Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0099/2009

Arutelud :

PV 21/10/2009 - 9
CRE 21/10/2009 - 9

Hääletused :

PV 22/10/2009 - 8.9

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 21. oktoober 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Atlandi-ülese majandusnõukogu koosoleku ja ELi-USA tippkohtumise ettevalmistamine (2.−3. november 2009) − Kohtu- ja politseialane Atlandi-ülene koostöö (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu nõukogu ja komisjoni järgmiste avalduste üle.

1. Atlandi-ülese majandusnõukogu koosoleku ja ELi-USA tippkohtumise (2.−3. november 2009) ettevalmistamine ja

2. Kohtu- ja politseialane Atlandi-ülene koostöö.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, nõukogu eesistuja. (SV) Austatud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Nagu teate, on meie suhted USAga ning USA ja ELi vaheline Atlandi-ülene koostöö äärmiselt tähtsad. See on ELi välispoliitika nurgakivi, mis on rajatud vabaduse, demokraatia väärtustele, inimõiguste austamisele ja rahvusvahelisele koostööle, mis meid ühendab. Ameerika Ühendriikide uus administratsioon on näidanud üles suurt huvi Euroopaga sidemete süvendamise ja laiendamise vastu. 26.−27. oktoobril toimub president Obama administratsiooniga esimene Atlandi-ülese majandusnõukogu koosolek. Kohe pärast seda, 3. novembril algab ELi ja USA vaheline tippkohtumine. Need kaks tähtsat sündmust võimaldavad meievahelisi suhteid tugevdada. Seega on tänane arutelu ülimalt tähtis.

Sooviksin esile tuua mitmeid valdkondi, kus teeme koostööd ning kus loodame tippkohtumisel saavutada tulemusi ja tihendada suhteid.

Kliima küsimuses tervitame USA seatud kõrgemaid ambitsioone. Peame tegema Ameerika administratsiooniga koostööd, et jõuda Kopenhaagenis terviklikule ja ülemaailmselt siduvale kokkuleppele. Me kutsume USAd üles seadma endale sihid, mis oleksid võrreldavad ELi sihtidega. Ameerika Ühendriigid ja EL peavad olema valmis koos toetama selliseid kliimameetmeid nagu heitkoguste vähendamine, arenguriikide kohandamine, rahastamine ja muul viisil toetamine.

Finants- ja majanduskriis on loomulikult veel üks tähtis küsimus. On vaja väga tihedat koostööd, et viia ellu G20 tippkohtumisel tehtud kokkulepped ja taastada finantsturgude vastu usaldus. Koos teeme tööd selle nimel, et lõpetada Doha arenguvoor positiivse tulemusega 2010. aastaks, kuna see on majanduse taastamiseks ja protektsionismi vastu võitlemiseks äärmiselt oluline.

Loomulikult arutame mitmeid piirkondlikke küsimusi, nt olukord Afganistanis, Pakistanis, Iraanis, Lähis-Idas, Venemaal ja Lääne-Balkani riikides. Oleme teinud korrapäraselt ja aina tihedamini koostööd kriisiohje valdkonnas, mis väljendus näiteks USA osavõtus ÜJKP tsiviilmissioonist, Eulexi Kosovo missioonist.

Samuti teeme koostööd energiaküsimustes, mida nüüd vaja tugevdada on, ja loodame asutada ELi ja USA vahel ministrite tasandil eraldi energianõukogu.

Mõlemad pooled on näidanud siseasjade ja õiguslike küsimustega seoses huvi koostöö tihendamiseks. Tulen selle juurde hetke pärast tagasi, sest saan aru, et peame arutelusid kombineerima.

Tuumarelvaleviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas on ELi ja Ameerika administratsiooni vaheline koostöö saanud juurde uut hoogu ning see küsimus kuulub president Barack Obama prioriteetide hulka. Me loodame, et see kajastub novembris uues ühisavalduses tuumarelvaleviku tõkestamise ja desarmeerimise kohta.

Atlandi ookeani mõlemal kaldal ollakse huvitatud arengualase koostöö tugevdamisest. Loomulikult kannavad EL ja USA hoolt suurema osa arenguabi eest kogu maailmas. Saabuv tippkohtumine pakub seega suurepärast võimalust arutada seda ja muid asjakohaseid küsimusi kõige kõrgemal tasemel. Eesistujariik Rootsil on väga hea meel võimaluse üle ELi esindada.

Tahaksin öelda mõned sõnad majanduskoostöö ja Atlandi-ülese majandusnõukogu AMNi kohta. See on mehhanism, mis võimaldab meil kõige kõrgemal tasandil jooksvaid läbirääkimisi kiirendada ning kehtestada uusi valdkondi reguleerivate asutuste koostööks. Me peame koostama AMNi töökava, mille saab kehtestada järgmisel aastal. See oleks meie koostöö foorum, kus saame leida lahendused globaliseerumise ja kiirete tehniliste muutustega seotud küsimustele. See on siiani olnud tähtis foorum, kuid loomulikult võiks see olla parem, eelkõige laiemate strateegiliste küsimustega nagu Atlandi-ülene majandus ja ühised majanduslikud väljakutsed. Praeguses finantskriisis omandab Atlandi-ülene majandusnõukogu veelgi suurema tähenduse.

Lubage mul öelda paar sõna kohtu ja politsei koostöö kohta. Juba mõnda aega oleme selles valdkonnas teinud Ameerika Ühendriikidega koostööd, millest annavad tunnistust mitmed lepingud väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kohta, mis lähikuudel jõustuvad. Me arutame seda tihti Euroopa Parlamendis, mis, nagu ma tean, on nendes küsimustes meie aktiivne ja pühendunud partner, sageli ka kriitiline partner − ja see on väga hea. Siinkohal piisab, kui meenutan teile näiteks broneeringuteabe arutelu. Lissaboni lepingu jõustumise järel suureneb Euroopa Parlamendi mõju ja kaasatus nende küsimuste lahendamisse.

Praegu teeme tööd nn Washingtoni avalduse ettevalmistamisega, milles kirjeldame õigus- ja sisepoliitika küsimustega seotud olukorda ning ELi ja USA vahelist koostööd nendes valdkondades. See avaldus peab olema tähendusrikas ning sellele peavad järgnema konkreetsed meetmed. Me ei vaja mitte ilusaid sõnu, vaid koostööd, mis on käegakatsutav ja aktiivne.

Loomulikult peame kehtestama oma ühised väärtused, nimelt demokraatia ja õigusriigi põhimõtte järgimine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Iseenesestmõistetavalt huvitab meid koostöö kõigis valdkondades, mis võivad meie ühiseid väärtusi ohustada.

Teist poolt mõjutavate poliitiliste sündmuste korral loodame varakult alustada kahepoolseid konsultatsioone. Me rõhutame oma ühist ambitsiooni võtta rahvusvahelistel foorumitel aktiivselt sõna, et tagada mitmepoolsete kohustuste täielik täitmine.

Teeme koostööd, et parandada reisidokumentide turvalisust ning võtta rahvusvahelise normina kasutusele biomeetriline pass. Oluline näide on kokkulepe lennureiside broneeringuteabe kohta. Koos tagame me, et kokkulepe toimib, kuid üksikisikute privaatsus ja eri riikide süsteemid on samal ajal kaitstud.

Koostöövaldkondade loetelu on pikk. Lubage mul nimetada vaid mõned: inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine, narkokaubandus, majanduskuriteod, IT kuriteod, korruptsioon, kuriteo sooritamiseks kasutatud vahendite ja kuriteost saadud tulu konfiskeerimine ning terrorismivastane võitlus. Kõige selle jaoks on vaja ühiseid ja teataval määral koordineeritud jõupingutusi.

Oleme teinud tööd õiguskoostöö parandamiseks, et kindlaks teha, uurida ja kohtusse viia piiriüleseid kurjategijaid ja terroriste. Me ootame ELi ja USA vahelise väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepingu jõustumist järgmise aasta alguses.

Lepingu on praeguseks üle võtnud 27 ELi liikmesriiki ning lepingu rakendamise tagamiseks on ELi ja USA vahel loodud ühine töörühm. Kavandatakse seminare, et seotud isikuid üksteisele lähendada ja aidata neil teostada järelevalvet rakendamise üle.

Lõpetuseks tahaksin mainida veel kolme asjaolu. Esimene puudutab inimõiguste ja põhivabaduste kaitset. See on ääretult tähtis. Võitluses piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu on sageli vaja vahetada isikuandmeid, mis sunnib meid põhivabaduste ja -õiguste osas teatavaid järeleandmisi tegema. Vastukaaluks on vaja põhimõtteliselt ja jõuliselt kaitsta isikuandmeid. Koostöö ja dialoog selles valdkonnas jätkuvad ning neid tuleks tõhustada.

Minu teine märkus puudutab kriitilise tähtsusega infrastruktuuri. Peame üksteisega koostööd tegema seoses kahjudega, mida loodusõnnetuse või terroristide rünnaku või meie infosüsteemide ründamise tagajärjel võidakse tekitada kriitilise tähtsusega infrastruktuuridele. Sellised tagajärjed võivad olla laastavad. Selles valdkonnas on koostööks tohutult ruumi.

Kolmandaks, EL ja USA on kohustunud töötama vabaduse, demokraatia ja õigluse põhimõtete alusel. Me tahame neid põhimõtteid kogu maailmas otsustavalt edendada. Teeme seda alati, kui teeme koostööd või esineme rahvusvahelistel foorumitel nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.

Kontaktametnike ja delegatsioonide vaheline koostöö on olnud viljakas näiteks Lääne-Balkani riikides, Afganistanis ja Pakistanis. See koostöö peab paranema. Koostöös kasutatavad meetmed võivad üksteist täiendada. Samuti on vaja paremini koordineerida meie tehnilist abi. Me jätkame oma doonorkoostööd, abi osutamist ja operatiivkoostööd Ladina-Ameerikas ja Lääne-Aafrikas, et aidata neid võitluses narkokaubanduse vastu ning lahendada muid probleeme.

Mul on väga hea meel, et Ameerika administratsioon on üles näidanud nii suurt huvi meiega koos töötamiseks. Meie huvides on see koostööpakkumine vastu võtta, et kaitsta meie väärtusi ja huvisid konstruktiivses dialoogis ning loodetavasti on sellel koostööl peagi käegakatsutavaid tulemusi.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Oma sõnavõtus puudutan peagi toimuvat ELi-USA tippkohtumist, mis on meie Atlandi-ülese koostöö tähtis verstapost, ning käsitlen teatavaid ELi ja USAga seotud küsimusi, eelkõige käimasolevaid kliimamuutuste läbirääkimisi ning mõningaid olulisi GLSiga seotud probleeme.

USA administratsiooni vahetusel on ELi-USA suhetele olnud märkimisväärne mõju ning meie partnerlus on alanud hästi. Ma ütleksin, et meievahelised suhted on saanud uue hoo ning olen veendunud, et Lissaboni leping, kui see jõustub, aitab samuti kaasa selle elulise suhte tugevdamisele, sest sellega määratletakse Euroopa Liidu välispoliitiline identiteet. Meie sõbrad Washingtonis ootavad seda.

Kuid olgem selged. Meie püüdlused saada Ameerika Ühendriikide tõeliselt võrdseks partneriks tähendavad ka seda, et eurooplased peavad olema valmis ja suutma enda poolt midagi anda. Ma ütleksin, et see kahepoolne surve − sisemine ja välimine − teeb Washingtoni tippkohtumise nii oluliseks.

Esimene ametlik kohtumine president Obamaga sai teoks pärast meie mitteametlikku kohtumist kevadel Prahas. Praegu on ettevalmistused Washingtoni tippkohtumiseks täies hoos. Me töötame koos USAga, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi prioriteetsetes valdkondades. Tõenäoliselt keskendutakse tippkohtumisel lisaks mitmetele olulistele välispoliitilistele väljakutsetele kahele põhiteemale: globaalmajandus ja kliimamuutused.

Majanduse osas keskendutakse Washingtonis ühistele pingutustele, millega võidelda majandus- ja rahanduskriisi vastu ning tagada kogu maailmas jätkusuutlik majanduse taastamine, et kindlustada töökohad ja majanduse kasv. Arutelud globaalmajanduse juhtimise küsimuste osas jätkuvad, nimelt finantsregulatsiooni küsimused ja G20 Pittsburghi tippkohtumise tulemuste järelanalüüs. Komisjon rõhutab samuti meie ühist huvi nurjata protektsionistlikud meetmed ning kutsub USAd üles jätkama oma jõupingutusi Doha arenguvooru eduka lõpetamise nimel.

Teiseks, kliimamuutuste küsimusega seoses julgustame meie, Euroopa Liit, USAd tulema Kopenhaageni konverentsile ambitsioonikate eesmärkidega, et jõuaksime usaldusväärsele globaalsele kokkuleppele, ning samuti teeme USAga koostööd, et luua Atlandi-ülene heitkoguste kauplemise ja piiramise süsteem.

Kolmandaks, välispoliitika vallas kavatseme loomulikult USAga arutada seda, kuidas lahendada pakilisi välispoliitilisi probleeme. Siinkohal keskendume edaspidisele koostööle, täpsemalt Lähis-Ida rahuprotsessile, Iraani tuumarelva ambitsioonide tõttu tekkinud väljakutsetele ja sellele, kuidas tagada Afganistani kokkuleppe uuendamine, mis on meie ühendatud jõupingutuste aluseks. Ma osalen eraldi välispoliitilisel kohtumisel riigisekretär Clintoni ja välisminister Bildtiga, et neid küsimusi põhjalikumalt arutada.

Lisaks ootan ma, et tippkohtumisel võetaks vastu ka avaldus tuumarelvaleviku tõkestamise ja desarmeerimise kohta, mis viiks ELi-USA koostööd edasi paljudes valdkondades, millest president Obama rääkis oma kõnedes Prahas ja New Yorgis. See algatus, mis on iseenesest strateegilise tähendusega, näitab, et USA kinnitab uuesti oma kohustust lähtuda tõhusast mitmepoolsusest ning Euroopa Liit kavatseb seda kindlasti toetada ja tugevdada.

Ja viimaseks, kuid mitte tähtsusetumana, tippkohtumise olulise tulemusena luuakse ELi-USA energianõukogu, mille esimene koosolek toimub 4. novembril. ELi poolelt osalen mina nõukogu delegatsiooni juhina koos volinikega Piebalgs ja Potočnik ja presidentuuriga. USA poolelt osalevad riigisekretär Hillary Clinton ja energiaminister Steven Chu. Nõukogu arutab globaalse energiajulgeoleku, energiaturgude ja -toodete määrust, uusi tehnoloogiaid ja teadustegevust. Lühidalt öeldes annab nõukogu poliitikavaldkonnas lisapanuse ja selle olulisus on ilmne.

Loodud on ka uus Atlandi-ülene majandusnõukogu (AMN). See täiustab energianõukogu, mille tegevust me samuti ergutame. AMN tuleb kokku järgmisel teisipäeval Washingtonis − seega enne energianõukogu koosolekut − ja kohtumise tulemused avaldavad loomulikult mõju ka tippkohtumise läbirääkimistele.

Paljulubav valdkond Atlandi-üleses koostöös on see, mida me kutsume nn varajaseks koostööks. Me arutame poliitilisi lähenemisviise varakult, et vältida hiljem vastukäivaid määrusi. On ütlematagi selge, et meil on vaja sellist koostööd rohkem kui kunagi varem. Parim näide sellest on vajadus võidelda järjepidevalt finantskriisiga. Me uurime samuti võimalust, kas seda koostööfoorumit on võimalik kasutada nanomaterjali terviseteabe jõuliseks edastamiseks.

Kavatseme USA algatusel arendada ka tihedamat koostööd uuenduse valdkonnas. Mõlemad pooled tunnistavad, et meie tööstuste ja tööjõu uuendusliku potentsiaali tugevdamine on hädavajalik töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks ning seega ka kriisist edukaks väljatulemiseks. Ning loomulikult räägib komisjon uuesti eurooplastele murettekitavatest tõsistest küsimustest nagu turvaline kaubavahetus, riigiabist põhjustatud konkurentsimoonutused ning hankepoliitika USAs.

Lõpetuseks, nagu komisjon oleme ka meie algusest peale lähtunud Euroopa Parlamendi toetusest AMNi protsessile ja me oleme selle toetuse eest tänulikud. Nii et võite olla kindlad, et me toetame igati Euroopa Parlamendi delegatsioonide algatusi selles suunas, et USA-suhete abiga suurendada parlamendi kaasatust AMNi asjadesse mõlemal pool Atlandi ookeani.

Me tahaksime tugevdada AMNi kui kahepoolse foorumi rolli, kus lahendatakse Atlandi-ülese kaubavahetuse ja investeeringutega seotud igapäeva- ja strateegilisi küsimusi. Ja oluline on, et AMN äratab ka Atlandi-üleste seadusandjate ja tsiviilühiskonna sidusrühmade tähelepanu ja meile on vaja Atlandi-ülese turu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks seadusandjate kogemusi ja poliitilist mõju.

Mu kolleeg juba mainis GLSi, mis on samuti väga tähtis. 27.−28. oktoobril toimub Washingtonis meie õiguse, vabaduste ja julgeoleku koostöö raamistikus ministritekolmiku kohtumine GLSi küsimustes. Komisjoni esindab asepresident Barrot. Lõppjärgus on avalduse väljatöötamine, mille eesmärk on uuendada meie Atlandi-ülest partnerlust nimetatud valdkondades. Washingtoni kohtumisel on võimalus ametlikult vahetada väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kokkulepete ratifitseerimisdokumendid, et kõnealused kokkulepped saaksid 2010. aasta alguses jõustuda. Nimetatud kokkulepetega tugevdatakse tänapäeva globaliseerunud maailmas meie jõupingutusi kuritegevuse vastu võitlemisel.

Nagu on mainitud, on vaja edasi liikuda ühes väga olulises küsimuses, mis on meie kodanikele väga südamelähedane. Me kordame üleskutset anda kõigile ELi kodanikele USAsse reisimiseks viisavabadus; me väljendame muret võimaliku tasu kehtestamise üle reisilubade elektroonilisele süsteemile, mis tegelikult kujutab endast uut turismimaksu; ja me meenutame USA-le taas kord vajadust tühistada USA viisanõudest loobumise programmis kehtestatud piirangud HIVi/AIDSiga reisijatele, mida te olete maininud.

Lõpetuseks, ministrite kohtumisega samal ajal sõidab Washingtoni kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni delegatsioon ja me loodame, et nemad samuti edastavad samasisulise sõnumi. Ka asepresident Barrot on valmis kodanikuvabaduste komisjoniga Washingtonis kohtuma.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. (DE) Austatud juhataja, volinik, kolleeg Malmström! Märkasin just äsja, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on saanud siin saalis tegelikkuseks. Me teame, et Atlandi-ülese majandusnõukoguga (AMN) seonduv on väga tähtis ja et see mõned aastad tagasi asutatud organ vajab uut edasiviivat jõudu praegusel üleminekuperioodil, kui USAs asus ametisse uus administratsioon ja peagi vahetub komisjoni koosseis. Ma loodan, et teisipäevasel kohtumisel tagatakse AMNi jätkamine ja et see toimub õiges vaimus.

Kaubandustõketeta Atlandi-ülene turg tähendaks majanduskasvu USAs ja Euroopas 3,5% ning kogu maailmas 1,5%. Majanduskriisi tingimustes on see küsimus väga tihedalt seotud tööhõivega. Seetõttu peaksime me selle võimaluse maksimaalselt ära kasutama ning selgitama oma avaldustes, et võtame seda algatust väga tõsiselt. Volinik Ferrero-Waldner, me peaksime tagama, et uus nõukogu teostaks energiajulgeolekupoliitikat ja AMN tegeleks regulatiivsete küsimustega. Dubleerimise vältimiseks ja selleks, et meil päeva lõpuks oleks lahendus, on oluline, et need kaks valdkonda ei seguneks.

Eelkõige puudutab see seadusandjate küsimust. Tõkkeid ei ole ilma Euroopa Parlamendi ja USA Kongressita võimalik kõrvaldada, sest 80% eeskirjadest sisaldub seadustes. Sellepärast ei suuda administratsioon seda üksi teha.

Tahaksin tippkohtumisega seoses teha veel ühe, viimase märkuse. Kliimamuutused, Afganistan, tuuma- ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine ning desarmeerimine on kõik olulised küsimused, mille lahendamiseks on uue administratsiooniga seoses tekkinud uued võimalused. Ma soovin teile edu, et suudaksite tagada kõigi nende küsimuste käsitlemise ning loodan, et vastne Nobeli preemia laureaat suudab koostöös Euroopa Liiduga saavutada kõigis neis valdkondades meie jaoks suuri edusamme.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. (DE) Austatud juhataja, Cecilia Malmström, volinik! Siin on juba mainitud, et president Obama ja uue kongressi enamus pakuvad suurepärast võimalust meievahelise koostöö tugevdamiseks, eelkõige ühisel Atlandi-ülesel turul. Kuid see ei tohiks olla ühine turg reguleerimise lõpetamiseks, vaid ühine turg, mis põhineb sotsiaalse turumajanduse põhimõtetel, mida vajadusel mõistlikult ja asjakohaselt reguleeritakse.

Kolleeg Brokil on täiesti õigus, et seadusandlik alus on loomulikult vajalik, räägime me siis finantsturgude reguleerimisest või keskkonna- ja energiapoliitikast. Ühtse poliitika väljatöötamine aitaks väga oluliselt kaasa globaalsete suhete kujundamisele.

Üks valdkond, millest on juba räägitud ja mida me täna hommikul arutasime, käsitleb keskse tähtsusega kliimapoliitikat. Paljud meist on lähipäevadel Washingtonis, kus meil on võimalik oma kolleegidega kongressist arutelusid pidada. Kuigi kliimapoliitika õigusakte ei ole veel vastu võetud, on USA valitsuse esindajatel vähemalt osalised volitused võtta siduvaid kohustusi, isegi kui need vormistatakse üksikasjades alles USA õigusloome protsessis.

Kopenhaagenis on kindlasti vaja edu saavutada. See ei ole protsessi lõpp, kuid see on oluline samm ühise kliimapoliitika saavutamise teel. Me kõik peame tagama, et Kopenhaagenis saavutatakse edu. Edukas saab see olla ainult siis, kui meil on paigas siduvad kliimapoliitika eesmärgid.

Lõpetuseks − ja ka sellest on siin juba räägitud − on asju, millega me ei saa nõustuda hoolimata meie sõprusest ja vastastikusest kiindumusest, hoolimata meie headest suhetest. Nendeks on protektsionistlikud meetmed, nt kaitsevarustuse turul, mõnede liikmesriikide vastu suunatud diskrimineeriv viisapoliitika ning USA nõutavad viisatasud, millele siin juba viidati. Tähtis on USAga võrdselt positsioonilt rääkida. Partnerlus on oluline, kuid on vaja ka selgitada, millega me nõus ei ole, milleks antud juhul on eurooplasi diskrimineeriv poliitika.

 
  
MPphoto
 

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. − Austatud juhataja! Ma tervitan soojalt ALDE fraktsiooni nimel seda, et resolutsiooniga kutsutakse üles tugevdama ELi ja USA vahelist strateegilist partnerlust kui ELi välispoliitika nurgakivi. Samuti on õige, et resolutsioonis korratakse, mis roll on Atlandi-ülese turu 2015. aastaks lõimimisel. Me peame nende puude ehk siis üksikküsimuste üle vaidlemiste plejaadi taga nägema metsa, milleks on ülekaalukas huvi omada ühiseid väärtusi ja eesmärke, tegutseda demokraatia ja inimõiguste edendamise nimel, lahendada konflikte ja tagada kaitse julgeolekuohtude eest.

Majanduse osas on ALDE fraktsioon rõhutanud vajadust vältida õiguslikku arbitraaži finantssektoris ning lahendada olukorrad, mis on seotud olukorraga, kui ettevõte on n-ö põrumiseks liiga suur. Me peame lisama lõike 39 muudatusettepaneku, sest nii palju kui mina tean, ei ole olnud G2 juhtide vahel kokkulepet finantstehingute või Tobini maksu väljatöötamiseks, nõnda oleks ka absurdne sellist kokkulepet tervitada, isegi kui me seda ekslikult G20 resolutsioonis tegime.

ALDE fraktsioon kutsub samuti üles jätma välja lõike 38, millega soovitakse tühistada intellektuaalomandi õiguseid. Kuid nagu Cecilia Malmström selgitas, puudutab suur osa Atlandi-ülesest koostööst õiguse ja julgeolekuga seotud küsimustega. ALDE fraktsioon toetab täielikult tihedat koostööd kõnealuses valdkonnas, kuid sealjuures tuleb austada põhivabadusi, sealhulgas privaatsust, ning see peab toimuma demokraatlikus ja läbipaistvas raamistikus. Siinkohal on kahju, et Euroopa Parlamendi liikmetega ei konsulteeritud järgmisel nädalal kokkulepitava ühisavalduse osas, eriti kuna Lissaboni lepingu kohaselt tuleks peaaegu kõik sellised küsimused otsustada kaasotsustusmenetlusega.

On arusaamatu, miks komisjon ja nõukogu propageerivad uut lepingut juurdepääsu kohta organisatsiooni SWIFT ELi kodanikke puudutavale finantsteabele, kui vastastikuses õigusabi lepingus lubatakse eripäringuid. Ma tahaksin sellele vastust saada.

Lõpetuseks, on kahju, et uue kohtu- ja väljaandmise koostöö tingimustes lubas Ühendkuningriik sellegipoolest täiesti põhjendamatult anda välja Aspergeri sündroomi all kannatav arvutihäkker Gary McKinnon, selle asemel, et tema üle Ühendkuningriigis kohut pidada.

Ja täiesti viimaseks, ma toetan täielikult volinik Ferrero-Waldneri kõigile ELi kodanikele viisavaba reisimise kohta öeldut ning suhtume väga kriitiliselt reisiloa elektroonilise süsteemi kasutamise eest nn lahja viisatasu maksmisesse.

 
  
MPphoto
 

  Pascal Canfin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (FR) Austatud juhataja! Oma sõnavõtus ütles Cecilia Malmström, et vaja on tegusid, mitte lihtsalt ilusaid sõnu. Võin teile kinnitada, et fraktsioon Rohelised / Euroopa Vabaliit jälgib Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise tippkohtumise tulemusi väga hoolikalt, sest toimub see ju pöördelise tähtsusega hetkel, kui oleme ühest küljest teel Kopenhaagenisse ja teisest küljest seisame rahvusvahelise finantssüsteemi reformi ees.

Viimatimainituga seoses: kasiino on jälle lahti, pankade kasumid tõusevad jälle ennenägematule tasemele − USA pankade kasum küündis 437 miljardi Ameerika dollarini − ning meie arvates on praegu võrreldes poole aasta taguse ajaga poliitiline tahe vähenenud. Seega on meil tohutud ootused seoses tippkohtumisega, millega soovitakse näidata, et nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas püsib poliitiline tahe reguleerida kapitalismi ja finantsasutusi.

Selle saavutamiseks soovitame edasi liikuda kahe väga olulise küsimusega. Esimene on maksuparadiiside kaotamine ning seda te oma sõnavõttudes ei ole maininud. Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi kinnitusel jääb igal aastal maksuparadiiside tõttu saamata 100 miljardit Ameerika dollarit maksutulu. Seetõttu tahtsime seda küsimust rõhutada ja edastada teile, et on oluline, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa teeksid selles osas tippkohtumisel koostööd.

Teine küsimus puudutab finantstehingute maksustamist, mida siin just äsja mainiti. Kui José Manuel Barroso kandideeris presidendi kohale tagasivalimiseks, siis ütles ta selgelt, et ta pooldab seda maksu. Kaks nädalat tagasi hääletas Euroopa Parlamendi enamus esimest korda finantstehingute maksu poolt tingimusel, et kõnealune maks moodustab osa rahvusvahelisest raamistikust. Roheliste fraktsioon kutsub seega teid üles lisama nimetatud teema novembri alguses toimuva Ameerika Ühendriikide / Euroopa tippkohtumise päevakorda.

Minu viimane märkus on seotud kliimaküsimusega. Me peame selle okka president Obama jalast eemaldama. President Obama tahaks tegutseda, kuid tema enamus blokeerib teda. Parim, mida Euroopa Liit tema heaks teha saaks, oleks võtta kohustus rahastada oktoobri lõpuks nn globaalset lõunat 30 miljardi euroga kliima kohandamiskulude kompensatsiooniks ning vähendada omaenda heitkoguseid 30%. Kui seda teha, siis on meil läbirääkimistega võimalik edasi minna. See on meie vastutus. Peame seda tegema enne tippkohtumist.

 
  
MPphoto
 

  Tomasz Piotr Poręba, fraktsiooni ECR nimel. (PL) Austatud juhataja! ELi välispoliitika aluseks peaksid olema süvenevad suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel. Lõppude lõpuks on Ameerika Ühendriigid juba aastaid olnud meie lähim liitlane. Praegu seisame silmitsi paljude väljakutsetega, millele peame vastu astuma koos, õlg õla kõrval Washingtoniga. Julgeoleku valdkonnas teeb meile muret Iraani suhtumine ning olukorra halvenemine Afganistanis. Tulles meie piiridele lähemale, siis Venemaast on saamas järjest ettearvamatum ja autoritaarsem naaber, kusjuures Kreml avaldab neoimperialistlikku survet riikidele, mis külgnevad Venemaa piiriga.

Kui tahame kaitsta Ameerika ja Euroopa ühiseid väärtusi ja jääda neile truuks, siis peame alati rääkima ühel häälel, kui rikutakse inimõigusi ja ohustatakse kodanike põhivabadusi. Me peame oma julgeolekut ühendatult kaitsma. Me ei tohi ära unustada, et meie Atlandi-üleste suhete alustalaks on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Seetõttu tuleks laiendada julgeoleku, vabaduse ja demokraatia valdkonda, et kaasata need Euroopa riigid, mis suurendavad Euro-Atlandi piirkonna julgeolekut. Aktiivne sidemete tugevdamine Ameerika Ühendriikidega on Euroopa Liidu jaoks hädavajalik.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Luc Mélenchon, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (FR) Austatud juhataja, volinik, Cecilia Malmström! Vastupidiselt mõnede saadikute unistustele on praeguses majanduskriisis värskelt valitud parlamendil õigus ajakohastatud teabele, mis kajastab võimalikult täpselt suure Atlandi-ülese turu kavandatud struktuuri ning piirangutest vabastamist, mis on selle kava eesmärk nii majandus- kui ka finantssfääris.

Kas see turg peab saama piirangutest vabaks 2010. või 2015. aastaks? Kas seda on kinnitatud? Isiklikult arvan ma, et arvestades seda, kui viletsas seisus on USA majanduse alustalad, ning USA keeldumist oma rahanduses kord majja lüüa, oleks see Euroopa jaoks väga kahjulik. Lisaks olen põhimõtteliselt vastu ideele, et kõnealune partnerlus peaks olema Euroopa Liidu poliitika nurgakivi, nagu paljud teist öelnud on.

Need kaalutlused tekitavad minus ka küsimuse, mis meetmeid võetakse, et tulla toime dollari kokkukukkumisega ja ohuga, mida see Euroopa ja muu maailma jaoks tähendab. Miks heideti asjasse süvenemata kõrvale Hiina ettepanek võtta maailma majanduse stabiilsuse tagamiseks kasutusele ühine maailmaraha?

Ma tahaksin hoiatada, et te ei suhtuks ajast ja arust entusiasmiga Euro-Atlandi koostöösse, mille tulemusena lõpetame arhailises konformismis just sel hetkel maailma ajaloos, kui meil on rohkem kui kunagi varem vaja tegutseda sõltumatult Ameerika Ühendriikide soovidest.

 
  
MPphoto
 

  Krisztina Morvai (NI).

– Austatud juhataja! Lubage mul kui kriminaal- ja inimõiguse juristil teha ettepanek seoses terrorismivastaste võitlusega.

Ma usun, et oleks oluline ja kasulik luua ekspertidest, akadeemikutest, praktiseerivatest juristidest jne koosnev ühine töörühm, kes teeb kokkuvõtte 11. septembri rünnakule järgnenud sageli väga valulikest sündmustest, kui inimõigused on terrorismivastase võitluse nimel peatatud.

Ma olen pärit riigist, kus valitsus ei ole viimasel kolmel aastal inimõigusi järginud, vangistades inimesi absoluutselt ilma igasuguse põhjuseta. Täna teevad nad seda terrorismivastase võitluse sildi all. Meie vanglates on 16 arvatavat poliitvangi, keda ilma igasuguste tõenditeta süüdistatakse terrorismis. Inimõiguste peatamine, habeas corpus, õigus kaitsele, vangide õigused: ma tean, millest ma räägin. Me peame terrorismivastasest võitlusest rääkides olema väga ettevaatlikud ja tegema seda väga asjatundlikult ja ettevaatlikult.

 
  
MPphoto
 

  Francisco José Millán Mon (PPE). (ES) Austatud juhataja! Strateegiliselt on Euroopa Liidu jaoks suhted Ameerika Ühendriikidega kõige tähtsamad.

Ameerika Ühendriigid on maailmas võtmepositsioonil ning Euroopa Liidust on aina enam saamas globaalne tegutseja. Me saame koos palju ära teha ja peaksimegi tegema. Kõigepealt peaksime haarama juhtrolli uue globaalse maailma loomises, mis esitab uusi väljakutseid ja milles kerkivad esile uued tegijad.

Peame omavahelisi suhteid tugevdama ning looma uusi institutsioonilisi mehhanisme. Praegu on sellisteks meetmeteks õige aeg. Washingtonis on võimul valitsus, kes soosib mitmepoolsust, Lissaboni lepinguga muutub Euroopa Liit tugevamaks ning me oleme tunnistajaks uue maailma sünnile, mida me koos vormida tahame.

Homme vastu võetavas resolutsioonis toetatakse konkreetselt institutsiooniliste meetmete tugevdamist, millele parlament oma 26. märtsi resolutsioonis üles kutsus.

Kaks aastat tagasi tehtud otsus Atlandi-ülese majandusnõukogu rajamiseks oli õige. Kuid praeguses maailmas on meil vaja ka edasi arendada poliitika ja julgeoleku koordineerimist. Vaja on välissuhete ja julgeoleku eest vastutavate ametiisikute regulaarseid kohtumisi. Sellepärast toetas see täiskogu, see parlament Atlandi-ülese poliitikanõukogu loomist, kuhu tulevikus peab kuuluma ka järgmisel tippkohtumisel asutada kavatsetav energianõukogu.

Parlamendi sooviks on ka, et igal aastal toimuks kaks tippkohtumist. Kui meil on Venemaaga kaks tippkohtumist, miks mitte siis ka Ameerika Ühendriikidega? Kallid kolleegid! Aina enam räägitakse Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelisest G2st, s.t maailma kahe suurima jõu priviligeeritud suhtest. Mulle teeb muret, et meie, eurooplased nõrgestame oma partnerirolli ja õõnestame oma priviligeeritud suhteid Ameerika Ühendriikidega. Me peame Ameerika Ühendriikidele selgitama, et välissuhete osas teeb Lissaboni leping liidu tugevamaks.

Täna ei ole ei Euroopa Liit ega Euroopa probleem, mis see oli eelnevatel aastakümnetel. Tänases keerukas maailmas peaks Euroopa moodustama osa lahendusest ja ma loodan, et just nii näevad Ameerika Ühendriigid olukorda. Nagu volinik ütles, on selleks vaja, et eurooplased tegutseksid kooskõlas globaalse rolliga, mida me endale võtta soovime, et nad oleksid tasemel saavutamaks Ameerika Ühendriikidega priviligeeritud suhted.

Kokkuvõtvalt on minu arvates Atlandi-üleste suhete tugevdamine, sealhulgas ka institutsioonilisel tasandil, eesseisva tippkohtumise põhiküsimus.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Mircea Paşcu (S&D). − Austatud juhataja! Viimastel aastatel on nii ELi kui ka USA jaoks üliolulisi Atlandi-üleseid suhteid tõsiselt proovile pandud. Praegu, kus Valges Majas on uus administratsioon, kes määratleb ümber USA prioriteete, ja Prantsusmaa kuulub uuesti NATO sõjalisesse struktuuri, on väljavaated paranenud. Isiklikult arvan, et praegu on aeg küps Atlandi-üleste suhete sisuliseks hindamiseks, aeg luua neile tugev aluspõhi, mis aitaks vastu seista ühistele väljakutsetele, mida rahvusvaheline keskkond praegu esitab: energia, kliimamuutused, esilekerkivad uued jõud, finants- ja majanduskriis ning terrorism.

Seekord peaksime vaatama kaugemale pinnapealsetest poliitilistest erinevustest ja hindama meie sügavamaid ühiseid huvisid, mille olemasolu oleme siiani enesestmõistetavaks pidanud. Tõde on selles, et sügavutimineva analüüsita võib lääs anda initsiatiivi teistele võimukeskustele, kes ei kõhkle vormimast maailma oma − ja mitte meie − huvide kohaselt.

Näiteks Euroopa julgeolek on üks sellistest ühistest huvipunktidest ning seega Atlandi-üleste suhete keskmes. Isegi kui praegu ei saa Euroopas sõja puhkemise võimalust tõsiselt võtta, võib negatiivsete arengute kuhjumisel see oht uuesti tekkida, kui me ei suuda õigesti reageerida. Nagu me Kesk-Euroopas hästi teame, progress ei ole tagasipööramatu. Sellepärast peaksime enne Euroopa praeguse julgeolekuarhitektuuri ümberhindamise ettepaneku kaalumist leidma kindlad vastused küsimustele, mis on seotud USA kohaloleku jätkumise, NATO tuleviku ja ELi eeldatava rolliga Lissaboni lepingu jõustumise järel.

Kui Euroopa tahab realiseerida oma ambitsioone ning saada maailma poliitikas tõsiseltvõetavaks tegijaks, siis tuleks likvideerida sellised erinevused liikmesriikide vahel, et motiveerida neid tõeliste ühiste majandushuvide nimel võrdselt tegutsema.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Bütikofer (Verts/ALE). (DE) Austatud juhataja, minister, volinik! Atlandi-ülese majandusnõukogu neljas kohtumine kujutab endast ideaalset võimalust pöörata sellel foorumil ette uus lehekülg. AMN peab olema ambitsioonikam. Atlandi-ülese dialoogi mõlemad pooled on ühel meelel: meie esmasteks prioriteetideks on majanduskriisist väljatulek ning kliimamuutustega võitlemine. Nüüd on vaja kokku leppida neid prioriteete kajastavas konkreetses AMNi tegevuskavas.

Eriti tähtis on teha koostööd süsinikuvaese majanduse ja energiatõhusa ühiskonna loomisega seotud uuenduste valdkonnas. Lisaks on tähtis kaasata rohkem erinevaid sidusrühmi, nagu Atlandi-üleste tarbijate dialoog, mis on 80 tarbijaorganisatsiooni ühendav foorum. Kõnealused organisatsioonid võivad aidata viia tarbijakaitse teema finantsturgude määrust käsitleva dialoogi keskmesse. Eesmärk rajada 2015. aastaks ühine Atlandi-ülene turg võib olla liialt ambitsioonikas, kuid hinnangu andmisel tuleb lähtuda asjaolust, et sellega paraneb inimeste elu mõlemal pool Atlandi ookeani. Seetõttu on rohelised uue Atlandi-ülese kokkuleppe poolt.

 
  
MPphoto
 

  James Elles (ECR). − Austatud juhataja! Ma nõustun sõnavõtjatega, kes väitsid, et tänu USA uuele administratsioonile on meile avanenud tõeline võimalus.

Kolm kiiret märkust. Esiteks tundub, et me oleme sattunud olukorda, kus EL ja USA arutavad omavahel tohutul hulgal küsimusi, kuid puudub strateegiline dialoog, ning mulle väidetakse Washingtonist, et USA peab Hiinaga palju mahukamat dialoogi kui meiega siin teisel pool Atlandi ookeani. Kas pole aeg sellel tippkohtumisel välja öelda, et tahame strateegilise partnerluse saavutamiseks pidada strateegilist dialoogi?

Teiseks on seoses protektsionismi teema arutamisega AMNis selge, et järgneval kaheteistkümnel kuul on suurimaks ohuks pigem turgude sulgumine kui avanemine, kuid ometi on meil olemas Atlandi-ülene turg, mis Elmar Broki sõnade kohaselt on meie parim võimalus suurendada majanduskasvu mõlemal pool Atlandi ookeani.

Kas ei oleks aeg teha Atlandi-ülesest turust kaubandusarengu peamine osa, selle asemel, et heita see kõrvale kui regulatiivne küsimus? Tegelikult avab see tohutult uusi võimalusi.

Viimaseks, olen pettunud, et meile ei ole esitatud Günter Verheugeni lubatud uurimust ega teekaarti. Uurimust rahastas parlament. Kui tahate, et parlament teeks koostööd ütlemaks, kuidas me nüüd turgude avanemisest aru saama peame, siis palun avaldage see raport 15. novembriks, nagu resolutsioonis sätestatud.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Caspary (PPE). (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kui usute nagu kõik eelmised sõnavõtjad, et Euroopa Liidule on vaja partnereid, siis majanduse valdkonnas on see eriti ilmne. Atlandi-ülese turu kaubandusmaht on umbes 2 miljardit eurot päevas. Seega on selge, kui tähtis on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Samuti on selgeks saanud vabakaubanduslepingute tähtsus ja eelkõige see, et peame Atlandi-ülesele partnerlusele rohkem keskenduma.

Uuele presidendile mõeldes teeb mulle Atlandi ookeani teisel kaldal toimuv muret. President leidis aega tulla Oslosse, et võtta vastu Nobeli preemia, kuid G20 tippkohtumise ajal oli Euroopa riigipeadel ja valitsusjuhtidel raske temaga kohtumise aega kokku leppida. Kopenhaagenis viibides oli tal aega toetada oma kodulinna olümpialinnaks saamise püüdlustes, kuid kahjuks ei suutnud ta leida aega, et koos meiega tähistada Euroopale tähtsat sündmust, nimelt Berliini müüri ja raudse eesriide langemise 20. aastapäeva. Mul oleks hea meel, kui me suudaksime teda veenda, et ta ei venitaks AMNi kohtumise toimumise üle otsustamisel viimase hetkeni, vaid hoopis toetaks lähiaastatel AMNi kindlalt.

Kaubavahetus Euroopa ja USA vahel peaks olema lihtsam. Tööd on vaja teha ühiste standardite valdkonnas. Vaja on kõrvaldada tollid ja mittetariifsed kaubandustõkked. Tuleb ennetada, et kumbki pool ei võtaks protektsionistlikke meetmeid. Me peame tagama, et tooted oleksid tarbijatele ohutud. Nagu praegu ka arutluse all on, peame tagama, et terrorismivastased meetmed ei oleks kõnealustele tegevustele takistuseks. Seetõttu oleks mul hea meel, kui suudaksime oma koostöös saavutada tõelist edu. Atlandi-ülestes suhetes ei ole probleemiks paljud küsimused, mis valmistavad meile muret mujal maailmas, näiteks palgad, sotsiaalne ja keskkonnadumping.

Ma usun, et me peaksime ühest küljest kasutama võimalust töötada koos ameeriklastega meie ühiste probleemide lahendamiseks ja teisest küljest üritama kogu maailmas aidata ühiselt kaasa edasiminekule WTOs või teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, nt Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis. Ma loodan, et järgmisel nädalal saavutatakse selles osas häid tulemusi.

 
  
MPphoto
 

  Véronique De Keyser (S&D). (FR) Austatud juhataja! President Obama valimist on õigusega tervitatud kui USA demokraatia võitu. Kuid talle hiljuti antud Nobeli rahupreemia on pannud ta surve alla. Rahu Lähis-Idas? Me loodame seda, kuid Obama ei ole kindlasti mitte trumpkaart. Rahu Afganistanis? Siin võimaldab USA strateegia manööverdada, kuid kui president Obama annab järele oma n-ö jahikullidele, riskib ta uue Vietnamiga. On tähendusrikas, et Gordon Goldsteini raamat, mis kirjeldab dramaatilist allakäiguspiraali Vietnami sõja ajal, kaob Washingtonis riiulitelt nagu soe sai, nii et poodidesse ei ole jäänud enam ainsamatki eksemplari.

President peab nüüd valima kahe strateegia vahel: esimene keskendub Afganistani stabiliseerimisele, vaesuse likvideerimisele ja majanduslikule arengule Ameerika Ühendriikide tsiviil-sõjalise kohaloleku kaudu kõnealuses riigis. Teise strateegia eesmärk on koonduda mõnele linnaalale ning käivitada sealt laiaulatuslikud operatsioonid Al-Qaida vastu. Mõlema strateegia puhul on vajalik sõjaväe lähetamine, kuid esimene strateegia on suunatud inimestele, teine sõjale, mille foonil on katastroofi oht.

Kas ei peaks Euroopa päästma Barack Obama vanade deemonite käest, kes Ameerika Ühendriike kummitavad, ja aitama tal valida esimese strateegia, mis keskendub inimestele? Vähemalt meie fraktsioon arvab niimoodi.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (ECR). − Austatud juhataja, ECR fraktsioon on tugevalt Atlandi-meelne ning soovib aina tihedamaid majanduslikke, kaubanduslikke ja poliitilisi sidemeid Ameerika Ühendriikidega, keda me peame ELi tähtsaimaks liitlaseks ja mitte konkurendiks. Me võlgneme USA-le ka tema panuse NATOsse, panuse, mis põhineb meie jagatud demokraatlikel väärtustel, ning me tervitame Ameerika hilinemisega võetud kohustust võidelda kliimamuutuste vastu.

Ent me ei tohiks teeselda, nagu oleksime kõiges ühel meelel. Näiteks teevad mulle muret USA administratsiooni vastuolulised sõnumid Venemaa kohta. Tundub, et Washingtoni rõhuasetusega taastada USA-Venemaa suhetes esialgne seis vabandatakse välja Kremli jultunud sekkumine oma naabrite siseasjadesse, eelkõige Gruusias ja Ukrainas.

USA loobumine raketikilbist Poolas ja Tšehhis oli samuti küsitava väärtusega otsus.

Hiljuti Iraanis avastatud salajane tuumarajatis võiks seda otsust kinnitada, kuid peame nüüd uuesti kahekordistama oma pingutusi, et kärpida Iraani tuumarelva ambitsioone, ning USA liitlastena toetame kindlalt nende sõjalist võitlust Jihadi terroriga Iraagis ja Afganistanis ning otsustavaid jõupingutusi tuua Lähis-Idasse püsiv rahu.

 
  
MPphoto
 

  Diogo Feio (PPE). (PT) Austatud juhataja! Sooviksin alustuseks öelda, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelised suhted on tähtsad, eriti ülemaailmse majanduskriisi ajal. Aina enam läheb vaja meie ühiseid meetmeid kriisi lahendamiseks ning energiaturu ja terrorismivastase võitlusega seoses, kuid me vajame ka konkreetsemaid meetmeid, mille tulemuseks ei oleks maksude tõstmine või praegu turu toimimiseks vajaliku finantssüsteemi vastu suunatud absurdsed rünnakud.

Finantsküsimusele keskendudes sooviksin esile tõsta nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa Liidu jõupingutusi parema õigusloome tagamiseks, kus rõhk on seatud sidusrühmade kaasamisele raporti arutelusse. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise tegevuse koordineerimine on hädavajalik, kui tahame küpsemaid majandussuhteid, mis võiksid meid võib-olla tõepoolest viia 2015. aastaks Atlandi-ülese turu saavutamiseni.

Samuti peame siinkohal kaitsma atlantitsismi. Täpselt sama oluline on vähendada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelisi administratiivtõkkeid, et luua konkurentsivõimeline keskkond, mis on atraktiivsem nii kodanikele kui ka ettevõtjatele. Ma usun, et stabiilsete läbirääkimistega on võimalik luua Atlandi-ülene turg, mis stimuleerib majandusi ning teeb lõpu ohule, et tekivad uued majandus- ja sotsiaalkriisid, mis on sarnased sellele, mille all praegu kannatame.

Kokkuvõtteks, austatud juhataja, ma soovin, et oleks päris selge, et tegemist on ainulaadse olukorraga ning Atlandi-meelsem lähenemisviis võiks seda olukorda parandada.

 
  
MPphoto
 

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). (ES) Austatud juhataja! Volinik Ferrero-Waldner osutas sellele, kui oluline on, et kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjon osaleks Atlandi-ülesel ELi-USA tippkohtumisel, ning ma tervitan tema rõhuasetust.

Lisaks tahaksin kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni esimehena juhtida teie tähelepanu eelkõige sellele, kui tähtis on alla kirjutada väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepingutele. On tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et tugevdada mitte ainult poliitilist, vaid ka õiguskoostööd, mis on muutnud sidemed Eurojusti ja Ameerika Ühendriikide analoogsete asutuste vahel tugevamaks.

Teiseks tahaksin ma esile tõsta tööd, mida on tehtud järgmisel viiel aastal toimuva Atlandi-ülese dialoogi tugevdamiseks ja algatamiseks, ning kolmandaks tahaksin ma esile tõsta selle parlamendi tööd.

Seetõttu tahaksin ma paluda, et Euroopa Parlamendi järgmisel osaistungjärgul novembris antakse teavet tippkohtumise tulemuste kohta, eelkõige kohtu- ja kriminaalkoostöö peatüki osas.

Neljandaks, on selge, et Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel hakkab jõuliselt toimima vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala, mis moodustab Euroopa Liidu ülesande uue tahu ning kujutab endast Euroopa poliitika uut valdkonda, milles on ka sellel parlamendil otsustusõigus.

Sellepärast peavad selliseid tundlikke küsimusi nagu isikuandmete ja põhiõiguste kaitset, broneeringuteavet ja SWIFTi andmete lepinguid käsitlevad otsused olema alati kooskõlas parlamendis vastu võetud resolutsioonidega, et tagada isikuandmete kaitse, ning eelkõige 17. septembril vastu võetud resolutsiooniga.

Lõpetuseks, viisadega seoses ei tohi me unustada täieliku vastastikkuse põhimõtet, kuna selles valdkonnas on veel palju arenguruumi. Tore on teha USAga viisaalast koostööd, kuid praegu on suurepärane võimalus rõhutada täieliku vastastikkuse tähtsust, et lepingute allakirjutamisel oleksime Ameerika Ühendriikidega võrdses olukorras.

 
  
MPphoto
 

  Harlem Désir (S&D). (FR) Austatud juhataja, Cecilia Malmström, volinik, kallid kolleegid! Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vaheline koostöö on ülioluline, et suudaksime lahendada enamiku maailma suurematest kriisidest, ning uus USA administratsioon teeb selle kindlasti võimalikuks. Juba on tehtud algatusi, mis on minevikust lahtiütlemise märgiks. Need on seotud Iraagi, Guantánamo ja raketikilbiga. Kuid on naiivne arvata, et USA-l ja Euroopal on nüüd samasugused vaated igas küsimuses või et Atlandi-ülesed suhted laabuvad edaspidi lihtsalt.

USA on väga tõrges tegutsema, olgu tegu siis Kopenhaageniks ettevalmistamise, Doha ja protektsionismi, finantsmääruse ja maksuparadiiside kaotamise, Lähis-Idas rahuprotsessi taaskäivitamise või Iraani tuumaküsimuse kindlameelse lahendamisega. See küsimus ei kätke lihtsalt seda, kas administratsioonil on head kavatsused või mitte, vaid on sageli seotud kongressi lobistide mõjuvõimuga või lihtsalt sellega, et suurriik, mida uus maailma kord raputanud on, kaitseb oma huvisid.

Edu neis valdkondades on võimalik ainult juhul, kui Euroopa täidab oma poliitilist rolli iseseisva globaalse tegutsejana, kes on võrdses partnerluses − voliniku sõnu kasutades − ja kes võtab endale täielikult vastutuse.

Sellest vaatenurgast lähtudes pean ütlema, et Euroopa suhtumises on tunda segaduses olekut ja mõnikord isegi teatavat naiivsust ja see käib ka parlamendi kohta. Suure Atlandi-ülese turu idee, mis on Sir Leon Brittani ajusünnitis ajast, mil ta volinik oli, kätkeb teatavaid riske.

Kaubandustõketega seonduvat käsitletakse otsekui tegu oleks vaid tehniliste probleemidega. Loomulikult on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahelised majandussidemed ning kaubavahetus tööhõive ja ettevõtluse perspektiivist olulised. Neid tuleb arendada. Esiteks, kaubandus ei ole tegelikult ohus. Teiseks, konfliktide puhul on nende põhjuseks kas vajadus kaitsta meie majandushuvisid − nagu Airbusi puhul − või vastuolu meie tervise- või keskkonnaeeskirjadega − näiteks hormoone sisaldav veiseliha või klooriga töödeldud kanaliha − ning me ei peaks seetõttu seadma majandussuhete parandamist kõrgemale ei meie sisemisest mudelist, meie sotsiaalmudelist, meie keskkonnamudelist ega arengumudelist, sest majandussuhted ei saa olla eesmärk omaette. Me peame suutma neid kahte eesmärki kombineerida ja me ei tohi loobuda oma poliitilisest iseseisvusest partnerluse kasuks, mis iseenesest on eesmärgina kiiduväärt.

 
  
MPphoto
 

  Peter Skinner (S&D). − Austatud juhataja! Mul on paar märkust. Mul on keeruline mõista, kuidas me suudame kõik AMNi suhtes otsustatu AMNi raamidesse sobitada. Teame, et tegu on väga väikese ettevõtmisega. Volinik, ma olen järgmisel teisipäeval kohal. Ootan kohtumist teie, Elmar Broki ja teiste parlamendiliikmetega; ma tulen selle küsimuse juurde pärast tagasi.

Siiski on olemas põhiprobleemid, mida saab AMNis tõstatada ja lahendada, kuna need on selleks piisavalt n-ö varajased, kui kasutada teie väljendit, volinik. Näiteks on sobiv otsida lahendust finantsteenuse küsimusele, kuna tulemuste üle arutatakse väga põhjalikult ja kokkuleppele ollakse lähedal mitte ainult G20 kohtumistel, vaid ka siin parlamendis käimasolevates aruteludes ning aruteludes komisjoni ja ameeriklastega.

Eelkõige on raamatupidamisarvestus üks neist valdkondadest, mis on poliitikute ja seadusandjate pädevuses. USA pool peab saama kiiresti kvaliteetsete ülemaailmsete raamatupidamisstandardite vastuvõtmisega 2011. aastaks ühele poole. Sama kehtib ka kindlustuste kohta: projekti Solvency II abil on kehtestatud globaalne määrus − mille kohta, ausalt öeldes, ootame USA-lt vastust − ning ma tänan esimees Kanjorskit USA Kongressist töö eest, mida ta on teinud föderaalses teabeametis.

Lõpetuseks lubage mul seoses õigusloojate Atlandi-ülese dialoogiga öelda, et kongress ja parlament peavad mõlemad otsustavamalt tegutsema. Me ei taha sörkida administratsiooni ja komisjoni sabas ning enamik siin saalis viibijatest nõustub sellega. Tahame vahelduseks olla muutuste esireas. Meil on vaja need muutused esile kutsuda. AMN vajab meie toetust, kuid Atlandi-ülene õigusloojate dialoog (TLD) peab olema arutelude südames. See ei tohiks jääda kõrvalseisja või nõuandja rolli, vaid peaks olema kogu selle Atlandi-ülese suhte kese.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Władysław Zemke (S&D). (PL) Austatud juhataja! Täna teid, et andsite mulle sõna. Minu arvates on Atlandi-üleste suhete arutelu väga tähtis, sest osaliselt oleme paradoksaalses olukorras. Euroopa on Ameerika Ühendriikides toimunud muutused suures osas väga hästi vastu võtnud. Ent teisest küljest on Ameerika Ühendriigid võrreldes varasemaga hakanud näitama välja suuremat huvi teiste oluliste riikide ja mandrite vastu. Eelkõige oleme olnud tunnistajaks Ameerika Ühendriikide ja Hiina vaheliste kontaktide taastumisele ning pingutustele parandada suhteid Venemaaga.

Minu arvates on meie probleem see, et tahame arutada liiga palju küsimusi korraga. Ma arvan, et me peaksime keskenduma kahele valdkonnale. Esimene on seotud finants- ja majandusküsimustega. Teine valdkond on julgeolek. Ameerika Ühendriigid ja Euroopa saaksid mõlemas valdkonnas palju rohkem korda saata.

 
  
MPphoto
 

  Michael Theurer (ALDE). (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Oleme koostanud olulise määruse, milles käsitletakse mitmeid teemasid. Kuid ühte olulist teemat − kaubandust − käsitletakse vaid möödaminnes. Minu veendumuse kohaselt on rahvusvaheline kaubandus otsustav tegur. Maailmakaubanduse langus oli üks majandus- ja finantskriisi põhjustest ning ma tahaksin, et sellele valdkonnale pühendataks rohkem tähelepanu ka Atlandi-üleses majandusnõukogus (AMN).

Asi ei ole selles, nagu oleksid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit alati ühel meelel. Vastupidi, meil on vaid mõned kaubanduslepingud, valitseb bilateralismi oht ning on võimalik, et USA ei jätka Doha arenguvoorus. Seega peaksime kriitilise tähtsusega küsimustele lahenduse leidma ning ma loodan, et AMN kehtestab rahvusvahelise kaubanduse elustamiseks uued stiimulid.

 
  
MPphoto
 

  Jan Philipp Albrecht (Verts/ALE). (DE) Austatud juhataja! Ma tahaksin veel kord arutleda Swiftiga seotud Atlandi-ülese politsei- ja kohtukoostöö ühe aspekti üle, millest on siin juba juttu olnud, s.o Swifti pangaandmete USA-le edastamine.

Ma usun, et me ei tohiks selle küsimuse arutamisel unustada, et nõukogu võttis endale mandaadi pidada USAga andmeedastuse valdkonnas läbirääkimisi. Me peaksime nõukogule meelde tuletama, et see nimetatud mandaati USAga läbirääkimistes kasutaks. Mulle valmistab väga suurt muret, et Euroopa Ülemkogule avaldatakse survet nõustuda USA nõudmistega ning eirata Euroopa andmekaitse standardeid.

Ma usun, et sellega saadetakse välja vale signaal, eriti kuna paljudes valdkondades, näiteks Europolis, Eurojustis jne, tuleb andmekaitse tase viia järgmise aasta jooksul vastavusse Lissaboni lepinguga. Ma usun, et saadaksime õige signaali, kui komisjon järgiks andmekaitse standardeid ja kaitseks neid USA ees või nõuaks otsuse tegemise edasilükkamist.

 
  
MPphoto
 

  Zoltán Balczó (NI). (HU) Ma lugesin 1996. aasta Euroopa Liidu valgest raamatust järgmist: saabuvatel aastakümnetel on oodata üle maailma tulist lahingut Euroopa, Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja tärkava majandusega Aasia riikide vahel. Õnneks ei sõdita selles lahingus relvadega, vaid see toimub peamiselt majandussektoris. Euroopa peab enesele kindlaks jääma. President Giscard d’Estaign, kes oli konvendi esimees, valitsusjuht, kes töötas välja läbikukkunud põhiseaduse, on öelnud, et Euroopa ei tohi olla Ameerika Ühendriikide rivaal, vaid usaldusväärne partner. See on ELi-USA tippkohtumisel edu saavutamiseks põhiküsimus. Me peame partnerluse poole püüdlema, kuid kui meie ainsaks ajendiks on see, et Ameerika Ühendriigid näeksid meid partnerina, ja me ei sekku Euroopa elanike nimel konfliktidesse, siis ei saavuta me olulistes küsimustes edu.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, nõukogu eesistuja.(SV) Austatud juhataja! Ma sooviksin tänada kõiki austatud parlamendiliikmeid, kes on sellest arutelust osa võtnud. Ameerika administratsiooniga koostöö süvendamise ja peagi toimuva tippkohtumise tähtsuse suhtes valitseb üldine konsensus. Mul on väga hea meel, et Ameerika administratsioon näitab üles sellist valmisolekut meie suhteid süvendada ja arendada. Ma usun, et oleme oma kodutöö teinud ning valmistunud väga hästi selleks, et astuda mõned olulised sammud. Paljud probleemid on meil meie partneri USAga ühised ning seega on asjakohane leida neile ka lahendused ühiselt.

Usun, et suudame edasi liikuda kliima, majanduskriisi ja Doha vooru − ma kinnitan uuesti, kui tähtis on selle lõpule viimine − küsimustes ning et suudame käima lükata ülimalt olulised protsessid õiguse valdkonnas. Majanduslik partnerlus on meie jaoks eriti tähtis foorum. Samuti mõistame, kui tähtis on arutada olulisi piirkondlikke küsimusi, nt olukorda Afganistanis, Pakistanis ja Lähis-Idas.

Mulle esitati mõned konkreetsed küsimused. Mis puutub Sarah Ludfordi tõstatatud viisade küsimust, siis nii nõukogu kui ka komisjon teevad kõik, mis nende võimuses, et viisavabadus kehtiks kõigi ELi liikmesriikide suhtes. On kahetsusväärne, et seda ei ole veel kehtestatud, kuid me teeme jätkuvalt väga tõsist tööd selle nimel, et viisavabadus teoks saaks.

Tobini maksu osas olen teadlik, et siin täiskogul on parlamendiliikmeid, kes seda kindlalt toetavad. Ma ütlen seda: Tobini maks toimib ainult juhul, kui see kehtestatakse üle maailma ja allub kogu maailma kontrollimehhanismidele, vastasel juhul on lihtsalt tegemist veel ühe protektsionistliku meetmega. Praegu puudub igasugune alus rahvusvahelise, kogu maailma kokkuleppe sõlmimiseks Tobini maksu kohta ning eesistujariik ei suru seda teemat peale. Ma tahan, et see oleks selge.

SWIFTiga seoses oleme USAga kokku leppinud, et tähtis on teabevahetus finantstehingute kohta. See on piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses väärtuslik. Nüüd on meil vaja uut kokkulepet, kuna Belgia ettevõtte SWIFT on Euroopasse kolimas, kuid me mõlemad soovime jätkata programmi, et tõkestada terrorismi rahastamist.

Üleminekufaasis on meil vaja kokkulepet, mis kehtiks lühikese aja jooksul, kuni uue Lissaboni lepingu jõustumiseni. Selle küsimusega on tegelenud eksperdid, sealhulgas Prantsuse kohtunik Jean-Louis Bruguyère, kellel EL palus analüüsida terroristide rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP). Bruguyère järeldus oli, et praegune leping vastab piisavas ulatuses õiguskindluse ja isikuandmete kaitse nõuetele. Lissaboni lepingu jõustumisel, kui hakatakse sõlmima püsivamat lepingut, on Euroopa Parlamendil võimalik seda protsessi aktiivselt mõjutada.

Järgmisel nädalal aset leidev kohtumine on väga tähtis, kuid sellegipoolest on tegu vaid kohtumisega. Usun, et me suudame edasi liikuda, leida lahenduse osale küsimustest ning käivitada olulisi protsesse valdkondades, mis on meile ühised ja mille lahendamiseks on vaja Ameerika administratsiooniga lähedast ja strateegilist partnerlust. Mul on väga hea meel, et Euroopa Parlament on kindlalt toetanud nõukogu ja komisjoni jõupingutusi. Järgmisel täiskogu istungil Brüsselis kannan ma teile loomulikult tulemustest ette.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt nõustuda sellega, mida James Elles ütles suurepärase strateegilise dialoogi kohta suurepärase strateegilise partneriga. See on meie eesmärk.

Nagu ma enne ütlesin, on maailma taastumiseks vaja koostööd, seega on rahanduse ja majandusega seotud küsimused meie päevakorras esikohal. Me oleme olnud üks G20 tippkohtumiste protsessi, mis teatavasti president Barroso ja president Sarkozy algatusel tõsteti eelmise aasta novembris maailma liidrite tasandile, aktiveerumise taganttõukajaid.

Pittsburghi G20 tippkohtumine oli edukas ka selles mõttes, et andis võimaluse paindlikuks makromajanduslikuks koordineerimiseks ajal, kui proovime samuti leida väljumisstrateegiat, et järk-järgult tagasi tõmmata meie kriisile kiire reageerimise vahendite poliitikat.

IMF ja Maailmapank on ühel meelel, et kumbki pool peab vastavalt oma majandusolukorrale erineva lähenemisviisi leidma. Praegust ülemaailmset majandusolukorda arvestades arutavad maailma juhid loomulikult kriisist väljumise, majanduskasvu ergutamise ja töökohtade loomise võimalusi ning finantsturgude reguleerimise küsimus omab erilist tähtsust.

Meie arvates on vaja tagada, et tihedas koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi ja finantsstabiilsuse nõukoguga luuakse kiiresti ülemaailmselt koordineeritav makrotasandi usaldatavusjärelevalve süsteem.

Panganduses on vaja asuda täitma Londonis ja Pittsburghis võetud kohustusi kapitali parandamiseks ja suurendamiseks ning finantskeskustes rangemate usaldatavusnormatiivide järjepidevaks rakendamiseks. Me peame hoogustama oma tööd tõhusa globaalse lähenemispoliitika välja töötamiseks seoses kriisiohje ja süsteemselt oluliste finantsasutustega.

Samuti peaksime 2010. aasta lõpuks välja töötama finantsinstrumentidele kvaliteetsed üle maailma kehtivad raamatupidamisstandardid ja loodetavasti oleme 2011. aasta juunikuuks selles osas täieliku lähenemise saavutanud.

Kliimamuutustega seoses: sellel teemal toimus Prahas meie esimene jutuajamine president Obamaga. Viibisin isiklikult kohal ja me avaldasime Ameerika Ühendriikidele survet, et nad suurendaksid oma panust kliimamuutuste vastu võitlemisel, kuid teame ka seda, et president Obama peab oma kongressis ja senatis lahendama väga olulisi tervishoiuga seotud küsimusi. Kuna Obama on hõivatud koduste asjadega, siis arvan, et peame talle veelgi rohkem survet avaldama, et mitmekordistada Kopenhaagenis siduvate eeskirjadeni jõudmiseks jõupingutusi.

Mis puutub AMNi, siis tegu on väga olulise uue mehhanismiga − või siis uue hoo saanud mehhanismiga −, mis tegeleb kõigi vabaturu ja turutõketega seotud küsimustega. Me tahame tõkked kõrvaldada ja see on AMNi tegevuse lõppeesmärk. See on selgelt sätestatud 30. aprilli 2007. aasta AMNi raamlepingus. Loomulikult olen teadlik viimasel ajal esitatud erinevatest ideedest, nagu ühtse Atlandi-ülese turu saavutamine 2015. aastaks majandusintegratsiooni takistavate tegurite kõrvaldamise teel ehk niinimetatud Millán Moni raport. Kahtlemata peame saavutama õige tasakaalu ambitsioonide ja reaalsuse vahel ning see on põhjus, miks töötame praegu välja AMNi keskmise tähtajaga prioriteetseid ülesandeid.

Kaubandustõketega seoses teame juba, et teie siin parlamendis soovite näha uurimust ning me tervitame teie toetust selle koostamiseks. See oleks oluline AMNi edasise tegevuse suunamiseks. Kõnealune uurimus ei ole veel lõplik, kuid see on valmimas ning enne selle avaldamisküpseks saamist on vaja lahendada veel mitmed tehnilised küsimused. Sellega tegeleb volinik Ashton ning kindlasti edastan talle parlamendi soovi.

Lubage mul öelda ka − kuna seda siin mainiti −, et energianõukogu tegevus ei kattu AMNi tegevusega. Nende ülesanded täiendavad üksteist. On selge, et julgeolekut käsitlevate küsimustega tegeleb energianõukogu, regulatiivküsimustega AMN. Energianõukogu keskendub uutele tehnoloogiatele ja energiajulgeolekule.

Mõned sõnad SWIFTi ja GLSi kohta, mida siin on mainitud. SWIFTi kokkulepe on vajalik, kuna selles sätestatakse konkreetsed andmekaitse abinõud. See on selge ning tõenäoliselt soovitakse selliseid sätteid ka vastastikuse õiguskaitse lepingusse.

Samuti peaks olema teada, et vastastikuse õigusabi leping on SWIFTi kokkuleppe keskmes ning selles raamistikus otsustab USA teabetaotluste rahuldamise üle ELi justiitsasus, mistõttu peame jätkama sellega tööd.

ESTAga seoses oleme koostanud esialgse hinnangu, mille järgi ei ole ESTA vastavalt lõppmääruse vaheversioonile võrdsustatav Schengeni viisataotlusmenetlusega, mis on määratletud Euroopa Komisjoni ühistes konsulaarjuhistes. Ent kohe, kui ESTAt käsitlev lõppmäärus avaldatakse, valmistame me ette lõpliku hinnangu, mis käsitleb ka ESTA tasusid, kui need peaks tegelikult kehtestatama. Kujutate isegi ette, et me ei soovi nende kehtestamist.

Viimane vastus puudutab terrorismi. Tippkohtumisel arutame USAga, kuidas teha tihedamat koostööd terrorismi vastu võitlemisel, eelkõige arvestades kavatsust likvideerida Guantánamo.

Hädavajalik on tagada, et põhivabadusi austatakse. Selles osas on meile abiks ka vastastikuse õigusabi lepingud. Seega teeme koostööd küsimuses, kuidas vältida radikalismi, sealhulgas Interneti väärkasutamist.

Nagu näete on arutlusele tulev teemade ring tohutu. Me oleme kõigist poliitilistest küsimustest juba rääkinud, kuid olen nõus nõukogu eesistujaga, et ehkki tegu on tähtsa tippkohtumisega, on tegemist siiski vaid ühe mõni tund kestva kohtumisega. Ühe kohtumisega ei lahendata kõiki küsimusi, kuid see on väga hea võimalus uuesti alustamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut(1), mis on esitatud kooskõlas kodukorra artikli 110 lõikega 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 22. oktoobril 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult.

(RO) ELi-USA novembris toimuv tippkohtumine tugevdab Atlandi-ülest partnerlust ning edendab kahe suurjõu vahelist dialoogi.

Nende kahe vahelised suhted peavad põhinema jagatud väärtustel ja eesmärkidel. Järjest rohkem tihedam koostöö on meie huvides ja tuleb meile kasuks.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad kliimamuutustevastases võitluses võtma enda kanda olulise rolli. Selles osas on võetud mitmeid kohustusi, et võidelda globaalse soojenemise kahjulike mõjudega. Mis puutub Euroopasse, siis oleks keskkonna kaitsmiseks üks mõistlikke ja teostatavaid lahendusi anda käiku Rein-Main-Doonau navigatsioonikanal, mis tagab otseühenduse Rotterdami ja Constanţa sadamate vahel.

Siseveenavigatsiooni võimaluse loomine annab mitmeid majanduslikke eeliseid ning aitab kaasa ka helireostuse ja kasvuhoonegaaside vähendamisele. Tänu kõnealuse kanali kasutamisele ning propageerimisele muutub kaubavedu odavamaks ja ohutumaks, kusjuures energiavarusid kasutatakse tõhusamalt.

Keskkonnakaitsemeetmeid võib täiendada mandriülest liikuvust ja rahvusvahelisi ühendusi toetavate meetmetega, tagades samal ajal Euroopa kaupade ja kodanike kaitse ja turvalisuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. − Kahe suurima demokraatliku ja majandusliku jõu vahelise Atlandi-ülese koostöö kiire areng omandab aina suurema tähenduse nüüd, kui Lissaboni leping on jõustumas. Mõlemal, nii ELil kui ka USA-l on jätkuvalt rahvusvahelises kaubanduses ja stabiilsuse tagamisel oluline roll. Euroopa Parlament on olnud liikumapanev jõud Atlandi-ülese koostöö arendamisel, tehes oma resolutsioonides ettepaneku Atlandi-ülese vabaturu loomiseks ning luues uusi struktuure tihedamaks poliitiliseks ja parlamentidevaheliseks suhtlemiseks. Siiani on Atlandi-ülene majandusnõukogu teinud head tööd. Ma loodan, et suudame lähitulevikus leida lahendused ELi ja USA vaheliste regulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks. Õigusloojate roll on kõnealustes suhetes tähtis. Euroopa Parlamendi liikmed on valmis AMNi protsessile täies ulatuses kaasa aitama.

Me peaksime julgustama USA Kongressi võtma endale kohustuse osaleda rutiinselt Atlandi-üleses õigusloojate dialoogis ning seeläbi aktiivselt ka AMNis. Ma tahaksin komisjonilt ja nõukogult küsida, kuidas on teostatud järelevalvet Euroopa Parlamendi resolutsioonide täitmise üle, ning samal ajal julgustada neid tegema jõulisi pingutusi Atlandi-ülese vabaturu ala saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. − Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelised suhted on alati olnud tugevad. Sõja järel suutis laastatud Euroopa end uuesti üles ehitada ja edasi areneda tänu ameeriklaste abile. Praegu seisab maailm jällegi silmitsi kriisiga ning rohkem kui kunagi varem on tähtis, et me säilitame need sidemed ja töötame koos, et leida lahendused maailma majandust kimbutavatele probleemidele. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid mängivad majanduse taastamises strateegilist rolli. Meie sisemajanduse koguprodukt kokku moodustab üle poole maailma SKPst ning meie kahepoolne kaubanduspartnerlus on maailmas kõige tugevam, moodustades peaaegu 40% maailma kaubandusest. Kuid kui tahame majanduskriisi vastu tõhusalt võidelda, siis on vaja rakendada lisameetmeid. Atlandi-ülene majandusnõukogu on seadnud endale eesmärgi saavutada integreeritud Atlandi-ülene turg 2015. aastaks. Seda tehakse kaubandustõkete vähendamise teel. Kui see eesmärk on saavutatud, siis võib uuesti oodata majanduskasvu ning taastumisprotsess saab alata. N-ö Krediidiprõksu oht ei ole möödas. Majanduse edasise kokkukukkumise ja töötuse kasvu vältimiseks peab majandusnõukogu tagama mõlemas valdkonnas kooskõlastatud majanduspoliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Ütlematagi on selge, et USA ja ELi vahelisi majandussuhteid on vaja säilitada. Me ei pea siiski mingil juhul lubama USA-l Euroopat majanduslikus mõttes monopoliseerida. Vastupidi, me peame õppima majanduskriisist, mille põhjustas see, et USAs ei teostatud järelevalvet finantsturgude üle. Euroopa peab säilitama oma majandusliku iseseisvuse ja leidma omaenda tee kriisist väljumiseks, eriti praegu, kui New Yorgi börsil makstakse välja miljarditesse dollaritesse ulatuvaid boonuseid. Seetõttu kutsun ma üles tugevdama Euroopa positsiooni Atlandi-üleses majandusnõukogus. 2009. aasta aprillis Prahas toimunud ELi-USA tippkohtumisel avaldas president Obama Euroopa Liidule survet pakkuda lähitulevikus Türgile täisliikme staatust, väites, et nõnda aitaks EL kaasa paremale islami maailma mõistmisele. Asjaolu, et USA toetab oma strateegilist NATO liitlast (et Türgi rajaks teed Rasmusseni saamiseks NATO peasekretäriks), ei tohiks kuidagi kiirendada täisliikmeks saamise läbirääkimisi. Hoolimata ameeriklaste toetusest ei ole Türgi liikumiseks sobiv kandidaat, kuna ei ole mingeid märke sellest, et hiiglaslikud geograafilised, majanduslikud ja poliitilised erinevused oleksid vähenenud. EL peaks võtma sellega seoses USA ees selge seisukoha.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult. (DE) Majanduskriisi ja Kopenhaageni kliimakonverentsiks valmistumise valguses on oluline, et me kasutaksime Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumist, et tugevdada veelgi ELi ja USA vahelisi suhteid. Keskkonna valdkonnaga seoses peame eelkõige arutama uut liiki toiduainetega seonduvat. Nanotehnoloogiate pakutavad võimalused ja väljavaated on samuti asjakohane teema. Avatud arutelu on kindlasti vajalik geenitehnika ja loomade kloonimisega seotud küsimustes. Euroopa Liit ei tohiks karta oma kaubanduspartnerile selgitada küsimusi, mis mõnedele selle liikmesriikidele muret teevad. Kemikaalide ja toksilise ainetega seoses peame tegema tööd kõrgete kaitsestandardite ja parema koordineerimise suunas. Sellega me mitte ainult ei lihtsusta kaubandus- ja majandussuhteid, vaid tagame eelkõige ka selle, et Euroopa tarbijad on kaitstud toksiliste ainete sattumise eest keskkonda ja tarbitavatesse toodetesse. Konstruktiivne arutelu aitab tagada, et ELi ja USA vahelised erilised suhted säilivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. (PL) Austatud juhataja, head kolleegid! On väga hea, et Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumiseks (2.−3. november 2009) ettevalmistamist käsitlev määrus kutsub 17. leheküljel Ameerika Ühendriike üles kohtlema kõiki Euroopa Liidu kodanikke võrdselt ning laiendama viisanõudest loobumise programmi kõigile ELi liikmesriikidele.

On viimane aeg, et parlamendi palvetel, komisjoni jõupingutustel ning viisaküsimuses diskrimineeritud liikmesriikide tegevusel on tulemusi. Vastasel juhul oleks vaja võtta radikaalseid meetmeid ning kehtestada Ameerika Ühendriikide kodanikele viisanõue. On aeg lõpuks lõpetada see Ameerika Ühendriikidele antud ühepoolne privileeg. Euroopa Parlament ei tohi taluda Ameerika Ühendriikide diskrimineerimist Euroopa kodanike rahvuse põhjal. Parlamendi seisukoht selles küsimuses on seda märkimisväärsem, et mitte kõigi liikmesriikide valitsused ei mõista vajadust rakendada viisaküsimustes täieliku vastastikkuse põhimõtet. Üks sellistest valitsustest on Poola Vabariigi valitsus. Kodanikud on kardinaalselt erineval seisukohal. Rohkem kui 61% Poola kodanikest pooldavad Ameerika Ühendriikide kodanikele sissesõiduviisa kehtestamist. Interneti-küsitluses oli meedet pooldavate vastajate hulk suur: 96%.

Ma usun, et eesseisev ELi/USA tippkohtumine saab vähemalt viisapoliitika osas olema pöördepunkt ning et tuleval, 2010. aastal saavad kõikide ELi liikmesriikide kodanikud normaalselt reisida. Teiste sõnadega, ma loodan, et neil on võimalik nautida samasugust vabadust nagu Ameerika Ühendriikide kodanikud, kes saavad reisida igasse ELi riiki, kuhu tahavad.

 
  

(1)Vt protokoll.

Viimane päevakajastamine: 28. märts 2010Õigusalane teave