Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2336(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0264/2009

Esitatud tekstid :

A6-0264/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 11
CRE 06/05/2009 - 11

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.14
CRE 07/05/2009 - 9.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0385

Arutelud
Kolmapäev, 6. mai 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Aastaaruanne inimõiguste kohta maailmas 2008. aastal ja Euroopa Liidu poliitika selles valdkonnas (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel härra Obiols i Germà koostatud raport, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2008. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas (2008/2336(INI)) (A6-0264/2009).

 
  
MPphoto
 

  Raimon Obiols i Germà, raportöör. (ES) Proua juhataja, ma sooviksin lühidalt kommenteerida aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas ja Euroopa Liidu rolli kõnealuses valdkonnas. Kõigepealt tahaksin ma osutada sellele, et minu raport hõlmab kahte eri valdkonda. Esiteks kirjeldatakse ja hinnatakse inimõiguste olukorda paljudes riikides ja piirkondades, mis on kahjuks halb ja mis sageli põhjustab tõelisi inimlikke tragöödiaid; teiseks esitatakse hinnang, mille aluseks on Euroopa Parlamendi minevikukogemused seisukohtade võtmisel mitmesuguste probleemide suhtes, aga ka raportööri soov lähtuda oma raporti koostamisel Euroopa Liidu eri institutsioonide seisukohtade ja tegude ühisosast, s.t mitte püüda rõhutada eriarvamusi, vaid neid elemente, milles ollakse ühte meelt. Raportöörina usun ma nimelt, et üksmeelsete seisukohtade saavutamine annab tugevust ja tulemusi maailmas inimõiguste olukorra parandamise aeglaselt edeneva ja raske ülesande täitmisel.

On veel üks aspekt, mis oli minu arvates väga oluline: nimelt püüd määratleda konkreetsed prioriteedid ehk teisisõnu anda ülevaade sellest, millised võiksid olla Euroopa Liidu tegevuse põhisuunad seoses inimõigustega kogu maailmas.

Ma tooksin siinkohal välja üheksa põhipunkti, mis esindavad selgelt minu kolleegide seisukohti ja ka raporti üldist ülesehitust. Esiteks käsitletakse kiireloomulise prioriteedina – kui te lubate mul kasutada seda ajalooliselt veidi suuresõnalist väljendit – võitlust kogu maailmas surmanuhtluse lõpliku kaotamise nimel. Nii, nagu eelmistel põlvkondadel õnnestus kunagi kaotada kõikjal orjapidamine, on meie arvates tänasel põlvkonnal täiesti võimalik saavutada kogu maailmas surmanuhtluse kaotamise ajalooline eesmärk ning Euroopa Liit peab selle eesmärgi poole püüdlemisel olema esirinnas ja etendama olulist rolli.

Teiseks pannakse erilist rõhku inimõiguste eest peetava võitluse „naiselikustamisele“, nagu raportis öeldakse. Teisisõnu, raportis juhitakse tähelepanu sellele, et naised on see osa inimkonnast, mis kannatab kõige rohkem inimõiguste vastu suunatud rünnakute all, ning et Euroopa Liit peaks pöörama sellele asjaolule erilist tähelepanu ja käsitlema seda küsimust esmajärjekorras. Selle prioriteedi alla kuulub ka laste inimõiguste küsimus; raport sisaldab selles küsimuses mitut minu arvates päris huvitavat seisukohta.

Kolmandaks nõutakse raportis ühenduse institutsioonide vahelist koostoimet. Eri rollid ei ole kusagil ära määratud, s.t pole ette nähtud, et nõukogus või komisjonis tuleks rohkem tegeleda reaalpoliitikaga ning Euroopa Parlament peaks rohkem lähtuma põhimõtetest; tõhususe suurendamiseks peaks nende institutsioonide seisukohtade vahel valitsema kooskõla.

Neljandaks mainitakse vajadust laiendada ja süvendada kolmandate riikidega inimõiguste dialoogi arendamise väga positiivset tendentsi.

Lisaks osutatakse raportis vajadusele otsida rahvusvahelistes institutsioonides liitlasi, et vältida selliseid olukordi, mis valitseb näiteks ÜRO inimõiguste nõukogus, kus Euroopa Liit on aeg-ajalt teatud mõttes vähemuses.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. Proua juhataja, ma tahaksin nõukogu nimel väljendada tänu raportöör Obiols i Germà ja Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni poolt tehtud töö eest. Härra Obiols i Germà, te olete olnud väsimatu ja väärtuslik partner meie ühises töös inimõiguste küsimustes Euroopa Parlamendi selle koosseisu kogu ametiaja vältel.

Teie raport annab meile võimaluse kontrollida Euroopa Liidu üldpoliitikat inimõiguste valdkonnas. Me oleme vägagi teadlikud probleemidest, mis selles valdkonnas endiselt lahendamist vajavad. Euroopa Liidu institutsioonide vaheliste suhete tugevdamine aitab meil nende probleemidega ühiselt tegeleda. See raport annab meile väärtusliku vahendi, vaatamaks tagasi sellele, mida on saavutatud.

Euroopa Parlamendi raportis rõhutatakse inimõigusi käsitleva Euroopa Liidu aastaaruande tähtsust. Meie püüdeid muuta see aruanne huvitavamaks, loetavamaks ja kasulikumaks on kohati saatnud edu, kuid arenguruumi kahtlemata veel on. Me tegeleme selle küsimusega ka edaspidi. Teie raport aitab kindlasti meil mõelda selle üle, kuidas suurendada üldiselt kogu Euroopa Liidu inimõigustega seotud poliitikavaldkondade sidusust. Arutelud sel teemal on käimas ja ma tahaksin teile kinnitada, et olenemata nende arutelude tulemustest teeme me kõik endast oleneva, et meie töö inimõiguste vallas muutuks nähtavamaks. Seda oleks võimalik saavutada Interneti-võimaluste tõhusama kasutamise või aastaaruande parema reklaamimise kaudu.

Te rõhutasite ka vajadust pöörata suuremat tähelepanu ÜRO rollile selles valdkonnas. Me oleme jätkuvalt ellu viinud kooskõlastatud jõupingutusi rahvusvahelistes institutsioonides, eelkõige ÜRO inimõiguste nõukogus, nagu soovitati proua Andrikienė raportis, aga ka ÜRO peaassamblee kolmandas komitees. Me näeme vaeva selle nimel, et tugevdada teavitustööd keskkonnas, mis muutub üha keerulisemaks. See ei ole lihtne, kuid ma tahaksin juhtida teie tähelepanu mitmetele edusammudele.

Meil oleme teinud palju tööd selleks, et tagada ÜRO inimõiguste nõukogu suurem usaldusväärsus. 2009. aastat võib pidada aastaks, mil inimõiguste nõukogu toimimine tõsiselt proovile pannakse. Euroopa Liit etendas aktiivset rolli inimõiguste nõukogu 10. istungil ning kindlustas mitme olulise algatuse vastuvõtmise, näiteks volituste pikendamise Birma/Myanmari ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes ning Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide resolutsiooni lapse õiguste kohta. Kahjuks ei õnnestunud meil pikendada Kongo Demokraatliku Vabariigi sõltumatu eksperdi volitusi.

Peaassamblee kolmanda komitee roll inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel on tugevnenud ning Euroopa Liit osales aktiivselt ÜRO peaassamblee 63. istungjärgul. See tõi enesega kaasa positiivseid tulemusi, eelkõige resolutsiooni surmanuhtluse kohta. Märkimisväärne osa teie raportist on pühendatud just sellele küsimusele. Me oleme seda küsimust järjepidevalt tõstatanud – sealhulgas kõige kõrgemal tasandil – koos partneritega, kes jagavad meie seisukohti, et toetada liikumist surmanuhtluse kaotamise suunas kogu maailmas. Töö selles küsimuses jätkub.

Lubage mul nüüd rääkida paar sõna Euroopa Liidu suuniste teemal. Nüüd, mil Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kohta on muudetud ja vastu on võetud uued suunised naiste vastu suunatud vägivalla kohta, on tähelepanu keskmes suuniste tõhus rakendamine. Selleks on eesistujariik muu hulgas esitanud mõned ettepanekud, näiteks missioonide juhtidele ja komisjoni delegatsioonidele juhiste edastamise korraldamise kohta. Me kavatseme tõstatada need küsimused ka oma dialoogides ja konsultatsioonides kolmandate riikidega.

Raportis juhitakse tähelepanu naiste õiguste küsimusele ning ma tean, et see teema on härra Obiols i Germàle väga südamelähedane. See on üks meie peamisi prioriteete. Me tegeleme ÜRO nõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisega, millest me lähtume Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud tegevuses ning mis on võimaldanud meil välja töötada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise raamistiku.

Inimõiguste kaitsjate küsimuses kavatseb Euroopa Liit jätkata koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Nõukogus jätkub ametliku tasandi töö inimõiguste kaitsjatele viisade väljastamise laiendamise võimaluste teemal. Kolmandate riikidega peetavates dialoogides on edaspidigi tähtsal kohal sõnavabadus ja konkreetsed juhtumid.

Dialoogi ja konsultatsioonide suhtes kolmandate riikidega teeb Euroopa Liit kõik endast oleneva, tagamaks, et need vahendid muutuksid meie inimõiguste poliitika rakendamisel üha tõhusamaks. Eelkõige oleme kokku leppinud kohaliku tasandi dialoogi pidamises viie Ladina-Ameerika riigiga – Brasiilia, Colombia, Argentina, Tšiili ja Mehhikoga – ning jätkame dialoogi arendamist nende Kesk-Aasia riikidega, kellega seni dialoog puudub.

Ma ütleksin paar sõna ka Euroopa Liidu ja Hiina inimõiguste dialoogi 27. vooru kohta, mis leiab aset 14. mail Prahas. Oluline on tagada, et meie dialoogid oleksid võimalikult viljakad ja et neil oleks sisulisi tulemusi. Euroopa Liidu ja Hiina vaheline inimõiguste dialoog on kõige pikaajalisem. Dialoogi käigus tuleb suuta kohanduda ja võtta arvesse edusamme selles, kuidas me inimõiguste küsimusi käsitleme. Kumbki meie institutsioonidest jälgib arenguid Hiinas tähelepanelikult. Mitmed selleks aastaks kavandatud üritused võimaldavad meil säilitada tihedad kontaktid meie Hiina kolleegidega. See dialoog on väärtuslik. Me ootame läbirääkimistelt üha käegakatsutavamaid tulemusi.

Kokkuvõtteks tahaksin toonitada, et inimõiguste edendamine ja järgimine kogu maailmas on üks meie välispoliitika peamisi prioriteete. Demaršide ja avalduste kasutamise abil ning meie mitmesuguste poliitiliste dialoogide ja kriisiohjamisoperatsioonide kaudu teeb Euroopa Liit tööd selle nimel, et inimõigusi kogu maailmas rohkem järgitaks. Tulemuste saavutamiseks peame me olema järjekindlad. Euroopa Parlament on olnud kõigil tasanditel suurema järjepidevuse nõudmisel esirinnas ja meil on selle üle väga hea meel.

Ma olen väga tänulik Euroopa Parlamendi töö eest üldiselt, eriti aga Euroopa Parlamendi toetuse eest inimõiguste küsimustes. Sahharovi auhinda kui vahendit, mis aitab edendada meie ühiseid väärtusi, on laialdaselt tunnustatud. Me kontrollime edaspidigi, kuivõrd suurt rolli võivad sellised vahendid nagu inimõigusteklauslid, sanktsioonid ja dialoog – mida Euroopa Parlament on põhjalikult uurinud – etendada meie üldises välispoliitikas, tagades samas inimõiguste järgimise kõrged standardid.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad! Mul on suur rõõm osaleda sel täiskogu istungi arutelul härra Obiols i Germà raporti üle. Ma asendan kolleeg Ferrero-Waldnerit, kes viibib praegu Euroopa Liidu ja Kanada tippkohtumisel Prahas.

Kõigepealt tahaksin tunnustada härra Obiols i Germàt tema töö kõrge kvaliteedi eest. Tänan teid raporti positiivse tooni eest; see raport illustreerib jõupingutusi, mida komisjon ja nõukogu on aastate jooksul teinud Euroopa Parlamendi soovituste rakendamisel.

Meie institutsioonid on kas inimõiguste dialoogi raames või rahvusvahelistes organites peetava poliitilise dialoogi raames püüdnud edusamme saavutada ning kindlustada, et Euroopa Liitu nähtaks innuka ja usaldusväärse saadikuna, kes kaitseb ja edendab inimõigusi, põhivabadusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid.

Eelmisel, 2008. aastal tähistasid kõik Euroopa Liidu institutsioonid inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeva. See oli ka aasta, mil komisjon tõi eraldi välja kaks prioriteeti, nimelt naised ja lapsed, ning mil edendati institutsioonidevahelist lähenemisviisi.

Me oleme püüdnud rakendada mitmeid üldisi soovitusi, mis esitati eelmistes raportites ja mis on väga hästi uuesti sõnastatud täna käsitletavas raportis. Me oleme leppinud kokku suunata lapse õigusi käsitlevate suuniste rakendamisega seotud meetmed teatud riikidele ning kaasanud Euroopa Liidu liikmesriikide saatkonnad ja Euroopa Ühenduse delegatsioonid nende meetmete jälgimisse. Seega oleme me võtnud juhtrolli võitluses inimõiguste ja laste õiguste rikkumise ühe kõige hullema vormi – lapssõdurite värbamisega – ja lastele relvakonfliktides põhjustatavate kannatustega.

Lubage mul tuua mõned näited. Euroopa Liidus võeti lapse õigusi käsitlevad uued suunised vastu 10. detsembril 2007. Rakendamise esimeses etapis keskendub tähelepanu ennekõike laste vastu suunatud vägivallale. Me käivitame katseprogrammi, mis hõlmab 10 riiki eri mandritel. Need riigid valiti välja seetõttu, et nende valitsused on juba võtnud enesele kohustuse võidelda laste vastu suunatud vägivallaga, aga ka seetõttu, et nende valitsused vajavad selle võitluse jätkamiseks täiendavat rahvusvahelist abi. 2008. aasta juunis muutis Euroopa Liidu Nõukogu suuniseid relvakonfliktidest mõjutatud laste kohta, et tulemuslikumalt ja globaalsemalt käsitleda relvakonfliktide lühiajalist, keskpikka ja pikaajalist mõju lastele.

Komisjoni teatises nähakse ette, et Euroopa Liidu välistegevuses pööratakse erilist tähelepanu lastele, ja soovitatakse rakendada järjepidevat lähenemisviisi, et edendada laste õigusi ja parandada laste olukorda kogu maailmas. Selle teatisega seoses korraldati väga laialdased arutelud. Erilist tähelepanu pööratakse selles valitsusvälistele organisatsioonidele. Lähtudes sellest teatisest ja sellega seotud tegevuskavast, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 2008. aasta mais vastu järeldused, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu välispoliitikat lapse õigustega seoses.

2009. aastal jätkame me valitud teed järgmiste algatustega. Juunis korraldab komisjon Brüsselis lapse õiguste Euroopa foorumi. See foorum keskendub eelkõige laste tööjõu kasutamise teemale. Meie eesmärk on tuua kokku kõik sidusrühmad. Mina isiklikult omistan sellele foorumile suurt tähtsust. Juulis korraldavad tulevane eesistujariik Rootsi ja komisjon Stockholmis valitsusväliste organisatsioonide foorumi, millel käsitletakse eraldi laste vastu suunatud vägivalda. Ja lõpuks: sügisel avaldame me aruande laste tööjõu kasutamise vastu võitlemiseks Euroopa Liidu poolt võetud meetmete kohta, pöörates põhilist tähelepanu inimkaubandusega seotud meetmetele. Seega on tegemist aastaga, mis peaks veelgi suurendama Euroopa Liidu pühendumist lastele.

Nüüd räägiksin ma naiste õigustest. Viimastel kuudel on Euroopa Liit tugevdanud oma välispoliitikat naiste õiguste osas. Uutes suunistes, mis käsitlevad naiste vastu suunatud vägivalda ja võitlust naiste diskrimineerimise kõigi vormide vastu, esitatakse soovitusi teatud hulga meetmete kohta. Euroopa Liidu esindused ja komisjoni delegatsioonid toetavad nende meetmete elluviimist.

Ma tahaksin rõhutada, et hiljuti võtsid Euroopa Liidu välisministrid vastu Euroopa Liidu laiaulatusliku lähenemisviisi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamisele. Meenutada tuleks ka ÜRO peasekretäri positiivset vastust ühisele pöördumisele, mille 2008. aastal esitasid proua Ferrero-Waldner ja 40 rahvusvahelisel tasandil silmapaistval positsioonil olevat naist.

Selles pöördumises kutsuti ÜROd üles korraldama ministrite konverentsi resolutsiooni 1325 läbivaatamiseks. See ministrite konverents on kavandatud 2010. aastaks. Muidugi teeme me Rootsi kui tulevase eesistujariigiga koostööd nimetatud resolutsiooni läbivaatamisel Euroopa Liidu seisukohtade ettevalmistamisel.

See on kõik, proua juhataja; rääkida võiks kindlasti veel paljustki, kuid ma tahan veel kord rõhutada, et demokraatia ja inimõiguste edendamise suunatud Euroopa poliitika tugevdamine nõuab kahtlemata tugevat sünergiat institutsioonide vahel. Komisjon on valmis selles suunas tegutsema. Komisjon soovib seada sisse tiheda koostöö, et meie kolm institutsiooni võiksid tõepoolest üksteist toetada. Siin võib Euroopa Parlament etendada olulist rolli, kuna tal on juba oma olemusest ja funktsioonist tulenevalt kõige paremad võimalused võtta sõna rõhutute ja kannatajate nimel.

Need olid teemad, mida ma tahtsin teiega eesistujariigi esindaja sõnavõtu järel jagada; nüüd aga kavatsen ma tähelepanelikult kuulata parlamendiliikmete sõnavõtte.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė, fraktsiooni PPE-DE nimel. Proua juhataja, ma tahaksin tänada kolleeg Raimon Obiolsi tema raporti ja resolutsiooni eest. Resolutsiooni projekt, mida me väliskomisjonis hääletasime, on tasakaalustatud. Me jõudsime kompromissideni. Raport hõlmab suurt hulka inimõigustega seotud olulisi küsimusi ja ma loodan, et resolutsioon võetakse homme suure häälteenamusega vastu.

Siiski tahaksin ma juhtida tähelepanu mõningatele küsimustele ja viidata ühele väga vastuolulisele muudatusettepanekule, mis enne täiskogu istungit esitati. Ma räägin muudatusettepanekust, mille esitasid kolleegid Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist. Kuna me kõik oleme ühel meelel selles, et meie liit põhineb väärtustel, sealhulgas kristlikel väärtustel, siis kuidas saab keegi ette kujutada, et Euroopa Parlamendi praegune koosseis lõpetab oma ametiaja paavsti Benedictus XVI avalduste hukkamõistmisega? Minu seisukoht on, et sõnastus, mida selle muudatusettepaneku autorid kasutasid, on täiesti vastuvõetamatu ning see muudatusettepanek tuleks tagasi lükata.

Inimõiguste kaitsjate suhtes teen ma ettepaneku, et Euroopa Parlament peaks oma resolutsioonis kordama nõudmist, et kõikidele Sahharovi auhinna laureaatidele, eriti Aung San Suu Kyile, Oswalda Payá Sardiñasele, Kuuba rühmitusele „Damas de Blanco“ ja Hu Jiale, tuleb võimaldada juurdepääs Euroopa Liidu institutsioonidele. Meie arvates on kahetsusväärne, et ühelgi neist ei lubatud osaleda Sahharovi auhinna 20. aastapäeva tseremoonial.

Ja lõpetuseks – ehkki mitte tähtsuse järjekorras – peatuksin ma terrorismivastasel võitlusel ja inimõigustel. Ma teen ettepaneku, et Euroopa Parlament kutsuks Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles lähtuma terrorismivastases võitluses täiel määral inimõigustest ja põhivabadustest kui liidu peamistest prioriteetidest ja tema välistegevuse ühest tähtsaimatest elementidest. Konkreetsete nimede mainimine meie resolutsioonis ei annaks soovitud tulemust, pigem vastupidi.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt, fraktsiooni PSE nimel. Proua juhataja, ma tahaksin õnnitleda oma sõpra ja kolleegi Raimon Obiols i Germàt tema raporti puhul. Olles üks Euroopa Parlamendi varasemaid raportööre iga-aastase inimõiguste aruande teemal ja ka inimõiguste allkomisjoni aseesimees sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindaja, tahaksin ma nüüd, mil Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu viieaastane ametiaeg on lähenemas lõpule, Euroopa Parlamendi liikmetele tänases arutelus rääkida, mida me oleme saavutanud.

Ma leian, et me oleme oma tegevust Euroopa Parlamendi delegatsioonidega hästi kooskõlastatud ning parlamendiliikmed on esitanud meie esinduste kaudu maailma eri riikide valitsustele raskeid küsimusi; ma olen uhke, et olen isegi osalenud selles protsessis, mis hõlmas riike Colombiast Türgini ja Gruusiast Horvaatiani. Ma tunnen suurt uhkust töö üle, mida parlamendikomisjon ja Euroopa Parlamendi liikmed on demokraatia edendamise ja valimiste vaatlemisega seoses teinud. Minu enda kogemused Afganistanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Palestiina aladel ja Angolas kuuluvad tõepoolest minu viimase viie aasta erilisemate kogemuste hulka.

Olen väga uhke ka selle üle, et me oleme esindanud Euroopa Parlamenti – minu arvates suurepäraselt – Genfis asuvas inimõiguste nõukogus. Minu meelest on meil õnnestunud avaldada seal reaalset mõju. Me oleme püüdnud juhtida Euroopat eemale n.-ö blokimõtlemisest, et jõuda maailma teiste piirkondadeni, ning muidugi oleme me teinud tihedat koostööd eriesindajate ja raportööridega; näiteks hiljuti aitasin ma korraldada ÜRO äri ja inimõiguste eriesindaja visiiti – need valdkonnad on mulle väga südamelähedased.

Mul on hea meel, et me korraldasime ja juhtisime kampaaniat, mille eesmärk oli Euroopa ühenduste esmakordne liitumine inimõigustealase leppe, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Härra volinik, mulle teeb heameelt ka see, et hoolimata esialgsest komisjonisisesest vastuseisust jäi Euroopa Parlament nõudmise juurde, et meil peab olema eraldi algatus demokraatia ja inimõiguste vallas, nii et inimõiguste edendamise rahastamine meie poolt oleks nähtav, silmapaistev ja jätkuks ka riikides, kus režiim tahab inimõigusi maha suruda.

Euroopa Parlamenti tunnustatakse sageli inimõiguste vallas tehtava töö eest, kuid mina kiidaksin hoopis nende inimõiguslaste vaprust ja julgust, kellega me iga päev kohtume ja räägime ning kes seavad oma elu ohtu väärtuste ja normide eest, mis on meie maailmas universaalsed ja mida me kõik kalliks peame.

 
  
MPphoto
 

  Jules Maaten, fraktsiooni ALDE nimel. (NL) Proua juhataja, alati on raske välja tuua mõningaid punkte sellisest resolutsioonist nagu see, mida me täna käsitleme, sest nii võib asi muutuda väga kirjuks. Kuid raportöör on teinud suurepärast tööd ja need küsimused, mida ta äsja käsitles, näiteks surmanuhtlus, peavad tõesti jääma absoluutseks prioriteediks kõikides jõupingutustes, mida me inimõiguste valdkonnas teeme. Tal on seda öeldes täiesti õigus.

Ma arvan ka, et naiste osale inimõiguste temaatikas on liiga kaua pööratud liiga vähe tähelepanu, eriti kui arvestada naiste rolli inimõiguste kaitsjana. Selles küsimuses ei lähe minu fraktsioon nii kaugele, et hakkaks käsitlema seksistlike väljendite kasutamise teemat. Ma ei usu, et selliseid probleeme saaks lahendada mingit liiki uuskeele või poliitilise korrektsuse abil, kuid on hea, et selle probleemiga on hakatud tegelema.

Sama kehtib ka laste kohta. Resolutsioon sisaldab mõningaid väga häid mõtteid laste teemal; ma viitan eelkõige resolutsiooni osale, mis käsitleb lastega seotud seksiturismi. Selle konkreetse teema suhtes oleme koos mõne teise Euroopa Parlamendi liikmega algatanud allkirjakampaania, millega on nüüdseks Internetis liitunud üle 37 000 inimese. Kahjuks on olukord ikka veel selline, et igal nädalal lendavad sajad Euroopa mehed Kagu-Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aafrikasse, et seal lapsi kuritarvitada; mõnikord on tegemist väga väikeste lastega, ja Euroopal on tõesti viimane aeg sellel rindel tegutsema hakata.

Mul on hea meel näha täna siin volinik Barrot’d, sest just tema on võtnud initsiatiivi ja esitanud mõned väga head ettepanekud. Minu arvates edastab see olulise signaali.

Inimõigused on endiselt Euroopa välispoliitikas teatavas mõttes vaeslapse rollis. Kui te vaatate meie välispoliitikat, siis näete, endiselt domineerivad selles suurel määral kaubavahetuse hõlbustamine ja muud sarnased teemad. Ma arvan, et inimõigustele tuleb omistada palju suuremat tähtsust. Lisaks tahaksin ma kutsuda komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu Interneti-tsensuuri küsimusele, sest selles küsimuses on Euroopa Parlamendi nelja suure fraktsiooni liikmed käivitanud algatuse USA Global Online Freedom Acti Euroopa versiooni kohta, mis põhineb USA Kongressi esitatud ettepanekutel.

Ma saan aru, et mõned volinikud, näiteks proua Reding ja proua Ferrero-Waldner, on selle teema vastu huvi ilmutanud. Ma loodan, et me tuleme tõesti välja mõningate konkreetsete ettepanekutega selles küsimuses, sest kuigi kiire tegutsemine on tähtis, peame me olema valmis edendama oma, Euroopa lähenemisviisi inimõigustele ja demokraatiale.

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański,, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, taas kord tegeleme me inimõiguste aruandega, mis on ideoloogiliselt kallutatud. Tänane vasakpoolne ideoloogia on täiesti pime küsimuste suhtes, mis on seotud usuvabadusega erinevates maailmanurkades. Kristlasi kiusatakse taga Hiinas, Indias, Iraanis, Vietnamis, Venemaal ja viimasel ajal ka Pakistanis. Vaatamata inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 ja Euroopa konventsiooni artikli 9 selgetele sätetele ei huvita vasakpoolseid usuvabadus. Selle asemel keskendub vasakpoolne ideoloogia patoloogiliselt seksuaalvähemuste mitte-diskrimineerimise põhimõttele, mis ei ole rahvusvahelises õiguses nii selgelt sätestatud.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ettepanek rünnata Püha Isa Benedictus XVI avalduste eest, mille ta Aafrikas tegi, on tõeline kurioosum. Näib, et liberaalid on unustanud kiriku ja riigi eraldatuse põhimõtte, mida nad ise tavatsesid sageli meile meelde tuletada. Tuleb välja, et nüüd nõuavad liberaalid religioossete institutsioonide allutamist riigivõimule. See nõudmine on suunatud kiriku- ja sõnavabaduse vastu ning selle ettepaneku vastuvõtmine tähendaks raporti vastu hääletamist.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (FR) Proua juhataja, härra Obiols i Germà on koostanud suurepärase raporti. Selle eesmärk, nagu ka Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja vältel inimõiguste allkomisjoni poolt tehtava muu töö eesmärk on ületada lõhe sõnade ja tegude vahel Euroopa välistegevuses ning juurida meie poliitikast välja kõik vastuolud ja puudused, alustades liikmesriikidest, kes lähevad liiga sageli vastuollu rahvusvahelise õigusega. Piisab, kui mainida sisserändajate kohtlemist, koostööd LKA salajaste lendude vallas või rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimata jätmist.

Ka nõukogu nõudmised on ebajärjekindlad. Kuidas selgitada, et nõukogu ei ole ikka veel andnud rohelist tuld Iisraeliga sõlmitud assotsiatsioonilepingu artikli 2 rakendamisele pärast neid pidevaid rikkumisi, mille tunnistajaks me oleme? Meie poliitika on killustunud. Seepärast puudub meie poliitikas sageli kõikehõlmav perspektiiv, meie eri poliitikavaldkonnad ei ole omavahel seostatud ja meie vahendid ei ole optimeeritud ega järjestatud. Kujutage ette: nõukogu on avaldanud teatise Tuneesiaga inimõiguste allkomisjoni loomise kohta, kuigi selle riigi puhul ei saa me endiselt isegi inimõiguslasi toetada, sest riik teeb selleks takistusi.

Oma järjestikustes omaalgatuslikes raportites oleme esitanud konkreetseid soovitusi, mis hõlmavad näiteks inimõiguste strateegiate koostamist riikide kaupa ja parlamendiliikmete otsesemat osalemist poliitilises tegevuses, ning meil on õnnestunud piire nihutada. Ma pean silmas näiteks piinamist käsitlevaid suuniseid.

Täna on inimõiguste aktivistid paremini kaitstud ja rõõmu teeb asjaolu, et nõukogus ja komisjonis uuritakse inimõigusteklausleid. Lisaks tahaksin ma siinkohal rõhutada, et meie arvates tuleks see klausel ümber sõnastada. Meie soov on, et dialoogi alustamist reguleerivat mehhanismi rakendataks ja et see oleks süstemaatiliselt sätestatud kõikides Euroopa Liidu lepingutes.

Me oleme viis aastat olnud valmis alustama nõukogu ja komisjoniga tööd Euroopa Liidu poliitika parandamiseks. Selle ülesande täitmine on vähemalt täna veel pooleli ning ma tahan nõukogu ja komisjoni südamest tänada, kuna tänu nende ja minu kõikide kolleegide vastuvõtlikkusele oleme me kõnealuses valdkonnas saavutanud edu ja suurema usaldusväärsuse.

 
  
MPphoto
 

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (NL) Proua juhataja, me oleme jätkuvalt tunnistajateks asjaolule, et väljaspool Euroopat hukkavad valitsused inimesi tegude eest, mille eest meie arvates ei tuleks karistada või mis vääriksid äärmisel juhul kerget karistust. Maailmas on ikka veel režiime, mis püüavad vägivalla abil võimul püsida; maailmas on ikka veel inimesi, keda diskrimineeritakse, ning inimesi, kes elavad armetutes ja alandavates tingimustes allpool vaesuspiiri.

Ikka veel on oma riigita elanikerühmi, kelle arvates näeks nende kodumaa valitsus heameelega nende lahkumist riigist, et teha ruumi inimestele, kes kuuluvad enamusse. On valitsusi, kes ei tunne mingit huvi teatud elanikerühmade suhtes ja kes keelduvad nende probleemidega tegelemisest.

Euroopas oleme me ühel meelel, et selline käitumine on vastuvõetamatu, kuid kasutame jätkuvalt topeltstandardeid. Riigid, kelle sõprust me soovime säilitada, sest nad on suured ja majanduslikult võimsad, või riigid, kes on meie olulised kaubanduspartnerid ja kelles me näeme oma liitlasi, võivad endale rohkem lubada kui väikesed, nõrga mõjujõuga riigid. Me peame sellele lõpu tegema. Vastasel juhul satub kahtluse alla meie koostatava inimõiguste rikkumiste statistika usaldusväärsus.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder , fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Proua juhataja, raportöörina, kes vastutab Euroopa Liidu ja Hiina vaheliste suhete jälgimise eest, olen ma väga rahul, et käsitletava raporti lõigetes 80 ja 87 pööratakse suurt tähelepanu Hiinas valitseva inimõiguste olukorra tõsidusele. Kuid Hiina Rahvavabariigis pannakse toime veel ühte liiki tõsiseid inimõiguste rikkumisi, mida raportis ei mainita: ma pean silmas psühhiaatriliste vahendite poliitilist kuritarvitamist teisitimõtlejate suhtes.

Selle ebanormaalse tervishoiuvormi nimetus on ankang, mis nördimusttekitavalt tähendab „tervis puhkuse kaudu“ ja mis vastab ka teatud mõttes sisule: kui inimesed rahustitega oimetuks teha, siis nad ongi rahulikud. Ametlikult on Hiina alati visalt eitanud kõiki süüdistusi ankangi kasutamise kohta, mida minu raportis mainitakse. Ma tahaksin väga saada komisjonilt teavet Hiina valitsuse poolt psühhiaatria poliitilise kuritarvitamise kohta.

Mul oli väga hea meel kuulda, et eesistujariigi Tšehhi äsjase teate kohaselt korraldatakse järgmisel nädalal kohtumine inimõiguste teemal. Seetõttu tahaksin paluda, et eesistujariik Tšehhi kaasaks Hiinas kasutatava poliitilise psühhiaatria küsimuse selle kohtumise päevakorda. Ma oleksin tänulik, kui te seda teeksite, arvestades, et Hiina seda rikkumist ei tunnista.

Proua juhataja, tahaksin lõpetuseks öelda, et aasta tagasi külastasin ma isiklikult Hiinat ja nägin seal asju, mida on kogenud protestantlike kirikute liikmed. Kõiki neid, kes ilmutavad mingitki kavatsust mõne välismaalasega rääkida, karistatakse pikaajalise kinnipidamisega politseis või ennetava hirmutamisega. Õnneks vabastati suhteliselt kiiresti need kolm hiinlast, kellega ma hiljem vestlesin.

Selliseid juhtmeid oleks võimalik ära hoida, kui komisjon ja Euroopa Parlament võtaksid asjakohaseid meetmeid, nagu härra Jarzembowski on öelnud. Ma tänan teda selle märkuse eest. Minu jaoks on see veenev tõend, et Euroopa Liit võib inimõiguste kaitsmisel tõhusalt tegutseda. See annab meile tulevikuks lootust.

 
  
MPphoto
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE).(ES) Proua juhataja, aruanne inimõiguste kohta maailmas, mida esitles meile härra Obiols i Germà, näitab Euroopa Parlamendi täielikku ja püsivat pühendumist inimõiguste kaitsmisele maailmas; nagu ma ka muudel juhtudel olen öelnud, ei või selles tegevuses keskenduda ainult ühele piirkonnale, riigile või mandrile, vaid inimõiguste edendamise eesmärk peab olema ülemaailmne ja universaalne.

Inimõiguste aruandes räägitakse meile olukordadest, kus sellistes riikides nagu Iraan, Hiina ja Venemaa, Guantánamos, aga ka teistes riikides, näiteks Kuubal, ei ole inimestel lastud kasutada üht oma põhiõigustest. Ma viitan sellele, et rühmitusel nimetusega „Damas de Blanco“ (Daamid Valges) ei lubatud tulla Sahharovi auhinda vastu võtma, oma riigist lahkuda ja sinna siseneda; sarnaseid rikkumisi esineb ka teistes riikides, näiteks Nicaraguas ja Venezuelas, mida käsitletakse homme hääletatavas eraldi resolutsioonis. See olukord näitab, kui kaugel me kõigist jõupingutustest hoolimata oleme sellest, et inimõigusi järgitaks kõigis maailma piirkondades.

Proua juhataja, ma tahaksin rääkida mõnede minu kolleegide esitatud muudatusettepanekust, milles Euroopa Parlamenti kutsutakse üles mõistma hukka sellise institutsiooni juhti, mis vaatamata kõigile neile vigadele, mida enam kui kahe aastatuhande vältel võidi teha ja mille eest on juba mitmel korral vabandust palutud, on tõusnud esile inimväärikuse tõeliselt sihikindla kaitsjana. See, et paavst kui sadade miljonite inimeste vaimne juht ja kui suveräänse riigi juht ei saa tundliku ja aktuaalse probleemi kohta esitada ausalt oma arvamust, ilma et teda hukka mõistetaks, tundub mulle ausalt öeldes sallimatuse ilminguna. Proua juhataja, minu arvates on see muudatusettepanek groteskne.

Ma olen selle muudatusettepaneku autoritega varem koos töötanud, kuid minu arvates ajavad nad selle muudatusettepaneku esitamisel omadussõnad segi nimisõnadega ja kõrvalised küsimused põhiküsimustega. Ma arvan, et äärmiselt oluline on austada teiste inimeste arvamusi ka siis, kui me nendega ei nõustu, ja mitte mõista neid hukka; proua juhataja, minu arvates tähendab see ka seda, et me ei aja pildi tekitatud varje segi pildi endaga.

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa (PSE). - (EL) Proua juhataja, Euroopa Parlamendis peetav arutelu inimõiguste üle maailmas on üks poliitilise protsessi kõrgpunkte. Kuid Euroopa Liit saab rakendada oma mõjuvõimu inimõiguste kaitsmisel kogu maailmas üksnes siis, kui ta ise selles valdkonnas eeskuju näitab.

Inimõigusteklausli kaasamine kõikidesse läbirääkimistesse on suur võit, kuid tulemusi tuleb hinnata korrapäraste ajavahemike järel, et poliitikat ja algatusi oleks võimalik kohandada.

Üldiselt on surmanuhtluse ja piinamise kaotamine endiselt meie peamised prioriteedid ning Euroopa Liit peab tugevdama oma tegevust selles küsimuses. Ka ei tohi me unustada, et 2008. aasta lõppes traagiliste sündmustega Gaza sektoris, kus rikuti jõhkralt inimõigusi ning kus Iisraeli väed kasutasid katsetamisjärgus olevaid ja keelatud relvi.

Meil, Euroopa Parlamendil, lasub kohustus nõuda täielikke selgitusi selle küsimuse kohta, jälgida tähelepanelikult uurimist ja nõuda, et rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkujad võetaks vastutusele. Rahvusvaheline üldsus ei tohi ilmutada mitte mingisugust sallivust sõjakuritegude suhtes, olenemata sellest, kelle poolt ja kus need toime pannakse. Lõpetuseks tahaksin tänada meie raportööri tema suurepärase töö eest.

 
  
MPphoto
 

  Milan Horáček (Verts/ALE).(DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, minagi tahaksin tunnustada raportöör Obiols i Germàt tema väga hea raporti eest.

Paljudes riikides üle kogu maailma on olukord inimõiguste järgimisel halb. Seda võib öelda ka Euroopa kohta – mõelgem või Valgevenele. Euroopa Liit peab seega kahekordistama jõupingutusi, et viia ellu oma inimõiguste poliitikat kõigis valdkondades ja kehtestades selged standardid. Meie arusaama kohaselt on inimõigused jagamatud. Näiteks uut lepingut käsitlevatel läbirääkimistel Venemaaga võiks meil olla siduv inimõigusteklausel, mis mõjutab kõiki läbirääkimistevaldkondi.

Ma tahaksin teha ka veel kord ettepaneku, et inimõiguste allkomisjon muudetaks alaliseks parlamendikomisjoniks.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). Proua juhataja, inimõiguste olukord maailmas on väga halb ning selles kontekstis mainitakse mitmeid suuri riike – Euroopa Liidu olulisi partnereid.

Seetõttu on tähtis, et Euroopa Parlamendi resolutsioonis nõutakse suurema tähelepanu pööramist inimõigustele, eriti poliitilistele õigustele, kahepoolsete kaubanduskokkulepete üle läbirääkimiste pidamisel ja nende lepingute rakendamisel – ka siis, kui neid sõlmitakse oluliste kaubanduspartneritega.

Niisiis on küsimus selles, milliseid praktilisi samme saame me astuda olukorra parandamiseks? Võib-olla peaksime alustuseks proovima Euroopat „deschröderiseerida”. Kuid demokraatlikud riigid ei saa vältida oma kaasvastutust selle sünge olukorra eest maailma suurtes piirkondades.

Võtkem näiteks Venemaa. Euroopa Liidu ja Venemaa inimõigusi käsitlevate konsultatsioonide suhtes on Euroopa Parlamendi järeldus hävitav. Euroopa Liidul ei ole õnnestunud kutsuda Venemaa poliitikas esile mingeid muutusi, eriti kohtuvõimu sõltumatuse ning inimõiguste kaitsjate ja poliitvangide kohtlemise suhtes. Hodorkovski juhtum on sümboolse tähendusega. Tema uue kohtuprotsessi esimene kuu näitab viimase kuue aastaga toimunud muutuste suurust. Kriminaalasjades on kohtusüsteem täielikult allutatud riigivõimule.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada Euroopa Parlamendi üleskutset nõukogule reageerida sisulisel moel, eriti Euroopa Parlamendi erakorralistele resolutsioonidele. Euroopa Parlament kehastab parimal võimalikul moel meie planeedi demokraatlikku südametunnistust. Ta reageerib kiirelt ja otsustavalt inimlikele tragöödiatele üle kogu maailma. Et aga avaldada reaalset mõju inimõiguste olukorrale, ootame me nõukogult kiiret ja positiivset reageeringut. Sageli on probleem ka väärtuste ja majandushuvide vaheline konflikt.

 
  
MPphoto
 

  Georg Jarzembowski (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon kutsub Hiina valitsust ja kommunistlikku parteid üles osalema eelseisvas inimõiguste dialoogis konstruktiivselt. See võtaks olulisel määral pingeid maha Euroopa Liidu ja Hiina vahelistest suhetest. Meie oleme tõeliselt huvitatud kahepoolsete suhete parandamisest. Kuid seda dialoog tuleb pidada ausalt. Seetõttu peame me jääma Hiinale esitatavate õiguspäraste nõudmiste juurde. Oleme seisukohal, et kodanikuõiguste esivõitleja Hu Jia tuleb viivitamatult vabastada. Kõnelusi tiibetlaste usulise juhi Dalai Lamaga tuleb jätkata. Hiina osaks olev Tiibet tuleb avada ajakirjanikele ja ÜRO inimõiguste ekspertidele.

Minu arvates näitas Hiina Rahvavabariik olümpiamängude eel, et ta võib näiteks võimaldada suuremat ajakirjandusvabadust, säilitades samas riigis stabiilsuse. Nüüd peaks Hiinal olema julgust algatada reforme seoses parandusasutuste, süüdistatavate õiguste, surmanuhtluse, usuvabaduse ning kogunemisvabadusega. Hiina peaks tegelikult tagama need inimõigused ja pidama meiega kõnelusi.

 
  
MPphoto
 

  Robert Evans (PSE). – Proua juhataja, ma tervitan raportööri ja teisi kolleege. Kuid see raport peab olema midagi enamat kui lihtsalt sõnad ühes dokumendis. See raport peaks olema aluseks tegutsemisele. Lõikes 1 öeldakse: „On seisukohal, et ELil tuleb liikuda ühtse ja järjekindla poliitika suunas, et toetada ja edendada inimõigusi kogu maailmas, ja rõhutab vajadust sellise poliitika tõhusama elluviimise järele“. Mina tahaksin oma sõnavõtus peatuda Sri Lankal valitseval olukorral ja viitan seejuures mitmele käsitletava raporti punktile.

Lõikes 63 räägitakse lapssõdurite värbamisest, mis on minu arvates kahetsusväärne ja ma olen kindel, et nii arvavad ka kolleegid. See oli vist lõige 48, milles viidatakse surmanuhtlusele. Aasta algusest on Sri Lanka valitsuse poolt omaenda territooriumil toime pandud rünnakutes tapetud umbes 5000 tsiviilisikut: see on minu arvates võrdväärne süütute kodanike surmanuhtluse ja surmaga. Sri Lanka valitsust ja tema sõjaväge süüdistatakse reas inimõiguste rikkumistes, mis on toime pandud omaenda rahva vastu ning mis on seotud haiglate pommitamisega, ebaseaduslike relvade kasutamisega, humanitaar- ja arstiabi võimaldamisest keeldumisega...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Wielowieyski (ALDE). (FR) Proua juhataja, ma saan hästi aru põhjustest, miks kolleegid Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist esitasid muudatusettepaneku 2, mis käsitleb võitlust AIDSiga, ja ma tahaksin rõhutada, et üldiselt olen ma nende põhjustega nõus.

Samas olen ma siiski selle muudatusettepaneku vastu. Katoliku kirik on liikmesriikidest sõltumatu ning tal on õigus võidelda AIDSiga omal moel, isegi kui meie arvates oleks seda võimalik paremini teha.

Sisuliselt ei ole õiglane ega mõistlik raevukalt rünnata paavsti vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi. Seda tehes võime me süvendada lõhesid oma riikide ühiskonnas ja panna paljud inimesed kahtlema oma osalemise mõttekuses.

Miljonite usklike vaimse juhi karm hukkamõistmine Euroopa Parlamendi poolt oleks tõsine viga.

 
  
MPphoto
 

  Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (SK) Olles Kuuba olukorraga hästi kursis, tahaksin tuua esile mõningad faktid Kuuba kohta. Ma leian, et on oluline säilitada raporti lõiked 84 ja 96. Lõikes 84 kinnitab Euroopa Parlament taas oma seisukohta seoses Kuuba Sahharovi auhinna laureaatide Oswaldo Payá Sardiñase ja rühmituse „Damas de Blanco” („Daamid Valges”) suhtes. Lõikes 96 tervitatakse ettepanekut algatada inimõiguste dialoog Ladina-Ameerika riikidega, nõudes poliitvangide vabastamist ning inimõiguste järgimist.

Ma tahaksin ka märkida, et esitatud raportis viidatakse ainult kahele inimõiguste rikkumiste juhtumile Kuubal, ent neile võiks lisada veel kümneid. Näiteks 49-aasta vanune Librado Linares Garcia, kes on „Musta kevade“ üks ohvreid ja rühmituse „Damas de Blanco” ühe liikme abikaasa, kannatab vanglas erinevate haiguste all; muu hulgas on tal silmapõletik, mille tõttu ta on ühest silmast järk-järgult pimedaks jäänud ja mis on levinud nüüdseks ka teise silma. See mees ei ole vanglas saanud mingit arstiabi.

 
  
MPphoto
 

  Marios Matsakis (ALDE). - Proua juhataja, kui tahetakse kedagi usaldusväärsel viisil kritiseerida, tuleb ka enda suhtes kriitiline olla. Seega, kui me mõistame hukka inimõiguste rikkumisi kogu maailmas, peame me alati pidama silmas inimõiguste rikkumisi, mis toimuvad Euroopa Liidus.

Lubage mul tuua selle kohta kaks näidet. Esiteks on kandidaatriik Türgi hoidnud Põhja-Küprost viimase 35 aasta jooksul sõjalise okupatsiooni all ja kihutanud oma kodudest vägivaldselt välja umbes 200 000 inimest. Türgi armee poolt okupeeritud Küprose territooriumil on hävitatud üle 500 kristliku kiriku ja kloostri ning rüvetatud sadu kristlaste kalmistuid. Pärast seda, kui Türgi 1974. aastal Küprosele tungis, on kadunuks jäänud 1600 Euroopa Liidu kodanikku.

Teiseks Suurbritannia. See liikmesriik hoiab Küprosel monarhia võimu all kaht kolooniat – Akrotiri ja Dhekelia piirkondi. Tuhanded neis piirkondades elavad tsiviilisikud – Euroopa Liidu kodanikud – on sunnitud....

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Sophia in 't Veld (ALDE). - Proua juhataja, mind üllatab veidi, et minu muudatusettepanekut iseloomustati sõnadega „groteskne“ ja „vastuvõetamatu“. Ma arvan, et mitte keegi ei ole väljaspool kriitikat – isegi mitte paavst –, ja me oleme Euroopa Parlamendis alati jõuliselt kritiseerinud USA Bushi administratsiooni piiramispoliitikat, mis ei lähe nii kaugele kui paavsti avaldused. Paavst peaks teadma, et ta on väga tähtis, mõjukas usuline juht ning et tema sõnadel on kaalu ja need võivad otseselt ja kaudselt kaasa tuua tuhandeid, isegi miljoneid AIDSiga seotud surmajuhtumeid. Ma leian, et Euroopa Parlamendil on õigus seda kritiseerida.

Teiseks, Euroopa Liit on alati olnud inimõiguste edendamise esirinnas, kuid me oleme hakanud usaldusväärsust kaotama. Viimase kaheksa aasta jooksul oleme kaotanud oma moraalse autoriteedi, kuna toetasime seda, kuidas USA on võidelnud terrorismiga. Ma arvan, et Euroopa Liidul on viimane aeg järgida Obama administratsiooni eeskuju ja panna selgelt paika meie roll võitluses terrorismiga.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. Proua juhataja, enne kui ma oma lõppsõnaga esinen, tahaksin austatud parlamendiliikmetele teada anda Tšehhi Senatis Lissaboni lepingu üle korraldatud arutelu tulemustest.

Mul on hea meel teile teatada, et Senati enamus hääletas Lissaboni lepingu poolt.

(Aplaus)

Tänan teid väga. See on väike rõõmuhetk meie eesistumise ajal.

Teemat jätkates, lubage mul veel kord tunnustada raportööri tema töö eest ja raporti koostamisel keeruka ülesande täitmise eest. Ta määratles mitu prioriteeti, millel ma tahaksin oma lõppsõnas mõne hetke vältel peatuda.

Surmanuhtluse puhul on selge, et surmanuhtluse kaotamisest peab saama meie põlvkonna saavutus.

Naiste õiguste küsimust pean ma eriti oluliseks, arvestades eelkõige seda, et üha enam osaleb Euroopa Liit Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames operatsioonidel ja missioonidel piirkondades, kus naised on endiselt ohus ning kus nad langevad kõige hullemat sorti inimõiguste rikkumiste ohvriks. Ma pean silmas eriti Euroopa Liidu missioone Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Afganistanis, kus me kahtlemata peame tegema kõik endast oleneva olukorra parandamiseks.

Üks olulisemaid liidusiseseid ülesandeid on inimõiguste ulatuslikum kaasamine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse, nagu märgiti ka tänase arutelu käigus. Eesistujariigid koos peasekretäri kõrge esindaja isikliku esindajaga inimõiguste alal on jätkuvalt lülitanud inimõiguste teemat geograafiliste ja temaatiliste töörühmade töösse ning poliitilisse dialoogi.

Eesistujariik jätkab eelmiste eesistujariikide jõupingutusi inimõiguste teema kaasamiseks eriesindaja tegevusse ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbi viidavatesse operatsioonidesse. Selles kontekstis väärib märkimist, et härra Solana isiklik esindaja proua Kionka korraldas Euroopa Liidu eriesindajate ja kõrgete esindajatega seminari teabekeskuste teemal, mis aitaksid neid nende igapäevases töös inimõiguste edendamisel.

Ja lõpetuseks, ehkki mitte tähtsuse järjekorras, tahaksin öelda, et me oleme määratlenud võitluse universaalsete inimõiguste nimel ühena meie peamistest ülesannetest rahvusvahelisel areenil.

Minu arvates tuleb meil kahekordistada jõupingutusi suhetes valitsustega. Me peame toetama tekkivaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguslasi, kes on inimõiguste kaitse parimad edendajad. Demokraatlikud riigid võlgnevad palju tärkavatele kodanikeliikumistele, mis võivad olla kasulikud muutuste esilekutsumisel, näiteks nagu omaaegne Harta 77 minu kodumaal.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Tahaksin kõigepealt väljendada oma rahulolu hea uudise üle, mis pärast kõiki neid tagasilööke avab tee Lissaboni lepingule, mida me nii väga oleme soovinud ja mis hõlmab – ja ma ei jäta seda käesolevas arutelus kahe silma vahele – põhiõiguste hartat.

Ma olen ka äärmiselt tänulik, et Euroopa Parlamendist on mingis mõttes saanud inimõiguste kaitsega seotud õigustatud nõudmiste kajastaja. Ma pean ütlema, et me oleme Euroopas uhked selle üle, et meil on olemas Euroopa Parlament, mis on niivõrd vastuvõtlik inimõigusi, lapse õigusi ning vägivalla ja diskrimineerimise ohvriks langevate naiste õigusi hõlmavate probleemide suhtes kogu maailmas.

Te mainisite kõiki neid jätkuvaid ülesandeid, mis tulenevad teie raportööri, Obiols i Germà – keda ma tahaksin veel kord tänada – suurepärasest raportist. Ma tahan öelda, et me soovime väga koostöö jätkumist Euroopa Parlamendiga, ja proua Ferrero-Waldner oleks ehk osanud minust paremini väljendada seda, kui suurel määral Euroopa Liidu välispoliitika peaks lähtuma mitmesugustest väärtustest – neist väärtusest, mida Euroopa Parlamendi liikmed oma äsjastes sõnavõttudes meenutasid.

Lubage minulgi väljendada oma täielikku vastuseisu surmanuhtlusele ja piinamisele. Sellega seoses tahaksin ma ka rõhutada, et Euroopa Liidul on hea meel näha, et Ameerika Ühendriigid on president Obama juhtimisel tegemas lõppu teatud liialdustele, mis võitluses terrorismiga võisid aset leida. See on tähtis uudis ja peaks veelgi tugevdama meie otsusekindlust võitluses igasuguse piinamise vastu kogu maailmas. See on isiklik pühendumus, mis on minu jaoks väga oluline.

Lisaks tahan ma rõhutada Euroopa Liidu rolli mitmetel valimisabi- ja valimisvaatlusmissioonidel, mis kahtlemata aitavad samuti kaitsta ja edendada demokraatiat maailmas. Me teame, et demokraatia ja inimõiguste järgimine on omavahel seotud nähtused. Minu arvates väärib Euroopa Liit selle eest tunnustust.

Ma oleksin võinud vastata konkreetsematele küsimustele laste kohta. Ma olen lasknud komisjonis vastu võtta laste seksuaalset ärakasutamist käsitleva raamotsuse läbivaatamise, nii et muu hulgas – kuna sellele küsimusele viidati ühes sõnavõtus – oleks meie liikmesriikidel võimalik esitada süüdistusi seksiturismiga seotud rikkumiste eest ka siis, kui neid rikkumisi ei pandud toime Euroopas. See annab võimaluse kõnealuses valdkonnas vägagi soovitatava „puhastusoperatsiooni“ läbiviimiseks.

Proua juhataja, ma ei oska anda kõiki neid vastuseid, mida parlamendiliikmete suurepärased sõnavõtud väärivad, kuid ma tänan Euroopa Parlamenti selle eest, et te olete selles valdkonnas nii valvsad, sest see näitab Euroopa Ühenduse parimat omadust – meie pühendumist ühistele väärtustele.

 
  
MPphoto
 

  Raimon Obiols i Germà, raportöör. (ES) Proua juhataja, ma sooviksin esitada väga kiiresti kaks mõtet. Esimene on see, et inimõiguste puhul on parim poliitika kahtlemata selline, mis suudab inimesi ühendada; seetõttu sisaldab see raport üht teistest tähtsamat sõnumit – ühtsuse sõnumit. See tähendab eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidevahelist ühtsust, kuna viimasel ajal on meil olnud sellega seoses probleeme, mis tuleb võimalikult kiiresti lahendada; teiseks tähendab see institutsioonidevahelist ühtsust ning kolmandaks lähenemisviiside ja tähelepanu keskpunktide ühtsust või ühtlustamist.

Reaalpoliitika, mis pöörab muid huve silmas pidades inimõiguste rikkumiselt pilgu kõrvale, ja leiguse vahel asub poliitilise tahte ja tarkuse tee, mida mööda me peame sammuma.

Teiseks tahaksin ma öelda, et kui meie eesmärgiks on ühtsuse kaudu saavutatav tõhusus, siis pidagem silmas, et mida suurem on homme selle raporti poolt hääletav enamus, seda tõhusam saab olema rakendamine tulevikus. Sellega seoses märgiksin, et muudatusettepanekute hääletamisel tuleks eelkõige silmas pidada Euroopa Parlamendi võimalikult suure enamuse toetuse saavutamist; ma ei ütle seda mingite isiklike põhjuste tõttu, sest raportid ei ole kaitstud autoriõigusega, vaid soovist saavutada tulevikus poliitika tõhus rakendamine.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Enne järgmise raporti juurde asumist tahaksin kasutada ära asjaolu, et ma juhatan istungit viimast korda ja tegemist on raportiga, mis on seotud minu enda parlamendikomisjoniga, ning, daamid ja härrad, ma tahaksin kasutada võimalust, et kuna te kõik siin viibite, ja öelda teile, kui väga mulle meeldis viimase 10 aasta jooksul teiega koos töötada ja et viimased viis aastat on olnud erakordsed.

Ma tahan eriti tänada volinik Barrot’d, kes on meid heatahtlikult ja – ma ütleksin, sõbraliku autoriteetsusega – toetanud, ning ma olen väga tänulik ka meie parlamendikomisjoni esimehele härra Deprez’le ja kõikidele oma kolleegidele.

Ma ei hakka teid kõiki nimetama, kuid ma näen siin proua Hennis-Plasschaert’i, proua in't Weldi, proua Lambertit, härra Busuttili, härra Masip Hidalgot ja proua Dührkop Dührkopit; ma tahan teid kõiki tõesti tänada ja teiega hüvasti jätta. Võib-olla õnnestub mul teid millalgi jälle näha. Edaspidi ei juhata istungit enam mina. Ma arvan, et ma teen lihtsalt sissejuhatuse ja seejärel võtab härra McMillan-Scott istungi juhatamise üle.

Kui te lubate, siis ... Aitäh teile.

(Aplaus)

Kirjalik avaldus (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Härra juhataja, lugupeetud kolleegid!

Hinnates inimõiguste olukorda 2008. aastal, arvestades eriti Euroopa Liidu asjaomast poliitikat, on meil veel põhjust muretsemiseks.

Ma tahaksin siinkohal tuua esile eelkõige laste õigustega seotud olukorra, mis on ülemaailmne probleem. Laste õiguste järgimise tagamisel ei tohiks me keskenduda üksnes konkreetsetele rikkumistele, vaid me peame pöörama tähelepanu ka kaudsetele ohtudele, milleks on näiteks Interneti-kuritegevus ja vägivald meedias.

Meie inimõigustepoliitika peab põhinema tõdemusel, et inimõiguste rikkumised ei ole midagi sellist, mis tavaliselt leiavad aset mõnes teises, liiduvälises riigis. Kahjuks toimub ka Euroopa Liidu siseselt arvukalt intsidente.

Ma viitan siinkohal konkreetselt Budapestis 23. oktoobril 2006 aset leidnud sündmustele, mille puhul me olime tunnistajaks massilistele inimõiguste rikkumisele, kui politsei vägivallatses rahumeelsel mälestusmiitingul osalenud süütute inimeste kallal. Tõendeid selle kohta saab oma silmaga näha praegu Euroopa Parlamendi hoones oleval pildinäitusel.

Meil tuleb teha kõik endast olenev, et säärased juhtumid ei korduks, ning me peame mõistma, et ka Euroopa Liidus peame me iga päev võitlema põhiliste inimõiguste ja vabaduste, demokraatia, sõnavabaduse ja õigusriigi põhimõtete järgimise eest.

 
Viimane päevakajastamine: 8. september 2009Õigusalane teave