Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2732(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0102/2009

Arutelud :

PV 22/10/2009 - 12.1
CRE 22/10/2009 - 12.1

Hääletused :

PV 22/10/2009 - 13.1

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0059

Arutelud
Neljapäev, 22. oktoober 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

12.1. Guinea
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuus resolutsiooni ettepanekut Guinea kohta.

 
  
MPphoto
 

  Véronique De Keyser, ettepaneku esitaja. – (FR) Austatud juhataja! Usun, et huvi selle teema vastu on märksa suurem kui rahvahulk, kes siia istungisaali täna pärastlõunal on kiirustanud ja kelle vähesuse üle ma nii oma fraktsiooni kui ka teiste pärast veel kord kahetsust avaldan.

Austatud juhataja, Guineas asuv Conakry vajab rahvusvahelise kogukonna toetust. Pärast president Conté surma haaras võimu sõjaväehunta. Kuigi rahvusvaheline kogukond kritiseeris huntat, saavutas too oma riigis toetuse, sest lubas minna kiirelt üle vabade valimistega ühiskonnakorrale. Huntat juhtinud kapten Dadis Camara andis kindla lubaduse presidendivalimistel mitte kandideerida, ent pärast hävingulist riigijuhtimist – riigis puuduvad eelarve, riigihanked, põhiteenused elanikkonnale – hakkas võim talle meeldima ja ta klammerdus selle külge nii kõvasti, et kandideerib nüüd valimistel. Tema valimiskampaanias kasutatakse kõiki riigile kuuluvaid organisatsioonilisi, majanduslikke ja meedia vahendeid. Arvestades seda hunta varasema lubaduse rikkumist, korraldas opositsioon meeleavalduse, mille presidendi julgeolekujõud julmalt maha surusid. See tõi kaasa 150 hukkunut ja rohkem kui 1000 vigastatut, paljud naised vägistati ja jäeti ilma inimväärikusest.

Euroopa Parlamendi ja loodetavasti ka Euroopa Liidu reaktsioon on ühene. Me nõuame Euroopa Liidu kalanduskokkuleppe peatamist. Me kutsume Aafrika Liitu üles kehtestama sõjaväehunta suhtes sanktsioonid ja pidama lepituskomitees dialoogi. Me nõuame üleminekuvalitsuse loomist, et valmistuda presidendi- ja seadusandliku kogu valimisteks, ning me nõuame, et rahvusvaheline kogukond kuulutaks otsustavalt hunta ebaseaduslikuks.

Loodan, et selline reaktsioon, mis on asetleidnud tragöödiat arvestades asjakohane, loob pretsedendi ja et teistel häbematutel inimõiguste rikkumise juhtudel julgeb Euroopa Liit sama kiiresti tegutseda.

 
  
MPphoto
 

  Renate Weber, ettepaneku esitaja. – Austatud juhataja! Kui te tutvute Guinea olukorraga ja näete seal viimastel kuudel toimunud jõledusi, on esimene põhjendatud küsimus, miks seda on meedias nii vähe kajastatud. Selle kohta on olnud siin-seal vaid paar rida, justkui polekski sadu inimesi tapetud ega pandud toime hirmsaid piinamisi ja kohutavaid vägistamisi, mille eesmärk on võtta inimestelt nende väärikus.

On tõsi, et mitmed rahvusvahelised institutsioonid on pärast riigipööret võimule tulnud sõjaväehunta hukka mõistnud. Ent minu arvates oleks pidanud tegema palju rohkem, et tavakodanikke, sealhulgas Euroopa kodanikke rohkem teavitada. Seetõttu on mul hea meel, et vähemalt Euroopa Parlament, kes kõneleb meid siia läkitanud kodanike nimel, on kohaselt reageerinud ja et resolutsioon, mida täna hääletame, käsitleb seda nii, nagu peab.

Ent ma leian, et ülimalt tähtis on mitte ainult kritiseerida ja mõista hukka praegust korda, vaid kõrvaldada ka kõik võimalused kasutada vääralt Euroopa vahendeid, mis on mõeldud Guinea inimeste abistamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda, ettepaneku esitaja.(RO) 28. september on Guinea rahva jaoks oluline kuupäev, sest sel päeval toimus iseseisvusreferendum. Ent alates sellest aastast on 28. september päev, mis märgib vägivalla abil ametisse seatud valitsuse vastaste kallal toime pandud veresauna Conakrys.

Sellise sõjaväehunta võimulpüsimine ei ole vastuvõetav. Tegelikult on kapten Dadis Camara, kes võimu haaras, lubanud kogu selle aja võistlusest taanduda ja end kandidaadina mitte üles seada. Selle tähtaeg on nüüd möödas ja peagi on möödas ka Aafrika Liidu esitatud ultimaatumi tähtaeg.

On ilmselge, et praegu võimul olevad sõjaväelased valetavad ega pea oma sõna. Seetõttu on vaja demokraatlikku valitsust, mille tegevuse aluseks oleksid valimised, ja rahvusvaheline üldsus peab selleks survet avaldama.

 
  
MPphoto
 

  Marie-Christine Vergiat, ettepaneku esitaja.(FR) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma juba kõnelesin kaks nädalat tagasi Brüsseli lühiistungjärgul toimunud arutelul. Seetõttu ei korda ma oma sõnu.

Kolleegid juba mainisid mitut olulist punkti. Omalt poolt tahaksin öelda, et mul on väga hea meel, et siin Euroopa Parlamendis saavad täna kõik fraktsioonid ühiselt vastata Guinea kodanikuühiskonna palvele ja mõista hukka detsembrist saati võimul olnud sõjaväehunta korraldatud mahasurumise – Guinea iseseisvuse tähistamiseks peetud rahumeelse meeleavalduse mahasurumise.

Guinea kodanikuühiskond palub meil ennast aidata ja tegelikult oleks täiesti vastuvõetamatu, kui Euroopa Liit eraldaks kalanduskokkuleppe raames vahendeid, mis, nagu me praegu väga hästi teame, lähevad otse võimuloleva sõjaväehunta taskusse, mitte Guinea kalurite abistamiseks, nagu kokkuleppes on ette nähtud.

Guinea riigikord on praegu kõige korruptiivsem maailmas. Seda ei ütle mina, vaid seda kinnitavad olukorra jälgimise eest vastutavad organid.

Seetõttu loodan siiralt, et oleme koos valmis hääletama terve resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sealhulgas kalanduskokkuleppe peatamist nõudva punkti poolt, ning et nõukogu ja komisjon toetavad meid selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan, ettepaneku esitaja.(PL) Austatud juhataja! Kui eelmise aasta lõpul juhtis kapten Camara sõjaväehuntat, mis haaras Guineas võimu pärast president Conté surma, arvas rahvusvaheline kogukond kahjuks naiivselt, et kapten Camara korraldab vabad ja demokraatlikud presidendivalimised, millel ta ise ei kandideeri. Me teame, et kui 28. septembril kogunes üle 50 000 opositsioonipooldaja peastaadionile, et protestida kapten Camara suunamuutuse ja lubaduste murdmise vastu, saatis ta nende vastu sõjaväe. Üle 150 inimese hukkus ja rohkem kui 1200 sai haavata ning toimus mitmeid vägistamisi.

Mul on hea meel, et Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana avaldas nii kiiresti arvamust. Tahaksin tänada Prantsuse valitsust selle eest, et ta peatas sõjalise koostöö Guineaga. Ent veresaunast on möödunud kolm nädalat ja need meetmed ei ole käegakatsutavaid tulemusi andnud. Seepärast arvan, et Euroopa Liit peaks keskenduma sellele, et avaldada koos ÜRO ja Aafrika Liiduga Guineale survet, ning kohaldama kõige rangemaid võimalikke sanktsioone. Vaid siis saame kõnelda võimu üleandmisest kapten Camara poolt.

 
  
MPphoto
 

  Isabella Lövin, ettepaneku esitaja.(SV) Austatud juhataja! Avaldan heameelt otsuse üle, mille kalandusvolinik Joe Borg paar päeva tagasi teatavaks tegi – nimelt et komisjon võtab tagasi oma ettepaneku sõlmida Guineaga kalanduskokkulepe. Kalanduskomisjon juba hääletas selle kokkuleppe vastu. Tegime seda kaks päeva pärast Conakry veresauna, kus Moussa Camara juhitud valitsuse väed lasid maha rohkem kui 150 inimest.

Loodan, et see on esimene samm selle poole, et Euroopa Liit vaatab üle oma kaubanduspoliitika, mida arengumaadega aetakse. Meil kui ühel maailma tähtsamal ja suuremal osalisel kaubanduse ja ka arengu valdkonnas on tohutu vastutus. Meie kaubandus ja meie suhtumine sellisesse riigikorda peavad olema kooskõlas. Oleme aastate jooksul üritanud kalanduskokkulepet paremaks muuta ja öelnud, et osa kokkuleppe alusel makstavast rahast peaks minema kohaliku kalanduse toetamiseks. Ent komisjoni enda hinnangud on näidanud, et raha ei kasutata tegelikult kokkuleppes sätestatud eesmärgil, vaid see läheb hoopis otse tolle riigikorra toetamiseks. Euroopa Liit peab sellise toetuse andmise lõpetama.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE nimel.(PL) Austatud juhataja! Kaks nädalat tagasi juba kõnelesime Guineast. Sellegipoolest nõuab olukord riigis meie jätkuvat tähelepanu ja reageerimist. Selle nädala esmaspäeval kuulas arengukomisjon 28. septembri sündmuste kohta pealtnägija – endise peaministri ja opositsioonipartei UFDG juhi Diallo – ettekannet.

Mulle tundub, et ei piisa, kui kutsume huntat üles austama sõnavabadust, ühinemisvabadust ja inimõigusi üldiselt. Kui hunta austaks neid põhimõtteid ja väärtusi, siis ei oleks ta hunta, seega ei saa me eeldada, et ta võtab neid palveid kuulda. Teoinimest – ja kapten Dadis Camara seda kindlasti on – peatavad vaid teod, mitte sõnad. Seetõttu kutsun Euroopa Komisjoni üles tegutsema.

 
  
MPphoto
 

  Patrice Tirolien, fraktsiooni S&D nimel.(FR) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Guinea on praegu vapustatud traagilistest sündmustest, mis šokeerisid rahvusvahelist üldsust ja millega põlati ära seadused.

28. septembril 2009. aastal surus kapten Dadis Camara juhitav sõjaväehunta veriselt maha rahumeelse meeleavalduse, kuhu olid kokku tulnud kõik opositsiooniparteid.

Cotonou lepingute järgi tuginetakse Euroopa Liidu ja tema AKV riikidest partnerite vahelistes suhetes inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamisele. Seetõttu tähendab kapten Dadis Camara ühepoolne otsus valimised edasi lükata ja keeldumine tõstatada küsimust enda kandideerimisest Guinea presidendiks, et lubadust korraldada ühe aasta jooksul vabad ja läbipaistvad valimised rikutakse tõsiselt.

Seetõttu peab Euroopa Liit kooskõlas oma tegevuse aluseks olevate põhimõtete ja püsiväärtustega viivitamata tegutsema, et lõpeks see vägivald, millega rikutakse nii paljusid inimõigusi.

Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mul on hea meel, et kompromissresolutsioon vastab igati meie väärtustele ja põhimõtetele, aga tahaksin siin eriti rõhutada selle dokumendi artiklit 10, nimelt seda, et Euroopa Liidu ja Guinea Vabariigi vaheline kalanduskokkuleppe protokoll peatataks kuni demokraatliku protsessi alguseni.

Ma kuulen, et inimesed arutlevad, kas selline otsus võiks elanike jaoks kaasa tuua hävitavad sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, ent 28. septembri vägivallale mõeldes peame tunnistama, et vaevalt Guinea valitsus hoolib oma kodanike elutingimustest ning et ta ei jäta meile muud võimalust, kui olla vankumatud.

Pärast iseseisvumist 1958. aastal on Guineas olnud alati vaid diktaatorlik riigikord.

 
  
MPphoto
 

  Carl Haglund, fraktsiooni ALDE nimel.(SV) Lugupeetud juhataja! Ma ei hakka kordama kõiki arukaid ja mõistlikke asju, mida kolleegid on juba öelnud. Esiteks tahaksin väljendada suurt heameelt, et seda küsimust siin täna arutatakse. Räägin mõne sõnaga ka arutelust, mida me 30. septembril parlamendikomisjonis kalanduskokkuleppe üle pidasime. Kui me seda küsimust arutasime, siis oleks tegelikult võinud arvata, et EL on sõlmimas kaubanduskokkulepet vana demokraatliku lääneriigiga. Arutelu käigus ega dokumentides ei mainitud kordagi, et meie ees olev kokkulepe sõlmitakse riigiga, kus valitseb praegu selline olukord, mida siin parlamendis on juba väga põhjalikult kirjeldatud.

Paljud arvasid võib-olla, et kalandus ja inimõigused on täiesti omaette küsimused ja et me ei tohiks neid kaht teemat kokku panna. Mina isiklikult ei mõista, kuidas ükski poliitik saab nii mõelda. Asjaolu, et parlamendikomisjonis hääletas üksteist inimest kokkuleppe sõlmimise vastu ja üheksa selle poolt, on samuti väga murettekitav. See tähendab, et Euroopa Parlamendis leidus küllalt suur rühm, kes vähemalt sel hetkel arvas, et on täiesti sobilik sõlmida kaubanduskokkulepe sellise riigikorraga riigiga nagu Guinea. Mul on hea meel öelda esiteks, et praegu on meie ees palju kõrgemal tasemel kokkulepe, milles võetakse Guinea suhtes selge seisukoht, ja teiseks, et nõukogu otsust taganeda nüüd sellest lepingust toetatakse laialdaselt. Olen sellega väga rahul.

Mõned inimesed võivad muidugi arvata, et kokkuleppest taganemise pooldajad ei mõtle kaluritele, keda see mõjutab, aga see ei ole mingil juhul nii. Muidugi peame leidma nende jaoks jätkusuutliku lahenduse, aga me ei saa inimõigustest mööda hiilida vaid selle pärast, et meil on palju kalalaevu, mille eest tuleb hoolt kanda.

 
  
MPphoto
 

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(ES) Lugupeetud juhataja! Mul oli au osaleda kalanduskomisjoni koosolekul, kui see hääletas – kuigi väga napilt – Guineaga sõlmitud kalanduskokkuleppe pikendamise vastu just nende veriste sündmuste, vägistamiste ja inimõiguste rikkumiste tõttu, mis on toimunud ja mida tuleb veel uurida.

Soovin, et täna võtaks Euroopa Parlamendi täiskogu selle resolutsiooni vastu. Sellega antaks nii Euroopa institutsioonidele kui ka Guinea valitsusele selgelt märku, et me ei ole valmis eraldama maksumaksja raha selleks, et hoida võimul korrumpeerunud valitsust, kes on seotud kuritegudega.

Oleksin rõõmus, kui kordki peetaks inimelusid ja inimõigusi tähtsamaks majanduslikust kokkuleppest, ning loodan, et see loob pretsedendi. Selline otsus meeldiks mulle seda enam, et Euroopa Komisjon ja ka kalanduskomisjon on niisuguse sammu juba astunud. Nüüd on ülim aeg, et ka Euroopa Parlament ratifitseeriks selle otsuse oma täiskogu istungil.

Seega on see meie jaoks suurepärane võimalus ja ma loodan, nagu juba öeldud, et artikkel kümme jääb muutmata.

(Aplaus mõnest istungisaali osast)

 
  
MPphoto
 

  Tomasz Piotr Poręba, fraktsiooni ECR nimel.(PL) Austatud juhataja! Vähemalt 157 hukkunut ja üle 1200 haavatu on selle tagajärg, et Guinea sõjavägi sekkus septembris Conakry staadionil toimunud rahumeelsesse opositsioonipooldajate meeleavaldusse. Need on suurimad tapatalgud pärast Guinea iseseisvumist 1958. aastal.

Eelmise aasta detsembris võimu haarates lubas president Camara lahendada korruptsiooni ja anarhia probleemid ning anda seejärel demokraatlikel valimistel võimu üle. Praegu valitseb riiki endiselt sõjaväehunta, austamata õigusriigi tähtsamaid põhimõtteid ja põhiõigusi. Sõdurite jõugud osalevad regulaarselt rünnakutes, röövides ja vägistamistes.

Demokraatlike riikide esindajatena peame nõudma hunta viivitamatut tagasiastumist ja kõigi nende isikute kohtu alla andmist, kes vastutavad tsiviilisikute verise tapmise, rahva tulistamise ja naiste avaliku vägistamise eest. Guinea on suure majandusliku potentsiaaliga riik, ent sellest olenemata on see üks maailma vaesemaid riike ja üks Aafrika korrumpeerunumaid riike. Sõjaväehunta edasine diktaatorlik tegevus võib tuua kaasa kodusõja ja destabiliseerida olukorda kogu Lääne-Aafrikas.

 
  
MPphoto
 

  Anne Delvaux (PPE).(FR) Austatud juhataja! Tänaseks on teada 150 surmajuhtumit ja lugematul hulgal seksuaalse alandamise juhtumeid. 28. septembril pandi toime Guinea tsiviilelanike õiguste enneolematu rikkumine. Tegemist oli ka ebaproportsionaalse repressiooniga võimuloleva sõjaväehunta poolt ja tunnistajate ütlused ei lase selles kahelda.

Peame olema sellise toorutsemise suhtes ülimalt karmid ja ma avaldan heameelt kapten Moussa Dadis Camara hunta vastu suunatud sanktsioonide üle, mille kohta ELi liikmesriigid eile otsuse tegid. Sündmuste hukkamõistmisest ilmselgelt ei piisa. Peame nõudma, et tõeliselt rahvusvaheline uurimiskomisjon uuriks neid sündmusi igati ja et toimepandud kuriteod ei jääks karistuseta.

Lisaks tahaksin oma viimase poole minuti jooksul kutsuda Euroopa Liitu üles kasutama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et võidelda seksuaalse vägivalla kui sõjarelva vastu. See nähtus levib mitmes relvastatud konflikti piirkonnas kiiresti. Ohvriteks on tavaliselt väga vanad või väga noored naised. Alati rünnatakse inimesi, kes on kaitsetud.

Õigusriigi ja hea valitsemistava toetamisega peaks alati kaasnema inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja kõige haavatavamate inimeste kaitse austamine. Need peaksid olema igasuguse järgmise koostöölepingu miinimumtingimused.

 
  
MPphoto
 

  Harlem Désir (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! 28. septembril tulid Guinea elanikud tänavale, et nõuda neile antud lubaduste täitmist ning lubatud vabu ja demokraatlikke valimisi.

Nad on saanud tunda halvimaid võimalikke surveavaldusi riigikorra poolt, millel juba varem puudus igasugune õiguspärasus ja mis minetas sel päeval igasuguse väärikuse. Mehi represseeriti, naisi torgiti tääkidega ja vägistati ning poliitilisi oponente ja ametiühingu esindajaid piinati ja sandistati.

Euroopa Liit peab praegu toetama Aafrika Liitu, ECOWASi ja ÜROd, keelduma lubamast jätta see kuritegu karistuseta ja eelkõige näitama üles solidaarsust Guinea rahvaga. See riik, millel on väga palju varasid, ei suuda neid oma arenguks kasutada, kuni korrumpeerunud diktaatorid saavad neid oma kildkonna heaolu nimel omastada.

Seetõttu väljendan heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon avaldas kindla arvamuse, mida ka Euroopa Parlament saab täna kinnitada. Me ei saa pidada kitsaid majanduslikke huve kaalukamaks kohustustest, mille Euroopa Liidu partnerid, eriti need, kes on allkirjastanud Cotonou lepingu, on võtnud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamise kohta. Praegu on meil Guinea elanike ees kohustus – toetada neid võitluses vabaduse ja demokraatia eest.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis Kasoulides (PPE). – Austatud juhataja! Palusin sõna vaid selleks, et kommenteerida soovitust peatada kehtiv ELi-Guinea kalandusprotokoll. Ma kahtlen, kas julma riigikorda, kes loobub kõhklematult oma 156 kodanikust ja paneb toime nii palju muid jõledusi, mõjutab selline ebaproportsionaalselt väike sanktsioon. Peaksime silmas pidama ka seda, et kokkuleppega kaasnevad seaduslikud kohustused Guinea kalatööstuses töötavate inimeste ees, kellel ei ole vägivaldse riigikorraga mingit pistmist. Seetõttu kahtleb Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kas toetada seda ettepanekut.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Guineas Conakrys toimunud sündmused on Aafrika puhul kahetsusväärselt tuttavlik käitumismuster: diktaatorlik valitseja, sõjaväe abil toimuv riigipööre, üks autoritaarne kord vahetub teisega ja enamik inimesi elab endiselt äärmises vaesuses. Märkimisväärsed mineraali- ja naftavarud võiksid teha Guineast Aafrika ühe jõukama riigi. Selle asemel külvab rikkus konflikte ja viletsust ja seda mitte ainult Guineas, vaid kogu piirkonnas, mida viimase 20 aasta jooksul on iseloomustanud kohutavad verevalamised ja pidev ebastabiilsus.

Olen varem Euroopa Komisjonilt tungivalt nõudnud, et ta aitaks ka muude varade jaoks peale teemantide töötada välja Kimberley protsessi sarnase menetluse, mis tagaks, et kaevandusettevõtete tegevus ei toeta kodusõda ega selliseid halastamatuid diktaatoreid nagu kapten Camara Guineas. Seetõttu olen eriti mures Guinea ja Hiina ettevõtete vahel sõlmitud suure tehingu pärast ning loodan, et komisjon ja nõukogu väljendavad Pekingile meie ootusi, et Hiina sealne äritegevus ei õhutaks sisekonflikte ega õõnestaks veelgi inimõigusi Guineas. Ent nagu Ioannis Kasoulides, kahtlustan ka mina, et ELi kalanduskokkuleppe tühistamise ettepanekutega karistatakse vaid kohalikke kogukondi, mitte sõjaväehuntat.

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala (Verts/ALE).(FI) Lugupeetud juhataja! Et me oleme siin avaldanud komisjonile kiitust otsuse eest, mille ta tegi Guinea kalandusprotokolli kohta eelkõige inimõiguste rikkumiste pärast, tahaksin küsida komisjonilt, kas ta kavatseb nüüd süsteemselt uurida muid sarnaseid olukordi või vähemalt valmistuda tegutsema asjakohaselt ja sama kindlalt, kui sellised tõsised inimõiguste rikkumised mujal esinevad.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE).(FI) Lugupeetud juhataja! Hiljuti küsis üks Soome valija minu käest, kuidas ma määratleksin inimõigusi. Ütlesin, et ma ei pea neid ise määratlema ja seda ei tarvitse teha, vastasel korral ei ulatuks need minu enda koduuksest kaugemale. Mõte on selles, et inimõigused on juba määratletud ja riigid on kohustatud neid austama. Need on rahvusvahelise üldsuse jaoks kohustuslikud. Seetõttu me tugineme nendele.

Guinea on allkirjastanud Cotonou lepingu, mis nõuab inimõiguste ja demokraatia austamist. See on põhieeldus. Me peame tõesti nõudma, et riigis algaks nõuetekohane demokraatlik areng, kui sõlmime Cotonou lepingu alusel veel koostöölepinguid. Nagu oleme kuulnud, on Guinea olukord praegu vastuvõetamatu ning nõuab kiiret reageerimist ja võimalikke sanktsioone. Guineal on olulised maavarad ja seetõttu suurepärased arenguvõimalused. Samal ajal on see üks maailma korrumpeerunumaid riike. On üsna laiduväärne, et Hiina riigiettevõtted ja äriühingud, kes Guineasse investeerivad, ei nõua mingit kinnipidamist inimõigustest.

 
  
MPphoto
 

  Leonard Orban, komisjoni liige.(RO) Komisjon on varmalt ja rohkem kui ühel juhul mõistnud kindlakäeliselt hukka (juhataja katkestas kõneleja) tapatalgud ja jõhkrad inimõiguste rikkumised, mis leidsid aset 28. septembril 2009. aastal ja mis on pärast seda ka jätkunud.

Guinea Rahvusvahelises Kontaktrühmas osaledes kiitis komisjon heaks 12. oktoobri koosolekul vastu võetud järeldused, milles nähakse ette mitmesugused meetmed, et toetada inimõiguste järgimist.

Esiteks nõuame humanitaartasandil, et kõik meelevaldselt vahistatud inimesed vabastataks, ohvrite surnukehad antaks üle nende perekondadele ja arstiabi pakutaks kõigile, kellele kahju tehti, eriti vägistatud naistele. Meil jääb üle vaid väljendada oma jahmatust ja muret selle pärast, et nagu praegu tundub, ei ole ühtki neist meetmetest ellu viidud.

Teiseks avaldab komisjon heameelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri otsuse üle luua rahvusvaheline uurimiskomisjon, et uurida 28. septembri veretööd ja anda nende tegude toimepanijad kohtu alla. On väga tähtis teha lõpp nende karistamatusele ja inimõiguste olukorra halvenemisele Guineas. Rahvusvaheline uurimiskomisjon ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu läbi viidud esialgne uurimine aitavad selles vallas olukorda parandada.

Praeguses seisus on komisjon valmis kaaluma võimalust anda rahvusvahelisele vaatlusmissioonile rahalist abi ning pakkuda kaitset, et hoida komisjoni liikmeid ja tunnistajaid hirmutamise eest ja aidata Guinea elanikkonna jaoks turvaline õhkkond luua.

Teisest küljest on komisjon lisaks täieliku relvaembargo kehtestamisele otsustanud uurida võimalust toetada julgeolekualaseid ümberkorraldusi, et reformida sõjaväge ja muuta see professionaalseks, mis võimaldaks Guineas stabiilsuse taastada.

Lõpetuseks tahan öelda, et Cotonou lepingu artikli 96 kohaselt ette nähtud meetmed võeti vastu juba 27. juulil 2009. aastal.

Tahaksin ka peatuda ühel punktil, mida juba toonitati. Ühtsuse huvides ning sõjaväehuntale avaldatava surve suurendamiseks teatas kalanduse ja merenduse volinik Joe Borg komisjoni kavatsusest taganeda partnerluslepingust, mis on kalandussektoris välja pakutud ja mis peaks Guineaga sõlmitama. Tegelikult ei kavatse me praegu maksta (aplaus) vastavat rahalist toetust.

Vastuseks mulle esitatud küsimusele ütlen, et muudel juhtudel võtab komisjon kindlasti meetmeid olenevalt asjaoludest ja vaatleb kõiki tekkinud olukordi eraldi.

Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrćo Neves (PPE), kirjalikult.(PT) ELi ja Guineas asuva Conakry vahelise uue partnerluslepingu põhieesmärk on tugevdada Euroopa Liidu ja Guinea Vabariigi koostööd, mis toetaks partnerluse loomist, et töötada mõlema poole huvides välja jätkusuutliku kalanduse ja kalavarude vastutustundliku kasutamise poliitika Guinea kalanduspiirkonnas.

Protokolli kohaselt on ettenähtud finantsabi 450 000 eurot aastas ja see on mõeldud pika rändega liikide püügi võimaldamiseks. Kogusumma mõte on luua riiklik kalanduspoliitika, mis põhineb vastutustundlikul kalandusel ja kalavarude jätkusuutlikul kasutamisel Guinea vetes.

Eeltoodu on kooskõlas Portugali Kommunistliku Partei ettepanekuga kolmandate riikidega sõlmitavate kalanduskokkulepete kohta ja seetõttu hääletasin ma selle dokumendi poolt.

 
Viimane päevakajastamine: 27. märts 2010Õigusalane teave