Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-0076/2009

Esitatud tekstid :

O-0076/2009 (B6-0232/2009)

Arutelud :

PV 04/05/2009 - 24
CRE 04/05/2009 - 24

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Esmaspäev, 4. mai 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

24. Tarbija õigused (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitas komisjonile siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Arlene McCarthy ettepaneku kohta võtta vastu tarbija õiguseid käsitlev direktiiv (O-0076/2009 – B6-0232/2009).

 
  
MPphoto
 

  Arlene McCarthy, esitaja. − Härra juhataja, ma tean, et volinik Kuneva on siin, ning ma olen rõõmus selle üle, et Euroopa Parlamendi selle koosseisu ametiaja viimasel istungjärgul võib isegi nii hilisel õhtutunnil vahetada arvamusi komisjoni ettepaneku üle, mis puudutab tarbija õigusi.

Oleme koostanud töödokumendi ja nagu te mäletate, võttis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon, mille tegevust ma ise esimehe ja raportöörina juhtisin, vastu otsuse mitte selle ettepanekuga kiirustada, kui ei võeta täielikult arvesse kõiki selle tagajärgi, seda eeskätt seetõttu, et seda on kirjeldatud kui ulatuslikumat muutust lähenemises tarbijaõigusesse Euroopas.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on minu arvates väga põhjalikult oma tööd teinud, korraldades avaliku kuulamise, mitu seisukohtade vahetust, koostanud mõju hindamise ettekande, mis oli härra Harbouri idee, viinud läbi Interneti-arutelu, millele on organisatsioonid kõikjal Euroopas ainuüksi kolme nädala jooksul saatnud ligikaudu 100 vastust.

Samuti pidasime 27 liikmesriigi parlamentide esindajatega mõttevahetuse, millest kutsuti osa võtma ka volinikku. Härra volinik, minu arvates olete teie ja ka teie töötajad täiesti teadlikud sellest, et tegemist on vastuolulise ettepanekuga, millest hulk aspekte vajab veel analüüsimist.

Me hindame püüdlust parandada tarbijate õigusi siseturul. Samuti oleme nõus sellega, et vaja on parandada ettevõtete ja tarbijate vahelise siseturu toimimist, kõrvaldades selleks tõkked piiriüleselt kaubanduselt; kuid on vaja ka kinnitada meie tarbijatele, et nad saavad jätkuvalt arvestada kõrgetasemelise kaitsega.

Huvirühmadega toimunud arutelude, vaidluste ja konsultatsioonide käigus jõudsid meieni arvukad teated selle ettepaneku vähese selguse ja kindluse kohta. Me julgustasime tarbijaorganisatsioone ja äritegevusega seotud huvirühmi algatama omapoolset dialoogi selle üle, kuidas me saaksime selle ettepaneku muuta tõhusaks, ning ma tean, et volinik on kätte saanud äri- ja tarbijaorganisatsioonide ühiselt koostatud kirja, millest on kõigile parlamendiliikmetele tehtud koopia. Sooviksin seda siinkohal tsiteerida. Kirja autorid ütlevad: „Me omistame suurt tähtsust ettepaneku õigusselgusele ja kvaliteedile, samuti vajadusele teada, milliseid tagajärgi ja muutusi see praeguse olukorraga võrreldes kaasa toob. Meie arvates valitseb suur ebaselgus selle ettepaneku ulatuses ja tagajärgedes, eelkõige seoses selle mõjuga riiklikule õiguskorrale.”

Nende mure on silmnähtav. Me peame oma lõplikus ettepanekus olema selgesõnalised. Kas me palume tarbijatel loobuda mõnest õigusest, mis neil riikliku õiguse alusel olemas on? Kui jah, siis mida tarbija vastutasuks saab? Kui me ei palu neil loobuda teatavatest lepinguõigusega seotud õigustest, näiteks õigusest kaupa mitte vastu võtta Ühendkuningriigi ja Iirimaa seaduste alusel, siis kas ei seisa ettevõtted mitte jätkuvalt silmitsi 27 erineva tarbijakaitsenormide komplektiga, mille kaotamine oli algselt üks olulisemaid eesmärke?

Mina ja mu kolleegid oleme seisukohal, et meie esimeseks ülesandeks on hinnata, mida see ettepanek tegelikkuses tarbijate ja ettevõtjate jaoks kaasa toob. Sel põhjusel on tänaõhtustes suulistes küsimustes esile tõstetud mõned teemad, mida tahaksime koos teiega arutada ja mille puhul peame tagama nende käsitlemise selleks, et koostada eeskirjad, mida on võimalik ka rakendada ja mis toovad kasu kõigile huvirühmadele. Meie küsimused keskenduvad seega üksikasjadele selliste konkreetsete teemade puhul, mille kallal peaks meie arvates edasi töötama.

Osa töörühma liikmeid oli mures mõju hinnangu puuduste pärast ja sooviks näha rohkem tõendeid õiguslikust killustatusest tulenevate kulude kohta juhul, kui me jätame meetmed võtmata. Samuti soovivad nad rohkem teavet ettepaneku majandusliku mõju kohta, mitte üksnes mõju kohta teabenõuetele.

Lühidalt – me sooviksime, et komisjon võtaks endale vahepealsel valimisperioodil, enne kui Euroopa Parlament tuleb juulis kokku, natuke aega, et viia läbi järgmised toimingud (kõik see on ära toodud ka suulises küsimuses): uurima koos liikmesriikidega, millised praktilised ja õiguslikud tagajärjed on ettepanekul riiklikul tasandil; selgitama direktiivis esitatud täielikult ühtlustatud eeskirjade ja riikliku lepinguõiguse alusel tarbijate käsutuses olevate õiguskaitsevahendite suhet; selgitama ettepaneku projekti ja ühenduse kehtiva õiguse, eelkõige ebaausate kaubandustavade direktiivi, elektroonilise kaubanduse direktiivi, teenuste direktiivi ja Rooma I määruse ning loomulikult väljapakutud ühise tugiraamistikku käsitleva ettepaneku vastastoimet. Me soovime saada mõju hinnangust lisatõendeid, mis aitaksid meil analüüsida ning tõendada kasu ja kulusid nii selle ettepaneku kui ka alternatiivide puhul, mida oleks võimalik välja pakkuda.

Me tahame, et te meid aitaksite, ning me teeme teiega koostööd tagamaks seda, et me toetame huvirühmadega peetavat dialoogi selle üle, millised meetmed on vajalikud nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks vastastikuse praktilise kasu saavutamiseks.

Härra volinik, ma usun, et on võimalik koostada toimiv praktiline ettepanek, mida kõik huvirühmad toetavad. Ma luban teile, et Euroopa Parlamendi saadikud soovivad jätkata teiega koostööd selle eesmärgi saavutamise nimel ja selle nimel, et me saame mingil hetkel hääletada Euroopa Parlamendis uue tarbijaõiguste direktiivi üle.

 
  
MPphoto
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, suur tänu Arlene McCarthyle tema sõnavõtu eest, kuna selle direktiiviga seoses on tõesti palju ära tehtud. Sooviksin siiski, et seda direktiivi, mille kallal me tööd jätkame, ei võetaks lihtsalt vastu, vaid et kõik huvirühmad selle omaks võtaksid. Me teeme selle saavutamiseks kõik, mis meie võimuses. Et tegemist on meie viimase istungjärguga, siis tahan kasutada võimalust ja tänada siiralt teid kõiki, eeskätt Arlene’i kui meie komisjoni esimeest, samuti härra Harbourit ja eriti proua Cederschiöldi. Ma usun, et hoian ühel või teisel moel teiega ühendust, kuna oli tõeliselt meeldiv teiega koos töötada ning ma loodan, et see koostöö jätkub mingil muul viisil.

Ma sooviksin nüüd keskenduda järgmistele direktiivi seisukohast olulistele sammudele, sest ma usun, et see direktiiv on meie kõigi jaoks väga tähtis. Me vajame seda direktiivi 21. sajandi siseturu jaoks. Lubage mul selgitada, et enne ettepaneku esitamist tegi komisjon õigusaktide võrdleva analüüsi, koostas „lühikokkuvõtte”, mis hõlmab liikmesriikide õigusakte, millega võetakse üle läbivaatamisel olevad tarbijakaitsealased direktiivid. Komisjon vaatab praegu koos liikmesriikidega üksikasjalikumalt läbi ettepaneku erinevad sätted, et mõista paremini selle praktilist mõju liikmesriikide õigusele.

Minu talitused valmistavad ette tabelit, mille eesmärk on illustreerida ettepaneku mõju olemasolevatele tarbijakaitse tasanditele Euroopa Liidus. Tabel hõlmab neid sätteid (näiteks taganemistähtaja ja õigusliku tagatise pikkus), mille puhul on võimalik hinnata, kas ettepanek toob kaasa tarbijakaitse vaieldamatu tugevnemise või nõrgenemise erinevates liikmesriikides. Tabel on kättesaadav hiljemalt mai lõpust.

Ettepaneku kohaselt saavad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada üldise lepinguõiguse kaitsevahendeid vigaste kaupade puhul tingimusel, et juriidilised nõuded nende õiguskaitsevahendite rakendamiseks erinevad nõuetest, mida kohaldatakse ettepanekuga reguleeritud õiguskaitsevahendite puhul. Leian, et ettepanekuga ja riigisisese üldise lepinguõigusega hõlmatud õiguskaitsevahendite seoseid tuleks tekstis selgitada. See tähendab seda, et sellised õiguskaitsevahendid nagu Ühendkuningriigis kehtiv õigus kaupa mitte vastu võtta või garantie des vices cachés Prantsusmaal võiksid säilida. Ma olen siiski valmis kaaluma alternatiive, millega nende riigisiseste õiguskaitsevahendite aspekte oleks võimalik ettepanekusse lisada, seda juhul, kui nõukogu ja Euroopa Parlament seda eelistaksid.

Kõnealune ettepanek täiendab ebaausate kaubandustavade direktiivi. Kui nimetatud direktiiv kaitseb tarbijaid ühiselt pettureist ettevõtjate küsitavate äritavade eest, tagab tarbija õiguste direktiivi eelnõu tarbijatele, kes sõlmivad kauplejaga lepingu, individuaalsed lepingulised õigused, mida neil on võimalik tsiviilkohtus maksma panna. Mis puutub teenuste direktiivi ja elektroonilise kaubanduse direktiivi, siis kohaldatakse nendes direktiivides ette nähtud teabenõuet lisaks ettepanekus sisalduvatele ning see säilib ka juhul, kui tekib vastuolu ettepanekuga.

Lõpetuseks – mis puutub Rooma I määrusesse, siis on ettepaneku preambulis selgelt öeldud, et see ei piira määruse kohaldamist. Selle tulemusel määratakse riiklikud õigusaktid, mida rakendatakse tarbijalepingute suhtes direktiivi eelnõu kohaldamisalas, kindlaks üksnes selle määrusega.

Komisjoni innustasid ettepaneku ettevalmistamisel ühtse tugiraamistiku põhjal saavutatud tulemused, näiteks ebaõiglaste lepingutingimuste must nimekiri, kaelamäärimise ja kohaletoimetamise reeglid, samuti lepingueelse teavitamise nõuete ühtlustamine.

Tuleviku seisukohast on oluline tagada ühtse tugiraamistiku ja tarbija õiguste direktiivi sidusus. Arvestades, et ühtne tugiraamistik on pikaajalisem projekt, peame hoolitsema selle eest, et tarbija õiguste direktiivi lõplikud määratlused ja eeskirjad lisataks ühtse tugiraamistiku tarbijalepinguid puudutavasse osasse.

Ettepanekule võtta vastu direktiiv tarbija õiguste kohta eelnes põhjalik mõju hinnang. Mõju hinnangus märgiti ära ka väljapakutud muudatustest tulenev halduskoormus ning seda võrreldi nõuetele vastavuse tagamise kuludega, mis tekitatakse tarbijakaitse eeskirjade ja Rooma I määruse killustatuse tõttu kauplejatele, kes soovivad teistes liikmesriikides oma tooteid müüa. Hinnang näitas, et oluliste tarbija õiguste täielikul ühtlustamisel oleks tugev positiivne mõju siseturu lõimimisele ja tarbijate kindlustundele. Õigusloomeprotsessi esimeste etappide käigus ilmnes, et kasu võiks olla lisatõenditest tarbijakäitumise ja eelistuste kohta müügi tõhustamise osas. Kavatsen selles küsimuses lähitulevikus käivitada kvalitatiivse uuringu eesmärgiga koguda teavet pärast põhjalikke vestlusi tarbijate ja kauplejatega. Selle uuringu tulemused peaksid olema kättesaadavad 2009. aasta kolmandas kvartalis.

Komisjon on pühendunud õigusloomeprotsessi käigus konstruktiivse dialoogi jätkamisele nende huvirühmadega, keda direktiivi eelnõu peamiselt mõjutab, ning seda ma teile luban. Selleks kutsun tarbijatest ja ettevõtetest huvirühmad kokku ühisele kohtumisele, mis toimub 2009. aasta juunis, et selgitada ettepaneku aspekte ning nendest kõige olulisemate üle põhjalikumalt arutleda. Euroopa Parlamenti hoitakse asjadega nõuetekohaselt kursis.

Sooviksin vaid lisada, et eelmisel nädalal kohtusin kõikide Euroopa Tarbijaliitude Ametisse kuuluvate organisatsioonidega ning me arutasime taas seda teemat. Kaks päeva pärast seda tuli üle kümne Briti ülemkoja esindaja selle direktiivi üle Brüsselisse arutlema. See on väga hea märk sellest, et huvi tarbijakaitsepoliitika vastu suureneb, ning see on kasulik siseturu jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ma sooviksin kõigepealt südamest tänada proua Kunevat kõige selle eest, mis ta on tarbijat puudutavates küsimustes ära teinud, seda seetõttu, et see on viimane kord siin Euroopa Parlamendis, mil meil on võimalik temaga aru pidada. Härra volinik, mina ja ma usun, et ka terve komisjon on teie aktiivset osalust väga hinnanud.

Ma tean, et teile valmistas ehk mõnevõrra pettumust see, et me ei saanud seda ettepanekut põhjalikult läbi vaadata ja jõuda sellega enne Euroopa Parlamendi selle koosseisu volituste lõppu esimese lugemiseni. Kuid ma usun, et tulevik näitab, et tegime õigesti – seda seetõttu, et tänu Arlene McCarthy poolt väga hästi juhitud tööle, mille raames on uuritud mõju hinnangut ja seatud asju küsimuse alla, on suurendatud teadlikkust ettepanekust ja on kaasatud ka palju rohkem inimesi, nagu te ka ise viitasite.

Mulle näib – ja siinkohal tahaksingi puudutada täna õhtul selle lühikese aja jooksul, mis meie käsutuses on, kõige olulisemaid aspekte –, et üks oluline asi, mis sellest ettepanekust puudu on, on üldine strateegiline raamistik, mida komisjon tahab tarbijaid puudutava õigustiku kujundamisel järgida.

Kõnealuses ettepanekus tegeldakse kaupadega, kuid selle aasta lõpus, enne kui me selle ettepaneku valmis saame, on meil olemas ka teenuste direktiiv ning ka sellega on seotud palju küsimusi, mis tarbijaid huvitavad. Me teame, et käsitlete ka selliseid küsimusi nagu digitaalsed tooted, pakett, reisid jne.

Ma arvan, et meil on vaja teada, mida te kavatsete teha tarbijaid puudutava seadustiku saavutamiseks kaupu puudutava paketiga, mis moodustab osa laiemast strateegiast. See on väga oluline. See ettepanek peab olema tulevikukindel; see peab moodustama osa tervikprotsessist. See on üks neist aspektidest, mille suhtes oleksin pisut kriitiline seoses lähenemisviisiga, mida on seni järgitud. Ma loodan, et me suudame selles vallas edusamme teha.

Mul oli väga hea meel, et mainisite Briti ülemkoda, sest kavatsesin samuti sellest rääkida. Me kinnitasime neile, et nende aruanne annab olulise panuse lõpptulemusse, arvestades meie käsutuses olevat aega. Lõppkokkuvõttes jääme ootama erakordselt head tulemust Euroopa tarbijate ja siseturu jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Toubon (PPE-DE).(FR) Härra juhataja, volinik, viitaksin proua McCarthy ja proua Wallise töödokumendile. Järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu huvides esitatakse selles maksimaalse ühtlustamise huvides kõnealuses ettepanekus tõstatatud küsimused ning tuuakse esile ohud, mida mõni riik näeb enda tarbijate kaitse nõrgenemises.

Teisalt, komisjon soovib väga õigesti laiendada piiriülest kaubandust, mis on siseturu jaoks ebanormaalselt madalal tasemel. Ma ei hakka tausta enam uuesti käsitlema, kuna proua McCarthy juba tegi seda, kui aga lubate, annaksin komisjonile mõne soovituse.

Esiteks ma loodan, et proua Kuneva jätkab oma tööd ja et tal õnnestub saavutada horisontaalse direktiivi eelnõu vastuvõtmine. Te saavutate selle aga üksnes siis, kui te esiteks hindate väga täpselt selle mõju kõikide liikmesriikide õigusaktidele – seda pole seni tehtud; teiseks, kui te suhestate selle ettepaneku väga täpselt olemasolevate ja väljapakutud määruste, direktiivide ja ühenduse tasandi kokkulepetega – seda ei ole samuti seni tehtud; kolmandaks, kui te sätestate väga täpselt mõnede põhimõtete kaitsmise, näiteks seoses varjatud puudustega; ning neljandaks ja see on kõige olulisem, kui te osutate, millise kaitse taseme toob kaasa selle direktiivi elluviimine, ega tutvusta pelgalt selle sätteid.

Seda arvesse võttes ei ole antud ettepaneku puhul tegemist dokumendiga, mida saaks iseloomustada kui selget dokumenti. Samas vajame just seda – ühtlustamist, mis tõstaks kaitse taset. Lühidalt öeldes, härra volinik, olete tegutsenud üsna rutakalt. Minu soovitus teile oleks võtta natuke aega ja esitada kõik argumendid, mis aitaksid teil täielikult veenda liikmesriikide valitsusi ja Euroopa Parlamenti.

 
  
MPphoto
 

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE).(SV) Tarbijakaitsealaste eeskirjade vallas on veel arenguruumi. Läbirääkimised ei ole alanud, Euroopa Parlament ei ole teinud avaldust ning liikmesriigid on alles arutelusid algatamas. Tarbijakaitse alal on vaja „täielikku” ühtlustamist.

Minu arvates on asjakohane mainida kolme punkti. 1. Direktiivi selgem kohaldamisala. 2. Praegu on võimalik kahe aasta jooksul viia tagasi tooteid, mis on juba ostes vigased; see periood peaks olema kolm aastat. 3. Taganemistähtajaks tuleks ette näha üks aasta, see suurendab enamikus liikmesriikides tarbijate kaitset. Selged, ühemõttelised eeskirjad ja kõrgetasemeline tarbijakaitse toovad kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Ebaselged eeskirjad kahjustavad tõsiseltvõetavaid ettevõtjaid ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid nüüd need kolm keskset aspekti täielikult ühtlustatud ettepanekusse lisama.

Kuna see on minu viimane arutelu Meglena Kunevaga, tahaksin väljendada tänu selle eest, et meie koostöö on olnud nii uskumatult meeldiv.

 
  
MPphoto
 

  Meglena Kuneva , komisjoni liige. − Härra juhataja, ma sooviksin kõigepealt vastata härra Harbourile. Ma mõistan selgelt, miks meil on vaja teenuste küsimusega tegelda, ning teenused moodustavad kindlasti väga olulise osa tarbijapoliitika strateegiast aastateks 2007–2013. Ma mõistan täielikult, et Euroopa majandus on teenustepõhine majandus.

Mis puutub sellesse, miks me ei käsitle näiteks digitaalseid kaupu ja oleme need ettepaneku kohaldamisalast välja jätnud, võin öelda, et tarbijakaitse küsimus digitaalse sisuga teenuste osas tõstatati rohelise raamatu konsultatsioonide käigus. Mitmed huvirühmad ja eelkõige tarbijaorganisatsioonid peavad seda oluliseks küsimuseks. Samas tekitas see äriringkondades suurt muret ja nende väitel on teema keerukuse tõttu vaja täiendavat põhjalikku analüüsi.

Sel eesmärgil teeb komisjon uuringu, et määratleda probleemi ulatus ja see, kui palju kliente kannatab digitaalse sisuga teenuste väljajätmise tõttu kahju. Sooviksin käsitleda digitaalse sisuga teenuseid järgmisel korral, mil mul on olemas veenvad andmed.

Soovimata raisata Euroopa Parlamendi ning tarbijate ja ettevõtjate aega, tahaksin teile teada anda, et homme tutvustan koos volinik Redingiga digitaalset teejuhti. Tegemist on väga praktilise juhendiga, mis tugineb olemasolevatele õigusaktidele, s.t umbes 20 direktiivile, ja moodustab omalaadi lühikokkuvõtte sellest, mida saame praegu ära teha oma õiguste maksmapanemiseks, sest vahel ongi kõige olulisem aspekt see, kuidas me õigusakte maksma paneme.

Mis puutub härra Touboni märkustesse, tahaksin öelda, et ettepaneku kohaselt on liikmesriikidel võimalik jätkuvalt vigaste kaupade puhul kohaldada üldises lepinguõiguses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, ning see tähendab seda, et selliseid õiguskaitsevahendeid nagu õigus kaupa mitte vastu võtta Ühendkuningriigis või garantie des vices cachés Prantsusmaal saab jätkuvalt kohaldada.

Vahel on vaja panustada rohkem aega direktiivi sisu selgitamisse ja seda mu kolleegid nõukogus ka teevad. Vähemasti peame selgitama seda, mida me ühe või teise tekstiga silmas peame, ja just selles etapis saamegi küsitavused selgeks rääkida.

Komisjon vaatab praegu koos liikmesriikidega ettepaneku erinevaid sätteid süvitsi läbi, et saada paremini aru nende praktilisest mõjust liikmesriikide õigusaktidele, täpselt nagu palusite teie, härra Toubon, ja ka Euroopa Parlament. Me anname endast kõik, et kõike selgemaks muuta. Tegemist on õigusliku tekstiga, kodanikke puudutava tekstiga ning see, kuidas seda õiguslikku teksti tõlkida saab, on omaette katsumus. Seetõttu jätkame selles küsimuses selgituste andmist ning teeme jätkuvalt tublisti koostööd nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

Tänan teid veel kord viimase märkuse eest, proua Cederschiöld. Ma jätan teie ettepanekud meelde. Te ütlesite väga õigesti, et me peame direktiivi üle läbirääkimisi. Ma kuulasin väga hoolikalt, kuid tahan väga selgelt öelda, et on üks aspekt, milles ma kompromissile ei lähe, ja selleks on täielik ühtlustamine.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE) , kirjalikult. – (SK) Tarbija kaitse tasemed on liikmesriigiti erinevad. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ärakuulamistel ei maininud vanade liikmesriikide vabatahtlike tarbijakaitserühmituste esindajad rahalisi probleeme. Tarbijad maksavad sageli selliste tarbijakaitserühmade teenuste eest, enne kui teevad ostu kohta otsuse. See aitab neil organisatsioonidel jääda sõltumatuks.

Slovakkias saavad tarbijaorganisatsioonid 152 000 eurot oma tegevuse rahastamiseks. Mulle valmistab muret see, et selline haletsusväärne summa sunnib neid organisatsioone tarbijate õiguste eest seismisest loobuma.

Pärast Euroopa Liidu laienemist on tarbijaks olemine järjest raskem ja komplitseeritum. Tarbijaid puudutavad otseselt erinevad küsimused, alates sellest, et ostetud tooted oleksid puudusteta, ja lõpetades enesekindlusega tehingutes ning Interneti kaudu ostmise ja reklaamimisega. Kuna paljud neist küsimustest jäävad väljapoole konkreetsete riikide piire, vajame ühtlustatud õigusakte ja aktiivseid jõupingutusi ennetusalase teadlikkuse vallas, mis annab meile piisava eneseteadlikkuse, et vältida kogenud ettevõtjate käes etturiks muutumist. Selleks peaksid tarbijad teadma, kuidas kasutada portaale, mis varustavad neid ajakohase teabega, näiteks RAPEX ohtlike toodete kohta, SOLVIT siseturu kohta, DOLCETA rahandusalase teadlikkuse kohta jms. Euroopa tarbijakeskus ja Euroopa päevik on samuti tarbijatele suureks abiks.

Volinik Kuneva, komisjoni nimel peate kutsuma uusi liikmesriike üles mitte alahindama tarbijakaitset, suutmata tagada tarbijaorganisatsioonidele sel eesmärgil piisavat toetust.

 
Viimane päevakajastamine: 8. september 2009Õigusalane teave