Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Gunnar Hökmarki esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv (Euratom), millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik (KOM(2008)0790 – C6-0026/2009 – 2008/0231(CNS)) (A6-0236/2009).

  Gunnar Hökmark, raportöör. − Härra juhataja, ma arvan, et nüüd võib õigustatult öelda, et me oleme jõudnud energiapoliitikas aega, kus on vaja, et energiapoliitika oleks kooskõlas kliimamuutuste peatamise poliitikaga ning hõlmaks ka energiajulgeolekupoliitikat. Need kolm jalga – energiapoliitika, kliimamuutuste poliitika ja energiajulgeolek – peavad astuma ühte sammu.

Minu arvates rõhutab see tuumaenergia tähtsust. Tähtis on, et olemasolevaid tuumajaamu majandataks võimalikult ohutult ja turvaliselt, ent tähtis on ka see, et meil oleksid selged normid tagamaks, et Euroopa Liidu tulevased elektrijaamad oleksid võimalikult turvalised ja ohutud.

Küsimus ei ole mitte pelgalt tuumaenergiale tee sillutamises. Ma leian, et Euroopa Liidus on sellele poliitikale üsna suur ja kasvav toetus ning me peame täitma kohustusi, mis meile kõigile sellest tulenevad. Ma austan neid, kes kõhklevad tuumaenergias või on selle vastu, ent olenemata sellest, millised on meie arvamused ja vaated seoses tuumaenergiaga, ei saa tekkida lahkarvamusi selles, et tuumaenergiat reguleerivad normid peavad tagama selle maksimaalse ohutuse ja turvalisuse.

Sellest vaatenurgast lähtuvalt tahaksin esitada käesoleva raporti ühenduse tuumaohutuse raamistiku kohta. Selleks on õiguslik alus ja komisjonis on arutletud selle üle, kas kõiki protseduure on järgitud. Õiguskomisjon on saatnud tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile kirja teatega, et kui tegu on uue ettepanekuga, siis on vaja eksperdirühma uut arvamust. Minu ja komitee liikmete enamuse seisukoht on, et tegu on muudetud ettepanekuga, mille kallal oleme Euroopa Liidus nüüdseks ligikaudu seitse aastat vaeva näinud. Seda on muudetud eksperdirühma arvamuse ja parlamendi arvamuse põhjal ning nüüd on käes aeg langetada otsus. Ma loodan, et nõukogu suudab selle otsuse sel kevadel ära teha.

Kui me seda ei tee ja kui venitame seda protsessi, siis näeme tegelikkuses peagi, kuidas tuumajaamu hakatakse planeerima ja ehitama ilma ühenduse raamistikuta. Seega on aeg tegutseda. Need, kes püüavad seda takistada oma suhtumise tõttu tuumaenergiasse, püüavad tegelikult takistada võimalikult ohutuid ja turvalisi norme sätestava ühenduse raamistiku vastuvõtmist.

Olen püüdnud koostada raporti lähtuvalt kolmest kaalutlusest. Esiteks annab raport selge ülevaate liikmesriikide ja valitsuste, loaomanike ja riikide reguleerivate asutuste kohustustest. Teiseks on antud selgelt mõista, et riikide reguleerivad asutused on sõltumatud, ja on karmistatud riikide reguleerivatele asutustele esitatavaid nõudeid, mis tähendab seda, et kui nad leiavad, et tuumajaam ei järgi ohutuseeskirju, siis peavad nad olema võimelised tegutsema.

Kolmandaks esitatakse lisas siduvate normidena IAEA nõuded, mis muudavad ühenduse raamistiku selgeks, rangeks ja resoluutseks, ning selle märkusega ma lõpetangi.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Härra juhataja, nagu raportöör ütles, on tuumaohutus Euroopa Liidu vaieldamatu prioriteet ja ma tahaksin tänada teda väga kvaliteetse, selge ja põhjaliku raporti eest.

Tuumaenergia kasutamine Euroopa Liidus on tegelikkus praegu ja edaspidi ning tuumaohutus ei piirdu pelgalt riigipiiriga – meil on vaja kogu ühendust hõlmavat raamistikku, mille eesmärk on saavutada tuumaohutus Euroopa Liidus, seda säilitada ja pidevalt suurendada.

See ongi eesmärk, mida püütakse saavutada muudetud ettepanekuga võtta vastu direktiiv, millega luuakse ühenduse tuumaohutuse raamistik. Ettepaneku põhieesmärk on kehtestada siduv õigusakt, mis ainsa lahendusena tagab konkreetsete meetmete võtmise täitmaks poliitilisi ja tööstuslikke kohustusi, et tuumaohutust pidevalt parandada. Direktiivi tuuma moodustavad Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutuse põhialused ja tuumaohutuse konventsiooni kohustused. Nende ülevõtmine siduvasse ühenduse õigusakti tagaks de facto õiguskindluse.

Ettepanekuga soovitakse tagada vastutavate riikide reguleerivate asutuste sõltumatus valitsuse otsustusorganitest ja muudest organitest, mille huvid on seotud tuumaküsimustega. Nad saavad seega keskenduda vaid rajatise ohutusele.

Eesmärk on suurendada reguleerivate asutuste rolli, tagades selle, et liikmesriigid annaksid neile kohustuste täitmiseks vajalikud volitused, pädevuse ning inim- ja finantsressursid.

Muudetud ettepanek võtab arvesse 2004. aastal nõukogu tuumaohutuse töörühmaga alustatud konsultatsiooniprotsessi tulemusi. Enne vastuvõtmist arutati ettepanekut Euroopas tuumaohutust reguleerivate asutuste töörühmas ja teistes foorumites. Ettepanek kajastab ka teadlaste eksperdirühma arvamust, millele viidatakse Euratomi asutamislepingu artiklis 31, ja praegune tuumaohutuse ettepanek on tuumaohutuse valdkonna piirkondliku ettepaneku teine muudatus. Euratomi asutamislepingu artikkel 31 ei nõua teadlaste eksperdirühma muudetud ettepaneku uut esitamist. Lisaks on tihe koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga taganud rahvusvahelise praktika järjepidevuse.

Komisjon nõustub enamiku muudatusettepanekutega, mis tugevdavad võetud joont. Raportis tunnistatakse selgelt liikmesriikide kohustust austada IAEAst tulenevaid ohutuse põhialuseid ja tuumaohutuse konventsiooni sätteid ning püütakse tugevdada tuumaalaste reguleerivate asutuste rolli ja tagada nende sõltumatu otsustaja roll.

Seepärast olen veendunud, et nõukogu võtab arvesse parlamendi seisukohta, kui see aitab parandada ja täpsustada direktiivi eesmärke.

  Rebecca Harms, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, parlamendil ei ole selles küsimuses tegelikult midagi öelda. Temaga on konsulteeritud ja teda kasutatakse selleks, et valmistada ette direktiivi, mis mitte ei suurenda tuumasektori ohutust, vaid jätab ebakindluse püsima. Direktiiv on ebaoluline kõigi Euroopa Liidu olemasolevate tuumajaamade jaoks. See on ebaoluline ka suure riskiga projektide jaoks, mida kavandatakse praegu Bulgaarias, Slovakkias ja Rumeenias. Sel ei ole selles kontekstis absoluutselt mitte midagi pakkuda.

Kui direktiiv üldse püsima jääb – nimelt seoses tulevase planeerimisega, mis pole isegi veel alanud –, siis ei kehtestata sellega kõige rangemaid teaduslikke ja tehnoloogilisi standardeid, vaid soovitatakse järgida põhimõtteid.

Ma küsin endalt, miks parlament laseb end selle sümboolse žesti abil, mis ei teeni kodanike ohutuse huve, niiviisi ära kasutada.

  Herbert Reul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, otsus, mille oleme teinud, on tark ja targasti esitatud. Ka parlamendist oli tark aidata kaasa ühtlustamisele Euroopas ja täiendavate ohutusnormide kehtestamisele. See on meie kohustus.

Proua Harms, ma arvan, et on väär ühelt poolt nõuda tuumasektorilt suuremat ohutust ja teisalt kurta, et tuumatehnoloogiad ei anna piisavaid ohutusgarantiisid, kasutades samas kõiki võimalusi selliste otsuste blokeerimiseks parlamendis. Ei saa kurta, et Euroopa Parlament tegeleb selle küsimusega, ning seejärel olla rahulolematu, et tuumatehnoloogia ei ole piisavalt ohutu.

Täna oleme täitnud oma kohust. Me püüame aidata kaasa tuumatehnoloogia minimaalse ohutuse tagamisele kogu Euroopas, seejuures loomulikult – nagu me oleme suure häälteenamusega muudes parlamendis langetatud otsustes ühiselt paika pannud – stabiliseerides ja toetades tuumatehnoloogiat kui üht paljudest võimalustest energiaallikate valikus. Selles kontekstis on asjakohane küsida, missugune on olukord seoses ohutusega. Meil on vaja vastust – me ei saa jätkata pelgalt küsimuse esitamist.

Ettepanek on täna laual ja ma loodan, et homsel hääletusel enamus seda toetab.

  Edit Herczog, fraktsiooni PSE nimel. – (HU) Arutelule ettepaneku üle, mis kahtlemata suurendab Euroopa kodanike ohutust ja turvatunnet, pannakse homsel hääletusel punkt. Ettepaneku eesmärk pole leida lahendust, vaid teha edusamme seoses valitseva olukorraga. Mulle tundub, et igal juhul on ühenduse õigusakti väljatöötamine tõsiseks sammuks liikmesriikide õigusaktide väljatöötamise suunas. Seepärast anname oma tingimusteta toetuse komisjoni poolt esitatud direktiivile ja Gunnar Hökmarki raportile. Muudatusettepanekute abil oleme püüdnud olukorda veelgi parandada. Ma leian, et Euroopa kodanikud väärivad edusamme tuumaenergia valdkonnas, mis annab 32% kogu meie elektrivarustusest. Tehkem seda siis koos!

  Anne Laperrouze, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, minu fraktsioon toetab täielikult selle direktiivi eesmärki, milleks on luua komisjoni raamistik tuumarajatiste ohutuse jätkuva parandamise tagamiseks Euroopa Liidus.

Parlament on alati rõhutanud tungivat vajadust rakendada selgeid ja jõulisi õigusakte ning võtta ühenduse tasandil praktilisi meetmeid tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete hoolduse ja tuumarajatiste dekomisjoneerimise valdkonnas.

Arutelude käigus on tõusetunud muu hulgas ka koolituse ja teadmiste küsimus. On tähtis, et Euroopa, millel on tuumaalane oskusteave, säilitaks need teadmised, tagades kõige muu kõrval ka tuumarajatiste ohutusinspektorite koolituse ja kvalifikatsiooni.

Lõpetuseks olgu lisatud, et ma olen rahul, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon kiitis heaks ettepaneku muuta resolutsiooni, milles kutsuti Euroopa Komisjoni üles konsulteerima eksperdirühmaga vastavalt asutamislepingu artiklile 31.

Kordan: me nõuame läbipaistvust ning tahame selget ja jõulist õigusakti. Suur tänu raportöör Gunnar Hökmarkile.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, esitatud ettepanek on teretulnud. Tahaksin tänada volinik Piebalgsi ja tema eelkäijat volinik Palaciot, kes mõistis, et ohutusele on vaja mõelda. Ma usun, et tähtis on suurendada riikide reguleerivate asutuste sõltumatust.

Kui reguleerivad asutused kõigis teistes riikides oleksid nii sõltumatud kui Prantsusmaa reguleeriv asutus, siis oleks me teinud juba väga suuri edusamme. Loomulikult oleks veel parem, kui meil oleks üleeuroopaline reguleeriv asutus, kes suudaks ohtlikud tuumajaamad vastastikuse hindamise protsessi käigus kinni panna. Tähtis on kehtestada ka ranged kohustuslikud ohutusstandardid ja hoolitseda Euroopa reguleeriva asutuse kaudu sulgemise eest.

Ohutus ja kaitse on rahvatervise seisukohast ülitähtsad ja me toetame neid täielikult. Selles vallas on tulevikus vaja rohkem ära teha.

  Atanas Paparizov (PSE). – (BG) Ka mina tahaksin kasutada võimalust öelda, kui oluline on komisjoni ettepanek tuumaohutuse raamdirektiivi silmas pidades. Ma usun, et see dokument on hea alus siduvate õigusaktide koostamiseks Euroopa Liidus antud küsimuses ja kinnitab kõikidele riikidele, sealhulgas nendele, kes tuumaenergiat ei kasuta, et Euroopa Liidus toodetud tuumaenergia on ohutu.

Rõhutan, et olen rahul vastuvõetud muudatusettepanekutega, mille esitasin seoses direktiivi reguleerimisala määratlemisega, parima praktika vahetamisega liikmesriikide vahel ja vastutuse selgema jaotusega riikide, loaomanike ja reguleeriva asutuse vahel.

Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et see direktiiv rõhutab veel kord iga riigi õigust valida oma energiaallikad, isegi kui ta soovib kasutada tuumaenergiat, mis vähendab süsinikdioksiidi heitmeid ja säästab keskkonda.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Härra juhataja, on õigesti märgitud, et käesoleva ettepaneku eesmärk on luua kogu ühendust hõlmav raamistik. Selle saavutamine ei olnud lihtne. Oma töös toetusime Tuumaenergia Kasutamist Reguleerivale Lääne-Euroopa Assotsiatsioonile (WENRA) ning tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemelisele Euroopa töörühma kogemustele. Samuti tegime koostööd nõukoguga, kes oli arutanud sisuliselt samu ettepanekuid 2003. aastal.

Ma leian, et ettepanek on tasakaalustatud; ma usun, et see annab Euroopa kodanikele selgelt mõista, et on olemas kogu ühendust hõlmav raamistik. Olen kindel, et aja jooksul areneb see raamistik edasi, ent ma toetan Gunnar Hökmarki raportit, sest see tugevdab ettepanekut, säilitades samal ajal vajaliku tasakaalu. Riikide reguleerivad asutused on need, kes vastutavad riigis kasutusel olevate rajatiste ohutuse eest. Tegu on nii tundlike küsimustega, et me ei saa ega peakski neist mööda hiilima, vaid tuumaohutuse standardeid pidevalt parandama. Ma usun, et see direktiiv annab meile selle võimaluse.

  Gunnar Hökmark, raportöör. − Härra juhataja, esiteks tuleks öelda, et keegi ei tohiks olla ohutuse suurendamise ja ohutusnormide karmistamise vastu. Vajaminevaid norme ei tohiks nimetada vähem oluliseks põhjusel, et tuumaenergia ei meeldi ja ollakse selle kasutamise vastu.

Me oleme teinud sammu edasi selles mõttes, et meil on ühine ühenduse raamistik, sest see loob järjepidevuse, läbipaistvuse ja võimaluse tagada ühine areng rangemate standardite suunas. See direktiiv kohaldub tõepoolest ka olemasolevate elektrijaamade suhtes, sest suurendab riikide reguleerivate asutuste tähtsust ja sõltumatust – see on määrav – ning sillutab meile tee üha rangemate nõuete kehtestamiseks, et tekiks n-ö võidujooks kõige rangemate ohutusnõuete kehtestamise nimel.

Olgem ausad. Tuumaenergia on ka tulevikus olemas hoolimata sellest, kas meie täna siin oleme selles küsimuses ühel nõul või mitte. Minu arvates on tähtis panna alus tulevaste tuumajaamade rajamisele. Need tuumajaamad peavad olema usaldusväärsed ja avalikkus peab neid usaldama, ent veelgi tähtsam on see, et tuumaenergia korraldus peab olema ka tegelikult ohutu, nagu ka kõik muu, mida me ette võtame.

Kehtivad eeskirjad on head ja tugevad, ent me muudame need järjepidevamaks – see on samm edasi. Tänan teid koostöö ja arutelu eest. Ma arvan, et oleme saavutanud parema tulemuse, ja loodan, et nõukogu võtab seda arvamust kuulda.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 22. aprillil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Tahaksin juhtida tähelepanu Marsaxloqq Bay keskkonnaolukorrale. Malta kõige ilusam laht hävitati, kui ehitati elektrijaam. See avaldas mõju selle piirkonna elanike tervisele, eeskätt Marsaxloqqi elanike omale. Nüüd kavandatakse lahte jäätmepõletustehast ja taas sunnitakse piirkonna elanikke taluma keskkonnaõudusi. Lisaks valitseb suur oht tervisele.

Kui püüdsin ühe kohtuasja raames juristina takistada elektrijaama rajamist lahte, siis suutsin tõendada, et atmosfäär ei võta omaks kõiki heitmeid. Mõned heitmed on aurustumiseks liialt rasked ja maanduvad jaama ümbrusse. Lageda taeva all olevad keraamilised plaadid kattusid roostevärvi ainega. Järelikult põhjustasid nende määrdumise heitmed. Missuguseks kujuneb olukord, kui atmosfääri satuvad veel ka jäätmepõletustehase heitmed?

  Vladimir Urutchev (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Pärast ligikaudu kuue aasta pikkust viivitust on EL täna ligidal tuumaohutuse direktiivi vastuvõtmisele – tegu on tähtsa poliitikadokumendiga, sest tuumaenergia annab ligikaudu kolmandiku ELi elektrienergiast.

Liikmesriikidel on õigus ise otsustada, kas toetuda tuumaenergiale või mitte. Rangeimate ohutusstandardite järgimine tuumaenergeetikas on tähtis nii riikide jaoks, kus kasutatakse tuumaenergiat, kui ka riikide jaoks, kus seda ei kasutata.

Ma toetan IAEA ohutuse põhialuste sätestamist direktiivi lisas. See tagab, et parimad tuumaohutusstandardid saavad Euroopa õigusaktide lahutamatuks osaks ja liikmesriigid on kohustatud neid järgima.

Üldiste tuumaohutusnõuete puudumise tõttu lubas EL alles hiljuti mõnedel ELiga liitunud riikidel võtta tuumaenergeetikas kasutusele poliitilised lahendused, mis ei ole täna kooskõlas ELi eesmärgiga pidurdada kliimamuutusi ja suurendada energiajulgeolekut.

Ajal, mil ELis on valmimas mitmed uued tuumajaamad või gaasijuhtmed, on tuumaohutuse direktiivi õigeaegne vastuvõtmine mitte üksnes põhjendatud, vaid lausa kohustuslik seoses garantiide ja meelerahuga, mida see elanikkonnale pakub.