Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0244(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0285/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 12
CRE 06/05/2009 - 12

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0376

Arutelud
Kolmapäev, 6. mai 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (otsuse nr 573/2007/EÜ muutmine) – Varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (uuesti sõnastamine) – Kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku poolt mõnes liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus (uuesti sõnastamine) – Sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamine (uuesti sõnastamine) – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

- kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Bárbara Dührkop Dührkopi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse aastateks 2008–2013 loodavat Euroopa Pagulasfondi käsitlevat otsust nr 573/2007/EÜ seoses teatavate ühenduse meetmete rahastamise lõpetamise ja kõnealuste meetmete rahastamise ülemmäära muutmisega (KOM(2009)0067 – C6-0070/2009 – 2009/0026(COD)) (A6-0280/2009),

- kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Antonio Masip Hidalgo koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0815 – C6-0477/2008 – 2008/0244(COD)) (A6-0285/2009),

- kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Jeanine Hennis-Plasschaert’i koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0820 – C6-0474/2008 – 2008/0243(COD)) (A6-0284/2009),

- kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Nicolae Vlad Popa koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] [, millega sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud
rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] tõhusa kohaldamise eesmärgil (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0825 – C6-0475/2008 – 2008/0242(COD)) (A6-0283/2009), ja

- kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Jean Lamberti koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta (KOM(2009)0066 – C6-0071/2009 – 2009/0027(COD)) (A6-0279/2009).

 
  
MPphoto
 

  Bárbara Dührkop Dührkop, raportöör. (ES) Proua juhataja, mul on au alustada seda ühisarutelu viie väga olulise raporti üle, millega luuakse Euroopa ühine varjupaigapoliitika.

Minu raport käsitleb Euroopa Pagulasfondi muutmist, mille eesmärk on vahendite ümberjaotamine ja reguleeriva asutuse staatusega Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine. Selle asutuse üks kohustusi seisneb liikmesriikide vahelise praktilise koostöö edendamises ja tõhustamises, et aidata kaasa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisele.

Kuna mõningaid ülesandeid, mida praegu täidetakse ja rahastatakse Euroopa Pagulasfondi kaudu, hakkab nüüd täitma tugiamet – selliste ülesannete hulka kuuluvad näiteks heade tavade edendamine, tõlke- ja tõlkimisteenused ning ühise statistika väljatöötamise ja kasutamise toetamine, et tagada vahendite läbipaistvus ja mõistlik haldamine, – tuleb teatav osa Euroopa Pagulasfondi vahenditest kanda üle tugiametile.

Kehtivate eeskirjadega on ette nähtud, et nende ülesannete täitmiseks eraldatakse 10% fondi vahenditest. Komisjon teeb ettepaneku vähendada seda protsenti 4%-le ja kanda vahendite ülejääk üle uuele ametile. Nii vähendatakse fondile aastateks 2008–2013 eraldatud rahaliste vahendite summat 628 miljonilt eurolt 614 miljonile eurole. Me oleme komisjoniga nõus, et need summad on piisavad fondi tegevuse esimese etapi rahastamiseks kuni aastani 2013, mil toimub läbivaatamine.

Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon on pidanud vajalikuks usaldada mulle kõnealuse ameti loomise otstarbekuse kinnitamise meeldiva ülesande. Kaks asjaomast parlamendikomisjoni – kodanike õiguste komisjon ja eelarvekomisjon – on kõnealuse ettepaneku ühehäälselt heaks kiitnud. Kuigi Euroopa Parlament, nagu me teame, ei vaata hea pilguga uute asutuste loomisele, tunneb ta eelarvepädeva institutsioonina eelkõige muret eraldatud – antud juhul liikmesriikide vahelise varjupaigaküsimustes praktilise koostöö tagamiseks – vahendite mõistliku haldamise pärast.

Me kõik teame, et varjupaigataotluste vastuvõtmise määrad on liikmesriikide lõikes väga erinevad, mistõttu vastuvõtvatel liikmesriikidel tekib mitmesuguseid haldusraskusi. See kehtib eriti Euroopa Liidu lõunapiiridel asuvate riikide kohta, kes leiavad end teatud ajavahemike järel koormavast olukorrast, kus nende piiridele on ootamatult saabunud suurel hulgal inimesi, arvestades ka asjaolu, et kõigi nende inimeste seast tuleb teha kindlaks need, kes vajavad kaitset.

Toetuse pakkumine varjupaigataotlejate ümberasustamiseks ja sisemiseks vabatahtlikuks üleandmiseks on parim näide solidaarsusest, mida liikmesriigid peaksid ilmutama. See on ja peakski olema kõnealuse ameti loomine peamine eesmärk.

Proua juhataja, sellega lõpetan ma oma sõnavõtu käsitletaval teemal ja nagu teiegi, tahaksin ma pühendada paar minutit oma viimasest kõneajast hüvastijätule.

See on minu viimane kõne sel täiskogu istungjärgul. Nagu ka teie, proua juhataja, tahaksin ma tänada kõiki parlamendiliikmeid, kolleege minu fraktsioonist, kodanike õiguste komisjoni esimeest ja teisi selle komisjoni liikmeid meeldiva koostöö eest viimastel aastatel. Meil on olnud vaidlusi ja me ei ole alati olnud ühel nõul, kuid ma usun, et lõppude lõpuks oleme me alati Euroopa Parlamendi täiskogu istungitele esitanud hea töö.

Proua juhataja, kui ma 22 aastat tagasi siia esmakordselt tulin, oli meie ühenduseks 12 liikmesriigiga Euroopa Majandusühendus. Mul on hea meel, et minu lahkudes on meil 27 liikmesriigiga Euroopa Liit. Oli tõeline au töötada selles Euroopa integratsiooni masinaruumis. See on olnud ainulaadne, suurepärane kogemus. Proua juhataja, ma usun ka, et üks suurimaid õnnestumisi on olnud eesmärgi „ei iial enam“ saavutamine, mis oli Euroopa ühendamise peamine põhjus; minu arvates võime me end sel puhul õnnitleda.

Ma olen väga õnnelik, et sain võimaluse seda kõike kogeda; nüüd aga palun ma teilt mõistmist, sest ma pean sellelt arutelult lahkuma. Ma naasen Baskimaale, kus on aset leidmas ajaloolised sündmused: pärast 30 aastat ametis olnud Baski natsionalistlikku valitsust saab Baskimaa nüüd sotsialistist presidendi Patxi Lópezi ja ma tahaksin esindada oma erakonda, kui ta homme ametisse astub.

Tänan teid väga ja – viimast korda – hüvasti!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Antonio Masip Hidalgo, raportöör. (ES) Proua juhataja, kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon on suure innukusega külastanud sisserändajate keskusi Euroopa eri osades – nagu teiegi, proua juhataja – ning täheldanud väga erinevaid tingimusi ja talumatuid olukordi, millega tuleb midagi ette võtta.

Kuid varjupaigataotlejad ei ole võrreldavad ebaseaduslike sisserändajatega. Varjupaigataotlejad põgenevad tagakiusamise eest; neid ei ahvatle majanduslikud tegurid, vaid neid sunnivad kodumaalt lahkuma vabadusevastased režiimid. Meie, hispaanlased, teame seda väga hästi, sest väga paljud meie vabariiklastest pagulased võeti vastu Mehhikos, Prantsusmaal ja teistes riikides.

Tagasisaatmise direktiivi arutamisel öeldi väga selgelt välja, et seda direktiivi ei hakata kohaldama tulevaste õigusaktide suhtes, mis käsitlevad varjupaigataotlejate vastuvõtmist; kolleegid Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist ütlesid sedasama. Minu arvates on äärmiselt oluline anda varjupaigataotlejate teavet neile arusaadavas keeles. Kui varjupaigataotlejale teabe andmisel piirdutakse talle arusaadava keelega või keelega, mille puhul on põhjust eeldada, et varjupaigataotleja seda mõistab, siis tähendab see olemasolevate nõuete vähendamist ega oleks minu arvates vastuvõetav ei juriidilisest seisukohast ega inimõiguste tõlgendamise seisukohast. Õigus olla asjakohaselt informeeritud on põhiõigus, kuna see on aluseks kõigile teistele õigustele.

Ma olen uurinud materiaalset abi käsitleva ettepaneku rahalist maksumust. Minu ettepaneku kohaselt peaks varjupaigataotlejatele antav abi tagama piisava elatustaseme, kindlustades varjupaigataotlejate toimetuleku ning füüsilise ja vaimse tervise kaitse. Nõuda vähem tähendaks solvata varjupaigataotlejate väärikust.

Minu ettepanekus täpsustatakse kinnipidamise teist alust (artikli 8 lõige 2 punkt b), seostades selle esialgse vestlusega vastavalt kinnipidamise suunistele, mille on kehtestanud ÜRO pagulaste ülemvolinik. Artikli 9 lõike 5 esimese lõigu suhtes teen ma ka ettepaneku õigusasutuste poolt kinnipidamise ex officio läbivaatamise kohta juhul, kui asjaolud on muutunud või kui saab teatavaks uus teave, kas varjupaigataotleja palvel või – nagu ma enne ütlesin – sellise palve puudumisel automaatselt.

Suuline muudatusettepanek 2 ja kompromissmuudatusettepanek 5, mis parlamendikomisjonis vastu võeti, käsitlevad varjupaigataotleja palvel tasuta õigusabi osutamist üksnes juhul, kui see on vajalik. Ma palun, et neid kahte ettepanekut hääletataks eraldi, et pöörduda tagasi õigusabi juurde, mis on lähemal tasuta õigusabile, mis minu arvates on õigem.

Lõpetuseks tahan öelda, et kui esialgseid ettepanekuid sisserändajate sotsiaaltoetuste kohta vähendatakse, mida parlamendikomisjonis toimunud hääletusel pooldasid teised fraktsioonid, siis hoolimata praegusest kriisist tuleks minu arvates tagada tõhus juurdepääs tööturule. Nii tagatakse varjupaigataotlejate iseseisvus ja nende lõimumine vastuvõtvasse ühiskonda ning vähendatakse nendega seotud sotsiaalkulutusi. Lisaks tahaksin ma südamest tänada härra Barrot’d ja komisjoni kõigi jõupingutuste eest, mida selle direktiiviga töötades on tehtud.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMillan-Scott
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Jeanine Hennis-Plasschaert, raportöör. (NL) Härra juhataja, lubage mul kõigepealt teha mõned üldised märkused. Ma olen viimastel aastatel Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsiooni esindajana olnud tihedalt seotud Euroopa varjupaiga- ja sisserändepoliitika väljatöötamisega. Olen kindel, et peaaegu kõik mõistavad selle poliitika kasulikkust ja vajalikkust. Vajab ju sisepiirideta Euroopa ühtset lähenemisviisi sellele valdkonnale. Samas tahaksin ma märkida, et standardid, milles me oleme kokku leppinud, ja tulemused, mida me seni oleme saavutanud, erinevad suuresti Tampere programmis, Haagi programmis ning hiljutisemas Prantsuse sisserände- ja varjupaigapaktis paika pandud eesmärkidest.

Probleem on selles, et iga kord, kui nõukogu peab võtma vastu mõne konkreetse otsuse, tundub suurim ühisnimetaja äkki muutuvat väikseimaks ja nii jääb soovitud ühtlustamise mõju saavutamata. Peale selle on paljud liikmesriigid jätnud õigusaktide ülevõtmisel liikmesriikide õigusesse saavutatud kokkulepped korrektselt täitmata, seda nii tähtaegade kui üksikasjade puhul.

See kõik on viinud tohutute erinevusteni liikmesriikide vahel. See ei tekita mitte üksnes segadust, vaid on pealegi kasulik neile, kes süsteemi kuritarvitavad. Tundub, et nõukogu on kas täielikult või osaliselt teadmatuses sellest, et kvaliteedi parandamine ning suurema ühtsuse ja solidaarsuse tagamine ei ole mitte ainult varjupaigataotlejate huvides, vaid ka liikmesriikide endi huvides.

Oma raporti kohta tahaksin ma öelda järgmist: ka olemasolev Dublini määrus on nõukogus saavutatud hapra poliitilise kompromissi tulemus. Selle tulemusena on meil tekst, mis sisaldab liiga palju mitmetähenduslikke lõike ja mis on lünklik. Ma toetan kogu südamest komisjoni püüdlust luua ühtne ja tõhus Dublini süsteem.

Minu arvates on artikkel 31 kavandatud uuestisõnastatud tekstis kõige olulisem poliitiline element. Nagu ma äsja viitasin, näen ma nõukogu ühtsuse ja solidaarsuse puudumises suurimat takistust ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika saavutamisele. Juba selle asjaolu tõttu mõistan ma väga hästi komisjoni ettepaneku artikli 31 sätteid.

Samas on selge, et Dublini süsteemi ei töötatud välja ega kavandatud koormuse jagamise vahendina. Teine ilmselge asjaolu on see, et Dublini süsteem ei tekkinud reaktsioonina varjupaigataotlejate erakorralisele survele või ülemäärasele koormusele, mis langeb teatud liikmesriikidele. Seetõttu kardan ma, et vaatamata headele kavatsustele ei tekita komisjoni ettepanek suuremat ühtsust ja solidaarsust liikmesriikide vahel.

Lubage mul ka märkida, et see ettepanek ei aita või aitab üksnes ebapiisavalt neid liikmesriike, millele langeb ülemäärane koormus tulenevalt nende demograafilisest olukorrast või geograafilisest asukohast. See tähendab, et solidaarsuse küsimust tuleb käsitleda laiemas kontekstis.

Viimastel aastatel on saanud täiesti selgeks, et liikmesriigid vajavad piitsa ja prääniku meetodit. Minu arvates tähendab see ka seda, et meil on viimane aeg teha läbimurre, sest liikmesriikide vaheline solidaarsus tuleb saavutada nii või teisiti.

Ma tean, et mõned liikmesriigid on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis vastu võetud ettepanekutele pehmelt öeldes üsna negatiivselt reageerinud. Ma olen teadlik ka sellest, et lähen siin libedale teele, arvestades komisjoni algatusõigust. Kuid rääkigem asjadest nii, nagu nad on; mina olen ausalt öeldes tüdinenud lihtsalt ilusate sõnade kuulamisest sel teemal.

Olen kindel, et ka järgmise eesistujariigi Rootsi Stockholmi programm sisaldab tõenäoliselt väga kaunilt sõnastatud sätteid, kuid – kui te lubate mul nii öelda – lugupeetud nõukogu eesistuja, mina soovitaksin neist mitte väljagi teha, sest praktikas keeravad liikmesriigid sellele niikuinii peagi selja.

 
  
MPphoto
 

  Nicolae Vlad Popa, raportöör. – (RO) Ühenduse IT-süsteem EURODAC võeti kasutusele 2003. aasta jaanuaris ning see on mõeldud varjupaigataotlejate ja teatavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sõrmejälgede võrdlemiseks. See süsteem tagab Dublini määruse korrektse, täpse ja kiire kohaldamise; nimetatud määruse eesmärk on kehtestada tulemuslik ja toimiv mehhanism Euroopa Liidu liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustega seotud kohustuste määramiseks.

EURODAC on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab kõigi nende rahvusvahelise kaitse taotlejate sõrmejälgede andmeid, kes on vähemalt 14-aastased. Raporti eesmärk on muuta selle süsteemi toimimine tõhusamaks ja lahendada probleemid, mis on süsteemi esimeste toimimisaastate järel läbi viidud hindamise tulemusena tuvastatud. Me oleme pakkunud välja mitmeid tõhusaid praktilisi lahendusi probleemidele sõrmejälgede andmete kogumise ja edastamise kohta liikmesriikide poolt.

Esimene etapp hõlmab sõrmejälgede võtmist 48 tunni jooksul pärast varjupaigataotluse esitamist ning teises etapis saadavad liikmesriigid sel viisil saadud andmed 24 tunni jooksul EURODACi kesksüsteemi. Raport sisaldab sätteid, mis lubavad seda 48-tunnist tähtaega pikendada järgmistel erandjuhtudel: kui tõsiste nakkushaiguste tõttu on vaja kehtestada karantiin; kui sõrmejäljed on hävinud; ning hästi põhjendatud ja tõestatud vääramatu jõu juhtudel nii kauaks, kuni pikendamist põhjustanud olukord püsib.

Raportis toetatakse mõtet luua võimalikult kiiresti detsentraliseeritud EURODACi, VISi ja SIS II korraldusasutus, et tagada nende süsteemide võimalikult tõhus toimimine. Korraldusasutus töötab välja ühiste nõuete kogumi, mida peavad täitma kõik need, kellele on antud luba juurdepääsuks EURODACi vahenditele ja teabele. Lisaks on tehtud ettepanek sätete kohta, mille eesmärk on keelata EURODACi süsteemi sisestatud andmete edastamine volitamata kolmandate riikide ametiasutustele, eriti kaitse taotlejate päritoluriigi ametiasutustele, et kaitsta varjupaigataotlejate pereliikmeid võimalike tõsiste tagajärgede eest.

Raporti koostamisel panime me paika mõningad normid, mis tagavad selle süsteemi võimalikult tõhusa ja tulemusliku toimimise, ent samal ajal ka isikuandmete ja põhiliste inimõiguste kaitse.

Lõpetuseks tahaksin tänada variraportööre, kellega meil oli suurepärane koostöö, ning kolleege kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonist, kes selle raporti suure häälteenamusega vastu võtsid. Ma pean tänama ka muudatusettepanekute autoreid. Tahaksin ära märkida, et meil oli erakordselt hea koostöö nõukogu ja komisjoni esindajatega, keda ma samuti tänan.

 
  
MPphoto
 

  Jean Lambert, raportöör. Härra juhataja, me kuulasime äsja proua Dührkop Dührkopit, kes rääkis Euroopa Pagulasfondist ja selles tehtavatest muudatustest, et toetada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist, ja mina olen koostanud raporti määruse kohta, mis käsitleb just seda ettepanekut ehk Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist.

Idee järgi on tegemist ametiga, mille eesmärk on toetada liikmesriike varjupaigataotluste kohta tehtavate otsuste kvaliteedi parandamisel (me teame, et mõnedel liikmesriikidel on raske leppida kvaliteedi parandamise mõistega); lisaks on selle ameti eesmärk aidata kaasa ühtsuse arendamisele liikmesriikide vahel ning toetada neid riike, mis langevad aeg-ajalt erilise surve alla kas jätkuvate eri rühmadest koosnevate rändevoogude tõttu, mis neisse riikidesse saabuvad, või siis muudel põhjustel.

Me kuulsime juba probleemidest, mille põhjuseks on vähene liikmesriikide vaheline ühtsus varjupaigataotluste kohta otsuste tegemisel; kindlasti võib osaliselt selle asjaoluga seostada raskused, mida Dublini süsteemi rakendamisel esineb.

Meie tahame, et olukord paraneks, ja osaliselt aitaks olukorra paranemisele kaasa koolitus. Meie ettepanek on, et koolituse pakkumisel tuleks vähemalt lähtepunktina arvesse võtta ÜRO pagulaste ülemvoliniku suuniseid ja et liikmesriikidel peaks olema võimalik tugineda kogemustele; lisaks peaks tugiametil olema võimalik pakkuda liikmesriikidele ühiskoolitust või vastavalt vajadusele isegi erikoolitust, tuginedes liikmesriikide endi ekspertteadmistele, aga ka ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ekspertteadmistele.

Me arvasime ühel ajahetkel, et oleme kokkuleppele jõudnud esimese lugemisega, kuid aeg ja meie soov panna Euroopa ühise varjupaigasüsteemi suhtes paika meetmete pakett, näitavad, et nii kaugele me veel jõudnud ei ole. Kuid meil on olnud sel teemal sisukad arutelud variraportööridega ja ka nõukoguga ning see selgitab mõningaid praeguseks hetkeks esitatud muudatusettepanekuid; mõned neist on tehnilise iseloomuga ja hõlmavad asju, mis määrusesse tavapäraselt tuleb sisse kirjutada ja mida esialgses ettepanekus ei olnud.

Euroopa Parlamendi jaoks on ÜRO pagulaste ülemvoliniku roll Varjupaigaküsimuste Tugiameti puhul äärmiselt oluline. Me tahame ka, et valitsusvälised organisatsioonid oleksid selle ametiga tihedalt seotud nõuandva kogu kaudu ning koolituse pakkumise või saamise kaudu, kui nad moodustavad osa liikmesriigi varjupaigasüsteemist.

Samas on Euroopa Parlamendi rollis veidi raskem nõukoguga kokkuleppele jõuda. Meie tahaksime, et Euroopa Parlament kaasataks üsna tihedalt direktori ametissenimetamisse, võttes siinkohal eeskujuks näiteks Põhiõiguste Ameti. Nagu Jeanine märkis oma sõnavõtus Dublini süsteemi kohta, vajab lahendamist ka küsimus, kui palju me saame tegelikult oodata liikmesriikidelt koostööd, võttes eelduseks, et see ei ole mitte vabatahtlik, vaid kohustuslik. Nii et need on praegu kindlasti kaks olulist küsimust.

Meil on hea meel, et nõukogu on andnud mõista, et ta võib nõustuda meie muudatusettepanekutega koolituse ja väliste ekspertteadmiste kasutamise kohta, näiteks tõlkimise puhul, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Nii et meie arvates liigume me edasi, kuid võib-olla siis, kui me saame komisjonilt teada, kuidas suurendada koostööd liikmesriikide vahel, saab selgemaks, kui kaugele me selle ettepanekuga jõuame.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, nende õigusaktide ettepanekutega, mille kohta te oma otsust hakkate tegema, peetakse silmas tõeliselt ühise varjupaigasüsteemi loomist, mis pakuks suuremat kaitset ning oleks tõhusam ja solidaarsem.

Ma tänan südamest kõiki viit raportööri nende tähelepanuväärse ja suurepärase töö eest. See on esimene kord, mil Euroopa Parlament teeb varjupaigaküsimustes oma otsuse kaasseadusandjana. Tuleb öelda, et alguse on saanud viljakas töösuhe. Mul on hea meel näha, et Euroopa Parlament toetab suures osas komisjoni ettepanekute eesmärke. See toetus on väga oluline selleks, et kõrvaldada teatavad puudused esimese etapi õigusaktides. Need õigusaktid võeti omal ajal vastu pärast seda, kui Euroopa Parlamendiga oli üksnes nõu peetud.

Tahaksin siiski kommenteerida mõningaid kavandatud muudatusettepanekuid, mis annavad veidi põhjust muretsemiseks ja väärivad erilist tähelepanu. Kõigepealt pöördun ma härra Popa poole. Mis puutub EURODACi, siis üldjoontes ma nõustun tema ettepanekutega. Nüüd aga lubage mul pöörduda härra Masip Hidalgo poole ja rääkida vastuvõtutingimustest. Ma nõustun muudatusettepanekuga tundlikus küsimuses, mis käsitleb varjupaigataotlejatele pakutava materiaalse toetuse ja oma riigi kodanikele tagatud minimaalse sotsiaalabi samaväärsust.

Komisjoni arvates tuleks aga panna paika mingi võrdlusnäitaja. See näitaja ei kohusta liikmesriike andma varjupaigataotlejatele sotsiaalabi, kuid võimaldab kehtestada selged reeglid, et tagada varjupaigataotlejatele nende väärikus ning aidata komisjonil jälgida ühtsete standardite kohaldamist kõigis liikmesriikides.

Sama kehtib ka põhimõtte kohta, mille kohaselt tuleb erivajadustega inimestele tagada juurdepääs tervishoiuteenustele samadel tingimustel oma riigi kodanikega. Ka selle muudatusettepanekuga võin ma nõustuda, kuid ma sooviksin, et säiliks võrdlusnäitaja, sest komisjoni ettepaneku eesmärk on kõrvaldada praegused puudused seoses kaitsetus olukorras olevate inimeste juurdepääsuga tervishoiuteenustele. See on vastuvõtutingimuste kohta kõik. Tänan härra Masip Hidalgot veel kord suurepärase ettekande eest.

Nüüd räägiksin ma Dublini määrusest. Ma tänan ka proua Hennis-Plasschaert’i väga hea ettekande eest raporti kohta, mis käsitleb Dublini määruse läbivaatamist. Tahaksin rõhutada üht küsimust, mis on minu jaoks väga oluline, nimelt perekonna taasühinemise ja saatjata alaealiste probleemi. Dublini süsteemile on tihti ette heidetud negatiivset mõju, mida see võib avaldada varjupaigataotlejatele, eriti perede või kaitsetus olukorras olevate inimeste puhul.

Oma ettepanekuga soovis komisjon tagada, et pered jääksid tegelikkuses kokku ja et alaealisi antaks üle üksnes perede taasühendamise eesmärgil. Muudatusettepanekud, mis lahknevad sellest eesmärgist, ei saa meie toetust. Tahaksin rõhutada ka solidaarsust, mis on mõningate Dublini määrusega seoses esitatud muudatusettepanekute teemaks.

Kõigepealt tänan ma raportööri, proua Hennis-Plasschaert’i, aga ka kogu Euroopa Parlamenti varjupaigataotlejate üleandmise peatamise võimaluse väljapakkumise eest juhul, kui liikmesriigil on tekkinud raskusi. Siiski on Dublini määruse raames raske kaugemale minna, kuna see määrus, proua Hennis-Plasschaert, ei saa iseenesest olla vahend varjupaigataotlejate jaotamiseks liikmesriikide vahel. Ma kuulsin teie nõudmist solidaarsuse kohta ja komisjon võib nõustuda määruse preambulit käsitleva muudatusettepanekuga, et edastada poliitiline sõnum paremate, ametlike solidaarsusmehhanismide loomise kohta.

Tegelikult olen ma otsustanud tulevikus teha ettepaneku konkreetsete vahendite kohta, mis suurendaksid solidaarsust Euroopa Liidu tasandil ja leevendaksid survet mõnede liikmesriikide varjupaigasüsteemidele. Me peame saavutama rahvusvahelise kaitse saajate õiglasema jaotuse liikmesriikide vahel. Euroopa Liit on juba võimaldanud Euroopa Pagulasfondil toetada katseprojekte selles valdkonnas. Ka tugiamet, kui see juba toimib, saab anda ekspertide kaudu toetust neile liikmesriikidele, kes seda taotlevad. Kuid te olete õigesti osutanud probleemile, milleks on vajadus saavutada suurem solidaarsus ja ühtsus eri liikmesriikide vahel.

Nüüd tugiametist. Ma tänan proua Dührkop Dührkopi ja proua Lambertit teie tähelepanuväärse, kiire ja tõhusa töö eest: komisjon esitas ju oma ettepanekud alles 18. veebruaril. Antud juhul vajan ma tõesti Euroopa Parlamendi toetust, et see amet saaks kiiresti tööle hakata, ja mul on väga hea meel, et ettepanek Euroopa Pagulasfondi muutmise kohta on heakskiitmist leidnud.

Mõned tugiametiga seotud aspektid vajavad kommenteerimist. Ilmselgelt tunneb Euroopa Parlament eelkõige muret solidaarsuse pärast ja see on ka minu jaoks väga tähtis küsimus. Ma osutan siinkohal muudatusettepaneku projektile, milles nõutakse seda, et tugiamet toetaks rahvusvahelise kaitse saajate jagamise kohustusliku mehhanismi rakendamist. Komisjoni ettepanek peegeldab sisserände- ja varjupaigapakti teksti, millega nähakse ette vabatahtlik süsteem.

Kuid – nagu ma ütlesin äsja oma eelmises vastuses – komisjon töötab paremini kooskõlastatud mehhanismi loomise nimel, ent lahenduse leidmine ei ole lihtne. Küll aga toetab tugiamet seni sisemise ümberjaotamise mehhanisme, millistena need ka määratletud poleks. Tugiameti loomist käsitlev määrus ei ole õige dokument, milles sätestada nende mehhanismide aluspõhimõtted, kuid komisjon nõustub preambulit käsitleva muudatusettepanekuga, nagu ka Dublini määruse puhul.

Lisaks on komisjon seisukohal, et tugiameti volitused ei peaks piirduma ümberpaigutamise ja piirkondliku kaitse programmidega. Muudatusettepanekuid, mis piiravad tugiameti volitusi, tuleks vältida. On esitatud muudatusettepanekuid, mille eesmärk on radikaalselt muuta tulevase ameti direktori ametissemääramise korda. Ettevaatust! See kord, mida neis muudatusettepanekutes soovitatakse, võib oluliselt edasi lükata direktori ametissemääramist. Meil on tõepoolest vaja, et see amet kiiresti ja tõhusalt tööle hakkaks. Süsteem, mille komisjon välja pakub, on horisontaalne süsteem, mida praegu kasutatakse 20 esimese samba alla kuuluva reguleeriva asutuse puhul. Meie arvates oleks ühtlustatud süsteemist kõrvalekaldumine kahetsusväärne, kui asutuste institutsioonidevahelises töörühmas toimub horisontaalne arutelu, milles osaleb ka Euroopa Parlament.

Ma hakkan lõpetama. Olen juba kulutanud üsna palju aega, kuid Euroopa Parlamendi töö on selline, et ma tahaksin anda üksikasjaliku vastuse. Mõned on kritiseerinud Dublini määrust ja vastuvõtutingimusi käsitlevaid ettepanekuid selle eest, et need on liiga helded. Mõned ütlevad: „Jah, kuid varjupaika pakkuvast Euroopast saab põhjendamatute varjupaigataotluste magnet.” Teised on aga viidanud lähimuspõhimõttele. Mina ausalt öeldes ei ole selle kriitikaga nõus. Ainult Euroopa varjupaigapoliitika tõeline ühtlustamine õiglust ja tõhusust edendavate selgete standardite alusel võimaldab Euroopal realiseerida oma soov kaitsta neid, kes seda kaitset tõepoolest vajavad, vältides samas kuritarvitusi, mida võimaldavad mitmetähenduslikud ja ebaühtlaselt rakendatavad standardid. Kogemused on näidanud, et kui liikmesriigid tegelevad varjupaigataotlustega objektiivselt ja professionaalselt, siis ei teki mingit magneti-efekti – kaugel sellest. Minu arvates ei ole menetluste kuritarvitamise vastu võitlemise ja kaitse suurendamise vahel mingit vastuolu.

Lõpetuseks tahaksin tänada Euroopa Parlamenti selles tundliku varjupaigatemaatikas kaasseadusandjana osalemise eest. Ütlen väga lihtsalt, kuid ausalt ka nõukogu esindaja ees välja, et me tõesti vajame Euroopa Parlamenti selle varjupaigapoliitika omaksvõtmise kindlustamiseks. See poliitika on kooskõlas meie Euroopa väärtustega, mis võivad mõnikord tõepoolest kutsuda esile hirmu ja kriitikat, kuid mis moodustavad osa meie mandri humanistlikust vaimust ja traditsioonist.

Härra juhataja, seetõttu olen ma väga tänulik kõikidele parlamendiliikmetele ja eriti viiele raportöörile nende suurepärase töö eest.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. Härra juhataja, see uus etapp meie töös, mille eesmärk on luua ühine Euroopa varjupaigasüsteem, nõuab suuri jõupingutusi nii Euroopa Parlamendilt kui ka nõukogult.

Nõukogu toetab täielikult vajadust saavutada varjupaigaküsimuste valdkonnas edasine ühtlustamine. Võttes vastu Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti, väljendas Euroopa Ülemkogu rahulolu varjupaigaküsimuste valdkonnas seni tehtud edusammude üle, kuid tunnistas ka, et kaitse pakkumisel ja kaitse vormide suhtes on liikmesriikide endiselt märkimisväärsed erinevused.

Kinnitades uuesti, et kaitse ja pagulasseisundi võimaldamine on iga liikmesriigi kohustus, märkis Euroopa Ülemkogu ka, et on saabunud aeg teha uusi algatusi, et viia lõpule Haagi programmis ette nähtud ühise Euroopa varjupaigasüsteemi loomine ja seeläbi pakkuda suuremat kaitset, mille kohta tegi ettepaneku komisjon oma varjupaigapoliitika kavas.

Seetõttu on nõukogul hea meel nelja olulise õigusakti ettepaneku üle, mille komisjon sel eesmärgil esitas eelmise aasta detsembri ja 2009. aasta veebruari vahelisel ajal ning mis on meie tänase arutelu keskmes.

Eelmise aasta detsembris esitatud ettepanekud käsitlevad rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi, niinimetatud Dublini määrust ja EURODACi ning käesoleva aasta veebruaris esitatud ettepanek käsitleb Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist.

Need ettepanekud on nende esitamisele järgnenud lühikese ajavahemiku jooksul juba olnud intensiivsete arutelude teemaks nõukogu organites. Nende ettepanekute olemuse ja neis käsitletavate küsimuste keerukuse tõttu ei ole läbivaatamine nõukogu kõigil tasanditel veel lõpule jõudnud.

Seetõttu ei saa ma esitada nõukogu lõplikku seisukohta muudatusettepanekute suhtes, mille Euroopa Parlament raportite projektides on esitanud. Ma saan öelda vaid seda, et nõukogu uurib hoolikalt kõiki Euroopa Parlamendi raporti elemente, et teha edusamme nende oluliste meetmete suhtes võimalikult lühikese aja jooksul.

Tahaksin eelkõige loota, et meil õnnestub kiiresti edasi liikuda kahe väiksema ulatusega ettepanekuga. Ma pean silmas ettepanekuid, mis käsitlevad Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist ning EURODACi määruse muutmist. Tegemist on ka ettepanekutega, mille puhul on arutelud nõukogu organites kõige kaugemale jõudnud ja mille kohta on juba praegu võimalik öelda, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukohtade vahel valitseb märkimisväärne kooskõla.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine hõlbustab teabe, analüüside ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel ning aitab edasi arendada praktilist koostööd varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutavate asutuste vahel. Amet kasutab ka päritoluriikide teavet, et viia eri riikide tavad, menetlused ja seega ka otsused üksteisega kooskõlla. Nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament pooldavad sellise ameti loomist. Eesistujariik leiab, et Euroopa Parlament ja nõukogu võiksid kummalegi institutsioonile vastuvõetaval alusel selle ettepaneku suhtes kiire kokkuleppe sõlmida. Nagu austatud parlamendiliikmed teavad, on sellele ettepanekule lisatud ettepanek Euroopa Pagulasfondi muutmise kohta. Kuna selle ettepaneku eesmärk on tagada tugiameti rahastamine, tuleks mõlemad õigusaktid samaaegselt vastu võtta.

Nõukogu loodab ka, et kiire kokkulepe võiks olla võimalik ka EURODACi määruse puhul, kuna komisjon on teinud ettepaneku vaid mõnede tehniliste paranduste suhtes ja need peaksid aitama kaasa süsteemi paremale toimimisele.

Arutelud, mis on seni nõukogus toimunud seoses kahe ülejäänud ettepanekuga – vastuvõtutingimuste direktiivi ja niinimetatud Dublini määruse muutmise ettepanekuga –, näitavad, et neis ettepanekutes tõstatatud küsimused on kahtlemata keerukamad ja raskemad.

Nagu austatud parlamendiliikmed teavad, on vastuvõtutingimuste direktiiviga seotud komisjoni ettepanekute eesmärk muuta olemasolevat direktiivi, et kõrvaldada puudused, mille komisjon on viimastel aastatel kindlaks teinud. Komisjon on arvamusel, et liikmesriikidele kehtiva direktiiviga antav tegevusvabadus on liiga suur ja et see on õõnestanud eesmärki tagada varjupaigataotlejatele piisavad vastuvõtutingimused kõikides liikmesriikides. Seetõttu on komisjon esitanud ettepanekuid mitmete muudatuste kohta, milles käsitletakse selliseid küsimusi nagu varjupaigataotlejate juurdepääs tööturule, paremad materiaalsed vastuvõtutingimused, kaitsetus olukorras olevate inimeste vajaduste parem rahuldamine ja kinnipidamise kasutamise võimalus.

Dublini määruse ehk määruse, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, eesmärk on vältida varjupaigamenetluse kuritarvitamist, mis seisneb selles, et sama isiku esitab eri liikmesriikides korduvaid taotlusi. Komisjon teeb nüüd ettepaneku mitmete muudatuste kohta, mille eesmärk on suurendada praeguse süsteemi tõhusust ning tagada varjupaigataotlejatele suurem kaitse. Ettepanek sisaldab ka mehhanismi, millega peatatakse varjupaigataotlejate üleandmine juhul, kui liikmesriik on silmitsi eriti suure survega oma varjupaigasüsteemile, mis ei võimalda tal pakkuda varjupaigataotlejatele piisavat kaitset ja piisavaid vastuvõtutingimusi.

Nõukogus on käimas vastuvõtutingimusi ja Dublini määrust käsitlevate komisjoni ettepanekute üksikasjalik uurimine. Nõukogu peab veel määratlema oma seisukohta mitmete küsimuste suhtes, mida neis kahes ettepanekus käsitletakse, ja teatud võtmeküsimustes on arutelud veel pooleli. Need küsimused hõlmavad vastuvõtutingimuste direktiivi puhul juurdepääsu tööturule ja kinnipidamist ning Dublini määruse puhul küsimust, kuidas kõige paremini reageerida erilise survega silmitsi olevate liikmesriikide vajadustele. Eesistujariigile on juba praegu selge, et nõukogu tasandil on vaja teha veel tööd, saavutamaks kõnealuste ettepanekute suhtes liikmesriikide vahel vajalik üksmeel; see omakorda võimaldaks nõukogul asuda aruteludesse Euroopa Parlamendiga, et jõuda kokkuleppele meie kahe institutsiooni vahel. See on muidugi meie eesmärk ning Euroopa Parlament võib olla kindel, et nõukogu võtab täiel määral arvesse võtta Euroopa Parlamendi seisukohti, mis kajastuvad asjaomastes raportite projektides esitatud muudatusettepanekutes.

Nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament soovivad luua ühise Euroopa varjupaigasüsteemi, mis pakub kõrgetasemelist kaitset ja toimib tõhusalt. Seega tuleb meil täita tähtis ülesanne ja leida sobivad lahendused, mis võimaldavad meil selle eesmärgi saavutada. Olen kindel, et nii nõukogul ja Euroopa Parlamendil on tahe liikuda selle eesmärgi suunas ja seetõttu asub nõukogu nüüd üksikasjalikult uurima Euroopa Parlamendi ettepanekuid kõigi nelja õigusakti kohta.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. – (MT) Nagu kolleeg Jeanine Hennis-Plasschaert õigesti ütles, ja ma tahan teda siinkohal tunnustada, on see pakett üles ehitatud solidaarsuspõhimõttele. Solidaarsus peab jõudma nendeni, kes vajavad kaitset, ent esmakordselt räägitakse ka solidaarsusest riikidega, millele langeb ebaproportsionaalselt suur koormus. See solidaarsus on kokkuleppe alusel toodud sisse komisjoni ettepanekus peatada Dublini määruse täitmine nende riikide puhul, mis kannavad ebaproportsionaalselt suurt koormat. Sama solidaarsus sisaldub ka lahutamatult ka Euroopa Parlamendi ettepanekus võtta kasutusele koormuse jagamise mehhanism, mis ei ole enam vabatahtlik, vaid kõikidele õiguslikult siduv.

Kuid solidaarsuse nimel tehtavaid jõupingutusi õõnestab välismaailmas toimuv ja inimesed ei saa aru, kuidas me saame siin pidevalt rääkida solidaarsusest, kui mujal püüab igaüks oma kohustusi teiste kaela lükata. Just praegu, kui me kõike seda siin Euroopa Parlamendis arutame, on Malta ja Itaalia vahel aset leidmas tõsine vahejuhtum, mis on viimaste päevade jooksul kolmas omataoline.

Kaks Lampedusa suunas liikunud paati 130 sisserändajaga pardal asuvad praegu Lampedusa ranniku lähedal, kuid Itaalia keeldub neid päästma minemast. Rahvusvahelise õiguse järgi tuleb need isikud toimetada lähimasse sadamasse ja – nagu asepresident Barrot ütles esimese taolise juhtumi toimumise ajal – lähim sissesõidusadam on antud juhul Lampedusal. Härra juhataja, Itaalia käitumine – või pigem Itaalia ministri Maroni käitumine – on rahvusvahelise õiguse seisukohalt lubamatu, Malta suhtes ülemuslik ja kõikide asjaga seotud sisserändajate suhtes ebainimlik. Selline tegevus ei tee Itaaliale au ja see olukord, härra juhataja, on ka tõsine, sest sellega edastatakse ohtlik sõnum: sisserändajaid ei peaks päästma, sest kui sa seda teed, siis pead nendega ka edaspidi ise tegelema. See on äärmiselt ohtlik sõnum.

Seetõttu pöördun ma nüüd komisjoni asepresidendi Jacques Barrot’ poole, et paluda tal selle olukorra lahendamiseks viivitamatult sekkuda. Ma paluksin tal ka nõuda, et Itaalia täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi, ja teha kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele selgeks, et tegemist ei ole lihtsalt Malta ja Itaalia vahelise probleemiga, vaid selle küsimuse eest vastutavad kõik ja me kõik peame sellega tegelema. Härra juhataja, kui me ei ilmuta solidaarsust praktikas, siis õõnestame me omavahelist usaldust ja kaotame ka kõigi Euroopa kodanike usalduse. Kui me tõesti usume solidaarsusesse, siis me ei saa lubada, et domineerima jääb riiklik egoism. Kõik peavad täitma oma kohustusi. Aitäh teile.

 
  
MPphoto
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra , fraktsiooni PPE-DE nimel.(ES) Härra juhataja, ma tahaksin tunnustada raportööri, proua Hennis-Plasschaert’i tema valmisoleku eest alustada dialoogi ja läbirääkimisi selle raporti üle.

Ma meenutaksin teile, et varjupaiga pakkumine on õnnelikuma saatusega riikide moraalne kohustus. Me ei tohi unustada, et hoolimata praegusest tõsisest majanduslikust olukorrast on solidaarsus tähtis põhimõte, millest tuleb lähtuda meie varjupaiga- ja sisserändepoliitikas; solidaarsus nendega, kes mõjuval põhjusel paluvad meilt kaitset, ja solidaarsus nende liikmesriikidega, mis oma geograafiliste tingimuste ja suuruse tõttu on silmitsi suurima rändesurvega.

Selles valdkonnas on „varjupaigapakett” vahend, mis on nii vajalik kui ka kriitiliselt tähtis Euroopa Liidu sisserändepoliitika edasise arengu seisukohalt. Tahaksin siiski rõhutada, et niivõrd olulised meetmed nagu need, mida me täna käsitleme, vajavad rohkem aega järelemõtlemiseks ja kaalumiseks; see kitsas manööverdamisruum, mis tuleneb kehtestatud tähtaegadest, on täiesti ebarahuldav.

Ettepanek sisaldab mitmeid aspekte, mis on kindlasti lähitulevikus vaja üle vaadata. Ma pean silmas varjupaigataotlejate olukorda; juhtumeid, mil neid võib kinni pidada; fundamentaalset erinevust mõistete „vahi all hoidmine” ja „kinnipidamine” vahel; ruume, milles neid võib kinni pidada; üleandmise erandite sõnastamist; erandeid üldpõhimõttest, mis sätestab, milline riik vastutab taotluste käsitlemise eest; tuumikperekonna konkreetseid kriteeriume; ja abi, mida tuleks anda liikmesriikidele, kes peavad tegelema suurema hulga varjupaigataotlustega.

Vaatamata nendele küsimustele ja pidades silmas seda, kui kiiresti me oleme töötanud, võime öelda, et üldiselt on vastu võetud raport hästi tasakaalustatud. See on tasakaalustatud pakett, mis kajastab minu fraktsiooni enamiku liikmete mõtteid, eelkõige ettepanekuid, mille eesmärk on tagada rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste õigused ja toetada neid liikmesriike, kellele esitatakse suuremal hulgal rahvusvahelise kaitse taotlusi.

Lõpetuseks tahaksin teile meenutada, et õigus tõhusale õiguskaitsele on põhiõigus, mis on sätestatud Euroopa riikide põhiseadustes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47. Seega peaks kohtusüsteem olema rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste õiguste suurim garant; selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada, et need taotlejad, kes seda võivad vajada, saavad õigusabi.

Härra juhataja, lõpetuseks rõhutan ma, et me vajame Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ja seda abi, mida saab anda Euroopa Pagulasfondi kaudu.

 
  
MPphoto
 

  Roselyne Lefrançois, fraktsiooni PSE nimel.(FR) Härra juhataja, Dublini määruse uuestisõnastamist käsitleva raporti variraportöörina tahaksin ma komisjoni tänada meile esitatud teksti kõrge kvaliteedi eest. Komisjoni ettepanekuga parandatakse tõepoolest oluliselt Dublini süsteemi, eelkõige rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste põhiõiguste austamise seisukohalt.

Suurimateks edusammudeks on perekonna ühtsuse põhimõtte tugevdamine; suurem tähelepanu alaealistele ja lapse parimate huvide põhimõte; rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele parema teabe ja vaidlustamise võimaluste tagamine; kinnipidamise rakendamise range piiramine; ning võimalus ajutiselt peatada üleandmised liikmesriikidele, kelle vastuvõtuasutustele on langenud eriline koormus või kelle vastuvõtuasutused ei taga piisavat kaitset.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komitee hääletusel õnnestus meil blokeerida Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, kes soovis mõningatest neist sätetest vabaneda, sealhulgas sättest varjupaigataotlejate kinnipidamise kontrollimise kohta. See on tegelikult meie jaoks oluline garantii, sest rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed ei ole kurjategijad ja seega ei ole mingit põhjust neid trellide taha panna.

Kuid mõni raporti punkt on endiselt problemaatiline, eriti küsimus selle kohta, mis keeles tuleks taotlejale teavet anda. Meie arvates tuleb teavet anda keeles, mida taotleja mõistab, mitte keeles, mida ta arvatavasti mõistab. Ma lisaksin, et sama on isiku kinnipidamise suhtes sätestatud ka Euroopa inimõiguste konventsioonis.

Samuti on meie soov, et Euroopa Liidu territooriumil ilma vanemata viibivate alaealiste taotlusi vaataks läbi liikmesriik, kelle territooriumil esitati viimane taotlus, et vältida alaealiste saatmist ühest riigist teise. Nii oli ette nähtud komisjoni esialgses tekstis, kuid rahvapartei ja raportöör olid selle ettepaneku vastu.

Lõpuks tahaksin öelda, et kui Dublini määruse eesmärk ei ole tagada rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisega seotud kohustuste õiglane jaotamine, siis minu arvates on hädavajalik töötada välja teised vahendid, et tugevdada solidaarsust – nagu teie ütlesite, volinik Barrot, – liikmesriikidega, kes asuvad liidu välispiiridel.

 
  
MPphoto
 

  Jeanine Hennis-Plasschaert, fraktsiooni ALDE nimel. (NL) Nagu ma ütlesin juba oma esimeses pöördumises Euroopa Parlamendi poole, on liikmesriikide vahel endiselt tohutud erinevused ja soovitud ühtlustumist ei ole selles valdkonnas tegelikult suudetud saavutada. Me ei saa seda enam eitada. Direktiivides nähakse ette pigem mitmesugused menetluslikud normid, mitte aga standardmenetlust. Arvestades neid paljusid erisusi, mida me praegu püüame ühtlustada, on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon selgelt valinud pragmaatilise lähenemisviisi.

Meie arvates tagab edasised edusammud üksnes liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine, mis loomulikult hõlmab ka nõuetekohase jõustamise suuniseid, kuid ma kordan, et seejuures tuleb lähtuda reaalsusest ja pragmaatilisest veendumusest.

Meie arvates on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine ning vastuvõtutingimuste direktiivi ja EURODACi määruse kavandatud uuestisõnastamine selles kontekstis äärmiselt oluline. Seepärast on kahetsusväärne – ja ma heidaksin selle kivi komisjoni kapsaaeda –, et me peame veel ootama nii muudetud menetluse kui ka tunnustamisdirektiivi avaldamist. Avaldamine on kavandatud 24. juuniks. Kuid suurema sidususe ja parema õigusloome seisukohalt olnuks loogilisem lisada need kaks ettepanekut käsitletavale varjupaigapaketile.

Ma olen nõus, et nõukogul on viimane sõna selles küsimuses. Lubage mul siiski veel kord rõhutada asjaolu, et suurem sidusus, parem kvaliteet ning suurem ühtsus ja solidaarsus on olulised kõikide liikmesriikide jaoks. Ma ei unusta kunagi meie visiite Euroopa välispiiridele, eelkõige tuntud „tulipunktidesse”. Selles küsimuses on Euroopa Liidu usaldusväärsus juba mõnda aega kaalul olnud. Lubage mul seetõttu kutsuda teid üles oma lubadusi pidama!

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio, fraktsiooni UEN nimel. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, veidi aega tagasi kuulsin ma Malta kolleegi väga tõsiseid ja isegi laimavaid avaldusi Itaalia valitsuse ja täpsemalt minister Maroni aadressil.

See mäng, mis Maltal toimub, ei ole tegelikult kuigi selge ja ma selgitan kohe, mida ma mõtlen. Austuse tõttu, mida tuleks Euroopa Liidu teise liikmesriigi suhtes ilmutada, ei nimetaks ma seda lausa räpaseks mänguks, kuid meie kolleeg oleks pidanud ausalt välja ütlema, et Malta on alati püüdnud säilitada oma territoriaalvete ülisuurt ulatust, mis küündib koguni Lampedusa saareni. Itaalia valitsus on palunud Maltal korduvalt vähendada oma tohutut territoriaalvete ulatust. Malta eelistab aga säilitada praegust olukorda, et tal oleks võimalik jätkuvalt taotleda suuri toetusi Euroopa Liidult.

Seega tuleb teada kogu tõde: tõde selle kohta, et Itaalia on suuteline ja valmis võtma vastu inimkaubanduses osalevaid ja selle ohvriks langevaid sisserändajaid ning kaitsma nende õigusi, on niivõrd ilmselge ja dokumentaalselt tõendatud, et mul ei ole vajadust seda kordama hakata.

Tulles nüüd raporti sisu juurde, tahaksin ma rõhutada, et nende vaidluste asemel, mis meenutavad kukevõitlusi Manzoni kuulsas romaanis, on meie liikmesriikidel kohustus mitte anda järele idealistlikele üleskutsetele tegeleda heategevusega, mida ehk vürtsitavad silmakirjalikkus ning väga konkreetsed poliitilised ja majanduslikud huvid, vaid sundida end väga täpselt rakendama varjupaiga pakkumise püha põhimõtet ning seda tehes mitte loovutama jalatäitki maad neile, kes soovivad seda kasutada sobimatutel eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas varjupaiga pakkumise aluseks olevate üllaste põhimõtetega, ja vältida varjupaiga ärakasutamist, mis teenib nende kuritegelike organisatsioonide huve, kes korraldavad ja viivad ellu kauplemist ebaseaduslike sisserändajatega, kellele me praeguse olukorraga seoses viitame.

Ma kordan: meie kohustus on mitte teeselda, mitte valida välja argumente, mida võidakse ära kasutada, vaid leida ühine lähenemisviis, leida ja võtta vastu tõhusad meetmed, tagamaks, et varjupaigaõigust järgitakse ning et sellest ei saaks ekspluateerijate ja kuritegelike rühmituste õigus kasutada üllaid ja häid seadusi arengumaadest pärit inimeste ärakasutamise jälestusväärsel eesmärgil.

 
  
MPphoto
 

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. Härra juhataja, ka mina olen selle paketi variraportöör ja ma tahaksin toonitada härra Díaz de Mera García Consuegra äsjast mõtet moraalse kohustuse kohta. Lisaks, kui me räägime täpsest rakendamisest, mida mõned parlamendiliikmed mainisid, siis mõned meist on rohkem mures selle üle, kas eeskirjade rakendamine on tegelikult õiglane ja kas selle tulemusena inimesed ikka saavad kaitset, mida nad vajavad. Üks küsimus, mis selle paketi puhul tõusetub, on: kuidas me saame seda olukorda parandada ja tagada, et kõik liikmesriigid toimiksid sama kõrgete nõuete kohaselt.

Mis puudutab varjupaigataotlejate vastuvõtutingimuste muutmist, siis me oleme väga rahul komisjoni esialgse ettepanekuga ja soovime säilitada selle teatud osad, eelkõige need, mis puudutavad tööturule juurdepääsu ja piisavat sissetulekutoetust, mida me täna varem hääletasime. Mul on väga kahju, et minu kodumaa, Ühendkuningriik, on otsustanud nende kahe konkreetse ettepaneku tõttu loobuda. See on täielikult häbiväärne.

Juurdepääs tervishoiuteenustele on kahtlemata samuti äärmiselt oluline, mitte ainult hädaolukordade puhul, vaid ka jätkuva tervishoiu mõttes, eriti nende inimeste puhul, keda on ehk piinatud ja kes vajavad seetõttu toetust vaimse heaolu turgutamiseks.

Mis puudutab Dublini määruse ümbersõnastamist, siis me oleme samuti rahul esialgse ettepanekuga, toetame peatamismehhanismi ja hääletame perekondade taasühinemise võimalikult laia määratluse poolt.

 
  
MPphoto
 

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, see on minu viimane sõnavõtt siin Euroopa Parlamendis ja see muudab mind veidi tundeliseks; ma tahaksin alustuseks meenutada siin saalis kõlanud üleskutset volinik Barrot’le sekkuda ja lahendada küsimus, mis liigagi sageli hõlmab liikmesriike, kes tavatsevad teha nägu, nagu oleks varjupaigataotlejate saatus kellegi teise vastutusel.

Vaid paari minuti eest nägime me vastutuse edasi-tagasi veeretamist Itaalia ja Malta vahel ning mõned päevad tagasi kuulsime me paadist Pinar, mis viibis merel liiga kaua, mistõttu hukkusid inimesed, keda tõenäoliselt oleks olnud võimalik päästa. Nii et varjupaiga pakkumisest rääkides räägime me minu arvates just sellest: reaalsest vajadusest ja pühendumisest, mida liikmesriigid peavad vastuvõtupõhimõtete puhul ilmutama.

Mul on väga hea meel kolleegide, härra Masip Hidalgo ja proua Hennis-Plasschaert’i esitatud ettepanekute üle, mis puudutavad vastuvõtutingimuste direktiivi ja Dublini määruse muutmist. Mõlemad ettepanekud aitavad parandada varjupaigataotlejate vastuvõtusüsteemi Euroopa Liidus.

Minu arvates on meie kohus rõhutada Euroopa kodanike ja varjupaigataotlejate võrdväärsust, sest varjupaiga pakkumine sõdade eest põgenevatele inimestele ei ole mingi vastutulek liikmesriikide poolt, vaid liikmesriikide kohustus, ning neil inimestel on õigus viibida meie riikides ja olla koheldud Euroopa kodanikega samaväärsete õiguste alusel. Seetõttu leian ma, et tegemist on meie poliitiliste algatuste tsiviliseerituse ja õigusloomelise suutlikkuse mõõdupuuga.

Seepärast nõustun ma kõnealuse direktiivi ja määruse muudatustega; ma olen seisukohal, et me peame tagama varjupaigaõiguse kõigile neile, kes seda paluvad, sest Euroopa Liidu tulevik sõltub meie vastuvõtu kvaliteedist. Ma leian, et see peaks olema ka üks neid põhimõtteid, mis määrab ära meie arusaama Euroopa Liidust.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland , fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Härra juhataja, homme, mil Euroopa Parlamendi see koosseis viimast korda kokku tuleb, hääletame me ettepanekute paketti, mis käsitleb meie varjupaigapoliitika parandamist. Me oleme viis aastat asja arutanud ja varjupaigakeskusi külastanud ning nüüd on ülim aeg tulla välja konkreetsete meetmetega. Kui me pärast kõike seda peame veel rakendamist ootama, siis saabuvad lõplikud tulemused tõepoolest liiga hilja.

Me oleme 2005. ja 2006. aasta sündmuste tõttu pidanud tegelema ebaseadusliku sisserändega, kuid selles protsessis on varjupaigataotleja sõna otseses mõttes üle parda kukkunud. Ehkki ma pooldan koostööd koordineeriva ameti loomist, on mul mõningaid kahtlusi selle ameti vormi ja ülesannete suhtes. Kust me saame turvaliste päritoluriikide usaldusväärse nimekirja? Milliseid allikaid me selle nimekirja koostamiseks kasutame? Kuidas me saame pakkuda piisavat kaitset teabeallikatele, mis pärinevad riikidest, mis ei ole ohutud? Kas selliseid allikaid võib avalikustada ja kui usaldusväärne on selline nimekiri sõltumatu kohtuniku jaoks? Ma tahaksin nõukogult kuulda, kuidas me võiksime seda probleemi vältida.

Miks me ei ole delegeerinud praktilist koostööd Frontexile? Selle asutuse pädevus on piiratud, ent tal oleksid väga head võimalused selle ülesande lahendamiseks, kui me suurendaksime tema rahalisi vahendeid. Nii saaksime me ka asjakohaselt reageerida tegelikele asjaoludele kohapeal, millest Frontex on igal juhul teadlik. Tuginedes oma kogemustele seoses varjupaigataotlejate ja sisserändajate ebaseaduslike piiriületustega, võiksime me varjupaigataotlejate vastuvõttu asjakohaselt korraldada. Mulle näib see olevat väga praktiline lahendus.

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, volinik, nende ettepanekute seas, mis meile esitati, on mul hea meel toetada määruse eelnõu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise, Euroopa Pagulasfondi ja EURODACi kohta.

Kuid vastuvõtutingimuste direktiivi ja Dublini määruse suhtes tahaksin ma kriitikat teha – ja tundub, et ma olen tänases arutelus seni ainus, kes seda teeb.

Vastuvõtutingimuste direktiiv on kavandatud selliselt, et pagulastele – tõelistele pagulastele – saaks anda võimalikult tõhusat abi võimalikult lühikese aja jooksul. Siiski tundub mulle, et kavandatavate muudatustega tekitatakse olukord, mis võrdub varjupaiga kaudu sisserände soodustamisega või varjupaigasüsteemi kuritarvitamise soodustamisega – kui te tahate seda niimoodi tõlgendada.

Miks? Kõikidel varjupaigataotlejatele tuleks tagada kiire juurdepääs tööturule. Ma arvan, et selles küsimuses peaksid otsuse tegema liikmesriigid. Ettepanekust tuleneb, et inimeste hulka, kes võivad esitada varjupaigataotluse, arvatakse ka vaimse tervise häiretega inimesed– jah, ma tean mitmeid vaimse tervise häiretega inimesi, kuid mitte kõigil neist pole õigust varjupaigale, – või siis näiteks kõik eakad inimesed. Kasutatakse ebamääraseid õigusmõisteid. Ka ei nõustu ma sellega, et kõikidele varjupaigataotlejatele tuleks anda sotsiaalabi samadel tingimustel oma riigi kodanikega. Kuna seda ei tehta, siis umbes 95% taotlejatest lihtsalt ei saa varjupaika. Minu arvates läheme me nende muudatustega vale teed. Seetõttu kavatsen ma koos Austria Rahvapartei delegatsiooniga hääletada nende muudatuste vastu.

Dublini määrus on teatud mõttes samasugune, kuna sellega soodustatakse nn „meelepärase varjupaiga otsimist”. See uus säte, mis on sisse toodud kaalutlusklauslina, võimaldab varjupaigataotlejal valida, millises riigis ta oma taotluse esitab ja – muidugi tingimusel, et see taotlus rahuldatakse – soodustab nii meelepärase varjupaiga otsimist.

Minu arvates on problemaatiline ka üleandmiste ajutine peatamine. Ma mõistan Malta olukorda väga hästi, kuid minu arvates oleks välja pakutud toimimisviisiga võrreldes kasulikum, kui võimaldada abimeeskondadel võimalikult kiiresti abi pakkuda. Me peame tagama suutlikkuse aidata pagulasi kiiresti, kuid vältima varjupaigasüsteemi igasuguseid kuritarvitusi.

 
  
MPphoto
 

  Claude Moraes (PSE). - Härra juhataja, kui lubate, siis ma asuksin kohe teistsugusele seisukohale, nimelt et see varjupaigapakett ja viis raportööri, kes on sellega põhjalikult töötanud, väärivad toetust kogu Euroopa Parlamendilt.

Meil on variraportöör EURODACi ja Lamberti ettepanekute suhtes ning minu arvates tegime me suurepärast koostööd paketi väljatöötamisel, mis on nii realistlik kui ka rakendatav ning milles pööratakse erilist tähelepanu läbipaistvusele. Näiteks EURODACi küsimuses ehk varjupaigataotlejate sõrmejälgede võtmise tundlikus küsimuses on tehtud parandusi sõrmejälgede andmete kasutamise viisi suhtes ning Euroopa andmekaitseinspektori rolli tugevdamise ja volituste täpsustamise suhtes.

Me tahaksime, et rohkem viidataks põhiõiguste harta artiklitele, inimväärikusele ja laste õigustele ning heale otsusele keele ja varjupaigataotlejate küsimuses, mille Antonio Masip Hidalgo ja Rosalyne Lefrançois õigustatult tõstatasid.

Seoses Jean Lamberti raportiga, mis käsitleb Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist, leiame me, et tegemist on olulise edusammuga, mis aitab muuta liikmesriikide vahelise koostöö Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames reaalsuseks. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetab seda raportit, kuid me oleme esitanud ka muudatusettepanekuid. Me tahame näha suuremat läbipaistvust ja vastutust ning minu arvates püüdleb ka raportöör selles suunas. Me tahame näha ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku ja valitsusväliste organisatsioonide asjakohast kaasamist ning ma olen lisanud muudatusettepanekud, mis käsitlevad selle süsteemi heatasemelist kontrollimist Euroopa Parlamendi poolt.

Ma saan aru, mida volinik peab silmas kiire otsustamise ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rajamisega, kuid vastutus ja läbipaistvus ning varjupaikadega seotud teabe kvaliteet on samuti väga tähtsad. Et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet saaks hästi toimida, peab see amet andma kasulikku, läbipaistvat ja objektiivset teavet, mida kontrollitakse regulaarselt. Nende kaitsemeetmetega tagame me tugeva täienduse õiglasele ja tasakaalustatud ühisele Euroopa varjupaigasüsteemile.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Rogalski (UEN).(PL) Härra juhataja, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste kaitse konventsioon ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused sisaldavad ammendavat teavet varjupaigaõiguse kohta. See on põhiõigus, kui isikut kiusatakse tema päritoluriigis taga rassi, usu, etnilise päritolu, poliitiliste vaadete või teatavasse parteisse kuulumise pärast – ning see on tänases maailmas üsna levinud. Inimestele selle õiguse andmine peaks tähendama ka seda, et inimestele antakse õigus oma elu arendada. See peab olema üks põhitingimusi.

Selle saavutamiseks tuleb meil tagada varjupaika taotlenud inimeste juurdepääs tööturule, sest see on parim viis võimaldada varjupaigataotlejal olla majanduslikult iseseisev. Seeläbi välistame me ka sotsiaalse tõrjutuse ja aitame varjupaigataotlejal paremini tutvuda vastuvõtjariigi kultuuriga. Inimestele, kes on taotlenud varjupaika, peaks olema tagatud juurdepääs väga mitmesugusele menetlusabile, sealhulgas õigus kvaliteetsele õigusabile, et varjupaigataotlejal oleks lihtsam mõista oma õigusi.

 
  
MPphoto
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, EURODACi süsteemi kasutatakse varjupaigataotlejate sõrmejälgede kogumiseks. Kuigi me mõistame, et eesmärk on parandada EURODACi senist toimimisraamistikku, on meil siiski kahtlusi kahes olulises küsimuses. Esiteks tunneme me muret nende inimeste põhiõiguste austamise pärast, kes tulevad Euroopasse paremat tulevikku otsima, ja me oleme kategooriliselt vastu nn europolitsei andmebaasile. Teiseks tõusetub küsimus, kas kavandatavad meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, näiteks isikuandmete kaitse põhimõttega, ja kas ette nähtud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Me ei ole nõus 14aastastelt lastelt sõrmejälgede võtmisega.

Kavandatavad meetmed, millega me ei nõustu, ei lase varjupaigataotlejatel paluda teises liikmesriigis teist võimalust, kui esimeses liikmesriigis on nende taotlus tagasi lükatud, kusjuures – nagu me kõik teame – varjupaigamenetlused sisaldavad alati teatavat subjektiivsuse elementi, mis võivad osutuda kahjulikuks isikule, kes on niigi juba ohver.

– Kuna see on minu viimane sõnavõtt siin, tahaksin tänada kõiki kolleege ja töötajaid koostöö eest.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Boursier (PSE).(FR) Härra juhataja, härra Barrot, daamid ja härrad! Ka minul on hea meel esitada oma arvamus selles olulises arutelus varjupaigapaketi üle, eriti kuna tegemist on Euroopa Parlamendi selle koosseisu ametiaja eelviimase päevaga.

Oma mitmesuguse tegevuse kaudu – ja vaatamata Euroopa varjupaigasüsteemi esimese etapi vastuvõtmisele – oleme me saanud teada, et pagulasseisundi tunnustamise puhul on liikmesriikide vahel jätkuvalt erinevusi.

Me peame ka tunnistama, et vaatamata olulistele edusammudele, mida on direktiiviga tehtud vastuvõtutingimuste suhtes – nagu mainis eelkõige proua Lefrançois, kelle tähelepanekutega ma täielikult nõustun –, tuleb möönda, et liikmesriikidel on selles küsimuses veel liiga palju manööverdamisruumi. Seetõttu olen ka mina seisukohal, et just selles valdkonnas tuleb leida mingi viis Euroopa solidaarsuspõhimõtte rakendamiseks.

Lõpetuseks tahaksin ma eriti nüüd rõhutada, et varjupaigataotlejaid ja inimesed, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, on kaitsetus olukorras, mistõttu neile tuleb pöörata erilist tähelepanu. See tähendab eelkõige seda, et nende puhul ei tohiks rakendada kinnipidamist.

Arutelu tagasisaatmisdirektiivi üle on lõppenud; me olime kõik ühel nõul. Seda arutelu ei ole vaja uuesti algatada, kui me räägime varjupaiga pakkumisest.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, ma tahaksin veel kord tänada kõiki kõnelejaid, eriti raportööre. Ma teen vaid ühe või kaks märkust, mis puudutavad esiteks keeleküsimust ja on adresseeritud eelkõige proua Lefrançois’le. Ma pean ütlema, et komisjon arvates oli ettepanek, mille kohaselt varjupaigataotlejaid tuleb teavitada keeles, mida nad tõenäoliselt mõistavad, tasakaalustatud. Selle meetme eesmärk on võimaldada anda varjupaigataotlejatele piisavalt teavet ja samas võidelda võimalike rikkumistega, mida panevad toime mõned varjupaigataotlejad.

Nüüd tahaksin ma Euroopa Parlamenti tänada. Lubage mul siiski väljendada oma hämmastust härra Pirkeri sõnavõtu suhtes. Härra Pirker, ma ei saa lubada teil komisjoni ettepanekut moonutada. Ma ei saa lubada teil öelda, et Dublini määruse läbivaatamine võib enesega kaasa tuua meelepärase varjupaiga otsimise, sest see ei ole võimalik ja see ei ole tõsi. Komisjoni ettepanek ei muuda põhimõtteid, millel Dublini süsteem põhineb. Varjupaigataotlejad ei saa valida varjupaigariiki; ehkki on tõsi, et vastutav riik määratakse kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel, võetakse samas arvesse humaansemaid kaalutlusi ja eelkõige perekonna taasühinemise võimalust.

Ma ei suuda uskuda, et teile kui Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmele ei lähe perekonna taasühinemise küsimus korda. Ma ei saa lubada teil seda ettepanekut moonutada. Ka komisjoni jaoks on tähtis panna paika selged tagatised, et vältida süsteemi kuritarvitamist. Muu hulgas oleme me töötanud välja mehhanismi kaitsetus olukorras olevate inimeste kindlakstegemiseks. On selge, et liikmesriigid peavad tagama meie soovitatud põhimõtete õiglase ja tasakaalustatud rakendamise.

Lisaks tahaksin ma härra Bloklandile öelda, et on tähtis mitte ajada segi ajada Frontexi funktsioone tugiameti funktsioonidega. Need asutused täidavad erinevaid ülesandeid, mis nõuavad erinevaid oskusi, kui me tõesti tahame, et varjupaigataotlustega tegeletaks Euroopas vajaliku kindlakäelisusega, ent humaanselt.

Minu jaoks on uskumatu, et Euroopa Parlament ei suuda leida üksmeelt raportööride tehtud töö põhjal. Muidugi esindate te erinevaid poliitilisi suundi ning teil on erinevad poliitilised ja filosoofilised tõekspidamised, kuid me ei tohi unustada, et Euroopa, mis on olnud tunnistajaks tagakiusamisele ja mõnikord suurtele ohtudele, mis ähvardasid tagakiusatute elu, ei ole selles valdkonnas eeskujuks. Ma ei taha pidada mingit idealistlikku moraalijutlust, vaid öelda, et me peame jääma truuks oma väärtustele. Ma nõuan seda. Ma vajan isiklikult väga Euroopa Parlamendi tugevat toetust.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. Härra juhataja, oma lõppsõnas tahaksin ma rõhutada, et nõukogul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament soovib selle olulise teemaga kiiresti edasi liikuda ja kinnitab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nõuetekohase toimimise olulisust.

Ma võin teile kinnitada, et nõukogu hakkab nüüd oma vastavates organites käimas oleva töö raames hoolikalt kaaluma Euroopa Parlamendi seisukohta esitatud ettepanekute suhtes. Eelkõige uurib nõukogu üksikasjalikult Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, et teha kindlaks, kas kokkulepe on võimalik nende ettepanekute puhul, milles on töö kõige kaugemale jõudnud.

Lubage mul kommenteerida ka solidaarsuspõhimõtet. Austatud parlamendiliikmed juhtisid õigustatult tähelepanu asjaolule, et mõnede liikmesriikide varjupaigasüsteemidele langeb nende liikmesriikide geograafilise ja demograafilise olukorra tõttu tõepoolest suur koormus.

Seda arvestades rõhutas Euroopa Ülemkogu 2008. aasta sügisel vastu võetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis solidaarsuspõhimõtet. Paktis nõutakse selgelt solidaarsust rahvusvahelise kaitse saajate parema ümberpaigutumise suhtes, mille aluseks on vabatahtlikkus ja kooskõlastamine ning heaks kiidetud õigusaktid, näiteks osa programmist „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine”, ning nähakse ette sellise tegevuse rahastamine, milles liikmesriigid võivad osaleda – jällegi vabatahtlikkuse alusel.

Tuleb märkida, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet võib nende ühendusesiseste üleandmise puhul etendada kasulikku rolli, hõlbustades üleandmist puudutava teabe vahetamist. Lisaks saab amet olla kasulik seeläbi, et kooskõlastab ametnike ümbersuunamist nendesse liikmesriikidesse, mis on erilise surve all. Samas ei saa määrus olla õiguslik alus ühendusesisese üleandmismehhanismi loomiseks.

Lubage mul oma sõnavõtu lõpetuseks öelda, et meid ootab selles valdkonnas veel tööd, sest komisjon on juba teatanud oma kavatsusest esitada täiendavaid ettepanekuid õigusaktide kohta, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine. Need ettepanekud käsitlevad varjupaigamenetlusi ning taotlejate pagulastena kvalifitseerimise standardeid ja tingimusi, aga ka ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku kaitse all olevate inimeste ümberpaigutamise süsteemide loomist. Me peame võimalikult kiiresti edasi liikuma, kuid samas tagama, et kiire tegutsemine ei kahjustaks kvaliteeti. Olen kindel, et selles oleme kõik ühel meelel.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Masip Hidalgo, raportöör. (ES) Volinik Barrot, mina toetan teid; seda, mida te Euroopa Parlamendilt vajate, saate te vähemalt minult kui raportöörilt, ja seda minu raporti esimesest reast alates. Samuti tahaksin öelda, et te olete oma kahes tänaõhtuses sõnavõtus andnud meile õigus-, moraali- ja ajalooalase õppetunni.

Üks kõnelejatest viitas tõhusale õiguskaitsele. Muidugi on tõhus õiguskaitse üks aluspõhimõtteid. Seetõttu taotlesin ma nõuet, et varjupaigataotlejatele tuleb anda teavet keeles, mida nad mõistavad, ja mitte üheski teises keeles. Kui seda ei tehta, siis ei ole ka tõhus õiguskaitse võimalik, ja palun ärge hakake seda vaidlustama, sest siis läheksite te vastuollu nendesamade õiguslike põhimõtetega, millele te eelnevalt viitasite.

 
  
MPphoto
 

  Nicolae Vlad Popa, raportöör. – (RO) Minu kodumaal Rumeenias valitses kuni 1989. aastani totalitaarne kommunistlik režiim, mida võib nimetada koguni kuritegelikuks. See režiim kohtles oma kodanikke nagu vange mingis suures vanglas. Siiski riskeerisid kümned tuhanded oma eluga, põgenedes riigist ja taotledes poliitilist varjupaika. Ma tean paljusid selliseid inimesi ja tean, kui tähtis on rahvusvaheline kaitse, eriti poliitilise varjupaigana pakutav kaitse.

Siiski on äärmiselt tähtis, et me suudaksime kindlaks teha tõelised varjupaigataotlejad – need, kelle soov saada poliitilist varjupaika on tõepoolest täiesti põhjendatud. Registreerimissüsteemi parandamise tulemusena saame me sellised juhtumid muidugi palju kiiremini lahendatud. Samas tahaksin ma siiski rääkida veel ühest probleemist, mis puudutab võrgustikke, täpsemalt varjupaigataotlejatega kaubitsemisega tegelevate võrgustike poolt toime pandavaid kuritegusid. Need võrgustikud teenivaid tohutuid rahasummasid varjupaigataotlejate Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetamise eest. Ma leian, et sellise kuritegevuse tõkestamine peaks olema üks meie esmatähtsaid eesmärke ja selleks tuleb välja töötada strateegia.

 
  
MPphoto
 

  Jean Lambert, raportöör. Härra juhataja, mul oli täna õhtul hea meel kuulda, et üldiselt Euroopa Parlament toetab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist, ning tahaksin kolleege väga tänada nende koostöö eest selles küsimuses.

Loodetavasti saame me selle ameti võimalikult kiiresti tööle. Selle eesmärk on loomulikult suurendada usaldust liikmesriikide vahel, mis saab võimalikuks siis. kui varjupaigasüsteemide toimimine paraneb tänu ekspertidevahelisele praktilisele koostööle, koolitusele ja muule kavandatud tegevusele. Kui usaldus kasvab, siis on liikmesriigid ehk vähem mures asjaolu pärast, et nad on võib-olla sunnitud oma kohustuste täitmiseks tegema koostööd, mis ei ole enam vabatahtlik.

Ma olen rahul, et komisjon tõi selgelt välja Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Frontexi erinevad ülesanded. Need asutused ja nende eesmärgid on väga erinevad, kuigi loomulikult peetakse mõlemas oluliseks koostööd ja tõhusat toimimist. Üks küsimus, mida samuti mainiti, on teave kolmandate riikide kohta ehk rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste päritoluriikide kohta. Loomulikult on üks küsimus, millega Varjupaigaküsimuste Tugiamet tegelema hakkab, see, kuidas esitada erinevatest allikatest pärinevat teavet mingis standardsemas vormis, mille puhul inimesed on ehk rohkem kindlad, et seda teavet ei kasutata poliitilistel eesmärkidel.

Arvatavasti ei saa paljud meist aru, kuidas üks riik võtab küllaltki palju Tšetšeeniast pärit inimesi pagulastena vastu, samas kui teistes on otsustatud, et ühegi Tšetšeeniast pärit inimese taotlust ei rahuldata. Meist paljude jaoks on see täiesti uskumatu, sest olemasolev teave on kõigi jaoks ju ühesugune. Nii et usaldus teabe kvaliteedi suhtes ja selle suhtes, kuidas liikmesriigid seda teavet võivad kasutada, on samuti väga tähtis osa tõhustatud koostööst tulevikus. Loodame, et see saab teoks.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, kuigi ma ei saa anda tõeliselt rahuldavat vastust, ei tahaks ma jätta vastamata küsimustele, mille tõstatasid härra Busuttil, itaallastest parlamendiliikmed – härra Borghezio, härra Catania – ja kõik teised; ma tahaksin siiski öelda, et Vahemereäärse piirkonna probleem ei ole ainult Malta ja Itaalia mure. Eurooplased peavad tõesti olema teadlikud sellest üha traagilisemast ja dramaatilisemast olukorrast, mida siin kirjeldati.

Ma olen isiklikult Lampedusal ja Maltal käinud ning ma kohtusin Brüsselis kahe ministriga siis, kui leidis aset esimene vahejuhtum. Me suutsime leida lahenduse, tänu jumalale. Siiski tõstatan ma selle küsimuse uuesti, kui kohtun kõigi siseministritega järgmisel justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel, mis toimub juuni algul.

Me püüame Maltat ja Itaaliat aidata nii palju, kui suudame; samas on tõsi, et Euroopa ja kõik liikmesriigid peavad saama teadlikuks sellest olukorrast, mida ei saa jätta ainult nende kahe liikmesriigi lahendada.

Niisiis tuleb meil selle küsimuse üle järele mõelda; see on olnud kogu tänase arutelu põhisisu – vajadus suurema solidaarsuse järele eurooplaste vahel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 7. mail 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult.(RO) EURODAC on oluline vahend, mis võimaldab hallata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja sisserändajate andmeid, kes on kas peetud kinni ebaseaduslikul piiriületamisel või jäänud liikmesriigi territooriumile pärast liikmesriigis seadusliku viibimise ajavahemiku lõppemist.

EURODACi määruse muutmine lahendab määruse sätete tulemuslikkusega seotud probleemid, mis puudutavad näiteks mõnede liikmesriikide viivitamist sõrmejälgede edastamisel kesksele EURODACi süsteemile, konkreetses liikmesriigis pagulaseks tunnistatud isikute andmete vahetamist ning EURODACi andmebaasile juurdepääsu omavate asutuste ebatäpset määratlust.

Minu arvates saab EURODACi andmebaasi tõhusam kasutamine teoks üksnes siis, kui EURODAC kasutab sama tehnilist platvormi nagu SIS II ja VIS. Et tagada SISi, VISi ja EURODACi koostalitlusvõime ja hoida kulud all, tuleb nende puhul kasutada sama biomeetriliste tunnuste tuvastamise süsteemi.

Kutsun komisjoni üles esitama ettepanekuid õigusaktide kohta, mis on vajalikud nende kolme infotehnoloogiasüsteemi haldamise eest vastutava asutuse loomiseks, nii et need süsteemid saaks koondada ühte asukohta, tagades seeläbi pikemas plaanis optimaalse sünergia ning vältides topelttööd ja ühildamatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. Härra juhataja, ma olen väga rahul ideega luua Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, kuna olukord kolmandates riikides, eelkõige Aafrikas ja Lähis-Idas, halveneb pidevalt. Ma olen vastu igasugustele kavatsustele kujundada Euroopast kindlus, mis on isoleeritud kolmanda maailma muredest, millest paljud on otseselt või kaudselt põhjustatud endiste kolonisaatorite poolt. Euroopa ei saa pöörata selga oma kohustustele riikide ees, mida kunagi hoolimatult ära kasutati.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet tagab kooskõlastatud lähenemisviisi Euroopa ühisele varjupaigapoliitikale. Ma pooldan Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõtet varjupaigataotlejate küsimuses. Mõnede liikmesriikide piirid moodustavad Euroopa Liidu välispiiri ning neid liikmesriike mõjutab seega pidev sisserändevoog.

Loodetavasti aitab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet leevendada selliste liikmesriikide koormust.

 
Viimane päevakajastamine: 8. september 2009Õigusalane teave