Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0042(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0274/2009

Esitatud tekstid :

A6-0274/2009

Arutelud :

PV 07/05/2009 - 8
CRE 07/05/2009 - 8

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0382

Arutelud
Neljapäev, 7. mai 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühised eeskirjad (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Paolo Costa raport (A6-0274/2009) transpordi- ja turismikomisjoni nimel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (KOM(2009)0121 – C6-0097/2009 – 2009/0042(COD)).

 
  
MPphoto
 

  Paolo Costa, raportöör.(IT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, mul on hea meel avada see arutelu nii-öelda järeldusega, soovitades seekord, et täiskogu võtaks vastu muudatusettepaneku, mille esitasin mina koos terve rühma komisjoni esindajatega, et viia see raport esimesel lugemisel lõpule ning saavutada seega määruse heakskiitmine.

Me teeme seda suure vastutustundega. Arvan, et asepresident Tajani nõustub, et viis, kuidas oleme püüdnud vastata lennundusettevõtjate praeguse hetke vajadustele ja raskustele – lubades neil säilitada nende teenindusajad, isegi kui nad neid käesoleva aasta suvehooaja jooksul ei kasuta – on vajalik, kuid väga karm meede, selline meede, mis vajab paremaks muutmist.

Meedet on tarvis parendada, sest oleme juba näinud selle lühikese aja jooksul, mil arutelu kestnud on, et lennundusettevõtjatel on erinevad huvid, mis kõik on täiesti õiguspärased, et ühed lennundusettevõtjad ootavad aega, mil saaks teiste asemele tulla, kuna nood ei suuda endale võetud kohustusi täita, et praegu on lennundusettevõtjatel ja lennujaamadel erinevad huvid, mis alles natuke aega tagasi teisiti oli, ning et eelkõige on olemas reisijate huvid, kõige tähtsamad neist selliste reisijate omad, keda teenindavad lennujaamad ja lennundusettevõtjad kõige kaugemates piirkondades, ning just nende huvid võivadki olla suurimas ohus, kui teenindusaegade säilitamise või kaotamise üle peaks otsustamist alustada üksnes asjaomaste ettevõtjate saadava kasumi põhjal.

Need kõik on probleemid, mida oleme suutnud vaid põgusalt puudutada, kuid mille me oleme esile toonud. Eelkõige tundsime ka, et peame tegelema põhiprobleemiga, see tähendab teenindusaegadega kui ühiskondliku varaga, mida saab määrata või anda eraettevõtjatele, näiteks lennundusettevõtjatele ja lennujaamadele, kuid ei saa omandina üle kanda.

See on väga tundlik teema ja niisugune, mille juurde minu arvates tuleks taas tagasi pöörduda. Pean ütlema, et põhjus, või kui soovite, siis väärtuslik kompromiss, mis peitub ettepaneku kiire vastuvõtmise taga sellisel kujul nagu siin esitati, on tegelikult see, et oldi kindel, et komisjon peab kinni oma kohustusest pöörduda selle teema juurde tagasi läbimõeldumal, süvitsi mineval viisil, et see oluline küsimus ükskord ja lõplikult lahendada mitte ainult käesolevast kriisist ülesaamiseks, vaid ka ülemaailmse lennundusturu restruktureerimis- ja liberaliseerimisprotsessi lõpuleviimiseks ning Euroopas parema lennundusturu ülesehitamiseks.

Sellepärast tunnengi, et kui hetkevajadusi kombineeritakse pikaajaliste vajadustega, võin ma soovitada see raport vastu võtta.

Järelejäänud 20 sekundi jooksul kasutan ka mina tänast viimase koolipäeva õhkkonda, et tänada oma klassikaaslasi ja neid, kellega koos mul on olnud võimalus viimase kümne aasta jooksul koos töötada, sest praegu on mul väga hea meel lõpetada oma viimane päev Strasbourgis oma viimase, kuid mitte mingil juhul vähem tähtsa panusega.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid, härra Costa, ja soovin õnne tubli töö puhul! Teie nimi on seotud terve hulga oluliste raportitega ning seega on teie jõupingutused parlamendi hiljutises ajaloos mänginud tähtsat rolli.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident.(IT) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, tahaksin selle täiskogu endise liikmena taas tänada transpordi- ja turismikomisjoni ning selle esimeest nende produktiivse töö eest ajal, kui olin Euroopa Parlamendi liige, ning koostöö eest, mida oleme teinud alates sellest, kui mul oli au saada Euroopa transpordivolinikuna ametisse nimetatud ja parlamendi poolt kinnitatud! Seda viljakat partnerlust, daamid ja härrad, võib täna taas näha ja nõnda pean ma veel kord tänama parlamenti ja eriti transpordikomisjoni, mille esimees on härra Costa, kiiruse eest, millega nad käsitlesid Euroopa Komisjoni ettepanekut teenindusaegade kohta.

Rida sündmusi – majanduskriis, finantskriis, uus A-tüüpi gripiviirus – on õhutranspordi olukorda veelgi raskendanud ning see olukord demonstreerib lihtsalt, kui pakilised ja hädavajalikud on toetusmeetmed mitte ainult lennundusettevõtjate, vaid ka nende töötajate jaoks.

Seda arvesse võttes jagan ma härra Costa muret. Komisjoni ettepanek ei ole lõplik lahendus. Arvatavasti on see ettepanek kavandatud hädaabinõuks, mis seejärel vajab üksikasjalikku läbivaatamist, et kogu süsteem ümber teha. Tegelikult, vastusena härra Costa muredele ja kommentaaridele, teavitasin oma 15. aprilli vastuses teda kui komisjoni esimeest, et transpordi ja energia peadirektoraat valmistub juba esitama ettepanekut see määrus niipea kui võimalik läbi vaadata.

Kriisiga toimetulekuks on teenindusaegade kasutamise eeskirju on juba kaks korda peatatud. See on ülemaailmne vastus ülemaailmsele kriisile, millest on selge, et see vastus ei mõjuta ühte või kahte liikmesriiki, vaid terve Euroopa Liidu õhutranspordi süsteemi, ning samasugused meetmed võeti ka ülimalt raskes olukorras, 11. septembri rünnakute ja SARS-koroonaviiruspneumoonia kriisi puhul. Praegu õhutransporti tabanud kriis on arvatavasti veel tõsisem kui tookord ning praegu pole veel mingit märki, millal võiks paranemist nägema hakata.

Tegelikkus näitab, et lennuliiklus jätkab allakäiku. Kui peatame suvehooajal teenindusaegadega seotud „kasuta, muidu jääd ilma” reegli rakendamise, saavad sellest igasuguse diskrimineerimiseta kasu kõik nii Euroopa kui ka muud ettevõtjad, nagu IATA ja paljud väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtjad on juba osutanud. Olen kindel, et see meede, mis kehtestatakse piiratud ajaks ja kujutab endast erandit – tegelikult jõustub peatamine käesoleva aasta ajavahemikuks 29. märtsist 26. oktoobrini, et lubada seejärel teenindusajad järgmise aasta suvehooajaks säilitada – annab hingamisruumi kõigile ettevõtetele, võimaldades neil langenud nõudlusega võidelda.

See hoiab ära ka paradoksaalsed olukorrad, nagu näiteks praegu, mil ettevõtted on sunnitud laskma lennata tühjadel lennukitel, et oma teenindusaegu mitte kaotada. Ma pean seda täiesti vastuvõetamatuks – mitte ainult keskkondlikust seisukohast, vaid ka kahjulikkuse tõttu lennundusettevõtjate finantsidele – ning me teame, et kui ettevõtja on raskustes, siis on raskustes ka selle töötajad.

Olen veendunud, et see meede on vajalik ja pakiline, ning seetõttu ei saa ma jätta toetamata kompromissi, mille parlament ja nõukogu saavutasid, mis võimaldab ettepaneku viivitamata vastu võtta. Sel põhjusel tahaksin veel kord tänada transpordikomisjoni esimeest ja parlamenti tervikuna.

 
  
MPphoto
 

  Georg Jarzembowski, fraktsiooni PPE-DE nimel. (DE) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon toetab lennujaamades maandumise ja õhkutõusmise õiguste 80% miinimumkasutuse eeskirja ühekordset peatamist, mis lennukompaniidele 2010. aasta suve lennuplaaniks võimaldatakse, ning tänab raportööri härra Costat tema kiire ja tõhusa töö eest selle toimikuga.

See peatamine teeb lennundusettevõtjatel võimalikuks vastavalt nõudluse langemisele vähendada lende allapoole kavatsetud miinimumkasutust, kaotamata järgmisel hooajal oma õhkutõusmis- ja maandumisõigusi. Minu arvates on see õigustatud kui ühekordne abinõu üheks perioodiks, nagu asepresident ütles, kuna on toimunud reisijate arvu ettenägematu langus, mille põhjuseks on rahvusvaheline finants- ja majanduskriis, ning seepärast ei oska lennundusettevõtjad veel ennustada, mismoodi reisijate arv tulevikuks võiks muutuda. Peatamine aitab ka keskkonda kaitsta, sest muidu võiksid lennundusettevõtjad tunda, et on kohustatud lendama pooltühjade lennukitega ainult selleks, et oma teenindusaegu säilitada.

Härra juhataja, härra asepresident, alguses lükkas fraktsioon PPE-DE tagasi samuti teie tehtud määruse ettepaneku anda komisjonile, ilma tegeliku parlamendi kaasotsustuseta parlamendi, volitused nõuda eeskirjade peatamist lihtsalt komiteemenetlusega. Me arvame, et kui kavatsete teha talviseks lennuplaaniks sellise ettepaneku, peab parlament seda põhjalikult uurima, kuna peame hoolikamalt arvesse võtma paljude eri tüüpi lennundusettevõtjate huve, samuti lennujaamade ja reisijate huve. Ütleme küll „jah” ühekordsele peatamisele, kuid „ei” võimalusele, et seda pikendatakse parlamenti kaasamata.

Usun täiesti siiralt, et kuna seagripp osutus vähem nakkavaks, kui algul kardeti, on lennundusettevõtjad viimaks suutelised ennustama võimalikku reisijate hulka ning vahekordi, mida järgmistel aastatel oodata. Me peame eeldama, et lennundusettevõtjad esitavad realistlikud plaanid, nii et lennujaamadel oleks võimalus kasutamata teenindusaegu teistele lennundusettevõtjatele pakkuda. See on meie enda huvides, et lennujaamad suudaksid oma võimsusi kasutada klientide, see tähendab reisijate parimates huvides. Mul on veel üks kommentaar teenindusaegade direktiivi uue põhjaliku läbivaatamise kohta. Ma usun, et teenindusajad kuuluvad avalikkusele, mitte lennuväljadele või lennundusettevõtjatele, ning sellepärast peame me neile tulevikus erilist tähelepanu pöörama.

Härra juhataja, daamid ja härrad, kuna see arutelu, see täiskogu istungjärk ning mu parlamentaarne tegevus hakkavad lõpule jõudma, siis lubage mul edastada siiraim tänu mu kolleegidele transpordi- ja turismikomisjonis ning transpordi- ja turismikomisjoni sekretariaadis, samuti transpordi- ja turismikomisjoni esimehele ning Euroopa Komisjoni asepresidendile ja tervele tema TREN peadirektoraadi meeskonnale. Oleme veetnud viimased viis aastat, töötades ühiselt Euroopa Liidu kodanike huvides. Hoian teile pöialt, et järgmised viis aastat tooksid rohkem samasuguseid tulemusi. Transpordi- ja turismikomisjon on tähtis komisjon ning ma tänan teid teie suurepärase koostöö eest!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tänan teid, härra Jarzembowski, ning soovin teile saabuvateks aastateks ja teie edasistes püüdlustes häid kordaminekuid ja palju õnne!

 
  
MPphoto
 

  Brian Simpson, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, tahaksin tänada meie esimeest Paolo Costat mitte ainult selle raporti koostamise, vaid ka tema töö eest komisjoni eesistujana viimase ametiaja jooksul. Oleme tema raske töö eest suure tänu võlgu.

See raport on väike mudel tervest Paolo Costa tööst, sest see on raport, mis näitab selgelt, et tihti läheb tarvis Saalomoni tarkust koos ÜRO diplomaatilise vilumusega, juhul kui on tegemist niisuguste tehniliste üksikasjadega nagu „kasuta teenindusaegu, muidu jääd ilma”. Meie eesistuja on kogu oma aja olnud väga hea Saalomon ja väga hea ÜRO diplomaat.

Ent taas kord on tsiviillennundus demonstreerinud oma suutmatust selles tähtsas küsimuses ühtset seisukohta võtta, kuna suured lennundusettevõtjad nõuavad valjult peatamist, odavlennufirmad ja lennuväljad selle vastu aga protesteerivad. Mis mulle muret teeb, on see, et suured lennundusettevõtjad, keda toetavad nende mitmesugused liitlased, ei jää rahule ühe peatamisega, vaid hakkavad järgmisi nõudma, ning teades seda ebatervislikku, ebademokraatlikku mõju, mis mõnedel neist on nii Euroopa Parlamendis kui ka riiklikes parlamentides, usun ma, et täna on lihtsalt protsessi algus, kahjuks mitte selle lõpp.

Mu fraktsioon toetab kompromissi, milleks meie raportöör ettepaneku tegi ja mille kiitis heaks transpordi- ja turismikomisjon, kuid ma rõhutan, et see peatamine või, nagu mu kolleeg Georg Jarzembowski tihti ütleb, „kasuta, muidu jääd ilma” klausel, on ühekordne peatamine ainult üheks perioodiks ega kujuta endast rohelist tuld järgmistele peatamistele. Kui komisjon tunneb, et järgmised peatamised on vajalikud, siis tuleb need läbivaadatud määruse osaks muuta, kaasates täielikult see parlament ning austades täielikult selle parlamendi õigusi. Oleme arutelu ja koostöö poolt, kuid komiteemenetluse vastu.

Ma tunnistan katastroofilist olukorda, millesse lennundus ja eelkõige lennundusettevõtjad sattunud on. Ma saan aru ka sellest, et teenindusajad ei ole ainult õhkutõusmised ja maandumised. Nendest on saanud lisaread lennundusettevõtjate arveraamatutes ning meie raportööril on õigus, kui ta ütles, et see aspekt on tarvis tulevikus läbi vaadata.

„Kasuta, muidu jääd ilma” klausli peatamine ei mõjuta Londoni Heathrow’, Frankfurdi, Pariisi Charles de Gaulle’i või Amsterdami Schipholi lennuvälju, kuid see mõjub kahjulikult piirkondlikele lennuväljadele, mis teenindavad oma keskusi, sest lennundusettevõtjad peatavad just need liinid. Lennundusettevõtjad peavad meeles pidama, et peale nende on veel teisigi huvirühmi, kellele selline peatamine kahju teeb.

Kuna majanduslik olukord pole hea ja me tühjade lennukite lendamise mõttetust tunnistame, siis toetame siiski nendes küsimustes raportööri, kuid ma loodan, et meie vastuväited tulevikus tehtavate viidete jaoks märgitakse korralikult üles mitte ainult siin nõupidamisruumis, vaid neid märkab ka laiem lennundusvaldkond tervikuna.

Lõpetuseks tahan sotsialistide koordinaatorina tänada kogu oma meeskonda, aga ka mu kaaskoordinaatoreid teistest fraktsioonidest tubli töö ja koostöö eest, mida oleme viimase viie aasta jooksul kõigiga jaganud. Laiendan need tänusõnad ka volinik Tajanile ja tema meeskonnale selle aja eest, mis ta on olnud transpordikomisjoni eesistujaks!

 
  
MPphoto
 

  Erminio Enzo Boso, fraktsiooni UEN nimel.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, see on esimene kord, kui ma siin täiskogul sõna võtan. See on siiski esimene kord sellepärast, et olen uus parlamendiliige, kuid ma olen juba näinud asju, mis mulle ei meeldi. Nimelt see, kuidas härra Costa langetas otsuse koos oma komiteega ja meie saime alles hiljem teada, et midagi toimus. Nad võisid isegi ausalt toimida, kuid teha selliseid asju väljaspool komisjoni…

Räägitakse, et Euroopas olevat demokraatia. Mina nii ei arva, härra juhataja. Demokraatia tähendaks läbipaistvust, aga siin on olnud liiga vähe läbipaistvust, mis puutub härra Costasse, mis puutub kodanikesse lennundussektoris, mis puutub inimestesse, mis puutub lennuväljadesse ja mis puutub töötajatesse.

Oletatavasti räägime me liberaliseerimisest, kuid tegelikult on see, mida käsitleme, monopol. Ma ütlen seda Linate lennujaamast ja Malpensa lennujaamast väljuvate lendude pärast, mille Alitalia ja Air France on monopoliseerinud. Võtame Linate, mis on sattunud suurde kitsikusse oma 160 000 raskustes lennuga. Kas peaksime jätma Linate ülekoormatuks, et lasta Enrico Lettal Frosinone lennujaama toetada? Ma imestan, kas kõik need tegematajätmised on siis sellepärast, et Alitalial ei ole nendel kellaaegadel nende teenuste pakkumiseks piisavalt lennukeid? Miks me siis ei anna neid teistele lennundusettevõtjatele, kes saavad teenust pakkuda?

Härra Costa ütles õigusega, et me püüame teha oma parima. Ma tean küll, et võib olla inimesi, kellele härra Costa ei meeldi – mulle meeldib, aga mõnele ilmselt mitte – sest muidu ei kohtleks nad teda nii lugupidamatult.

Vaadake, härra juhataja, praegu on meil probleem…. Käes: 126 000 lendu on Linates ootel, aga Alitalia ja Air France ei taha neid ette võtta. Siiski peavad ka lennujaamad ellu jääma. Nad peavad lendude maksumust alandama. Noh, miks me samal ajal, kui räägime ühiskondlikust õigusest lendude teenindusaegadele, ei hakka juba Alitaliale, AirFrance’ile ja paljudele teistele lennundusettevõtjatele õpetama, kuidas tuleks tööd teha?

Niisiis, selles suhtes ei taha ma, et hääletamisel oleks mingit oportunismi. Vaadake, härra juhataja, sellised skeemid on Euroopas tuntud kui lobitöö, aga Itaalias me nimetame neid kui majandusüksus, maffia, camorra ja ndrangheta.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel.(NL) Härra juhataja, härra Tajani, härra Costa, viieteistkümne aasta pikkuse tööülesannete täitmise järel annan nüüd oma viimase panuse Euroopa Parlamendi arutelusse. Sellepärast on see minu jaoks väga eriline panus ning ma annan selle väga erilisse arutelusse; arutelusse, kus käsitletakse nn teenindusaegade määruse kuuekuulist peatamist.

Olen mõne viimase aasta jooksul püüdnud edendada rohelise transpordi poliitikat, et transpordisektori tulevikku kindlustada. Ma arvan, et käesoleva raportiga on meil õnnestunud seda teha. Meie probleeme ei lahendaks see kui alandaksime 80% künnist 75%le. Isegi kui alandaksime, ei lõpetaks lennundusettevõtjad kommet lennata tühjade lennukitega.

Õnneks pakub kompromiss, mille oleme saavutanud, siiski lahendusi, mis on head eelkõige keskkonnale, kuid mis pakuvad mõningast toetust ka lennundussektorile, mida majanduskriis on raskelt tabanud. Arvan, et selle toimiku põhjal peame tegema järelduse, et lennujaamade teenindusaegu käsitlevate kehtivate õigusaktidega on midagi valesti. Niikaua, kui need teenindusajad jäävad nii kasulikeks, et lasta tühjadel lennukitel nende pärast lennata, ei ole praegustel õigusaktidel suurt vahet.

Sellepärast on mul hea meel selle teksti põhjal näha, et tulevikus ei saa mingeid teenindusaegade süsteemi peatamisi enam teha, ilma et seadusakte põhjalikult muudetaks. Muidugi oleks meil siis tarvis kaht eri toimikut, et saaks kiiresti võtta mistahes erakorralisi meetmeid ning võiksime olla kindlad, et põhjalikuks läbivaatamiseks jääb piisavalt aega. Oleks huvitav kuulda volinik Tajani kinnitust, kas seda viimast oletust võidaks arvesse võtta.

Härra juhataja, tahaksin nüüd lõpetada nii selle sõnavõtu kui ka oma töö siin parlamendis. Mul on alati olnud meeldiv töötada koos oma kolleegidega transpordi- ja turismikomisjonist ning ma tahaksin tänada kõiki mu kaasparlamendiliikmeid selle eest ning eelkõige esimees Costat raporti eest, mida parajasti arutame, samuti ka tema valmiduse eest töötada välja tundlik kompromiss lennujaamade teenindusaegade osas!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan, härra Blokland! Ka mina soovin teile häid kordaminekuid ja palju õnne teie edasistes püüdlustes väljaspool parlamenti!

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI).(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mulle tundub see täiesti asjakohane, et kehtivast ühenduse seadusest tehtud erandiga võiks lubada lennundusettevõtjatel nende teenindusajad alles jätta.

Erandi ettepanek on tehtud selleks, et võidelda kriisiga, mis on kõigile selgelt näha ja mida oleme siin palju kordi arutanud. Tuleks ka meelde tuletada, et see on erand, mis võib teataval viisil – ja ma arvan, et see on positiivne nähtus – takistada liinide ülevõtmist kolmandate riikide kompaniide poolt, mis erinevalt ühenduse lennundusettevõtjatest saavad sageli riigiabi ja muud toetust, ning minu arvates tuleks ka seda arvesse võtta.

Ülejäänu suhtes on mu sümpaatiad tervenisti sotsiaalsed ja minu toetust sellele algatusele tulekski näha selles valguses. Mul on hea meel öelda, et need, kes teisest küljest on veendunud vabameelsed, peavad seekord võtma täiesti vastupidise lähenemisviisi. Kes teab, ehk nad veel parandavadki ennast, mida mul oleks väga hea meel näha.

Niisiis ma kasutan võimalust – see on mu viimane sõnavõtt käesoleval istungjärgul ning on ebatõenäoline, et ma järgmiseks ametiajaks veel tagasi tulen – tänada kõiki neid parlamendiliikmeid, kes lubasid eelarvamusteta mul endaga koos töötada ning andsid mulle sellega kahtlemata võrratuid kogemusi, nii isiklikke kui ka poliitilisi.

Soovin teile kõike head ning eriti tahaksin tänada oma kolleege transpordi- ja turismikomisjonis, esimees Costat, volinik Tajanit ja kõiki selle täiskogu liikmeid ning ma tahaksin lõpetada, kutsudes üles suuremale läbipaistvusele, mida järgmine parlamendikoosseis loodetavasti tõesti pakub, sest me hääletasime läbipaistvuse poolt seoses stažööride, assistentide ja paljude meie kaastöötajate olukorraga, kuid kahjuks peab see veel teoks saama! Kõige rohkem tahaksingi rõhutada seda, mida peaksime pakkuma – ma kohe lõpetan, härra juhataja – seoses meie siin tehtava töö läbipaistvusega, kuna ajakirjanduse stiil, eriti suurema osa Itaalia ajakirjanduse stiil on demagoogiline ja täiesti absurdne.

Tuleks avalikustada osavõtunimekirjad ning Euroopa Parlament peaks ametlikult avaldama teavet iga parlamendiliikme tehtava töö kohta.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tänan teid, härra Romagnoli, ja soovin teile igakülgset edu teie tulevases töös!

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, kõik oluline, mida on tarvis öelda seoses selle tähtsa tekstiga lennutranspordi ning kas teenindajate või reisijatena lennutranspordist sõltuvate inimeste kohta, on juba ära öeldud. Lihtsalt ütlejaks polnud mina. Niisiis olen ma vabatahtlikult otsustanud, et ei korda seda, mis juba öeldud on, vaid tahaksin hoopis kasutada võimalust öelda midagi kriisi kohta.

Härra Tajani, te märkisite, et see pole esimene ja kahjuks vist ka mitte viimane kriis lennundusvaldkonnas, millega nii meil kui ka lennundusvaldkonnal tegeleda tuleb. On õige, et me sellistes kriitilistes olukordades kiiresti reageerime ja püüame mõistlikke lahendusi leida. Oleme sellega toime tulnud. Kuid me ei tohi varjata tõsiasja, et kriisi on mõnikord kasutatud, seda kasutatakse praegu ja hakatakse ka tulevikus kasutama, ettekäändena, et suruda läbi õigusnorme, mis ei teeni tegelikult lennundusvaldkonna ega reisijate, vaid hoopis erihuve.

Sõnastanud reisist mahajätmise direktiivis suhteliselt ebatäpselt „erakorralise olukorra”, anname lennundusettevõtjatele võimaluse selle märkuse väga laiaulatuslikuks tõlgendamiseks. Ja täpselt seda nad teevadki – reisijate arvel. Selles direktiivis ei ole me kehtestanud ka trahve lennu hilinemise eest. Eriti viimastel nädalatel ja kuudel on lennundusettevõtjad kasutanud tõsiasja, et nad ei pea hilinemiste eest maksma, vaid üksnes reisijate miinimumõigused tagama – aga jälle reisijate endi kulul. Me ei tohiks sama viga uuesti teha!

Sellepärast ma palun, et järgmise ametiaja jooksul teie või need, kes toimikud üle võtavad, esitaksid ettepaneku selle juriidilise teksti muutmise kohta.

Teine punkt, ka minul on siin täiskogul viimane koolipäev, nagu paljudel mu kaasparlamendiliikmetel. Esimesel koolipäeval antakse tavaliselt koolikott. Viimasel koolipäeval antakse arvatavasti kommikott. Härra Tajani, ma tahaksin kommi küsida. Palun tühistage võimalikult kiiresti see mõttetus, mille oleme omal ajal tekitanud määrusega vedelike ja turvakontrollide kohta lennujaamades. Sellest määrusest pole kasu olnud mitte kellelegi ja see ei ole kaitsnud mitte kedagi. See on ainult viha tekitanud. Kõigest sellepärast, et kellelgi pole jätkunud piisavalt julgust ja otsustavust seda inimestele öelda ning selle tühistamist läbi viia, kannatame me kõik ikka veel selle kohutava määruse all. Palun andke meile nüüd kommikott ja tühistage see mõttetus!

Tänan siiralt kõiki neid, kellega mul on olnud privileeg viimase viie aasta jooksul koos töötada!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan, härra Rack. Võite puhates kindel olla, et täiskogu hakkab teist puudust tundma, ning me soovime teile tulevikuks kõike kõige paremat!

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary (PSE).(FR) Härra juhataja, kuulasin just praegu härra Bosot ega alahinda tõsiasja, et on erijuhtumid, eriti Itaalias, mille puhul praegu oleks eelistatavam avada teenindusajad. Arvan siiski, et peame säilitama külma verd ning tunnistama, et kriis mõjub lennundussektorile kiiremini ja põhjalikumalt kui iial varem. Kahtlemata on lennundus üks esimestest sektoritest, mida eelarvekärped kahjustavad – ettevõtete eelarvekärped seoses äriklassi reisijatega, ja kodumajapidamiste eelarvekärped seoses suviste puhkusereisijatega. Teine võimalus oleks olnud teenindusaegade täielik avamine ja selle tulemusena tekiks suure tõenäosusega olukord, mil kõige võimsamad lennuettevõtjad sõidutaksid oma tühje lennukeid kõige parematel teenindusaegadel, olles loobunud vähem kasumliku ruumilise planeerimisega teenindusaegadest, ning teistsuguse majandusmudeliga odavlennufirmad saaksid sellest kasu, müües mõned teenindusajad maha.

Lühidalt, see oleks arvatavasti rollide ümberjaotamine kõige halvematel tingimustel. Sel poleks olnud midagi tegemist tegeliku majandusega, millel on toimiv turg. Pigem oleks see ehk rolli mänginud sotsiaalses dumpingus või, kõige võimsamate lennuliinide puhul, juba omandatud positsioonide kaitsmisel. Sellepärast arvangi, et see moratoorium on kõige vähem halb lahendus, tingimusel, et see on ainult ajutine, et asjade kulgu ja praeguse kriisi mõju hoolikalt jälgitakse, et arengutest parlamendile teatatakse ning et me avame teenindusaegade turu, andes samas poliitikamuutusele aega mõjuda ning konsolideerides uue Euroopa Liidu poliitika.

See on mu viimane sõnavõtt siin täiskogu ees. Pärast kümmet aastat samas komisjonis töötamist on suur privileeg saada sõna praktiliselt ametiaja lõpus, ühel päris viimastest aruteludest, ning kõnelda sõprade keskel. Tahaksin öelda, kui meeldiv on mul olnud töötada koos nii tugevate ja nii säravate isiksustega. Ma ei unusta seda kogemust. See komisjon on üks parimatest komisjonidest, arvan, et pean seda ütlema. See on teinud tähelepanuväärset tööd, mis on auks parlamendi tööle, see on auks Euroopa Parlamendile. Tahaksin tänada kõiki oma kolleege kõigist fraktsioonidest! Ma ei usu, et saaksin kunagi veel nautida sama rikkalikku, ausat, siirast ja põhjalikku poliitilist kogemust, nagu oli see.

Tahaksin öelda ka härra Tajanile, et õnnitlen teda käesolevaks ametiajaks nii raskete poliitiliste volituste ja portfelli vastuvõtmise puhul, nagu seda on transport, ning et oma kannatlikkuse ja pika töötamise ajaga, millega ta on siin kompetentseks muutnud, väärib ta seda portfelli, mis talle komisjoni järgmiseks ametiajaks määrati. Daamid ja härrad, tänan teid kõige eest!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan, härra Savary! Üks neist asjadest, mida ütlesite komisjoni kohta, demonstreerib suurepäraselt teie väärtusi ning parlamenditöös tehtud jõupingutusi. Olen kindel, et ka tulevikus saab teil olema samavõrd rikastavaid kogemusi.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (UEN).(PL) Härra juhataja, ma kõnelen kohe pärast härra Racki ja härra Savaryt ning tahaksin tänada neid mõlemaid nende töö eest Euroopa Parlamendis! Ma ei tea, kas see jääb siin mu viimaseks kõneks. See sõltub eelseisvatest valimistest.

Daamid ja härrad, täna me arutame küsimust, mis on huvitav, sest see näitab vastasseisu lennundusettevõtjate absoluutselt fundamentaalsete huvide ning tarbijate ja reisijate huvide vahel. Kriisiajal päästavad lennundusettevõtjad ennast, paludes, et neid määrasid, nagu oleme siin juba öelnud, laiendataks järgmisesse aastasse. Kui me lennundusettevõtjatele selles osas vastu tuleksime, ja minu arvates oleks see mõistlik, ei pea nad seda tegema reisijate arvelt. Olukord, milles lennundusettevõtjad seda küsimust tegelikult ettekäändena kasutavad ja karistamatult lende ära jätavad, on väga ohtlik olukord.

Nagu ka härra Rack, arvan ma, et peaksime tühistama reisijate käsipagasi piirangud, sest olukord on järjest sürrealistlikumaks muutumas ja see on väga ärritav. Tahaksin kasutada võimalust, et volinik Tajanit väga hea töö puhul õnnitleda!

 
  
MPphoto
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE). – Härra juhataja, olles kuulanud mitut kõnelejat, keda pärast neid valimisi meie keskel enam ei ole, loodan ma, et Briti valijad lasevad mul teiseks ametiajaks siia tagasi tulla. Praegu on viimane kord, kus ma siin nõupidamissaalis just sellelt istmelt sõna võtan – muudatuste käigus tõstetakse mind ümber. Tahaksin vaid härra Jarzembowskit õnnitleda eelkõige selle töö eest, mida ta komisjonis meie kõigi heaks teinud on, ning tänada härra Tajanit, aga samuti ka härra Costat, et ta on kõnealuse probleemi meie ette toonud.

Arutelu 80/20 reegli peatamise üle on väga oluline, kuid see saab olla vaid ajutine meede ning me ei tohi lubada, et see pikaajaliseks lennunduspoliitikaks muutuks. Head küljed on ilmselged: aitame sellega lennundusettevõtjatel, eelkõige suurtel riiklikel ettevõtjatel praeguse majanduslikult raske aja üle elada; samuti on keskkonnale väga hea, kui teenindusaegade kohustuse täitmiseks ei pea tühje lennukeid lennutama. Kuid see ei ole lahendus ega tohi püsivaks muutuda.

Praegused probleemid on seotud käesoleva majanduskrahhiga, kuid kinnitada, et lennunduse kriis on ainult sellest tingitud, on vale. Mõnede riiklike lennundusettevõtjate olukord on juba aastaid vilets olnud ning tulevikus on neil vaja oma ärimudel väga põhjalikult üle vaadata. Nad peavad olema elujõulised ettevõtjad, mitte erilised privilegeeritud organisatsioonid, ning protektsionistlike meetmete kasutamine ei ole mulle ja mu kolleegidele üldiselt vastuvõetav.

Muidugi võime me komisjoni selles küsimuses toetada. Kuid ma ei toeta tulevikus lihtsustatud menetluse kasutamist ning arvan, et võiks olla hea mõte ehk sügisel või talvel, kui me tagasi tuleme, ära kuulata teenindusaegade jaotamise direktiiv. Me peame leidma meetmed, millega panna lennundusettevõtjatele ja lennujaamadele paika turupõhised stiimulid. Rasketel aegadel tuleb tõhusust ja uuenduslikkust hüvitada – ma olen eriti piirkondlike lennujaamade toetaja.

Lubage lõpetuseks meenutada veel pilootide palvet: „kasuta, muidu jääd ilma” klausli peatamine võib mõned piloodid tööta jätta. Küsin nüüd ise kui piloot: kas komisjon võiks seletada, palun, miks ei ole selles osas peetud nõu pilootide assotsiatsioonidega, ning kas komisjon võiks ka kinnitada, et pilootide ja muude selles valdkonnas töötavate inimeste muredega täielikult arvestatakse?

 
  
MPphoto
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE).(PT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, Euroopa Komisjon on kiiruga vastu võtnud ettepaneku muuta määrust (EMÜ) nr 95/93 lennujaamades teenindusaegade jaotamise kohta. Selle ettepaneku põhiline eesmärk on peatada 80/20 reegel või teisisõnu, ära hoida varem omandatud teenindusaegade enampakkumisele panek, kui neid ei kasutata. See pole kavatsetud igavesti kehtiva põhimõttena ega ka omandiõigusena, vaid ajutise meetmena – nagu komisjoni esimees härra Costa just ütles.

See peatamine põhineb teadmisel, et majanduskriis on viinud ulatusliku allakäiguni reisijate- ja kaubaveo lennuliikluses koos märkimisväärse kahjuliku mõjuga riiklikele lennundusettevõtjatele ja muudele majandussektoritele, mistõttu teeb muret ka töökohtade säilimine. Selle tagajärjel on meie kohus mitte sundida lennundusettevõtjaid korraldama kõrge majandusliku ja keskkondliku hinnaga lende ainult selleks, et säilitada teenindusaegasid. Sellepärast toetan ma 80/20 reegli peatamist.

Olles seda öelnud, pean kasutama võimalust küsida, kas selline lähenemisviis on piisav, et vastata seda sektorit kahjustavale ülemaailmsele kriisile tõhusalt, või peaks komisjon, nagu mina arvan, läbi kaaluma ja esitama selle sektori jaoks toetuskava, et see püsiks stabiilsena ja oleks võimeline pärast kriisi lõppu kasvama hakkama.

Peaksime meeles pidama, et paljud lennundusettevõtjad, nagu näiteks minu kodumaa riiklikud ettevõtjad, kes on eelmistest majanduskriisidest üle saanud ja finantsiliselt kindlustunud, leiavad end nüüd kriisiolukorras, millest on raske välja pääseda, mida nad ise pole tekitanud, kuid mille all kannatavad.

Härra juhataja, daamid ja härrad, see on mu viimane kõne selle ametiaja jooksul ning võib jääda üldse mu viimaseks kõneks, olenevalt sellest, mida valijad otsustavad. Seepärast ei saa ma käest lasta võimalust väljendada oma tänulikkust toetuse ja koostöö eest, mida olen kaasparlamendiliikmetelt alati saanud oma tagasihoidlikeks panusteks Euroopa projekti ülesehitamisel ja kodanikele vastamisel!

Sellepärast tahan ma väljendada oma tänu ja tänulikkust siin täiskogul teile, härra juhataja, asepresident Tajanile ja kõigile mu fraktsiooni kolleegidele! Pean eelkõige nimetama neid, kes siin täna kõnelesid – härra Simpsonit ja härra Savaryt – ning samuti teiste fraktsioonide neid liikmeid, kellega koos mul on olnud rõõm töötada seoses mitme raportiga – nagu näiteks meie komisjoni esimees härra Costa, aga samuti härra Jarzembowski, keda ei saa kuidagi nimetamata jätta. Ta oli selles transpordivaldkonnas oma fraktsiooni liider ning alati väga koostöövalmis, lükates tihtipeale mu ideid küll tagasi, kuid kinnitades, et on neist aru saanud, ning tehes seda alati väga elegantselt ja suure demokraatiatundega.

See on vähim, mille võin endaga koju kaasa viia, et töötada nähtuse kallal, mis peab olema hea demokraatia: pluralismi austav ja ühiste eesmärkide poole püüdlev demokraatia.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan, härra Fernandes! Loodame, et Portugali valijad hindavad teie juhiomadusi sama kõrgelt kui meiegi, ning muidugi seda, et teid võib-olla tagasi valitakse.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE).(RO) Teenindusaegade jaotamine on lennujaamade, eelkõige suurte lennujaamade ebapiisava võimsusega otseselt seotud teema. Majanduskriis ja sellest põhjustatud lennuliikluse allakäik aitavad, lühidalt öeldes, üksnes edasi lükata tegelemist tegeliku probleemiga, nimelt raskustega, mille on tekitanud suurte lennuväljade ülekoormus ja väikeste lennuväljade potentsiaalne koormus.

Meie ülesanne on leida lahendus praegusel hetkel üleskerkinud probleemidele, kuid me ei tohi silmist lasta ka tuleviku probleeme. Parlament on Euroopa Komisjoni üles kutsunud koostama terviklikku raamkava, et suurendada lennuväljade võimsust. Paljudel Euroopa lennuväljadel on sarnased kavad, kuid on täiesti hädavajalik need Euroopa tasandil koordineerida kui osa hiljuti heakskiidetud Euroopa taeva algatusest. Usun kindlalt, et kuna eelmise aasta novembris loodi Euroopa vaatluskeskus, siis selle tulemusel saab see koordineerimine lähimas tulevikus teoks. Selline kava on oluline õhutranspordi valdkonna jätkusuutliku arengu jaoks, mis on Euroopa majandusele eluliselt tähtis.

Teenindusaegade küsimus pole üksnes Euroopa probleem. Liiklus Euroopa lennujaamadesse ei saabu üksnes Euroopast. Sel põhjusel tuleb teenindusaegade probleemile leida IATA, Eurocontroli ja kõigi muude selle valdkonna asjakohaste agentuuride toetusel ülemaailmne lahendus. Sellepärast ma usungi, et täna parlamendi tehtud soovitus komisjonile vaadata lähemal ajal läbi kriisi mõju õhuliiklusele ning sellest seisukohast ka direktiiv 95/93, on kõige sobivam meetod, milleks saame praegusel ebakindlal ajal ettepaneku teha.

Põhjalikku analüüsi tegemata riskime me vastuvõetamatul moel kahjustada nii konkurentsipõhimõtet, mis on põhjapanev majandusele, kui ka uusi tekkivaid lennundusettevõtjaid, mille areng kahjuks sõltub ikka veel „kasuta, muidu jääd ilma” reeglist. Sellises olukorras on kaotajaks eelkõige reisijad ja seda ei tohi lubada.

 
  
MPphoto
 

  Nina Škottová (PPE-DE).(CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu me siin juba kuulsime, kahjustavad lennutransporti mitmesugused kriitilised olukorrad, sealhulgas SARS ja Mehhiko gripp. Samal ajal on reisijate arv langenud. Tahaksin nimetada ühte teguritest, mis võib rolli mängida reisijate arvu vähenemises, ning see on lennujaamateenuste, eriti turvakontrollide kvaliteet ja läbilaskevõime. Pean ütlema, et need pole mitte ainult alandavad – näiteks kingade jalast võtmine ja paljajalu turvakontrollist läbiminek – vaid hügieeni mõttes ka tervisele ohtlikud. Ma ei imestaks, kui reisijate arv on vähenenud nakkuse kartuse tõttu – see on hirm, mida meedia praegu suuremaks puhub. Seega ma tahaksin, et Euroopa Liidul oleks lennujaamades parem kontroll turvakontrollide hügieeni üle, et parandada reisijate heaolu, ohutust ja mugavust. Kuna see on viimane kord, mil ma siin täiskogu ees sõna võtan, tänan ma teid kõiki koostöö eest ja soovin teile tulevikuks igakülgset edu!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ka mina soovin teile tulevikuks õnne, proua Škottová!

 
  
MPphoto
 

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL).(CS) Tahaksin öelda, et praegust olukorda iseloomustab eelkõige lõhe pidevalt paranevate tehniliste võimaluste ning turvameetmete vahel, mis teevad lennujaamades elu ühtviisi raskeks nii reisijatel kui ka personalil. Arvan, et on meie endi huvides, eriti praegu terves maailmas tunda andva majanduskriisi tingimustes – ja arvatavasti toob sügis kaasa järgmise kriisilaine, veel ühe finantsilise ebakindluse laine – et teeksime kõik, mida suudame, tagamaks, et see sektor kriisist üle saab ja laienema hakkab. Mina arvan, et see, kellel on ressursid, aga kes neid ei kasuta, on määratud allakäigule. Tahaksin, et Euroopa Liit sellist olukorda väldiks, ning tahaksin, et seoses transpordisektoriga oleksime progressi esirinnas.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident.(IT) Härra juhataja, tahaksin tänada teid ja kõiki neid parlamendiliikmeid, kes on osalenud arutelus ajutise meetme üle – ja ma rõhutaksin selle ajutist iseloomu – mis võetakse õhutranspordi valdkonnas! Mis kõige tähtsam, ka mina tahaksin tänada kõiki neid, kes parlamendist lahkuvad, nende tehtud töö eest!

komisjoni asepresident. (FR) Tahaksin tänada ka härra Savaryt, kes siin saalis enam ei viibi. Ma jagan tema tundeid, seetõttu loodan temaga tulevatel aastatel jälle koos töötada, isegi kui ta enam Euroopa Parlamendi liige ei ole.

komisjoni asepresident. (IT) Ma tänan siiralt kõiki täiskogult lahkuvaid parlamendiliikmeid nende komisjonile osutatud abi, intelligentsete kommentaaride ning ka nende tehtud kriitika eest! Parlament peabki sellist rolli täitma ja mitte keegi pole selles rohkem veendunud kui mina, sest ma usun, et ilma parlamendi tugeva panuseta oleksid Euroopa institutsioonid ebakompetentsed ega suudaks pakkuda kodanike huvidele parimat kaitset.

Nimelt sel põhjusel tahaksin ma kinnitada härra Jarzembowskile, kes esitas küsimuse komiteemenetluse kohta: kompromiss, millel on komisjoni täielik toetus, sätestab kaasotsustusmenetluse kasutamise seoses võimaliku uuendamisega talvehooajaks. See on läbinisti hüpoteetiline, sest, tahaksin rõhutada, meede on ajutine ja seda kohaldatakse ainult kuus kuud. Sellest hoolimata peab mistahes edasisele uuendamise ettepanekule eelnema mõjuhindamine, milles võetakse arvesse mõjusid tarbijatele ja konkurentsile. See moodustab osa ka teenindusaegade määruse üldisest läbivaatamisest, milleks ma Ühendkuningriigi transpordiministri nõudmisel nõukogu ees kohustusin, nagu olen siin täiskogul mitu korda kinnitanud.

Niisugune pakiline sekkumine on siiski tingitud kriisist. Tõepoolest, Euroopa Lennujaamade Assotsiatsioon teatab meile, et jaanuaris on 80% Euroopa lennujaamades liiklus vähenenud 8–10% reisijate ja 25–30% kaubaveo osas. Seetõttu on olukord keeruline. Ka mina jagan teatavate parlamendiliikmete väljendatud lootust ja soovi, et praegune gripp osutuks vähem ohtlikuks, kui esialgu arvati. Me ei saa siiski varjata tõsiasja, et ettepanek peatada lennud tervest Euroopa Liidust riiki või piirkondadesse, kus epideemia puhkes, oli päevakorral transpordiministrite nõukogu, samuti ka tervishoiuministrite nõukogu eelmise nädala kohtumistel. Selle kohta on küll olnud vastukajasid, kuid ühtegi otsust vastu ei võetud, sest leiti, et olukord pole piisavalt tõsine. Siiski on selge, et selles sektoris toimub arutelu; mõned lennukimeeskonnad on otsustanud teadaolevate gripijuhtudega piirkondadesse mitte lennata, mis on põhjustanud reisijate arvu jätkuvat vähenemist.

Ma usun, et mis puutub reisijate õigustesse – sest sellele teemale on paljud mõjukad parlamendiliikmed tähelepanu juhtinud – on põhiline säilitada lennuliinid ja lennusagedus just kodanike heaks, seejärel aga kriisist üle saada. Meie lennundusettevõtjate majanduslik usaldatavus ja jätkusuutlikkus on põhilised parameetrid, et kaitsta siseturu eeliseid ning tänu siseturule on reisijatele kättesaadavad mitmesugused Euroopas ennenägematud ühendusteed, lennuliinid ja hinnad. Ma tahan, et reisijad saaksid ka edaspidi selliseid valikuvõimalusi kasutada. Mis puutub järelevalve õigusnormidesse, siis peame tugevdama kontrolli ja määruse 261 kohaldamist. Sel otstarbel avaldab komisjon 2009. aasta teisel poolel – lubage mul seda öelda nimelt härra Rackile – teatise määruse kohaldamise kohta. Selle hindamise põhjal kavandame järeldused edaspidiseks.

Mis puutub vedelikesse, siis, nagu te teate, oleme selle kohta ühe varem salastatud lisa juba avaldanud ning loodame, et tänu uue ja turvalisuse seisukohast tõhusama tehnoloogia kasutuselevõtule oleme suutelised olukorra läbi vaatama enne 2010. aastat. Kui olin Euroopa Parlamendi liige, siis olin vedelike afääri suhtes ülimalt skeptiline ja olen jäänud skeptiliseks ka praegu, ning töötan praegu just selle eesmärgi saavutamiseks. Mis puutub teiste parlamendiliikmete väljendatud muresse teatavate lennujaamade pärast, mis seda meedet järgides võiksid raskustesse sattuda – ma viitan eelkõige ühele Euroopa lennujaamale, mis moodustab osa ühest ELi prioriteetprojektist, nimelt Malpensa lennujaamale – siis võin pakkuda pisut teavet muude lennundusettevõtjate kohta peale Alitalia ja Air France’i. Lubage mu ette lugeda natuke statistikat: Malpensa lennujaamas oli saksa lennundusettevõtjal Lufthansal 2008. aastal 8741 teenindusaega, aga 24. märtsil 2009. aastal 19 520, mis tähendab mahu suurendamist rohkem kui 100%. Samamoodi oli Malpensas odavlennufirmal easyJet 2008. aastal 15 534 teenindusaega, aga 24. märtsil 2009. aastal 22 936, märkimisväärne tõus, mis esindab mahu suurenemist 47%. Samuti on hästi teada, et uuel lennundusettevõtjal Lufthansa Italial on plaanis, nagu võime lugeda lennundusettevõtja enda veebilehelt, niisiis avalikust domeenist, laiendada oma tegevuspiirkonda uute lendudega Milanost Rooma ning Napolisse ja Barisse, samuti ka teistesse Euroopa linnadesse: Barcelonasse, Brüsselisse, Bukaresti, Budapesti, Lissaboni, Madridi ja Pariisi. Võin siis absoluutse kindlusega öelda, et see meede ei tee mingit kahju – ja ma ütlen seda kui Euroopa transpordivolinik – sellisele Euroopa keskpunktis asuvale lennujaamale nagu Malpensa, mis on võetud Euroopa Liidu prioriteetprojektide hulka.

Tahaksin lõpetada, tänades parlamenti veel kord selle arutelu eest, kinnitades oma eelmises sõnavõtus härradele Jarzembowskile, Simpsonile ja Bloklandile vastuseks öeldut ja kohustust, mille ma täna transpordivolinikuna võtan – ja ma loodan, et saan ka edaspidi seda teha kui transpordivolinik – seoses koosotsustusmenetlusega kõigi probleemide osas, mis puudutavad teenindusaegade küsimust. Mõned esitatud ideedest, näiteks raportööri mõtted, mis olid võetud tema algsetesse muudatusettepanekutesse, väärivad korralikku uurimist teenindusaegade jaotamise määruse edasise läbivaatamise kontekstis ning – ma kordan – komisjoni töötajad, keda ma taas tänan väärtusliku panuse eest, mille nad on andnud tehes neil nädalatel rasket tööd, on valmis seda tegema ning koostavadki tegelikult juba uut teksti. Samal ajal, nagu on kirjas täna arutatud muudatusettepanekus, hakkab komisjon tähelepanelikult jälgima, kuidas lennundusvaldkonna kriis areneb, ning teeb ettepaneku meetmeteks, kui sellega tarvis tegeleda on, pöörates suurt tähelepanu reisijate õiguste kaitsele. Ma hakkan seda tegema mitte ainult lennutranspordi, vaid ka mere-, raudtee- ja bussitranspordi valdkonnas. See on kohustus, mille oleme võtnud: on vaja õiguslikke meetmeid läbi arutada. Ma loodan, et järgmisel ametiajal saab selle lõpule viia, sest meie esmaseks eesmärgiks jääb kahtlemata nende inimeste vajaduste rahuldamine, kes parlamendiliikmeid valivad ja kes selle parlamendi konsensuse kaudu rajavad oma lootuse ühenduse täideviivale organile Euroopa Komisjonile.

Härra juhataja, kas võiksin tänada ka teid, härra Costat ja kõiki neid parlamendiliikmeid, kes arutelust osa võtsid, nende viljaka koostöö eest. Võtan endale kohustuse jätkata koostööd selle täiskogu liikmetega ning parlamendi transpordi- ja turismikomisjoniga, tagamaks, et Euroopa kodanikke esindav demokraatlik institutsioon võiks mängida aina mõjukamaks muutuvat rolli. Loodan, et koos Lissaboni lepinguga suudab järgmine parlamendikoosseis teha Euroopa rahva hääle märksa kuuldavamaks.

 
  
MPphoto
 

  Paolo Costa, raportöör.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, arvan, et peame lihtsalt rõhutama kolme kontseptsiooni. Esiteks, oleme kõnealuses küsimuses jõudnud kompromissile – ja kompromisse tuleb austada. Me teame, et see on kompromiss institutsioonide vahel, kes peavad oma lubadusi. See on ajutine meede ja rohkem seda ei korrata. Juhul kui seda tahetakse korrata, siis tuleb seda teha analüüsi ja teenindusaegu käsitleva põhjalikuma ettepaneku raames.

Kõigest kaks soovitust, millest loodetavasti võib mõningat kasu olla: esiteks, jälgida hoolikalt klausli peatamise mõjusid, sest on selge, et see viib teenindusaegade vähendamiseni ja tähendab, et mõned teenindusajad ja seetõttu jäävad ka mõned lennuliinid kasutamata. Mida teha või mitte teha, jääb iga lennundusettevõtja enda otsustada. Arvan, et tulevikus oleks parem arvesse võtta, et kui oleme sunnitud tegevust taas vähendama, siis tuleks valiku tegemine võtta avaliku kontrolli alla, selle asemel et jätta see iga ettevõtja kasumlikkuse kriteeriumist täielikku sõltuvusse.

Viimane soovitus on see, et kriisist hoolimata tuleb teenindusaegade probleemiga korralikult tegeleda selle probleemi enda pärast. Põhiküsimuseks on taastada teenindusaegade kontseptsioon ühiskondliku varana, mille kasutamist saab lubada, kuid mis ei muutu ettevõtte omandiks; siiski tuleb seda küsimust käsitleda väga ettevaatlikult, et see ei muutuks hoopiski instrumendiks, mis ähvardab paljude lennundusettevõtjate elujõulisust, kellest me kõik sõltume. Tänan teid kõiki veel kord teie koostöö eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna päeval kell 12.

Ka minu jaoks on see viimane arutelu käesoleva ametiaja jooksul juhatajana ja ma tahaksin teid kõiki tänada! See arutelu tundus kuidagi veider, kuna tuli jätta hüvasti nii paljude kolleegidega ja neile kõike head soovida. Mis ka ei juhtuks, arvan ma siiski, et uutel tulijatel tuleb teha palju tööd ja see võtab palju aega, enne kui nad saavutavad samasuguse standardi, nagu on neil, kes praegu lahkuvad.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Mul on hea meel, et saavutati kokkulepe selle teksti osas, mis võimaldab lendude teenindusajad suvehooajaks külmutada.

Pidime õhutranspordisektorit tabanud suure kriisiga silmitsi seistes tegutsema kiiresti ja tõhusalt.

See on juba kolmas kord, kui liit on pidanud pärast lennuliikluse märkimisväärset vähenemist sellist automaatset teenindusaegade uuendamise mehhanismi kasutama.

Nagu me hiljuti avastasime, on aegu, mil sektori tasakaalustamiseks vajalik reegel 80% teenindusaegade kasutamise kohta jääb turu tegelikkusest kaugeks.

Kohustus lasta tühjadel lennukitel lennata on mõttetu nii majanduslikust kui ka keskkondlikust vaatevinklist.

Tulevikus suudame mõelda selle reegli leevendamise peale, võttes seejuures arvesse ka lennujaamade olukorda.

Peale selle on mul hea meel, et parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromiss nõuab täieliku mõjuhindamise läbiviimist juhul, kui teenindusaegade külmutamist tahetakse uuendada.

Dokument, mille üle hääletame, on erakorraline abinõu, aga kui asi ei parane, peaksime arvestama mitte ainult lennundusettevõtjate, vaid ka tarbijate ja lennujaamade olukorraga.

 
  
  

(Istung katkestati kell 11.23 hääletuseni ja jätkus kell 12.00)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Alustame kohe üsna erilist hääletust, sest samamoodi nagu kõik need, kes nagu minagi peavad parlamendist lahkuma, arvan ka mina, et viimased koos veedetud hetked saavad olema mõnevõrra emotsionaalsed. Kasutan ära aja, mille on andnud meile mõned kaasparlamendiliikmed, kes on saabunud hilinemisega ja praegu oma kohtadele asuvad, et avaldada tunnustust talitustele, kes on taganud, et meie Paabeli torn ei ole veel kokku varisenud.

(Vali aplaus)

Suur tänu Birgitte Stensballele ja kogu tema meeskonnale; asjaajajatele, kes vaatavad, et vajalikud dokumendid alati õigeks ajaks õigesse kohta jõuaksid; tehnilistele töötajatele; sekretäridele; tõlkijatele ja tõlkidele! Endastmõistetavalt tänan tõlke, kellele esitan ka oma kõige alandlikumad vabandused. Ma tean, et olen päevakorrapunkte juhatajana väga kiiresti läbi võttes teile tohutu koormuse peale pannud.

(Aplaus)

Ma tean teie salajast lootust, et minu rekordit – 900 läbihääletatud muudatusettepanekut tunnis – kunagi ei ületataks!

Lõpetuseks avaldan teile ühe väikese saladuse, sel ajal, kui mõned viimased parlamendiliikmed istet võtavad. Arvatavasti te imestate, mille alusel me oma muudatusettepanekuid liigitame: kas läti keeles kirja pandud muudatusettepanek X on tekstilt lähedasem portugalikeelsele originaalile, kui muudatusettepanek Y, mis on kirjutatud sloveeni keeles? Kes selle liigituse eest vastutab? Noh, vastus istub siin minu kõrval. See on härrasmees, kelle tohutuks ülesandeks on sellist semantilist liigitust teha. Mispärast see tema hooleks usaldada? Väga lihtsal põhjusel – sest Paul Dunstan oskab 27 keelt.

(Aplaus)

Usun, et me kõik võime oma personali kvalifikatsiooni ja pühendumise üle väga uhked olla.

 
  
MPphoto
 

  Gary Titley (PSE). – Härra juhataja, tahan artikli 145 alusel teha isikliku avalduse.

Eile, president Pötteringi juhatatud arutelu ajal, süüdistas härra Farage mind – parlamendile esitatud sõnavalingus – et olen teda tagurlaseks nimetanud. Pean parlamendile ütlema, et see on täiesti tõsi, ta ongi tagurlane!

(Naer)

See pole midagi, võrreldes kommentaaridega, mida ma sain e-posti teel ta parteikaaslastelt. UKIPi liikmed kirjeldavad mind kui pedofiili ja suurt paksu lolli. Tõepoolest, kui mu kabinetis oli pomm, kirjutasid UKIPi liikmed mulle, samuti avaldas härra Farage pressiteate, milles põhimõtteliselt oli öeldud, et see on mulle paras. Hiljuti sain UKIPi liikmetelt e-kirju, milles mulle teatati, et Suurbritannia troonipärijat tuntakse rohkem Suurkõrva nime all. See ütleb ära kõik, mida teil on tarvis Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei kohta teada.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Teie isiklik avaldus muidugi protokollitakse vastavalt meie töökorrale.

Kui teil pole midagi selle vastu, daamid ja härrad, ei hakka me arutelu uuesti alustama.

Annan teile hea tahte avaldusena 30 sekundit, aga ma hoiatan teid, et see saabki olema ainult 30 sekundit, sest need on tõepoolest meie ametiaja viimased hetked siin parlamendis.

 
  
MPphoto
 

  Michael Henry Nattrass (IND/DEM). – Härra juhataja, see ei olnud päevakorrapunkt, ja suurem osa sellest jutust oli jama. UKIPi liikmed ei kirjuta sedasorti asju ja nad ei raiska oma aega sedasorti isikule, kes sedasorti asju ütleb. See on täiesti häbiväärne!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Teataksin teile, et kahtlemata oli see päevakorrapunkt vastavalt artiklile 145 isiklike avalduste kohta. Härra Titley soov meie täiskogu ees sõna saada oli täiesti õiguspärane.

 
Viimane päevakajastamine: 8. september 2009Õigusalane teave