Millist nõu annab nõukogu tuhandetele Euroopa kodanikele, kes langevad eksitavate ärikataloogi ettevõtete, nagu Hispaanias tegutsev European City Guide ja teised, ohvriks?

Kas nõukogu võib kinnitada, et EL võtab kohustuseks eksitava ettevõttelt ettevõttele reklaami kasutamise?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Austatud parlamendiliige võib olla kindel selles, et nõukogu on igati pühendunud võitlusele eksitavate reklaamide keelatud kasutamise vastu nii ettevõttelt ettevõttele kui ka ettevõttelt tarbijale tehingutes ning nõuab, et rakendatakse täielukult ja täidetakse efektiivselt nõudeid, mis on sätestatud direktiivis 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta (mis käsitleb ettevõttelt ettevõttele tehinguid) ning direktiivis 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta, mis käsitleb ettevõttelt ettevõttele tehinguid ning mis kehtib juhtudel, mida austatud parlamendiliige silmas pidas.

Kuid antud juhul on nende sätete range ja efektiivne rakendamine siseriiklike kohtute ja ametiasutuste kohustuseks.

Sel põhjusel ei saa nõukogu võtta seisukohta individuaalsete juhtumite korral seoses ebaausate võtete kasutamise süüdistustega.

Lõpetuseks juhin austatud parlamendiliikme tähelepanu direktiivi 2006/114/EÜ artiklile 9, milles on liikmesriikidel palutud edastada komisjonile kõik meetmed, mis nad direktiivi rakendamiseks vastu võtnud on. Siiani ei ole komisjon nõukogule veel mõista andnud, et direktiivi rakendamisel liikmesriikides on esinenud probleeme või puudujääke ja komisjon ei ole esitanud ühtegi ettepanekut seoses täiendavate õiguslike meetmete kasutuselevõtmisega.

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu märkis oma 17.–18. detsembri 2009. aasta järeldustes ära ka vajaduse töötada välja Euroopa Liidu uus digitaalne tegevuskava, mis oleks i2010 strateegia jätk. Nõukogu rõhutas selliste lahenduste väljatöötamise tähtsust, mis võimaldavad elektrooniliste vahendite ja teenuste kasutajad elektrooniliselt tuvastada, et tagada isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse.

Millised meetmed kavatseb nõukogu lisada Euroopa Liidu uude digitaalsesse tegevuskavasse aastani 2020, et eelkõige kaitsta elektroonilise side infrastruktuuri ja töötada välja sellised lahendused, mis võimaldavad elektrooniliste vahendite ja teenuste kasutajad elektrooniliselt tuvastada, tagamaks isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Elektroonilise identiteedi valdkonnas tehakse juba palju tööd. Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames pandi algus mitmele uuele projektile seoses identiteedi haldamisega ning samuti kaasrahastab EL projekte konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) info- ja sidetehnoloogia (IST) poliitika toetusprogrammi raames. Kodanike õigust eraelu puutumatusele parandab ka hiljuti vastu võetud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku läbivaatamine.

Austatud parlamendiliige mäletab kindlasti ka tööd, mida tegi Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mille ülesandeks on tugevdada ELi, liikmesriikide ja ettevõtete võimekusi seoses võrgu- ja infoturbe probleemide ärahoidmise, nende lahendamise ja nendele reageerimisega.

2009. aasta detsembris võttis nõukogu vastu järeldused seoses teemaga „i2010 strateegia järgne strateegia – avatud, keskkonnasõbraliku ja konkurentsivõimelise teadmusühiskonna suunas”, milles rõhutati, kui oluline on töötada välja elektroonilise tuvastamise lahendusi, millega oleks tagatud andmete kaitsmine ja kodanike õigus eraelu puutumatusele ning parem kontroll nende isiklike andmete üle Internetis. Lisaks võttis nõukogu vastu resolutsiooni Euroopa ühise lähenemisviisi kohta võrgu- ja infoturbele, rõhutades täiustatud ja holistliku Euroopa võrgu- ja infoturbe strateegia tähtsust.

Oma järeldustes ja resolutsioonis palub nõukogu teha komisjonil ettepanekuid. Juba käesoleval suvel on oodata uut digitaalset tegevuskava, millele detsembri järeldused oma panuse andsid.

Nõukogu on valmis töötama võrguturvalisuse tugevdamise nimel. Interneti ja uute ning atraktiivsete teenuste tulevane areng sõltub olulisel määral just nendest küsimustest. Nõukogu pöörab igat laadi uutele komisjoni ettepanekutele suurt tähelepanu.

Paljud Iirimaa investorid on kaotanud suure hulga raha Fuengirolas asuva Hispaania ettevõtte kahtlases investeerimiskavas. Milliseid samme saab riiklikul või ELi tasandil astuda, et aidata neil investoreil, kellest paljud on kaotanud kõik säästud, investeeringud tagasi saada?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Mõistame nende investorite muret, kes oma säästud kaotasid ning samuti nende muret, kes tegid investeeringuid lugupeetud parlamendiliikme poolt mainitud isiku soosingul.

Sellegipoolest peavad selle või teiste sarnaste olukordadega tegelevate liikmesriikide asjaomased pädevad asutused võtma kasutusele vajalikud meetmed oma juurdluste edasiviimiseks ja kannatada saanud investorite abistamiseks.

Hispaania ametivõimud algatasid antud juhul kriminaaljuurdluse, kuid nõukogu eesistujariik ei ole pädev seda kommenteerima.

Nõukogu on hoidnud kinni ELi solidaarsusfondiga (2005/0033) seonduva lihtsustamiseks ja arendamiseks esitatud ettepanekut, mille Euroopa Parlament võttis vastu esimesel lugemisel 2006. aastal. Euroopat on tabanud viimastel aastatel üha sagedamini tõsised ilmastiku muutused. Näiteks võib tuua hiljutised üleujutused Iirimaal, mis kahjustasid märkimisväärselt paljusid eluasemeid, ettevõtteid, talumajapidamisi, teid ja veevarustussüsteeme. Seetõttu on oluline, et ELi solidaarsusfondi reform kuuluks prioriteetsete teemade hulka.

Milliseid meetmeid võtab järgmine eesistujariik olukorra lahendamiseks nõukogus?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Euroopa Liidu solidaarsusfond loodi vastusena erakorralistele üleujutustele, mis tabasid Kesk-Euroopat 2002. aasta suvel. 2005. aasta 6. aprillil esitas komisjon nõukogule ettepaneku vaadata läbi määrus, millega laiendatakse ennekõike selle kohaldamisala mittelooduslikele katastroofidele, langetatakse katastroofi tagajärjel tekkinud kahjustuste künnist ning lisatakse täiendav poliitiline kriteerium. Oma 2006. aasta mais avaldatud arvamuses kiitis parlament antud ettepaneku mõningate muudatusettepanekutega heaks.

Sellegipoolest jõudis nõukogu pärast ettepanekuga tutvumist oma aruteludes järeldusele, et määruse läbivaatamiseks vastavalt komisjoni ettepanekule puudub piisav alus.

Kas nõukogu on märganud Euroopa Liidu liikmesriikide demograafilise struktuuri olulist muutumist? See on tingitud nii 27 liikmesriigi elanikkonna kiirest vananemisest kui ka väljastpoolt Euroopat tulevate immigrantide arvu suurest kasvust.

Kas nõukogu kavatseb selle suundumuse ümberpööramiseks koostada programmi, et edendada liidu territooriumil sündivust suurendavat ja peresid toetavat poliitikat?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Demograafia küsimus on üks Euroopa Liidu peamistest pikaajalistest väljakutsetest. Küsimus on tõepoolest tihedalt seotud lugupeetud parlamendiliikme poolt välja toodud perekondlike küsimustega.

Sellele vaatamata vastutavad liikmesriigid oma enda spetsiifiliste peresid toetavate poliitikate koostamise ja rakendamise eest. Sotsiaalpoliitika valdkonnas võib liit aluslepingute alusel toetada ja täiendada „meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, uuenduslike lähenemisviiside soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine”⁽¹⁾.

Sellele vaatamata on demograafilised ja sotsiaalsed probleemid, kaasa arvatud pereküsimused, seal kus see on vajalikuks osutub, endiselt nõukogu päevakorras. 2009. aasta 30. novembril andis nõukogu oma otsuse arvamustele, mille valmistasid ette sotsiaalkaitsekomitee ja tööhõivekomitee seoses ELi tegevuskavaga pärast 2010. aastat kaalutledes, et tööelu pikendamine ja parema töö- ja eraelu lepitamise edendamine on endiselt olulised⁽²⁾ ELi 2010. aasta järgse strateegia jaoks ning et vananemine ja globaliseerumine on Euroopa tööhõivestrateegia jaoks tähtsad väljakutsed⁽³⁾.

Lisaks tunnistas nõukogu oma järeldustes⁽⁴⁾, et demograafiliste muutuste tõttu langeb tööeas rahvastiku osakaal järgmiste aastakümnete jooksul ning et Euroopas hakkab nelja tööelise inimese asemel toetama ühte eakat vaid kaks. Ja et selles kontekstis on väga olulised poliitikad seoses soolise võrdõiguslikkusega ning töö-, pere- ja eraelu lepitamisega, et saavutada ühised eesmärgid seoses suurema tööhõivemääraga ning täita Euroopa Liidu majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid.

Viimaks tunnistas eesistujariik Hispaania oma tööhõive ja sotsiaalvaldkondade programmis⁽⁵⁾, et demograafilist vananemist ei hakata Euroopas käsitlema mitte ainult väljakutsena vaid ka võimalusena sotsiaalpoliitikate jaoks.

Eesistujariigi arvates on aeg, et EL paneks aluse algatusele aktiivse vananemise edendamiseks, näiteks toetab eesistujariik võimalikku komisjoni ettepanekut nimetada aasta 2012 aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks ja korraldab La Riojas konverentsi aktiivse vananemise teemal (29.–30. aprill 2010).

Eesistujariik Hispaania edendab ka liikmesriikide ühist tööd, et reageerida paremini nende ees seisvatele tähtsatele sotsiaalsetele ja demograafilistele muutustele, seda näiteks intensiivsema teabe ja parimate tavade vahetamisega ning vastastikuse õppimisega. Suurt rõhku pannakse erinevatele algatustele seoses töö-, era- ja pereelu lepitamisega ning samuti tööhõivetasemete tõstmisele just vanemate töötajate puhul.

Hispaania eesistumise üheks peamiseks prioriteediks on ELi ja Ladina-Ameerika suhted.

Mida soovib eesistujariik Hispaania saavutada Ladina-Ameerikaga toimuva rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas?

Kas Hispaania eesistumise ajal sõlmitakse vabakaubandusleping selliste riikidega nagu Colombia ja Peruu? Mis on kõige tähtsamad probleemid, mis ikka veel lahendamist ootavad?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhete tugevdamine on tõepoolest üks Hispaania eesistumise peamisi eesmärke.

Hispaania eesistumise ja tulevaste Belgia ja Ungari eesistumiste 18 kuu programmi eelnõus⁽¹⁾ rõhutasid kolm eesistujariiki, et erilist tähelepanu tuleks pöörata assotsieerimislepingu sõlmimisele Kesk-Ameerika regiooniga, mitme osapoolega kaubanduskokkuleppele Andide riikidega ning assotsieerimislepingu läbirääkimiste taasalustamisele ja jätkamisele Mercosuriga.

Mis puudutab assotsieerimislepingu sõlmimist Kesk-Ameerikaga, siis Kesk-Ameerika riikidega toimuvad läbirääkimised seoses esialgse ajakavaga läbirääkimiste jätkamiseks eesmärgiga lõpetada need käesoleva aasta aprilliks. Selles suhtes peame vaatama Hondurase olukorra arenemist eelseisvatel kuudel pärast hiljutisi sündmusi selles riigis.

Mis puudutab mitme osapoolega kaubanduskokkulepet (vabakaubanduslepingut) Colombia ja Peruuga, siis läbirääkimised on hästi edasi jõudnud ning eesistujariik Hispaania annab endast kõik, et lõpetada läbirääkimised 2010. aasta esimeseks semestriks. Järgmine voor leiab aset sel nädalal Limas. Veel vajab lahendamist mitu küsimust, nagu näiteks kaubandusküsimused (juurdepääs turule, päritolu tähistamine, intellektuaalse omandi küsimused) ning nn poliitiliste klauslite sisseviimine (seoses inimõigustega ja massihävitusrelvadega). Siiski on nii Colombia kui ka Peruu näidanud üles valmisolekut kompromisside leidmiseks ning seega on väljavaated seoses rahuldavate läbirääkimistulemustega väga head. Kui lähitulevikus saavutatakse kokkulepe, võetakse kasutusele menetlused, mis allkirjastatakse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika riikide tippkohtumisel Madridis 17.–18. mail.

Euroopa Parlamendi roll seoses eelpool nimetatud lepingute sõlmimise ja jõustumisega on määratletud Lissaboni lepingu uute sätetega ning kooskõlas lepingu õigusliku alusega.

Kui läbirääkimised Mercosuriga 2004. aastal peatati, oli juba saavutatud suurt edu seoses poliitilise dialoogi ja koostööga. Kogu ELi ja eriti eesistujariigi Hispaania arvates on väga tähtis jätkata läbirääkimisi, mida oleks võimalik vastavate tingimuste täitmisel teha. Viimaseid on vaja hoolikalt kontrollida enne vastava ELi otsuse tegemist seoses läbirääkimiste jätkamisega.

18. detsembril, mõni tund enne seda, kui Gruusia valitsus lasi Khuthaisi linnas õhku fašismivastase monumendi, esitas ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles mõistetakse hukka natsismi õigustamise püüdlused, mida esineb paljudes Euroopa riikides ja ELi liikmesriikides, näiteks Balti riikides ja mujal, kus „Waffen SS” fašistlike rühmituste liikmeid peetakse kangelasteks ja kus valitsused otsustavad maha võtta ja lammutada fašismivastase võitluse ja rahvaste võidu mälestussambaid. Valdav enamik ÜRO liikmesriike (127) hääletas resolutsiooni poolt; vastu hääletasid ainsana Ameerika Ühendriigid, keda toetasid erapooletuks jäänud 27 ELi liikmesriiki.

Ülaltoodut arvestades palun nõukogul vastata järgmistele küsimustele: Kas asjaolu, et EL jäi kõnealuse resolutsiooni üle hääletamisel erapooletuks, tähendab heakskiitu ja toetust teatavates liikmesriikides ja teistes Euroopa riikides esinevale fašistlike rühmituste ja natsidest sõjakurjategijate kaastöötajate ülistamisele ja õigustamisele? Kas EL ja nõukogu pooldavad fašismi alistamisele pühendatud mälestussammaste hävitamist ELi liikmesriikides ja teistes riikides? Kas ELi soovimatus mõista hukka inimsusevastastes kuritegudes osalenud fašistide ülistamine on seotud ajalugu eirava püüdega võrdsustada natsismi kommunismiga?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Euroopa Liit on alati väljendanud selgelt oma pühendumust ülemaailmsele võitlusele rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse vastu. Seda kinnitati ka Rootsi eesistumise avalduses ELi nimel, millega selgitati liidu otsust loobuda ÜRO peaassamblee kolmanda komitee 64. istungjärgul hääletusest seoses resolutsiooniga, mis käsitles teatud tavade lubamatust, mis õhutavad kaasaegseid rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse vorme.

Nagu selles avalduses öeldud, väljendas EL läbirääkimistel seoses tekstiga oma kindlat valmisolekut leida võimalusi kandmaks hoolt selle eest, et nimetatud resolutsioon oleks reaalne ja tõsine vastus kaasaegsetele rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse vormidele.

Kahjuks aga ei arvestatud mõnede ELi ja teiste delegatsioonide poolt väljendatud tõsiste muredega. Nagu eelmistelgi aastatel, rakendati selle asemel, et käsitleda põhjalikult inimõiguste alaseid muresid seoses rassismi ja rassilise diskrimineerimisega, millest üks tõsisemaid on rassilise ja ksenofoobilise vägivalla taastärkamine, resolutsiooni projektis valikulist lähenemist, eirates neid tõsiseid muresid ning juhtides tähelepanu nendelt kõrvale.

Eriti kahetsusväärne näide teksti puudustest on ebatäpsete Nürnbergi Sõjatribunali kohtuotsuste tsitaatide kasutamine.

Samuti ei suutnud tekst kajastada põhimõttelist kaalutlust, et võitlus rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatusega peab olema kooskõlas artiklitega 4 ja 5 rahvusvahelisest konventsioonist rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ei tohi õõnestada teisi tunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi.

Lõpuks taheti resolutsiooni tekstiga õõnestada ka ÜRO eriraportööri vabadust kanda ÜRO inimõiguste nõukogule ja peaassambleele ette kaasaegsete rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia vormide kõikidest aspektidest.

Kõigil nimetatud põhjustel otsustas EL hääletamisest loobuda.

29. detsembril visati Naatsareti linnapea Ramez Jeraisy koju käsigranaat. Ta teeb võrdsuse ja rahu demokraatliku rinde raames koostööd Iisraeli kommunistliku parteiga.

Kallaletung langeb kokku Gaza mõrvarliku ründamise aastapäevaga, Iisraeli riigi agressiivsuse kasvuga ning järjest sagenevate rünnakutega kommunistide ja demokraatia vastu. Samas ajavahemikus on keelustatud avalikud meeleavaldused ning sõjavastase tegevuse eest on antud kohtu alla Iisraeli parlamendi Knesseti ja Iisraeli kommunistliku partei keskkomitee liige Muhammad Barakeh.

Kas nõukogu kavatseb hukka mõista Iisraeli rünnakud, mis on suunatud kommunistide ja demokraatia vastu?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta jaanuari osaistungjärgul Strasbourgis.

Soovin tänada austatud Euroopa Parlamendi liiget selle küsimuse esitamise eest.

Vägivaldsed rünnakud kodanike vastu, olgu nad siis avalikud teenistujad või mitte, ning olenemata nende poliitilistest vaadetest, on kriminaalkuriteod, mida tuleb uurida ja nende toimepanijad vastutusele võtta vastavate kohtumenetlustega. Samuti on igat liiki poliitiliselt motiveeritud vägivaldsed rünnakud Euroopa Liidu põhiliste demokraatlike väärtuste seisukohalt andestamatud, eriti sõnavanaduse ja poliitilise suundumuse ning võrdse kohtlemise ja õigusriigi põhimõtete seisukohalt. Samamoodi kehtib see juhtudel, kus valitsused või riigiaparaadi teenistused kiusavad kodanikke taga poliitilistel põhjustel.

Rääkides juhtumitest, millele austatud parlamendiliige viitab, ei ole leitud mingeid tõendeid poliitilisest motivatsioonist ei granaadirünnakus Naatsareti linnapea maja vastu, mille puhul Iisraeli politsei kriminaaljuurdluse algatas, ega ka Knesseti liikme Muhammad Barakehi kohtu alla andmise juhtumis, kusjuures härra Barakeh ise otsustas oma parlamentaarse puutumatuse õigust mitte kasutada. 2009. aasta alguses tegi EL, kaasa arvatud nõukogu, mitmeid avaldusi seoses konfliktiga Gazas, milles rõhutati muu hulgas, et kõik osapooled peavad pidama lugu inimõigustest ja pidama kinni rahvusvahelisest humanitaarõigusest.

Kinnitan austatud parlamendiliikmele, et demokraatlikud väärtused ja põhimõtted on nõukogu jaoks eriti olulised ning nõukogu on valmis mõistma hukka nende rikkumist seal kus see on õigustatud ja kus on selle kohta piisavaid tõestusmaterjale.

Viimasel ajal on esinenud probleeme seoses Euroopa Liidus müüdavate teatud tüüpi lapsevankrite ja mänguasjade ohutusega. Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta Euroopa tarbijate, eriti laste kaitsmiseks ning selleks, et vajadus tooteid turult kõrvaldada ei sageneks?

Et tarbijatele võimalikult vähe ebameeldivusi valmistada, tuleb vigased või ohtlikud tooted turult võimalikult tõhusalt ja kiiresti kõrvaldada. Mida saab komisjon selle tagamiseks teha?

Mänguasjad ja lastele mõeldud tooted ei sarnane teiste tarbekaupadega. Mänguasjade ja lastele mõeldud toodete ohutus on üks kõrgemaid prioriteete tarbekaupade ohutuse seaduses.

Komisjon võttis hiljuti ette mitmeid tegevusi, mille eesmärgiks oli tõsta mänguasjade ja lastele mõeldud toodete ohutust Euroopas. Komisjon on edendanud õigusakte ja standardeid, mida on toetatud piiriülestele turujärelevalve tegevustele rahalise toetamisega, teinud koostööd mänguasjatööstusega ning pidanud arutelusid meie rahvusvaheliste partneritega.

2009. aasta 18. juunil võeti vastu uus mänguasjade ohutuse direktiiv 2009/48/EÜ⁽¹⁾. Tänu meie konstruktiivsetele aruteludele sisaldab direktiiv nüüdseks tugevdatud ohutusnõudeid ning seda saab kohandada kiiresti seoses uute ohtudega ning eriti seoses kemikaalidega.

Laste üldise hooldamise jaoks kasutatavate artiklite, nagu näiteks lapsevankrite või hällide ohutus on kehtestatud üldise tooteohutuse direktiiviga 2001/95/EÜ⁽²⁾. Direktiiv sätestab kõigile tarneahela operaatoritele üldise kohustuse tuua turule ainult ohutuid tooteid. Ka antud õigusaktide jõustamises on üheks peamiseks punktiks laste ohutus.

Võrdlusaluseks on mitmed Euroopa standardid. Asjaomane mänguasjade ohutuse standard tuleb läbi vaadata, et viia see kooskõlla uue mänguasjade ohutuse direktiiviga. Hiljuti anti hinnang mitmele laste hooldamisega seotud artiklile, mis on harilikult seotud imikute või väikelaste toitmise, magamise, vannitamise või rahustamisega. Selle tulemusena palub komisjon peagi võtta selles valdkonnas laiemalt kasutusele uued Euroopa ohutusstandardid vannitamise abistamisega seotud artiklitega, nagu näiteks vannid või vannitoolid, ning magamisega seotud toodetega.

Komisjon on eraldanud alates 2008. aasta lõpust 5 miljonit eurot, et tugevdada koordineeritud järelevalvet seoses väikelaste mänguasjadega. 15 Euroopa riigi ametiasutused on juba katsetanud 200 mänguasja tooteproovi, et kontrollida ohtu seoses väikeste elementide (kaasa arvatud magnetite) ja raskemetallidega. Mänguasjad, mis osutuvad nõuetele mittevastavateks ja ohtlikuks, võetakse turult ära.

Komisjon kutsus ka mänguasjatööstust üles suurendama oma jõupingutusi, et tagada ainult ohutute toodete tootmine ja müük Euroopa turgudel. Kaks vabatahtlikku kokkulepet Euroopa mänguasjatööstusega ja mänguasjade jaemüüjate esindajate ning importijatega kaasasid tööstuse tegevuste sarja, nagu näiteks väljaõppe ja koolituste korraldamine või suuniste väljatöötamine, mis aitaksid ettevõtetel piisavaid ohutuse kontrollimise süsteem sisse seada.

Rahvusvaheliste tegevuste valdkonnas on koostöös Hiinaga peetud Hiina piiril kinni juba sadu ohtlikke mänguasju ja lastele mõeldud tooteid ning Hiina ametiasutused on võtnud ära arvukaid ekspordilitsentse. ELi, Hiina ja USA mänguasjade ohutuse asjatundjad arutlevad korrapäraselt teemadel seoses mänguasjade ohutuse, enam levinud muredega, võimalike tegevustega ning vajalikest nõuetest kinnipidamise kontrollimise ulatusega.

Kuna esmajoones vastutavad oma toodete ohutuse eest ettevõtjad, peaksid nad võtma alati kasutusele ennetava lähenemise, et leida võimalikke probleeme juba tootmise käigus. Vahejuhtumite korral peavad olema paigas vastavad menetlused kiiresti ja hästi suunatud toodete tagasikutsumise korraldamiseks. Paljud ettevõtted võtavad oma tooteohutuse õigusaktidest tulenevaid kohustusi väga tõsiselt ning tegutsevad kiiresti. Sellele vaatamata ja seoses sellega, et teatud ettevõtted ei suuda teostada nõuetekohast riskihaldust, peavad siseriiklikele ametiasutustele olema tagatud vajalikud vahendid nende tegevuse kontrollimiseks ning täiendavate piiravate meetmete rakendamise nõudmiseks, kui vabatahtlikud meetmed osutuvad hilinenuks või riskide kõrvaldamise seisukohalt ebapiisavaks. Sel põhjusel on komisjonil väga hea meel tugeva huvitatuse ja juhtimise üle, mida IMCO komisjon arutelus seoses tarbijaohutuse turujärelevalve tugevdamisega üles näitas.

2007. aastal tegi komisjon koostööd ekspertgrupi, pangandusasutuste ja ettevõtete esindajate ning standardiasutustega, et määrata kindlaks Euroopa raamistik e-arvetele ülemineku soodustamiseks ja tuvastada olemasolevad takistused.

Aastal 2008 lõi komisjon töörühma, kelle ülesanne oli määrata enne 2009. aasta lõppu kindlaks Euroopa elektrooniliste arvete raamistik. Võttes arvesse, et kõnealune Euroopa raamistik oleks kasulik nii ettevõtetele kui ka rahandus- ja maksuametitele, siis kas komisjon võiks öelda, millised on 2008. aastal kõnealuse raamistiku loomiseks moodustatud ekspertrühma töö tulemused, ja kas komisjon võiks eelkõige täpsustada, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta Euroopa elektrooniliste arvete raamistiku väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks ning milline on ajakava?

Paberarvetega võrreldes on elektroonilistel arvetel olulisi majanduslikke eeliseid igas suuruses ettevõtetele. Siiski on veel kasutamata suur osa e-arvete potentsiaalist, eriti VKEde jaoks, kuna nende täieliku kasutuselevõtmise jaoks on endiselt takistuseks määrustest tulenevaid ja tehnilisi piire. Komisjon pani 2007. aasta lõpus kokku sõltumatu eksperdigrupi, mille ülesanne oli teha ettepanek seoses Euroopa elektrooniliste arvete raamistikuga (EEIF), mis toetaks üleeuroopaliselt avatud, konkurentsivõimelist ja ühilduvat e-arvete teenuste osutamist.

Eksperdigrupp lõpetas töö ning võttis 2009. aasta novembris vastu lõpparuande, mis sisaldas ettepanekut seoses EEIFiga. Tähtsamad takistused, mille eksperdigrupp e-arvete kasutuselevõtmise juures tuvastas, olid järgmised. Ebapiisavad reguleerivad nõudmised elektroonilistele arvetele kõikides ELi liikmesriikides, eriti seoses e-arvete vastuvõtmisega maksuametite poolt käibemaksu arvestamiseks; ebapiisav tehniline ühilduvus olemasolevate e-arvete lahenduste vahel; puuduvad ühised standardid e-arvete sisu jaoks. Nende probleemide lahendamiseks on EEIFis olemas tegevusjuhis õigusliku ja fiskaalse vastavuse tagamiseks, mis on kooskõlas läbivaadatud käibemaksudirektiiviga, mille kohta komisjon ettepaneku tegi. Lisaks sisaldab EEIF sarja ettepanekuid seoses ühilduvusega ja juhiseid sisu standardite jaoks. Raamistiku aluseks on sari nõudeid ettevõtetele, mis keskenduvad eeskätt VKEdele.

Komisjon avaldas eksperdigrupi raporti Euroopa Komisjoni kodulehel ning seoses selles tehtud ettepanekutega toimub hetkel avalik arutelu, mis on avatud kõigile huvigruppidele kuni 2010. aasta veebruari lõpuni⁽¹⁾. Avaliku arutelu tulemusi ja ekspertgrupi ettepanekuid arutletakse ka kõrgetasemelisel konverentsil seoses e-arvetega, mis on kavas pidada 2010. aasta aprillis Hispaania eesistumise ajal.

Ekspertgrupi raporti ja avaliku arutelu tulemuste alusel hindab Euroopa Komisjon, kas on vajalik teha veel täiendavaid algatusi, eriti seoses takistuste kõrvaldamisega ELi tasandil, et e-arvete kasutuselevõtmine tooks kasu kõikide Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele. Antud hinnangu tulemuste põhjal kaalub komisjon 2010. aasta sügisel edasisi samme seoses e-arvete kasutuselevõtmise edendamisega. Lisaks tuletab komisjon meelde komisjoni ettepanekut seoses käibemaksudirektiivi läbivaatamisega, eriti mis elektrooniliste arvete tunnistamist puudutab, mille üle kaasõigusloojad hetkel arutlevad.

Mida teeb komisjon selleks, et parandada ELis kutseõppe staatust akadeemilise haridusega võrreldes, ning millised tulevikuväljavaated on noorte piiriülesel vahetusel kutseõppe valdkonnas?

Komisjon edendab osalemist üld- ja kutsehariduses ning koolitustes, võttes eriti arvesse ühiskonna kasvavaid koolitusvajadusi pärast kriisi ja ka rahvastiku vananemist.

Nn Kopenhaageni protsessi raames on komisjon ja liikmesriigid teinud tööd, et tõsta kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ning atraktiivsust.

Protsessi keskseks osaks on ühiste Euroopa raamistike ja vahendite väljatöötamine, millega oleks võimalik suurendada vastastikust usaldust, läbipaistvust, tunnustamist ja kvalifikatsioonide kvaliteeti ning lihtsustada õppijate liikumist riikide ja haridussüsteemide vahel.

Nendest vahenditest kõige tähtsamad on http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc44_en.htm", http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc46_en.htm", http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc50_en.htm" ja http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc1134_en.htm".

http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-programme/doc78_en.htm" alamprogramm http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-programme/doc82_en.htm" (LdV) pakub olulist rahalist tuge kutsehariduse ja -koolituse poliitikate rakendamiseks ning kutsehariduse ja -koolituse õppijate ja koolitajate piiriüleseks liikumiseks. 2008. aastal said LdV programmi raames liikuda 67 740 inimest, kuid kuna see moodustab vaid ligikaudu 1% kogu sihtgrupist, on vaja ka siseriiklike, regionaalsete ja kohalike osapoolte ning sidusgruppide tugevat toetust, et teha liikuvusest norm, mitte erand. ELi 2020. aasta algatuse raames kaalub komisjon uut ambitsioonikat algatust Youth on the Move (Noored liikuma), mille eesmärgiks on suurendada kõikide haridustasemetega noorte inimeste liikumist hariduse valdkonnas.

Euroopa Jalgpalliassotsiatsioonide Liidu (UEFA) aruandes paljastati skandaal – eelmisel hooajal on toimunud kokkulepitud tulemustega mänge. Sellised juhtumid annavad noortele ilmselgelt halba eeskuju ja moonutavad spordi põhimõtteid, mille seavad ohtu kihlvedude ja hasartmängude äris ringlevad tohutud rahasummad.

Pidades meeles Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõiget 2, kus on sätestatud: „Liidu tegevusega püütakse ... arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu”, palun komisjonil vastata järgmistele küsimustele:

Kas komisjon on selle küsimusega tegelenud ja kui on, siis millise seisukoha ta selles võtab? Milliseid meetmeid peaks tema arvates võtma UEFA selle skandaaliga seotud föderatsioonide, meeskondade, nende juhtide ja mängijate suhtes? Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, arvestades asjaolu, et igal aastal ringlevad nii seaduslikus kui ka ebaseaduslikus kihlveoäris tohutud rahasummad, mis on spordivõistluste tulemuste kokkuleppimise pidevaks ajendiks?

Tulemuste kokkuleppimine õõnestab spordi sotsiaalset ja hariduslikku funktsiooni. Olles otseseks ohuks spordivõistluste rikkumatusele, moonutab see professionaalselt ja lihtrahva poolt harrastatava spordi vaimu. Tulemuste kokkuleppimise juhtumid seostuvad tihti keelatud hasartmängude ja korruptsiooniga ning harilikult on nendel juhtudel segatud asjasse rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud.

Spordi ülemaailmne populaarsus ning spordisündmuste ülekannete piiriülene iseloom ja hasartmängud tähendavad, et antud probleemi mõõde käib tihtipeale üle siseriiklike ametivõimude võimalustest. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikele 2, kus on sätestatud, et Liidu tegevused peavad edendama spordivõistluste ausust ning sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelist koostööd ning vastavalt üleskutsetele spordi valdkonna sidusgruppidelt võtab komisjon käsile tulemuste kokkuleppimise probleemi, kuna on oht, et see õõnestab spordi väärtusi Euroopas.

Selles kontekstis arutles komisjon Euroopa Jalgpalliassotsiatsioonide Liiduga (UEFA) hiljutiste jalgpallimängude tulemuste kokkuleppimise juhtumi teemal, mida Saksamaa ametivõimud hetkel uurivad. Komisjon pakkus UEFAle oma toetust seoses tulemuste kokkuleppimisega seotud probleemide kohta teadlikkuse tõstmisega ELi tasandil.

Mis keelatud hasartmängudesse puutub, siis ei ole komisjon teadlik tulemuste kokkuleppimise süüdistustest hea mainega Euroopa operaatorite vastu. Seadusevastaste tegevuste tuvastamiseks jälgivad komisjoni teenistused seoses oma tööga siseturul seaduslike piiriüleste spordikihlvedude teenuste valdkonnas mitme liikmesriigi reguleerivaid asutusi, kes teevad tihedat koostööd seaduslike spordikihlvedude teenuste pakkujatega. Lisaks on kihlvedude vahendajad ise koos spordiliitudega klientide ligimeelitamiseks seadnud sisse isereguleerivad eelhoiatusmehhanismid, et tuvastada petturlikke tegevusi individuaalsetel spordiüritustel.

Mis puutub laiemasse korruptsiooniprobleemi, siis komisjon on loomas mehhanismi, millega jälgida liikmesriikide jõupingutusi seoses korruptsiooniga võitlemisega nii avalikus kui ka erasektoris.

Komisjon toetab spordiliikumist ja teisi asjaomaseid sidusgruppe (nagu näiteks kihlvedusid korraldavaid ettevõtteid ja meediat) nende tegevustes seoses võitlemisega mängude tulemuste kokkuleppimise juhtumite vastu Euroopa tasandil. Seoses sellega toetab komisjon partnerlusi, kus spordi valdkonna sidusgrupid teevad koostööd kihlvedusid korraldavate ettevõtetega, et töötada välja eelhoiatusmehhanisme pettuste ja tulemuste kokkuleppimisega seotud skandaalide ärahoidmiseks spordis. See on hea näide heast valitsemistavast spordikihlvedude valdkonnas.

Komisjon toetab ka koostööd era- ja avaliku sektori vahel, et leida kõige tõhusamad meetmed tulemuste kokkuleppimise probleemi ning muude korruptsiooni ja finantskuritegevuse vormide vastu võitlemiseks Euroopa spordis.

Lissaboni lepingu jõustumise järel kuulub sport Euroopa Liidu pädevusvaldkonda.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon järgmise 12 kuu jooksul võtta, et toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid selles valdkonnas?

Mis uutesse spordiga seotud sätetesse puutub, siis komisjoni roll on teha ettepanekuid sobivate tegevuste jaoks, mis võimaldavad saavutada aluslepingus sätestatud eesmärgid. Komisjoni juhtmõtteks on tagada ELile lisaväärtus kõikides välja pakutud tegevustes. Täpsemate ja individuaalsemate tegevuste asjus otsustab järgmisena ametisse astuv komisjon.

Enne ettepanekute koostamist korraldab komisjon arvatavasti ulatusliku avaliku arutelu 2010. aasta esimesel poolel, kaasa arvatud suunatud arutelu liikmesriikidega ja spordiliikumisega. Võib eeldada, et tulevased ettepanekud kajastavad selliste arutelude ja väitluste tulemusi ning tuginevad ka kogemustele, mis saadi rakendades 2007. aasta valget raamatut spordi kohta⁽¹⁾ seoses ühiskondlike, majanduslike ja valitsemisega seotud küsimustega. Sellele tuginedes on komisjoni poolt tehtavate ELi tegevusi puudutavate ettepanekute eesmärgiks muu hulgas edendada head valitsemistava ja spordi sotsiaalseid, tervislikke ja hariduslikke funktsioone.

Euroopa Parlamendi ettepanekutele vastavalt rakendatavad ettevalmistavad tegevused spordi valdkonnas 2009. ja 2010. aastal pakuvad ELi eelarvest toetust juba mitme osapoolega tegevustele sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, võrdsed võimalused, võitlus dopinguga ja vabatahtlik tegevus ning aitavad kindlasti komisjonil teha ettepanekuid seoses sobilike teemadega spordiprogrammi jaoks.

Komisjon teeb tihedat koostööd parlamendi ja nõukoguga, et tagada nende uute pädevuste kooskõlaline rakendamine.

Türgi valitsus ähvardab keelata kogu Hollandi parlamendiliikmetest koosneva delegatsiooni riiki sisenemise, kui 2010. aasta jaanuaris toimuvast visiidist võtab osa Hollandi Vabaduspartei liige Geert Wilders.

Võttes arvesse asjaolu, et Hollandi delegatsioon külastab riiki, kes taotleb ühinemist ELiga ja kellelt saaks seepärast oodata põhimõttelist austust selliste väärtuste vastu, nagu demokraatia ja sõnavabadus, on Türgi ähvardused küsimuse esitaja arvamusel sobimatud.

Lisaks sellele oli ähvardajaks Türgi välisminister, kes kuulub islamimeelsesse valitsusparteisse.

Kas komisjon on arvamusel, et Türgi valitsuse ähvardus keelata rahva valitud Hollandi poliitikule sisenemine Türki demonstreerib valgustatud ja demokraatlikku mõtteviisi, mis on riigi ELiga liitumise üheks põhieelduseks? Kas komisjon on lisaks sellele seisukohal, et selline käitumine vastab demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi käsitlevatele Kopenhaageni kriteeriumitele?

Küsimus põhineb ajakirjas „Jyllands-Posten” 26. novembril 2009 ilmunud artiklil „Tyrkiet truer Wilders med indrejseforbud” (Türgi ähvardab Wildersit sisenemiskeeluga).

2009. aasta detsembris tühistas Hollandi parlamendi alamkoja liikmete delegatsioon visiidi Türgisse.

Tühistamise põhjusena toodi Türgi valitsuse esindaja avaldus seoses Hollandi parlamendi alamkoja liikme Geert Wildersi plaanitud osalemisega. Selle avalduse alusel tegi delegatsioon järelduse, et Türgi valitsus ei võta neid vastu.

Seejärel teatas Türgi Rahvusassamblee ELiga ühtlustamise komisjoni esimees, et Türgi parlamendi liikmed kahetsevad visiidi tühistamist.

Komisjon ei ole teadlik sellest, et Türgi kavatses keelata Hollandi parlamendi liikmetel riigi territooriumile sisenemise.

Samuti ei näe komisjon mingit seost nimetatud visiidi tühistamise ja Kopenhaageni kriteeriumide vahel.

Töötuse määr hiljuti kooli lõpetanute seas on kogu Euroopas ehmatavalt kõrge. Kas komisjon on kaalunud nendele suunatud üleeuroopalise koolitus- ja toetusvõrgu loomist? Sellisel kaval oleks mitmeid eeliseid: koolilõpetajatele antaks võimalus saada hädavajalik töökogemus, kohandades oma teadmisi tegeliku tööeluga, vältida „ajude väljavoolu” ning aidata oma haridust rakendades kaasa ühiskonna arengule.

Komisjon tegi juba enne kriisi algust Lissaboni strateegia ja Euroopa tööhõivestrateegia raames noorte inimeste töötuse probleemi lahendamisest oma prioriteedi. Komisjon tuvastas tähtsamad väljakutsed koos liikmesriikidega, mis omakorda võimendasid 2005. aastal oma tegevusi noorte inimeste tugevamaks integreerimiseks turul Euroopa noortepakti raames. Selles kontekstis tuleks pöörata erilist tähelepanu haridusest tööturule ülemineku parandamisele, näiteks tugevdades sidemeid haridussüsteemide ja tööturu vahel ning töötades välja praktilist koostööd ettevõtetega (praktikad).

Vaatamata sellele, et liikmesriigid antud valdkonnas tegutsema hakkasid oli paljudel koolilõpetajatel juba enne kriisi süvenemist raskusi tööturule astumisega. Kriisi tagajärjel on töötus noorte inimeste seas tõusnud dramaatiliselt ning rohkem kui iga teise tööturu grupi seas.

Valmistades ette ELi peamist poliitika tegevuskava tulevikuks (EL 2020) tuleb pöörata palju tähelepanu tööturule juurdepääsu edendamisele noorte inimeste jaoks ning uute töökohtade loomisele. Lisaks tuleb parandada mehhanisme tõhusama poliitikate elluviimise tagamiseks. Komisjon tuvastas 24. novembril 2009 avaldatud nõuandvas dokumendis EL 2020 kohta sarja tähtsaid tegevusvaldkondi, kaasa arvatud uute oskuste omandamise edendamine, loomingulisuse ja innovatsiooni tugevdamine ning ettevõtluse arendamine. EL 2020 strateegia tugineb ka ELi poliitilisele koostööle hariduse ja noorsoopoliitika valdkonnas tööprogrammidega „Haridus ja koolitus 2010” ning „Youth 2010-2018” (Noored 2010–2018).

EL on seadnud sisse sarja vahendeid noorte abistamiseks tööotsingutega, kaasa arvatud algatuse EURES raames: üks osa EURESi veebilehest on pühendatud koolilõpetajatele mõeldud tööpakkumistele⁽¹⁾. Lisaks saavad liikmesriigid kasutada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendeid oma haridus- ja koolitussüsteemide ümberkorraldamiseks. 2007.–2013. aasta perioodiks eraldati 9,4 miljonit eurot elukestva õppimise süsteemide arendamise toetamiseks ning veel 12,4 miljardit eurot, et edendada osalemist hariduses ja väljaõppes elutsükli vältel.

Komisjoni loodud algatuse kontekstis kõrghariduse ning töömaailma vahelise dialoogi ja koostöö arendamiseks ning tugevdamiseks (KOM(2009) 158 lõplik: Uus partnerlus Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks: ülikoolide ja ettevõtjate dialoog) korraldab komisjon koostöös Tšehhi Vabariigi Haridus-, Noorsoo- ja Spordiministeeriumi ning Masaryki Ülikooliga 2.–3. veebruaril 2009 Brnos temaatilise foorumi, kus esitletakse ja arutletakse olemasolevaid ja võimalikke tegevusi, mis algatati koostöös kõrgharidust pakkuvate asutustega, ettevõtetega ja avaliku sektori asutustega ning vastusena praegusele kriisile.

1. detsembril 2009. aastal jõustunud Lissaboni leping on esimene alusleping, millega nähakse ette ja määratakse kindlaks ühine poliitika varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas. Seepärast palun komisjonilt teavet selle kohta, milline on komisjoni strateegia kõnesolevas poliitikavaldkonnas ja ettekujutus sellest poliitikast uut aluslepingut arvesse võttes.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, et kaitsta liikmesriike maagaasitarnete võimaliku katkestuse korral kolmandatest riikidest? Milline on varustuskindluse tagamise kõige olulisema elemendi, energiainfrastruktuuri investeeringute ajakava? Kas komisjon kavatseb infrastruktuuri arendada ka põhja ja lõuna suunas?

ELi energiapoliitikat on seni töötatud välja mitmele erinevale aluslepingu artiklile tuginedes. Lissaboni lepinguga on meil esmakordselt olemas ulatuslik alus ELi energiapoliitika edasiseks arendamiseks. Energiavarustuse kindluse tagamine on selgelt üks eesmärkidest ning poliitika arendamine ja rakendamine peab toimuma solidaarselt.

Liikmesriigid on kiitnud heaks lähenemise energiaturvalisusele, nagu see sätestati teises strateegilises energiaülevaates. Seega peaks gaasiga varustamise katkemise ohu vähendamine tänu koostööle ning edasiste sidemete kujundamisele euroopasiseselt toetama tugevat ELi häält energiatehingutes välisriikidega. Euroopasisene koostöö toimub peamiselt hästitoimiva siseenergiaturu näol, millel on ühised standardid ja vajalikud infrastruktuurid, nagu seda on kirjeldatud gaasiga varustatuse kindlustamise määruse ettepanekus. Mis solidaarsusesse puutub, siis tuleb sellega seonduv teha selgeks juba enne seda, kui puhkeb kriis nende liikmesriikide ja ettevõtete vahel, mis suure tõenäosusega mõjutatud on. Liikmesriigid peavad tegema eelnevat koostööd seoses riskianalüüside ja ennetavate tegevustega, kaasa arvatud seoses infrastruktuuride väljatöötamisega ja plaanidega hädaolukorra jaoks. Eriti tähtis on kriisihaldamise jaoks regioonidevaheline koostöö. Komisjoni rolliks on peamiselt abistamine ja koordineerimine. Komisjon saab anda hinnangu olukorrale, kuulutada välja ühenduse hädaolukorra, saata kiiresti välja seiret teostava rühma, kutsuda kokku gaasi koordineerimisrühma, aktiveerida kodanikukaitse mehhanismi ning mis kõige tähtsam, olla vahendajaks läbirääkimistel kolmandate riikidega. Komisjon loodab, et määruse ettepaneku asjus jõutakse aegsasti üksmeelele.

Peamiselt energiavarustuse kindluse tagamiseks on vaja investeeringuid energia infrastruktuuridesse. Kolmanda energia siseturu paketi sätted parandavad juba praegu infrastruktuuride kavandamist Euroopas, kaasa arvatud liidu energiavarustuse kindluse mõõdet. Gaasiga varustatuse kindlustamise määruse ettepanekuga esitatakse infrastruktuuri standard ja Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava raames juhitakse rahalisi vahendeid energiainfrastruktuuride projektidesse, kaasa arvatud umbes 1,44 miljardit eurot gaasivõrkudevaheliste ühenduste loomiseks, veeldatud maagaasi (LNG) terminalide, hoidlate ja energiavoo tagasisuunamise jaoks. 2010. aastal vaadatakse läbi üleeuroopaline energiavõrkude programm garanteerimaks, et see keskendub õigesti ELi energiainfrastruktuurile, suudab rahuldada siseturu vajadusi ja parandada energiavarustatuse kindlust.

Teises strateegilises energiaülevaates tuvastati energiavarustuse kindluse tagamiseks prioriteedina põhja ja lõuna vahelised ühendused Kesk- ja Ida-Euroopas. Seda töötatakse välja ka energiaühenduse asutamislepingu kontekstis. Põhja ja lõuna vahelised ühendused on tähtsal kohal ka Balti energiaturu vastastikuse sidumise kavas, mille asjus asjaomased liimesriigid kokkuleppele jõudsid ning mida nüüd täide viiakse.

Võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 ja lõike 3 sissejuhatavat lõiku ja punkti e⁽¹⁾, Euroopa Parlamendi resolutsiooni 2005/2165(INI) lõiget 37⁽²⁾ ja Euroopa Ühenduste Kohtu otsust kohtuasjas C-88/03⁽³⁾, kas komisjon on nõus loobuma lõplikult jäigast seisukohast, et piirkondliku ja kohaliku tasandi maksusoodustused on vastuolus ühenduse keeluga anda riigiabi, eelkõige seoses territoriaalse selektiivsuse kindlakstegemise korraga, ning lubab kehtestada maksutoetusi, kui need on mõeldud teatud tegevusvaldkondade või mõne majanduspiirkonna edendamiseks?

Kas komisjon on arvamusel, et selline tõlgendamine tuleks kõne alla, kui lisada määrusse (EÜ) nr 1083/2006⁽⁴⁾ säte, mille kohaselt saab maksusoodustusi lugeda turutasakaalu käsitlevate eeskirjadega kooskõlas olevaks?

Komisjon tuletab austatud parlamendiliikmele meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3, endise EÜ asutamislepingu artikli 87, kohaselt saab komisjon kuulutada välja kokkusobiva „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ja artiklis 349 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda” ning „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”,

Seoses sellega on vastavalt regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 komisjon juba kiitnud heaks regionaalabi kaardi, milles on näidatud regioonid, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3⁽⁵⁾ alusel regionaalabi saamiseks abikõlblikud.

Mis puudutab küsimust, kas komisjon on nõus „loobuma lõplikult jäigast seisukohast, et piirkondliku ja kohaliku tasandi maksusoodustused on vastuolus ühenduse keeluga anda riigiabi, eelkõige seoses territoriaalse selektiivsuse kindlakstegemise korraga”, siis komisjon tuletab meelde, et vastavalt hiljutisele kohtupraktikale Assooride⁽⁶⁾ ja Baskimaa⁽⁷⁾ juhtumite puhul peetakse regiooni riigiabi eeskirjade tähenduses ‘autonoomseks’, kui on täidetud kõik kolm kriteeriumi seoses institutsioonilise, menetlustega seotud, majandusliku ja finantsmajandusliku autonoomiaga. Lisaks, nagu kohtupraktikaga kehtestatud, saavad regioonid, mis on kohtupraktika kontekstis autonoomsed, võtta kasutusele üldise iseloomuga maksumeetmeid ilma sellega riigiabi saamise eeskirju rikkumata. Ei ole veel selge, kas ja millised regioonid on institutsiooniliselt, menetlustega seoses, majanduslikult ja rahaliselt autonoomsed.

Vaatamata sellele soovib komisjon rõhutada, et igasugused kindlad maksueeskirjad ainult mõnede regioonide jaoks koosnevad tõenäoliselt riigiabist vastavalt tähendusele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1.

Teisest küljest aga ei ole komisjon arvamusel, et austatud parlamendiliikme poolt mainitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis e leidub piisav õiguslik alus regionaalarengu edendamiseks. Komisjon on vastupidisel arvamusel, et juba on kasutusel vastavad meetmed, mis võtavad arvesse vähemarenenud piirkondade vajadusi või saab need olemasolevate riigiabi grupierandi määruste alusel kasutusele võtta või saab nendest teavitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 (endise EÜ asutamislepingu artikli 88) alusel ning hinnata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a või c kohaselt.

Mis puudutab nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006⁽⁸⁾, siis artikli 54 lõikes 4 on öeldud, et „Rakenduskavade alusel ettevõtjate toetuseks asutamislepingu artikli 87 tähenduses riigiabi andmise puhul tuleb järgida riikliku toetuse ülemmäärasid”. Seetõttu peab korraldusasutus igat liiki maksumeetmete puhul, mille moodustab riigiabi, kandma hoolt selle eest, et see on ühilduv riigiabi eeskirjadega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohaselt. Komisjon tuletab austatud parlamendiliikmele meelde, et määruse (EÜ) nr 1083/2006⁽⁹⁾ eesmärgiks on kehtestada üldsätted struktuurifondide jaoks, mitte määrata riigiabi meetmete ühilduvus.

Äärepoolsete saartena on kõigest 22 000 elanikuga Shetlandil ainult üks piiriületuspunkt ning praegu kontrollib loomaarst kõiki saartele toodavaid lambaid ja kariloomi ning nad registreeritakse ja neile tehakse vereanalüüs. Seega on Shetland juba piisavalt hästi varustatud, et kiiresti ja tõhusalt jälgida loomade liikumist ning seetõttu paneks lammaste individuaalse liikumise registreerimine elektroonilise identifitseerimise (EID) abil Shetlandil suure koormuse tootjatele ning sellel ei oleks haigustõrje seisukohalt Ühendkuningriigis või Euroopas lisakasu. Elektroonilise identifitseerimise rakendamine sunniks vaid väheseid allesjäänud Shetlandi lambakasvatajaid tegevust lõpetama, kuna paljud nendest peavad oma karja äärepoolseimates piirkondades ning see tooks kaasa kõrgeimad kohandamiskulud.

Kas komisjon on neid piisavaid loomatervishoiumeetmeid, mis puudutavad jälgitavust ja haigustõrjet, ning Shetlandi geograafilist isoleeritust silmas pidades nõus tegema Shetlandile erandi elektroonilise identifitseerimise määruse suhtes?

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 21/2004⁽¹⁾ võeti kasutusele lammaste ja kitsede individuaalse jälgitavuse süsteem. Komisjon on juba võtnud komiteemenetluse kaudu vastu sarja meetmeid elektroonilisele identifitseerimisele esitatavate nõuete sujuvamaks rakendamiseks, mis kehtivad loomadele, kes on sündinud pärast 31. detsembrit 2009.

Komisjoni poolt 2009. aasta augustis vastu võetud meetmed vähendavad märgatavalt just väikeste karjade pidajate kulusid. Nüüd on võimalik lugeda loomade andmeid kriitilistes kontrollpunktides (näiteks turul, tapamajas või kogumiskohas), mitte põllumajandusettevõtte juurest välja saates. Seda muudatust tervitasid eriti just Ühendkuningriigi lambakasvatajad.

Kuid praegused eeskirjad ei anna komisjonile õigust erandi tegemiseks seoses määruse põhisätetega, nagu austatud parlamendiliige seda palus.

Aeg, mis sisserändajatel kulub ühiskonnaga kohanemiseks ja integreerumiseks, sõltub suurel määral elukohariigi keele õppimisest. Keeleoskus on oluline vahend sisserändajate integreerumiseks töökohal ja ühiskondlikus elus, see aitab vähendada tõrjutust ja võõrandumist ning võib osutuda kasulikuks nii sisserändajatele kui ka vastuvõtvale riigile.

Kas liikmesriigid pakuvad piisavalt programme, et sisserändajad saaksid õppida vastuvõtva riigi keelt? Kui jah, siis milliseid neist rahastab EL? Millist teavet on komisjonil selliste programmide rakendamise kohta Kreekas?

Kas komisjonil on kvantitatiivseid andmeid selliste programmide kohta, näiteks nendes programmides osalevate sisserändajate arvu ja programmide tõhususe kohta?

Kas komisjon leiab, et selles suunas tuleks teha suuremaid jõupingutusi? Kui jah, siis mil viisil?

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 kohaselt vastutavad liikmesriigid täielikult õppe ning oma haridussüsteemide ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse korraldamise eest. Sisserändajatele ette nähtud siseriiklikud programmid on siseriiklike ametiasutuste vastutusala ning andmeid nende programmidega kohta tuleks küsida vastavatelt siseriiklikelt ametiasutustelt⁽¹⁾.

Eurydice kogutud andmete kohaselt pakuvad kõik liikmesriigid oma haridussüsteemides keelealast toetust muust rahvusest lastele.⁽²⁾ Lisaks sellele viitab kaks kolmandikku 2009. aasta siseliiklikest aruannetest programmi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta⁽³⁾ spetsiifilistele meetmetele sisserändaja taustaga laste ja noorte keele arengu toetamiseks ning kaksteist siseriiklikku aruannet viitavad kohustuslikele keelekursustele sisserännanud täiskasvanute jaoks.

Hariduse ja koolituse valdkonnas on Euroopa Liidu ülesandeks panustada hariduse kvaliteedi tõstmisesse edendades koostööd liikmesriikide vahel ning vajadusel nende tegevusi täiendades ja toetades. Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse osakaal on Elukestva õppe programmi 2007-2013 (LLP) üldeesmärk. Kui LLP on avatud praktiliselt kõikidele inimestele ja organisatsioonidele, mis tegelevad hariduse või koolituse alal, määrab iga LLP programmis osalev riik oma tegevustes ja projektides ise tingimused LLP programmi riikidesse mittekuuluvate muust rahvusest inimeste osalemiseks. Hetkel saab programm LLP toetada järgmisi keeleõppele suunatud tegevusi, mis kuuluvad mõne muu programmi juurde või on iseseisvad programmid: partnerlused koolide ja regioonide vahel (alamprogrammis Comenius) või täiskasvanute õppeorganisatsioonide vahel (alamprogramm Grundtvig); assistendikohad tulevastele õpetajatele ja õpetajate ametipraktikad (Comenius); keeleline ettevalmistus mobiilsuseks Euroopas (Erasmus ja Leonardo); töölesuunamised üliõpilastele (Erasmus); keelealased õppepraktikad täiskasvanutele (Grundtvig); mitmepoolsed projektid, võrgustikud ja konverentsid (Comenius, Erasmus, Leonardo, Grundtvig, põhitegevus „Keeled”).

Minevikus toetas komisjon ka vastuvõtva riigi keele omandamist täiskasvanud sisserändajatele muude kanalite kaudu, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond (ESF). Kreeka 2009. aasta siseriiklik aruanne programmi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta viitab haridusprogrammile Kreeka keele õpetamine võõrkeelena töötavatele sisserändajatele, mida haldas Kreeka täiskasvanute jätkuhariduse instituut IDEKE, mis pakkus 2004. kuni 2008. aastani kreeka keele alast koolitust 15 873 inimesele. Sarnaselt sellele mainitakse 2009. riiklikus kasvu ja töökohtade reformiprogrammi rakendusaruandes kestvat kreeka keele õppimise programmi sertifitseeritud kutseõppekeskustes 8400 töötule sisserännanud kodumaale naasnud inimesele.

Komisjon arvab, et jõupingutusi seoses vastuvõtva riigi keele õpetamisega sisserändajatele tuleks suurendada siseriiklikul tasandil. Oma hiljuti avaldatud rohelises raamatus „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused”⁽⁴⁾ tõstis komisjon esile keeleõppe tähtsust integratsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. Oma järeldustes sisserändaja taustaga laste hariduse kohta⁽⁵⁾ kutsub komisjon liikmesriike üles töötama välja vastavaid poliitikaid vastuvõtva riigi keele õpetamiseks ning kaaluma, kuidas anda sisserändaja taustaga õpilastele võimalus oma emakeele säilitamiseks ja arendamiseks.

Diskrimineerimise vastu võitlemine on üks ELi peamine ülesanne. Teatavate elanikkonnarühmade diskrimineerimine võib viia pagulasvoogudeni tekkeni Euroopa Liidus. Genti linn seisab silmitsi just selle probleemiga. Viimasel kolmel aastal on Genti tabanud pagulaste, eelkõige romide sissevool, kes moodustavad peaaegu 2,5% kogu linna elanikkonnast.

See tekitab probleeme sotsiaalsele infrastruktuurile, mida linn pakkuda suudab, nagu käesoleva aasta novembris komisjonile saadetud kirjast (2009-2174-01) selgub.

Kas ELil on võimalik anda abi ELi sisepagulaste vastuvõtmiseks? Milliseid täiendavaid meetmeid võtab komisjon selliste olukordadega tegelemiseks ja nende ärahoidmiseks?

Euroopa Liidu kanda on oluline roll võitluses romide vastu suunatud diskrimineerimisega erinevate liidu käsutuses olevate õigusloomeliste, poliitiliste ja rahaliste vahenditega.

Esmalt keelatakse direktiiviga 2000/43/EÜ⁽¹⁾ diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel seoses tööhõive, hariduse, sotsiaalkaitse (kaasa arvatud tervishoiu) ja kaupadele ning teenustele juurdepääsuga. Komisjon kannab hoolt selle eest, et kõik liikmesriigid direktiivi õigesti ja toimivalt rakendavad.

Teiseks edendab komisjon poliitikate koordineerimist liikmesriikide vahel sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas nn sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodit kasutades. Sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetod põhineb ELi tasandil ühistel eesmärkidel ning sarjal näitajatel edu mõõtmiseks. Komisjon ja nõukogu teevad korrapäraseid hindamisi ja esitavad aruendeid tehtud edusammude kohta oma sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ühisaruannetes. Komisjoni 2010. aasta sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ühisaruanne võetakse vastu ministrite nõukogule esitamiseks 2010. aasta märtsis Hispaania eesistumise ajal.

Kolmandaks pakuvad ELi struktuurifondid, eeskätt Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), rahalist toetust projektidele, mis käsitlevad romide tõrjutust. Lisaks esitas komisjon 2008. aasta juulis Euroopa Ülemkogu taotluse alusel komisjoni talituste töödokumendi ülevaatega romide kaasamisega seotud ühenduse vahenditest ja strateegiatest⁽²⁾. Järelaruanne esitatakse enne teist romide teemalist tippkohtumist, mis toimub 2010. aasta 8. aprillil Córdobas.

Mis Flandriasse puutub, siis rõhutab komisjon, et nii ESF kui ka ERDF saavad toetada projekte romide integreerimise edendamiseks. Programmiperioodi 2007–2013 raames keskendub ESFi Flandria rakenduskava teine eesmärk vähemsoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele spetsiaalselt selle jaoks ette nähtud abi kaudu. Meetmete hulka kuuluvad kohandatud juhendamine ja koolitused, pädevuste ja oskuste tunnistamine, töökogemused ja koolitused töökohas. ERDFi Flandria programmi neljanda eesmärgi raames on võimalik rahastada väikesemõõdulisi projekte naabruskonna või rajooni tasandil Antwerpeni või Genti linnades.

Tasub märkida, et ESFi või ERDFi raames kaasrahastatud projektide valimisega tegelevad subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt liikmesriigid või pädevad korraldusasutused rakenduskavades sätestatud tingimustest lähtuvalt. Seetõttu palub komisjon austatud parlamendiliikmel pöörduda täpsema teabe saamiseks Flandria pädevate korraldusasutuste poole.

Sedavõrd kuivõrd Belgiasse saabuvad romid pärinevad väljastpoolt ELi ning taotlevad asüüli või antakse neile pagulasseisund või ajutine elukoht, saab ELi toetust Belgias ka Euroopa Pagulasfondi (ERF) raames⁽³⁾. Üks ERFi peamisi eesmärke on toetada ja edendada liikmesriikide jõupingutusi, „mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel”. Näiteks saab anda rahalist toetust riiklikele projektidele, mille eesmärgiks on parandada majutamisinfrastruktuuri või teenuseid asüüli taotlejatele või rahvusvahelise kaitse saajatele.

Bulgaaria üldsus on väga mures, et Bulgaarialt nõutakse Guantánamo vangilaagrist pärit vangide ümberpaigutamist Bulgaariasse. Sellise ametliku taotluse saatis USA Bulgaaria valitsusele. Mures ollakse seetõttu, et puudub teave USA ja ELi võimalike kokkulepete kohta seda protsessi puudutavate kriteeriumide ja võetud meetmete kohta.

Oleme seisukohal, et sellises otsuses peitub terrorirünnakute oht Bulgaariale ja kõigile teistele ELi liikmesriikidele, kes Guantánamo vange vastu võtavad.

Millised konkreetseid kohustusi on komisjon seoses USA Guantánamo vangilaagrist pärit vangide vastuvõtmise ja ümberpaigutamisega Euroopa Liidu riikidesse pärast nimetatud vangilaagri sulgemist endale võtnud?

Kas komisjoni arvates ei oleks vaja anda avalikkusele teada, kuidas täpselt ja millistel tingimustel peab see toimuma, kui ta on endale sellised kohustused võtnud?

Euroopa Liit (EL), kaasa arvatud komisjon, on nõudnud järjekindlalt Guantánamo Bay vangilaagri sulgemist. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2009. aasta 4. juuni järeldustega ja lisatud teabevahetusmehhanismidega ning samuti Euroopa Liidu ja liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide 15. juuni 2009. aasta ühisavaldusega Guantánamo Bay vangilaagri sulgemise ja tulevase terrorismivastase koostöö kohta, lõi EL raamistiku Guantánamo vangilaagri sulgemiseks.

Mõlemas kokkuleppes on selgelt öeldud, et otsus endiste kinnipeetute vastuvõtmise kohta ja nende õigusliku staatuse määramise kohta tehakse vastuvõtva liikmesriigi või Schengeni riigi ainuvastutuse ja pädevuse kohaselt. Komisjon ei ole endale seoses USA Guantánamo vangilaagrist pärit vangide vastuvõtmise ja ümberpaigutamisega Euroopa Liidu riikidesse pärast nimetatud vangilaagri sulgemist konkreetseid kohustusi võtnud.

Aina enam Euroopa ettevõtteid ja tööstuspiirkondi on kriisi tõttu saanud Euroopa Liidu toetusi ümberkorraldusteks ja töötajate väljaõppeks. Teatud tööstuskontsernid on vaatamata Euroopa Sotsiaalfondi toetuste kasutamisele hiljem siiski töökohti kaotanud. Nii juhtus Videoconi kontserniga Anagnis, kus praegu töötab umbes 1400 inimest. Juhul kui India omanik keeldub oma kohustusi täitmast, on need töötajad 21. detsembrist töötukassa nimekirjas ja neid võib 2010. aasta jooksul vallandada.

Mida kavatseb komisjon viivitamatult ette võtta, et ei suletaks Anagni ja teisi ettevõtteid, kus ümberkorraldamise meetmed, mille EL on välja kuulutatud ja neid rahaliselt toetanud, ei ole tootmise jätkamisele märgatavat mõju avaldanud?

Komisjon teab, millist enneolematut mõju avaldab majanduskriis liikmesriikidele, sealhulgas ka Itaaliale, kus AGNANI tehas paikneb.

Komisjon tegi ettepaneku seoses sarja meetmetega, millega on võimalik piirata kriisi mõju ELi sotsiaalsele ja tööhõivealasele olukorrale. Seoses sellega tegi komisjon Euroopa majanduse taastamise kava⁽¹⁾ raames ettepaneku muuta muuhulgas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi⁽²⁾ eeskirju. Komisjon tegi ka ettepaneku muuta määrust 1083/2006/EÜ, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

Komisjon tuletab meelde, et komisjon pole pädev sekkuma ettevõtete ümberkorraldamist puudutavatesse otsustesse, kui ei ole just rikutud ühenduse õigust. Ühenduse õiguslikus raamistikus on mitu ühenduse direktiivi, mis sätestavad töötajate esindajate teavitamise ja nendega nõupidamise menetlused ja mida saab kohaldada ettevõtete sulgemise korral, ennekõike nõukogu direktiiv 98/59/EÜ⁽³⁾, direktiiv 2009/38/EÜ⁽⁴⁾ ja direktiiv 2002/14/EÜ⁽⁵⁾.

Lugupeetud parlamendiliikme poolt esitatud teabe alusel ei saa komisjon otsustada, kas antud juhul on ühenduse õigust rikutud. Igal juhul tuletab komisjon meelde, et antud direktiivide eeskirjade õige ja tõhus ülekandmine riiklikesse õigusaktidesse on siseriiklike ametiasutuste, eeskätt kohtute, ülesanne vastavalt iga juhtumi eritingimustele ja et kanda hoolt selle eest, et tööandjad sellega seoses oma kohuseid täidavad.

Mis Euroopa Sotsiaalfondilt saadud vahendeid puudutab, siis hindab komisjon, kas tingimused on täidetud, et sekkuda siis pädevate riiklike või piirkondlike ametiasutuste kaudu, et väljamakstud summasid tagasi nõuda.

Viimaks tuleb öelda, et ei ole selge, kas lugupeetud parlamendiliikme poolt mainitud juhtum on vastavuses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) nõuetega. Komisjon ei ole saanud EGFilt taotlust abi saamiseks seoses antud juhtumiga ega pidanud ka mitteametlikke arutelusid Itaalia ametiasutustega säärase taotluse üle.

Alles pärast taotluse saamist saab komisjon juhtumit analüüsida ja teha eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku seoses vahendite heakskiitmisega. Igatahes on EGFi toetused mõeldud ainult mõjutatud töötajatele ning ettevõte ei saa nendest mitte mingil juhul kasu ning need ei saa mõjutada ka ettevõtte otsuseid seoses tehase võimaliku sulgemisega.

Kas komisjon saaks anda ülevaate oma tegevusest seoses Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni ettepanekuga mesindussektori olukorra kohta (P6_TA(2008)0567)? Kas komisjon kommenteeriks Euroopa Toiduohutusameti hiljuti avaldatud uurimust mesilaste suremuse kohta (3.12.2009)? Kas komisjonil on viivitamatuid kavatsusi aruannetes toodud soovituste järgi tegutsema hakata?

Komisjon on teadlik mesindussektori probleemidest, mida toodi esile Euroopa Parlamendi 2008. aasta 20. novembri resolutsioonis [B6-0579/2008/P6_TA-PROV(2008)0567].

Komisjon võttis ette juba mitmeid tegevusi seoses mesilaste tervisega, peamised neist on järgmised:

uuendas määrust seoses veterinaarsete ravimite jääkide piirnormidega loomsetes toiduainetes, et suurendada mesilastele mõeldud veterinaarsete ravimite saadavust;

tegi ettepaneku seoses uue määrusega taimekaitsevahendite turule toomise kohta, milles on muuhulgas veelgi tugevdatud olemasolevaid vastuvõetavuse kriteeriume seoses nende mõjuga mesilastele, mis on sätestatud direktiivis 91/414/EÜ. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid antud määruse vastu;

tegi juba heakskiidetud asjaomaste insektitsiidide puhul volitused sõltuvaks rangetest riskide maandamise meetmetest, mida liikmesriigid rakendama peavad;

toetas mitmeid uurimisprojekte kokku kuni umbes 5 miljoni euroga.

Komisjon seadis sisse ka sisemise koordineerimisplatvormi, et tagada sünergiate olemasolu ja ressursside optimaalne kasutus.

Komisjoni taotluse alusel avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hiljuti uuringu seoses mesilaste suremusega ja selle põhjustega ELis. EFSA uuringu kohaselt on kolooniate kadumise põhjuseks mitu tegurit nagu haigust kandvad agensid, kliimamuutus, pestitsiidide kasutamine ja veterinaarsed ravimid. Sellegipoolest ei ole paljude tegurite tähtsus veel selge. Eeldatakse, et 2010. aasta märtsis algav uurimisprojekte BEE DOC annab selle küsimuse asjus rohkem teavet. EFSA aruandes rõhutatakse ka, et liikmesriikidel on väga erinevad järelevalvesüsteemid mesilaste suremuse ja haiguste kontrollimiseks ning seetõttu on raske saada paremat arusaamist mesilaste terviseprobleemidest.

Seoses sellega kavatseb komisjon eelseisvatel kuudel pidada arutelusid ekspertidega, sidusgruppidega ja liikmesriikide pädevate asutustega seoses mesilastega tegeleva ELi kontroll-laboratooriumi asutamisega ja ELi tasandil rohkem ühtlustatud mesilaste tervise järelevalvevõrgustikuga.

Komisjon kavatseb kaitsta mesilasi ja teisi tolmeldajaid edendades elukeskkonna sidusust ning bioloogilise mitmekesisuse poliitika integreerimist teiste poliitikasektoritega. Maaelu arengu programmides on mitmeid meetmeid, mis on olulised ka mesinike jaoks, kaasa arvatud nõustamisteenused, koolitused, toetused põllumajandusettevõtete kaasajastamiseks ja erinevat tüüpi mesilastele soodsad põllumajandus- ja keskkonnameetmed.

Nagu ülalpool selgitatud, on komisjon võtnud kasutusele juba mitmeid tegevusi ning jätkab selle tegemist, et käsitleda mesilaste terviseprobleeme, võttes seejuures arvesse uusi teaduslikke andmeid.

Kas komisjon oleks valmis uurima võimalust luua kogu Euroopa Liitu hõlmav programm, mille raames abistataks tervishoiutöötajaid, kes kannatavad sõltuvuse all või põevad stressist tingitud haigusi?

Stress, sõltuvused, kaasa arvatud alkoholi kuritarvitamine, ja vaimse tervise probleemid on tõepoolest saanud ELi töökohtades tõsiseks probleemiks. Stress võib põhjustada psüühikahäireid nagu läbipõlemine ja depressioon, mis võivad mõjutada inimeste töövõimet ja seda tihti pikemaks ajaks. Seljavalu järel on stress kõige levinum tööga seotud terviseprobleem ELis.

Mõnedes liikmesriikides on psüühikahäiretest saanud peamine töövõimetuse ja varajase pensionile mineku põhjus. Psüühikahäiretest tulenevad kaod tootlikkuses on hiiglaslikud. 2007. aastal hinnati selle kao suuruseks 136 miljardit eurot.

On tõendeid sellest, et stress, sõltuvus ja läbipõlemine on laialt levinud ka tervishoiutöötajate seas. Paistab isegi, et tervishoiutöötajatel on võrreldes teiste elukutsete esindajatega palju suurem oht vaimse tervise probleemide all kannatada. Sellele võivad anda oma osa suur pinge töökohas, vähene tagasiside töötulemuste kohta ja puudulik emotsionaalne tugi.

Tervishoiusektor on üks ELi suuremaid tööpakkujaid. Vananevas ühiskonnas muutub jätkusuutliku ja heas tervislikus seisundis oleva tervishoiutööjõu olemasolu üha tähtsamaks.

Seetõttu on komisjon nõus, et tervishoiutöötajate abistamine sõltuvuste, stressi ja muude vaimse tervise probleemidega toimetulemisega on väga tähtis.

Komisjonil puuduvad aga pädevused ja ressursid kogu Euroopa Liitu hõlmava abiprogrammi loomiseks, mille raames abistatakse just tervishoiutöötajaid.

Selle asemel peaks EL tegutsema järgmistes valdkondades:

- teadlikkuse suurendamine seoses sellega, et tervislikud töökohad on ettevõtluse seisukohalt head;

- teadlikkus suurendamine ja andmete levitamine tervishoiutöötajate terviseprobleemide kohta;

- parimate tavade esiletõstmine ja suuniste väljatöötamine nende järgimiseks;

- tervishoiusektori sotsiaalpartnerite julgustamine seoses raamdirektiivis 89/391/EMÜ⁽¹⁾ sätestatud kohustusliku töökoha riskianalüüsi teostamisega ja ELi tasandil tööga seotud stressi (aastast 2004) ja vägivalda ning ahistamist (aastast 2007) käsitlevate sotsiaalsete raamkokkulepete rakendamisega.

Tegelikult on juba teostatud, teostamisel või kavas palju asjaomaseid tegevusi. Nende hulka kuuluvad eelnimetatud sotsiaalpoliitika algatused ning samuti Bilbao agentuuri ja Dublini sihtasutuse tegevused.

2010. aasta jooksul vaatab komisjon läbi järeldused, mis esitati raportis seoses aruteluga rohelise raamatu üle Euroopa tervishoiutöötajate kohta, mis avaldati 2009. aasta detsembris komisjoni rahvatervise veebisaidil. Komisjon kaalub antud avaliku arutelu tulemusi, et näha kuidas EL saab aidata kaasa Euroopa tervishoiutöötajate probleemide lahendamisele ja 2011. aasta alguses korraldab komisjon vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti raames konverentsi „Vaimne tervis töökohal”.

Nende algatuste ja tegevustega saadab EL tähtsaid signaale ning pakub toetust kõikidele töökohaga seotud osapooltele, kaasa arvatud tervishoiutööstuse töötajatele ja neid esindavate sotsiaalpartnerite organisatsioonidele.

Millal kavatseb komisjon teha oma määrusesse (EÜ) nr 1542/2007⁽¹⁾ (heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta) muudatuse, millega selle määruse reguleerimisalasse lisatakse VIII a, b, c, d, e, IX ja X ala, ning mis kuupäevast see muudatus kehtima hakkab?

Arvestades Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu teaduslikku nõuannet, mille kohaselt on Hispaania viimastel aastatel pidevalt vähemalt kahekordselt ületanud talle eraldatud lõunapoolsete makrellivarude püügikvooti, siis milliseid kontrollimeetmeid ja uurimismenetlusi kavatseb komisjon selle tegevuse lõpetamiseks kehtestada ning kas kavatsetakse kehtestada ka tagasimaksmise süsteem?

Komisjon võtab määruse (EÜ) 1542/2007, mis käsitleb heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korda, muutmise käsile niipea, kui uus volinike kolleegium on ametisse astunud.

Samuti teatab komisjon austatud parlamendiliikmele suurima heameelega, et komisjoni ja Hispaania vahel on seoses võimalike püügikvootide ületamise süüdistustega olnud kõrgetasemelisi kontakte. Komisjon väljendas oma tõsist muret seoses väidetava püügikvootide ületamisega ja palus Hispaanial probleemi väga tõsiselt käsitleda.

Hispaania reageeris komisjoni mureavaldusele positiivselt ja sulges alates 2009. aasta 10. juunist eelmise aasta makrellipüügi piirkonnad. Komisjoni 2009. aasta 15. juuli määrusega (EÜ) nr 624/2009, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku makrelli püük VIIIc, IX, X ja CECAF 34.1.1 EÜ vete püügipiirkonnas, sai sulgemine ka ELi õigusesse talletatud. Hispaania poolt komisjonile esitatud ajutised arvud püügimahtude kohta ei andnud alust tagasimaksmise menetluse kehtestamiseks.

Komisjon kinnitab austatud parlamendiliikmele, et antud küsimusega tegeletakse edasi ja komisjon annab endast kõik, et vältida tulevikus makrellivarude püügikvootide ületamist.

18. detsembril 2009 avaldas Euroopa Keskpank poolaastaaruande finantsstabiilsuse kohta euroalal, märkides, et euroala pangad peavad 2010. aastal maha kandma 187 miljardit eurot. Ühe peamise põhjusena mainiti Kesk- ja Ida-Euroopas valitsevat halba majandusolukorda. Seoses sellega nimetati ajakirja Wall Street Journal juhtkirjas, milles kommenteeriti Euroopa Keskpanga aruannet, finantsasutust Unicredit.

Kas komisjon ei leia, et Unicredit kontserni äritavad ja raamatupidamismenetlused aitavad varjata tegelikke kahjusid ning see võib keskmises ja pikas perspektiivis kahjustada ELi finantssüsteemi stabiilsust? Finantsasutuse Unicredit Ukraina tulemuste ja likviidsuse kunstlik hoidmine panga Pekao S.A. poolt, kes ostis välja halvad laenud ja suurendas pidevalt rahastamist, kujutab endast ohtu Poola finantsturu stabiilsusele, sest Pekao S.A. ei ole Ukrainasse investeeritud summasid maha kandnud, nagu on sätestatud Euroopa õigusaktides (rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid).

Kas komisjon on seisukohal, et Pekao S.A. mahakandmised emaettevõtte Unicredit poolt on kooskõlas ühenduse õigusaktidega? Kas asjaolu, et projekti Chopin (Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias) raames suruti tütarettevõtetele peale ebasoodsaid lepinguid äriühinguga Pirelli Real Estate S.p.A, kel oli Unicrediti soosing, ei ole Unicrediti peadirektori Alessandro Profumo ilmset huvide konflikti arvestades (Alessandro Profumo oli lepingu allkirjastamise ajal Pirelli kontserni ühe ettevõtte juhatuse liige) vastuolus Euroopa Liidus kohaldatavate konkurentsieeskirjadega?

Üheks Euroopa Liidu peamistest eesmärkidest on ühise õigusliku raamistiku loomine ELi finantssektori jaoks, millega oleks võimalik tagada turul tegutsejate kindel ja usaldusväärne järelevalve, läbipaistvus ning kindel juhtimine. Ühine õiguslik struktuur on hädavajalik finantsstabiilsuse ja ausa konkurentsi tagamiseks Euroopa finantssektoris.

Sellekohaselt võttis EL kasutusele mitmed õigusaktid, nagu näiteks kapitalinõuete direktiiv (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32006L0048:EN:NOT"⁽¹⁾), millega sätestatakse eeskirjad krediidiasutuste asutamise ja tegevuse ning nende usaldatavusnormatiivide täitmise kohta; määrus rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohta (määrus 1606/2002/EÜ⁽²⁾), millega kohustatakse noteeritud ettevõtted kasutama konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid ja direktiiv 2006/43/EÜ⁽³⁾, mille kohaselt peavad finantsaruandeid kontrollima volitatud välisaudiitorid.

Finantskriisi tagajärjel on komisjon suurendanud oma jõupingutusi seoses finantsstabiilsuse parandamisega, seda ka finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu liikmena ning täpsemalt paljude uute ettepanekutega, nagu näiteks ettepanekud reitinguagentuuride, väärtpaberistamise, piiriüleste pangandusrühmade järelevalve ja ELi järelevalvearhitektuuri üldise ülevaatamisega De Larosière’i raportile tuginedes. Paljud komisjoni ettepanekud võeti vastu juba esimesel lugemisel tänu tihedale ja konstruktiivselt koostööle parlamendi ja nõukogu vahel.

Komisjon töötab ka muude algatustega, millega saaks parandada pangandussektori võimalusi majanduslike šokkide summutamiseks. Näiteks alustab komisjon peagi konsultatsioone seoses normkapitali kvaliteedi rangemaks muutmisega, uute likviidsusnõuetega ja tsüklivastaste puhvritega pankade jaoks.

Komisjon jälgib küll hoolikalt ELi seaduste õiget ja ajakohast rakendamist liikmesriikide poolt, kuid nende seaduste jõustamine ja individuaalsete finantsasutuste turul käitumise üle järelevalve teostamine allub ainult siseriiklike ametiasutuste vastutusele.

Mis puudutab Unicredit kontserni ettevõtlustavade võimalikke mõjusid Poola finantsturu stabiilsusele, siis soovib komisjon antud juhul erapooletuks jäädes juhtida tähelepanu järgmisele:

olgugi, et Bank Pekao S.A. on Unicredit kontserni osa (tütarettevõte), allub see Poola finantsjärelevalveameti KNF järelevalvele. Lisaks peab ettevõte litsentseeritud Poola pangana pidama alati kinni minimaalsetest ELi maksevõime nõuetest autonoomsel alusel;

mis puudutab pangandussektori stabiilsust, siis on Poola loonud spetsiifilise finantsstabiilsuse komisjoni, millesse kuuluvad rahandusminister, Poola riigipanga juhataja ja Poola finantsjärelevalveameti esimees;

Unicredit kontsern allub Itaalia ametiasutuste (Banca d’Italia ja Consob) järelevalvele.

Unicredit kontsern on Itaalia pank ja nagu kõik teised Euroopas noteeritud pangad peab see lähtuma oma konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest (IFRS), mille Euroopa Liit määrusega 1606/2002/EÜ vastu võttis ja mis tagavad kõrge läbipaistvuse taseme.

Äriühinguõiguse seisukohalt tuleb märkida, et ELi õiguses pole olemas eeskirja, mis keelab varade ülekandmise tütar- ja emaettevõtte vahel või kehtestab selliste tehingute jaoks spetsiifilised tingimused. Tuleb märkida, et nn üheksandast äriühinguõiguse direktiivist⁽⁴⁾, mille eesmärgiks oli suhete reguleerimine piiriüleses äriühingute kontsernis, loobuti lõpuks 2003. aasta ettevõtete üldjuhtimise alase tegevuskava⁽⁵⁾ kontekstis, kuna liikmesriigid ei väljendanud sellele piisavalt toetust ja äriühingud ei näinud sellise ulatusliku raamistiku jaoks vajadust. Tehinguid emaettevõtete ja nende tütarettevõtete vahel käsitletakse sellegipoolest seotud osapoolte vaheliste tehingutena ning seetõttu kehtib neile avalikuks tegemise kohustus. Seetõttu peavad need tehingud olema avaldatud äriühingute raamatupidamisaruannetes vastavalt rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile (IAS) 24, mille kohaselt peab üksus avalikustama nii seotud osapoole suhte iseloomu kui ka teabe tehingute ja jooksva võlgnevuse kohta selleks, et võimaldada arusaamine seotud osapoolte suhete potentsiaalsetest mõjudest raamatupidamisaruannetele.

Peale nende avalikustamise kohustuste kehtivad nn teise äriühinguõiguse direktiivi⁽⁶⁾ eeskirjad seoses jagunemisega osanikele kõikide aktsiaseltside puhul, olenemata sellest kas need kuuluvad samasse äriühingute kontserni või mitte. Direktiivi artiklis 15 on muuhulgas sätestatud, et jagunemise tulemusel ei tohi langeda äriühingu netovara alla märgitud kapitali pluss kohustusliku reservkapitali ning sellega on kaitstud äriühingu finantsstabiilsus.

Mis puutub asjaolusse, et Unicredit tegeleb oma Poola tütarettevõtte mahakandmisega, siis komisjon ei ole teadlik sellealastest probleemidest. Saadavalolev statistika näitab, et rahvusvahelised pangad tõepoolest vähendasid 2008. aasta teisel poolel ja 2009. alguses oma kokkupuudet Poola pangandussektoriga, kuid seejärel nad suurendasid seda taas 2009. aasta teises kvartalis. Sellest võib järeldada, et kokkupuudete kahanemine – ja võimalik, et ka suhe Unicrediti ja Pekao vahel – võis olla ajutine ning seotud krediidivõime langusega. Komisjon jätkab arengute jälgimist antud valdkonnas.

Viimaks, mis puudutab küsimuses väljendatud muret seoses sellega, et Uincrediti käitumist võib vaadata kui „vastuolus Euroopa Liidus kohaldatavate konkurentsieeskirjadega”, siis küsimuses esitatud teabe kohaselt paistab, et ELi konkurentsieeskirjad, eelkõige kartellidevastased eeskirjad, on õiged vahendid nii antud küsimuses mainitud probleemide kui ka Unicrediti või selle juhtkonna väidetavate tavade lahendamiseks. Tegelikult ei ole kõne all olevad probleemid üldsegi seotud salakokkuleppega või konkurentsivastase kokkuleppega ettevõtete vahel või mõne juhikohal oleva isiku poolse kuritarvitamisega.

Hollandi ametivõimud kavatsevad juba 2010. aasta jaanuari jooksul võtta Schipholi lennujaamas eelkõige Ameerika Ühendriikidesse suunduvatel lendudel kasutusele millimeeterlaine skannerid või kehaskannerid. Nimetatud skannerid on vajalikud, sest nende abil on võimalik avastada ohtlikke aineid ja vedelikke.

Kas komisjon jagab arvamust, et Hollandi valitsuse otsus on põhjendatud, sest reisijate ohutus on olulisem kui nende absoluutne õigus eraelu puutumatusele?

Millistel tingimustel on komisjoni arvates kehaskannerid vastuvõetavad? Kas sellest piisab, et skannitud kehakujutisi ei tohi salvestada ega edastada?

Milliseid lisameetmeid kavatseb komisjon lähiajal võtta, et tagada eelkõige Ameerika Ühendriikidesse suunduvatel lendudel reisijate ohutus? Kas komisjon on valmis esitama järgmiste nädalate jooksul eeskirja kehaskannerite kohta?

Seoses kehaskannerite kasutamisega reisijate skaneerimiseks enne lennuki pardale asumist ei ole võetud vastu ühtegi ELi eeskirja. Õiguslikult on liikmesriikidel õigus võtta kehaskannerid kasutusele katsetamise eesmärgil või rangemate turvameetmetena⁽¹⁾.

Turvalisuse saab tagada mitmekihilise lähenemisega. Oma tõhususe tõttu võib kehaskannereid selle lähenemise raames kasutada seni, kuni on täidetud eraelu puutumatuse, andmekaitse ja tervisekaitse nõuded. Lennundusjulgestus on aga omakorda osa laiemast lähenemisest, sest lennujaamades rakendatavad turvameetmed on kõigest viimane kaitseliin.

Komisjon kaalub tihedas koostöös parlamendi ja nõukoguga üleeuroopalise lahenduse kasutuselevõtmist, millega oleks tagatud, et kehaskannerite kasutuselevõtmisel on täidetud eraelu puutumatuse, andmekaitse ja tervisekaitse nõuded.

Kehaskannerite kasutamiseks on vaja luua vastavad standardid, et viia nende kasutamine vastavusse põhiõiguslike ja andmekaitse nõuetega, mis on sätestatud ELi õiguses. Igasugune sekkumine reisijate eraellu peab olema proportsionaalne ning hästi õigustatud, mis eeldab hoolikate kaalutluste tegemist. Vastuvõetud meetmed peavad piirduma minimaalsete vajalike meetmetega tuvastatud ohuga tegelemiseks. Need tingimused võivad olla järgnevad: piiratud salvestamisvõimalused, millega on garanteeritud, et kehakujutisi ei saa kasutada või taastada pärast seda, kui reisija on pardale lubatud, madala eraldusvõimega kujutiste tegemine nendest kehapiirkondadest, kus ei saa olla potentsiaalselt ohtlikke esemeid või 100% kaugseire, kus tegelikul läbivaatajal puudub igasugune vahetu kontakt peale eelnevalt seadistatud automaatse kontakti. Kehaskannerite kasutamise võimalusega lennujaamades võib kaasneda kohustus kasutada kõige kaasaegsemaid eraelu puutumatust tagavaid tehnoloogiaid, et vähendada eraellu sekkumist. Lisaks peab kehaskannerite kasutamisega kaasnema põhjalik reisijate teavitamine. Viimaks ei tohi kasutatavad tehnoloogiad kujutada endast ka ohtu tervisele. Selles kontekstis tuleb märkida, et sellised tehnoloogiad on olemas.

Eelseisvate nädalate ja kuude jooksul jätkab komisjon kaalutlemist ja hinnangute andmist seoses potentsiaalsete uute turvameetmetega ja nende ühilduvusega põhiõiguslike nõuetega ning juba olemasolevate meetmete ja vahendite tõhususe hindamisega. Alles nendele hinnangutele tuginedes võib komisjon teha ettepanekuid ELi meetmete kasutuselevõtmiseks seoses kehaskannerite kasutamisega.

Seetõttu pole tõenäoline, et komisjon esitab juba järgmise paari nädala jooksul ettepanekuid seoses kehaskannerite kasutamist puudutavate õigusaktidega.

Läänemere strateegia oli ELi eesistujariigi Rootsi üks peamisi prioriteete.

Kuidas jätkab komisjon strateegia rakendamist uue eesistujakolmiku (Hispaania, Belgia ja Ungari) eesistumisaja jooksul järgmise 18 kuu jooksul?

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta lähitulevikus ja kaugemas perspektiivis, et luua tugev alus Läänemere strateegia rakendamiseks?

Komisjon on pühendunud ELi Läänemere strateegia edasisele edukale rakendamisele tihedas koostöös liikmesriikidega.

Strateegia üldise poliitilise suuna säilitamise eest vastutab Euroopa Liidu Nõukogu – üldasjade nõukogu. Selle juurde kuulub liikmesriikidele ja sidusgruppidele ettepanekute tegemine komisjoni raportite alusel. Teised nõukogu struktuurid võivad käsitleda spetsiifilisi probleeme strateegia raames ning Euroopa Ülemkogu hoitakse korrapäraselt tehtud edusammudega kursis.

Üldasjade nõukogu arutelude ettevalmistamise ja teenindamisega seoses antud strateegiaga tegeleb komisjon vastavalt oma vastutustele seire, koordineerimise ja aruandluse alal. Kandmaks hoolt selle eest, et komisjoni käsutuses on kogu asjaomane teave strateegia edasijõudmise ja arenemise kohta, on vaja võtta kasutusele teatud struktuurid ja menetlused koos liikmesriikide ja sidusgruppide kaasamisega.

Spetsiifiliselt kutsub komisjon kokku kõikide liikmesriikide kõrgematest ametnikest koosneva kõrgetasemelise töörühma, et arutleda nendega strateegia edenemist. Töörühm saab vajadusel kutsuda kohale täiendavaid liikmeid tähtsamatest sidusgruppidest, nagu näiteks valitsustevahelistest organisatsioonidest või poliitikatega tegelevatest ministeeriumidest. Töörühm nõustab komisjoni seoses strateegia kohta korrapäraselt esitatava aruande sisuga ning seoses soovitustega strateegia ja selle tegevuskava kohandamise kohta.

Strateegia reaalse rakendamisega tegelevad 15 prioriteetse valdkonna koordinaatorid ja 80 juhtprojekti juhti. Prioriteetsete valdkondade koordinaatorid tulevad peamiselt liikmesriikide ministeeriumidest, juhtprojektide juhid võivad tulla ka regioonidest, ülikoolidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest ja valitsusevälistest organisatsioonidest. Nende ülesandeks on teha strateegia reaalseteks tegevusteks. Komisjon pakub nendele tähtsatele osapooltele vajalikku tuge oma ülesannete täitmiseks.

Komisjon korraldab ka juba 2010. aastal iga-aastase foorumi, mille eesmärgiks on strateegia laia kõlapinna ja momendi säilitamine. Foorumis osalevad komisjon ja ELi institutsioonid, liikmesriigid, regionaalsed ja kohalikud ametiasutused ning valitsustevahelised ja valitsusevälised asutused ning foorum on avalik. Sellel esimesel foorumil saab komisjon kontrollida, kas paika pandud struktuurid toimivad tõhusalt või on vaja teha muudatusi.

Esimesel jõulupühal sai Kreeka lipu all sõitva 26 aastat vana laeva Aegean Wind pardal puhkenud tulekahjus traagiliselt surma üheksa meremeest. Viimane merel toimunud „õnnetus” lisandub nt parvlaeval Express Samina, puistlastilaevadel Dystos ja Iron Antonis ning Errical ja Prestige`l aset leidnud ja palju inimelusid nõudnud õnnetustele. Liikmesriigid ja EL arvestavad merenduspoliitika kujundamisel laevaomanike konkurentsivõimet ja kasumit puudutavaid nõudmisi, lubavad meremeeste põhjendatud nõudmisi eirates hoida käigus vananenud ja puudulikult hooldatud laevu, suurendavad meremeestele töö käigus avaldatavat survet, vähendavad laevapere liikmete arvu ning sunnivad tegema kurnavaid 16−18 tunniseid tööpäevi, mis toob inimelude ohutusele merel kaasa kurvad tagajärjed.

Kas komisjonile on teada, kas Aegean Windil olid peamised ohutusnõuded täidetud, mis oleks meremeeste hukkumise ära hoidnud, ja kas laev oli varustatud vajalike tuleohutus- ja tõrjesüsteemidega ning kas need süsteemid töötasid nõuetekohaselt? Kas Euroopa Meresõiduohutuse Amet on andnud mingit infot või hinnanguid meremeeste surma põhjuste kohta?

Kaubalaeva Aegean Wind pardal puhkes tulekahju Kariibi meres Venezuela ranniku lähistel 25. detsembril 2009. Tulekahjus hukkus üheksa ja vigastada sai viis meremeest laeva 24-liikmeslisest meeskonnast. Komisjon avaldab oma kaastunnet seoses nende surmajuhtumite ja kannatustega ning avaldab suurt tänu Venezuela ametivõimudele abi eest, mida nad kannatada saanud meeskonnaliikmetele osutasid.

Komisjon ei saa teha hetkel ühtegi avaldust seoses õnnetuse põhjustega, kuna Kreeka ametivõimud ei ole veel oma juurdlust seoses antud õnnetusega lõpetanud. Kõik klassifikatsioonitunnistused anti välja viimasel erikontrollil 2007. aastal ning pärast nende heakskiitmist 2009. aasta juunis kehtivad need kuni 2012. aastani. Samuti viidi alles 2009. aasta juunis laeva pardal läbi seadusjärgsete tunnistuste kontroll, mille käigus kiideti heaks kõik seadusjärgsed tunnistused, mis on vajalikud vastavalt konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS) ja merereostuse vältimise rahvusvahelisele konventsioonile (MARPOL). Laevale väljastati 2008. aasta märtsi lõpus ka uus meresõiduohutuse korralduse tunnistus, mis kehtib harilikult viis aastat. Tuleb ka märkida, et sadamariigid teostasid laeva puhul korrapäraseid ülevaatusi ning vähemalt viimase 10 aasta jooksul ei peetud laeva kordagi kinni. Viimasel ülevaatusel 14. oktoobril 2009. aastal Texases ei leidnud USA rannavalve ühtegi puudust.

Hetkel on liikmesriikidel rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt kohustus korraldada õnnetusjuhtumite korral juurdlus, kui sellest saab teha olulisi järeldusi. Kõne all olevat õnnetusjuhtumit tuleb käsitleda väga tõsise laevaõnnetusena direktiivi 2009/18/EÜ⁽¹⁾ mõistes, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning mis on osa kolmandast mereohutust käsitlevast paketist. Selliste laevaõnnetuste korral on direktiivi kohaselt liikmesriikidel kohustus korraldada ohutusjuurdlus, mille teostab sõltumatu kontrollkeskus, et määrata õnnetuse põhjus ja leida meetmeid sarnaste õnnetuste ärahoidmiseks tulevikus. Liikmesriigid peavad esitama vastava aruande ühe aasta jooksul. Antud direktiivi ülevõtmisperiood lõppeb 2011. aasta 17. juunil. Kuigi Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) ei osale laevaõnnetuste juurdlustes, kogub EMSA liikmesriikidelt ja kommertsallikatest teavet laevaõnnetuste kohta. Pärast direktiivi 2009/18/EÜ ülevõtmist peavad liikmesriigid kandma ette kõikidest laevaõnnetustest ja vahejuhtumitest EMSA poolt hallatud Euroopa laevaõnnetuste teabeplatvormi (EMCIP) kaudu.

Mis meremeeste tööaega puudutab, siis juhib komisjon tähelepanu direktiivile 1999/63/EÜ⁽²⁾ meremeeste tööaja korralduse kohta, mille kohaselt maksimaalne tööaeg on 14 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja 72 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul ning minimaalne puhkeaeg on vähemalt 10 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja 77 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul.

Kaks päeva pärast seda, kui EL õnnitles Türgi valitsust riigi „demokratiseerimisel” ning kurdi kogukonnaga seotud probleemide lahendamisel tehtud edusammude eest, kuulutas Türgi konstitutsioonikohus Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) ebaseaduslikuks. Lisaks jättis kohus partei 37 liiget viieks aastaks ilma poliitilistest õigustest ning võttis partei esimehelt Ahmet Turkilt ja Aysel Tuglukilt parlamendiliikme staatuse. Diyarbakiri linnapea andmetel arreteeriti pärast Türgi võimude poolt korraldatud operatsiooni 81 partei liiget, kelle hulgas oli ka üheksa demokraatlikult valitud linnapead.

Kas komisjon mõistab hukka käitumise, mille eesmärk on terroriseerida ja takistada poliitilist aktiivsust ning millega rikutakse häbematult Türgi kodanike demokraatlikke põhiõigusi?

Komisjon väljendas oma muret seoses hiljutiste sündmustega, nagu terrorirünnakud riigi kagupiirkonnas, Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) sulgemine ja partei liikmete, nende seas linnapeade, vahistamine. Komisjoni arvamusel ei loo need sündmused õigeid tingimusi nn demokraatliku avanemise tõhusa rakendamise jaoks, millega Türgi valitsus 2009. aasta suvel algust tegi.

Türgi kagupiirkond vajab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu jaoks rahu, demokraatiat ja stabiilsust. Demokraatliku avanemise eesmärgiks on tõsta demokraatlikke ja elustandardeid kõikide Türgi kodanike jaoks. Seoses demokraatliku avanemisega ärkas lootus, et pärast aastakümneid kestnud vägivalda on võimalik lahendada kurdide küsimus dialoogi kaudu ning Türgi demokraatlike institutsioonide raames. Antud algatuse edu nõuab kõikide poliitiliste parteide ja kõikide ühiskonnaosade osalemist.

Samas mõistab komisjon kõige rangemas mõttes hukka terrorismi. Komisjon kutsub kõiki osapooli üles seda sama tegema ning töötama Türgi demokraatlike institutsioonide raames Türgi kodanike õiguste ja vabaduste parandamise nimel, olenemata nende etnilisest, keelelisest, usulisest või kultuurilisest taustast.

Komisjon jätkab olukorra jälgimist lähtudes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni asjaomastest sätetest, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast ning Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni soovitustest, mis käsitlevad Türgi õigusraamistikku ja tavasid seoses poliitiliste parteide sulgemisega. Selles osas kordab komisjon, et Türgi poliitilisi parteisid käsitlevad õigusaktid tuleb kooskõlastada Euroopa standarditega.