Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2581(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0248/2009

Arutelud :

PV 24/04/2009 - 5.3
CRE 24/04/2009 - 5.3

Hääletused :

PV 24/04/2009 - 7.3
CRE 24/04/2009 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0311

Istungi stenogramm
Reede, 24. aprill 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

5.3. Ashrafi laagri elanike humanitaarolukord
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooniettepaneku üle Ashrafi laagri elanike humanitaarolukorra kohta(1).

 
  
MPphoto
 

  Ana Maria Gomes, ettepaneku esitaja. Härra juhataja, paljud siin istungisaalis tahavad kujutada rühmitust People’s Mujahedin kangelasena või tõelise alternatiivina Iraani režiimile. See rühmitus ei ole kumbagi.

Külaskäikudel Iraaki kuulsin kurdide, sunniitide, šiiitide, kristlaste ja turkmeenide juhtide ja teiste kaebusi rühmituse People’s Mujahedin kohta, et see rühmitus aitas Saddam Husseini 1988. aasta Anfari kampaanias, mis lõppes selliste veresaunadega nagu Halabja. Seda kinnitas meile ka sel nädalal siin viibinud Iraagi delegatsioon, kes kinnitas meile ka seda, et Iraagi põhiseaduse kohaselt peab Iraagi valitsus täiel määral austama Ashrafi laagri elanike õigusi, kui need soovivad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee abiga minna Iraani või mujale või jääda Iraaki poliitiliste põgenikena, kes järgivad Iraagi õigusakte.

Me peame mõistma Iraagi valitsuse vastumeelsust lasta Ashrafi laagril takistada endiselt heanaaberlikke suhteid Iraaniga. Iraaklased ei saa Iraani olematuks mõelda. See on seal. See on jõuline naaber. Tõsi, et People’s Mujahedin ei ole enam terroristide nimekirjas, aga see on ikka läbipaistmatu usulahk, mis käitub sellest lahkuda soovijatega brutaalselt. Eelkõige on Ashrafi laagri elanikud inimesed, kelle inimõigusi tuleb austada organisatsiooni enda saatusest või minevikust sõltumata. Neid tuleb kohelda 1951. aasta põgenikekonventsiooni kohaselt ja mitte kedagi – kordan – mitte kedagi ei tohi sundida Iraani tagasi minema.

Aga teeme ühe asja selgeks. Resolutsioonis ei käsitleta Iraani režiimi, mis on rõhunud oma riigi inimesi, juhtinud riiki halvasti ja muutnud Lähis-Ida aastakümneteks ebastabiilseks. Kes pooldab PSE või roheliste muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tasakaalustada resolutsiooni tooni, pooldades Iraani režiimi, teeb seda kas halvas usus või ei ole tal enam muid argumente.

Meie muudatusettepanekute mõte on päris lihtne. Tahame esitada tervikpilti inimõiguste rikkumistest ja ähvardustest Ashrafi laagris ja selle ümber. Näiteks nõuame, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee saaks vestelda kõikide Ashrafi laagri elanikega neutraalsel pinnal ja ilma People’s Mujahedini ametnike juuresolekuta, et teha kindlaks, mida rühmitus tegelikult soovib. Samuti peame nõudma Mujahedini juhtidelt, et nad lõpetaksid Ashrafi laagri elanike elude juhtimise, nimelt sellega, et nad ei lase neil laagrist lahkuda. Eelkõige väljendame muret vaimse ja füüsilise manipuleerimise tavade ning inimõiguste raskete rikkumiste üle usulahus. Lühidalt võttes on see Ashrafi laagri inimeste inimõigustest. Mõelgem hääletamisel neile inimestele ja nende inimõigustele.

 
  
MPphoto
 

  Alejo Vidal-Quadras, ettepaneku esitaja. Härra juhataja, hääletame täna hommikul nelja fraktsiooni allkirjastatud resolutsiooni ühisettepaneku üle Iraagi Ashrafi põgenikelaagri olukorra kohta. Kolm tuhat viissada Iraani meest ja naist – Iraani fundamentalistliku režiimi demokraatliku opositsiooni esindajat – elavad seal täiesti kaitsetult. Viimastel nädalatel on nad talunud mõne Iraani režiimi mõju all oleva Iraagi valitsuse esindaja survet ja tagakiusamist ning on suur tõenäosus, et iga hetk võib juhtuda tragöödia, mis sarnaneb mitte väga kaua aega tagasi Balkanil toimunuga.

Kõik me mäletame Srebrenicat ja ma ei kahtle, et ükski siin istungisaalis viibija ei taha Iraagis teist Srebrenicat. Meie resolutsiooni ettepanek on üleskutse teavitada kogu maailma avalikkust enne, kui toimub katastroof. Kahjuks on mõni kolleeg esitanud muudatusettepanekuid, mis võivad Ashrafi laagri elanike jaoks ohtu suurendada ning anda Iraani režiimile ja selle käsilastele Iraagis alust nad tappa.

Käisin hiljuti ise seal laagris ja võin teile kinnitada, et muudatusettepanekutes olevad süüdistused on täiesti alusetud. Ashrafi elanikud on seal vabatahtlikult. Nad võivad lahkuda, millal tahavad, ja nende suhted piirkonna iraaklastega on väga sõbralikud. Meie ettepaneku eesmärk on neid inimesi kaitsta. Keegi ei mõistaks – aga kui need muudatusettepanekud vastu võetakse, oleks ettepaneku tulemus täpselt vastupidine.

Kolleegid, see ei ole poliitiline küsimus: see on puhthumanitaarne ja väga kiireloomuline. Palun teil hääletada kõikide muudatusettepanekute vastu, mis on sellele nelja fraktsiooni toetatavale ühisettepanekule esitatud, ja toetada ettepanekut sellisena, nagu need neli väga erinevatel poliitilistel seisukohtadel olevat fraktsiooni on kokku leppinud. Paljude süütute inimeste elud sõltuvad teie häältest. Palun ärge vedage neid alt!

 
  
MPphoto
 

  Angelika Beer, ettepaneku esitaja.(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, meie fraktsioon ei ole sellele resolutsioonile alla kirjutanud ja me hääletame selle poolt ainult siis, kui minu ja proua Gomesi Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel esitatud muudatusettepanekud heaks kiidetakse.

See käsitleb vaidlust Mujahedini ehk MKO üle. See ei ole demokraatlik opositsioon. Tahaksin selle kohta üht-teist öelda. MKO on mandunud organisatsioon, mis on võrdväärne usulahuga ja mis räigelt rõhub oma liikmeid, sealhulgas laagrisolijaid. Liikmete laagrisse jääma sundimiseks kasutatakse vaimset ja füüsilist survet. Need, kes keelduvad, kaotavad oma lähedased – neid sunnitakse lahutama ja neilt võetakse nende lapsed, mis on üks jõhkramaid rõhumisviise.

MKO on kõik laagris ja väljaspool seda elavad MKO liikmed täielikult isoleerinud. Igasugune juurdepääs rahvusvahelisele pressile või meediale on keelatud. Kõik Ameerika Ühendriikide korraldatud vestlused toimusid MKO esindajate juuresolekul, mis tähendas, et inimesed ei saanud rääkida oma tõelistest probleemidest ja muredest.

Minevikus anti Põhja-Iraagi MKO liikmed üle Saddam Husseini käsilastele, kes neid häbiväärselt piinasid ja nad Abu Greibi laagris tapsid. Need on vaid mõned näited ja selgitused ühistele muudatusettepanekutele, mida ma palun teil toetada. Kõik, kes neid ei toeta – tahan seda selgelt välja öelda –, ja kõik, kes kiidavad heaks praeguse resolutsiooniteksti muutmatul kujul, hääletavad selle poolt, et MKO saaks jätkata oma kontrolli all olevas laagris rõhumispoliitikat. Siis vastutate ka osaliselt selle eest, mida MKO praegu teha ähvardab – kui laager rahvusvahelise järelevalve all laiali saadetakse, käsib ta oma sealsetel liikmetel end põlema panna. See on risti vastu sellele, mida meie seal teha tahame, ja sellepärast palun teilt tungivalt hääletada fraktsiooni PSE ja meie fraktsiooni esitatud muudatusettepanekute poolt.

 
  
MPphoto
 

  Erik Meijer, ettepaneku esitaja. Härra juhataja, Iraani on 30 aastat valitsenud teokraatlik diktatuur. See diktatuur mitte ainult ei sunni elanikke elama tema usunormide kohaselt, vaid ka püüab tappa kõik, kes sellele süsteemile ei allu. Selle tulemusena peavad paljud iraanlased elama eksiilis, seda mitte ainult Euroopas, vaid ka naaberriikides.

Pärast Anglo-Ameerika sõjalist invasiooni Iraagis said seal elavad iraanlased Iraanilt kaitse saamise tagatise. Nüüd valmistuvad võõrväed Iraagist lahkuma. Olen lahkumise poolt, aga selle ettenägematu tagajärg võib olla, et Iraani teokraatlikul režiimil tekib võimalus oma riigi piiridest väljaspool asuvat opositsiooni rünnata. See režiim soovib nende inimeste deporteerimist Iraani, et nad seal tappa. Iraagis on solidaarsus eksiilis olevate iraanlastega suur. Ent Iraani mõjuvõim on Iraagis kasvanud, sest suurem osa Iraagi elanikkonnast on ka moslemitest šiiidid.

Nõukogule esitatud kirjalikult vastatavate küsimustega juhtisin nõukogu tähelepanu Ashrafi laagris elava 3400 inimese olukorrale. Ainus vastus oli, et nõukogu ei ole seda teemat arutanud. Täna arutleme väga olulise kiireloomulise resolutsiooni üle Ashrafi laagri kohta. Kahe eelmise – 2007. ja 2008. aasta – resolutsiooniga kinnitas Euroopa Parlament, et Ashrafi laagri elanike õiguslikule staatusele kohaldatakse neljandat Genfi konventsiooni. Täna pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu praegusele olukorrale, kui võtab vastu resolutsiooni ainult Ashrafi kohta. See tekst on ühine tekst, mille on heaks kiitnud enamik fraktsioone, ja see on tasakaalus. Sellega tahetakse edastada Iraagi valitsusele selge signaal, et nende 3400 Ashrafi inimese, sealhulgas 1000 naise õigusi ei tohi Iraani mullade surve pärast rikkuda.

Seega peame edastama ühise signaali, millesse ei ole lisatud muudatusettepanekuid, mis õõnestaksid ja nõrgendaksid seda resolutsiooni, mis käsitleb vaid Ashrafi elanike humanitaarküsimusi. Peame hoiduma igasugusest resolutsiooni lõpliku teksti muutmisest, mis võiks muuta olukorda keerulisemaks või ohustada nende kaitsetute inimeste elu.

Ameerika Ühendriikide väed pommitasid Ashrafi elanikke sissetungi alguses 2003. aastal. Hiljem USA uuris neid. Ka Iraagi valitsus on uurinud iga Ashrafi inimest – see toimus selle aasta aprillis. Neid kõiki küsitleti Ashrafist väljaspool. Neid julgustati laagrist lahkuma või Iraani minema. Lahkuma nõustus ainult kuus inimest – kuus 3400st! Seega peame nende otsust austama.

 
  
MPphoto
 

  Mogens Camre, ettepaneku esitaja. Härra juhataja, olukord Ashrafi laagris, kus elab 3500 Iraani peamise demokraatliku opositsiooni – PMOI – liiget, on tekitanud muret juba mõnda aega ja oleme Euroopa Parlamendis viimastel aastatel vastu võtnud mitu selleteemalist resolutsiooni. Külastasin Ashrafi laagrit Euroopa Parlamendi neljaliikmelise delegatsiooniga eelmise aasta oktoobris ning kohtusin seal Ameerika, Iraagi ja ÜRO ametnikega. Nad kõik kinnitasid meie muret Ashrafi elanike õigusliku staatuse pärast, sest laagri julgeoleku tagamine läks selle aasta alguses Ameerika vägedelt üle Iraagi omadele.

Sellest ajast saadik on olukord muutunud palju halvemaks. Iraani ülemjuhataja palus veebruari lõpus avalikus teadaandes Iraagi presidendilt tolle külaskäigu ajal, et president rakendaks kahepoolse kokkuleppe Ashrafi laager sulgeda ja kõik selle elanikud Iraagist välja saata.

Pärast seda piirasid Iraagi väed laagri sisse. Iraagi väed ei luba sinna siseneda Ashrafi elanike pereliikmetel, parlamendidelegatsioonidel, inimõigusorganisatsioonidel, juristidel, ajakirjanikel ega isegi arstidel, samuti ei lubata Ashrafi kuigi palju logistilisi materjale.

Sellepärast pidas Euroopa Parlament hädavajalikuks tegeleda praegu sellega kui erakorralise küsimusega. Oleme teinud koostööd kõikide fraktsioonidega ja koostanud ühise teksti, mis on kenasti tasakaalus ja käsitleb meie kõiki selle teemaga seotud mureküsimusi ning kutsub üles kõiki rahvusvahelisi organeid leidma Ashrafi elanikele pikaajaline õiguslik staatus.

Kahjuks on mõni Teherani suuvooder, kes usub Teherani valesid, esitanud mõne muudatusettepaneku. Arvan, et peaksime selgelt mõistma, et need kahjustavad Ashrafi elanike julgeolekut, ja me peame nende vastu hääletama. Palun kõikidel kolleegidel jääda ühise teksti juurde ja lükata tagasi kõik muudatusettepanekud.

 
  
MPphoto
 

  Marco Cappato, ettepaneku esitaja. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, räägime siin laagrist, mis on tegelikult väike linnake, kus inimesed on keerulise poliitilise otsuse tulemusel langetanud relvad; need on inimesed, kes on usaldanud enda kaitse rahvusvahelisele kogukonnale. Põhjus, miks me selle üle täna kiirmenetluse kohaselt arutleme, on oht, et need isikud võidakse kõik koos välja saata ja kõiki nende õigusi seoses Iraani režiimiga rikutakse jäädavalt.

Muidugi võib kahelda nende organisatsiooni – Iraani People’s Mujahedini – demokraatia tasemes ja ulatuses, aga see ei ole tänase arutelu teema ja see ei olnud ka põhjus, miks me palusime kiirmenetlust. Palusime kiirmenetlust sellepärast, et seda väikest linna kui tervikut ei rünnataks, et ei kaotataks inimeste põhiõigusi ega antaks seda üle Iraani diktatuuri kätesse.

Sellepärast võivad esitatud muudatusettepanekud selle signaali äärmise kiireloomulisuse ja vajalikkuse lihtsalt varjata, mispärast loodan, et neid ei kiideta heaks.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam, fraktsiooni PPE-DE nimel. Härra juhataja, püüame siin täna ära hoida võimalikku laialdast inimlikku tragöödiat.

Peaaegu nelja tuhandet inimest, kes kuuluvad Iraani opositsiooni, ähvardab oht, et Iraagi võimud saadavad nad Iraani, mille režiim on juba hukanud üle 22 000 nende sõbra. Muide, need on inimesed, kes paljastasid Teherani salajase tuumaprogrammi ja seisavad rahumeelsete meetmetega vastu terrorismi eksportivale režiimile.

Iraagi valitsuse demokraatliku tõsiseltvõetavuse huvides, aga ka USA valitsuse huvides, kes andis neile kaitsealuste isikute staatuse, on kaitsta nende elusid, austada nende vaba tahet ja väärikust ning tagada neile rahvusvahelise õiguse kohaselt turvaline tulevik. Aga eelkõige nõuame Iraagi valitsuselt Ashrafi laagri blokaadi lõpetamist.

 
  
MPphoto
 

  Paruness Nicholson of Winterbourne, fraktsiooni ALDE nimel. Härra juhataja, arvan, et mu hea sõber Alejo Vidal-Quadras ja teised sõnavõtnud eksivad tõsiselt ja me peaksime muudatusettepanekuid toetama, sest Iraagi valitsus on viimasel ajal enam kui kord teatanud, et tal puudub igasugune kavatsus sundida Ashrafi laagri elanikke minema Iraani või mõnda teise riiki.

Iraagi valitsus on korduvalt palunud erinevatel riikidel, sealhulgas paljudel ELi liikmesriikidel, neid vastu võtta, aga me pole nõustunud.

Laagris olevast 3400 inimesest on 1015-l erinevate riikide, kellest paljud on ELi liikmesriigid, elamisload ja me ei võta neid vastu. Miks?

Enamik laagri elanikest sai Saddam Husseini režiimi ajal professionaalse sõjalise väljaõppe ning osales koos presidendi kaardiväe ja teiste julgeolekujõududega pärast Kuveidi vabastamist 1991. aastal toimunud Iraagi rahva ülestõusu vägivaldses mahasurumises.

On palju tõendeid selle kohta, et need inimesed tegid iraaklastele halba, kui Iraagi armee keeldus sooritamast tapmisi, mida Saddam Hussein nõudis. Ohvrite pered Iraagis ei suuda seda asjaolu unustada ning Iraagi põhiseadus ei luba selliste rühmituste nagu NKO ja PKK viibimist Iraagi pinnal.

Kaks tuhat sellist inimest on registreerunud pagulaste ülemvoliniku juures lootuses, et neid saadetakse teistesse riikidesse, kes on valmis neid vastu võtma, ning Iraagi valitsus on nüüdseks mitu aastat teinud tihedat koostööd ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga ja palunud teistel riikidel neid vastu võtta.

Kallid kolleegid, see on Iraagi asi. Kaalul on Iraagi suveräänsus ja me peaksime Iraagi demokraatlikult valitud valitsust usaldama. See on nende õigus, nende kohustus ja võin teile kinnitada, et nad täidavad seda õigesti.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (PPE-DE). - Härra juhataja, ma pole kunagi eriti hinnanud Iraani People’s Mujahedini, kelle filosoofilised alged on islamis ja marksismis – mis aga on vastuoluline – ja muidugi kaitses neid aastaid Bagdadi lihunik Saddam Hussein, keda nad sõjaliselt toetasid.

Sellest hoolimata on nad viimastel aastatel muutunud ning andnud lääneriikidele olulist teavet inimõiguste rikkumise kohta Iraanis ja Iraani uraani salajase rikastamisrajatiste geograafilise asukoha kohta. Sellepärast oli küsitav, kas nad peaksid olema ELi mittelubatavate terroristide nimekirjas. Milles minu arvates ei ole mingit küsimust, on see, et Ashrafi laagri elanikud väärivad õiguslikku kaitset Iraagis selle valitsuse ja liitlasvägede poolt ega vääri Iraani saatmist, kus neid peaaegu kindlalt piinatakse ja võimalik, et hukatakse.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (PSE). - Härra juhataja, see arutelu näitab taas kord kiireloomuliste asjade puudusi, sest esildisi on palju, kuna korralikeks läbirääkimisteks ja nõupidamiseks on aega olnud vähe.

Tahaksin ametlikult öelda, et sotsiaaldemokraatide algses tekstis ollakse selgelt vastu sunniviisilisele väljasaatmisele ning nõutakse Genfi konventsiooni täielikku järgimist ja rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide täielikku juurdepääsu. Kuna ma ise püüdsin saavutada kompromissi ja saada parteide toetust ainult muudatusettepanekutele 2, 3 ja 6 ning sotsiaaldemokraatide toetust ühisresolutsioonile, siis ütlen härra Vidal-Quadrasele ja teistele, et täiesti väär on öelda, et neid muudatusettepanekuid võidakse kasutada laagri elanike tapmise ettekäändena. Sõltumata sellest, kas PMOI-d toetatakse või kritiseeritakse, ei tohiks inimõigusteteemalises arutelus selles istungisaalis küll keegi olla vastu muudatusettepanekutele, mille eesmärk on toetada inimõigustega seotud kohustuste täitmist kõikide isikute poolt kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 

  Jan Zahradil (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, mulle 30 sekundist piisab. Tahaksin öelda, et mul on hea meel selle üle, et PMOI ELi keelatud organisatsioonide nimekirjast Tšehhi eesistumise ajal maha võeti ja et me tänase Ashrafi laagri resolutsiooniga endistviisi kaitseme režiimi eest Iraani opositsiooni. Tahaksin tänada kõiki osalenud fraktsioone nende värvidest ja tõekspidamisest olenemata ja loodan, et resolutsioon läheb läbi selle esialgsel kujul, ilma muudatusettepanekuteta, mis seda mõneti moonutaksid.

 
  
MPphoto
 

  Paulo Casaca (PSE).(PT) Härra juhataja, ka mina tahaksin kutsuda üles toetama seda resolutsiooni ühisettepanekut sellisena, nagu see praegu on. Siin esitatud muudatusettepanekud on sügavalt eksiteel.

Täiesti väär on öelda, et kas või ükski Ashrafi laagri või mõne muu sellise laagri elanik oleks ülemvoliniku toetusel saadetud Euroopasse või ümber asustatud Iraagis. Võite ülemvolinikult küsida, kas mõni pagulane on kunagi ümber asustatud.

See kõik on täiesti vale ja selle ainus eesmärk on aidata kaasa veresauna toimumisele. Selles on asi, mitte milleski enamas ning tahaksin paluda nende täiesti häbiväärsete muudatusettepanekute esitajatelt need tagasi võtta, sest need solvavad seda parlamenti.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. (IT) Härra juhataja, tahaksin rääkida, aga see on sellistes tingimustes võimatu. See on tõesti väga raske, kui kõik parlamendiliikmed ringi sagivad. Ma austan Euroopa Parlamenti väga, aga mulle tundub täiesti võimatu sellistes tingimustes rääkida.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Teil on õigus.

Daamid ja härrad, me ei lõpeta arutelu enne, kui kõik vaikselt istuvad.

Palun vahekäikudes kõndivatel parlamendiliikmetel teatavaks võtta, et me ei lõpeta arutelu enne, kui nad lõpetavad ringisagimise ja me saame komisjoni asepresidendi viisakalt ära kuulata.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. (IT) Härra juhataja, aitäh teile, sest arvan, et õige on, kui aruteludes kuulatakse, mida öeldakse, ja räägitakse nii, nagu peab.

komisjoni asepresident. (FR) Kavatsen rääkida nüüd prantsuse keeles. Härra juhataja, daamid ja härrad; komisjon järgib pidevalt olukorda Iraagis, eelkõige Ashrafi laagris.

Nagu me kõik teame, võttis Iraagi valitsus 2009. aasta jaanuaris ala oma kontrolli alla tagasi. Humanitaarolukorra kohta laagris on Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, kes on olukorra kujunemisel silma peal hoidnud, komisjonile teada andnud, et elamistingimuste olulist halvenemist ega rahvusvaheliste konventsioonide rikkumisi ei ole täheldatud.

Komisjon on täiesti nõus seisukohaga, et laagri sulgemine peaks toimuma õiguslikes raamides ning et selle elanikke elusid ja füüsilist või vaimset heaolu ei tohi ohustada. Kohaldada tuleks rahvusvahelisi humanitaarnorme, eeskätt tagasi mittesaatmise põhimõtet.

Iraagi valitsus on mitu korda öelnud, et on valmis kohtlema laagri elanikke viisakalt ja tal pole kavas selle organisatsiooni liikmeid ebaseaduslikult välja saata ega sundida neid Iraagist lahkuma.

Seda arvesse võttes rõhutab komisjon sellegipoolest nagu alati vajadust järgida õigusriigi põhimõtet ja loodab, et Iraagi valitsus ka vastavalt käitub.

Kui Iraagi võimud 2009. aasta märtsis komisjoniga kohtusid, kinnitasid nad oma kavatsust pidada kinni rahvusvahelistest humanitaarnormidest, mitte kasutada jõudu ning eelkõige mitte saata kedagi sunniviisiliselt Iraaki tagasi.

Iraagi inimõiguste minister kohtub praegu laagri elanikega individuaalselt, et teha kindlaks nende õigused ja see, kas nad tahavad naasta Iraaki või minna mõnda kolmandasse riiki.

Viimastel nädalatel on organisatsiooni mõned liikmed otsustanud laagrist lahkuda ja neil on see takistusteta õnnestunud. Komisjon toetab neid jõupingutusi. Kui laagri elanikud soovivad lahkuda, peab Iraagi valitsus lubama neil asuda elama mõnda teise riiki ja sellele protsessile kaasa aitama.

Komisjon jätkab sealviibivate liikmesriikide esindajatega olukorra jälgimist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Järgmisena toimub hääletamine.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
Asepresident

 
  

(1) Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika