Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0266(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0265/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 13
CRE 06/05/2009 - 13

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.12
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0383

Arutelud
Neljapäev, 7. mai 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

10. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Jo Leinen (A6-0145/2009)

 
  
MPphoto
 

  Michl Ebner (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, parlamendi uus roll pärast Lissaboni lepingut saab olema väga oluline ja ma loodan, et parlament haarab talle antavatest võimalustest kinni nii hästi kui suudab. Traditsiooniliselt Euroopa Liidus elanud rahvusvähemuse liikmena on mul eriti hea meel, et artiklis 2 nimetatakse rahvusvähemuste õigusi esimest korda individuaalseteks õigusteks. Ma loodan, et võimalikult varsti järgnevad ka rühmitise õigused.

Ma lahkun ametist vabatahtlikult, omal soovil, kuid mitte ilma nostalgiata pärast viit aastat selle parlamendi liikmena ja viitteist aastat parlamendiliikmena Roomas. Rahvuselt itaallane, emakeeleks saksa keel, Austria sloveeni päritolu ja tirooli hingega – tõeline eurooplane – sellisena olen ma eriti rõõmus, et me kõik koondusime siin kojas kui vähemused ja et vähemustele on antud võimalus. Paljud ei ole veel tegelikult tunnetanud, et nad kuuluvad vähemuse hulka, kuid ma loodan, et nad hakkavad seda aina rohkem ja rohkem tajuma, ja riigid samamoodi. Ma olen sellele täiskogule tänulik vähemuste mõistmise eest, mis nüüd on hakanud ilmnema.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE).(LT) Hääletasin härra Leineni raporti ja resolutsiooni poolt järgmistel põhjustel. Oleme harjunud kordama, et Euroopa Parlament on ainus Euroopa Liidu otseselt rahva valitud institutsioon. Võttes siiski arvesse, et see on rahva valitud, on Euroopa Parlamendi võim minu meelest siiani olnud ebapiisav.

Sellepärast ma arvan, et kõik see, mille üle me täna hääletasime, see tähendab parlamendi uued volitused kaasotsustusmenetluse rakendamisel, uued eelarve juhtimise volitused, uus heakskiitmise kord ning uued järelevalvevolitused – on väga oluline. Arvan ka, et Lissaboni leping tugevdab Euroopa Liidu demokraatlikku õigusjärgsust, eriti kui parlamendi võimu suurendatakse, et kohaldada kaasotsustusmenetlust.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, nüüd saan ma aru, milline on taktika: hääletustulemused lihtsalt tähelepanuta jätta ja rakendada Lissaboni lepingut nii, nagu oleksid Prantsusmaa, Madalmaade ja Iirimaa valijad tegelikult poolt hääletanud.

Selle kõige vaidlustäratavamad artiklid ja sätted lastakse ühekaupa käiku: välisminister ja välispoliitika, põhiõiguste harta ning justiits- ja siseküsimuste ühtlustamine. Seejärel kavatsevad kolleegid pöörduda Iirimaa valijaskonna poole ja öelda: „Nüüd on liiga hilja „ei” öelda, sest oleme kogu kupatuse juba rakendanud, nii et kõik, mis te saavutate, on kõigile tüütuks muutumine ja iseenda isoleerimine, kui tegelikult suurem osa Lissaboni lepingust on juba jõustunud de facto, kui mitte de jure.”

Ma ei tea, kas see õnnestuks või mitte. See sõltub Iirimaa valijaskonnast, aga ma oleksin üpris pettunud, kui nad survele järele annaksid. Muidugi on see nende enda asi, kuidas oma otsuseid teha, kuid lõppude lõpuks on nad inimesed, kelle isad võimsast Briti impeeriumist lahku lõid. Kui nad nüüd Euroopa Parlamendile järele annavad, siis on nad rahvana oma suuruse kaotanud.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, tahan samuti lisada oma panuse kasvavasse auavalduste hulka, mida olete juba saanud. Suur tänu teile juhatajaks olemise ja teie kannatlikkuse eest, ükskõik millal me sõnavõtuks ka püsti tõusime.

Arvan, et on väga oluline, kui me Lissaboni lepinguga seoses tunnistame, et seda pole veel ratifitseeritud, ja me ei peaks käituma nii, nagu oleks. Me ei tohiks tähelepanuta jätta hääletajate tahet, kes ei ole seda veel ratifitseerinud ja kelle liikmesriigid ei ole seda veel ratifitseerinud.

Tuletagem meelde ka reegleid, mis kehtisid mängu alguses, ja ärgem püüdkem neid poole pealt muuta. Konstitutsioonilise protsessi alguses olid reeglid sellised, et kõik riigid peavad ratifitseerima või muidu kukub see läbi. Prantsusmaa ja Madalmaad ei ratifitseerinud, niisiis kukkus konstitutsioon läbi. Ka Lissaboni lepingu puhul kehtis alguses reegel, et kõik riigid peavad ratifitseerima, muidu kukub see läbi. Kui aga iiri rahvas vastu hääletas, otsustasime me jätkata ja nad uuesti hääletama panna.

Kui tahate tõepoolest selles küsimuses teada saada rahva tahet, siis soovitaksin Briti valitsusel oma manifestikohustust täita ja Lissaboni lepingu asjus referendum korraldada.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, Iirimaa rahvas teeb kindlasti väga rumalasti, kui järgib Suurbritannia Konservatiivse Partei skeptilise tiiva nõuandeid. Võin härra Hannanile kinnitada, et Iirimaa rahvas ei hakka Suurbritannia Konservatiivse Partei skeptilise tiiva nõuandeid edaspidi järgima ja pole seda kunagi teinudki.

Nad ei tegutse isegi mitte Suurbritannia parimates huvides – nad tegutsevad Konservatiivide Partei parimates huvides. See on häbiasi, et riik, mis andis meile Winston Churchilli, on saatnud need inimesed Euroopa Parlamenti, et nad saaksid iseenda kitsarinnalised huvid Briti rahva huvidest ja Euroopa huvidest ettepoole seada.

On imelik näha neid Briti konservatiive hääletusel erapooletuks jääva Sinn Feini partei paarilisena, kusjuures kumbki neist ei ole täna ega eile siin parlamendis käinud. Siin täiskogul nad oma nägu ei näita. Parlamendi komisjonide tööst nad osa ei võta. Mismoodi nad oma palga ja kuluhüvitised on ära teeninud, seda ma ei tea, kuid nad on täiskogule teatanud, et selle raporti ja teiste raportite vastuvõtmine oli kõige hullem, mis käesoleva ametiaja jooksul juhtuks, ja siis ei tule nad isegi hääletama. See on täielik häbiasi!

 
  
  

Raport: Antonio Masip Hidalgo (A6-0285/2009)

 
  
MPphoto
 

  Robert Evans (PSE). – Härra juhataja, pärast viitteistkümmet aastat on see mu viimane sõnavõtt Euroopa Parlamendis ning ma arvan, et on mõni veel tähtsam küsimus kui terve varjupaiga probleem ja kuidas Euroopa riigid selle väljakutsega toime tulevad.

Neile küsimustele ei ole lihtsat vastust. Kui oleks, siis oleks mõni riik selle juba leidnud. Tegelikult võiksin öelda, et ainus võimalus vähendada meeleheitlike inimeste hulka, kes otsivad varjupaika mõnes muus riigis kui nende enda kodumaa, on tegeleda nende põhjuste juurtega, mis sunnivad inimesi oma kodusid ja päritoluriike maha jätma. Sellepärast ongi nii tähtis, et me siin Euroopa Liidus ja kõigis arenenud demokraatlikes riikides pakuksime nõuandeid, abi ja toetust – sealhulgas finantstoetust – nendele riikidele, mis kannatavad sõja, sisevägivalla, inimõiguste puudumise või diskrimineerimise all.

Samamoodi peame tegelema terves maailmas esineva vaesusega, mis annab väljarände survesse oma osa. Me ei tohiks iialgi hukka mõistma inimesi, kes on sunnitud püüdlema varjupaika või põgeniku staatust. Peaksime selle asemel pakkuma oma kaastunnet ja toetust. See on meie tänane väljakutse.

 
  
  

Raport: Jean Lambert (A6-0279/2009)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, õigus kontrollida oma piire on riiklust määratlev atribuut ning residendi- või kodanikuõiguste andmine on rahvuse tunnusjoon. Kui kanname selle üle riiklikult tasandilt Euroopa tasandile, siis käsitleme Euroopa Liitu koos tema välispiiride ja muude rahvuse määrajatega kui ühtset õiguslikku piirkonda. Selleks ei ole volitusi: keegi pole Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise poolt hääletanud, kuid muidugi, see, mida meie teeme, on uue bürokraatia loomine, millel nüüd hakkab olema seaduslik õigus Euroopa tasandil aastate kaupa pidevalt poliitikat ühtlustada, kas siis rahva toetusel või ilma selleta.

Pean veel vastama – rääkides teisel teemal – sõnadele, mida hetk tagasi ütles mulle sihituna Gay Mitchell, Euroopa Parlamendi saadik Dublinist. Ta heitis minu pihta Winston Churchilli ning ütles, et Churchilli parteile on häbiks saata Strasbourgi selliseid inimesi nagu mina.

Lubage mul lõpetada oma sõnavõtt, tsiteerides sel teemal Churchilli enda sõnu. Ta ütles: „Meil on meie oma unistus ja meie oma ülesanne. Me oleme koos Euroopaga, kuid mitte osa sellest. Me oleme ühinenud, kuid mitte segunenud. Me oleme huvitatud ja liitunud, kuid mitte alla neelatud. Ja kui Euroopa riigimehed küsiksid meie käest sõnadega, mida kasutati vanal ajal: „Kas peaksin sinu eest kostma kuningale või väejuhile?”, siis võiksime vastata koos Suunemi naisega: „Ei, isand, sest me elame ju oma rahva keskel”.

 
  
  

Raport: Ruth Hieronymi (A6-0260/2009)

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Härra juhataja, tahaksin väga lühidalt öelda, et ma hääletasin proua Hieronymi raporti poolt. Soovin proua Hieronymit ka tänada, et ta on teinud nii suurepärast tööd kultuuri- ja hariduskomisjonis audiovisuaalküsimuste valdkonnas. Ma tean, et ta on parlamendist lahkumas ning et see oli ta viimane raport meile siin Euroopa Parlamendis vähemalt mõneks ajaks.

On väga oluline, et programmi MEDIA Mundus audiovisuaalset komponenti laiendataks, et teha see kättesaadavaks ka kolmandates riikides, sealhulgas Aafrika riikides. See on tee koostöö laiendamiseks. See on ka suurepärane vorm koostöö arendamiseks ning moodus, kuidas julgustada neid riike edasi liikuma parema elu ja parema koostöö poole. Samuti tähendab see, et võime Aafrika rahvaste jaoks eeldada eetilist vastutust, mis on üksnes õige. Eelkõige on mu sõnavõtt aga siiski proua Hieronymi tänamine tema imetlusväärse töö eest!

 
  
  

Raport: Paolo Costa (A6-0274/2009)

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, võtan sõna Costa raporti toetuseks. Olen siiski mures ja tahan juhtida selle täiskogu tähelepanu asjaolule, kuidas selletaolisi sätteid kasutatakse pigem konkurentsi lämmatamiseks, mitte lennundusettevõtjate kaitsmiseks, mis on selle õigusakti eesmärk.

Selles pole midagi ebatavalist, et lennundusettevõtjad lennujaama teenindusaegu varuks koguvad. Lubage mu tuua teile üks näide: Birminghami lennujaam minu valimisringkonnas. Võisime näha, kuidas peatati Air India otselennud Amtitsari. See ülimalt populaarne ja kasumlik teenus lõpetati eelmise aasta oktoobris, sundides klientidele peale tarbetut reisi ja ebakindlust teistesse lennujaamadesse minekul, põhjuseks oli see, et Air India ei tahtnud ilma jääda oma ülimalt väärtuslikest Heathrow’ teenindusaegadest. See on tõesti jahmatav, sest on ju hulk teisi lennundusettevõtjaid, kes oleksid tahtnud need teenindusajad täita, kuid nad ei saanud seda teha, kuna Air India hoidis aegu kinni.

Ma loodan, et meie dokumendi tulemuseks on see, et lennundusettevõtjad ei hakka teenindusaegu tarbetult kinni hoidma. Komisjon peab valvas olema, et seda õigusakti ei kuritarvitataks. Asi pole selles, nagu oleks mul kahtlustav loomus, vaid võib juhtuda, et tarbijale jäetakse ainult vähesed väärtuslikud valikud.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B6-0261/2009 (Moldova)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Petru Funeriu (PPE-DE) . – (RO) Olukord Moldova Vabariigis on nüüd selge. Meil on kommunistlik partei, mis käitub täpselt samamoodi, nagu nõukogude stiilis kommunistlikud parteid, mis 20. sajandil orjastasid pool Euroopat. Meil on demokraatiast innustunud opositsioon, mis võitleb Moldova Vabariigi liitmise eest Euroopa väärtustega.

Resolutsioon, mille üle me täna hääletasime, saadab Chisinãusse võimsa poliitilise signaali, kuid seda signaali tuleb komisjoni ja nõukogu erimeetmega selgelt toetada. Sellepärast kutsun ma Euroopa Komisjoni üles tegema aktiivset koostööd Chisinãu demokraatliku opositsiooniga, et leida tõhusaid moodusi demokraatliku teadlikkuse tugevdamiseks Moldova Vabariigis. Kõige tõhusam moodus seda teha on minu arvates ühenduses viisanõude kaotamine Moldova Vabariigi kodanikele.

Tahaksin nõukogule selgelt öelda, et me ei peaks looma mingeid illusioone. Moldova Vabariigi demokraatlikuks muutmise võti asub ikka alles Moskvas. Euroopa Liit peab võtma meetmeid sellise mõju vähendamiseks. Tegelikult näitab ajalugu meile, et need meetmed peavad olema jõulised. Moldova kodanikud ootavad Euroopa Liidult täpselt sama, mida Ida-Euroopa kodanikud ootasid enne 1989. aastat Läänelt.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Hääletasin Moldova olukorda käsitleva resolutsiooni poolt, sest 5. aprillil olin ma üks rahvusvahelistest vaatlejatest, kes jälgisid selles riigis parlamendivalimisi. Me kõik olime tunnistajaiks rahutustele, mis toimusid Moldovas pärast valimisi, kõigest üks kuu hiljem. Ma arvan, et on oluliselt tähtis veel kord rõhutada, et suhteid Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahel tuleb arendada, ning et me tahame seda, püüeldes stabiilsema Euroopa, turvalisuse ja heaolu poole ning püüeldes uute piiride poole.

Euroopa Liidu koostöö Moldovaga peab siiski käima käsikäes Moldova valitsusasutuste tõelise ja selge kohustusega püüelda demokraatiat ja austada inimõigusi.

 
  
  

Raport: Raimon Obiols i Germà (A6-0264/2009)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Olen tõesti rahul hääletustulemustega resolutsiooni üle inimõiguste ülemaailmset olukorda 2008. aastal käsitleva raporti kohta. Eriti hea meel on mul seisukoha üle, mida parlament demonstreeris teise muudatusettepaneku arutelu ajal, mil kõneldi paavst Benedictus XVI-st.

Ma tunnen, et selles muudatusettepanekus kasutatud keel, ettepanekud ja sõnavara on täiesti vastuvõetamatud ning mul oleks raske ette kujutada olukorda, kus käesolev parlamendikoosseis lõpetaks oma ametiaja sellise avalduse vastuvõtmisega, milles mõistetakse hukka paavst Benedictus XVI tema avalduste ja kiriku õpetuste pärast.

Sellepärast õnnitlen ma parlamenti selle dokumendi vastuvõtmise puhul! Selles tähtsas dokumendis inimõiguste ülemaailmse olukorra kohta eelmisel aastal rõhutatakse kõige tähtsamaid probleeme: surmanuhtlust, piinamisi, ebainimlikku julma käitumist, inimõiguste eest võitlejate olukorda, naiste ja laste olukorda ning paljusid muid küsimusi.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). Härra juhataja, olen väga tänulik sellele täiskogule, et nad lükkasid tagasi liberaalide skandaalse rünnaku paavstile. Isegi Graf Lambsdorffi mõnevõrra hoolikamalt valitud sõnastuses oleks see olnud skandaalne avaldus. Pean selgelt välja ütlema, et siin täiskogul tehti katset seada ühele pulgale piinajate, inimõiguste rikkujate ja diktaatoritega 21. sajandi kõrgeim moraalne autoriteet, kelle mõju ulatub rohkem kui miljardi katoliiklaseni ning kes pakub toetust nii Euroopale kui ka tervele maailmale. See on ennekuulmatu tegu ning jääb tulevikus kummitama nii liberaalide fraktsiooni kui ka Saksamaa FDP parteid.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, ükskõik millal me inimõigustest ka ei räägiks, ikka tundub, et kõneleme kujuteldavast Euroopa Liidust: liidust, mis eksisteerib üksnes parlamendi resolutsioonides, komisjoni pressiteadetes ja nõukogu teatistes. See on imeline, rahulik, inimõigustest tulvil EL, mis levitab oma väärtusi mitte pomme pildudes, vaid pigem kaubanduskokkulepete ja partnerluslepingute kaudu.

Arvan siiski, et kellegi kohus on püsti tõusta ja küsida, milline on Euroopa Liidu positsioon tegelikus maailmas. Tegelikus maailmas üritab Brüssel Pekingi kommunistlikule režiimile relvi müüa ja Taiwani isoleerida, teeb ajatollade olemise Teheranis mõnusaks, keeldub suhtlemast Castro vastaste dissidentidega Kuubal ning püüab saata sularaha Hamasile. Ta juhib protektoraate – või satraapiaid, nagu need olid ottomanide päevil – Bosnias ja Kosovos, aga seespool oma piire jätab referendumitel tähelepanuta rahva tahte.

Võib-olla siis, kui hakkame ise Euroopa Liidus austama seda põhiõigust muuta oma valitsust valimiskasti kaudu ja muuta riiklikku poliitikat hääletamise kaudu, oleme ära teeninud ka moraalse autoriteedi teisi õpetada.

 
  
  

Raport: Maria Grazia Pagano (A6-0262/2009)

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, üks küsimustest, mis puudutab paljusid mu valimisringkonna inimesi Londonis, on kodanikuvabaduste massiline erosioon, mida oleme näinud Suurbritannias leiboristide valitsuse all alates 1997. aastast. Mis neile isegi veel rohkem muret teeb, on see, kui räägin neile kodanikuvabaduste massilisest erosioonist, mis hakkab tekkima ELi tasandil. Oleme näinud paljusid lepinguid, nagu näiteks Prümi leping, mis on suurt muret tekitanud. Õnneks sundis hiljutine Euroopa Kohtu otsus Briti valitsust tagasi andma süütuks tunnistatud inimeste andmed ja toimikud, kuigi valitsus tahtis need enda kätte jätta.

Siiski näitab Briti valitsuse otsus kõrvaldada süütute inimeste toimikud alles siis, kui on möödunud vähemalt kuus aastat, et vabadusi antakse meile kasinalt. See otsus toob esile tõsiasja, et Suurbritannias suhtutakse eeldusesse „süütu, kuni pole tõestatud vastupidist” pigem kui tühja sõnakõlksu, mitte meie ühiskonna põhilisse eeldusesse. On juba niigi halb, et Briti politseil on juurdepääs sellisele suurele hulgale andmetele ja isiklikule informatsioonile, kuid niisuguse juurdepääsu võivad saada ka teised Euroopa valitsused.

Prümi leping suruti jõuga Euroopa seaduste hulka, ilma korraliku demokraatliku kontrollita. Arvatakse, et rohkem kui 3,5 miljoni inimese isiklikud andmed võiksid praegu kogu ELis kättesaadavad olla. Väga väheseid inimesi täidab selline asi kindlustundega.

 
  
  

Raportid: Jean-Luc Dehaene (A6-0142/2009) ja Elmar Brok (A6-0133/2009)

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, ma tean, et parlamendil on väga vähe aimu, mida Euroopa inimesed tegelikult tahavad. Selle asemel eelistab ta neile hoopis rääkida, mida nad meie arvates tahtma peaksid. Kõnelen nüüd karmilt. Ma arvan, et parlamendiliikmed saavad aru küll, mida meie valijad tahavad ja mida nad Euroopa suhtes tunnevad. Kuid paljud parlamendiliikmed lihtsalt ei hooli sellest.

Nad ei taha siin kuulda võtta vähemust, kes usub, et EL liigub vales suunas, ning päris kindlasti ei hooli nad kogu ELis toimuvast hääletamisest, mis läheb referendumitel nendega vastuollu. Nad ei hooli ka sellest, mismoodi saavad oma tahtmise valitsused – niisugused nagu Ühendkuningriigi valitsus – valetades oma valijaskonnale, hankides võltsmandaate, lubades nendes küsimustes referendumi korraldada ja siis oma lubadusest taganedes. See, millest inimesed siin väga hoolivad, on aeg. Mispärast? Milleks selline tormamine, et saada Lissaboni leping kõigis 27 liikmesriigis ratifitseeritud? Vastus on väga lihtne: et mitte lasta Briti rahval selles küsimuses oma sõna öelda.

Ma jätan täna maha selle paiga siin, et loodetavasti minna tagasi oma liikmesriigi parlamendi alamkotta, esindama inimesi, kes elavad Woodford Halse’is, Daventrys, Long Buckbys, Guilsborough’s, Brixworthis, Earls Bartonis ja igal pool mujal selles valimisringkonnas, mida tuntakse Daventry nime all. Need on inimesed, kellel on isu täis saanud sellest, et neist ei tee väljagi Ühendkuningriigi praegune valitsus, siinviibijad ja Euroopa Komisjon. Kui peaksin alamkotta saama, ei puhka ma seni, kuni mu valijad saavad selle lepingu kohta oma sõna öelda. Kaldun õnneks uskuma, et see hääletus Ühendkuningriigis tuleb üsna pea. Nii et tormake siin, kuidas tahate! Suurbritannia kodanikud saavad öelda oma sõna.

 
  
  

Raport: Elmar Brok (A6-0133/2009)

 
  
MPphoto
 

  Glyn Ford (PSE). – Härra juhataja, tahaksin seletada hääletamist Broki raporti kohta: esiteks, et au anda tööle, mida härra Brok selles institutsioonis on teinud. Teiseks, et näidata mu toetust Lissaboni lepingu ratifitseerimisele, aga mis veel tähtsam, et innustada mu riigi valitsust – kui Lissaboni leping on ratifitseeritud ja me saame Ühendkuningriigile veel ühe parlamendisaadiku koha juurde – andma seda saadikukohta Gibraltari rahvale.

Olen uhke, et esindasin siin parlamendis viimase viie aasta jooksul Gibraltarit, ning õnnelik, et jätkan. Kuid pean ausalt ütlema, et seitsmel parlamendiliikmel, kes on valitud Gibraltarit esindama, on raske täiesti õigesti hinnata kõiki küsimusi, mis meie ette jõudsid: inimõigusi, vilepuhumist, pensione, piiriülest saastet ning muidugi kahepoolseid suhteid Hispaaniaga.

Mõned inimesed väidavad, et arv ei loe midagi. Liiga palju tuleks loovutada, et Gibraltarile üks koht juurde anda. Noh, palju aastataid tagasi andis Taani siin institutsioonis ühe koha Gröönimaale. Gröönimaal on ligikaudu kaks korda rohkem elanikke kui Gibraltaril. Taani andis 8% oma kohtadest 50 000 inimesele. Mina palun Briti valitsusel anda vähem kui 1,5% oma kohtadest 26 000 Gibraltari inimesele.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, 10 aasta jooksul siin nõupidamissaalis olen kuulanud kohutaval hulgal igasuguseid lollusi, kuid ma ei usu, et oleksin kunagi varem kuulnud nii täielikku mõttetust, nagu kuulsin eile selle raporti arutelul sellistelt iidsetelt föderalistidelt nagu härrad Brok ja Corbett, kes heietasid riikide parlamentide suveräänsusest, justkui hooliksid nad sellest.

Parlamendi suveräänsus on otseselt seotud rahva suveräänsusega. See pole mõeldud selleks, et tagada riigi parlamendiliikmete privileege. Kui valime parlamendi, siis usaldame sellele oma vabaduste kaitsmise ajutiseks määratud perioodiks. Riigi parlamendiliikmetel ei ole õigust teha püsivaid erandeid neist vabadustest, minemata koju tagasi ja küsimata oma rahvalt volitusi.

Ühendkuningriigis on meil 646 parlamendiliiget. Neist 638 valiti selgesõnalise lubaduse alusel, et nad panevad Euroopa konstitutsiooni referendumile, enne kui selle ratifitseerivad. Kuulates praegu kogu seda juttu, kuidas Euroopa konstitutsioon on nüüd seaduspärane, sest kõik need parlamendiliikmed on selle läbi töötanud, ei võta võimalust referendumiks. See võtab võimaluse representatiivseks demokraatiaks, sellisena nagu see on.

Kui tahta taastada meie representatiivse valitsuse olemasolevate süsteemide au, tähendust ja otstarvet, peaksime usaldama rahvast ja andma talle tema referendumi – nagu lubasime. Pactio Olisipiensis censenda est!

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Libor Rouček (A6-0225/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi välissuhetes käsitleva raporti poolt. Naiste suurem kaasamine poliitikasse, eriti välissuhetesse ja diplomaatiasse, on oluliselt tähtis ELi välispoliitikate, sealhulgas abi-, arengu-, laienemis- ja naabruspoliitika edukaks rakendamiseks, konfliktide lahendamiseks, julgeoleku ja rahu ülesehitamiseks ning rahvusvaheliseks kaubanduseks.

Hoolimata soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste kohta ELi tasandil vastu võetud poliitikadokumentidest, on tegelik pühendumine sellele teemale endiselt nõrk ning konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse küsimusteks ettenähtud eelarvelised ressursid ebapiisavad. On oluline rõhutada, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine nõuab mitte ainult kõrgemal tasemel poliitilisi avaldusi, vaid ka ELi ja liikmesriikide liidrite poliitilist tahet.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiividest Euroopa Parlamendi liikmed toetavad täielikult võrdsete võimaluste poliitikat ja naiste mitte diskrimineerimist ühiskondliku ja äritegevuse kõigis valdkondades. See dokument on oma lähenemisviisilt siiski liigselt ettekirjutav ning püüab juhtida ka kõiki välissuhete pisivaldkondi, luues sealhulgas ELi Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, kuid tunnustamata kõigi ELi institutsioonide tehtud edusamme kõigi võimaluste kättesaadavaks tegemisel naispersonalile. Raport kõneleb kriteeriumidest, seab äärmiselt sisenduslikult eesmärgiks kvoote ning propageerib naiste kaasamist ESDP missioonidesse, selgitamata lähemalt nende võitlejastaatust. Sellepärast jätsid Briti konservatiivid selle raporti puhul hääletamata.

 
  
  

Raport: Jo Leinen (A6-0145/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Parlament hääletas täna raporti üle oma uue rolli ja kohustuste kohta Lissaboni lepingu rakendamisel. Raport kogub eri komisjonide arvamusi seoses muutustega, mida Lissaboni leping kaasa toob. Raport tervitab tõsiasja, et parlamendil hakkab ELi õigusloomega seotud tööle rohkem mõju olema.

Oleme otsustanud hääletada selle raporti poolt, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses tema tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Lissaboni lepingu ratifitseerimine ei ole Euroopa Parlamendi roll ega vastutus. Miks mitte? Sellepärast, et leping ei ole jõustunud: tõepoolest, Iirimaa hääletajad lükkasid selle eelmisel aastal täielikult tagasi. Seetõttu on hingematvalt ülbe kõneleda Euroopa Parlamendi uuest rollist ja vastutusest Lissaboni lepingu rakendamisel. See on ka sümptomaatiline ELi iseloomustavale institutsioonilisele kurtusele demokraatlike arvamuste suhtes.

Ma loodan, et kui Iirimaa valijad sel aastal uuesti hääletama lähevad, lükkavad nad Lissaboni lepingu uuesti tagasi. Minu partei, Konservatiivide Partei esimees David Cameron on kohustunud korraldama riikliku referendumi Lissaboni lepingu üle, kui see ei ole veel jõustunud. Sellepärast ma loodan, et Suurbritannia rahval avaneb võimalus lüüa viimane nael selle armetu lepingu kirstu sisse. Briti konservatiivid usuvad täiesti teistsugust visiooni Euroopa Liidust, kui on see, mida esindab Lissaboni leping, ning me moodustame praegu õigusega Euroopa Parlamendis uut poliitilist fraktsiooni, et oma visiooni eest võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Mina hääletasin härra Leineni raporti poolt. See raport esitab üksikasjaliku analüüsi Euroopa Parlamendi uutest volitustest Lissaboni lepingu valguses, eelkõige uuest kaasotsustamisvolitusest, eelarvepädevusest, uuest nõusolekumenetlusest, uuest kontrollivolitusest, uuest õigusest saada teavitatud ja uutest kodanikuõigustest.

Lõpptulemusena tugevdab Euroopa Parlament oma võimu, eriti kaasotsustamisel, ning tõstab oma suutlikkust mõjutada otsuste langetamist, tugevdades sellega Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi poolt vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu, kes lükkasid tagasi Euroopa konstitutsiooni ja niinimetatud Lissaboni lepingu. See moodustab osa ka demokraatiavastasest protsessist ja võitlusest, mille eesmärk on seda vastuvõetamatut lepingu eelnõud peale sundida.

Jättes täielikult tähele panemata nende inimeste väljendatud tahet ja lepingutes endis kirjapandud sätteid, mille on parempoolsete ja sotsiaaldemokraatide ühendatud jõud vastu võtnud, sunnivad nad iiri rahvast hääletama uuel referendumil (takistades samas teiselt rahvalt sel teemal arvamust küsimast). Nad suurendavad ka survet ja sekkumist, et suruda peale selle lepingu aktsepteerimine, mis suurendab ELi föderalismi, neoliberalismi ja militarismi.

Selline on meie silmakirjalik ja küüniline Euroopa demokraatia. Samad inimesed, kes ignoreerides varem öeldut (näiteks Portugali Sotsialistlik Partei ja Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei), on kavandatava Lissaboni lepingu osas keelanud oma rahvale arutelu ja üldsusega konsulteerimise referendumi vahendite kaudu ning austavad üldsuse tahet üksnes siis, kui see on nende enda omaga kooskõlas, tahavad nüüd, et inimesed kõigis ELi liikmesriikides nende peale oma lootuse paneksid ja lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel nende poolt hääletaksid…

See on lihtsalt häbematu jultumus…

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Härra Leineni raport Euroopa Parlamendi uute rollide kohta sisaldab samme Euroopa Ühendriikide suunas – nagu on mõista antud Lissaboni lepingus – ning teeb ettepaneku, et EL liiguks nüüd samamoodi ka hariduse valdkonda, sealhulgas sport ja nõnda edasi.

Oleks olnud soovitavam, kui see raport oleks selle asemel tegelenud parlamendi demokraatliku legitiimsuse puudujäägi probleemiga. Taas kord on lähenemas valimised, millest osavõtt tuleb eeldatavasti väga madal. Liikmesriikide valijaskond tunneb ikka veel, et tal on supertsentraliseeritud Euroopa Parlamendiga liiga vähe pistmist. Sest senikaua, kui esindusdemokraatia poliitilised arutelud on keskendunud riikide parlamentide valimistele, peaksid Euroopa Liidu kõrgeimad otsuseid tegevad organid olema riikide parlamendid, mitte Euroopa Parlament.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

 
  
  

Raport: Catherine Guy-Quint (A6-0183/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Miks me üldse räägime sellest, millal peab Lissaboni leping jõustuma? Miks me ignoreerime täielikult iiri rahva demokraatlikku tahet, kes aasta tagasi lepingu tagasilükkamise poolt hääletas? Põhjus on muidugi see, et EL hoolib väga vähe demokraatlikust arvamusest ning on otsustanud kiiresti liikuda suletud liidu seisundi poole, hoolimata üldise legitiimsuse puudumisest. Iirimaa valijad peavad siiski selle lepingu üle veel kord hääletama, sest EL võtab asja nii, et „ei” pole mingi vastus.

Põhjatu kuristik ELi ja selle kodanike vahel aina kasvab. Viitamine Lissaboni lepingule, nagu oleks see juba sündinud tõsiasi, lihtsalt suurendab demokraatia defitsiiti. Sel põhjusel ja paljudel muudel põhjustel on mul hea meel, et Briti konservatiivid hakkavad osalema järgmise parlamendikoosseisu uues poliitilises fraktsioonis, mis on pühendunud ELi reformimisele ning esitab väljakutse suletud liitu pooldavale ülekaalukale ortodoksiale, mis mu valimisringkonnas Kirde-Inglismaal on nii ebapopulaarseks muutunud ja nii palju kahju teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Andsime oma poolthääled raportile Lissaboni lepingu finantsaspektide kohta, mis käsitleb küsimust, millise vormi omandab eelarvemenetlus pärast seda, kui Lissaboni leping on jõustunud.

Me ei toeta raporti neid osi, mis tegelevad ELiga, mis saab oma rahalised vahendid maksustamisvolitustest. Me oleme ka paindlikkuse mehhanismide kehtestamise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Ma ei arva, et Euroopa Parlamendil peaks ELi eelarvele suurem mõju olema. Oma ametiaja jooksul parlamendis olen aeg-ajalt märganud, kuidas föderalistlik enamus soovib liberaalselt välja jagada kõike, alates kultuuriprojektidest kuni struktuurilise toetuseni, ja ELi bürokraatiat suurendada. Vastavalt Euroopa Parlamendi enamusele peavad kõik erinevad huvigrupid regionaalpoliitika, kalastussektorite ja põllumajanduse raames saama oma tüki ELi pirukast. Mõnel juhul pole kulud midagi enamat kui suhtekorralduse kunsttükid. Sellist liberaalset kulupoliitikat ajab EL finantskriisi ajal, kui liikmesriigid on sunnitud kärpima oma kulutusi tervishoiule, koolidele ja heaolule.

Kõige tähtsam on see, et õnneks ei ole Euroopa Parlamendil siiani liiga suurt mõju ELi põllumajanduspoliitikale. Kui oleks, võiks EL lõpetada protektsionismi rappa minekuga, makstes põllumajandussektori mitmesugustele rühmitustele suuri subsiidiume.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

 
  
  

Raport: Bárbara Dührkop Dührkop (A6-0280/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Ühendkuningriigi konservatiivid on hääletanud varjupaigaküsimuste paketi vastu, ja kuigi meie usume koostöösse selles valdkonnas, ei usu me ühistatud lähenemisviisi varjupaigaõiguse- ja immigratsioonipoliitika osas. Me usume, et riikide piiride kaitsmine jääb meie jaoks riigitasandi ühiskondliku poliitika oluliseks teguriks.

 
  
  

Raport: Antonio Masip Hidalgo (A6-0285/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. (FR) Kahe nädala eest võttis Euroopa Parlament vastu raporti Euroopa ühtse sisserändepoliitika kohta, sillutades teed sellele, mida Euroopa Komisjon oli juba kavandanud: massilisele sisserändele. Täna toimub varjupaigataotlejate jaoks pööre. Plaanis on luua nn varjupaiga Euroopa.

Tõepoolest, selgelt püstitatud eesmärk on tagada kõrgemad standardid varjupaigataotlejate kohtlemisel seoses nende vastuvõtu tingimustega. See ei tähenda mitte ainult seda, et kõigi liikmesriikide jaoks standardiseeritakse vastuvõtu tingimuste miinimumnõuded, vaid varjupaigataotlejatele pakutakse ka toetust, et nad saaksid suurte hulkadena püsivalt paigale asuda.

Sel eesmärgil laiendatakse käesoleva tulevase direktiivi kohaldamisala kõigile isikutele, kes seaduslikult või ebaseaduslikult Euroopa Liidu territooriumile sisenevad. Täielikult tuleb kaotada administratiivsed piirangud, mis kehtivad liikmesriikides seoses juurdepääsuga tööturule. Sotsiaalset, meditsiinilist, psühholoogilist ja majutusabi, samuti juriidilist abi peab hakkama pakkuma vastuvõttev liikmesriik. Sellise abi andmisest keeldumisel tehakse juriidilisi kaebusi ja uurimisi … mida kodanike endi puhul tihtipeale ei tehtagi …

Varjupaigaõiguse paketi vastuvõtmisega lihtsustab ja julgustab Brüssel ülemaailmset sisserännet Euroopasse.

Me oleme alati vastu sellisele internatsionaalsele visioonile, mille ainus eesmärk on täielikult ja lihtsalt hävitada Euroopa rahvad ja rahvused.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. (FR) Parlamendi käesoleva ametiaja viimasel hääletusel palutakse meil teha oma otsus varjupaigaküsimuste paketi kohta. See märgib protsessi lõppu, mida on teostatud terve selle ametiaja jooksul. Kuigi mõningaid edusamme on tehtud, eksisteerivad liikmesriikide vahel seoses põgenike staatuse määratlemisega kahjuks ikka veel erinevused. Sellest annavad tunnistust piirangud, mida võib näha direktiivis varjupaigataotlejate vastuvõtu tingimuste kohta. Kordan taas, et need on eesliinil asuvad liikmesriigid, kes kahjustavad Euroopa ühtsust, mida me selles valdkonnas vajame. Ma loodan, et parlamendi järgmisel ametiajal oleme me teisel lugemisel suutelised seda olukorda vastupidiseks pöörama ning looma tõelise Euroopa varjupaigaõiguse seaduse, mis tagab tõelise kaitse neile eriti haavatavatele meestele ja naistele.

 
  
  

Raport: Jeanine Hennis-Plasschaert (A6-0284/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Meie, konservatiivid, oleme täna hääletanud proua Hennis-Plasschaerti raporti A6-0284/2009 poolt kriteeriumide ja mehhanismide kohta selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse eest.

Me oleme teadlikud ja saame aru, et laialdane inimeste sissevool paatidega üle Vahemere asetab mõned väiksemad riigid ELi lõunapoolsel merepiiril raskesse olukorda, ning nõustume, et selle olukorra lahendamiseks tuleb midagi ette võtta.

On oluline, et niinimetatud peatamismehhanismi sellisena ei formuleeritaks, sest sellega on oht kaotada liikmeriikide motiiv varjupaiga ja vastuvõtmisprotsessi standardite parandamiseks, mis oleks just vastupidine selle ühismääruse põhilisele ideele.

 
  
  

Raportid: Antonio Masip Hidalgo (A6-0285/2009) ja Jeanine Hennis-Plasschaert (A6-0284/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, sotsiaaldemokraadid, tervitame mistahes algatusi varjupaiga taotlejate ja dokumentideta inimeste olukorra parandamiseks. Me toetame suuremeelset üldist varjupaiga andmist ja sisserändepoliitikat, mis keskendub inimeste vajadustele kooskõlas Genfi konventsioonis liikmesriikide võetud kohustustega. Kuigi nn varjupaigaküsimuste pakett sisaldab ka mõningaid häid samme, mida astuda tuleb, oleme otsustanud hääletada proua Hennis-Plasschaerti ja härra Masop Hidalgo raportite vastu.

Meie, sotsiaaldemokraadid, oleme sellise varjupaiga- ja sisserändepoliitika vastu, mida juhib Euroopa Parlamendis parempoolne enamus. Eelkõige distantseerume probleemidest, et suulist teavet ei anta keeles, millest inimesed aru saavad, et Genfi konventsiooni raames ei toimu vahi alla võtmist, et tehakse arstlikke läbivaatusi isikute vanuse kindlaksmääramiseks ning tasuta juriidilise abi küsimusest. Samuti peame kahetsusväärseks, et parempoolsed ei taha anda varjupaigataotlejatele õigust kuue kuu jooksul tööturule siseneda.

 
  
  

Raport: Jean Lambert (A6-0279/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Selle ameti loomine on veel üks samm ELi ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika suunas, mis on poliitika, millele ma täielikult vastu olen. Arvan, et tegeleda küsimusega, kellel lubada Ühendkuningriiki tulla, peaks olema Ühendkuningriigi valitud parlamendiliikmete ja vastutavate ministrite, mitte ELi kohustus.

Varjupaiga- ja sisserändepoliitika kontrolli üleandmine ELile oleks sügavalt kahjulik meie rahvuslikele huvidele ning võiks meid potentsiaalselt seada suurematesse ohtudesse terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse poolt.

Ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika osas toimunud areng on veel üks märk ELi sihikindlusest luua ühtne poliitiline üksus, mille ühtsed eeskirjad kehtiksid kõigile. See ei ole visioon, mis Briti konservatiividel on EList ning me hakkame edendama hoopis teistsugust ELi visiooni, kui järgmises parlamendikoosseisus uue poliitilise fraktsiooni moodustame.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Kõik täna hääletusel olnud varjupaigateemalised raportid pakuvad varjupaigaõiguse lõtva ja laialdast tõlgendamist, mis on äärmiselt kahjulik neile, kes rahvusvahelist kaitset tõeliselt vajavad, et päästa oma elu, oma füüsiline puutumatus ja oma vabadus.

Uued sotsiaalsed, finants-, perekonna- ja muud õigused, mida te soovite liikmesriike varjupaigataotlejatele anda, hakkavad magnetina mõjuma kõikvõimalikele majanduslikele sisserändajatele, nende probleemidega tegelevaid talitusi veel rohkem üle koormates, ning aeglustavad veelgi üksikjuhtumite läbivaatamist. Kõik see juhtub sellepärast, et te pidevalt keeldute arvesse võtmast menetluste kuritarvitusi ja vägivalda, ning sellepärast, et te väga tahate segaseks ajada õigusi ja staatust, mis võiksid olla tunnustatud põgenikel ja mida teie tahate anda tavalistele varjupaigataotlejatele.

Kõige vastuvõetamatum on siiski Lamberti raport, millega luuakse nn tugiamet, mis võib hakata varjupaigataotlejaid liikmesriikide vahel jaotama, nagu talle meeldib.

Me ei ole valitsustevahelisele koostööle selles valdkonnas vastu, kui peetakse lugu liikmesriikide iseseisvast õigusest otsustada, kes tohib nende territooriumile siseneda ja millistel tingimustel, kuid me oleme vastu teie poliitikatele.

 
  
  

Raport: Tadeusz Zwiefka (A6-0270/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Zwiefka raporti poolt, sest usun, et on väga oluline kehtestada kord, mis võimaldab liikmesriikidel läbirääkimisi pidada ühenduse ainupädevusse jäävaid küsimusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute üle juhtudel, mil ühendus on otsustanud oma pädevust mitte rakendada.

Teisisõnu, praegusel hetkel on Portugal hoidunud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisest, millega kiirendada juriidilist koostööd, sealhulgas küsimustes, mis on seotud lahutuste ja abielude kehtetuks tunnistamisega, kuna arvatakse, et ühendus on nendes valdkondades osaliselt ainupädevuse omandanud. Käesolev ettepanek võimaldab komisjonil lubada selliste lepingute sõlmimist tingimusel, et ühendus ise ei kavatse sõlmida ega ole sõlminud kolmanda riigiga samateemalist lepingut. Ma tunnen, et on äärmiselt vajalik, et see määrus võimalikult kiiresti läbi arutataks, sest see pole mitte ainult Portugali kodanike, vaid ka kõigi ülejäänud Euroopa kodanike huvides.

 
  
  

Raport: Ruth Hieronymi (A6-0260/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE), kirjalikult. –Suhted, mis on välja kujunenud ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide audiovisuaalvaldkonna tööstuste vahel, peavad jätkuma ja neid tuleb tugevdada mitte ainult asjatundjate, vaid ka tarbijate huvides. Audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm MEDIA Mundus, mille Euroopa Parlament täna vastu võttis ja mida ma toetan, täidab seda eesmärki.

Tõepoolest, see pakub asjakohase raamistiku konkurentsivõime parandamiseks ja audiovisuaalteoste levitamiseks kogu maailmas. See programm on Euroopa Parlamendi algatatud ning peaks aitama edendada ka kultuurilist mitmekesisust, andes samas tõelise lisandväärtuse liidu ja liikmesriikide selles valdkonnas juba võetud meetmetele.

Tänu meie raportööri tehtud jõupingutustele jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel, peaksid varsti avanema uued ärivõimalused ning pakkuma audiovisuaalvaldkonna asjatundjatele väljavaateid pikaajaliste töösuhete loomiseks oma kolmandatest riikidest pärit partneritega.

 
  
  

Raport: Paolo Costa (A6-0274/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletasin lennujaamade teenindusaegu käsitleva Costa raporti vastu, et rõhutada lennujaamade juhtkondadega peetud konsultatsioonide täielikku puudumist, Euroopa Parlamendi liikmete arutelu vähesust ning õigusakti kiirustavat iseloomu. See meede hakkab lennundussektori probleeme üksnes teravdama.

 
  
  

Raport: Gérard Deprez (A6-0265/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Deprezi raporti poolt. Selle määrusega kehtestatakse kahepoolsete lepingute läbirääkimiste ja sõlmimise kord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Ma usun, et on väga oluline kehtestada kord, mis võimaldab liikmesriikidel pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle juhtudel, mil ühendus on otsustanud oma pädevust mitte rakendada.

Näiteks, praegusel hetkel on Portugal hoidunud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisest, millega kiirendada juriidilist koostööd, sealhulgas küsimustes, mis on seotud vanemliku vastutuse, kohustuste täitmise ja lahutustega, kuna arvatakse, et ühendus on nendes valdkondades osaliselt ainupädevuse omandanud. Käesolev ettepanek võimaldab komisjonil lubada erandeid sellistest lepingutest.

Võttes arvesse tihedaid sidemeid, mis Portugalil on teatavate riikidega, eelkõige portugalikeelsete riikide ühendusega, ning Portugali migrantide suurt arvu mitmesugustes riikides, on väga oluline, et Portugal suudaks perekonnaseaduse osas kiirendada Portugali kodanike õiguste tunnustamist nendes riikides, kahepoolseid lepinguid sõlmides või neid läbi vaadates. Kuigi tõin näiteks Portugali, arvan, et selle määruse võimalikult kiire läbiarutamine on sama tähtis kõigile ELi kodanikele.

 
  
  

Raportid: Tadeusz Zwiefka (A6-0270/2009) ja Gérard Deprez (A6-0265/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Euroopa Kohus on otsustanud, et ühendusel on teatavates valdkondades ainuvolitused astuda rahvusvahelistesse lepingutesse kolmandate riikidega. Samade sätete kohaselt peavad üksikud liikmesriigid, kes on juba astunud kahepoolsetesse lepingutesse kolmandate riikidega või kes kavatsevad astuda tulevikus, hoiduma seda tegemast, kuna see leitakse EÜ asutamislepinguga vastuolus olevat. Erandjuhtudel võib EL siiski lubada liikmesriigil astuda kahepoolsetesse lepingutesse järgmistel juhtudel: kui ühendus ei ole huvitatud lepingust kolmanda riigiga, kui teataval liikmesriigil on eriline huvi sellise lepingu vastu ning leping ei avalda ühenduse õigusele kahjulikku mõju.

Partei Junilistan on siseturu kehtestamise poolt ning toetab ELi tasandil lahenduste otsimist Euroopa ees seisvatele keskkonnaprobleemidele. Nendes valdkondades aktsepteerime me riigiülesuse teatavat määra. Kuid oleme siiski riigiüleste õiguslike meetmete vastu. Muidugi peavad üksikud liikmesriigid saama sõlmida kolmandate riikidega kahepoolseid lepinguid, kui nad otsustavad, et sellistest lepingutest on neile rohkem kasu kui ELi tasandil kehtivatest. Kuigi kahtlemata on väga hea, et läbirääkimiste korra kehtestamise kaudu on nüüd antud väike enesemääramise võimalus, on see siiski väike lohutus ega muuda selget eesmärki – isegi kui seda pole selgesõnaliselt väljendatud – luua ELi riik.

Sellepärast hääletasin selle raporti vastu.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B6-0261/2009 (Moldova)

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Seoses hiljutiste protestidega Moldova valimistulemuste üle on mu fraktsioon esitanud eraldi resolutsiooni, mis nelja fraktsiooni saavutatud kompromissist erineb. Kahe resolutsiooni vahel ei ole erinevusi meie üleskutse osas vabadeks ja ausateks valimisteks, kuid need erinevad oma hinnangutelt Moldova valitsusele ja enamusparteile.

Mu fraktsioon on järginud põhjendust, et proteste on korraldanud ebademokraatlikud jõud, kes püüavad vaidlustada kommunistliku partei heaks korraldatud kordushääletust, millel osales pool valijaskonnast. Peale selle arvatakse, et protestid on korraldanud Moldova naaber Rumeenia, kes tahab Moldovat annekteerida. Seda silmas pidades hääletab mu fraktsiooni enamus ühisresolutsiooni vastu. Mina isiklikult hääletan siiski selle poolt.

Paljud moldaavlased on taotlenud rumeenia kodakondsust. Meie poliitilised kontaktid praegu Moldovas valitseva parteiga ei tohi meid takistada respekteerimast Moldova elanikkonna suure osa soovi Rumeeniaga liitumiseks. Seda soovi soodustab asjaolu, et paljude liikmesriikide avalik arvamus ei toeta edasist laienemist. Rumeeniaga liitumine võiks siis moldaavlaste jaoks olla ainus võimalus ELiga ühinemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Moldova kannatab praegu suurte poliitiliste ja majanduslike raskuste all. 5., 7. ja 8. aprilli dramaatilised sündmused Chişinău tänavatel pärast valimisi näitavad, et ühiskond, eelkõige noored inimesed, tahavad muutusi ning kiirendatud ühinemist Euroopa Liiduga. Kommunistid takistavad põhilisi reforme ja peavad läbirääkimisi Venemaaga, kuigi nad ametlikult toetavad vastastikust lähenemist Euroopa struktuuridega.

Peaksime Moldovat sellel teel aitama. Suurem seotus ELiga annab Moldova valitsusele ja rahvale suurema kindluse, et ELi liikmeks saamise võimalus on tegelikult olema.

Valitsus peab kehtestama põhjapanevad reformid, et võimaldada normaalset poliitilist ja majanduslikku arengut; reformid, mis viivad turumajandusele, kodanikuühiskonna demokratiseerimisele ning kodanikuõiguste järgimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Moldova Vabariigi olukorda käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Arvan, et on äärmiselt oluline, et kõik poliitilised fraktsioonid sellele teemale tähelepanu pöörasid ja seda asjakohaselt toetasid.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmena toetan ma tõsiasja, et Euroopa Liit annab Moldova Vabariigile igakülgset toetust, mida ta vajab, et asuda Euroopas oma kohale vastavalt oma rahva pürgimustele. Moldova Vabariigi jaoks on oluline majanduslikult areneda ning pakkuda oma kodanikele parimaid võimalikke elutingimusi ja võimalusi oma potentsiaali kasutada. Ma usun, et Rumeenia kui Moldova Vabariigi naabruses asuv Euroopa Liidu liikmesriik peab andma selle riigi majandus- ja sotsiaalarengusse oma panuse niisuguse lepingu alusel ja tingimustel, mis edendab koostööd, heanaaberlust ja vastastikust austust.

 
  
  

Raport: Raimon Obiols i Germà (A6-0264/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Üks ELi positiivsetest aspektidest on viis, mismoodi ta püüab levitada demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja häid valitsemistavasid terves maailmas oma suhete kaudu kolmandate riikidega. On siiski sügavalt irooniline, et EL paneb nii palju rõhku demokraatiale igal pool mujal, ignoreerides samas demokraatiat ELi enda sees, nagu võis näha reageeringust Lissaboni lepingu tagasilükkamisele Iirimaal.

Tahan juhtida tähelepanu kahele maailma osale: esiteks Kesk-Aasiale. Kuigi ma tunnistan selle piirkonna strateegilist tähtsust Euroopa Liidule, usun ma, et ELi edasised kohustused peaksid olema vastavuses inimõiguste ja demokratiseerimise arenguga Kesk-Aasias.

Teiseks tahaksin seada kontrasti inimõiguste olukorra Hiina autoritaarse kommunistliku diktatuuri tingimustes ning Taiwani jõulise ja vaba demokraatia. Taiwan tunneb rõõmu erakordselt kõrgest inimõiguste standardist Ida-Aasias ning võib olla Hiinale eeskujuks, näidates, mida ühiskonnad suudavad saavutada, kui nad teevad julge otsuse tõeliselt vabaks saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − See raport inimõiguste 2008. aastaaruande kohta hindab inimõiguste meetmete olukorda kogu maailmas ja kutsub üles parandama mõningaid olulisi valdkondi.

Seoses muudatusettepanekuga 2 ütlen, et kuigi ma pole absoluutselt nõus äratoodud tsitaadiga paavst Benedictuse avaldusest kondoomide profülaktilise kasutamise kohta HIV/AIDSi ärahoidmisel, ei saa ma muudatusettepanekut selle tarbetuse ja lohaka sõnastuse tõttu toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Hääletasin aastaaruande inimõiguste kohta maailmas 2008. aastal poolt. Sellel raportil oli algselt kaks eesmärki. Esiteks on see mõeldud täiendama dokumentaalset viitebaasi, mis teavitab aasta jooksul võetud meetmetest ning teeb võimalikuks nende läbiarutamise ja hindamise eesmärgiga parandada, muuta ja laiendada tulevikus tehtavat. Teiseks on see mõeldud teavitama suurimat võimalikku kuulajaskonda ELi meetmetest inimõiguste edendamiseks maailmas.

Ma usun, et on väga oluline, et meil on arutelu, mille eesmärk on prioriteetide kehtestamine, ELi tasemel meetmeid nõudvate küsimuste kindlakstegemine ning erilist valvsust nõudvate olukordade nimekirja pidamine koos selle perioodilise hindamisega.

Selles raportis käsitletakse ka naiste õiguste küsimust ja näidatakse, et naiste õigusi edendavate ELi erimeetmete ja -poliitikate väljatöötamises on lünk, mis tuleb täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Teil pruugib vaid heita pilk Palestiina olukorda käsitleva resolutsiooni sisule, et näha, millise ulatuse on saanud parlamendi enamuse harrastatav vastuvõetamatu silmakirjalikkus ja küünilisus seoses inimõigustega (maailmas).

Resolutsioonis pole ainsatki hukkamõistvat sõna Iisraeli julma agressiooni kohta Palestiina rahva vastu, mida miski ei saa õigustada. Resolutsioon vaikib maha Gaza sektoris Palestiina elanikkonna suhtes toimepandud metsikused – mida ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioon hukka mõistis – ja selles pole ainsatki sõna solidaarsusest Palestiina rahvaga, kes on kõige julmema inimõiguste rikkumise ohver, mille saatis korda Iisraeli sõjavägi ja Iisraeli riigi terrorism.

Resolutsiooni aspektid, millega võime nõustuda, ei saa tähelepanuta jätta tõsiasja, et see Euroopa Parlamendi iga-aastane algatus pole olemuselt midagi enamat kui inimõigustega manipuleerimine ja nende vastuvõetamatu relvana kasutamine ELi peamiste jõudude (ja nende suurte majandus- ja finantsrühmituste) poolt inimeste vastu, kes panevad maksma oma suveräänsust ja õigusi.

Ütleme veel kord: võite meiega arvestada inimõiguste kaitsmisel, kuid mitte silmakirjalikkuse harrastamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Hääletasin Obiols i Germà raporti vastuvõtmise poolt, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2008. aastal ning selle teemaga seotud Euroopa Liidu poliitikat. Hääletasin poolt, sest paavst Benedictus XVI ründavat skandaalset muudatusettepanekut ei võetud vastu. Kui paavsti loetakse ohuks inimõigustele, siis võiks see tähendada, et maailm seisab pea peal. Ma ei mõista selle muudatusettepaneku autoreid.

Kahjuks on inimõiguste rikkumise juhtumeid maailmas väga palju. Need nõuavad meie tähelepanu, hukkamõistu ja tegutsemist. Katoliku kirik ja paljud teised usutunnistused on võitluses inimväärikuse austamise eest meie liitlased. Paavsti ründamine annab tunnistust vaid valimiseelsest künismist ja kahjulikust äärmuslusest. On kahju, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed on käesoleva ametiaja lõpul end sellisesse häbiväärsesse afääri mässinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Sõltumatu välispoliitika on riikliku suveräänsuse säilitamiseks eluliselt vajalik. Kõigi liikmesriikide välissuhted peavad olema demokraatliku kontrolli all. EL ei tohi ajada ühtset välispoliitikat, sest selline areng ähvardab võtta inimestelt nende võimaluse hoida oma valitud poliitikuid vastutavaina nende tegude eest seoses välisriikidega.

Käesolev raport sisaldab mitmeid olulisi seisukohavõtte, mis toetavad inimõiguste konkreetseid aspekte. Loomulikult hääletasin ma nende poolt. Raport tervikuna on siiski välispoliitikat käsitlevate ELi seisukohtade propageerimise vahendiks.

Seetõttu hääletasin ma lõplikul hääletusel selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. (DA) Ma tunnistan, kui tähtis on resolutsiooni eesmärk parandada inimõiguste olukorda paljudes haavatavates riikides. Ma jagan selle püüdlust kaotada surmanuhtluse kasutamine ning parandada inimõiguste eest võitlejate ja valitsusväliste organisatsioonide töötingimusi. Samas olen ma nõus, et riikides, millega EL koostööd teeb, tuleb kehtestada nõuded inimõigustele.

Sellest hoolimata ei saa ma resolutsiooni poolt hääletada, sest olen väga vastu edasilükatud Lissaboni lepingu mainimisele, mis on solvang lepingu tagasi lükanud Iiri rahvale. Peale selle olen ma vastu eesmärgile omada ühiseid struktuure ja personali tegelike ELi saatkondade loomiseks. Ma usun, et ELil ei ole selles valdkonnas pädevust ja polegi tarvis.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Mul oli probleeme seoses muudatusettepanekuga 2, mis kritiseerib roomakatoliku kirikut ja selle pead paavst Benedictust tema vaadete eest kondoomide kasutamisele, kuid täiskogu lükkas selle muudatuse targasti tagasi. On vähe tõendeid selle kohta, et kondoomide kasutamise propageerimine AIDSi edasikandumist tegelikult ära hoiab.

Paavst Benedictusel on õigus isiklikke vaateid omada. See on tema inimõigus olenemata sellest, kas teised temaga nõustuvad või mitte. Ma imestan, kas see raport oleks julgenud sama vaenulikult kritiseerida mõne teise peamise maailmareligiooni liidrit. Roomakatoliku kiriku roll on usklikke juhtida, mitte lasta ennast juhtida. Peaksime üles näitama rohkem austust kiriku ja religiooni vastu, mis on väärtused, millele meie liit on rajatud.

Briti konservatiividest Euroopa Parlamendi liikmed toetavad maailmas inimõiguste kõrgeid standardeid, kuid nad hoidusid lõplikul hääletusel raporti kui terviku üle hääletamisest, kuna see sisaldab teemasid nagu reproduktiivõigused – mis tegelikult tähendab aborti – ja surmanuhtlus, mis on üksikisikute südametunnistuse asi, samuti võitleb see niisuguste poliitikavaldkondade eest nagu ICC ja Lissaboni leping, mis on vastuolus meie partei seisukohtadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Olen tõeliste inimõiguste tugevaim toetaja ning sellepärast pole mul selle raporti paljude aspektidega raskusi. Olin isiklikult vastutav lõigu lisamise eest, milles palutakse nõukogul ja liikmesriikidel võtta tõhusamaid meetmeid seoses Mugabe režiimi põhjustatud inimõiguste katastroofiga Zimbabwes.

Raport viitab siiski järjekindlalt ja arusaamatult ELile, nagu oleks see suveräänne riik – neid viiteid püüdsime mina ja teised parlamendiliikmed komiteestaadiumis tagajärjetult kõrvaldada. Idee, et üksikud liikmesriigid peaksid inimõiguste küsimuses oma riikliku eelisõiguse Euroopa Liidule loovutama, kas siis ÜRO foorumil või kusagil mujal, on vastuvõetamatu. Ma ei nõustu ka tarbetute ja ebavajalike viidetega Lissaboni lepingu kohta, mille vastu konservatiivid ja paljud teised on pidevalt vaielnud. Seetõttu hoidusin ma selle raporti lõplikust hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Raporti artiklid 84 ja 96 tegelevad inimõiguste olukorraga Kuubal. Peab ütlema, et rahvusvahelisest survest hoolimata on ka 2008. aastal jätkunud liikumisse Women in White kuuluvate naiste süstemaatiline hirmutamine, ülekuulamine ja nende vastu keerukate vägivallavormide kasutamine. Mõne nädala eest püüdis režiim neid kõikvõimalikel viisidel takistada oma abikaasade vangistamise kuuenda aastapäeva puhul vaikset protesti organiseerimast. Kuuba naiste ja nende abikaasade toetuse märgiks korraldati 28. aprillil 2009 Bratislavas protestimarss. Kuus aastat tagasi vangistatud 75 aktivistist, kelle toetuseks on tegutsenud mitmesugused organisatsioonid, kaasa arvatud EL, on 54 endiselt trellide taga. Ainult siis, kui jälgime pidevalt nende olukorda, saab meil edu olla nende vanglast vabastamisel, enne kui nad inimvaredeks muutuvad. Ärgem unustagem, et tähistame varsti kommunismi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kokkuvarisemise 20ndat aastapäeva. Asi, mida me Kuuba vangide ja nende naiste heaks praegu teha saame, on jätta alles raporti teksti lõigud inimõiguste rikkumisest Kuubal.

Tunnen, et pean mainima muudatusettepanekut 2, mis kritiseerib teravalt paavst Benedictus XVI. See muudatusettepanek mõnitab katoliku kiriku pead. Peale selle asetab see tema mõtteavaldused samale tasemele kuritegudega, mida sooritatakse riikides, kus kuritarvitatakse surmanuhtlust, kus inimesi nende arvamuse avaldamise eest piinatakse ja tapetakse ning kus ei austata kõige põhilisemaid inimõigusi. Lükakem see muudatusettepanek tagasi!

 
  
  

Raport: Maria Grazia Pagano (A6-0262/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Ühendkuningriigi konservatiivid arvavad, et kuna kriminaalõiguse alane piirideülene koostöö on oluline, püüab raport luua ELi tasemel ühist õiguspiirkonda, mis oleks märkimisväärne kompromiss nende riikide tavadele, kelle õigussüsteem põhineb tavaõigusele. Seetõttu ei saa me seda ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Kriminaalõigus kuulub õigustatult ELi liikmesriikide vastutusalasse. Ma võin nõustuda, et liikmesriikidel on vaja koostööd kriminaalõigusega seotud riikideülestes küsimustes, kuid ma ei nõustu ELi kriminaalõiguse valdkonna väljatöötamisega. ELi niinimetatud pädevuse laiendamine kriminaalõigusesse oleks õigustamatu ja vastuvõetamatu sekkumine Briti suveräänsusesse. Inimesed mu valimisringkonnas Kirde-Inglismaal tahavad, et kriminaalõiguse oleks teinud vastutavad Briti parlamendiliikmed ja seda kohaldaksid Briti kohtunikud.

Tõsiasi, et EL üritab oma võimu laiendada valdkondadesse, mis siiani olid eranditult liikmesriikidele reserveeritud, näitab ELi tegelikku eesmärki: luua föderaalne superriik. Inimesed mu valimisringkonnast ei taha näha, kuidas see juhtub. Nad tõrjuvad tagasi suletud liidu tavatarkuse ning tahavad näha valitsustevahelise koostöö vabamat, paindlikumat süsteemi. Ma loodan, et uus fraktsioon, milles Briti konservatiivid võivad uues parlamendikoosseisus istuda, on suuteline saavutama seda, mida enamik britte Euroopalt tahab.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Maffiaorganisatsioonide ja üldse organiseeritud kuritegevusega võitlemise maski all tahavad Brüsseli eurokraadid jätkuvalt kehtestada oma föderalistlikke vaateid, mis hävitavad rahvused, rahvad ja identiteedid.

Tõepoolest, kuigi kõik teavad, et igal ELi liikmesriigil on oma seadused, õigustavad ja koodeksid, toimub ikka samade fanaatiliste euroföderalistide järjekordne rünnak, milles nende iha on võtnud nn Euroopa kohtukultuuri loomise kuju.

Et sellist kultuuri kehtestada, tuleks vastavalt luua järgmised elemendid: Euroopa Kohtu koolkond, Euroopa õigusakadeemia kohtunikele, prokuröridele, kaitseadvokaatidele ja kõigile teistele, kes on hõlmatud kohtulikku administreerimisse.

Mis saab riikide kohtukoolkondadest? Mis saab lahendamatutest erinevustest õigusaktide vahel, mis pärinevad tavaõigusest või kirjutatud õigusest?

Sellele ei vasta nähtavasti keegi.

Praktikas saab see olema liikmesriikide kohtu- ja karistusasutuste terviksüsteem, mis tulevikus sellise pealesunnitud ühtlustamise palge ees olematusse hajub – see tähendab, juttu on ülalt alla toimuvast ühtlustamisest.

Need Euroopa kurjad võluriõpilased pole mõistnud ühte asja: üksnes rahvusriigid, Euroopa peamised koostisosad, suudavad teda rikastada ning taastada tema õiguspärase koha maailmas.

Euroopat ei tohi rajada tema rahvuste ja rahvaste arvelt!

 
  
  

Raport: Jean-Luc Dehaene (A6-0142/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Parlament hääletas täna raporti Lissaboni lepingu mõju kohta Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele üle. Raport teeb ettepaneku, et täiendavatele parlamendikohtadele, mis Rootsile ja teistele liikmesriikidele Lissaboni lepingu jõustudes antakse, tuleks saadikud hääletada juba eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel ja anda neile siis parlamendis vaatleja staatus. Raport teeb ka ettepaneku, et komisjoni uue presidendi nimetamine tuleb läbi viia Lissaboni lepingu kohaselt. See tähendab, et presidendi valik peaks peegeldama poliitilist enamust Euroopa Parlamendis ning et kandidaadi valikule peaksid eelnema arutelud parlamendi poliitiliste fraktsioonide ja nõukogu vahel.

Oleme otsustanud hääletada selle raporti poolt, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses tema tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Lissaboni lepingu mõju Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele. See raport vaatleb Lissaboni lepingu mõju ELi institutsioonilise tasakaalu kujunemisele. See rõhutab uute sätete rakendamise tähtsust ja teeb esimesi ametissemääramisi.

Lissaboni lepingu võimalik jõustumine 2009. aasta lõpul nõuab poliitilise lepingu sõlmimist nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel tagamaks, et komisjoni uue presidendi valimise kord ja komisjoni järgmise koosseisu ametisse nimetamine austaks igal juhul uute volituste sisu, mille Lissaboni leping selles küsimuses Euroopa Parlamendile annab.

Lõppkokkuvõttes sätestab leping institutsioonilise tasakaalu kujundamise eesmärgil rea soovitusi ning rõhutab, et Lissaboni leping tugevdab Euroopa iga institutsiooni tema pädevuse valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi enamuse poolt vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu, kes lükkasid referendumitel tagasi Euroopa konstitutsiooni ja tema kaksikvenna, niinimetatud Lissaboni lepingu. Käesolev resolutsioon on ka üks paljudest algatustest, mille eesmärk on selle vastuvõetamatu lepingu eelnõu peale sundimine.

Selle asemel, et Lissaboni leping ükskord lõplikult maha matta, võtab Euroopa Parlament jälle vastu resolutsiooni, mis ülistab selles resolutsioonis kavandatud demokraatiavastast institutsioonilist tasakaalu Euroopa Liidus, varjates tõsiasja, et see paljude muude näidete seas:

– kannab Portugali rahva suveräänse võimu üle ELi riigiülestele institutsioonidele, milles domineerivad suurimad jõud, mille kohta on heaks näiteks mere bioloogiliste ressursside haldamine meie majandusvööndis;

– laiendab enamuse reegli kohaldamist otsuste tegemisel, mis tugevdab suurimate jõudude domineerimist ning takistab Portugalil veto panemist otsustele, mis on vastuolus tema riiklike huvidega;

– suurendab võimu äravõtmist riikide demokraatlikelt institutsioonidelt (need on ainsad asutused, mis otseselt tulenevad rahva demokraatlikust tahtest), mille kohta näide on võimu ülekandmine riikide parlamentidelt, mis kaotavad võimu otsuste tegemiseks põhjapanevates valdkondades ning hakkavad muutuma teatavateks nõuandvateks organiteks, ilma vetoõiguseta ühenduse otsustele, mis on vastuolus riiklike huvidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

See ei loe midagi, et härra Dehaene’i raporti lõikes 4 on kirja pandud (tsiteerin): „tervitab tõsiasja, et Lissaboni lepingus sätestatakse, et Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt ja Euroopa Parlamendi nõusolekul laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist ja seadusandlikku tavamenetlust valdkondadele, mille puhul neid veel ei kohaldata, kui sellele ei ole vastu ühegi liikmesriigi parlament”.

Hoolimata asjaolust, et paljude liikmesriikide valijad on kasvavalt riigiülese liidu suhtes selgelt skeptilised, märgib Euroopa Parlamendi föderalistlik enamus võimalust muuta liit Lissaboni lepingu kohaselt veelgi rohkem riigiüleseks ja kanda veel rohkem võimu üle ELile, kuigi ta pole uue lepingu osas kokkulepet saavutanud.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

 
  
  

Raport: Elmar Brok (A6-0133/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Parlament hääletas täna raportit Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule. See raport tervitab uusi volitusi, mida Lissaboni leping riikide parlamentidele annab. See uurib ka võimalusi Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete edasiarendamiseks.

Oleme otsustanud hääletada selle raporti poolt, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses tema tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin härra Broki raporti poolt. See raport tervitab uusi volitusi, mida Lissaboni leping on riikide parlamentidele andnud, ning uurib võimalusi riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi koostööks tulevikus.

Lissaboni lepingu vastuvõtmine Tšehhi Vabariigis tähendab tähtsat sammu selle kiire jõustumise suunas. See raport näitab, kui oluline on uus leping Euroopa Liidule.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Me hääletasime selle raporti vastu kõigepealt sellepärast, et sel puudub otstarve: Lissaboni lepingut pole olemas. See lükati tagasi kolmel referendumil.

Teiseks hääletasime selle raporti vastu, sest see soovitab riikide parlamendid allutada Euroopa Parlamendile: viimane, tundes end turvaliselt oma üleoleku jõus ning kahtlemata ka oma väljakannatamatus ülbuses, hakkaks pakkuma oma abi riikide parlamentidele – mis EP silmis koosnevad kahtlemata vilistitest ja idiootidest – Euroopa tekstide uurimisel. Kas see on abi või pealepressimine? EP kutsuks ennast ise riikide parlamentide täiskogu istungitele; mängiks nõuandja rolli; mõjutaks viisi, kuidas parlamendid tekste üle võtavad, et soodustada ühtlustamist; ta määraks endale ülesande teha kindlaks, et kaitsekulutuste eelarve on läbi arutatud… kas ta võiks neile dikteerida ka viisi, kuidas nad peavad kontrollima oma valitsust ja selle käitumist nõukogus?

Lõpetuseks, me hääletasime raporti vastu, sest see põhineb kahekordsel silmakirjalikkusel: riikide parlamendid ei võida midagi peale rakendamiseks väga keerulise ja seega ebatõhusa õiguse kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte austamist; see põhimõte on illusioon, sest paljud oletatavasti üksnes ELile kuuluvad pädevused on pühadeks kuulutatud ning lepingutes sätestatud subsidiaarsuse määratlus kasvatab tegelikult Brüsseli võimu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi enamuse vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu, kes lükkasid referendumitel tagasi Euroopa konstitutsiooni ja tema kaksikvenna, niinimetatud Lissaboni lepingu. See resolutsioon on ka üks paljudest algatustest, mille eesmärk on selle vastuvõetamatu lepingu eelnõu kehtestamine.

See resolutsioon „Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule” on valelikkuse otsene näide.

Euroopa Parlament tervitab „riikide parlamentidele Lissaboni lepinguga… antud uusi ülesandeid ja õigusi, millega suurendatakse nende rolli Euroopa Liidu poliitilistes protsessides”. Selle üle võiks naerda, kui asi poleks nii tõsine. EP varjab tõsiasja, et seoses riikide parlamentide rolli oletatava suurendamisega otsuste langetamise protsessides toimub Lissaboni lepingu puhul tegelikult see, et need parlamendid kaotavad palju rohkem kui nad (petlikult) saavad, pidades meeles ulatuslikku võimu ülekandmist Euroopa Liidu institutsioonidele. Isegi (pseudo-)kontroll subsidiaarsuse põhimõtte austamise üle (riikide parlamentidelt vahepeal ELile üle kantud võimu rakendamise üle ühenduse institutsioonide poolt) ei anna ühegi riigi parlamendile vetoõigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Härra Broki raport ülistab konventsiooni, mis sünnitas konstitutsioonilise lepingu eelnõu. Seda konventsiooni kritiseeriti kõvasti selle eest, et see oli täiesti ebademokraatlik ja et ülaltpoolt hoidis seda kontrolli all selle esimees Giscard d’Estaing.

Minu arvates oleks härra Broki raport pidanud jõudma järeldusele, et senikaua, kui esindava demokraatia poliitilised arutelud keskenduvad riikide parlamentide valimistele, peaksid riikide parlamendid olema need, kes on kõrgeimad otsuseid langetavad organid Euroopa Liidus – ja mitte Euroopa Parlament.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

 
  
  

Raport: Sylvia-Yvonne Kaufmann (A6-0043/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Parlament hääletas täna raporti üle, milles palutakse, et komisjon esitaks määruse ettepaneku kodanikualgatuse kohta niipea, kui Lissaboni leping on ratifitseeritud. Kodanikualgatus hakkab tähendama, et üks miljon kodanikku märkimisväärsest hulgast liikmesriikidest on suutelised tegema algatusi, nõudes komisjonilt õigusakti ettepanekut. See annab kodanikele nõukoguga samaväärsed õigused nõuda komisjonilt õigusaktide ettepanekute algatamist.

Oleme otsustanud selle raporti poolt hääletada, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses selle tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. − Mina ja mu kolleegid leiboristide delegatsioonist toetame kodanikualgatuse rakendamist Lissaboni lepingu eduka ratifitseerimise puhul. See võiks tugevdada kodanike õigust osaleda Euroopa poliitilises protsessis ning oleks täienduseks väärtuslikule kehtivale õigusele petitsiooniga parlamendi poole pöörduda.

Tunnen siiski muret, et proua Kaufmanni ettepanekud võiksid viia kodanikualgatuse protsessi rappaminekuni või selle takistamisele ränkadest bürokraatianõuetest (näiteks kui liikmesriigid peavad iga allkirja kontrollima ja komisjon eelnevalt tõendama, et kõik on seaduspärane). Suurema osavõtu soodustamiseks peaksime järgima kodanikualgatuse vaimu: see peaks olema nii kättesaadav ja lihtne, kui vähegi võimalik. Seetõttu ei olnud meil muud võimalust kui hoiduda selle raporti üle hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin kodanikualgatuse rakendamist käsitleva raporti poolt. Lissaboni leping kehtestab Euroopa kodanikualgatuse, või teisisõnu, kodanike õiguse Euroopa õigusloome protsessist osa võtta. See on täiesti uus instrument, mis tugevdab demokraatiat ja kodanike õigusi.

Kahtlemata on see moodus, kuidas Euroopa kodanikud Euroopa institutsioonidele lähemale tuua ning tõsta nende teadlikkust ja suurendada osavõttu otsuste langetamise protsessist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Kaufmanni raporti eesmärk on dikteerida meile viisi, et rakendada nn kodanikualgatus, nagu on määratletud Euroopa Liidu äpardunud lepingu artiklis 11: „kodanikualgatus, mille puhul võivad vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest kutsuda komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt”.

Seega sätestab raport lubatavuse ja konkreetsete menetluste täpsed tingimused, mis teevad sellise algatuse teostamise protsessi äärmiselt keeruliseks.

Tahaksin siinkohal kodanikke valvsusele kutsuda. See uus nn õigus on illusioon. See sätestab ainult ühe asja: võimaluse paluda komisjonil vastu võtta uusi Euroopa õigusakte, kuid mitte kehtetuks tunnistada või muuta neid, mis juba kehtivad; mitte muuta poliitikaid. Ning igatahes ei ole komisjonil mitte mingisugust kohustust kodanikke kuulda võtta.

Kui eurokraadid on nii innukad Euroopa kodanikele õigusi andma, võiksid nad alustada nende hääletuse respekteerimisest ning mõistmisest, et „ei” tähendab „ei” prantsuse, hollandi, inglise, gaeli ja igas muus keeles.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu. See resolutsioon on ka üks paljudest algatustest, mille eesmärk on selle vastuvõetamatu Lissaboni lepingu eelnõu kehtestamine.

Seda resolutsiooni iseloomustab selle absurdsus ja silmakirjalikkus.

EP võib ju retooriliselt ülistada „kodanike osalemisõiguse sujuvat, läbipaistvat ja tõhusat teostamist” ja niinimetatud kodanikualgatust, mis on kehtestatud lepingu eelnõus, mida praegu tuntakse Lissaboni lepingu nime all. Tõde on aga niisugune, et seda Euroopa integreerumist ja seda Lissaboni lepingut juhtivad ja propageerivad jõud on teinud ja teevad praegugi kõik, mida suudavad, et hoida ära see, et inimesed selle lepingu eelnõu üle sisulisi arutelusid peaksid ja lepingu eelnõu sisu mõistaksid ning referendumil nende arvamust küsitaks.

Veel enam, pärast selle föderalistliku, neoliberaalse ja militaristliku lepingu eelnõu tagasilükkamist Iirimaal teevad need jõud kõik, mida suudavad, et peale sundida järgmise referendumi korraldamist selles riigis (nii mitu korda, kui tarvis, kuni iirlased „jah” ütlevad).

Teisisõnu, nad takistavad inimestel referendumi kaudu oma demokraatlikku ja suveräänset tahet väljendada, siis aga paiskavad mesimagusate sõnade saatel õhku suitsukatte, ülistades niinimetatud kodanikualgatust, mille lähemal uurimisel selgub, et see sõltub päris algusest peale väga paljudest tingimustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Proua Kaufmani raportis loetakse tibusid veel enne nende koorumist. See näitab erakordset ülbust demokraatia suhtes ja eelkõige Iirimaa rahva suhtes, keda jälle sunnitakse referendumile minema, sest poliitikute arvates andsid nad eelmine kord n-ö vale vastuse. Sellises olukorras pole mingit mõtet käesolevat raportit Euroopa Parlamendis arutada. Kavandatav kodanikualgatus on iseenesest äärmiselt ebaselge ettepanek seoses kodanike mõjuga valitud poliitikutele. Viimased võivad need algatused täielikult tähelepanuta jätta, kui nii neile paremini sobib.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B6-0258/2009 (Keemilised ained)

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Kuigi see on hea resolutsioon, hääletasin ma selle vastu, sest Euroopa Parlament nõustus resolutsioonis komisjoni otsusega teha teatavate elektrolüüsiseadmete puhul erand asbesti kasutamise keelust. Ma arvan, et kui öeldakse, et asbesti kasutamine Euroopas on absoluutselt keelatud, siis tuleb olla järjekindel ega tohi lubada mingeid erandeid. Ikka veel leidub inimesi, kes asbestiga kokkupuutumise tõttu on surmavalt haiged, ning minu arvates on arusaamatu, et komisjon ei ole seda arvesse võtnud. Sellepärast hääletasin ma solidaarsusest asbesti ohvritega selle resolutsiooni vastu.

 
Viimane päevakajastamine: 8. september 2009Õigusalane teave