaldatuks: nad puudutavad momente väljaspool direktiivi rakendusala, olles liikmesriikide pädevusse jäävad asjad, nagu näiteks avalik julgeolek, legaalsus ja perekonnaõigus.

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. − (NL) Olen antud raporti vastu hääletanud, sest seda liiki direktiivid õõnestavad liikmesriikide suutlikkust reguleerida oma territooriume ning rakendada avaliku korra säilitamiseks kohaseid meetmeid. Meelde tuleb näiteks Itaalia, kes sai tugeva kriitika osaliseks antud direktiivi alusel, sest arvati, et ta tahab rakendada avaliku korra säilitamiseks tugevaid meetmeid. Samuti tuleb meelde Euroopa kohtu otsus Metocki asjas, mis õõnestab liikmesriikide immigratsioonipoliitikaid antud direktiivi alusel. Olen aga ka teadlik Belgiast, kuna see riik jätkab sisserändajate naturalisatsiooni maailma kõige leebema naturalisatsiooniseadusandluse alusel, mille tagajärjeks on, et need sisserändajad võivad seejärel täiesti vabalt Euroopas piire ületada.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Junilistan (Juuni nimekiri) toetab vaba siseturgu, mis pole toonud meile mitte ainult majandusliku õitsengu, vaid ka laiendanud meie kodanike vabadust, võimaldades neil vabalt Euroopa piires riikide vahel liikuda. Jagame raportööri seisukohta, et antud direktiivi kehva ülevõtmist osades liikmesriikides peaks üldiselt vaatlema pettumust valmistavana ning soovitame liikmesriikidel tungivalt ellu rakendada tervikuna direktiiv 2004/38/EÜ, nii et vaba liikumise õigus saaks tegelikkuseks.

Siiski oleme jõuliselt vastu rahastamise või konkreetse eelarverea eraldiste suurendamisele, et toetada teises liikmesriigis viibimise ajal kodanike ja nende pereliikmete integreerimiseks mõeldud riiklikke ja kohalikke projekte. Selliste küsimuste eest vastutab iga liikmesriik individuaalselt.

Sellele vaatamata on antud raporti selge seisukoht vaba siseturu teostamise osas miinused üles kaalunud, mistõttu olemegi otsustanud tema poolt hääletada.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetasin Văleani ELi kodanike õigusi käsitlevat raportit. ELi kodanike ja nende perekondade õigus liikuda ja elada kogu liidus puudutab põhiõigusi ning on oluline, et kõik liikmesriigid kohaldaksid seadust vahet tegemata. Šotimaa esindajana sõna võttes tean, et EL on pakkunud välismaal šotlastele loendamatuid võimalusi, kuna aga Šotimaa on võtnud vastu palju uustulnukaid, kes on etendanud väärtuslikku rolli meie majandus- ja kultuurielus. Praegusel majanduskriisiajal on oluline, et tunnustataks vaba liikumise hüvesid ning et majanduskitsikust ei kasutataks diskrimineerimise vabandusena.

  Dan Jørgensen, Poul Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. − (DA) Oleme hääletanud elukoha direktiivi kohaldamist käsitleva raporti vastu. Olgugi et raport puudutab elukoha direktiivi kohaldamist ja ellurakendamist, viitab ta samuti Metocki kohtuotsusele, mis lubab legaalse ELis viibimise õiguseta välismaalastel hankida elamisloa abielu kaudu ning reisida mööda Euroopa Liitu oma abikaasadega. Kuigi sisuliselt toetame liidu kodanike vaba liikumise põhimõtet, ei arva me, et Euroopasse illegaalselt sisenenud inimestele peaks olema võimalik täiendada oma õigusi abielu kaudu.

  Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Taani Liberaalparteist Euroopa Parlamendi liikmed on hääletanud antud raporti vastu. Oleme töötajate vaba liikumise ning liikmesriikidepoolse direktiivi täitmise kindlustamise poolt. Siiski oleme vastu võimalusele legaliseerida ebaseaduslik elukoht võõrtöötajaga abiellumise kaudu, nagu kajastab seda Metocki kohtuotsus. Liikmesriikidel peab olema haldamise kaudu tegelik võimalus kindlustada, et vaba liikumist puudutavaid eeskirju ei kuritarvitata välismaalasi reguleerivast seadusandlusest kõrvalehoidmise eesmärgil.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Văleani raporti vastu, mis käsitleb direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õiguse osas liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumi piires. Me ei nõustu punktiga, kus liikmesriikidelt nõutakse sama isikuttõendavate dokumentide vormingu kasutuselevõtmist oma kodanike ja teistest liikmesriikidest Euroopa Liidu kodanike puhul, vaatamata märgatavatele erinevustele dokumentides. Leian, et antud lahendus on mõttetu ja pealiskaudne.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 18 lähtuvalt on igal kodanikul õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumi piires. Direktiiv 2004/38/EÜ määratleb üksikasjalikult kodanike, nende lähedaste perekonnaliikmete või juriidiliselt dokumenteeritud partneri liikumise seaduslikud võimalused ELi piirides.

Vaba liikumist tuleks siiski vaadelda koos töötajate vaba liikumist ning teenuste osutamise vabadust puudutavate määrustega.

Nagu kõik teame, pole neil ELi liikmesriiki veel avanud oma tööturgusid 2004. aastal liitunud riikidest pärit töötajatele. Tervelt 11 ELi liikmesriiki kohaldavad jätkuvalt kitsendusi oma tööturgude osas Rumeenia ja Bulgaaria kodanikele.

Arvan, et antud olukorral on negatiivne mõju ning mitte ainult integratsiooniprotsessile. Peaksime taotlema olemasolevate tõkete eemaldamist nii pea kui võimalik.

Vastavalt asutamislepingu artiklile 20 on igal kodanikul kolmanda riigi territooriumi piires, kus tema kodakondsuse järgne liikmesriik esindatud pole, õigus ükskõik millise liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaitsele samadel tingimustel kui selle riigi kodanikud.

Kolmandates riikides konsulaarkaitse tugevdamist puudutavad väljakuulutatud meetmed tuleks rakendada ellu nii pea kui võimalik ning jätkata tuleks läbirääkimisi kolmandate riikidega viisanõuete kaotamise osas.

– Raport: Urszula Gacek (A6-0182/2009)

  Alin Lucian Antochi (PSE), kirjalikult. – (RO) Proua Gaceki raport tõstab esiplaanile ühe olulise momendi: kui Euroopa Liitu laiendati, märgiti väljaspool päritoluriiki elavate Euroopa kodanike arvu tunduvat suurenemist kontekstis, kus Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, millest igaüks vastutab antud momendi reguleerimise eest.

Hoolimata kodanike aktiivsele kaasatusele õigusaktide ettepanekute algatamisse ning katsetesse muuta ühenduse seadusandlik süsteem läbipaistvamaks, on eurooplased ikka silmitsi mitmete probleemidega, mis on seotud sellega, et rikutakse ega täideta inimeste õigust liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil seal, kus nad tahavad. Liikmesriikide vahel märgitud lahknevused kohustusliku viisanõude osas või hääletamisõiguse teostamise osas nii päritoluriigis kui ka sisseränderiigis seavad küsimärgi alla õiguste võrdsuse kõikide Euroopa kodanike seas.

Sel põhjusel arvan, et liikmesriigid peavad rakendama kõiki vajalikke meetmeid Euroopa kodanike õiguste ühtlustamiseks mõeldud normide tõhusaks ülevõtmiseks. Antud konkreetsel juhul peame silmas pidama, et lähtekohaks on partnerlus, kas liikmesriikide ja ELi vahel või regionaalsete, kohalike ja tsiviilinstitutsioonide vahel.

Viimasena, kuid mitte kõige vähemolulisena, peavad liikmesriigid tagama hääletamisõiguse kõikidele ELi kodanikele, kes elavad liikmesriigis, mis pole nende päritoluriik, seadusandlike kogude valimiste ajal.

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Rootsi konservatiivide delegatsioon on hääletanud täna Urszula Gaceki (PPE-DE, PL) raporti (A6–0182/2009) poolt, mis käsitleb Euroopa kodakondsuse probleeme ja väljavaateid.

Jagame raporti üldist ideed täiustatud Euroopa kodakondsusest ja paranenud liikumisvabadusest. Ent oleme seda meelt, et tõstatatud probleemi lahenduseks on teostada täiendavaid teavituskampaaniaid. Sooviksime samuti rõhutada asjaolu, et küsimus õigusest hääletada kohalikel valimistel on liikmesriikide otsustatav siseasi.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopa kodakondsuse teoks tegemiseks on astutud konkreetseid samme. Iseäranis saavad sellest kasu Portugali ümberasujad teistes ühenduse riikides, kes edaspidi naudivad laiemas ulatuses õigusi ja kohustusi, sealhulgas võrdset kohtlemist vastuvõtjariigi kodanike suhtes.

Olulisimaks arenguks on olnud kahtlemata kodakondsuse direktiivi vastuvõtmine, mis kehtestas tingimusteta alalise elukoha õiguse ELi kodanikele ja nende pereliikmetele, kes on elanud vastuvõtjariigis viis aastat.

Ent teha on palju, kuna on veel takistusi, mis enamikel juhtudest tulenevad antud direktiivi ebaõigest rakendamisest liikmesriikide poolt.

Tervitame komisjoni algatust anda välja antud direktiivi kohta juhend, nii et info õiguste kohta, mis kodanikel on, muutub ligipääsetavaks mitte ainult neile, vaid ka liikmesriikide kohalikele ja regionaalsetele ametiasutustele.

On eluliselt oluline, et ELi kodanike vaheliste sidemete tugevdamist jätkatakse. Lissaboni leping peab sellele oluliselt kaasa aitama, eriti „kodanikualgatuse” kaudu, mis võimaldab kodanikele teatud tingimustes algatusõigust.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Meil on tarvis tugevdada Euroopa kodakondsust, sest see kujutab endast liikumisvabaduse keskset tala. Antud raport tõstab esile mitmeid valdkondi, kus saaks parandada inimeste võimalusi pääseda ligi ELi liikumisvabaduse eelistele. Kuna piiride koostvõtmine ja suurem liikuvus moodustavad ELi keskse idee, otsustasin hääletada antud raporti poolt, hoolimata üsna kahetsusväärsetest viidetest Euroopa identiteedi propageerimisele ja Euroopa mõõtme rajamisele meie koolides.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata sarjale argumentidele, mis loomulikult meie nõustumist väärivad, ja lisaks teistele, mille kohta vähemalt saab öelda, et need on n-ö poliitilised korrektsed, oleks antud Euroopa Parlamendi resolutsioon pealkirjaga „Euroopa kodakondsusega seotud probleemid ja tulevikuväljavaated” naeruasi, kui see poleks nii tõsine. Näites Euroopa Parlament:

- „tervitab asjaolu, et Lissaboni lepingu kohaselt on võimalik miljonil liidu kodanikul eri liikmesriikidest kutsuda ühiselt komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekuid, ning usub, et selline seaduslik õigus suurendab eurooplaste seas teadlikkust liidu kodakondsusest”;

- „tuletab meelde, et läbipaistvus ja demokraatlik osalus tuleb saavutada ELi ja liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerluse mitmesuguste vormide abil”.

Lõpuks on jura, mis paneb meid arvama, et antud Euroopa kodakondsuse värk on väga hea tingimusel, et kodanikel ei lasta otsustada seda, mis on tegelikult oluline, iseäranis takistades neid hääletamast Lissaboni lepingut käsitleval referendumil või, kui see võimalik ei ole, sundides neid pidama nii palju referendumeid, kuni nad „jah ütlevad…

Tegemist on silmakirjalikkusega ehedaimal kujul…

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Proua Gaceki liidu kodakondsust käsitlev raport on ehtne pettus.

Euroopa Liidus ühenduse kodanike jaoks liikumis- ja elukohavabaduse tugevdamise varjus toob see sisse viimaste ja kolmandate riikide kodanike vahelise kohtlemise võrdsuse.

Raport kasutab kaalutletult kodakondsuse üldist mõistet, et loopida täiesti õigustamatult kokku liikmesriigi kodakondsuse ja liidu kodakondsuse mõisted.

Eesmärk, peale segaduse tekitamise soovi, on väga selge: laiendada liikmesriigi kodakondsuse omandamise võimalus kõikidele selles riigis legaalselt elavatele isikutele liidu kodakondsusest tulenevale õigusele vastavalt. Sellepärast toobki raportöör sisse uue, ühendusesisese ümberasuja, hetkel vohava liigi mõiste. Vastab tõele, et Euroopa Parlament koosneb nüüd liidu kodanike, mitte aga riikide rahvaste esindajatest. Tegemist on tõsise rünnakuga riikliku identiteedi ja ühtekuuluvuse vastu.

Ettevaatust, mu daamid ja härrad, Euroopa Liidu eristumata kodanike esindajatena muutute peagi riigituteks liikmeteks. Sisimas võib aga see kujutada endast just seda, mida tahate.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport kujutab endast n-ö Euroopa ühesuunalise tänava poliitiliste jõudude propagandaharjutust, et veenda inimesi ELi väidetavas kasus. Propageerides kunstlikku, tegelikult olematut Euroopa kodakondsust, millega praktilisi õigusi ei seostu, üritavad nad kultiveerida Euroopa kodaniku ja Euroopa südametunnistuse ideed. Nende eesmärk on tõmmata töötajaid, eriti noori, ideoloogiliselt ninapidi. Sel otstarbel investeerivad nad Euroopa poliitilistesse parteidesse ja kutsuvad ELi üles andma neile suuremat poliitilist ja – mis veel tähtsam – majanduslikku tuge, nii et nad saavad etendada tulemuslikumalt oma rolli ELi kaunistamisel ja toetamisel ning desorienteerimisel ja eksitamisel. Osana jõupingutusest ohjata üha kasvavat vastuseisutulva ELi, euro-ühendava konstruktsiooni enese, rohujuurevastasele poliitikale, kutsuvad nad ELi üles suurendama oma võltsi propagandat ning propageerima Euroopa kodakondsuse olematuid eeliseid.

Töötajad kogevad Maastrichti lepingu valusaid tagajärgi ja ELi rohujuurevastast poliitikat iga päev. Nad oskavad hinnata kogemuse põhjal, et ELi ei loodud teenima rohujuurehuve, vaid kaitsma ja teenima Euroopa monopolide vajadusi, huve ning kasumeid.

Allumatus, vastuseis ja EList irdumine on edasine suund, mis on inimeste huvides. Töötajad saadava antud sõnumi valimiskasti kaudu Euroopa valimiste ajal juunis.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Otsustasin hääletada proua Gaceki raporti vastu, mis käsitleb Euroopa kodakondsust puudutavaid probleeme ja väljavaateid. Ma ei arva tegelikult, et meil on tarvis väljendada liialt muret kehtivate direktiivide madala rakendusmäära üle, iseäranis vaba liikumise direktiivi suhtes, mis tekitab arvukalt liikumisvabaduse ja teiste Euroopa Liidu kodanike õigustega seotud probleeme, sest ma ei arva, et proua Gaceki kirjeldatud pilt kajastaks tegelikult olukorda, kus ennast leiame.

– Raport: Helmuth Markov (A6-0126/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Markovi raporti poolt, mis käsitleb ühenduse väliskaubandusstatistikat. Soovitud tulemuste saavutamise on minu arvates tarvis vähendada Rotterdami efekti, mis komisjoni ja nõukogu sõnul viib väliskaubandusstatistikas liikmesriikide üleesindatuseni, kes näitavad kõrget ekspordi või tollivormistusmahtu, kuid tegelikult toimivad ainult transiitriikidena, kahjustades liikmesriike, kes kaupu tegelikult saavad või lähetavad.

– Raport: Avril Doyle (A6-0048/2009)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ettepaneku eesmärk on piirata tarbijate kokkupuudet farmakoloogiliste toimeainetega, mis on mõeldud kasutamiseks toiduloomade veterinaarravimites, ja lisaks ka nende jääkidega loomse päritoluga toiduainetes. Siia hulka kuuluvad kolmandatest riikidest imporditavad toiduained.

Pika protsessi järel saadi valmis ühise seisukoha tekst, mis kajastab kolme institutsioonivahelise läbirääkimise kaudu saavutatud kompromissi.

Uues tekstis käsitletavad võtmepunktid sisaldavad järgmist:

- meetme võrdluspunkt: seda määratletakse nüüd farmakoloogilise toimeaine jäägi taset, mis on kehtestatud reguleerimisega seotud põhjustel teatud ainete puhul, mille maksimaalset jäägipiiri pole antud määrusele vastavalt kehtestatud;

- import: liikmesriigid keelavad loomset päritolu toidu impordi ja turule toomise, mis sisaldab tekstile vastavalt klassifitseerimisele mittekuuluvate farmakoloogiliste toimeainete ebaseaduslikust manustamisest tulenevaid jääke. Sellest tulenevalt keelatakse rahvatervise huvides kolmandatest riikidest toidu import, mis sisaldab Euroopa Liidus kasutamiseks keelustatud ainete ebaseaduslikust manustamisest tulenevaid jääke.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Doyle’i raporti vastu, mis käsitleb farmakoloogiliste toimeainete jääkainete piiride kehtestamist loomset päritolu toiduainetes. Nõustun eesmärgi, ent mitte meetoditega. Arvan, et tarbijate kokkupuute piiramine farmakoloogiliselt toimeainetega toiduloomade veterinaarravimites ja nende loomse päritoluga toiduainetes esinevate jääkide piiramine on soovitud eesmärkide saavutamiseks hea lahendus. Võtaksin käsile probleemi juure, mis on seotud teiste asjadega.

– Raport: Emmanouil Angelakas (A6-0134/2009)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Toetasin Angelakase raportit, sest see rõhutab konkreetsete rahasummade kasutamist taastuvenergia ja elamumajandusega seotud regionaalsete ja kohalike kavade kaasrahastamiseks. Lisaks on väga tervitatav, et liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid ja otsustavad, milline elamispind on kõlblik saama toetusi vastavalt riiklikule seadusandlusele. See on märgiks, et igas liikmesriigis kasutatakse raha hoonete tarbeks, mis seda enim vajavad.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Toetan antud raportit, mis modifitseerib Euroopa Regionaalarengu Fondi, et lubada ja hõlbustada energiatõhususe ning taastuvenergiaallikatega seotud sekkumisi kõikide liikmesriikide elamumajandusvaldkonnas. Sekkumised peaksid sihistama madala sissetulekuga leibkondi vastavalt kehtiva riikliku seadusandluse määratlusele. Tõepoolest – olen Iirimaal välja pakkunud, et taolise töö tööjõu pealt tuleks käibemaksu alandada 13,5%-lt 5%-le, et soodustada töökohtade säilimist ning nõudlust antud renoveerimise järele.

„Euroopa majanduse taastamiskava” seadis prioriteetseks Lissaboni strateegia ja energia (erilise tähelepanuga hoonete energiatõhususele). Seetõttu ergutatakse liikmesriike oma tõukefondide rakenduskavasid ümber kavandama, et pühendada paremat tasakaalu energiatõhususinvesteeringutesse, sealhulgas sotsiaalkorterite rahastamisel.

Käesolevast regulatiivraamistikust lähtuvalt toetas Euroopa Regionaalarengu Fond sekkumisi elamumajandusvaldkonda, sealhulgas energiatõhusse, kuid see reserveeriti ainult 1. mail 2004 või hiljem Euroopa Liiduga liitunud liikmesriikidele. Määruse muutmine taotleb antud võimaluse lubamist ja laiendamist, sihistades madala sissetulekuga leibkondi kõikides liikmesriikides.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Ei näi olevat pingutusi, mille eest raportöör tagasi kohkuks, oma kiidulaulus ELi ühtekuuluvuspoliitikale hoolimata seigast, et antud poliitika on ärevusttekitav näide, milleni suurenenud tsentraliseerimine võib viia.

ELi rahastatavate projektide raames iga aasta antavate ressursside vilets juhtimine ja puudulik järelkontroll on andnud tagajärjeks märkimisväärsete rahasummade sattumise valedesse taskutesse. See on nüüd üldiselt teada. Alles 2008. novembris märkis Euroopa Kontrollikoda, et 2007. aastal ELi ühtekuuluvuspoliitika raames kinnitatud 42 miljardist eurost ei oleks 11% pidanud kunagi välja maksma.

Ent seda raportis ei mainita. See on kahetsusväärne, ent vaevalt üllatav. On ütlematagi selge, et hääletasime raporti vastu.

  Sérgio Marques (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Majandus- ja finantskriisi, mida Euroopa üle elab, tuleb vaadelda võimalusena võtta kasutusele meetmed, mis mitte ainult ei aita liikmesriikidel taastuda, vaid ka suurendavad inimeste teadlikkust säästvamast käitumisest.

Võimalus parandada elamispinna energiatõhusust, eraldades kuni 4% Euroopa Regionaalarengu Fondist igale liikmesriigile, pakub iseenesest kahepoolset kasu: ühest küljest vähendab see perede energiapüsikulusid ning teisest küljest vähendab riiklikku tarbimist, seeläbi aidates kaasa energiaturvalisusele ning fossiilkütuste impordi vähendamisele ning kasvuhoonegaasidest heitmetele.

Tervitan käesolevate raportit, lootes, et liikmesriigid suudavad integreerida antud rahastamise oma riiklikesse energiatõhususe tegevuskavadesse ning kasutada seda vastutustundeliselt ja pragmaatiliselt.

Loodan, et väikesed saareregioonid iseäranis saavad antud rahastamisest kasu, kuna antud regioonidel on vähem mooduseid energia tootmiseks, mistõttu on vaja, et kõik kasutaksid energiat vastutustundlikult. Energiatõhususse investeerimine on üks olulisimatest vahenditest ses suhtes ning peab olema liikmesriikide valitsuste prioriteetseks eesmärgiks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Angelakase raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi elamumajandusse tehtavate energiatõhusus- ja taastuvenergiainvesteeringute abikõlbulikkuse suhtes. Jagan tegelikult raportööri arvamust, et Euroopa Liidu kasutada olevad rahastamisvahendid tuleks muuta nii operatiivselt ja tulemuslikult kui võimalik, et toime tulla praeguse majanduskriisiga seotud tekkivate väljakutsetega. Rahvusvahelise põhitegijana ei saa lubada Euroopa Liit endal elamispinna tõhususe puhul energiatõhususe ja taastuvenergiate valdkonnas sammugi maha jääda. Seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid ja liidu regioonid, mitte ainult uued liikmesriigid, seataks olukorda, kus nad suudavad antud valdkondades teha investeeringuid ja teostada projekte. See toob ka selgeid eeliseid töökohtade loomise osas, mis on nii ülioluline äärmiselt raskes majandusolukorras, mida hetkel üle elame.

– Raport: Henrik Lax (A6-0161/2009)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Nõustun ühise viisapoliitikaga, mis hõlbustab õigusjärgset reisimist ning rakendab ellu viisataotluste esitamise ja menetlemise (väiksemad kulud, lihtsustatud väljastamiskord, viisade kasutus mitmekordseks sisenemisteks, pikemad kehtivusajad) protsesside hõlbustamisele suunatud meetmeid.

Samuti on pakiline, et ebaseaduslik sisseränne võetaks käsile riikliku seadusandluse ja kohalike konsulaaresinduste menetlustavade täiendava ühtlustamise kaudu.

Tunnistan pakilist vajadust tugevdada ühtse viisapoliitika kokkukuuluvust, ühendades iseäranis viisadel üheks seadustikuks kõik sätted, mis reguleerivad viisade väljastamist ning keeldumise, pikendamise, tühistamise, tagasivõtmise ja väljastatud viisade lühendamisega seotud otsuseid.

Õnnitlen raportööri, härra Laxi suurepärase kompromissi puhul, mis tal saavutada on õnnestunud, kuid kahetsusväärne on, et ühiseid konsulaarjuhiseid (mis tuleb antud ettepanekusse lisada) käsitlevas raportis saavutatud nõrk kompromiss lõpuks kahjustab antud ettepanekut. Selle näiteks on viisakulust vabaduse ja selle vähendamine laste puhul, mis lepiti käesolevas legislatiivkogus kokku, kuid mis lõpuks ei anna oodatud tulemusi täiendavate tasude tõttu, mida võetakse, kui teenust osutavad välised ettevõtted.

Kõikidel antud põhjustel, mis ajendasid mind selle raporti vastu hääletama, ei saa ma antud raportit toetada, mistõttu olengi hääletamast keeldunud.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kõnekas on, kui viisadega seonduvate riiklike sätete ja korra suurema ühtlustamise objektiks on ebaseaduslik sisseränne. Varasemad viisaskandaalid muidugi näitavad, kui lõtv on osadel riikidel lähenemine viisade väljastamisele. Juhtumeid, millele viitan, on vähe uuritud, ning tulemit pole olnud piisavalt.

Viimaste aastakümnete massilised legaliseerimised seavad samuti kahtluse alla, kas on mõistlik ühtlustamisega edasi minna. Kui kõik liikmesriigid pole rangete viisasätete ja null-sisserändele suunatud karmi sisserändepoliitika poolt, saab olla tulemuseks ainult madalaim ühisnimetaja. Sisserände tulvaväravate võimaliku tagaukse kaudu avamise vältimiseks hääletasin härra Laxi raporti vastu.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni ettepanek võtta vastu ühenduse viisaeeskiri kujutab endast üht ELi meetmeist tõhustada sisserändajate represseerimist ning luua kolmandate riikide kodanike ja ELi inimeste eneste vastu n-ö Euroopa linnus. Viisaeeskirjaga on EL võtnud kasutusele karmimad eeskirjad kolmandate riikide kodanikele ELi sisenemise viisade andmiseks, mis kohalduvad ühetaoliselt kõikidele liikmesriikidele. Ta kehtestab viisadesse biomeetriliste andmete (kõigi kümne sõrmejälje) lülitamise isegi juba 12-aastaste laste puhul. Need andmed koos mitmete muude isiklike andmetega registreeritakse VISi infosüsteemis, mille EL on juba kasutusele võtnud ning mis pretendeerib suurima kolmandate riikide kodanike isikliku andmebaasi, ehk siis politseidokumentide kohale. Euroopa Parlamendi tehtavad konkreetsed täiustused ei muuda viisaeeskirja olemust, suunda ega vajaduse põhjendust, mis kujutab endast järjekordset vahendit sisserändajate reguleerimiseks ja karmimaks represseerimiseks ELi sisserändamispoliitika raames tervikuna, nagu seda väljendab sisserändepakt. Jällegi on EL tõendanud pantvangide üleandmisega metsikule ärakasutamisele kapitali poolt, et on inimeste, sisserändajate ja põgenike vaenlane.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Laxi raporti vastu, mis käsitleb ühenduse viisaeeskirja. Arvan, et eesmärgid, mida komisjon Haagi programmi kontekstis välja pakub – see tähendab rajada süsteem õigusjärgse reisimise hõlbustamiseks ja ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks – pole saavutatavad riikliku seadusandluse ja kohalike konsulaaresinduste menetlustavade ühtlustamisega. Palju on veel teha liikmesriikidevahelise dialoogi ja koostöö osas ning peaksime antud teed jätkama, mitte ühendama ühte viisaeeskirja kõik sätted, mis reguleerivad viisade väljastamist, ning keeldumise, väljastatud viisade pikendamise, tühistamise, tagasivõtmise ja lühendamisega seotud otsused – sätted, mille juhtimiseks käesolev Euroopa Liit ei ole absoluutselt valmis ega võimeline. Seetõttu ei arva ma, et tuleks kavandatav süsteem kinnitada ega sellega edasi minna.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on valmistanud ette veel ühe ettepaneku Haagi programmi kontekstis. Selle eesmärgiks on lihtsustada viisapoliitikat ühenduse viisaeeskirja loomisega, et hõlbustada viisade taotlemise ja lisaks ka väljastatud viisade pikendamise, tühistamise, tagasivõtmise ja lühendamise menetlust. Eeskiri ühendab ja sätestab viisade väljastamise põhimõtted ja lisaks ka nende liigi ja kehtivusaja. Lisaks sätestatakse sobiva viisa hankimiseks vajalikud dokumendid.

Euroopa Liidu viisaseaduse ühtlustamise tulemusena tunnistatakse kehtetuks seadusandlus, mis on tihti viisa hankimise protsessi takistanud. Ühenduse viisaeeskiri hõlbustab mitte ainult ELi kodanike, vaid eelkõige ELi-välistest riikide kodanike liikumist. See hõlbustab kodanike ja samuti töötajate liikumist riikide vahel nii ühenduse sees kui ka väljaspool.

Eelmainitud muutusega seoses tuleks pöörata erilist tähelepanu tolliametnike ning eriti nende, kes Euroopa Liidu piiridel töötavad, erialasele enesetäiendamisele.

ELi viisapoliitika peaks kajastama tema välispoliitika põhiprioriteete. Arvan, et ühenduse viisaeeskirja loomine on hea mõte ning et selle otstarve on ühtlustada liikmesriikide seadusandlust.

– Raport: Salvatore Tatarella (A6-0105/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ühenduse ökomärgist käsitleva määruse poolt, kuna arvan, et on eluliselt oluline soodustada toodete säästlikku tootmist ja tarbimist. Ökomärgis on kasulik tarbijate juhatamiseks turul toodete poole, mida ökoloogiliselt soovitatakse, ning heade keskkonnanäitajatega toodete tootmise ja tarbimise soodustamiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu raportis teatatakse, on ökomärgis vabatahtlik märk, mille otstarve on propageerida Euroopa tasandil kõrge tõhususega toodete levikut, millel on kogu elutsükli jooksul väike keskkonnamõju.

Sel otstarbel on fikseeritud mitmetest konkreetsetest tootekategooriatest igaühe jaoks teatavad ökokvaliteedi standardid (nimetame neid siinkohal kriteeriumideks). Hetkel on 26 tootekategooriat, 622 litsentsi ja üle 3 000 toote ning teenuse – pesuvahendid, paber, riided (sealhulgas kingad ja tekstiilid), turism, telkimistooted jne –, millele ökomärgised on antud.

Antud märk ja seda sümboliseeriv õis on dünaamilisust andvad elemendid, mis tänu neid saavate toodete keskkonnakriteeriumide pidevale uuendamisele ergutavad ettevõtteid kasutama vooruslikku jõupingutuste ringi eesmärgiga tõsta üldiselt turul olevate toodete ökokvaliteeti.

Ent praeguses süsteemis näib olevat mitu puudust, pidades silmas antud sertifitseerimist peaaegu 10-aastase olemasolu jooksul hangitud kogemusi, mis viitab vajadusele otsustavama sekkumise järele eesmärgiga süsteemis teatavad puudused lahendada.

Just antud kontekstis on komisjon esitanud ettepaneku võtta vastu uus määrus, mida liikmed täiustada üritavad.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ökomärgis on järjekordne eksitav meetod kaheldava kvaliteedi ja ökoloogilise mõjuga toodete reklaamimiseks. Antud tooted omandavad lisandväärtuse märgisele registreerimisega, mille maksumus antakse edasi lõppkasutajale, tõstes seeläbi veelgi monopolide kasumeid.

Antud märgis on mooduseks, kuidas kontsentreerida kapitali ja turukapitali paari rahvusvahelise ettevõtte vahel, kellel on vahendid, korraldus ja, mis veelgi olulisem, raha, mida on vaja oma toodetele märgise registreerimiseks.

Ükskõik millised poleks kaitseklapid märgise läbipaistva, usaldusväärse ja erapooletu andmise korras, teavad kõik, et kapital ja suurettevõtlus leiavad alati mooduse nendest kõrvalehoidumiseks, et oma kasumeid suurendada, nagu on tõestanud hulk toiduaineskandaale ning kapitalistliku kriisi „toksilised” saadused ise.

EL on võimetu tagama ökoloogilist kaitset, sest ajab taga ja teenib kapitali, millel looduslike ja inimressursside vastutustundetu ärakasutamine ning kaasaegse tehnoloogia kasutamine samas suunas on keskkonda hävitamas. Keskkonna hävitamise eest vastutavaid inimesi ei saa määrata samal ajal neid kaitsma.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Tatarella raporti poolt, mis käsitleb ühenduse ökomärgise süsteemi. Arvan, et antud ettepanek sobib täpselt kokku säästva tootmise ja tarbimise Euroopa tegevuskavaga ning selle tagajärjel üldise eesmärgiga töötada välja vabatahtlik integreeritud süsteem, mis ergutaks ettevõtteid täiustama oma tooteid eesmärgiga parandada tootekvaliteeti mitte ainult toitumise ja tarbijakaitse osas, vaid ka keskkonna osas, saavutades kõrgemaid energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse standardeid. Õnnitlen seetõttu raportööri oivalise töö puhul, mis ta on teinud meie tootjate, sealhulgas väikseimate jaoks niivõrd tähtsas ja üliolulises kontekstis, sest kvaliteedi ja toitumis- ning ökoloogilistest põhimõtetest lugupidamine aitab neil silma paista ning pinnale jääda üha globaalsemas ja konkurentsitihedamas stsenaariumis.

– Raport: Linda McAvan (A6-0084/2009)

  Liam Aylward, Brian Crowley, Seán Ó Neachtain ja Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. − Euroopa Parlament teostab, mida ta keskkonnasõbraliku käitumise osas jutlustab! Vabatahtlikult oleme võtnud ette oma igapäevaste keskkonnatulemuste parandamise. 2007. aasta veebruaris palusin presidendil isiklikult parlamendis EMAS algatada. Täna oleme hääletanud EMASi süsteemi poolt, mis soovib teistelt ettevõtetelt ELis sama tegemist.

Vähendades oma ökoloogilist jalajälge näiteks valgustite väljalülitamise, nutika mõõtmise, andurvalgustite ja väiksema paberikasutusega, teeb Euroopa Parlament tööd, et olla keskkonnaohutu. Parlamendis teostatud auditi tulemusena oleme saanud EMASi logo.

Jah-hääl EMASi laiendamise poolt täna tähendab jah-sõna suurema keskkonnateadlikkuse poolt liikmesriikides. Antud plaaniga soovitakse tunnustada ja premeerida ennetavalt aktiivseid organisatsioone, kes teevad enamat kui see, mida keskkonnaseadused neist ootavad, ning täiustavad pidevalt seda, kuidas nad keskkonnaga lävivad. Nüüd on oluline kehtestada kogu Euroopa Liidus üheainsa komplekti eeskirjadega ühtlustatud süsteem; kindlustades antud plaani kasulikkuse ja teadvustamise mitte ainult hoonete, vaid ka liikmesriikide puhul. Antud põhjustel on oluline hääletada antud õigusakti puhul „jah”.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb organisatsioonide vabatahtlikku osalemist ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), kuna see aitab organisatsioonidel kindlaks teha, seirata ja mõõta oma mõju keskkonnale ning pakkuda selles osas infot.

EMAS võeti esimest korda kasutusele 1995. aastal ning teda laiendati 2001. aastal nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonidele. Antud uus läbivaatus kujutab endast võimalust muuta süsteem väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ligitõmbavamaks ning lihtsamaks ja samuti kujutab samuti endast püüet kindlustada, et EMASil on sama osalemistase, kui hetkel ISO 14001-l (mis on Euroopas juhtiv keskkonnajuhtimissüsteem).

Samuti on oluline märkida, et EMASi tunnustamine keskkonnajuhtimissüsteemide seas etalonmärgina on kooskõlas ELi eesmärgiga kliimamuutusega võitlemise osas.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Õnnitlen proua McAvani oivalise töö eest ja väljendan toetust tema raportile, mis käsitleb organisatsioonide vabatahtlikku osalemist ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), selle poolt hääletades. Organisatsioonide pikaajaliste keskkonnatulemuste parandamise eesmärk on kahtlemata kiiduväärt, nagu kõik selle saavutamiseks projekteeritud väikse- ja suuremastaapsed ressursid. Ühinen samuti raportööriga, et tervitada komisjoni väljapakutud muutusi, iseäranis neid, mis puudutavad kavandatavat tasude alandamist ning harvemat aruandlust VKEdele, kelle jaoks antud süsteemis osalemine oleks koormavam, kuid mitte vähem oluline. Arvan, et peaksime samuti toetama EMASi määratluste ühtlustamist olemasolevate ISO 14001 määratlustega, mis teeks siirdumise ühest süsteemist teise kergemaks, ning toetama keele lihtsustamist, mis oleks väga kasulik iseäranis väikeorganisatsioonidele.

– Raport: Kathalijne Buitenweg (A6-0149/2009)

  Alexander Alvaro, Jorgo Chatzimarkakis ja Holger Krahmer (ALDE), kirjalikult. – (DE) Kasutatud õiguslik alus, EÜ asutamislepingu artikkel 13(1) on kohatu, arvestades et Saksa Demokraatliku Partei meelest ei järgita subsidiaarsuse põhimõttest. ELi seadusandja pole volitatud kõnealuseid määrusi kehtestama, rikkudes seetõttu tõsiselt liikmesriikide enesemääramist.

Kõiksugu diskrimineerimise vastu võitlemine ning avalikus elus puuetega inimeste osalemise saavutamine on olulised ülesanded. Diskrimineerimisvastaste määruste laiendamisel praktiliselt kõikidele elualadele puudub kontakt tegelikkusega. Direktiivis kehtestatud tõendamiskohustuse ümberpööramine tähendab, et on võimalik alustada kohtumenetlust küllaldastel tõendustel mittetuginevate süüdistuste alusel. Puudutatud peaksid siis maksma kompensatsiooni isegi, kui nad tegelikult diskrimineerimisakte toime pole pannud, kuid ei suuda oma süütust tõendada. Taoliselt ulatuslikult määratletuna on antud tõendamiskohustuse ümberpööramine seetõttu küsitav õiglusriigist lähtuva riigi toimimisega ühildatavuse seisukohast. See tekitab ebakindlust ja hõlbust kuritarvitamist. See ei saa olla progressiivse diskrimineerimisvastase poliitika mõte.

Täiendavaks kaalutluseks peab olema, et komisjon teostab hetkel arvukate liikmesriikide vastu rikkumismenetlusi olemasolevate Euroopa diskrimineerimisvastase poliitika direktiivide ebapiisava ülevõtmisega seoses. Ent pole veel ülevaadet nendest määrustest, mis on üle võetud, et võimaldada kindlaks teha väidetav vajadus uute määruste järele. Saksamaa eriti on juba eelnevatest Brüsselist tulnud ettekirjutustest rohkem teinud. Oleme seetõttu antud raporti vastu hääletanud.

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti kolleegid saame nõustuda paljugagi antud raportist ning jälestame diskrimineerimist kõikides selle vormides ning toetame kogu südamest võrdsete võimaluste tagamist inimestele olenemata puudest, rassist, usutunnistusest või seksuaalsest sättumusest. Ent meil on tõsiseid kahtlusi tõendamiskohustuse hagejalt süüdistatavale ümberpööramise küsimuses. Ühendkuningriigi konservatiivid arvavad, et esmapilgul usutavate diskriminatsioonijuhtumite puhul ning Briti õigussüsteemist lähtuvalt peab jääma hageja kohuseks pakkuda taoliste diskrimineerimisjuhtumite vaieldamatud tõendid. Seepärast olemegi otsustanud antud raporti üle hääletamast keelduda.

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. – (NL) Hääletasin rõhutatult antud raporti vastu. Ei pea vist mainima, et oleme kõik vastu inimeste diskrimineerimisele puude, seksuaalse sättumuse ja muu taolise alusel. Küsimuseks on ainult, kas Euroopa peaks sellesse kaasatud olema. Mina arvan, et mitte. Diskrimineerimise käsilevõtmise meetmed peaks jääma eranditult liikmesriikide pädevusse. Selle tagajärjel hääletasin muudatusettepaneku 81 poolt, mis märgib, et direktiivi puudutav asjakohane ettepanek õõnestab tõsiselt subsidiaarsuse põhimõtet. Sellest täiesti eraldi sisaldab antud raport samuti palju soovitusi, mis on vastuolus elementaarse demokraatliku põhimõttega ning õigusriigi põhimõttega. Kui tuua vaid üks näide: kuigi raport ergutab inimesi mitte usutunnistuse alusel diskrimineerima, lubab ta sõnaselget diskrimineerimist poliitiliste tõekspidamiste alusel.

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. − (NL) Olen hääletanud antud raporti vastu, mis on üks paljudest poliitilisest korrektsusest läbiimbunuist, olgugi et ainult sellepärast, et antud ettepanek rikub ELi subsidiaarsuse põhimõtet ning kätkeb tohutul hulgal bürokraatiat. Ütlematagi on selge, et ka mina olen vastu diskrimineerimise kõikidele vormidele puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Antud raport aga sisaldab palju soovitusi, mis on vastuolus kõige elementaarsemate õigusriigipõhimõtetega. Tõepoolest on äkitselt diskrimineerimine lubatud, kui asi puudutab diskrimineerimist poliitilise orientatsiooni alusel. Siis võiks võrdsuse põhimõtte sama hästi kui täielikult ära kaotada. See on naeruväärne.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Antud raporti eesmärgiks on kaitsta ebaõiglaselt tõrjutuid ning kindlustada, et neil on olukorra lahendamiseks õiged ja piisavad vahendid. Mul oli hea meel seda toetada. Sel on lai tugi sotsiaalsetelt platvormidelt ja kodanikuühiskonnalt. Olen rahul, et see ei sekku liikmesriikide pädevusega järgmistes valdkondades:

- haridus;

- ligipääs usulistele asutustele;

- perekonnaseisuasjad;

- kiriku ja riigi vaheline suhe;

- riigi ja tema institutsioonide ilmalik iseloom;

- usuorganisatsioonide staatus;

- ususümbolite kandmine koolis.

Iirimaal oli veel hiljaaegu väga aktiivne riiklik nõuandekomitee rassismi- ja kultuuridevahelistes küsimustes ning väga hästi rahastatud võrdõiguslikkusamet. Vaatamata antud organitele ülesandeks tehtud töö, muude küsimuste hulgas seadusandluse võrdõiguslikkuse kontrolli tähtsusele, on antud organid lakanud olemast nende jaoks kasutada olevate vahendite järskude kärbete tõttu. On oluline, et jätkame antud rühmade ja nende töö toetamist.

Proua Buitenwegi raport märgistab selgesti teatud valdkonnad, mis jäävad iga liikmesriigi pädevuse osaks, kuid Euroopa mastaabis edusammud on olulised sotsiaalse ja õiglasema Euroopa saavutamiseks.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT)Hääletasin isikute võrdset kohtlemist käsitleva raporti poolt, mis sisaldab mitut muudatusettepanekut komisjoni ettepanekule, tugevdades kodanike, sealhulgas diskrimineerimise ohvriks langenud puuetega inimeste kaitset.

Eurobaromeetri 2008. aasta andmetel väitis 15% Euroopa kodanikest, et nad kannatasid eelneval aastal diskrimineerimist. See on vastuvõetamatu, mistõttu tervitan antud teksti vastuvõtmist Euroopa Parlamendis hoolimata parempoolsete mõistetamatust vastuhäälest.

Pean seadusandluse jaoks oluliseks keelata otsest ja kaudset diskrimineerimist, mitmekordset diskrimineerimist ja diskrimineerimist seotuse tõttu soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või soo alusel mitmetes valdkondades, näiteks sotsiaalne kaitse, haridus ja ligipääs kaupadele ja teenustele, nagu elamispind, transport, sidevahendid ja tervishoid, ning nende pakkumine.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Käesolev parlament on etendanud võtmerolli inimeste võrdse kohtlemise edendamisel kogu liidus soo, rassi, usutunnistuse, veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel.

Seetõttu tervitan antud raportit, mis soovitab taolise võrdsuse kinnitamiseks tungivalt sätteid veelgi tugevdada.

Mu ainus kõhklus on seoses muudatusettepanekuga 39, osa millest väidab, et sõnavabadust rikkuda ei tohi isegi ahistamise puhul. Meil on õigusega sõnavabaduse kitsendusi, mida katavad kirjaliku ja suulise laimu seadused. Samamoodi ei saa karistamatult kinos hüüda „Tulekahju!”. Sel alusel pean hääletama antud konkreetse muudatusettepaneku vastu ohu tõttu, mida see vähemustele kujutaks.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Õiguste kaitse ning diskrimineerimise ohvriks langenud inimeste kaitsmine peab olem ELi prioriteet, kuid see saab olla tulemuslik ja kasulik ainult siis, kui tagab juriidilise kindluse asjasse segatud inimestele, vältides samas ebaproportsionaalset koormat sihistatud majandustegijatele.

Käesolevas tundlikus valdkonnas oli oluline jääda valvsaks lugupidamise suhtes Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse vastu ning kindlustada, et parlament järgib rangelt seda, mida õiguslik alus lubab.

Tänasel kujul vastuvõetud tekst, kuigi teatud osas – eriti puuetega inimeste diskrimineerimisvastase võitlusega seoses –, on rahuldav, muudavad selles sisalduvad ebamäärased mõisted, säilitatavad juriidilised ebakindlad momendid ning kasutusele võetavad tarbetud nõudmised selle juriidiliselt ebapraktiliseks ning seetõttu kohaldamisel ebatõhusaks.

Kuna arvan, et ülemäärane seadusandlus lahenduseks olla ei saa, kaitsesin muudatusettepanekut lükata komisjoni ettepanek tagasi, kuna olemasolevaid tekste antud küsimuses pole mitmes liikmesriigis kohaldatud, kelle suhtes on käimas rikkumismenetlused.

Antud olukorras, kuna toetan selle direktiivi eesmärki, kuid pole osaliselt rahul, otsustasin lõpphääletusest keelduda.

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. − Hääletan käesoleva raporti poolt, eriti kuna see soodustab väga jõuliselt ja konkreetselt isikutevahelist võrdset kohtlemist olenemata usutunnistusest või veendumustest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Sellele vaatamata aga arvab minu delegatsioon, et riiklik tegelikkus ja riiklikud mured erinevates liikmesriikides tuleb arvesse võtta (muudatusettepanek 28) enne muudatusettepaneku ellurakendamist. Lisaks tuleb meil kindlustada, et kehtestatud õigusakt ei viiks väärastunud olukorrani, kus sõnavabaduse kindlustamise asemel sõnavabadust kärbitakse.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Olen alati lähenenud positiivselt sihikindlale, tulemuslikule võitlusele diskrimineerimise kõikide vormide ja homofoobia vastu vastavalt Euroopa Liidu põhiväärtustele.

Õiguste kaitse ning diskrimineerimise ohvriks langenud inimeste kaitsmine peab olema ELi prioriteet, kuid see saab olla tulemuslik ja kasulik ainult siis, kui tagab juriidilise kindluse asjasse segatud inimestele, vältides samas ebaproportsionaalset koormat sihistatud majandustegijatele.

Antud tundlikus valdkonnas oli oluline jääda valvsaks lugupidamise suhtes Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse vastu ning kindlustada, et parlament järgib rangelt seda, mida õiguslik alus lubab.

Tänasel kujul vastuvõetud tekst, kuigi teatud osas – eriti puuetega inimeste diskrimineerimisvastase võitlusega seoses –, on rahuldav, muudavad selles sisalduvad ebamäärased mõisted, säilitatavad juriidilised ebakindlad momendid ning kasutusele võetavad tarbetud nõudmised selle juriidiliselt ebapraktiliseks ning seetõttu kohaldamisel ebatõhusaks. Antud olukorras, kuna toetan antud direktiivi eesmärki, kuid pole osaliselt rahul, otsustasin lõpphääletusest keelduda.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Õnnitlen oma kolleegi, proua Buitenwegi raportile enamuse toetuse saavutamise puhul käesolevas legislatiivkogus. Diskrimineerimisele usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel pole Euroopa ühiskonnas kohta. On õige, et tööturust kaugemale laiendatav õiguskaitse ning antud direktiiv on sallimatusevastases võitluses väärtuslikuks vahendiks.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) 2000. aastast saadik on Euroopa Liit lakkamatult propageerinud võrdõiguslikkust ning seda ühe enam sõna kõige laiemas võimalikus tähenduses: võrdõiguslikkus meeste ja naiste vahel, kodanike ja välismaalaste vahel, haigete ja tervete vahel, katoliiklaste, moslemite, budistide ja teiste uskude vahel, võrdne ligipääs haridusele, tervishoiule, võrdõiguslikkus seksuaalse sättumuse osas ja nii edasi. Ühesõnaga pole loend ilmselt ammendav ning hetkel koostatavad Euroopa direktiivid puudutavad võrdset ligipääsu sotsiaalteenustele ja elamispinnale.

Siit siis uus direktiiv, mis õigusjärgse puuetega inimeste vastase võitluse varjus on mõeldud selleks, et reguleerida või pigem aheldada peaaegu iga valdkonda, kus valikuvabadus, olgu lepinguliselt või muidu, on veel olemas.

Taolises sundivas määruses on musttuhat salakari. Tegelikult antud uued Euroopa määrused mitte ainult ei suurenda Euroopa bürokraatiat ja kulutusi, vaid on samuti tõeliseks ohuks muudele põhivabadustele ja
-õigustele, sealhulgas iseäranis usu, ühinemis- ja sõnavabadusele ning ajakirjandusvabadusele.

Võrdõiguslikkuse nimel on siinkohal tsensorid ja diktaatorid.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga kahju, ent olen otsustanud keelduda hääletamast proua Buitenwegi raporti üle, mis käsitleb võrdset kohtlemist.

Isikute võrdse kohtlemise põhimõte olenemata poliitilistest või usulistest veendumustest, vanusest, soost, seksuaalsest sättumusest või puudest on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Argielu tegelikkus näitab, et liikmesriikides on veel palju arenguruumi. Solvavad märkused eakate arvel, mis vaibumatult jätkavad, on selle ilmekaks näiteks.

Ent antud raportis kirjeldatud radu ja valikuid ma omaks võtta ei saa. Kardan väga, et heade kavatsuste tulemuseks on lõputud kohtuvaidlused ning bürokraatlik liialdamine, mis on vastuolus soovitud eesmärgiga.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Junilistani (Juuni nimekirja) arvates on EL väärtuste liit ning seepärast olengi väga laia diskrimineerimisvastase direktiivi poolt. Pean seda toimival siseturul vääramatute inimõiguste suhtes enesestmõistetavaks. Minu jaoks on väga oluline, et mitte kedagi ei diskrimineeritaks puude pärast.

Olen muudatusettepaneku 87 poolt, sest arvan, et maksumaksjad igas riigis peaksid kindlustama, et puuetega inimestele tagataks rahalised vahendid, mis lubaks laenuturul neid täiesti tõsiseltvõetavateks laenuvõtjateks pidada. Tegelikult hääletasin raporti poolt tervikuna.

  Maria Martens (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Kuna Hollandi Kristlikud Demokraadid on alati esitanud väiteid eeskirjade poolt, mis kindlustaksid inimeste võrdse kohtlemise olenemata nende usutunnistusest, veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, oleme antud direktiivi vaimu poolt.

Ent antud valdkonnas peab seadusandlus olema hästi läbimõeldud. Kristlikud Demokraadid peavad paljusid juriidilisi määratlus tekstis äärmiselt ebamäärasteks ning ootab – nagu paljud teisedki –, et teksti tulemuseks on kõiksugu kohtumenetlused.

Kristlikud Demokraadid on vastu ettepanekule pöörata ümber tõestamiskohustus. Meie jaoks on keegi süütu, kuni tõestatud on süü. Kristlikud Demokraadid ei saa samastuda ettepanekuga, et oma süütust tuleb tõestada inimestele, kelle vastu süüdistus esitatakse.

Lisaks on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, nähtavasti tundes valimiste survet, on antud teksti veelgi rohkem tasakaalust välja viinud, lisades arvukalt uusi elemente ning osade kaupa hääletamise kaudu. Antud põhjusel ei näinud Kristlikud Demokraadid võimalust selle raporti toetamiseks.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Tegemist on tähtsa raportiga, millel on ELi kodanike jaoks olulised tagajärjed.

Raske on esitada väiteid võrdse kohtlemise põhimõtte vastu, ent antud raport on osutunud käesolevas legislatiivkogus tohutult vaieldavaks, mitte ainult rühmade, vaid ka fraktsioonide vahel.

Hääletasin muudatusettepaneku 81 vastu, et antud raport täielikult tagasi lükata. Olen kohtunud paljude puuetega inimeste huvigruppidega, kes oma lobitöö minule suunasid ja kes palusid oma seisukoha arvestamist. Euroopa Puudefoorum eriti väidab jõuliselt, et meil on tarvis ELi seadusandlust, et kaitsta puuetega inimesi diskrimineerimise eest.

Nõukogus on ka paljud liikmesriigid ettepaneku suhtes muret väljendanud. Need mured ulatuvad kasutatavast juriidilisest alusest, ettepaneku rakendusalast ning hirmudest, et see võib mõju avaldada riikliku pädevuse valdkondadele, näiteks haridus, sotsiaalkindlustus ja tervishoid.

Peame samuti selgelt väljendama, et lapsendamis- ja reproduktiivtervisega seonduvad õigused (sealhulgas kunstlik viljastamine) ei kuulu direktiivi rakendusalasse.

Hääletasin muudatusettepaneku 28 vastu, et tagada viide perekonda ja perekonna staatust, sealhulgas reproduktiivtervisega seonduvaid õigusi, käsitlevale riiklikule seadusele. Antud muudatusettepaneku lükkas legislatiivkogu tagasi ning seetõttu keeldusin lõpphääletusel osalemast.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Hääletasin täna koos oma fraktsiooni euroskeptilise osaga Buitenwegi raporti poolt, mis käsitleb võrdset kohtlemist. Oleme tema ettepanekutega vägagi nõus ning seetõttu on meil kahju vastuhäälte üle liikmetelt, kes tegelikult tahavad näha enam Euroopat. On kahju, et teised fraktsioonid vihjasid enne hääletust, et meie otsus hääletada „jah” on ehk mõnevõrra ebaloomulik.

ELi liikmesriikide riiklikes parlamentides ja riiklikes valitsustes on tihti tõstatatavaks küsimuseks, kas EL peaks püüdma endale täiendavaid pädevusalasid. Selline pädevusalade suurenemine on tihti otsuste tegemise kulul madalamal tasandil, kus puudutatuile tagatakse maksimaalne mõjuvõim. Taoliste juhtumite puhul on mu partei, Hollandi Sotsialistlik Partei, vastu. Euroopa Parlamendis aga on rõhk rohkem sellel, kuidas EL oma pädevusalasid ellu rakendab, ehk teisisõnu sisul. Siis hääletame alati selle poolt, mida peame täiustuseks, ning selle vastu, mida peame muutuseks halvema suunas. Sellisel moel toimimise valik ei tähenda, et me ei eelistaks jätta antud liiki valdkondi nõukogule, kes on märkinud Euroopa keskmist, mis on kehvem kui see, mis me juba Madalmaades ja mitmetes teistes liikmesriikides saavutanud oleme.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Isikutevaheline võrdne kohtlemine olenemata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest on põhimõte, mis ulatub ühenduse õigusest tublisti kaugemale: tegemist on inimese võõrandamatu õigusega. Seetõttu olin sunnitud hääletama proua Buitenwegi raporti vastu, mis käsitles ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv. Arvan, et selle direktiivi ainus eesmärk on reguleerida tahke, mille suhtes peaks Euroopa Liit olema juba väga aktiivne ja kaasatud.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Hääletasin Kathalijne Maria Buitenwegi raporti poolt, mis käsitleb inimeste võrdset kohtlemist olenemata usutunnistusest, veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Minu arvates on täiesti ennekuulmatu, et 21. sajandil on Euroopa Parlamendil ikka veel erimeelsusi millegi niivõrd loomuliku suhtes kui inimeste võrdne kohtlemine. Asjaolu, et 226 Euroopa Parlamendi liiget hääletas raporti vastu, oli negatiivne üllatus ning selge ohumärk, mida ei või tähele panemata jätta.

Sallivus on üks Euroopa Liidu nurgakive ning igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine peab olema meie tipp-prioriteete. Euroopa Liidu moto „ühendatud mitmekesisuses” ei tähenda mitte ainult ELi erinevaid kodakondsusi, vaid kätkeb eelkõige Euroopa Liidu kodanikke oma individuaalsete erinevustega. Kõik ELi kodanikud on võrdsed ja neid tuleb niiviisi kohelda, ainult siis suudab Euroopa Liit oma moto vääriline olla.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Õiguste kaitse ning diskrimineerimise ohvriks langenud inimeste kaitsmine peab olema ELi prioriteet, kuid see saab olla tulemuslik ja kasulik ainult siis, kui tagab juriidilise kindluse asjasse segatud inimestele, vältides samas ebaproportsionaalset koormat sihistatud majandustegijatele.

Antud valdkonnas on oluline jääda valvsaks lugupidamise suhtes Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse vastu ning kindlustada, et parlament järgib rangelt seda, mida õiguslik alus lubab.

Tänasel kujul vastuvõetud tekst on teatud osas – eriti puuetega inimeste diskrimineerimisvastase võitlusega seoses – rahuldav, kuid selles sisalduvad ebamäärased mõisted, säilitatavad juriidilised ebakindlad momendid ning kasutusele võetavad tarbetud nõudmised muudavad selle juriidiliselt ebapraktiliseks ning seetõttu kohaldamisel ebatõhusaks.

Kuna ülemäärane seadusandlus lahenduseks olla ei saa, on delegatsioon kaitsnud muudatusettepanekut lükata komisjoni ettepanek tagasi, kuna olemasolevaid tekste antud küsimuses pole veel kohaldatud mitmes liikmesriigis, kelle suhtes on käimas rikkumismenetlused.

Tegelikult Prantsuse delegatsioon, kes toetab selle direktiivi eesmärki, kuid pole osaliselt rahul, eelistas lõpphääletusest keelduda.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Diskrimineerimine on probleem, mis praegusel Euroopa ühendamise ajal on äärmiselt oluline teema ning mida me ei tohi mingil juhul tähele panemata jätta. Hoolitama sellest, et oleme antud teemat juba palju kordi arutanud, on tulemused jätkuvalt ebarahuldavad.

Diskrimineerimise erinevad vormid kujutavad endast märkimisväärset probleemi. Diskrimineerimine etnilise või rassilise päritolu alusel on keelatud nii tööturul kui ka sellest väljaspool. Ebavõrdne kohtlemine usutunnistuse, maailmavaate, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu on hetkel keelatud ainult töökohal.

Arvan, et tähelepanu tuleks juhtida diskrimineerimisega võitlemisele mitte ainult töövaldkonnas, vaid ka väljaspool seda. Diskrimineerimine tuleks määratleda sama moodi olenemata sellest, mis liiki ta on.

Ebavõrdse kohtlemise ennetamine on äärmiselt oluline küsimus, kuid me ei tohi unustada inimesi, kes diskrimineerimise käes kannatavad. Peame veenduma, et neil on võimalik teostada oma õigusi ning peame püüdlema diskrimineerivate inimeste järjepideva karistamise poole.

Diskrimineerimine on väga oluline teema nii seoses kodanike eraelude kui ka Euroopa integratsiooni protsessiga. Nõustun raportööri, proua Buitenwegiga, täielikult ning tänan teda väga hea ja kõikehõlmava raporti eest.

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Juristina ei saa ma kuidagi aktsepteerida tõendamiskohustuse ümberpööramise kehtestamist Euroopa tasandil, nagu uues diskrimineerimisvastases direktiivis välja on pakutud. Lõppude lõpuks on peaaegu võimatu tõestada, et midagi ei vasta tõele ning palju kergem tõestada, et midagi vastab tõele.

Ent ELil on vaja kindlustada, et tema toredaid juhtpõhimõtteid ja väärtusi, nagu ELi lepingus kehtestatud, kogeksid samuti tema kodanikud praktikas. Seetõttu on antud valdkonnas tervitatav horisontaalne seadusandlus. Seetõttu olen hääletanud tervikuna Buitenwegi raporti poolt.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Hääletasin PPE-DEga mittediskrimineerimist käsitleva direktiivi vastu, sest sel oleks ELi kodanikele negatiivne mõju. Vasakpoolne enamuspartei on täna näidanud, et Euroopa institutsioonid ei taha maksumaksjate rahast rahastatavat bürokraatiat vähendada. Antud resolutsioon on tõendiks, et EL tahab laiendada liikmesriikides reegleid inimeste elude kõikidesse valdkondadesse. See on halb signaal.

Antud resolutsioonil seadusandlikule protsessile mõju pole. On nõukogu asi saavutada ühehäälne otsus.

Olen vastu diskrimineerimisele igasugusel kujul. Algupäraselt pidanuks direktiiv käsitlema füüsilise puudega ning vanemate inimeste vastast diskrimineerimist. Olen samuti alati nende inimeste kaitsmisel tegev olnud. Ent antud direktiivil on puudu selgusest ning seetõttu minu arvates see inimesi ei aita.

Lobi tegi tõelisest diskrimineerimisest tõelise pantvangi, kui lisas seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse või veendumused. Neid diskrimineerimise vorme pole ELi dokumentides kunagi määratletud. Tagajärjed võivad olla tõsised.

Keegi ei oska täpselt määratleda seksuaalset sättumust või seksuaalsel sättumusel rajanevat diskrimineerimist. See kujutab endast ohtu antud direktiivi tõlgendamisele. Veendumustel põhinev mittediskrimineerimine on samuti problemaatiline. Sektid või poliitilised äärmuslased võivad kasutada direktiivi ära ning massiteabevahendid nende ees keelduda ei saa. Kirikukoolid ei saa valida õpetajaid nende usutunnistuse alusel. Kindlustusseltsid ei saa võtta arvesse infot, et kindlaks määrata kindlustusriske. Kindlustusmaksed muutuvad kallimaks.

Pealegi on vanemaid ja füüsilise puudega inimesi kaitsvaid direktiive ning rahvusvahelisi dokumente ja neid pole liikmesriigid kohaldanud.

– Ettepanek võtta vastu resolutsioon: B6-0177/2009 (ELi-Valgevene dialoog)

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. − (NL) Antud resolutsioon on üsna ebasoodus ning peaksime aplodeerima tõsiasjale, et ta seab poliitilise dialoogi selgelt sõltuvusse edusammudest inimõiguste ja sisevabaduse osas. Antud valdkonnas jätab režiim veel paljugi soovida, iseäranis sõna- ja arvamusvabaduse ning ajakirjandusvabaduse ja demokraatliku opositsiooni ja massiteabevahendite vabaduse osas.

Ent on liiga palju tõendeid, et režiimi hiljutised järeleandmised on pelgalt osa president-diktaatori Lukašenko poolt välismaailma tarbeks orkestreeritud kosmeetilisest operatsioonist. On liiga vara alustada mingisugust normaalset dialoogi Valgevenega.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegemist on järjekordse resolutsiooniga, mille juured on sügaval Valgevene sekkumise ja häbimärgistamise nägemuses, mille selge eesmärk on segada vahele selle riigi siseasjadesse.

Kui vaadata sügavamalt looritava ja manihheistliku keele taha on eesmärk selge: EL ei aktsepteeri Valgevene suveräänsuse jaatamist ega tema sõltumatu poliitika määratlust, mis pole ELi/NATO/USA kütkeis, ning üritab sellest mööda pääseda.

Seetõttu võtab EL appi šantaaži ning sanktsioonide kehtestamise, mida tema sõnul saab tühistada, kui see riik võtab kasutusele temalt nõutavad meetmed, näiteks: „Valgevene demokraatlik opositsioon ja kodanikuühiskond kaasataks Euroopa Liidu ja Valgevene dialoogi”; „kasutama igakülgselt ja tõhusalt ära võimalusi toetada Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse (EIDHR) kaudu demokraatia ja kodanikuühiskonna arengut Valgevenes; nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks parlamenti korrapäraselt ja igakülgselt EIDHRi rahalise abi kulutamisest” või „toetada rahaliselt Valgevene sõltumatut telekanalit Belsat”.

Kas ükski ELi riikidest nõustuks taoliste tingimustega? Antud lähenemise silmakirjalikkus on selge, iseäranis, kui niinimetatud demokraatlike riikide Euroopa perel pole sõnagi hukkamõistvat öelda tõelise veresauna kohta, mida Iisraeli sõjavägi paneb toime Palestiina rahva suhtes Gaza sektoris, või CIA kuritegelike lendude kohta, milles ta tegelikult oli kaassüüdlane.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Mu daamid ja härrad, hääletasin ELi ja Valgevene dialoogi hindamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise poolt. Rõõmustan, et lisaks poliitilise maastiku üldisele hinnangule kõneleb resolutsioon konkreetsetest ootustest Valgevene võimude suhtes. Dialoogi muidugi ei peeta lihtsalt dialoogi pärast. See peaks viima olukorra paranemiseni nendes olukordades, kus erinevatel põhjustel on vaja paranemist. Kellelgi pole illusiooni, et Valgevenes on olukord ideaalne.

Ootame seetõttu läbivaatamist otsustele, mis tehti noorte aktivistide Franak Viačorka, Ivan Šyla ja Zmiter Fedaruki ajateenistusse võtmise juhtumis. Võimud ei tohi neid pantvangina hoida. Franak Viačorka on tuntud opositsiooniaktivisti poeg. Ajateenistust ei tuleks kasutada poliitika ajamise vahendina. Kutsume samuti ametivõime üles tunnustama Valgevene Poolakate Liitu ja tema esinaist, Angelika Borysit, kes valiti ametisse 2009. aasta 15. märtsil. Sooviksime, et Valgevene võimud annaksid korralduse, et vaadataks uuesti läbi kohtuotsused 11 osalise üle, kes osalesid 2008. jaanuaris toimunud demonstratsioonil.

Need on väga konkreetsed näited, mis lubaks Valgevene võimudel näidata head tahet ja soovi tegelikku dialoogi pidada. Loodan, et Valgevene kasutab seda võimalust. See on kasulik Valgevenele enesele, valgevenelastele, Euroopa Liidule ja Valgevene ning Euroopa vahelistele suhetele. Tänan.

– Ettepanek võtta vastu resolutsioon: RC-B6-0165/2009 (Euroopa südametunnistus ja totalitarism)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Kui oleme pühendunud Euroopa tuleviku ehitamisele, ei tohi me lubada ajalooliste faktide tähele panemata jätmist või meie ajaloo traagiliste hetkede mälestuse hooletusse jätmist. Inimsusevastaste kuritegude ohvrite mäletamine peaks olema üks ajaloo õpetamise ning Euroopa noorte teadvuse kujundamise põhielemente. Ajaloo mitte tundmine viib mitte ainult tema moonutamiseni, vaid ka ohtlike natsionalismi vormide tekkeni. Sooviksin, et Euroopa ühiskond teaks rohkem Poola kangelastest nagu ratsaväekapten Witold Pilecki. Peame mäletama, et terve Euroopa ja mitte ainult tema lääneosa mõistmine on ühise tuleviku ehitamise võtmeks.

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. − (NL) Olen hääletanud antud erapooletu resolutsiooni poolt, mis mõistab hukka totalitarismi igasugusel kujul. 20. sajand oli sajand, mis nägi ajaloo kõige šokeerivamaid veresaunu. Natsi-Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Kambodža, Hiina ja Rwanda on meeldetuletusteks täielikust hullumeelsusest ja julmusest, mida inimesed on võimelised kaasinimesele tekitama, kui türannia valitseb vabaduse üle. Ent mul on üks tingimus. Keeldun loomast kannatuste hierarhiat. Iga kannatuste juhtum on ainulaadne ja väärib meie lugupidamist, olgu asja segatud inimesed juudid, tutsid, kulakud, Vene sõjavangid või Poola preestrid. Seepärast keeldusin muudatusettepaneku 19 juhul hääletamast.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin totalitaarseid režiime käsitleva resolutsiooni poolt. Arvan, et Euroopa ei ole ühinenud, kuni suudab saavutada ühise vaate oma ajaloole ning pidada ausat ja põhjalikku arutelu kuritegude üle, mille läinud sajandil natsism, stalinism ja fašistlikud ning kommunistlikud režiimid toime panid.

Arvan, et Euroopa integratsiooni protsess on olnud edukas ja viinud nüüd Euroopa Liiduni, mis hõlmab Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes elasid Teise maailmasõja lõpust 1990. aastate alguseni kommunistlike režiimide all, ning on aidanud turvata demokraatiat Euroopa lõunaosas sellistes riikides, nagu Kreeka, Hispaania ja Portugal, kes talusid pikka aega fašistlikke režiime.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Kuigi olen maksimaalse objektiivsuse poolt Euroopa ajaloo analüüsimisel ning kuigi tunnustan stalinistliku Venemaa kuritegude kohutavat iseloomu, kardan, et antud resolutsioonis on ajaloolise revisionismi elemente, mis objektiivse analüüsi nõudmist trotsivad.

Ma pole nõus võrdsustama natside kuritegusid, holokausti ja genotsiidi, milles suri kuus miljonit juuti koos kommunistide, ametiühingulaste ja puuetega inimestega, stalinistliku Venemaa omadega. Selline poliitiline relativism.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Parlamendi viie suurima fraktsiooni esitatud ettepanek võtta vastu reolutsioon sisaldab palju olulisi perspektiive Euroopa viimase 100 aasta ajaloole. Muudatusettepanekud, eriti fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa Eest nimel, on samuti kiiduväärsed, kuid toimetamisega seotud põhjustel pole võimalik lisada kõike väljapakutut resolutsiooni teksti. On palju tragöödiaid ja individuaalseid kangelaslikke tegusid, millest võiks jutustada Euroopa südametunnistust ja totalitarismi käsitlevas resolutsioonis. Kahjuks pole meil kõige jaoks ruumi ning seepärast olimegi sunnitud hääletama osade resolutsiooni muudatusettepanekute vastu.

Hääletasime aga resolutsiooni poolt tervikuna.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Antud parlamendis kinnitatud häbiväärne resolutsioon on osa operatsioonist moonutada ajaloolist tõde, mida teostavad reaktsionäärid ja kättemaksu taotlejad: Teise maailmasõja kaotajad. Need on samad inimesed, kes rehabiliteerivad oma riikides neid, kes tegid näiteks koostööd natside barbarismiga.

Eesmärk on näidata neofašismi heas valguses ja mõista hukka kommunism. Teisisõnu näidata türanni ja rõhujat heas valguses, samas mõistes hukka nende ohvreid ja nende poolt rõhutuid. Selle eesmärk on kustutada kommunistide ja Nõukogude Liidu otsustav panus natsismi-fašismi alistamisel, nende rolli töötajate elutingimuste parandamisel, nende panust rahvaste vabastamisel koloniaalikkest ning nende etendatud rolli ärakasutamise ja sõja vastu pärast Teist maailmasõda.

Portugalis võitles Portugali Kommunistlik Partei enam kui keegi teine vabaduse, demokraatia, rahu, inimõiguste, Portugali rahva korralike elutingimuste, fašismi poolt koloniseeritud rahvaste vabaduse ning täna 33-aastase Portugali Vabariigi konstitutsiooniga kinnistatud saavutuste eest.

Sisimas on selle tahteks kommunistide, nende tegevuste ja ideaalide kriminaliseerimine.

Taoline resolutsioon on veelgi tõsisem, kui elame üle kapitalismi teravat kriisi, mis teeb võitlusest vabaduse, demokraatia ja sotsiaalsete edusammude eest meie aja suure nõudmise.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Muidugi on meil kahju kõikide agressiivsete ja autoritaarsete režiimide ohvritest olenemata metsikustest, mis on pandud toime Euroopas või endistes Euroopa kolooniates. Ent meile teevad sügavat muret poliitikute või parlamentide kõik otsesed või kaudsed jõupingutused üritada mõjutada üldist arusaama ajaloolistest faktidest. Antud ülesanne tuleks jätta sõltumatule akadeemilise uurimistööle ning avalikule arutelule. Muidu on oht, et iga uus enamus parlamendis üritab muuta ajalugu, kirjeldades ühiskonna kõige hullemaid vaenlasi, ning arutelu Euroopa ühiskonna üle kasutatakse lühiajalisteks kampaaniaeesmärkideks. Seetõttu keeldusime lõpphääletusest.

  Maria Eleni Koppa (PSE), kirjalikult. – (EL) Parlamendi fraktsioon PASOK hääletas ettepaneku vastu võtta vastu resolutsioon, sest see võrdleb natsismi kommunismiga vastuvõetamatul kombel.

Mõistame hukka nii natsismi kui ka stalinismi metsikused.

Arvame, et antud võrdlus ei aita kaasa nende kahe totalitaarse režiimi iseärasuste mõistmisele.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Hääletasin totalitarismi käsitleva resolutsiooni poolt vastupidiselt oma partei soovitusele, mis pidas seda resolutsiooni üleliigseks. Eelistan täielikku lõppu kõikidele katsetele saavutada poliitilisi eesmärke vägivalla, vangistamise, hirmutamise ja muude rõhumise vormide abil. 20. sajand oli suurte rahvaliikumiste sajand, keda pimestas idee, et nad ajaloo äärel. Iga kuritegu oli õigustatud, et teha teoks, mida nemad nägid ideaalse maailmana, ja et seda muutuse eest igavesti kaitsta. Mõnede jaoks koosnes see ideaalne maailm võrdsusest kõigi jaoks, tugevast riiklike teenuste osutamisest, tootmisvahenditest rahva käes ning soodustatud rühmade nauditud kõikide vanade privileegide ärakaotamises. Teistele tähendas see traditsioonide, ebavõrdsuse ja võimupositsioonide ning privileegide säilitamist. Võin samastuda esimese, kuid mitte teise rühmaga.

Oma vägivalla tulemusel häbimärgistatakse mõlemat rühma igavesti. Keegi ei mäleta nende üritusi, kuid kõik mäletavad nende vahendeid. See ajastu peab täielikult minevikku jääma. Kuigi ma pole kohati sõnastusega nõus, arvan, et antud resolutsioon on oluline.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ükski parlament, parlamendienamus, mis koosneb barbaarse kapitalistliku süsteemi esindajatest ja teenijatest, saab kasutada laimu, valesid ja võltsimist, et pühkida maha sotsiaalse revolutsiooni ajalugu, mille kirjutas rahvas oma verega. Ükski must antikommunist ei saa pühkida maha tohutut panust, mille sotsialism, selle pretsedenditud saavutused ja inimestevahelise ärakasutamise ärakaotamine on andnud.

Ühine ettepanek võtta vastu resolutsioon Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa Eest nimel, mida samuti toetas Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon kirjeldamatult vulgaarselt, võrdsustab fašismi kommunismi, natside fašistlikud režiimid sotsialistlike režiimidega.

Haleda kaubaga kauba vastu pakuvad nad välja ühist Euroopa mälestuspäeva toimepanijatele ja ohvritele. Nõnda mõistavad nad õigeks fašismi, laimavad sotsialismi ning vabastavad imperialismi kuritegude süüst, mida ta toime pani ja paneb toime täna. Ideoloogiliselt propageerivad nad kapitalismi ainukese „demokraatliku” süsteemina.

Poliitilised jõud, kes on kahevahel, andes seeläbi antud valgustusvaenulikule poliitikale alibi, kannavad samuti tõsist vastutust kommunismivastase hüsteeria eest.

Kreeka Kommunistlik Partei kutsub töölisklassi ja iga progressiivset inimest üles antikommunismi ja selle agente hukka mõistma.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) 20. sajandit märkisid totalitaarsete kommunistlike ja natside režiimide kuriteod, mis pandi toime miljonite süütute inimeste kallal. Euroopa integratsioon kujutas endast otsest reaktsiooni totalitaarsete režiimide põhjustatud sõjale ja terrorile Euroopa mandril

Usun kindlalt, et Euroopa ei saa kunagi ühinenuks, kui ei suuda saavutada ühendatud vaadet oma ajaloost, ning olen seetõttu hääletanud Euroopa südametunnistust ja totalitarismi käsitleva resolutsiooni poolt. Peame tunnistama kommunismi ja natsismi ühise pärandina ning pidama eriteemalist arutelu läinud sajandil totalitaarsete režiimide poolt toimepandud kuritegude üle. Võlgneme selle oma noorematele põlvkondadele, kes enam taoliste režiimide all üles ei kasva ning kelle teadlikkus totalitarismist kõikides tema vormides on muutunud ärevust tekitavalt pinnapealseks ja ebapiisavaks, seda isegi viie aastaga laienemisest saadik 2004. aastal. Isegi täna ei tea paljud inimesed režiimidest, mis terroriseerisid kaaskodanikke Kesk- ja Ida-Euroopas 40 aastat ning eraldasid nad demokraatlikust Euroopast raudse eesriide ja Berliini müüriga.

2009. aastal tähistame Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuride ja Berliini müüri langemise 20. aastapäeva ning seetõttu arvan, et kõik ELi valitsused peaksid kasutama antud võimalust, et kuulutada 23. august stalinismi ja natsismi ohvrite Euroopa mälestuspäevaks.

See tähistaks resolutsiooni kõikidele totalitaarsete režiimide ohvritele ning ühetähenduslikku tagatist, et need sündmused ei kordu Euroopas kunagi.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Kavatsen hääletada ettepaneku poolt võtta vastu resolutsioon, mis käsitleb Euroopa südametunnistust ja totalitarismi.

Arvan kindlalt, et Euroopas tuleb enam teadvustada kuritegusid, mille panid toime totalitaarsed ja ebademokraatlikud režiimid, sest arvan, et me ei saa konsolideerida Euroopa integratsiooni edendamata oma poliitilise mälu säilitamist, seda tingimusel, et tunnistatakse Euroopa mineviku kõiki tahke.

Kiidan samuti heaks ettepaneku kuulutada välja Euroopa mälestuspäev kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvritele.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Paljude jaoks kogu Euroopas ning tegelikult Euroopas laiemalt on totalitarismi tagajärjed miljonite hukkunutega ülioluline ajalooline moment. See on aidanud kujundada hilisemate põlvkondade teadvust, kuid sellel perioodil elanuile kujutab see endast jubedat armi Euroopa arengus. Äärmuslus on ikka veel aktuaalne oht ning antud äärmuslastel on valimiskastis tahtmatu sõber – loidus. Poliitikutena on teadlikkus ohtudest meie vabadustele ja eludele enestele midagi, mida peame püüdma meenutada praegustele ja tulevastele põlvedele. Seepärast võingi toetada seda ettepanekut võtta vastu resolutsioon.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE), kirjalikult. – (EL) Mõistame järsult hukka totalitarismi igas vormis ning samal ajal toonitame mineviku mäletamise olulisust. Tegemist on meie ajaloo olulise elemendiga.

Ent arvame, et parlamendi enamuse otsused pole pädevad ajaloolisi fakte tõlgendama.

Ajalooliste faktide hindamine on ajaloolaste ja üksnes ajaloolaste töö.

Seepärast otsustasime keelduda tänasest hääletusest ühise ettepaneku üle võtta vastu resolutsioon nelja fraktsiooni, sealhulgas Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni, nimel Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta.

  Francis Wurtz (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mitmel puhul on meil olnud võimalik väljendada vaateid korduvate avalduste kohta teemal „kõik totalitaarsed režiimid”.

Meie fraktsioon mõistab tingimusteta hukka kogu totalitarismi. Ta mõistab tingimusteta hukka stalinismi. Samal ajal on ta jõuliselt vastu katsele näidata natsismi tühisena, mattes seda kõikide totalitaarsete režiimide hukkamõistu, nagu sellega on tegemist järjekordselt meile esitatud ühises resolutsioonis.

Seetõttu keeldub meie fraktsioon osalema hääletusel antud resolutsiooni üle.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Natsismi või kommunismi ideoloogiad omaks võtnud totalitaarsete režiimide hukkamõistmine peaks olema kõigest esimeseks sammuks kõikide sallimatuse, fanatismi ja nõmeduse vormide hukkamõistmise suunas, mis on surunud ja jätkuvalt suruvad alla üksikisikute ja riikide õigusi ja vabadusi. Iga ideoloogia, mis ei austa inimväärikust ja inimelu väärib hukkamõistmist ning on fundamentaalselt vastuvõetamatu.

Natsism ja kommunism on ideoloogiad, mille inspiratsiooniks olid tegelikult vanemad ideoloogiad. Need sõnastati 19. sajandil ning muutusid ajastu Euroopa riikide seas väljakujunenud põhiseaduslikeks põhimõteteks. Ideoloogiad, nagu militarism, šovinistlik natsionalism, imperialism, radikalism ja hiljem fašism olid olemuselt ebainimlikud ja destruktiivsed ning väärivad seetõttu hukkamõistu sama palju kui hiljem kommunismi ja natsismi kujul ilmunud ideoloogiad.

Peame seda iseäranis rõhutama praegusel ajal, mis on ebakindel ning erakordselt raske periood. Me ei tohi seetõttu lubada uute poliitiliste suundumuste teket, mis on inspireeritud ideedest, mis on sama ebainimlikud kui need, mis olid natsismi ja kommunismi taga. Sallimatusega saab võidelda ainult keeldudes kompromissile minemast või erandeid tegemast ning sooviksime seetõttu paluda, et sõnad „võitlus totalitarismiga” asendataks sõnadega „võitlus kõikide riiklike režiimidega, mis on toonud kaasa inimväärikuse, vabaduse ja iga üksikisiku ainulaadsuse allasurumise”.

– Ettepanek võtta vastu resolutsioon: RC-B6-0166/2009 (kultuuri roll)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ühtse resolutsiooni poolt, mis käsitleb kultuuri rolli Euroopa regioonide arengus, sest arvan, et EL peab pakkuma kultuuriprojektidele tugevamat toetust.

Arvan, et regionaalse ja kohaliku arengu strateegiad, mis hõlmavad kultuuri, loovust ja kunstivaldkondi, annavad suure panuse elukvaliteedi parandamisse Euroopa regioonides ja linnades kultuurilise mitmekesisuse, demokraatia, osalemise ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamise kaudu.

Resolutsioon kutsub komisjoni esitama rohelist raamatut, mis sisaldaks rida meetmeid kaasaegsete kultuuritegevuste valdkonnas, mis on suunatud arengu konsolideerimisele Euroopa regioonides.

Arvan, et Euroopa kultuurivaim on oluline moodus, et tuua eurooplased lähemale kokku moel, mis täielikult austab nende erinevaid kultuuri- ja keeleidentiteete. Euroopa kultuurid kujutavad endast strateegilisi tegureid Euroopa arengus kohalikul, regionaalsel ja riiklikult tasandil ning lisaks ka ELi institutsionaalsel tasandil.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kultuur on poliitiline valdkond, mis jääb konkreetsete liikmesriikide poliitilisse vastutusalasse. Antud resolutsioon käsitleb küsimusi, mis jäävad väljapoole Euroopa Liidu pädevust. Kuna võtame subsidiaarsuse põhimõtteid tõsiselt, oleme arvamusel, et parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon tuleks ära kaotada.

Seega oleme hääletanud käesoleva raporti vastu.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Kultuur on Euroopa regioonide jätkusuutlikus arengus oluline element ning seetõttu peavad kõikide regioonide arengukavad sisaldama kultuurimõõdet. Strateegia, mis sisaldab kultuuri, loovust ja kunsti aitab tohutult kaasa linnade ja maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele.

Slovakkia, minu riigi suhteliselt väikesel pindalal on meil mitmekesiseid kultuuriregioone oma sisevariatsioonidega. Siin sajandite jooksul tekkinud kultuuritraditsioonid hõlmavad mitmesugused folkloori vorme, tüüpe ja variante.

Näiteks mu oma regioonis, Stará Ľubovňas Slovakkia kirdeosas leiate slovaki, saksa, ruteeni, gorali ja mustlaskultuuri. Kõik külad korraldavad iga-aastaseid kultuurifestivale, meelitades meie regiooni arvukaid külalisi. Euroopa ja regioonide vahelist partnerlust tugevdavad erisugused riided, laulud ja tantsud. Kultuuriprojektid tulenevad vabatahtlike organisatsioonide algatustest ning väärivad Euroopa Komisjoni tähelepanu ning iseäranis toetust. On kahju, et kultuuriprojektide rahastamist vähendatakse iga aasta, muutes kohalikele ametivõimudele antud tähelepanuväärsete ja ainulaadsete kultuuritraditsioonide elushoidmise väga raskeks.

Arvan kindlalt, et komisjon peaks esitama rohelise raamatu mitmete võimalike meetmetega, et toetada kultuuritegevusi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa regioonide kultuuriarengut, ning olen seetõttu hääletanud resolutsiooni poolt, mis käsitleb kultuuri rolli Euroopa regioonide arengus.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin antud ettepaneku vastu võtta vastu resolutsioon, mis käsitleb kultuuri rolli Euroopa regioonide arengus.

Kuigi tunnistan, et väljapakutud algatusi ajendab imetlusväärne eesmärk soodustada ELi piires regionaalset ja kohalikku arengut, ei arva ma, et neist piisaks taoliste eesmärkide saavutamise tagamiseks. Iseäranis kahtlen, et need algatused on tulemuslikud keele- ja kultuuriidentiteetide soodustamisel, arvestades et neid ei toeta täiendavad laiaulatuslikud algatused ja poliitikad.

– Raport: Janusz Onyszkiewicz (A6-0140/2009)

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Venemaa on jätkuvalt ELi jaoks oluline strateegiline partner. Meil on ühiseid huve, nagu tuumarelvade levikuga võitlemine ning rahu loomine Lähis-Idas. Venemaal on samuti oluline diplomaatiline roll, mitte ainult ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena, vaid ka Iraanile avalduva tähtsa mõjuna. Seetõttu on meil tarvis Venemaa abi, et veenda Iraani tuumapommi mitte ehitama.

Ent meie suhtes Venemaaga on murevaldkondi: ning kui jagamegi ühiseid huve, pole ma veendunud, et jagame ühiseid väärtusi. Demokraatia ja õigusriigi seisund Venemaal on jätkuvalt murettekitav. Ajakirjandusvabadus pole samuti tasemel, mida ootaksime.

Seetõttu peab meie partnerlus Venemaaga olema tugev ja vastupidav, ent ta ei saa olla tingimusteta. Iseäranis on Venemaal tarvis teada, et me ei talu läinud suve sõjas hõivatud suveräänse Georgia territooriumide liitmist ja tunnustamist.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kahtlemata on ainult üks riik, mis ei pälvi kunagi soosingut käesoleva parlamendi silmis, mis on nii varmas kinnitama iga majandus-, kaubandus- või koostöölepingut Kuuba, Hiina kommunistliku diktatuuri või isegi peaminister Erdogani Türgiga.

Enamus selles parlamendis, kes entusiastlikult tervitas Kosovo ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni hoolimata sellest, et tegemist on ajaloolise Serbia riigi hälliga, lõikab nüüd oma poliitika kibedat vilja Vene toetusega Abhaasia ja Osseetia iseseisvuse näol.

Pealegi, kuidas saab süüdistada ainult Venemaad arusaamatustes julgeolekuküsimustes, kui NATO laienemist tema piirideni näevad venelased provokatsiooni ja ohuna?

Muidugi on jätkuvalt raskusi. Kuigi Venemaa, erinevalt Türgist, kuulub kultuuriliselt, vaimselt ja geograafiliselt Euroopasse. Just eelkõige temaga peaks meil olema erisidemeid.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Äsja vastuvõetud resolutsioon teeb selgeks käesoleva legislatiivkogu enamuse poolt ELi-Venemaa suhetele kavatsetavad otstarbed ja eesmärgid. Ta soovib, et need „rajaneks vaba ja avatud turu põhimõtetel ning partnerite vaheliste investeeringute vastastikkusel, ning nõuda seetõttu, et Venemaa valitsus kindlustaks vastutasuks tihedate ja kasulike majandussuhete eest välisinvestorite omandiõigused”.

Teisisõnu on kavatsuseks survestada Venemaad andma üle oma tohutu maavarade rikkus, näiteks konkreetselt maagaasi ja naftat, ning parandama oma tootmissuutlikkust ja seadma oma tööjõud valmis ärakasutamiseks ELi suurte riikide ja suurte ettevõtete huvides, kes tahavad pääseda ligi ressurssidele, mis peaksid kuuluma vene rahvale.

Resolutsioon asetab kogu surve Venemaale, kuid pole viidetki NATO laienemisele itta ega Ameerika Ühendriikide uuele raketisüsteemile Euroopas.

Omalt poolt oleme seda liiki suhtele täielikult vastu. Nõuame võrdsete suhete ja vastastikuse austuse kehtestamist kahe osapoole vahel, mis rajaneks nende inimeste huvidel ning austusel mittesekkumise, desarmeerimise ja pingelõdvenduse vastu.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Erinevalt Türgist moodustab Venemaa osa Euroopa geograafilisest, kultuurilisest ja vaimsest sfäärist ning seetõttu tsivilisatsioonist. Ta peaks endast seetõttu kujutama ideaalset strateegilist partnerit paljudes valdkondades, eriti energias. Ent samuti on ta sõsarriik, keda me peaksime toetama ja mitte lõpmatult kritiseerima nagu paljud parempoolsed ultraeurooplased, eriti antud raportis, mis kutsub venekeelsete vähemuste päästmist Georgias n-ö ebaproportsionaalseks vasturünnakuks, mis seab küsimärgi alla Venemaa valmiduse rajada koos ELiga Euroopas ühine julgeolekuruum.

Ultraeurooplastel, kes on alati valmis joonduma Ameerika Ühendriikide ja nende Iraagi sõjaga, pole venelastele midagi õpetada. Kümme aastat tagasi ei kõhelnud need samad ultraeuroopa inimõiguste tüübid toetamast NATOt jäledas agressiooniaktis Serbia vastu.

Kutsume üles ehitama uut Euroopat, suveräänsete riikide Euroopat, mis rajab Venemaaga erisuhted.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Onyszkiewicz’i raporti ja ettepaneku vastu võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule uue ELi ja Venemaa lepingu kohta.

Ma pole tegelikult raportööriga nõukogule ja komisjonile tehtud soovitustega nõus, mille eesmärk on jätkata läbirääkimisi Venemaaga, sest ei arva, et neist piisab õiglase lepingu tagamiseks, mis austab Euroopa Liidu õigusi ja eesõigusi ning mis suudab soodustada asjasse puutuvate osaliste vahel häid suhteid. Seetõttu arvan, et mõlemad pooled peavad antud eesmärgi saavutamiseks rohkem jõudu pingutama.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Venemaa peab otsustama, kas ta taotleb ELi ühiseid väärtusi või mitte. On palju valdkondi, kus valitseb üksmeel Venemaaga, kes lõppude lõpuks on meie strateegiline partner. Tunnistame tuumarelvade leviku üldist ohtu, iseäranis Iraanist. Meil on vaja Venemaa abi neliku raames, et töötada ametisse asunud uue Iisraeli peaministri ja USA presidendiga Lähis-Ida konflikti rahumeelse lahenduse suunas. Ent me ei saa lubada Venemaal terroriseerida oma naabreid ning kasutada süsivesinikuressursse diplomaatilise relvana. Sarnaselt ei saa me lubada Venemaal käituda, justkui läinud suve sõda Georgias ei juhtunud. Suveräänse Georgia territooriumi liitmist ei saa pühkida vaiba alla ei Venemaa ega EL. Viimasena peab Venemaa pidama kinni täitmiseks kohustuslikest OSCE / Euroopa Nõukogu kohustustest toetada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki.

– Raport: Frédérique Ries (A6-0089/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Kasutan juhust, et toetada täielikult antud raportit, mida pakutakse välja, et täiustada ELi kodanike tervisekaitset, kuid sooviksin samuti juhust kasutada, et öelda Maltal ja Gozol on teatud põhitervishoiusüsteemi valdkonnad käest ära. Meditsiinilisi teste ja kirurgilisi operatsioone vajavate Malta ja Gozo elanike ootelehed on uskumatud. 2 protsenti elanikest ootab kaeoperatsioone.

Ootelehesaaga on üks paljudest näidetest, mis mu avaldust toetavad. Teiste hulka kuulub voodite puudus eeltavalt kõige kaasaegsemas haiglas, mis maksis peaaegu miljard eurot.

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Hääletasin konkreetselt antud raporti poolt, sest ta soovitab komisjonil tungivalt kasutada värskeid teaduslikke andmeid, et kaitsta ELi kodanikke elektromagnetväljade võimalike ohtude eest. 1999. aasta soovitus nõuab uuendamist viie aasta jooksul avaldamisest, mis võtaks arvesse käimasolevat uurimistööd. Uuendust toimunud pole Palusin oma 2008. aastal volinikule Kyprianoule saadetud kirjas, et algupärane soovitus läbi vaadataks, kuna tollal oli see neli aastat läbivaatamisega hilinenud, kuid siiani pole ikka veel uuendusi olnud.

Soovitusest saadik oleme näinud teadusuuringutes ja järeldustes muutusi ja arengut ning lisaks ka märkimisväärseid tehnoloogilisi arenguid, mis kasutavad selliseid elektromagnetvälju nagu WiFi ja Bluetooth. Antud valdkonna pidevalt muutuva iseloomu tõttu on meil vaja uuesti hinnata kodanikke kaitsvaid määrusi.

2007. aasta Euroopa uuring osutab, et enamik ELi kodanikest arvab, et riiklikud ametiasutused pole teinud piisavalt tööd, et neid teavitada elektromagnetväljade eest kaitsmise moodustest. EL peab jõulisemalt juhtima oluliste uuringuandmete kogumise igasuguse elektromagnetväljadest tuleneva kahju kohta ning soovitama kodanikele juhiseid. Toetan täiendavat uurimistööd rahvatervisele avalduvate elektromagnetväljadega kokkupuute mõjude alal ning loodan, et 1999. aasta soovitus vaadatakse uuesti läbi ning seda uuendatakse.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Toetan käesolevat raportit, mis soovitab komisjonil tungivalt valvaks jääda ning teostada elektromagnetväljade piiride teadusliku aluse ja piisavuse läbivaatamist tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee kaudu. Sel moel on tarbijail võimalik saada kõrgetasemelist kaitset, takistamata traadita tehnoloogia toimimist ja arengut.

Elektromagnetväljad kujutavad endast vahetult ELi kodanikke puudutavat asja. Elektromagnetvälju käsitlev eri-Eurobaromeeter osutas, et eurooplased jagunevad oma elektromagnetväljade terviseriskide üle tuntavate murede poolest: 14% ei tundnud üldse muret, 35% polnud eriti mures, 35% olid üsna mures ja 13% väga mures. Viimastel aastatel on asjas avaldatud mitu teadusuuringut, ent ükski neist pole andnud selgeid tõendeid inimtervisele avalduvate traadita tehnoloogia elektromagnetväljade võimalike mõjude kohta.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin elektromagnetväljadega seotud terviseküsimusi puudutava resolutsiooni poolt, kuna tegemist on küsimusega, mis puudutab tervet Euroopa avalikkust, mis puutub kokku elektromagnetväljadega nii kodus kui ka töökohal.

Tehislike elektromagnetväljade allikatega kokkupuude on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, ajendatuna kasvavast nõudlusest elektri järele ning üha spetsialiseerunumatest traadita tehnoloogiatest. Sel põhjusel arvan, et on äärmiselt oluline tagada kõrgetasemeline kaitse kõikidele tarbijatele, ent mobiiltelefonivõrkude toimimist ega uute traadita tehnoloogiate arengut takistamata.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin proua Riesi algatusraporti vastu. Tegemist on seda liiki üdini kasutu raportiga, millest osad liikmed hulluvad, need samad liikmed, kes tunnevad naudingut tahes-tahtmata ettevaatuspõhimõtte rakendamisest ja kes puhuvad üles vähimagi „mure” avalikkuse seas. Samas, kui eurooplaste keskmine eluiga aastast-aastasse suureneb, on iga uus uuring elektromagnetväljade võimalike mõjude kohta, mis tõstab vastamata küsimusi, igasugustest proportsioonidest üle võimendatud. Teisest küljest jäetakse süstemaatiliselt tähele panemata tosinaid teadusakadeemiate ja muude pädevate organite uuringuid, mis on leidnud, et tegelikku ohtu pole. Kõik liialdatu on tähtsusetu.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin proua Riesi raporti poolt, mis käsitleb elektromagnetväljadega seotud terviseküsimusi.

Oluline on tagada tarbijaile, eriti lastele, kõrgetasemeline kaitse, takistamata mobiiltelefonivõrkude toimimist. Kuigi teaduslikud tõendid pole näidanud, et mobiiltelefonide kasutamine kujutab endast tervisele ohtu, ei saa antud hüpoteesi täielikult välistada, seega tuleb see arvata ettevaatuspõhimõtte raamistikku. Oluline on regulaarselt uuendada avaliku elektromagnetväljadega kokkupuute piirväärtusi.

Lõpuks on tungiv vajadus, et oleks rohkem infot elektromagnetväljade mõjude kohta, ning rajada ühtne süsteem antennide ja releede paigaldamiseks, nagu raport rõhutab.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan käesolevat raportit, mis nõuab täiendava uurimistöö teostamist elektromagnetväljade kohta, mida kiirgavad taolised seadmed nagu raadiod, telerid, mikrolaineahjud, mobiiltelefonid ja kõrgepingeliinid. Raport soovitab, et koolid, sõimed, vanadekodud ja haiglad hoitaks eemal mobiiltelefoniantennidest või kõrgepingeliinidest konkreetse vahemaa võrra, mis määratakse kindlaks teaduslike kriteeriumidega.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ettepanek võtta vastu elektromagnetväljadega seotud terviseküsimusi puudutav resolutsioon on katse ohjata tagajärgi ning varjata vastutusekandjaid, et mitte mõjutada monopolide tegevust ja kasumlikkust, mitte et ennetada ja kaitsta. Suurenenud teadlikkus ja mured rohujuuretasandil elektri- ja telekommunikatsiooniettevõtete üle ning elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate üle, mis on ohu peamiseks allikaks, nõuab ühetähenduslike tulemustega uurimistööd arvestades, et vastutus antud seadmete ees lasub ettevõtetel, keda huvitab kaupade ja teenuste müümine ning seega mitte elektromagnetväljade kahjulike tagajärgede tõestamine.

Et tegelda käesoleva väga tõsise probleemiga, mis võib kujutada ohtu rahvatervisele, on vaja üksikasjalikke riiklikke uuringuid neoplastiliste degeneratiivsete ajuhaiguste kohta, elektromagnetkiirituse mõjude kohta tervikuna inimese organismi homöostaasile ja nii edasi.

Vaja on töötajate koordineeritud võitlust, nii et ennetuspõhimõtte alusel saaks vähendada kokkupuutepiire ning tegelikku kokkupuudet elektromagnetväljadega.

Töötajate tervise ja ohutuse fundamentaalne ja tulemuslik kaitse pole võimalik ELi raames, mis toetab rahvatervist, õõnestades kasumlikkust ja kapitali konkurentsivõimelisust.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin proua Riesi raporti poolt, mis käsitleb elektromagnetväljadega seotud terviseküsimusi.

Nõustun raportööriga vajaduse osas korralikult avalikustada rahvatervisele avalduva elektromagnetseadmete mõju probleem, soodustades vastavaid uuringuid ning uurimistööd, mis suudavad täpsemalt valgustada käesolevat teemat, mis on tekitamas kasvavat arutelu.

Seetõttu nõustun temaga üleskutses komisjonile võtta vastu elektromagnetlainete osas selge poliitika, kuigi olen teadlik liikmesriikide eksklusiivsetest volitustest teatavates valdkondades, sealhulgas näiteks mobiiltelefonidega soetud lained.

– Raport: Pál Schmitt (A6-0124/2009)

  Charlotte Cederschiöld ja Gunnar Hökmark (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Oleme täna hääletanud härra Schmitti algatusraporti „Koolid paremaks: Euroopa koostöökava” (A6-0124/2009) poolt. Raport juhib tähelepanu paljudele suurtele väljakutsetele, millega Euroopa koolid silmitsi seisavad, ja sisaldab hulgaliselt häid soovitusi. Näiteks soovitust, et koolides ja ülikoolides valmistatakse õppijaid paremini ette üha paindlikuma tööturu jaoks, kus tööandjate vajadused muutuvad kiiresti.

Ent oleme vastu ühele ainsale lõigule raportist, mis omistab koolides suurenenud vägivalla taolistele teguritele, nagu kasvavad klassierinevused ja ELi liikmesriikide suurenev kultuuriline mitmekesisus. Koolivägivalla suurenemine on tõsine sotsiaalne probleem, millel on palju keerukaid põhjusi, mida ei tuleks lihtsustatud põhjuslike selgitustega väiksemana näidata.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti „Koolid paremaks: Euroopa koostöökava” poolt.

Arvan, et EL peab toetama koolide õppekavade kaasajastamist ja täiustamist, nii et nad kajastaksid praeguse tööturu vajadusi ja lisaks ka praegust sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist ja tehnilist tegelikkust.

Tervitan asjaolu, et koolid peavad püüdlema noorte tööalase konkurentsivõime parandamise poole, kuid samal ajal pakkuma neile võimalust oma isiklikke oskusi arendada. Peame pidama meeles vajadust, et noored saaksid omandada demokraatlikud põhioskused.

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kooliharidus on põhiküsimus, mida peaksime täna taaskinnitama. Raport pealkirjaga „Koolid paremaks: Euroopa koostöökava”, millele andsin oma täieliku toetuse, moodustab osa antud eesmärgist. Ta rõhutab iseäranis vajadust tagada kõikide noorte Euroopa kodanike jaoks võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele, mis võimaldab neil omandada oskusi ja häid teadmisi. Samuti nõuab see suuremat finantstuge raskustes asutustele. Peale põhiteadmiste tõstab resolutsioon õigesti esile samuti võõrkeelte õppimise tähtsust varastest aastatest ning sarnaselt võimalust saada kunstilist, kultuurilist ja kehalist haridust, mis on oluline isiklikuks arenguks. Lisaks soovitab ta suuremat liikuvust ja vahetusi koolikeskkonnas ning mainib ses suhtes suurepärast Euroopa Comeniuse kava, märkides samas vajadust muuta see nähtavamaks ning ligipääsetavamaks. Lõpuks ergutab resolutsioon rangelt subsidiaarsuse põhimõttest kinni pidades kaasajastatud koolikavade kasutuselevõttu, et võtta arvesse muutuvaid tehnoloogiaid ja nendega avanevaid võimalusi.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) „Liikmesriigid vastutavad haridussüsteemi korralduse, sisu ja reformimise eest”. Selle kehtestab härra Schmitti paremaid koole käsitleva algatusraporti esimene lõik. Nii paljuga olen nõus. ELi roll on hõlbustada erinevaid koolivahetusi ja kiirendada õppijate liikuvust ega peaks segama end muudesse kooliga seotud asjadesse. Kahjuks ei pea härra Schmitti resolutsioon oma sissejuhatavast lubadusest kinni. Ta võtab peaaegu kohe käsile selle, kuidas koole tuleks rahastada ning hinnata, missugused õppekavad neil peaks olema ja nii edasi. Täpselt sellised asjad, millega EL tegelema ei peaks, ja täpselt sellised asjad, mis peaks olema liikmesriikide käes. Hääletan saledama, ent suunatuma ELi poolt. Seetõttu hääletasin nii algatusraporti kui ka alternatiivse resolutsiooni vastu.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Avalduse projektis on mitu väärt ideed, kuid koolid kuuluvad poliitika valdkonda, mis peaks jääma konkreetsete liikmesriikide poliitilisse vastustusalasse. Seetõttu tegeleb antud resolutsioon küsimustega, mis on väljaspool Euroopa Liidu pädevusala. Kuna võtame subsidiaarsuse põhimõtteid tõsiselt, oleme arvamusel, et parlament peaks hääletama käesoleva raporti vastu ja parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon tuleks ära kaotada.

Ei pea vist mainima, et hääletasime raporti vastu.

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. − Põhimõtteliselt oleme antud raporti poolt, ent teatud punktid (näiteks koolide õppekavadesse tundide viimine, mida õpetatakse sisserändajate emakeeles) ei kajasta tegelikkust teatud liikmesriikides, eriti sisserändajate sissevoolu, finants- ja haldussuutlikkuse, riigi elanikkonna suuruse ja paljude teiste tegurite suhtes.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Schmitti paremaid koole käsitleva raporti poolt. Raport märgib õigesti, et koolihariduse pakkumine on liikmesriigi pädevusala, ning arvan, et on õige, et konkreetsete riikide haridussüsteemidele võimaldatakse autonoomiat ja lugupidamist. Sellele vaatamata saab hariduskogemus lastel kogu ELis suurema Euroopa koostöö ja haridussüsteemide kaudu ainult tõhusamaks muutuda ning haridussüsteemid kogu mandril peavad kaasaegsete muudatustega sammu pidamiseks kohanema.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Soovin õnnitleda kaasliiget, Pál Schmitti raporti „Koolid paremaks: Euroopa koostöökava” puhul, mis juhib õigesti tähelepanu sellele, et integreeritud haridusmudelid soodustavad ebasoodsas olukorras õpilaste rühmi ning hariduslike erivajadustega õppijaid. Lisaks kutsub raport liikmesriike tõhustama taoliste õpilaste ligipääsu kõrgeimatele standarditele vastavale koolitusele.

Kogu Euroopas kannatavad mustlaslapsed suurimate hariduslike halvemuste käes: peaaegu veerand mustlastest algkooliõpilasi on eraldatud klassides, samas kui enamikku tarbetult erikoolidesse sunnitavaid õpilasi on mustlaspäritolu. 82%-l mustlastest on ainult algkooli- või alama astme haridus ning ainult 3,1%-l on juurdepääs haridustasemele, mis vastab enamiku elanikkonna keskmisele tasemele. Ent mustlaspäritolu laste haridustaseme tõstmine on kasumlik investeering riikliku majanduse seisukohast, kuna kulutused, mida on tarvis, et mustlaspäritolu laps lõpetaks keskkooli, teenitakse tagasi täiega tema hilisemate maksetega riigi eelarvesse. Parema haridusega võimalikuks saanud suurenenud võimalused tööturul tähendavad, et nad saavad panustada üha enam ühiskonda sotsiaalkindlustusest sõltumise asemel. Makstavate maksude kasv ning saadud toetuste vähenemine tähendavad koos eelarve jaoks puhasvõitu.

  Stavros Lambrinidis (PSE), kirjalikult. – (EL) Fraktsioon PASOK hääletas alternatiivse ettepaneku poolt võtta vastu resolutsioon Schmitti ELi paremaid koole käsitlevale raportile, millel õnnestus kustutada viide ainult seaduslike sisserändajate laste haridusele ning sisaldas muid täiustusi. Samal ajal täpsustaks see, et ei nõustu teksti lõikega 15 ning seosega, mille ta loob kõikide haridustasemete ning tööturu paindlikkuse vahel tööandjate vajaduste alusel.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) härra Schmitti algatusraport, mis käsitleb tegevuskava Euroopa koolide Euroopa koostööks, üritab juhtida tähelepanu ühistele väljakutsetele ning ohtudele, millega liikmesriikide koolisüsteemid seisavad silmitsi. Paljudes kohtades on tal õigus. Antud üldine diagnoos on vajalik, isegi kui ainult ühendusesisese tohutu ümberasumise pärast.

Raport väärib toetamist, kuid tahes-tahtmata näib, et ühised väärtused, mida raportöör näeb haridusreformi vundamendina, ei ammenda kõiki tegureid, mis on sajandite jooksul Euroopa kujundanud. Alalõik 17 viitab üksikisiku täielikule ja mitmetahulisele arengule, inimõigustest ja sotsiaalse õiglusest lugupidamise kultiveerimisele, elukestvale õppele isikliku arengu ja kutsealase edutamise otstarbel, keskkonnakaitsele ning isiklikule ja kollektiivsele heaolule. Antud väärtused on soovitavad, kuid osad üksikasjad on puudu – mõtlen asjaolu, et nendel ühistel väärtustel on allikas ja selleks allikaks on Euroopa kristlikud juured.

Lühidalt öeldes on mu veendumus, et kristluse vaimu ühtsus on tõenäoliselt ainus kestev ja viljakas side. Ta kujutab endast tugeva alust. Muidugi on viite puudumine sellele viga mitte ainult antud raportis, vaid ühenduse kogu seadusandluses. See tekitab muutuste suuna suhtes kahtlusi. Täna ütleme „jah” headele väärtustele, kuid küsime samuti, mis need väärtused on homme.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Schmitti raporti, „Koolid paremaks: Euroopa koostöökava”, vastu.

Kuigi põhimõtteliselt nõustun raporti üldiste eesmärkidega ning asjaoluga, et Euroopa haridussüsteeme tuleb kvaliteedi parandamiseks läbi vaadata, ei arva ma, et antud raport teeb kindlaks lahendused, mis oleks tulemuslikud õpetamise kvaliteedi ning kooli kui suhtlus- ja sotsialiseerimispaiga eesõiguste tegeliku paranemisel.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Haridus on kahtlemata äärmiselt oluline teema ning peaksime sellele enam tähelepanu pühendama. Erilist tähelepanu tuleks pöörata hariduse esimesele etapile, alusharidusele. Hoolega tuleks luua hea sotsiaalne kliima ning tingimused, kus lapsed ja noored saavad areneda. Noorte harimine on meie tulevik, terve Euroopa Liidu tulevik. Peaksime töötama lakkamatult õpitingimuste parandamise ning laste ja noorte seas võrdsete võimaluste loomise suunas. Samuti ei tohiks me unustada inimesi, kes on ebasoodsas olukorras, riiklikke vähemusi ning välismaalasi.

Õpetajaskonna pidev koolitamine ning kaasaegsete õpetamismeetodite kasutuselevõtmine on äärmiselt olulised tegurid. Peaksime parandama õpetajate tasustamist ning tõstma õpetaja elukutse olulisust.

Samuti tuleks pöörata tähelepanu noortele, kes soovivad õppida Euroopa Liidu teistes liikmesriikides. Noorte kohta ja palju vähem haridustaset ei tohiks määrata nende finantsolukord.

Toetan Schmitti raportit ning nõustun täielikult, et noorte haridus protsessi kõikides etappides on tohutult oluline.