Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu teemadel:

– soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (11786/1/2008 – C6-0016/2009 – 2007/0097(COD)) – Transpordi- ja turismikomisjon. Raportöör: Mathieu Grosch (A6-0215/2009);

– soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (11783/1/2008 – C6-0015/2009 – 2007/0098(COD)) – Transpordi- ja turismikomisjon. Raportöör: Silvia-Adriana Ţicău (A6-0210/2009);

– soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (11788/1/2008 – C6-0014/2009 – 2007/0099(COD)) – Transpordi- ja turismikomisjon. Raportöör: Mathieu Grosch (A6-0211/2009).

  Mathieu Grosch, raportöör. – (DE) Härra juhataja, eeldan, et tegemist on ühendatud aruteluga maanteepaketti moodustava kolme raporti üle.

Sooviksin tänada nõukogu ja samuti komisjoni töötajaid. Töö, mis kahe viimase aasta jooksul teinud oleme, on andnud häid tulemusi.

Auto- ja kaubavedu Euroopa alal moodustab ligikaudu 75% transpordist ja annab tööd kahele miljonile inimesele. Teatavad uued eeskirjad olid nõutavad 25 riigile lähtuvalt 2009. aasta maiks kavandatavast turu avamisest. Komisjoni ettepanekud olid sama laadi.

Mis puudutab raportit minu kolleegilt proua Ţicăult, keda soovin koos teiste maanteepaketi raportööridega tänada konstruktiivse koostöö eest, siis on oluline, et selles kehtestataks transpordiettevõtjatele selged suunised. Nad peavad tõendama oma usaldusväärsust terves Euroopas ning samuti olema usaldusväärse finantsstruktuuriga. Veokorraldajad peaksid suutma näidata mitmeaastast kogemust või kõrgel tasemel väljaõpet. Tõsised õigusrikkumised võivad antud usaldusväärsuse ohtu seada, mis tähendab ka, et liikmesriikidel on tarvis jätkata kontrolle ning karistada õigusrikkumisi, isegi käesoleva määruse jõustumise järel. Sellest on tihti puudus transpordivaldkonnas kui tervikus.

Üle poole parlamendi muudatusettepanekutest on vastuvõetud. Täna ma ei käsitle neid kõiki, kuid sooviksin esile tõsta mitteametliku kolmepoolse menetluse tulemust, mis on mulle väga oluline, nimelt nn riiulifirmade vastu võitlemine. Need võivad viia konkurentsi moonutamisteni ning nõrgestada riigi ettevõtteid. Antud ettevõttevormi takistamine tähendab sotsiaalse ja maksudumpingu ennetamist, mis on maanteepaketis omaette teemaks.

Busside ja veoautode – iseäranis busside – turule juurdepääsu teemal keskendus käesolev määrus enamaltjaolt 12 päeva reeglile, kuna muudes punktides saavutati kokkulepe väga kiiresti. Nädala puhkeaja võtmise võimaluse taaskehtestamine 12 päeva järel ei ohusta ohutust. Päeva sõidu- ja puhkeaegadest tuleb kinni pidada ning taolistel reisidel ei ületa juhid kunagi lubatud päeva sõiduaega. Lisaks aitavad antud 12-päevased sõidud kaasa Euroopa integratsioonile ning on paljude inimeste jaoks väga säästlikuks puhkusele minemise mooduseks.

Arutelu turule juurdepääsu üle oli kaubaveo puhul üks pingelisemaid ning siin ei saanud parlament kõike, mida tahtis. Kuid saavutasime kompromissi, hea kompromissi. Mulle näib, et iseäranis kabotaaži puhul – kolm operatsiooni seitsme päevaga – on antud kompromiss heaks lähtekohaks. Lõppeesmärk on reguleerida kolmandates riikides teenuseid ning keskpikas perspektiivis tuleks kabotaaž avada. Ootame siin ettepanekuid komisjonilt, kuna kabotaaži peaks kasutama ka, et vältida tühisõite. Samuti ei taha me siiski tõlgendada sellele ajutiste piirangute kehtestamist protektsionismina. Antud konkreetsel hetkel, kui sotsiaalne ja maksude ühtlustamine transpordivaldkonnas täielikult ei jõustu, oli väga hea mõte seda piirata, et vältida ebaausat konkurentsi. Ent me ei peaks ootama kaks aastat, enne kui käesolevat määrust kohaldame. Kuuest kuust peaks jätkuma kabotaaži ja 12 päeva reegli jaoks.

Sooviksin samuti selget vastust komisjonilt, kas riike, kes on juba oma kabotaažturud lähtuvalt kokkuleppe artiklist 306 avanud, takistatakse antud määrusest lähtuvalt seda jätkuvalt tegemast. Loodan, et komisjon teeb täna selge avalduse kabotaaži turgude edasise avamise ning artikli 306 kohta.

  Silvia-Adriana Ţicău, raportöör. – (RO) Härra juhataja, volinik, eelistaksin hakatuseks kasutada viit minutit ning jätta ühe minuti oma kokkuvõteteks.

Määruse projekt kirjeldab tingimusi asupaiga, iseloomu, finantsolukorra ja kutsealase pädevuse osas, mida isik peab täitma, et tal oleks võimalik tegutseda auteoettevõtja tegevusalal. Määrus, mille üle arutleme, on samuti kehtestanud tingimused, mille alusel ettevõte võib palgata veokorraldaja; on tugevdanud volitamis- ja seirekorda; on taganud eeskirjad elektrooniliste registrite ja elektrooniliste andmete kaitse kohta; on tegelenud trahvide küsimusega määruse mittetäitmise eest ning loonud diplomite ja eelnevate õiguste vastastikuse tunnustamise süsteemi.

Esimesel lugemisel, mis lõppes parlamendi istungi hääletusega eelmise aasta mais, nõudis parlament, et veokorraldajal oleks korrektne lepinguline side ettevõttega ning kehtestas ülempiiri sõidukite arvule, mida korraldaja juhtida võib.

Samuti esitati ettevõttele muudatusettepanekud fikseeritud asukoha omamise nõuete karmistamiseks. Ettevõtte hea maine võidakse kaotada inim- või uimastikaubandusega tegelemise tulemusena.

Parlament on koostanud loendi tõsistest rikkumistest, mis viivad elukutsest väljaarvamiseni seoses väiksemaid rikkumisi puudutavate sätete eemaldamisega. Kindlustust on aktsepteeritud finantsolukorra tõendina ning loobutud on varade ja võlgade likviidsuskordajast.

Selleks, et antud tegevusalal tegutseda, on asukohajärgses riigis jäetud alles kohustusliku kirjaliku eksami nõue koos sellest vabastamise võimalusega, juhul kui on olnud 10 aastat pidevat praktilist kogemust.

Lõpuks, eelmised õigused on tühistatud ning komisjonil on palutud teatada määruse laiendamise tõenäolisest mõjust kommertstranspordile, mis kasutab sobiliku konstruktsiooni ja varustusega sõidukeid, mis on mõeldud kuni üheksa inimese, sealhulgas juhi, vedamiseks.

Ühine seisukoht on vastu võetud tervikuna või sisuliselt 70s parlamendi 113 muudatusettepanekust. Nende hulgas on muudatusettepanekud väiksemate rikkumiste kohta, ettevõtete ja veokorraldajate vahelise seose määratlus, kaebuse esitamise õigus neil, kelle suhtes kohalduvad transpordikorraldajana tegutsemist puudutavad otsused, sertifikaatide vastastikune tunnustamine, infovahetus pädevate ametiasutuste vahel ja lisaks ka uimasti- ning inimkaubandus kutsealalt väljaarvamise alustena.

Registriga seoses on nii parlament kui ka nõukogu nõus järk-järgulise lähenemisviisiga. Tegelikult määratleb komisjon andmestruktuuri riiklikele elektroonilistele registritele 2009. aasta lõpuks, kuid need kaks institutsiooni on pakkunud ellurakendamiseks välja erinevad ajakavad, kusjuures nõukogu soovib pikemat aega.

Samuti on olnud muid küsimusi, kus nõukogu esialgne seisukoht erines parlamendi omast, ent pikkade, viljakate läbirääkimiste järel saavutati mõlema institutsiooni jaoks vastuvõetav kompromiss.

Selle tulemusel on parlament nõustunud paindlikuma ajakavaga riiklike elektrooniliste registrite ellurakendamiseks ja sidumiseks (31.12.2012). On lepitud kokku, et suuremaid rikkumisi sisestatakse riiklikesse elektroonilistesse registritesse alles pärast 2015. aastat, eemaldatakse kehtivuse piir volitusele tegutseda autoveoettevõtjana, alles jäetakse eksam asukohajärgses liikmesriigis, elektrooniliste registrite struktuur sisaldab üldkasutatavat ja konfidentsiaalset osa, eemaldatakse viited määruse sisus piiravatele tegutsemislubadele maanteeveoturule juurdepääsuks, kui praktiliselt kõik viited maanteeveoturule juurdepääsu lubadele sisalduvad ainult härra Groschi kahes määruses.

Ootan huviga kaasparlamendiliikmete märkusi. Tänan teid!

  Pavel Svoboda, nõukogu eesistuja. – (CS) Daamid ja härrad, tänasel arutelul asendan valitsuskolleegi transpordiministrit Petr Bendlit, kes on pidanud ootamatult Prahasse jääma.

Sooviksin tänada teid pakkumast võimalust pöörduda teie poole enne homset maanteepaketti puudutavat hääletust. Tšehhi eesistumine peab antud õigusnormide kogumi lõpetamist äärmiselt oluliseks. Pakett on oluline, sest vajadus selge ja ühtlustatud lähenemisviisi järele praeguse kabotaažsüsteemi osas erinevate liikmesriikide erinevate lähenemisviiside asemel ning samuti veoettevõtjate turule juurdepääsu osas.

Raportööride abi ja toega on eesistumine saavutanud antud olulise õigusnormide kogumiga seoses eduka tulemuse. Tean, et kõik on teinud antud tulemuse suunas kõvasti tööd ja kõik on pidanud tegema teatud kompromisse. Kõik näitasid läbirääkimistel konstruktiivset lähenemist, et saavutada vastuvõtmine teisel lugemisel.

Meie aruteludest tulenevad punktid saab kokku võtta järgmiselt: kabotaažeeskirjade üksikasjalikum täpsustamine, ühekordsetel rahvusvahelistel reisijateveo liinidel tegutsevatel juhtidel võimalus töötada 12 järjestikust päeva ning rangem kontroll veoettevõtete üle. Nüüd on maanteeveosektoril komplekt lihtsustatud kabotaaži jaoks eeskirju ja kontrollimehhanisme ja lisaks ka ühtlustatud ja jõustatavad sätted transporditurule juurdepääsu kohta. Samuti on selged eeskirjad, mis ennetavad kuritarvitamist ja aitavad kindlustada antud sektoris ausat konkurentsi, kõrgemat tõhusust ning paremat kontrolli.

Kompromiss kabotaaži osas annab märkimisväärse panuse läbipaistvamale, tõhusamale ja ohutumale autoveoturule. See aitab kaasa täiendavatele täiustustele autoveoturul, luues samal ajal tervele autoveosektorile õiglasema ja läbipaistvama raamistiku. See vähendab tühjade sõidukite reiside arvu ELi teedel, aidates seeläbi kaasa CO2 heitmete vähenemisele. Kompromiss eeldab samuti, et liikmesriigid kasutavad kohaseid ohutusmehhanisme, et ennetada autoveoturul kabotaažist põhjustatud rikkumisi. Uued kabotaažeeskirjad jõustuvad kuus kuud pärast määruse avaldamist Ühenduste Teatajas. 2013. aastal kaalub Euroopa Komisjon samuti täiendavate meetmete võimalust, et avada autoveoturg ning liberaliseerida kabotaaž.

Arvan kindlalt, et uus kaupade ja reisijate veo õiguslik raamistik ELis annab märkimisväärse panuse majanduse kiiresse ja jätkusuutlikku taastumisse. Sooviksin tänada parlamenti antud paketi üle peetud läbirääkimistel kokkuleppe saavutamiseks tehtud töö eest ning eriti sooviksin tänada raportööri Silvia-Adriana Ţicăud ning raportööri Mathieu Groschi, kelle tubli töö ja sihikindlus on aidanud tagada eduka tulemuse!

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Härra juhataja, härra Svoboda, austatud parlamendiliikmed, komisjon ei saa jätta rõõmu tundmata maanteepaketi osas saavutatud kompromissi üle, kuna see võimaldab meil lõpule viia õigusloomeprotsessi, ajal kui veomajandus vajab lihtsaid ja efektiivseid eeskirju ning vabastamist mõttetust bürokraatiast.

Pean ütlema, et otsus, mille vastu võtame, aitab samuti teid ohutumaks muuta, sest arvan, et iga kord, kui rakendame meetmeid transpordisektoris ja eriti maanteeveol, peame alati silmas pidama oma eesmärki vähendada ELi maanteedel kannatanute arvu pooleni. Eeskirjad, mida parlament vastu võtab, aitavad minu arvates antud eesmärki saavutada.

Oleme samuti rahul, sest tegemist on järjekordse signaaliga, mille Euroopa institutsioonid saadavad kodanikele valimiste eelõhtul ning sellepärast, et õigusloomeprotsessi saab lõpule viia teisel lugemisel, kõigest kaks aastat pärast kolme suure ja keeruka õigusaktide ettepaneku päevakorda esitamist. Nad on toonud võib-olla kaasa raske arutelu, kuid lõppude lõpuks on jäänud peale institutsiooniline ja terve mõistus, nagu ka poliitiline tahe rahuldada üldiselt kodanike ja transpordisektori nõudmisi.

Sooviksin heita kiiresti pilgu raportitele, mida arutame, et anda vastuseid raportööride esitatud küsimustele. Alustan juurdepääsuga rahvusvahelisele bussiteenuste turule: vastab tõele, et kabotaaž kujutab endast väga piiratud osa veomajandusest tervikuna, kuid poliitiliselt on see väga tundlik valdkond. Rahvusvahelist transporti täiendaval moel kasutatuna aitab kabotaaž samuti kaasa võimsuste paremale kasutamisele ning tühisõitude vähenemisele, mis tähendab raskeveokite väiksemat arvu teedel – ning olete teadlikud, kui palju liiklusõnnetusi on seotud suurte veokitega. Antud määrus täpsustab kabotaažeeskirju, mis kohalduvad – ning viitan siinkohal iseäranis härra Groschi märkusele – terves ELis ühtlustatult ning mittebürokraatlikult, mõjutamata olemasolevat liikmesriikidevahelist koostööd lähtuvalt kokkuleppe artiklist 306. Lisaks kaotatakse ära ikka veel kehtivad koormavad riiklikud menetlused, et võimaldada transpordiettevõtetel võimalikult hästi ära kasutada kabotaaži võimalusi. Komisjon jälgib pingsalt maanteeveoturu arenemist ning avaldab 2013. aastal raporti.

Kui antud raportis seda kohaseks peetakse ning kui ausa konkurentsi tingimusi on ühtlustatud, teeb komisjon ettepaneku avada kabotaažturgu edasi. Komisjon on teinud sellesisulise avalduse, mis saadetakse parlamendi sekretariaati, et see lisada käesoleva arutelu teadetesse. Antud avaldus avaldatakse samuti Euroopa Liidu Teatajas koos õigusakti ettepanekuga.

Jõuan nüüd proua Ţicău töö juurde autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemisel täitmisele kuuluvate tingimustega seotud ühiste eeskirjade osas. Komisjon tervitab uue 12 päeva eeskirja kehtestamist. Tegemist on spetsiaalse meetmega, mis võtab arvesse teatavat liiki reisijate veo väga konkreetseid tingimusi, mis lubavad kuuest päevast pikemat aega, kuid tavaliselt ei nõua suurt sõidutundide arvu, näiteks koolisõidud, suusapuhkused ja teatud ekskursioonid. Kinnitan teile, et uus õigusakt näeb samuti ette äärmiselt rangeid meetmeid, nii et ei liiklusohutus ei oleks ohus. Hetkel on ELis jõus 100 erinevat liiki tegevusluba, mis toob tihti kaasa keeruka ja aeganõudva kontrolli. Uuest õigusaktist lähtuvalt on ainult üks liik ning üks terves liidus kasutatav ühenduse tegevusloa standardvorm.

Jõuan nüüd kõnealuse teksti juurde: juurdepääs rahvusvahelisele autoveoturule. Ühel avatumal turul on meil tarvis ühtlustada ettevõtetele antud turul konkureerimiseks kehtestatavaid tingimusi. See on uue määruse otstarve, mis vahetab välja direktiivi ja samal ajal teeb rangemaks tingimused, mida ettevõtted täitma peavad. Iga ettevõte peab määrama veokorraldaja, kes vastutab ettevõtte tõhusa juhtimise eest tervikuna.

Lisaks, selleks et vältida nn fiktiivseid ettevõtteid, tuleb pakkuda täiendavaid tagatisi ettevõtete registrijärgse asukoha suhtes. Lisaks sellele koostatakse uus elektrooniline register, et tõsta riiklike ametiasutuste vahelist infovahetust ning muuta kontrollimehhanisme intelligentsemaks ja tõhusamaks. Ka see aitab liiklusohutust kindlustada.

Lõpuks saavad täna transpordiettevõtted seadusandjatelt väga selge sõnumi tõsisemate puuduste osas, mis viivad tegevuslubade tühistamiseni, näiteks korduvad sõidumeerikute rikkumise juhtumid. Tegemist on tegevusega, mida esineb kõikides ELi riikides, kuid rikkumine ei kujuta endas mitte ainult eeskirjade rikkumist, see ohustab samuti Euroopa teedel sõitjate ohutust, kuna on selge, et väsinud juhid ei suuda tekkivatele probleemidele kiiresti reageerida.

Seepärast ütlesingi sõnavõtu alguses, et seadused, mille käesolev täiskogu kohe vastu võtab, annavad komisjoni ja parlamendina tõsise ja olulise panuse meie ühisesse võitlusse, et vähendada järsult liiklusõnnetustes kannatanute arvu. Sooviksin seetõttu tänada teid valmiduse eest antud seadus nii kiiresti vastu võtta.

Kordan, et tegemist on tugeva signaaliga, mille anname Euroopa kodanikele, näidates uuesti, et parlament – ning ütlen seda mitte kõige vähem sellepärast, et teenisin siin täiskogus 15 aastat – on näidanud suurt operatiivsust ja tõsidust, mille eest ma tänulik on.

  Georg Jarzembowski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, sooviksin tänada nõukogu ja komisjoni konstruktiivse koostöö eest meie parlamendi raportööriga. Nagu komisjoni asepresident Tajani ise ütles, on tegemist väga hea näitega, kuid hea tulemuse saab isegi keerukate toimikute puhul saavutada lühikese ajaga.

Ent ma ei saa varjata tõsiasja, et me pole kuigi rahul maanteeveo korraga. Nagu nõukogu eesistuja – ja ka teie, asepresident – mainisite, on iseenesest keskkonna- ja majanduspõhjustel parem kui Euroopas välditakse tühisõite. Seetõttu oleks parem, kui kabotaažpiirang muudetaks ära täielikult pigem varem kui hiljem.

Vahepealse sammuna nõustume kolme kabotaažveoga seitsme päeva jooksul, kuid ootame suurima huviga teie raportit ning loodame, et selles on kirjas, et 2014. aasta tähistab antud piirangu lõppu. Lõppude lõppuks kujutab see endast transpordisektori jaoks tühist valdkonda, kuid sellist, mis raiskab raha ning avaldab keskkonnale ebasoodsaid mõjusid. Seetõttu loodan, et esitate 2013. aastal korraliku ettepaneku, kuna kabotaažpiirang on 27 riigiga Euroopa siseturul absurdne.

Sooviksin samuti tänada nõukogu ja komisjoni meie toetamise eest bussidele lõpuks 12 päeva reegli taaskehtestamisel! See on bussimajandusele väga oluline, mis paljudes riikides koosneb väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest, kuna kahe juhi kasutamine taolistel sõitudel – kus enamasti reisivad pensionärid – on põhjustanud VKEdele probleeme. Meil on hea meel, et see kuue kuu pärast aegub. Tuleb mõista, et pole palju inimesi, eriti vanemaid inimesi, kellele lendamine ei meeldi, kuid kellele siiski meeldib Euroopas turistidena reisida ning nautida päikest sellistes paikades nagu Itaalia või Hispaania, seetõttu on oluline, et kehtestaksime uuesti bussidele 12 päeva reegli ning muudaksime pensionäridele reisimise taskukohaseks ning seega võimalikuks. See on meie jaoks suur kordaminek bussiettevõtetele ja reisijatele ning ma olen nõukogule ja komisjonile suure tänu võlgu.

  Brian Simpson, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, kõigepealt sooviksin tänada mõlemat raportööri antud keerulise toimikuga tehtud töö eest! On selge, et antud pakett, iseäranis kabotaažpiirangute äramuutmise küsimus, on tekitanud riigiti lahkarvamusi, kuid arvan, et see, mis meie ees nüüd on, kujutab endast kokkulepet, mida saame toetada.

Mul oli tõsiseid kahtlusi täieliku kabotaaži saavutamise suhtes ühel käigul, tasandamata konkreetsetele veoettevõtjatele sotsiaalkulusid või, tõepoolest, käitamiskulusid. Taoline käik oleks minu arvates mõjunud autoveoettevõtlusele kahjulikult, mitte ainult minu riigis, vaid ka teistes liikmesriikides. Seetõttu on ajutist kabotaaži kehtestav kompromiss mitte ainult mõistlik, vaid tegemist on lahendusega, mis on rakendatav, lubades kolm siseriiklikku reisi pärast igat rahvusvahelist reisi. Ajutine kabotaaž lubab meil samuti lõpetada keskkondliku absurdsuse, kus raskeveokid sõidavad sadu kilomeetreid tühjana, moonutamata siseturgusid.

Lõpuks on mul samuti hea meel toetada uusi täitemeetmeid, mis on esitatud raporti kaudu. See peab käima käsikäes turu täiendava avamisega ning lubab liikmesriikidel teostada rangeid ja tõhusaid täitemeetmeid.

  Jeanine Hennis-Plasschaert , fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Kabotaaži nähtus on aastaid emotsioone üles kütnud. Praegused õigusaktid, nagu on juba välja toodud, olevat liiga ebamäärased kasutatud mõiste „ajutine“ tõttu. Erinevatele liikmesriikidele on see ideaalseks vabanduseks, et veelgi oma turg kaitsta, mida olemegi märganud.

Selleks et lõpuks ometi selgus luua, on komisjon kinnitanud, et esitab ettepaneku kõikide antud küsimuste lahendamiseks. Mul on sellele suured lootused. Vägagi silmatorkav on, et komisjon on pakkunud välja kabotaaži kohaldamisalale rangete piirangute kehtestamise. See on silmatorkav sellepärast, et olemasolevaid eeskirju on kogu selle aja jooksul peetud vahepealseks sammuks täieliku vabaduse poole. 2009. aastal pidime nii komisjoni kui ka nõukogu sõnul liikuma täieliku vabaduse poole.

Pean kokkulepet, mis nüüd meie ees on ja mille üle homme hääletame, tohutuks pettumuseks. Vabaduse asemel vaatab veoettevõtjatele vastu veel rohkem piiranguid. Muidugi on meil tarvis Euroopa lähenemist. Olen täpselt sama meelt. Sektor ei peaks leppima enam päevagi igasuguste riiklike tundepuhangutega.

Antud kokkulepe aga, härra juhataja, on täielikult vastuolus siseturu põhimõtete ja eesmärkidega. Viidatud poolt-argumendid, nagu näiteks liiklusohutus, keskkond ja halduskulude vähendamine, ei pea kuidagi vett. Tegelikku vaba turgu ei tule, härra Tajani, ning seda samal ajal, kui iga piirang viib suurema transpordi liikumiseni. See on rakendatavusest kaugel, härra Simpson. Töötamine põhimõttel, et midagi on parem kui mitte midagi, pole Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni jaoks valikuvõimaluseks. Antud juhul see ei toimi.

  Roberts Zīle, fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Tänan, härra juhataja. Volinik, sooviksin kindlasti tänada mõlemat raportööri ja kõiki teisi kompromissi leidmisse kaasatuid, kuid sooviksin öelda, et meie saavutusel on nii positiivseid kui ka negatiivseid tahke. Näiteks on hea, et reisijate veo osas on meil õnnestunud transpordi takistusi vähendada piirilähedastes piirkondades, kus piiriülese transpordi vool on intensiivne. Hetkel siiski, kui rasketes majandusoludes on tarvis solidaarsust, on näha riiklike turgude suhtes protektsionistlikke suundumusi, ning tänu mõiste „ajutine“ kasutamisele on piirangud paljudele liikmesriikidele ikka veel vabanduseks, et jätkata oma siseturgude kaitsmist. Kahjuks on liikmesriikidel võimalik kasutada kaitseklauslit, mis annab neile võimaluse kasutada riiklikul transporditurul täheldatavaid tõsiseid raskusi komisjoni poole pöördumise ning kaitsemeetmete vastuvõtmise alusena. Lisaks peaks märkima kahetsusega, et neil on seda võimalik teha ka pärast 2014. aastat, mis oli Euroopa Parlamendi algne seisukoht. Sooviksin teha sarnase tähelepaneku ka rahvusvahelise bussitranspordi kohta. Säte, mis ütleb, et juhul kui rahvusvaheline transport kujutab endast ohtu sarnaste teenuste osutamise elujõulisusele, võib liikmesriik katkestada või tühistada veoettevõtja tegevusloa, on minu arvates ühtse turu toimimisel vastuvõetamatu. Tänan teid!

  Georgios Toussas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, Euroopa Liidu Nõukogu ühine seisukoht, nagu komisjoni esialgne ettepanek võtta vastu määrus, liberaliseerib riiklikke reisijate ja kauba maanteeveoturgusid, ning annab ühenduse rahvusvahelistele transpordiettevõtetele juurdepääsu liikmesriikide siseturgudele. Tegelikult annab see rahvusvahelise ja siseriikliku maanteeveo suurtele monopolidele kandikul üle.

Euroopa Parlamendi raportites sisalduvad ettepanekud liiguvad veelgi tagurlikumas suunas. Nad nõuavad turgude kohest ja täielikku liberaliseerimist ning kõikide tõkete, piirangute ja reguleerimisvahendite eemaldamist. Töölised mõistavad nüüd kibedatest kogemustest neid valusaid tagajärgi, mis monopoolsete kontsernide sööstmisel maanteeveosektorisse nende eludele on.

Kauba ja reisijate maanteeveo siseturgude liberaliseerimine tõhustab töötavate juhtide ekspluateerimist, keda sunnitakse sõitma pauside ning puhke- ja ohutusmeetmeteta, pühib ära nende palga-, töö- ja kindlustusõigused, tõstab teeohutusriske ning kehtestab transpordikontsentratsiooni rahvusvaheliste monopolide seas, mis lõikavad tohutuid kasumeid. Sellel on katastroofilised tagajärjed antud sektoris tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja väikeettevõtetele. Selle tulemuseks on suurem prahiraha, madalam teenusestandard ning suuremad reisijate turvalisuse riskid.

Seetõttu oleme hääletanud Euroopa Parlamendi ühiste seisukohtade ja soovituste vastu. Töölisklassi liikumine on kapitalistlike ümberstruktureerimiste vastu ja nõuab kaasaegsete rohujuurevajaduste rahuldamise kriteeriumil rajaneva ühtse avaliku sektori transpordituru loomist.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Kui oleksin 1980. aasta paiku ennustanud, et 2009. aastaks pole kabotaažpiirangute lõppu ikka veel näha, oleks mu kuulajad kahtlemata minu arvel tublisti naerda saanud. Lõppude lõpuks kujutavad kabotaažpiirangud endast põhimõtteliselt Euroopa siseturu eeskirjade silmanähtavaid rikkumisi.

Nüüd, 2009. aastal, oleme vastamisi väljavaatega minna teiselt lugemiselt koju tühjade kätega. Iseenesest mõista toetan ma Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni muudatusettepanekuid, kuid kuna Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon keeldub ettekavatsetult antud küsimuses kindlaks jäämast, annab see autoveosektori tulevikule surmava hoobi. Mul on hea meel näha, et ettepanekutesse on jäetud sisse 12 päeva reegel, kuid seda pole tehtud kabotaažpiirangute lõpetamise arvelt.

Kui muudatusettepanekuid 17 ja 18 vastu ei võeta, hääletan lõpptulemuse vastu. Keeldun panemast oma nime ettepanekule, mis on keskkonnale kahjulik, seab veosektori ebasoodsasse olukorda ning on väga lugupidamatu Euroopa siseturu toimimise suhtes.

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). – (NL) Sooviksin alustada, öeldes, et heaks uudiseks praegu arutatavas ettepanekus on see, et bussitranspordi 12 päeva reegel on ära kaotatud.

Mis puudutab aga kabotaaži, siis ettepanek on üleni pettumustvalmistav. Lõppude lõpuks lepiti 1990. aastate alguses ja isegi 1980. aastatel kokku, et antud kaupade vaba transpordi piirang on iseloomult ajutine. Sellepärast olime meie, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, kuid ka teiste fraktsioonide liikmed, esitanud esimesel lugemisel ettepanekud piirangute tühistamiseks 2014. aastaks. Viimastel kuudel on aga ilmnenud, et liikmesriigid on antud ettepanekut tõkestanud, hoolimata jõupingutustest, mida härra Grosch raportöörina teinud on, et lõppude lõpuks mingi kuupäev päevakorda esitataks. Tõkestamine on olnud äge, mis on väga halb uudis.

Kriisiaegadel on protektsionism Euroopa jaoks halvimaks uudiseks, sest nagu härra Tajani õigesti välja tõi, on see raha raiskamine ja keskkonnale kahjulik. Seetõttu hääletavadki Hollandi Kristlikud Demokraadid (CDA) antud ettepaneku vastu, kuigi oleme teadlikud, et just liikmesriigid blokeerivad antud meedet ning pole kahjuks midagi, mida me teha saaksime. Selle ettepanekus sisu on nii vale kui ka kontrollimatu. Sellepärast ei ole õigusaktid kriisiaegadel halvad, vaid ka sümboolsed.

Sooviksin seetõttu ergutada volinikku asju mitte niiviisi jätma ja rakendama veel kord algatust, algatusõigust, mis tal järgmisel paaril aastal on, et antud kabotaažpiirang juba ära kaotada. Kristlikud Demokraadid toetavad teda selles.

  Gilles Savary (PSE). – (FR) Härra juhataja, volinik, kõigepealt sooviksin anda au meie kahe raportööri, härra Groschi ja proua Ţicău, kompromissitunnetusele, kuna tegemist on raske teemaga tähenduses, et me tahame küll ühtset turgu, kuid üldsus ja ettevõtete juhatajad ei mõista, et mõnikord tähendab ühtse turu olemasolek seda, et siis peavad osad peavad pankrotti minema, majandus langema ja töökohad kaduma.

Üldsuse silmis on ühtsel turul mõtet ainult siis, kui see seab nad olukorda, kus võidavad kõik. Ent teame täna liigagi hästi, et taolistes küsimustes nagu kabotaaž, on sotsiaaltingimused erinevates riikides sellised, et selle süstematiseerimisel näeksime võib-olla asjade praeguse seisu puhul kõrgete töötasutasemetega riikidest pärit hulga töötajate lahkuma sundimist, kelle tõukaks turult madalate töötasutasemetega riigid.

Seetõttu arvan, et võetud seisukoht on lõppkokkuvõttes õige. Kabotaaž tuleks liberaliseerida, kuid on liiga vara seda järsku ja valimata teha. Nii sobib meile väga hästi järjestikuse kabotaaži mõiste, kohandatuna viitega sotsiaalseid tagajärgi käsitleva komisjoni raporti hilisema arutamise klauslile, ning eelkõige liberaliseerimise automaatse ja valimatu kuupäeva puudumine.

Seetõttu hääletame antud raporti poolt, kutsudes komisjoni üles olema tähelepanelikud ning väljendades soovi, et liberaliseerimine lõpuks aset leiaks, kuid mitte tekitada ebaausale konkurentsile või sotsiaalsele dumpingule, mis kahjustavad niivõrd Euroopa mainet ja minu ja kahtlemata proua Wortmann-Kooli taolises riikides kutsusid esile selle, et kodanikud, kes kardavad oma sotsiaalse positsiooni kaotamist, lükkasid Euroopa põhiseadusliku lepingu ootamatult tagasi. Seega olen nendele kahele raportöörile tänulik.

  Dirk Sterckx (ALDE). - (NL) Sooviksin tänada härra Groschi ja proua Ţicăud tehtud töö eest ning arvan, et proua Ţicăul on õigus olla raportis range turule juurdepääsu suhtes. Kui juhitakse transpordiettevõtet, tuleb pidada kinni paljudest eeskirjadest, ning nagu härra Grosch on juba selgitanud, peavad nn riiulifirmad kaduma, kuna nad põhjustavad suure osa toimepandavast kuritarvitamisest. See siis on proua Ţicău raport.

Seega, miks mitte anda siis ettevõtteile, kellele kohalduvad ranged eeskirjad, töötamiseks Euroopa turg? Liikudes edasi härra Groschi raporti juurde, oleksin soovinud näha täpsustust, mitte piirangut. Antud kujul ei saa meie fraktsioon toetada kompromissi, mille härra Grosch saavutanud on.

Astume tegelikult sammu tagasi, sest piirame uuesti veoettevõtjate kohaldamisala Euroopa turul. Parlamendi soovile vastavalt pole 2014. aastal avamiseks väljavaadet. Nõukogu on eri meelt, kuid arvan, et tegemist on liiale läinud mööndusega. Tegelikult korraldame veoautodele tühisõite – asi, mida tänapäeval lihtsalt ei peaks tegema. Kahtlen, kas need liikmesriigid, kes on nüüd oma kabotaažturud üksteisele avanud, ikka veel seda sellest määrusest lähtuvalt teha saaks, kui nad seda kahepoolsel alusel teha tahtma peaksid. Küsin endalt samuti, kuidas liikmesriigid, kes väidavad, et seire on raske, nüüd toime tulevad, sest see pole selle võrra kergem? Sama on kõikides riikides, kuid seirega on raskem, ning sooviksin näha, kas politseiasutused sellega toime tulevad.

Kui põhjuseks on palgakulu ja sotsiaalne dumping, siis miks ei näe ma dokumente, kus Prantsuse ametivõimud noomitavad Prantsuse kliente selle eest, et kasutatakse liiga palju Belgia veoautojuhte? Nad on Prantsuse omadest kallimad. Miks siis ei kuule ma lugusid Belgia veoautojuhtidest, keda suhteliselt väikeste õigusrikkumiste eest Ühendkuningriigis aresti all peetakse? Sest ka seal on juhid odavamad kui Belgias. Seega, kui eeldatavaks põhjuseks on sotsiaalne kuritarvitus, ei vasta see kindlasti siinkohal tõele.

Lõpptulemus on minu arvates, et astume siseturu suhtes sammu tagasi. Homme on meil käsil intelligentsete transpordisüsteemide kinnitamine, mis tähendab, et ütleme, et side- ja infotehnoloogia viivad tõhusama kaubaveoni. Siis ütleme aga, et piirame seda poliitilistel põhjustel. See on väga kahetsusväärne ning seetõttu olen kokkuleppe vastu, mille parlament kahjuks häälteenamusega kinnitab.

  Michael Henry Nattrass (IND/DEM). – Härra juhataja, järjekordne raportite pakett, mis ELi komisjonidele tegevust annab, täiendavat reostust tarbetute määruste merre. Winston Churchill ütles, et kui on 10 000 määrust, siis hävitatakse kogu lugupidamine seaduse vastu. Inglismaal on lugupidamine hävitatud. BBC küsitlus näitab, et 55% tahab EList lahkuda ning 84% tahab, et Ühendkuningriik säilitaks oma võimkonna.

President Pöttering kinnitas, et EL teeb 75% seadusest. 35 aastaga kujutab see endast rohkem seadust, kui Inglismaal on tehtud alates Kuningas Richard IIIst 1485. aastal. Seega, siin me oleme, tegemas õigusakte õigusaktide parandamiseks. Kuhu see kõik välja viib?

Ühendkuningriik lahkub EList, on heaks naabriks ja vaatab teid määruste meres La Manche’i tagant, kuidas EL sureb tuhande ise põhjustatud veoautodirektiivi surma.

  Dieter-Lebrecht Koch (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, maanteepakett sisaldab kolme vastastikku täiendavat küsimust, millel on oluline mõju kauba- ja reisijateveo turule. Sellest on kasu vedajatele, juhtidele ja kasutajatele, iseäranis praeguses majanduskliimas. Samal ajal parandab see ohutust teedel, tõstab transpordi tõhusust ja on kasulik keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele.

Tervitan määruse kuju valikut meie ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Kabotaažveo keeldude tagajärjeks on tühisõidud, mida me ei saa ega taha endale lubada, ei rahaliselt ega energia või keskkondlikust seisukohast. Teisest küljest viiks kaubaveoturu piiramatu avamine ebaausa konkurentsi tulemusena moonutusteni, mistõttu tegeletaksegi sellega järk-järgult. Kabotaaž on lubatud tingimusel, et sellest ei saa alaline või pidev tegevus liikmesriigis, kus veoettevõtja resident pole.

Kahjuks ei kujuta antud esialgne samm veel täielikku siseriiklike maanteeveoturgude avamist, kuid jätab antud võimaluse avatuks. Tühisõite vähendatakse juba ning keskkonda kaitstakse.

Mis puudutab piiriülese reisijateveo turule juurdepääsu, siis peaeesmärk on bürokraatia vähendamine piiriülese regulaarveo lubamise lihtsate ja kiirete menetluste huvides. Dokumente tuleb ühtlustada ja kontrollimisi lihtsustada. Tervitan väga muudetud 12 päeva reegli kehtestamist organiseeritud piiriülestele bussisõitudele. Sellest on kasu nii puhkajatele kui ka bussiettevõtetele, kompromiteerimata ohutust. Tegemist on kodanikele keskendunud poliitikaga.

Tulevikus kehtivad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise lubamisele konkreetsed läbipaistvad tingimused. See tõstab kutseala staatust, kindlustab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja aitab võidelda dumpingutavadega. Ohutuse ja usaldusväärsuse tõus saab käegakatsutavaks.

  Saïd El Khadraoui (PSE). - (NL) Kõigepealt muidugi sooviksin tänada raportööre, härra Groschi ja proua Ţicăud tehtud töö ning asjaolu eest, et neil lõpuks õnnestus paketi osas selgeks saada kompromiss, mis ei peaks kestma kauem kui kõige rohkem paar aastat, kuna tegemist on minu arvates üleminekumeetmega. Maanteeveo suhtes on kaks olulist punkti, mida tõstatada sooviksin. Esimene on tõesti juurdepääs kutsealale. See on minu arvates ülesehitatud nii, et kindlustada tagatiste olemasolu nendelt, kes sektoris tegutseda tahavad.

Selge on, et kabotaaž on küllalt poleemiline. Tegemist on hea üleminekumeetmega, mida oli vaja, et määratleda selgemini see, mis on võimalik. Varem öeldi üsna ebamääraselt, et kabotaaž on võimalik ajutisel alusel. Seda on nüüd täpsustatud kolme korrana seitsmepäevase perioodi jooksul. Tõesti on loogiline, et valla tuleks paisata kõik, kuid aega pole minu jaoks veel õige.

Kompromiss, mis nüüd meie ees on, nimelt, et vaatame mõne aasta pärast üle Euroopa Liidus sotsiaalse olukorra ja rakendame täiendavaid meetmeid vastavalt vajadusele, tundub mulle väga mõistlik ettepanek. Turu avamine peaks käima käsikäes sotsiaalse lati ühtlustamisega. Vahepeal peaks olema hulgal riikidel või riikiderühmal, näiteks nagu Beneluxi riigid, võimalik üksteisega kokku leppida, et asjad jäävad samaks, nii et kabotaaž oleks võimalik. Kuni palga- ja töötingimused on enam-vähem samad, ei ole minul isiklikult midagi selle vastu, kuid selge on, et nii pole veel igal pool, ning seepärast ongi vajalik antud vahepealne samm.

  Ari Vatanen (PPE-DE). – Härra juhataja, kui täna õhtul siit ära läheme, sõidab enamik meist musta autoga. Tegemist on kvaliteetautode ja –juhtidega, ning teame, et need juhid on väga professionaalsed. See on tuntud kvaliteet. Nad vastavad kriteeriumidele.

Kuigi osaliselt nõustusin Inglise härraga mõne aja eest, kui ta kurtis ülemääraste õigusaktide üle – mõnikord vastab tõele, et toodame liiga palju õigusakte – kahetsen siiski, et ELi juurdepääs kutsealastele eeskirjadele ei laiendatud taksodele, sest kõik me kasutame erinevates liikmesriikides taksosid ning nende kvaliteet on väga erinev. Kui taksoga sõidate, on usaldusväärsus väga oluline, nagu ka kvaliteet – teadmine, mida oodata. Samuti on tegemist ohutusküsimusega. Te olete tihti üksinda autos võõras ümbruses. Takso on samuti paljude jaoks meist esimeseks kokkupuuteks uues riigis, seega oleks loogiline, et juhid teatud Euroopa kriteeriumidele vastaks. Samuti tähendab see, et kui nad oleks professionaalsed, haritud ja teaksid, kuhu sõidavad, poleks vaja meil karta tegelikust kõrgema hinna küsimist.

On riike, nagu Saksamaa, Rootsi, Sloveenia ja Soome, kus riiklikud eeskirjad on antud küsimuses väga ranged ning taksojuhi kutseala toimib hästi. Londoni taksod on samuti oma kvaliteedi poolest tuntud. Peaksime neid parimaid tavasid jagama. Ent vahepeal, kui ootame antud taksojuhi kutseala kriteeriume käsitlevat õigusakti, peaksime võib-olla õigusloomega endale ette nägema korralike jootrahade andmise juhtidele, kes meid õhtuti koju viivad.

  Pavel Svoboda , nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin tänada teid käesoleva arutelu jooksul tehtud erinevate panuste eest. Sooviksin teile kinnitada, et nõukogu on täielikult sihiks võtnud ühtse turu tugevdamise ja loomise lõpuleviimise. Presidentuur arvab seetõttu, et just sel põhjusel on tarvis olemaseolevate ühenduse õigusnormide kohandamist. Presidentuur jagab samuti eesmärki tõhustada ELi autoveosektori konkurentsivõimet ning lihtsustada olemasolevat õigusraamistikku ning seeläbi aidata kärpida tururikkumisi. Ent siseriiklike transporditurgude täielik avamine ohustaks meie transpordiettevõtjad ebaausa konkurentsiga ning raskendaks turu toimimisest, sest liikmesriikide vahel on ikka veel märkimisväärseid maksu- ja sotsiaalseid erinevusi. Seda tuleb tingimata vältida, iseäranis majanduskriisi ajal, kui majandus tervikuna nõuab elavdamise ja taastumise parimate meetodite hoolikat ja läbimõeldud kaalumist. On selge, et hiljemalt 2013. aastaks hindab komisjon turuolukorra uuesti eesmärgiga minna liberaliseerimisega edasi. Antud kompromissversioon esindab ausat ja tasakaalustatud viisi erinevate huvide ühendamiseks.

Meie ühine eesmärk on muuta maanteevedu tõhusamaks ja säästlikumaks. Antud õigusnormid aitavad märkimisväärselt kaasa konkurentsieeskirjade rikkumiste vähendamisele ning sotsiaalvaldkonna õigusnormidest ja lisaks ka maanteeveoettevõtjate maanteeveo ohutuseeskirjadest kinnipidamise parandamisele. Samuti toob see kaasa märkimisväärse halduskulu vähenemise nii maanteeveoettevõtjatele kui ka järelvalveorganitele. Samuti peaks see pakkuma sektorile õigus- ja haldusraamistiku, mille eesmärk on hankida ühisturust täiendavat kasu. Arvan kindlasti, et antud oluline õigusnormide kogumik toetab ja hõlbustab maanteevedu ning aitab ajendada majanduse taastumist. Sooviksin veel tänada teid oivalise koostöö eest, mis on teinud meile antud eesmärkide saavutamise osas võimalikuks ühise kompromissi saavutamise!

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, arvan, et parlament on kohe vastu võtmas tublit kompromissi, mis sobitab omavahel nõukogu nõudmised, Euroopa Parlamendi liikmete enamuse nõudmised ning Euroopa Komisjoni ettepanekud.

Mõistagi, kui on tarvis kompromissi, peab igaüks astuma sammu tagasi, nii et teised saaksid teha sama, ning seetõttu arvan, et härra El Khadraoui sõnad olid targad: oleme teinud antud oludes parima. Nagu varasemas sõnavõtus ütlesin, kavatseb komisjon kabotaaži suhtes olukorda hinnata ja välja uurida, kas oleks võimalik jõuda kokkuleppele – oleneb asjade seisust – on võimalik, et peame sektorit veelgi avama ning seega minema suunas, mida paljud parlamendiliikmed nõudnud on, kuid muidugi peame hindama olukorda vastaval hetkel.

Kordan, et minu arvates on tegemist tubli kompromissiga ning sooviksin pöörduda härra Sterckxi poole, kellel on viisakust ja head tahet mitte ainult kritiseerida, vaid seejärel ka vastust kuulata, erinevalt paljudest parlamendiliikmetest, kes on kriitikat esitanud ja siis kahjuks ei suuda kuulata komisjoni sõnavõttu, mis on vastuseks sellele, mida nad öelnud on. Sooviksin rahustad härra Sterckxi, kes tunneb õigusega muret eelnevalt sõlmitud kokkulepete olemasolu üle oma päritoluriigi ning teiste Beneluxi riikide suhtes.

Arvan siiski, et antud õigusaktil ei ole vastuvõetaval kujul – nagu enne ütlesin – negatiivseid tagajärgi olemasolevatele kokkulepetele. Need jäävad kehtima, sest uued õigusaktid laiendavad olukorda, kuid ei mõjuta, ja seetõttu ei riiva, juba olemasolevaid kahe- või kolmepoolseid kokkuleppeid. Seega arvan, et võin rahustada härra Sterckxi, ning minu arusaamise järgi, mis minu arvates on õige ja tõhus tõlgendus, pole negatiivseid tagajärgi kokkulepetele, mis peamiselt – ma kordan – puudutavad Beneluxi.

Tahtsin samuti rahustada härra Bloklandi ja proua Wortmann-Kooli murede suhtes, mida nad avaldanud on. Me ei kavatse siia pidama jääda, vaatame, ma kordan, kuidas olukord areneb ning 2013. aastal koostame raporti, mis hindab tehnoloogia taset, kuidas asjad on arenenud ning võimalusel, kui seda vajalikuks peame, pakume jälle parlamendile ja nõukogule välja olukorra võimaliku pikenduse ning kabotaažsüsteemi täiendavat liberaliseerimist. Oleme aga väga teadlikud, et paljudel ELi riikidel on teistsugune seisukoht ja seega on olnud vaja nõukogult heakskiidu saamiseks muudes asjades samm tagasi astuda.

Sellele vaatamata ütleksin uuesti, et minu arvates on väga hea, et oleme jõudnud suhteliselt kiiresti kokkuleppele, mida – sooviksin samuti rahustada härra Jarzembowskit – saaks alati paremaks teha. Iga seadust saab paremaks teha, kuid liiga tihti on parim hea vaenlane. Arvan, et teeme õigesti, ega arva, et on vaja lahkuda Euroopa Liidust, kui antud teemadest räägime, nagu soovitab härra Nattrass, sest arvan, et head eeskirjad on Euroopa Liidule kasulikud.

Isegi autoriteetne Briti ajaleht The Financial Times on oletanud, et Suurbritannia mõtleb ümber küsimuses, kas on vaja rangemaid eeskirju. Kahtlemata on Euroopa kriisi jooksul majandus- ja finantskriisile paremini vastu astunud kui muud piirkonnad, just sellepärast, et majandussüsteem on rajatud selgetele reeglitele.

Arvan, võib-olla sellepärast, et olen Roomas sündinud, et Rooma õiguse ja Napoleoni tsiviilkoodeksi ajalugu on näidanud reeglite olemasolu vajalikkust, mis tagavad ühiskonna arengu. Ma ei tea, kummal pool Hadrianuse valli härra Nattrass sündinud on, kuid tema sõnavõtu järgi otsustades ütleksin, et ta on sündinud teisel pool valli, ning et tema esivanematel polnud seetõttu võimalik Rooma õigust tunda.

Daamid ja härrad, lubage mul tänada teid koostöö eest ja nõukogu selle töö eest ning väljendada veel kord oma tänu käesolevas täiskogus komisjoni töötajaile peadirektoraadis, mida mul on au juhtida, sest ilma nende väärtusliku panuseta poleks olnud võimalik jõuda kompromissini, mis minu arvates on kõikide ELi kodanike jaoks positiivne.

  Juhataja. − Härra Sterckx, kas soovite võtta sõna koosoleku läbiviimise korra suhtes?

  Dirk Sterckx (ALDE). – (NL) Härra juhataja, tahtsin lihtsalt volinikule teatada, et proua Hennis­Plasschaerti enam siin pole, kuna pidi minema teisele koosolekule. Olen kuulav kõrv meie fraktsioonis kõigi nimel, kes antud teemaga seotud olid. Tahtsin lihtsalt teid informeerida asjaolust, et ta ei kadunud lihtsalt ära.

  Juhataja. − Tänan, härra Sterckx.

Ma usun, et tegemist polnud koosoleku läbiviimise korraga, vaid viisakusega.

  Mathieu Grosch, raportöör. – (DE) Härra juhataja, sooviksin alustada tänusõnadega komisjonile väga selgete vastuste eest! Rõhutaksin, et kabotaažpiirang on üleminekumeede, et teostatakse uurimust ning et olenevalt tulemusest on ka turu avamine perspektiivis.

Teine väga oluline tahk on, et siin kohaldub artikkel 306, sealhulgas vägagi selgesti Beneluxi riikidele, härra Sterckx, mis tähendab, et teie palve on tarbetu, ning meil pole vaja seda enam toetada.

Teine asi, mida siin öelda tahan, puudutab kabotaaži ennast. Siin kuuldud sõnavõtte jälgides arvan, et antud kompromiss on tegelikult paremgi, kui olin arvanud, ühel lihtsal põhjusel. Ning sellega pöördun eriti kaasparlamendiliikmete poole Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist ja kaasparlamendiliikme poole Hollandi Kristlikust Liidust (CDA), et üleminekumeetme loomine ei tähenda seda, et me soovime siseturgu või ettevõtteid kägistada – kui seda väljendit kasutada tohib. Kui peame silmas, et täna kasutavad teatud ettevõtted tehnoloogia tasemel sõidukeid, kuid maksavad oma juhtidele 400 eurot kuus, samas kui teised ettevõtted maksavad 1500 eurot kuus, näib mulle enam kui mõistlik öelda, et sotsiaalset latti on vaja mõnevõrra tõsta. Kui on olemas raha, et rahuldada sõidukitega seotud vajadusi, on ka raha, et rahuldada palgavajadusi. Tuleb tõsta latti ning ainult siis saab turu avada. Minu arvates on tegemist vigase arusaamaga avatud turust, kui öeldakse, et peaksime selle avama ja vaatama, kuhu sealt edasi minna.

Mu viimane märkus on, et on naljakas, et just need riigid, näiteks Ühendkuningriik, kes igasugust ühtlustamist blokeerivad, iseäranis maksustamise valdkonnas, ütlevad täna, et ühtlustatusest on puudu ning seega peaksime laskma turul areneda. Mõned ütlevad, et nad tahavad näha piiranguid, samas kui teised ütlevad, et meil on hoopiski liiga palju piiranguid.

Kui tahame Euroopa üldsust veenda, siis ei tohi me öelda, et turg tuleks avada ja kõik muu läheb ise paika. Selle asemel on vaja keskkond, sotsiaalvaldkond ja makse puudutavad õigusaktid täiskogus koos nõukogu ja komisjoniga paika panna. Siis oleme tõsiseltvõetavad.

  Juhataja. − Tänan väga, härra Grosch, sõnavõtu eest, mis on juba toetust leidnud, nagu osutab teie kaasparlamendiliikmete aplaus.

  Silvia-Adriana Ţicău, raportöör. – (RO) Härra juhataja, volinik, sooviksin alustada tänusõnadega härra Groschile, variraportöörile, kellega töötasin, lisaks transpordi- ja turismikomisjoni tehnilistele töötajatele ja Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonile ning lisaks ka kolleegidele komisjonis ja komisjoni töötajatele, rääkimata teist endast, volinik, ja Euroopa Ülemkogu presidentuurist, kellega on mul väga tihe koostöö olnud.

Sooviksin teile meenutada, et 2007. aasta juunis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta maanteeveo-ettevõtlusele juurdepääsu käsitlevat määrust. Muudatusettepanekud on tulnud Euroopa Komisjoni direktiivi 92/26 kohaldamise järel saadud kogemustest. Selle tulemuseks on olnud osade õigusaktide ümbersõnastamine eesmärgiga kindlustada järjepidevamat kohaldamist, kasutades määruse vormis õigusakti. Siin me nüüd oleme, kaks aastat hiljem, hääletades antud dokumendi üle, millel on otsene mõju ligikaudu 800 000 Euroopa ettevõttele ja umbes 4,5 miljonile töökohale.

Meie ühised eesmärgid on järgmised: parandada liiklusohutust, vähendada bürokraatiat, lihtsustada menetlusi ning tagada maanteeveoettevõtjaile ennustatavus ja kindlus. Loodan, et antud kompromiss, mille saavutanud oleme, arendab maanteeveoturgu. Tänan kaasparlamendiliikmeid veel kord koostöö eest!

  Juhataja. − Ühendatud arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.