Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Teisipäev, 20. oktoober 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. 2010. aasta üldeelarve projekt (I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu) – 2010. aasta üldeelarve projekt (III jagu) (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– eelarvekomisjoni nimel László Surjáni koostatud raport Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C7-0127/2009 – 2009/2002(BUD)) ja Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2010 (SEK(2009)1133) kohta (A7-0038/2009) ning

– eelarvekomisjoni nimel Vladimír Maňka koostatud raport Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta,

I jagu – Euroopa Parlament,

II jagu – Nõukogu,

IV jagu – Euroopa Kohus,

V jagu – Kontrollikoda,

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

VII jagu – Regioonide Komitee,

VIII jagu – Euroopa Ombudsman,

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

(C7-0128/2009 – 2009/2002B(BUD)) (A7-0037/2009).

 
  
MPphoto
 

  László Surján, raportöör.(HU) Austatud juhataja! Ma kavatsen rääkida oma emakeeles, sest – ceterum censeo – ma protesteerin igasuguste õigusaktide vastu, mis piiravad inimese õigust kasutada oma emakeelt. 2010. aasta eelarve on koostatud finantskriisi varjus. Lugupeetud riigisekretär, volinik, daamid ja härrad! See kriis puudutab ühel või teisel moel meid kõiki. See kriis on külvanud investorite seas ebakindlust, raskendanud laenude saamist, suurendanud tööpuudust ja vähendanud tootmist. Kas Euroopa Liit suudab sellele reageerida? Kas tal on midagi öelda kliimamuutusest põhjustatud ohtude või terrorismi kohta? Kas ta suudab kaitsta Euroopa Liidu piire? Kas ta võtab pagulasi vastu õigluse põhimõttest lähtuvalt? Euroopa Parlament sooviks näha eelarvet, mis annab jaatava vastuse kõikidele neile küsimustele, ja on seda soovides üsna ühtne.

Fraktsioonide vahel ei ole suuri erimeelsusi. Selle eest tahaksin ma raportöörina tänada Euroopa Parlamendi kõiki fraktsioone. Küll aga on suur lahkarvamus nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Kriisi tõttu sooviks nõukogu võimalikult väikest eelarvet, mis on ka mõistetav, kui vaadata sellele teemale liikmesriikide parlamentide ja valitsuste seisukohalt. Meie siin aga arvame, et Euroopa Parlamendi käsutuses on suur hulk vahendeid, mis tuleks veelgi tõhusamalt, sujuvamalt ja tulemuslikumalt tööle panna, et me suudaksime selle kriisi ületada. Mida see kõik tegelikes arvudes tähendab? Varem pidasime 2010. aastale mõeldes silmas seitsmeaastast eelarveperioodi. Toona tehtud otsuse kohaselt moodustaks eelarve maksete summa kõige rohkem 134 miljardit eurot. Nõukogu aga pakub välja 120 miljardit eurot, samas kui Euroopa Parlament ei pea 134 miljardi euro suurust summat realistlikuks ning võttes arvesse liikmesriikide valitsuste probleeme, teeb ettepaneku 127 miljardi euro kohta, kui neljapäevasel hääletusel juhindutakse eelarvekomisjoni soovitusest.

Me peame muidugi küsima, mis mõte on anda viieaastase perioodi jooksul seitsmeaastaseks perioodiks mõeldud lubadusi, kui me kunagi neid lubadusi ei pea. Selline ongi meie praegune olukord, sest igal aastal on aastaeelarve palju väiksem kui siis, kui me sellest viimati rääkisime. Kuid on veel üks suuremgi mure. Iga-aastased eelarved sisaldavad ka kulukohustusi, millest paljud jäävad täitmata. Me jääme juba enam kui ühe aastaeelarve jagu maha ja see vahe suureneb aasta-aastalt. Seega tuleb makseid igal juhul suurendada. Vastasel korral on meil igal aastal üks ja seesama stsenaarium: nõukogu kärbib komisjoni projekti, samas kui Euroopa Parlament soovitab veelgi suuremaid numbreid.

Sellegipoolest tahaksin ma juhtida teie tähelepanu asjaolule, et olukord ei ole päris selline. Need ettepanekud ei ole tekkinud rida-realt mehaaniliselt ja valimatult kärpides. Kriisi tõttu peavad kõik oma rahakotiraudu koomale tõmbama. Seetõttu toetasime eelarvekomisjonis mõne hanke puhul nõukogu säästlikumaid ettepanekuid. Mujal, näiteks teatud ülesannete täitmiseks määratud personali puhul, võtsime arvesse ka seda, kuidas antud ülesannet täideti. Samas on selles valdkonnas väga kerge vigu teha. Kui me oleme vigu teinud, ei taha me takistada programmide elluviimist. Kui midagi sellist juhtub aasta keskel, siis oleme alati valmis olukorda parandama, kuid oleme ennekõike seda meelt, et rakendamine peab olema korrektne ja planeerimine täpne. Me peame analüüsima, kas kulutatud raha andis loodetud kasu ja kas me saavutasime endale seatud eesmärgi.

Näiteks on raske olla rahul kommunikatsioonipoliitikaga, kuid läbikukkunud referendumeid ja väikest valimisaktiivsust võib ilmselt selgitada ka paljude muude põhjustega, mis on ka märksa keerukamad. Seetõttu oleks viga vähendada kommunikatsioonipoliitikale ette nähtud vahendeid. Me tegime ettepaneku moodustada teatud eelarveridade puhul reservid, mille saab kergesti vabastada, kui praegu tehtavate analüüside põhjal koostatakse tõhus kommunikatsioonistrateegia. Samuti tuleb tulevikus lähemalt uurida, mil määral meie eesmärgid on saavutatud. Euroopa Kontrollikoda avaldas hiljuti uuringu piimandussektori edusammude ja probleemide kohta. Euroopa Parlament ootab, et komisjon kirjeldaks peagi esitatavas muutmisettepanekus piimafondi toimimist. Me arvame, et ka see eeldab eraldi eelarverida ja asjakohast reservi.

Tuleb luua õiguslik alus, mis võtab arvesse kontrollikoja tähelepanekuid ja mis aitab edukalt lahendada sektori praegused probleemid. Seega ei ole asi ainult rahas, vaid Euroopa Liit peab andma sellele sektorile paremat ja konkreetsemat toetust. Seetõttu kutsun ma kolleege üles erimeelsustest üle saama ning hea ja tõhusa eelarve poolt hääletama. On ütlematagi selge, et eelarvet tuleb arutada. On loomulik, et iga fraktsioon propageerib oma seisukohti ja üritab neid esile tõsta. Kuid kõige olulisemates küsimustes oleme ühel meelel. Mis puudutab piimafondi, siis selle loomine on isegi palju olulisem kui see, kui palju selles lõpuks raha on. Eelarvekomisjon on teinud ettepaneku mõistliku summa kohta. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Maňka, raportöör. – (SK) Just nüüd, kriisi ajal, tuleb meil nii üldsusele kui ka iseendale tõestada, et me kasutame oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kõiki vahendeid nii tõhusalt kui võimalik.

Enamik institutsioone koostab oma eelarve eelmiste aastate põhjal. Lõppude lõpuks, mis oleks lihtsam, kui korrutada eelmise aasta eelarve inflatsioonimääraga? Kui me igal aastal eelarvet selliselt koostame, võib see põhjustada moonutusi, ebatäpsusi ja rahaliste vahendite raiskamist. Meie eesmärk on seega tagada, et eelarvete koostamisel lähtutaks tegelikest vajadustest. Igas institutsioonis peavad eelarveliste vahendite taotlused olema vastavuses täidetavate ülesannete jaoks tegelikult vajaminevate summadega. Kõik institutsioonid ja nende üksused peavad tegema kõik endast oleneva, et kulusid kokku hoida. See võib eeldada paremat töökorraldust, olemasolevate vahendite ümberpaigutamist, et keskenduda prioriteetidele, või bürokraatia vähendamist.

Oma varasemates kõnedes, nii parlamendikomisjonis kui ka täiskogu istungitel, olen ma toonud mitmesuguseid näiteid reservide leidmisel viimasel ajal tehtud edusammude kohta. Me avastame veelgi rohkem puudusi ning muudame üksikute üksuste ja institutsioonide töö veelgi tõhusamaks, kui läheneme sellele küsimusele süstemaatiliselt. 2010. aasta eelarve paneb selle süstemaatilise lähenemisviisi paika.

Austatud kolleegid, kes olid siin Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal, mäletavad, et me oleme alati püüdnud parandada koostööd institutsioonide vahel. Alati on leidunud reserve ja paljud neist on viimastel aastatel koguni kasvanud. Meil on ühine rahastamisallikas. Kui me kõik peame silmas ainult enda vajadusi ja vastandume teistele, siis see tähendab, et me ei suhtle ega tee koostööd ning meie vahendite tõhus kasutamine on raskendatud.

Just sel põhjusel otsustati eelarvekomisjonis rakendada kõikide institutsioonide välistõlgete puhul 5%-list horisontaalset reservi. Kuidas muidu õnnestuks meil motiveerida institutsioone kasutama kõigepealt oma vabu tõlkijaid ja mitte pöörduma automaatselt välistõlkijate poole? Meie eesmärk on kõikides neis valdkondades teha iga institutsiooni vabad ressursid kättesaadavaks teistele institutsioonidele.

Hoonete ostu- ja üürikulud moodustavad institutsioonide ühe suurema halduskuluartikli. 2005. aastal ületas institutsioonide poolt Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis kasutatud ehitiste kogupindala kaks miljonit ruutmeetrit. Hooneid ei ostetud alati õiges kohas, õigel ajal või minimaalse hinna eest. Kontrollikoja hinnangul ei tee institutsioonid nendes valdkondades koostööd ega hinda koguni omaenda tegevuspoliitikat. Kui me ostame uue hoone ja meil on seejuures ainult üks alternatiiv, siis on meil raske saavutada soodsaid tingimusi. Seetõttu ootame Euroopa Parlamendi presidentuurilt enne aasta lõppu vara ja hoonete kohta asjakohast pikaajalist strateegiat, mis võtab arvesse ka renoveerimise vajadusi ja turvalisuse tagamise kulutusi.

Lugupeetud kolleegid, kui me tahame töötada vastutustundlikult ja tõhusalt, on meil vaja igakülgset teavet selle kohta, millised vahendid on meie käsutuses. Seepärast tahaksin rõhutada vajadust luua teabe haldamise süsteem. Sellise süsteemi abil muutub meie töö sidusamaks ja tõhusamaks. Juhtkond peaks seda projekti eelarvekomisjonile lähitulevikus tutvustama. Ükski institutsioonide eelarveprojekt ei sisalda Lissaboni lepingu jõustumisega seotud kulusid. Kui leping jõustub, tuleb meil väga hoolikalt uurida olemasolevate vahendite ümberkorraldamise võimalusi, enne kui keegi esitab taotluse lisavahendite eraldamiseks. Kui mõne institutsiooni personal saavutab töö tõhususe suurendamise kaudu rahalist kokkuhoidu, siis ei tee eelarvekomisjon takistusi nende vahendite kasutamisel institutsiooni muude eesmärkide saavutamiseks.

Teisalt, kui mõni institutsioon hoiab vahendeid kokku ettenägematute sündmuste tõttu, tuleks säästetud vahendid üldjuhul maksumaksjale tagastada. Ma sooviksin tänada eelarvekomisjoni liikmeid nende üksmeelse toetuse eest sellele ettepanekule. Olen veendunud, et Euroopa Liidu eelarvesüsteemi tuleb arendada selliselt, et soodustataks leidlikkust ja uuenduslikke lahendusi.

 
  
MPphoto
 

  Hans Lindblad, nõukogu eesistuja.(SV) Härra juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed, noored – ma näen Euroopa tulevikku üleval rõdul! Mul on suur au viibida tänase arutelu juures, mis puudutab 2010. aasta eelarve esimest lugemist Euroopa Parlamendis.

Euroopas valitseb rängim majanduskriis pärast Teist maailmasõda. Töökohad kaovad, tööpuudus kasvab ja riigieelarvete puudujäägid on suuremad kui kunagi varem. Eelarvedistsipliini ja majanduse mõistliku juhtimise abil saab olukorra paranemist kiirendada. Õige struktuuripoliitika võib kiirendada majanduse loodetavat elavnemist ja muuta selle püsivaks.

Seda arvestades leppis nõukogu ühehäälselt kokku hästi tasakaalustatud eelarves, mis näeb ette investeeringud haridusse, teadustegevusse, infrastruktuuri, ühtekuuluvusse, vastutustundlikku riigi rahandusse ja ettenägematute sündmuste tarvis loodud reservidesse; teisisõnu – kõikidesse valdkondadesse, mis meie teada on majanduskasvu ja heaolu seisukohalt olulised. Kuid mõni tähtis küsimus on veel lahtine. Rahalisi vahendeid on vaja Euroopa majanduse elavdamise kava elluviimiseks ja piimandussektori toetamiseks.

Kuid sel ajal, mil Euroopa riikide rahandus on lähiajaloo halvimas olukorras, teeb Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon ettepaneku, et makseid tuleb suurendada kümne protsenti. Kümne protsenti! Kas te oskate nimetada peale tööpuudusega seotud kulude mis tahes muud valdkonda, kus me sellist suurendamist lubaksime? Vaatamata suurtele eelarvepuudujääkidele – 8% SKTst Prantsusmaal, 6% SKTst Saksamaal, 14% Ühendkuningriigis ja Iirimaal – arvab eelarvekomisjon, et liikmesriigid peaksid kulutusi ja haldust rohkem rahastama. Ta tahab halduskulude rahastamist!

Eriti teeb mulle muret asjaolu, et niivõrd suured kulutused raskendavad majanduse elavdamise kava rahastamist. Samuti on väga murettekitav, et eelarvekomisjoni ettepanek ei näe ette mingeid vahendeid ettenägematute sündmuste tarbeks.

Me peame leppima kokku eelarves, mida liikmesriigid saavad endale lubada ja mida me suudame oma rahvale põhjendada. Me peame leppima kokku majanduse elavdamise kavas, mis on Euroopa Liidu arengu seisukohalt erakordselt tähtis. Arvestades kokkulepet, milleni me aprillis jõudsime, olen kindel, et me suudame seda. Meil tuleb lahendada keeruline piimandussektori probleem. Pidades silmas senist suurepärast koostööd, usun, et meil õnnestub lahendada ka see keeruline probleem vaatamata praegusele raskele olukorrale.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLI
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel võimaluse üle siin täna sõna võtta, enne kui Euroopa Parlament 2010. aasta eelarve projekti esimese lugemise lõpetab ja neljapäeval hääletab.

Kõigepealt tahaksin tänada Euroopa Parlamenti selle eest, et ta taastas esialgse eelarveprojekti paljudes valdkondades.

Komisjonil on väga hea meel, et Euroopa Parlament käsitab eelarvet praeguse kriisi ületamise vahendina, mille abil on võimalik edendada majanduskasvu, konkurentsivõimet, ühtekuuluvust ja töökohtade kaitset.

Komisjon on rahul ka sellega, et Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel võetakse arvesse muutmisettepanekut, milles taotletakse kulutuste suurendamist eelkõige Palestiina jaoks, kliimamuutusega seoses ja AKV riikidele suunatud meetmete tarbeks.

Pöördun nüüd praeguse eelarvemenetluse kesksete küsimuste juurde. Komisjon mõistab täielikult, et Euroopa Parlament käsitab Euroopa majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamist ühe prioriteedina. Lubage mul öelda, et see on ka komisjoni prioriteet. Sellest vaatenurgast mõistan ma loogikat nn tärniga muudatuse taga, mille Euroopa Parlament elavdamiskava kohta tegi ja mis ületab praegust kulude ülemmäära.

Järgmisel nädalal esitab komisjon majanduse elavdamise kavaga seotud vajadusi käsitleva paketi, et saavutada kokkulepitud lahendus novembris toimuval lepituskohtumisel.

Komisjon ei ole praeguseks etapiks veel kindlaks teinud kõiki rahastamisallikaid, mis vastavad majanduse elavdamise kava kohaselt 2010. aastal energiaprojektide jaoks vajalikule kogusummale. Komisjon püüab määratleda kõik võimalikud allikad, et täita igasugused lüngad novembrikuiseks lepituskohtumiseks.

Komisjon tunneb muret piimandussektori praeguste raskuste pärast. Seetõttu oleme võtnud arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekut luua spetsiaalne piimafond ja põllumajandusministrite seisukohta. Kooskõlas ettepanekuga, mille tegi eile minu kolleeg Marianne Fischer Boel, soovitame järgmisel nädalal esitatavas 2010. aasta eelarve muutmisettepanekus eraldada 280 miljonit eurot selleks, et aidata leevendada kriisi otseseid tagajärgi piimatootjatele.

See uus ettepanek mõjutab majanduse elavdamise kava puudujäägi algselt kavandatud rahastamist, kuid – nagu ma ütlesin – komisjon teeb kõik selleks, et leida vajalikud vahendid lepituskohtumise ajaks.

Nüüd tahaksin juhtida teie tähelepanu mõningatele küsimustele, mille puhul Euroopa Parlamendi esimene lugemine on meis muret tekitanud.

Euroopa Parlament teeb ettepaneku suurendada makseid 2009. aastaga võrreldes kokku ligikaudu 10% ehk komisjoni pakutust umbes 4% rohkem. Kuigi ma jagan Euroopa Parlamendi soovi toetada majanduskasvu Euroopa Liidu programmide kaudu, peaksime arvesse võtma seda summat, mida on mõistlikult võimalik maksta usaldusväärset finantsjuhtimist ohustamata. Komisjonil ei ole praeguses etapis põhjust esialgses eelarveprojektis välja pakutud numbreid muuta.

Mis puudutab rahastamisprogrammide haldustoega seotud eelarveridu ehk nn BA-ridu, siis ma mõistan Euroopa Parlamendi soovi rakendada praeguses olukorras üsna piiravat lähenemisviisi. Kuid samas on tähtis pakkuda kasvava rahalise mahuga programmide haldamiseks vajalikku haldustuge, kui me tahame, et seda eelarvet nõuetekohaselt täidetaks. Komisjon loodab, et teisel lugemisel on võimalik see küsimus lahendada.

Euroopa Parlament on hääletanud ka mitmete reservide teemal. Kui need reservid jäävad lõplikusse eelarvesse sisse, avaldavad need negatiivset mõju eelarve täitmisele. Palgareserv, kui see aasta jooksul säilitatakse, avaldaks negatiivset mõju komisjonist lahkuvate töötajate asemele uute ametnike töölevõtmisele 2010. aastal.

Lubage mul lõpetuseks teile kinnitada, et vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppele esitab komisjon oma seisukoha Euroopa Parlamendis vastu võetud paranduste suhtes novembri alguses edastatavas nn teostatavuse kirjas, ja ma loodan, et Euroopa Parlament võtab seda teisel lugemisel arvesse.

Komisjon jätkab tegutsemist ausa vahendajana ning teeb kõik endast oleneva, et aidata sillutada teed selle eelarvemenetluse edukaks lõpuleviimiseks, pidades silmas, et majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamine on tõsine proovikivi, mille puhul tuleb kõik jõupingutused ühendada. Loodan rahuldava ja tasakaalustatud tulemuse saavutamiseks teie toetusele.

 
  
MPphoto
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, väliskomisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja! Mul on au rääkida väliskomisjoni nimel.

Me näeme aasta-aastalt, et eelarve IV jagu on rängalt alarahastatud. Me näeme igal aastal ka seda, et aasta jooksul peavad komisjon ja nõukogu kasutama mitmesuguseid erimeetmeid, mis ei ole kooskõlas tavapäraste eelarvestamismeetoditega, et rahastada vajadusi, mille kohta me kõik teadsime, et need olid algusest peale olemas. Olukord Palestiinas on paraku üks parimaid näiteid selle kohta.

Sellele vaatamata võin ma esile tuua ka mõne positiivse muudatuse. Ma näen, et Läänemere strateegia on saanud veidi lisaraha. Näen ka, et suurendatud on assigneeringuid mitme konkreetse meetme jaoks, mis on seotud demokraatia ja inimõigustega. Lõpetuseks tahan öelda, et me peame just 2010. aastal pöörama tähelepanu asjaolule, et ilmselt – ja loodetavasti – hakkab tööle Euroopa Liidu välisteenistus. Me peame tagama selleks vajalikud vahendid.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – Lugupeetud juhataja! Ma ei taha eelarvet lõhki ajada; ma tahaksin vaid, et me täidame need kohustused, mille oleme võtnud arengumaade ees. Igal aastal sureb arengumaades üksteist miljonit last. Need on inimesed, keda ei ole tabanud üksnes finantskriis, nii nagu see mõjutab meid, vaid ka asjaolu, et nad ei saa enam isegi rahaülekandeid – mis olid suuremad kui meie antud rahaline abi – oma pereliikmetelt, kes elavad arenenud riikides, sest nemadki on raskes olukorras. Need inimesed kannatavad topelt: neile avaldavad mõju ka kliimamuutuse tagajärjed.

Kõik, mida ma tahan, on see, et me täidaksime oma kohustused nende inimeste ees. Kui meie SKT väheneb protsendi võrra, siis väheneb ka meie abi neile inimestele. Andkem siis see protsentuaalne panus, mida me lubasime. Selleks on väga oluline tagada eelarverea selgus ja lisanduvuse põhimõte, et Euroopa Parlament saaks hinnata, kas te täidate neid lubadusi. Palun ärge pange maailma kõige vaesemate inimeste õlgadele koormat, mida nad ei jaksa kanda.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy, eelarvekontrollikomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Austatud juhataja, minister, volinik, daamid ja härrad! Eelarvekontrollikomisjon on esitanud oma arvamuse, mis sisaldab mitmesuguseid ettepanekuid. Ma tutvustan minuti jooksul teile kolme neist ettepanekutest.

Esimene puudutab teadusuuringuid, eelkõige kuuendat ja seitsmendat raamprogrammi. Lugupeetud volinik, õiguskindluse huvides on mõistlik, et komisjon loobuks juba heaks kiidetud ja rahastatud projektide finantsaruannete ümberarvutamisest, kohaldades abikõlblikkuse kriteeriumidele uusi tõlgendusi.

Me palume uuesti, et komisjon ei kalduks kõrvale üldistest riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning sertifitseeritud raamatupidamis- ja arvestusmeetoditest.

Teine ettepanek puudutab Euroopa Liidu töötajatele makstavate pensionide kajastamist eelarves. Me teeme ettepaneku, et töötajatele makstavate pensionidega seoses liikmesriikidele esitatavad nõuded, mille summa 31. detsembri 2008. aasta seisuga on ligikaudu 37 miljardit eurot, võetaks varana arvele.

Samuti teeme ettepaneku kanda nende pensionide täpne summa eelarvesse, ja mitte üksnes makstud summad, sest nende puhul ei võeta arvesse tulevasi pensionikohustusi. Ma kordaksin ka ettepanekut analüüsida ühenduse pensionifondi loomist. Lisaks toetame Euroopa Pettustevastast Ametit, mille tegevust tuleb tõhustada, nii et see amet võiks täita oma kontrollitegevust väljaspool Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 

  Juan Fernando López Aguilar, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja.(ES) Lugupeetud juhataja! Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on töötanud selles suunas, et suurendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale mõeldud eelarvet, mis on 2009. aastaga võrreldes kasvanud 13,5%.

Suurendatud on välispiiridele, tagasipöördumisele, viisapoliitikale, inimeste vabale liikumisele ning põhiõigustele ja kodakondsusele pühendatud peatükke. Muu hulgas on 4,7% võrra suurendatud kriminaal- ja tsiviilõigusele pühendatud peatükki.

Kuna Europol viidi ühenduse eelarvesse, on peatükk „Turvalisus ja vabaduse kaitse” suurenenud 95%. Seega on 2009. aasta eelarvega võrreldes tegemist uuendusega.

Me võtsime vastu parandusettepaneku FRONTEXi eelarve suurendamiseks, mis annab selge sõnumi kohustuse kohta hallata sisserännet ja rändevoogude kõiki aspekte viisil, mis austab inimõigusi.

Minu arvates väärib märkimist ka asjaolu, et me võtsime oma parlamendikomisjonis vastu eelarveparanduse summas viis miljonit eurot, mille eesmärk on hõlbustada kolmandate riikide kodanike integreerimist. Seetõttu on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale pühendatud jaotise 18 vastavat jagu suurendatud 105 miljoni euroni. See aitab tugevdada liikmesriikide haldus- ja finantsjuhtimist.

 
  
MPphoto
 

  Jutta Haug, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud kolleegid! Ei ole saladus, et keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon on alati – ka sel aastal – seisukohal, et Euroopa Liidu eelarves ette nähtud raha on täiesti ebapiisav tõhusateks keskkonnaalasteks programmideks, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja edukalt kliimamuutuse vastu võitlemiseks. Asjaolu, et nõukogu kärbib veelgi seda nappi raha, on arusaamatum kui kunagi varem. Seetõttu on tavapärane vastus „tagasi esialgse eelarveprojekti juurde”.

On kaks asja, milles meil tuleb komisjoni veenda. Esimene on see, et esialgsesse eelarveprojekti tuleb kohe sisse viia osaliselt tasudest sõltuvate asutuste – näiteks Londonis asuva Euroopa Ravimiameti ja Helsingis asuva Euroopa Kemikaaliameti – nn sihtotstarbelised tulud ning mitte luua kunstlikku varu nende tulude väljajätmise teel. Teiseks ootame, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku selle kohta, kuidas ta kavatseb tulevikus rahastada suitsetamisvastast kampaaniat HELP, kui tubakafond oma tegevuse lõpetab. Nagu näete, kõik kordub.

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Austatud juhataja! Maailmas valitseb praegu halastamatu konkurents. Arengumaadele kuulub 20% maailma rikkusest. 15 aasta pärast on see osakaal 34%. 2025. aastal, s.t 15 aasta pärast, moodustab Hiina ja India osakaal maailmas teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest kokku 20%. Samal ajal, kui neid investeeringuid tehakse väljaspool Euroopat, lämmatab bürokraatia Euroopa teadusasutusi, ülikoole ja ettevõtteid.

Me olme silmitsi kolme kriisiga, mis tuleb lahendada samal ajal: kliima-, tööhõive- ja finantskriis. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni seisukoht on, et neist kriisidest ülesaamiseks tuleb investeerida teadus- ja uuendustegevusse. Nii nõukogu kui ka komisjon on nõustunud, et see on Lissaboni protsessi, seitsmenda raamprogrammi ning Euroopa majanduse elavdamise kava üks esmatähtsaid eesmärke. Praktikas väljendub see esiplaanile seadmine aga seitsmeprotsendilises kärpimises. Seega tuleb olla tänulik, et nõukogu neid äärmiselt olulisi valdkondi veelgi enam ei „prioriseeri”!

See Orwelli uuskeel on vastuvõetamatu. Teadus- ja arendustegevusele tuleb eraldada rohkem vahendeid. Me peame bürokraatia vähendamise nimel koostööd tegema. Meie soovime, et nõukogu ja komisjoni teadusvolinik keskenduksid sellele vajadusele. Eelkõige nõuame teadus- ja uuendustegevuse vallas aktiivseid jõupingutusi. Just see valdkond on tööhõive allikas ning Euroopa ja tema konkurentsivõime tuleviku võti – ei mingeid kärpeid selles valdkonnas!

 
  
MPphoto
 

  Cristian Silviu Buşoi, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. – Lugupeetud juhataja! Võrreldes 2009. aasta eelarvega näeb komisjoni ettepanek 2010. aasta eelarve kohta ette mõõduka kasvu eelarveridadel, mis on seotud siseturu ja tollipoliitikaga, samas kui tarbijapoliitikale eraldatav summa on jäänud samaks. 2010. aasta eelarve projektis on nõukogu muu hulgas vähendanud siseturu arenguga seotud eelarveridade summasid. Mina arvan, et praeguse majanduskriisi ajal võib toimiv siseturg aidata kaasa majanduse elavnemisele.

Tollipoliitika valdkonnas tagab eelarve koostöö- ja koordineerimismeetmete rahastamise, mis aitab tugevdada välispiiride turvalisust ja kaitset, toetada võitlust salakaubaveo ja pettuste vastu ning suurendada tollisüsteemide tõhusust. Mina pean üheks väga oluliseks valdkonnaks tarbijate harimist, eriti finantsalase teadlikkuse suurendamist. Kriis on näidanud, kui tähtis on tarbijapoliitika, eelkõige tarbijate harimine selleks, et aidata neil teha vastutustundlikke majanduslikke otsuseid. Seetõttu nõudis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon eraldi eelarverida programmi SOLVIT jaoks ja selle rahastamist ühe miljoni euroga. SOLVIT on väga hea näide selle kohta, kuidas ettevõtteid ja kodanikke saab aidata. Lõpetuseks: tulemustabeli ja turuanalüüside kasutamise toetuseks tarbijapoliitika valdkonna meetmete jälgimise katseprojekti kui ettevalmistava tegevuse jätkamise jaoks on mõeldud üks miljon eurot.

 
  
MPphoto
 

  Danuta Maria Hübner, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja! Me vajame 2010. aastal eelarvet, mis lubab tulemuslikult tegelda Euroopa kõikide poliitikavaldkondadega, et tõmmata Euroopa majandus kriisist välja, säilitades seejuures meie pikaajalised eesmärgid ja kohustused, milleks on jätkusuutlik majanduskasv ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, ja meie kohustused välismaailma, sealhulgas kandidaatriikide ees.

Nõukogu on eelarveprojektis automaatselt kärpinud 36 eelarverida, mis on seotud halduskuludega, muu hulgas ka ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga seotud eelarveridu. Argument, millele nõukogu tugineb, ehk ebapiisav kasutamissuutlikkus, ei ole põhjendatud, sest ühinemiseelse abi rahastamisvahendi rakendamiseks vajalik raamistik valmis alles 2009. aasta juulis. Alates 2010. aastast peab komisjon hindama ja kinnitama märkimisväärsel arvul suuri projekte, mille jaoks on vaja tööle võtta suur hulk inimesi, et lühiajalises plaanis hankida väliseid tehnilisi teadmisi. 2010. aasta on ka aasta, mil algab meetmete tegelik elluviimine. See tähendab seda, et komisjon peab tegema väga paljude pakkumiste ja lepingute eelkontrolli.

Eelarvekärbete tõttu satub ühinemiseelse abi usaldusväärne finantsjuhtimine tõelisse ohtu, koos kõigi selle poliitiliste mõõtmetega. Seetõttu tuleks meil reageerida positiivselt komisjoni nõudele taastada esialgses eelarveprojektis sisalduvad summad selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Jeggle, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. (DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Põllumajanduskomisjoni nimel eelarve kohta arvamuse koostajana tahaksin tänada pearaportööri Surjánit tema alatise valmisoleku eest pidada kompromissini jõudmise nimel läbirääkimisi. See on vajalik, sest Euroopa põllumajanduspoliitika on praegu ainuke poliitikavaldkond, kus vastutus lasub täielikult ühenduse tasandil.

On hea, et koolipiima, koolides jagatavate puuviljade ja mõnede teiste projektide tarbeks on rahalisi vahendeid suurendatud. Varumist ja eksporditoetusi aga nimetati kaks aastat tagasi iganenud vahenditeks. Praegu on need turgudel valitseva kriisi ületamiseks hädavajalikud vahendid. Seetõttu nõuame aastate 2009–2010 varude jaoks mõeldud summa suurendamist ligikaudu 81 miljoni euro võrra ja eksporditoetusteks mõeldud summa suurendamist umbes 440 miljoni euro võrra ning hääletame vastavalt. Sedagi on praegu liiga vähe.

Nagu varemgi, oleksin ma muidugi eelistanud 600 miljoni euro eraldamist piimafondile. 300 miljonit eurot, mida me nüüd 2010. aastaks nõuame, on täiesti hädavajalik summa ning ma palun, et see summa fikseeritaks eelarves piimafondina alaliselt. Nii saadame õige ja olulise sõnumi.

Olukord põllumajandusturgudel on tõsine. Komisjon on liiga kaua lootnud iseregulatsioonile. Ka põllumajandusturud vajavad eelarvelist ja üldpoliitilist raamistikku ning eeskirju.

 
  
MPphoto
 

  Carmen Fraga Estévez, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja.(ES) Austatud juhataja! Ma tänan väga raportööri ja eelarvekomisjoni, kes nõustusid kalanduskomisjoni kõikide muudatusettepanekutega.

Meie jaoks on eriti tähtis muudatusettepanek, millega nõutakse suuremat paindlikkust kalanduse piirkondlike nõuandekomisjonide rahastamisel. Rahastamine on napp ning sõltub niivõrd suurel määral tõlgendustest ja komisjoni äranägemisest, et nõuandekomisjonid ei saa kulutada isegi seda vähest raha, mis neil on. Selle taotluse esitasid meile üksmeelselt seitse olemasolevat nõuandekomisjoni.

Üks muudatusettepanek, mis on meie arvates eriti kohane, nõuab igakülgset piraatlusevastase võitluse strateegiat, mis võtaks tõeliselt arvesse kalalaevade olukorda, sest piraatlus ohustab neid märkimisväärselt kõikides maailma vetes.

Mis puudutab teadustegevust ja seitsmendat raamprogrammi, siis me näitasime üles konservatiivsust – nagu ka eelmistel aastatel – ja palusime, et nüüd, mil kalandusalasel teadustegevusel puudub eelarves oma rubriik, vähemalt ei vähendataks sellesse tegevusse tehtavate investeeringute protsenti, sest kõik kalandusalased otsused sõltuvad teadmistest keskkonna ja mereliikide kohta, arvestades eriti seda, et üks meie uusi eesmärke on rakendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kõikidele õigusaktidele, mis ühise kalanduspoliitika alusel vastu võetakse.

 
  
MPphoto
 

  Helga Trüpel, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Lugupeetud juhataja, kolleegid, komisjoni ja nõukogu esindajad! Miks on nõukogu kärped, mida me erinevates poliitikavaldkondades igal aastal tegema peame, nii rumalad, valed ja lühinägelikud? Sellepärast, et nendega ei peeta silmas Euroopa ühiseid huve, ja just seda ma poliitilisest seisukohast kritiseeringi. Teie, nõukogu ja liikmesriigid, jagate samuti ühist vastutust Euroopa ees. Euroopa Liidu kulutused on Euroopa ühistes huvides tehtavad kulutused.

On täiesti arusaamatu, kuidas saab praegu vähendada koolituse ja hariduse rahastamist. Üks meie kõige edukamaid programme on üliõpilasvahetuse programm, mis võimaldab meie noortel õppida Euroopas, minna maailma. Miks te seda kärbite? Me peame tegema rohkem kultuuri, kultuurivahetuse ja sõpruslinnade jaoks, kuna need nähtused muudavad Euroopa Liidu reaalseks ja tagavad inimeste heakskiidu Euroopa Liidule. Kuidas me saame kärpida kommunikatsioonipoliitika vahendeid, kui me oleme kokku leppinud, et valijatele ja kodanikele on tõepoolest vaja teadvustada Euroopa Liidu kasulikke saavutusi? Ma võin vaid kahjutundega korrata varem öeldut: sedalaadi kärped on poliitilisest seisukohast pigem täiesti vastupidise mõjuga.

 
  
MPphoto
 

  Pervenche Berès, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja.(FR) Austatud juhataja! Ma tahaksin majandus- ja rahanduskomisjoni nimel täna keskenduda kahele teemale.

Esimene puudutab Euroopa Liidu tasandil järelevalvestruktuuride rakendamise küsimust. Pärast kriisi või kriisi ajal mõistavad kõik, et Euroopa Liit peab looma struktuurid, mis lubavad tal teostada järelevalvet pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberituru üle. Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiaja lõpul jõudsime nõukoguga kokkuleppele teatud summades, mis olid mõeldud ametiasutustele, kes pidid tegutsema nüüd loodavate asutuste eelkäijana. Kuid eelarveprojekt ei vasta oma praegusel kujul sellele poliitilisele kokkuleppele, mis Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal sõlmiti. Loodan, et uuesti esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu, nii et me saaksime tegutseda kooskõlas selle poliitilise kokkuleppega, mis sõlmiti selleks, et tagada lõpuks Euroopa Liidule vajalikud järelevalveasutused.

Teiseks tahaksin ma rõhutada maksustamispoliitika küsimust. Maksustamispoliitika valdkonnas on vahendeid vähendatud, kuigi kogu maailmas nõutakse maksustamisküsimuste tõhusamat reguleerimist. Kui me tõesti tahame võidelda maksuparadiiside vastu, peavad liidul olema vahendid oma poliitika järjepidevaks rakendamiseks. Me ei saadaks õiget sõnumit, kui vähendaksime komisjoni pädevust selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  György Schöpflin, põhiseaduskomisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja! Viimastel aastatel on saanud üsna ilmseks, et Euroopa kodanikud teavad Euroopa Liidu institutsioonidest palju vähem, kui vaja oleks.

Euroopa Liit on demokraatlik ühendus, nii et kontaktid kodanikega on mõlema poole huvides. Kodanikud peaksid olema täiesti teadlikud sellest, mida Euroopa Liit teeb ja miks ta seda teeb. Kodanikke puudutab see, mida Euroopa Liit teeb, ja Euroopa Liit on kahtlemata huvitatud Euroopa avalikust arvamusest.

On mitmesuguseid viise selle vastastikuse huvi väljendamise tagamiseks. Üks neist viisidest – ja oluline viis – on kommunikatsioon. Seetõttu peaks eelarve nägema ette vahendid Euroopa Liidu tegevuse teadvustamiseks laiemale üldsusele.

 
  
MPphoto
 

  Edit Bauer, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja.(HU) Minu käsutuses oleva ühe minuti vältel tahaksin ma võrdõiguslikkuse komisjoni nimel juhtida teie tähelepanu ainult ühele küsimusele. See puudutab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti ja selle rahastamist. See instituut loodi Euroopa Parlamendi kaasotsuse alusel 2007. aastal Vilniuses. Võiks arvata, et 2007. aastast möödunud aeg on olnud piisav instituudi täielikuks töölehakkamiseks. Kahjuks on olukord palju tõsisem. Instituudil on praegu ainult direktor ja assistent. Ma tahaksin tänada eelarvekomisjoni ja raportöör Surjánit selle eest, et nad võtsid arvesse võrdõiguslikkuse komisjoni arukat ettepanekut, mille kohaselt eelarvet ei vähendataks automaatselt selle aasta sissetulekute põhjal, sest kui me seda teeksime, ei saaks instituut tulevikuski tööle hakata. Me ei pea tulevases aastaeelarves üksnes tagama kasvavad personalikulud, vaid looma ka instituudi tegevuseks eraldatud summa jaoks reservi, et instituut saaks hakata oma rolli täitma.

 
  
MPphoto
 

  Alain Lamassoure , fraktsiooni PPE nimel.(FR) Lugupeetud juhataja! Eelarvekomisjoni esimehena tahaksin reageerida eelarve läbivaatamist käsitleva komisjoni teatise projekti üllatavale avaldamisele. Volinik räägib meile, kas see oli ehk tahtmatu eksitus.

Ma tahaksin siiski teha ühe hoiatuse. Kuigi see teatis ei sisalda arve, tundub selle teksti väga uuenduslik ja kohati provokatiivne sisu olevat kohatu komisjoni jaoks, mille ametiaeg hakkab lõppema, ning sobimatu 2006. aastal sõlmitud mitmeaastase lepingu vahehindamiseks. Komisjoni president peaks seega kiiresti selgitama oma ajakava seoses rahaliste ettepanekutega, mida ta kavatseb teha, seda nii lahkuva komisjoni kui ka uue kolleegiumi juhina. Eelarveliste ja seeläbi ka poliitiliste prioriteetide muutmist ei saa pidada jooksvate küsimustega tegelemiseks. Eelarvekomisjon on aruteluks valmis, kuid soovib seda teha ettepanekute alusel, mille on esitanud täiesti legitiimne komisjon, kellele on antud viieaastane mandaat ja kes on valmis võtma sellise ulatusega algatuste eest poliitilist vastutust.

 
  
MPphoto
 

  Francesca Balzani, fraktsiooni S&D nimel.(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Just eelarve puhul saab ja peakski Euroopa Parlament kui kodanike poolt otse valitud institutsioon kasutama kõiki oma volitusi, tagamaks, et see oluline majanduskasvu ning ka õigluse ja õiguse garanteerimise vahend vastaks täielikult kodanike vajadustele. Eelarve peab olema tõepärane ja dünaamiline ning väljendama mõistmist ja reageerimist.

Me oleme töötanud selle nimel, et muuta 2010. aasta eelarveprojekt praeguse majandus- ja finantskriisiga seoses võimalikult paindlikuks. Kuid eelarve peab olema ka usaldusväärne, täidetav ja praktiline. Seetõttu oli väga tähtis vältida lähiaastate rahaliste vahendite muutmist liiga jäigaks, lubades mitmeaastase finantsraamistiku perspektiivide suurimat kulude ülemmäära ületavaid kulutusi ainult juhtudel, kui tegemist on absoluutse prioriteediga. Nii on näiteks majanduse elavdamise kava puhul.

Samal eesmärgil, nimelt selleks, et koostada eelarve, mis tõepoolest vastab kodanike vajadustele, sõnastasime konkreetsed makseid puudutavad muudatusettepanekud, et vabastada viivitamatult võimalikult suures ulatuses ressursse.

Euroopa Liidu eelarve koosneb kahest osast: kulukohustustest ja maksetest. Kulukohustused esindavad tõsist poliitilist tahet, aga ka reaalseid, konkreetseid tegusid. Seetõttu on makseid eelarvekomisjoni esitatud eelarveprojekti kohaselt suurendatud 127 miljardi euroni, samas kui nõukogu ettepanek oli 120 miljardit eurot ja komisjon pakkus välja 122 miljardit eurot.

Ikka samal eesmärgil ja samast poliitilisest mõtteviisist lähtudes on meie fraktsioon kindlalt vastu reservide loomisele, sest nende kujul ei ole tegemist tõeliste rahaliste vahenditega, mis on kodanikele vahetult kättesaadavad. Kriisi ajal reservide loomise poliitikat tuleb piirata miinimumini – juhtudele, mil reserv on tõesti tehniliselt vältimatu. Kriisi ajal ei ole mõtet kirjutada eelarvesse pelgalt numbreid; selle asemel peaksime looma kasuliku eelarve, mille põhjal saab kohe tegutseda.

Muudki küsimused väärivad erilist tähelepanu. Meie fraktsioon võttis enesele tähtsa ülesande esitada uuesti muudatusettepanek, mille kohaselt piimafondi suurendataks 600 miljoni euroni, nagu otsustati ühel häälel ning seega kõikide liikmete ja fraktsioonide osavõtul põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, ja samuti esitada uuesti muudatusettepanek mikrokrediidiprojekti kohta kogusummas 37 miljonit eurot, mis – ja see on väga oluline – ei ohusta teiste rubriigis 2 sisalduvate programmide rakendamist.

Kriisi ajal tekib see oht, et eelarvelisi vahendeid tegelikult ei suurendata, vaid kantakse ühelt eelarverealt teisele. Selle ohu kõrvaldamiseks peab Euroopa Parlament kui otse valitav institutsioon, kelle ülesanded erinevad nõukogu ja komisjoni ülesannetest, olema eriti hoolas oma tegevuses, sealhulgas kontrollimisel.

 
  
MPphoto
 

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. (DA) Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin alustuseks tänada härra Surjánit tema suurepärase töö eest eelarveprotsessi eri elementide kooshoidmisel. Praegusel ajal räägitakse, et kuna paljudel liikmesriikidel on oma eelarvega suuri raskusi, peaksime meiegi kulutusi piirama. See on tõsi, kuid pole olemas paremini kontrollitud avaliku sektori eelarvet kui Euroopa Liidu eelarve. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon toetab eelarvekomisjonis toimunud hääletuse tulemust. Me toetame László Surjáni esitatud eelarveprojekti.

Meie jaoks olid 2010. aasta eelarve kõige olulisemad prioriteedid majanduse elavdamise kava alusel energia- ja kliimapoliitikasse tehtavate investeeringute rahastamine ning keskendumine teadus- ja uuendustegevusele. Sellisena peaks Euroopa Liidu eelarve välja nägema ka tulevikus – teisisõnu, me peaksime keskenduma nendele valdkondadele. Meie arvates on kahetsusväärne, et ei komisjon ega nõukogu pole andnud mõista, kust me leiame raha majanduse elavdamise kavas ette nähtud investeeringuteks – investeeringuteks, mis said peale Euroopa Parlamendi ka Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide toetuse. On kohutav ikka ja jälle näha tõeks saamas seda, et kulutused suudetakse kindlaks määrata, kuid kindlat rahalist katet neile ei leita. Seetõttu toetame László Surjáni ettepanekut vaadata mitmeaastane finantsraamistik üle ja uurida, kas energiaga seotud investeeringuteks oleks võimalik leida raha põllumajanduspoliitika eelarve kasutamata vahenditest.

Samuti toetab Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon ettepanekut eraldada 300 miljonit eurot piimafondile, et leevendada praeguse kriisi tagajärgi piimatootjatele. Me jagame arvamust, et kriis on tõsine ning selle vastu tuleb meetmeid võtta. Mina isiklikult ei poolda uue fondi loomist, sest komisjonil on juba olemas vahendid selle sektori aitamiseks ja ta on selleks juba ka eraldanud ligi 0,5 miljardit eurot. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon soovis lisaks sellele poolele miljardile eraldada piimafondi jaoks veel 600 miljonit eurot. Sellega seoses arvan, et eelarvekomisjonis toimunud hääletuse tulemus – 300 miljonit eurot – väljendab realistlikumat lahendust.

See eelarveprojekt kaotab mõningad nõukogu kokkuhoiukohad ja sisaldab realistlikumat hinnangut maksete vajadusele tuleval aastal. Mitmeaastane kokkulepe on osutunud pigem jäigaks ja paindumatuks raamistikuks, eelkõige kategooria 1a puhul, mis hõlmab teadustegevust, haridust ja transporti, ja kategooria 3 puhul, mis hõlmab õigus- ja varjupaigapoliitikat ning kultuuri- ja informatsioonipoliitikat, samuti välispoliitikat, samas kui kategooria 4 ülemäär on alati olnud liiga väike.

Ma tahaksin tänada ka härra Maňkat tema töö eest teiste institutsioonide eelarvega. Euroopa Parlamendi eelarve jääb 20% ELi halduskulude piiresse ja seda hoolimata parlamendiliikmete tasustamise kohustuse ülevõtmisest vastavalt uuele parlamendiliikmete põhimäärusele. Meie fraktsiooni arvates tuleb olla ettevaatlik, et erakondadele eraldatavaid vahendeid liigselt ei suurendataks, kuid nõustume esitatud eelarveprojektiga. Lisaks tahan ma tänada härra Maňkat selle eest, et ta on pööranud suurt tähelepanu tõlkekuludele ja Euroopa Parlamendi hoonetega seonduvale. On ülim aeg saavutada institutsioonide vahel koostöö ja koostada raport Euroopa Parlamendi aastatepikkuse hoonepoliitika kohta. Me oleme seda ammu nõudnud. Nüüd võidakse see lõpuks esitada.

 
  
MPphoto
 

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Minagi tahaksin kõigepealt tänada László Surjánit ja Vladimír Maňkat nende ühiste jõupingutuste eest. Nüüd aga läheksin ma härra Surjáni avalduse juurde, milles ta ütles, et nõukogu peamine soov on võtta vastu väike eelarve. Meie leiame, et see on kriisi ajal täiesti vale tegutsemissuund. Kriisi ajal peab olema poliitilist julgust tegutseda ja tuleb kulutada rohkem raha õigetele, jätkusuutlikele investeeringutele, mis on suunatud tulevikku. Lõppude lõpuks oleme keskkonna- ja majanduskriisis ning maailmas valitseb nälg ja vaesus.

Kui meie, eurooplased, tahame tegutseda õigesti, peame muutma oma poliitilisi eesmärke. Me peame muutuma jätkusuutlikuks ühiskonnaks, me vajame uut rohelist lepet ning konkreetselt Lissaboni strateegiaga seoses vajame rohkem jätkusuutlikke tehnoloogiaid, tõhusaid keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, uusi käivitussüsteeme ja muidugi ka uusi materjale, mis on tõeliselt keskkonnasäästlikud. See tähendab ka, et me peame investeerima rohkem raha teadus- ja arendustegevusse. Nagu ma juba rõhutasin kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel sõna võttes, peab Euroopa Liit investeerima rohkem raha haridusse ja koolitusse ning andma oma noortele, oma andekatele inimestele head ja veelgi paremat haridust, et me võiksime olla kindlad, et raha ei kulutata asjata, vaid see tasub end tulevikus ära nii asjaomaste inimeste jaoks kui ka meie majanduse edukuse mõttes.

Samas tuleb meil muuta ka struktuurifondide poliitikat ja teha sellest keskkonnavahend, pidades silmas hoonete moderniseerimist ning liikuvuse uusi ja jätkusuutlikke käsitusi – see näitab, et uus roheline lepe puudutab kõiki valdkondi. Me peame muutma oma põllumajanduspoliitikat, mis peab tulevikus rohkem olema seotud keskkonnaga. Kuid ka energiatootmine võib mängida olulist rolli maapiirkondade majanduses ning seda on võimalik teha keskkonnasäästlikul ja ökoloogilisel moel. Praegu näen ma liiga vähe sellekohaseid plaane – kuid me peame selles vallas tööd jätkama.

Ma asun nüüd piimatootjate küsimuse juurde. Meie, rohelised, leiame, et piimatootjaid tuleb praegu aidata. Samas ei piisa üksnes raha eraldamisest – raha tuleb kulutada selles valdkonnas õige poliitika elluviimisele. Me vajame kvoote ning häid eeskirju, raamistikke ja reguleerimist. Kui me eraldame selle raha – 280 miljonit eurot, mille üle arutelud käivad – praegu, siis peab see minema otse tootjatele ja nende organisatsioonidele.

Me tahame raha ka ümber jagada. Meie arvates ei peaks kulutama 449 miljonit eurot piimasektori eksporditoetustele, sest see hävitaks muu maailma turud, eelkõige Aafrikas. Me teeme ettepaneku jagada ümber veidi üle 300 miljoni euro, mis praegu läheb tubakatootmise toetusteks, ja teha see tõepoolest kättesaadavaks väikestele piimatootjatele. Võrreldes senise tegevusega oleks see keskkonnasäästlikum käitumisviis ja piimatootjatele palju kasulikum.

Lõpetuseks kommenteerin majanduse elavdamise kava. Me toetame seda kava teisel lugemisel üksnes tingimusel, et sellest ilmneb selgelt keskkonnahoidlik ja säästev lähenemisviis. Me tahame ökoloogilist energiapoliitikat, lairibaühendust maapiirkondadesse ja üleeuroopalisi elektrivõrke. Need asjad oleksid tõesti samm tulevikku suunatud poliitika poole. Me ootame seda lähinädalatel toimuvatelt läbirääkimistelt.

 
  
MPphoto
 

  James Elles, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Ma keskendun oma märkustes komisjoni eelarvele ning tahaksin tänada László Surjánit töö eest, mida ta pearaportöörina on teinud. Et meie fraktsiooni koordinaator härra Bokros viibib pikaajalise tööülesande tõttu Ungaris, siis paluti minul esitada täna meie fraktsiooni seisukoht. Ma mõistan, et see on kolmas fraktsioon, mille seisukohti ma Euroopa Parlamendis oma liikmeksoleku aja jooksul esindan – mitte et mina oleksin muutunud, vaid lihtsalt fraktsioonid on muutunud.

Niisiis, kolm teemat, millest ma tänases arutelus tahaksin rääkida, on järgmised. Esiteks: üldine olukord on tõsine ning sellele on rahalisest ja majanduslikust vaatevinklist juba osutatud. Eelarvepuudujäägid on nii mitmeski liikmesriigis ajaloo suurimad, nagu nõukogu eesistuja märkis. Mõnes liikmesriigis – näiteks minu kodumaal – ei arutata mitte seda, kuhu raha suunata, vaid seda, kui palju tuleb kärpida, et kulud oleksid mõistlikul tasemel. Arutelu selle üle, kuidas tagada Euroopa Liidu tõhus toimimine, hõlmab seega väga erinevaid küsimusi.

Vaatame praegu siiski eelarvet. Eelarve, mida me 2010. aastaks koostame, on ilmselgelt alles algusjärgus. Meil on käimas alles avagambiidid, kuid meie fraktsioon pöörab väga suurt tähelepanu kulude kvaliteedile ehk – nagu volinik ütles – kuludele, mille puhul raha on võimalik mõistlikult kulutada ja mis ei ole mingil moel ülemäärased, arvestades praegust üldist olukorda.

Minu viimane märkus on seotud eelarvekomisjoni esimehe Alain Lamassoure’i sõnavõtuga. Et tegemist on Euroopa Parlamendi selle koosseisu viieaastase ametiaja esimese aastaga, siis peaksime kasutama seda võimalust vaadata ettepoole. Meil tuleb komisjonilt võimaluse korral välja uurida, millal ja millises vormis me saame vahekokkuvõtte, kuidas me saame tulevikku vaadata – ja mitte ainult vahekokkuvõtet silmas pidades, vaid tulevaste finantsperspektiivide väljatöötamise mõttes, nagu härra Böge oma raportis Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal kirjeldas. Peale selle oleks hea saada teada, kuidas me käivitame institutsioonidevahelise protsessi, mille käigus uuritakse pikaajalisi suundumusi ja mis tagab meile õige eelarveanalüüsi, sest ilma selleta on väga raske teha tulevikuplaane.

 
  
MPphoto
 

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Ma tahaksin alustada kõige positiivsemast aspektist: neljapäeval hääletame selle poolt, et struktuurifondidele ja sotsiaalse sisuga programmidele suunataks üle kolme miljardi euro ulatuses makseid.

Nõukogu on tõepoolest selle poliitika vastu, öeldes, et me ei peaks küsima liikmesriikidelt rohkem raha. Loodan, et Rootsi minister annab mulle andeks, kui ma ütlen, et selline seisukoht näitab koonerdavat mõtteviisi. Me elame ebatavalisel ajal ning minu arvates oleks komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil pidanud hoopis olema rohkem julgust selle eelarve rahastamise probleemi lahendamisel, et koostada erakorraline eelarve.

Isegi nende kuludega, mille me neljapäeval heaks kiidame, läheb see eelarve ikkagi kriisist mööda. Tegemist on tavapärase eelarvega. Me ei tohiks eelarvet lahjendada. Mida me vajame, on teistsugune poliitika maapiirkondade jaoks. Me ei vaja oma territooriumide jaoks mitte üksnes struktuurifonde, vaid ka Euroopa sotsiaalpoliitikat, mis täiendab kõikide liikmesriikide poliitikat. See, mida me tegelikult vajame, on julgus!

Praegu elab vaesuses sama palju inimesi kui sajandi alguses – 79 miljonit. Kliimamuutuse vastu võitlemiseks vajalike normide osas on palju segadust. Kõige tähtsam on see, et me peame arutama Euroopa Liidu eelarve ja tulevaste finantsperspektiivide rahastamist. Selles on küsimus. Ärge tulge meile rääkima, et raha ei ole, sest see on olemas. Me võime raha saada maksudest kõrvalehoidjatelt, finantsturgudel ja maksuparadiisides kapitali kasvutulu maksustamise abil.

Lugupeetud juhataja, raportöörid! See eelarveprobleem on nii tähtis, et meie, parlamendiliikmed, peaksime kärbete tegemisel eeskuju näitama. Olen teinud ettepanekuid lähetuskulude kohta. Praegu saavad parlamendiliikmed lähetuste ajal palka, neile hüvitatakse sõidukulud, läbitud vahemaad ja kaotsiläinud aeg. See on naeruväärne ja arusaamatu. Ma loodan, et neljapäeval on meil vähemalt nii palju sündsustunnet, et seda olukorda muuta.

 
  
MPphoto
 

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! See on uskumatu, et just praegusel finants- ja majanduskriisi ajal teeb komisjon ettepaneku suurendada 2010. aasta eelarvet ligi 5%.

Kuid veelgi hullem on see, et kui nõukogu tegi oma esimesel lugemisel juulis ettepaneku esialgset eelarveprojekti ligikaudu 2% võrra vähendada, teeb Euroopa Parlament nüüd ettepaneku 5%-lise suurendamise kohta.

2010. aasta eelarve mahuks oleks siis maksete assigneeringutena üle 127 miljardi euro ehk 1,08% Euroopa Liidu kogurahvatulust.

Kas nii tahabki Euroopa Parlament eelarvet kodanikele lähemale viia? On ju väga tore, et te soovite toetada eriolümpiat Poolas ja Kreekas, Euroopa noorte taliolümpiamänge Tšehhis või koguni programmi Xacobeo 2010, kuid meie valijatel on elus teised prioriteedid, näiteks hüpoteeklaenu tasumine ja oma lastele korraliku hariduse andmine.

Euroopa Liit läheb Ühendkuningriigile iga päev 45 miljonit naela maksma; eelarve kavandatud suurendamise tõttu kasvab see summa 50 miljoni naelani ja tagasimakse vähendamise korral ehk veelgi suuremaks.

Uskuge mind, Ühendkuningriigis on palju teisi väga tähtsaid valdkondi, kuhu see raha investeerida, ja nüüd, mil komisjon on hoiatanud, et Suurbritannia võib oma suure riigivõla tõttu pankrotti minna, vähendaks see riik rõõmuga oma panust Euroopa Liitu. Ma olen kindel, et teisedki riigid oleksid samasuguse vähendamisega rahul.

Kontrollikoda ei ole ühelgi aastal saanud meile kinnitada, et Euroopa Liidu eelarvelisi vahendeid on õiguspäraselt ja ilma rikkumisteta kasutatud. Kui ma olin 2002. aastal komisjoni pearaamatupidaja, tekitas kontrolli puudumine maksumaksjate raha üle mulle tõsist muret.

Kuid Euroopa Parlament tahab Euroopa Liidu kassasse sellegipoolest rohkem raha panna. Ma ei kavatse kunagi hääletada eelarve suurendamise poolt. Kui te soovite toetada projekte, mille eesmärk on võidelda kriisi vastu, siis peaksite leidma valdkonnad, kus eelarvet on võimalik vähendada.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Kriis ei ilmne üksnes arvudes, kahanevates turgudes ja miljardites eurodes, mida kulutatakse pankade turgutamiseks ja meie majanduse elavdamiseks. Kriis väljendub ka plahvatuslikult suurenenud tööpuuduses. Kõige selgemalt on kriisi näha Euroopa Liidu kodanike väga reaalsetes hirmudes ja muredes. Nad kardavad oma töökohtade ja pensionide pärast. Meie kodanikud on mures kliimamuutuse, energiavarustuse ja terrorismivastases võitluses nende isiklike õiguste kärpimise pärast.

Euroopa Liit saaks palju teha oma kodanike täiesti põhjendatud hirmude leevendamiseks, isegi kui praegu tähendaks see vajadust muuta asjaomaseid protsesse tulemuslikumaks ja tõhusamaks. Ma pean siinkohal silmas eelkõige Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamist näiteks Nokia puhul ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamist Itaalia maavärina ohvrite toetamiseks. Et raha jõuaks neist fondidest tegelikult kannatavate inimesteni, tuleks minu arvates muuta protsessid tõhusamaks ja tagada kristallselge järelevalve, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ei tohi mingil juhul segi ajada Euroopa Liidu toetusega hargmaistele ettevõtetele.

Euroopa oli pikka aega rahu ja õitsengu garantii. Tehkem ühiselt tööd selle nimel, et see jääkski nii.

(FR) Meie oleme Euroopa.

 
  
MPphoto
 

  Hans Lindblad, nõukogu eesistuja.(SV) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed, volinik! Väikeste viivituste tõttu pean ma teie juurest varsti lahkuma, sest mu lend väljub 45 minuti pärast. Ma kavatsen tagada, et kõik, mida siin räägitakse, jõuab minuni. See on olnud hea arutelu. On tehtud palju häid ettepanekuid. Prioriteete on keeruline seada, kuid seadma me need peame. Mis puudutab teadustegevust, siis ma võin Lena Ekile öelda, et me investeerime teadustegevusse 2009. aasta eelarvega võrreldes 7,3% rohkem. Seda on minu arvates palju.

Oma ettepanekus tahab Euroopa Parlament investeeringuid ja kulusid 2009. aastaga võrreldes tunduvalt suurendada. Samas tuleb meil meeles pidada, et Euroopa Liidus valitseb majanduslangus. Euroopa Liidu liikmesriikide riigieelarved vähenevad ligikaudu 7%. Me ei saa sellest mööda vaadata.

Ka nõukogu tahab rohkem investeerida, kuid teeb seda valikulisemalt. Me investeerime meetmetesse, mis soodustavad majanduskasvu, ja lähtume piiravamast lähenemisviisist selliste valdkondade puhul nagu halduskulud. Samas on meil hea meel näha, et ka Euroopa Parlament teeb selles valdkonnas olulisi samme.

Pärast tänast arutelu ja neid arutelusid, mida ma varem olen Euroopa Parlamendi esindajatega pidanud, olen ma veendunud, et me jõuame – koos komisjoniga – lähiajal kokkuleppele tõeliselt heas eelarves.

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Fernandes (PPE).(PT) Austatud kolleegid! Mina olen veendunud, et Euroopa Liidu 2010. aasta eelarve aitab meil praegusest majanduskriisist üle saada. Kriisi üks tagajärgi on tööpuudus. Seepärast tahaksin ma rõhutada ja kirjeldada, kui oluline on meie muudatusettepanek, mille eesmärk on tugevdada programmi ERASMUS, et edendada ja hõlbustada noortele esimeste töökohtade loomist.

Mis puudutab Euroopa Parlamendi eelarvet, siis ma olen ülirõõmus, et meie peamisi ettepanekuid on võetud arvesse nii eelarves endas kui ka resolutsiooni projektis. Meie eesmärk on tipptasemel õigusloome. Me mõistame kahtlemata mitmekeelsuse tähtsust, kuid leiame, et peamiseks eesmärgiks tuleb seada tipptasemel õigusloome, ja meil peavad olema piisavad vahendid, et parlamendiliikmed võiksid selle eesmärgini jõuda.

Et saavutada suuremat selgust ja rangust, oleme teinud ettepaneku esialgse eelarve kohta, mida tuleks rakendada iga õigusloometsükli alguses. Me oleme teinud ettepaneku ka selle eesmärgi – selguse ja ranguse eesmärgi – saavutamiseks vajalike reservide kohta ja seega näiteks kommunikatsioonipoliitika reservi kohta, sest kommunikatsiooni valdkonnas tuleks meie arvates teha kulude ja tulude analüüs. Samuti tuleks ette näha reservid, et vähendada praegust bürokraatiat, näiteks assistentide palkamisel, ja me tahame teha juhtkonnale ülesandeks aidata selle bürokraatia vähendamisele kaasa. Oleme nõus ka kinnisvarapoliitikaga ja mööname, et see peaks olema pikaajaline poliitika.

Lõpetuseks tahaksin tänada raportööre László Surjánit ja Vladimír Maňkat. Eriline tänu kuulub László Surjánile, kes pani vastu demagoogiakiusatusele näiteks piimafondi puhul ning kes tegi kõik, mis tema võimuses, üritamata võimatut, et müüa välismaale.

 
  
MPphoto
 

  Göran Färm (S&D).(SV) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eesistujariik Rootsi on kritiseerinud eelarvekomisjoni, kes tahab praeguses olukorras suurendada maksete assigneeringuid. Praktikas on see küsimus seotud Euroopa Liidu eelarve täitmisega. Mina pean seda kriitikat mitmel põhjusel ebamõistlikuks. Esiteks on nõukogu rahandusministrid alati maksete tegemist sellisel määral pidurdanud, et suurt osa Euroopa Liidu eelarvest ei täideta kunagi. Selle asemel makstakse liikmesriikidele suuri summasid tagasi. See on absurd, sest eelarves ette nähtud kulukohustused on seal selleks, et neid täidetaks, mitte selleks, et vastavad summad liikmesriikidele tagasi makstaks. Me oleme valmis selle eest võitlema. Seega tekib küsimus, kas eesistujariigi tegelik poliitika on anda kulukohustuste kujul suuri lubadusi, mida kunagi ei täideta.

Teiseks on argumendid, mis räägivad selle poolt, sel aastal tavalisest veelgi tugevamad. Me peaksime tõhustama sotsiaalfondi meetmete rakendamist, mis on seotud näiteks töökohtade loomise, oskuste arendamise ja muu sarnasega.

Eesistujariigi kriitika ei ole suunatud mitte üksnes Euroopa Parlamendi, vaid ka komisjoni vastu, sest suurem osa sellest, mida me teeme, on lisaks töökohtade loomise meetmetele suunatud sellele, et taastada komisjoni eelarveettepanekus väljapakutud summad, mille kärpeid nõukogu tahab läbi suruda. Ma märgiksin veel, et eesistujariik on kritiseerinud asjaolu, et eelarvekomisjon tahab suurendada teatavaid halduskulude assigneeringuid, samas kui komisjon kritiseerib meid vastupidises – nimelt selles, et me oleme nõukogu osade kärbetega nõustunud. Meie lähtume alati põhimõttest, et suurendada tuleks nende halduskulude assigneeringuid, mis on vajalikud olulise poliitika elluviimise tagamiseks, kuid mitte muudel juhtudel. Selleaastane eelarvearutelu näib kujunevat nõukogu ja komisjoni vaheliseks võitluseks.

Mis puudutab Euroopa majanduse elavdamise kava, siis Euroopa Liidu eelarve ei ole nii suur, et seda saaks kasutada Keynesi stimuleerimispoliitika elluviimiseks, vaid pigem teatud väikeste, ent strateegiliste sammude tegemiseks, näiteks majanduse elavdamise kava elluviimiseks. Et töötuse määr on praegu väga suur, on väga kasulik tuua ajaliselt ettepoole investeeringud, mida me niikuinii oleksime teinud ja mis aitavad tuua Euroopa kokku tõelisele siseturule – näiteks energeetika infrastruktuuri kavandatud investeeringud. Kuid nüüd, mil kava avalikustamisest on möödunud peaaegu aasta, ei ole nõukogu ega eesistujariik Rootsi esitanud ühtki konkreetset ettepanekut selle kohta, kust võetakse vajalik raha. Me oleme aruteludeks valmis, kuid ilmselt on mõttetu võtta raha teistest esmatähtsatest valdkondadest, mis aitavad kaasa näiteks tööhõive tagamisele, elukestvale õppele või energeetika ja kliima arengule.

On kahetsusväärne, et minister pidi lahkuma, sest mul oli talle üks küsimus. Ma esitan selle küsimuse siiski ja loodan, et ta vastab mulle hiljem. Eesistujariik Rootsi on teatanud, et Läänemere piirkonna strateegia on üks tema prioriteete. Samas ei ole ta esitanud mingeid ettepanekuid selle strateegia rahastamise kohta. Minu arvates on see üllatav, sest see tähendab, et kõik vajaminevad meetmed tuleb rahastada muudest allikatest, mis on juba mõeldud muude oluliste eesmärkide jaoks. Läänemere strateegia rakendamisse mingit netopanust ei anta. Seda arvestades ei saa ma aru, kuidas eesistujariik Rootsi võib väita, et Läänemere strateegia on tema jaoks prioriteet. Meie soovime 20 miljoni euro eraldamist, mis võrdub 200 miljoni Rootsi krooniga. See on märkimisväärne panus.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Włosowicz (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Nagu me kõik teame, esitati 2010. aasta eelarve kõige olulisemad eelarveartiklid ja hinnang eelarvele selle aasta 10. märtsi resolutsioonis. Selles resolutsioonis kritiseeris Euroopa Parlament teravalt mitmeaastase finantsraamistiku enamiku rubriikide nappe varusid. On murettekitav, et praeguses eelarveprojektis on nõukogu esialgset projekti veelgi vähendanud. Selle tagajärjel tekkinud tohutud vahed kulukohustuste ja maksete vahel lähevad vastuollu konservatiivsuse põhimõttega.

Ma eeldasin, et rohkem tähelepanu – või lausa kõige rohkem tähelepanu – pööratakse majanduskriisile, mis praegugi veel kestab. Tuleb aga välja, et Euroopa Parlament peab üksinda võitlema oma kodanike huvide eest ja veenma neid, et Euroopa Liit ei ole probleemide allikas, vaid võib leida nende aitamiseks tõhusa vahendi. Seepärast toetan ma täielikult eelarveprojekti, mis sisaldab vahendeid majanduse elavdamise kava rakendamiseks, ja minu arvates peaks see olema üks Euroopa Parlamendi prioriteete. Nõukogu poolt sisse viidud kärped aga piiraksid majanduskasvu ja uute töökohtade loomist või lihtsalt muudaksid need võimatuks. Ka võivad need lõpu teha tööle, mille eesmärk on lahendada kodanike energiaprobleem. Seoses kriisiga põllumajanduses, näiteks piimandussektoris, ei ole võimalik laiendada programme, mis toetaksid põllumajandustoodete tarbimise kasvu, näiteks haridusasutustes piima ja puuviljade tarbimise populariseerimise kaudu.

Seetõttu leian, et eelarveprojekt selle praegusel kujul ei võimalda saavutada Euroopa Liidus seatud eesmärke. Juba neist vähestest küsimustest, mida ma mainisin, ilmneb, et Euroopa Liidu eelarves on kohti, millega on võimalik ületada lahendamist vajavad probleemid, kuid paljudel juhtudel on eelarveartiklid kavandatud eelmiste eelarvete põhjal, justkui praegust olukorda ja praegusi probleeme ei eksisteerikski. Nende puhul ei arvestata eelseisvaid raskusi ja isegi kui arvestatakse, siis tehakse vähe olukorra parandamiseks. Minu arvates on Euroopa Parlament kohustatud püüdlema dünaamilisema otsustamise poole Euroopas esile kerkivate probleemide lahendamisel, tegutsedes samas rahaliste vahendite haldamisel läbipaistvalt. Selle kohustuse panid meile valijad kuus kuud tagasi.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: DAGMAR ROTH-BEHRENDT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Jürgen Klute (GUE/NGL).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Praeguse üleilmse majanduskriisi tagajärgi ei ole veel võimalik ette näha. Me peame arvestama, et kriis ei ole veel tööturgu täies mahus tabanud. Mida teeb Euroopa Liit selles olukorras, kus üha suuremal arvul inimesi ohustab vaesus, töötus ja hirm oma eksistentsi pärast? Euroopa Liit otsustab oma eelarve uute prioriteetsete valdkondade üle. Täpsemalt, ta kohandab oma rahaliste vahendite paigutamist, eelistades oma piiride sulgemist, kõrgtehnoloogilisi sõjalisi projekte ja Euroopa kodanike aina kõrgetasemelisemat kontrollimist.

Uskuge või mitte, ent vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks mõeldud vahendeid suurendatakse 16%. Välispiiride kindlustamiseks eraldatavaid vahendeid suurendatakse järgmisel aastal 12%. Kulutusi strateegilisteks sõjanduslikeks julgeolekualasteks uuringuteks on peaaegu kahekordistatud ning need kasvavad nüüd kokku 215 miljoni euroni.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni jaoks tähendab see seda, et Euroopa Liit on loobunud liidu asutamise aluseks olnud ideest olla Euroopa rahuprojekt. See eelarveprojekt järgib hoopis Lissaboni lepingu loogikat, mille kohaselt liikmesriigid on kohustatud pidevalt ajakohastama oma militaarsüsteemi ja kindlustama välispiire.

Euroopa vasakpoolsed aga nõuavad, et Euroopa Liit rakendaks järjepidevat rahupoliitikat. Me nõuame relvastusagentuuri asemel desarmeerimise agentuuri. Euroopa peab koondama oma vahendid, et viia ellu tsiviilkonfliktide lahendamise strateegiad, mis hõlmavad näiteks üleeuroopalist tsiviilrahukorpust ning rahu ja konflikte käsitlevate sõltumatute uuringute edendamist. Meie arvates suunab see eelarve meie tähelepanu aina enam sõjale, mitte aga kriisijuhtimisele, ning seetõttu ei toeta Euroopa Parlamendi vasakpoolsed seda eelarvet.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder (EFD).(NL) Austatud juhataja! 2010. aasta eelarve on koostatud erilise majandus- ja finantsolukorra tingimustes. Raportöör Surján tahab panna paika eelarve prioriteedid ja ma hindan seda väga. Ma toetan teda, kui need prioriteedid puudutavad Euroopa Liidu peamisi ülesandeid ja eelarveridu, mis on majanduse elavdamise seisukohalt eriti vajalikud. Kuid lõpptulemus taandub liiga paljudel juhtudel suuremal hulgal raha kulutamisele, kuigi nõukogu oli eelarveprojektis juba teinud eelmiste aastatega võrreldes leebemaid kärped.

Ma tahaksin László Surjánit siiralt tänada tema avatud ja konstruktiivse suhtumise eest, mida ta ilmutas seoses minu muudatusettepanekuga, mis puudutas lastehoiu parandamist, täpsemalt deinstitutsionaliseerimist. See muudatusettepanek, mis puudutab Euroopa Sotsiaalfondi, võeti parlamendikomisjonis suure toetusega vastu. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad aitama tagada, et võimalikult palju lastekodudes olevaid lapsi saaks kasvada peredes. Ajal, mil me keskendume majanduslikele meetmetele, ei tohi me unustada selliseid suure sotsiaalse tähtsusega kulutusi. Vastasel korral kannatavad sel majanduslikult raskel ajal just need lapsed ja see ei ole Euroopa Liidu vääriline.

 
  
MPphoto
 

  Daniël van der Stoep (NI).(NL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendi liikmed räägivad sageli solidaarsusest liikmesriikide vahel; loomulikult – sest lihtne on näidata üles solidaarsust, kui raha selleks tuleb teiste taskust.

2008. aasta numbrid selgusid 23. septembril. Jällegi tunnetavad hollandlased rohkem kui teised euroopa rahvad seda, kuidas kurikuulus eurofiilide unistus nende rahakotti õhemaks teeb. Hollandi rahvas, see tuhkatriinu, on muidugi taas suurim netomaksja. Iga Hollandi kodanik maksab Euroopa Liidule igal aastal koguni 267 eurot.

Vabaduspartei (PVV), mis on arvamusküsitluste põhjal Hollandi suurim partei, jätkab võitlust selle vastu. Samuti on häbiväärne, et 2008. aasta netomaksete summade järgi otsustades on Holland Saksamaa ja Itaalia järel suuruselt kolmas maksja. Vabaduspartei tahab tagada, et Hollandi rahvast ei koheldaks enam Euroopa sularahaautomaadina.

Lõpetagem raha jagamine korrumpeerunud riikidele, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile ja Ühtekuuluvusfondile, rändtsirkusele ning vasakpoolsete projektidele; andkem Hollandi pagaritele, lihunikele ja aedviljamüüjatele nende raske vaevaga teenitud raha tagasi. Sest ilmselt tuleb ka 2010. aasta eelarve puhul suurem osa kanda Hollandi kodanikel, kes peavad käe sügavamalt oma tasku ajama, samas kui 27 liikmesriigist 19 riigi parlamendisaadikud mängivad siin teiste inimeste rahaga jõuluvana.

Seda nimetatakse „solidaarsuseks”, kuid see on kõige ehtsam vargus. PVV ei kavatse kunagi heaks kiita Euroopa Liidu eelarvet, mis paneb hollandlased nii äärmuslikul ja ebavõrdelisel moel ebasoodsasse olukorda.

 
  
MPphoto
 

  Salvador Garriga Polledo (PPE).(ES) Austatud juhataja! Kui Lissaboni leping jaanuaris jõustub, nagu me kõik loodame, siis saame uued volitused, et otsustada ühiselt kogu eelarve üle, mis hõlmab muidugi ka põllumajandust. Võib-olla oleme eelarvekomisjonis pärast Lissaboni lepingu jõustumist rohkem rahul.

Kuid uued volitused tähendavad ka uusi kohustusi. Need uued kohustused mõjutavad meid kõiki – nii Euroopa Parlamendi, nõukogu kui ka komisjoni liikmeid. Esimene kohustus on täita institutsioonidevahelised ülesanded ja lubadused. Ma mainiksin neist kahte.

Esiteks, Euroopa majanduse elavdamise kava rahastamine. Olukord on häbiväärne. Me oleme aasta otsa läbirääkimisi pidanud, kuid ei ole siiani suutnud leida 5 miljardit eurot Euroopa Liidu üldeelarvest, mille maht on sel aastal üle 130 miljardi euro.

Me pole ikka veel lahendust leidnud. Esiteks, me kaotasime 2008. aastal eelarveülejäägi ja nüüd ei ole rahastamine tagatud. Kui nõukogu üritab hoida kokku teistelt eelarveridadelt, siis saavad läbirääkimised olema väga rasked, kuna eelneva kokkuleppe kohaselt pidi majanduse elavdamise kava toiminguid rahastatama uue rahaga.

Teine küsimus puudutab piimafondi. Me peame järgima põhimõtteid, eelarvedistsipliini nõudeid, mille kohaselt tuleb kategoorias 2 jätta varu. Nõukogu ja komisjon on nõustunud vaid 280 miljoni euroga.

Tahaksin esitada komisjonile ühe küsimuse, sest on väga tähtis, et me oleksime kindlad selles, mida me kahe päeva pärast hääletama hakkame. Kas need 280 miljonit eurot, milles meie teiega oleme kokku leppinud, tulevad sellest rahast, mida 2009. aastal ära ei kasutatud, või võib eeldada, et te võtate kulukohustusi seoses 2010. aasta rahaga, mille üle Euroopa Parlament ei ole veel hääletanudki? Meie arvates peaks volinik sellele küsimusele kohe vastama.

Igal juhul ei ole need 280 miljonit eurot osa piimafondist, vaid me räägime pigem ühekordsest sekkumisest. Piimafond on teine, pikaajaline sekkumine, mis hõlmab ümberkorraldusmeetmeid ning komisjoni ja nõukogu rahalist kohustust.

 
  
MPphoto
 

  Ingeborg Gräßle (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Minu fraktsiooni õnnitlused meie raportöörile on seda südamlikumad, et 2010. aasta eelarve menetlemise puhul on tegu jätkuva tööga. Lissaboni lepingu ja sellest tulenevate kohustuste tulemusena tekib meil hetkvõte, millelt puuduvad olulised elemendid, nii et me töötame eeldusel, et me saame ja meil tulebki see eelarve suhteliselt kiiresti uuesti üle vaadata, ehkki siis võib tähelepanu keskmes olla pigem Euroopa Parlamendi õigused kui eelarve sisu.

Nõukogu eesistuja rääkis teadustegevuse rahastamise suurendamisest 7,3% võrra. Meie andsime oma osa selle eesmärgi saavutamiseks. Me toetame seda eesmärki, sest seda lisaraha on uuendustegevuseks vaja ja selle kaudu me teenime raha tulevikus. Samal ajal aga tuleb kaaluda ka eeskirju, mille järgi seda raha jagatakse, ja tagada, et me ei jaga seda nii, et teadlased, kellele see tegelikult on mõeldud, ei saa seda raha enam kätte, kuna nad ei suuda keerulistes eeskirjades orienteeruda. Seetõttu tahaksin ma siinkohal teha üleskutse tihedamaks koostööks eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel.

Eelarvekontrollikomisjon arutab neljapäeval kahte reservi, mis eelarvekomisjonis heakskiitu ei saanud, ja ma tahaksin eelarvekontrollikomisjoni koosseisus meie fraktsiooni esindajana paluda nende reservide heakskiitmist. Üks neist reservidest on seotud komisjoni personali palkamisega, täpsemalt „personali sõelumisega”, mille idee pärineb eelarvekomisjonist. Praegu on meil põhjalik teave umbes 30% komisjoni töötajate kohta, kuid me ei tea midagi ülejäänud 70% kohta. Selle reservi eesmärk on saada teavet 70% töötajate kohta, kelle puhul me praegu ei tea midagi.

Teine reserv seondub finantsmäärusega. Selle aasta lõpul toimub finantsmääruse kavandatud läbivaatamine ja selle reserviga me tahame komisjoni veidi aidata, sest meie arvates on vaja lihtsustusi ja finantsmäärusesse tuleb sisse viia teatud ettepanekud. Ma olen väga tänulik volinik Šemetale selle eest, et komisjon on tema juhtimisel nüüd esimest korda läbi viinud toetuse saajate konsulteerimise teemal „Takistused ja raskused taotlemiskorras”. Lisaks tahaksin ma avaldada toetust sellele reservile, kuna see on seotud Euroopa Pettustevastase Ametiga. Komisjon on alates eelmise aasta novembrist keeldunud meile töödokumenti esitamast, takistades nii Euroopa Pettustevastast Ametit ja selle õiguslikku alust puudutavate konsultatsioonide korraldamist. Seega on oluline saavutada enamuse toetus neile kahele reservile.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid väga, proua Grässle. Kuna te pöördute otse komisjoni poole, siis ma soovitaksin volinikul tähelepanelikult kuulata, mida siin räägitakse. See muudab hilisema vastamise palju lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE).(NL) Lugupeetud juhataja! Ma esitaksin hea meelega regionaalarengukomisjoni vaatenurga. Just selles parlamendikomisjonis töötatakse välja kodanikele suunatud poliitikat, mis on vajalik, eelkõige praeguse kriisi kontekstis.

Tahaksin kõigepealt tänada László Surjánit, kes on olnud koostööaldis heade ettepanekute arvessevõtmisel. Kriisi ajal on lubamatu rikkuda rahastamiskokkuleppeid ja vähendada summasid – eriti regionaalpoliitika raames. Minu arvates on suurepärane, et see asi nüüd korda saab.

Kriisi ajal tuleb olla väga tähelepanelik ning Euroopa Parlament ja komisjon väljendasidki seda suhtumist ettepanekutes, mis võeti vastu vahetult enne puhkust. Meil on rohkem paindlikkust, me saame esitada oma eelarved varem ning me saame rohkem investeerida näiteks energiatõhusatesse elumajadesse ja muudesse hoonetesse.

Ma olen rahul ka lisaeelarvetega, mis kolme katseprojekti jaoks on esitatud. Piirkondade esindajad on Brüsselis viimastel nädalatel peetud avatud uste päevadel kohtunud ning nad on öelnud, et saaksid neid vahendeid väga tulemuslikult kasutada, suurendades osalemist kõikvõimalikes poliitikavaldkondades. See ongi kodanikele suunatud poliitika, millele ma viitasin.

Kuulsin äsja Daniël van der Stoepi, kes samuti esindab Hollandit, ütlemas, et ta ei ole nende vahendite eraldamisega nõus. Võtkem näiteks piiriülesed keeleprojektid: need soodustavad inimeste osalemist ja selle me kiidame rõõmuga heaks. Oli üks väike takistus, kuid härra Surján leidis sellelegi hea lahenduse. Arutelu käigus on märgitud, et uut rohelist lepet tuleks rahastada nendest vahenditest – piirkondlikest vahenditest.

Jätkusuutlikkuse poliitika on kahtlemata suurepärane asi, kuid sellise ettepaneku tervikuna vastuvõtmine tekitaks väga palju ebarealistlikke ootusi piirkondades ja ka kolleegide seas. Me oleme struktuurifondide määrustes täpselt sätestanud, mida saab uuendustegevuse, jätkusuutlikkuse poliitika ja ökoloogia vallas teha, ning seetõttu on hea see lisada lihtsalt näitena, mitte aga teatada, et me hakkame määrust vastavalt kohandama.

 
  
MPphoto
 

  Giovanni La Via (PPE).(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Lubage mul tänada eelarvekomisjoni tema töö eest, mille eesmärk on luua põllumajandussektori vajaduste täitmiseks üldine vahendite eraldamise raamistik, et lahendada piimatootjate ja piimatoodete valmistajate probleemid, mis kindlasti teevad praegu muret paljudes Euroopa riikides.

Kuid minimaalse varu vajadus on takistanud meid eraldamast piimafondile enam kui 300 miljonit eurot. Tegemist on siiski jõulise sekkumisega, kui neid vahendeid käsitatakse lisavahenditena – nagu volinikult paluti – ja kui nendega kaasneb asjakohaste meetmete pakett. Teisalt oleme kuulnud, et mõni fraktsioon taotleb – osaliselt ilmselt selleks, et mängida avalikule arvamusele – palju suuremat summat, teades samas, et neid vahendeid ei ole niikuinii võimalik leida. Nad teevad seda vaid selleks, et saata välismaailmale teatud sõnum.

Lubage mul juhtida tähelepanu veel ühele eelarve osale, mis vajab kohast tähelepanu; see on pikaajaline kinnisvarapoliitika. Seoses uute volitustega, mis Euroopa Parlamendile Lissaboni lepingu alusel antakse, selge vajadusega tugevdada piirkondlike parlamentidega suhteid ja uute temaatiliste valdkondadega vajame Brüsselis täiendavaid büroopindu. Kuna 97% olemasolevatest hoonetest on juba hõivatud, siis minu arvates tuleks asjakohase kinnisvarapoliitika alusel panna paika korralik kava, et ehitada veelgi suurem Euroopa kvartal, mis väljendab selgelt Euroopa ühtsuse ideed.

 
  
MPphoto
 

  Damien Abad (PPE).(FR) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänada raportöör Surjánit tasakaalustatud eelarve eest, mille ta meile on esitanud ning mis reageerib majanduse elavdamise kava rahastamise ja piimafondi loomise kaksikprobleemile.

Ma tahaksin teha kaks märkust seoses 300 miljoni euro suuruse piimafondi loomisega – selle numbri me pakkusime välja Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonis ja eelarvekomisjonis.

Kõigepealt soovin ma hukka mõista nende parlamendiliikmete demagoogia, kes nõuavad, et fondile eraldataks üle 600 miljoni euro. See on lihtsalt teostamatu ja ennekõike vastutustundetu, sest sellise summa eraldamine tooks kaasa drastilised kärped assigneeringutes teistele põllumajandussektoritele või ohustaks majanduse elavdamise kava rahastamist.

Järelikult oleks piimafondi rahastamine kahjulik meie põllumajandustootjatele ja töötutele; see oleks kahtlemata majanduslikult ebatõhus ja sotsiaalselt ebaõiglane samm.

Samuti tahan ma rõhutada oma üllatust, et mitte öelda oma pettumust, selle üle, et volinik Fischer Boel on ajakirjanduses au selle fondi loomise eest ainuisikuliselt endale võtnud, justkui polekski eelarvekomisjon sellega tegelnud või justkui olnuks eelarvekomisjoni töö mõttetu.

Lõpetuseks tahtsin ma noorima Prantsusmaad esindava parlamendiliikmena teiega jagada oma pettumust seoses programmi „Aktiivsed noored” rahastamisega, sest me teeme paradoksaalsel kombel just majanduskriisi ajal kümne aasta jooksul esimest korda ettevalmistusi selle programmi vahendite vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Minu arvates on meil selle eelarve puhul taas õnnestunud töötada välja uusi strateegiaid. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on otsustanud toetada väikeettevõtlusalgatust, kusjuures kohustused moodustavad vähemalt miljon eurot ja maksed 500 000 eurot. Volinik Verheugen lubas, et ta kasutab neid vahendeid vastavalt.

Samuti oleme suurendanud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud teadustegevuse programmi vahendeid. See on kriisiolukorras eriti tähtis. Ka programmi SOLVIT tugevdatakse märkimisväärselt. See on seotud siseturul piiriülese kauplemisega, mis on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks sageli väga keeruline.

Mul on hea meel, et programm „Erasmus ajakirjanikele” on lõpuks päevakorras ja et programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” toimib edukalt.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Stavrakakis (S&D). - (EL) Lugupeetud juhataja! Kuigi kõik on nõus, et struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond on võimsaim vahend majanduskriisi vastu võitlemisel, tegutseb nõukogu kahjuks vastuoluliselt, kärpides asjaomaseid maksete assigneeringuid.

Erinevalt nõukogust ja komisjonist püüame meie tagada Euroopa majanduse elavdamise kava piisava rahastamise, tugevdades energia infrastruktuuri ning teadus- ja uuendustegevust.

Samal ajal tuleb meil tagada ühenduse olemasolevate infrastruktuuride ja vahendite elujõulisus kodanikukaitse valdkonnas, tugevdades veelgi Euroopa Liidu kiirreageerimissuutlikkust loodusõnnetuste korral, sillutades nii teed Euroopa kodanikukaitse üksuse loomisele tulevikus.

Lõpetuseks juhime tähelepanu sellele, et keskkonnahoidlik areng ning teadus- ja uuendustegevuse tugevdamine peavad moodustama ühenduse eelarve põhiosa, et saavutada puhas ja elujõuline keskkond kõikides sektorites.

 
  
MPphoto
 

  Riikka Manner (ALDE).(FI) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kõigepealt tahaksin tänada raportööri suurepärase raporti eest. Finantskriisiga seotud elavdamiskava ja piimakriis on muutnud eelseisva aasta eelarve menetlemise väga keerukaks. Meil on ikka veel lahendamist vajavaid probleeme ja me ootame suure huviga majanduse elavdamise kava rahastamise kohta komisjoni ettepanekut, mis esitatakse järgmisel nädalal.

Siin on tõstatatud olulisi küsimusi, millest mõni on seotud piimakriisiga. Omalt poolt tahaksin mainida vaid üht erilist küsimust. Praeguse majandusliku olukorra tõttu hoiavad liikmesriigid oma rahakotiraudu tulevase eelarve osas üsna koomal. Liikmesriikide eelarvedistsipliin on osaliselt vägagi mõistetav, arvestades praegust majanduslikult ebakindlat aega, kuid on andestamatu, et viimastel aastatel on tulnud liikmesriikidele struktuurifondide eelarvest tagastada summasid kasutamata assigneeringutena. Selle passiivsuse põhjuseks on haldus- ja kontrollisüsteem, mida tuleb kiiresti lihtsustada. Praeguses majanduslikus olukorras on äärmiselt tähtis tagada, et struktuurifonde äärepoolseimates piirkondades tõhusalt kasutataks, toetamaks majanduse elavdamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Derek Vaughan (S&D). – Lugupeetud juhataja! Majandus- ja finantskriisi ajal sai Wales abi ühtekuuluvusfondist ja struktuurifondidest rubriikide 1a ja 1b alusel. Seega, kuigi majanduse elavdamise kava oli teretulnud ja isegi vajalik, ei tohi me nüüd kärpida rubriigi 1 olulisi eelarveridu, et saada vajaminevad 1,98 miljardit naela. Ma kardan, et nii võib juhtuda, ja ma kardan ka, et vastavad ettepanekud on osa laiemast rünnakust ühtekuuluvuspoliitika vastu. Ma viitan eelarve läbivaatamist käsitlevale dokumendile, mille avaldas eelarve peadirektoraat ja millele veidi aega tagasi viitas Alain Lamassoure.

Mulle tundub, et see hõlmab lähenemise eesmärgi saavutamiseks mõeldud vahendite tagamise kohustuse viimist riikide tasandile, konkurentsivõime vähendamist ja lähenemisprogrammist väljuvate piirkondade üleminekustaatuse välistamist. Minu arvates peaksid kõik parlamendiliikmed sellele vastu seisma. Mind huvitaksid tõesti väga komisjoni seisukohad nende ettepanekute suhtes, sest need ettepanekud õõnestaksid ühtekuuluvuspoliitikat ning tekitaksid kahju Walesile ja teistele sarnastele piirkondadele.

 
  
MPphoto
 

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE).(PL) Austatud juhataja! Me kõik oleme teadlikud sellest raskest olukorrast, millesse me majandus- ja finantskriisi tõttu sattunud oleme. Seetõttu on mul eriti hea meel, et eelarvekomisjon ja raportöör ise on võtnud positiivse hoiaku muudatusettepaneku suhtes, mis puudutab eriolümpia korraldamist. Kui lubate mul selgitada, siis eriolümpia – need on vaimupuudega inimestele mõeldud spordivõistlused, mis võimaldavad neil täiel määral ühiskonnas osaleda ning annavad neile võimaluse eneseväljenduseks. Mul on väga hea meel, et Euroopa eriolümpia suvemängud toimuvad 2010. aastal Varssavis ja ülemaailmsed eriolümpia suvemängud 2011. aastal Ateenas. Ma tahaksin kasutada võimalust ning paluda nõukogul suhtuda pooldavalt sellesse rahalisse kohustusse ja taotleda komisjonilt abi praktilistes küsimustes, mis on seotud selle iga-aastase ürituse korraldamisega.

 
  
MPphoto
 

  Marek Józef Gróbarczyk (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Kavandatav eelarve peab olema otsene meede võitluses kriisiga. Üleilmne kriis on eriti rängalt mõjutanud laevaehitust ja meretransporti. Lisaks on komisjon oma piirava poliitikaga aidanud kaasa laevaehituse hävitamisele Euroopas. Komisjoni tegevus on ruineerinud Poola laevaehituse ja jätnud tuhanded inimesed tööta. Majanduse tugevdamine sellisel moel tugevdab hoopis Kaug-Ida riikide majandust. Seetõttu tahaksin teha üleskutse ja rõhutada, et järgmise aasta eelarves tuleb ette näha vahendid selle majandusharu, s.t laevaehituse päästmiseks kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Władysław Zemke (S&D).(PL) Lugupeetud juhataja! Järgmise aasta eelarves kavatsetakse suurendada vahendeid julgeoleku- ja kaitsepoliitikale. See on kutsunud esile märkusi ja reservatsioone osadelt poliitikutelt. Neid märkusi on ka arutelu käigus kuulda olnud. Seetõttu tahaksin esitada volinikule konkreetse küsimuse – milleks suurendatud kaitseotstarbelisi vahendeid kasutada kavatsetakse? Kas need lisavahendid on seotud mõne ühismissiooniga, uute tehnoloogiate edendamisega või ühiste sõjaliste programmide elluviimisega? Sest kui see on nii, siis oleks see minu arvates kindlasti samm õiges suunas. Seda seetõttu, et sõjavägi töötab välja ka uusi tehnoloogiaid ja võib luua uusi tänapäevaseid töökohti. Ma paluksin seega lisateavet selle teema kohta.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Hiljuti otsustas Iiri valitsus loobuda maakondade keskkonnakaitse programmist. Seda programmi, nagu ka paljusid teisi, kaasrahastas Euroopa Liit. Ma tahan teada järgmist: mis saab rahast, mida konkreetne valitsus ei ole ära kasutanud; kas sama toimub ka teistes riikides; kuhu see raha läheb ja kuidas seda kasutatakse, kui seda ei kasutata riigis sel eesmärgil, milleks see ette nähti?

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D).(LT) Kõigepealt sooviksin õnnitleda oma kolleegi volinik Algirdas Šemetat, kes osales täna Euroopa Parlamendi heakskiidul ilmselt esimest korda sellises arutelus.

Kuid mis puudutab 2010. aasta eelarvet, siis täna on kindlasti kõik nõus, et sellest ajast, kui me arutasime 2009. aasta eelarvet, on olukord mõnevõrra muutunud. Väga palju räägiti solidaarsusest ja praeguse finantskriisiga seotud probleemide lahendamisest. Minu arusaamist mööda oleks 2010. aasta eelarve pidanud olema pisut teistsugune. Tahame või mitte, kuid me peame siiski arvestama tegelikku olukorda, mis toob meile iga päev uusi katsumusi. Tahaksin tunnustada Euroopa Parlamenti, kes vaid paar päeva tagasi kiitis Brüsselis ühel häälel heaks toetuse teatud liikmesriikidele, mis on kannatanud mitmesuguste looduskatastroofide tõttu. Usun, et samalaadseid probleeme esineb ka mõnes teises väikses Euroopa Liidu liikmesriigis, millel napib praegu rahalisi vahendeid. Seetõttu olen ma veendunud, et tulevikus tuleks kavandada konkreetseid meetmeid, mis aitaksid neil riikidel finantskriisist välja tulla.

 
  
MPphoto
 

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma teen väga lühidalt. Kõigepealt tahaksin tänada kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid nende ettepanekute eest 2010. aasta eelarve kohta. Ma loodan, et edasises eelarvemenetluses leiame toimivad lahendused, et koostada 2010. aastaks hea eelarve.

Ma tahtsin vaid konkreetselt vastata sellele väga olulisele küsimusele, mis puudutas piimatootjatele eraldatavaid vahendeid, ja öelda, et see, millest volinik Fischer Boel eile teada andis, oli komisjoni kavatsus esitada ettepanek teatud rahasumma kohta, nimelt 280 miljoni euro kohta. Komisjon arutab seda küsimust järgmisel nädalal ja me esitame selleteemalise konkreetse ettepaneku vastavalt kodukorrale. Need on minu lühikesed märkused selle arutelu kohta.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid väga, volinik Šemeta. Parlamendiliikmed esitasid veel mõningaid küsimusi, kuid ma saan aru, et te ei soovi härra Garrigale ja teistele parlamendiliikmetele otse vastata. Võib-olla te soovite anda oma vastused neile parlamendiliikmetele kirjalikult. Nad hindaksid seda kindlasti kõrgelt. Ingeborg Grässle, Salvador Garriga ja teised esitasid täiendavaid küsimusi.

 
  
MPphoto
 

  László Surján, raportöör.(HU) Ma pöörduksin kõigepealt nõukogu poole, kuigi riigisekretär pidi lahkuma. Olen täiesti nõus tema väitega, et probleem on olemas. Olen ka täiesti nõus, et kõike, mida tema peab oluliseks, peab ka Euroopa Parlament oluliseks, näiteks haridust ja teadustegevust. Ka eesmärkide suhtes valitseb üsna suur üksmeel. Märkimisväärsed erimeelsused tekivad siis, kui jutt läheb kasutatavatele vahenditele. Kuidagimoodi tuleb meil novembri keskpaigaks üksmeelele jõuda. Volinik märkis, et tal on hea meel sammude üle, mida Euroopa Parlament on teinud komisjoni esialgses eelarveprojektis sisalduvate ridade taastamiseks. Ma paluksin tal mõista, et seda ei tehta paari eelarverea ulatuses. Tegelikult ma mainisin, et me püüdsime võtta vastu seisukoha, mille aluseks on nüansirohke lähenemisviis.

Pean siiski mainima mõnda mõtet, mida arutelu käigus väljendati ja millega ma ei ole nõus. Ma ei saa aktsepteerida suhtumist, mille puhul vargusena kirjeldatakse summasid, mis kantakse solidaarsuse žestina toetavatelt riikidelt abi saavatele riikidele. Minu arvates ei ole probleem praegu selles. Euroopa Liit on üles ehitatud põhimõttele, et liikmesriigid on üksteisega solidaarsed. Näiteks ühe abi andva riigi juhid on öelnud, et selle riigi tulud on märkimisväärselt suurenenud tänu Euroopa Liidu laienemisele, mis andis juurdepääsu suurele turule.

Euroopa Liitu ei saa hinnata osa- ja väljamaksete suhte alusel. See on võlts ja eksitav ning hävitab kogu meie ühise tuleviku. Lisaks tahaksin juhtida kolleegide tähelepanu asjaolule, et mõni inimene on siin kõikidele ettepanekutele väga entusiastlikult minevikuvormis viidanud: „Meie tõstatasime ja meie korraldasime selle ja nii see jääb.” See, mida me neljapäeval hääletama hakkame, on üks projekt ja üks poliitiline sõnum. See poliitiline sõnum räägib sellest, kuidas Euroopa Parlament sooviks juhtida Euroopa Liitu rohelisematele karjamaadele.

Ma palun nõukogul mõista sedagi, et raportöör ei esinda mitte iseenda, mingi erakonna ega ka mitte eelarvekomisjoni arvamust. Siin on rääkinud väga paljud eri parlamendikomisjonide ja fraktsioonide esindajad, kuid neil kõigil oli üks ja seesama sõnum: me vajame paremat, praktilisemat ja võimsamat eelarvet. Minu aeg on otsas. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Maňka, raportöör. – (SK) Ma tahaksin Euroopa Parlamenti tänada selle arutelu eest, aga ka koostöö eest eelarvekomisjonis, fraktsioonides ja lepitusmenetluses.

Ma tänan ka Euroopa Parlamendi peasekretäri ning Euroopa Parlamendi peadirektoraatide kõiki esindajaid; me oleme alates jaanuarist koos töötanud, otsides parimaid lahendusi, mis võimaldaksid meil tõhusalt kasutada Euroopa kodanike rahalisi vahendeid. Lisaks tänan ma variraportööre ja koordinaatoreid. Mul oli meie arutelude ajal tunne, et me tõepoolest otsime kasulikke lahendusi. Me leidsime need lahendused ka tänu teile. Paljud neist lahendustest moodustavad osa minu raportist. Veel tänan ma oma nõustajaid ja eelarvekomisjoni töötajaid. Mitmesugused arutelud, mida me kõigi institutsioonide esindajatega pidasime, aitasid meil asjale objektiivsemalt vaadata ja – mis veelgi olulisem – leida kohad, kust otsida lahendusi.

Ma hindan kõrgelt lepitusmenetluses saavutatud kokkulepet kommunikatsiooni peadirektoraadi ja turvateenuste auditi tegemise kohta. Eesmärk on hinnata, kas ressursse kasutatakse parimal võimalikul viisil. Varasemalt on ainult kontrollikoda nõustunud oma töö välise kontrollimisega – ja see tasus end ära. Pärast auditit vähendas kontrollikoda oma halduskulusid ning saavutas suurema tootlikkuse.

Eelarvekomisjon on varemgi teiste institutsioonidega konstruktiivset koostööd teinud. Ka seekord töötasime koos, et leida parimad lahendused Euroopa institutsioonide eelarvete koostamisel. Kui institutsioonide soovid olid põhjendatud, siis me taastasime mõne esialgse eelarverea, mida nõukogu oli vähendanud. Ma tahaksin kiita eelarve koostamise meetodit neis institutsioonides: eelarveid ei tehta mitte üksnes inflatsiooni põhjal, vaid juba ka tegelike vajaduste alusel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Sellega on ühisarutelu lõppenud. Hääletamine toimub neljapäeval kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Ühenduse 2010. aasta eelarveprojekti maht on liiga väike, arvestades, et me oleme keset majandus- ja sotsiaalset kriisi, millel on dramaatiline mõju tööhõivele ja paljude inimeste elutingimustele. Asjaolu, et eelarvemaht on ligikaudu kuue miljardi euro võrra väiksem kui mitmeaastases finantsraamistikus 2010. aastaks kokku lepitud, on vastuvõetamatu. Arvestades tõsist sotsiaalset olukorda paljudes liikmesriikides, eriti nn ühtekuuluvusriikides nagu Portugal, oleme seisukohal, et eelarve tuleks kiiremas korras üle vaadata ja selle mahtu tuleks suurendada. Me oleme selleks esitanud ettepanekud, mis hõlmavad järgmist:

- suurem rahaline toetus struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitikale;

- N+2 ja N+3 reeglite ümberhindamine, sest need reeglid on Portugalile seni eelmise finantsraamistiku alusel tekitanud kahju umbes 106 miljoni euro ulatuses;

- ühenduse poolt struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimise määra suurendamine.

On kahetsusväärne, et teised märkimisväärse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõjuga ettepanekud eelarvearutelude käigus heakskiitu ei leidnud, sealhulgas näiteks järgmised ettepanekud:

- Portugali tööstuse arendamise kava;

- tekstiili- ja rõivatööstuse toetamise kava;

- väiksemahulise rannapüügi toetamise kava;

- programmi LIFE+ rahastamise suurendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Ma olen seisukohal, et pärast 2010. aasta eelarve vastuvõtmist – arvestades Lissaboni lepinguga seotud positiivseid sündmusi Iirimaal – tuleks eelarvemenetlus põhjalikult üle vaadata, et parandada seda protsessi tervikuna ning muuta see tõhusamaks, asjakohasemaks ja Euroopa kodanikele nähtavamaks. Ülevaatamise peamine eesmärk peaks minu arvates seisnema otsuste tegemise ja rakendamisetapi läbipaistvuse suurendamises. Selleks peaksime kaaluma kõikide liikmesriikide jaoks ühtsete kontrollistandardite ja statistikamehhanismide loomist, et saada kvaliteetsemat tagasisidet eelarve täitmise tulemuste kohta. Lisaks peaks eelarvemenetlust iseloomustama parem tasakaal pikaajalise stabiilsuse ja paindlikkuse vahel, et reageerida muutuvatele vajadustele, säilitades samas subsidiaarsuse põhimõtte; nii luuakse selged eelised ja lisaväärtus võrreldes riigieelarvetega. On ka teatud poliitikavaldkondi, mida tuleb edasi arendada. Euroopal tuleb lahendada mitmesuguseid keerulisi probleeme, mis on seotud finantskriisi, kliimamuutuse, energiajulgeoleku ja sisserändega. Ma hindan komisjoni jõupingutusi nende küsimustega tegelemisel, kuid leian, et me vajame jõulisemat, kooskõlastatumat ja terviklikumat lähenemisviisi, et meie tegevus oleks tulemuslik.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult.(RO) Eelarve ettevalmistamine ei ole kunagi lihtne protsess ja majanduskriisi ajal on see veelgi keerulisem. Samas on see ülesanne seetõttu veelgi tähtsam. Nii ulatusliku kriisi lahendamine nagu praegune sõltub ELi tasandil ka tasakaalust volitatud Euroopa Liidu institutsioonide vahelistes läbirääkimistes. Euroopa Parlamendil on neis läbirääkimistes kahtlemata oluline roll. 2010. aasta eelarve arutelude keskmes on olnud ennekõike majanduse elavdamise kava ja Euroopa piimafond. Need teemad on teatud mõttes esile toonud, kui jäik on finantsraamistik 2007–2013, kuna tegemist on uute rahaliste projektidega ja seetõttu ka uue rahaga. Majanduskriisi ületamiseks tuleb ELi eelarves olevad rahalised varud täiel määral ära kasutada. Kuid selle eelarve mõju on tõenäoliselt väike, kui liikmesriigid ei hakka aktiivselt kasutama olemasolevaid ressursse. Me peame saatma tugeva sõnumi Euroopa pealinnadele ja minu puhul eriti Bukarestile. Jõupingutused, mida me siin teeme, et saada Euroopa fondidesse võimalikult palju raha, on asjatud, kui meie koduriikides ei võta vastutavad ametiasutused vajalikke meetmeid neist fondidest abi taotlemiseks ja selle tõhusaks kasutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – (HU) Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin kasutada võimalust ja väljendada heameelt selle üle, et romide sotsiaalse integratsiooni katseprojekt, mille kohta Euroopa Parlament tegi ettepaneku 2009. aastal, sisaldub ka ühenduse 2010. aasta eelarves. Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat kuulutas juuli lõpus välja pakkumismenetluse katseprojekti elluviimiseks. Eesmärk on leida uuenduslikud ja terviklikud lahendused romi kogukondade laiaulatuslike probleemide lahendamiseks. Projekti konkreetne eesmärk on töötada välja sellised lahendused, mis olemasolevate kogemuste põhjal otsustades võivad soodustada romide integratsiooni hariduse, sotsiaalsete ja majanduslike meetmete ning piiriülese koostöö ja parimate tavade jagamise kaudu.

Vastavalt Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esialgsele ettepanekule on selle projekti nurgakivideks väikelaste haridus ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamine ja mikrokrediidi andmine. Lisaks korraldatakse katseprojekti raames teavitamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Loodetavasti annab see projekt võimaluse koostada suunised ühenduse tegevuskava jaoks, mille eesmärk on romide sotsiaalne integratsioon, ning aitab tulemuslikuks osutunud ideede laiendamise kaudu kaasa sellele, et koostada ühenduse regulatiivne tegevuskava, mis on praeguste vahendite kasutamisest ulatuslikum.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Ma tahaksin tõstatada küsimuse, mis on oluline majanduse ja tööhõive seisukohalt – ning mitte ainult minu kodumaal. Me ootame komisjonilt lähemas tulevikus ettepanekut Hiinast ja Vietnamist nahast pealsetega jalatsite importimisele kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude võimaliku pikendamise kohta. Eri liikmesriikide seisukohad on selles küsimuses väga erinevad. Arvestades seda, kui palju inimesi on hõivatud selles tööstusharus, on praeguste tollimaksude säilitamine äärmiselt vajalik. Olemasolevate õigusaktide kehtivuse pikendamine ei tekita tehnilisest seisukohast mingeid vastuväiteid. Seetõttu paluksin ma komisjonilt kinnitust, et ta võtab oma ettepaneku tegemisel aluseks uurimise sisulised järeldused, arvestades samas ka asjaolu, et see annab võimaluse kontrollida nende lubaduste täitmist, mille komisjoni president hiljaaegu töökohtade kaitsmise kohta andis.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – Mul on 2010. aasta eelarve projekti käsitleva ettepaneku üle hea meel, sest tegemist on tasakaalustatud raportiga, milles võetakse realistlikult arvesse ELi prioriteete.

Esiletõstmist väärivad kaks teemat – piirkondade arengu eesmärgil peamiste eelarveridade (ERF, ESF, ühtekuuluvusfond) maksete suurendamine ja piimafondi loomine. Nimetatud maksete suurendamine on vajalik, sest see hoogustab liikmesriikides sellise struktuuripoliitika rakendamist, mis on kasulik kõikidele Euroopa kodanikele. Spetsiaalse piimafondi loomine saadaks aga Euroopa institutsioonidelt tugeva signaali Euroopa põllumajandustootjatele.

Kolmas oluline teema selles eelarves on seotud energiapoliitikaga. See on 2010. aastal tähtis valdkond, sest just sel aastal võetakse vastu aastateks 2010–2014 uus energiaalane tegevuskava, mille eesmärk on suurendada ELi energiavarustuse kindlust ja konkurentsivõimet.

Komisjon peaks lähiaastatel prioriteedina käsitlema ka investeeringuid infrastruktuuri, eriti uutes liikmesriikides, kuna neil investeeringutel on positiivne mõju majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult.(RO) Piimafondi loomine saadaks olulise signaali Euroopa põllumajandustootjatele, näidates, et ELi institutsioonid tunnevad tõepoolest muret selle üle, millised on kriisi tagajärjed piimandussektori jaoks. Piimatoodete turg on üks kõige muutlikumaid turge ning praegune majanduskriis on seda rängalt tabanud.

Selline lihtne lahendus nagu sektori ajakohastamise toetamiseks fondi loomine on ilmselgelt eelistatavam kui mõni olukorda pelgalt leevendav lahendus, näiteks piimakvootide kaudu tootmise traditsioonilise kontrollimise juurde tagasipöördumine. Me kõik tahaksime, et eraldataks rohkem rahalisi vahendeid. Kuid fondi loomiseks kavandatud summa ehk 300 miljonit eurot on maksimaalne eelarve ülemmääraga kooskõlas olev summa. Kui seda ülemmäära ületataks, ei saaks ministrite nõukogu fondi loomist heaks kiita.

Lisaks tuleb võtta uusi meetmeid, et hoogustada maaelu arenguks ette nähtud vahendite kasutamist karjakasvatajate poolt. Minu arvates hõlmavad kõige kasulikumad meetmed juurdepääsu teabele, heade tavade vahetamist ning nimetatud vahendite taotlemise kohta juhiste andmist, arvestades, et teatud liikmesriikides on need vahendid praegu alakasutatud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika