Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Othmar Karasi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega (KOM(2008)0602) – C6-0339/2008 – 2008/0191(COD)) (A6­0139/2009), ja

– majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Karsten Friedrich Hoppenstedti koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (KOM(2009)0014 – C6-0031/2009 – 2009/0001(COD)) (A6-0246/2009).

  Othmar Karas, raportöör. − (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad; täna on mul võimalus esitleda teile peale majandus- ja rahanduskomisjoni järelduste ka nõukogu ja komisjoniga peetud pikkade läbirääkimiste tulemusi. Eelmisel nädalal jõudsime kolmepoolsel kohtumisel kokkuleppele ühises lähenemises finantsturgude jaoks uue raamistiku väljatöötamisele.

Palun käsitlege neid ettepanekuid, mille üle me täna arutleme, tervikpaketina. Mõned meist Euroopa Parlamendis, nõukogus ja komisjonis tahtsid rohkem, mõned vähem. Võin teile öelda, et me ei leppinud kokku vähimas ühisnimetajas, vaid püüdsime saavutada kokkulepet, mis oleks enam kui suurim ühisnimetaja.

Pakkusime välja suuna järgmiste sammude jaoks, sest praegune saab olla vaid esimene samm. Me ei ole majandus- ja finantskriisile lahendust leidnud. Aga oleme valmis astuma järgmist sammu, et saavutada läbimurre finantsturgude uue raamistiku väljatöötamisel, mille tulemusena lihtsustub finantsturgude reguleerimine ja üleeuroopaliseks saamine, mis tekitab finantsturgudel kõikide turuosaliste jaoks kindluse ja stabiilsuse, mis kujutab endast finantsturgude arengut, on vastus finantskriisile ja kaitseb detsentraliseeritud sektorit.

Tahaksin tänada proua Berèsi, proua Bowlesi ja kolleege teistest fraktsioonidest toetuse eest ning eelkõige sekretariaati ja kogu personali.

See ettepanek tekitab suurema läbipaistvuse, õiguskindluse ja stabiilsuse ning seega loob rohkem usaldust ajal, mil seda ei ole. See ei ole ainus kogum õigusakte, mida me välja pakume. Viimasel täiskogu istungil otsustasime reguleerida reitinguagentuure, võtsime vastu uued järelevalvestruktuurid kindlustussektori jaoks ja komisjon esitas uue ettepaneku riskifondide kohta. See on lisapakett, millega me näitame teed.

Punkte on viis. Esimene on finantsturgude järelevalve, kus me esimese sammuna tugevdasime Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja Euroopa Keskpanga rolli. Samuti parandasime tasakaalu päritolu- ja vastuvõtva riigi reguleerijate vahel. Teine samm on see, et nüüd peame saavutama finantsturgude järelevalve parema lõimituse. Kõik nõuded on raportis kirjas, sest vaja on lõimunud järelevalvestruktuuri, mis võimaldaks tulla toime uute ülesannetega.

Teine valdkond on väärtpaberistamine, laenude andmine. Esimest korda kehtestame eeskirja, et laenu võib anda ainult siis, kui laenuandjal on raamatupidamisse kantud huvi säilimine väärtpaberistamise jaoks. Sätestasime vähemalt 5% säilitamise nõude, aga palusime Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteel uurida, kas oleks mõistlik seda suurendada, ja avaldada tulemused komisjoni ülevaates enne aasta lõppu, võttes arvesse rahvusvahelisi suundumusi. See on turgudele tähtis märguanne – ilma huvi säilitamiseta ei ole midagi. Huvi säilitamisega kaasneb läbipaistvus ja parem kontroll.

Kolmandaks reguleerisime suurt riskide kontsentreerumist omavahendite ja riski suhtega. Suur finantsrisk ei või ületada 25% panga omavahenditest. Ja kui pangad laenavad üksteisele, ei tohi summa ületada 150 miljonit eurot.

Neljas punkt, millega me töötame, on omavahendite ja hübriidkapitali kvaliteedi parandamine. Ent arvestame liikmesriikide kehtivate eeskirjadega, sest me ei taha majandus- ja finantskriisi ajal tekitada protsüklilist mõju. See, et oleme loonud asjaomase valdkonna jaoks korrektse üleminekukorra, on oluline, eelkõige kooperatiivide, hoiupankade ja passiivse osalusega äriühingute jaoks Saksamaal. Sellegipoolest on veel palju teha.

Viienda punktina tahaksin välja tuua protsüklilisuse.

Raportis on kirjas, et komisjon peab kehtivate direktiivide protsüklilise mõju väga kiiresti välja selgitama ja me peame aru saama, et vajalikud muudatused tuleb teha enne sügist.

Kutsun teid üles selle raporti ja kolmepoolsel kohtumisel kokkuleppele jõudmise ettepaneku heaks kiitma, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament saaksid säilitada finantsturgude reformimisel juhtiva koha. Samuti on oluline rakendada tulevase arengu huvides kõiki nõudeid, et avada uks paremale, stabiilsemale ja usaldusvääremale finantsturule ning võtta järgmisel G20 tippkohtumisel taas juhtroll. Palun selleks teie toetust.

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
asepresident

  Karsten Friedrich Hoppenstedt, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad; kogu Euroopas ühtselt toimiva finantsjärelevalve puudumine ning süsteemi saamatus rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil on osa praeguse finants- ja majanduskriisi põhjustest. Seetõttu peame tagama, et teave lisatakse süsteemi kooskõlastatult ja et konkreetsed organisatsioonid vahetavad teavet, vältimaks järgmist kriisi.

Mõnes liikmesriigis toimivat head avalikku järelevalvet tuleks optimeerida kõigi 27 liikmesriigi jaoks, et tagada hea teabeedastus. Selleks on vaja rahalisi vahendeid. Peame kriisi lahendama nüüd ja leidma vahendid ka nüüd. Just seda saavutab ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Mul on hea meel, et komisjon on järginud Euroopa Parlamendi üleskutset tegutseda ning teinud ettepaneku toetada ühendust rahaliselt finantsteenuste sektoris ja finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, samuti toetada teatavate Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide tegevust, et tagada ühenduse poliitika edu selles valdkonnas. Luuakse uus ühenduse programm, millega muudetakse võimalikuks otsemaksete tegemine nende konkreetsete asutuste rahastamiseks ühenduse eelarvest.

Komiteede ja järelevalveasutuste niisugune kaasrahastamine võib neil suuresti aidata oma ülesandeid sõltumatult ja tõhusalt täita. Programm tuleb luua paindlikuna ja seda tuleb piisavalt rahastada, et see kataks vähemalt kolmanda tasandi komiteede, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ja Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee vajadused. Euroopa Komisjoni ettepanek oli 40% väiksem, kui kolmanda tasandi komiteed järgmiseks neljaks aastaks vajalikuks pidasid. Nõukogul polnud eriti tahtmist eelarvet oluliselt suurendada, kuigi oli selge, et finantsturgude järelevalvet on vaja palju paremaks muuta.

Läbirääkimiste lõpuks leppisime kokku umbes 40 miljoni euro suuruses summas nelja aasta peale: 500 000 eurot kolmanda tasandi komiteedele aastal 2009 ja aastateks 2010–2013 veel 38,7 miljonit eurot, millest 13,5 miljonit eraldatakse neile komiteedele. Mis puudutab finantsaruandlus- ja auditeerimiskomiteesid, oli komisjoni esialgne ettepanek nende organisatsioonide reformimise kohta liiga nõrk. Seetõttu tähendab see, et meie siin parlamendis oleme saanud täiendusi teha ja pärast kolmepoolseid läbirääkimisi on meil konkreetsete summade ja rahastamisperioodide küsimuses õnnestunud saavutada vastuvõetav tulemus. Larosière’i rühma ja raporti viimaste järelduste kohaselt oleks hea, kui komisjon esitaks hiljemalt 1. juulil 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning õigusakti ettepanekud, mis on vajalikud Euroopa finantsturgude reguleerimise ja järelevalve edaspidiseks reformimiseks, et seda programmi saaks muudatustega kohandada.

Praegust finantskriisi silmas pidades on ilmselt möödapääsmatu, et esmatähtsaks eesmärgiks tuleb seada järelevalve ühtlustamise ja finantsteenuste valdkonnas seoses finantsaruandluse ja auditeerimisega tehtava koostöö edendamine.

Ütlesin 14 päeva tagasi toimunud täiskogu istungil, kus käsitleti Solvency II eeskirju, et Euroopa peab edastama selged signaalid, mida mujal maailmas märgatakse. Arvan, et oleme viimastel nädalatel edastanud selged signaalid (mille hulgas on ka härra Karasi raport reitinguagentuuride kohta), et oleme rahvusvaheliste partnerite jaoks tõsiseltvõetavad, mitte niisama kaasajooksjad, nagu oleme olnud mõnel viimasel aastakümnel. See on hea signaal.

Tahaksin tänada variraportööre Bowlesi ja Berèsi. Et see on mu viimane sõnavõtt siin parlamendis, tänan koostöö eest ka komisjoni, kolleege ja nõukogu. Teie kõigiga on olnud meeldiv koos töötada. Lubage mul tuua üks näide selle koostöö meeldivast tulemusest. Nõukogu eesistujariik Tšehhi otsustas pool tundi tagasi nõustuda kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusega. Meil on ettepanek, mille saame täna vastu võtta, ja ma olen veendunud, et parlamendi suured fraktsioonid hääletavad ka nende ettepanekute poolt.

Palju tänu veel kord koostöö eest.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja, mul on hea meel, et kaks nädalat pärast meie viimast arutelu finantskriisivastaste meetmete üle saame arutada teiega edasisi meetmeid, mis selle probleemi lahendamiseks ühiselt vastu võeti.

Täna on mul eriti hea meel, et kahes olulisemas meetmes – ühenduse programmis, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, ning kapitalinõuete direktiivi läbivaatamises – võidakse jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel. Need mõlemad aitaksid suuresti kaasa majanduse elavnemisele ja need on ka otsustavad finantsjärelevalve pikaajalise tulemuslikkuse ja ELi finantssektori tugevuse tagamisel.

Esiteks tahaksin kiita heaks muudatusettepanekud, mille parlament on teinud ettepaneku kohta võtta vastu ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas. Finantskriis on näidanud, et ELi järelevalvesüsteeme on vaja veel tugevdada. Samuti on see meile meelde tuletanud, kui oluline on finantsaruandluse ja auditeerimisstandarditega tegelevate organite läbipaistvus ja sõltumatus.

Komisjoni jaoks tähendab oluline liikumine nende eesmärkide poole seda, et tuleb tugevdada nimetatud valdkondade võtmeorganite rolli, aga nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Sellepärast tegigi komisjon ettepaneku anda neile rahalist toetust.

Arvame, et oleme ühel meelel, et kõigil neil organitel on vaja stabiilset, mitmekesist ja piisavat rahastamist. Kui programm on vastu võetud, võimaldab see neil saavutada oma eesmärgid sõltumatumalt ja tõhusamalt. Kolme järelevalvekomitee jaoks on programm esimeseks sammuks võimekuse suurendamisel vastavalt Larosière’i raportis sisalduvatele soovitustele.

See annaks neile võimaluse töötada välja projekte, millega parandataks järelevalve ühtlustumist Euroopas ja riiklike järelevalveasutuste koostööd. Eelkõige muudetakse teabevahetus uute IT-vahendite abil lihtsamaks. Riiklike järelevalveasutuste töötajate ühine koolitamine võimaldab tekkida ühtsel järelevalvekultuuril.

Programmiga luuakse ka alus järelevalvereformide järgmiste sammude jaoks, millega komisjon tegeleb eelolevatel nädalatel. Samuti peame tagama finantsaruandluse kvaliteedi ja auditeerimiseeskirjad, mida ühtlustatakse rahvusvaheliselt. Peame kandma hoolt, et Euroopa kasutajate jaoks oleks mängumaa ühtlane ja et neid eeskirju töötaksid välja standardiloojad.

See on ettevõtetele soodsa ettevõtluskeskkonna loomise oluline eeldus, eriti praeguses majanduslikus olukorras. Kui väldime seda, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm ja avaliku huvi järelevalve nõukogu peavad lootma mitmekesistamata vabatahtlikule rahastamisele huvitatud osapoolte vahenditest, suudame parandada standardiloome kvaliteeti ja usaldusväärsust.

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma tugevdamisega võimaldame Euroopa Liidule paremat nõu, kui Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid. Aidates avaliku huvi järelevalve nõukogul suurendada oma järelevalvevõimekust, soovime tagada, et rahvusvahelised auditeerimisstandardid sobivad kohaldamisel ELi kvaliteedinõuetega.

Esitatud muudatusettepanekutega muudetakse komisjoni ettepanekus seda, kuidas rahastamispakett abisaajate vahel ümber jaotada. Me ei ole sellega päris rahul. Täpsemalt oleksime eelistanud, et Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmalt ei oleks ELi järelevalvekomiteedele midagi ümber paigutatud.

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm on Euroopa asutus. Ta esindab oluliselt ELi mõjujõudu Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutuse standardiloome protsessis. Rahastamispaketi summade ümberjagamine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmalt teistele Euroopa organitele ei edasta õiget märguannet. Ent mööname, et Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmalt jagatakse ümber ELi järelevalvekomiteedele vaid väga väike summa.

Samuti usume, et suudame endiselt saavutada enamiku programmi kohaselt soovitavaid eesmärke, ja seetõttu saame muudatusettepanekuid toetada. Mul on hea meel kasutada võimalust ja teatada, et alaliste esindajate komitee kiitis esitatud muudatusettepanekud täna hommikul heaks, nagu härra Hoppenstedt ütles, ning see tähendab, et nii nõukogu kui ka komisjon saavad nüüd Euroopa Parlamendi ettepanekut toetada.

Kui rääkida kapitalinõuete direktiivi läbivaatamisest, siis on mul hea meel öelda, et komisjon toetab üldiselt parlamendi muudatusettepanekuid. Toetab üldiselt, mitte täielikult, sest komisjonil on endiselt mõningaid kahtlusi seoses väärtpaberistamisega.

Eelmise aasta oktoobris vastu võetud komisjoni ettepanek on enne finantskriisi alanud põhjaliku konsulteerimise tulemus. See kapitalinõuete direktiivi läbivaatamine on paljuski osutunud õigeaegseks ja jõuliseks esimeseks reaktsiooniks kriisile.

Euroopa Parlament on kiiduväärselt kiiresti reageerinud, et kiita see ettepanek heaks esimesel lugemisel. Selle tulemusena on meil nüüd karmimad likviidsusriski juhtimise põhimõtted, tugevad riskide mitmekesistamise eeskirjad, tugevam järelevalve, parem kapitalibaas ning oma vastutus, millega kaasneb nõuetele vastavuse kontroll väärtpaberistamise jaoks. Igatahes on see oluline edusamm.

Seoses kuulsa 5% säilitamisega väärtpaberistamise jaoks on mul hea meel, et Euroopa Parlament on olnud vastu sektori nõuetele kaotada see, mida too alles eelmisel aastal täielikuks mõttetuseks pidas. Tahaksin öelda, et säilitamise nõue pole osutunud mitte täielikuks mõttetuseks, vaid lihtsalt terve mõistuse väljenduseks. G20 peab seda nüüd finantssüsteemi tugevdamise oluliseks vahendiks. Tulevikku vaadates toetab komisjon kahtlemata igasuguseid edasisi jõupingutusi, et dokumenti veelgi vettpidavamaks muuta.

Komisjon on kriisi lahendamise algatustega olnud maailmas esirinnas. Baseli pangandusjärelevalvekomitee võtab malli. Sellepärast kiidan väga heaks Euroopa Parlamendi ettepaneku lisada säte, mis käsitleb läbivaatamist 2009. aasta lõpuks. Komitee kaalub säilitamise nõude suurendamise vajadust, võttes arvesse rahvusvahelisi sündmuseid.

Samuti on mul hea meel, et Euroopa Parlament on seisnud vastu sektori nõuetele leevendada pankadevaheliste riskidega seotud eeskirju. Ärgem unustagem, et pangad ei ole riskivabad. See on finantskriisi oluline õppetund. Piisav mitmekesistamine ja tagatis on finantsstabiilsuse kindlustamiseks kriitilise tähtsusega.

Mis puudutab omavahendeid, mõistan mõne parlamendiliikme vastumeelsust teatud riiklike vahendite alandamise suhtes, kui need ei vasta põhitaseme 1 abikõlblikkuse kriteeriumidele. Las ma täpsustan. Ma mõistan seda vastumeelsust, aga ainult praeguses majandusolukorras. Tulemas on suur elavnemine. Komisjon soovib väga parandada veelgi omavahendite kvaliteeti, nagu G20 tippkohtumisel kokku lepiti.

Väärtpaberistamisega seoses arvab komisjon endiselt, et mõnd kohta olnuks vaja veel selgemaks muuta ja näidata, kuidas säilitamise viit protsenti arvutakse. Ma saan aru, et Euroopa Parlament on töötanud ajalise surve all, ja mul on hea meel, et komisjon on saanud teise võimaluse muuta tekst 2009. aasta lõpuks esitatavas aruandes paremaks.

Need kaks raportit, mida te hakkate täna hääletama, näitavad, et kui Euroopa Parlamendi liikmed, rahandusministrid ja volinikud mõtlevad ette ja tegutsevad poliitiliste liidritena, on kiire ja tulemuslik ülesannete lahendamine võimalik. Mõlemad täna arutatavad meetmed aitavad tublisti liikuda ELi finants- ja järelevalveraamistiku läbivaatamise poole.

Lisaks neile meetmetele esitasime eelmisel kolmapäeval paketi olulistest algatustest, millega reageerida finantskriisile ning milles käsitletakse alternatiivseid investeerimisfonde, hüvitisstruktuure ja jaemüügis olevaid investeerimispakette.

Viimane ja sama tähtis on see, et komisjon esitab kolme nädala pärast teatise, kus sõnastab oma arvamuse järelmeetmete kohta seoses Larosière’i finantsjärelevalve aruande soovitustega. Kui Euroopa Ülemkogult saadakse juunis kinnitus, esitame sügisel veel õigusaktide ettepanekuid.

  Gary Titley, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. − Härra juhataja, esitan eelarvekomisjoni arvamuse härra Hoppenstedti raporti kohta. Nagu härra Hoppenstedtil, on see ka minul viimane sõnavõtt selles istungisaalis pärast 20 aastat.

Eelarvekomisjon möönab nende ettepanekute olulisust ja kiireloomulisust. On täiesti selge, et korraliku rahastamise puudumine õõnestab mõnd ELi poliitikavaldkonda, ja sellepärast on meil hea meel ettepanekut toetada. Ent me tahame juhtida tähelepanu sellele, et see raha tuleb rubriigi 1a varust, nii et see vähendab seda varu ja seega ka rahastamise kättesaadavust teiste projektide jaoks, mis võivad tulevikus olulised olla. Peame seda meeles pidama.

Teiseks peaksime samuti tagama, et neist organisatsioonidest ei saaks mingil moel ameteid, sest kui saaks, siis kohaldataks nende suhtes institutsioonidevahelist ameteid käsitlevat kokkulepet.

Lõpetuseks ei tahaks me, et eelarvekomisjoni arvamust õõnestaks kuidagi nende ettepanekute kiireloomulisus. Sellepärast toetas eelarvekomisjon hea meelega härra McCreevy esmaspäevaõhtust ettepanekut esialgse rahastamise kohta, et saaksime olla kindlad, et nende ettepanekute finantstagajärgedega seoses toimub kohane finantsmenetlus ja kolmepoolne kohtumine.

  Juhataja. − Tänan teid, härra Titley, selle 20 aasta eest, mille olete pühendanud Euroopale.

  John Purvis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, näib, et järgemööda tõusevad sõnavõtuks kõik vanad käed, aga tahaksin, et ei peaks esitama oma viimast sõnavõttu Euroopa Parlamendis oma eluaja halvimas majandusolukorras (ja minu elutee algas allakäinud 1930ndatel) ega rääkima arutelul Euroopa õigusaktist – kapitalinõuete direktiivist –, mis ei ole kahjuks täiesti rahuldav.

Ma toetan koos oma fraktsiooniga kompromissi, mille raportöör Karas praeguses palavikulises majandusolukorras suure ajalise surve all väga oskuslikult ja kannatlikult saavutas. Ent loodan, et kolleegid, kes siia pärast valimisi tagasi tulevad, jätkavad täieliku kaasotsustamisprotsessiga, mis meie õigusaktid tõesti täielikult proovile paneb ja neid täiustab. Kardan, et paljudel neil liiga kiiresti vastu võetud õigusaktidel on soovimatud ja ootamatud tagajärjed. Näiteks kardan, et suure riskide kontsentreerumise normid, mida volinik McCreevy ülistas ja mille ajendiks on tõeline mure vastaspoole riski pärast, muudavad pankadevahelise rahaturu täieliku ja soovitavas ulatuses elavdamise palju raskemaks. Kardan, et uus säilitamise nõue, mida volinik McCreevy samuti ülistas, ei lase tegelikult elavneda väärtpaberistamisel, mis on oluline ja peamiselt kasulik hüpoteekide, autoliisingute ja tarbimise rahastamise mehhanism.

Kõik valitsuste stiimulid, mida välja mõeldakse, ei suuda korvata surnud väärtpaberistamisturgu. Seega jääb üle vaid loota, et selle direktiivi läbivaatamise ajaks on tehtud vajalikud mõju hindamised, konsulteeritud tarkade nõuandjatega ja kaalutud kohaselt ja täielikult olukorda maailmas ning et lõpuks kohaldatakse täiesti sobivaid eeskirju.

  Pervenche Berès, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Lugupeetud volinik, on kahetsusväärne, et nõukogu eesistujariiki pole kohal. Härra McCreevy, teie volinikuks olemise ajal on siseturul valitsenud õigusloomeline seisak. Ma ei tea, kuidas seda öelda, aga kahjuks oleksite pidanud meelt muutma ja võtma Giorgos Katiforise raporti esitamise ajal kuulda Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nõuannet, et vaja on reitinguagentuure käsitlevaid õigusakte, või oleksite pidanud kuulda võtma meie raportööri Poul Nyrup Rasmusseni, kes ütles teile, et pangandussektoris on vaja sisse viia huvi säilitamise nõue väärtpaberistamise jaoks.

Viimasena oleksite pidanud otsustama juurutada ka pangahoiuste tagatised. Õigusloomeline seisak ei ole uudis. Õnneks ei pea me järgmise parlamendikoosseisu ametiajal enam neid küsimusi teiega arutama. Ütlen seda sellepärast, et eelmine ettepanek, mille te meile alternatiivfondide ja investeerimisfondide kohta esitasite, ei olnud mõistlik, ning asjaolu, et te isegi ei ole nõus tulema seda majandus- ja rahanduskomisjoni arutama, tõestab seda.

Aga härra Karasi raport on minu arvates oluline dokument, mille me peaksime täna vastu võtma, sest see annab liidu pangandussektorile ja kõikidele meie partneritele G20-s teadmise, et tuleb juurutada huvi säilitamine väärtpaberistamise jaoks. Omavahendid peavad olema paremini määratletud. Tulevikus on vaja rohkem kontsernide riikideülest järelevalvet ja lõimitud järelevalvet vastavalt Jacques de Larosière’i aruandele. Viimasena peame organiseerima tuletisinstrumentide ja krediidiriski vahetustehingute arvelduskojad.

Samuti tahaksin tänada härra Karasi selle eest, kuidas oleme saanud kolmepoolseid kõnelusi taasalustada, nii et saame enne selle direktiivi jõustumist säilitamise piirmäära üle vaadata. Sellega, et tellisime uuringud ja andsime Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele ülesande uurida välja, millistel tingimustel tuleks seda säilitamist asjatundlikult planeerida, suutsime kindlaks teha, kas 5% piirmäär, mida me täna hääletama hakkame, oli sobiv, eriti nüüd, kui korrigeerisime säilitamisnõude kohaldamisala, langetades minu arvates õige valiku ja kaotades härra Purvise soovitud tagatised.

Mis puudutab härra Hoppenstedti raportit, siis tahaksin talle avaldada siirast tänu, sest arvan, et siin on meie osalus kasulik ja positiivne. Varem ütles komisjon meile, et ei saa kolmanda tasandi komiteesid rahastada, aga nüüd on see võimalik juba enne, kui neist komiteedest saavad ametid. Mul on selle üle hea meel. Raportööri õhutusel on nüüd rahastamiskõlblikud nii tegevuskulud kui ka projektikulud ning Euroopa Parlamendil on selge pilt selliselt rahastatavate projektide olemusest. Me saame selle ainult heaks kiita, sest see on õige tee.

Lõpetuseks oleme seoses raamatupidamisstandarditega ja tingimustega, mille kohaselt rahvusvahelised organisatsioonid osalevad nende koostamises, avaldanud neile organisatsioonidele survet, et nad parandaksid oma juhtimist ja määratleksid paremini oma rolli. Arvan, et ka selles valdkonnas on Euroopa Parlament härra Hoppenstedti raportiga teinud ära kasuliku töö, ning tahaksin tänada kõiki raportööre ja parlamenti, kui see need kaks raportit suure häälteenamusega pärastpoole heaks kiidab, nagu ma loodan.

  Sharon Bowles, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, kokkulepitud kapitalinõuete direktiivi tekst on hea edusamm põhikapitali, finantsriskide ja järelevalve valdkonnas. Väärtpaberistamise säte, millega koos on nüüd ette nähtud proportsionaalsed karistused, kui ei teostata nõuetele vastavuse kontrolli, ei ole ideaalne, aga on otstarbekas usu taastamiseks ja väärtpaberistamisturu parandamiseks. Aasta lõpul toimuv säilitamisprotsendi ülevaatamine tähendab, et oleme tähelepanu pööranud kõigele, sealhulgas rahvusvahelisele koostööle.

Euroopa probleemid väärtpaberistamisega tulid ostja poolel Ameerika Ühendriikidest, aga hirm on meie oma väärtpaberistamise ka kokku kuivatanud. Pangad on kaotanud peamise vahendi, mis võimaldas neil oma laene edasi müüa; see oli oluline vahend, sest vabastas kapitali edasilaenamiseks ja oli majanduskasvu suur tõukejõud. 2006.–2007. aastal oli Euroopas väärtpaberistamise kogusumma 800 miljardit eurot: 526 miljardit eurot Euroopa hüpoteekide jaoks, kümneid miljardeid autoliisingute, krediitkaartide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; jah, sealhulgas umbes 40 miljardit eurot Saksa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenude jaoks. Just nendest valdkondadest pigistab krediidisurutis kõige valusamalt. See ei ole kokkusattumus. Me peame möönma, et pankade laenuandmist piirab nende kapital ja nad on kitsikuses seni, kuni leitakse lisakapitali või müüakse laen edasi. Nii et mida varem me Euroopa väärtpaberistamise kvaliteedikontrolli toimima saame, seda parem.

Võib tunduda, et kui 5% säilitamine tagab pankade hea käitumise, siis 10% tagaks seda paremini, aga säilitatud osalt tuleb maksta kapitalimaksu, nii et see vähendab kapitali, mida saaks vabastada, ja piirab omakorda laenuandmist. 10%-line löök kapitalisurutise ajal teeks haiget vaid laenuvõtjatele ja ettevõtetele, mitte pankadele. Sellepärast kaldutakse ka mujal jääma 5% juurde, kuigi alustati suuremate määrade säilitamise ettepanekutega.

Kokkuvõttes oleks järelevalveorgani tark valvsus see, millega välditakse tulevasi uusi kuritarvitusi, mitte vana ja möödunu reguleerimine. Mis puudutab kolmanda tasandi komiteesid, on näha, et järelevalve probleemidele ja ebaõnnestumistele vaatamata sai Euroopa Parlament paremini aru kui liikmesriigid, et ilma vahenditeta auke täita ei saa. Sellest tulenevalt on parlament nõudnud neile komiteedele rohkem vahendeid. Ka rahvusvahelised raamatupidamis- ja auditeerimisorganid saavad kasu mitmekesisemast neutraalsest rahastamisest ning EL võib selles valdkonnas algataja olla, aga mitte igaveseks, kui teised riigid kaasa ei löö. Mul on hea meel, et sain seda selgitada. Rahastamist tuleb otsida ka kasutaja poolelt, näiteks investoreid.

  Konstantinos Droutsas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, praegune majanduskriis on tingitud ületootmisest ja kapitali ülekogumisest. See on kapitalistliku süsteemi kui sellise kriis, nagu kõik juba möönavad. Seda püütakse näidata finantskriisi ja likviidsuskriisina selleks, et eksitada töötajaid ja mitte tunnistada tõeliseid põhjusi, mis viivad suurenenud tööpuuduse, vähenenud sissetulekute, paindlike töösuhete ja üldise töötajatevastase rünnakuni.

Raamatupidamisstandardite üle järelevalve teostamiseks võetavad meetmed, mis sisaldavad krediidi- ja omavahendite kontrolli, ei suuda piirata pankade vastutamatust, vaid sisuliselt on need meetmed, mida pangad ise tahavad, et kaitsta seda vastutamatust, mis on peidus pealiskaudse järelevalve ja kontrolli all, järelevalve, mis selle asemel, et kaitsta väikehoiustajate huve, keda majanduskriis on ohtu seadnud ja keda see ka edaspidi ohtu seab, kaitseb pankade konkurentsitingimusi ja võimaldab neil kasutada uusi vahendeid kasumi suurendamiseks.

Külmus, mida pangad näitasid üles isegi nende riigipoolse kaasrahastamise suhtes, millega oleks kaasnenud vaid minimaalne kontroll, on nende iseloomulik hoiak, vastutamatuse hoiak, mis annab turudžunglis taas suuremat kasumit ja kõrgemaid hindu, samas kui töötajatelt nõutakse taas kriisist tulenevate kulude kinnimaksmist. Euroopa Liidu otsused kriisi lõpetamise kohta töötajaid ei peta ega eksita. Nad teavad, et nende otsustega pannakse kriisi kogu raskus nende õlule ja püütakse kaitsta kapitali veelgi suuremat kasumit.

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Tänan teid, härra juhataja. Oleme tunda saanud üleilmset finantskrahhi ja see tekitab endiselt probleeme. Peame analüüsima, miks see on juhtunud, enne kui ELi tasandil tegutsema hakkame. Tahaksin öelda järgmist. Esiteks on meil omanikuta kapitalism. Suuri ettevõtteid ei juhi enam nende aktsionärid, vaid pensionifondid, kindlustusettevõtted ja muud fondid. See tekitab olukorra, kus ametnikud võivad valitseda nii, nagu tahavad, ja nad teevad seda oma huvide kohaselt, mis suurendab tohutult ohte, ja tulemus on nüüd näha. Meil on pangad, mis on, nagu öeldakse, liiga suured, et kokku kukkuda. Selle vältimiseks oli mõeldud Glassi-Steagalli seadus, aga see tühistati Ameerika Ühendriikides. Peaksime mõtlema, kas see ei ole mitte osa lahendusest. Meil on väikehoiustajatele ja isegi küllaltki suurtele hoiustajatele hoiusetagatised. See tähendab, et inimesed, kes raha panka panevad, ei hooli, kas pangad on turvalised, sest nad teavad, et maksumaksjad kaitsevad neid. See on probleem. Keskpankade juhid ei lõhu mulle, vaid saavad kiita, kui kinnitavad pidevalt, et mullid võivad lõputult kasvada.

Alan Greenspan saavutas tohutult hea maine millegi eest, mis tegelikult on oluline selgitus selle kohta, miks asjad nii halvaks on läinud. Riskilaenud olid selle algus ja oluline osa ning selle tekitasid poliitikud, kes nüüd räägivad, et me lahendame selle, kui võtame turult rohkem jõudu ära. Ma kahtlen selles. Basel II regulatiivsest süsteemist mindi varipangandusega mööda. Nüüd räägime uutest kapitalieeskirjadest. Kui see tähendab rohkem varipangandust, siis see ei aita. Seetõttu arvan, et peaksime sellega tegelema teistmoodi ja küsima, mida tuleks ette võtta. Siis saame aru, et ELi tasandil tuleks teha väga vähe. See on üleilmne probleem ja sellega tuleb tegelda mujal.

  Sergej Kozlík (NI). – (SK) Härra juhataja, daamid ja härrad; minu arvates oli Euroopa Parlamendi üks praeguse ametiaja paremaid samme eelmise aasta otsus selle kohta, et finantssüsteemis on vaja hoolikat reguleerimist ja suuremat stabiilsust. Kahju, et seda ei juhtunud kolm aastat tagasi. Kapitalinõuete direktiivi eelnõu esitamine on selles valdkonnas teine praktiline tulemus. Finantskriis on juhtinud tähelepanu järelevalvemehhanismide, sealhulgas konsolideeritud järelevalve puudujääkidele.

Olen nõus, et probleemi lahendamisega tuleb alustada nii, et luuakse Euroopa pankade järelevalveorganite detsentraliseeritud süsteem, mille aluseks on Euroopa keskpankade mudel. Samuti pooldan karmimaid väärtpaberistamise eeskirju. Laenude algsetel väljastajatel peab olema teatav protsent riskipositsioonidest tulenevatest riskidest, mida nad väärtpaberistavad, ning investoritelt tuleb nõuda täiendavat nõuetele vastavuse kontrolli. See on ainus võimalus edu saavutada.

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, härra juhataja. Tahan raportööre ja fraktsioonide variraportööre saavutatud kompromissi eest tunnustada. Kuigi paljude arvates meist on hulk mõtteid ideaalist või kasulikkusest kaugel, pean oluliseks, et see õigusakt koostatakse just nüüd, enne valimisi.

Tahaksin teha paar märkust. 1. Mikrokrediidi eest vastutava raportöörina on mul hea meel, et raportis oli nõue (mis oli ka minu raportis), et tuleb luua riskijuhtimissüsteem, mis kajastaks mikrokrediidi omadusi, mis hõlmavad näiteks tavalise tagatise puudumist ja arvelduskrediiti. Loodan, et see juhtub võimalikult ruttu. Tahaksin proua Berèsi tänada ettepaneku kohta tehtud muudatusettepaneku eest. 2. Suhtusin järelevalvesüsteemidesse ülimalt kriitiliselt juba 2005. aasta muutmisarutelu ajal. See kehtib eelkõige emaorganisatsioonide järelevalve kohta, mis tekitab tegelikult ka riigiõigusega seotud muret seoses kohaldamisega tütarettevõtete asukohariigis, kuigi tütarettevõtted asuvad peamiselt uutes liikmesriikides.

Seda haavatavust vähendab, aga ei kaota kollegiaalne süsteem, mis minu arvates on kõigest samm õiges suunas, aga mitte lahendus ise. Sellegipoolest pean kompromissina seda olukorda edasiminekuks, peamiselt sellepärast, et praegune kompromiss nõuab, et lõimitud järelevalvesüsteemi õigusakti eelnõu tuleb esitada kiiresti De Larosière’i materjali alusel, mis on meie arvates hea ja on ka väga kasulik ühenduse rolli suurendamisel.

Tahaksin eraldi tänada solidaarsuse eest, mida artikli 153 lõike 3 muudatusettepanekuga näidati üles euroalasse mittekuuluvate riikide suhtes, kui nõustuti minu ettepanekuga, et eraldi riskipreemiat ei kohaldata kuni 2015. aasta lõpuni nende riikide laenude suhtes, mida nad on tavaliselt saanud eurodes avaliku sektori eelarvest või keskpangast. Kõiki neid punkte arvesse võttes teen ettepaneku hääletada kompromissi kui terviku, sealhulgas 5% säilitamise poolt, sest see tähendab ise mõningast edasiminekut.

Et see on mu viimane sõnavõtt, tänan lõpetuseks teid, härra juhataja ja kolleegid, selle töö eest, mida ma siin viimase viie aasta jooksul teha olen saanud.

  Elisa Ferreira (PSE). – (PT) Sel aastal väheneb Euroopa rikkus 4% ja töötus suureneb 26 miljonini. Maailm ja Euroopa Liit oleksid pidanud finantsturgude reguleerimisel tegema enamat, tegema seda paremini ja varem.

Kiidan parlamendi poolt paljuski kiiruga tehtud töö heaks, aga tahaksin juhtida tähelepanu Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni panusele, mis oleks pidanud õigel ajal saama rohkem tunnustust.

Mul on kahju, et komisjoni reaktsioon on olnud aeglasem, järkjärgulisem ja piiratum, kui olukord nõudis ja nõuab, nagu näitab praegune ettepanek riskifondide kohta.

Kapitalinõuete direktiivi vastuvõtmine on veel üks samm õiges suunas. Teame, et see ei ole piisavalt edasipüüdlik ega täida ootusi, aga praegu on kõige olulisem edastada finantsasutustele ja turgudele selge sõnum, et tavaline äritegevus on läbi. Kiidan raportööri ja variraportööride, eelkõige Pervenche Berèsi tööd kompromissi otsingutel.

Selle direktiiviga kehtestatakse tõepoolest selged eeskirjad, aga järgmiseks läbivaatamiseks jääb veel palju tööd mõnede keerulisemate küsimustega, eelkõige huvi säilitamisega väärtpaberistamise jaoks.

Praegu on oluline, et parlament võtaks selle direktiivi vastu ja saadaks sellega Euroopa kodanikele selge sõnumi, et asjad muutuvad ja jäävad muutuma ning et me tunneme nende pärast eriti muret.

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad; finantskriis on selgelt näidanud, et Euroopa Liidu finantsturu raamistik tuleb läbi vaadata. Meie fraktsioon toetab kolmepoolsetel läbirääkimistel välja töötatud ettepanekuid, eelkõige pankade jaoks mõeldud uue kapitalinõuete direktiivi ettepanekuid. Riskipõhine järelevalve suureneb, eriotstarbeliste vahendite väärkasutus kaob ja väärtpaberistamise jaoks mõeldud 5% säilitamise tõttu paraneb struktuursete toodete kvaliteet. Ent mul on kahju, et kuni aastaste pangavaheliste laenude norm on väga piirav ja et passiivset osalust aktsepteeritakse täisväärtusliku kapitalina ainult üleminekuperioodil.

Finantsturu raamistiku ümberkorraldamisega saavutatud edu on hea, aga veel ebapiisav. Seega töö jätkub. Loodan, et pangad on koostööaltimad kui varasematel kuudel, kui nad olid tulevikulahenduste otsimisel rohkem pidurdajate kui partnerite rollis.

  Werner Langen (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin öelda, et oleme alustanud täna arutatavat teist projekti selleks, et seada finantsturu õigusaktid normaalsele alusele. Finantsturu kriis on tingitud osaliselt turgude ja osaliselt õigusaktide puudustest. Oleme koostanud rea meetmeid, mida peavad reguleerima reitinguagentuurid. Oleme võtnud vastu resolutsioone kapitalinõuete direktiivi, juhtide palkade, riskifondide, raamatupidamiseeskirjade ja Euroopa järelevalvestruktuuri kohta. Täna tegeleme teise punktiga.

Läbirääkimisi peetakse parlamendikomisjonis, mitte tavapärasel esimese lugemise menetlusel toimunud hääletuse alusel, vaid nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel saavutatud kokkuleppe alusel. Tunnistan, et härra Karas on saavutanud palju. Ent paljud kolleegid, nagu mina, on eriarvamusel, nagu härra Klinz ütles. See on seotud peamiselt huvi säilitamisega väärtpaberistamise jaoks. Väärtpaberistamisturu ja finantsturu kriis tekkis eeskätt sellepärast, et loodi omariskita finantsturutooted. Sellepärast ei usalda pangad enam üksteist, sest kellelgi ei ole väärtpabereid, mille eest nad riski kaudu vastutaksid. Ettepanek on kehtestada 5% säilitamise nõue. Minu arvates on 10% palju sobivam ja sellepärast esitasin muudatusettepaneku. Olen kindel, et nõukogu peab seda 10% säilitamist arvestama, kui ta nõustub kõige muuga. Meil, Euroopa Parlamendil, on kohustus anda kodanikele lisakinnitust, et sedalaadi üleilmne finantsturu kriis ei kordu kunagi.

Sellepärast teen ettepaneku ja palun teil nõustuda härra Karasi kompromissiga ning 10% säilitamisega ja passiivse osaluse väljajätmisega.

  Ieke van den Burg (PSE). - Härra juhataja, seisan oma viimasel arutelul siin parlamendis segaste tunnetega. Mul on väga hea meel otsuse pärast, mille langetasime Hoppenstedti raporti kohta, mis käsitleb kolmanda tasandi komiteede suuremat rahastamist. See on samm riigipiiridest üle kasvanud finantsturgude tugeva üleeuroopalise järelevalve poole. Olen seda kindlalt toetanud ja loodan, et selleteemaline arutelu jätkub järgmisel ametiajal väga jõuliselt.

Teine raport, mis käsitleb kapitalinõuete direktiivi, ei ole minu arvates hea näide Lamfalussy protsessile vastavast paremast õigusloomest, mida me oleme arendanud selle kümne aasta jooksul, kui mina siin olen tegutsenud. Toetan tulemusi, sest peame edastama turule kindla sõnumi, aga oleksin eelistanud põhimõttelisemat lähenemist ja läbipaistvamat konsulteerimist poliitilise protsessi käigus. Sellise kiire tulemuse saavutamiseks oli surve. Loodan, et aasta lõpul, kui kapitalinõuete direktiiv põhjalikumalt läbi vaadatakse, arvestatakse kohaselt ka Lamfalussy protsessiga. Soovitan tungivalt majandus- ja rahanduskomisjonil see protsess taas aluseks võtta.

Oma viimases sõnavõtus viitaksin ka sellele, mida proua Berès märkis, ja ütleksin härra McCreevyle, kui kahju on, et seda, mida ta on finantsturgude reguleerimisel teinud, on liiga vähe ja see on hiljaks jäänud. Tahaksin kümme aastat kestnud koostöö eest avaldada tunnustust kolleegidele majandus- ja rahanduskomisjonist. Loodan, et nad saavad järgmisel ametiajal voliniku, kes tegeleb ainult finantsturgudega ja käsitleb küsimusi, mille keskmes on tõesti see väga oluline teema, mis meid tänapäeval niisugusesse raskesse olukorda on viinud, ning kes oleks tõesti pühendunud finantsturgude reguleerimisele ja kohasele üleeuroopalisele järelevalvele.

  Udo Bullmann (PSE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, kui te tahate raba kuivendada, siis ei küsi te kõige paksematelt konnadelt, kuidas see nende arvates võiks toimuda. Just see viga ongi sellel kapitalinõuete direktiivi käsitleval raportil, mille üle me täna arutleme. Kui me ei taha luua kümne või kahekümne aasta pärast endiselt halbu panku, peame panema pangad ja krediidiasutused võtma märkimisväärseid äririske, kui nad jätkavad kriitiliste toodetega tegelemist. Viis protsenti ei ole märkimisväärne.

Volinik McCreevy pakkus välja 15%, aga sektor surus selle 5%ni. Nõukogu läks sellega kaasa ja Euroopa Parlament jättis küll väga haleda mulje. Saksa sotsiaaldemokraadid hääletavad suurema säilitamisprotsendi poolt ja samuti hääletame passiivse osaluse jätkamise poolt, sest ärimudelit ründav konkurentsipoliitika, millel ei ole midagi pistmist pankade ümberkorraldamisega, on ebaõiglane.

Loodan, et võtame vastu mõistliku resolutsiooni ja et pärast 7. juunit on meil parlament, mis räägib finantsturu ümberkorraldamisel julgemalt ja selges keeles.

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). – (ES) Härra juhataja, et see on esimene reaktsioon 2007. aasta augustis alguse saanud finantskriisile, ei tohiks selle direktiivi vastuvõtmisega viivitada. Olukorda arvestades tuleks seda kohaldada ettevaatlikult, et vältida kannapöördeid, ning sellega peaks kaasnema nõudlikum läbivaatamine, milles arvestatakse rahvusvahelisi sündmusi.

Finantsasutustel on vaja kindlat kapitalibaasi ja nad peavad konkureerima tasakaalukalt, määratledes ühtselt oma varad, eelkõige hübriidvahendid, ning tugevdades proportsionaalselt suuremate riskide juhtimist. Oluline on suurendada läbipaistvust ning ühildada väljastajate ja investorite huvid väärtaberistamise käigus. Vähemalt 5% väärtpaberistatud toodete säilitamine bilansis, selliste toodete mitmekordse kasutamise vältimine ja investorite nõuetele vastavuse kontrolli parandamine on sammud selles suunas. Piiriüleste kontsernide jaoks järelevalvekolleegiumide loomine ja Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee rolli tugevdamine on sammud Euroopa lõimunuma järelevalve poole.

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – (LT) Tahaksin samuti tänada kolleege viie suurepärase koostööaasta eest, kuigi pean ütlema, et järgmiseks ametiajaks jääb veel lahendamata küsimusi. Eelkõige ei lahenda see direktiiv pankade tegevuse hindamise probleemi.

Riskipõhine lähenemine ei olnud otstarbekas ja me peame tõesti mõtlema muud liiki hindamisele, võib-olla näiteks tulemuslikkusel põhinevale lähenemisele. Lisaks ei ole me veel otsustanud, kes maksab. Millise riigi maksumaksjad riskivad oma rahaga, kui suurel Euroopa kontsernil on probleeme?

Kas Euroopa tasandil luuakse erifond? Kas erinevad riigid teevad sissemakseid ühisfondi? Enne, kui vastus on olemas, ei saa me öelda, et meil on tugevad ja hästi koostatud finantssektori õigusaktid.

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). – (CS) Härra juhataja, olen kindlalt veendunud, et täna arutatavad meetmed peaksid olema ka ennetavad, sest olukord on väga tõsine. Tuletisinstrumentide maht on maailmaturul viis korda suurem kui üleilmne sisemajanduse kogutoodang ning see on mull, mis kunagi lõhkeb, ja sellega kaasneb oht, et sisemajanduse kogutoodang väheneb järsult, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Kannatab kogu maailm, kaasa arvatud Euroopa riigid. Samuti on hüperinflatsioonioht, sest valitseb arvamus (eelkõige Ameerika Ühendriikides), et kõik probleemid võib lahendada raha lisamisega süsteemi, kuigi sellel strateegial on tõsiseid puudusi. Sellepärast arvan, et ennetav külg on väga oluline ja mõned finantsturgude vastuolulisemad nähtused, näiteks varipangandus, tuleb lihtsalt ära keelata.

  Juhataja. − Enne kui annan sõna volinik McCreevyle, ütlen, et kuna paljud parlamendiliikmed on siin istungisaalis võtnud sõna viimast korda, tunnen kohust mitte ainult parlamendiliikmete, vaid ka kõikide Euroopa kodanike ja valijate nimel tänada neid aastatepikkuse pühendumuse eest. Arvan, et nende valitud ülesanne asju paremaks muuta väärib kõikide kaaskodanike tänu.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada eelkõige raportööre härra Karasi ja härra Hoppenstedti ning teisi nendes kahes valdkonnas kompromisside otsimise eest.

Alaliste esindajate komitees Hoppenstedti raporti suhtes saavutatud positiivne tulemus sillutab teed vastuvõtmisele esimesel lugemisel. Kokkulepe selle strateegilise algatuse üle on väga teretulnud, sest sellega edastatakse õige sõnum: sõnum, et oleme otsustanud reageerida finantskriisile, tugevdada finantsjärelevalvet ning parandada finantsaruandluse ja auditeerimise standardite hindamise protsessi. Ent see on alles esimene samm väga pikal teel. Tulevastel kuudel loodan seda tööd teiega, uue parlamendikoosseisuga, jätkata.

Mis puudutab väärtpaberistamist, oleme kõik ühel meelel, et 5% säilitamise nõue on esimene samm. Baseli komitee töötab kvantitatiivse säilitamisega. Seda nõudis G20. Euroopa Liit on ajast ees ja me jätkame ühtluse parandamist maailma tasandil.

Ütleksin väärtpaberistamise kohta üht asja. Proua Bowles tegi sellega seoses juba üsna tugeva panuse. Ta pooldab väärtpaberistamist väga ning juhtis tähelepanu selle headele külgedele ja rahasummale, mida antakse kapitaliturgudele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ning üldiselt laenuvõtjatele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui peaks jääma mulje, et ma ei näe väärtpaberistamisest saadavat kasu pikema aja jooksul, siis ütlen, et näen küll. Oma varasemates ülesannetes, kaua enne siiatulekut, olin väärtpaberistamise kasulikkusest teadlik. Aga probleem on selles, millise osa algne väärtpaberistaja peaks sellega seoses säilitama. Olen nõus proua Bowlesi sõnadega, et tulevikus tuleb mis tahes protsendilt maksta kapitalimaksu. Ei ole teada, millal praegune finantskriis lõpeb. Aga arvan, et sõltumata selle lõppemise ajast võime olla täiesti kindlad, et tulevastel aastatel nõutakse kõikide tasandite finantsasutustelt, et nad säilitaksid laenuandmise vastukaaluks palju suurema ja kvaliteetsema kapitali. Mind siis siin ei ole, aga paljud teist on, kuid sõltumata sellest, milline on tulemus, on see selle konkreetse finantskriisi vältimatu tagajärg – mitte kohe, vaid ehk keskpikas plaanis, aga pikas plaanis on see kindel. Kui vaataksin kristallkuuli, siis näeksin seda tulevastel aastatel ees. Nii et vaidlus käib protsendi üle. Minu suhtumine sellesse on teada. Olen selle kohta väga pikka aega kindlal arvamusel olnud.

Ministrite nõukogu etapis ja Euroopa Parlamendis on esitatud mitmesuguseid muudatusettepanekuid mitmete vastuvõetamatute asjade kohta, millele mu ametnikud on minu palvel väga, väga rangelt vastu, sest usun kindlalt lihtsasse väitesse, et 5% millestki on parem kui 55% mitte millestki. Sõltumata sellest, kui suur see protsent on – meil võib olla 5%, 10%, 15% – on 15% nullist ikkagi null. Sellepärast on mul hea meel võimaluse üle, et komisjon naaseb selle küsimuse juurde aasta lõpul esitatavas aruandes, et tagada sõnastuse vettpidavus. Pooldan veendunult seda arvamust, sest ei taha näha konkreetseid vastuvõetamatuid protsente. Ent hindan seda, mida proua Bowles ja teised ütlesid väärtpaberistamisest tuleneva kasu kohta kapitalituru jaoks. Loodan, et ei jätnud muljet, et ma seda ei hinnanud.

Lõpetuseks sooviksin samuti ühineda juhataja heade soovidega edaspidise tööedu kohta neile parlamendiliikmetele, kes parlamendist lahkuvad. Tundsin oma viie tööaasta jooksul mingil moel enamikku neist ja hindan nende panust, isegi kui ma nendega alati üksmeelel ei olnud. Ehk ma ei peaks kedagi eraldi mainima, aga tahaksin esile tuua härra Purvist. Minu arvates olid tema nõuanded alati targad, läbimõeldud ja dogmadest vabad ning ma soovin eriti talle edaspidiseks suurt edu.

  Othmar Karas, raportöör. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad; kõigepealt tahaksin tänada teid toetuse eest ja selle sõnumi eest, mida me saadame hoiustajatele, ettevõtetele, pankadele ja finantsmaailmale.

Arutelu oli väga avatud. See tõi esile ka nõrgad küljed ja vajaduse asja edasi arendada. Võin teile öelda, et kõigil teie soovidel, aga ka kriitikal ja kõhklustel oli oma osa läbirääkimistel, et me püüdsime need lisada põhjendustesse ja läbivaatamisnõudesse. Kõigel siin öeldul oli oma osa esitletud kokkuleppes – mõnel juhul küll mitte väga oluline osa, aga oma osa siiski.

Seetõttu on täiesti selge, et see on tähtis edusamm, aga mitte viimane samm, sest anname selles kokkuleppes teada uutest sammudest ja soodustame neid ning määratleme selle arutelu suuna. Teisisõnu arutelu jätkub, see peab jätkuma. Aga arvan, et nüüd, parlamendi sel ametiajal tuleb anda selgelt märku, et oleme pädevad, et soovime tekitada usaldust, turvalisust ja stabiilsust, et suudame kiiresti reageerida ja et teame, mida on tulevikus veel vaja teha. Sellepärast kutsun teid üles tegema seda sammu ühiselt ja suure häälteenamusega.

Suur tänu arutelu eest!

  Karsten Friedrich Hoppenstedt, raportöör. − (DE) Härra juhataja, esitasin juba läbirääkimiste esimeses etapis oma arvamuse mõne asja kohta. Ent tahaksin taas väga selgelt välja öelda, et maailm, sealhulgas meie partnerid Ameerika Ühendriikidest, Hiinast ja mujalt, vaatavad, kuidas Euroopa Liit, nõukogu, komisjon ja parlament kriisile reageerivad. Ütlesin juba, et on reageeritud, nagu näha teatud eeskirjadest, mida muudetakse. Ameerika Ühendriikides asjad mõneti liiguvad – edasikindlustuse direktiivi ja teise sarnaste asjade, näiteks tagatiste näol. Lisaks oleme saanud targemaks, et kui meil, eurooplastel, ei ole midagi konkreetset pakkuda, siis meie partnerid ei reageeri.

Eelmisel ja sel kuul võtsime vastu otsused ja panime need toimima ning suutsime nõukoguga leida mõistlikud lahendused.

Tahaksin veel kord kasutada võimalust ja tänada komisjoni, kes oli mõnikord veidi karmikäeline, ning nõukogu, kus püüdsime leida mõistlikke lahendusi õhtustel istungitel ja paljudel kolmepoolsetel istungitel, sest just tund aega tagasi kiitsid ka nemad mõistliku kompromissi heaks.

Muidugi tänan ka kaasvõitlejaid majandus- ja rahanduskomisjonist – proua Berèsi ja proua Bowlesi ning teisi, samuti personali liikmeid, kes pidid suure osa koormast enda kanda võtma.

Arvan, et ehk oleks oluline veel kord rõhutada, et osalesin Euroopa ühisturu loomises, olin euro kasutuselevõtu koordinaator ja tegin muud sellist. Need on verstapostid, millele me selles töös ja poliitikaloomises muidugi keskendunud oleme. Teiega on olnud tore koos töötada ja tahaksin veel kord tänada koostöö eest kolleege, komisjoni ja nõukogu – ma ütlesin seda juba. Kõike paremat tulevikuks neile, kes ei soovi ise Euroopa Parlamenti naasta.

Ülesandeid on palju ning nende seas on ülesanne anda edasi see, kui olulised on Euroopa Liit ja Euroopa Parlamendi töö. Samuti on oluline, et Saksamaal 7. juunil ja muljal 4.–7. juunini toimuvatel valimistel juhitakse inimeste tähelepanu sellele, kui oluline meie tegevus ikkagi on. Loodan, et siis on valimisprotsent suur. Veel kord palju tänu teile kõigile ja kõike parimat tulevikuks! See on mu viimane sõnavõtt, nagu ma juba ütlesin.

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna, kolmapäeval, 6. mail 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Paolo Bartolozzi (PPE-DE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad; krediidiasutuste, nende omavahendite, suure finantsriskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemi ja kriisijuhtimise direktiivide muutmisega liigub Euroopa Liit kogu süsteemi üldise ümberkorraldamise poole.

Muudetud direktiiviga kaotataks liikmesriikide õigus otsustada oma vahendite üle, mis takistaks järelevalve ja ausa konkurentsi tavade ühtlustamist pankade vahel. Need erinevused tuleb kaotada ühiste eeskirjadega, mis võimaldavad auditiorganitel ja keskpankadel tegelda pangandussüsteemi võimaliku maksejõuetusega, eelkõige riikides, kus on kasutusele võetud euro. Muudatusettepanekutes käsitletakse vajadust karmistada piiriüleste panganduskontsernide järelevalvet.

Institutsioonidevaheliste läbirääkimiste taasalustamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppe üle puudutas väärtpaberistamise nimiväärtuse suhtes kohaldatavat alammäära. See puudutab riski suurust, mida pangad peavad oma bilansis hoidma, kui annavad hoiustajatele struktuurseid tooteid.

Nõukogus hääletasid kõik liikmesriigid 5% piirmäära säilitamise poolt. Selle suurendamine ei võimaldaks väärtpaberistamisturul elavneda ja see ei aitaks turgudel taas turvaliseks saada.

(Istung katkestati kell 11.50 ja seda jätkati kell 12.05.)

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Proua juhataja, viitan kodukorra artiklile 145. 24. aprilli istungil, kui mind hääletamisel kohal ei olnud, väitis Hans­Peter Martin, et volitusteta isik hääletas ebaseaduslikult minu kohalt pärineva hääletuskaardiga. Juhatus suutis selle kohe ümber lükata.

Ma saan aru, et praegu, valimiskampaania ajal, muutuvad paljud kolleegid närviliseks. Aga see on sama, mis süüdistada mind pettuses ja ebaõiglases rikastumises. See on raskes kuriteos süüdistamine. Härra Martin mustab, häbimärgistab ja laimab pidevalt avalikkuse ees Euroopa Parlamenti, selle liikmeid, isegi ametnikke ja eelkõige oma Austria kolleege, väänates tõde ja esitades pooltõdesid ja valesid ning minu taluvuse piir on ületatud. Nõuan, et ta võtaks oma süüdistuse tagasi ja vabandaks ning et juhatus mõistaks tema käitumise hukka.

(Aplaus)

  Juhataja. − Aitäh, härra Mölzer. Nagu kolleegid teavad, kontrolliti viimane kord masinat ja leiti, et seda ei ole teisiti ega lubamatult kasutatud, nii et asi on selgeks tehtud.

Näen, et härra Hans-Peter Martin soovib sõna. Võite lühidalt rääkida.

(Nurin)

  Hans-Peter Martin (NI). - (DE) Proua juhataja, kas saaksite palun istungisaalis vaikust nõuda?

(Naer)

Või karistatakse mind mu päevaraha äravõtmisega, kui söandan nõuda referendumit?

Mul on kodukorra artikli 149 kohaselt õigus esitada isiklik märkus. Ma ei ole üldse nõus sellega, mida mu kolleeg just ütles. Ma mäletan, mida ma tegelikult täiskogu istungil ütlesin, kui kohal ei olnud paljusid paremäärmuslasi ja minu taga olevat jõuku. Jään selle juurde. Ja kui mind süüdistatakse...

(Protestihüüded)

Võite siin kuulda paljusid teisi protestihüüdeid, mis on nii kohutavad, et ma ei taha neid avalikult korrata. Aga sellised need paremäärmuslased on. Teame seda ajaloost ja see on suur oht, mis meid ähvardab.

Mis puudutab minu tegevuse ebaseaduslikkust, siis tahaksin öelda ainult seda, et on küll olnud mitmeid püüdeid mind kurjategijaks tembeldada, aga uurimist toimunud ei ole ja mitte sellepärast, et Austria kohtunikud või prokurörid oleksid erapoolikud, vaid sellepärast, et nad said aru, kui alusetud need süüdistused on. Kui paremäärmuslased nüüd nende väidetega rünnakule asuvad, siis las valijad otsustavad.

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Juhataja. − Kuulasime teid ära. Ütlesin, et see asi on selgeks tehtud. Sellest piisab. Aitäh.

⁂

  Beniamino Donnici (ALDE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad; proua juhataja, teie küll teate, aga paljud kolleegid ei tea, sest presidentuur on selle teema kohta äärmiselt vähe teavet jaganud ja see on maha vaikitud, et Euroopa Kohus on lõpuks langetanud otsuse pikas vaidluses, milles mina olen kahjuks Euroopa Parlamendi ja härra Occhetto vastu.

Euroopa Kohus lükkas ümber parlamendi 24. mai otsuse mitte kinnitada minu volitusi pärast väljakuulutamist riigiasutuste poolt ning mõistis Euroopa Parlamendilt välja kohtukulud. Kohtu õigeaegse otsuse eesmärk oli taastada parlamendi õiguspärane koosseis enne ametiaja lõppu, aga 4. mail kell 17 esitas president Pöttering parlamendile ühepoolse, ebamäärase ja segase kokkuvõtte kogu kohtuasjast ning palus taas kord õiguskomisjonil mu volitusi kontrollida, kuigi ta teadis väga hästi, et need olid vaid sõnad. Lisaks ei kutsunud ta kokku komisjoni erakorralist koosolekut, sest see oli parlamendi ametiaja viimane istung, juhul kui ta ei kavatse mu mandaati ka järgmiseks ametiajaks pikendada.

Seepärast palun presidentuuril see järjekordne suur viga homseks kõrvaldada, et Euroopa Kohtu otsus saaks täidetud. Proua juhataja, oleksin tahtnud, et Euroopa Parlament oleks sellest raskest õiguslikust kaotusest pääsenud, ja edastan kõigele vaatamata teile ja kolleegidele oma siirad tervitused.

  Juhataja. − Aitäh, härra Donnici. Teie märkuseid on kuulda võetud ja president muidugi tegi esmaspäeva pärastlõunal avalduse. Teie märkused edastatakse juhatuse täna pärastlõunal toimuvale koosolekule.