Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2790(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0248/2009

Arutelud :

PV 16/12/2009 - 10
CRE 16/12/2009 - 10

Hääletused :

PV 17/12/2009 - 7.4
CRE 17/12/2009 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0117

Arutelud
Neljapäev, 17. detsember 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Reimer Böge (A7-0080/2009)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Proua president! Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise osas tehtud otsus ilmestab institutsionaalse koostöö edukust ning annab veel kord kinnitust, et Euroopa institutsioonid peavad Euroopa majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamist hädavajalikuks. Positiivne selles resolutsioonis oli ka see, et me suutsime majanduse elavdamise kava energeetikaprojektide jaoks leida puudujääva osa, kinnitades seda hiljem ka eelarves. Seepärast hääletasin resolutsiooni poolt.

 
  
  

– Raport: Reimer Böge (A7-0085/2009)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Toetasin ka seda raportit, selle vastuvõtmist, sest lepituskomitee tulemus – teatavasti ei ole lepituskomitee väga lihtsalt ja kiiresti minev protsess – see tulemus oli positiivne, viimaks ellu Euroopa majanduse elavdamise kava, selle kava teatud eesmärke. Positiivne oli ka see, et me hilisemal eelarve hääletusel toetasime eelnevat otsust, eraldades 2,4 miljardit nimetatu tarbeks. Toetasin ka seda raportit.

 
  
  

– Raport: László Surján ja Vladimír Maňka (A7-0083/2009)

 
  
MPphoto
 

  Chris Davies (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Nick Griffin Briti Rahvusparteist andis mõista, et minu hääletust mõjutavad ärihuvid. Ma tahan uhkusega teatada, et toetan vähe süsinikdioksiidi tekitavat tehnoloogiat, mis aitab võidelda kliimamuutuse vastu. Ma ei ole kunagi palunud oma töö eest tasu ega ole seda ka kunagi saanud. Ma teen seda tööd sellepärast, et usun sellesse. Kõik osad või aktsiad, mis mul kunagi on olnud, on deklareeritud majandushuvide deklaratsioonis ja need ei ole kunagi takistanud mind arvustamast mõningaid tuuleenergia projekte.

Avatus ja läbipaistvus on olnud alati minu poliitilise tegevuse kvaliteedimärk ja enne, kui Nick Griffin püüab parlamendiliikmete mainet määrida, peaks ta selgitama, miks ei ole tema juhitud erakond suutnud kahel korral oma raamatupidamisaruannet Briti valimiskomisjonile õigel ajal esitada. Tema raamatupidajad ütlevad, et aruanne ei anna tõest ja õiglast ülevaadet erakonna tegevusest. Paljud inimesed kahtlustavad, et erakonna liikmete raha on kasutatud isiklikul eesmärgil. Kui härra Griffin seda eitab, siis võiks ta esitada aruanded, mille tema enda audiitorid on heaks kiitnud.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). – Lugupeetud juhataja! Lubage mul väänata 18. sajandi Inglise parlamendi liikme John Dunningu sõnu ning öelda, et ELi eelarve on suurenenud ja suureneb veelgi ning seda tuleks vähendada.

Mina hääletasin eelarvet käsitleva resolutsiooni vastu, sest see on vastuolus sisemajanduse kogutoodangu kohta kehtestatud 1% piirmääraga. Seda piirmäära ei tohiks me ületada. Me peame meeles pidama, et iga kulutatud euro tuleb maksumaksjalt. Me peaksime maksumaksjate rahaga mõistlikult ümber käima, kuid see eelarve ei ole mõistlik.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Nagu eelkõnelnud kolleeg, hääletasin ka mina eelarve vastu. Huvitav on see, et me räägime kogu aeg Euroopa ühistest väärtustest ja solidaarsusest kodanikega. Kuid ajal, mil paljud kogukonnad ja pered võitlevad praeguse majandusliku olukorraga, näevad vaeva, et oma arveid maksta, mõned neist on töökohast ilma jäänud, mõnel ka palka vähendatud, on minu arvates ennekuulmatu, et me hääletame suurendatud eelarve üle, milles ei ole praegust majandusolukorda üldse arvesse võetud.

Me vajame usaldusväärset rahandust, me peame näitama, et mõistame valijate muresid, ja me peame maksumaksja rahaga mõistlikult ümber käima. Vaid nii saame luua majanduskasvu, mida on hädasti vaja, et aidata kodanikke kõigis Euroopa Liidu riikides. Sellepärast hääletasin ma selle eelarve vastu.

Ma soovin kõikidele häid jõule ja head uut aastat!

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7­0248/2009

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest täna siin viibivad valgevenelased näitavad, kui tihedad on nende sidemed Euroopa Liiduga.

Hoolimata sellest, et Valgevene on teinud suuri sõnu, on muutused olnud seni väga tagasihoidlikud. Hiljuti kuulsime opositsioonilt, et president kavatseb kirjutada alla seadlusele, millega piiratakse juurdepääsu vabale teabele internetis.

EL peab kindlasti Valgevenet toetama, et tuua ta Euroopale lähemale, kuid eeskätt tuleb meil tihendada sidemeid Valgevene rahvaga.

Näib, et praegu püüame tihendada sidemeid Valgevene võimuesindajatega ja peatame neile kehtestatud sissesõidukeelde, kuid Valgevene tavakodanike jaoks on sissesõidukeelud endiselt jõus. 60 eurot maksev Schengeni viisa on enamiku valgevenelaste jaoks liiga kallis. Samal ajal on viisa Venemaa kodanike jaoks poole odavam. ELile ei oleks kahjulik ka see, kui Valgevene kodanikud maksaksid vaid viisa tegeliku hinna, mis ei ole üle viie euro.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma oleksin tänulik, kui härra Brok ja härra Saryusz-Wolski läheksid ja jätkaksid oma vestlust kusagil mujal. Härra Brok, kas te võiksite palun jätkata oma vestlust väljaspool saali?

Kas te võiksite palun jätkata oma vestlust väljaspool saali?

Välja!

Härra Brok, palun lahkuge saalist ja jätkake oma vestlust väljas.

Härra Preda, kui te soovite selgitada hääletust Valgevene kohta, siis annan ma teile nüüd sõna. Kas te soovite seda?

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda (PPE).(RO) Ma soovin selgitada, miks ma hääletasin härra Schulzi ettepaneku poolt. Kuna ma ei arvanud, et siin selline ettepanek tehakse, siis ma ei registreerinud ennast enne, kuid soovin selgitada, miks ma andsin poolthääle härra Schulzi esimesele ettepanekule, mis on seotud…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Mul on kahju, aga see ei ole võimalik. Ma arvasin, et te soovisite rääkida Valgevenest.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7­0187/2009

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et Kongo olukord on kohutav. Iga kuu sureb riigis kümneid tuhandeid inimesi relvastatud rühmituste vägivalla tagajärjel. Niisuguste kuritegude keskmes on sageli Kongo relvajõud, kes kasutavad mõnikord mõõdutundetult vägivalda, mille ohvrid on tavaliselt tsiviilelanikud. Naiste olukord on kohutav, sealjuures on riigis suureks probleemiks seksuaalvägivald. On teateid, et vägistamisi on toime pannud peaaegu iga sõdiv pool, sealhulgas Kongo relvajõud.

Meil on hea meel, et EL on Kongos kohal. Euroopa sõjaline sekkumine aitas ära hoida sellise olukorra nagu Rwandas. ELi politseimissioon on eriti oluline, sest Kongo põhiprobleemid on karistamatus ja võimetus kuritegude eest kohut mõista. Märkimisväärse edu saavutamiseks vajame aga rahvusvahelise üldsuse suuremat osalust. Just seepärast tuleb ÜRO Kongo missiooni raames võtta rohkem meetmeid ja anda ÜRO-le rohkem vahendeid.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kui meie läheme jõulupuhkusele ja naudime rasvast kalkunit ja muid pidusööke, peame mõtlema ka selle peale, et paljud inimesed Kongo Demokraatlikus Vabariigis surevad samal ajal.

Alates 1999. aastast on seal tapetud ligikaudu viis miljonit inimest ja iga kuu tapetakse seal umbes 45 000 inimest – sama palju, kui on Inglismaa väikelinnas elanikke. Jõule tähistades peaksime selle peale mõtlema ja mõtisklema ka selle üle, kas me elame Kongo Demokraatliku Vabariigi inimestega ikka samal planeedil.

Ligikaudu kakskümmend aastat või veelgi kauem on ÜRO sangarlikult püüdnud olukorda stabiilsust tuua, kuid seda vaid 20 000 sõduriga. Kuidas nad saaksidki tagada rahu 20 000 sõduriga? Me peame aitama ÜRO-l tõhusalt tööd teha ning vahistada inimesed, kes tegutsevad karistamatult ja vägistavad ja tapavad naisi ja lapsi. Me peame selle tõepoolest lõpetama.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7­0191/2009

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma soovin fraktsiooni PPE nimel teada anda, et fraktsioon PPE hääletas selle resolutsiooni vastu, aga mitte sellepärast, et me ei poolda läbipaistvust või juurdepääsu dokumentidele, eriti uue lepingu alusel, vaid sellepärast, et fraktsioon esitas oma resolutsiooni, mis meie arvates tagaks tasakaalukama lähenemise sellele tundlikule teemale, kuid mida me lõpuks ei hääletanud.

Kui me arutame dokumentidega tutvumise võimaluse ja läbipaistvuse teemat, peame olema ettevaatlikud, et me ei läheks liiale ega võimaldaks juurdepääsu dokumentidele niisugusel määral ega kehtestaks niisugust korda, mis muudab kogu süsteemi teostamatuks. Kui me teeme salajased ja suletud läbirääkimised täiesti avalikuks, kahjustame sellega lõpuks neid läbirääkimisi ja kogu süsteemi, millele me toetume.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Reimer Böge (A7-0080/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. – Ma hääletasin selle poolt väga vastumeelselt. Selles raportis käsitleti põhiliselt olemasolevate vahendite ümberjaotamist, kuid see hõlmas ka rahalise abi andmist paindlikkusinstrumendi raames. Peamine eesmärk oli anda rahalist abi Bulgaariale ja teistele riikidele, kes on olnud sunnitud oma tegutsevad tuumaelektrijaamad dekomisjoneerima, ehkki see on nende veendumuste vastu. EL lubas neile rahalist abi anda ja seda lubadust tuli pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Pärast 18. novembril 2009. aastal toimunud lepituskohtumist suutsid Euroopa Parlament ja nõukogu saavutada kokkuleppe, mis puudutab paindlikkusinstrumendi kasutamist Euroopa majanduse elavdamise kava ja Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise rahastamiseks. Ehkki mõlemad on olulised, leian ma, et nimetatud tuumaelektrijaama nõuetekohane ja korrektne dekomisjoneerimine on siiski tähtsam. Seega otsustasin ma raportööri toetada ja hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arutlusel olev resolutsiooni ettepanek puudutab ajavahemikuks 2010–2013 ette nähtud Euroopa vahendite eraldamist Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama dekomisjoneerimiseks ja paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmist sel eesmärgil. Sellega täidetakse Bulgaariale ühinemisel antud lubadus.

Samuti puudutab see paindlikkusinstrumendi raames antavat lisaraha Euroopa majanduse elavdamise kava teise etapi jaoks, mis on seotud energeetikavaldkonnaga, sest sellele ei ole veel piisavalt vahendeid eraldatud.

Ma ei eita, et tuumaenergia võiks olla üks osa Euroopa tasakaalustatud energiaallikate valikust ning et selle kasutamine võib vähendada antud valdkonnas meie sõltuvust välistest tarnijatest, kuid arvan, et Euroopa Liit peab aitama kaasa selle vananenud tuumaelektrijaama sulgemisele ja tagama ühtlasi majanduse elavdamise projektide piisava rahastamise.

Nii Kozloduy tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisega saavutatav keskkonnaohutus kui ka suuremad investeeringud energiaprojektidesse on head põhjused paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) 18. novembril 2009. aastal toimunud lepituskohtumisel otsustati võtta kasutusele paindlikkusinstrument, et rahastada 2010. aastal 75 miljoni euroga Kozloduy tuumaelektrijaama dekomisjoneerimist. Ma taunin seda, et komisjon andis rahastamisvajadusest teada alles kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2010 pärast parlamendis toimunud esimest lugemist, s.t pärast seda, kui parlament oli oma prioriteedid kindlaks määranud.

See suurendas survet alamrubriigile 1a, mõjutas oluliselt 2010. aasta eelarve läbirääkimiste kulgu ja seadis ohtu Euroopa Parlamendi poliitilised eesmärgid. Kuid oma lubadusi tuleb pidada ja need lubadused on antud Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitlevas protokollis, mis sisaldab ELi kohustust rahastada Kozloduy tuumaelektrijaama dekomisjoneerimist. Kokku 225 miljoni euro suurust lisaraha, mida on vaja ajavahemikul 2011−2013, tuleb käsitleda mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttes. Kozloduy tuumaelektrijaama sulgemise täiendava rahastamisega aastatel 2011–2013 ei tohi ohtu seada olemasolevate mitmeaastaste programmide ja meetmete rahastamist. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Nimetatud raha kasutatakse Euroopa majanduse elavdamise kava energeetikavaldkonna tegevuspõhimõtete alusel. Sellepärast jään ma erapooletuks.

 
  
  

– Raport: Reimer Böge (A7-0085/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Komisjon koostas majanduse elavdamise kava ühe vastusena majanduskriisile, mis on Euroopat viimastel aastatel laastanud. Sellega tahetakse elavdada majandustegevust ja taastada tarbijate usaldust, kuid eeskätt tagada laenutegevuse jätkumine. On olnud tarvis näidata üles paindlikkust ja võimaldada vajaduse korral jagada eri eelarvete vahendeid ümber. Just seepärast toetasin ma raportööri seisukohti ja hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa majanduse elavdamise kava, millele Euroopa Parlament eraldas 2009. aasta märtsis viis miljardit eurot, on jagatud üleeuroopalisteks energeetikaprojektideks ja maapiirkondade lairiba-internetiühenduse projektideks. See on majanduskriisi lahendamiseks oluline vahend, sest aitab elavdada majandust ja seega luua töökohti. 18. novembril toimunud lepituskohtumisel saavutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokkuleppe majanduse elavdamise kava teise aasta (2010) rahastamise osas kogusummas 2,4 miljardit eurot. Nimetatud energeetika- ja lairiba-internetiühenduse projektide rahastamine eeldab mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) läbivaatamist.

Majanduse elavdamise kava rahastamist ei tohiks järgmistele aastatele edasi lükata ja seepärast on mul saavutatud kokkuleppe üle hea meel. Ma soovin veel tuua esile seda, et kehtiv mitmeaastane finantsraamistik ei vasta Euroopa Liidu rahalistele vajadustele. Seega peaks komisjon esitama viivitamata ettepaneku finantsraamistiku vahekokkuvõtte kohta. Samuti toetan ma vajadust pikendada 2007.–2013. aasta finantsraamistikku aastateni 2015–2016. Seepärast hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Ehkki kõnealuste vahendite kasutuselevõtmisel on teatud soodne mõju, ei piisa nendest kaugeltki selleks, et vastata maapiirkondade abivajadusele. Euroopa Liidu riikide põllumajandusel on palju muid vajadusi. Põllumaad harivad talunikud nõuavad põllumajanduspoliitikat, milles edendatakse tootmist ning millega tagatakse neile korralik elatis ja hoitakse ära maapiirkondade jätkuv kõrbestumine.

Nii et kui me tõesti soovime kaasa aidata Euroopa majanduse elavnemisele, siis ei piisa vaid sõnadest, et edendame solidaarsust energiaallikate valdkonnas ja lairiba-internetiühendust maapiirkondades.

Nagu me varemgi oleme öelnud, on vaja põhjalikult muuta ühenduse poliitikat ja suurendada märkimisväärselt eelarvevahendeid.

Seepärast jäime me erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Euroopa majanduse elavdamise kava energeetikat käsitlev etapp hõlmab mõningaid silmapaistvaid ettepanekuid. Tehakse ettepanek luua spetsiaalne 2020. aasta fond ja suurendada kaupade keskkonnahoidlikkust käsitlevaid riiklikke nõudeid ning pakutakse välja stiimul ehitada energiatõhusaid hooneid. Mis puudutab Bulgaarias asuva Kozloduy esimese põlvkonna tuumaelektrijaama dekomisjoneerimist, siis see on hädavajalik. Samas väärib märkimist, et EL ei kavatse anda mitte mingisugust toetust projektile, mille abil saaksime tuumaenergiast loobuda.

Ehkki tegemist on kiireloomulise küsimusega, on ilmselge, et EL ei ole seadnud endale kindlaks eesmärgiks loobuda maksimumini viidud tootlikkusest. Kuidas ta seda saakski, kui ta peab esmatähtsaks liberalismi põhimõtteid, mida ta selles majanduse elavdamise kavas ülistab? Sellepärast otsustasin ma selles küsimuses erapooletuks jääda.

 
  
  

– Raport: László Surján ja Vladimír Maňka (A7-0083/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Ma toetasin Euroopa Liidu 2010. aasta eelarvet. Eriti hea meel oli mul nõukoguga saavutatud kokkuleppe üle, millega antakse piimatootjatele 300 miljonit eurot lisatoetust. 2010. aasta eelarve läbirääkimistel oli parlamendi üks nõudmine see, et piimasektori kriisi lahendamiseks luuakse 300 miljoni euro suurune piimafond. Ehkki komisjon nõustus alguses ettepanekuga, tahtis ta sellesse fondi panna vaid 280 miljonit eurot.

See raha on suureks abiks piimatootjatele, kellele suvised madalad hinnad tegid ränka kahju ja kellel on probleeme likviidsusega. Samuti väljendan ma heameelt selle üle, et eelarves toetati eriolümpiamängude korraldamist ning rahuldati taotlus rahastada 2010. aastal Varssavis toimuvaid Euroopa eriolümpia suvemänge ja 2011. aastal Ateenas toimuvaid maailma eriolümpia suvemänge. Eriolümpiale eraldati kuus miljonit eurot ja raha antakse veel juurde ka 2011. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin üsna tõrksalt Euroopa finantsaasta 2010 eelarve poolt, et mitte seada ohtu Euroopa majanduse elavdamise kava teise etapi (energiainfrastruktuuri ja lairiba-internetiühenduse) rahastamist, mikrokrediidi edendamist puudutava uue Euroopa algatuse käimalükkamist (see on 2010. aastal 25 miljonit eurot) või piimasektorile hädaabi andmist (300 miljonit eurot lisaraha). Ma soovin märkida, et mina ja mu prantsuse sotsialistidest kolleegid hääletasime juba 2006. aastal 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi vastu. Toona kritiseerisime väikesemahulist eelarvet, mis oma puuduste tõttu ei võimaldanud arendada kaugeleulatuvaid uuenduslikke projekte. Nüüd on meie mõtted leidnud kinnitust: praegune eelarve ei võimalda meil kriisi lahendada ja see näitab Euroopa poliitilise projekti puudumist. Ehkki seninägematu majanduskriis, mis Euroopas praegu valitseb, nõuab liidult otsusekindlat ja ühist reaktsiooni, on nõukogu ja komisjon otsustanud lasta liikmesriikidel nende oma elavdamiskavad välja töötada. Niisuguse eelarvega nagu praegune ei saa me taastada püsivat majanduskasvu ja võidelda kliimamuutustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult.(RO) 2010. aasta eelarve hääletuse tulemused tähistavad olulist sammu niisuguste ühiste normide ja meetmete väljatöötamise ja kohaldamise poole, mida on vaja energeetika-, tehnoloogia-, põllumajandus- ja infrastruktuurivaldkonna reguleerimiseks. Olukorras, kus liikmesriikide majandus peab kriisiga toime tulema, peetakse seda piisavaks toetuseks. Mul on hea meel, et piimatootjatele, kes seisavad vastamisi ebakindlust põhjustava hinnalangusega, eraldati viivitamatu abina 300 miljonit eurot, ehkki esialgu taheti eraldada vaid 280 miljonit. Ma usun, et kõnealuste meetmete abil tegeldakse küll ka põhjustega, kuid eelkõige tegeldakse nende abil tagajärgedega, mis on omakorda põhjustanud praeguse majanduskriisi ajal piimatoodete turul hinnalanguse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) ELi 2010. aasta eelarve võeti äsja vastu. Selle 2,4 miljardi euro suuruse eelarvega saame rahastada Euroopa majanduse elavdamise kava teist ja ühtlasi viimast etappi, ning see on hea uudis. Kahjuks viivitab nõukogu läbirääkimistega mikrokrediidi edendamise Euroopa programmi rahastamise üle. See programm oleks majanduskasvu elavdamiseks eriti kasulik ja vajalik.

Samamoodi on ülimalt kahetsusväärne, et kuigi praegu valitseb enneolematu majandus- ja sotsiaalkriis ning 2010. aasta on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks, lükkas nõukogu tagasi Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku, milles sooviti suurendada rahalist abi inimestele, kes seda kõige rohkem vajavad.

Samas on jällegi kiiduväärt Euroopa Ülemkogu eelmisel reedel avaldatud teade, et EL ja liikmesriigid on valmis eraldama arenguriikide abistamiseks kliimamuutuste vastases võitluses 2010.–2012. aastani 2,4 miljardit eurot aastas ja aitama neid vahendeid kiiresti rakendada. Kui aga nõukogu tahab olla järjekindel ja vastutustundlik, peab ta nõustuma, et 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõte on hädavajalik. Ilma selleta teenib see uudis kahjuks vaid reklaami eesmärki.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada Euroopa majanduse elavdamise kava teise osa rahastamise poolt. See kava on suur samm meie ühises töös selle nimel, et EL saaks finants- ja majanduskriisist taastuda. Suur osa majanduse elavdamise kavast hõlmab investeeringuid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiasse. Me küll pooldame põhjalikumaid teadusuuringuid nimetatud valdkonnas, kuid arvame, et seni, kui seda tehnoloogiat ei ole võrreldud teiste süsinikdioksiidi vähendamise meetoditega, ei peaks me sellele ülemäära palju keskenduma. Niisugune võrdlus võimaldaks meil investeerida ELi vahenditesse, mille abil saaks kõige tõhusamalt kliimamuutuste vastu võidelda.

Me toetame eelarvelisi kulukohustusi ja hääletasime kõikide osade poolt, välja arvatud nõue kehtestada alaline fond piimasektorile. Sellele hääletasime vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu ma juba ütlesin, on minu arvates oluline, et kui me arutame vahendite eraldamist Euroopa majanduse eri sektoritele, tuleb arvesse võtta praeguse kriisi erilisi olusid. Ma arvan, et kõige olulisem on eraldada vahendeid Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamiseks, eriti majanduskasvu, konkurentsivõimet, ühtekuuluvust ja töökohtade kaitset edendavate meetmete vastuvõtmiseks.

Rõhutan, et vajalikud vahendid tuleb kindlasti eraldada nii, et kriisi peamised ohvrid – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – saaksid kriisiga toimetulemiseks abi, ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid on riikide majanduskasvu jaoks määrava tähtsusega.

Pean aga kahetsusväärseks, et piimasektori fondi loomiseks eraldati vaid 300 miljonit eurot. Seda on minu arvates liiga vähe. Kui võtta arvesse selle sektori praegust kriisi, oleks minu arvates õigustatud suuremate vahendite eraldamine, et aidata tootjatel raskustest üle saada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See on eelarve, mis aitab võidelda töötusega ja elavdada majandust. Parlament peab esmatähtsaks Euroopa majanduse elavdamise kava, mida rahastatakse tuleval aastal 2,4 miljardi euroga. Ma kiidan heaks täiendava 300 miljoni euro eraldamise piimasektori toetuseks, kuid pooldan siiski omaette eelarverubriigi loomist, et kehtestada sellele sektorile alaline fond. Samuti pean väga oluliseks, et kehtiv mitmeaastane finantsraamistik (2007–2013) vaadataks läbi ja seda pikendataks finantsaastateni 2015–2016, nagu me selles eelarves välja pakkusime. Ma soovin esile tuua, et võitlus kliimamuutuste vastu on ELi esmatähtis eesmärk, millele ei ole selles eelarves piisavalt tähelepanu pööratud. Soovin esile tuua ka seda, et energiavarustuse kindlus on liidu jaoks eluliselt tähtis, ja seepärast väljendan rõõmu Nabucco projekti allkirjastamise üle. Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide eelarved, mis on esitatud teisele lugemisele, on samasugused, nagu me need esimesel lugemisel heaks kiitsime. Rubriigi 5 all on meil 72 miljoni euro suurune varu, mida kasutatakse eelistatavalt Lissaboni lepingu jõustumisega seotud otseste lisakulude katmiseks. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me hääletasime vastu raportile, milles väljendatakse „heameelt üldisele kokkuleppele jõudmise üle 2010. aasta eelarve osas”, sest selles ühenduse eelarves kajastuvad juba Euroopa Liidule Lissaboni lepingus seatud eesmärgid. See Euroopa Liit on järjest neoliberaalsem ja sõjalisem ning muretseb järjest vähem majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse pärast.

Keset majandus- ja sotsiaalkriisi, mis mõjub laastavalt tööhõivele ja inimeste elutingimustele, on vastuvõetamatu, et ühenduse eelarveprojektis on makseid 11 miljardi euro võrra vähem, kui finantsperspektiivis ette nähti.

Meil on aga hea meel, et mõned meie esitatud muudatusettepanekud võeti vastu. Need on:

– eelarverubriigi loomine tekstiili- ja jalatsitööstuse meetmete jaoks, et töötada selle tööstuse tarvis välja ühenduse programm, ja

– veel ühe eelarverubriigi loomine, et edendada üleminekut ebastabiilsetelt töökohtadelt tagatud õigustega tööle.

Nende ettepanekutega tahetakse esiteks juhtida tähelepanu praegu tekstiilitööstuses valitsevale sügavale kriisile, mille osaliselt põhjustas järsult suurenenud import kolmandatest riikidest, ning teiseks tahetakse nendega aidata võidelda ebastabiilsete töökohtade, töötuse ja vaesuse kiire kasvu vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. (PL) Lugupeetud juhataja! Lepitusmenetluse käigus saavutati kokkulepe niisuguses kulude tasemes, mis oli parlamendi jaoks rahuldav ja liidu järgmise aasta tähtsaimate eesmärkide elluviimiseks piisav. Eriti olulised on kokkulepped, mis puudutavad Euroopa majanduse elavdamise kava, sealhulgas energeetikavaldkonna projektide rakendamist, milleks eraldati 1,98 miljardit eurot. 420 miljonit eurot eraldati lairiba-interneti kättesaadavuse parandamiseks, sest see aitab ellu viia Lissaboni strateegia põhimõtteid. Märkimisväärseid viimase hetke muudatusi tehti kavandatud halduskuludes, mis on seotud Lissaboni lepingu jõustumisega.

Nii Euroopa Ülemkogu muutmine ELi institutsiooniks kui ka Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoha ja välisteenistuse loomine mõjutavad ka liidu eelarvet. Euroopa Ülemkogu ja selle eesistujaga seotud kulud on hinnanguliselt 23,5 miljonit eurot ja need kaetakse 2009. aasta säästudest, kuid välisteenistuse loomise kulud võivad olla isegi suuremad kui 72 miljonit eurot, mis on praegu 2010. aasta eelarve varu. Seega ei lõpe arutelu 2010. aasta kulude üle täna. Võib selguda, et varudest ei piisa, ja siis on vaja eelarves parandus teha. Seega on vaja pöörduda liikmesriikide poole, et nad näitaksid üles vastutustunnet ja eraldaksid liidule vajalikud vahendid, et ta saaks täita Lissaboni lepingust tulenevaid uusi kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin 2010. aasta eelarve poolt mõnevõrra tõrksalt, sest see ei aita lahendada meie ees seisvaid probleeme ei seoses raske majandus- ja sotsiaalkriisiga ega ka kliimamuutuste vastase võitlusega. Ma tahtsin oma hääletusega tähtsustada toetust Euroopa majanduse elavdamise kavale, mikrokrediiti puudutava uue algatuse käimalükkamisele (2010. aastal 25 miljonit) ja piimasektori jaoks hädaabi andmisele (300 miljonit eurot). Tulevikus peame analüüsima ELi eelarveraamistiku tõhusust, et tagada endale ühised vahendid reformide läbiviimiseks vajalike meetmete võtmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (S&D), kirjalikult. (DE) Mina hääletasin ELi 2010. aasta eelarvet käsitleva raporti poolt. Ma olen eriti rahul asjaoluga, et ehkki see on viimane eelarve, mis valmis Nice’i lepingu kohaselt, ja ehkki selle järgi ei ole Euroopa Parlamendil vormikohast otsustusõigust põllumajanduskulude üle, õnnestus meil läbirääkimiste käigus saavutada piimatootjate toetuseks 300 miljoni euro suuruse eelarverea loomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) ELi 2010. aasta eelarvega täidetakse kohustusi, mis on Euroopa tasandil juba varem võetud Euroopa majanduse elavdamise kava raames. Ehkki ülesanne leida vajalikud vahendid nii kriisist tulenenud probleemide lahendamiseks kui ka käimasolevate Euroopa Liidu arenguprojektide jätkamiseks oli meie jaoks üsna raske, arvan, et selle eelarve vahenditest piisab mõlema jaoks. Näiteks säilitati komisjoni presidendi 2008. aasta lõpus võetud kohustused ja lisati ka selliseid uuenduslikke meetmeid nagu ettevalmistav meede „Programm Erasmus noortele ettevõtjatele”. See eelarve võimaldab Rumeenial kasutada jätkuvalt struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide rahalist toetust. Lisaks luuakse sellega head väljavaated käsitleda nii Euroopa Liidu idapiiri kui ka Musta mere piirkonna küsimust, sest eelarvest eraldati vahendid Musta mere basseini keskkonnaseiret ette valmistavale meetmele ja ühisele Euroopa raamprogrammile, millega seda piirkonda arendatakse. Samuti oleme praegusele raskele ajale vaatamata pööranud tähelepanu turismile, mis on üks arenguallikas ja mida on esile tõstetud sellega, et eelarvevahendeid eraldatakse säästvale ja sotsiaalsele turismile.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Euroopa Liidu eelarve peegeldab tema poliitikat: see on neoliberaalne ega võta arvesse enamuse huve. Kapitalistliku süsteemi kriis ja keskkonnakriis, mille on põhjustanud sõge kinnisidee, et lõputut kasumijanu aitab kustutada viimase piirini viidud tootlikkus, ei ole sellele mingisugust mõju avaldanud. EL jätkab valimatult neoliberaalsete põhimõtete kohaldamist, pööramata piisavalt tähelepanu tõenditele selle kohta, kui ebaefektiivsed on need majanduslikult ning kui kahjulikud keskkonnale ja ühiskonnale.

Alles eile hääletas Euroopa Parlament abi andmist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. Selle fondi eesmärk on üksnes anda sotsialistlik ettekääne suurte korporatsioonide, näiteks Fordi, Nokia ja Delli mõttetutele ümberpaigutustele. See on vaid üks näide. Mida me saame öelda Euroopa majanduse elavdamise kava kohta, mis pooldab vabakaubandust, paindlikku tööd ja maksimumini viidud tootlikkust? Seda, et niisugune Euroopa ei ole kindlasti mitte lahendus, vaid probleem. Selle eelarve poolt hääletamine oleks vastuolus Euroopa üldiste huvidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Täna vastu võetud raport on väga oluline mitmest küljest, kuid eeskätt sellepärast, et see hõlmab 2,5 miljardi euro suurust majanduse elavdamise kava. Heaks kiideti ka 300 miljoni euro eraldamine tekstiilisektorile – parlament on seda nõudnud juba pikka aega. Eelarve sisaldab ka mitmesuguseid toetusi, millega tahetakse väärtustada keskseid majandussektoreid, näiteks rõiva- ja jalatsitööstust ning kalavarude uuendamise soodustamiseks kalandussektorit. Minu kodumaal on need väga olulised sektorid. Kõrbestumise peatamise ja töökohtade säilitamise katseprojektid on praeguse majanduskriisi ajal ülimalt olulised. Tuleb veel märkida, et see oli viimane ELi eelarve, mis koostati Nice’i lepingu kohaselt. Lissaboni lepingu järgi hakkavad parlamendi volitused kehtima kogu eelarve kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) See eelarve ei aita lahendada Euroopa Liidu ees seisvaid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme, mida kriis on süvendanud.

Samuti ei võeta selles arvesse suurenenud sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust, töötust ja vaesust. Euroopa Liidu eelarve peab aitama tõhusalt tähtsustada lähenemispoliitikat, mis tugineb ühiskondlikule arengule, iga liikmesriigi potentsiaali säilitamisele ja parandamisele, loodusvarade säästvale kasutamisele ja keskkonnakaitsele, et saavutada tõeline majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Kogu minu fraktsioon on vastu ühenduse eelarve kasutamisele sõjalisema ja neoliberaalsema Euroopa Liidu saavutamiseks. Sellepärast oleme ka eelarves välja pakutud sõjaliste kulude suurendamise vastu. Sellega seoses soovime toonitada vajadust ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud kulude demokraatliku kontrolli järele. Need eelarvekulud jäävad halli alasse, mis on väljaspool seda kontrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Majanduskriisi ajal, mil Euroopa kodanikke mõjutavad koondamislained ja sotsiaalteenuste vähenemine, peab ka Euroopa Liit kokku hoidma. Majanduslikult raskel ajal on mõistagi vaja meetmeid, millega majandust stimuleerida, kuid on küsitav, kas seda on võimalik saavutada niisuguste vahenditega nagu Euroopa majanduse elavdamise kava. Varem palju kiidetud ELi programmid on osutunud sisutuiks. Lisaks on paljud ELi toetused loonud pinnase mitmesuguste vahendite kuritarvitamiseks. See tähendab, et maksumaksja raske vaevaga teenitud raha on kadunud vaikselt mööda kahtlasi kanaleid teadmata suunas. ELi eelarve jätkuva paisutamise asemel on vaja toetuste süsteemi põhjalikku taasriigistamist. Sellepärast lükkan ma eelarveprojekti tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Ma tunnustan raportööri suurepärase töö eest, sest tal õnnestus tagada Euroopa majanduse elavdamise kava rahastamine 1,98 miljardi euro ulatuses ja muuta see 2010. aasta eelarve põhieesmärgiks.

Olen kindel, et uus kava annab rohkem hoogu majanduskasvule, konkurentsivõimele, ühtekuuluvusele ja töökohtade kaitsele Euroopas, kuid näitab samal ajal ELi eelarvet vahendina, milles seatakse esikohale Euroopa kodanikud ja mis võimaldab probleemidele asjakohaselt reageerida, et aidata üle saada viimasel ajal meie maailmajagu tabanud majanduskriisist.

Nüüd on komisjoni ülesanne tagada, et kõik projektid, mida majanduse elavdamise kava raames rahastatakse, oleksid täielikus kooskõlas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega. Kiita tuleb ka ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendite kasutamise lihtsustamist ja eesmärgipärasemat jaotamist, et kergendada majanduskriisi mõjuga toimetulekut.

Raskustest ülesaamiseks mõeldud 300 miljoni euro eraldamine piimasektorile on samuti väga tulemuslik. Selleks eraldati 20 miljonit eurot rohkem, kui nõukogu soovitas, mistõttu me võime selle üle vaid rõõmustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Meie arvates tuleb põllumajanduspoliitika reguleerimist vähendada ning muuta see turupõhiseks, kui tahetakse, et see oleks tarbijatele ja maarahvale tulus. Seetõttu on vaja läbi viia ühise põllumajanduspoliitika põhjalik reform.

Võimalikult kiiresti, hiljemalt 2015. aastaks, tuleks kaotada igasugused põllumajanduse ekspordi- ja tootmistoetused. ELi ja USA põllumajandustoetuste kaotamine on samuti oluline, kui me soovime üleilmse vaesuse ja nälja vastu võidelda. Samal ajal tuleb järk-järgult kaotada põllumajandustoodangule ja kalale kehtestatud kaubandustõkked, et võimaldada toiduga vabalt kaubelda.

Põllumajandust käsitlev osa ELi 2010. aasta eelarves kuulub rubriigi 2 „Loodusvarade kaitse ja majandamine” alla ja see moodustab niinimetatud 3. ploki. See plokk hõlmab sekkumis- ja toetusmeetmeid, mille vastu me oleme, sealhulgas mitmesuguseid ladustamismeetmeid – näiteks alkoholi jaoks – ning ulatuslikku ELi toetust veinisektorile. Samuti hõlmab see ELi piima- ja puuviljatoetust koolidele. See on iseenesest küll oluline, kuid me arvame, et selle küsimusega peaks tegelema riigi tasandil. Samas sisaldab see plokk näiteks loomade heaolu ja loomade veo kontrolli puudutavaid olulisi algatusi, mida me üldiselt toetame. Et aga hääletuse korra järgi peame võtma seisukoha muudatusettepanekute rühma kui terviku suhtes, siis otsustasime 3. ploki hääletusel jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Parlament tunnistab Euroopa kodanike soovi ohutu ja turvalise Euroopa järele ja seepärast väljendab ta heameelt vabadust, turvalisust ja õigust käsitleva alamrubriigi 3a suurendamise üle 2009. aasta eelarvega võrreldes. Ta rõhutab, et on oluline anda ELi eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid seadusliku sisserände ja kolmandate riikide kodanike integreerimise haldamiseks, tegeldes samaaegselt ebaseadusliku sisserände probleemiga.

Ta toob esile, et nimetatud meetmeid tuleb alati viia ellu kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga. Sama oluline on täiendavate vahendite eraldamine piirikaitsele, muu hulgas Euroopa Tagasipöördumisfondile ja Euroopa Pagulasfondile, et edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust. Ta tunnistab, et kõikidel liidu liikmesriikidel on selle rubriigi valdkondades ees järjest suuremad raskused, ja kutsub liikmesriike üles kasutama vabaduse, turvalisuse ja õiguse jaoks ette nähtud vahendeid, mida on 2009. aastaga võrreldes suurendatud, selleks, et astuda koos vastu nendele ja teistele raskustele, mis võivad tekkida siis, kui edendatakse ühist sisserändepoliitikat, mis on võimalikult kaasav ja põhineb inimõiguste täielikul austamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Mul on 2010. aasta eelarve hääletuse tulemuse üle hea meel. Sellega tagatakse, et mitmesugustele olulistele projektidele eraldatakse rahalised vahendid ja antakse väga vajalikku toetust, eriti arvestades Euroopa Liidu ees seisvaid majandusraskusi. Iseäranis oluline on 300 miljoni euro eraldamine piimasektorile pärast hiljutist kriisi. Nõukogu nõustus lõpuks Euroopa Parlamendi palvega see summa eraldada, kuigi oli enne rääkinud vaid 280 miljonist eurost. Ka Euroopa majanduse elavdamise kava teise etapi jaoks määrati tähelepanuväärsed vahendid, nimelt 2,4 miljardit eurot, mis sisaldab olulist toetust energia-, sealhulgas taastuvenergiaprojektidele ja infrastruktuurile ning 420 miljonit eurot maapiirkondade lairiba-internetiühenduse tagamisele. Eelarve võimaldab seega märkimisväärset edasiminekut energeetika, infrastruktuuri ja tehnoloogia valdkonnas ning väga vajaliku abi andmist praeguses majanduskeskkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu eelarve hääletamine on iga-aastane institutsiooniline teetähis, mille juures kinnitatakse kohustusi ühenduse programmide ees ja rõhutatakse parlamendi rolli. Ma väljendan heameelt otsuse üle rahastada 2009. ja 2010. aasta Euroopa majanduse elavdamise kava teist etappi, sest majanduse ja tööhõive elavdamine on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni peamine mure praeguses kriisis. Kinnitus uue mikrokrediidi rahastu kohta näitab, et Lissaboni strateegia eesmärke peetakse esmatähtsaks ning et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on töökohtade loomises oluline osa. Ma pean siinjuures väljendama oma muret seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide assigneeringute vähendamisega eelarves, sest need on majanduse elavdamise ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks olulised, eriti mis puudutab niisuguseid kaugeid piirkondi nagu Madeira.

Ma arvan, et tuleb jätkata ühtekuuluvuspoliitika paindlikumaks muutmist, et ühenduse vahenditest rahastatavaid programme hakataks praegusega võrreldes rohkem rakendama. Lisaks tuleb jätkuvalt edendada projekte, millel on strateegilised eesmärgid, mis annavad lisaväärtust ja suurendavad pikas plaanis konkurentsivõimet. Just nendel põhjustel andsin poolthääle raportile, mis on tehniliselt keerulise protsessi kõrgpunkt, milleni oli raske jõuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projektile (kõik jaod) ja Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kirjalikele muutmisettepanekutele. ELi 2010. aasta eelarves on märkimisväärsed summad ette nähtud Euroopa majanduse elavdamise kava raames võetud kohustustele, näiteks seoses elektrivõrkude (1,175 miljardit eurot), Euroopa avamere tuuleparkide (208 miljonit eurot) ning süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamisega (523,2 miljonit eurot). Euroopa Parlamendil õnnestus suurendada ka summasid, mis antakse transpordiohutusele, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi ühisettevõttele, meetmetele, mis toetavad Euroopa poliitikat transpordi ja reisijate õiguste valdkonnas, programmile „Arukas energeetika – Euroopa”, mis kuulub konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, ning ühisettevõttele Clean Sky. Lisaks suurendatakse põllumajandussektorile ette nähtud summasid 14 miljardi euro võrra, et edendada maaelu arengut, ning 300 miljoni euro võrra, et toetada piimatootjaid, kellele majandus- ja finantskriis on rängalt mõjunud. Majandus- ja finantskriisi tõttu on praegu Euroopa kodanike peamine mure kartus kaotada töökoht. Ma arvan, et 2010. aastal tuleb eritähelepanu pöörata noorte ettevõtjate koolitamise programmidele ja nende toetamisele oma ettevõtte asutamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. (PL) Täna võtsime vastu Euroopa Liidu 2010. aasta eelarve, mille kogumaht on peaaegu 123 miljardit eurot. Iga eelarve on mingil määral kompromiss. Paljud meist on ehk teadlikud selle kitsaskohtadest, kuid samas tasub rõhutada, missugust kasu saab täna vastu võetud dokumendist ELi tavakodanik. Euroopa Liit tugevdab eelkõige oma energiavarustuse kindlust ja panustab eeskätt ettevõtete, eriti väikeettevõtete arengule. Mul on hea meel, et Läänemere strateegiale on reservis eraldatud 20 miljonit eurot. On tõsi, et reservvahendid võetakse kasutusele alles siis, kui Euroopa Komisjon esitab kirjalikud ettepanekud nende kasutamise kohta. Ma loodan aga, et see juhtub üsna pea. Ma olen eriti rahul sellega, et eelarvesse lisati kolm minu kodumaa jaoks olulist projekti. Ma pean silmas toetust eriolümpiamängudele, mis toimuvad Varssavis ja Ateenas, toetust Euroopa naabruspoliitika programmides osalevate riikide noortele ning Bronisław Geremeki nimelise Euroopa tsivilisatsiooni õppetooli loomist Natolini Euroopa Kolledžis.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7-0191/2009

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa institutsioonide avatus ja nende menetluste läbipaistvus ei taga mitte üksnes seda, et liikmesriikide kodanikuühiskond ja avalikkus saab pidevalt teavet, vaid ka seda, et nad on institutsioonide otsustusprotsessi lahutamatu ja hästi informeeritud osa. Ehkki inimesed on Euroopast mõnevõrra eemaldunud, eriti sellepärast, et Lissaboni lepingu jõustamise menetlus oli vaevaline ja kohati ebaselge ning seda kritiseeriti sageli, peavad Euroopa institutsioonid ka edaspidi visalt ja järjekindlalt avalikustama võimalikult paljud dokumendid, sest see aitab lõhet vähendada.

Ma pean aga taunimisväärseks, et vasakpoolsed parlamendiliikmed kasutasid kõnealust dokumentidele juurdepääsu käsitleva õigusliku raamistiku vajalikku edasiarendust lähtuvalt Lissaboni lepingu jõustumisest selleks, et heita populistlikult kõrvale tõeline konfidentsiaalsusvajadus mõnes Euroopa tegevusvaldkonnas ja püüda jätta endast muljet kui ainsaist läbipaistvuse eest võitlejaist.

Niisuguseid tundlikke küsimusi tuleb käsitleda kunstlikke ja populistlikke lõhesid tekitamata, neid tuleb vaadelda tõsiselt, vastutustundlikult ja suurima võimaliku üksmeelega. Ma pean kahetsusväärseks, et see ei olnud võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma andsin täieliku toetuse kolleeg Cashmani esitatud resolutsioonile, millega kutsutakse komisjoni ja nõukogu üles vaatama läbi eeskirjad, mis käsitlevad Euroopa institutsioonide dokumentidele juurdepääsu lähtuvalt Lissaboni lepingu läbipaistvussätetest. See küsimus on ülimalt tähtis, et tagada meie institutsioonide demokraatlik ja vastutustundlik toimimine, ning see peab aitama säilitada Euroopa kodanike usalduse Euroopa vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger, Hella Ranner, Richard Seeber ja Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. – (DE) Neljapäeval, 17. detsembril 2009. aastal toimunud hääletusel olin ma vastu Michael Cashmani resolutsioonile B7­0194/2009, mis puudutab dokumentidele juurdepääsu käsitleva õigusliku raamistiku vajalikku edasiarendust lähtuvalt Lissaboni lepingu jõustumisest (määrus (EÜ) nr 1049/2001), sellepärast, et selles viidatakse asjaoludele, millel ei ole midagi pistmist läbipaistvuse teemaga, ja nõutakse muudatusi, mis ei aita kuigi edasiviivalt kaasa läbipaistvuse parandamisele.

Ma soovin rõhutada, et pooldan väga läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Neid olulisi eesmärke ei saavutata aga härra Cashmani nõudmisi täites, vaid ainult siis, kui teemat käsitletakse vastutustundlikult, nagu on esile toodud Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmete Renate Sommeri, Simon Busuttili ja Manfred Weberi selleteemalises resolutsioonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa tegevuse läbipaistvamaks muutmine ja Euroopa institutsioonide dokumentidele suurima võimaliku juurdepääsu lubamine on ülimalt tähtis, et anda Euroopa kodanikele parem ettekujutus liidu toimimisest. Me peame aga selle koha peal olema valvsad ja seisma vastu igasugusele demagoogiale. Euroopa tegevuse tõhususe pärast tuleb sellele ülipühale läbipaistvuse põhimõttele seada ka piirangud. Maksimaalse läbipaistvuse lubamisega tekib oht, et meie arutelud muutuvad viljatuks, sest Euroopa Parlamendi liikmed ei julge enam tundlikel teemadel avameelselt rääkida. Läbirääkimiste üks tingimus on, et need peavad toimuma diskreetselt. Vastasel korral hakatakse arutelusid pidama mitteametlikes paikades, mis on kaugel ametlikest koosolekutest, ja lõpptulemus on vastupidine sellele, mida me püüdsime saavutada. Nii et pooldan suuremat läbipaistvust ja sellega seoses väljendan heameelt Lissaboni lepingu jõustumise üle. Leping teeb need muutused võimalikuks, kuid see ei pea toimuma usaldusväärse euroopaliku otsusetegemise arvelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumise tõttu on vaja teha parandusi dokumentidele juurdepääsu reguleerivas õiguslikus raamistikus. Niisuguste parandustega tuleb tagada kõikide liidu kodanike õigused. Nagu Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulis sätestatud, on liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning seega on kõik püüded suurendada läbipaistvust juurdepääsul ELi institutsioonide dokumentidele teretulnud. Samas on ülimalt oluline analüüsida, mil määral võib täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele kahjustada institutsioonide nõuetekohast toimimist. Seepärast on vaja leida selles küsimuses tasakaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma andsin otsusekindlalt poolthääle kaugeleulatuvale Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis käsitleb kodanike juurdepääsu dokumentidele. Ma tegin seda sellepärast, et inimestele tuleb pidevalt meelde tuletada, et läbipaistvus on demokraatia võti, sellepärast, et tee juurdepääsuni Euroopa Liidu teabele on tavakodaniku jaoks ikka veel liiga sageli täis takistusi, ja sellepärast, et Lissaboni lepingu jõustumine 1. detsembril muudab olukorda märkimisväärselt. Kodanike õigus tutvuda Euroopa institutsioonide ükskõik missuguses vormis dokumentidega on nüüd sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42. Lisaks näevad kodanikud, et nende õigused hakkavad hõlmama ka nõukogu õiguslikke arvamusi ja sellest tulenevalt suurenevad kõikide Euroopa institutsioonide kohustused.

See hääletus kroonib ka kogu tööd, mida minu fraktsioon, kes on olnud alati selle võitluse esirinnas, on teinud. Üheksa kuud tagasi võttis parlament vastu Cappato samateemalise raporti ning nõudis, et nõukogu tegevus peab olema läbipaistvam, avatum ja demokraatlikum. Tõepoolest, sellel institutsioonil on moraalne kohustus muuta oma otsused ja arutelud avalikuks. See on lihtsalt demokraatlik nõue, mida nõukogu on kohustatud oma kodanike ees täitma.

 
  
MPphoto
 
 

  Axel Voss (PPE), kirjalikult. (DE) Läbipaistvus on tähtis ja selle tähtsus suureneb üleilmastumise ajajärgul veelgi. Seepärast toetan ma püüdlusi suurendada läbipaistvust ELi tasandil. Meil tuleb aga säilitada ka tasakaal. Meile esitatud resolutsioonis nõutakse tunduvalt suuremat läbipaistvust kui kodanikel vaja ja seetõttu hääletasin ma selle vastu. Resolutsiooni ettepanekus ei ole suudetud leida tasakaalu vajaliku läbipaistvuse ning haldusasutuste ja parlamendiliikmete mõistliku tegevuse vahel ELi tasandil. Praeguse versiooni kohaselt ei ole enam võimalik tagada kirjapandu konfidentsiaalsust ega küsimuste esitamise korral kodanike eraelu puutumatust, kahtluse alla seatakse andmekaitse ning selle tagajärgi meie julgeolekule ja Euroopa Keskpanga finantsturupoliitikale ei ole võimalik ennustada. Lisaks suurendaks see haldusasutuste ja Euroopa Parlamendi liikmete jaoks bürokraatiat, mis on täiesti ebaproportsionaalne resolutsiooni eesmärgiga.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7-0273/2009

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Fraktsiooni S&D Malta delegatsioon annab poolthääle subsidiaarsuse põhimõtet käsitlevale resolutsiooni ettepanekule, mille esitasid Mario Mauro, Simon Busuttil ja Manfred Weber. Delegatsioon on aga seisukohal, et suurem üksmeel ja enamuse toetus ettepanekule edastaks Euroopale kindlama sõnumi. Sellepärast oleks kasulikum toetada ettepaneku edasilükkamist kindlaksmääratud aja võrra, sest see annaks parema võimaluse leida selles küsimuses suurem üksmeel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Kõikidel Euroopa institutsioonidel – nii riiklikel kui ka ühenduse omadel – on kohustus esindada eranditult kõiki Euroopa kodanikke. Sekularism on ainus põhimõte, mille alusel saavad institutsioonid anda kogu kodanikkonnale võimaluse kasutada avalikke teenuseid oma tõekspidamiste kohaselt. See on meie ühine filosoofiline pärand ja see tagab kodanikurahu põhimõtte, millele EL rajaneb.

Sellepärast on väga tähtis, et Itaalia järgiks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kohtuasjas Lautsi vs. Itaalia. Nagu kohus märgib, tuleb ususümbolite näitamine keelata kõikides ELis avalikes hoonetes. On viimane aeg, et krutsifiksid, mis pandi klassiruumides üles Mussolini ajal, kaotataks riigikoolidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Fraktsiooni S&D Malta delegatsioon annab poolthääle subsidiaarsuse põhimõtet käsitlevale resolutsiooni ettepanekule, mille esitasid Mario Mauro, Simon Busuttil ja Manfred Weber. Delegatsioon on aga seisukohal, et suurem üksmeel ja enamuse toetus ettepanekule edastaks Euroopale kindlama sõnumi. Sellepärast oleks kasulikum toetada ettepaneku edasilükkamist kindlaksmääratud aja võrra, sest see annaks parema võimaluse leida selles küsimuses suurem üksmeel.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7-0248/2009

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Valgevenele on teenitult antud üsna ebameeldiv pilkenimi – viimane nõukogude vabariik Euroopas. Hoolimata edusammudest, mis on mõnes selle riigi poliitilises, ühiskondlikus ja majanduslikus küsimuses tehtud, on selge, et mitte ükski läbiviidud reformidest ei anna põhjust sellest halvustavast nimetusest loobuda.

Valgevenes ei ole vabu valimisi, sõna-, ühinemis- ega meeleavaldamisvabadust ning tagakiusamine ametivõimude poolt sageneb.

On oht, et Euroopa Liit kaldub selle diktatuuriga leppima, nagu ta tegi Kuuba puhul. Ma arvan, et see oleks vale ja sellega jäetaks selgelt välja ütlemata, et selliste väärtuste üle nagu demokraatia ja vabadus ei saa kaubelda. Lisaks on need igasuguste Valgevenega sõlmitavate lepingute lahutamatud tingimused. Seepärast peab Euroopa Liit hoidma ja tihendama sidemeid Valgevene demokraatliku opositsiooniga, et pidada oma lubadusi nende ees, kellele Euroopa Parlament andis selle riigi demokratiseerimise nimel peetava võitluse eest Sahharovi auhinna.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit ei saa muretseda üksnes oma liikmesriikide asjade pärast. Ta peab olema ka liikumapanev jõud nende riikide demokratiseerimisel, mis tekkisid pärast endise Nõukogude Liidu lagunemist. Igasugused meetmed, mis parandavad nende riikide olusid, on väga olulised. Niisugune on vaimsus, mis ümbritseb seda resolutsiooni ettepanekut, milles nõutakse meetmete võtmist Valgevene toetuseks, kuid selleks peab riik andma selgelt märku demokraatlikest reformidest ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisest. Valgevene osalemine idapartnerluses on suur samm selle poole, kuid selles riigis on vabaduste ja tagatiste küsimuses siiski veel palju vaja ära teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Mina hääletasin Valgevenet käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest selles tutvustatakse sealset olukorda tasakaalustatult ning tuuakse esile nii häid külgi ja edusamme kui ka paljudes valdkondades valitsevat demokraatia puudujääki. Minu arvates on eriti oluline, et Valgevene valitsus tagaks võimalikult kiiresti sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse ning võimaldaks sellega opositsiooniparteidel tõhusalt tegutseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. (PL) Valgevenet käsitlev resolutsioon on oluline sõnum Euroopa Liidult ja Euroopalt. Me peaksime näitama nii Valgevene demokraatlikule opositsioonile kui ka ametivõimudele – ja mitte ainult niisuguste resolutsioonidega –, et me ei lepi inimõiguste rikkumistega ega parteidele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja sõltumatutele meediakanalitele kehtestatud registreerimiskeeluga.

Euroopa Parlament ei saa nõustuda surmanuhtlusega. Valgevene on ainus Euroopa riik, kus niisugust karistust kohaldatakse. Me ei saa lõdvendada Valgevenele kehtestatud sanktsioone, kui puuduvad märgatavad edusammud riigi demokratiseerimise poole. Euroopa Liit ei tohi pigistada silma kinni, kui täiesti avalikult piiratakse sõnavabadust ega austata inim- ja kodanikuõigusi ning valitsusväliseid organisatsioone. Euroopa Parlament koosneb 27 liikmesriigist ning on demokraatia ja koostöö väljendus.

Ainsad meetmed, mida me saame toetada ja toetame, on demokraatlikud meetmed, sest need on Euroopa Liidu alustalad. Me ei saa nõustuda teistsuguste meetmetega. Ma loodan, et Valgevenet käsitlev resolutsioon on üks paljudest sammudest, mida me ette võtame. Valgevenelased ja kogu Euroopa ootavad meilt seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin Valgevenet käsitleva resolutsiooni poolt teatava kõhklusega, sest Euroopa Parlamendis võetakse Valgevenet puudutavaid dokumente vastu liiga sageli ja seepärast on nende väärtus vähenenud. Samas on käesolevas resolutsioonis säilitatud kriitiline toon Minski režiimi suhtes ning selles rõhutatakse selgemalt kui varasemates dokumentides teatud häid muutusi ELi ja Valgevene suhetes. Selleks et Euroopa Liidu, tema liikmesriikide ja Valgevene suhetes toimuksid põhjapanevad muutused paremuse poole, peab Valgevene järgima reformide ja demokratiseerimise kurssi. Niisugune pööre tihendaks paljusid sidemeid selle riigiga. Leedus teeb 39 linna ja piirkonda Valgevene linnade ja piirkondadega tulemuslikku koostööd – vahetatakse kogemusi ja osaletakse ühisprojektides. Ma toetasin seda resolutsiooni ka selle pärast, et seal kutsutakse ELi üles pöörama rohkem tähelepanu konkreetsetele projektidele, mis on partnerriikide huvides. Me tunnustasime resolutsioonis Valgevenet, Ukrainat ja Leedut, kes esimeste riikidena esitasid Euroopa Komisjonile ja ELi liikmesriikidele idapartnerluse raames kolmepoolsed projektid. Need on hulk konkreetseid projekte, mis kuuluvad piirikontrolli, transpordi, transiidi, kultuuri- ja ajaloopärandi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja energiavarustuse kindluse valdkondadesse.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek B7-0187/2009

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on selle resolutsiooni hääletuse üle hea meel. Vaatamata Goma konverentsile rahu, stabiilsuse ja arengu teemal ning relvarahu lepingu sõlmimisele 2008. aasta jaanuaris jätkuvad vägivaldsed kokkupõrked Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas ka praegu, mistõttu tsiviilelanike, eriti naiste, laste ja vanurite suhtes pannakse toime elajalikke tegusid. Seksuaalvägivald levib järjest enam ja selle toimepanijateks ei ole enam üksnes sõdivad pooled, vaid ka tsiviilisikud. Inimeste kaitseks tuleb nüüd võtta kõik võimalikud meetmed, sest kui vaadata ÜRO missioonil Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC) osalevate sõdurite arvu, siis see näitab, et vägivalla suurenemist ei ole alati võimalik takistada. Kongo võimud näitasid hiljuti üles otsustavat tahet lõpetada karistamatus. Täisleppimatus ei pea aga olema üksnes kõrgelennuline põhimõte – eranditult kõik elajaliku kuriteo toimepanijad peavad oma tegude eest vastutama –, vaid seda tuleb ka tegelikkuses rakendada. Me oleme Euroopa Parlamendi liikmetena sunnitud rõhutama vajadust austada selliseid rahvusvahelisi kohustusi nagu inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus, et hoida naiste väärikust ja lugematute Kongo laste süütust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Alates ajast, mil Mobutu Sese Seko kleptokraatlik režiim kaotati, on Kongo Demokraatlikku Vabariiki (varasemat Belgia Kongot ja Zaire’i) laastanud rahutused ja jõhker vägivald, mis on põhjustanud juba miljonite inimeste surma.

See kaos, mis ei tunne piire ja on muutunud pigem etniliseks kui riiklikuks konfliktiks, on eriti suurt kahju tekitanud riigi idaosale. Metsikuid tegusid pannakse toime nii palju, et nende üle on raske arvet pidada, ning rahvusvaheline üldsus, eriti ÜRO väed, ei ole näidanud võimet nendega toime tulla, hoolimata kõigist senistest tsiviil- ja militaarpingutustest.

Olukord, kus mõni Aafrika riik on juhitamatu ja keskvalitsused on kaotanud kontrolli osa territooriumi üle, on kahjuks veel välja juurimata nähtus. See on sageli seotud tooraine riisumise ja ebaseadusliku kasutamisega mässuliste või riigi sõjaväe ja selle liidrite poolt. Isegi kui nimetatud nähtuse juured ulatuvad sellesse, kuidas Euroopa kaotas koloniaalsüsteemi ja kuidas tõmmati piirid, ei saa see vabastada Aafrika liidreid ja otsusetegijaid vastutusest või takistada kutsumast nende riikide kodanikuühiskonda üles otsustavalt ise oma saatust juhtima.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle resolutsioonile, millega mõistetakse hukka raske etniline vägivald, mida Kongo on viimasel ajal kogenud ja mille tagajärjel on pidanud 44 000 hüljatud ja kõigest ilma jäänud inimest ümber asuma. Ma olen eriti mures seksuaalvägivalla pärast, mida kasutatakse sõjarelvana. See on lubamatu kuritegu, mis ei tohi jääda karistuseta. Euroopa Liit peab kindlalt selle vastu seisma. Me peame kandma hoolt, et nende inimõiguste rikkumiste eest vastutavate Kongo sõjaväelaste üle mõistetaks tõepoolest kohut.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit ei saa pealt vaadata, kui mitmel pool maailmas toimub sõjalisi konflikte. Kongo Demokraatlikus Vabariigis toime pandud vägivallateod on seotud palju aastaid kestnud konfliktiga, mille tagajärjel on miljonid inimesed surnud, pidanud ümber asuma või kaotanud kodu. Seepärast on väga oluline kutsuda kõiki konfliktiosalisi lõpetama vaenutegevus, et nende piirkondade inimesed saaksid taas rahus elada. Meil tuleb jätkata ÜRO kohapealsete missioonide toetamist, et leevendada kogu rahva, eriti vanurite, naiste ja laste kannatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Relvastatud konflikti selles piirkonnas saab lahendada vaid poliitiliselt. Sellepärast peavad naabermaad ja muud riigid jätma igasuguse sekkumise. Kongo DV konflikti lõpetamiseks on vaja diplomaatilist lahendust, mis saavutatakse asjaosaliste vahel peetavate läbirääkimiste kaudu. Niisugune lahendus peab olema täielikus kooskõlas ÜRO harta ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga.

ÜRO Julgeolekunõukogul tuleb MONUCi volitused läbi vaadata. Kaotada tuleb VII peatüki kohased volitused, et hoida ära Kongo relvajõudude tugevnemine, mis ohustab ka ÜRO rahuvalvemissiooni. Me palume tungivalt, et Euroopa Liidu politseimissioon ning nõustamis- ja abimissioon Kongo DVs lõpetataks. Nende missioonide tõttu on vägivald süvenenud ja olukord riigis halvenenud, sest nende raames õpetati välja julgeolekujõud, mille liikmed asusid sooritama kuritegusid omaenda riigi tsiviilelanike vastu.

Tuleb rakendada ÜRO resolutsioone, mis käsitlevad keeldu tarnida Kongo DVsse relvi. Me soovime teada anda, et mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid rikuvad seda relvaveokeeldu. Teiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ühisettepanekus ei viidata nendele olulistele punktidele ja seetõttu hääletasin ma resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitlev resolutsiooni ühisettepanek peegeldab nimetatud Aafrika riigi keerulist olukorda. Hoolimata rahvusvahelise üldsuse antud ulatuslikust humanitaarabist ja rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud piirkonnas rahu ja stabiilsust tagada. Vastupidi, ÜRO sõdureid süüdistatakse selles, et nad ei ole erapooletud ja et nende tegevuse tõttu halveneb olukord veelgi. See küsimus tuleb lahendada.

ÜRO missiooni suured kulud, mida on rohkem kui seitse miljardit eurot ja mis hõlmavad ka humanitaarabi, on õigustatud vaid siis, kui on täpselt teada, kuidas neid vahendeid on kasutatud. Resolutsioonis aga seda konkreetselt ei nõuta ja seepärast jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Veresaunad, inimsusevastased kuriteod, lapssõdurite värbamine ning naiste- ja tüdrukutevastane seksuaalvägivald, mida Kongo Demokraatlikus Vabariigis toime pannakse, ei saa jätta meid ükskõikseks. Tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et lõpetada võõramaiste relvarühmituste tegevus Kongo DV idaosas. Rahvusvaheline üldsus ei saa vaadata abitult pealt. Ta peab tagama, et 2009. aasta märtsis sõlmitud relvarahu lepinguid järgitaks tulemuslikult ja heas usus. ÜRO inimõiguste ülemvoliniku kahest viimasest aruandest nähtub, et humanitaarolukord halveneb märkimisväärselt.

MONUCil on oluline osa, kuid tema volitusi ja tegutsemisreegleid tuleb rakendada järjekindlalt ja püsivalt, et kindlustada paremini elanikkonna julgeolek. MONUCi kohalolek on endiselt vajalik. Tuleb teha kõik mis võimalik, et see missioon saaks täita igati oma volitusi kaitsta ohtu sattunud inimesi. Nõukogu peab täitma juhtrolli ning tagama, et ÜRO Julgeolekunõukogu toetaks MONUCit tema tegutsemisvõime suurendamise ja tema prioriteetide (mida on praegu 41) parema määratlemise abil.

 
Viimane päevakajastamine: 3. mai 2010Õigusalane teave