Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus. Raportöör: Marc Tarabella, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel – 2009 (KOM(2009)0077 – 2009/2101(INI)) (A7-0004/2010).

  Marc Tarabella, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Eelkõige soovin õnnitleda Euroopa Komisjoni oivalise aruande puhul! Tegelikult on see soolist võrdõiguslikkust käsitlev raport, mille üle iga aasta hääletame, minu jaoks erilise tähendusega. Tegemist on esimese aruandega, mille esitasin naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis, kus olen aktiivne liige. Pealegi on tegemist aruandega, mis on absoluutselt oluline sellel aastal, võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja finantskriisi, mida just Euroopa Liit eriti raskelt läbi elab.

Just seepärast soovin oma raportis rõhutada väga kriisi mõju naistele. Esiteks tähelepanekuga, et mehed kannatasid rohkem koondamisi kriisi alguses – seda võis ka oodata, arvestades iseäranis mõju rasketööstusele –, kuid viimastel kuudel on nii naiste kui ka meeste töötus kasvanud samamoodi ja sama kiirusega.

Pealegi on umbes tosinas liikmesriigis töötus jätkuvalt kõrgem naiste puhul ning naised on üleesindatud osalise koormusega tööhõivel. Seetõttu kutsun komisjoni ja liikmesriike üles esitama meestele ja naistele avalduva kriisi mõju kohta täpset statistikat, ning liikmesriike teostama enne eelarvelise ranguse poliitika rakendamist soopõhiseid mõju-uurimusi ennetamaks naiste ebaproportsionaalset puudutatust.

Naistevastase vägivalla elimineerimise võitlus on minu arvates samuti oluline punkt. Kakskümmend kuni kakskümmendviis protsenti Euroopa naistest kannatab täiskasvanud elu jooksul füüsilist vägivalda – see on fakt. Kuid 10% neist on samuti seksuaalse vägivalla ohvrid. Minu arvates peavad seetõttu võtma mehed kohustuseks võidelda ka naistevastase vägivallaga.

Euroopa Liidu eesistujariik Hispaania otsustas mitte ainult naistevastase vägivallaga võitlemisest ühe oma põhiprioriteetidest teha, luues muu seas ühtlustatud andmete hankimiseks Euroopa soolise vägivalla seirekeskuse, vaid luua ohvritele ka Euroopa kaitsekorraldus. Seetõttu toetan seda lähenemist ja sooviksin samuti kutsuda üles looma Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aastat, et tõsta kõikides liikmesriikides teadlikkust ja tagada, et antud võitlusest saaks prioriteet.

Pöördugem nüüd tööhõive juurde! Siin on fakt: naised on teinud tööjõuturul tohutu investeeringu. Hetkel töötab 59,1% naistest. Lissaboni strateegia seadis eemärgiks 60%. See on meil peaaegu käes, kuid mõnedes liikmesriikides on vahe ikka veel oluline, nagu ka keskmine palgalõhe, mis olenevalt uurimusest, mida loete, on vahemikus 17–25%.

Seetõttu paluksin liikmesriikidel rakendada tööhõiveasjades nõuetekohaselt soolist võrdset kohtlemist käsitlevaid direktiive. Paluksin samadel liikmesriikidel rakendada õigusloomega seotud meetmeid soolise tasakaalu soodustamiseks vastusrikastel ametikohtadel, eriti eraettevõtetes. Ilmselgelt peame minu arvates võitlema sooliste stereotüüpidega. Oma eelmisel ametikohal koolitusministrina kohtasin naist, kes pidi koolibussijuhi koolitusest loobuma, sest koolitaja tegi tema kulul nalja.

Loodan, et tulevikus ei üllatu keegi, kui mees peseb nõusid või naine juhib koolibussi, nagu just maininud olen. Lühidalt öeldes tuleb komisjoni ja liikmesriike kutsuda üles käivitama koolides selleteemalisi teavitamiskampaaniaid.

Seksuaal- ja reproduktiivõigused on oluline peatükk, sest naistel peab olema võimu oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle. Tuhanded naised on oma elu ohtu seadnud, et antud õiguste eest võidelda, ja täna on 27 Euroopa riigist 24 abordi legaliseerinud. Euroopa Parlamendil on kohus kaitsta õigustikku, mis on naiste jaoks täiesti fundamentaalne, ning nõuame, et naistel oleks võim oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle, mitte ainult sellepärast, et rasestumisvastased vahendid ja abort lihtsasti kättesaadavad on.

Vaatleme isapuhkust. On tõsiasi, et meestel on õigus olla täielikult kaasatud esimesel paaril päeval pärast lapse saabumist perre. On tõsi, et selles suhtes võime paluda komisjonil toetada mis tahes meetmeid, mis on suunatud isadusvormi rakendamisele mingil kujul Euroopa tasandil. Meie seisukoht on, et emapuhkus peab olema seotud isapuhkusega.

Austatud juhataja, volinik, ma lõpetan! Kui raportit naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis esitlesime, sai see Euroopa Parlamendi kõikide fraktsioonide suure kiituse osaliseks. Ka hääletus läks selles komisjonis väga hästi ning raport võeti vastu küllaldase enamusega. Seetõttu kutsun kõiki kaasparlamendiliikmeid mu raportit uuesti toetama, kui hääletus kolmapäeval toimub, kuid kuulan tähelepanelikult arutelu, mis kohe toimuma hakkab, ning oskan siis teie küsimustele vastata!

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Praegune komisjon tervitab raportit ja resolutsiooni projekti, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2009.

Soovin tänada raportööri Marc Tarabellat parlamendis avaldatud toetuse eest kasutuselevõetud lähenemisele ja meetmetele, mille Euroopa Komisjon soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks rakendas. Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest ja eeldus Euroopa Liidu kasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alaste eesmärkide saavutamiseks.

Sellele alusele on Euroopa Liit rajanud tõelise poliitika soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Ehkki antud valdkonnas on kaheldamatuid edusamme saavutatud, on veel väljakutseid. Komisjon jagab raportööri seisukohta, et on oluline oma jõupingutusi jätkata.

Minu mandaadi jooksul on sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused olnud minu murede keskmes. Viimase viie aasta jooksul on komisjoni pühendumus soolisele võrdõiguslikkusele saanud formaalse kuju soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavana. Selle tegevuskava rakendamise jooksul on komisjon rakendanud mitu märkimisväärset algatust. Näiteks mainin neist kolme.

Komisjon on pakkunud välja praktilisi meetmeid soolise palgalõhe ületamiseks. Lahknevus, mis küünib 17%-ni on kõige lihtsamal moel vastuvõetamatu. 2010. aastal esitab komisjon raporti Euroopa õigusaktide tulemuslikkuse analüüsist ja esitab tegevuskäigud palgalõhe ületamiseks.

Komisjon on märkinud Euroopa Parlamendi resolutsioonis sisalduvaid huvitavaid ideid. Meenutaksin teile samuti, et 2009. aasta märtsis käivitas komisjon teavitamiskampaania, mille eesmärk oli mobiliseerida kõiki palgalõhega võitlemisse kaasatud pooli. Antud kampaania edu arvestades pikendatakse seda 2010. aastasse.

Oma mandaadi jooksul olen kandnud hoolt soodustamaks naiste suuremat esindatust majandus- ja poliitilises elus. Sellel alusel rakendasin 2008. aasta juunis Euroopa võrgustiku, et toetada naiste juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele. On tehtud edusamme. Selles Euroopa Parlamendis on näiteks kõrgeim naiste protsent läbi aegade: 35%.

Ent ikka vajame märkimisväärseid jõupingutusi, eriti riiklikul tasandil, kus naised moodustavad keskmiselt ainult 24% kõikidest riiklikest parlamendiliikmetest, ning ettevõtetes, kus naised moodustavad vähem kui 11% suuremate börsiettevõtete juhatuste liikmetest.

Kolmas märkimisväärne algatus on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi rakendamine. Mul on hea meel, et võin öelda, et vaatamata ettekujutatust aeglasemale algusele, on instituut Brüsselis tegevust alustanud ning Vilniuses juba büroo sisse seadnud.

Praegusel kriisil on tõsiseid tagajärgi tööturule, ohustades hiljuti naiste tööhõive osas tehtud edusamme, kuna on väiksem tõenäosus, et naised suudavad leida uue töökoha, ning nad on juba algusest peale ebasoodsamas olukorras.

Kallid kolleegid! Võtsin oma mandaadi ajal eesmärgiks parandada töö ja eraelu tasakaalu. Nõustun Euroopa Parlamendiga, kui seal rõhutatakse, et on tähtis võimaldada isadel pere elus suuremat rolli etendada. Just seepärast olen palunud oma talitustel alustada antud valdkonnas komisjoni potentsiaalse algatuse tasuvusanalüüsi.

Euroopa Parlamendi raport rõhutab õigesti naistevastase vägivalla elimineerimise olulisust. Komisjon töötab selle eesmärgi suunas pühendunult ja sihikindlalt.

Ma ei sooviks sõnavõttu lõpetada, rõhutamata parlamendi ja komisjoni väga head koostööd, mis on olnud soolise võrdõiguslikkuse suhtes tehtud edusammude peamine tegur. Sooline võrdõiguslikkus pole pelgalt eesmärk omaette. Euroopa Liidu kasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamine oleneb sellest.

Tänan teid koostöö ja tähelepanu eest!

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

  Astrid Lulling, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon hääletas raporti poolt tillukese kolmehäälse enamusega, kuna kuus 33 liikmest puudusid. Minu arvates ei ole võimalik rääkida nn küllaldasest enamusest. On selge, et jagame kõiki diskrimineerimise muresid, mis ikka veel soolise võrdõiguslikkuse suhtes eksisteerivad, hoolimata väga headest Euroopa õigusaktidest, mis meil selles valdkonnas alates 1975. aastast olnud on.

Miks on see diskrimineerimine veel püsinud? See on kas seepärast, et antud direktiive kohaldatakse halvasti, või seepärast, et diskrimineeritavad ei suuda mingil põhjusel oma õigusi kohtutes kehtestada. Selle asemel, et nõuda pidevalt uusi direktiive sellega kaasneva lahjendamise ohuga, tagagem, et valitsused ja sotsiaalpartnerid rakendaksid täielikult olemasolevat õigusaktide korpust ning et seda rakendataks ka igapäevase töö keskkonnas!

Raportis kajavad jälle kord kõik kaebused, iga jäme üldistus vaeste, pekstud ja vägistatud naiste kohta ... Osa väidetest on vaja seetõttu muudatusettepanekute kaudu õigesse konteksti asetada. Minu arvates on tõsine, et sotsiaalse või solidaarsuspõhise majanduse sisuline ülistamine peab panema meid arvama, et kui naisi sellesse vormiksime, õnnestuks meil näidata nende tööalast konkurentsivõimet ja võimaldada nõnda neil parandada oma sotsiaalset staatust ja muutuda rahaliselt sõltumatumaks.

Tegelikult on vastupidi. Nad vajuksid levinud vaesusse, kaotaksid kogu stiimuli ja motivatsiooni teenida väärtusest lähtuvat palka ning neilt võetaks ära igasugune vastutus.

Lisaks on kas pärssivad või lepingus kindlalt sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ühildamatud ettepanekud luua naiste õiguste Euroopa harta ja seetõttu uut liiki kaitse lisaks inimõigustele – mis õnneks naistel juba olemas on – ning uut liiki bürokraatia Euroopa sugudevahelise vägivalla seirekeskuse kujul, ehkki meil sellise töö teostamiseks piisavalt ameteid on. Kui naeruvääristamine tapaks, ei oleks mõnesid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmeid enam siin.

Lõpuks on kahetsusväärne mõnede liikmete jäärapäisus, kes igal võimalusel hoolimata sellest, kas see on sobiv, toetavad raportisse omal soovil teostatava abordi ettekäändel, et seksuaal- ja reproduktiivtervise tagamiseks peab toetama abordi vaba ja hõlpsat kättesaadavust. Ei! Prioriteet peab olema noorte tüdrukute jaoks mõeldud täiustatud teabe propageerimine, eriti rasestumisvastaste vahendite osas. Viimane on juba olemas ennetamaks rasestumist väga noores eas. Seda ei olnud siis, kui mina noor olin. Oleme seetõttu pakkunud välja eraldi hääletused, nii et me ei pea hääletama Marc Tarabella raporti vastu, kes ei ole süüdi, ent kes on uuesti paari oma seltsimehe äärmuslikkuse ohvriks langenud.

  Iratxe García Pérez, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja! Sooviksin alustuseks tänada Marc Tarabellat ja kõiki antud raporti väljatöötamisel aidanud parlamendiliikmeid tehtud töö eest!

Aasta eest arutasime täna arutelul olevaga väga sarnast raportit. Kahjuks on meil tarvis jätkata keskendumist peamistele probleemidele, mille puhul me veel soolise võrdõiguslikkuse suhtes edusamme teinud ei ole. Nende hulka kuuluvad sooline vägivald, mida peetakse ühiskonna nuhtlustest üheks peamiseks, mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Siis on veel palgalõhe, mis ei ole veel muutunud ja mida me ei ole suutnud ületada. Muude probleemide hulka kuuluvad on seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu puudutavad õigused, pere- ja tööelu ühildamine, naiste sisenemine tööturule meestega võrdsetel tingimustel, kaitseta naisterühmade, näiteks puuetega ja maanaiste, olukord, lisaks naiste esindatus avalikus elus.

Oleme tõstatanud neid probleeme aastast aastasse, kuid me ei ole suutnud palju edusamme saavutada. Lubage mul tsiteerida üht teabekildu, nimelt, et kolmes riigis 27 liikmesriigist moodustavad naised parlamendiliikmetest üle 40%.

Minu arvates on meil oluline rõhutada vajadust soolise võrdõiguslikkuse soodustamisega tehtava töö intensiivistamist. On eluliselt oluline toetada selliseid algatusi nagu on teinud eesistujariik Hispaania, mis on kuulutanud soolise võrdõiguslikkuse üheks oma prioriteetidest. Tegemist on tänaste ja ka tulevast põlvkondade naiste ees võetud kohustusega. Edusamme on tehtud, ent käia on veel pikk tee, ning peame olema ambitsioonikad kujundamaks poliitikaid, mis tagaksid, et ühel poolel Euroopa rahvastikust oleksid samad õigused ja võimalused, mis teisel.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Kõigepealt minu lugupidamine raportöörile! Sooviksin alustada mõne väikse punktiga, mille osas temaga ei nõustu. Mis puudutab naistele avalduvat majanduskriisi mõju, on minu arvates tegelikult väga oluline, et teeksime võimalikult kiiresti oma riiklikud rahaasjad uuesti korda ja ennistatakse nende hea tervise. Just see, mitte riigivõla tõstmine, on naistele kasulik. Samuti sisaldab raport minu arvates paari ettepanekut, mis võivad kõlalt väga veetlevad olla, ent kalduvad sümboolse poliitika poole, näiteks ühe asja aasta, teise seirekeskus. Keskendugem lihtsalt konkreetsetele meetmetele!

Sellele vaatamata sisaldab raport ka mitmeid asju, mida väga tervitan. Esimene – tänu Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni muudatusettepanekule – on viide ühe inimesega leibkondade olukorrale. Kutsuksin Euroopa Komisjoni üles teostama sellel teemal ometi kord uurimust, kuna meil on Euroopa perepoliitika, kuid vähesed inimesed taipavad, et üks kolmest leibkonnast Euroopas on ühe inimesega leibkond. Need inimesed kannatavad tihti ränka diskrimineerimist sotsiaalkindlustuse, maksuküsimuste ja muu taolise osas.

Teiseks – ja siin vaatan Astrid Lullingi otsa – on mul tegelikult eriti hea meel väga selgesõnaliste viidete üle seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja naiste seksuaalanatoomiale ning ohutu legaalse abordi kättesaadavus on vääramatu osa antud seksuaal- ja reproduktiivsest tervishoiust. Ehkki olen Astrid Lullingiga täiesti nõus, et kahtlemata on teave väga oluline, märgin, et – vähemalt minu koduriigis, Luksemburgis võib olla teisiti – tegelikult on just kristlikud demokraadid need, kes alati taolisele asjale lõpu tegid. Seetõttu, kui meil on võimalik koostööd teha noortele mõeldud usaldusväärse keeruliseks ajamata teabega, siis võite minu toetusele kindlad olla ning arvan samuti, et peame tegema lõpu silmakirjalikkusele. Me ei või visata naisi vanglasse või neid ohtlikele abortidele määrata!

Austatud juhataja! Lõpetuseks tervitan naistevastase vägivalla suhtes väga eesistujariigi Hispaania algatust teha sellest üks oma prioriteetsetest valdkondadest. Lõppude lõpuks taipavad vähesed, et naistevastane vägivald nõuab iga aasta palju rohkem ohvreid kui terrorism, ent seda peetakse ikka veel – täiesti valesti – pelgalt naiste probleemiks.

  Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Oleme suhteliselt uus Euroopa Parlament ja meil on peaaegu uus Euroopa Komisjon. Tegemist on sisuliselt esimese korraga Tarabella raporti puhul, kui hääletame meetme üle, mille rakendamist parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon tulevatel aastatel soovib.

Rohelised on selle üsna edumeelse raportiga väga rahul. See pakatab kavadest, mille teostamist soovime. Lõpuks tahame, et õigusloome meetmeid rakendataks meeste ja naistevahelise hoolduse jagamise soodustamiseks, sealhulgas isapuhkust nõudes. Lõpuks pakume välja naiste soodustamise otsuste tegemisel, vaadates Norra juhatuste kvootide tava.

Rohelised on väga rahul ka naistele avaldunud kriisi mõjudele pööratud tähelepanuga: naiste töötus on erinev ja naistele avalduvad riiklike kulutuste kärpimise mõjud on erinevad.

Loodame väga, et parlament ilmutab julgust ja valmidust naiste diskrimineerimisega võitlemiseks ning soodustab võrdõiguslikkust konkreetsete meetmetega, mis võiks tegelikult tulemusi anda, hääletades antud raporti poolt. Loodame, et komisjon rakendab vastavalt meetmeid!

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Ettepanekuga muuta abort Euroopa Liidus hõlpsasti kättesaadavaks rikub raport valdkonnas liikmesriikide ainupädevust. Ent see ei ole olulisim põhjus, miks dokumendi vastu hääletada. Täna ei ole vaja mingit usku, et näha sündimata lootevedelikus inimest. Lihtne ultraheliläbivaatus, mis on kättesaadav igas Belgia linnas, on piisav, et meil oleks võimalik näha kuvaril pilti sündimata inimolendist. Seetõttu teeks iga vastutustundlik seadusandja kõik võimaliku, et abortide arvu langema ajendada. Sest abordi kättesaadavaks tegemine on näitaja sellest, kuivõrd meie kultuur on langenud, ja näitab meie eemaldumist inimväärtustest. Seetõttu paluksin selle silmas pidamist, enne kui keegi siin istungisaalis selle kahjuliku dokumendi poolt hääletab.

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Nagu näitab tegelikkus ja nagu Eurostat isegi kinnitab, avaldab majandus- ja sotsiaalne kriis naistele tõsist mõju. See on tingitud kasvavast töötusest, ebakindlast tööst ja madalast palgast, millele lisanduvad soolised palgaebavõrdsused, mis jälle tõusnud on ja ELi tasandil keskmiselt 17% ületavad. Samuti on see tingitud vaesusest, mis tuleneb kas madala palga ja sisetuleku, sealhulgas eakate naiste pensionile mineku ja pensionidega seotud probleemidest või raskustest madala maksumusega või tasuta avalike teenuste kättesaamisel. Samuti on probleeme naiste ja tüdrukute inimkaubanduse ning prostitutsiooniga, vägivallaga tööl ja kodus ning kaitsetumates olukordades naistevastase diskrimineerimise eri vormidega.

Nagu raportis rõhutatakse, ning soovin sel puhul meie raportööri õnnitleda, on seetõttu vaja pöörata erilist tähelepanu naiste majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale ühenduse poliitika väljatöötamisel. See nõuab uute ühenduse strateegiate sotsiaalse mõju uurimist ennetamaks diskrimineerimise ja ebavõrdsuse kasvu, tagamaks võrdsust sotsiaalsetes edusammudes, mitte majandus-, sotsiaalsete ning tööhõiveõiguste allakäimist, ning kaitsmaks emaduse ja isaduse sotsiaalset otstarvet. On eluliselt oluline investeerida tõelisse arengu- ja sotsiaalsete edusammude strateegiasse, mis teeb prioriteetseks õigustega tööhõive, tootmise, kvaliteetsed avalikud teenused ja sotsiaalse kaasatuse. On aeg astuda olulisi samme enamiku naiste elude parandamise poole, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu valdkonnas, ning ikka veel abordi küsimust ümbritsevale silmakirjalikkusele lõpu tegemise suunas.

  Gerard Batten, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Euroopas on võitmas maad ideoloogia, mis õpetab soolist ebavõrdsust. See ütleb, et naised on madalama staatusega kui mehed. See ütleb, et pärimisõigusest lähtuvalt peab olema mehe jagu naise omast kaks korda suurem. See ütleb, et kohtus on vaja ühe meessoost tunnistaja tunnistuse vastu kaht naissoost tunnistajat. See ütleb, et vägistamise kohtuprotsessil on mehe süüdimõistmiseks vaja nelja meessoost tunnistajat, ent naisterahva tunnistust ei aktsepteerita, isegi mitte vägistatud naise oma. Muide, need neli tunnistajat peavad olema mittemoslemite asemel moslemid.

Olete vist juba ära arvanud, et kõnelen šariaadiseadusest. Aga mõned moslemid usuvad, et enesetapupommitajaid premeeritakse paradiisis 72 neitsiga, ent mina ei suuda leida ühtki viidet, et naissoost enesetapupommitajaid meesoost võrdväärsega premeeritaks.

Briti valitsus on juba ametlikult mõnedes kohtutes šariaadiseadust tunnistanud. Ehkki kahenaisepidamine on Ühendkuningriigis ebaseaduslik, tunnistatakse maksusoodustuste ja toetuste puhul ametlikult polügaamilisi islami naisi ülalpeetavatena.

Euroopa marsib julgelt tagasi 6. sajandi Araabiasse. Kui tahame tõelist võrdõiguslikkust, siis ei tohi üksikud Euroopa riigid šariaadiseadust mingilgi kujul tunnistada.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tööturule on sisenenud rohkem naisi. Ent rohkem töökohti ei tähenda alati rohkem kvaliteetseid töökohti. Naisi on arvukalt osalise ajaga tööl ja töökohtadel, mida praegune kriis eriti rängalt tabanud on. Ligikaudu 60% kõikidest kõrgkooli lõpetanutest on naised, ent ometi on tõkkeid, mis takistavad tegelikult naisi oma potentsiaali maksimaalselt realiseerimast. Just seepärast peame kehtestama siduvad miinimumstandardid: ELi-ülesed miinimumstandardid vanemapuhkusele, paremale lapsehooldusele ja paremale tervishoiule. Just nii saame purustada palju soopõhiseid stereotüüpe ja täita lõpuks tegeliku soolise võrdõiguslikkuse kohustuse.

  Edit Bauer (PPE). – (HU) Marc Tarabella andestab mulle kindlasti, kui ma ei alusta teda tänades, vaid suunan tänusõnad esiteks volinik Špidlale, kuna ta on meiega siin volinikuna tõenäoliselt viimast korda! Sooviksin rõhutada tema pühendumust soolise võrdõiguslikkuse, naiste tööhõive ja sarnaste probleemidega tegelemisel.

Raportiga seoses kerkis mitu küsimust. Soovin juhtida tähelepanu vähemalt kahele punktile: üks on sugudevaheline palgalõhe. Viimane statistika näitab rohkem kui 17% suurust vahet. Paranemine ei ole mitte ainult aeglane, vaid ka ebamäärane, kuna see number on suurem kui kaks aastat tagasi. Ja me ei tea tegelikult veel, mis kriisi tagajärgedeks saab. Argikogemus osutab, et lühiperspektiivis ei ole paranemine tõenäoline.

Fundamentaalselt vastuvõetamatu on aga asjaolu, et palgavahed ei esine mitte ainult nende puhul, kes karjääri alguses on, vaid siis, kui emad naasevad pärast ema- või vanemapuhkust töörutule. Demograafilise kriisiga maadlevas Euroopas on see iseenesest murettekitav ning täielikult vastuvõetamatu. Taoline diskrimineerimine on ilmselgelt ELi eeskirjade alusel keelatud.

Nagu juba mainitud, on asjasse puutuv õiguslik norm pärit 1975. aastast, ning on ilmne, et direktiiv, nagu paljud teised, on täielikult toimetu. Olen väga rõõmus, et volinik Špidla teatas, et võime 2010. aastal oodata raportit meetmete kohta, mida komisjon kavatseb õigusaktide tõhustamiseks rakendada. Sooviksin lisada vaid ühe lause naiste õiguste harta kohta. Tõenäoliselt on uue täpselt sama toimetu õigusnormi loomisest olulisem ja pakilisem parandada olemasolevate seaduste tõhusust ja ligipääsetavust.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Alustuseks sooviksin õnnitleda raportööri silmapaistva töö puhul ning loodan tõesti, et antud resolutsioonis sisalduvad ettepanekud vastu võetakse. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal näeme, kuidas vaesus võtab üha enam naise näo. Enamik 80 miljonist inimesest, kes Euroopas vaesuses elavad, on naised ja lapsed. Naised kannatavad majandus- ja sotsiaalses kriisis rohkem kui keegi teine. Naised sisenevad viimasena tööjõuturule ja jäävad esimesena tööta ning lisaks sellele oli 2004. aastal sugudevaheline palgalõhe 15% ning 2009 oli see üle 17%.

Sooviksin juhtida teie tähelepanu mõnedele ettepanekutele, mis minu arvates on uuenduslikud ning olulised, ning sooviksin paluda kaasparlamendiliikmete toetust nendes ettepanekutes: väga vajalik naiste õiguste Euroopa harta loomine, nagu juba mainitud, ettepanek võtta vastu direktiiv kõikide naistevastase vägivalla vormide, koduvägivalla ja naistega inimkaubanduse ennetamiseks ja nendega võitlemiseks, juba suuremas osas liikmesriikides eksisteeriva isapuhkuse lülitamine Euroopa õigusaktidesse tööelu ning pere- ja isikliku elu tasakaalu soodustamise ja sündimuse tõstmise vahendina.

Lõpetuseks sooviksin tänada volinik Špidlat kõige eest, mis ta soolise võrdõiguslikkuse soodustamisel teinud on, ja tema panuse eest Euroopa Parlamendis. Soovin teile ainult edu, volinik!

  Antonyia Parvanova (ALDE). – (BG) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Sooviksin ka raportööri Marc Tarabellat raporti puhul õnnitleda! Usun kindlalt, et raport annab vastuse stereotüüpide ja soolise diskrimineerimise juhtumitega võitlemise vajadusele. See ei pruugi paljudele kaasparlamendiliikmetele midagi erilist olla, ent pean seda uuendatud tulemuslikumaks pühendumiseks soolisele võrdõiguslikkusele Euroopa tasandil, mille eesmärk on tõsta naiste, iseäranis uutest liikmesriikidest pärit naiste, sotsiaalmajanduslikku staatust ja lisaks tagada nende laiem esindatus poliitilises ja ärielus ning nende karjääriarengu soodustamine.

Arvestades, et sotsiaalsed, õiguslikud ja majanduslikud institutsioonid määravad, missugune juurdepääs naistel ja meestel ressurssidele, võimalustele ja suhtelisele võimule on, arvan, et on äärmiselt oluline garanteerida naistele võrdsed õigused poliitikasse kaasatuse, oluliste poliitiliste ja äriliste juhtpositsioonide täitmise ja ettevõtete juhatustes kõrgeimal tasandil esindatuse osas. See kehtib ka hariduskvalifikatsiooni tõstmise ning neile meestega samade võimaluste pakkumise kohta karjääriarenguks, eriti pikema emapuhkusperioodi järel. Samas tuleb alati arvestada karjääri ja perekondlike kohustuste tasakaalu säilitamist.

Meil on tarvis selles küsimuses kujundada institutsionaalne mehhanism järjekindla poliitika algatamiseks, sest soolise diskrimineerimise vastane võitlus võidetakse pikaajaliste positiivsete stiimulite ja õigusreformide rakendamise ning sissetulekute ja elukvaliteedi tõstmise kaudu. Muidu ma seda siin istungisaalis täna ei arutaks.

Selleks, et teha märkimisväärseid edusamme õigusliku võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, sealhulgas tehtud töö tasustamise ja võrdse juurdepääsu osas inim- ja muudele tootmisressurssidele, mis rohkem võimalusi pakuvad, on meil – Euroopa Parlamendil ja Euroopa Komisjonil – võimalus ja kohustus ergutada liikmesriike ja kodanikuühiskonda tulemuslikumaid meetmeid rakendama.

Minu arvates on naiste kaasatusel ressursside juhtimisse, majanduslikesse võimalustesse ja poliitilisse ellu positiivne mõju meie ühiskonna majanduslikule arengule, tugevdades seeläbi riikide suutlikkust areneda, vähendada vaesust ja olla tõhusalt ja paremini juhitud.

Selles suhtes on soolise võrdõiguslikkuse soodustamine oluline komponent majanduskriisist väljumise ja demograafilisele kriisile rahuldava lahenduse andmise strateegias. See annab naistele ja meestele võimaluse võtta vaesus käsile ning parandada oma elatustaset.

  Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Sooviksin juhtida uue komisjoni tähelepanu raporti kahele tahule, mis on iseäranis olulised meie fraktsioonile, rohelistele, ning loodan, et märkused saab edastada vastutavas ametis asuvale volinikule.

Kaks mõtet: esimene on võrdse töö eest võrdset tasu käsitleva direktiivi kauaoodatud revideerimine. Meie arvates on see oluline kogu Euroopa naiste jaoks. Palgalõhe on vastuvõetamatu: meil käsil 2010. aasta ja on aeg, et rakendatakse meetmeid selle lõhe ületamiseks. Teie, Vladimír Špidla, olete tunnistanud, et meil on tarvis uusi õigusmeetmeid. Ootame tõesti huviga komisjonilt ettepaneku laekumist uute õigusmeetmete kohta volituste kehtimise aja jooksul.

Teine punkt puudutab õigust isapuhkusele. Siin sooviksin rõhutada, et raport puudutab soolist võrdõiguslikkust. Tahame võrdõiguslikkust ka meestele, nii et nad saaksid veeta aega lastega ning kanda vastutust, kui seda soovivad. Meil on tarvis võrdseid valikuid naistele ja meestele selle osas, kuidas elada, kuidas töötada ja kuidas kanda hoolt oma pere ja laste eest. Seega, ehkki meie arvates on oluline, et Euroopa Parlament saadaks isadele signaale, sooviksime saata enamat kui signaale: sooviksime avada ukse kaasaegsesse ühiskonda. Ootame komisjonilt selles küsimuses lõpuks väga kaasaegse tulevikkuvaatava direktiivi rakendamist.

Lõpuks ootame väga suure huviga eesistujariigi Hispaania ettepanekuid naistevastase vägivalla väljajuurimise suhtes terves Euroopas ning loodame, et komisjon nende ettepanekutega kaasa tuleb.

  Julie Girling (ECR). – Austatud juhataja! Meie, naissoost Euroopa Parlamendi liikmed, oleme kindlasti vähemuses. Meil on rahuldustpakkuv ja stimuleeriv töö, võrdse palga, võrdsete pensionide, võrdse ligipääsuga vastusrikastele ametikohtadele – see on nii erinev väga paljudest meie valijatest.

Tervitan antud raportit ning tunnustan rõhuasetust, mis Marc Tarabella naiste majanduslikule heaolule asetab. Minu arvates on tegemist soolise võrdõiguslikkuse edendamise ainsa olulisima teguriga. Kui naistel oma elu üle majanduslikult võimu on, suudavad nad palju paremini oma elu paljusid teisi tahke juhtida. Peame tagama, et praegustel proovilepanevatel majanduslikel aegadel ei jäetaks naistele madalapalgalisi ja ebaturvalisi töökohti.

Sooviksin õnnitleda Euroopa masinaehituse ühendust nende hiljutise poliitikanägemuse puhul, kus nad nõuavad matemaatika ja täppisteaduse õppe propageerimist, eriti naiste puhul. Nad tahavad, ja tsiteerin, kaasata võimalikult arvukalt kvalifitseeritud naisi, kes on niivõrd kaua masinaehituse paljusid valdkondi vältinud.

Ent naiste positsioon puudutab poliitikat, puudutab suunda, kuid samuti meetmeid: meetmeid, mis kõnelevad valjemini kui sõnad. See on tee edasi, et teadlikud tööandjad tunnistaksid naiste tugevusi ja soodustaksid nende majanduslikku heaolu.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). – (SV) Austatud juhataja! Sooviksin tänada Marc Tarabella ja tema kolleege naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis hea raporti eest.

Sooviksin iseäranis kaks asja esile tõsta. Loodan, et täiskogu toetab isapuhkuse olulisust. Isapuhkus ei saada mitte ainult olulise signaali, et lapsed on mõlema vanema vastutus, vaid on ka teiste positiivsete tagajärgedega. Uurimused näitavad, et isapuhkust võtnud isad jätkavad hiljem elus suurema vastutuse kandmist kodu, pere ja laste eest. Teisisõnu, isade kaasamine loob toeka aluse edasiseks tööks võrdõiguslikkuse edendamisel.

Teie mõte, mida tõstatada sooviksin ja toetan, on, et naistele tuleb anda lõppude lõpuks pädevus otsustada oma keha, seksuaalsuse ja reproduktsiooni üle. Selle pädevuse andmine naistele tähendab, et laste sündides on nad soovitud ja saavad tõesti areneda – mis on iga lapse põhiõigus. Tahame lõpetada naiste elude kahjustamise, selle, et naised tänagi ebaseaduslike abortide pärast surevad. Andke naistele enesemääramisõigus – mitte ainult rahaasjade, poliitika ja ühiskonna osas, vaid ka nende oma kehade üle!

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Ka minu arvates on küsimus oluline ning seetõttu, istudes ja arutelu kuulates pean tahes-tahtmata imestama selle üle, et kõik fraktsioonid, Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon väljaarvatud, näivad arvavat, et võitlus naiste võrdõiguslikkuse eest on midagi, millega naised peaksid üksi toime tulema. See mulje võiks jääda igatahes, kuulates muidu oivalisi sõnavõtjaid siin täna. Minu arvates on tähelepanuväärne puudus meessoost sõnavõtjatest ning mul on hea meel, et minu fraktsioon on suutnud kaks meest siia saata.

Olles seda arutelu iseloomu ja vormi kohta öelnud, sooviksin öelda, et minu arvates keskendub raport ise tugevalt üksnes sotsiaalmajanduslikele elementidele. On palju öeldud tööturu, palgaerisuste, koolituse, ettevõtete juhte puudutavate eeskirjade ja muu taolise kohta, mis on tõepoolest olulised. Ent on ka konkreetselt üks valdkond – nagu eelnev sõnavõtja juba maininud on –, mis on täiesti puudu. Selleks on tohutu kultuuriprobleem, millega seisame silmitsi sisserände tulemusena islamimaailmast. Minu arvates on veidi häbiväärne, et raport, mis peaks käsitlema naiste võrdseid õigusi, isegi ei maini taolisi probleeme nagu pealesunnitud abielu, pealesunnitud pearäti kandmine, autapmised, ümberlõikamine, haridusele ligipääsu puudumine ja nii edasi. Need punktid tuleb lisada, kui tahame 2010. aastal Euroopast täpset pilti.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Soovin pakkuda välja, et Euroopa Parlament rakendaks abordi küsimuse puhul uut lähenemist. Palun, et tehtaks viimaks lõpp vapustavale valele, mis väidab, et abort on mingisugune kasulik asi naistele, ehk isegi naiste vabaduse küünarpuu. Ei! Nagu paljud inimesed teavad, nii naised kui mehed, on abort valulik ja kahjulik tungimine võrdselt naise kehasse ja hinge. Just antud põhjusel rääkigem pidevalt abordi hõlpsamast kättesaadavusest rääkimise asemel viimaks abortide ennetamisest, rõhutades seda ning aidates naisi ses suhtes. Aidakem naistel valmistuda plaanitud rasedusteks ning planeerimata raseduse esinemisel, planeerimata lapse eostumisel, et, sellel lapsel lubataks maailma tulla ning teda kasvataks armastusega naised, paarid, sest nad peaks saama selle suutmiseks kõikvõimalikku abi ja tuge.

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja, volinik! Resolutsiooni ettepanek Marc Tarabellalt, kes meiega viimastel Euroopa valimistel naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis liitus, on ambitsioonikas. Viitan iseäranis lõigule 20: „Parlament soovib näha naiste õiguste Euroopa harta loomist”.

Kõik, kes Euroopa integreerumisajalooga tuttavad on, mäletavad, et juba Euroopa Ühenduse asutamisleping sätestas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte tööturul. Soolist võrdset kohtlemist käsitlevaid seadusi on olemas kõikides liikmesriikides. Uute hartade nõudmine on kerge lahendus. Olemasolevate meetmete rakendamine kujutab suuremat jõupingutust.

Tegelikult, kui me antud resolutsiooni ettepanekust lõiku 20 ei eemalda, lisame Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ja uhiuuele Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudile neljanda meetme, mis võtaks naiste soodustamisele pühendatud erilise uue harta kuju.

Mul on mõned küsimused. Mis kasu oleks naiste õiguste uuest hartast? Millist lisandväärtust see annaks? Mitte mingit! Ekslik on arvata, et harta lahendab naiste probleemid. Loomulik õigus, millest peaksime oma mõtteis ja vastustundlikus poliitilises tegevuses juhinduma, ei võimalda eriõigusi. Keegi ei saa öelda, et õigusvahendid eiravad naiste õigusi. See oleks intellektuaalselt ebaaus ja faktiliselt vale.

Just seepärast hääletangi lõigu 20 vastu. Põhiprobleem on harta. Kui lõik 20 jääb resolutsiooni ettepanekusse, ei ole mul seda võimalik toetada.

Lõpuks, volinik, tänan teid koostöö eest naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis teie mandaadi jooksul!

  Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin õnnitleda kolleegi Marc Tarabellat kirjutatud raporti kvaliteedi ja ülesandega, kus ta käsitleb paljusid soolist võrdõiguslikkust puudutavaid küsimusi, eduka toimetulemise puhul!

Peame tunnistama, et võrdõiguslikkuse osas on tehtud vaieldamatuid edusamme. Ent vaja on veel suuri jõupingutusi, iseäranis majandus- ja sotsiaalse kriisi kontekstis, millel on veelgi suurem mõju juba äärmiselt haavatavale lõigule elanikkonnast, nimelt naistele.

Peame samuti rõhutama topeltdiskrimineerimist, mis mõnikord puudutab naisi puude, vanuse või rahvusvähemusse kuuluvuse tõttu. Tahan samuti rõhutada kolme konkreetset punkti. Meil on tarvis varustada end Euroopa tasandil üldiste usaldusväärsete ja kooskõlas näitajatega. See peaks võimaldama meil pakkuda välja lahendusi, mis kajastavad tingimusi tegelikus elus, mida saab mõõta soolise võrdõiguslikkusega seonduvate tõsiseltvõetavate andmetega.

Kui tõesti tegeliku võrdõiguslikkuse poole liikuda soovime, siis tuleb rakendada Euroopa tasandil isapuhkus. Tegemist on olulise faktoriga, kui on tegemist võrdsete võimalustega tööhõives ja pereelus.

Mu kolmas punkt lõpuks on, et sooline võrdõiguslikkus oleneb tingimata võimust, mis naistel oma kehade üle on. See tähendab väga selgesti, et naistele peab rasestumise vältimise ja abordi tegema nii kättesaadavaks kui võimalik. Kahetsen, et küsimus ikka veel sellist tundlikkust põhjustab, kuid on ilmselge, et kuni naised ei suuda teostada võimu oma seksuaalõiguste üle, ei ole meil õnnestunud saavutada oma eesmärki võitluses tõelise soolise võrdõiguslikkuse eest.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Proua president, lugupeetud volinik, kolleegid! Kõigepealt minu komplimendid härra Tarabellale, aga nüüd raporti juurde. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ei ole mitte eesmärk iseenesest, vaid ta on eeltingimus meie üldeesmärkide saavutamiseks.

Võrdõiguslikkus igapäevaelus on kõigi huvides, nii meeste kui naiste huvides. Aga pelgalt üksikute õigusaktidega seda probleemi ei lahenda. See, et me täna ikka veel ja nüüdseks juba 40 aasta vältel sellest räägime, annab tunnistust sellest, et ainult mitmetahuline integreerunud poliitika viib meid eesmärgile lähemale. Tahan rõhutada siinjuures rakenduse ja järelevalve üliolulisust.

Teisalt – iganenud sooliste stereotüüpide vohamine säilitab meeste ja naiste sisult keskaegseid rolle ühiskonnas ja taastoodab soolist tasakaalustamatust. Me tahame olukorda muuta, aga andkem siin siis ka ise eeskuju. Homme kinnitame uue Euroopa Komisjoni, kus naisvolinikke on vaid kolmandik. Täna me seda enam muuta ei saa. Kutsun järgmistel uue komisjoni valimistel nõudma liikmesriikidelt kahe volinikukandidaadi – mehe ja naise – esitamist. Ja otsustame siis mitte soo, vaid nende pädevuse pinnalt. Haridusstatistika näitab, et naised ei pea seda kartma, ja tulemuses olen ma kindel – seda me häbenema ei pea. Lõpetades tahan tänada härra Špidlat ja soovida talle kõige selle täitumist, mis ta endale sihiks seab.

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE). – (EL) Austatud juhataja! Selles olulises 2009. aasta raportis öeldakse täiesti õigesti, et soolisele võrdõiguslikkusele on fundamentaalseks tõkkeks vägivald. See ei viita aga konkreetselt koduvägivallale. Kahjuks on see probleem sage ning puudutab kõiki kogukondi. Kreekas, näiteks, on registreeritud viimasel 18 kuul 35 abikaasa mõrva.

Ja ometi on väärkoheldud naiste toestruktuurid algelised või olematudki. Euroopa Parlament peaks ergutama liikmesriike, sealhulgas Kreekat, looma igasse kohalikku ametiasutusse väärkoheldud naiste toestruktuure, kus on naiste jaoks täielik psühholoogiline, õiguslik ja professionaalne nõustamine ning nõuetekohase personaliga varjupaigad.

Liikmesriigid peaksid samuti arvestama naisorganisatsioonide ja juristide muudatusettepanekuid õiguses koduvägivallaga seonduvate kahetimõistetavuste ja möödahiilimisvõimaluste korrigeerimiseks. Lõpuks peaks rakendatama koolides soolise diskrimineerimise vastaseid hariduskavu sotsiaalsete stereotüüpide muutmise eesmärgil.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Alustuseks sooviksin öelda, et pean õigeks, et Euroopa Parlament on tihedalt soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasatud. Tahes-tahtmata arvan aga, et meie Euroopa poliitika kannatab tõsise, väga tõsise skisofreenia vormi käes. Sooviksin tsiteerida ameti hiljutist raportit. Kuueteistaastase Medine Memi Kahta linnast Türgi Adiyamani provintsis mattis perekond elusalt pere kodu kõrvale kanalasse. Politsei leidis ta istuvast asendist kahe meetri sügavuselt maa seest. Surmajärgsel kontrollil leiti, et tütarlapsel oli kopsudes ja maos suurtes kogustes mulda. Tütarlapse isa tunnistas rahulikult teo politseile üles ja ütles, et mattis tütre, kuna ta oli saanud sõbraks mõningate poistega. Kallid kolleegid! Türgis ja sarnastes riikides, mõrvatakse naisi ja isegi tütarlapsi niiviisi näiteks ainult sellepärast, et nad teiste meestega rääkinud on. Kui soolist võrdõiguslikkust tõsiselt võtame, siis, kuidas võib meil olla isegi mõtet, et riik, kus õrnemasse sugupoolde suhtumine on selline, saaks olla tsiviliseeritud Euroopa osa. Sooline võrdõiguslikkus ei tähenda lihtsalt väikeste sissetulekuerinevuste arvutamist, vaid eeskätt õigust elule ja inimväärikusele, mida korduvalt naistele meie liikmesriikides keelatakse.

  Laurence J.A.J. Stassen (NI) . – (NL) Austatud juhataja! Täna arutame arenguaruannet, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus. Arutatud on paljutki, kuid raportist puudub üks teema, milleks on õõvastav sooline ebavõrdsus Euroopa moslemite kogukonnas, kus naised on Koraani eeskirjade alusel täielikult meestele alluvad. Moslemi naiste osalemine tööelus või kõrghariduses käib meeste seisukohast vaevalt arutamisele ja, kui üldse, peavad naised kandma burkat ehk pearätti, mis vähendab kõvasti töökoha leidmise võimalusi.

Seetõttu peaks Euroopa Liit võitlema, mitte burka kandmise õiguse eest, vaid õiguse eest töötada seda kandmata. Hollandi Vabaduse Partei (PVV) toetab Prantsusmaal taotlust burka avalikes kohtades keelustada ning sooviks näha taoliste keeldude rakendamist riiklikul tasandil ka teises liikmesriikides. Austatud juhataja! Antud naiste šokeeriva allutamise osas tuleb midagi ette võtta.

PVV soovib näha, et antud tagurlusega jõuliselt võideldaks. Nendel naistel on õigus sõnavabadusele ja vabadusele õppida kartmata islamit, mis neid eraldada sooviks. On aeg emantsipatsiooni uueks laineks. PVV ei toeta seetõttu raportit, kuna see ei tegele tegelikult oluliste küsimustega, mis meie arvates on väga häbiväärne.

  Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Oleme täna nii palju kordi kuulnud, et naised kannatavad Euroopas tööl jätkuvalt ebavõrdsuse käes. Ent nende tööhõive on tõusnud 51%-lt 1997. aastal 58%-le 2007. aastal. Täna on naised kõrgete kvalifikatsioonidega, kuid naiste arv tippjuhtide kohtadel on jäänud viimaste aastate jooksul samaks, ehkki majandust, äri ja õigust õppima asuvate naissoost üliõpilaste arv on nüüd meessoost üliõpilaste omast kõrgem.

Peame tunnistama, et 2007. aastal töötas 31% naistest osalise tööajaga töökohtadel, mis on meeste vastavast protsendist neli korda kõrgem. Naised teenivad meestest keskmiselt 17,4% vähem. Nende puhul on vaesuse oht suurim ning eriti vanas eas tabab neid rängalt peale üksinduse ja hooldusest sõltumise ka vaesus. Peame seda muutma!

Naised äris, naised tööl – see on see, mida häälekalt nõudma peame! Nõuame erikorda, vanemapuhkust ja rasedus- ja sünnituspuhkuse seadmist võrdsele alusele ning kuidagi oleme saavutanud vastupidise: naised on liiga kulukad ning seetõttu töökohti ei saa. Selle olukorra tegelik ebaõiglus on naiste alamas seisus ja selles, et nende pere- ja majapidamisülesandeid tunnistatakse vähe.

Volinik, ütlesite äsja, et sooviksite antud olukorra kasumlikkuse analüüsi teostamist, kuid selle arvutamine ei ole rohkem võimalik kui selle eest maksmine. Peame tunnistama, et emad ja isad valiksid hea meelega perede eest hoolitsemise, kui seda alaväärseks ei peetaks ning kui see karjääris edasiliikumisele üldiselt ebasoodne ei oleks. Peretööd tegevad inimesed teevad ühiskonnas väga olulist tööd, sest loovad meie tulevikku. Nad omandavad oskusi ja isegi pädevust lisaks ka tulevasele erialase tööle.

Seetõttu peaks majandus toimima perede ja naiste toetamiseks. On palju pakilisem mõelda uuesti läbi, kuidas meie ühiskonnad toimivad, kui luua uued Euroopa seirekeskused ja instituudid.

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Rahvusvaheline majanduskriis avaldab meestele ja naistele selgelt negatiivset mõju. See on põhjustanud töökohtade kadumist ja ranguse poliitikat rahaasjades. Ent mitte mingil juhul ei tuleks seda kasutada ettekäändena võrdõiguslikkuspoliitika seiramise peatamiseks, sest antud poliitika võib ajendada Euroopas sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning elavnemist.

Sama ajal kujutab kriis ainulaadset võimalust ja väljakutset Euroopa Liidule ning liikmesriikide valitsustele tingimuste loomisel, mis tõstaks konkurentsivõimet üleilmsel tasandil, vaadates üle ja lülitades soolise võrdõiguslikkuse mõõdet igasse poliitikasse, et lahendada pikaajalised demokraatlikud puudujäägid naiste arvelt.

Meil on tarvis tõhustada jõupingutusi ebavõrdsele tasule, vägivallale, nähtamatule diskrimineerivale laele, diskrimineerimisele ja vaesusele lõpu tegemiseks. Meil on tarvis leida mooduseid töö ja koduelu ühitamiseks, laste, vastsündinute ja eakate hooldusvõimaluste parandamiseks, töötavate naiste ja töötavate paaride ning ühe vanemaga perede ning puuetega inimeste toetamiseks. Eeskätt aga on meil tarvis rakendada praktikas tulemuslikult kõiki võrdõiguslikkusseadusi.

  Nadja Hirsch (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Meil on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta. Naistel on ikka veel suur oht vaeseks jääda ja vaesuses elada. On palju väikseid samme, mille tõttu nad sellesse olukorda satuvad: tütarlapsed kalduvad valima töökohti, kus nii hästi ei maksta. Seejärel otsustavad nad lapsi soetada, mis tihti viib selleni, et nad ainult osalise ajaga töötada saavad. Teine võimalus on, et nad otsustavad hoolitseda vanemate ja vanavanemate eest, mis jälle seab vanemad naised olukorda, kus nad tööle naasta ei saa. Need perioodid kuhjuvad ning tulemusena on naiste karjäärides edasiliikumine palju aeglasem. Seda kajastab näiteks ka asjaolu, et neil on madalamad pensionid. Sellel on mitu tahku ning paljud neist on antud raportisse lülitatud.

Tõeliselt oluline sõnum, mille edastama peame, on: juba on olemas palju võimalusi, kuid tütarlapsed ja naised peavad neid ära kasutama. Teadlikkus, et tütarlaps õpib inseneriteadust ja on selleks piisavalt vapper – just seda on meil vaja koolides propageerida. Sama kehtib iseäranis ka sisserännanud naiste kohta. Sooviksin samuti veel ühe mõtte välja tuua. Kui täna istungisaalis ringi vaatate, näete, et kaks kolmandikku meist, kes siin arutelul kohal viibivad, on naised ja üks kolmandik mehed. Peame samuti võitma meeste tähelepanu, et nad sellest teemast palju rohkem huvituksid, nii et ühel päeval oleks meil kohal ülejäänud kaks kolmandikku meestest ja nad toetaksid naiste teemasid.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Marc Tarabella raportis, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus, on tehtud Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele mitu väga olulist soovitust. Jällegi on tõstetud ebavõrdsuse probleem esile naiste palga kaudu ja lisaks ka komisjoni õigusloomega seotud ettepaneku puudumine antud erinevuste vähendamiseks. Tõstatatud on küsimus naiste kohta, kes töötavad väikestes pereettevõtetes, kus naised ei ole tihti liitunud sotsiaalkindlustussüsteemiga ning nende tööd ei registreerita staaždokumentides, nii et seda ei arvestata pensioni saamise õiguse määramisel. Rõhutatud on karjäärinõu olulisust ja vajalikkust, mis aitaks aktiveerida naisi, kes on väga tihti koha tööturul kaotanud lapse sünnitamise või eaka inimese hooldamiseks koduseksjäämise tõttu. Rõhutatud on vajadust osutada abi naistele, kes oma ettevõtet asutada tahavad. Üles on kutsutud soodustama tehnilisi elukutseid noorte naiste seas, kes seisavad oma tööelu alguses, et suurendada naiste osakaalu tavapäraselt meeste täidetavatel töökohtadel. Rõhutatud on vajadust eriti rasketes olukordades olevate naisterühmade prioriteetseks kohtlemiseks, näiteks puuetega, eakad ja ülalpeetavatega naised.

Ent minu hinnangul on oluliste ja fundamentaalsete küsimuste seas ka tarbetuid reproduktiivse tervishoiu sätteid ning teisi, mis annavad laia ja piiramatu juurdepääsu abordile. Sooviksin juhtida kaasparlamendiliikmete tähelepanu asjaolule, et aborti puudutavad otsused on üksikute liikmesriikide valitsuste pädevuses. Võitleme naiste ja meeste võrdse kohtlemise eest, kuid ei tohiks teha seda sõltuvaks seksuaalsuse valdkondadega seotud valikutest. Niisugune tava võib märkimisväärselt vähendada toetust raportile, mida arutame.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Kõigepealt sooviksin tänada raportööri Marc Tarabellat tehtud töö eest!

Majanduslanguse ületamiseks on väga oluline investeerida inimkapitali ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, luues naistele ja meestele tingimused oma potentsiaali täielikuks ekspluateerimiseks.

Euroopa Liit on liikunud lähemale Lissaboni strateegia eesmärgi saavutamisele, et naiste tööhõive oleks 2010. aastaks 60%. Ent naiste tööhõive erineb liikmesriigiti tohutult. Seetõttu peavad komisjon ja liikmesriigid rakendama tulemuslikke meetmeid tagamaks soolist võrdõiguslikkust käsitleva direktiivi rakendamine tööhõive ja elukutsega seotud probleemides.

Praegu erineb meeste ja naiste palk liikmesriikides suuresti ja seetõttu peame tungivalt kutsuma liikmesriike üles rakendama põhimõtet „Võrdne tasu võrdse töö eest”. Komisjon ei ole ikka veel esitanud aruteluks meeste ja naiste võrdse palga põhimõtet puudutavat ettepanekut.

On kohustuslik soodustada meeste ja naiste seas isikliku ja pereelu vastustusalade võrdset jagamist ning jaotada paremini tasustatud ja tasustamata tööks eraldatud aega.

Liikmesriigid peavad rakendama kõiki võimalikke meetmeid, mis on seotud eelkooliealiste laste hoiuteenustele ligipääsuga.

Isapuhkuse probleem on ikka veel lahendamata. Seetõttu peame esmalt leidma puhkuse konsolideerimiseks direktiivis ühise lahenduse.

Lisaks pööratakse komisjoni konsultatsioonides uue 2020. aasta strateegia kohta soolise võrdõiguslikkuse teemadele vähest tähelepanu. Soolise võrdõiguslikkuse teemat tuleb uues strateegias tugevdada ja integreerida.

Kokkuvõtteks sooviksin tänada komisjoniliiget südamest meie pika koostöö eest soolise võrdõiguslikkuse, tööhõive ja sotsiaalasjadega! Suur tänu ja palju edu teile!

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopas on toimumas muutused – nagu võib raportist näha –, mis on soodsad paremale haridusele ja kasvavale tööhõivele naiste seas, ehkki on ikka veel suuri erinevusi. Paranemine toimub valdkondades, kus naised otsustavad ise ja ilmutavad algatust ja meelekindlust. Ent valdkondades, kus neil vähe mõju on, toimivad stereotüübid, mis ei luba neil edasi liikuda või avalikus elus osaleda. Just seepärast ei tõuse naiste arv juhtimiskohtadel ja just seepärast kasvab nende osalemine poliitikas väga aeglaselt. Seetõttu on oluline võidelda siin stereotüüpidega ning rakendada meetmeid soolise võrdõiguslikkuse soodustamiseks avalikus elus ja poliitikas. Raport räägib antud meetme intensiivistamisest, kuid sellest ei piisa. Peame tegema taolisi ettepanekuid koos. Peame ergutama komisjoni ja liikmesriike alustama arutelu ja rakendama meetmeid naiste osalemise suurendamiseks poliitikas. Naiste suuremal kaasatusel poliitikas arvestatakse enam sotsiaalteemasid, lapsehooldusvõimalusi, naisküsimusi ja naiste võrdõiguslikkust üldiselt.

Poolas oleme algatanud arutelu teemal prioriteet poliitikas. Rühm naisi on käivitanud rohujuure tasandi seaduse koostamiseks, mis käsitleb võrdõiguslikkust poliitikas, nii et 50% kandidaatidest valimistel peaks olema naised. Oleme kogunud seaduse toeks üle 100 000 allkirja ning esitanud selle Poola parlamendile. On alanud tohutu arutelu ja ma ei tea, kas ideed saadab edu – kas parlament hääletab ettepaneku poolt. Ma ei tea kas see osutub väga edukaks, kuid arutelu ise, mis käib, on ühiskonna teadlikkust väga muutnud. Meil on hääletuse tulemusi, mis seda näitavad. Kutsun seetõttu üles alustama taolist arutelu naiste osalemise kohta poliitikas Euroopa Liidu riikides.

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

  Joanna Senyszyn (S&D). – (PL) Austatud juhataja! On hea, et arutatav resolutsioon sisaldab punkti 38, mis sätestab, et naistel peab olema võimu oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle, iseäranis rasestumise vältimise ja abordi hõlpsa kättesaadavuse ning ohutu abordi võimaluse kaudu. See on oluline eriti nende riikide kodanikele, kus on kitsendavad abordivastased seadused ja kus levitatakse petlikku elupooldajate propagandat. Minu riigis – Poolas – ei luba parempoolsed, kes on vaimulike sõrme ümber keritud, nõuetekohast seksuaalharidust ja piiravad rasestumise vältimist ning legaalset aborti. Isegi sõna „abort” on peaaegu täielikult poola keelest kõrvaldatud ning asendatud väljendiga „eostunud lapse tapmine”. Selleks et teha raseduste legaalsele katkestamisele lõpp, mida aastas teostatakse ainult mitusada, on olnud mitu aastat käimas katsed lisada Poola põhiseadusse klausel, mis kaitseks elu eostumise hetkest. 100 000 illegaalset aborti ei tekita muret niinimetatud elupooldamiskampaanias osalejatele, kes silmakirjalikult teesklevad, et antud aborte ei toimu.

Euroopa Liit peab tegema lõpu liikmesriikide lugupidamatusele naiste reproduktiiv- ja seksuaalõiguste suhtes.

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Naised esindavad poolt Euroopa potentsiaalsest kaadrist. Me ei tohi sellel loovpotentsiaalil lasta raisku minna. Kui meil õnnestub see potentsiaal majandusse suunata, sooritame tohutu edasihüppe, seda nii Euroopa ühiskondades ikka veel olemasolevate hoiakute kui ka liidu uue kasvu, töökohtade ja konkurentsivõime tegevuskava osas.

Võrdsed võimalused on paberil olemas. Liit on loonud vähemalt 13 soolist võrdõiguslikkust käsitlevat direktiivi. Põhimõtte ankur on lepingus ja liikmesriikide põhiseadustes ning õigusaktides, kuid andmed tegelikust elust kõnelevad teist keelt. Iialgi varem pole naised olnud nii hea haridusega, ent ettevõtluses on naised ikka veel suuresti alaesindatud.

Soolise palgalõhe osas pole viimastel aastatel praktiliselt midagi muutunud. Äri ajades jätavad naised harva laene tagasi makstes makseid tegemata, ent finantseerimise kättesaadavus on naiste jaoks raske ja selle määrab pankade tagatiste taotlemine. Raha laenamiseks on vaja veel raha, kuid ainult 1% maailma varadest on naiste käes.

Vaatamata kõrgematele kvalifikatsioonidele, kõrgemale haridusele on naised ikka veel otsusetegijate seas alaesindatud. Kõige võti on rohkemate naiste pääsemine otsusetegemiskohtadele. Naised saavad oma asja ajada ning oma tegevuskava turundada, kuid tegelik võim on otsusetegemises ning just seepärast peaksid naised osalema.

Muutuse tekitamiseks on oluline kriitiline mass. Üksainus naine otsuseid tegevas organis peab varsti käitumist kohandama, et meessoost enamus teda aktsepteeriks. Alustuseks võiks tõesti juba mõju avaldada, kui otsuseid tegevates juhatustes mõned naised oleksid, ent kõik strateegiad aitavad vähe, kui meil ei õnnestu kõrvaldada suurimat takistust naiste eest: pere- ja tööelu ühitamine. Ülejäänud takistused nõuavad poliitika kaudu reageerimist ning just seepärast on meil ikka veel tarvis soole orienteeritud poliitikat, nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Sooviksin toetada, mida on öelnud kaasparlamendiliikmed, paljud naised ja arvukad mehed ning meie raportöör Marc Tarabella, keda õnnitlen, ning öelda, et me kõik toetame kirglikult iga meedet ja algatust igal kujul soolisele diskrimineerimisele lõpu tegemiseks. See on enesest mõistetav, sest just nii on meil tarvis toimida avatud demokraatlikus ja liberaalses ühiskonnas, kus kõik elada tahame.

Pooleli on olulised jõupingutused ja meil on vaja seda rõhutada. Euroopa tasandil meenutaksin täiskogule direktiivi 2006/54/EÜ, mis nõuab liikmesriikidelt kõikides vormides soolise diskrimineerimise lõpetamist 2009. aasta augustiks. Meenutaksin täiskogule samuti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised (2006–2010).

Samuti tervitan ja meenutaksin täiskogule kõiki algatusi, mida selles küsimuses rakendavad riiklikud valitsused Euroopa Liidu liikmesriikides, millest värskeim on president Sarkozy valitsuse oma, millega propageeritakse õigusakte burka kandmise keelustamiseks avalikes kohtades.

Kõik need on konkreetsed sammud, kuid on vaja enam, kui soovime muuta eeskätt oma hoiakut kõikides vormides diskrimineerimise ennetamiseks. Kahjuks eksisteerib diskrimineerimine ikka veel ning üks kaitseta kategooria, mida mainida sooviksin, on vastsündinute emad. Lugesin hämmastusega Euroopa Komisjoni raportit, mis käsitleb Barcelona eesmärke ja lapsehooldusvõimalusi Euroopa Liidus, kus öeldakse, et neil pole võimalik lapsi vastavalt soovile kasvatada ülemääraste kohustuste tõttu, millega nad argielus silmitsi seisavad. Meil on tarvis mõista ja ülimalt rõhutada asjaolu, et suutmatus saavutada tegelikku soolist võrdõiguslikkust kahjustab tänapäeva lapsi, kes jäetakse ilma stabiilsest perekeskkonnast, kus ema kohaolekut tuntakse teravalt. See ohustab psühholoogilist tasakaalu ja stabiilse isiksuse arenemist tänapäeva lastel, kes on tuleviku Euroopa Liidu kodanikud.

  Zita Gurmai (S&D). – Austatud juhataja! Majanduskriis on rõhutanud asjaolu, et naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus on jooksvate majandusküsimustega vastastikku seotud.

Soolist võrdõiguslikkust soosivad õigusaktid vastuvõtnud riikides kaldub naiste esindatus tööturul ja lisaks ka sündimuse protsent oluliselt kõrgem olema. Nendes riikides on üldiselt tervem majanduslik, sotsiaalne ja pensioniolukord. Lisaks on peres üliolulised naiste palgad.

Selge on, et eelseisval ELi strateegial 2020. aastaks on tarvis visandada selge eesmärk soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise suhtes kõikides Euroopa poliitikates. Strateegia peab olema koordineeritud uute soolise võrdõiguslikkuse juhistega. Nagu kolleeg Marc Tarabella oma raportis välja tõi, on naiste tervishoid ja seksuaalõigused samuti võrdselt oluline vahend naiste sotsiaalmajanduslikuks mõjukuse tõstmiseks. Meil on tarvis tagada ligipääs teadmistele, teabele, arstiabile ja abile, et anda kõikidele naistele võrdsete õiguste ja ligipääsu valik ning positsioon.

Sooviksin teid tänada viie aasta eest, mil Vladimír Špidlaga koostööd tegin, sest tegemist on viimase võimalusega teda tervitada! Tänan väga oivalise panuse eest teilt ja teie meeskonnalt!

  Hella Ranner (PPE). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! See äärmiselt huvitav arutelu on juba peaaegu kõike maininud. Ma ei oska midagi uut sinna lisada. Ent on üks lühike tähelepanek, mida teha sooviksin: peaksime kõik taotlema tagamist, et naised ei oleks enam olukorras, kus peavad valima ühelt poolt pere ja teiselt töö vahel. Meil on tarvis luua tingimused, et see tegelikkuseks muutuks. Meil peaks olema võimalik kiiresti meetmeid rakendada tagamaks, et naine saab täita ema- ja kutserolle võimalikult hästi.

Tegelikult on olemasolevast palgasüsteemist väljaarvamine tõenäoliselt vältimatu. Ent naisel peaks olema võimalik tööle naasmise järel kaotatud tööaeg tasa teha. Minu arvates on see lahenduseks, mille poole peaksime töötama, iseäranis proovile panevatel majanduslikel aegadel. Kui meid edu saadab, ning meie panus Euroopa Parlamendis taolisse edusse on väga suur, siis saavutame tegelike võrdsete võimalustega kaasaegse Euroopa. Meile kõigile on selge, et see on võimalik ainult järjekindla soolise võrdõiguslikkuse puhul.

  Britta Thomsen (S&D). – (DA) Austatud juhataja! Marc Tarabella raport, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust, annab oivalise ülevaate suurtest väljakutsetest, millega ELis võrdõiguslikkuse vallas silmitsi seisame. Üks väljakutsetest on saavutada naiste osakaalu suurenemine riigi- ja eraettevõtete juhatustes – seda samuti finantssektoris. Oleme keset majanduskriisi, kus meil on tarvis kasutada ära kogu potentsiaalne kaader, kui soovime tekitada hädavajalikku kasvu. Selgelt väljendudes on kaalul meie konkurentsivõime.

EL peaks seetõttu Norralt õppima. 2002. aastal tegi tollane Norra kaubandus- ja tööstusministri algatuse pakkuda välja, et ettevõtete juhatustes oleks vähemalt 40% kummastki soost esindatud, puhtalt kasu saamiseks: Norral on tarvis kasutada ära kogu potentsiaalne kaader, kui riik soovib rahvusvaheliselt konkureerida. Praegusel kujul personali otsimine, kus mehed peamiselt mehi värbavad, on uuenduste ja kasvu tekitamise suhtes laastav. Peame ekspluateerima mõlema soo potentsiaali ja tegema ELis algatuse Norra õigusaktide sarnaste dokumentide vastuvõtmiseks. 2002. aastal oli Norrast juhatustest ligikaudu 200 naist, tänapäeval peaaegu viis korda rohkem. Samas näitavad uurimused, et ettevõtted, kus juhatuses mõlemad sood esindatud on, on puhtalt majanduslikult parema käekäiguga. Seetõttu on lihtsalt loogiline võrdõiguslikkuse eest võidelda.

  Carlo Casini (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, volinik! Soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on osa suure jõe kesksest voost, mis on juba vabastanud välismaalased, orjad, mustanahalised, ning see on inimväärikuse põhimõte, mis on kõigi puhul sama. Tarabella ja komisjoni raport on seetõttu mõlemad kiiduväärt, sest on õige alati antud põhimõttele üdini kindlaks jääda.

Ent on kaks kriitilist märkust, mida enda arvates tegema pean. Inimväärikuse ja võrdõiguslikkuse voog peaks puudutama kõiki, absoluutselt kõiki, sealhulgas neid, kes maailma tulekut ootavad – sündimata lapsi. Seetõttu on vastuvõetamatu, nagu seda antud raporti punkt 38 teeb, kõnelda abordist seksuaal- ja reproduktiivõiguste, naiste õiguste tahuna. Keegi ei eita probleemide keerukust, mis puudutab raskeid ja soovimatuid rasedusi – on tõsiseid probleeme, kuid igal juhul ei tuleks neist rääkida, väljaarvatud vajaduse osas kasvatada lugupidamist elu vastu ja pakkuda emadele igat liiki abi, et nad saaksid vabalt valida raseduse jätkamise.

Minu teine kriitika puudutab seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu mõiste laiendamist, nagu seda tehakse põhjenduses X, füüsilistest ja vaimsetest tahkudest laiemalt, nii et lülitatakse sisse ka lisaks sotsiaalsed tahud.

Ei tea, kas see tähendab, et kogu seksuaalkäitumine, mis see ka poleks, peab saama teistelt heaolu õigustusi ning seetõttu tunnustust ja kiitust. Kas see ei tähenda, et lõpuks ei riku me mitte ainult südametunnistusevabadust, vaid ka mõttevabadust? Esitan küsimuse pelgalt seepärast, et minu arvates ei ole see banaalne.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Lubatagu mul nõustuda kolleegidega, kes ütlevad, et täiendavad õigusaktid ei ole vastus, kui me olemasolevaid võrdõiguslikkust käsitlevaid õigusakte ei rakenda.

Teiseks, võrdõiguslikkuse liikumisega üleskasvanuna tunnen muret, et noorte naiste arvates on lahing läbi. Seetõttu on meil tarvis elavdada noorte naiste ja meeste seas arutelu võrdõiguslikkuse tegevuskava üle.

Majanduskirsi osas, jah, puudutab see naisi, ent muidugi, kui mehed kaotavad töö, puudutab see ka naisi. Minu arvates peame väljendama väga selgelt, et majanduskriis puudutab kõiki, iseäranis peresid.

Lõikude 34 ja 35 osas nõustun täielikult ja toetaksin üleskutset seda veel mitte teinud riikidele, et ratifitseerida Euroopa-vastaste meetmete konventsioon. Loodetavasti viib Iiri valitsus ellu endale võetud kohustuse seda sel aastal teha.

Koduvägivald on kohutav tegelikkus: paljud naised tõepoolest mõrvatakse oma kodus. Meil oli seda liiki intsidenti puudutav kohtuasi Iirimaal.

Lõik 38 aga ei austa abordi osas subsidiaarsuse klauslit ning minu arvates vajab see parandamist.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Volinik, kallid kolleegid! Kui saja aasta eest käis võitlus naiste hääleõiguse pärast, ei võidelnud naised eelisõiguse, vaid oma kodaniku põhiõiguste tunnistamise eest. Üritagem seda rada ka tänapäeval minna!

Usun kindlalt, et naiste suurem kaasatus poliitilisse ellu, eriti riiklikul tasandil, saab abi tõeliselt vabalt kandidaatide konkurentsilt valimisvõitlustel. Taolistes tingimustes ei jää naised kindlasti alla. Näiteks viimastel parlamendivalimistel Tšehhi Vabariigis oleks vaba konkurents kandidaatide vahel tõstnud kõikidest parlamendifraktsioonidest valitud naiste üldarvu nigelalt 15%-lt vastuvõetavale 26%-le. Sarnaseid tulemusi leiame teist liiki valimiste puhul.

Naised ei tohi olla palujate rollis. Kui neil on võrdne võimalus, saavutavad nad võidu. Ent nii kaua, kui valimissüsteemid on võistlused valitud kandidaadirühmade vahel ettearvatavate kohtade pärast tegeliku võimaluseta, et teisi kandidaate valitaks, võrdne võimalus puudub. Taotlegem seetõttu tõeliselt võrdseid võimalusi kõigile, teisisõnu, ka naistele! Siis pole kvoote tarvis.

  Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mõni aeg tagasi esitasin kõne oma tööst Euroopa Parlamendis, siinsete ülesannete ja paljude kohtumiste teemal. Siis esitas üks meesterahvas mulle sellise küsimuse: „Mida teie mees selle kohta ütleb?” Olen seda küsimust palju kordi kuulnud. Tean, et seda naistele esitatakse, ent minu arvates, teistpidi, mehele, ei esitata kunagi küsimust: „Mida su naine selle peale ütleb?”

(Vahelehüüded)

Teie oma on? Noh, sel juhul võime teie puhul tõelisest võrdõiguslikkusest rääkida.

Lubatagu mul veel üks näide tuua: noor abielupaar, mu tuttavad, said äsja lapse ning vanemad jagavad üht tööd, oma lapse eest hoolitsemist. Naise puhul peetakse seda normaalseks, ent mehelt küsitakse, miks ta kulutab pool päeva mähkmeid vahetades ja ega ta ei tunne, et see ta karjäärile tagasilööki pole andnud. Ka see ei ole võrdõiguslikkus.

Kokkuvõtteks lubage mul puudutada võrdse palga teemat, mida täna arutanud oleme. Ehkki on ettevõtteid, mis ametiühingutega kokkulepitud palku maksavad, on tõendeid, et naised töötavad osakondades, kus neil on vähem võimalusi edasiliikumiseks ning kus neile makstakse väiksemaid hüvitisi. Üks viimane näide: ettevõtted, mille juhtkond koosneb vähemalt 30% naistest, saavutavad paremat ärilist edu. Võrdõiguslikkus tasub end ära!

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Tervitan resolutsiooni ning mul on hea meel, et võtmekoht on küsimus naiste kohta, kes töötavad põllumajanduses ja on ilma selge kindla õigusliku staatuseta omandiõiguse ja oma rolli suhtes leibkonnas. Küsimus, millel võib olla suuri tagajärgi, on olulise eesmärgina samuti nõukogu eesistujariigi Hispaania tegevuskavas. Peame otsima antud asjale parimaid kohalduvaid lahendusi!

Loodan samuti, et roll, mida naised Euroopa majanduses etendavad, saab olulise koha lisaks ka ELi strateegias 2020. aastaks, mida arutame sel nädalal Brüsseli teabe tippkohtumisel.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja, volinik! Sooviksin väga tänada kaasparlamendiliiget Marc Tarabellat raporti eest. Asjaolu, et antud raport sisaldab üle 40 lõigu on selge tõend, et võrdõiguslikkus ja võrdsed õigused naistele ei ole teema, millega vähem kui tunni jooksul hakkama saame. Siin on piisavalt materjali mitmeks aruteluks. Täna aga sooviksin keskenduda kahele punktile. Esimene on raporti lõik 8, mis on kriitiline asjaolu suhtes, et praeguses Lissaboni strateegias on sooline süvalaiendamine praktiliselt olematu. Sooviksin liituda üleskutsega, et komisjon ja nõukogu lülitakse soolise süvalaiendamise peatüki oma Lissaboni-järgsesse strateegiasse „EL 2020”.

Lisaks on oluline, et liikmesriigid teostaksid soopõhise mõjuhindamise, sest kui tahame võtta kriisi tagajärgedega võitlemist tõsiselt, on meil tarvis meedet, mis arvestab naiste konkreetset olukorda. Minu arvates tuleks liikmesriikidel tõesti tungivalt soovitada rakendada meetmeid taolistest andmetest ja mõjuhindamistest lähtuvalt soodustamaks majanduse elavnemist. Olen samuti seisukohal, et naistel on õigusi oma keha ja tervise üle.

  Norica Nicolai (ALDE). – (RO) Ehkki antud raportit tervitan, sooviksin tõsta esile ühe asja. Minu arvates ei ole õigusaktid olulised, eriti seepärast, et sooline võrdõiguslikkus on inimeste tsivilisatsiooni ja kultuuri tähtis komponent. Minu arvates peab rakendama positiivseid meetmeid iga üksikisiku arengu algusest, mis kõrvaldaks stereotüübid ja annaks tugevat tuge ja otstarvet soolisele võrdõiguslikkusele kohe lapsepõlvest saadik. Kui me antud vaimsust omaks ei võta ega integratsiooni niiviisi ei teosta, on meil edaspidigi sama arutelu selle üle, kuidas asja uurida, ja vähem selle üle, kuidas midagi ära teha.

Sooviksin rõhutada veel üht asja. Ebavõrdsused muutuvad kitsamaks teadmistepõhises ühiskonnas või majanduse uue vormi puhul. Minu arvates on need olulisteks sammudeks võrdõiguslikkuse poole.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Sooviksin tähelepanu juhtida, et raportis viidatud aegunud Barcelona eesmärgid on vastuolus asjatundjate soovitustega. Asjatundjad on tõestanud, et noorimaid, kuni kahe aasta vanuseid lapsi ei tohiks panna asutustesse ja seetõttu on võimatu taolist sihti liikmesriikidele kehtestada. Vastsündinute ja väikelaste terveks vaimseks arenguks on fundamentaalselt oluline, et nende eest hoolitseks terve päev ema või isa. Raport sekkub pealegi liikmesriikide õigustesse, kuna soovib muuta nende perekeskseid poliitikaid. Meie töö on mõistagi võitlus tulemuslike Euroopa meetmete eest lastega inimkaubanduse ja naiste- ja lastevastase vägivalla vastu võitlemiseks. Minu arvates, ja sooviksin sellele tähelepanu juhtida, ei austa raport sündimata lapse õigust elule. Minu arvates on see tasakaalustamata. Sooviksin kokku võtta tänusõnadega volinik Špidlale ja soovin talle ainult edu!

  Katarína Neveďalová (S&D). – (SK) On tõsi, et Euroopa Liit on viimase kolmekümne aastaga teinud palju naiste olukorra ja õiguste parandamiseks. Ent silmatorkavaim erinevus, mis ikka veel püsib ja mis isegi jätkab süvenemist, on meest ja naiste palk.

Naised teenivad keskmiselt peaaegu 20% vähem, samas kui soolised palgavahed puudutavad oluliselt naise töötulu elu jooksul ning pensione ning seda, mida nimetame üha enam vaesuse naisestumiseks. Palgavahed on seotud paljude õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, mille ulatus on laiem ja ulatub kaugemale võrdse töö eest võrdse palga küsimusest.

Peaksime pidama üleeuroopalise kampaania püüdmaks elimineerida sügavalt juurdunud eelarvamused oletatavasti loomuliku asjaolu suhtes, et on püksikandjad ja vähemväärtuslikud seelikukandjad. Peame rääkima avatult koduvägivalla ja inimkaubanduse temaatikast, mis on ikka veel tabu, ning muidugi võrdõiguslikkuse lülitamisest algkooliõpilaste haridusprotsessi.

Lõpetuseks sooviksin esitada ühe küsimuse kõigile, kes täna siin istuvad. Kuidas saab ühiskond väärtustada ja kaitsta inimesi ainulaadsete ja erakordsete olendite, elu kandjatena, kui rahvusvahelist naistepäeva peetakse sotsialistlikuks jäänukiks?

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et täna ka mehed sõna võtavad, ehkki, nagu näha, oleme vähemuses. Sooviksin, et vaataksime soopoliitikat tohutu kasutuselevõtmata sotsiaalse potentsiaali kategooriate kaudu ning seetõttu peaks praeguse põlvkonna järgmise 10 aasta jooksul tasanduma ebaproportsionaalsused igas valdkonnas, kui soovime kiiresti arenevale ühiskonnale mõeldagi.

On kolm probleemset valdkonda: esiteks, ebaproportsionaalsus akadeemilises maailmas. Naised on parema haridusega, ent neid ei edutata. Teiseks peaks olema oluliselt suurem naiste osalemine poliitikas ning just seetõttu tuleks minu arvates kõikides liikmesriikides kehtestada võrdõiguslikkust sätestavad eeskirjad. Naised tulevad paremini toime näiteks mikroettevõtetega, kuid nende osalemine suurettevõtte juhtimises on üsna väike. Praegune kasvumäär viitab, et naised saavutavad võrdse osalemise alles 2280. aastal. Seda tuleb muuta!

On kolm järeldust. Esiteks peaks seirekeskus vaatama parimat tava. Teiseks tahame väljendada tohutut tänu Vladimír Špidlale, et ta lubas Euroopa Sotsiaalfondis, Euroopa Liidu suurel finantsvahendi lasteaedadesse investeerimise võimalust. Kolmandaks sooviksin kuulutada, et kui sel ametiajal lapse soetada kavatsen, võtan isapuhkust, kui Jerzy Buzek mul lubab.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Minu arvates on vajalik tulemuslik karjääriplaneerimise süsteem tagamaks meestele ja naistele võrdsed võimalused, mis tähendab, et peab olema piisavalt lapsehooldusvõimalusi, nagu sõimed ja lasteaiad.

Euroopa Liidus on hetkel laste sõimedesse ja lasteaedadesse registreerimiseks ootelehed. Veelgi rohkem on lapsi, keda taolistesse haridusasutustesse registreerida ei saa ebapiisava kohtade arvu tõttu. Iga lapsehooldusvõimalustesse investeeritud euro tähendab ühiskonnale kuut eurot tulu, mis tuleneb loodud töökohtadest ja Euroopa kodanike elukvaliteedi paranemisest. Just seepärast loodan, et tulevikus investeerivad Euroopa Liit ja liikmesriigid hooldusvõimalustesse rohkem just väga noorte laste puhul.

Viimasena, ent mitte kõige vähem, sooviksin juhtida teie tähelepanu ühe vanemaga perede olukorrale ning raskustele, millega üksikud vanemad üksi lapsi kasvatades kokku puutuvad.

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Minu arvates on naiste ja meeste võrdseteks õigusteks kaks võtit. Üks võti on võrdne ligipääs majandusressurssidele ja teine võti on võrdne ligipääs otsusetegemisele ühiskondlikus elus. Minu arvates on soolised palgavahed, mis visalt püsivad, vastuvõetamatud. Lisaks sooviksin rõhutada, et minu arvates on väga oluline, et naised osaleks enam poliitilises elus ja ühiskondlikus elus üldiselt. Olen sügavalt veendunud, et naiste suurem osalemine ühiskondlikus elus arvukamalt ja õiglasematel põhimõtetel tähendab, et loodavad eelarved ja poliitika ning tehtavad kavad kajastavad suuremal määral terve ühiskonna unistusi, vajadusi, püüdlusi ja kavu.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Majandus- ja finantskriisi taustal tõusis naiste töötus 2009. aastal 1,6% võrreldes meeste omaga, mis tõusis 2,7%.

Oluliselt on suurenenud naiste kaasatus otsusetegemisprotsessi poliitikas. Euroopa parlamendis on naiste protsent tõusnud 31%-lt 35%-le võrreldes eelmise parlamendi ametiajaga. Rumeeniat esindavate naiste protsent on 36%. Rumeenia näitel on naise, endise Euroopa Parlamendi liikme valimine Rumeenia Parlamendi saadikutekoja eesistujaks esmakordne. Isiklikust seisukohast, poliitilist karjääri alustava noore naisena kandideerisin Euroopa Parlamenti sõltumatuna, mul õnnestus koguda vajalik arv hääli parteinimekirja abita. Erasektoris on naised esindatud palju paremini, kusjuures kolmandik neist ...

(Juhataja katkestas sõnavõtja)

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Arutelu siin täna õhtul on „Naiste ja meeste vaheline võrdõiguslikkus”, ent enamik sõnavõtjaid ütles küsimust käsitledes „Meeste ja naiste vaheline”.

See annab minu arvates osaliselt Astrid Lullingi esitatud küsimusele selle kohta, miks pole 1975. aastast saadik rohkem edusamme tehtud. Põhjuseks on traditsioon. See on kultuuriline. Naistel nähti alamat ja alluvat rolli. See eksisteerib ikka veel paljudes riikides kogu maailmas ning selle muutmine kujutab suurt väljakutset.

Võime olla aga tänulikud, et EL on teinud tublisid edusamme, ning tõenäoliselt mitte kusagil enam kui siin parlamendis, kus numbrite ja hoiakute poolest on tegelik võrdõiguslikkus. See peab jätkuma õigusaktide, sihtmärkide ja direktiivide kaudu.

Samuti toodi välja, et meil peaks olema rohkem teavet noorte tütarlaste jaoks. Olen nõus, ent meil on tarvis rohkem teavet ka noortele poisslastele, iseäranis selle kahju korvamiseks, mida on teinud paljud filmid ja telesaated, mis pole üldsegi soodsad võrdõigusliku ühiskonna loomiseks võrdõiguslikus vaimus. Meil on teha suur töö ja peame sellega alustama.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tavaliselt on nii, et rasketel aegadel jääb pere argiheaolu tagamine naiste õlule. Mitte ainult ei peaks neile selle eest igast küljest tänu avaldatama, vaid neile peaks antama olulist tuge sotsiaalpoliitika raames. Minu arvates on meil selles valdkonnas palju teha.

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused tulenevad inimõigustest. Näib, et ülemääraste õigusaktide loomist selle põhiõiguse toestamiseks võidakse tajuda lausa põhimõtte eitamisena. Lõpuks suudame teha enim soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, kui meil on sobiliku hariduse süsteem, sest austusest naiste vastu ei piisa, ja seda ei saa täielikult määratleda ega parimatesse dokumentidesse lülitada, kui see ei ole osa meie kultuurist, kommetest ja kasvatusest.

Poolas on ütlemine, et naine hoiab püsti maja kolme nurka, mees ainult üht. Võiksime öelda, et olukord tõstab esile ja väärtustab naisi või et ekspluateerib neid ülemääraselt ja on näiteks ebavõrdsusest.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Kallid kolleegid! Arutelu on olnud ebatavaliselt ulatuslik. Olen osalenud parlamendis paljudel aruteludel ja praegune on olnud kindlasti üks viljakaimaist. Minu arvates näitas see samuti selgelt, et Euroopa Komisjonis ja Euroopas kui sellisest formuleeritav poliitika on poliitika, millel on oma sisemine mõte ja oma sisemine loogika ning seda tuleb jätkata. Võimaluste võrdsus on minu arvates meie olemuse tõeliselt fundamentaalne element, tulenedes kahtlemata inimõigustest, ning on samuti selge, et peame selle kindlustama kõigile. Me ei saa nõustuda, et on üksikuid valdkondi, kus võimaluste võrdsust järjekindlalt ei kohaldata.

Meie võrdõiguslikkuse kavas formuleeritud poliitika peaks minu arvates tulevikus jätkuma ning nõustun sarnaselt arvamusega, et eelseisvas strateegias „Euroopa 2020” peaksime sooküsimusi tugevdama. Nagu on arutelu käigus juba palju kordi öeldud – ja olen sellega täielikult nõus –, ei saa kaasaegne ja edu sooviv ühiskond endale lubada oma inimpotentsiaali täielikult kasutamata jätmist. Minu arvates kujutab võimaluste võrdsus Euroopa jaoks ainulaadset konkurentsieelist.

Kallid kolleegid! Oleme samuti arutanud meetmeid, kultuurilisi tahke, õigusloomet ja selle keeruka küsimuse paljusid teisi tahke. Minu arvates ei saa me ühegi abivahendi puhul aprioorselt negatiivset seisukohta võtta. Olemasolevaid õigusakte tuleb kindlasti järjekindlalt rakendada. Selles pole kahtlust ja siin on palju probleeme. Samuti on selge, muidugi, et uued ja väga julged õigusaktid võivad tihti olukorda fundamentaalselt muuta. Siin mainiti Norra näidet suurte kapitaliühingute haldusorganite kvootidest ja see seadus on selgelt olukorda muutnud ning minu arvates oleks huvitav Norra kogemusi uurida. Sellele vaatamata arvan, et prioriteetseks peaks jääma praeguste kehtivate õigusaktide täieliku rakendamise rõhutamine.

Kallid kolleegid! Töö- ja eraelu ühitamise olulisust on selgelt välja toodud ning minu arvates on samuti selgelt väljendatud, et õiguste võrdsus on nii mehi kui ka naisi puudutav küsimus. Seetõttu on mul hea meel, et oleme arutelu pidanud mõlema soo kogemustest lähtuvalt ning minu arvates peaks see alati nii olema.

  Juhataja. - Volinik Špidla, soovin liituda teile istungisaali eri nurkadest kostuva tänukoori ning kõikide heade soovidega. Soovin teile kõike parimat ning Jumal teid õnnistagu!

  Marc Tarabella, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin õnnitleda volinikku viimase jõupingutuse puhul – jah, mina, kes talle teistes foorumites tihti väljakutseid esitanud olen – ja lihtsalt tänada kõiki selle väga rikkaliku arutelu eest, kus paljud parlamendiliikmed sõna on võtnud!

Olen neid kõiki tähelepanelikult kuulanud ning on tõsi, et sõna on võtnud hulk mehi, mille üle on mul hea meel. Igatahes oli meeste proportsioon suurem kui naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis, kuna 61 liikmest on meid, mehi, ainult neli, mis on kaugelt liiga vähe. Olen muidugi nõus nendega, kes on öelnud, et tegemist on võitlusega, milles ka mehed osalema peavad.

Kõigile ma vastata ei saa, kuid Astrid Lulling ütles, et komisjonis ei olnud hääletuse ülekaal küllaldane. Aga oli 15 jaatavat vastust võrreldes viie eitava vastusega, kolm korda rohkem jaatavaid kui eitavaid vastuseid, ning seitse hääletamisest hoidumist.

Tean, et oleme kulutanud palju aega peatükile 38, mis on pühendatud reproduktiivtervishoiule, seksuaalõigustele ja iseäranis rasestumise vältimisele ning abordile. Tean, et teema on ehk tundlikum kui teised, ega tahtnud, et mu raport segapudruks muutuks, kuid ei saanud teemat tähele panemata jätta.

Viitan iseäranis noortele tütarlastele, kes lõpuks kannatavad, kui juhuslikult rasedaks jäävad, sest neil ei olnud kogu vajalikku teavet. See, mis mind enim häirib, on nende inimeste sagedane silmakirjalikkus, kes soovivad antud olukordi eirata ja teevad noorte tütarlaste probleemide üle nalja, ent, kui see ühe nende lapsega juhtub, on neil vahendeid, et maksta nende nn taaselustamise teraapia eest, Šveitsis või mujal, eriti tähelepanu tõmbamata.

Mis puutub palgalõhesse, siis Edit Bauer ütles hästi. Räägime 25% näitajast, kui liidame kokku osalise tööaja tagajärjed, mis on piiratud. Muidugi on raske täpne olla.

Tegemist pole – ning siinkohal lõpetan, sest jäänud on ainult mõned sekundid – segapudru moodi raportiga, ehkki mainitakse suguelundite moonutamist, burkasid ja pealesunnitud abielusid. Võite kindlad olla, et minu arvates ei ole demokraatias tavad kultuurilised; pigem on need tavad, millega demokraatia abil võitlema peame.

On tõsiasi, et kui oleksin selle raportisse pannud, oleks see varjutanud kõik ülejäänud, mis minu arvates oli olulisem.

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 10. veebruaril.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Ehkki naiste arv tööturul on esimest korda ajaloos meeste arvust kõrgem, püsivad sooga seotud diskrimineerimise juhtumid. Oluline osa naiste täidetavatest töökohtadest on tavaliselt osalise tööajaga või lepingulisel alusel, sobimatu palgaga. Enam kui pool sajandit pärast seda, kui võrdse palga põhimõte lülitati ühenduse asutamislepingutesse, on vaja naisel Euroopa Liidus töötada 418 kalendripäeva, et teenida, mis mees teenib 365 päevaga.

Ehkki Euroopa Liidu poliitika on olnud teedrajav on jäänud palgalõhe 2000. aastast saadik kangekaelselt laiaks. Meil on sellega tegelemiseks vajalikud õigusmeetmed olemas. Just seepärast nõuan, et tulevast Euroopa Komisjoni kaasataks kõikides liikmesriikides direktiivi 2006/54/EÜ ülevõtmisse, mis käsitleb meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist tööhõive ja elukutse küsimustes. Ehkki majanduslangus on tabanud eeskätt valdkondi, kus domineerivad mehed, on oht, sealhulgas Rumeenias, et eelarvepiirangud viivad arvukate töökohtade kadumiseni avalike teenuste valdkonnas, kus naised on enim esindatud. Minu arvates on eluliselt oluline, et soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ei muudetaks riigisektori töötajatele suunatud diskrimineerivate meetmetega.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Võrdseid õigusi käsitlev raport pakub välja uue hoo andmise võrdsetele õigustele Euroopa Liidus, sest tõelise, demokraatliku soolise võrdõiguslikkuse soodustamine on jätkuvalt etalon demokraatia loomisel, mis integreerib kogu ühiskonna.

Võrdsed võimalused annavad tõuke sotsiaalseks edasiminekuks ega tohi jääda lihtsalt kohtulikuks meetmeks. Enamikus Euroopa riikides on kutseala ja valdkonna lõikes segregatsioon jätkuvalt peaaegu sama. See kajastub naiste madalamas palgas, väiksemas naiste arvus, kes töötavad, kui neil on ülalpeetavaid, ja lisaks ka meeste ja naiste vahelises vastustuse jagamises pereelus.

Lisaks ei tohi me unustada ka naiste rolli Euroopa põllumajanduses ja nende panust sellesse: üks kolmandik põllumajandustöötajaist on naised. Nad on tihti tasustamata ja ilma piisava sotsiaalse kaitseta, sest teevad tööd talumajapidamistes, mis annavad toitu nende oma peredele.

Minu arvates peab Euroopa Parlament toetama algatust, mis soodustaks naistevastase vägivalla seire Euroopa keskuse rajamist ning sellest tulenevalt ohvrite kaitsele suunatud Euroopa õigusakte ning lisaks ka võrdseid õigusi soodustava organi asutamist ÜRO tasandil.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Sooviksin tänada Marc Tarabellat raporti eest, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus. Sooline ebavõrdsus tööturul kajastub asjaolus, et naised saavad ikka veel 80 senti iga euro kohta, mille mehed saavad sama töö tegemise eest. Võrdse palga saavutamiseks on meetmed olemas ja nüüd on aeg need tegelikult praktikasse rakendada. Näiteks tuleks teha kohustuslikuks töökoha nõudmiste hindamine ja palk tuleks määrata sellest lähtuvalt. Sanktsioone tuleks kehtestada tööandjatele, kui töökoha jaoks nõuetekohast võrdõiguslikkuse kava koostatud ei ole. Naised ei peaks puutuma kokku karjääritakistustega ega nägema, kuidas nende karjääriareng nende soo pärast peatub. Nii ettevõtted kui avalik sektor peab pöörama enam tähelepanu selle tagamiseks, et tippkohtadel on rohkem naisi. Kui Euroopa Komisjon moodustakse, peaks iga liikmesriik pakkuma volinikena välja nii mehi kui naisi. Nagu raportis öeldakse, on samuti probleeme töö ja pereelu ühitamisega, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust tööelus. Avalike teenuste arendamine hooldusvõimaluste täiustamiseks ja vanemapuhkuse suurem rakendusala on moodused sooliste erinevuste tasandamiseks tööturul. Euroopa Liidul on vaja sotsiaalset regulatsiooni. EL on juba alustanud tööd võrdsema Euroopa poole: Euroopa naiste staatus on tunduvalt paranenud, tänu ELi õigusaktidele. Liit liigub võrdsuse küsimustes õiges suunas, kuid asjad ei juhtu iseenesest: tulevikus on meil vaja tugevamat ELi sotsiaalset mõõdet, tagamaks võrdsemat ja sotsiaalsemat liitu kui kunagi varem.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Ses suhtes on aastate jooksul tehtud tunduvaid edusamme. Ent liikmesriikide vahel on ikka veel märkimisväärseid lahknevusi, mis puudutab tehtud töö eest võrdse tasu pakkumist, juhtimiskohti täitvate naiste arvu ning tööturul naiste protsenti. Kehtivatest ELi õigusaktidest hoolimata näeb liikmesriikides ikka veel erinevust, keskmiselt 15–17%, meeste ja naiste teenitud palga vahel. Selle põhjus on, et naistel on kehvasti tasustatud töökohad või nad töötavad osalise tööajaga. Naiste töötasu ja pensioni vähenemise tulemusena eluaja jooksul, põhjustavad antud palgalõhed eakate naiste seas vaesust. 21% 65-aastastest või vanematest naistest on kaitsetud vaesuse ohu ees, võrreldes 16% meestest antud olukorras. Soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks peavad liikmesriigid vahetama häid tavasid soolise võrdõiguslikkuse tagamise osas. Lisaks sooviksin rõhutada vajadust hariduskavade järele koolides, et vältida naistega seostuvate stereotüüpide pärandit.

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – (HU) Olulisim ülesanne Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse soodustamise poliitika osas on tänavu lõppeva nelja-aastase ajakava õnnestumiste ja nurjumiste hindamine ning uue strateegia üldjoonte visandamine. Järgmine aasta algavad juhised peavad rõhutama – nagu käesolevgi – mitmekordse ja n-ö valdkondliku diskrimineerimise nähtust, samas suuremat tähelepanu pöörates rahvusvähemuste olukorra naiste õigustega seonduvatele tahkudele. Raport toob õigesti välja üleilmse majanduskriisi kahjulikud tagajärjed naiste olukorrale, iseäranis mis puudutab töökohti ja soopõhist palgalõhet. Ülioluline on seetõttu, et uus strateegia arvestaks sooliste võrdsete võimaluste olulisust, kuna sooline diskrimineerimine ei ole mitte ainult ebaõiglane, vaid pärsib majandust. Liikmesriikidel ja asjasse puutuvatel ettevõttel tuleb soovitada tungivalt seetõttu ühest küljest lülitama oma kriisiga toimetuleku strateegiatesse soolise võrdõiguslikkuse arvestamist ja teisest küljest hoiduma soolistele võrdsetele õigustele kahjulikest finantspiirangutest. Pärast 2010. aastat jõustuvad juhised peavad säilitama eelneva strateegia prioriteedid, sealjuures suurema fookusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemist puudutavatele tahkudele, eriti sellele temaatikale pühendatud Euroopa aastal. Uus strateegia peab olema konkreetne tegevuskava realistlike, kontrollitavate eesmärkidega. Lisaks on tarvis Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel nende rakendamise osas palju tõhusamat koordineerimist.