Suulised selgitused hääletuse kohta

Euroopa Parlamendi osaistungjärkude ajakava 2010

  David Sumberg (PPE-DE). – Härra president, te võite arvata, et kuna ma juulis sellest parlamendist lahkusin, ei ole mul parlamendi 2010. aasta programmi kohta mingeid seisukohti. Aga ma veaksin alt neid, kes mu viimaseks 10 aastaks siia saatsid, kui ei kasutaks võimalust, et protesteerida parlamendi istungjärgu Strasbourgis pidamise vastu. See on maksumaksjate raha skandaalne raiskamine. Selleks pole mingit põhjust: Brüsselis on täiesti nõuetekohane parlamendihoone olemas. Kui räägin Ühendkuningriigi rahvale kõigist neist kuludest ja tülikusest, mida kõik siiatulekuks taluvad, siis on nad täiesti jahmunud, et me sellest harjumusest kinni peame, eriti praegusel majandusliku kitsikuse ajal. On tulnud aeg, et lõpetada see Strasbourgi farss, tagada parlamendi töö üksnes Brüsselis ning anda oma tõeline panus üldsuse raha säästmisse, et kasutada seda paremaks otstarbeks.

ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, igal aastal esitab presidentide konverents mitmesuguseid muudatusettepanekuid, püüdes tagada, et veedaksime Strasbourgis rohkem aega, kui peaksime. Tegelikult veedame me Strasbourgis rohkem aega, kui kellelegi siin meeldiks, sest juba ainult siia kohalejõudmine võtab enamikult peaaegu terve päeva. Peaksime otsustama Strasbourgi üldse mitte tulla.

Mulle meeldiks, kui sellel parlamendil oleks üks lisaõigus, nimelt õigus otsustada, kuhu kokku tulla. Mu kolleeg härra Posselt tunnistab, et siin lähikonnas elavatel poliitikutel on teatavad kohalikud eelised. Kõigile meile ei ole siiski nii kerge lihtsalt üle Saksamaa piiri sõita. Et saada siia valijaskonda – inimesi, kes tahavad külla tulla ja vaadata, kuidas parlament töötab – kulub rohkem kui üks päev. Meil on Brüsselis väga head ruumid. Me ei peaks hääletama selle poolt, et pikendada aega, mida Strasbourgis veedame, peaksime hääletama selle poolt, et siiatulekust lahti saada.

Raport: Mairead McGuinness (A6-0232/2009)

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, mul on siin tõstatada kõigest üks küsimus ja see on skandaalne Hispaania maadekrabamise seaduste saaga, mis viimase kuue aasta jooksul on ühel või teisel kujul petitsioonikomitee ette jõudnud. Meil kõigil siin täiskogus, olenemata rahvusest, on valijaskond, kes on linnastamise seaduse tõttu pidanud kannatama ahistamist Hispaania rannikutel, nagu muidugi ka tuhanded Hispaania kodanikud.

Mitmed Hispaania saadikud mõlemast parteist on häbiväärselt nurjanud katsed tuua see probleem siia täiskogu ette otsustamiseks on häbiväärselt ning ma tahaksin eriti pöörduda mu kolleegide poole Hispaania Rahvaparteist (Partido Popular), et meelde tuletada omandi pühadust. Just nemad peaksid mõistma – teades nende ajalugu ja teades, mis juhtus Teise Vabariigi ajal, mil omandiõigus polnud kaitstud – kui tähtis see on, et inimesed tunneksid, et riigi kuritarvitused ei saa nende valdusõigust rikkuda.

Raport: Anna Záborská (A6-0198/2009)

  Hannu Takkula (ALDE). – Härra juhataja, tahan kõigepealt öelda, et proua Záborská raportil on õige lähenemisviis. On väga oluline, et võrdsust saaks rakendada parlamendi mitmesugustes rollides, olgu need komisjonid või delegatsioonid.

Samuti on väga oluline, et kui Euroopa valimiste jaoks koostatakse kandidaatide nimekirju, oleks neis ühepalju nais- ja meessoost kandidaate.

Me vajame üksteist ning ma loodan, et asjad arenevad olukorra suunas, kus ühel päeval sugu ei mängi enam sama suurt rolli kui oskused ja asjatundlikkus. Kui parlament oma otsuseid langetab, siis on kõige tähtsam, et meil oleks komisjonides vilunud ja asjatundlikke inimesi – nii mehi kui ka naisi. Sel viisil on kõigil ühine selge ettekujutus, kuidas teadmisi ja oskusi kasutades rajada parem tulevik ja parem Euroopa.

Raport: Eluned Morgan (A6-0216/2009)

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, ühtse Euroopa võrgu loomisega saavutame tohutu kokkuhoiu. Kusagil Euroopas leidub igal ajahetkel ülearust elektrienergiat ning riiklike tõkete mahakiskumine vähendab märkimisväärselt meie sõltuvust imporditud energiaallikatest. Kahjuks pole selline integreerumismudel – detsentraliseeritud, orgaaniline vabaturg – siiski see, mille üle oleme täna mitmetes oma raportites hääletanud. Selle asemel läheme rada mööda, mis viib kooskõlastamise, kinnitatud hindade ja protektsionismi poole, ühiste seisukohtade poole läbirääkimistel Venemaa ja teiste kolmandate osapooltega. Põhiline ideoloogiline erinevus Euroopa Liidus on toodete vastastikusel tunnustamisel põhineva vabaturu ja ühtse turu vahel, mis põhineb tarbija valiku vähendamisel, toodete kaitsmisel ja asutuste reguleerimisel.

Minu arvates on see eriti ohtlik sellise riigi jaoks nagu Suurbritannia. Kaks aastat tagasi olime ELi ainus võrguenergia tootja. Isegi praegu oleme umbkaudu tasakaalus. Ühine energiapoliitika võib lõppeda meie jaoks samamoodi nagu ühine kalanduspoliitika, mille puhul oleme ainus riik, kes annab märkimisväärse osa ühisesse katlasse, millest kõik teised siis võrdsetel alustel ammutavad.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, enne kui jätkan, tahaksin lugupidamist avaldada raportöörile proua Morganile. Ma tean, et ta on lahkumas, ning kuigi meie siin ei jõua alati omavahel kokkuleppele, arvan ma, et kõik nõustuvad, et selle raportiga on ta ära teinud tohutu töö.

Vaadates liberaliseerimise ajalugu Euroopa Liidus, teame me kõik, et telekommunikatsioonide liberaliseerimine on olnud suur edu, mis pakub valikuid, madalamaid hindu ja paremaid teenuseid tarbijatele terves ELis. On häbiasi, et postiteenuste turg ja eriti energiaturg on selles suhtes maha jäänud. Kindlasti on need vaid vähesed sammud õiges suunas, ent meil on endiselt tarvis toime tulla võrgu eristamise probleemiga, samuti teistele turgudele pääsemisega.

See pole õige, et mõned turud, näiteks Ühendkuningriigi turg, jäävad konkurentsile avatuks, nii et Saksamaa ja Prantsusmaa ettevõtted võivad sinna pääseda, samas takistades Ühendkuningriigi ja teiste riikide ettevõtetel oma turule pääsemist. Protektsionismi aeg on möödas. Nüüd on aeg, et turul oleks rohkem usaldusväärsust.

Raport: Ivo Belet (A6-0218/2009)

  Hannu Takkula (ALDE). – Härra juhataja, tahaksin kõigepealt öelda, et härra Belet’ raport on suurepärane. On väga tähtis, et oleksime kindlasti energiasõbralikud, säästaksime energiat ning tegutseksime igal viisil tõhusalt – transpordi alal ja kõigis muudes valdkondades.

Sama eesmärk peaks meil olema ka rattakummidega. See konkreetne raport käsitleb transporti ja rattakumme, kuid on tähtis meeles hoida, et kõige tähtsam eesmärk on ohutus, ja selle osas ei tohi iialgi kompromisse teha.

Selles osas on meil tarvis leida õige tasakaal. Energiasäästlikkusel kummitööstuses ei tohi lasta võitu saada ohutusest. Teisisõnu, kui tahame tagada energiasäästlikkust ja seda suurendada, aga samal ajal mitte teha vähimaidki järeleandmisi ohutuse osas, sest ohutus peab olema prioriteediks ja peamiseks eesmärgiks kiirteedel, väikestel maanteedel ja igal pool, kui arendame Euroopas transporti.

Raport: Adina-Ioana Vălean (A6-0138/2009)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, soovin kõigepealt raportööri proua Vãleani tema suurepärase raporti eest tänada! On väga oluline, et saavutaksime tuleviku Euroopas olukorra, kus mobiiltelefonikõnede maksumust terves Euroopas oleks võimalik alandada ja see muutuks kogu siseturul ühtlaseks.

Praegu on probleemiks muidugi see, et kui läheme ühest riigist teise, siis peame tihti sõlmima uusi lepinguid, või kui me neid ei sõlmi, siis peame väga kõrget hinda maksma.

On tähtis, et inimeste ja tööjõu vaba liikumise puhul ning ühist majandusruumi rajades, mis tegelikult liidu tasandil peaks toimima, tuleks kehtestada ka ühtne mobiilkõnede maksumuse süsteem. See oleks üldsuse huvides.

Euroopa Liit peab tegutsema viisil, mis annab prioriteedi üldsuse huvidele, ja kui me tahame, siis saame tegutseda nii, et tagada telefonikõnede hinna langemine.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportöörina olen ma selle raporti puhul väga uhke töö üle, mille me suurema läbipaistvuse saavutamiseks ära tegime. Üks suur probleem on paljude aastate vältel olnud arve šokk, mille paljud tarbijad saavad koju tagasi pöördudes ja leides arve, mis on oodatust palju suurem.

Kui vaatame siiski raporti ülejäänud osa ja eriti hinna ülemmäära probleemi, siis arvan, et peaksime tunnistama, et hinnad olid selle määrusetagi juba langemas. Komisjon tunnistab ka ise, oma numbrite põhjal, et enamik tarbijaid rändlust ei kasuta, 70% tarbijatest ei kasuta rändlust aasta jooksul üldse. Korrapäraselt rändlust kasutajate tase on palju madalam. Nii et see, mida me praegu tegelikult teeme, on kõnede ja andmeside hinna alandamine mõnede privilegeeritud parlamendiliikmete, komisjoni ametnike, Euroopa ajakirjanike ja Euroopa ärimeeste jaoks.

Lootkem siis, et ettevõtted, kui nad püüavad seda tulu kusagilt mujalt tasa teha, ei hakka kodumaistelt kasutajatelt kõrgemat hinda küsima, eriti mitte vaestelt kasutajatelt. Lootkem siis, et me ei röövi vaeseid, selleks et maksta rikaste odavamate kõnede eest!

  Bruno Gollnisch (NI). – Härra juhataja, ma tervitan proua Vãleani raportit küsimuse kohta, mille puhul Euroopa Liidu võimu viimaks täielikult rakendatakse!

Selles telekommunikatsiooni valdkonnas pean ma ütlema, on olukord praegu täiesti talumatu. Petetakse tarbijaid, kes, olles kasutanud oma mobiiltelefoni, mille kohta nende leping ütleb, et pakett sisaldab ka rahvusvahelisi kõnesid, saavad šoki, kui avastavad, kui suur arve on. Kui toon vaid ühe näite, siis juhtus just nii hiljuti minuga, kui kasutasin ühel päeval Itaalias kaks või kolm korda internetti ning sain peaaegu natsionaliseeritud Prantsuse operaatorilt Orange’ilt 1200 euro suuruse arve; ühe teise päeva eest, mille veetsin täiesti Prantsusmaa piiri ääres Eviani ja Genfi vahel, sain 3000 euro suuruse arve!

Need on täiesti kirjeldamatud juhtumid, mille kohta võiks öelda röövimine päise päeva ajal, ja selle eest vastutavad need operaatorid – nad ei paku tarbijaile mingit läbipaistvust. Sellepärast on tarvis Euroopa Liidu siseselt standardiseerida mobiiltelefonilepingute läbipaistvuse eeskirjad.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, muidugi oleme me kõik madalamate hindade poolt, kui reisime oma mobiiltelefonidega üle piiri – ainult hull oleks selle vastu, kuid see on ainult võrrandi üks pool. Kui me siin täiskogus kohustame operaatoreid rändlushindu alandama, peavad nad raha kusagilt mujalt tagasi tegema, ning tavaliselt tähendab see hindade tõstmist nende jaoks, kes ei reisi.

Teisisõnu, need, kes ei reisi, peavad reisijate eest maksma. Minu valimisringkonna teismelised peavad hakkama suuremaid arveid maksma, et mõningad ärimehed, parlamendiliikmed ja volinikud saaksid välismaal viibides odavamalt rääkida.

Pean ütlema, et meie oleme asjast huvitatud osapool. Kõik, kes me sellel hääletusel osaleme, võidame väga märkimisväärselt sedalaadi määrustest, mida oleme selles valdkonnas viimase aasta jooksul läbi surunud. Kui tahate mõista, kuidas võim on Euroopas nihkunud, on teil tarvis vaid seda raportit lugeda. „Kes keda?” küsis Lenin arvatavasti kõige haledamas poliitilise filosoofia seisukohavõtus, mida iial väljendatud. Kes omab võimu ja keda ta sellega valitseb? Noh, praegu ei saa küll enam mingit kahtlust olla, kes: meie, eurokraadid.

  Inese Vaidere (UEN). – (LV) Härra juhataja, suur tänu, et te mulle sõna andsite. Hääletasin selle raporti poolt, sest tean, et see, mida Euroopa Parlament on mobiilside valdkonnas ära teinud, on äärmiselt oluline. Kui tuletan meelde oma esimesi Brüsselis tööl oldud päevi, siis tuli telefonikõne ühe minuti eest maksta kolm eurot või rohkemgi; praegu maksame tänu neile määrustele märksa vähem ja sellest on kasu saanud ka Euroopa kõik muud elanikud. Tahaksin ka rõhutada, et need rändlustariifid on olnud väga segased. See käib eriti tekstisõnumite kohta. Kuigi oleme saavutanud suure kokkuhoiu kõnede pealt, on ettevõtted teeninud sõnumitelt ajuti liigagi suurt kasumit ning see polnud jällegi kodanike huvides. Arvan, et selle direktiivi ja määrusega oleme teinud tohutu edusammu tarbijate huvide kaitsmises, ning ka tänapäeval, mil teabe saamine on nii suure tähtsusega, et inimesed võtavad andmeid vastu oma mobiiltelefonidega, on tõsiasi, et neid tariife alandati, Euroopa Parlamendi suur saavutus.

Raport: Peter Skinner (A6-0413/2008)

  Eoin Ryan (UEN). – Härra juhataja, tahaksin härra Skinnerit selle raporti puhul õnnitleda! Ta on teinud suurepärast tööd. See oli suur ettevõtmine, ent ta sai selle väga keerulise õigusaktiga hakkama. Tahaksin õnnitleda ka Euroopa institutsioone ja liikmesriike, kes on aidanud meil Solvency II edukalt lõpule viia.

See on hea näide selle kohta, kuidas Euroopa peab finantsilise taastumise suunas koostööd tegema. Koormaid saab jagada, samuti ka lahendusi. See Euroopa heakskiidetud reageering on hea näide tihedamatest suhetest finantskoostöö alal. Me peame tegutsema, et saaksime kindlad olla, et sellist panganduskriisi, nagu me praegu läbi elame, enam rohkem ei tekiks.

Märkasin suure huviga komisjoni heakskiitu hüpoteekide toetusskeemile Ühendkuningriigi majaomanike heaks. See skeem võimaldab pereisadel, kes ei suuda oma hüpoteeklaenu tagasimakseid tasuda, kogu põhisumma ja kuni 70% intressimaksetest lükata edasi kaks aastat. Peaksime selle skeemi arengut hoolega jälgima ja sellest õppima ning rakendama kõiki tõhusaid meetmeid, mis võiksid kergendada koormat, mida kanname.

Arvan, et see on miski, mida kõik liikmesriigid saavad jälgida, kuid ma arvan ka, et liikmesriikide finantsasutused peaksid tegema inimestele kergemaks ülemineku üksnes intresside tasumisele, kui nad leiavad end raskustes olevat. Võttes arvesse abi, mida finantsasutused saavad liikmesriikide valitsustelt, peaksid nad väga palju ära tegema, et majanduslanguse tõttu surve alla sattunud inimesi aidata.

Raport: Gunnar Hökmark (A6-0236/2009)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, enne kui alustan oma hääletuse selgitamist, tahaksin õnnitleda oma kolleegi härra Kamalli, kes äsja lõpetas täiskogus oma sajanda sõnavõtu! Mõni ehk imestab, miks see nii kaua aega võttis. Aga on tore, et ta nüüd koos meiega sajaliste klubisse kuulub.

Hääletasin Hökmarki raporti poolt mitmesugustel põhjustel. Peamiselt sellepärast, noh, et kes oleks siis vastu tuumaohutusele? Ja ma arvan, et kui hakkate rääkima tuumaohutusest ja kuidas me tulevikuenergiat toodame, siis tahaksime, et see oleks toodetud nii ohutult kui võimalik ning jäätmed kõrvaldatud nii ohutult kui võimalik. Aga samuti hääletasin ma raporti poolt ka sellepärast, et tahan, et tulevikus oleks Ühendkuningriigis rohkem tuumaenergiat – sest ma olen surmani tüdinud nägemast, kuidas Euroopa kaunites maapiirkondades vupsavad esile tuuleveskid ja tuuleturbiinid, mis ei anna midagi juurde meie rahvuslikele maastikele – tegelikult need lausa kahjustavad meie rahvuslikke maastikke – ega tooda ka taastuvenergiat, vaid need toodavad kõigest natuke alternatiivenergiat lühikestel ajaperioodidel. Ma pooldan täielikult tuumaohutust ja pooldan täielikult tuumaenergiat.

Raport: Raül Romeva i Rueda (A6-0253/2009)

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, komisjoni robustne ettepanek selle esialgsel kujul, et nad peaksid harrastuskalastust kontrollima, ning aruandluse ja litsentseerimise ja kõige muu nõudmine, mis kaasneb sellise bürokraatiaga, oli üks neist ettepanekutest, mis täiesti õigustatult tohutut vastuseisu äratas peale selle sektori ka kõigi nende hulgas, kes tunnevad huvi kalastamise ja ELi bürokraatiaga seotud asjade vastu.

Sellepärast on mul täna hea meel, et muudatusettepanek 48 heaks kiideti. See läheb vähemalt mingil määral sinna suunda, et taastataks liikmesriigi asjakohane otsustusõigus, kas astuda mingeid samme seoses harrastuskalastuse litsentseerimise ja registreerimisega, jättes liikmesriikide otsustada, kas harrastuskalastusel on kalatoodete tööstusele mingit mõju või mitte – kusjuures enamikus liikmesriikides ei ole. Seega on mul hea meel, et komisjoni ettepanek tagasi lükati ning see, mis nii kehvasti algas, sai mõnevõrra parandatud.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, pärast kümmet aastat parlamendis ei uskunud ma, et miski võiks mind veel üllatada, aga olin siiski šokeeritud rumalast ettepanekust laiendada ühist kalanduspoliitikat harrastusõngitsejatele, nõudes neilt iga püütud kala kirjapanekut, ning seda nende riiklikust kvoodist maha arvutades.

Ettepanekut päevakorrast maha ei võetud, kuigi seda tehti oluliselt paremaks, peamiselt tänu kestvale ja kurnavale võitlusele komisjonis, mida pidasid neli visa ja patriootlikku šotlast, kes selle riigi peamisi parteisid esindasid: prouad Attwooll ja Stihler ning härrad Stevenson ja Hudghton. Tahaksin avaldada austust ka Põhja-Iirimaa parimale sõbrale Euroopa Parlamendis Jim Allisterile, kes on oma piirkonna mõlema kogukonna ning traditsioonide suur eestvõitleja.

Probleemiks oli siin rakendamine. Probleemiks oli, et inimesed ei rakendanud kehtivat seadust. Meil siin parlamendis on alati instinkt pigem seadusi luua, kui juba meie käsutuses olevat õiguslikku arsenali kasutada. Soovin, et kasutaksime – laialdasemalt kui kõigest kalanduse valdkonnas – põhimõtet, et mitte alati pole kõige parem uue seaduse vastuvõtmisega oodata, kuni juba olemasolev õiguslik võim on täielikult ammendatud.

  Catherine Stihler (PSE). – Härra juhataja, loodan, et tänane hääletus Romeva raporti üle kinnitab Euroopa õngitsejatele, et nende muresid on märgatud. Muudatusettepanekud 7 ja 11 võeti vastu vastuseisuta; muudatusettepanek 48 võeti vastu 608 poolt- ja 37 vastuhäälega; muudatusettepanek 49 võeti vastu 580 poolt- ja 54 vastuhäälega; muudatusettepanek 50 sai laialdase toetuse; muudatusettepanek 2 võeti vastu, nagu oleks see osa muudatusettepanekute 7 ja 11 komplekshääletusest; muudatusettepanek 92 kukkus läbi ja 93 kukkus samuti läbi ning just seda õngitsejate kogukond sooviski.

Järgmiseks sammuks saab tegelikult see, mismoodi nõukogu hakkab tegelema artikli 47 uuestisõnastamisega. Kas nad soostuvad parlamendi uue sõnastusega või võtavad teistsuguse lähenemisviisi? Häbiasi, et nõukogust pole siin kedagi, kes sellele küsimusele vastaks. Kuid tänane ühise kalanduspoliitika reformi rohelise raamatu käikuandmine annab meile võimaluse muuta ühist kalanduspoliitikat, ning ma loodan, et parlamendiliikmed kasutavad võimalust tutvustada rohelist raamatut võimalikult paljudele valijatele, et nende häält kuuldavaks muuta.

Raport: Cornelis Visser (A6-0206/2009)

  Syed Kamall (PPE-DE). – Tänan teid väga, härra juhataja. Tundub, nagu oleksin jõudnud mingi miilikivini – vabandust, oli see miilikivi või veskikivi?

Sellel raportil on huvitav pealkiri: „Kalavarude kaitse tehniliste meetmete abil”. Sest ma pean tõesti ütlema, et kui tahame kalavarude kaitseks tõepoolest parimaid tehnilisi meetmeid kasutada, siis ühisest kalanduspoliitikast me neid ei leia. Tulemused on siin: kui tegemist on kalavarude kaitsmisega, siis on ühine kalanduspoliitika läbikukkumine. On aeg – ja oli juba tükk aega tagasi – et pööraksime tähelepanu tulemustele mitmel pool maailmas, mis on olnud edukad.

Võtame näiteks Islandi, kus on leitud omandipõhised lahendused ja õigused, mida saab edasi pärandada. Võtame näiteks Uus-Meremaa, kus õigust kalastusaladele on edasi pärandatud põlvest põlve. Mõlemal juhul näitab see, et kui usaldate turgu, siis usaldate õigusriiki ja usaldate omandiõigust; sellest võib sagedamini leida parema lahenduse kui mõnest nõukogude tüüpi tsentraliseeritud plaanist, nagu näiteks ühine kalanduspoliitika, mis osutus katastroofiks. Nüüd on aeg turgu usaldada.

Raport: Simon Busuttil (A6-0251/2009)

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Kiire märkus meie fraktsiooni, see tähendab Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni hääletuse seletuseks seoses minu raportiga ühise immigratsioonipoliitika kohta. Toimus kaks hääletust, üks alternatiivettepaneku ja teine nõuetekohaselt raporti üle. Meie hääletasime endise poolt, et saaksime välja jätta lõike, mille sotsialistide blokk siin kojas lisas ja mis sätestab sisserändajate hääleõiguse. Sellega me ei nõustu ning me hääletasime selle vastu ka komisjoni tasemel.

On kahju, et see ettepanek siiski läbi ei läinud, sest niisugusel juhul oleks lõige välja jäetud. Selle asemel hääletasime raporti poolt tervikuna, sest usume, et see on tubli raport, mis ühise immigratsioonipoliitika valdkonnas sisaldab Euroopa Parlamendi terviklikku programmi.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Härra juhataja, Euroopa immigratsioonipoliitika põhimõtted, meetmed ja vahendid – see oli härra Busuttili raporti tohutu teemavaldkond.

Põhimõtted? Euroopa Liit vajab arvatavasti 2050. aastaks lisaks veel 60 miljonit väljastpoolt Euroopat tulnud sisserändajat, hoolimata oma miljonitest töötutest ja vaestest kodanikest, oma massilistest koondamistest ja oma ettevõtete sulgemisest.

Meetmed? Anda sisserännanud elanikkonnale rohkem õigusi, sealhulgas eriti hääleõigus, ning pakkuda piiramatut juurdepääsu Euroopa territooriumile ja tööturule.

Vahendid? Niinimetatud positiivne diskrimineerimine või mitteametliku kvalifikatsiooni tunnustamine, samas kui eurooplastel peab olema nõuetekohaselt sertifitseeritud kvalifikatsioon; uue migrantide kategooria tunnustamine – keskkondlikel põhjustel väljarändajad; ning Euroopa kodanike kohustus kohaneda nende vältimatu uputusega, nagu korraldavad ja planeerivad eurokraadid, milles on kaassüüdlaseks see parlament.

Kõige selle asemel peame me kiiremas korras pöörama rändevood vastupidiseks, taastama oma sisepiirid, rakendama Euroopa rahvaarvu suurendamiseks tõelist perekonnakeskset poliitikat ning kehtestama kõigis valdkondades riikliku ja euroopaliku eelistuse.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mul on selle raporti kohta palju lisatingimusi, millest kõige esimene, nagu natuke aega tagasi öeldi, puudutab sätet, mis tundub jahmatav, ajal mil Euroopa ees seisab palkade garantiifondi probleem või miljonite töötajate koondamine. 60 miljoni uue sisserändaja Euroopasse tööle saabumine on minu arvates pöörane meede.

Tahaksin siiski ka rõhutada, et samal ajal, kui meie siin arutame, kuidas sisserännet tulevikus reguleerida ja organiseerida, toimuvad niisugused tragöödiad – mida, tänu Jumalale, on ära hoidnud Itaalia inimlikkus ja härra Maroni hea juhtimine – nagu oleks võinud juhtuda Türgi laevaga Pinar.

Mida Euroopal teha jääb? 600 juhul – nagu härra Maroni õigusega teatas – ei ole Malta suutnud Euroopa Liidu rahastamisele vaatamata täita oma kohustust võtta vastu neid, kes saabusid Põhja-Aafrika rannikult ja nende kallastele maabusid. Kõigil neil juhtudel pidi Itaalia sekkuma, kuigi meie vastuvõtukeskus Lampedusas on praeguseks oma võimalused tublisti ületanud, nagu me kõik teame.

Niisiis, Euroopa, sekku ja sätesta mõned kindlad reeglid! Me palume märgatavat rahastamise suurendamist oma riigile, mis võimaldaks meil selle probleemiga korralikult tegelda. Euroopa peab üles ärkama ja sisserände vooluga tõsiselt tegelema hakkama: me ei saa enam vanamoodi jätkata!

Raport: Cornelis Visser (A6-0206/2009)

  Inese Vaidere (UEN). – (LV) Tänan teid väga, härra juhataja! Tahtsin väljendada oma arvamust kalanduskomisjoni raporti kohta – härra Visseri raporti kohta – kalavarude kaitse teemal. Härra juhataja, minu kodumaa Läti jaoks on kalandus äärmiselt oluline, sest meil on 550 km rannajoont. Kuna Lätit esindavad Euroopas kaheksa parlamendiliiget, ei saa me olla kõigis komisjonides, kuid need teemad on väga tähtsad nii meie majanduse kui ka traditsioonilise eluviisi jaoks. Kehtiv määrus, mida reguleerib ka käesolev raport, ei ole rannapüügi kaitsmiseks piisav. Ma saan aru, et liigne kalastamine on tõsine probleem, kuid meie rannapüük on ülemäärase reguleerimise tõttu ohus ning tegelikult tõrjutakse meie kalamehi Balti mere rannikult minema. Ma arvan, et Euroopa Parlamendi järgmine ülesanne oleks vaadata, et need riigid, mis asuvad otse mere ääres, saaksid säilitada nii oma traditsioonilise eluviisi kui ka kalapüügist praktiliselt osa võtta, kuna tänapäeval juhtub sageli, et meie kalurikülad on sunnitud ostma tooteid suurtelt ettevõtetelt, mis kalastavad kaugel ookeanis. Sajad, isegi tuhanded rannaelanikud kaotavad oma töö, kuigi see on sajandeid nende elatusallikaks olnud . Tänan teid väga!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Helmuth Markov (A6-0243/2009)

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle soovituse poolt, kuna ühinemine ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 61 tarbesõidukite tunnustamist käsitlevate sätete kohta seoses kabiini tagapaneelist eespool väljaulatuvate osadega (läbivaadatud kokkulepe) on vastavalt asutamislepingu artiklile 113 ühise kaubanduspoliitika eesmärk eemaldada mootorsõidukite kaubanduse lepingupoolte vahelised tehnilised tõkked.

Ühenduse osalus lisab kaalukust selle lepingu kohaselt läbiviidud ühtlustamismeetmetele ning võimaldab seega hõlpsamat juurdepääsu kolmandate riikide turgudele. Selle osaluse tulemuseks peab olema vastavuse kehtestamine läbivaadatud kokkuleppe kohaselt vastuvõetud dokumentide (millele viidatakse kui eeskirjadele) ning ühenduse selle valdkonna õigusaktide vahel. Sedalaadi määruse vastuvõtmine tähendab tegelikult kohandumist tehnika arenguga.

Soovitus teisele lugemisele: Jan Cremers (A6-0207/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Mina hääletan poolt.

Euroopa Komisjon on alati pööranud suurt tähelepanu liikuvate kodanike individuaalsetele õigustele, eelkõige mis puutub sotsiaalkindlustuse valdkonnaga seotud eelistesse. Kodanike vaba liikumine ühenduses on üks nende põhiõigustest ning soodustab liikmesriikide sisemajanduse arengut.

Sellepärast püüabki komisjon intensiivistada oma jõupingutusi, et Euroopa Liidu kodanikud ja nende pereliikmed saaksid tõepoolest kasutada kehtivate Euroopa seadustega tagatud õigusi. Kuigi riiklikud õigusaktid tagavad teatavates sektorites ühenduse kodanike ja nende pereliikmete parema kohtlemise, kui seda kehtivad Euroopa õigusaktid nõuavad, ei ole ükski liikmesriik tegelikult kõiki sel teemal välja antud direktiive korrektselt ratifitseerinud.

ELi kodanike Euroopa territooriumil vaba liikumise põhiõiguste tihti esinev rikkumine on silmnähtav eelkõige seoses järgmiste olukordadega: kolmandate riikide kodanikest pereliikmete vaba liikumise ja elukoha õigus ning tööõnnetusjärgse abi puudumine.

Me loodame, et komisjon jätkab liikmesriikidega tehnilist koostööd, mis on viinud mitmesuguste arutelu ja edasist selgitamist vajavate punktide kindlakstegemiseni, seda eriti seoses kuritarvitamistega.

Raport: Caroline Lucas (A6-0115/2009)

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt sellepärast, et see saadab järgmisele parlamendikoosseisule tugeva signaali, et ebaseadusliku raidega ja metsade raadamisega tuleb tõhusamalt tegelda.

See ettepanek on tugevasti hilinenud. Oletatavasti tuleb umbes 20–40% ülemaailmsest tööstuspuidu toodangust ebaseaduslikest allikatest ning kuni 20% sellest leiab igal aastal oma tee Euroopa Liitu. See surub puiduhinnad alla, riisub loodusvarasid ja maksutulusid ning suurendab kõikjal maailmas pärismaise rahvastiku vaesust. Pikaajalised mõjud on isegi veel tõsisemad, kuna metsade hävimine tõttu, mille peamine põhjus on ebaseaduslik raie, tekib peaaegu viiendik ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heidetest.

Lucas’ raporti tegelikes muudatusettepanekutes on öeldud, et ebaseaduslikult raiutud puidu müümine on süütegu ainult siis, kui olete käitunud lohakalt, hoolimatult või tahtlikult – ettevõtteid, mis on oma nn ostueelse analüüsi teinud, ei karistata. Seega pole absoluutselt mingit kohustust ettevõtetele pandud seaduslikkust tagada.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb ettevõtjate kohustusi, kes viivad turule puitu ja puidutooteid, sest ebaseaduslik raie on üha süvenev probleem, millel on väga murettekitavad keskkondlikud tagajärjed, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning metsade hävimine ja degradeerumine. Peale selle põhjustab see peaaegu 20% süsiniku heidetest maailmas.

Puidu ja puidutoodete peamise tarbijana on Euroopa Liidul kohustus võtta tõhusaid meetmeid metsade hävimise ja ebaseadusliku raide vastu, mis peavad selgelt hõlmama ka turu pakkumise lõpetamist ebaseaduslikele puidutoodetele.

Meil on vaja vastu võtta ebaseadusliku raide vastane õigusakt, nii et tarbijad teaksid, et tooted on saadud seaduslikul teel, neid eeskirju täitvad ettevõtted ei satuks ebasoodsamasse olukorda ja ebaseaduslikke puidutooteid tarnivad ettevõtted ei leiaks enam turgu.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Caroline Lucas’ raportit, millega pannakse teatavad kohustused ettevõtjatele, kes toovad turule puitu ja puidutooteid. Ma olin rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja, mille komisjon ühehäälselt vastu võttis.

Meie jaoks on parim võimalus ebaseadusliku puiduga kauplemise lõpetamiseks karmistada nõudmisi ja kohustusi ning hoiatava eeskujuna tugevdada seaduslikke vahendeid nende ettevõtjate omandi ja kaupade võõrandamiseks, kes ebaseaduslikku puitu ja puidutooteid ELi turule toovad.

Peame koostööd tegema peamiste tarbijariikidega, nagu USA, Hiina, Venemaa ja Jaapan, et see probleem lahendada ning luua ülemaailmne häiresüsteem ning register ebaseadusliku raide ja murettekitavate riikide kohta, kasutades abiks Interpoli, kelle käsutuses on uusimad satelliittehnoloogia süsteemid.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma otsustasin hoiduda hääletamast määruse ettepaneku üle, millega sätestatakse ettevõtjate kohustused, kes puitu ja puidutooteid turule toovad.

Kuigi ma arvan, et on oluliselt tähtis tugevdada puiduimpordi kontrolli ühisturu piiridel, tunnen ma siiski, et raport muudab ettepaneku liiga koormavaks ja bürokraatlikuks süsteemiks, mis hakkab karistama meie oma Euroopa metsandussektoreid.

Selle asemel, et kehtestada keerukas ja kulukas toodete märgistamise süsteem, mis võiks olla väga kahjulik sektorile ja puidule kui materjalile, peaksime pigem tugevdama kontrolle ja seadma eesmärgiks kaupu Euroopa turule viiva varustusahela, et võidelda ebaseadusliku raidega.

Määruse peamine eesmärk peab pigem olema rakendada uus ühine kontrollikultuur ja vastutus, mitte peale sundida bürokraatlikku ja kulukat protsessi iga toote kontrollimiseks. Sektori ees seisvaid probleeme arvesse võttes ei peaks me puitu rohkem kui teisi materjale ja energiaallikaid karistama ülemäära siduvate turuleviimise eeskirjadega.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − Ma rõhutan, et see määrus on üks väga oodatud ja vajalik määrus. Ebaseaduslik raie on probleem, millega tuleb tõhusalt tegelda mitte ainult kliima põhjustel, vaid ka keskkondlike ja sotsiaalsete aspektide tõttu. Siiski pidin täna vastu hääletama. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) raport on kaotanud fookuse ning laiendanud oma rakendusala ja kohustusi üle algse eesmärgi piiride. Me peame tagama, et kui puidutooted on kord imporditud ja üle ühtse turu piiride toodud, siis on need eeldatavalt seaduslikud ning seega pole tarvis kehtestada täiendavaid ebaproportsionaalseid bürokraatia- ja finantskoormaid kõigile ettevõtjatele Euroopa Liidus.

Kuid ENVI raport sätestab kuluka märgistamise, säästlikkuse lisanõuded, laiendab seaduslikkuse definitsiooni üle igasuguste piiride ning paneb kõigile siseturu ettevõtjatele ostueelse analüüsi koorma. See määrus peaks võitlema ebaseadusliku raidega nendes piirides, mis olid esialgseks eesmärgiks. Kuid kindlasti ei ole selle määruse eesmärgiks kahjustada kõiki siseturu ettevõtjaid, ka neid, kes ei kasuta ega jaota mingit ebaseaduslikult raiutud puitu, mõjutades seega potentsiaalselt nende konkurentsivõimet maailmaturul, ning seetõttu ei saa seda toetada.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, mis sätestab eeskirjad ettevõtjatele, kes esmakordselt puitu ELi turule toovad. Ettevõtjatelt hakatakse nõudma nn ostueelse analüüsi süsteemi järgimist, nii et kogu puit oleks saadud kooskõlas asjakohaste piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste seadustega. Mul on hea meel, et ka ettevõtjad peavad täitma säästlikkuse kriteeriumi ja pärismaiste elanike seadusi. On oluliselt tähtis, et sõltumatu kolmas osapool teeks vastavuskontrolli, ning mul on hea meel, et raportis seda rõhutatakse.

  Robert Sturdy (PPE-DE), kirjalikult. − Tõhusa konkurentsi, säästliku arengu ning ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmise huvides tuleb teha jõupingutusi, et peatada ebaseaduslikult saadud puiduga kauplemine ja selliste puidutoodete ELi turule toomine.

Komisjoni kavandatud ostueelse analüüsi süsteem (mida Ühendkuningriigis kõrgetel standarditel juba praktiseeritakse) hõlmab meetmeid ja menetlusi, mis võimaldavad ettevõtjatel jälgida puidu ja puidutoodete päritolu, pääseda juurde teabele kohaldatavatele õigusaktidele vastavuse kohta ning juhtida riske seoses ebaseadusliku puidu ja puidutoodete ELi turule toomisega. See tegevus pakub ka tarbijatele kindlust, et puitu ja puidutooteid ostes ei anna nad oma panust ebaseaduslikku raidesse ja sellega seotud kaubandusse.

Kuigi me seda ettepanekut põhimõtteliselt toetame, ei toeta me kõigile ettevõtjatele esitatavate nõuete karmistamist raportööri ettepaneku kohaselt, mis meie arvates kehtestavad ülemäärased bürokraatia- ja finantskoormad kõigile ettevõtjatele ELis. Komisjoni ettepanek pakub paindlikku ostueelset analüüsi, mis põhineb riskihindamisel ja tõendite analüüsil ning millel on palju tõhusam ja praktilisem lähenemisviis.

Raport: Miloslav Randsdorf (A6-0214/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – Nafta on Euroopa Liidus kõige tähtsam energiaallikas ning majandus on väga sõltuv selle pidevast, usaldusväärsest ja kättesaadavast varustusest. Võttes arvesse meie suurt ja isegi kasvavat sõltuvust nafta importimisest, on nafta varustuskindlus eriti tähtis.

Naftanõudlus ELis jätkab kasvamist kuni 2030. aastani, kuigi ainult 0,25% aastas. 2030. aastal on nafta endiselt Euroopa Liidu peamine esmaenergiaallikas ning kujutab umbes 35% kogu tarbitud energiast. Kuna naftavarustus ja töötlemisvõimsused ei suuda kasvavat nõudlust praegu rahuldada, jääb olukord turul pingeliseks.

Neid tegureid tuleb Euroopa tegeliku ja ühendatud energiapoliitika väljatöötamisel arvesse võtta. Osa sellest poliitikast peab olema ELi suutlikkus reageerida võimalikele ootamatutele varustuskriisidele. Reservid on oluline tegur, mis pehmendavad ootamatute varustusprobleemide antud lööke, sest ilma naftata võib töö mõnedes, või isegi kõigis majandussektorites, seiskuda. Selles mõttes on reservide olemasolu põhilise riikliku julgeoleku küsimus.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, kuna arvame, et on oluline säilitada toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid. Miinimumvarude säilitamisel on äärmiselt suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus kõigile riikidele, sealhulgas nende julgeolekule. Selle heaks tuleks keelata igasugused spekulatsioonid nende varudega, vastupidiselt sellele, mis toimub. Nende omandiõigus ja juhtimine peaks olema avalikkuse käes, et kaitsta Euroopa Liidu liikmesriikide huve.

Siiski ei nõustu me võimudega, et see direktiivi ettepanek annab Euroopa Komisjonile, eelkõige komisjoni talitustele, võimaluse liikmesriikides läbi viia hädaolukorra varude ja eriotstarbeliste varude kontrolle. Riigid peavad looma nende toodete varud, kuid nende varude haldamine ning nende miinimum- või maksimumtaseme kindlaksmääramine on sõltumatu küsimus. Me ei nõustu ka ühegi ettepanekuga kasutada nende varude loomist sekkumispoliitika veel ühe põhjendusena, ehkki mahendatud kujul, nagu võiks tuletada „soodsa investeerimiskliima loomisest naftareservide uurimiseks ja kasutuselevõtmiseks Euroopa Liidus ja sellest väljaspool”.

Raport: Luca Romagnoli (A6-0228/009)

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Kuna me pooldame liikmesriikidevahelist koostööd nendes küsimustes, siis arvame, et see probleem peaks jääma subsidiaarseks ja mitte alluma ELi tegevusele.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) See algatus moodustab osa elutähtsate infrastruktuuride kaitse ülemaailmsest strateegiast. ELi majandus ja julgeolek ning tema kodanike heaolu sõltub rea infrastruktuuride olemasolust ja sujuvast toimimisest, mis pakuvad olulise tähtsusega teenuseid, nagu näiteks tervishoiuteenused, telekommunikatsioon, energia- ja transpordivõrgustikud, finantsteenused, toidu- ja veevarustus ja nõnda edasi.

Kui osadel liikmesriikidel on tugevad kaitsemeetmed ja -struktuurid juba paika pandud, siis teistes liikmesriikides on olukord ikka alles väga ebakindel. Seetõttu on eluliselt vajalik saavutada parem ja tõhusam teabe- ja heade tavade vahetus, mis saab võimalikuks üksnes info- ja teabevahetussüsteemide kehtestamisega.

See süsteem tugevdab dialoogi ja suurendab kättesaadavat teavet jagatud ohtude ja kahjustatavuse kohta, lihtsustades ka liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerimist. Samal ajal soodustab see asjakohaste meetmete ja strateegiate väljatöötamist, et vähendada riske ning edendada asjakohast kaitset, ning see suurendab ka kodanike turvalisust.

Ma toetan ka kolmeaastase läbivaatamise klauslit, mis võimaldab teha vajalikke parandusi, eelkõige võimalust võtta sisse kiirhoiatussüsteemi toimimine.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteem (CIWIN). Mõned liikmesriikide infrastruktuuridest koosnevad materiaalsetest ja infotehnoloogia rajatistest, teenistustest ja varadest, mille lõhkumisel võivad olla väga tõsised tagajärjed tervishoiule, julgeolekule ning majanduslikule või sotsiaalsele heaolule.

Transpordisüsteemid, telekommunikatsioonid ja energeetika on liikmesriikide arengule olulise tähtsusega sektorid ning need on ka üha rohkem omavahel seotud, seejuures loodavad mõned liikmesriigid teiste peale. Sel põhjusel on Euroopa Liidu arengule äärmiselt oluline, et oleks olemas ainulaadne süsteem teabele juurdepääsuks ja selle jagamiseks mitmesuguste asutuste vahel seoses elutähtsate infrastruktuuride kaitse, heade tavade vahetuse ja ka kiirhoiatussüsteemiga.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni ettepanek, mille põhjal raport koostatud on, moodustab liikmesriikidevahelise teabe- ja hoiatusvõrgustiku nende riiklikele ja erainfrastruktuuridele, mille iseloomustuseks võib öelda, et need on nn elutähtsad.

See võrgustik on esimene samm selle poole, et lubada eraisikutel, teisisõnu monopoolsetel äriühingutel, mille rajatisi võib iseloomustada elutähtsate infrastruktuuridena, omandada pädevust julgeoleku küsimustes, mis praegu on üksnes riigi vastutusel.

See sillutab teed, et töölisklassi demonstratsioone, mis kahjustavad kõiki nn elutähtsaid infrastruktuure, sealhulgas erarajatisi (näiteks streigid sellistes elutähtsates sektorites nagu energeetika, telekommunikatsioonid ja nii edasi, äkiline lahkumine vabrikutest, ettevõtetest ja nii edasi, piketid, demonstratsioonid ja nii edasi), saab iseloomustada kui terroritegevust.

See õõnestab liikmesriikide kaitsevõimet ja suveräänsust, kaotab jaotuse nende sise- ja välisjulgeoleku vahel ning annab ELile otsese rolli ning kaasab ta sellesse.

Võitlust nn terroriohu vastu on taas kasutatud kui ettekäänet, mida EL vajab oma tagurliku institutsioonilise raamistiku lõpuleviimiseks, mis liikmesriikide suveräänseid õigusi veelgi õõnestades töötab põhimõtteliselt töölisklassi ja rohujuurte tasandi liikumise vastu ning kaitseb kapitali võimu.

  Vladimir Urutchev (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Täna võttis EL vastu härra Romagnoli raporti elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabevahetuse infosüsteemi kohta Euroopa Liidus, mida täiskogu istungil ei arutatud. Ma arvan, et ELi kodanike kaitsmine on selle institutsiooni kõrgeim prioriteet ja kodanikud peavad seda teadma.

Sellise teabevõrgustiku loomine muudab selle võimalikuks, põhinedes kogemuste ja heade tavade vahetamisele ELi riikide vahel, et saavutada parem arusaamine kõrgetest standarditest, kaitstes elutähtsaid asju ning tegevusi, mis on oluliselt tähtsad riikidele ja nende elanikele.

Tahaksin mainida, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportöörina on mul hea meel, et parlamendi kõik poliitilised fraktsioonid võtsid ühehäälselt vastu ettepaneku liikmesriikide kohustusliku osalemise kohta uues süsteemis, mis tagab selle algatuse tähtsuse Euroopa perspektiivis.

Väljendan ka oma veendumust, et juba pärast paari esimest aastat süsteemi edukat toimimist võtab komisjon vajalikud meetmed, et täiendada seda süsteemi lisafunktsioonidega, mis võimaldavad pakilise teabe kiiret edastamist üleskerkinud ohtude kohta, mis kahjustavad elutähtsate infrastruktuuride alasid ELi mistahes piirkonnas.

Lõpptulemusena saab meil olema täielik teabesüsteem, mis pakub Euroopa kodanikele suuremat julgeolekut ja kaitset.

Raport: Gérard Deprez (A6-0193/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Mina hääletan poolt.

Üks Euroopa Liidus arutatud poliitikate enim vaieldud punkte on ühise poliitika rakendamine avaliku elu tegelaste kaitsmiseks. „Avaliku elu tegelase” mõiste on selgelt väga avar, kuid tänaseks oleme jõudnud ühise määratluseni, et selle all tuleb mõista ametlikul või mitteametlikul positsioonil olevat isikut, keda võidakse ähvardada tema panuse tõttu avalikku dialoogi.

Märkimisväärsete juhtumite seas on Hollandi Parlamendi endine liige Hirshi Ali, keda ähvardati 2008. aasta veebruaris pärast tema väärtuslikku sõnavõttu äärmiselt päevakajalisel teemal islami radikaliseerumise kohta Euroopas, ning hästi tuntud Briti-India kirjanik Salman Rushdie, keda kiusati taga tema vaieldavate vaadete tõttu islamile.

Seega on soovitav, et igaühel, kes on pühendunud avaliku arutelu laiendamisele positiivsel viisil, oleks õigus kaitsele, kui ta külastab riiki, milles ta võib sattuda ähvarduste või rünnaku alla; eelkõige sellistel juhtumitel nagu Salman Rushdiel, mil kolmas riik oli surmaotsuse juba langetanud.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Avaliku elu tegelaste kaitsmine jääb vastuvõtva riigi vastutusele kooskõlas selles riigis kehtivate õigusaktidega.

2002. aastal moodustati avaliku elu tegelaste kaitsmise Euroopa võrk, et parandada liikmesriikidevahelist teabevahetust ja konsulteerimist selles valdkonnas.

Käesoleva algatuse eesmärk on laiendada mõistet „avaliku elu tegelane”, nagu on sätestatud nõukogu otsuse 2002/956/JHA artiklis 2, et hõlmata iga isik, olenemata sellest, kas neil on ametlik seisund või mitte, kes on ohtu sattunud oma panuse või mõju tõttu avalikule arvamusele.

See Hollandi ettepanek tehti pärast 2008. aasta intsidenti, mil Hollandi parlamendi endist liiget ähvardati füüsilise arveteõiendamisega pärast tema Euroopa Parlamendis peetud kõnet islami radikaliseerumise kohta.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportöörina toetan ma seda algatust, mille eesmärk on laiendada inimõiguste kaitsmist ning eelkõige edendada sõnavabadust.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Liikmesriigid teevad avaliku elu tegelaste kaitsmise valdkonnas koostööd vastavalt asjaomases riigis kehtivatele õigusaktidele, samuti kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega. Nõukogu kõnealuse otsusega (2002/956/JHA) kehtestatakse avaliku elu tegelaste kaitsmine, nagu on määratletud liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides või vastavalt rahvusvaheliste või riigiüleste organisatsioonide või institutsioonide õigusnormidele. Avaliku elu tegelaste kaitsmine on vastuvõtva riigi kohustus.

Pidades silmas ähvardusi, mida viimastel aastatel on tehtud avaliku elu tegelastele, toetan ma täielikult otsust, mis tehti, et muuta juba kehtivat otsust avaliku elu tegelaste kaitsmise Euroopa võrgu moodustamise kohta. Selle peamine eesmärk on laiendada artiklit 2, määratledes mõiste „avaliku elu tegelane” kui ametliku või mitteametliku positsiooniga isiku, kes on ohtu sattunud oma panuse või mõju tõttu avalikule arvamusele.

Ma arvan, et see otsus suurendab avaliku elu tegelaste turvalisust ning avaldab soodsat mõju demokraatia arengule.

Raport: María Isabel Salinas García (A6-0200/2009)

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Puuvillatootmise olemasolu Euroopa Liidus ei ole iseenesest veel lõpp. Liit peab vaatlema maailma puuvillaturgu kui tervikut ning andma ELi tarbijatele võimaluse osta puuvilla võimalikult odavalt, mõtlemata sellele, kus see on toodetud, tingimusel, et see on toodetud teatavatel eetilistel ja keskkonnasõbralikel tingimustel.

Ma olen väga selle raporti vastu. Tahaksin taas kord märkida, et õnneks ei ole Euroopa Parlamendil ELi põllumajanduspoliitikaga seoses kaasotsustamisõigust. Vastasel korral võiks EL langeda protektsionismi ja suurte subsiidiumide lõksu, mida määratakse mitmesugustele põllumajandusrühmitustele.

Raport: Reinhard Rack (A6-0219/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Mina hääletasin poolt.

Alpide piirkond on üks olulisim ja külluslikem Euroopa Ühenduse piirkondadest. See ulatub kaheksasse riiki, mis on 4. aprillil 1998 juba alla kirjutanud ühisele lepingule seoses selle piirkonna kaitse ja ühise transpordipoliitikaga. Tõepoolest, mis puutub transporti, siis on Alpi konventsiooni rakendamist transpordi vallas käsitlev protokoll kehtestatud 24.–26. mail 2000 ja selle põhiline eesmärk on pakkuda õiguslikku raamistikku säästlikuks liiklemiseks Alpides.

Kuigi kõik kaheksa Alpi konventsiooni riiki peavad selle protokolli veel vastu võtma, teeme me oma parima, tagamaks, et Euroopa Komisjoni peamiseks prioriteediks saaks, et piirkonna teised riigid ratifitseeriksid kiiresti Transpordiprotokolli.

Raport: Mairead McGuinness (A6-0232/2009)

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) See raport on tegelikult raport Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni tegevuse kohta. Kuna aga paaris kohas viidatakse Lissaboni lepingule, seda ülistatakse ning avaldatakse lootust, et see varsti ratifitseeritakse, otsustasin ma siiski hääletada raporti kui terviku vastu.

Ma arvan, et Lissaboni leping on põhimõtteliselt juba tagasi lükatud, kuna ühe liikmesriigi kodanikud on hääletanud referendumil selle vastu. Peale selle on veel mitu liikmesriiki, milles valijate enamik oleks kindlasti Lissaboni lepingu vastu hääletanud, kui neile oleks võimalus antud.

Ma ei saa toetada võhiklikkust, mida Euroopa Parlamendi petitsioonikomitee näitas üles selle raporti sõnastamisel.

  Francis Wurtz (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Soovin väljendada oma vastuseisu selle raporti lõikele 17, mis on järjekordne taaskehastus võitlusele, mida peetakse selle vastu, et Strasbourg Euroopa Parlamendi asukohaks on. Sellega seoses tahaksin välja tuua järgmist.

Esiteks, Strasbourgi valimine oli algusest peale Euroopa ajalooga seotud ülimalt sümboolne otsus. Kavatsuseks oli rõhutada Euroopa protsessi sellist eesmärki, nagu suundumus rahule ja rahvaste ühendamisele. Kuna ma usun, et see eesmärk on ikka veel asjakohane, siis kõnelen selle poolt, et Strasbourgi sümboolsust tuleb kaitsta.

Teiseks tahaksin korrata oma soovi näha Euroopat toetamas kultuuride mitmekesisust, mis on iseloomulikud rahvustele, millest ta koosneb. Miks ei võiks lisaks komisjonile Brüsselis ja parlamendile Strasbourgis mõni olulise tähtsusega Euroopa institutsioon asuda Varssavis, teine Barcelonas ja veel mõni Stockholmis?

Kui eesmärgiks pole just äriettevõtete juhitav Euroopa, ei õigusta miski tsentraliseerimist ühte kohta, mis vältimatult jääb Euroopa rahvastest kaugele.

Need on põhjused, miks ma olen lõike 17 vastu proua McGuinnessi raportis, mis muus osas on probleemivaba.

Raport: Anna Záborská (A6-0198/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide ja delegatsioonide töös. See omaalgatuslik raport näitab komisjonides ja delegatsioonides tehtud edusamme ning kinnitab vajadust võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia ja hakata seda kohaldama.

Üleskutse soolisele võrdõiguslikkusele ei ole rünnak meeste vastu. See toetab ühiskonna terviklikkust, millest saavad kasu nii naised kui ka mehed, aga samuti perekonnad. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab selliste poliitikate ümberkorraldamist, parendamist, edasiarendamist ja hindamist, millega tagatakse, et need, kes tavaliselt tegelevad poliitikaloomega, võtaksid võrdõigusliku lähenemisviisi kõigi tasandite kõigi poliitikate kõigisse etappidesse.

Sellepärast on vaja vastu võtta ja kohaldada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiat, mis sisaldab konkreetseid eesmärke kõigis ühenduse poliitikates, mis kuuluvad parlamendi komisjonide ja delegatsioonide toimeulatusse.

Soovitus teisele lugemisele: Eluned Morgan (A6-0216/2009)

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. − Sajad ja tuhanded mu valijatest Yorkshire’is ja Humberside’is saavad selle õigusakti tulemusel säästa raha oma gaasi- ja elektriarvetelt. Need meetmed ühendavad suurendatud energiatõhususe madalamate hindadega.

Kuigi täielikku eristamist pole veel saavutatud, liigub see õigusakt võrkude suunas, milles äriühingutel pole lubatud elektrienergiat ei toota ega ka turustada, mis võimaldab neil tarbijatelt liiga kõrget hinda nõuda. Eriti tervitan ma asjaolu, et see annab tarbijatele ka õiguse vahetada oma gaasi- ja elektritarnijaid kolme maksuvaba nädala jooksul ning õiguse saada kompensatsiooni juhtudel, mil neile saadetakse ebatäpsed või hilinenud arved. Samuti võetakse kasutusele energiatõhusad mõõdikud SmartMeters.

Need uued eeskirjad koondatakse seaduseelnõuks gaasi- ja elektritarbijatele. Ettevõtted on liiga kaua võinud sundida tarbijaid oma gaasi ja elektri eest liiga palju maksma. Mu valijad näevad selle õigusakti kasulikkust oma vähenenud arvete näol.

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. − (ES) Meie, Hispaania sotsialistide delegatsiooni liikmed, oleme võidelnud omandimudeli eest, mis eraldab vertikaalselt integreerunud gaasi- ja elektriettevõtted, sest me arvame, et varustus- ja tootmisettevõtete eraldamine transpordiettevõtetest annab Euroopa tarbijatele tegeliku valikuvõimaluse ning stimuleerib selles sektoris vajalikku investeerimist, mis tähendab, et energiavarustus jõuab ELi territooriumil häireteta igale poole. Hääletasin siiski siseturu gaasi- ja elektripaketi poolt sellepärast, et:

1) tarbijate huvid on asetatud selle õigusloomega seotud paketi läbivaatamise keskmesse;

2) oleme sisse võtnud energiavaesuse mõiste ning kutsunud liikmesriike üles astuma samme energiavaesusega tegelemiseks riiklikes energiategevuskavades ja mitte ainult kindlustama, et kõige haavatavamad tarbijad saavad energiat, mida nad vajavad, vaid samuti keelama selliste tarbijate ühenduse katkestamise kriitilistel aegadel; ning

3) kuna omandi eristamine saab reaalsuseks mõne järgmise aasta jooksul monopolidevastase menetluse kaudu, millega tegeleb konkurentsipoliitika peadirektoraat, oleme pannud rõhu institutsioonilisele struktuurile, tugevdades uue Euroopa agentuuri vastutust ning riiklike reguleerimisorganite sõltumatust.

  Gary Titley (PSE), kirjalikult. − Ühtse turu suurim läbikukkumine on ühtse energiaturu kehtestamise ebaõnnestumine. Riiklikud energiapoliitikad on viinud Euroopa ummikusse, tekitades äärmise sõltuvuse kallitest imporditud fossiilkütustest. Puudub nii Euroopa energiavõrk kui ka strateegiline energialadustamise poliitika. Peame kiiremas korras mitmekesistama oma energiavarustust, vähendama tarbimist, ergutama madala süsihappegaasisisaldusega energia kasutamist ning looma stabiilse konkurentsivõimelise siseturu.

Neil põhjustel toetan ma neid raporteid, kuna tunnen muret, et jõupingutused kõigile vastuvõetava kompromissi leidmiseks võivad selle õigusakti tõhusust vähendada, nii et rakendamise tõhus kontroll on eluliselt vajalik.

Ma toetan tarbijate õiguste tugevdatud sätteid ning tervitan energiavaesuse tunnistamist tõsiseks sotsiaalseks probleemiks.

Tunnen jätkuvalt muret energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti pärast, mis ei ole siduvat laadi. Lõppeks me saame ju ühtset turgu ainult kindlustada, kui Euroopa reguleerivatele asutustele tegeliku võimu anname.

Ma õnnitlen parlamenti sel puhul, et ta sundis liikmesriike minema kaugemale, kui nad olid kavatsenud! See on järjekordne näide, kuidas parlament tagab Euroopa avaramate huvide võidu riikliku omakasu ja protektsionismi üle.

Soovitus teisele lugemisele: Giles Chichester (A6-0235/2009)

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kolmas energiapakett peab järk-järgult välja arendama energiaturu, mis alles väga hiljuti põhines monopoolsel süsteemil. Liberaliseerimise suunas liikumine nõuab tõelist jätkusuutlikku konkurentsi ja rõhutab tugevama energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti tähtsust, millel oleks selgelt sõltumatu võim.

Ameti peamine eesmärk oleks aidata reguleerivatel asutustel täita ühenduse tasemel liikmesriikide sooritatavaid ülesandeid ning koordineerida vajaduse korral nende tegevust. Amet hakkab kontrollima ka elektri ja maagaasi siseturgusid, andes sellega oma panuse energiavarustuse kindluse suurendamiseks tehtud jõupingutustesse.

Tahaksin rõhutada selle ameti eluliselt tähtsat rolli Euroopa tulevases energiapoliitikas, mida tahame iseloomustada konkurentsivõimelisemate ja mitmekesisemate ja mineviku monopolidest kaugele jäävate tingimuste kaudu, samuti suurema turvalisuse ja parema tõhususe tingimuste kaudu, millest tarbijad kasu saaksid kasu.

Need on põhjused, mis sundisid mind selle raporti poolt hääletama.

Soovitus teisele lugemisele: Alejo Vidal-Quadras (A6-0213/2009)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Ma tervitan selle raporti vastuvõtmist, mis moodustab täna vastuvõetud energiapaketi lahutamatu osa, sest minu arvates esindab see veel üht olulist sammu Euroopa kodanike elukvaliteedi parandamise suunas.

Paremad võimalused elektrivõrkude vastastikuseks sidumiseks ning tugevate ja võimekate reguleerijate olemasolu, kes garanteerivad turu läbipaistvuse ja riikidevahelise koostöö, on eluliselt tähtsad tegurid tagamaks, et lõppkasutajad saavad nautida tõeliselt ausat ja konkurentsivõimelist teenindamist.

Liikmesriikidevaheline vastutuse jagamine ja koostöö elektri- ja maagaasi turgudel moodustab nurgakivi tõelise Euroopa energiaturu eksisteerimiseks, mille eesmärgiks on olla aus, dünaamiline ja jätkusuutlik.

Soovitus teisele lugemisele: Antonio Mussa (A6-0238/2009)

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − Toetan kogu südamest ideed avada gaasi siseturg konkurentsile. Siiski on vale tingimuseks nõuda, et liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, millega soodustada biogaasi ja biomassist saadud gaasi laiemat kasutamist. See on iga liikmesriigi enda otsustada. Sellepärast hääletasin komitee esitatud ettepaneku vastu.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kolmas energiapakett täidab paljud minevikust jäänud struktuurilised lüngad. Me ei saa unustada uute energiatarnijate vastu kordasaadetud diskrimineerimist või läbipaistvuse puudumist hindade osas ja tarnija valikul. Selle paketiga võime viimaks loota, et suudame lõpule viia energia siseturu liberaliseerimise ELis.

Kolmanda paketi vastuvõtmine ja eelkõige see ettepanek viib Euroopa konkurentsivõimelisema, jätkusuutlikuma ja kindlama energiaturuni.

Eeldatakse, et turgude avamise protsessi keskmes saavad olema tarbijate õigused vastavalt saavutatud kokkuleppele, mis hõlmab omandi eristamist ning riikide reguleerivate asutuste sõltumatust, aga samuti vastutuse jagamise tingimusi riikide asutuste, energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti ning Euroopa jaotussüsteemide võrgu operaatorite vahel.

Hääletasin selle raporti poolt ootuses, et turg muutub läbipaistvamaks tarbija jaoks, kes saab juurdepääsu üksikasjalikule teabele ja võimaluse oma energiatarnijat tasuta vahetada.

Raport: Dragoş Florin David (A6-0136/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Hääletan härra Davidi raporti poolt, mis käsitleb Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaseid lahendusi (ISA), mille eesmärk on toetada Euroopa haldusasutuste vahelist koostööd.

Antud kava aitab kaasa Euroopa haldusasutuste vahelisele tulemuslikule ja tõhusale piiri- ja valdkonnaülesele elektroonilisele lävimisele, võimaldades neil nõnda pakkuda elektroonilisi avalikke teenuseid, mis saavad aidata neil teostada oma tegevust ning rakendada ellu kodanikele ja ettevõtetele mõeldud ühenduse poliitikaid. See aitab liikmesriikides kaasa kodanike vabale ja tõkestamatule liikumisele, elamaasumisele ja tööhõivele, et pakkuda paremaid, tõhusamaid ja kergemini ligipääsetavaid teenuseid kodanikele ning haldusasutustele.

Arvan, et on kohane soodustada rahvusvahelist koostööd ning seega peaks olema ISA programm avatud Euroopa Majanduspiirkonna ning kandidaatriikide osalemisele. Nõustun samuti, et koostööd kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleks soodustada.

Kandidaatriikide osalemine ISA programmis on väga oluline samm, et valmistada nende haldusasutused ette kõikideks ELi liikmesusest tulenevateks ülesanneteks ja töömeetoditeks. Arvan, et tuleks süvitsi uurida võimalust kasutada selleks otstarbeks ühinemiseelseid rahalisi vahendeid.

Soovitused teiseks lugemiseks: Eluned Morgan (A6-0216/2009), Giles Chichester (A6-0235/2009), Alejo Vidal-Quadras (A6-0213/2009), Antonio Mussa (A6-0238/2009), Atanas Paparizov (A6-0238/2009)

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Mul polnud võimalik toetada tänaseid raporteid, mis sisuliselt toetavad Euroopa Komisjoni elektri- ja gaasituru liberaliseerimise kihutustööd.

Meie oma kogemus Iirimaal on näidanud, kuidas liberaliseerimine ja sellest tulenev erastamine pole andnud lahendusi energiavaldkonna probleemidele.

Energiahinnad on Iirimaal tõusnud, puudutades viimasel paaril aastal enim tavalisi peresid ja töötajad. Käesoleva majanduslanguse ajal on ELi kihutustöö kehtestada majanduse olulistes sektorites liberaliseerimine ebaloogilisem kui eales varem. Komisjon ja EL peavad õppima lõpetama samade vanade läbikukkunud neoliberaalsete poliitikatega katsetamist.

On kahetsusväärne, et nn energiapakett on täna Euroopa Parlamendi liikmete seas nii palju tuge leidnud.

Raport: Leopold Józef Rutowicz (A6-0137/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin raporti poolt.

Pestitsiidide kasutamise keskkonna- ja tervisemõju on olnud arutelu teemaks Euroopa tasandil ning Euroopa Parlament on võtnud vastu pestitsiidide lubamist ja müüki käsitlevaid direktiive.

Käesolev meede kirjeldab ohutus- ja tervisekaitse olulisi nõudmisi, millele siseturule toodud pestitsiididega töötlemise masinad vastama peavad, et saada vabalt ühenduse piirides ringelda. Lisaks tarbijate kaitsmisele on õigusakti eesmärgiks ka töötajate tervise ja ohutuse kaitse.

Tõenäoliselt antakse tootjatele tekkinud kulud tarbijatele hinnatõusude kaudu edasi. Siiski võimaldab tulenev keskmine pestitsiidide tarbimise vähenemine aastas tarbijail säästa, mis korvab igasuguse hinnatõusu.

Kavandatav direktiiv saavutab ühise keskkonnakaitse taseme tagamise eesmärgi, samas vältides ühenduse tasandil killustunud õigusloomeraamistikku, mis tekitaks võib-olla ülespuhutud kulusid oma riigipiiridest väljaspool tegutseda kavatsevatele ettevõtetele.

  Janelly Fourtou ja Andreas Schwab (PPE-DE), kirjalikult. − Seoses pestitsiididega töötlemist käsitleva direktiivi 2006/42/EÜ muutmisega alates 17. maist 2006, sooviksime rõhutada, et kuna Euroopa Parlament võttis 2006. aastal masinate direktiivi vastu, rõhutame, et Euroopa Komisjonil tuleks traktorite direktiiv üle vaadata, tagamaks kooskõlaline lähenemine. Meie arvates ei jää traktorid masinate määratluse rakendusalasse, nagu see masinate direktiivis kehtestatud on. Olemasolev traktorite direktiivi võiks ja tuleks seega vähem keerulise määrusega asendada.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) On tunnustatud tõsiasi, et pestitsiidide kasutamine ohustab nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia otstarve on vähendada ohte inimeste tervisele ja keskkonnale, mida pestitsiidide kasutamine endast kujutab.

Pestitsiididega töötlemise masinate keskkonnakaitsenõuete ja vastavushindamismenetluse ühtlustamine on eeltingimuseks, et saavutada kogu ELis ühtne keskkonnakaitse tase, kuid ka selleks, et kindlustada tootjatevaheline aus konkurents ning aidata kaasa antud toodete vabale liikumisele ühenduse piires.

Antud masinate õige konstruktsioon ja kokkupanek etendab olulist rolli inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva pestitsiidide kahjuliku mõju vähendamises. Eeldades, et pestitsiidi pihustil on keskmine kasutusiga 12 kuni 15 aastat, hinnatakse, et ühenduses ostetakse iga aasta 125 000 kuni 250 000 uut pihustit. Tänu suuremale tõhususele kasutavad uutele keskkonnanõudmistele vastavad pihustid vähem pestitsiidi, vähendades seeläbi segamis-, laadimis-, pihustamis- ja puhastamistegevustele kulutatavat aega, rääkimata kasutajale antavatest säästudest, mis korvab teatavate pihustusseadmete hinna igasuguse tõusu.

Seepärast hääletasingi antud raporti poolt.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Pestitsiididega töötlemist käsitlev Euroopa Parlamendi direktiiv, millega muudetakse alates 17. maist 2006 masinaid käsitlevat direktiivi 2006/42/EÜ, viib õigusaktidesse sisse väga tähtsa muudatuse.

Kavas on ühtlustada Euroopa Liidus keskkonnakaitse- ja inimeste tervise standardeid. Samas võimaldab õigusaktide ühtlustamine EL-i piires masinate piiriülest liikumist võrdsel alusel ning see omakorda suurendab konkurentsivõimelisust Euroopa turul.

Direktiiv kehtestab liikmesriikidele nõude teostada elukutseliselt pestitsiididega töötlemiseks kasutatavate seadmete korrapäraseid ülevaatusi ning samuti nõude kehtestada süsteem seadmete korrapäraseks hooldamiseks ja perioodiliseks ülevaatamiseks. Selle tulemusel vähendab direktiiv pestitsiidide kasutamist (tänu millele vähendatakse nende kahjulikke mõjusid keskkonnale) ning tal on soodne mõju tarbijate ning kodanike tervisele, kes töö käigus pestitsiididega vahetult kokku puutuvad.

Raport: Ivo Belet (A6-0218/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) Kuna maanteetransport eritab pea 25% kogu CO2st, on ELi suurim ülesanne vähendada transpordivahendite energiakasutuse intensiivsust ning nende atmosfääri eritatavate süsinikühendite kogust. Rehvid moodustavad 20–30% transpordivahendite kogu energiatarbimisest, seega tuleks pidada rehvide suuremat stabiilsust osaks integreeritud meetodist, mille eesmärk on vähendada maanteetranspordi kasutatavat kütust ning nende eritatavate saasteainete kogust. Energiatõhususe tegevuskavas, mis kavandab 2020. aastaks kasutamise vähendamist 20%, esitatud eesmärgiliste tegevuste loendis rõhutatakse samuti, et antud eesmärgi üheks võimalikuks saavutamise vahendiks on rehvide märgistamine.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Tervitan antud raportit, uskudes, et see osutub veel üheks vahendiks, millega parandada tarbijaile pakutavat infot, aidates nõnda kaasa läbipaistvamale turule, kus saab toodete vahel teha informeeritud ja teadlikke valikuid lähtuvalt lihtsatest standarditest, mis on siiski teaduslikult ja tehnoloogiliselt õigustatud.

Minu arvates kujutab antud raport endast energia osas veel üht sammu säästliku Euroopa suunas, lubades tarbijail valida rehve, mis vähendavad sõidukite kütusekulu.

Pealegi on võimalus valida rehv konkreetsete töönäitajate järgi veel üheks vahendiks, mis võimaldab tarbijail end kaitsta ning varustada oma sõidukid sobivalt oma sõidustiilile ning keskkonnatingimustele, milles nad sõidavad.

Sooviksin samuti esile tõsta tervistavat ning tehnoloogiliselt orienteeritud konkurentsi, mis antud süsteem rehviturule toob, mis tähendab, et tarbijatel on võimalik erinevate brändide tehnoloogilisi arenguid selgelt ja objektiivselt võrrelda ning mõista.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin rehvide märgistamise poolt seoses kütusesäästlikkusega. Kuna pea 25% CO2 heidetest kokku tuleb maanteetranspordist, on sõidukite energiamahukuse vähendamine ELi jaoks üks suuremaid väljakutseid.

Märgistamissüsteemi loomine, mis kindlustab, et muude omaduste seas pakutakse sobivat infot energiatõhususe ja haardumise kohta, lubab tarbijail rehve ostes informeeritud valikuid teha.

Kuna rehvid moodustavad 20% kuni 30% sõidukite kogu kütusekulust, tuleks näha rehvide tõhustatud säästlikkust osana integreeritud lähenemisest, kuidas vähendada kütusekulu ning selle tulemusena süsinikdioksiidiheitmeteid atmosfääri.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Antud raport kujutab endast mõistlikku kompromissi, mis peaks võimaldama lõppkasutajail rehve ostes informeeritud otsuseid teha, eriti kui on tegemist kütusetõhususe, märja haardumise ja välise veeremismüraga.

Tervitan suuremat paindlikkust antud määruse jõustumise kuupäeva osas, kuna see peaks andma tootjaile ruumi manööverdamiseks, et hoida ära rehvivarude hävitamine. Viimane oleks olnud vastuolus kehtestatud keskkonnaeesmärkidega.

Rehvidega seoses olid kõige tundlikumad punktid kahtlemata kohustuslik iga külgseina sisse või peale energiatulemuste, märja haardumise näitaja ning müraheitmete vormimine. See oleks sundinud meie rehvitootjaid kõiki vorme komplektselt ülikõrge hinnaga välja vahetama. Olen seisukohal, et taoline nõudmine seaks täiendavalt ohtu meie rehvitööstuse, mis juba majanduskriisi tagajärgede käes väga kannatab.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) On väga häid põhjuseid taotleda sõidukitelt paremat energiatõhusust ning madalamaid heitmeid. Siiski on problemaatiline ELis ühtlustatud sõidukirehvide märgistussüsteem. Eelnev märgistamise kogemus annab konkreetsemalt öeldes põhjust hoolikaks järelemõtlemiseks.

Võtke näiteks majapidamisvahendite märgistussüsteem. Tööstuse tahtmatus aina tõsta teatud klassi energiamärgistuse nõudmisi, näiteks külmikutele, on andnud tagajärjeks märgistussüsteemi, mis on hetkel lootusetult keeruline ning raskesti mõistetav. Miski, millest poliitikud lootsid, et see soodustaks pidevat arengut ning annaks tarbijaile hädasti vajalikke suuniseid, on hoopis aidanud pidurdada paremate toodete arendamist ning teinud tarbijaile õigete valikute tegemise raskemaks.

Arvan, et EL saab etendada keskkonnale avalduva sõidukite mõju vähendamise töös tähtsat rolli. Siiski, erinevalt komisjonist ja parlamendikomisjonist toetaksin miinimumnõudmiste tõstmist nendele rehvitootjatele, kes soovivad pigem oma tooteid siseturul müüa, mitte aga üksikasjalikku määrust. ELi poliitikud peaksid looma ühiskonnale ja ettevõtetele jätkusuutlikke ning soodsaid raamistikke iga üksikasja reguleerimisse sekkumise asemel. Kuna komisjon ja vastutav parlamendikomisjon ei näi mu seisukohta jagavat, olen teinud valiku hääletada raporti vastu.

  Gary Titley (PSE), kirjalikult. − Tervitan antud raportit vajaliku täiendusena selle aasta alguses vastuvõetud mootorsõidukite üldise ohutuse õigusaktide tüübikinnitusele.

Meil on tarvis, et rehvid oleksid ohutumad, kütusesäästlikumad ja vaiksemad. Liiklusmüra, mille tähtis komponent on rehvimüra, on suur haigestumise põhjustaja. Kütusekulu vähendamine toob tarbijale suurt kasu kasvava kasinuse ajal, kuid vähendab samuti CO2 heitmeid ning aitab kaasa ELi ambitsioonikatele kliimamuutuse vähendamise eesmärkidele.

Märgistusprotsessiga on tarbijail võimalik teha rehve ostes informeeritud valikuid, samuti, otsustades, millist autot osta.

Peame aga jälgima, kui tulemuslikud märgised on. Peame kindlustama, et tarbijad neist ka tegelikult aru saavad, vastasel juhul on kogu ettevõtmine mõttetu.

Raport: Adina-Ioana Vălean (A6-0138/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) Olen nõus, et häälkõne hindade reguleerimist tuleks jätkata. Kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 717/2007, ei langenud võrkudevaheliste kõnede hind märkimisväärselt, vaid jäi määruse poolt kehtestatud ülemise piiri lähedale.

Arvan, et määruse rakendusala peab laienema, et sinna SMSe lisada. Ülemäära kõrgete hindade tulemusel, mida tarbijad maksma peavad, näib, et kahjuks on hetkel vajalik SMSide hulgi- ja jaehindade reguleerimine ning seetõttu hääletan antud määruse poolt.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Põhimõtteliselt olen nõus seadusandja sekkumisega turgu ning hindade määramisega. Arvan, et turg peaks

määrama oma hinnad vastavalt terve konkurentsi peamistele põhimõtetele.

See on täpselt see, mis puudub rändluse osast ning mis õigustab Euroopa Parlamendi sekkumist, määrates maksimumhinnad, millest allpool nüüd sideoperaatorid konkureerima peavad. Hääletasin antud määruse poolt, kuna see ei piirdu üksnes tehtud või saadud kõnedega, vaid ka katab SMSe ja andmerändlust.

EL, mis soodustab oma kodanike liikumisvabadust, ei ühti turureeglitega, mis piiri ületamisel lõppevad või piiratud on.

Hetkel on valdavale enamusele inimestest ikka veel mõneti vastumeelne kasutada välismaal olles mobiiltelefone rändlusarve kartuse tõttu. Hääletasin antud määruse poolt just selleks, et kindlustada rändluse klientidele madalamad tasud, tugevdades samas eeskirju hinnakujunduse läbipaistvuse kohta.

Tegemist on konkreetse näitega sellest, kuidas EL meie argielusid mõjutab. Nüüdsest peale, välismaalt puhkuselt või reisilt naastes, meenub EL-i kodanikele, et nende väiksem mobiiltelefoniarve on tingitud EL-ist.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EL soodustab mobiilsideteenuste valdkonnas kiiremaid kapitalistlikke ümberstruktureerimisi kõnealuse määruse rakendamise laiendamisega kõikidele mobiiltelefoni ettevõtete pakutavatele teenustele.

Direktiiv tugevdab Euroopa monopolide positsiooni rahvusvaheliste konkurentide suhtes. See pikendab määruse kehtivusaega, et aidata kaasa ettevõtete ülevõtmistele ja ühinemistele, mis kaitseb kapitali suuremaid kasumeid.

Direktiivi rakendamine tugevdas monopolettevõtteid. Rändlushindade oletatavast ülempiirist minnakse ringi, kasutades miinimumtasu perioodi meetodeid, seeläbi tõstes osutatud teenuste eest võetavat hinda ning ettevõtete kasumeid, nagu pädevad kontrolliasutused tunnistavad. Kavandatav hinnajaotus hulgi- ja muude mobiiltelefoniteenuste vahel, nagu näiteks SMS ja kõnepost, ei too tarbijatele kasu, vaid tõstavad kapitali kasumeid veelgi.

Oleme radikaalselt sideturgude liberaliseerimise ja erastamise vastu, mille tagajärjeks on teenuste langevad standardid ning rohujuure varade müük. Kutsume töölisi üles väljendama üldist vastuseisu ELile ja tema rohujuurtevastasele poliitikale ning muutma poliitilisel tasandil võimu tasakaalu eelseisvate valimiste kaudu.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Komisjon tahab, et praegust rändluse hinnareguleerimist laiendataks, et see kataks peale häälkõnede ka SMSide vahetamise ja andmerändluse. Euroopa Parlament soovitab piiratumat reguleerimise vormi ning toob välja, et hindade reguleerimine peaks olema ajutine ning pikas perspektiivis peaks turg kõrged rändlushinnad kõrvaldama. Olen hääletanud Euroopa Parlamendi positsiooni poolt, kuna see on veidi turuliberaalsem kui komisjoni ettepanek. Olen hääletanud õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, kuna hindade reguleerimine viib, de facto, pikas perspektiivis valesse suunda.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Mobiiltelefonid on nüüd osa argielust ning suur osa elanikkonnast ei lähe nendeta kuhugi. Kas neid kasutatakse äri- või eraeesmärkidel on teisejärgulise tähtsusega. Igal juhul kaasnevad igasuguse sidega, olgu selleks telefonikõned, teksti- või multimeediasõnumid, internetiside või surfimisega, kulud, mille operaatorid klientide arvele kannavad.

On arusaadav, et antud kulud on välisvõrgus kõrgemad – see ei tähenda operaatori koduvõrku – kuid rahvusvahelise mobiilside algusest saadik oleme näinud üha jälle antud rändluskulude liialdavat kuritarvitamist.

Mõnedel juhtudel on tarbijad pidanud leppima ennekuulmatute arvetega, mis ei ole tuginenud mingile üldkehtivale arvutusele. Antud algatuse kujul, mis ei tee ainult üksikutele kodanikele tariifitihnikus tee leidmist kergemaks, vaid ühtsustab ka kulusid, teeb liit lõpuks ükskord midagi Euroopa inimeste heaks. Sel põhjusel olengi hääletanud antud raporti poolt.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Olen hääletanud antud raporti poolt, sest uus määrus võtab kasutusele ennetusmehhanismid ning mehhanismid, tagamaks rändlusandmeteenuste hindade läbipaistvus, nii et kodanikud/kliendid saavad paremini aru kasutatavast tasuvõtmise meetodist, lubades neil oma kulusid reguleerida ning vältida n-ö arvešokki.

Rändlushääl- ja SMS-teenustele piiride määramine, läbipaistvust tagavate meetmete rakendamine ning andmeteenuste hulgitariifide jaoks kasutusele võetud ennetusmehhanism annavad operaatoritele turul konkureerimiseks ning kehtestatud piiride raames pakkumiste diferentseerimiseks vabad käed. Selle tulemusena pakutakse uutele väikeettevõtetele võimalust konkureerida suuroperaatorite ülemääraste hulgitariifidega.

Praegused arveväljastusvõtted, mida kohaldatakse rändlushäälkõnedele 60-sekundiliste ühikute alusel, tekitavad tarbijatele varjatud kulu, lisades võrreldes tüüpilise eurotariifi arvega rändlusteenuste eest arvele ligikaudu 24% kõnede tegemise ja 19% kõnede vastuvõtmise eest.

Määrus peab pakkuma tarbijatele küllaldast kaitsetaset, lubades neil kasutada rändlusandmeteenuseid mugavalt ning põhjendamatult sideoperaatoreid koormamata.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Siseturu väljakujundamine on üks ELi põhilisi eesmärke ning just seepärast on meie ühised jõupingutused parimate võimalike konkurentsitingimuste saavutamiseks erinevates majandussektorites niivõrd tähtsad. Kaubanduse, äri ja side üleilmastumine on kõik osa sellest. Selle tulemusena on antud mobiilside turgu käsitlev raport eluliselt oluline.

Lepingu tulemus esimesel lugemisel, et määrus võib jõustuda 2009. aasta juulis, on parlamendile võit. Antud raport ei kehtesta ainult tingimusi paremale läbipaistvusele ja tarbijakaitsele, vaid ka konkurentsile, mis on ausam ja läbipaistvam kõigile, tootjatest tarbijateni.

Seetõttu hääletasin antud raporti poolt.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Olen täna keeldunud hääletamast rändluse teise määruse üle, mis teeb ettepaneku reguleerida mobiilsideteenuste hindasid välismaal. Ettepanek, mis oli suurte fraktsioonide saavutatud kompromiss, sisaldas palju häid ideesid, sealhulgas rohkem infot klientidele, et võimaldada neil vältida välismaal viibimise järel tohutuid telefoniarveid.

Minu keeldumise põhjus pole keeruline. Arvan, et ELi poliitikud ei peaks vabal turul hindu määrama. Turumajanduse kogu mõte on, et hinnad määrab pakkumine ja nõudlus, mitte see, mida mistahes poliitikud Brüsselis n-ö ausaks peavad. Rändluse esimese määruse tulemusena kehtib meil juba hindade reguleerimine. Tulemuseks on olnud, et operaatorid koonduvad hinnalae ümber, mis ei too tarbijaile kasu.

Meie ülesanne poliitikutena on kindlustada siseturu korralik konkurents. Olen nõus, et rändlusteenuste puhul ei vasta see tõele, ent nõukogude laadi hindade reguleerimise asemel oleks olnud parem kasutada konkurentsi soodustavaid meetmeid, näiteks keelata suurtel operaatoritel kasutada hinnadiskrimineerimist väiksemate operaatorite vastu, kes tahavad välisvõrkudele ligipääsu.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Kõrged rändlusteenuste hinnad Euroopa Ühenduses on probleem, mis nii takistab Euroopa integratsiooni protsessi kui ka piirab Euroopa Liidu kodanike liikumisvabadust.

Tänasel hääletusel toetasin õigusloomega seotud resolutsiooni projekti, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 717/2007 ja direktiivi 2002/21/EÜ, mis 1. juulist 2009 kuni 2011. aastani vähendavad järk-järgult ELi piires rändluse kasutamise maksimaalset maksumust.

Välja- ja sissehelistamise ühenduste maksimumhinda vähendatakse igal aastal 4 senti ning 2011. aastal küünib see vastavalt 0,35 euroni ja 0,11 euroni minuti pealt. Lisaks peavad alates 1. juulist 2009 operaatorid võtma tasu sekundi pealt ning tekstisõnumi saatmine ei maksa rohkem kui 0,11 eurot. Samuti vähendatakse 2011. aastal andmeside maksumust 0,50 euroni megabaidilt.

Kindlasti toetan antud raportit. Tegemist on veel ühe sammuga sotsiaalse Euroopa poole, kus seatakse esikohale inimesed, nende priius, vabadus ja elatustaseme parandamine.

Raport: Renate Weber (A6-0247/2009)

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. – (PL) Aktsiaseltside ühinemist ja jagunemist puudutavad kolmas ja kuues direktiiv (78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ) sisaldavad hetkel loendit aruandlust puudutavatest üksikasjalikest nõudmistest, mida ühinevad või jagunevad äriühingud täitma peavad. Sellega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Direktiivides aktsionäridele info saatmise kohta sätestatud vahendid kehtestati 30 aastat tagasi ega võta arvese tänaseid tehnoloogilisi võimalusi. See tekitab tarbetuid kulusid, mida äriühingud kandma peavad.

Antud kontekstis peaksime tervitama ühinemise ja jagunemise korral komisjoni ettepanekut vähendada halduskulusid aruandluse ja dokumenteerimise osas.

Erilist tuge tuleks osutada jõupingustele, mille eesmärgiks on kohandada mõlema direktiivi sätteid võimalikult laias ulatuses ekspertraportite nõudmiste duplitseerimise kõrvaldamise, ühinemiste kavandatavate tingimuste avaldamise ning võlausaldajate kaitse suhtes, kohandamisel kolmanda ja kuuenda direktiivi sätteid teise direktiivi omadega.

Samuti näib õigustatud kehtestada äriühingutele kohustus avaldada kodulehekülgedel enda kohta täielikku infot ning lisada link antud lehtede tsentraalsele elektroonilisele platvormile, mille komisjon peagi lõplikult kinnitab. Kahtlemata aitab antud nõue kaasa suuremale läbipaistvusele, eriti avaldatavate andmete ajakohastatuse tagamise täiendava kohustuse kehtestamisega. Kavandatavad lahendused on mõeldud selleks, et teha igapäevane toimimine Euroopa äriühingutele kergemaks. Siiski oleneb halduskulude vähenemine viisist, kuidas liikmesriigid, äriühingud ja aktsionärid antud lahendused ise ellu viivad.

Vahepealne kaubandusleping Türkmenistaniga (B6-0150/2009)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiividel pole olnud võimalik anda heakskiitu 2007. aasta Euroopa eelarve Euroopa Ülemkogu lõikele. 14 aastat järjest on saanud Euroopa Kontrollikoda anda Euroopa Liidu arvepidamise kohta ainult tingimustega kinnitavat avaldust. Märgime ära audiitorite märkused, et liikmesriikides teostavad asutused ELi tehingutest ligikaudu 80 protsenti ühishalduslepete kaudu. Audiitorid teatavad järjepidevalt, et ELi rahaliste vahendite kasutamise reguleerimine ja kontroll liikmesriikides on ebapiisav. Et antud jätkuvat probleemi lahendada, sõlmis nõukogu 2006. aastal institutsioonidevahelise leppe, mis kohustas neid näitama kinnitust tehingute kohta, mille eest nad vastutatavad. Meid teeb ärevaks, et tänini pole enamik liikmesriike täitnud oma kohust rahuldavalt, ning seetõttu, hoolimata parlamendi ja nõukogu vahelisest traditsioonilisest härrasmeeste vahelisest kokkuleppest, ei anna me heakskiitu seni, kuni liikmesriigid institutsioonidevahelisest leppest lähtuvalt oma kohustused täidavad oma.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin antud resolutsiooni poolt, mis vaatleb ELi ja Türkmenistani vahelisi kaubandussuhteid. Vastavalt väga üksikasjalikele teadetele Human Rights Watchilt, Amnesty Internationalilt ja Avatud Ühiskonna Instituudilt, on Türkmenistan paljude põhivabaduste, sealhulgas ajakirjandus-, sõna- ja ühinemisvabaduse, poolest üks madalaima järjestusasetusega riike maailmas. Mul on hea meel, et antud resolutsioon tõstab esile, et kuigi president Berdymukhamedovi läbiviidud pisimuudatused on tervitatavad, ootab EL Türkmenistanis inimõiguste vallas sisulisi edusamme.

Raport: Daniel Caspary (A6-0085/2009)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Hääletasin antud vahepealse leppe vastu Türkmenistaniga, hoolimata imetlusest raportöör härra Caspary töö vastu. Mul oli paar aastat tagasi võimalus külastada riiki väliskomisjoni delegatsiooniga, ajal kui seda juhtis Türkmenbashi ja tema raamat „Ruhnama“. Sellest alates on olukord marginaalselt paranenud, kuid Amnesty International paljastab teiste valitsusväliste organisatsioonide seas selles riigis ikka veel tõsiseid probleeme ning inimõiguste kuritarvitamisi. Edusammud pole ulatunud minu jaoks piisavalt kaugele, et olla rahul, et antud staadiumis hääletada leppe poolt.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin antud raporti vastu, mis tahtis anda parlamendi heakskiidu (nõusoleku) vahepealsele ELi ja Türkmenistani vahelisele kaubanduslepingule. Eelmine aasta nõudis Euroopa Parlament, et Türkmenistan peab saavutama viis inimõiguste etaloni, enne kui ta antud lepingule oma nõusoleku annab. Nendeks etalonideks on: lubada Punasel Ristil riigis vabalt töötada; kohandada haridussüsteem rahvusvaheliste standarditega ümber; vabastada kõik poliit- ja veendumusvangid; kaotada ära riiklikud takistused välismaale reisimiseks ning viimasena lubada vaba ligipääs valitsusvälistele organisatsioonidele ning lubada ÜRO inimõigustega tegelevatel organitel kontrollida terves riigis edusamme. Olen veendunud, et Türkmenistan pole antud etalonidest ühtki saavutanud, ning seetõttu olen väga pettunud, et antud vahepealse kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks nõusolek anti.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. − Sooviksin tänada härra Casparyd kogu rahvusvahelise kaubanduse komisjonis antud õigusaktiga tehtud töö eest, mille eesmärk on parandada ELi suhteid Türkmenistaniga!

ELi kaubandus- ja ärikokkulepped antud riigiga, mis on juba 20 aastat muutumatud, vajasid ajakohastamist, eriti taolistel ülemaailmsete suurte finantsriskide aegadel.

Antud uuest vahepealsest kokkuleppest Türkmenistaniga ei tule ainult äri- ja majanduskasu, vaid loodame näha regionaalse turvalisuse paranemist kõikidest külgedest: inimõiguste ja demokraatia soodustamisest paremate tulemusteni võitluses uimasti ja inimkaubandusega ja Türkmenistani jätkuva osalemiseni Afganistani ülesehitamisel, osutades selles riigis tuge ELi liikmesriikide tegevustele. See, et paremad suhted Türkmenistaniga on sammuks edasi Euroopa energiaturvalisuse tugevdamisel, ei ole kõige tähtsusetum.

Ühinesin kolleegidega, toetades härra Caspary õigusakti ettepanekut. Peame rakendama täiendavalt kõiki meetmeid, et kindlustada, et antud riik etendab oma osa ühises jõupingutuses aidata kaasa selle edule.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Euroopa ühenduste ja Türkmenistani vahelisi suhteid reguleerib hetkel Euroopa ühenduste ja NSVLi vahel 1989. aastal sõlmitud kaubandus- ja ärikoostöö kokkulepe.

Pole kahtlustki, et Türkmenistanis on majandusarengu tase, ning eriti inimõiguste kaitse, rahuldav. Türkmenistan pole täitnud paljusid humanitaarnõudeid (sealhulgas on tõsiasi, et Punasel Ristil ikka veel ei lubata Türkmenistanis töötada).

Arvan, et Euroopa Ühenduse ja Türkmenistani vahelise vahepealse kaubanduskokkuleppe allkirjastamine ning samal ajal selgelt ELile sarnaste demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste standardite kasutusele võtmise viieaastane ajalimiit pakuvad motivatsiooni ning on ühenduse hea tahte märgiks. Lepingu allkirjastamine võib aidata parandada Türkmenistani kodanike elusid ja samuti tuua kaasa majandusreforme.

Partnerlus- ja koostöökokkuleppe allkirjastamist võib kaaluda ainult juhul, kui on näha edusamme demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamise valdkonnas.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Sooviksin kasutada käesolevat võimalust selgitada üht paljudest põhjustest, miks hääletasin täna, et toetada tihedamaid kaubandussidemeid ELi ja Türkmenistani vahel. ELi ühine energiaturvalisuse välispoliitika, mida Briti konservatiivid täielikult toetavad, tunnustab uute Transkaspia torujuhtme trasside tähtsust Euroopa varustamisel nafta ja gaasiga. Transkaspia trassid tuleks integreerida täielikult lõunakoridori torujuhtmete, sealhulgas Nabucco, Southstreami ja Whitestreamiga. Vähendamine sõltuvust Venemaa energiavarudest on ülioluline meie kollektiivsele energiaturvalisusele ja välispoliitikale.

Sel põhjusel peaksime olema ennetavad ning pühendunud Türkmenistaniga partnerluse rajamisele, toetades vahepealset kaubanduskokkulepet, mis aitab selles riigis elavdada siseriiklikku reformi ning inimõiguste alaseid edusamme.

Raport: Gunnar Hökmark (A6-0236/2009)

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Tuumaenergia on Euroopas tegelikkus. See on tegelikkus, mis meid Iirimaal ennast ebamugavalt tundma paneb, kuid tunnistame kõikide riikide õigust valida oma energiaallikaid, ning tõsiasja, et meie naabrid kasutavad tuumaenergiat tähendab, et me ei saa lubada endale küsimuse eiramist.

Just läinud nädalal oli Sellafieldi tuumaelektrijaamas tõsine ohutusrikkumine ning Sellafieldi tuumamaterjalide hoidla, B30 tiik, on väidetavalt üks tõsiseimaid probleeme, millega Euroopa tuumasektor silmitsi seisab. B30 on koduks tõsistele tuumamaterjalide kogustele, mida pole aastakümneid küllaldaselt töödeldud.

Seetõttu toetan ettepanekut võtta vastu ELi tuumaohutusraamistik, mis tugevdaks riiklike reguleerivate asutuste iseseisvust ning kindlustaks tuumarajatiste ohutuses kõrge läbipaistvuse taseme.

Toetasin antud raportisse tegemiseks väljakäidud muudatusettepanekuid, mis tugevdavad veelgi ohutussätteid ja -nõudeid. Olgugi, et meil Iirimaal tuumaelektrijaamu pole, puudutaksid ohutusrikkumised meie kodanikke mujal ning EL peab kindlustama, et meie kodanikke kaitstaks kõrgeimal tasemel.

  Brian Crowley (UEN), kirjalikult. – (GA) Peame tunnistama tõsiasja, et tuumaenergiat toodetakse Euroopas nii praegu kui ka tulevikus. See tekitab meile Iirimaal ebamugavust, kuid tunnistame iga liikmesriigi õigust valida oma energiaallikad. Nii kaua, kui naaberriikides on tuumaelektrijaamu, ei saa me lubada endale küsimuse eiramist.

Läinud nädalal oli Sellafieldis tõsine ohutusrikkumine ning Sellafieldi tuumamaterjalide hoidla, mida kutsutakse B30 tiigiks, on Euroopas tuumasekektroile üks suuremaid probleeme. B30 tiigis ladustatakse tohutus koguses töötlemata tuumajäätmeid.

Sellisel kujul toetan täielikult ühenduse tuumaohutuse raamistikku puudutavat ettepanekut, mis kindlustab, et tuumaelektrijaamade tarbeks on kehtestatud ohutuse kõrge tase ja läbipaistev standard.

Hääletasin muudatusettepanekute poolt, mille eesmärgiks oli antud ettepanekut tugevdada. Olgugi, et meil Iirimaal tuumaelektrijaamu pole, on võimalik, et Iirimaa inimesi puudutaksid ohutusprobleemid teistes Euroopa riikide tuumaelektrijaamades. On ELi kindlustada, et meie kodanikke kaitstaks antud küsimuses täielikult.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Inimesena, kellel on pikas perspektiivis tuumaelektrijaamade ohutuse suhtes kõhklusi, pole ma antud raportiga täienisti rahul. Tunnistan, et valdkonnas töötajad on pühendunud elukutselised. Tunnistan, et avariisid on haruharva. Kuid probleemiks on, et avarii esinemisel on tagajärjed potentsiaalselt niivõrd äärmuslikud. Me ei või unustada Roy Medvedevi Uuralites paljastatud tuumaavariid, Three Mile Islandi avariid, mis olid seotud filmi „Hiina sündroom“ sündmustega, mis linastus kõigest päevi enne avariid, ega Tokaimura avariid Jaapanis ega lõpuks Tšernobõli, mille tagajärjed elevad meie kõigiga praegugi, kuid mis kõige traagilisemal kombel tabasid vahetu lähiümbruse inimesi ja lapsi või seal olnud vanemate lapsi.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Tuumaenergial on etendada meie ühiskondade energiatulevikus eluliselt oluline roll. Sellest tulenevalt ning arvestades kavandatavaid tulevasi rajatisi Euroopas, on oluline kehtestada ühenduse tuumaohutuse raamistik.

Härra Hökmarki raport kindlustab, et Euroopa tulevastes tuumarajatistes kehtestatakse parimad ja turvalisimad tingimused. Luuakse selge raamistik sõltumatute ja tugevate riiklike reguleerivate asutustega koos tuumarajatiste tegevuslubade väljastamise süsteemi ning antud rajatiste ülevaatamise ja kontrollimise süsteemiga.

Tuumaenergia tähtsus tulevikus nõuab ellurakendamise ja olulise info vahetamise tingimustes kõrget kvaliteeti, nii et saaks kehtestada kõrgeima kvaliteediga ühtsed ohutustingimused.

Hääletasin seetõttu antud raporti poolt

  Paul Rübig (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Austria Rahvapartei (ÖVP) delegatsioon toetab sõltumatu tuumaelektrijaamade järelvalveasutuse loomist, millel on õiguslikult siduv võim ohtlikud tuumaelektrijaamad võrgust lahti ühendada.

Raport: Raül Romeva i Rueda (A6-0253/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Tegime otsuse hääletada antud ühise kalanduspoliitika kontrollimissüsteemi käsitleva raporti vastu. Muidugi tervitame ettepanekuid võtta vastu suuremaid meetmeid, et kindlustada eeskirjade järgimine, kuid suhtume kriitiliselt rõhuasetusse, mida pannakse harrastuskalastamise kontrollile. On õigustamatu reguleerida harrastuskalastamist, kui tegelikkuses on meredel ülekalastamise taoliste probleemide eest vastutav tööstuslik kalastamine.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) On kahetsusväärne, et parlamendi enamus lükkas ülekaalukalt tagasi meie esitatud muudatusettepaneku, mis vastavalt Portugali Vabariigi põhiseaduses kinnistatud sätetele – teisisõnu, mis puudutavad riiklikku suveräänsust – ning kindlustada võitluse raames, et antud sätteid austataks, teatas, et antud ettepanek võtta vastu määrus, peaks austama, mitte ohustama liikmesriikide pädevust ja vastutust ühiste kalanduspoliitika eeskirjade täitmise jälgimise osas.

On kahetsusväärne, et parlamendi enamus lükkas ülekaalukalt tagasi meie esitatud muudatusettepanekud, mis oleks takistanud Euroopa Komisjoni teostada iseseisvalt teostada liikmesriikide majandusvööndites ning territooriumidel kontrolle ilma eelneva hoiatuseta ning keelata oma äranägemise järgi kalandustegevust ning peatada või tühistada ühenduse finantsabi makseid liikmesriigile, mis takistas ka liikmesriiki suutmast kontrollida majandusvööndis muu liikmesriigi kalalaevu ilma viimase loata.

Antud ettepanek võtta vastu määrus, mille suhtes Euroopa institutsioonid läbirääkimisi jätkavad, kujutab käesoleval kujul vastuvõtmisel endast järjekordset rünnakut riikliku suveräänsuse vastu, sisaldades nõudeid seadmete ja korra suhtes, mida on tõstetud esile Portugali kalandusele täiesti sobimatutena.

Sellepärast hääletasimegi selle vastu.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) 2008. aastal lammutati 165 traalerit. 2009. aastal on juba teatatud, et maha võetakse 225.

Kalandussektori kannatab Prantsusmaal väga, sest Prantsuse valitsus ja Brüssel on otsustanud Prantsuse kalurid Euroopa majandus- ja kaubanduspoliitika nimel ohvriks tuua.

Nõnda annab endale Norra, riik väljaspool Euroopa Liitu, kuid kellel on viimasega lepitud kokku gaasiga seotud majanduskokkulepped, üksi 80% tursakvoodist, mis on 500 000 tonnini aastas küündiv näitaja. Prantsusmaa aga pääseb ligi ainult 9000 tonnile aastas, millest ainult 700 tonni tuleb La Manche'ist ja Põhjamerest.

Kuidas saab antud asjaolude puhul Prantsuse kalurite hävitamistele tunnistajaks olles mitte tülgastust tunda? Miks üritavad Brüssel ja Prantsuse valitsus nõnda salaja plaanida meie majanduse terve sektori hävitamist? Põhjuseks on euro-globalistlikud huvid ja vabamajanduse dogma.

Kalakvoodi saavutanud paatide peatamise rahalise kompensatsioonina mõeldud 4 miljoni euroga ümbrik, mida põllumajandus- ja kalandusminister lubas, antud probleemi ei lahenda. On tungiv ülioluline vajadus vabastada Prantsuse kalurid nendest diskrimineerivatest ja hävitavatest Euroopa kvootidest.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlament on hääletanud täna selle poolt, et lisada ühisesse kalanduspoliitikasse sportlik ja harrastuskalandus. Seda tehes on EL hakanud reguleerima ühte meie populaarsematest vabaajategevustest.

Ettepanek on absurdne. Esiteks kuuluvad kalaveed konkreetsetele riikidele, mitte Brüsselile. Teiseks ei mõjuta harrastuskalastajate tegevus varusid märkimisväärselt Kolmandaks on võimatu antud õigusakti täita. Tarvitseb vaid vaadata Rootsit, millel on 11 500 km rannajoont. Kas ELi bürokraadid ja antud täiskogu liikmed arvavad, et on tegelikult võimalik jälgida, mis kogu aeg igal pool toimub? Seadus, mida on võimatu ellu rakendada, on iseäranis halb seadus.

Teisest küljest ei üllata see ettepanek mind eriti. EL on nagu auruvedur, mis on hakanud veerema teed mööda eesmärgi suunas muutuda lõpuni arenenud föderaalriigiks. Ta on suur, raske ja seda on äärmiselt raske peatada, kui kord veerema on hakanud. Kõik, kes ette jäävad, niidetakse maha.

Täna on sünge päev neile meie seast, kes tahavad sisukat ja tõhusat Euroopa koostööd, ent eelkõige väga sünge päev harrastuskalastajatele kõikides liikmesriikides.

  Sebastiano (Nello) Musumeci (UEN), kirjalikult. – (IT) Antud ettepanekul võtta vastu määrus on eesmärk, nimelt tagada ühenduse kontrollisüsteem, et kindlustada Euroopa asutuse kaudu ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmine, mis on kahtlemata kiiduväärt ning tegeleb arvukate nõudmistega, mida parlament ja Euroopa Komisjon aastate jooksul esitanud on. Määrus soovitab samuti – ehkki häbelikult – eelmainitud eeskirjade rakendamist ja kohaldamist ühtselt 27 liikmesriigis.

Kuigi toetan teksti üldist vaimu (eeskirjade austamise kultuuri säilitamine, et kindlustada ühise kalanduspoliitika korrektne kohaldamine), arvan, et antud juhul pole kahjuks arvesse võetud Vahemere kalanduse spetsiifilisi omapärasid.

Ainult üheks näiteks sellest on nõudmine paigaldada üle kümne meetri pikkustele alustele satelliidipõhine laevaseiresüsteem. See kõik võib hästi sobida robustsetele Põhjameere kalalaevadele, kuid mitte Vahemere omadele, mis on väiksed, tihti kabiinita ja mida kasutatakse väikesemahuliseks püügiks. See tekitab samuti oluliste kantavate kulude probleemi, mis on siiski ületatav, juhul kui ühendus tagaks 80% kaasrahastamist, nagu muudatusettepanekus 20 õigesti soovitatakse.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Toetan raportit, sest oleme võtnud vastu muudatusettepanekud 48 ja 49 ja lükanud tagasi muudatusettepaneku 93 harrastuskalastuse suhtes.

Harrastuskalastuse lisamine liikmesriigi kalavaru püügikvooti on minu jaoks vastuvõetamatu.

Kui ütleme tõsiselt, et harrastuskalastamine hävitab meie kalavarusid, siis minu arvates panevad jätavad nad kahanevate kalavarude osas tähele panemata olulise küsimuse. See küsimus on seoses tehaskalalaevadega tööstuslike kalanduskontsernide ülekalastamine.

Nemad on need, kellelt nõuame ühise kalanduspoliitika täitmist, mitte hobiga tegelevatelt harrastuskalastajatelt.

Raport: Cornelis Visser (A6-0206/2009)

  Roger Knapman ja Thomas Wise (NI), kirjalikult. − Ühine kalanduspoliitika on sügavalt vigane ning on olnud Briti majandusele ning keskkonnale äärmiselt kahjulik. Kuigi tunnustame olukorra parandamiseks uue innovatsiooni vajadust, on enamik taolisest innovatsioonist ja parimast tavast pärinenud selgelt liikmesriikidelt ja kaluritelt enestelt. Oleme seega hääletanud antud raporti vastu, mis annab komisjonile suurema pädevuse.

  Thomas Wise (NI), kirjalikult. − Ühine kalanduspoliitika on sügavalt vigane ning on olnud Briti majandusele ning keskkonnale äärmiselt kahjulik. Kuigi tunnustame olukorra parandamiseks uue innovatsiooni vajadust, on enamik taolisest innovatsioonist ja parimast tavast pärinenud selgelt liikmesriikidelt ja kaluritelt enestelt. Olen seega hääletanud antud raporti vastu, mis annab komisjonile suurema pädevuse.

Raport: Simon Busuttil (A6-0251/2009)

  John Attard-Montalto ja Louis Grech (PSE), kirjalikult. − Sooviksin enda ja kolleegi Louis Grechi nimel öelda, et kuigi hääletasime raporti poolt, sooviksime rõhutada järgmisi punkte:

toetame ühist sisserändepoliitikat;

arvame, et riiklikes huvides ei olnud sisserändepakt rahuldav;

pöörame tähelepanu pettumusele selle üle, et raport ei viita otse ja selgelt kohustuslikule ülesannete jagamisele;

märgime ära, et igasugune koostöö on teretulnud, kuid EL ei saa sekkuda sellesse, mis liiki kahepoolsed lepped päritolu- ja transiitriigi vahel saavutatakse;

me pole Malta demograafilise olukorra tõttu nõus ebaseaduslike sisserändajate hääletamisõigustega;

me pole nõus ühise Schengeni viisasüsteemiga riiklike süsteemide asemel, juhul kui see suurendab bürokraatiat ja süsteem muutub vähem paindlikuks.

  Catherine Boursier (PSE), kirjalikult. – (FR) Tervitan Busuttili raporti vastuvõtmist, kuigi tunnistan, et ei toeta kõiki selles tõstatud punkte, eriti soosivat vastuvõttu Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti sõlmimisele: minu fraktsioon hääletas antud viite eemaldamisele kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis, kuid olime antud küsimuses vähemuses; sama kehtis FRONTEXi suuremale rollile tagasisaatmisoperatsioonidel.

Siiski, lõpptulemust arvestades hääletasin antud raporti poolt, et võtta valjult sõna, toetades sisserändamiseks legaalsete teede avamist. Seetõttu toetan: vajaduse tunnustamist töö järele sisserändajatega ELis; vajadust suurema konsulteerimise järele kodanikuühiskonna esindajatega; liikumisvabadust ELis viieaastase elamisperioodi järel; austust inimväärikuse vastu ning kõige soodsamate meetmete rakendamist tagasisaatmisdirektiivi kohaldamise kontekstis; ning lõpuks, ja mis kõige tähtsam, õigust kohalikel valimistel hääletada, mis on punkt, millele Euroopa parempoolsed ägedalt vastu seisid.

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid hääletasid antud raporti vastu lähtuvalt sellest, et me tunnista vajadust ühise ELi sisserändpoliitika järele ning et Ühendkuningriik peab säilitama oma riigipiiride üle täieliku kontrolli.

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. – (NL) Olen hääletanud antud raporti vastu, kuna see sisaldab palju elemente, mis on vastuvõetamatud. Esiteks eeldatakse, et EL vajab 2050. aastaks 60 miljonit uut sisserändajat. Arvestades praegusi probleeme massilise sisserändega, kujutab see endast hullumeelset ettepanekut. Samuti soovitatakse, et sinine kaart ei piirduks kõrgkvalifitseeritud töötajatega. Võiksime sama hästi tulvaveed täielikult valla päästa.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Ühine lähenemine sisserände osas on ELis kohustuslik. Killustunud ja seosetut lähenemist ei saa sisepiirideta ühisalal lubada, sest igasugusel sisserändemeetmel või -poliitikal, mida rakendab ellu üks liikmesriik, on tingimata tagajärjed kõikidele liikmesriikidele.

Toetan seetõttu ühise Euroopa sisserändepoliitika kehtestamist, mis rajaneks kõrgel tasemel poliitilise ja toimimissolidaarsuse, vastastikuse usalduse ja jagatud vastutusel.

Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti vastuvõtmine oli tohutu samm antud suunas, mille tagajärjeks on sisserändpoliitika, mis on kooskõlalisem, reguleeritum ning seotum Euroopa riikide tööturu vajadustega ning samuti elamispinna, tervishoiu ja hariduse osas kasutada olevate ressurssidega. Tema eesmärk on samuti võidelda kindlakäeliselt ebaseadusliku sisserändega.

Härra Busuttili esitatud oivaline raport austab antud lähenemist. Tema ainuke probleem seisneb Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni poolt päevakorda esitatud muudatusettepanek, mis ohustab meie ebaseadusliku sisserände vastase võitluse kindlakäelisust, kuna ei saa olla kahtlustki, et liikmesriigi territooriumil seaduslikult elaval sisserändajal peab olema hääletamisõigus vastavalt kehtestatud tingimustele. Antud põhjusel toetan alternatiivset resolutsiooni, mille tõstatas päevakorda raportöör, kes on jälle kord üritanud saavutada kõigile vastuvõetavat kompromissi.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa ühise sisserändepoliitika resolutsiooni poolt, kuna sisseränne on üks tähtsaimatest väljakutsetest, millega Euroopa hetkel silmitsi seisab. Antud sisserände probleemi käsile võttes võime võtta vastu poliitikaid, mis selle võimaluseks muundavad.

Sisseränne on ELi riikide ühine mure, mistõttu viimased peavad tegutsema kooskõlastatult antud probleemile kohase vastuse leidmiseks. Antud raport üritab katta sisserände kõiki mõõtmeid, toetades poliitilisele ja toimimissolidaarsuse kõrgele tasemele rajatud ühise Euroopa sisserändepoliitika kehtestamist.

Lisaks sisaldab see samuti meetmeid, mis lubavad sisserändajatel osaleda selle ühiskonna ühiskondlikus ja poliitilises elus, kus nad elavad, iseäranis erakondades ja ametiühingutes, ning annavad neile võimaluse hääletada kohalikel valimistel.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) On selge, et 91 artikliga raport peab sisaldama tahke, millega nõus oleme. Siiski on antud raport, vaatamata mõru pilli magusamaks tegemisele, sügavalt negatiivne, mistõttu olemegi ta vastu.

See „avaldab tugevat toetust Euroopa ühise sisserändepoliitika kehtestamisele“, tundes heameelt „Lissaboni lepingu institutsioonilise mõju üle, tervitades eriti kaasotsustamismenetluse ja kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamist kogu sisserändepoliitikale“ ning „Euroopa sisserändepakti“ üle; teisisõnu, ebahumaanne turvalisuspõhine sisserändepoliitika, mis kriminaliseerib, kasutab ära ja valib sisserändajaid.

Kui oli kahtlusi ELi eesmärkide suhtes, siis antud raport hajutab need. See peab sisserännet „jätkuvalt vajalikuks Euroopa … tööturu … vajaduste rahuldamiseks“ („aastaks 2050 hinnanguliselt 60 miljonit võõrtöötajat“). Sellepärast tulebki välja töötada „sisserändeprofiilid“ – „mille keskne aspekt on tööturuvajadused“ – ja on tarvis „suurendada ELi atraktiivsust kõrge kvalifikatsiooniga töötajate hulgas“, iseäranis „sinise kaardi“ kaudu; teisisõnu, ebahumaanne nägemus sisserändajaist, mis näeb neid puhtalt ärakasutatava tööjõuna.

Ühisest poliitikast enam on meil tarvis teistsugust poliitikat, mis kaitseks sisserändajate õigusi ning võitleks sisserände oluliste põhjustega.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Busuttili raporti vastuvõtmise poolt. Tegemist on olulise raportiga, sest sisseränne on üks tähtsamaid väljakutseid, millega Euroopa Liit vastamisi seisab. Peaksime olema valmis tunnistama, et meil pole võimalik täielikult ära kasutada sisserände häid tahke või ennetada neid olukordi, mida mingiski mõttes kasulikuks nimetada ei saa.

Täiendavaks raskuseks on, et sisseränne ilmneb erinevates liikmesriikides erinevalt ning antud suhtes on erinevused suured. Osade riikide jaoks on sisseränne tohutu sotsiaalne, finants- ja poliitiline probleem. Teiste jaoks on see pisinähtus, mis ei tekita suurt huvi. Seetõttu ongi muuseas raske kehtestada ja kasutusele võtta ühist sisserändpoliitikat. Peaksime olema teadlikud, et paljude inimeste jaoks on Euroopasse jäämine elu ja surma küsimus, seda sõna otseses mõttes. Neid päritoluriiki tagasi saates mõistame nad võib-olla surma. Seetõttu peaksid sisserändepoliitika vahendid olema paindlikud, nii et neid saaks kohandada konkreetsete inimeste individuaalsetele juhtumitele. Tänan teid väga!

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Ühine sisserände poliitika, mis rajaneb seaduslike sisserändekanalite avamisele kaasaaitamisel, ei saa meie toetust pälvida. Poliitika peaks olema selle täielik vastand.

Antud raport rajaneb jällegi komisjoni ohtlikel soovitustel, mis sisalduvad majandusrändele pühendatud 2005. aasta 11. jaanuari rohelises raamatus. Tegemist on raportiga, mis hindab võõrtööliste arvu, mida ELil 2050. aastaks oletatavalt vaja on, 60 miljonile ja mis rõhutab vastavalt vajadust avada kanalid seaduslikuks sisserändeks.

Kuidas on võimalik mitte pidada rõvedaks seda, kui keset majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi soovitatakse meil avada turge väärtöölistele veelgi, ajal kui riikides on töökohad ohus ja tööpuudus vohab?

Keset kriisi on tarvis hoopis protektsionistlike majandus- ja sotsiaalmeetmete rakendamist ning töökohtade, kuid ka sotsiaalabi, hoidmist riigi kodanikele.

Kokkuvõtteks rajaneb antud raport vääral eeldusel, et seadusliku sisserände tulvavete vallandamisel langeb ebaseaduslik sisseränne märgatavalt või kaob sootuks. Teame, et midagi taolist ei juhtu ning et vastupidiselt on seaduslik sisseränne täiemahulise sisserände eelkäija.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Varjupaigaõigusest on saamas massilise sisserände vahend presenditus mastaabis. Euroopa uksed löödaks arengumaailmale valla. Kui mitmekultuurilised visiooniloojad oma tahtmise saavad, laiendatakse perekonna mõistet, et see tähendaks, et terved hõimud saaksid raskusteta sisse rännata.

Lisaks, väljasaatmiseelse kinnipidamise piiramise võimalust peaks piirama, varjupaigataotlejaile antakse ligipääs tööturule ning nende eest laiendatakse põhihoolekanne. See survestaks siseriiklikku tööturgu veelgi enam – iseäranis majanduskriisi ajal – ja maksumaksjatel tuleks kõvasti kukrut kergendada. Antud põhjustel pole muud valikuvõimalust kui antud raport tagasi lükata.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport ühise sisserändepoliitika kohta võtab ELi monopolisõbraliku sisserändepoliitika ja Euroopa Parlamendi sellesse tehtud panuse suhtes positiivse seisukoha. Samas pakub see, et järgmise staadiumi tarbeks rakendataks meetmeid sisserändajate kulul ning veelgi tagurlikumas suunas.

Raport võtab kasutusele ELi sisserändepoliitika aluspõhimõtte vahendina, et teenindada tööturu vajadusi, mis tähendab Euroopa monopolide kasumlikkust. Sel otstarbel võtab see ette otsuse sisserändajaile suunatud piitsa ja prääniku poliitika üle. Nõnda tervitab see ühelt poolt vastuvõetamatut sisserände- ja varjupaigapakti ning nõuab FRONTEXi tugevdamist ning jõulisemat andmete kogumist ning repressiivseid meetmeid sisserändajate vastu, kes on Euroopa kapitali jaoks kasutud. Teisest küljest tervitab see kõrgkvalifitseeritud sisserändajate ligimeelitamist ja seadustamist ning kapitalile vajalikku tsüklilist ja ajutist sisserännet ning käib välja meetmed seaduslike sisserändajate integreerimiseks, nii et nad on tööandjatele vahetult kättesaadavad.

Ainuke reaktsioon sellisele tagurlikule poliitikale on integreerida sisserändajad töölisklassi liikumisse ning et sisserändajad ja kohalikud töölised võitleks kõrvuti ELi rohujuurte- ning sisserändevastase poliitikaga ning nõuaks oma õigusi ning jõukust, mida nad toodavad.

Raport: Eva Lichtenberger (A6-0224/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) Nüüd on paras aeg viieteist aasta kogemustel rajaneval üleeuroopalise transpordivõrgu poliitikal kajastada korralikult oma eesmärke ja meetmeid. Peame uuesti läbi vaatama projektid ja meetmed, rõhutama rohkem ELi koordineerimist ja taotlema liikmesriikidelt siduvamaid kohustuste võtmisi prioriteetsete projektide ellurakendamisel, millega nad nõustunud on.

Üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsed projektid koosnevad suurel määral suurtest ja kulukatest riikliku infrastruktuuri projektidest ning osad varasematest üleeuroopalise transpordivõrgu projektidest olid füüsiliselt ellurakendamatud, kuna aga teised projektid, eriti ELi laienemise järel, muutusid iseäranis tähtsaks, ent ei pääsenud nimekirja.

Praegune majanduskriis võib jälle ergutada meid järgima antud loogikat transpordiinfrastruktuuri investeerimisel. Siiski peame ELi transpordiinfrastruktuuri võtma arvesse projekte ja investeeringuid, et seda järgmise 10– 20 aasta jooksul edasi arendada. Transpordiinfrastruktuuri projekte puudutavad küsimused peaksid rajanema kulu ja kasu, stabiilsuse ja Euroopa piiriülese lisandväärtuse õigetel hinnangutel.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport kirjeldab juhiseid „üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks“ (TEN-T). Hetkel kätkeb see 30 prioriteetset projekti, mida „ajendavad peamiselt riiklikud huvid“ – milliseid muid huve tuleks arvesse võtta, kas ettevõtete rahvusvaheliste firmade omi? – mis saavad ühenduse kaasrahastamise kujul peaaegu 5,3 miljardit eurot.

Antud raport mahub nägemusse siseturu laiendamisele ning kapitalistlikule konkurentsile ja koondumisele rajanevast „üleeuroopalisest transpordivõrgustikust“. Seetõttu „rõhutab vajadust hõlmata … Lissaboni strateegia eesmärke“ ja kaitseb „üleeuroopalise transpordivõrgustiku“ kohandamist „muutuvatele turutingimustele“ kooskõlas „järgmiste kriteeriumidega: majanduslik rakendatavus, tõhusam konkurents, ühise turu soodustamine“ ja arendamist „avalikud/erapartnerlused“ (näiteks eraldades „protsendi maantee infrastruktuuri tasude tulust üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamisele“).

Vaid kuu aega enne käesoleva volituste aja lõppu, ei suuda käesoleva täiskogu enamus hoiduda palumast Euroopa Komisjonil „teha ettepanek – oma mandaadi lõpuks – õiguslikuks algatuseks siseriiklike raudteeturgude avamiseks 1. jaanuarist 2012“.

Lõpetuseks, selleks et rahuldada suurte majandus- ja finantskontsernide huve oma võimu laiendamisel Ida-Euroopa suunas, rõhutab ta, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahelised sidemed on prioriteetsed.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamine ja laiendamine on absoluutselt kohustuslik siseturu konsolideerimiseks ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuse soodustamiseks. Sellepärast hääletasingi raportööri, Eva Lichtenbergeri väljakäidud variandi C poolt. Antud lähenemine lubab tulevikus kasutada kõiki saadaval olevaid rahalisi vahendeid transpordi ja infrastruktuuri jaoks, kuigi ei paku täielikult vahendeid, et tagada tõhus ellurakendamine, arvestades arvukaid lahknevaid riiklikke huve.

Teine alternatiiv, sealhulgas fraktsiooni PPE-DE esitatud variant, oleks teinud liikmesriikidele võib-olla võimatuks ühtekuuluvuspoliitika raames ühtekuuluvusfondide kasutamise transpordiinfrastruktuuri projektide jaoks, mis pole prioriteetsed üleeuroopalise transpordivõrgu projektid, ning oleks kaudselt jätnud Rumeenia võimaluseta kasutada transpordisektori tarbeks ühtekuuluvusfonde, fonde, mida Rumeenial väga tarvis on.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Raport hindab 30 üleeuroopalise transpordivõrgu projekti, kus avaldavad viibimised suurt mõju Euroopa säästliku transpordipoliitika tulevikule. Raskustest hoolimata on eluliselt oluline jääda pühendunuks ümberistumisvõimaluste rajamisele, eriti kodanike ja lasti tarbeks. Arvesse tuleb võtta erinevaid praeguseid väljakutseid, turvalisusest regionaalsete küsimuste, sotsiaalsete, majanduslike ja finantsharjumuste ning keskkonnani. Seetõttu tuleks rõhutada, et transpordivõrgule on vaja integreeritud ja sidusamat lähenemist.

Piiriüleste ühenduste tähtsus edusammudele Euroopa transpordivõrgus on selge, mistõttu toetame paremaid ümberistumisvõimalusi kõikide transpordiliikide vahel, iseäranis nendes, millel on osutunud raskemaks muunduda ja areneda, nagu näiteks raudtee- või meretransport. Tuleb rajada paremaid ühendusi sadamate ja lennujaamadega ning Euroopa-üleste võrguprojektide korralik ellurakendamine panustab kindlasti antud eesmärki.

Raport kajastab osasid nendest küsimustest, kuid prioriteetide järjekorda, mida mina kohaseks pean, tekstis läbivalt ei hoita. Seetõttu hääletasin vastu.