7. Komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse XVII lisa määruses, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (arutelu)
Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus (O-0071/2009), mille esitasid Miroslav Ouzký ja Guido Sacconi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel komisjonile: Komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse XVII lisa määruses, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (B6-0230/2009).
Guido Sacconi, autor. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu teame on meie tänane arutelu eriti oluline kahel põhjusel: esiteks, et räägime niisugusest ainest, mis on põhjustanud kõige rohkem vigastusi ja surma kodanike ja töötajate hulgas ettevõtetes, kus seda kasutatakse ja toodetakse, nimelt asbestist. Teiseks selle tõttu, et arutleme ühe esimese rakendusmeetme üle, mida kasutatakse äärmiselt olulise määruse puhul, mis on parlamendi praeguse ametiaja omal kombel ära märkinud, ja see on REACH.
Küsimusega, mille esitasime, ja resolutsiooni eelnõuga, mille üle täna hääletama hakkame – lubage mul see kohe ära öelda, et kinnitada komisjonile ja aseesimehele Tajanile, kes komisjoni nimel täna siin on – ei pane me vastu rakendusmääruse eelnõud, mille komisjon selle küsimuse kohta on vastu võtnud. Ma viitan selle eelnõu punktile 2.6, mis esitab puuduva 17. lisa, mis oleks pidanud olema esitatud 1. lisas direktiivis 76 – see on direktiiv ohtlike ainete kohta, mille asendab REACH ja mis seepärast kehtetuks kuulutati – nimetatud punkt 2.6 laiendab turuleviimise keeldu asbestkiududele ja asbesti sisaldavatele toodetele.
Tõsi küll, samas otsuses on siiski erandeid, mille on teinud teatavad liikmesriigid – ütlen protokolli huvides, et neid on neli – kellel lubati jätta alles enne 2005. aastat turustatud artiklid, samuti krüsotiilasbesti sisaldavad diafragmad, mida olemasolevates elektrolüüsi ettevõtetes kasutatakse toodete valmistamisel. Nende erandite kasutamise võimalus sõltub muidugi liikmesriikide vastavusest kõigile töötajate kaitse eeskirjadele, mis tegelikkuses tähendab, et need oma toimimisaja lõppjärgus olevad ettevõtted ei tekita probleeme töötajate tervisele.
On põhjus, miks me pole selle vastu: need erandid on olemas, kuid me peame tunnistama, et ühendus on kehtestanud mehhanismi, kui nii võib öelda, mille kohaselt need erandid tuleb omal ajal – kui täpne olla, siis 2012. aastal – läbi vaadata asjaomaste liikmesriikide raportite kaudu, mille põhjal Euroopa Kemikaalide Amet valmistab ette toimiku, milles sätestatakse erandite järkjärguline kaotamine.
Sellepärast ei ole me vastu, kuid tahame kindlasti teile komisjonis anda tugeva tõuke olla pisut julgem ning ütleme, et minna pisut kaugemale ja pisut kiiremini, pidades eelkõige meeles, et krüsotiilasbestile on juba olemas alternatiivid, vähemalt kõrgepinget kasutavate ettevõtete jaoks, ning tegelikult on asjaomased ettevõtted juba käivitanud paljutõotavad teadusuuringute programmid, et leida alternatiive ka madalpinget kasutavatele ettevõtetele.
Meie stiimulitel ja sisenditel on kaks sihtmärki. Esimene on kehtestada endale tähtaeg – me tegime ettepaneku, et see võiks olla 2015. aasta – millal need erandid kaotada, käivitades tõelise kehtetuks tunnistamise strateegia, mis hõlmab meetmeid, mida võib seejärel vaja minna nende ettevõtete ohutuks hävitamiseks ja samuti ekspordi ohutuse tagamiseks.
Lõpetuseks, teine asi, mida me komisjonilt palume – ja me hindaksime kõrgelt, kui saaksime oma palvele ka vastuse – puudutab punkti, mis on meie jaoks kriitiline, ja nimelt tõsiasja, et ühenduse nimekirja asbesti sisaldavatest artiklitest, mille puhul erandit kohaldatakse, ei ole veel vastu võetud ning sellepärast me palume seda teha võimalikult kiiresti, 2012. aastaks, et võimaldada paremat kontrolli ja paremat mõistmist.
ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ asepresident
Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, auväärt parlamendiliikmed, kas tohin kõigepealt vabandada oma kolleegide asepresident Verheugeni ja härra Dimase nimel, kes kahjuks ei saa täna hommikul siin viibida, et sellest arutelust osa võtta. Ma tean, et härra Verheugenil olid pingelised ja viljakad arutelud raportöör härra Sacconiga, keda ma tahaksin tema suurepärase töö eest tänada – ja seda ütlen ma ka enda nimel.
Ühest küljest nõustub komisjon täielikult tervishoiu- ja keskkonnakaitsetöötajate eesmärgiga hoida ära igasugune kokkupuude asbestiga ning teisest küljest tegeleb ta asbesti kasutamise täieliku keelustamisega kõigis selle vormides.
Euroopa Liidu piires on väga ranged asbestkiudude turuleviimise, kasutamise, ekspordi ja kõrvaldamise õigusnormid. Kõikide asbestkiudude turuleviimine ja kasutamine on direktiiviga 1999/77/EÜ juba keelatud.
Mis puutub muusse kasutusse, siis võivad liikmesriigid lubada kasutada krüsotiilasbesti teataval kujul 1999. aastal juba käigus olnud elektrolüüsiseadmetes kuni nende kasutusaja lõpuni ning sobivate asbestivabade asendajate leidmiseni.
Seda erandit kasutavad neli liikmesriiki. Aastatel 2006–2007 tehtud läbivaatamine näitas, et kõigist töökohal kokkupuutumise piirnormidest on kinni peetud ning et mõne väga konkreetse protsessi jaoks praegu alternatiivi ei leidu. See kehtiv piirnorm võetakse REACH määruse XVII lisasse ning krüsotiili sisaldavate diafragmade jaoks tehtud erand vaadatakse uuesti läbi 2011. aastal.
2011. aasta juunis peavad liikmesriigid uuesti aru andma krüsotiilivabade diafragmade väljatöötamisel tehtud jõupingutuste, töötajate kaitseks võetud meetmete ning kasutatud krüsotiili allikate ja koguste kohta. Seejärel palub komisjon Euroopa Kemikaalide Ametil uurida neile saadetud teavet selle erandi kaotamise seisukohast.
Direktiivis 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta on sätestatud meetmed asbestiheidete kontrollimiseks teatavate purustamis-, saasteainetest puhastamis- ja kõrvaldamisoperatsioonide ajal, tagamaks, et see tegevus ei põhjustaks asbestikiudude või -tolmu reostust.
Direktiiv 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (nagu on muudetud direktiiviga 2003/18/EÜ) sisaldab mitmeid meetmeid, et tagada töötajate tervise piisav kaitse, kui nad on sattunud asbestikiududega kokkupuutest tulenevatesse ohtudesse. Ettevõtted peavad tõendama oma suutlikkust teha purustamis- või asbesti kõrvaldamistöid. Enne purustamis- või asbesti kõrvaldamistöid peavad nad koostama kava, milles täpsustatakse meetmed, mida on vaja tagamaks, et töötajad ei puutu tavalise kaheksatunnise vahetuse jooksul kokku suurema asbesti kontsentratsiooniga kui 0,1 asbestikiudu sissehingatava õhu kuupsentimeetri kohta.
Raamdirektiiviga 2006/12/EÜ jäätmete kohta ja direktiiviga 1999/31/EÜ prügilate kohta kohustatakse liikmesriike, kooskõlas nõukogu otsusega püsijäätmete prügilasse vastuvõtu kriteeriumide kohta, sätestama asbestikiudude ja asbestikiude sisaldava varustuse kontrollitud kõrvaldamist. Liikmesriigid peavad tagama, et jäätmed on taaskasutatud või hävitatud inimeste tervist ohtu seadmata ning nõudmata selliste protsesside või meetodite kasutamist, mis võiksid keskkonda kahjustada.
Asbesti kõrvaldamise ja prügilasse viimise protsessi kohta on kehtestatud üksikasjalikud nõudmised. Näiteks tuleb ladustamisala iga päev ja enne igat tihkestamisoperatsiooni uuesti katta. Prügila tuleb katta uuesti viimase kihiga, et hoida ära kiudude hajumist. Tuleb võtta meetmed, et ära hoida mis tahes võimalus maa kasutamiseks pärast prügila sulgemist. Mistahes võimalik asbestkiudude eksport on reguleeritud määrusega (EÜ) nr 689/2008 ning alates 2005. aastast on toimunud vaid üks teadaolev asbestkiude eksportimise juhtum Euroopa Liidust kolmandasse riiki.
Peale selle on asbestiga seotud otsused määruse REACH XVII lisas sätestatud, et keelata asbestkiudude tootmine Euroopa Liidus, mis tähendab, et eksport on välistatud. Asbesti sisaldavad jäätmed on ohtlikud jäätmed. Baseli konventsioonis ja määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta on keelatud asbestijäätmete eksport riikidesse, mis OECDsse ei kuulu. Mis puutub jäätmesaadetistesse Euroopa Liidu liikmesriikide ja OECD vahel, siis neile kohaldatakse eelnev kirjalik teatis ja nõustumismenetlus.
Lõpetuseks, võttes neid punkte arvesse, võin teile kinnitada, et komisjon hakkab uurima, kas seoses asbestkiudude kontrollitud kõrvaldamisega ning asbestkiude sisaldava varustuse saasteainetest puhastamise või kõrvaldamisega on põhjust teha ettepanekuid muudeks õiguslikeks meetmeteks, mis läheksid kaugemale kehtivatest õigusaktidest, milles sätestatakse jäätmete käitlemine ja töötajate kaitse.
komisjoni asepresident. − (IT) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, ütlen seoses nimekirjaga asbesti sisaldavatest toodetest, mida võib lubada korduvkasutusturule, et vastata viivitamata härra Sacconi küsimusele, et see nimekiri ei ole veel valmis, kuid komisjon kavatseb olukorra 2011. aastal läbi vaadata, et koostada ühtlustatud nimekiri, mis kehtib terves Euroopa Liidus. Seega loodan, et olen teie nõudmisele vastanud.
Anne Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, nagu juba öeldud, võttis Euroopa Liit 1999. aastal vastu direktiivi, millega asbest alates 2005. aasta 1. jaanuarist ära keelati, kuid tehti erand diafragmadele, mida lubati kasutada olemasolevates elektrolüüsiseadmetes kuni nende seadmete kasutusea lõpuni.
See erand, mis pidi enne 1. jaanuari läbi vaadatama, oli mõeldud selleks, et võimaldada asjaomastel ettevõtetel kavandada asbesti kasutamise lõpetamist. Siin me siis nüüd oleme, 18 kuud hiljaks jäänud. Niisiis oleks aeg juba edusamme teha. On tõsi, et osana määruse REACH XVII lisa läbivaatamisest tegi komisjon ettepaneku pikendada praegust asbestkiudude ja neid kiude sisaldavate toodete kasutus- ja turustuskeeldu, kuid säilitas võimaluse asbesti kasutamiseks tööstuslikes elektrolüüsiseadmetes ilma ajalise piiranguta, kuigi asbestivabad alternatiivid on olemas ja paljud ettevõtted kasutavad neid.
Peale selle võtab komisjon vastu sätte, mis lubab turule viia asbesti sisaldavaid kaubaartikleid vastavalt süsteemile, mis võib riigiti varieeruda. See on vastuvõetamatu, kuna selle toote kasutamine on põhjustanud palju haigusi, mis on tekkinud kokkupuutumisest asbestikiududega. Peale selle, neisse haigustesse jäänud inimeste hulk mõne järgmise aasta jooksul tõenäoliselt suureneb, kuna toodet alles mõne aasta eest ikka veel kasutati. Asbesti kahjulik mõju tervisele on juba ammu teada.
Võiksin lisada, et komisjoni otsus õõnestab teatavaid REACHi sätteid, mitte ainult asenduspõhimõtet. See on halb märguanne, mis teistele ettevõtetele anti. Praeguse majanduskriisiga ei saa sellist pikendamist õigustada.
Peale selle on komisjoni niisugune seisukoht, mida nõukogus toetab enamik liikmesriike, vastuolus Euroopa Liidu seisukohaga, mis püüdleb asbesti ülemaailmse keelu kehtestamisele.
Mul on veel üks viimane punkt, enne kui lõpetan: Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon püsib arvamuse juures, et temaga ei ole selles küsimuses nõu peetud, ning arvab, et kuulda võetud ja arvestatud on üksnes teatavate ettevõtete arvamust. Komisjon kinnitab enda nimel vastupidist. Kas võiksite seda küsimust meile pisut valgustada?
Satu Hassi, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FI) Härra juhataja, daamid ja härrad, asbesti kasutamise ajalugu on üks kurb ja hoiatav lugu, mis võib juhtuda, kui rikutakse ettevaatuse põhimõtteid. Asbest võeti algselt kasutusele materjalina, millel olid suurepärased tehnilised omadused, ning alles hiljem pandi tähele, et see tapab inimesi. Näiteks minu kodumaal ei ole igal aastal asbesti põhjustatud surmade arv ikka veel vähenema hakanud. Peale selle võib mööduda kuni 40 aastat, enne kui haigus ennast näitama hakkab.
Meie ees oleva resolutsiooni eesmärk ei ole tühistada komitoloogia otsust, millele see viitab. Ma arvan, et kõige tähtsamad punktid selles on lõiked 8 ja 9, mis seonduvad mõttega, et komisjon peaks millalgi käesoleval aastal esitama õigusakti ettepaneku, mis tegeleb küsimusega, kuidas saaks asbesti, asbestikiud ning neid sisaldavad seadmed ja ehitised täielikult hävitada.
Muidugi on meil ikka veel suur hulk hooneid, sealhulgas ühiskondlikke hooneid, laevu, tehaseid ja elektrijaamu, mille struktuurid sisaldavad asbesti, ning inimesed puutuvad sellega kokku näiteks remondi ajal, kui ei ole rakendatud rangeid kaitsemeetmeid. Need asbesti sisaldavad struktuurid on tarvis kindlaks teha ja hävitada ning asbest tuleb purustada ohutult ja sellisel viisil, et inimesed sellega jälle kokku ei puutuks.
Me peame sellest kurvast asbestiloost ja saadud kogemustest õppust võtma, kui tegeleme uute ja olemasolevate terviseriskidega. Näiteks on nanosüsinikust torusid kasutavad uurijad öelnud, et nende kahjulik mõju tervisele on väga sarnane asbesti omale. Sellepärast peamegi oma kogemustest õppust võtma ja tegutsema kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, näiteks võttes nanomaterjalide kohta vastu põhilisi õigusloome vahendeid.
Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel. –(IT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, paistab tõepoolest, nagu ei tähendakski midagi, et asbest on põhjustanud juba tuhandeid surmasid ning kümned tuhanded inimesed on kestva kokkupuute tõttu asbestiga lähematel aastatel suremise ohus, sest me teame, et latentsusperiood võib kesta kuni 15 või isegi kuni 20 aastat.
Paistab nagu ei tähendakski midagi, et toimus eterniidiga seotud kohtuasi, mis algas Torinos seoses Casale Monferrato sündmustega, kus ei leidunud ainsatki perekonda, kes poleks kahjustada saanud. 1999. aasta direktiivi kohaldades tuleks keelata liikmesriikidel asbesti kasutamine. Liikmesriigid peaksid võtma kõik võimalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta asbestiga kokkupuutuvaid töölisi, kohaldades 2003. aasta direktiivi, sulgedes tehaseid, neutraliseerides saastunud kohti ning hüvitades kannatanuid ja kohalikke elanikke. Seda pole tehtud igal pool. On tehtud vähe või üldse mitte midagi.
Nimetasin juba Torino kohtuprotsessi, milles süüdistati Šveitsi ja Belgia ettevõtete omanikke. Kõik teadsid sellest, kuid ära tehti vähe ning eelkõige tööstusharu oli see, mis hiilis mööda oma kohustustest, kasutades riigiasutuste loiduse tõttu tekkinud lünki. Seda loidust võib näha Itaalias Brionis, kus asbesti ei ole kõrvaldatud, ning Porto Margheras ja Cengias, kus ikka veel esineb surmajuhtusid. Nüüd palub tööstusharu komisjonil aktsepteerida järjekordset 2006. aasta REACH määruse erandit, mis krüsotiilasbesti kiududele on piiratud ajavahemikuks juba tehtud.
Tõsi küll, madalpinge elektrolüüsiga ettevõtetes kasutatakse seda piiratud koguses ning selliseid ettevõtteid on vähe, aga kui töösturid kinnitavad, et pole võimalik mingeid alternatiive kasutada, siis tuleks need ettevõtted sulgeda. Võib olla on see väljapressimine, ent selliseks protsessiks on alternatiive leitud Rootsis, kus madalpingega kasutatakse asendajana asbestivabade membraanide tehnoloogiat, ning samasugune lahendus on vastu võetud ka vesiniku tootmiseks. Miks mõnes liikmesriigis öeldakse „jah”, aga mõnes „ei”? Sellepärast, et pikas PCBde ärakeelamise võitluses on ette tulnud loendamatuid tegematajätmisi ja puiklemistehnikaid, mida toetas isegi Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Ka praegune juhtum pole hea eeskuju.
Asbesti keelustavas 1999. aasta direktiivis on sätestatud, et selle lubamise läbivaatamisele peaks eelnema toksikoloogia teaduskomitee arvamus, mida pole kunagi esitatud. Kas sel viisil täidabki komisjon direktiive? Rääkimata ametiühingutest, kes ütlevad, et nende käest pole üldse midagi küsitud.
Euroopa Parlament teeb oma väikese osa, et teiste möödalaskmisi kompenseerida. Käesoleva resolutsiooniga kutsutakse komisjoni üles täitma õigusloome lünka asbesti sisaldavate kasutatud toodete keelamisel. Katuseplaadid, lennukiosad ja kõik muu tuleks kohe ja lõplikult kõrvaldada. Lisaks tuleb veel sätestada strateegiale täpsed tähtajad, et kõik asbestiliigid 2015. aastaks keelata, kuid need eesmärgid seati juba 1999. aastal paika. Kümme aastat on möödunud ja surmajuhtumid aina jätkuvad.
Käesoleva ametiaja ühe esimese algatusena esitas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon üleskutse luua ühenduse fond kannatanute hüvitamiseks ning ajutised fondid reostuse likvideerimiseks. See oli konkreetne nõudmine komisjonile, kes praegu hoopis rahvusvahelise tahte ees kummardab. Peame siiski tegelike meetmete ja kohustuste juurde edasi minema. Ainult siis, kui need on paika pandud, alustades käesoleva resolutsiooni nõudmistest, saame suuremat mõistmist ilmutada. Praegu pole küll valmidust selleks märgata ning sellepärast me hääletame erandi tegemise vastu.
Juhataja. − Sõna on härra Bowisel. Meil on tema suhtes suur kiindumus ja austus ning hea meel näha, et ta on paranenud.
John Bowis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Olete väga lahke, härra juhataja. Tänan teid nende sõnade eest! On nii meeldiv tagasi tulla mu viimaseks nädalaks selles parlamendis – või üldse parlamendis. Pärast 25 aastat kestnud tegutsemist valitud poliitikuna arvan ma, et aitab küll.
Tahan lihtsalt seda viimast võimalust kasutades öelda, et paljud meist siin täiskogul on investeerinud suure osa endast REACHi protsessi: Guido Sacconi ja paljud kolleegid on ladunud vundamendi ohutumale ja paremale kemikaalide raamistikule. Minu sõnum järgmisele parlamendikoosseisule on: „Olge valvsad, hoidke asjade arengul silm peal!”
Nagu ütles Satu Hassi, on meil asbestiga seoses selja taga pikk ajalugu ning meil on väga tugev tunne, et peame sellel silma peal hoidma. Kui lamasin oma haige südamega haiglavoodis ja tundsin, kui kahju mul endast on, siis vaatasin televiisorist maavärinat Itaalias ja see pani mu isiklikud probleemid uuesti paika. Kuid praeguses kontekstis tuletas see mulle muidugi meelde, et kui juhtuvad niisugused katastroofid, võib asbest atmosfääri pääseda. Asbest on väga tihti ohutu, kui see on pealt kinni kaetud. Kohe, kui see välja pääseb, muutub asi ohtlikuks ning seega peab üks sõnumitest olema see, et meil on tarvis vaadata Euroopa Liidus riskipiirkondi, et näha, kus nimelt peaksime ohtudele rohkem rõhku panema ja tulevikus seal järelevalve korraldama.
Olles kõike seda öelnud, tahaksin lihtsalt veel tänada oma kolleege nende sõpruse, toetuse ja viimastel nädalatel saadetud sõnumite eest. Pean oma 10 aastat siin parlamendis väga väärtuslikuks ning hakkan huviga jälgima, kuidas uus koosseis võtab üle projektid, mida meie oleme ehk alustada suutnud.
(Aplaus)
Juhataja. − Tänan teid väga, härra Bowis. Võite puhates kindel olla, et paljud meie hulgast mäletavad teid alati ning on tänulikud teie jõupingutuste ja pühendumise eest siin parlamendis!
Guido Sacconi, autor. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, need on täpselt ka minu tunded. Minagi tahaksin teha ühe isikliku märkuse.
Kõigepealt pean siiski tunnistama, et komisjoni vastus konkreetsele küsimusele, mille esitasime oma resolutsioonis, on olnud suuremalt jaolt positiivne. Muidugi jääb nüüd uue parlamendikoosseisu hooleks kontrollida ja tagada, et võetud kohustused saaksid täidetud, ning seda ettenähtud ajavahemiku jooksul.
Isikliku märkusena tahaksin öelda kahte asja. Esiteks, mu parimad soovid härra Bowisele, kellega koos me oleme palju tööd teinud. Arvan, et ehk peaksime kahekesi moodustama Euroopa Parlamendi vaatlejate klubi, eelkõige nende probleemide jälgimiseks, mille kallal me oleme koos nii palju töötanud ja oma töö suurepäraseid vilju näinud.
Teiseks pean ütlema, et on mõnevõrra sümboolne, et mu viimane sõnavõtt siin täiskogul peab olema REACH ja selle kohaldamine, mis on võtnud kogu mu aja selle ametiaja töö algusest peale, mil tundus, et me ei jõua iial lõpule selle õigusloome rännakuga, noh, see näitab, et olen õnnelik mees, kes on õnneks tuttav ka selliste inimestega, nagu te kõik olete, ja nagu olete teie, härra juhataja. Koos töötades oleme jõudnud tõelisele üksteisemõistmisele ning saavutanud Euroopa kodanike jaoks minu arvates tõepoolest märkimisväärseid tulemusi.
Juhataja. – Tänan, härra Sacconi! Võite kindel olla, et hakkame ka teist teie töö ja pühendumise tõttu puudust tundma. Soovin teile edu ja õnne teie tulevikupüüdlustes ning olen kindel, et jätkate samas vaimus, millega oleme siin teie puhul harjunud!
Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Härra juhataja, auväärsed parlamendiliikmed, ka mina tahaksin enne arutelu lõppu tänada härra Sacconit ja härra Bowist ning ma teen seda justkui nende vana klassikaaslane, olles ka ise siin parlamendis nii palju aastaid töötanud.
Tahaksin neid tänada tehtud töö ning osalemise eest mitmesugustes liitudes, mis on meie parlamendile au teinud! Niisiis, Euroopa Parlamendi liikmena ning praegusel ajal komisjoni voliniku ja asepresidendina tänan ma neid äärmiselt väärtusliku panuse eest, mille nad on andnud parlamendi töösse, näidates, et sellel võib olla – vaatamata teatavate ajakirjanike ajutistele ütlustele – häid esindajaid, kes osalevad ja teevad tõepoolest tööd institutsioonides, mis esindavad poolt miljardit eurooplast. Sel põhjusel tahtsin neid oma viimases sõnavõtus parlamendi käesoleval ametiajal tänada kui volinik.
Nagu juba ütlesin, tahtsin ma härra Sacconit keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmena niikuinii tänada selle eest, et ta on nii tähtsa probleemi tõstatanud, ning ka härra Bowist, kelle sõnavõtt ja kommentaarid on näidanud, kui tähtis see teema kõikidele kodanikele on. Ma arvan ja loodan, et sel arutelul õnnestus kõik kahtlused ja mured hajutada – komisjon hakkab määruse kohaldamisest parlamendile korrapäraselt aru andma ning, lubage mul selgelt öelda, ei tee töötajate, tervise ja keskkonna kaitsel mingeid kompromisse.
Mis puutub proua Ferreira ja härra Agnoletto tehtud märkustesse, siis tahaksin komisjoni nimel rõhutada, et Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga on konsulteeritud ning eelkõige keemiatööstuse töölised ise on kinnitanud, et pooldavad erandi säilitamist.
Tahaksin ka rõhutada, et pole õige, et ajalised piirangud puuduvad, kuna erand tühistatakse siis, kui alternatiivne toode kättesaadavaks saab. Peale selle lubage mul teile meelde tuletada, et komisjon teeb 2011. aastal üldise läbivaatuse. Tänan teid veel kord teie kommentaaride eest ning kogu selle raske töö eest, mille te olete pannud nii tundlikku küsimusse seoses töötajate tervisega ning, võiksin ka öelda, et seoses kõigi ELi kodanike tervisega!
Juhataja. − Arutelu lõpetuseks olen ma saanud ühe resolutsiooni ettepaneku,(1) mis on esitatud kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel.
Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub täna kell 12 päeval.
Kirjalikud avaldused (artikkel 142)
Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Euroopas oleva asbesti jätkuvat vähendamist tuleb tingimusteta tervitada.
Kuna asbestikiudude kantserogeenne mõju on tuntud juba kümneid aastaid ning ka EL on 2003. aastal keelanud selle ohtliku aine kasutamise uutes toodetes, peaksid asbesti kasutamise viimased jäänused nüüd Euroopast tasapisi kaduma.
Enamik liikmesriike on juba valimas alternatiivseid meetodeid. Eelkõige elektrolüüsitehaste valdkonnas saab sageli asbesti alternatiivina kasutada muid materjale.
Pidades silmas Euroopa inimeste kasvanud teadlikkust terviseküsimustes ning keskkonna- ja tervisekaitse väga kõrgeid standardeid Euroopas, on vastuvõetamatu, et kantserogeensed ained siiani Euroopas ringlevad.