Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2812(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0031/2010

Arutelud :

PV 20/01/2010 - 15
CRE 20/01/2010 - 15

Hääletused :

PV 21/01/2010 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0008

Arutelud
Kolmapäev, 20. jaanuar 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

15. ELi Doonau piirkonna strateegia (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus komisjonile (B7-0240/2009), mille on ELi Doonau piirkonna strateegia kohta esitanud Silvia-Adriana Ţicău, Brian Simpson, János Áder, Hannes Swoboda, Eva Lichtenberger, Michael Cramer, Saïd El Khadraoui, Mathieu Grosch, Iuliu Winkler, Victor Boştinaru, Ioan Mircea Paşcu, Marian-Jean Marinescu, Ivailo Kalfin, Norica Nicolai, Dirk Sterckx, Csaba Sándor Tabajdi, Michael Theurer, Ismail Ertug, Inés Ayala Sender, Jiří Havel, Edit Herczog, Stanimir Ilchev, Iliana Malinova Iotova, Jelko Kacin, Evgeni Kirilov, Ádám Kósa, Ioan Enciu, Eduard Kukan, Gesine Meissner, Alajos Mészáros, Nadezhda Neynsky, Katarína Neveďalová, Daciana Octavia Sârbu, Vilja Savisaar, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Peter van Dalen, Louis Grech, Corina Creţu, George Sabin Cutaş, Vasilica Viorica Dăncilă, Cătălin Sorin Ivan, Tanja Fajon, Kinga Göncz, Antonyia Parvanova, Adina-Ioana Vălean ja Rovana Plumb (O-0150/2009).

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău, küsimuse esitaja. – (RO) Tahan tänada kõiki kolleege, kes toetasid minu ettepanekut korraldada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil praegune arutelu, millele homme järgneb hääletus ühisresolutsiooni üle.

Doonau piirkond on Euroopa Liidu jaoks erilise tähtsusega nii suure arvu riikide tõttu, millest see jõgi läbi voolab, kui ka seetõttu, et nimetatud jõgi suubub Musta merre. Koos Reini jõe ja Maini kanaliga ühendab Doonau Põhjamerd ja Euroopa Liidu suurimat, Rotterdami sadamat Musta mere ja Euroopa Liidu suuruselt kümnenda, Constanţa sadamaga.

Tunnistades Doonau piirkonna tähtsust, paluti 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul, et komisjon töötaks 2010. aasta lõpuks välja Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia. Me nõuame tungivalt, et komisjon alustaks esimesel võimalusel nõupidamisi kõikide Doonau-äärsete riikidega ning et peale Doonau strateegia koostataks tegevuskava ja mitmeaastane rakenduskava, mida kohaldatakse koos osalevate riikidega ja mille puhul võetakse eeskujuks Läänemere piirkonna strateegia.

Doonau piirkonna arengus on olulise tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine. Sadamate nüüdisajastamine, Doonau navigatsioonisüsteemide lõimimine, Reini ja Maasi-Maini-Doonau veeteel nn pudelikaelade kaotamine eesmärgiga parandada laevade liiklust, piirkonnas tehtavate ühendvedude täiustamine ning parem ühendus Musta merega sõidu- ja raudteede kaudu, kusjuures viimaste puhul pean ma silmas raudtee kaubaveokoridore ja kiirronge, – need on vaid mõned esmatähtsad ülesanded, mis tuleb täita piirkonna transpordi infrastruktuuri arendamise käigus.

Doonau piirkonnal on kanda tähtis roll Euroopa Liidu energiavarustusallikate mitmekesistamises. Energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas koostatud ühisprojektide rakendamine, investeeringud uude tehnoloogiasse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine aitavad edendada keskkonnasõbralikku majandust kogu Doonau makropiirkonnas.

Lisaks on piirkonna majanduskasvu suurendamises oluline roll turismil. Viimase, kuid mitte vähem tähtsana mainin, et Doonau piirkonna territoriaalsele ühtekuuluvusele aitab kaasa rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeliste tippkeskuste arendamine koos akadeemiliste ja kultuurivahetusprogrammidega.

Doonau piirkonda ja eriti Doonau delta alale jääb hulk programmiga Natura 2000 hõlmatud erikaitsealasid ja erihoiualasid, mis on ainulaadsed ja õrnad ökosüsteemid. Keskkonnakaitse Doonau jõe vesikonnas on väga tähtis selle ala põllumajanduse ja maaelu arengule.

Kooskõlastatud tegevuse kaudu võimaldab Doonau strateegia Euroopa vahendite tõhusamat ja ulatuslikumat kasutamist, kusjuures vahendeid võib kaasata ka mujalt. Seda arvestades kutsume komisjoni ja liikmesriike üles kasutama 2010. aasta finantsperspektiivide vahekokkuvõtet ja tuleviku finantsperspektiivide üle peetavaid arutelusid selleks, et saavutada ELi Doonau piirkonna strateegiaga seatud eesmärgid.

Lõpetuseks tahan öelda, et Euroopa Parlament on ELi Doonau piirkonna strateegia väljatöötamise ja rakendamise käigus püsiv partner.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Tahan teid tänada selle eest, et tõstatasite väga olulise, Doonau piirkonna strateegiat puudutava küsimuse ja ka selle eest, et toetate üldisemalt Euroopa makropiirkondlikke strateegiaid.

Komisjon tegutseb selles valdkonnas koos Doonau koostööprotsessi riikidega. Nendeks on järgmised liikmesriigid: Saksamaa, Austria, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia. Lisaks osalevad kolmandate riikidena Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Moldova ja Ukraina.

Praeguseks oleme kõnealuse strateegia peamiste poliitiliste eesmärkide määratlemiseks loonud komisjonis teenistustevahelise töörühma, mis hõlmab enam kui 20 peadirektoraati. Samal ajal on kõik Doonau piirkonna riigid määranud riikliku kontaktorgani ning koos liikmesriikidega on toimunud ka nende kontaktorganite esimene kohtumine. Selle aasta veebruarist juunini on kavandatud hulk üritusi, et panna asjad liikuma ja alustada kõnelusi sidusrühmadega. Esimene niisugune ettevõtmine toimub Saksamaal Ulmis 1. ja 2. veebruaril.

Pöördudes strateegia tulevase sisu juurde, tahan toonitada, et loomulikult me alles alustame selle väljatöötamist ja ettevalmistamist. Strateegia sisu arutavad asjaomased riigid, sidusrühmad, komisjoni teenistused ja teised ELi institutsioonid üksikasjalikumalt eelolevate kuude jooksul.

Siiski on tõenäoline, et strateegia hakkab põhinema kolmel suurel sambal ehk teisisõnu on strateegial kolm laiemat poliitilist eesmärki: esiteks parandada ühendusi ja keskkonnasäästlikke sidesüsteeme, teiseks kaitsta keskkonda, säilitada veevarusid ja täiustada riskiennetusmeetmeid ning kolmandaks edendada institutsioonide ja inimeste sotsiaalmajanduslikku arengut. Nende kolme samba raames võetakse liikmesriikidelt, sidusrühmadelt ja komisjonilt saadud vahendite arvel mitmeid konkreetseid meetmeid.

Lõpetuseks lubage mul kirjeldada, millised on järgmised sammud. Tänasest kuni juunini jätkame liikmesriikidelt, sidusrühmadelt ja teistelt huvitatud isikutelt mõtete ja ettepanekute kogumist kirjalike seisukohtadena, samuti koosolekutel, konverentsidel ja ka võrgu vahendusel üldsusega peetavate nõupidamiste kaudu. Seejärel määrab komisjon septembriks kindlaks esmatähtsad ülesanded ja korrastab mõtteid, et koostada strateegia ja sellega kaasneva tegevuskava kohta teatise eelnõu. Lõpuks, s.o detsembriks, valmistab komisjon nimetatud dokumendid vastuvõtmiseks ette. Seega, alates järgmisest ehk 2011. aastast hakkame tegelema juhtimissüsteemide loomise ning konkreetsete, selleks hetkeks kavandatud ja otsustatud meetmete ja projektide rakendamisega.

Tänan teid tähelepanu eest. Kuulan huviga teie arutelu käigus tehtavaid märkusi.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu , fraktsiooni PPE nimel. (RO) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon peab Doonau piirkonna strateegiat eriti oluliseks. Reini-Maini-Doonau veetee on ida ja läänt ühendav sild Põhjamere ja Musta mere vahel. See tee on otseselt seotud energiajulgeoleku tagamisega, kindlustab Musta mere kaudu pääsu Aasiasse ja on ühtlasi ühenduseks Vahemerega.

Seega me pooldame Doonau piirkonna strateegia koostamist selle aasta jooksul, nagu komisjon lubas. Mul on hea meel, et volinik Rehn on uuesti ametisse nimetatud ning me soovime, et kõnealune strateegia koos konkreetse tegevuskavaga kinnitataks hiljemalt 2011. aasta alguses.

Märgin ära järgmised ülesanded, mis peaks kuuluma peamiste eesmärkide hulka: kogu veetee, eeskätt aga Doonau-Reini ühenduse laevatatavuse tagamine; navigatsioonisüsteemide ühtlustamine; jõesadamate nüüdisajastamine ja nendega seotud infrastruktuuride arendamine, nii et sadamad muutuksid mitmeliigilise transpordi ühtseteks süsteemideks; Doonau energiapotentsiaali tõhus kasutamine; kastmissüsteemide väljaarendamine eesmärgiga hoida ära kõrbestumine ning ühtse süsteemi rakendamine veetaseme jälgimiseks, et parandada võimalusi näha ette ja ennetada üleujutuste, põua või saaste teket, samuti suutlikkust nimetatud juhtudel sündmuste käiku sekkuda.

Vajalik on kooskõlastatud tegevus, sest kas või ühe jõeäärse riigi kaasamata jätmine võib tuua kaasa kogu protsessi seiskumise. Vaja on ka rahalisi vahendeid. Seetõttu ma loodan, et komisjoni uus koosseis kaalub seda küsimust ega takista rahastamist avaliku ja erasektori partnerluse korras.

Kõige suurem osa Doonaust jääb jõeäärsetest riikidest Rumeenia territooriumile. Nimetatud põhjusel toetab Rumeenia kõnealuse strateegia võimalikult peatset väljatöötamist, sest sellega avardatakse jõega seotud võimalusi, mis on kogu Euroopa jaoks väga olulised.

 
  
MPphoto
 

  Constanze Angela Krehl, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis pooldab ettepanekut töötada välja Doonau piirkonna strateegia. Meie jaoks on see tähtis projekt veel seetõttu, et sellega on eriti hea tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust, mida on esimest korda mainitud ka Lissaboni lepingus, ning võib anda meile võimaluse selgitada välja, mida täpselt me territoriaalse ühtekuuluvuse all mõistame. Loodan, et Olli Rehn on oma paljudele partneritele kõneluste käigus öelnud, et Euroopa Parlament kaasatakse Doonau piirkonna ühise strateegia koostamisse nagu kord ja kohus. Kahjuks ma ei kuulnud, et te oleks oma kõnes Euroopa Parlamenti maininud, aga me kavatseme mõttevahetusest kohusetundlikult osa võtta. Mind rõõmustab, et meil on tänasel täiskogu istungil käimas esimene põhjalik arutelu.

Oluline on selgitada ka seda, et peale territoriaalse ühtekuuluvuse hõlmab kõnealune strateegia piiriülest koostööd, mida me oleme ühtekuuluvuspoliitika vallas alati tagant õhutanud ja toetanud ning mida me tegelikult tahtsime praeguse finantsperioodi jooksul juba tihendada. Loodan, et piiriülest koostööd saadab mõne järgneva aasta jooksul veelgi suurem edu, muu hulgas tänu Doonau piirkonna strateegiale.

Tahan juhtida tähelepanu sellele, et Doonau piirkonna strateegiaga suurendame Euroopa tõelist väärtust, mida tunnetavad eelkõige selles piirkonnas elavad inimesed. Seega peaksid nad olema strateegia koostamisse otseselt kaasatud ja neile tuleks anda võimalus olla selle Euroopa projekti tunnistajaks. Minu siiras soov on, et me ei koormaks strateegiat üle liiga suure hulga eesmärkidega, vaid keskenduks sellele, mida me tahame saavutada. Minu arvates on väga oluline kasutada olemasolevaid vahendeid tõhusamalt ning ehitada või laiendada näiteks häiresüsteeme ja paigaldada need nõuetekohaselt, et hoiatada selliste loodusõnnetuste eest nagu üleujutused, aga ka selleks, et reageerida kas või tööstusõnnetustele, mille tagajärjeks on Doonau ja naaberpiirkondade saastumine. Siin on olemas ühised tegevusvaldkonnad.

Õnnestunud Doonau piirkonna strateegia ja sealsed edukad projektid võivad olla eeskujuks ka teistele piirkondadele. Meil ei ole alati tarvis leiutada kohe uut strateegiat, vaid võime piiriülese Euroopa koostöö raames probleemide ühisel lahendamisel ning – kui meil õnnestub säärase strateegiaga tegelikult hõlmata ka kolmandaid riike – meie kõigi jaoks siin Euroopa Liidus olulise ja edendamist vajava naabruspoliitika kehtestamisel võtta eeskujuks Doonau piirkonna strateegia.

 
  
MPphoto
 

  Michael Theurer, fraktsiooni ALDE nimel. (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad! Doonau piirkonna tähtsust tõendab ainuüksi asjaolu, et 80 miljonit inimest kuuest ELi liikmesriigist ja neljast naaberriigist elavad Doonau ääres. Doonau saab alguse Schwarzwaldis – linnulennult 100 km kauguselt – ja voolab siis oma delta kaudu Musta merre. Seetõttu toetame meie Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis üleskutset koostada Doonau piirkonna strateegia ning Euroopa Parlamendina edastame täna õhtul olulise märguande sellega, et oleme võtnud Doonau piirkonna strateegia oma päevakorda.

Kakskümmend aastat pärast raudse eesriide langemist ja Euroopa poolitamisele lõpu tegemist on Doonau taas kord ühtsuse sümbol. Saksamaalt kui ELi asutajaliikmest alguse saav ning läbi 1995. aastal liiduga ühinenud Austria ja uute, 2004. aastal liitu astunud Kesk- ja Ida-Euroopas asuvate liikmesriikide voolav Doonau ühendab ka naaberriike, nagu kandidaatriiki Horvaatiat ja teisi ühinemise poole püüdlevaid naaberpiirkondade riike. Seetõttu võib siin peaaegu näha Doonau-äärse Euroopa taasühinemist.

Lugupeetud daamid ja härrad! Nüüd tuleb meil võtta kohased meetmed selleks, et muuta Doonau piirkonna strateegia uuel finantsperioodil ka regionaalpoliitikas esmatähtsaks küsimuseks. Fraktsioon ALDE peab seda ülimalt oluliseks. Selle saavutamiseks on palju võimalusi. Üheks võimaluseks on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel teha omavahel rohkem koostööd.

Loomulikult seisavad infrastruktuuri valdkonnas ees teised rasked ülesanded. See valdkond on fraktsiooni ALDE jaoks eriti oluline, sest Euroopa poolitamise tõttu katkesid ajaloolised transpordiühendused ja neid ei ole ajakohastatud. Seega tagab Doonau arendamine siseveeteena ning sealsete sadamate ja lüüside kaasajastamine koos läbitavuse parandamisega keskkonnasäästliku transpordiviisi olemasolu. Kuid sõidu- ja raudteede võrgustiku kallal tuleb veel tööd teha. Samuti on eriti oluline kaasata sellesse töösse kohalikud omavalitsused, linnad, ringkonnad ja kodanikud.

 
  
MPphoto
 

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Doonau piirkonna arengustrateegia üle tuleb tunda suurt heameelt. See strateegia on väga oluline. Lisaks on tegemist ülimalt keerulise ettevõtmisega, mida ei saa võrrelda ühegi varem regionaalarengu valdkonnas tehtud tööga. Doonau ei ole lihtsalt kanal või tee. Doonau on looduslik aare. Ma tean, et paljud teist ei taha seda kuulda, aga just tõsiasi, et Doonau on looduslik aare ja ühtlasi piirkond, kus võiks tegeleda säästliku ja tänapäevase turismiga, teeb võimalikuks selle, et nimetatud piirkonda, eelkõige Doonau delta ümbrusesse jäävat, aga ka kütkestavate jõelõikude äärset ala saavad ülimalt rõõmustaval moel arendada väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Doonau jõel on väga erilised omadused – see on kindlasti ilmselge –, mis on inimese sekkumise suhtes eriti tundlikud. Oleme seda näinud juba seoses Gabčíkovo elektrijaama projektiga. Sellega tekitatud kahju on siiani ilmne ning üksnes kohalike elanike ja kodanike üleinimlike pingutustega oli võimalik hoida ära veelgi suurema kahju tekkimine, mille oleks põhjustanud elektrijaamade keti laiendamine. Elektrijaama projekti tulemusel langes põhjavee tase ja see tõi kaasa ettearvamatud tagajärjed põllumajandusele. Mitte põhjuseta ei maininud mu kolleeg Doonau põhjakihi tugevat seost piirkonna põhjaveega. Seda peaksime selles valdkonnas eriti arvestama.

Me saame siin väärtusliku õppetunni: Doonau – ja tegelikult iga jõgi – on elusoon, mida tuleb kaitsta, millele tuleb pöörata tähelepanu ja mille suhtes me peame võtma jätkusuutlikke meetmeid. See tähendab, et ekskavaatoritega ei tohi hoolimatult loodusaladele sõita, vaid jõkke tuleb suhtuda tõsiselt ja kasutada seda laevatamiseks, kohandades laevu jõe järgi, mitte vastupidi. Kui on soov alustada ulatuslikku projekti, ei osteta kõigepealt mööblit ega ehitata seejärel selle ümber maja. Just seda tuleb silmas pidada ka Doonau puhul. Kõige tähtsam on siin säästev ja hooliv suhtumine looduskeskkonda. Ärgem korrakem mineviku vigu!

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Doonau piirkond on väga eriline ja vaieldamatult tohutu territoorium. Teadaolevalt on Doonau Volga järel Euroopa pikkuselt teine jõgi, mis voolab läbi kümne riigi või piirneb nendega. Doonau jõe vesikond ulatub kokku 19 Euroopa riiki. Seega on kahtlemata rõõmustav, et nimetatud piirkonnale on pööratud eraldi tähelepanu. Siiski leian, et me ei tohiks püüda siin Euroopa Parlamendis kujundada Doonau piirkonna strateegia konkreetset vormi. Hästi toimiv makropiirkondlik strateegia tuleks määratleda madalamal tasemel. Euroopa institutsioonid peaksid looma üksnes raamistiku, lihtsustama valitsustevahelist suhtlemist ning toetama üksikuid ettevõtjaid, soovitades tegevusviise, andes teavet jne. Minu arvates ei peaks komisjon töötama välja makropiirkondlikku strateegiat, vaid pigem teostama järelevalvet selle koostamise üle, sest selle tegelik sisu tuleks määratleda liikmesriikides, piirkondades ning üksikutes linnades ja külades.

Peale selle olen kindlal veendumusel, et kuigi Doonau piirkonna strateegia peaks keskenduma tulevikule, ei saa me selle rakendamisel eirata mineviku pärandit. Tuleb mõista, et külma sõja ajal moodustas Doonau näiteks tolleaegses Tšehhoslovakkias piiri ida ja lääne vahel. Doonau jõe vesikonnas püsib osake poolitatud Euroopast ja tegelikult takistab see Euroopa lõimumissuundumusi. Seetõttu tuleks kõnealuse strateegiaga pöörata tähelepanu sellele konkreetsele probleemile. Doonau arenguvõimalusi ei saa täiel määral ära kasutada seni, kuni on ikka veel olemas teistega ühendamata rahvusvahelisi, piirkondadevahelisi ja kohalikke transpordivõrgustikke, puudub tihedam koostöö territoriaalse planeerimise ja strateegilise arengu kavandamise valdkonnas ning säilivad vaimsed tõkked. Minevikuprobleemid tuleb lahendada, kui tahame tõhusamaid edusamme teha.

Kiiduväärt on see, et makropiirkondlike strateegiate arutamise käigus ei räägi me haldusüksustest, üksikutest riikidest või ühise statistilise territoriaalüksuste liigitusega hõlmatud aladest ja piirkondadest, vaid pigem ühest Euroopas asuvast territooriumist. Selline suhtumine ei nõua mitte üksnes ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks kasutatavate võtete või meetodite muutmist, vaid palju suuremas ulatuses muutust mõttemaailmas. Tegelikult on kõnealuse territooriumi ees seisvate probleemide lahendamiseks vaja tõesti tagada avalike küsimuste mitmetasandiline käsitlemine, hoolimata olemasolevatest halduslikest takistustest. Makropiirkondlikud strateegiad on tee tulevikku ning on paljuski ainulaadsed projektid, mida ei saa võrrelda seni Euroopa Liidus ettevõetuga. Selliste strateegiate eesmärk on tagada liikmesriikide, nende piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning teiste asjakohaste organite vahel partnerlusel põhinev koostöö, mis võimaldab neil oma probleemid lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Jaromír Kohlíček, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Lugupeetud daamid ja härrad! Viis aastat tagasi kõnelesin ma Euroopa Parlamendi uue liikmena transpordi- ja turismikomisjonis toimunud arutelul ja avaldasin suure saladuse. Nimelt selle, et Euroopa Liidu pikim jõgi on Doonau. Pärast seda ei üllata niisugune avaldus enam minu kolleege ning mul on väga hea meel, et ühe algatajana on mul võimalus toetada tööd, mida hakatakse tegema Doonau vesikonna arengustrateegia kallal. Mõistagi peaks nimetatud strateegia olema mitmekülge ning hõlmama eelkõige keskkonna ja selle kaitse, säästva majandusarengu ja transpordi infrastruktuuri edasiarendamise temaatikat. Samuti oleks mõistlik esitada strateegia raames üleskutse kõikide piirkonna veevarusid kasutavate riikide kaasamiseks. Tegelikult ei ole tähtsust sellel, kas need riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid või meie naabrid. Siiani vaid vähesel määral ära kasutatud transpordipotentsiaalist, samuti muudest arenguvõimalustest kasu lõikamiseks tuleb kogu projekti elluviimist kiiresti alustada. Seda arvestades olen ma igati nõus komisjonile resolutsiooniga määratud suhteliselt lühikese tähtajaga ning ma loodan, et alates järgmisest aastast on Doonau jõe vesikonna arengustrateegia üks Euroopa Liidu põhilisi arengukavu. Fraktsioon GUE/NGL toetab täielikult resolutsioonis kirjeldatud kavatsusi ning loomulikult hääletab nende poolt.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu järelduste kohaselt alustas komisjon tööd, et koostada Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia, mille eesmärk on parandada Doonau jõe vesikonnas asuvate riikide koostööd ning aidata kiirendada piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Väljapakutud strateegia peaks olema aluseks, millest lähtuvalt kooskõlastavad osalevad riigid Euroopa Liidu programmides tehtavad toimingud, kusjuures ei esitata täiendavaid nõudeid konkreetsete rahaliste vahendite, institutsioonide või õigusaktide kohta. Komisjon pakub tehnilist ja kooskõlastamisega seonduvat tuge. Projektiga nähakse ette võimalused teha koostööd riikidega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed.

Kallid kolleegid! Tahan kiita Euroopa Ülemkogu ettepanekut, mille eesmärk on koostada Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia, ning väljendada oma toetust sellele. Usun kindlalt, et selline kooskõlastatud rahvusvaheline koostöö võimaldab kõikide jõe teele jäävate riikide ühismeetmete abil Doonau ökosüsteeme tõhusamalt kaitsta. Miljonite eurooplaste jaoks sõltub joogivee kvaliteet Doonau puhtusest. Seega on loomulikult veekogu ja seda ümbritseva suure ala saaste eest kaitsmine üks peamisi sambaid, millele toetub osalevate riikide tihe koostöö.

Teine Doonau piirkonna strateegia suurejooneline eesmärk on ehitada selle jõe veetee välja Doonau komisjoni kehtestatud parameetrite järgi. See lisaks ida-lääne veetranspordikoridorile uue ja olulise majandusliku mõõtme ning võimaldaks muuta laevatatavaks mõned Doonau suurematest lisajõgedest. Niisuguse majanduskasvule antava uue tõukega luuakse ka palju töökohti.

Ajal, mil Euroopa otsib keskkonnasõbralikke taastuvenergiaallikaid, pakub Doonau jõgi neid tohutus ja ammendamatus valikus. Meil tuleb vaid pühkida tolm mõnelt hüdroelektrijaamade plaanilt, hinnata jaamade keskkonnamõju ja tasuvust ning viia plaanid ellu.

Lugupeetud daamid ja härrad! Olen täiesti veendunud, et Euroopa Liidu ühise Doonau piirkonna strateegia mõte on hea ja väärib meie poliitilist toetust.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Doonau on üks suurimaid ökoloogilisi transpordikoridore Ungaris ja liidus. Tegemist on seitsmenda üleeuroopalise transpordikoridoriga. Doonau jõgi on seega väga tähtis ning Jobbiki partei toetab rahvusvahelisi kohustusi, mille on Ungari Vabariik varem võtnud eesmärgiga viia 2020. aastaks ellu see komisjoni poolt esmatähtsaks tituleeritud projekt. See areng sobiks ülimalt hästi kokku meremagistraalide ideega, mida käsitletakse ka ELi valges raamatus Euroopa transpordipoliitika kohta. Kuid ma tahan juhtida kolleegide tähelepanu tõsiasjale, et erinevalt teistest ei toeta Jobbiki liikumine seda strateegiat omakasu eesmärgil. Me tahame, et strateegia rakendamise käigus järgitaks kõiki rahvusvahelisi keskkonnanõudeid. See tagab Doonau jõe vesikonnale parima ulatuse ja laevadele vajaliku veekoguse. Nii hoidume Doonau veevarusid ja loodusvarasid kahjustamast. Me oleme veendunud, et ainus võimalus hoida Doonau piirkonda Euroopas stabiilsena on lõpetada Saksamaa, Austria ja Ungari kodanikke diskrimineerivate Beneši dekreetide täitmine. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Ikka ja jälle tekib võimalus teha midagi uut, seda ka Euroopa poliitikas. Siiani – olgem ausad – on liikmesriigid väga selgelt otsustanud, mis on nende territooriumil esmatähtis. Mina olen hollandlane. Elan hoopis teisel pool, Reini ja Maasi jõgede alamjooksul ning mu vennal on piimatalu piirkonnas, mis on üleujutuste ajal tulvavee kogunemisala. Kuidas saavad üleujutused tekkida? Üks põhjus on loomulikult vihm, aga teiseks see, et jõe ülemjooksualal pole võetud mingeid meetmeid, et vett ajutiselt kinni hoida. See tähendab, et minu venna talu selles piirkonnas on ohus.

Ma tahan öelda, et küsimus on põhimõtteliselt selles, kas me suudame teha koostööd täpsustamaks Lissaboni lepingus sätestatud uusi, territoriaalse sisuga eesmärke. See tähendab, et meil tuleb püüda jõuda vastastikuste kokkulepeteni kogu jõe vesikonna ulatuses, öelda oma sõna ka transpordi-, ökoloogia- ja majandusprogrammide kohta ning tegeleda teatud asjadega koos. Tean seda, sest me oleme sellist arusaama vähehaaval rakendanud ka teises Euroopa otsas. Selles mõttes ei ole olemas tasuta lõunaid ja seesugune tegevus peab tõepoolest alguse saama n-ö alt üles. Seetõttu kiidan ma kõnesoleva resolutsiooni heaks. Selle eesmärk on lahendada ühiselt niisuguste ulatuslike sammudega kaasnevad haldusküsimused ja paluda komisjonil meiega ühineda. Nõustun Constanze Angela Krehliga Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis, kes ütles, et me ei tohiks kogu seda tohutut piirkonda puudutavat poliitikat ühte patta panna. Selle asemel peaks meil jätkuma julgust otsida välja hulk küsimusi, mida on kergem käsitleda ja lahendada kõnealusel Euroopa territoriaalsel tasandil. Seega ma toetan ettepanekut kogu südamest ja ootan komisjonilt huviga asjakohast dokumenti.

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Tahan tänada Silvia-Adriana Ţicăud, kes korraldas 2008. aasta septembris transpordi- ja turismikomisjoni delegatsioonile reisi piki Doonaud ja ka jõe suudmesse, s.o delta alale, kus jõgi suubub Musta merre.

Mulle avaldas sügavat muljet selle Euroopa jõe ajalugu ja tohutu potentsiaal. Jõgi läbib kümmet riiki, kellest kuus on juba Euroopa Liidu liikmed ja teised naaber- või kandidaatriigid.

Mind hämmastas samuti asjaomaste liikmesriikide suur ebavõrdsus ja nende erinevad eesmärgid. Mõne jaoks on Doonau pärast selle kallastel kõrgeima heaolu- ja arengutaseme saavutamist tõeline pärl. Neil tuleb pöörduda tagasi sajandeid valitsetud jõe lätete juurde. Pean ütlema ka, et vaatasin šokeeritult jõel elama harjunud lindude kolooniad, kes kaotavad vähehaaval just taastamistööde ja tagasimineku tõttu oma elupaiga jõel. Nad tavatsesid pladistada jalgupidi vees, aga nüüd ma ei tea, kus nad võiksid viibida.

Teised, kelle puhul pole aastaid edasiminekut toimunud, näevad jões just arengulubadust, rikkuse ja energia allikat ning sidekanalit. Peale selle on nad nüüd saanud oma õigused pärast nii paljusid aastaid, kui jõgi tähendas nende jaoks äralõigatust, blokaadi, mahajäämust arengutasemes või isegi konflikti. Olen nendega nõus, et hädasti, kohe ja kiiresti on vaja taastada Doonau kui säästliku transpordi veetee. On ju olemas Marco Polo programm, mida ikka veel nii vähe rakendatakse. Eesmärgiks võib võtta ka ainulaadse turismi arendamise – seda loomulikult imelise maastiku tõttu – või kasutada Doonaud taastuvenergiaallikana.

Meie, kellel ei ole õnne omada selliseid üleeuroopalisi ja rahvusvahelisi jõgesid, sest me elame poolsaarel Euroopa Liidu ühes nurgas – meil on küll jõgesid, mis voolavad nii Portugalis kui ka Hispaanias, ning nende ühist ja rahvusvahelist haldamist võib Euroopa tasandil eeskujuks tuua – jah, meie vaatame Doonau võimsust kadedusega.

Seega lubage meil näidata üles oma kindlat toetust ettepanekule töötada kiiresti välja Doonau piirkonna strateegia, et Euroopa muutuks terviklikumaks, ühtsemaks ja jätkusuutlikumaks.

 
  
MPphoto
 

  Filiz Hakaeva Hyusmenova (ALDE). – (BG) Suur tänu, lugupeetud juhataja! Doonau piirkonna strateegia võib anda võimaluse ühtekuuluvuspoliitika tõhusaks rakendamiseks selles geograafilises piirkonnas. Selles valdkonnas on sidusrühmadeks liikmesriigid, kes esitavad ettepanekud kuu lõpuks. Ent kui paljusid ettepanekuid on avalikult arutatud? Kui paljud riigid on alustanud nõupidamisi üldsusega?

Tahan eriti rõhutada Doonau-äärsete piirkondade ja linnade suurt rolli kõnealuse strateegia koostamises. Pean silmas kohalike omavalitsuste asutusi, vabaühendusi, ettevõtjaid ja tavakodanikke. Nende kaasamine tagab selle, et strateegia vastab asjakohastele nõuetele, sellega lahendatakse probleemid ning soodustatakse linnade ja külade, samuti kogu makropiirkonna arengut. Olen veendunud, et komisjon annab neile võimaluse osaleda strateegia väljatöötamises.

Tahan hoiatada ohu eest, et kohtumistel, konverentsidel ja üldises teabes võidakse pärast mainitud osaliste kaasamist keskenduda vaid mõnele suuremale linnale ning ülejäänud jäävad menetlustest kõrvale. Ka viimastel on nüüd võimalus kujundada aegsasti oma seisukoht ning osaleda neid mõjutavate otsuste langetamises. Isegi väiksemad linnad ja külad saavad kavandada muudatuste tegemiseks vajalikke meetmeid, seada tingimusi ja leida vahendeid ning aidata kaasa eesmärkide saavutamisele.

Avalik tähelepanu strateegia vastu lihtsustab erinevate sektorite laiaulatuslikku, hoogsat ja üheaegset arengut, mis on ühtlasi hea ja kiire kasvu tingimuseks. See peab olema Doonau piirkonna lõppeesmärk, arvestades, et Euroopa Liidu vaeseimad piirkonnad asuvad samuti Doonau alamjooksu alal. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal peame kinnitama, et Doonau piirkonnas esineva vaesuse ja ebavõrdsuse vastu astumine on ülesanne, mida tuleb kõnealuses strateegias käsitleda. Olukord vaesemates piirkondades, kus võimalused ja vahendid on hoopis teistsugused, tõstatab ka eriti olulise investeeringute küsimuse. Mõelda tuleks asjaomaseid riike hõlmava spetsiaalse Euroopa Doonau panga asutamisele.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Nagu hiljuti kõnelnud Michael Theurer, olen ka mina pärit Euroopa jõe valgala piirkonnast. Me oleme nimelt reinimaalased, aga oleme sellegipoolest Doonaust väga huvitatud, kuigi tegelikult voolab see suunas, mis meie elu kuigi palju ei mõjuta.

Siinkohal tahan teid paluda, et te ei kaaluks Doonau piirkonna strateegiat üksnes paljude eelkõnelejate vaatenurgast, vaid näeksite selles ka võimalust kultuuriliseks lõimumiseks. Doonau näite abil võib eelkõige noortel tekkida arusaam, kuidas saada jagu eksitavast natsionalismist ning kuidas tõlgendada ja mõista seda üüratut kultuurilist rikkust, olgu selleks siis Nobeli kirjanduspreemia laureaadid või vahetult Doonau deltas toimuva Donaueschingeni festivali kuulsad avangardsed muusikaüritused. Ma palun – praeguses varases etapis on veel võimalik esitada lisasoove –, et ennekõike noorte jaoks hõlmataks strateegiaga ka kultuurilise identiteedi ja ühtekuuluvuse temaatika.

 
  
MPphoto
 

  Evgeni Kirilov (S&D). – Austatud juhataja! Toetan igati kõnealuse ELi Doonau piirkonna strateegia väljatöötamist. Ajalooliselt on Doonau jõgi ühendanud Lääne- ja Ida-Euroopat ning Doonau piirkonda kuulumine on inimestes tekitanud ühtsuse tunde. Võib öelda, et see on lihtsustanud kultuurilist ja majanduslikku koostööd ammu enne seda, kui sündis Euroopa lõimimise mõte.

See strateegia annab võimaluse rakendada praktikas väärtuslikke solidaarsuse ja koostööpõhimõtteid. Dokument peaks põhinema nn alt-üles lähenemisviisil, nagu mõned kolleegid, sealhulgas Filiz Hakaeva Hyusmenova, juba märkisid. Strateegia eesmärgid peaks määratlema Doonau-äärsed kohalikud omavalitsused, ringkonnad ja linnad ning on väga oluline, et piirkondlikud ametiasutused ja kodanikuühiskond mõistaks, et strateegia on vahend koostöö tihendamiseks ja tegevuse paremaks kooskõlastamiseks. Seega on vaja, et kogu protsess võetaks tõeliselt omaks.

Doonau-äärsete riikide ees seisavad sarnased keskkonna ja infrastruktuuriga seonduvad probleemid. Riikide eesmärk on kindel sotsiaalmajanduslik areng ja püüe tagada oma kodanikele kõrgem elatustase. Olen veendunud, et Doonau piirkonna strateegia aitab nende sihtide saavutamisele kaasa. Sellega lahendatakse ühised probleemid, kasutades olemasolevaid rahalisi vahendeid tõhusamalt ja paremini, see lihtsustab ühiste projektide elluviimist. Euroopa kodanikud lõikavad seejärel kasu strateegia tulemustest.

Nõustun ka sellega, et vajalik on ühtne käsitlus, millega ei seata liigseid eesmärke. Doonau piirkonna strateegia on suurepärane vahend piirkonnas tehtavat piiriülest koostööd märkimisväärselt tihendada ning ma usun kindlalt ja loodan, et komisjon teeb strateegia elluviimise toetamiseks kõik endast oleneva, sealhulgas eraldab täiendavaid rahalisi vahendeid.

 
  
MPphoto
 

  János Áder (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Poliitikud tsiteerivad sageli vanasõna, mis ütleb, et me ei päri Maad mitte oma eelkäijatelt, vaid laename seda oma lastelt. Meie kohus on olla kindel, et meie lastel, lastelastel ja lastelastelastel on hingamiseks puhast õhku ja joomiseks puhast vett. Doonau jõesängi all on tohutu mageveevaru. Minu ja Ungari eesmärk on kaitsta seda magevett igasuguse saaste eest. On ka teisi olulisi valdkondi, nagu transport, turism, kultuur ja meie pärandi säilitamine, aga ükski neist ei ole nii tähtis kui meie veevarude kaitsmine. Ma ei tea, kas meie Doonau piirkonnaga seoses tehtud ettepanekut, mis on käimasolevate läbirääkimiste teemaks, saadab edu või mitte. Meie praegune kokkulepe hõlmab pigem põhimõtteid ja seda, mis on ütlematagi selge. Kuid, nagu teada, on konks üksikasjades. Seega ma tahan väga selgelt öelda, et kui me läheme põhimõtetest kaugemale ja alustame kõnelusi üksikasjade üle, ei tagane ma ühest põhimõttest mitte kunagi. Doonaust rääkides on minu arvates igasugune sekkumine, investeerimine ja arendustegevus vastuvõetav ainult sellises vormis, mis ei ohusta meie joogiveevaru. Ma tahan vaadata häbi tundmata oma lastele ja lastelastele silma ning öelda neile, et meil on õnnestunud hoida Doonaud niisugusena, nagu meie selle pärisime. Sama kehtib ka teiste Euroopa jõgede, näiteks Tisza kohta. Me ei ole seda hävitanud. Ka neil on võimalik jõge raskusteta kasutada.

 
  
MPphoto
 

  Nadezhda Neynsky (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Tahan alustada oma kõnet stabiilsuspakti erikoordinaatori Erhard Buseki sõnadega, kes ütles kord minu mälu järgi nii: „Me ei saa lubada, et üheski Doonau jõe kaldal elavas kodanikus tekiks kolkas elamise tunne.” Tõsi on aga, et nende sõnade lausumisest on möödunud kaunikesti aega ja ELi Doonau piirkonna strateegia väljatöötamine on ikka veel pooleli, kusjuures suurt midagi ei ole teada selle praegusest seisust.

Tegelikult on Doonau piirkonna strateegia eesmärk Doonau-äärsete kohalike omavalitsuste, piirkondade ja riikide ühine areng. See ettepanek hõlmab 14 riiki, kus elab kokku üle 200 miljoni inimese. Kuid nende riikide majanduslik areng on erinev. Doonau alamjooksul asuvad riigid on kõige halvemas majanduslikus seisus. Lubage mul, palun, juhtida teie tähelepanu kolmele minu riigi, s.o Bulgaaria jaoks olulisele ja meie arvates lahendust nõudvale küsimusele ning vajadusele taastada … sillamaksud ning Bulgaarial pikendada Byala-Ruse ja Ruse-Šumeni teid.

Kui mitte arvestada ainukese Doonau kaldaid ühendava sillaga Ruse linna ning Vidini ja Silistra linnu, siis on Bulgaariasse jääv osa jõest piirkond, mis on majanduslikult ehk kõige vähem arenenud. Sealsed kohalikud omavalitsused, mida on kokku 39, moodustavad ääremaa ning Doonau jõgi tähendab neile endiselt pigem ületamatut takistust kui võimalust. Võrdluseks: ainuüksi Budapestis on üheksa üle Doonau viivat silda, kuid terves Bulgaarias vaid üks. Sellest lähtuvalt esitasid Bulgaaria Doonau-äärsete kohalike omavalitsuste juhid ettepaneku viia ellu projekt, mille eesmärk on ehitada kaunite vaadetega ning Doonau jõe kallastel paiknevaid asulaid ja linnu ühendav tee. Kõnealusest projektist teavitati ka juba regionaalarengu ministreid. Teine küsimus puudutab Doonau-äärsete geo-ökoloogiliste probleemide lahendamist ja vee puhtust. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) ELi Doonau piirkonna strateegia on oluline kogu Doonau jõe vesikonna ala arenguks. On palju ühiseid teemasid. Tahan siin välja tuua vaid mõne neist, mis omavad tähtsust ka laiemas mõistes Doonau piirkonnas asuvate riikide, nagu näiteks Tšehhi Vabariigi jaoks. Üheks teemaks on veemajandus koos üleujutuste ärahoidmisega. Et selles piirkonnas on laastavad üleujutused olnud korduvad, on ühtne tegevus selles küsimuses hädavajalik.

Teine teema hõlmab ulatuslikku investeerimistegevust, mille eesmärk on tagada alal parem transpordiühendus ja side naaberpiirkondadega. Asjakohane oleks kaaluda mainitud makropiirkondlikku tahku ka kavandatava üleeuroopalise transpordivõrgu ülevaatamise käigus. Üksikud projektid ei tohiks omavahel konkureerida. Ülimalt oluline on määratleda selged eesmärgid, kusjuures projektid peaksid oma olemuselt olema jätkusuutlikud, keskkonnasõbralikud ning neil peaks olema kohalike ja piirkondlike omavalitsusasutuste, samuti üldsuse tugev toetus. Doonau piirkonna tulevase jätkusuutlikku arengut ei saa tagada mitte eraldi projektidega, vaid pigem seal piirkonnaülesel tasemel tehtava koostööga. Samas võib ELi Doonau piirkonna strateegia osutuda mõistetavaks ja stabiliseerivaks arendustegevuse raamistikuks nii liikmesriikide kui ka nende riikide jaoks, kes ei kuulu Euroopa Liitu, kuid soovivad teha liiduga koostööd kas kandidaatriikidena või naabruspoliitika korras.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Doonau piirkonna strateegia on praegustest Euroopa regionaalpoliitika projektidest üks olulisimaid, sest Doonau on alati ühendanud Kesk- ja Ida-Euroopa riike. See on loonud ajaloolise aluse nii majanduskoostööks kui ka kultuurivahetusteks. Pean siin silmas ka endise Austria-Ungari keisririigi kasulikke saavutusi.

Millised on meie ootused? Me ootame sellelt projektilt palju, muu hulgas keskkonnasäästlikke liikumisvõimalusi mitte mööda maanteid, vaid laevadega, kaubaveo üleviimist raudteedele, tööstusehitiste nüüdisajastamist ja koondamist sobivatesse kohtadesse, koostööd keskkonnaküsimustes ja turismivaldkonnas – eriti soovitav on ökoturism –, loomulikult teadus- ja arendustegevuse tähtsustamist ning veel palju muud. Kuid mina ootan samuti nii finants- kui ka inimressursside tõhusat kasutamist. Kõnealuses piirkonnas elavate inimeste rohked kogemused ja teadmised tuleb kokku koguda ja liita. Ootan elukvaliteedi paranemist ning palju häid ja innustavaid mõtteid.

 
  
MPphoto
 

  Eduard Kukan (PPE). – (SK) Euroopa Parlamendi slovakist liikmena tahan väljendada heameelt ettepaneku üle koostada, võtta vastu ja kehtestada ELi Doonau piirkonna strateegia. Usun, et nimetatud projekt aitab kaasa selle ala hoogsamale arengule. Mind rõõmustab ka tõsiasi, et strateegia lisati Euroopa Liidu tulevaste eesistujariikide kaheksateistkümnekuulisesse programmi. Loodan, et järgneval perioodil muutub see tõeliselt esmatähtsaks küsimuseks.

Olen samuti veendunud, et see projekt soodustab transpordiarengut ja keskkonnakaitset ning moodustab paljudes valdkondades sobiva aluse kaasatud piirkondade tihedamale koostööle. Samas tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et strateegia koostamisel tuleks rohkem rõhutada keskkonna-, eelkõige joogivee kaitset. Tõenäoliselt ei lähe kaua, kui joogiveeallikad omandavad tohutu strateegilise tähtsuse mitte üksnes kohalikust vaatepunktist, vaid ka Euroopa tasandil.

Seda arvestades peab tulevases strateegias pöörama tähelepanu maa-aluste joogiveevarude parandamisele ja Doonau reostusest puhastamisele. Tahan väljendada oma toetust ka sellele, et projekti on kaasatud mõningad Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid: Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning veel kaks riiki. Loodan, et see projekt aitab tihendada liidu ja nimetatud riikide koostööd kõnealuses piirkonnas.

Lõpetuseks tahan kutsuda komisjoni üles töötama strateegia kallal nii vastutustundlikult kui võimalik ning lähtuma selle koostamisel realistlikest eesmärkidest ja vahenditest, seda enam, et praegu on mõnel riigil strateegia suhtes põhjendamatud ootused.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Lugupeetud juhataja! Mind rõõmustavad väga Doonau piirkonna strateegiat nõudvate kolleegide püüded.

Olen pärit Leedust ning tean väga hästi, et liikmesriigid üksi ei suuda saavutada märkimisväärset edu majandusarengu, keskkonnakaitse, säästva transpordi ja turismi, energia ega paljudes muudes valdkondades. Olen veendunud, et piirkondlikud strateegiad on tõhusamad ja neid tuleks edendada, sest siis tegutsevad liikmesriigid ühistes huvides.

Soovin oma kolleegidele eesmärkide saavutamiseks meelekindlust ja usun, et komisjoni uus koosseis võtab nende häält kuulda, eriti seetõttu, et jätkusuutlik regionaalareng on komisjoni tegevuskavas esmatähtsate ülesannete hulgas.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Doonau piirkond on traditsiooniliselt olnud makropiirkond, millel on suur majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline potentsiaal ning mille lõimimist ja jätkusuutlikku majanduskasvu tuleb kavakindlalt ja tõhusalt edendada. Seetõttu on mul hea meel Euroopa tasandil selge ja kõikehõlmava Doonau piirkonna strateegia väljatöötamiseks tehtavate sammude üle ning ma toetan neid.

Usun, et Doonau piirkonna strateegia sisu on tõelise spetsialistidevahelise arutelu tulemus ning põhineb võrdsel suhtumisel kõikidesse partneritesse, nii et ükski liikmesriik või riikide rühm ei naudi suuremat kasu ega erikohtlemist.

Leian, et transpordi infrastruktuur, jätkusuutlik majandus ja keskkonnakaitse on peamise tähtsusega valdkonnad. Euroopa veoteena peaks Doonau moodustama aluse võrgustikule, mis ühendab igat liiki transpordi koridore. See vähendaks maanteetransporti ning aitaks samal ajal kaasa viimase asendamisele keskkonnasõbralikuma ja majanduslikult vähenõudlikuma veetranspordiga.

Et Doonau soodustaks majandusarengut, on vaja muuta mõni selle lisajõgi laevatatavaks ja ehitada lõpuni ühendusteed teiste peamiste veokoridoridega. Infrastruktuuri väljatöötamine peaks kaotama äärealade eraldatuse, soodustama väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust ning edendama arengut sotsiaalvaldkonnas.

Kuid strateegia sõnastamisel ei tohi me unustada transpordi turvalisuse küsimust, keskkonnahoidu, üleujutuste ärahoidmist ja võitlust piiriülese kuritegevusega. Tihedam ühendus riikidega, kes ei moodusta osa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevast alast, ei tohi soodustada rahvusvahelise kuritegevuse kasvu ega lihtsustada salakaubavedu ja inimkaubandust. Tahan ka rõhutada, et strateegia elluviimise käigus tuleb austada liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste õigusi, sest nad seisavad kodanikele lähemal ja teavad nende vajadusi.

 
  
MPphoto
 

  Evelyn Regner (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Doonau piirkonna strateegia võiks olla suurepärane näide piirkondliku strateegia kohta, mille abil kasutatakse geograafiliselt ja kultuuriliselt ühtses piirkonnas olemasolevaid vahendeid kooskõlastatult, lahendatakse probleeme ja eelkõige lõhutakse kujutletavaid tõkkeid.

Sellega seoses valmistavad mulle erilist muret kaks valdkonda. Esiteks tuleb tagada, et tööturg ei ole mitte üksnes avatud, vaid et seda ka reguleeritakse asjakohasel viisil ja koostöövaimus. Nn ajude äravool ja edasi-tagasi reisimine on Doonau piirkonnas igapäevased nähtused. Tööturg on surve all ning muutub alates 2011. aastast piirkonnas enam-vähem ühtseks. Siin on vaja kooskõlastatud tasakaalustusmeetmeid. Teiseks on kõnealuse strateegiaga seoses eriti oluline tõsiasi, et käes on võimalus teha uuendusi ja ühiseid teadusuuringuid. Pean eelkõige silmas siseveeliiklust, millele tuleks tõesti kasuks tõuge keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamise poole.

 
  
MPphoto
 

  Ádám Kósa (PPE). – (HU) Tahan väljendada heameelt Doonau piirkonna strateegia üle. Seda on võetud arvesse mitme Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisel. Strateegia puudutab turismi, mis on väga oluline, ning resolutsiooni projektis tuleks ühtlasi mainida, et strateegia koostamisse peaks kaasama ka vabaühendused ehk teisisõnu kodanikuühiskonna. Doonau arengust rääkides peaksime samuti võtma vaatluse alla hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja sallivuse teemad. Strateegias on öeldud, et edendada tuleb üleeuroopalist transpordivõrku. Lubage mul toonitada ka ökoturismi tähtsust, sest just sedalaadi tegevusega saab aidata kaasa Doonau tuleviku tagamisele.

Minu meelest tähendab Doonau sidet eri kultuuride vahel ning Doonau abil saab enamiku neist omavahel ühendada, mis ongi üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Oluline on ka toonitada, et me peame jääma realistideks. Me ei tohiks mõelda välja kättesaamatuid soove ja unistada, vaid strateegiaga tuleks hõlmata üksnes teostatavad sihid. Pealegi oleme me juba 1830. aastast alates teadnud, et meil on vaja rahvusvahelist poliitikat. Nii on ka juhtunud, sest krahv Széchenyi, kes oli üks silmapaistvamaid ungarlasi, tegi tohutult palju selleks, et seda piirkonda rahvusvahelises poliitikas käsitletaks. Doonau piirkonna strateegia tõendab, et Doonau on tõepoolest rahvusvaheline jõgi.

 
  
MPphoto
 

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Minu meelest on poliitika üldine eesmärk luua raamtingimused selleks, et saavutada võimalikult hea elukvaliteet. Sellest eeldusest lähtuvalt tahan vaadelda ka ELi Doonau piirkonna strateegiat. Doonau on ühendusliin, nagu me täna juba kuulnud oleme, ja Doonau piirkond on elupaik. Doonau peaks ja peab olema veotee. Ta on energia allikas – meil on palju elektrijaamu. Doonau on loodusala ja seda tuleb hoida, et säilitada sealset bioloogilist mitmekesisust, aga see on ka turvaline puhke- ja turismiarenduspiirkond. Doonau on põllu- ja kalameeste elatusallikas ning nagu Evelyn Regner juba mainis, ka tulevaste töökohtade allikas. Kuid Doonaust võib tuleneda ka oht – mõelge kas või möödunud aasta üleujutuste peale.

Et endistviisi parandada kõikide Doonau piirkonnas elavate inimeste eelnimetatud elukvaliteeti, tuleb kogu Doonau piirkonda arendada ühiselt, jätkusuutlikult ja eelkõige keskkonnasäästlikult eesmärgiga muuta see 21. sajandi Euroopa oluliseks piirkonnaks. Sihiks tuleb seada olemasolevate vahendite asjatundlikum ja tõhusam kasutamine territoriaalses koostöös.

 
  
MPphoto
 

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Usun, et hästi läbimõeldud strateegia koostamine ja vajalike rahaliste vahendite eraldamine võib Doonau vesikonnas elavate inimeste elukvaliteeti oluliselt parandada. Praegu on olemas finantsvahendid infrastruktuuri ja majandusarengut käsitlevate projektide või keskkonnakaitse tarvis, aga neid ressursse saavad kasutada vaid liikmesriigid ja nende naabrid.

Sellele teemale tuleb pöörata erilist tähelepanu ning tulevikus ei tohi me välistada võimalusi leida ELi vahendite kõrvale ka muid rahastamisallikaid. On hästi teada, et teistel riikidel ei ole vajalikku raha, mis muudab igasuguse Doonau-äärse ühtse arendustegevuse infrastruktuurilisest ja majanduslikust vaatevinklist võimatuks. Seetõttu reageerivad piirkondlikud omavalitsused nende ees seisvatele probleemidele erinevalt.

Meile teadaolevalt kavatseb komisjon jätkusuutliku arengu tagamiseks pidada kohalike partneritega konsultatsioone. Küsimus on selles, kas komisjon plaanib strateegia koostamiseks teha piirkondlikul tasandil koostööd ka spetsialistidega. Teine küsimus on ikka veel see, kas kõnealuse strateegia eesmärkidega tuleks hõlmata ühtekuuluvuse edendamine, Doonau majandusliku ja transpordipotentsiaali ärakasutamine ning jõe, selle ökosüsteemi ja veekvaliteedi kaitsmine.

Tahan mainida ka seda, et Doonau on TEN-T (üleeuroopalise transpordivõrgu) eelisprojekt nr 18 ning äsja alustas komisjon üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika põhjalikku läbivaatamist, kusjuures selleteemaline teatis peaks kava järgi valmima 2010. aasta mais.

Tekib küsimus, kuidas tuleks meie arvates viia omavahel kooskõlla Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatava transpordipoliitika tahud ja kõnealune strateegia, milles mõistagi peab arvestama ka Doonau piirkonnas asuvate ELi mittekuuluvate riikidega.

 
  
MPphoto
 

  Monika Smolková (S&D). – (SK) Slovakkial on käsitletava ettepaneku üle hea meel. Tõsiasi, et Slovakkia riiklik koordinaator on asepeaminister, näitab, kui suurt tähtsust me Doonau piirkonna strateegiale omistame. Slovakkia esialgset arvamust Doonau piirkonna strateegia kohta on nõukogus arutatud. Ministeeriumid, autonoomsed piirkonnad, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad jätkavad strateegia kallal töötamist.

Komisjoni väljapakutud kolm sammast – ühenduste parandamine, keskkonnakaitse ja sotsiaalmajanduslik areng – peaks moodustama kogu strateegia aluse. Minu meelest tuleks peale nende sammaste asetada rõhk nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka mitteliikmesriikide vahelisele koostööle Doonau jõe vesikonnas. Et leida Doonau piirkonna arendamiseks kõikehõlmav lahendus, tuleb riikide eesmärke pidada võrdselt ja vastastikku tähtsaks.

Seega tahan küsida, millist koostööd on tunnistanud mitteliikmesriigid, eelkõige huvitavad mind Moldova ja Ukraina.

 
  
MPphoto
 

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Leian, et me peame väljendama oma toetust ELi Doonau piirkonna strateegiale, seda enam, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine ELiga on osutunud kasulikuks, sest suur osa enam kui 2800 km pikkusest jõest voolab läbi ELi territooriumi.

Makropiirkondade vaatluse alla võtmises on olnud oluline roll Läänemere piirkonna strateegial. Doonau piirkonna strateegia tähendab uut samas suunas tehtavat sammu. Üks Doonau piirkonna strateegia eesmärke peaks olema keskendumine majandussektorile, täpsemalt nii Doonau kui ka selle ümbruskonna energiatootmisvõimaluste edasiarendamisele. 2009. aasta jaanuaris tekkinud gaasikriisi tõttu teeb Rumeenia juba praegu Euroopa tasandil jõupingutusi, et Arad-Szegedi, Giurgiu-Ruse, Isaccea ja Negru Vodă projektide abil ühendada oma gaasivõrgud naaberriikide omadega. Kuid rohkem tuleb pingutada ka selle nimel, et leida alternatiivseid taastuvaid energiaallikaid.

Ma toetan seda, et ELi Doonau piirkonna strateegia puhul tuleb võtta arvesse seatud eesmärkide analüüsi ja asjakohasust, st kaaluda näiteks energeetika infrastruktuuride, eelkõige uute transpordivõrkude ja elektrienergia uute tootmisvõimaluste arendamist, taastuvatest allikatest energia tootmise, uute hüdro- ja tuuleelektrijaamade ning biokütuste propageerimist, samuti Cernavodăs asuvaga sarnaste tuumaelektrijaamade arendusprojektide elluviimise jätkamist.

Kõige tähtsamaks tuleb pidada Doonau jõe vesikonna keskkonnakaitset. Seda arvestades peab Euroopa Liit koos jõeäärsete riikidega sekkuma Doonau delta ökosüsteemi säilitamisse, mis tähendab ühtlasi, et Bâstroe kanali projekt tuleb täielikult peatada. Me ei saa lubada, et ELi naaberriigi rumalate majandushuvide tõttu põhjustatakse Doonau deltas ökoloogiline katastroof.

 
  
MPphoto
 

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Praegu ei tunnista paljud meie ees seisvad katsumused ei poliitilisi ega halduspiire. Ühiste probleemide ja proovikivide arv Euroopas on kasvanud, nagu ka vajadus teha üheskoos jõupingutusi nende ületamiseks.

Seetõttu töötas komisjon Euroopa Parlamendi õhutusel ja vastuseks nõukogu otsusele välja Läänemere piirkonna strateegia ning on nüüd asunud ette valmistama Doonau piirkonna strateegiat. Nimetatud strateegiad võimaldavad kaasatud piirkondadel ja riikidel astuda ühiselt vastu olemasolevatele probleemidele ning kasutada koos ära pakutavaid võimalusi. Tänu mainitud strateegiatele on liidus võimalik teha ulatuslikumat ja tihedamat koostööd ja saavutada tugevam ühtekuuluvus ning seeläbi ka suurem kasv, rohkem töökohti, parem konkurents ja elukvaliteet meie kodanike jaoks.

Meie Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjonis loodame, et Doonau piirkonna strateegiast saab tegevusele suunatud strateegia, mis põhineb sidusrühmade tegevuse paremal kooskõlastamisel, samuti kohapealsete poliitikate koostoime ja olemasolevate vahendite tõhusamal ärakasutamisel. Selle strateegia küsimustes Euroopa Parlamendi juhtiva komisjoni, st regionaalarengu komisjoni esimehena võin teile, lugupeetud volinik, kinnitada, et toetame teid ja oleme valmis tegema komisjoniga tihedat koostööd kõikides Doonau piirkonna strateegia etappides.

 
  
MPphoto
 

  Jan Olbrycht (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Praegust arutelu kuulates on mul tekkinud mulje, et suurem osa meist arutab eesmärkide, suundade ja peamiste ülesannete üle, kuid tõsiseid küsimusi on tekkinud ka seoses strateegia rakendusmeetmetega. Kas meil on tegemist horisontaalse poliitikaga, mille puhul kasutatakse ühe juhtiva poliitika elluviimiseks eri poliitikavaldkondade vahendeid, või tekib meil hoopis partnerlus- ja koostöösüsteem ilma konkreetsete erivahendite ja eraldi institutsioonilise süsteemita? Need on väga olulised küsimused, sest me ei taha strateegia suhtes tekkinud ootusi petta. Me peame täpselt teadma, kas tegemist on uue makropiirkondliku meetme või ulatuslikuma territoriaalse koostöö süsteemiga. Need on küsimused, millele tuleb kiiremas korras vastused leida.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja! Ühe või kahe aastakümne jooksul saavad mageveest ja toidust samasugused strateegilised artiklid, nagu praegu on toornafta ja maagaas. Meie vee haldamine ja säilitamine on seega ülimalt oluline kogu Euroopa Liidu ja eelkõige Doonau piirkonna jaoks. Praegu võitleme üleujutuste ja ülemäärase veekogusega, aga samal ajal voolavad need veed lihtsalt läbi meie territooriumi. Ungaris kannatab Doonau ja Tisza jõe vaheline liivane tasandik tegelikult tõsise kõrbestumise all.

Seetõttu on meil kõnealust Doonau piirkonna strateegiat hädasti vaja ja sellest saab Ungari eesistumise ajal 2011. aastal esmatähtis küsimus. Seega on mul hea meel tänase arutelu üle, kuna tegemist on kõikehõlmava käsitlusviisiga, mis võimaldab meil ühtaegu edendada regionaalpoliitikat, keskkonnakaitset, laevajuhtimist, majandusarengut, töökohtade loomist ja turismi käsitlevaid valdkondi. Tänane arutelu on näidanud, et Doonau võib olla rahu loojaks vaidlevate ja pingeliste suhetega riikide vahel, nagu on öelnud meie suur luuletaja Attila József.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Kohe pärast oma kandidatuuri ülesseadmist Euroopa Parlamendi valimistel mõistsin, et Doonau pakub ELile suuri võimalusi, mida ei ole täiel määral ära kasutatud. Reini-Maini-Doonau veoteest, mis ühendab Põhjamerd Rotterdami sadama kaudu Constanţa sadamaga Mustal merel, võib saada Euroopa tugisammas.

Tundub, et tõenäoliselt kiidetakse uus Doonau piirkonna strateegia heaks Ungari eesistumise ajal. Strateegias keskendutakse sellistele valdkondadele nagu transport, majandusareng ja keskkonnakaitse. Üheks peamiseks takistuseks transpordi arengule Reini-Maini-Doonau veeteel on laevajuhtimisele kohaldatavad erinevad standardid. Kahjuks on kuni tänaseni tundunud, et puudub poliitiline tahe sellekohaseid õigusakte ühtlustada.

1. ja 2. veebruaril Ulmis toimuv konverents, kus ka mina osalen, tähistab esimest konsultatsioonide pidamiseks astutavat sammu. Rumeenia on pakkunud end selleteemaliste konverentside sarja, sealhulgas 2010. aasta juunis toimuva ministrite konverentsi korraldajaks.

 
  
MPphoto
 

  Ivailo Kalfin (S&D). – (BG) Lugupeetud juhataja ja volinik! Aastate jooksul on tehtud arvukalt ettepanekuid Euroopa suurima jõe äärse koostöö arendamiseks muu hulgas transpordi, ökoloogia, kultuuri, hariduse ja kaubanduse valdkonnas. Kuid kõikide nende arvukate projektidega kaasneb praegu üks probleem. Nendes ei pakuta välja mingit lahendust. Tulemus on oodatule täpselt vastupidine. Puuduvad piisav ja tõhus koostöö, tegevuse kooskõlastamine, jagatud eesmärgid ja ühised jõupingutused. Me tahame näha komisjoniga tehtava koostöö käigus, et kõnealune strateegia ei muutu järjekordseks Doonau-äärset ühistegevust käsitlevaks dokumendiks paljude omasuguste hulgas, vaid et see oleks vahend, mille alusel astutakse ühiseid samme, mis lihtsustab kooskõlastamist ja millega koondatakse erinevatest ettepanekutest tulenevad piirkonna võimalused. Vaid see ning suurima hulga sidusrühmade, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja kodanike kaasamine tagab koostöö, millest on kasu kõikidel Doonau-äärse 14 riigi kodanikel. See on ka sõnum, mille tahan teile edastada mõni nädal tagasi Ruse ülikooli tudengite korraldatud suurelt konverentsilt. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu tugevuseks on riikide ja piirkondade koostöö ühiste probleemide lahendamisel, samuti arenguprogrammide rakendamine. Meil on niisuguste meetmete kohta mõned head näited: Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus, Läänemere piirkonna strateegia ja täna arutatav programm – Doonau piirkonna strateegia. See mõte on suurepärane näide territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika kohta, mis põhineb jätkusuutlikul keskkonnal, majandusel ja ühiskonnal. Tehtud ettepanek aitab kahtlemata kaasa koostöö edendamisele vanade ja uute, samuti võimalike tulevaste liikmesriikide vahel. Meil on palju sedalaadi ettevõtmisi ja koostöövorme. Seega peaksime püüdma liidu poliitikat ühtlustada ning keskenduma strateegia ühtse olemuse kindlustamisele. Kuidas kavatseb liit tugevdada ja lõimida piirkonnas olemasolevaid koostööprogramme? Kui kaugele on jõutud strateegia kallal tehtava töö ja strateegia rakendamisega?

 
  
MPphoto
 

  Katarína Neveďalová (S&D). – (SK) Meie, slovakkide jaoks oli Doonau vabaduse sümbol. Praegu näeme temas koostöö sümbolit. Ta ühendab nii Euroopa Liidu liikmesriike kui ka mitteliikmesriike ning koostöö Doonau piirkonnas loob väga hea aluse ja suurepärased tingimused ühiseks tegevuseks, mille abil need mitteliikmesriigid liiduga lõimida.

On väga oluline, et sellel piirkonnal oleks oma strateegia, mitte üksnes vajaduse tõttu luua veokoridor ning ühendus Põhjamere ja Musta mere vahel, vaid ka seetõttu, et selles piirkonnas asub Euroopa suurim joogiveevaru. See teema muutub üleilmset soojenemist ja kliimamuutusi arvestades järjest olulisemaks.

Doonau piirkonda tuleb kaitsta üleujutuste eest ning tagada selle jätkusuutlik areng tulevaste põlvkondade jaoks. Doonau peab ka meie järglastele jääma sümboliks. Ta ühendab mitut pealinna, sealhulgas kahte maailmas teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna – Bratislavat ja Viini –, samuti Bratislavat ja Budapesti ning see on meie jaoks Kesk-Euroopas tõesti tähtis ja märgilise tähendusega. Tahan tänada Silvia-Adriana Ţicăud, sest tänu tema entusiasmile sai tänane arutelu Euroopa Parlamendis võimalikuks.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Doonau kujundab elu ja ajalugu Kesk- ja Kagu-Euroopas. 1823. aastal said Andrews ja Prichard ainuõigused jõgede laevatamiseks Austria territooriumil. Nad asutasid aktsiaseltsi peakontoriga Viinis. 1856. aastal sõlmitud Pariisi lepingu tulemusena muudeti Doonau alamjooks laevatatavaks ja see aitas kaasa piirkonna majanduse arengule. Praegu on ELi toodud püsiv rahu ja heaolu tagatiseks, mis aitab võimalike proovikividega rinda pista. Ajaloolist tausta arvestades võiksime küsida, miks oli esimene samm pisut kõhklev. Pean silmas fraktsioonidevahelist töörühma. Vahest seetõttu, et Ungari, Rumeenia, Saksamaa ja Austria huvisid ei suudetud kooskõlla viia. Me peaksime oma ajalugu meenutama. Piirkonnal läks hästi siis, kui meil õnnestus sageli vastuolulised huvid väärtusi kahjustamata omavahel vastavusse viia.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Ka mina tahan väljendada heameelt selle kohustuse üle, mille me siin praegu võtame ja mis võib olla esimene samm täna arutluse all olnud sihtide tegelikkuseks saamise suunas. Ungari jaoks on Doonau eriti oluline. Seda näitavad ka meie 2011. aasta eesistumise esmatähtsad küsimused. Ungari on ainus riik, mis jääb tervikuna Doonau jõe vesikonna piiresse koos sellest tulenevate ohtude ja kasuga. Mõningaid tahke on juba mainitud. Tahaksin tõstatada pisut teistsuguse teema, mida on tänases arutelus aeg-ajalt välja toodud. Kui kõnealune strateegia osutub edukaks, võib see tõesti aidata kaasa Doonau ainulaadsuse edasiarendamisele, ajaloolistest konfliktidest ja traumadest ülesaamisele, Doonau ääres elavate eri rahvaste kooseksisteerimisele ning senisest palju tihedamale kodanikevahelisele koostööle. Me väga loodame, et hakkame selles suunas liikuma.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahan tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes osalesid arutelus sel hilisel õhtutunnil.

Tahan kiita teie huvi ja pühendumust sellele teemale. Pean ütlema ka seda, et mulle avaldasid muljet teie põhjalikud teadmised ja kogemused, mis Doonau piirkonna arutelu käigus ilmnesid. Usun, et need osutuvad liidule Doonau piirkonna strateegia väljatöötamisel väga väärtuslikuks. Olen veendunud, et komisjon ja Euroopa Parlament teevad ettevalmistuste etapis tihedat koostööd. Niisugune on minu vastus sõbrale ja endisele kolleegile Danuta Hübnerile ja paljudele teistele teie hulgast, kes tõstatasid küsimuse komisjoni ja Euroopa Parlamendi koostöö kohta.

Tegemist on tõepoolest meie ühise ülesandega parandada keskkonnasäästlikke sidesüsteeme, teid ja sildu, kaitsta keskkonda ja säilitada Doonau piirkonna veevarusid. Seda selleks, et hoida ja täiustada die schöne blaue Donau’d ja selle laiemat ümbrust.

Niisiis, kokkuvõtteks tahan teid tänada Doonau piirkonna strateegia toetamise eest. Töötagem üheskoos. Komisjon on valmis hoolega kuulama teie edasisi ettepanekuid ning tegema eelolevate kuude jooksul kõnealuse väga oluliste strateegia edendamiseks koostööd.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Mulle on arutelu lõpetamiseks esitatud kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel viis resolutsiooni ettepanekut(1). Arutelu on lõppenud. Hääletus toimub neljapäeval, 21. jaanuaril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Doonau jõega on lahutamatult seotud Musta mere piirkond, mille kohta on EL töötanud välja vaid sünergia, rõhutades seda, et Must meri on geostrateegiline ühenduskoht, aga ka seda, et EL suhtub kõhklevalt nimetatud piirkonna keerulise geopoliitilise olukorraga tegelemisse. Ärgem unustagem, et 1856. aastal, mil nimetatud ala oli viimati maailma tähelepanu all, oli üheks saavutuseks Doonau jõe staatuse reguleerimine Euroopa tasandil. Siis asutati Doonau komisjon – tänapäevani tegutsev organ – ja ehitati välja jõe meretranspordiga seotud osa. Ka praegu on Doonau jõgi päevakajaline teema, sest EList on saanud tegelik Mustal merel tegutseja. Kuid erinevalt Musta mere piirkonnast on Doonau jõgi peaaegu tervikuna ELi kontrolli all. Nüüd, kui kaob peamine takistus jõel tegutsemiseks – lahendatakse olukord Serbias –, ärgem laskem käest juhust, vaid pühendagem jõele kogu oma tõsine tähelepanu ja muutkem see tõeliseks üleeuroopaliseks veeteeks, millest on meil kõigil kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult. – (DE) Ajaloo jooksul on Doonau täitnud Euroopas keskset rolli. Sellest piirkonnast huvitatud rahvusriigid hakkasid aktiivselt suhtlema ammu enne Euroopa Liidu loomist. Seetõttu arvan, et oluline on kasutada Doonau piirkonna strateegiat selleks, et liita need riigid regionaalpoliitika raames veelgi tihedamalt kokku. Selles vallas on palju ühist. Ühisosi on loomulikult majanduse, aga ka kultuuri, keskkonnapoliitika, energiajulgeoleku ja naabruspoliitika valdkonnas. Makropiirkonnad on suurepärane vahend piiriüleste probleemide lahendamiseks. Et Doonau makropiirkond oleks püsivalt edukas, on põhjalik ja pikaajaline planeerimine ja ettevalmistus ülimalt olulised. Lisaväärtust, mida makropiirkond Euroopale annab, on eriti selgelt näha bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja jätkusuutliku energiatootmise valdkondades.

Et koostöö oleks edukas, on hea võtta kõrvale eeskujuks Läänemere piirkonna strateegia, mida saab juba praegu pidada õnnestunud Euroopa projektiks. Austrialase, regionaalpoliitiku ja raportöörina, kes on käsitlenud mitmeid ELi veevaldkonnaga seotud õigusakte, väljendan oma selget toetust kõnealusele ettepanekule ja loodan, et Doonau piirkonna strateegia toob Doonau-äärsete riikide territoriaalses ühtekuuluvuses välja uued küljed.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Stavrakakis (S&D) , kirjalikult. – (EL) Doonau piirkonna strateegia vastuvõtmine on liikmesriikide, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning teiste sealsete sidusrühmade vahel riiklikul ja piirkondlikul tasandil tehtava koostöö kroonijuveel. Kõnealuses koostöös on ülimalt oluline, et edasi liigutakse kiirustamata ning ületatakse riigi-, piirkondlikud, kohalikud ja isegi halduspiirid, sest tegemist nimetatud piirkonnas elavate inimeste tegelikele igapäevastele vajadustele antava vastusega, mis on vormistatud erinevate valitsustasandite algatusel ja osalusel ega ole peale sunnitud. See näitab, et mitmetasandilise valitsemisega saab kohalikul tasandil sedalaadi lahendusi pakkuda. Hoolimata sellest, et Doonau piirkond ei mõjuta mitte üksnes ELi liikmesriike, vaid ka kandidaatriike ja Euroopa naabruspoliitikaga otseselt seotud riike, näitab tegelikkus, et isegi kui kõik asjaomased sidusrühmad ei kuulu ELi, on neil sellegipoolest ühised probleemid, mis ei tunnista ELi piire ja mille tõhusaks lahendamiseks on vaja võtta ühiseid meetmeid. Strateegia vastuvõtmine näitab, et EL kavatseb liikuda kõige selle pinnalt, mis on siiani nimetatud piirkonnas Euroopa vahenditega saavutatud, veelgi kaugemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (HU) Kallid kolleegid! Tahan väljendada heameelt väljapakutud mitmepoolse resolutsiooni projekti üle, milles käsitletakse ELi Doonau piirkonna strateegiat, sest see on igati kooskõlas uute üleeuroopaliste protsessidega, mis said alguse Lissaboni lepingu jõustumisega. Suurema rolli saanud Euroopa Parlament tõestab oma võimet astuda esimesi samme sellistes tõsistes küsimustes nagu Doonau piirkonna strateegia. Kuid minu arvates peaksime strateegiat arutades mõtlema enamale kui lihtsalt majandus-, keskkonna-, transpordi- ja turismiteemadega seonduvale tulemusele. Seetõttu toonitaksin strateegia poliitilist tähtsust ning seda, et planeerimine ja koostöö hõlmavad kõiki Doonau-äärseid riike, sealhulgas mitteliikmesriike, näiteks Serbiat ja Ukrainat. Nimetatud riikide jaoks on nende roll Doonau piirkonna strateegias oluline samm Euroopale lähenemise suunas, mis lihtsustab ka nende eelseisvat ühinemist ELiga. Rumeeniat esindava ungarlasest parlamendiliikmena olen veendunud, et kõnealune ettepanek ja naabruspoliitika võimalused parandavad Serbias ja Ukrainas elava ungari kogukonna tingimusi. Lisaksin, et Euroopa Parlamendis töötavatel ungarlastest parlamendiliikmetel on ühine eesmärk tagada Karpaatia vesikonnas, kuid väljapool ELi piire asuvatele ungari kogukondadele tulevik Euroopas. Euroopa üks värvikamaid mitmekultuurilisi piirkondi asub Doonau ääres. Seega võivad seda piirkonda tugevdavate ja ainulaadseks muutvate teguritena olla Doonau piirkonna strateegia osaks ajalooliste ja kogukondlike traditsioonide säilitamine ja levitamine, kultuuridialoog ning ühine ajalooliste hoonete ja monumentide kaitsmine.

 
  

(1)1 vt protokoll

Viimane päevakajastamine: 19. aprill 2010Õigusalane teave