Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2002(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0038/2009

Arutelud :

PV 20/10/2009 - 12
CRE 20/10/2009 - 12

Hääletused :

PV 22/10/2009 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0051

Arutelud
Neljapäev, 22. oktoober 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– 2010. eelarveaasta

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ajal, mil riikide valitsused peavad riigieelarvet kärpima ja kõik meie valijad peavad vähendama oma majapidamiskulusid, suurendab Euroopa Liit siiski tähelepanuväärselt oma eelarvet.

Sellel on vahetud ja käegakatsutavad tagajärjed liikmesriikide eelarvele. Minu kodumaa eelarvest tehtavad osamaksed suurenevad näiteks järgmise 12 kuu jooksul 60%. Taustateabeks tuleb lisada, et viimasel konverentsil lubas meie erakond hoida kokku kogu valitsussektori kuludest aastas 7 miljardit naela. Me kulutame kaks korda sama palju sellele ühele reale meie kõikidest osamaksetest ELi eelarvesse.

Te võite küll öelda, et see on kokkuhoiu stiimul ja reaktsioon krediidikitsikusele ja kõigele muule, kuid te teate, et tegelikult ei ole see tõsi. Tegelikult võtame raha inimeste taskust või rahakotist ja kulutame selle bürokraatia masinavärgi kaudu nende nimel ära. Kui see tähendaks vahendite tõhusamat jagamist, oleksime külma sõja kaotanud. Nüüd me näeme tõde – ELi põhifunktsioon on varustada oma töötajad tööga, mistõttu tema eelarve suureneb pidevalt.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Ma soovin tuua selgelt välja, et ma toetasin muudatusettepanekute projekte 732 ja 733 ning mul on kahju, et parlament neid ei toetanud. Ma avaldan heameelt mis tahes meetmete üle, mis aitavad ära hoida vahendite eraldamise pereplaneerimise programmidele, mis hõlmavad mitmeid abordiprogramme ja sundsteriliseerimist.

Lisaks on tervitatav õiguste andmine neile, kes saavad vahendeid selleks, et võidelda aktiivselt soopõhiste valikute tagajärjel tekkiva beebide soolise tasakaalu puudumise vastu teatavates Aasia riikides. See muudatusettepanek oleks andnud ELile võimaluse toetada oma hukkamõistvaid sõnu positiivse tegevusega ja näidata, et ta ei poolda niisuguseid skeeme.

 
  
  

– Raport: László Surján (A7-0038/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Ka mina soovin väljendada oma meelepaha, et me ei suutnud täna kokku leppida tingimuses, mille kohaselt Euroopa Liidu arenguabi eelarve vahendeid ei tohi kasutada niisugusteks meetmeteks nagu pereplaneerimine, mis hõlmab sundaborte või kohustuslikku steriliseerimist. Ma soovin avaldada rahulolematust meetodite üle, mille abil sunnitakse iseäranis paljudes Aasia riikides naisi tegema aborti, eriti siis, kui laps, keda nad ootavad, on naissoost. Sellisel viisil on kõrvaldatud väidetavalt 35 miljonit tüdrukut. Me ei tohi toetada neid, kes midagi sellist korraldavad, ja me peame lõpetama neile igasuguste summade eraldamise Euroopa vahenditest. Tänase varjatud hääletusega blokeerisid liberaalid, kommunistid ja mõned sotsialistid meie eelarve vastuvõtmisel niisuguse põhimõtte rakendamise.

 
  
MPphoto
 

  Zoltán Balczó (NI).(HU) Arvukate muudatusettepanekute seas oli üks, mis käsitles teksti ja mis tabas naelapea pihta. Selles on öeldud, et keeldutakse ideest kasutada ühenduse eelarvet selleks, et rahastada militaristlikumat ja neoliberaalsemat ELi. Parlament lükkas selle muudatusettepaneku tagasi. Sellega näitas ta, et ei ole õppinud viimaste aastate kriisist ega järeldusest, mille tegid isegi endised liberaalse turu kaitsjad, nimelt et vanaviisi ei ole enam võimalik jätkata. Euroopa Liidu eelarve tugineb alati liberaalse turu ülimuslikkusele, mis võib tekitada Euroopa rahvastikule väga suurt kahju, mida me viimasel ajal juba niigi kogenud oleme.

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI).(FR) Austatud juhataja! Samal ajal kui mitmesugused instituudid ja programmid, mis kuuluvad kõik poliitiliselt domineerivatesse valdkondadesse, nagu kommunikatsioon ning rahva harimine ja ümberõpe, on saanud miljardeid eurosid, on menetlusliku võttega jäetud meie piimatootjad ilma abist, mida nad saada lootsid.

Tõepoolest, meile esitati kaks muudatusettepanekut: muudatusettepanek 812 – eraldada vaid 300 miljonit eurot, mille taga oli tõenäoliselt nõukogu, ja muudatusettepanek 70 – eraldada 600 miljonit eurot. Mõistlik oleks panna hääletusele kõigepealt muudatusettepanek 70. Lisaks on seda sõnaselgelt öeldud ka kodukorra artikli 161 lõikes 2: „Kui teksti sama osa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on prioriteetne see muudatusettepanek, mis kõige rohkem originaalteksti muudab, ning see pannakse hääletusele esimesena.”

Raportöör põhjendas seda mitteametliku reegliga, kuid ametlikud reeglid on eeldatavalt mitteametlike reeglite suhtes ülimuslikud. Niisugust menetlust kasutati selleks, et kuulutada teine muudatusettepanek 600 miljoni euro eraldamise kohta kehtetuks.

See on skandaalne!

 
  
  

– Raport: Vladimír Maňka (A7-0037/2009)

 
  
MPphoto
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D).(LT) Ma hääletasin 2010. aasta eelarve poolt, sest selle raames eraldatud vahendid aitavad tõepoolest kergendada veidi nende ELi liikmesriikide kodanike olukorda, keda on mõjutanud majandus-, sotsiaal- ja finantskriis. Lisaks on selles eelarves eraldatud rohkem vahendeid sotsiaalvajaduste katmiseks ning see on praegu väga tähtis. Samuti toetasin ma neid sätteid, mille raames antakse lisavahendeid tööhõive edendamiseks ja kindlate töökohtade arvu suurendamiseks. Samuti on oluline, et me eraldaksime eriotstarbelised vahendid piimasektorile. Mõistagi oleksime võinud anda selle jaoks rohkem raha, nagu sotsiaaldemokraatide erakonna esindajad välja pakkusid, kuid hea on seegi, et vähemalt teatavgi osa vahenditest on selleks ette nähtud.

 
  
MPphoto
 

  Peter van Dalen (ECR). (NL) Austatud juhataja! Mina hääletasin eelarve vastu sellepärast, et kõik artiklid on jäänud samaks või neid on suurendatud, samal ajal kui kõik liikmesriigid maadlevad tulude vähenemisega. Aga näete, meie Euroopas kulutame rohkem raha! Minu jaoks on see liig.

Ma hääletasin vastu ka sellepärast, et nüüd on määratud kindlaks, et peale palga ning sõidu- ja muude kulude hüvitamise on igal Euroopa Parlamendi liikmel õigus 4202 euro suurusele üldkulude hüvitisele. Liikmed peaksid kulutama selle lisasumma näiteks büroo- ja telefonikulude katmiseks, kuid keegi ei ole kohustatud aru andma, kuidas seda summat kasutati. See tähendab, et igal kuul saab iga parlamendiliige täitmata tšeki, mis üllataks isegi jõuluvana.

Minu arvates on see äärmiselt laiduväärt. Kui see parlament ennast tõsiselt võtab, tuleb tal niisugune tegevus lõpetada. Seda saab teha siis, kui ühinete minuga ja annate eelarvele vastuhääle, ning ma kutsun kõiki parlamendiliikmeid üles vabatahtlikult kontrollima, kuidas seda 4202 eurot kulutatakse.

 
  
  

– Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) muutmine

 
  
MPphoto
 

  Krisztina Morvai (NI).(HU) Ilmselgelt andsin ma poolthääle ettepanekule, millega tahetakse leevendada piimasektori kriisi. Ma soovin veel kord rõhutada, et tegemist on vaid armuanniga, millest ei piisa isegi tulekahju kustutamiseks. Samas oleks olnud vale hääletada selle vastu. Ma olen pettunud ja kurb, et ei saanud mitte mingisugust vastust oma kolmele küsimusele isegi pärast korduvaid pärimisi. Esimene küsimus oli selle kohta, mida on Euroopa Liidul kavas teha selleks, et teda ei vaevaks pidevalt kriisid, olgu siis kas piimasektoris või mõnes muus sektoris. Mida on Euroopa Liit õppinud sellest kohutavast kriisist, mis on laostanud ja laostab paljude perede elu? Minu teine küsimus volinikule – kui ta siin oli – ja seega ka kogu komisjonile oli järgmine: kuidas jagada seda raha liikmesriikidele või kas on võimalik jagada seda nii, et väiketootjad, kelle elatis on ohus, saaksid abi esimesena? Minu kolmas küsimus, millele ma vastust ei saanud, kõlas nii: mida kavatsevad uued liikmesriigid võtta ette neid diskrimineeriva olukorra suhtes? Kogu meie turg pidi olema …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE). - (DE) Lugupeetud juhataja! Ma soovin esitada kolm märkust piimasektorit käsitleva resolutsiooni kohta. Kõigepealt tahan ma avaldada selgelt heameelt selle üle, et komisjon saab nüüd kiiremini reageerida piimandussektori turuhäiretele. Teiseks on mul hea meel, et me suutsime ühiselt anda Euroopa piimatootjatele finantstoetust. Kolmandaks, just nimelt sellepärast, et kõik ei seisne vaid rahas, peame praegu kasutama aega selleks, et valmistuda olukorraks, kui piimakvoote enam ei ole. Seetõttu ma ootangi intensiivset dialoogi poliitikute ja sektori vahel, sest küsimus, missuguseks kujuneb piimaturg tootjate jaoks pärast 2015. aastat, on veel vastuseta ja see on minu arvates peamine probleem.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE).(CS) Ma toetan täielikult artikli 186 kohaldamisala laiendamist, et see hõlmaks ka piima- ja piimatoodete sektorit. Niiviisi saab reageerida paindlikult äkilistele muudatustele maailma ja Euroopa piimaturul, et hoida ära negatiivseid tagajärgi tootjatele või majanduskonkurentsi moonutamist. Siiski ma kahtlen, kas liikmesriigi eelarvest rahastatav kvootide väljaostmine oleks tõhus vahend piimasektori kriisi lahendamiseks. Mis puudutab niisuguse meetme rahastamist, siis ELi liikmesriikide võimalused selleks on erinevad. Ma arvan, et see vähendaks tootjate konkurentsivõimet halvemas olukorras olevates riikides ja seega mõistagi ka majanduse üldist konkurentsivõimet. Tšehhist pärit Euroopa Parlamendi liikmena eelistaksin ma sellisel juhul näha, et kvootide väljaostmist rahastataks ühenduse eelarvest, sest siis saaksid kõik riigid teha seda võrdsetel alustel. Seetõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Pärast pikki kuid ootamist, pärast pikki arutelusid põllumajanduskomisjonis, pärast talunike suuri meeleavaldusi mitmes liikmesriigis kiitsime heaks lisatoetused piimatootjatele. Siiski nendest ei piisa, sest tootjad on kannatanud suurt kahju, paljud neist on pankroti äärel ning see on kahjustanud Euroopa Liidu ja meie, Euroopa Parlamendi liikmete autoriteeti.

Kas see pidi nii minema? Miks viibis komisjoni vastus nii kaua? Kas see tähendab, et me ei jälgi turgu piisavalt? Kui nii, siis see näitab, et Euroopa Liitu juhitakse halvasti. Meie, parlamendiliikmed, oleme need, kes on rääkinud sellest probleemist juba mitu kuud.

Ärgem unustagem, et hilinenud sekkumine on tunduvalt vähem tõhus ja lõppkokkuvõttes kallim. Me peaksime tegema sellest tuleviku tarbeks oma järeldused. Meil on vaja, et keeruline, töömahukas ja kallis piimatootmine oleks pikaajaliselt stabiilne. See on meie kohustus meie töökate talunike ees.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. - Aitäh, härra Siekierski. Ma sain veel kaks selgitust hääletuse kohta ning need mõlemad on uutelt liikmetelt. Ma soovin juhtida teie tähelepanu sellele, et artikli 170 kohaselt ei rahuldata uusi selgituste andmise taotlusi pärast esimese selgituse algust. Ma luban erandkorras anda need kaks selgitust, kuid palun talitustel veel kord juhtida sobival viisil fraktsioonide tähelepanu sellele küsimusele. Olukord väljub kontrolli alt, kui me ei järgi teataval määral reegleid.

Sõna saab Seán Kelly.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Kõigepealt soovin ma öelda, et ka minul on hea meel selle üle, et me hääletasime täna piimasektorile toetuse andmise poolt, mis näitab seda, et Euroopa Liit kuulab ja reageerib – muidugi ilmselgelt vastavalt eelarve võimalustele. Oleks hea, kui me saaksime anda piimasektorile rohkem raha, kuid loodetavasti saame tulevikus seda olukorda parandada. Pool muna on parem kui tühi koor.

Teiseks soovin ma esile tuua, et täna tehti ingliskeelses tõlkes mitu viga. Härra Buzek ütles lahkelt, et põhjuseks võis olla see, et ta rääkis liiga kiiresti. Tegelikult see ei loe ja ma ei tahagi kedagi süüdistada, kuid 908 asemel öeldi 909, 444 asemel 445 ja 440 asemel 444, nii et kui selle tõttu tekib küsimusi, siis peaks seda asjaolu arvesse võtma. Muidugi ei töötanud ka ekraan vahepeal, kuid see oli elektrooniline, mitte inimeste viga.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Hääletasin põllumajandusturgude ühise korralduse määruse muutmise poolt, ehkki mul on kahtlusi selle suhtes, kas uus viis, kuidas riikliku kvoodi ületamise tasu arvutatakse, peaks jõustuma käesoleva aasta 1. aprillist. See tähendaks, et seadusi tuleks muuta tagasiulatuvalt, mis kahjustaks õiguskindluse põhimõtet. Ma andsin siiski poolthääle, sest selle muudatusettepanekuga eraldatakse piimatootjatele 280 miljonit eurot ning nii säilib lootus, et piimatootjad elavad tormi õnnelikult üle.

Euroopa Liidu piimatootmise tuleviku keskne küsimus jääb aga lahtiseks ning sellega seoses on kõige olulisem teema see, mis saab piimakvootidest. Praegu on komisjoni tegevus vastuoluline. Ühest küljest on tehtud ettepanek suurendada kvoote ja kaotada need 2015. aastaks. Samas tahetakse täna esitatud ettepanekuga tarneid vähendada. Meil tuleb valida kahest võimalusest üks. Mina pooldan kvootidega jätkamist.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0118/2009

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Prantsuse filosoof René Descartes tegi kuulsa oletuse, et kõiki meie meeli võib juhtida kuri deemon.

Vahel, kui ma neid raporteid kuulan, jääb mulle mulje, et me elame kartesiaanlikus universumis – maailmas, kus Euroopa Liit kaitseb demokraatia, vabaduse ja õiguse väärtusi ning levitab neid kaubanduslepingute, mitte sõja abil. Kuid tulles tagasi tegelikku maailma, siis mida Euroopa Liit seal teeb? Ta teeb oma elu mugavaks Pekingi türannide abiga ja isoleerib Taiwani. Ta keeldub rääkimast Kuuba Castro-vastaste teisitimõtlejatega. Ta püüab meelitada ajatollasid loobuma nende tuumaalastest ambitsioonidest. Ta on Hamasi kontrolli all oleva Palestiina peamine laekur.

Selle demokraatia levitamist käsitleva raporti ja meie institutsioonide tegeliku käitumise vahel puudub igasugune seos. Ma ei ütle, et Euroopa Liit on silmakirjalik, sest mõistagi me kohaldame samu standardeid ka liidu piires, heites rahulikult kõrvale referendumi tulemused, kui näib, et need ei vasta meie ootustele. Nii liidu välistegevuses kui ka siseasjades põlgame ära esindusvalitsuse ja demokraatliku tahte. Lubage mul korrata, et Lissaboni leping tuleks panna rahvahääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Ma arvan, et igaüks nõustub sellega, et meil on vaja edendada ja toetada demokraatiat kogu maailmas – nii väljaspool ELi kui ka ELis. Kui aga vaadata mineviku õppetunde, siis mulle meenub, et kui USA propageeris maailmas demokraatiat, küsisid inimesed: „Kuidas on olukord sinu enda tagahoovis, kuidas on olukord afroameeriklastega, kes ei saa hääletada või kellele ei ole antud võimalust hääletada?” Aastaid tagasi soovisid britid ja teised koloniaalvalitsejad kolooniates, et neil lastaks levitada demokraatiat, kuid samas jätsid nad naised hääletusõigusest ilma.

Nüüd vaadake, mida teeb EL. EL räägib demokraatia levitamisest kogu ELis ning kolleeg Hannan tõi juba esile palju üksikasju niisuguse silmakirjalikkuse kohta. Kuid meil tuleks meeles pidada üht: kui me räägime demokraatia levitamisest, siis peame kõigepealt veenduma, et meil endal on asjad korras. Kui prantslased ja hollandlased hääletasid põhiseaduse lepingut käsitleval referendumil eitavalt, ütlesime, et vajame aega järelemõtlemiseks, ning seejärel eirasime hääletuse tulemusi. Kui iirlased andsid esimeses voorus vastuhääle, ütlesime meie: „Kuulge, me nõustume demokraatiaga, kuid vaid siis, kui te hääletate õigesti. Me anname teile veel ühe võimaluse.” On aeg, et me lööksime siin korra majja.

 
  
  

– Raport: Elmar Brok (A7-0041/2009)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ma tunnen, et pean taas tuletama kolleegidele meelde, et Euroopa põhiseadus ehk Lissaboni leping tehniliselt ei kehti. Broki raportis tugineb iga punkt, iga artikkel selle lepingu õiguspärasusele, mida see aga ei ole.

Minu arvates on veidi kahtlane, et raportit ei avaldatud enne, kui Iiri referendum oli ohutult möödas ja kõik hääled loetud, ning siis äkki tehti ettepanek, et kõik ELi saatkonnad maailmas alluksid siinsele parlamendile ja ühtsele Euroopa diplomaatilisele esindusele.

Mõistagi me kõik teame, et tegelikkuses eksisteerib ELi välispoliitika faktiliselt, mitte juriidiliselt. Meil on igal pool maailmas delegatsioonid, mis jätavad varju mis tahes riiklikud missioonid, meil on vormiliselt olemas ELi suursaadikud, kuid taas me näeme, et selle raportiga reguleeritakse hilinenult seda, mis on muutunud Euroopa Liidus aastate jooksul juba tavaks.

Seega, kui me nüüd sellele vastu vaidleme, öeldakse meile, et enam ei ole mõtet kurta, sest see on olnud ühiseks tavaks juba palju aastaid. Niisiis, kas Euroopa poliitika suundub mõeldamatuse astmelt möödapääsmatuse astmele ilma igasuguse vaheetapita?

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0095/2009

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Austatud juhataja! Ma toetasin seda resolutsiooni, sest pean tulevast ELi ja USA vahelist tippkohtumist väga tähtsaks. Viimasel G20 tippkohtumisel anti palju lubadusi, mida on riikidel üksi tegutsedes raske täita.

Selleks peaksid EL ja USA võtma G20 lubaduste elluviimisel juhtrolli. Seepärast tuleb USA ja ELi võetud meetmed paremini ja tõhusamalt kooskõlastada. Me ei vaja ELi ja USA strateegilist partnerlust. Ma loodan, et komisjon võtab seda Euroopa Parlamendi palvet arvesse.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ma soovin tänada kõiki kannatlikkuse eest ning siinjuures pean ma silmas ka tõlke, kes teevad tublit tööd. Me oleme kõik nõus, et ELi ja USA vahelised suhted on olulised, ning ma arvan, et meil kõigil on hea meel Atlandi-ülese majandusnõukogu tippkohtumiste ja arutelude ning mitmesuguste muude Atlandi-üleste dialoogide üle. Kuid väga tähtis on see, et me mõistaksime, et kogu maailm vaatab neid tippkohtumisi ja seda kõlbelist juhtimist, mida me saame pakkuda, ja mitte ainult ELi tasandil, vaid mida saab pakkuda ka USA valitsus. Üks parimaid majanduse elavdamise viise, eriti praeguse kriisi ajal, on kahtlemata see, kui me avatud kaubandusest rääkides seda ka tõsiselt mõtleksime.

Mind häirib väga see, et kui vaadata meie ühist põllumajanduspoliitikat, siis näib, et me täiendame seda pidevalt ja suurendame protektsionismi, mis kahjustab rängalt arengumaade põllumajandustootjaid. Samuti kui vaadata Obama valitsust ja tema hiljuti kehtestatud tariife Hiina rehvidele, ilmneb, et meil on tekkimas protektsionismi nõiaring. Kätte on jõudnud viimane hetk, et me hakkaksime taas järgima oma avatud kaubanduse põhimõtet ja elavdaksime seeläbi maailma majandust.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– 2010. eelarveaasta

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu eelarvest vahendite eraldamine 2010. aastaks majanduskasvu, konkurentsivõime, ühtekuuluvuse ja töökohtade säilitamise edendamiseks kujutab endast olulist reaktsiooni hiljutisele majanduskriisile.

Euroopa majanduse konkreetse stiimulina toon ma esile Euroopa majanduse elavdamise kava, millega julgustatakse muu hulgas viima ellu energiasektori projekte (elektrivõrgu, gaasivõrgu ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte), rahastama meetmeid, mis on seotud lairiba-internetiühendusega, laiendades nn infokiirteid maapiirkondadesse, looma ühise põllumajanduspoliitika raames uue võimalusena piimandussektori fondi ning viima ellu teisi ühenduse abiprogramme, nagu puuviljade ja piima jagamine koolides.

Ma soovin tuua eriti esile 2010. aasta üldeelarve muudatusettepanekut, mille esitas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ja millega seatakse Erasmuse programmi lisaeesmärgiks edendada noorte inimeste esimese töökoha saamist ettevõtetes korraldatava väljaõppe, praktika ning ettevõtluskursuste abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. (SV) Rühm ELi 2010. aasta eelarve muudatusettepanekuid, mis moodustavad 3. ploki, sisaldab sekkumisi ja tugimeetmeid, mille vastu olen ma põhimõtteliselt. Need hõlmavad mitmesuguseid ladustamismeetmeid, näiteks alkoholi jaoks, ja ulatuslikku ELi toetust veinisektorile. Samuti hõlmab see ELi toetust kavale, mis näeb ette piima ja puuviljade jagamise koolides – see võib küll olla tähtis, kuid selle üle ei peaks otsustama EL. Samal ajal hõlmab see rühm ka näiteks olulisi investeeringuid loomade heaolu tagamisse ja loomade transportimise kontrollimisse, mille üle on mul hea meel. Kuna aga hääletuse korra järgi pean ma võtma seisukoha muudatusettepanekute rühma kui terviku kohta, siis otsustasin 3. ploki hääletusel jääda erapooletuks.

Muudatusettepanekul 886 on kiiduväärt eesmärk – investeerimine sporti. See küsimus ei kuulu aga ELi pädevusse. Seepärast hääletasin ma selle vastu.

Muudatusettepanek 905 tugineb sisserändajaid käsitlevale hoiakule, mis on minu jaoks põhimõtteliselt vastuvõetamatu. Näiteks eraldatakse vahendeid selleks, et selgitada Aafrikas elavatele inimestele, kui ohtlik on Euroopasse minek. Me ei peaks ehitama oma kontinendi ümber müüre. Seetõttu hääletasin selle muudatusettepaneku vastu.

Muudatusettepanek 909 hõlmab Euroopa kodanike jälgimiseks ette nähtud vahendeid. Ma ei saa sellega nõustuda ning seetõttu hääletasin selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei liikmed hääletasid nende muudatusettepanekute poolt peamiselt sellepärast, et me oleme eelarve igasuguse suurendamise vastu, samuti sellepärast, et nende eelarveridade kasutamise piiramine, mille pakkus välja ECR, võib vähendada väljamakseid eelarvest. Me soovime aga rõhutada ka seda, et ELi rahalisi vahendeid, millesse panustavad rohkelt Briti maksumaksjad, ei tohiks kasutada niisuguste põhimõtete nagu sundabort kehtestamiseks vähemusrahvustele või teistele rahvastele, kes kannatavad ebademokraatliku režiimi all. Raha kasutamine niisugusel viisil on Ühendkuningriigis ebaseaduslik. Samuti on see ebaseaduslik teistes ELi liikmesriikides, vastuolus ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooniga, mille Ühendkuningriik on allkirjastanud, ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mille Ühendkuningriik samuti on allkirjastanud. Olenemata sellest, kas kõnealused summad ulatuvad miljonitesse või mitte, oleksid mõjutatud rahvad saanud õigustatult seostada Ühendkuningriigi Iseseisvusparteid nende oma valitsuste türanniaga, kui partei delegatsioon oleks hääletanud nende muudatusettepanekute vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin 3. ploki muudatusettepaneku 812 poolt, et mitte takistada piimatootjatele abi andmist, olgugi et see abi on nii naeruväärne (280 miljonit eurot). Vastuvõetamatu on aga see, et selle muudatusettepaneku vastuvõtmisega lükatakse tagasi muudatusettepanek 70, millega antaks 280 miljoni euro asemel toetust 600 miljonit eurot, mida palus parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon. Ma avaldan meelepaha selle reegli vastu, mis käsitleb madalaimat eelarve ettepanekut talunike arvelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on meetmed, millest rääkis volinik Fischer Boel Luksemburgis toimunud põllumajandusministrite nõukogu kohtumise lõpus ja 19. oktoobril Strasbourgis põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, ebapiisavad. Pakett, mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu 19. novembril veel heaks peab kiitma, hõlmab 280 miljonit eurot ja see antakse liikmesriikidele rahastamispaketi vormis tootmise ja aastakvootide alusel. Arvutuste järgi saab Portugal 6–7 miljoni euro suuruse rahastamispaketi, et katta tootjahindade langust, mis on olnud suurem kui 50% võrreldes 2007. ja 2008. aasta hindadega. Minu arvates on 0,003 eurot Portugalis toodetud liitri piima kohta (tootjate tehtud arvutuste kohaselt) sandikopikas, et leevendada probleemi, mis on kestnud juba kuid, eriti kui põllumajandusminister kasutab seda raha ettenähtud reformide läbiviimiseks, nagu ta juba teatas.

See 280 miljoni euro suurune summa edastab olulise sõnumi Euroopa Komisjonilt, kuid on ebapiisav, kui võtta arvesse seda, kui palju tootjad tegelikult kriisist väljumiseks vajavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Eelarve läbirääkimised on üks tähtsaimaid ühenduse menetlusi, milles parlament, komisjon ja nõukogu jagavad otsustusõigust. Täna, kui me lõpetame esimese lugemise, õigustab parlament taas oma rolli eelarve küsimustes pädeva institutsioonina, suurendades edukalt nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid võrreldes nõukogu ettepanekuga, olgugi et siiski vähem, kui meile oleks meeldinud. Olulised küsimused, mida Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on toetanud seoses Euroopa majanduse elavdamisega praeguse kriisi taustal, leidsid heakskiidu. See oli võimalik tänu sellele, et rõhuasetus oli ühtekuuluvuspoliitikal, mille raames edendatakse majanduskasvu ja konkurentsivõimet, eriti VKEde konkurentsivõimet, sest nemad on töökohtade loomise põhimootoriks.

Portugalist pärit sotsiaaldemokraadist parlamendiliikmena on mul põhjust olla iseäranis rahul sellega, et meie delegatsiooni esitatud ettepanek, mille eesmärk on luua Erasmuse programm esimese töökoha saamiseks ja mis on üks neist, mille me esitasime viimastel Euroopa Parlamendi valimistel, pälvis suure enamuse toetuse. Tagatud on ka toetus piimatootjatele ja kodanike suurem julgeolek, sealhulgas energia varustuskindluse suhtes. See ei ole menetluse lõpp, sest kolm institutsiooni peavad jõudma ühisele seisukohale, mille üle hääletatakse detsembris teisel lugemisel.

 
  
  

– Raport: László Surján (A7-0038/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Praeguse majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi taustal on tähtis, et Euroopa Liidu 2010. aasta eelarves pöörati iseäranis suurt tähelepanu kõnealusele olukorrale ja sellele, et eelarve aitaks kriisist tulemuslikult väljuda. Seega hääletasin ma ELi 2010. aasta üldeelarve projekti poolt, sest arvan, et see vastab täielikult nendele vajadustele.

Parlament kavatseb teha kõik selleks, et tagada kõigi nende meetmete ja poliitikavaldkondade asjakohane rahastamine, millega soodustatakse püsivat majanduskasvu ja töökohtade loomist ning pakutakse lahendusi Euroopa kodanikele. Täpsemalt tähendab see suuremat energiavarustuse kindlust, suuremat toetust teadus- ja uuendustegevusele, eriti keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edendamist ja suuremat toetust elukestvale õppele. Seoses sellega soovin rõhutada, nagu ka Portugali sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi liige esile tõi, kui vajalik on Erasmuse tööhõive programm, mis on mõeldud esimest töökohta otsivate noorte abistamiseks nende eesmärgi saavutamisel.

Lõpetuseks soovin ma toonitada, et ei nõustu nõukogu tehtud lisakärbetega eelarveridadel, mille kaudu toetatakse Lissaboni strateegiat, võttes arvesse, et see on vastuolus sellega, mida oleks tulnud teha praeguse majanduskriisiga tegelemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Ehkki ühtekuuluvuspoliitika mängib olulist osa võitluses majanduskriisi ja kliimamuutuste vastu, tegi nõukogu ettepaneku vähendada suurel määral 2010. aastal selleks ette nähtud maksete assigneeringuid. Me teame, kui olulised on Euroopa vahendid ja missugused on ootused kohapeal nende suhtes, ning seega oli Euroopa Parlamendi liikmete jaoks möödapääsmatu taastada Euroopa Komisjoni poolt varem välja pakutud summad ning mõnel juhul neid isegi suurendada.

Hääletus on niisuguse poliitilise Euroopa väljendus, mida me vajame ning mis on võimeline võtma vastu eelarvet käsitlevaid otsuseid, et solidaarsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu tulevik oleks kindel ja kodanikele kasulik. Euroopa Parlamendi liikmed kinnitasid täna, et toetavad niisugust Euroopa ühtekuuluvuspoliitikat, millel on tõepoolest vahendid seatud eesmärkide elluviimiseks. Kiites üldiselt heaks härra Surjáni ja härra Maňka raportid Euroopa Liidu 2010. aasta eelarve projekti kohta, hääletasin ma otsusekindlalt nende vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma toetan Surjáni raportit kui võimalikku kompromissi ELi eelarve suhtes. Ma avaldan kahetsust, et nõukogu vähendas komisjoni esialgset eelarve projekti veelgi, mis minu arvates ei vastanud niigi tegelikele vajadustele. Me ei saa lubada endale Euroopat, mille kõhetu eelarve on ilmselgelt ebapiisav. Ma olen iseäranis kärbete vastu eelarveridadel, mille kaudu toetatakse Lissaboni strateegiat. Vahe avalike avalduste – prioritiseerida majanduskriisi käsitlemist ja toetada „konkurentsivõimet majanduskasvu ja tööhõive nimel” – ning eelarve projektis esitatud assigneeringute vahel ei saaks suurem ollagi. Ma avaldan heameelt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremate assigneeringute üle ning soovin rõhutada, et kodanike Euroopa rajamine oleneb ka nende eelarverubriikide nõuetekohasest rakendamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin 300 miljoni euro suuruse fondi loomise ja piimatootjatele ette nähtud vahetu toetuse andmise poolt, sest arvan, et piimatootjad seisavad vastamisi suure hinnalangusega, mis tekitab ebakindlust. Tegelikult oleks Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni (S&D) seisukoht 600 miljoni euro suuruse fondi kohta võimaldanud kiiremini ja tõhusamalt tegelda põhjuste ning – eelkõige – tagajärgedega, mille tõttu piimatoodete turg vähenes märkimisväärselt ja väheneb ka edaspidi praeguse majanduskriisi taustal. Samuti arvan ma, et Euroopa Komisjon jäi vastuvõetud tugimeetmetega hiljaks. 600 miljoni euro eraldamine oleks tõepoolest olnud tõeline toetus praegu kriisis olevatele liikmesriikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Rühm ELi 2010. aasta eelarve muudatusettepanekuid, mis moodustavad 3. ploki, sisaldab sekkumisi ja tugimeetmeid, mille vastu me oleme põhimõtteliselt (samamoodi nagu me oleme kriitilised tubaka kasvatamisele antava ELi toetuse suhtes ja hääletasime ka selle vastu). See hõlmab mitmesuguseid ladustamismeetmeid, näiteks alkoholi jaoks, ja ulatuslikku ELi toetust veinisektorile. Samuti hõlmab see ELi toetust piima ja puuviljade jagamisele koolides, mis iseenesest on tähtis, kuid me oleme seisukohal, et sellega peaks tegelema riik. Samal ajal hõlmab see 3. ploki rühm ka näiteks olulisi investeeringuid loomade heaolu tagamisse ja loomade transportimise kontrollimisse, mille üle on meil põhimõtteliselt hea meel, sest me toetame neid küsimusi kindlalt teistsuguses kontekstis, kuid kuna hääletuse korra järgi peame võtma seisukoha muudatusettepanekute rühma kui terviku kohta, siis otsustasime 3. ploki hääletusel jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ma arvan, et parlamendi ettepanekud vahendite suurendamiseks erinevates rubriikides ja 1,5 miljardi euro eraldamiseks Euroopa majanduse elavdamise kavale on väga tähtsad, et EL saaks taastuda nii praegusest majanduskriisist kui ka tugevdada oma rolli maailma areenil.

Nagu ma juba ütlesin, olen seisukohal, et vajalike vahendite eraldamine on äärmiselt tähtis, et kriisi peamistel ohvritel – väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel – oleks olemas toetus, mis võimaldab neil kriisi üle elada. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahendite suurendamine aitab edendada ettevõtlusvaimu ja uuendustegevust, mis on olulised nii selleks, et EL saaks ennast kehtestada maailmaturul, kui ka siseturu sotsiaalmajanduslikuks arenguks.

Ma pean aga kahetsusväärseks seda, et piimandussektori fondi loomiseks eraldati vaid 300 miljonit eurot. Kui võtta arvesse selle sektori praegust rasket kriisi, oleks minu arvates õigustatud suuremate vahendite, esialgse kava kohaselt 600 miljoni euro eraldamine, et aidata tootjatel praegusest raskest olukorrast välja tulla. Seetõttu ma arvan, et 300 miljonist eurost ei piisa, ning loodan, et selle summa eraldamise saab veel läbi vaadata, võttes arvesse nende asjaosaliste vajadusi, keda see otsus puudutab.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Mis puudutab Euroopa Parlamendi seisukohta, siis ma soovin esile tuua järgmist: a) komisjoni esitatud muudatusettepanekuid vahendite ümbersuunamise kohta, kuid mille nõukogu hiljem tagasi võttis; b) Euroopa majanduse elavdamise kava käsitlemist Euroopa Parlamendi prioriteedina, mis peaks tagama sellele lisavahendid; c) ettepanekuid suurendada energiavarustuse kindluse ning teadus- ja arendustegevuse rahastamist, toetada VKEsid ja elukestvat õpet; d) 300 miljoni euro suuruse piimasektorifondi loomist, kuigi sellest summast ei piisa, kuid mis on samas suurim võimalik summa (minu arvates on oluline kehtestada piimakvootide reguleerimise ja säilitamise mehhanism); e) maapiirkondades lairiba-internetiga seonduvat rahastamist rubriigi 2 varust, f) muudatusettepaneku projekti, mille esitasime Erasmuse programmi tugevdamiseks ja muutmiseks, et teha sellest vahend, mille abil luuakse noortele võimalusi esimese töökoha saamiseks.

Ma loodan, et kogu eelarve, mille maksete suurus on 127 miljardit eurot, kasutatakse ära täiel määral, kui võtta arvesse, et eelarveaastaks ette nähtud vahendite rakendamine on hilinenud.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Keset majandus- ja sotsiaalkriisi, mille mõju töökohtadele ja inimeste elutingimustele on olnud kohutav, ei vasta täna arutlusel olev ühenduse 2010. aasta eelarve kaugeltki tegelikele vajadustele, vaid näitab taas kord, mida tähendab Euroopa solidaarsus tegelikult. Sotsiaalkriisile reageerimise asemel on eraldatud märkimisväärne osa eelarvest sõjalistele kulutustele ning majandus- ja finantskontsernide toetamisele, et jätkata Euroopa Liidu sõjaliste ja neoliberaalsete tendentside süvendamist.

Ehkki parlamendi ettepanekuga suurendatakse nõukogu ja Euroopa Komisjoni esitatud eelarvet, on see ikkagi 6 miljardi euro võrra väiksem, kui mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013) 2010. aastaks ette on nähtud, kuid samas on lõplik summa, mille üle otsustatakse detsembris, veel selgusetu. Meil on aga hea meel, et heakskiidu pälvis meie ettepanek luua uus eelarverubriik tekstiili- ja jalatsitööstusele, et töötada selle tööstuse jaoks välja ühenduse programm. Selle ettepanekuga tahetakse leida lahendus nimetatud sektoris valitsevale kriisile, mille tekitas kolmandate riikide impordi tohutu kasv, eriti nendest piirkondadest, mis sellest sektorist enim sõltuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Gunnar Hökmark (PPE), kirjalikult. (SV) Mis puudutab ELi 2010. aasta eelarvet, siis me toetame selle põhimõtteid ning soovime rõhutada, et see peab olema inimestele kasulik. Finantsperspektiivil põhinevast raamistikust tuleb kinni pidada ning seetõttu on meil hea meel, et eelarve on kenasti selle raamistikuga kooskõlas. Me soovime märkimisväärselt vähendada põllumajandus- ja regionaaltoetusi ning kärpida eelarvet üldiselt. Me soovime kasutada meie ühiseid vahendeid rohkem teadus- ja arendustegevuse, majanduskasvu, infrastruktuuri ja julgeoleku valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma soovin kõigepealt avaldada kahetsust, et nõukogu on veelgi vähendanud Euroopa Komisjoni esialgset eelarve projekti, ja olenemata eeldusest, et 2010. aasta eelarve prioriteetideks on kodanikud ja majanduskriisiga tegelemine, on rubriik 1a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel – alarahastatud. Nõukogu tehtud eelarvekärped vähendavad vahendeid Lissaboni strateegia rakendamiseks, olles vastuolus eesmärgiga tegelda praeguse majanduskriisiga.

Ma avaldaksin aga heameelt asjaolu üle, et Portugali sotsiaaldemokraatidest Euroopa Parlamendi liikmete muudatusettepanek, mis on Portugali valijatele antud valimislubadus, heaks kiideti. See käsitleb Erasmuse programmi raames esimese töökoha saamise kontseptsiooni, mis annab võimaluse edendada noorte tööhõivet ja aidata käsitleda majanduskriisi.

Ja viimaseks, ma ei nõustu nõukogu kärbetega rubriigis 1b – ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel –, sest need on tehtud ajal, mil struktuurifondid, sealhulgas Ühtekuuluvusfond, on olulised majanduskasvu ja majanduse elavdamise edendamiseks, aga ka sellepärast, et selle raames rahastatakse paljusid vajalikke meetmeid, millega võideldakse kliimamuutuste vastu ning toetatakse majanduskasvu ja tööhõivet.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. (RO) Mina andsin poolthääle ettepanekule luua uus piimafond, millega toetatakse tootjaid nende püüdlustes saada üle sektoris valitsevast kriisist, kuigi selle toetuse oleks pidanud eraldama juba palju varem. Mul on kahju, et me ei saanud hääletada 600 miljoni euro eraldamise üle, nagu oli ette nähtud algatusraportis, mille üle hääletas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon 1. septembril, ja nagu oleks soovinud fraktsioon S&D. Kui ELi talunikud ei saa ELilt rohkem toetust, siis on selles süüdi Euroopa õiguse pahasoovlikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – Väljapakutud kodanikevastane ELi 2010. aasta eelarve kajastab igas aspektis oma tagurlikke eesmärke, tõestades taas kord, et EL on riigiülene, imperialistlik, kapitali huve teeniv liit. Kapitalistlikku kriisi on kasutatud selleks, et teha töölisklassi arvel suuri, tagurlikke, kapitalistlikke ümberkorraldusi ja suurendada monopolistlike ettevõtete kasumit. Rahastatakse programme, millega rikutakse töösuhteid, trambitakse jalge alla töötajate ja sotsiaalõigused, propageeritakse paindlikku töökorraldust ja muudetakse kollektiivlepingute tingimusi.

Tugevdatakse ebakindlates tingimustes töötamise süsteeme ning noori hoitakse praktika ja elukestva õppe pantvangis, selle asemel et nad teeksid tööd. Toidutööstuse ja -kaubanduse nimel edendatakse maa kontsentratsiooni ja talunike kõrvaldamist ÜPP kohaldamisest. Laiendatakse ja tugevdatakse töötajate liikumises osalejate vastutusele võtmise ja liikumise mahasurumise vahendeid ja mehhanisme, näiteks Frontexit, Europoli ja Eurojusti, nagu ka isiklikke andmebaase ja ELi imperialistliku poliitika kehtestamise mehhanisme, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning sõjalisi infrastruktuure.

Euroopa Parlamendi parem- ja vasaktsentristlike erakondade poolthääl ELi eelarvele näitab seda, et töölisklassi rünnatakse kõigest jõust. Me hääletasime ELi eelarve vastu, sest see teenib suurte ettevõtete huve, muutes inimeste olukorra veelgi raskemaks.

 
  
  

– Raport: Vladimír Maňka (A7-0037/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Atkins (ECR), kirjalikult. – Briti konservatiivid usuvad jätkuvalt, et Euroopa Parlamendi eelarve väärtus ja aruandekohustus peaksid olema suuremad.


Taas kord aga püüdis parlament suurendada eelarvet märkimisväärselt üle ministrite nõukogu seatud piiride. Seetõttu hääletasid konservatiivid selle poolt, et ELi kulusid paljudes valdkondades vähendataks.

Me toetame jätkuvalt neid valdkondi, milles EL loob lisaväärtust, nagu uute tehnoloogiate uuringud ning ELi kodanikele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Kontrollikojale juurdepääsu tagamine teabele. Vastuhääle andsime aga paljudele teistele eelarveridadele, mis on põhjendamatud ja kulukad ajal, mil me kõik peaksime üles näitama majanduslikku arukust.

Täpsemalt, me hääletasime Regioonide Komitee rahastamise vastu ning toetasime meetmeid, millega vähendatakse mõningaid kõige pillavamaid eelarveridasid, nagu tubakatoetused, aga ka paljusid teisi eelarveridasid, mis on seotud põllumajandustoetuste ja -skeemide ning halduskuludega.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon ECR usub jätkuvalt, et Euroopa Parlamendi eelarve väärtus ja aruandekohustus peaksid olema suuremad.


Taas kord aga püüdis parlament suurendada eelarvet märkimisväärselt üle ministrite nõukogu seatud piiride. Seetõttu hääletas fraktsioon ECR selle poolt, et ELi kulusid paljudes valdkondades vähendataks.

Me toetame jätkuvalt neid valdkondi, milles EL loob lisaväärtust, nagu uute tehnoloogiate uuringud ning ELi kodanikele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Kontrollikojale juurdepääsu tagamine teabele. Vastuhääle andsime aga paljudele teistele eelarveridadele, mis on põhjendamatud ja kulukad ajal, mil me kõik peaksime üles näitama majanduslikku arukust.

Täpsemalt, me hääletasime Regioonide Komitee rahastamise vastu ning toetasime meetmeid, millega vähendatakse mõningaid kõige pillavamaid eelarveridasid, mis on seotud põllumajandustoetuste ja -skeemide ning halduskuludega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arutelus Euroopa Liidu üldeelarve teemal pooldan ma seda, et praeguse kriisi konkreetseid tingimusi võetaks arvesse, kui me arutleme vahendite eraldamise üle Euroopa majanduse mitmesugustele sektoritele.

Ma soovin juhtida tähelepanu tungivale vajadusele luua piimandussektori fond, et võtta arvesse tootjate raskeid olusid, ning ma loodan, et selle sektori tegevuse tagamiseks võetakse tõhusaid tugimeetmeid.

Väga tähtis on eraldada vajalikke vahendeid, et kriisi peamistel ohvritel – väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel – oleks olemas toetus, mis aitab neil kriisi üle elada. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahendite suurendamine aitab edendada ettevõtlusvaimu ja uuendustegevust, mis on olulised nii selleks, et EL saaks ennast kehtestada maailmaturul, kui ka siseturu sotsiaalmajanduslikuks arenguks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma avaldan heameelt asjaolu üle, et see ettepanek nullpõhise eelarvestamise kohta iga ametiaja alguses, mille ma Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel esitasin, võeti vastu. Tänu sellele kajastab Euroopa Parlamendi eelarve tegelikke vajadusi ning suurendab läbipaistvust, eelarvedistsipliini ja tõhusust. Samuti toetan ma püsi- ja muutuvkulude eristamist ning viimaseid tuleb põhjendada kulude-tulude analüüsiga. Niisugustes valdkondades nagu näiteks kommunikatsioonipoliitika on nimetatud kulutasuvuse analüüs oluline, et saada paremaid tulemusi ja majandada ressursse.

Ma soovin toonitada, et selles eelarve projektis ei võeta arvesse Lissaboni lepingu tulevasest jõustumisest tulenevaid nõudeid, mistõttu tuleb tõenäoliselt koostada paranduseelarve. Ma soovin rõhutada, et õigusloome täiuslikkus peaks olema Euroopa Parlamendi prioriteet ning selleks tuleb eraldada vajalikke vahendeid. Samuti olen ma seisukohal, et vaja on vastu võtta hooneid käsitlev pikaajaline poliitika, milles võetakse arvesse hoonete hoolduskulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Ma andsin 2010. aasta eelarvele, mille maksed moodustavad 127,5 miljardit eurot, esimesel lugemisel poolthääle, lootes, et teine lugemine võimaldab meil saavutada edasipüüdlikumaid tulemusi, eriti majanduse elavdamise kavale eraldatavate vahendite puhul, mis oleksid vastavuses töökohtade loomise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kliimamuutuste ning vaesusevastase võitlusega seotud probleemidega, mida selle kava raames käsitletakse. Minu jaoks oli see eeskätt mikrokrediidi toetuse kaitsmise küsimus, mis on sotsialistide jaoks prioriteet: sotsiaalmajandusele eraldatakse küll vahendeid, kuid säilitatakse samal ajal tervikuna programm Progress. Eelarve vahendeid on tõepoolest vähe, seda eriti piiratud finantsperspektiivi tõttu, mille alla eelarve kuulub. Aruteludes uue eelarve perspektiivi üle tuleb teha suuri jõupingutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Ma avaldan heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi eelarve üldmaht jääb alla tema enda kehtestatud piiri, milleks on 20% mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 („Haldus”) kuludest. Kriisi aastal on tähtis, et parlament looks kuvandi distsipliinist ja kulude kontrolli all hoidmisest.

Heakskiidetud eelarve ei hõlma kohandusi, mis võivad olla vajalikud, kui Lissaboni leping jõustub, eriti seoses õigusaktidega. Seega, kui Lissaboni leping jõustub, on võib-olla vaja esitada paranduseelarve. Oluline on märkida, et Euroopa Parlamendi prioriteediks on tema seadusandlik roll (Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukoha järgi) ning talle tuleks eraldada vajalikud vahendid, et ta saaks teha oma tööd väga hästi.

Mis puudutab teabepoliitikat, siis ma avaldan heameelt kokkuleppe üle rahastada Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi, mis peaks aitama tugevdada kommunikatsiooni kodanikega ja nende osalemist ELi poliitilises elus. Samuti nõutakse selle valdkonna pikaajalise eelarvestamise põhimõtete põhjalikumat arutamist.

Mina hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma soovin avaldada heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi eelarve üldmaht jääb alla tema enda kehtestatud piiri, milleks on 20% mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 („Haldus”) kuludest. Oluline on aga märkida, et Lissaboni lepingu jõustumise ja parlamendi ülesannete laienemise tõttu on vaja koostada paranduseelarve ning halduskulude 20% piiri on keeruline säilitada. Parlamendi prioriteediks peaks olema õigusloome täiuslikkus ning selle eesmärgi saavutamiseks tuleb luua vajalikud tingimused.

Ma soovin tehtud töö eest avaldada kiitust Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöörile José Manuel Fernandesele, kes andis oma panuse, et sellest raportist saaks Euroopa Parlamendi jaoks väga tähtis dokument. Tema tööst soovin ma esile tuua äsja heaks kiidetud ettepaneku rakendada iga ametiaja alguses nullpõhise eelarve poliitikat, mis võimaldab parlamendi eelarves kajastada vaid tegelikke kulusid ning suurendab läbipaistvust, eelarve distsipliini ja tõhusust.

 
  
  

– Raport: Claude Moraes (A7-0040/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Alates 1998. aastast on parlament lükanud järjepidevalt tagasi kõik esitatud algatused, kui on arutatud Europoliga seotud küsimuste üksikasju, ning seni, kuni Europol on olnud valitsustevaheline amet, ei ole kohaldatud talle demokraatlikku ega õiguslikku kontrolli. Nüüd, kui otsus muuta Europol ühenduse eelarvest rahastatavaks ELi ametiks on heaks kiidetud ja Euroopa Parlamendi järelevalvealaseid ülesandeid on laiendatud, ei ole seda kurssi enam vaja jätkata.

Seetõttu andsin ma poolthääle Tšehhi tehtud algatusele, millega tahetakse käsitleda kõnealust haldusküsimust, nimelt kohandada Europoli personali põhipalku ja toetusi, et need vastaksid elukalliduse tõusule Madalmaades. Ma soovin aga rõhutada, et mis tahes otsuse Europoli töötajate palkade kohandamise kohta peab nõukogu tegema ühehäälselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult.(FR) Mina andsin poolthääle otsuse ettepanekule kohandada Europoli personali põhipalku ja toetusi. Selle raportiga tahetakse seega kohandada nende töötasusid nii, et need vastaksid elukalliduse tõusule Madalmaades ja palkade muutumisele liikmesriikide avalikus teenistuses. See toetus on väga vajalik, sest Europol muudeti ühenduse eelarvest rahastatavaks Euroopa Liidu ametiks.

 
  
  

– Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) muutmine

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Mina andsin poolthääle ettepanekule laiendada artiklit 186 ka piimale, et Euroopa Komisjon saaks reageerida kriisiolukorrale kiiresti, sest sellega kehtestatakse vahend, mida on oluline kasutada. Selle kasutamisega ei tohi aga eemaldada parlamenti kõnealusest protsessist, eriti kuna kaasotsustamine läheneb, mistõttu peakski komisjon asjaomased meetmed üle vaatama.

Mis puudutab lisatasu sissenõudmise kava – mida tavaliselt nimetatakse trahviks ja mille eesmärk on tagada sektorisisesed vahendid piimandussektori ümberkorraldamiseks – ja selle vabatahtlikku kohandamist, siis ma arvan, et see on riiklikku reaktsiooni esile kutsuv meede, ehkki minu arvates oleks sobivam esitada kogu Euroopat puudutavale kriisile reageerimiseks Euroopa lahendusi.

Lõpetuseks soovin öelda, et ma usun, et kuna me võitlesime viimastel kuudel väga tugevalt selle nimel, et komisjon esitaks vajalikke meetmeid, siis ei saa me sellel Euroopa piimatootjate ja nende perede jaoks raskel ajal lükata tagasi ühtegi toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Ashworth (ECR), kirjalikult. – Mina hääletasin ühise turukorralduse ühtset määrust käsitlevate muudatuste poolt, sest arvan, et 280 miljoni euro suurune pakett on realistlik ning piimatööstus võtab selle hea meelega vastu. Seetõttu olen veendunud, et põllumajandusturgude ühise korralduse komiteele on vaja anda ajutised õigused artikli 186 raames, et ta saaks seda toetust anda. Ma usun aga ka, et need komisjoni õigused peaksid kehtima vaid maksimaalselt kaks aastat, et tagada selle paketi sujuv rakendamine.

Ma ei saa siiski toetada riiklike piimakvootide väljaostmise kava, mille komisjon välja pakkus ja mis hõlmas ettepanekut kehtestada kvooti ületavatele tootjatele selle eest lisamaks. Me ei tohiks karistada neid, kes teevad tööd tõhusalt ja kes on piimasektori tulevik. Kõnealune pakett on lühiajaline meede töötada välja lühiajaline lahendus, kuid tulevikuks vajab sektor selget pikaajalist strateegiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mis puudutab piima lisamist artikli 186 kohaldamisalasse ja kvootide väljaostmise kava, siis ma olen äärmiselt rahul, et selle otsuse vastuvõtmist ei lükatud edasi hilisemale ajale, mida meil oli põhjust karta mõningate asjaosaliste poolt, sest piima-aasta (mis kestab 1. aprillist 31. märtsini) algas juba mõnda aega tagasi. Ehkki ma pooldan väljapakutud meetmeid, soovin ma siiski lisada juurde, et tegelikult nendest meetmetest kaugeltki ei piisa, eriti kuna seoses kvootide väljaostmisega on pall taas liikmesriikide ja riikliku rahastamise väravas. Veelgi enam, me räägime siinjuures keskpikkadest ja pikaajalistest meetmetest.

Hädasti on aga vaja ühenduse lühiajalisi meetmeid. Need on möödapääsmatud, sest ootused kohapeal nende suhtes on kõrged. Ja lõpetuseks, mis puudutab artiklit 186, siis tulevikus on vaja jälgida mehhanismi iga-aastast uuendamist ja anda komisjonile võimalus uuendada seda meedet igal aastal automaatselt. See võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul avaldada Euroopa Komisjonile suuremat survet.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Mina hääletasin ühise turukorralduse ühtse määruse muutmist käsitleva ettepaneku poolt, sest kui võtta arvesse Euroopa piimatööstuse praegust sügavat kriisi, siis vastavalt ÜPP eesmärkidele, mida kinnitati ka Lissaboni lepinguga, on turutasakaalu taastamiseks ja tootjatele piisava sissetuleku tagamiseks vaja võtta kiireloomulisi meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Need ettepanekud annavad tunnistust Euroopa Komisjoni piimandussektori poliitika ebaõnnestumise kohta. On mitu põhjust, miks me nende vastu hääletasime: 1) Euroopa Komisjoni välja pakutud summa piimaturu stabiliseerimiseks on ilmselgelt ebapiisav ning see tehakse kättesaadavaks alles 2010. aastal, mistõttu ei ole võimalik seda selgelt pakilist, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid puudutavat olukorda käsitleda vajalikul määral; 2) selles ettepanekus välja pakutud artikli 186 laiendamisega piimale ja piimatoodetele annavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile õigused, ilma et täpsustataks tema konkreetset tegevust nende raames; 3) esitatud meetmetega ei muudeta viimase ühise turukorralduse määruse reformi eesmärke liberaliseerida turgu ja kaotada turu reguleerimise vahendid, kvoodid ja tootmisõigused – suunised, mis põhjustasid praeguse kriisi; 4) heakskiidetud vahenditega tahetakse eelkõige sektorit ümber korraldada, mis komisjoni jaoks tähendab tuhandete tootjate loobumist oma tegevusest ning toob kaasa ühiskondlikke ja keskkondlikke tagajärgi; 5) see ettepanek süvendab praegust tasakaalu puudumist vahendite jagamisel tootjate ja riikide vahel ning muudab lugematu hulga tootjate olukorra veel halvemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Mina andsin poolthääle nendele uutele piimahinda käsitlevatele kriisivastastele meetmetele, et toetada tootjaid, kes heitlevad praegu selles nende elukutse jaoks väga raskes olukorras. Need meetmed tulid aeglaselt, ehkki piimatootjad on rääkinud oma probleemidest juba eelmisest kevadest saadik. Liikmesriikide välja pakutud 280 miljoni euro suurune eelarve on ebapiisav; me peame näitama, et oleme edasipüüdlikumad ja toetame 600 miljoni euro suurust abipaketti, et võimaldada meie tootjatel sellest praegusest äkilisest hinnalangusest välja tulla. Ma olen selle sektori tuleviku pärast väga mures, sest isegi tootjate vabastamiseks turumehhanismide haardest ei ole midagi ette võetud, ehkki Euroopa Kontrollikoda on teavitanud vajadusest leida vahendid, millega juhtida piimaturgu, sest muidu on oht, et paljudes haavatavates piirkondades kahjustatakse piimatootmist ja ei mõisteta, et Euroopa saab positsioonida ennast maailmaturul kõrge lisaväärtusega toodete kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Piimatootjad on praegu suure surve all. Iirimaal, kus piimatööstus on strateegiliselt tähtis, jäävad peaaegu kõik piimatootjad 2009. aastal kahjumisse. See ei ole ühe Euroopa võtmesektori jaoks jätkusuutlik olukord. Ma hääletasin tänase muudatusettepaneku üle, näitamaks oma solidaarsust põllumajandustootjatega kriisi ajal. Mul on kahju ainult sellest, et me ei hääleta 300 miljoni euro asemel 600 miljoni euro andmise üle, nagu parlament alguses soovitas. Selle hääletuse blokeerisid aga parlamendikomisjonide tasandil parlamendi paremtsentristlikud erakonnad. 300 miljonit eurot on küll parem kui mitte midagi, kuid selle sektori toetamiseks on tulevikus vaja jõulisemalt tegutseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. – Mina jäin ühise turukorralduse ühtset määrust käsitleval lõpphääletusel (artikkel 142) erapooletuks, sest Euroopa Komisjoni esitatud meetmed on minu arvates ebapiisavad.

Piimasektori kriis on probleem, mis vajab kiireloomulisi meetmeid, ja seepärast andsin ma poolthääle ettepanekule käsitleda vastavalt artiklile 142 ühise turukorralduse ühtse määruse kohandamist kiireloomulisena. Komisjoni praegune ettepanek on aga liiga nõrk ja ma soovin näha, et väga kiiresti võetaks piisavaid tugimeetmeid, mis aitavad tõhusalt võidelda piimasektori kriisi vastu. Ettepaneku poolt hääletamisega oleksid mis tahes tulevased tõhusamad meetmed välistatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult.(DE) Piimatööstuse kriis on viinud paljud tootjad pankroti äärele. Pärast paremate piimahindade kuudepikkust ootamist võttis Euroopa Komisjon lõpuks piimatootjate päästmiseks hädaabimeetmeid.

Juustu eraladustamise toetust suurendatakse 15 miljoni euro võrra ja sellest võidavad peamiselt itaallased.

Pikendatakse piimapulbri ja või sekkumisperioodi ning suurendatakse eksporditoetust. Need meetmed peaksid stabiliseerima piimahindu keskpikas perspektiivis.

Ligikaudu 280 miljoni euro suuruse piimafondi vahendid jaotatakse liikmesriikide vahel riiklike abimeetmete rahastamiseks. See on aga vaid veidi rohkem kui tilk vett meres.

Komisjon pakub liikmesriikidele kvootide vabatahtliku väljaostmise kava, et motiveerida piimatootjaid loobuma osaliselt või lõplikult piima tootmisest. Tulemuslik tegevus, tänu millele toodetakse liiga palju, läheb tootjale kallimaks maksma. Need meetmed hõlmavad suuri riiklikke kulusid, sest üldise majanduskriisi ajal ei ole riikide eelarvetes mitte mingisugust varu. Minu arvates on olukord üsna lootusetu.

Kriisipaketi kõige tulemuslikum meede on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 laiendamine piimale ning sellega saab Euroopa Komisjon võtta kiiresti kriisivastaseid meetmeid. Minu jaoks on aga küsitav ajalise piirangu kehtestamine sellele meetmele. Niisuguse kahtlusega hääletasin ma parlamendi seisukoha poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult.(ES) Mina hääletasin piimasektorit käsitleva resolutsiooni vastu, sest arvan, et komisjoni ettepanek 280 miljoni euro eraldamise kohta sektorile tuleb liiga hilja, et seda sellel aastal ellu viia, ning see meede on igal juhul ebapiisav. Seetõttu toetasin ma ettepanekut eraldada sektorile 600 miljonit eurot. Samas annab artikli 186 laiendamine piimale ja piimatoodetele Euroopa Parlamendi loodud komiteele ja nõukogule teatavad õigused, ehkki seda, missugune on nende raames läbi viidav praktiline tegevus, konkreetselt öeldud ei ole. Siiski ei muudeta vastuvõetud meetmetega viimase ÜPP reformi eesmärki, milleks on piimaturu täielik liberaliseerimine, millega meie fraktsioon ei nõustu. Need meetmed soosivad väikeste ja keskmise suurusega tootjate arvelt põllumajandus- ja toiduainetööstust ning suuri jaemüügikette, põhjustavad tootmise kontsentratsiooni ja aitavad tööstusel suurendada kasumit, mis on viimastel aastatel tänu piimatootjatele makstava hinna langusele ja lõpliku ostuhinna tõusule suurenenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) Ma toetasin piimafondi loomist, et aidata kriisi all kannatavat sektorit ja konkreetselt neid tootjaid, kes seisavad vastamisi kõige kiireloomulisemate probleemidega. Ma andsin poolthääle eeskätt muudatusettepanekule, millega nõutakse Euroopa Komisjoni poolt teatavaks tehtud summa suurendamist 20 miljoni euro võrra, et fondi kogumaht ulatuks 300 miljoni euroni. See on ühise turukorralduse ühtset määrust käsitlev muudatusettepanek, mis võimaldab eelkõige Euroopa Komisjonil võtta piimaturu häirete korral, mis on praeguseks kestnud juba mitu kuud, omal algatusel kiireloomulisi meetmeid. Eelarve on ilmselgelt ebapiisav selleks, et aidata kõikidel tootjatel sellest keerulisest olukorrast välja tulla. Praeguseid eelarve varusid arvesse võttes oleks aga olnud vastutustundetu rohkem küsida. Pealegi, kui küsida rohkem, on oht, et ei saa midagi. Ma soovin juhtida tähelepanu sellele, et praegu laotakse vaid vundamenti. Arutelu reguleerimisstruktuuri üle, mis on vaja kehtestada pärast 2013. aastat, jätkub ja seoses sellega püüab Euroopa Parlament saavutada põllumajandusturgude jaoks tõhusa ja vastutustundliku raamistiku. Lisaks annab Lissaboni leping meile selleks uued vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis vastu võetud raportid hõlmavad kolme konkreetset meedet: 280 miljoni euro eraldamist tootjatele otsetoetusena, ajutist reeglit kvootide väljaostmise arvutamiseks ja ühise turukorralduse määruse artikli 186 laiendamist piimale (kiireloomulised meetmed). Ma arvan, et need meetmed on küll olulised, kuid need on ebapiisavad, ühekordsed lahendused probleemile, mis on võtnud juba väga tõsised struktuurilised mõõtmed. Sektor vajab kasulikke ja tõhusaid juhtimismehhanisme, et ta saaks vajaduse korral sekkuda turgu – see on vastupidine Euroopa Komisjoni välja pakutud lähenemisviisile, millega toetatakse liberaliseerimist ja eeskirjade kaotamist.

Piimasektori kriis on selgelt näidanud, et piimaturu ühine korraldus nõuab ikka veel vahendeid, eriti kvoodimehhanisme, et käsitleda turu tasakaalustamatuse küsimusi.

Pakett, mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu 19. novembril veel heaks peab kiitma, ulatub 280 miljoni euroni ja see antakse liikmesriikidele rahastamispaketi vormis tootmise ja aastakvootide alusel. Arvutuste kohaselt saab Portugal 6–7 miljoni euro suuruse rahastamispaketi, et katta tootjahindade langust, mis on olnud suurem kui 50% võrreldes 2007. ja 2008. aasta hindadega …

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Komisjoni ja liikmesriikide meetmed loomakasvatussektori kriisi kohta käivad käsikäes üldisema rohujuuretasandi vastase ÜPPga ja, mis veelgi tähtsam, ELi otsusega liberaliseerida piimaturg täielikult. Kõige tõsisem asjaolu on see, et väljapakutud rubriike kasutatakse ümberkorraldamise kiirendamiseks toidutööstuse kasumi suurendamise eesmärgil, tugevdades sealjuures loomakasvatajate arvelt piimasektori kontserne. Meetmetega ei käsitleta kõige teravamaid probleeme, mille vastu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on meelt avaldanud, nimelt suuri tootmiskulusid ja naeruväärseid tootjahindu.

Lisaks ei käsitleta kõikide loomakasvatajate – karjakasvatajate, lihatootjate ning lamba- ja kitsekasvatajate – teravaid probleeme. Töösturid ja ärimehed mitmekordistavad oma kasumit nii naeruväärsete tootjahindade kui ka tohutute hindade kaudu, mida töötajad peavad nende põhitoiduainete eest maksma. Me hääletasime ettepaneku vastu, sest sellega tahetakse koondada tootmist selles sektoris veelgi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks on lahenduseks see, kui nad võitlevad monopole soodustava ELi poliitika vastu ja erinevat tüüpi arengu poolt, millega vabastatakse loomakasvatajad ekspluateerimise alt, tagatakse neile sissetulek ja tulevikuväljavaated ning rahuldatakse inimeste üldised toitumisalased vajadused ja tagatakse nende heaolu.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7-0097/2009

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Asjaolu, et Euroopa Liidu sisepiirid kaotati, ilma et samal ajal või isegi enne seda oleks tugevdatud välispiiri kontrolli ja ilma et esialgsed julgeolekuvahendid, olgu need nii minimaalsed kui tahes, oleksid täielikult toiminud, kujutab endast tõelist probleemi. Kuna me oleme realistid, ei ole me selle resolutsiooni vastu, milles väljendatakse muret uute kriminaal- ja viisainfosüsteemide käivitumise hilinemise pärast. See kõik on aga vaid näiline probleem, tegelikeks probleemideks on Schengeni süsteem ise, selle kujutamine pseudo-õigustikuna, mida kaasatakse nüüd lepingutesse, ning Brüsseli koostatud viisa-, sisserände- ja isikute vaba liikumisega seotud poliitika.

Tänapäeval on Euroopa täis seaduslikke ja ebaseaduslikke sisserändajaid ning kuriteod, mis muutuvad järjest vägivaldsemaks, on järsult sagenenud, sest riigid on jäetud ilma õigusest kontrollida oma piire. Schengeni süsteemi tõttu on märkimisväärselt suurenenud riigiülene kuritegevus ning isikute ja kaupade – mis ise on mõnikord seaduslikud, mõnikord mitte – ebaseaduslik sissevool, millest eurooplased mitte mingisugust kasu ei saa. Seega, kuni need süsteemid veel täielikult ei toimi, kehtestage vähemalt kaitseklausel ja uuesti ka kontroll!

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. (PL) Ma toetan täielikult resolutsiooni, mis käsitleb SIS II ja VISi olukorda. SIS II arendamine on pidurdunud ning mitmesugused tehnilised vead on juba takistanud uute riikide sisseviimist Schengeni süsteemi. Niisugune olukord nõuab, et Euroopa Parlament jälgiks pidevalt SIS II ja VISi kasutuselevõttu.

SIS II on kogu liidu jaoks väga tähtis poliitiline projekt. Selle kauaoodatud elluviimine ja nõuetekohane toimimine on oluline nii Schengeni ala edasiseks laiendamiseks kui ka selleks, et järgmiste riikide – Bulgaaria, Rumeenia, Küprose ja Liechtensteini – kodanikud saaksid kasutada sellest tulenevat isikute vaba liikumise õigust ELis. SIS II on samuti oluline vahend kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel. Tänu sellele, et Poola liitus Schengeni alaga, õnnestus Poola piirivalvel pidada 2008. aasta esimesel poolel kinni 50% rohkem ebaseaduslikke sisserändajaid kui eelneva aasta sama perioodi jooksul (sise- ja haldusministeeriumi 2008. aasta aruande kohaselt).

Poola territooriumil vahistati üle 350 inimese, kelle kohta oli antud välja Euroopa vahistamismäärus, ning välismaal peeti kinni ligikaudu 600 inimest, kelle Poola politsei oli tagaotsitavaks kuulutanud. Iseäranis oluline on kadunud laste andmebaas, mida SIS I-s ei olnud, kuid mida kavandatakse lisada SIS II. Meie usaldusväärsus kodanike silmis sõltub niisugustest suurtest projektidest nagu need. Ühinenud Euroopa ei saa lubada endale enam rohkem viivitusi ega vigu.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0118/2009

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle resolutsiooni vastuvõtmisega seoses lihtsalt peab esitama paar tähelepanekut selle eesmärgi ja sisu kohta. Esiteks peaks Euroopa Liit selle asemel, et kuulutada ennast demokraatia meistriks, mida ta ei ole, ja anda praktilisi soovitusi teistele riikidele, tegelema kõigepealt demokraatia olukorraga ELis. Lissaboni lepingu ratifitseerimine on muu hulgas viimane näide selle kohta, kuidas nn Euroopa projekt ei ole kooskõlas Euroopa kodanike demokraatliku osaluse ning nende huvide, soovide ja püüdlustega, vaid avaldab neile survet, pressib neilt välja ja jätab tähelepanuta nende otsused selle kohta, missugune peaks olema nende ühine tulevikusuund. Teiseks, mis puudutab välissuhteid, siis selle asemel, et propageerida taas võidurelvastumist ja rahvusvaheliste suhete allutamist sõjalistele eesmärkidele, peaksid ELi liikmesriigid panustama demokraatiasse, edendades tõelist rahu- ja rahvusvahelise koostöö poliitikat, mis rajaneks nii iga riigi suveräänsuse ja mittesekkumise põhimõtte kui ka rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja austamisel. Me oleme aga kaugel niisugusest panusest. EL, mille demokraatia defitsiit suureneb silmanähtavalt, ei saa olla eeskujuks teistele või veelgi enam aidata tugevdada maailmas demokraatiat. Seega me hääletasime vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! See resolutsioon paljastab, nagu tavaliselt, parlamendi n-ö häid kavatsusi seoses inimõigustega: Euroopa Liidu ülesanne näib olevat selgitada inimkonnale tervikuna oma arusaama demokraatiast, rahastada demokraatlikku arengut kõikides riikides jms. Kuidas saab olla usaldusväärne niisugune liit, mis kohaldab kõikides oma väliskaubanduslepingutes nii hooletul viisil kaitseklausleid – kui ta seda üldse teeb –, mis selle teema kohta kõigele vaatamata olemas on, kui ta samas kaubitseb jätkuvalt ükskõik millega ja rahastab ükskõik mida?

Kuidas saab ta olla usaldusväärne, arvestades tema tegutsemisviisi isegi Euroopas, kus ta kehtestab riikidele Lissaboni lepinguks ümber ristitud Euroopa põhiseaduse, kui mõned neist ütlesid selgelt välja, et nad seda ei soovi? Ja kuidas saate teie, lugupeetud kolleegid parlamendi vasakus tiivas, olla usaldusväärsed pärast eilset Itaaliat puudutavat kohutavat farssi, kui te näitasite üles niisugust sekti- ja erakonnavaimu, mida varem kunagi nähtud pole?

 
  
  

– Raport: Elmar Brok (A7-0041/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Mina andsin poolthääle Broki raportile, mis käsitleb Euroopa välisteenistuse loomise institutsioonilisi aspekte. See on tulevikus, kui liidu välissuhted muutuvad järjepidevamaks ja tõhusamaks, väga vajalik amet. Oluline on tagada, et Euroopa välisteenistuse loomine, mis sai teoks tänu Lissaboni lepingu uuendustele, võimaldaks liidu välissuhetes hoida ühenduse mudelit ja seda edasi arendada ning säilitada institutsioonidevaheline tasakaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna Euroopa Liit omandab järjest enam välispädevust, siis Euroopa välisteenistuse loomine on selle otsene tulemus. See amet võib osutuda oluliseks vahendiks koordineerimisel ja ELi seisukoha kehtestamisel välistegevuses, kui ta suudab seista vastu direktoraatide survele ning rajada oma tegevuse rohkem koostööle liikmesriikide diplomaatiliste esindustega, mitte ei püüa nendega võistelda.

Mul on kahju, et väliskomisjon ei toetanud minu muudatusettepanekut, milles ma palusin tungivalt pidada Euroopa välisteenistuses tulevase keelte kasutamise sisekorra kehtestamisel silmas Euroopa maailma-keeli.

See taotlus on seda selgem, kui võtta arvesse, et Euroopa välisteenistuse prioriteet peaks olema sildade, kontaktide ja suhete loomine ülejäänud maailmaga, ning seetõttu peaks ta valitud töövahendina võtma kasutusele niisugused keeled, mis võimaldavad seda teha otse. Seetõttu on arusaamatu asjaolu, et kõnealuse küsimuse arutamisel otsustas Euroopa Parlament jätta tähelepanuta mitmekeelsuse välisaspekti ning nende keelte strateegilise olemuse, mida on peale parlamendi tunnustanud ka Euroopa Komisjon.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma toetasin Euroopa Parlamendi seisukohta ELi tulevase diplomaatilise teenistuse struktuuri kohta. Ma loodan, et Euroopa välisteenistus hõlmab olulist ühendusepõhist lähenemisviisi ning võimaldab ELil avaldada diplomaatilist mõju tõhusalt ja demokraatlikult. Euroopa välisteenistus peab haldus- ja eelarveküsimustes alluma Euroopa Komisjonile ning peab kuuluma ametlikult komisjoni juurde. Ma loodan samuti, et uus arenguvolinik saab jääda täiesti iseseisvaks ning kaitsta oma eelisõigusi selle teenistuse ees, vastupidi ideele, et tal võiksid olla õigused Euroopa Liidu välistegevusega seotud sektorites, sealhulgas ELi kaubandus- ja laienemispoliitikas. On tähtis, et nõukogu, kes peaks 29.–30. oktoobril 2009 toimuval kohtumisel kehtestama selle uue organi suunised, kuuleks Euroopa Parlamendi häält.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Mina andsin vastuhääle Broki raportile Euroopa välisteenistuse kohta, sest näen seda kui kõige selgemat näidet Euroopa Liidu militariseerimisest. See teenistus, mis luuakse pärast Lissaboni lepingu jõustumist, hõlmab kõiki ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika aspekte. Raporti kohaselt hakkavad Euroopa välisteenistus ja kõrge esindaja (ja Euroopa Komisjoni asepresident) esindama ELi välissuhetes, neid abistab 5000st avaliku teenistuse töötajast koosnev võrgustik ning nad ei allu mitte mingisugusele parlamentaarsele kontrollile. Kõrge esindaja vastutab sõjaliste ja tsiviilkriiside ohjamise ning inimõiguste eest, kuid ei pea liikmesriikidele oma tegevusest aru andma. Lisaks luuakse Euroopa välisteenistus nõukogu otsusega, mille komisjon heaks kiidab. Parlamendiga peetakse vaid nõu, mis näitab selle kava ebademokraatlikku olemust. Ma arvan, et Euroopa välisteenistus ei vasta Euroopa projekti vaimule, mida meie fraktsioon soovib kaitsta: et see oleks Euroopa, mis on loodud kodanike heaks ja poolt, mitte selline nagu praegune Euroopa, mis rajaneb niisugusel majandusmudelil, milles välditakse igasugust sekkumist majandusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Lissaboni lepingu raames loodud Euroopa välisteenistus kujutab endast mehhanismi, millega edendatakse järjest imperialistlikumat agressiooni ja ELi kodanikevastast strateegiat. Euroopa Parlamendis kapitali poliitiliste esindajate – nii konservatiivide, sotsiaaldemokraatide, liberaalide kui ka roheliste – kiirustamine oma poolthääle andmisel Euroopa välisteenistusele näitab nende pühendumist eurol põhineva kapitaliga seotud majanduspoliitikale ja sõjalistele valikutele:

• ELi sõltumatu esindamine kõikides rahvusvahelistes organisatsioonides liikmesriikidest eraldi, nagu Lissaboni lepingus ette nähtud;

• Euroopa välisteenistuse loomine – see on iseseisev tsiviil- ja sõjaliste õigustega ELi teenistus, mis tugineb ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames võetud suundadele ja kus töötavad ELi vanemametnikud ja sõjaväelised ametnikud, kes alluvad kõrgele esindajale;

• Euroopa välisteenistuse kasutamine vahendina, mille abil edendatakse oma saatkondade ja liikmesriikidest sõltumatu diplomaatilise tegevusega ELi imperialistlikku poliitikat. Niisuguseks arenguks sillutati teed Maastrichti lepinguga, mille raames loodi ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika ja ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning mis tähistab ELi sõjalise agressiooni süvenemist ja militariseerimist.

Kreeka Kommunistlik Partei andis vastuhääle raportile, milles paljastatakse Lissaboni lepingu kõik aspektid ja ohud, mida toob selle kohaldamine kaasa nendele inimestele, kes võitlevad ELi, s.o riigiülese kapitaliliidu ja tema kodanikevastase poliitika vastu.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0095/2009

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Ma ei osalenud selles hääletuses, sest lükkan tagasi igasugused ideed tugevdada taas meie majandussuhteid USAga. ELi ja USA partnerlus ei ole Euroopa jaoks kõige tähtsam ega vasta Doha arenguvooru vajadustele – ELil tuleb mitmekesistada oma partnerite valikut, kui ta soovib jääda võimalikult iseseisvaks. Selleks peab ta sõlmima rohkem kokkuleppeid arengumaadega. Euroopa standardite amerikaniseerimise asemel tuleb meil tähtsustada rohkem mitmepooluselise arengumudeli kehtestamist, sest selles leiaks Euroopa endale viimaks õige koha ja saaks anda oma tõelise panuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja USA suhted kujutavad endast kahtlemata ELi kõige olulisemat strateegilist partnerlust. Me peame koos edendama ühiseid väärtusi, nagu inimõiguste austamine, demokraatia, stabiilsus ja rahu, kuid samuti tuleb meil leida paremad lahendused mitmesugustele üleilmsetele ohtudele ja probleemidele, milleks on näiteks majandus- ja finantskriis, kliimamuutused, tuumarelva leviku tõkestamine, rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastane võitlus, vaesuse kõrvaldamine ja teised küsimused.

Mis puudutab koostööd kohtu, poliitika ning sise- ja välisjulgeoleku valdkonnas, siis ma soovin esile tuua, et tulevaste läbirääkimiste edukuse kindlustamiseks on tähtis, et julgeolekumeetmed ei oleks vastuolus kodanikuvabaduste ja põhiõigustega, rääkimata veel vajadusest austada eraelu puutumatust ja tagada andmekaitse.

Ma soovin korrata, et eurooplaste isikuandmeid võib kolmandatele riikidele edasi anda vaid siis, kui silmas on peetud kahte aluspõhimõtet: vajadust ja proportsionaalsust. Arvesse tuleb võtta ka täielikku vastavust andmekaitset käsitlevatele Euroopa ja riiklikele õigusaktidele ning kindlustada piisavad menetlustagatised.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle resolutsiooni ühisettepanekule eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta, sest selles tuuakse esile vajadus tugevdada Atlandi-üleseid suhteid ajal, mil suured rahvusvahelised probleemid nõuavad üleilmset koordineeritud reaktsiooni. Ma soovin toonitada seda, missugust rolli mängib Atlandi-ülene majandusnõukogu üleilmsele finantskriisile koordineeritud reaktsiooni propageerimisel ja tagamisel ning kui vajalikud on Atlandi-ülesed suhted selleks, et saavutada Kopenhaagenis COP 15 kohtumisel rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmaks piisavaid finantsvahendeid, et aidata arengumaadel võidelda kliimamuutuste vastu nii leevendus- kui ka kohanemismeetmete abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Võttes arvesse, kui strateegiliselt olulised on USA ja EL üksteise jaoks, tuleks järgmisel tippkohtumisel Atlandi-ülest partnerlust tugevdada, et asjaosalised saaksid paremini võtta meetmeid, mille abil lahendada praegused probleemid alates raskest sotsiaalmajanduslikust kriisist kuni niisuguste küsimusteni nagu desarmeerimine, võitlus terrorismi vastu, kliimamuutused, inimõiguste austamine jms.

USA ja ELi vaheline koordineeritud tegevus on väga tähtis ka selleks, et saavutada kahe poole vahelistes majandus- ja kaubandussuhetes edasijõudnud tase, mille tulemusel saaks 2015. aastaks luua vähem bürokraatiat hõlmava, tõelise Atlandi-ülese turu, mis oleks stabiilsem ja ligitõmbavam keskkond mõlema turu ettevõtjatele ja millel tegutsedes on tegevuskulud väiksemad.

Kui aga USA ei võta vastu samasuguseid meetmeid, eriti finantsregulatsioonide valdkonnas, jääb EL ebasoodsasse konkurentsiolukorda, mis on Euroopa majandusele äärmiselt kahjulik.

Seetõttu toon ma veel kord esile vajaduse kaitsta ELi huve mitmesuguseid ühishuvi valdkondi käsitleva, ELi ja USA vahelise sidusa ja koordineeritud poliitika abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Mina hääletasin eelseisvat Atlandi-ülest ELi ja USA tippkohtumist käsitleva resolutsiooni vastu, sest olenemata suurtest lootustest, mida hellitati president Obama saabumisel Valgesse Majja, ja tema ajaloolisest valimisest presidendiks riigis, kus etnilisi vähemusi ikka veel diskrimineeritakse, on ta seni teinud vaid sümboolseid liigutusi. Ametisolev Ameerika Ühendriikide president toetab samasugust majandusküsimustesse mittesekkumise mudelit nagu ka eelmise presidendi valitsus, ta jätkab samasugust sõjapoliitikat nagu tema eelkäijagi (ta saatis Afganistani vägesid juurde ning moodustab uusi sõjalisi baase Colombias), ta ei ole veel sulgenud Guantánamo vangilaagrit ega ole kaotanud Kuubale kehtestatud embargot. Ta ei ole avaldanud survet Iisraelile ega Marokole, et need peaksid kinni rahvusvahelistest õigusaktidest. Praeguseni kohaldatakse USA 38 osariigis jätkuvalt surmanuhtlust. Ta ei ole veel ratifitseerinud relvakaubanduse kontrolli käsitlevat Ottawa lepingut ega Kyoto protokolli. Nendel põhjustel hääletasin ma selle resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest pean 2009. aasta novembri alguses toimuvat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumist väga oluliseks. Viimasel G20 tippkohtumisel anti palju lubadusi, mida on raske täita, kui riigid tegutsevad omapäi. Seetõttu peaksid EL ja USA võtma G20 kohustuste täitmisel juhtrolli. Just seepärast vajame tõhusamat koordineerimist USA ja ELi võetud meetmete vahel. Seega julgustan ma pidama neid eurooplaste ja ameeriklaste ühiseid kohtumisi või täpsemalt arutelusid Atlandi-üleses majandusnõukogus.

 
Viimane päevakajastamine: 27. märts 2010Õigusalane teave