President. - Sooviksin öelda soojalt tere tulemast Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole ja volinikukandidaatidele! Tere tulemast kõigile! Tere tulemast meie külalistele!

Meie ees on selle parlamendi koosseisu ametiaja üks olulisimaid otsuseid. Sest just meile on Euroopa kodanikud teinud ülesandeks valida parim Euroopa Komisjon. Oleme viinud lõpule kuulamised ja olen saanud 26 soovituskirja. Esimest korda ajaloos valime Euroopa Komisjoni seaduse ees võrdse seadusandjana. See paneb meile kohustuse Euroopa Komisjoniga eriti tihedalt koostööd teha. Esindame Euroopa Liidu kaht institutsiooni. Selles suhtes oleme ajutiselt sõlminud uue raamkokkuleppe ning täna on meil ees selle kinnitamine. Kell 12.00 hääletame selle kokkuleppe üle. Hääletus toimub kell 12.00. Enne seda on võib-olla lühike vaheaeg, kui arutelu varem lõpetame.

Tahame, et liitu esindaksid institutsioonid, mis on dünaamilised, ja just seepärast on kokkuleppe meile nii oluline. Samuti oleme viimaste kuudega saanud häid kogemusi. Otseläbirääkimiste tund Euroopa Komisjoni presidendiga siin täiskogul on olnud väga edukas. Tulevikus on meil sarnane kontakt volinike, Euroopa Komisjoni asepresidentidega. Meil on siis küsimuste ja vastuste tund, mis aitab meil komisjoni tööd mõista. Samuti on uues raamkokkuleppes palju uusi lahendusi. Oma töös peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament arvestama ka Euroopa Liidus subsidiaarsuse põhimõtet esindavate liikmesriikide parlamentide seisukohtadega.

Olen kindel, et see ei saa olema vaid uue kümnendi algus, vaid uus Euroopa Liidu töötamisviis. Me kõik usume seda! Kolmkümmend aastate pärast esimesi Euroopa Parlamendi valimisi seisame järjekordse suure muutuse ees. Tegemist on uue ajastuga Euroopa Parlamendi – Euroopa institutsiooni – töös.

Arutelu alguses sooviksin paluda sõna võtta José Manuel Barrosol.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Austatud president, kallid kolleegid! Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. Komisjon tagab aluslepingute ja institutsioonide aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise. Komisjon teostab järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all. Komisjon täidab eelarvet ja haldab programme. Komisjon teostab vastavalt aluslepingutes sätestatud tingimustele koordineerivaid täitev- ja juhtimisfunktsioone. See tagab liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ning muud aluslepingutes ettenähtud juhud. See tagab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, pidades silmas institutsioonidevaheliste kokkulepete saavutamist.

Kallid kolleegid! Nagu teate, on see Euroopa Liidu lepingu, Lissaboni lepingu, artikli 17 lõike 1 tekst. Lugesin selle ette, sest see näitab komisjoni olulisust Euroopa ürituse teostamisel, komisjon, kes sama artikli alusel kolleegiumina teie parlamendi ees aru annab.

Seega näeme täna, kuidas Euroopa demokraatia toimib. Täna palutakse teie parlamendil, mis koosneb Euroopa avalikkuse vahetult valitud esindajatest, teha teatavaks oma otsus uue volinike kolleegiumi osas.

16. septembril 2009 komisjoni presidendi üle peetud hääletuse täiendava osana on see hääletus oluline osa komisjoni ja seega tervikuna Euroopa ürituse demokraatlikust õigusjärgsusest.

Täna teie ees seisev meeskond on valmis eesootavaid väljakutseid täitma. See ühendab endas kogemused ja uued ideed; kajastab laiahaardelist ulatust lähenemisi ja vastuvõtlikkusi, mis Euroopast sellise imepärase ideedemaa teevad. Tegemist on meeskonnaga, mille eest usaldusega hääletada võite, meeskonnaga, mis teie toetust väärib.

Ja seejärel? Mis järgmiseks? Kas asjad naasevad endisse paika? Ei! Keeldun uskumast – ja meie kaaskodanikud ei mõistaks seda –, et pärast aastatepikkusi institutsionaalseid arutelusid jätkame sisuliselt nagu enne. Tõepoolest, elame erakordsetel aegadel.

Väljakutsed, mida meile majandus- ja finantskriis, kliimamuutus ja energiajulgeolek – kui vaid mõnd nimetada – esitavad, on lihtsalt liiga suured, et me oma lähenemist muutma ei peaks.

Käes on aeg olla julge. Käes on aeg näidata meie kodanikele, et hoolime, ning et Lissaboni lepingu jõustumisel on tegelik mõju meie suutlikkusele nende huve teenida. Minu arvates nõuab meie majandus- ja sotsiaalne olukord radikaalset nihet status quo’st ja uus leping võimaldab seda.

Meie ülesanne on kasutada uut mehhaanikat uue dünaamika tekitamiseks. Niisiis, eemaldugem pessimismi ja Euroopa Liidu pideva mahategemise intellektuaalsest glamuurist, mis Euroopa kuvandit niivõrd kahjustab! Liigutagem arutelu institutsionaalselt sisendilt poliitika mõjule!

See, mida on Euroopal eduks vaja, on tulemustele keskendatud poliitika, paremad haldusstruktuurid ja usk oma suutlikkusse lahendada probleeme, millega silmitsi seisame. Meie ühine vääring, euro, kujutab jätkuvalt meie arengu seisukohast olulist vahendit, ning need, kelle arvates seda kahtluse alla seada võib, peavad taipama, et jääme oma kursile kindlaks. Euroopa Liidul on vajalik raamistik, et võtta kõik võimalikud tekkivad väljakutsed käsile.

Võime alustada, küsides endalt: kas Euroopa Liitu arvestatakse maailmas? Ning vastus on jaatav, ent kui küsime, kas Euroopa Liitu arvestatakse maailmas nii palju kui vaja? Vastus on: „Veel mitte”.

Euroopat arvestatakse, kui räägime tugeval ja ühisel häälel, kui Euroopa huvi määratletakse selgelt ja seda kaitstakse jõuliselt, näiteks kaubanduses ja konkurentsipoliitikas. Vähem edukas on see siis, kui toimime kitsaste riiklike huvide alusel koordineerimatult või valdkondades, kus Euroopa Liit ühiselt oma kollektiivset huvi kaitsta ja edendada ei suuda.

Seega peame kokkuvõtteks endalt küsima: kas teeme kõik võimaliku määratlemaks ja kaitsmaks Euroopa huvi – huvi, mis on enam kui oma osade summa? Ausalt öeldes peame minu arvates tegema enam. Peame seadma oma töö üldisesse pikaajalisse nägemusse sellest, kus tahame, et Euroopa Liit oleks. See tagab sidususe ja pakub suunatunde, mida osalejad terves Euroopas tunnistada ja toetada saavad.

Poliitilised suunised, mida täiskogule esitlesin, on lähtepunktiks nägemusele „Euroopa 2020”. Need on meie viimase viie aasta kogemuste vili. Ja, mitte vähem, on need ka selle täiskoguga peetud intensiivsete arutelude vili. Tänu sellele, et suuniseid tugevalt toetate, pean neid meie jaoks kasulikuks lähtekohaks.

Laiad prioriteedid on selged: edukas väljumine kriisist; juhtimine kliimameetmete ja energiatõhususe osas; uute kasvu- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse allikate tõhustamine meie sotsiaalse turumajanduse uuendamiseks; inimeste Euroopa edendamine vabaduse ja julgeolekuga ning üleilmse Euroopa jaoks uue ajastu avamine. Usun Euroopasse, mis on avatud ja helde, Euroopasse, mis on iseäranis pühendunud milleeniumi arengueesmärkidele.

Usun Euroopasse, mis näitab teistele solidaarsust, nagu oleme näidanud hiljuti Haitil, kus oleme panustanud olulisel moel hädaabiga ning jätkame samuti olulise taastusabiga. Kuid suudame saavutada enam parema koordineeritusega Euroopa tasandil, ning teen ettepanekuid selles osas, mis uurivad uusi võimalus, mida leping pakub. Samuti on meie välispoliitika sidususe ja tulemuslikkuse tõstmisel väga oluliseks vahendiks Euroopa Liidu välisteenistus.

Saan teile lubada, et juhul, kui praegune kolleegium pälvib teie toe, hakkame tööga kohe pihta, muutes poliitilisi suuniseid ambitsioonikaks töökavaks – töökavaks, mida teiega arutada soovin.

Meie nägemus „Euroopa 2020” on nii struktuuriline kui ka kõikehõlmav reformistrateegia ning väljumis- ja elavdamisstrateegia. Seega kanname hoolt, et kinnitame lühiajalised meetmed Euroopa taaskäivitamiseks meie pikaajalistesse eesmärkidesse, soodustades jätkusuutliku kasvu kaudu töökohti.

Järgmised viis aastat kulub meil nägemuse teostamiseks: Euroopa ressursitõhusaks muutmiseks, kaasavaks sotsiaalseks turumajanduseks – kajastades seda, mis meid eriliseks teeb, nimelt Euroopa eluviisi. See tähendab teadmiste- ja uuendustepõhist kasvu; meie tööviljakuse parandamist uurimis- ja arendustegevuse ning uuendussoorituse tõstmise kaudu; info- ja sidetehnoloogiate potentsiaali paremat ekspluateerimist ja digitaalse ühtse turu loomist; haridustulemuste tõstmist ning oskuste edendamist.

See tähendab kaasavat kõrge tööhõivega ühiskonda: inimeste mobiliseerimine kõrge tööhõive taseme kaudu, paindlikkuse ja turvalisuse kasutamine, tööturu ja sotsiaalkaitse kaasajastamine, vaesusega võitlemine kaasavama ühiskonna rajamise eesmärgil.

See tähendab rohelisemat kasvu: konkurentsivõimelise ja säästliku majanduse rajamine, kliimamuutuse käsilevõtmine, arukate võrkude ja algupärase ELi mastaabis võrkude väljaarendamise kiirendamine ning Euroopa Liidu muutmine ressursitõhusaks majanduseks.

Nende eesmärkide saavutamiseks peame tunnistama, et meie majanduste vastastikune sõltuvus nõuab paremat ja suuremat koordineeritust. Mõned liikmesriikide poliitikud, olgem ausad, ei ole majanduspoliitikas koordineerituma lähenemise poolt. Ent kui tahame ületada kriisi, tugevdada sotsiaalset mõõdet ja rajada hea aluse Euroopa tugevaks majandustulevikuks ülelimastunud maailmas, kui tahame tugevdada oma tööstusbaasi ja käivitada uusi ühiseid Euroopa projekte, mitte lihtsalt kahepoolseid, siis on ainsaks teeks edasi tugevam majanduslik koordineeritus.

Mandaadi ajal tuleb võtta käsile teisi väga olulisi väljakutseid. Oleme juba justiits- ja siseküsimuste valdkonnas kaardistanud väga ambitsioonika ja ulatusliku kava. Siia alla ei käi mitte ainult terrorismi ja kuritegevusega võitlemine; see sisaldab ka tegelemist väga olulise prioriteediga – ühtse lähenemisega sisserändele.

Mandaadi ajal keskendume samuti eelarve läbivaatamisele ja uutele finantsperspektiividele. Meie arvates peaksime keskenduma kulutuste kvaliteedile, nende Euroopa lisandväärtusele ja tulemuslikkusele, nii et finantsperspektiivid muutuvad Euroopa ambitsioonide teostamise vahendiks: meie kasvu ja töökohtade ning samuti majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide strateegia.

See saab tulla ainult tugevatest Euroopa institutsioonidest ja kindlast eesmärgist tõsta meie ambitsiooni panna toime muutusi. Seega on väga teretulnud, et peamine muutus lepingus on kõikide Euroopa institutsioonide tugevdamine.

Kavatsen seda kasutada panuse tugevdamiseks, mida saame kõik koos Euroopa projekti anda. Nüüd pole aeg, et meie institutsioonid eri suundadesse kisuksid. Ent muidugi on komisjonil parlamendiga alati eriline suhe, kuna komisjoni meetodist lähtuvalt oleme kaks konkreetse rolliga institutsiooni Euroopa huvi väljaselgitamiseks, selgeks väljendamiseks ja teostamiseks.

See teeb meist kaks ületamatut ühenduse institutsiooni, millel on eriline vastutus tagada, et Euroopa Liit on enam kui oma osade summa. Just selles vaimus pakkusin teile oma poliitilistes suunistes erilist suhet parlamendiga. Just selles vaimus oleme arutanud uut raamkokkulepet, mille põhimõtteid kehastab täna täiskogu ees olev resolutsioon.

See raamkokkulepe peaks viima edasi meie ühiseid jõupingutusi tõeliselt euroopalike vastuste andmisel küsimustele, millega eurooplased hetkel silmitsi seisavad. Niisiis, lisaks kokkuleppe uuendamisele Lissaboni lepingu kajastamiseks, peab see tooma välja uued viisid, kuidas koostöö argitegelikkuseks teha.

See peab aitama meil kujundada uut partnerlus- ja eesmärgikultuuri kasutamaks ühist võimendavat mõju Euroopa projekti tegeliku edasimineku pakkumiseks. Samuti tähendavad mitmed neist küsimustest koostööd nõukoguga. Seega tervitaksin väga laiemat kokkulepet, mis ühendab institutsioonide koostöö põhimõtete kogumiku osas kaasseadusandjad ning koos nendega komisjoni.

Ütlesin, et meil on tarvis olla julge. Ütlesin, et me ei saa jätkata, justkui asjad oleksid nagu tavaliselt. Olen visandanud palju uuendusi ja meie prioriteete sotsiaalse olukorra käsilevõtmiseks. Olen veendunud, et need tugevdavad meie institutsioone ja aitavad meil oma eesmärke saavutada, austades täielikult meie väärtusi. Sest ärme kunagi unusta, et meie liit rajaneb väärtustel: austus inimväärikuse vastu, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja austus inimõiguste vastu.

Täna avaneb meie Euroopa seikluse uus peatükk. Tehkem koostööd, et seda saadaks tõeline edu – kõikide meie kodanike nimel!

(Aplaus)

  President. - See oli volinike kolleegiumi tutvustus ning avaldus Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhteid käsitleva raamkokkuleppe kohta. Tutvustuse tegi José Manuel Barroso. Arutame mõlemat asja. Hääletus raamkokkuleppe üle toimub täpselt kell 12.00, seejärel on vaheaeg kella 13.00ni, misjärel jätkame hääletusega volinike kolleegiumi üle – see on tänane tööplaan.

Sooviksin tervitada Euroopa Ülemkogu esindajaid, vahetuvat eesistujariiki ning Hispaania valitsust. Ütleme tere tulemast kõigile, kes täna meie juures on ning meie vestlust kuulavad. Tere tulemast!

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president, Diego López Garrido, komisjoni president, kallid kolleegid! Täna teeme teatavaks oma otsuse uue Euroopa Komisjoni ametissenimetamise, olulise akti osas, mis kinnitab praeguse parlamendi eesõigusi ning mis määrab viisi, kuidas liit mitu aastat toimib.

Ent enne, kui teeme dokumentaalselt tõestavaks usalduse, mis mu fraktsioonil ja mul Barroso II komisjoni vastu on, soovin avaldada arvamust konteksti osas, milles sellel töötada tuleb. Sellega seoses pean ütlema, et Euroopa inimesed ei ole veel veendunud, et Lissaboni leping nõuetekohaselt toimib. Ootame sellelt lepingult palju ja peame andma endast kõik tagamaks, et Euroopa seikluses on tegemist uue positiivse faasiga.

Õigusaktid aga pole kõik. Neid rakendavad naised ja mehed peavad meie ambitsioonide väärilised olema. Need peavad tagama, et Euroopa positsioon maailmas on selle sõnumi, rikkuse ja õnnestumistega võrdne. Tõsiasi on, et Euroopa masin vajab ikka veel ilmselgelt reguleerimist.

Nõnda oleme nüüd rikkamad kõrge esindaja võrra, kes on ka Euroopa Komisjoni asepresident ning annab sellisena täiskogu ees aru. See peategelane peab olema Euroopa hääleks maailmas. Tema olek ja ambitsioon peavad kehastama liidu omi, mis on maailma suurim majandus SKT, maailma suurim turg, suurim rahvusvahelise abi panustaja.

On tõsiasi, et Haitist Iraanini, Afganistanist Jeemenini, Kuubast üleatlandiliste suheteni, mida kalliks peame, ei ole Euroopa hääl seni meie lootusi täitnud. Meie fraktsioon kutsub üles drastilistele meetmetele tagamaks, et oma lähenemist muudame ja seekord õiges taktis peale hakkame. Seda silmas pidades, José Manuel Barroso, loodame teie isiklikule pühendumusele ja juhtimisele!

Loodame samuti, et uus Euroopa Ülemkogu eesistuja kehastab rahvusvahelisel areenil liitu, algatab ja juhatab riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi ning tegutseb võrdluspunktina. Peame talle enda tõestamiseks aega andma, kuid märgin juba rahuloluga, et ta on teinud oma esimesed sammud õiges suunas.

Ministrite nõukogult ei oota ma midagi vähemat kui tihedat koostööd võrdsetel alustel – ja ma mõtlen tõesti võrdsetel alustel – praeguse täiskoguga. Ent SWIFTi näide näitab meile veel tegemata edusammude ulatust.

Viimasena, komisjonilt – ning tean, et president Barroso jagab seda seisukohta – ootan eeskujulikku töösuhet ja usaldussuhet. Lisaks, raamkokkulepe, mille üle täna lõuna ajal hääletame, kajastab meie kahe institutsiooni ühist tahet.

Kallid kolleegid! Oleme jõudnud harjutuse lõppu, kus uurisime hoolikalt komisjoni liikmeid, ning soovin tunnustada kaasaegse demokraatia harjutust, mida tänini ükski teine parlament Euroopas ei teosta.

Sellele vaatamata on meil veel palju ära teha enne, kui oleme oma ülesande kõrgusel: suutlikud hinnata poliitikuid poliitilisest vaatenurgast. Peame parandama oma menetlusi veelgi ning muutma need asjakohasemaks ja Euroopa poliitika sisus fokuseeritumaks.

Kallid kolleegid! Olen teadlik, et uue lepingu rakendamise praeguses algfaasis ei saa kõike kohe teha. Ent peame oleme ambitsioonikad. See on vaim, milles läheneme arutelule, mille tulemuseks peab olema uue komisjoni ametisse nimetamine: komisjon, mis José Manuel Barroso ja kogenud volinike juhtimisel on kohaselt varustatud eurooplaste probleemide käsile võtmiseks; komisjon, millega jagame nii peamisi poliitilisi eesmärke kui lahendamisele kuuluvate probleemide prognoose või nende probleemide osas rakendatud lahendusi; komisjon, mis kajastab 2009. aasta Euroopa valimiste tulemusi ja milles minu poliitiline pere, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, on mõjukaim. Viimasena komisjon, mille peaprioriteet on vastata kriisist tabatud eurooplaste ootustele, kes samuti kannatavad tihti pessimismi käes ning tunnevad muret oma juhtide suutlikkuse üle maailmas Euroopa mudelit kaitsta ja propageerida.

Just seepärast hääletab fraktsioon PPE komisjoni ametisse nimetamise poolt.

(Aplaus)

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, José Manuel Barroso, kallid kolleegid! Kuulmiste jooksul jättis komisjon mulle trapistide ordu abt José Manueli ja 26 noviitsi mulje. See on ordu, kes on andnud vaikimisvande. Näis, justkui abt olnuks öelnud noviitsidele: „Parem mitte midagi kui midagi valesti öelda”. See oli mõnede uute inimeste puhul kuulamistel kahjulik. Üllatav oli näha, kuidas Neelie Kroes, kes on muidu nii sõnaosav, kulunud fraase pritsis. Teised, nagu Joaquín Almunia, Michel Barnier, uus volinik Maroš ja isegi Kristalina Georgieva, vaikimisvannet ei andnud ning, kui antud vaikimisvanne maha võetud oli, näitasid, et olles parlamendiga dialoogi alustamiseks piisavalt julge, võib saavutada kõrgema profiili kui endaga manipuleerida lubades.

(Aplaus)

Samas tegid Joaquín Almunia ja Michel Barnier nähtavaks rollid, mida nad tulevases komisjoni etendada kavatsevad. Oli huvitav jälgida portfelli jaotust üksikute komisjoni liikmete vahel, sealhulgas kuulamiste ajal. On nii palju vastuolulisi ülesandeid, nii palju struktuure, mis teevad pädevusvastuolud peaaegu vältimatuks ja mis nõuavad vahekohtunikku, et lõpuks otsustada, mis suunas minna – see oli huvitav.

Ühest küljest öeldakse volinikele: „Siin räägin mina”, ja teisest, „pädevusvastuolude korral otsustan lõppkokkuvõttes mina”. Kindlasti ei taha ma Rooma keisrile karuteenet osutada, kuid, José Manuel Barroso, näib väga, et soovite jaga-ja-valitse-põhimõtte alusel tegutseda. See aga on vale lähenemine. Teil on tarvis mõista, et kõik, kes kolleegiumi presidentsiaalseks süsteemiks muuta tahavad, võtavad ette tohutu ülesande ning peavad lõpuks olema valmis kuulma, et vastutus lasub neil ja et nemad peavad puuduste eest vastutust kandma.

Komisjon on tugev kollegiaalse organina tegutsedes. See on tugev, kui ei näe ennast tehnokraatliku haldusjuhina, vaid mõistab, et meie ees seisvad väljakutsed nõuavad riikidevahelisi Euroopa reageeringuid. Teie sõnavõtu alguses tõstatatud küsimus – kas Euroopa Liit maailmas loeb? – on tõepoolest päevakorral. Küsimusele ei tule vastust, kui kõik oma vajadustele kohandate, vaid siis, kui korraldate oma komisjoni vastutusalad nii tõhusalt, et koostöös meie, Euroopa Parlamendiga, suudab komisjon vastuseid pakkuda.

Mandrile vastu vaatav majandus- ja finantskriis, keskkonnakriis ning sotsiaalkriis nõuavad riikidevahelisi Euroopa vastuseid. Need ei nõua taas liikmesriigi tasandile viimist. Just seepärast on meil tarvis tugevat komisjoni, kes suudab leida tugeva parlamendienamuse toetust. Ent seda ei tohi kohandada José Manuel Durão Barrosole. Selle asemel peab hoopis kajastama kõikide volinike panustatavate võimete laia ulatust.

(Aplaus)

Vastust küsimusele, kas Euroopa Liitu maailmas arvestatakse, oli näha Kopenhaagenis. Kui muutume keskkonna õigusaktide osas killustatuks ja kui Euroopa taotleb ambitsioonika liidupõhise lähenemise rakendamise asemel taas liikmesriigi tasandile viimist, siis näeme ka teistes valdkondades seda, mida Kopenhaagenis nägime, nimelt, et otsuseid teevad Barack Obama ja Hu Jintao, kaasamata Euroopat. Kõik, kes ei soovi maailma vajumist uut liiki bipolaarsusse, vajavad tugevat Euroopat ja ambitsioonikat Euroopat. Seetõttu on meil tarvis ka tõhusat komisjoni, mis rolli enda kanda võtab.

José Manuel Barroso! Institutsioonidevahelise kokkuleppe arutelul tegite kaks mööndust, mis minu arvates üliolulised on. Mõju hindamine ja sotsiaalse mõju hindamine iseäranis on meile sotsiaaldemokraatide ning sotsialistide ja demokraatidena oluline element. Komisjonil on tarvis mõista, ja see tähendab komisjoni kõiki üksikuid liikmeid, et sellel, mis sundis suurt osa Euroopa elanikkonda Euroopa ideest ära pöörduma, oli midagi pistmist asjaoluga, et Euroopa inimestel oli tunne, et komisjon on huvitatud ainult turust ja mitte, näiteks, oma kodanike sotsiaalsest kaitsest. Üha rohkematel inimestel on tunne, et komisjoni tegevuse määrab pigem külm tehnokraatia kui sotsiaalne heaolu. Kui see suundumus muudab nüüd suunda sotsiaalse mõju hindamise tõttu, milles ühel meelel oleme, siis oleme teinud suuri edusamme.

Muuseas käib see institutsioonide kokkuleppe meetmete kohta, millega nõus oleme, nimelt, et Euroopa Parlamendi edaspidised õigusloomega seotud resolutsioonid muudetakse aasta jooksul komisjoni algatusteks. See on meie kahe institutsiooni koostöös tohutu samm edasi. Trapistide abt, kes koos Herman Riigitu, Euroopa Ülemkogu eesistujaga, maailmas Euroopat esindab – Joseph Daul, see ei kõlba. See, mida on vaja, on tulemuslik Euroopa institutsioonide koostöö.

Ent José Manuel Barrosot ei saa kõiges süüdistada. Euroopas on ka on 27 valitsuse juhti, kelle arvates komisjon on nende valitsuskabinettide käepikendus. Vastus, mida vajame, on Euroopa Parlamendi ja komisjoni tihe koostöö, kus tuntakse kohustust töötada Euroopas sotsiaalse ja keskkonnaalase edasimineku nimel. Just see on see, mis paneb Euroopa Liitu maailmas arvestama. Kui selle koos käsile võtame, siis päraste teie vastust, José Manuel Barroso, arutab Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis vaheajal, mida me lõppude lõpuks teha otsustame. Pärast arutelu meie fraktsioonis ja pärast teie vastust esitame teisel voorul otsuse.

(Aplaus)

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Mul on hea meel oma fraktsiooni nimel siin täna olla ning lõpuks Barroso II komisjoni meie ees näha. Minu arvates on see väga hea, sest teeme lõpu sellele, mis oli Euroopa Liidu jaoks halb periood. Tegelike volitustega varustatud komisjoni puudumine kuus kuud on asi, mida tulevikus kordama ei peaks, eriti praegusel majandus- ja finantskriisi perioodil, kui on olulisi küsimusi, nagu kliimamuutus, Kopenhaagen jne.

Igatahes usaldage mu kogemusi, kui ütlen, et tulevikus ei tohi olla enam perioode, kui komisjon tegelikku haldamist ei paku, eriti selle tõttu, et need kestavad tervelt kuus kuud. Loodan, et komisjon asub oma tööd tegema võimalikult kiiresti, nii pea, kui hääletanud oleme.

Enda poolt, José Manuel Barroso, ootame teilt kolme asja. Esiteks, et uus komisjon oleks Euroopa Liitu edasiviivaks jõuks – meie arvates pole see viimasel viiel aastal nii olnud. Seekord soovime komisjoni, kes jätab viimased viis aastat seljataha ja muutub tegelikuks Euroopa Liidu sootuks intensiivsema integreerumise edasiviivaks jõuks. Tõepoolest, kõik, mis viimastel nädalatel ja kuudel juhtunud on, näitab, et see, mis Euroopa positsiooni praeguses multipolaarses maailmas problemaatiliseks teeb, on see, et puudub ühine perspektiiv ja piisav Euroopa integratsioon – pean silmas Kopenhaagenit ja koordineerituse puudulikkust Haitil. Seetõttu nõuame komisjoni, kes erinevalt viimastel aastatel nähtust ei otsiks pidevalt nõukoguga kohest kompromissi enne, kui tuleb ja seda meile tutvustab ja meid seda alla neelama panna üritab.

Me ootame, et komisjon tutvustab nõukogule ambitsioonikaid projekte – isegi kui teame ette, et see 100% toetust ei saa – ning seejärel pöördub nõukogu veenmiseks Euroopa Parlamendi, oma mõjuka liitlase poole.

(Aplaus)

Teine asi, mida komisjonilt ootame – ning kordan, mida Martin Schulz juba öelnud on, ent mis minu arvates on oluline –, et see töötab kolleegiumina. Komisjoni presidendiga, kes on tugev, on kõik väga hästi, ent kolleegium, komisjon, mis on tugev ja näitab oma ühtekuuluvust, on olulisem ja veelgi tähtsam. Seetõttu ootame tõesti seda liiki komisjoni, sest esimest korda – ja olete seda tunnistanud, José Manuel Barroso – on tegemist siin täiskogul kohalviibivast kolmest peamisest poliitilisest perest koosneva komisjoniga. Mul on hea meel, et vägagi oluliste portfellide eest vastutab kaheksa liberaalset volinikku. Komisjon peab nüüd sisemiselt toimima kolme liikumise ja kolme erakonna koalitsioonina ning üritama saavutada kompromisse, mida toetab terve komisjon ja terve kolleegium.

Viimasena on meie arvates ilmselgelt komisjoni kolmas prioriteet majanduskriisiga võitlemine ning minu arvates on pakilisim ülesanne esitada parlamendile ja nõukogule võimalikult kiiresti tõsiseltvõetav strateegia „Euroopa 2020”. See on olulisim ülesanne. Olge selles punktis ambitsioonikas, José Manuel Barroso! Ärge kuulake liiga palju liikmesriike! Kuulake hoopis eesistujariiki Hispaaniat, millel on selle teema kohta häid ideid! Tulge ambitsioonikate projektidega relvastatuna! Ärge arvake, et riiklike majandusstrateegiate nõrk koordineeritus on piisav! Homses maailmas ja multipolaarses maailmas on meil vaja sellest palju enamat. Meil on tarvis Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikku haldamist. Ei piisa rahandussambast, nagu euroala. Euroalal ja Euroopa Liidus on tarvis ka majandus- ja sotsiaalsammast. See on strateegia, mida teilt ootame, sest see on ülioluline tuleviku Euroopale ja meie kaaskodanike tulevikule.

(Aplaus)

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Pean tunnistama, et see on uskumatu. Meie ees on silmakirjelike koalitsioon. Kohe-kohe on valentinipäev ja José Manuel Barrosole öeldakse: „Ma armastan sind, kuid ei armasta sind. Ma ei usu sind, kuid hääletan su poolt niikuinii”. Seega see on tõesti …

Jah, Martin Schulz, teete võimsa avalduse, kui ütlete, „Me mõtleme selle üle”, kui kõik teavad, et komisjoni poolt hääletate. See on võimas poliitiline strateegia, tõepoolest!

(Aplaus)

Soovin midagi öelda … Ma ei tea, miks te nii erutute, Martin Schulz! Te pole veel parlamendi president! Rahunege, mu sõber, rahunege!

Enda poolt – ja Martin Schulzil tuleks sõnavõtu aega 30 sekundi võrra kärpida – sooviksin öelda omavahel mõnda väga lihtsat asja. Meil on suuri fraktsioone, kes toetavad Barroso komisjoni. Nad ei suuda koostada koos resolutsiooni, mis selgitaks, miks nad komisjoni toetavad.

Ei suuda! Miks? Sest nad ei ole komisjoni poolt – vähemalt Guy Verhofstadt ei jäta kahtlust, kui ütleb, „Olen liberaalide poolt”, ning teine on PPE poolt ja kolmas on sotsialistide poolt …

(Mikrofoni ütlemata märkus Guy Verhofstadtilt: „Ja teie olete roheliste poolt”)

Mina? Ei, ma ei ole. Kuid, jah … nagu teate, Guy Verhofstadt, meie fraktsioon oli ainuke, mis oli kriitiline, isegi kui komisjonis olid roheliste esindaja. Niiviisi poliitikat ei tehta! Meil on tarvis teada, kas komisjonil on nägemus, ambitsioon ja sihikindlus.

Öeldu on tõsi. Enamik volinikukandidaatidest – ma ei ütle kõik – olid sihikindluse, nägemuse või ambitsioonita. Ent komisjoni tervikuna arvestades on miinuste summa pluss. See on Barroso komisjoni uus matemaatiline valem.

Ei, nii see ei toimi! Seetõttu, José Manuel Barroso, meeldis mulle, kui meile lepingu teksti meile ette lugesite: algatused, mis algatused? Mis algatusega komisjon Kreeka kriisi lahendamiseks välja tuli? Solidaarsus – kus see on? Kus see Hispaanias on? Mina ei ole seda näinud ega kuulnud.

Lubage mul teile nõu anda. Üks Kreeka probleemidest on kaitseeelarve. 4,3% Kreeka SKTst läheb kaitsele. Milles probleem on? Probleem on Küproses; suhtes Türgiga. Kus on komisjoni algatus Küprose küsimuse lahendamisel, nii et Kreeka SKT vabaneks lõpuks tobedast ja idiootlikust konfliktist, mida me eurooplastena lahendama peaksime? Komisjoni algatus – seda ei ole olemas!

Sama moment on toodud välja Haiti suhtes. Catherine Ashton, tean, et te pole tuletõrjuja, amm ega keegi taoline. Ent ikkagi soovin, et tuleksite välja ideedega; soovin, et kaitseksite midagi. Alati ütlete meile: „See on oluline, peame koordineerima, hakkan koordineerima …”. Me ei tea, miks see oluline on, me ei tunne selle hierarhiat, mis oluline on, küll aga tean, et teie peate kõike oluliseks. Niiviisi ei liigu me edasi.

Seetõttu on meil minu arvates probleem. Meil on siin fundamentaalne probleem ja see on, et meie parlamendina peame lõpuks näitama oma pidevat sidet komisjoniga. Ja muidugi teeme koostööd komisjoniga, muidugi teeme koostööd volinikega, muidugi – ma tean – tuleb enamus kokku.

Mida aga sooviksin lõpuks, on aga, et lõpetaksime kõik need kulunud kommentaarid, kõik need tähendusega avaldused. Tahame poliitilist Euroopat! Iga kord, kui tekib võimalus poliitilise Euroopa jaoks, rikume selle. Kui Euroopa Kopenhaagenis edusamme tegema pidanuks, rikkusime selle ära.

Mulle meeldiks, kui mingil hetkel, José Manuel Barroso ja volinikud – endised ja tulevased – ütleksid meile, miks nad selle ära rikkusid, miks Euroopa ei olnud poliitiline ega üleilmne osaleja. Günter Verheugen lahkub komisjonist. Ta oli komisjonis tähtsuselt teisel kohal ja räägib Saksamaale ja kõigile, kes kuulama nõustuvad, et Euroopa polnud üleilmne tegija, et Euroopa ei etendanud oma rolli. Ta ei ütle, miks ta oma rolli ei etendanud.

Alati on tegemist kellegi teisega ning mulle meeldiks, kui lõpuks siin komisjonis, siin arutelul ei kuuleks me enam neid tähenduseta kommentaare, millega Martin Schulz, Guy Verhofstadt ja Joseph Daul välja tulevad: „Parim oleks komisjon tagasi lükata, nii et saaksime lõpuks rinda pista sellega, mis maailmas tegelikult toimub”.

See, mis tegelikult maailmas toimub, on see, et Euroopa ei tule toime majanduskriisi, keskkonnakriisi ja finantskriisiga. Neid on küllalt! Küllalt on neid, kes ei suuda taluda, et nende rahustavad sõnad neid petaks – nad on meid juba haneks tõmmanud, nad ütlevad meile: „Oleme vastu, oleme vastu” ja lõpuks hoiduvad hääletamast. „Oleme vastu, oleme vastu, ent hääletame poolt”. See parlament väärib enamat. Ärgakem, sest Euroopal on seda vaja!

(Aplaus)

  Jan Zahradil, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Kallid kolleegid, president Barroso! Minu fraktsioon ECR, toetas teid koos liberaalide ning rahvaparteiga ilma selleta te siin ei istuks. Toetasime teid, kui teised ei toetanud ning toetasime teid teie ammuse reformija maine pärast. Meil oleks rõõm, kui lõpuks nende valimiste ajal selle maine vääriline oleksite.

Mäletan, kui tulite 2005. aastal välja huvitava ideega lihtsustada Euroopa õigusakte ja läbi tungida nüüd läbitungimatust ühenduse õiguse järelkasvust. Sooviksin, et selle idee juurde naaseksite, kuna see oli hea. Elame Lissaboni lepingu ajal. Elame ajal, kui uute õigusaktide vastuvõtmine on veelgi kergem, ning sooviksin seetõttu paluda teil mitte lubada Euroopa majanduse lömastamist õigustamata ja põhjendamata määruse jätketega, mitte lubada moekate ja poliitiliselt korrektsete teemade võitu, millest võiks saada ettekääne täiendavaks tsentraliseerimiseks, täiendavaks määruseks ja Euroopa Liidu täiendavaks bürokraatiseerimiseks.

Kui seda teed mööda lähete, võite meie peale loota. Kui reformi teed lähete, kui osutute tõeliseks reformijaks, siis võite meie toetusele ja koostööle kindlad olla. Kui aga jääte vanade tavade juurde ja tallate siledaid ja kulunud radu, siis jätame endale õiguse teiega mitte nõustuda ja isegi teile vastu olla. Sooviksin loota, austatud president, et esimene variant on tõenäolisem kui teine ning et saame teha koostööd palju ulatuslikumalt ning seista barrikaadide samal poole, mitte vastaspooltel. Soovin teile selles edu!

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, José Manuel Barroso! 2009. aasta septembris pidin teile ütlema, et teie poliitilised suunised jätkavad nurjunud komisjoni poliitikat. Teie uusliberaalsetest suunistest ei ilmne strateegia suurema sotsiaalse õigluse jaoks ega paku Euroopale paremat kaitset kriiside eest. Need ei paku mingit alust tööks võitlemaks Euroopas edukalt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Nüüd tutvustate meile volinike kolleegiumi, mis teie kavaga kõige paremini sobib. Selle eest te minu fraktsioonilt aplausi oodata ei saa.

Juba selle parlamendi koosseisu ametiaja jooksul on parlament näidanud, et võtab demokraatlikku juhtimist ja kaasarääkimist tõsiselt ning tervitan seda väga. Räägin parlamendi ja komisjoni raamlepingust ning ühe volinikukandidaadi tagasilükkamisest ja loodan, et homme on parlament uuesti SWIFT-lepinguga tegeledes kohusetundlik.

Läbipaistvus ja ausus on institutsioonide lepetes eluliselt olulised – ainult siis, kui meil need on, võime hakata poliitikast rääkima. Asi on Euroopa inimestes ja ülejäänud maailmas, asi on heades töökohtades ning rohkematel õigustel heale haridusele ja õiglasele tasule, asi on õiguses rahulikule arengule ning tervele keskkonnale. Seetõttu, José Manuel Barroso, minu fraktsioon ei toeta teie suuniseid ega teie personaliettepanekut. Valmistuge meie karmiks, ent õiglaseks seisukohtade vahetuseks teie ja teie kolleegiumiga!

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! See, mis meie ees siin on, on Euroopa uus valitsus, valitsus, millel tänu Lissaboni lepingule on nüüd tohutud volitused, mitte ainult välisminister ja saatkonnad, mitte ainult suutlikkus lepinguid allkirjastada, vaid suutlikkus nüüd erakorralisi volitusi kasutada tervete riikide enda kätte haaramiseks, ja ometi, mida me Euroopa Parlamendi suurte fraktsioonide juhtidelt täna hommikul kuulnud oleme, on nõudmine, et võtaksite veelgi volitusi ja teeksite seda veelgi kiiremini.

Ehk maksab meil endile meenutada, et see leping, mis need volitused komisjonile annab, on Euroopa Liidus täiesti demokraatliku õigusjärgsuseta. Eirasite referendumeid, eitasite referendumeid ja terroriseerisite vaesed iirlased teist korda hääletama.

Mulle torkab silma, et komisjoni ühisnimetaja on lihtsalt nende arv, kes olid kommunistid või kommunismile väga lähedal. José Manuel Barroso ise oli maoist. Siim Kallas, kaugel sellest, et oli üliõpilasaktivist, oli isegi ülemnõukogude liige – meil on siin tipptasemel kommuniste. Catherine Ashton juhtis CNDd ja keeldub ikka veel meile ütlemast, kas ta Suurbritannia Kommunistlikult Parteilt raha võttis.

Ma võiksin veel jätkata, kuid siis oleksime tükk aega siin. Kuid meil on praeguses komisjonis vähemalt 10 kommunisti ja peab tunduma, et on tegemist naasmisega heade vanade päevade aega. Kommunistide seas peab olema teatav nostalgia. Kui 60 aastat tagasi langes läbi Euroopa raudne kardin, siis täna on meil Euroopa Komisjoni raudne rusikas. Oleme seda näinud artiklist 121 ja sellest, et Kreekat sisuliselt protektoraadiks muudetakse.

Vaene euro, mis on Kreekas majandusvanglas lõksus! Vaene Kreeka, mis on lõksus tänapäeva Völkerkerker’is, mille puhul ei näi väljapääsu olevat! See, mida Kreekal tarvis on, José Manuel Barroso, on devalveerimine, mitte sadomonetarism. Jumal teab, mis see neile teeb.

1968. aastal oli meil Brežnevi piiratud suveräänsuse doktriin. Täna on meil ühised väärtused. Meil on üha tihedam Euroopa Liit ja ühendatud suveräänsus, ning see on see, mis teie olete kasutanud, kuid muidugi ei jää ohvriks ainult Kreeka, sest sama juhtub Hispaania, Portugali ja Iirimaaga. Artikkel 121 võetakse appi nende kõigi puhul.

José Manuel Barroso, ütlesite ennist, et jääte oma kursi juurde, mis tähendab, et miljonid inimesed Euroopas peavad kogema valu, samas kui üritate koos hoida seda katastroofilist projekti, mis on euro. See laguneb koost! Selles ei saa kahtlust olla! See on sama kindel, kui Suurbritannia puhul vahetuskursi mehhanismi ajal 1992. aastal. Võite naerda, võite naeratada. See ei toimi. See laguneb koost ning, mis puutub Euroopa rahvaid, siis mida varem, seda parem!

Meil on sellele demokraatlikku lahendust vaja. Kui jätkate oma äärmusliku euroriikluse surumist, viib see vägivallani. Peame hääletama selle komisjoni vastu! Peame korraldama Euroopa tulevikule igas liikmesriigis vabad ja ausad referendumid!

  Zoltán Balczó (NI). – (HU) Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu määratav otsuseid tegev organ. Volinike osas peaksid olema nõudmised järgmised: õige inimene tema karjäärist ja valmidusest lähtuvalt õiges kohas. Viis, kuidas volinikke üles seatakse ja valitakse, tagab aga, et positiivne tulemus saavutatakse ainult juhuslikult. Valitsused ei soovita inimesi konkreetseks ülesandeks vaid ametikohaks. Kõik, kelle nad üles seavad – kui ta kandidatuuri tagasi ei võta –, saavad ELi volinikuks. Komisjoni president üritab leida kõnealusele inimesele ülesannet ning nõnda pööratakse järjekord ümber. See tähendab, et üritan leida kuube, mis nööbiga sobiks. Veel midagi, mis väärib mainimist: spetsialiseeritud komisjonide kuulamistele ei järgne hääletus, vaid selle asemel kirjutab väike ring inimesi kuulamise kohta kirju. Alati räägite demokraatiast, ent kardate ikka veel otsevalimisi. Olgu tegemist ELi põhiseaduse, referendumi või võimalikku kandidaati puudutava komisjoni koosolekuga. Kuulamiste jooksul ütlesid volinikukandidaadid vaevalt midagi konkreetset. Nad ei tahtnud kohustust võtta, vastutust võtta. Siiski sai sellegipoolest selgeks, et nad eelmisest komisjonist ei erine, vaid tahavad tsentraliseeritud Euroopat; nad pole õppinud finantskriisi õppetundidest, vaid jätkavad liberaalse majanduspoliitika järgimist. Palju on neid meist, kes selle komisjoni poolt ei hääleta, ning see ei tee meist Euroopa vastaseid. Lihtsalt teeme, mida meie valijad – mitu miljonit Euroopa kodanikku – meilt ootavad.

  József Szájer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! José Manuel Barroso! Olulises arvus Euroopa keeltes väljendatakse ideed, et midagi toimib – on võimeline toimima – ja et midagi töötab, väga sarnaselt. Meil on nüüd Euroopa Liidus aeg, kui saame öelda „Tagasi tööle, Euroopa!”; mingem tagasi, töötagem, toimigem. selle aluse tagab uus Euroopa Liidu toimimise leping, Lissaboni leping, hiljuti valitud parlament ja praegu moodustatav uus komisjon.

Meil on aeg jätta seljataha institutsionaalsete vaidluste ja institutsionaalsete eeskirjade kehtestamise päevad ning tõeliselt oma tähelepanu pöörata ja keskendada Euroopa kodanike muredele ja küsimustele. See on fundamentaalse tähtsusega, sest meil on tarvis võita tagasi nende inimeste toetus, kelle vahepeal kaotanud oleme. Kallid kolleegid! Auväärt parlamendiliikmed! Selles suhtes on meil kõigil tööd teha. Viimase paari nädala ja kuu sündmused ei ole alati auväärt olnud. Näiteks ei võimaldanud praegune parlament õiglast võimalust kuulamiseks ühele volinikukandidaadile. Seetõttu, mõistkem kohut komisjoni üle, mõistkem kohut nõukogu üle, tehkem temaga koostööd, kuid heitkem mõnikord pilt ka endale! Institutsioonide tihe koostöö on vajalik tulemuste saavutamiseks.

Auväärt komisjoni president! Kallid kolleegid! Sooviksin oma fraktsiooni nimelt samuti teile palju edu soovida, sest kui teile edu soovime, ei soovi me seda mitmele üksikisikule, vaid Euroopa kodanikele. Olgu Euroopa kodanike silmis tõeliseks eeskujuks töökohtade loomisest, õitsengust, arengust, aktiivsest kohalolust maailmas, võrdõiguslikkusest ja nüüd, oma uuest põhiseadusest, Lissaboni lepingust lähtuvalt, kasvagu Euroopa üles ja asugu oma kohale!

Kallid kolleegid! Kui mu arvuti ei tööta, vajutan selle taaskäivitamise nuppu. Nüüd on meil arvutis uus tarkvara, tuntud Lissaboni lepinguga. Kallid kolleegid! Vajutagem taaskäivitamise nuppu.

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! José Manuel Barroso! Teie komisjonil kindlasti nii tugevaid kui nõrku momente. Sooviksin keskenduda tugevatele momentidele.

Meil on välispoliitikameeskonda, millesarnast mujalt leid oleks raske, nii välis- kui arenduspoliitika osas. József Szájer, te ei saa eitada, et meil on nüüd parem meeskond kui esimese, Bulgaariast pärit kandidaadi algupärase kuulamise ajal. Arvan samuti kindlalt, et Catherine Ashton koordineerib oma meeskonda hästi.

Üha jälle ja jälle tõstatatakse ühtainsat telefoninumbrit, mida väidetavalt nõudis Henry Kissinger. Võib-olla meil ei ole seda ühtainsat telefoninumbrit, kuid kui Ameerika Ühendriikidega võrrelda – kliimakaitsega seoses, näiteks, kellele helistama peaksime? President Obamale või senatile, kes seni lahendust leidmast on keeldunud? Desarmeerimise küsimuse osas, kas peaksime võtma ühendust President Obamaga, kes on desarmeerimise poolt, või senatiga, kes pole lahendustega välja tulnud? Ärme end alati tegelikkusest halvemana paista lase! Meil on nüüd võimaluse hea mulje jätta.

(Aplaus)

Mis majanduspoliitikasse puutub, on meil tugev meeskond. Loodan ja arvan, et need meie kolleegidest komisjonis, kes niivõrd tugevalt kuulamistel ei esinenud, ilmutavad seda tugevust aja möödudes. Mis puutub sotsiaalpoliitikasse, on meil volinik, kes võtab asju tõsiselt, ning komisjoni president, kes on meile lubanud, et teeb prioriteetseks sotsiaalküsimused ja –poliitika. Loodame selle peale. Me mitte ainult ei looda selle peale, vaid nõuame tegelikult, et see toimuks.

Koos leidsime lahendused raamkokkuleppe reale valdkondadele. Mõnikord olime eri meelt, kuid tegime hästi koostööd. Tegemist on väga hea kokkulepe, kui teda tõsiselt võtame – teie komisjonis ja meie Euroopa Parlamendis. Kui suudame panna nõukogu kokkuleppes sisalduvaid läbipaistvuspõhimõtteid tõsiselt võtma, siis suudame tegelikult midagi suurepärast saavutada.

Lissaboni lepingu ja raamkokkuleppe tulemusena, seadusandliku protsessi algusest lõpuni välja, on läbipaistvuse tasand, mida paljudes liikmesriikide parlamentides ehk pole. Seetõttu kutsun komisjoni ja nõukogu seda tõsiselt võtma.

SWIFTi puhul ei ole ei komisjon ega ka nõukogu läbipaistvust tõsiselt võtnud. Nüüd on meil nõukogu eest vastutav komisjoniliige. Tegemist on tavaga, mida me praeguses parlamendis enam ei tolereeri. Segaduse põhjus ei ole see, et parlament tõenäoliselt kangekaelne on. Pigem on põhjus selles, et isegi ülemineku ajal, kui oli juba selge, et parlamendil veel midagi öelda on, nõukogu ja komisjon – iseäranis nõukogu – ei mõistnud, et nad parlamenti kaasama peavad. See on kokkuvõte. Ses suhtes, José Manuel Barroso, arvestades õigusloomega seotud resolutsioonid resolutsioone ja komisjonipoolset kohustust vastata – kas oma õigusaktide projektidega või selge seletusega, miks ta meetmeid ei rakenda, oleme teinud olulisi edusamme. Ärme teeskle, et parlamendi algatusõigus on liikmesriikide parlamentides alati sama oluline olnud. Neid domineerivad sisuliselt valitsused ja see, mida valitsus välja pakub, rakendatakse tihti parlamentides. Siin nii ei ole. Komisjoni ettepanekud pole meie jaoks veel õigusaktid. Me töötame nendega, nii et ka meie oma ideed sisse lülitatakse.

Haarakem uue komisjoni, uue lepingu ja uue raamkokkuleppega saadud võimalusest. Olgem parlamendina oma läbikäimises komisjoniga enesekindlad.

  Juhataja. - Nüüd võtab sellel arutelul esimest korda sõna naisterahvas. Kahju, et see nii hilja toimub.

  Diana Wallis (ALDE). – Austatud juhataja! Loodetavasti on ootamine seda väärt. Tahan keskenduda raamkokkulepet käsitlevale resolutsioonile, olles kuulunud parlamendi läbirääkimiste meeskonda.

President Barroso, tunnistate vist, et meil olid mõned väga huvitavad arutelud sõnade tähenduse osas, eriti minu keeles, kuid üks fraasidest, mida meie kohtumiste alguses kasutasite, oli, et rääkisite oma absoluutsest pühendumusest Euroopa Liidu parlamentaarsele mõõtmele ning minu arvates olid tõeliselt siiras ja positiivne seda fraasi kasutades, ehkki me seda kunagi ei aru. Pärast Lissaboni ja uut raamkokkulepet käsitlevat resolutsiooni on see parlament palju enam kui pelk „mõõde” –see on tegelikkus, tõeline jõud, oma nime väärt ehtne parlament.

Võib-olla saaks kutsuda algupärast parlamentaarset assambleed kui mõõdet, ent mitte parlamenti. See parlament on nüüd täielik õigusloomulik partner, resolutsioonist lähtuvalt, keda tuleb kohelda nõukoguga võrdsel kaasaval ja teadlikul alusel ja millest ei tohi mööda minna, võttes appi pehmet õigust või muid vahendeid, kui tahes väärilised; parlament, kes suudab teie komisjonilt kui täidesaatvat organit täielikult ja õigusega aru pärida. Huviga ootame kohtumisi, mitte ainult teid ennast, José Manuel Barroso, vaid ka teie kaasvolinikega infotunni ajal siin selle istungisaali ees.

Parlament jääb kindlalt oma õiguse juurde teostada järelvalvet teie meeskonna edaspidiste muutuste suhtes; parlament on valmis etendama oma nõuetekohast rolli ainsa riikidevahelise, otse valitud parlamendina rahvusvahelistes suhetes. Ent eeskätt tahab praegune uus, jõuline Euroopa-meelset enamust sisaldav parlament, et – palun – juhiksite, ja selles oleme meelsasti teie partner ja toetaja. Kuid, palun, me pole pelk nn mõõde; oleme ehtne, tõeline parlament.

  Jill Evans (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ettepanek võtta vastu resolutsioon nõuab uut poliitilist lähenemist liikmesriikide ja Euroopa tasandil ning uusi ideid ja kindlat tegutsemist. Me ei suuda ületada majandus-, sotsiaalset ja kliimakriisi, millega silmitsi seisame, kasutades neid tekitanud samu poliitikaid ja mõttelaadi; meil pole võimalik rajada demokraatlikumat ja tulemuslikumat Euroopat, kui me seda tegeliku ja muutva poliitilise kliima raames ei tee.

Täna käivitab Walesis rahvusassamblee menetluse referendumi pidamiseks täiendavate õigusloome volituste osas. Kataloonias, Šotimaal, Flandrias ja mujal toimuvad muutused. Homme arutame ELi laienemist, hõlmamaks riike, mis hetkel tema piiridest välja jäävad, kuid me pole isegi veel hakanud tegelema siselaienemisega, menetlusega, misläbi ELi piirides riigid sõltumatuse saavad. Küsimused on uue komisjoni valimist käsitlevatel aruteludel vastamata jäänud, hoolimata meie ümber toimuvatest muutustest. Sooviksin palud president Barrosol veel kord need küsimused käsile võtta.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) José Manuel Barroso! Viis kuud tagasi hääletasin selle poolt, et teile usaldataks Euroopa Komisjoni loomise missioon, sest arvasin et olite vaatlusalustest kandidaatidest parim. Seda hääletust ma ei kahetse, ent täna, kui arutame meile tutvustatud volinike kolleegiumi, ei suuda ma oma pettumust varjata. Tean, et volinikukandidaatide kuulamiste lõpuleviimise järel on nende seas palju inimesi, kes on võrratult kvalifitseeritud, kuid kahjuks teame samuti, et nende seas on täiesti kogemusteta inimesi, kelle esinemine kuulamiste ajal oli kohutav.

Taipan küll, et komisjoniliikmete valimise protsessi on teil manöövriruum piiratud. Toetan täielikult liikmesriikide valitsuste õigust oma kandidaate üles seada, ent sellele vaatamata pole minu arvates väljapakutud komisjoni koosseis optimaalne. Oma sõnavõtus küsisite, kas Euroopa Liit maailmas loeb. Parim vastus sellele on hiljutine otsus tühistada Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumine. Kas tõesti arvate, et kolleegiumi koosseis lubab liidul oma positsiooni tugevdada?

Lõpuks sooviksin avaldada samuti oma pettumust, et kuulamiste ajal ei saanud me piisavalt vastuseid energiajulgeoleku teemat puudutavatele küsimustele.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). – (DA) Austatud juhataja! Alustuseks tahaksin soovida José Manuel Barrosole õnne kaasa, sest komisjoni presidendil on tõesti õnnestunud kokku panna komisjon, mis kajastab tema ELi kätkevat projekti. Minu fraktsioonis aga ei nõustu me selle poliitilise projektiga üldse. Lubage mul näide tuua. Paljudes riikides on töötajad avastanud, et EL võrdub üha enam palga ja töötingimuste õõnestamisega, mille eest nad võidelnud on. Oleme korduvalt komisjoni presidendilt küsinud, mida ta konkreetselt teeb, tagamaks, et võõrtöölistele ei saadaks enam vähem maksta, et neid ei saaks enam diskrimineerida ega enam orjatehaste tööjõuna kasutada. Probleem on selles, et me pole konkreetset vastust saanud, ega pole meile antud konkreetset vastust kuulamistel. Seetõttu teen järelduse, et komisjon nõustub sotsiaalse dumpinguga. Tegemist on komisjoniga, kellele on olulisem siseturg kui tavalise töölise huvide kaitsmine. Ühes suhtes aga on lootust, kuna kohtumisel meie fraktsiooniga nägi José Manuel Barroso kõvasti vaeva, rõhutamaks, kui suur soolise võrdõiguslikkuse toetaja ta on. Sõnadest aga ei jätku. Kui 2004. aastal esimene Barroso komisjon ametisse nimetati, oli 25-st üheksa naissoost volinikku. Täna tutvustab José Manuel Barroso kinnitamiseks komisjoni, kus 27-st on ainult kaheksa naissoost liiget. Nii et sellega on läinud kehvemaks. Saame ainult järeldada, et ka selles valdkonnas saavutab José Manuel Barroso ainult sõnu, mitte tegusid. Väga lihtsalt öeldes, sellest ei piisa.

  Timo Soini (EFD). – (FI) Austatud juhataja! Soomes mälestame Talvesõda. Seitsekümmend aastat tagasi ründas kommunistlik Nõukogude Liit tillukest Soomet. Kaitsesime oma iseseisvust ja enesemääramisõigust.

See jätkus samuti Teise maailmasõja ajal, mis oli kohutav katsumus Euroopa jaoks tervikuna. Meile jättis ta tugeva soovi iseseisvuse järele ning tugeva soovi omi asju ise otsustada. Helsinki, Moskva ja London olid ainsad okupeerimata pealinnad Teise maailmasõja ajal. Just sel põhjusel taha, et iga riik oma asju ise vabalt otsustada saaks.

Mis komisjoni puutub, on teil kindlasti head kavatsused ja komisjonis on häid inimesi, sealhulgas Olli Rehn, kes on soomlane ja kes on selgrooga moraalne inimene. Euroopa rahvad, aga – soomlased, sakslased, britid, taanlased – kus on neil nende volinike poolt hääletada ja neid valid võimalik olnud? Mitte kuskil. Kuidas neid ametist vabastada saab? Neid ei saa. EL on bürokraatia ja mitte demokraatia.

Olen sõltumatute riikide vahelise koostöö poolt. Olen soomlane, olen eurooplane, armastan meie mandrit, kuid see ei tähenda, et olen Euroopa Liidu toetaja. Meist igaüks sai hääli; sain Soomes 130 000 häält. Mitu häält said volinikud ja kust nad need said? Siin saaks nad ehk 300 häält, kuid see on ka kõik.

Mis on demokraatia südames? Riiklik suveräänsus. See tähendab, et ainult rahvas, kes moodustab oma riigi, mis on kõikidest teistest sõltumata, evib igavest ja piiramatut õigust alati oma asju otsustada. Tegemist on aluspõhimõttega.

(Aplaus)

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Oleme jõudnud volinike ametisse nimetamisele eelneva menetluse lõpule, kusjuures kuulamised polnud mitte midagi ebatavalist. Volinikukandidaadid tulid meile rääkima, et on Euroopa Liitu sügavalt kiindunud, et teevad oma parima, õppimaks tundma tundmatuid teemasid, ja et nad töötavad parlamendiga käsi-käes.

Midagi selles pole eriti oluline ega eriti huvitav. Sellele vaatamata, nii et parlament oma sõltumatuks ilmutada saaks, pidi olema patuoinas, lepitusohver. See ohver oli Rumiana Jeleva, kelle vastu, lisaksin ma, oli lõpuks suhteliselt vähe süüdistusi. Kui asi on huvide vastuolus, siis teatud volinike minevikud, kes jäävad nimetamata – konkurentsivolinik, põllumajandusvolinik, rahvusvahelise kaubanduse volinik – olid kindlasti kaugelt suurem mure ja ometi nad sellele täiskogule suurt probleemi ei kujutanud.

Tegelikult, José Manuel Barroso, haletsen teid, sest olete nüüd osa antud Lissaboni lepingu süsteemist – Lissabon on teie riigi pealinn, imeline linn, mis väärib paremat kui nime laenamist taolisele dokumendile. Teil tuleb tegelda paljude inimestega. Nüüdsest peale, raamkokkuleppe tõttu, on teil Euroopa Parlamendi president ja esimeeste konverents, kust karjuvalt kodukorra sätteid rikkudes arvatakse välja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed. Teil tuleb uus – ja alaline – liidu eesistuja, kelle ametisse nimetamine pole aga tähendanud vahetuvate eesistujate lõppu. Teil tuleb Catherine Ashton, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes nooruses tõelise nõukogude ohu puhul üdini patsifist oli, kuid kes kahtlemata on äärmiselt võitlushimuline Iraani suhtes.

Tegemist on raske poliitikaga. Äsja naerdi, kui keegi teist osade marksistlikku minevikku meenutas. Tegelikkuses olete ikka veel internatsionalistid, kuid te pole enam mingil juhul proletaarlased. Olete muutunud Euroopa tööliste saatuse suhtes täielikult ükskõikseks.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud juhataja! Ehk võin Bruno Gollnischi parandada. Kas Bruno Gollnisch on teadlik, et Catherine Ashton oli patsifist mitte ainult oma nooruses, vaid et ta oli CND aseesimees vähemalt 1983. aastani, mida ta ei avalikustanud?

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Ma ei vasta küsimustele Catherine Ashtoni mineviku kohta. Tean, et ka minu riigis, oli sõna „patsifist” tiitel, mis anti tegelikult sõjaõhutajaile, kes kommunistliku võidu poolt olid.

  Jaime Mayor Oreja (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon nimel sooviksin avaldada oma täielikku, kindlat ja tingimusteta toetust José Manuel Barrosole. See ei rajane mitte ainult sellele, mis ta täna öelnud on, vaid samuti sõnavõttudele, mis ta parlamendis teinud on, mis on julgustanud meid teda tugevamini ja olulisemalt toetama kui kunagi varem.

Sooviksin öelda, et selle toetuse peamine põhjus pole mitte volinike arv, mis meie fraktsioonil või meie poliitilisel perel komisjonis on, vaid pigem on tegemist fundamentaalse uskumusega, et Euroopa Liidu jaoks on käes ainulaadne ja eriline aeg. Komisjon ei ole lihtsalt niisama komisjon ja parlament ei ole lihtsalt niisama parlament, mitte ainult Lissaboni lepingu pärast, vaid ka sellepärast, et elame üle Euroopa Liidus pretsedenditut kriisi: majandus- ja sotsiaalset kriisi.

Meie arvates pole Lissaboni leping olulisim asi. Olulisim asi on, et oleks hoiakumuutus kõikide Euroopa institutsioonide suunamise osas suurema poliitilise ambitsioonikuse poole. Seetõttu toetame tingimusteta José Manuel Barroso juhitud komisjoni. Samuti toetame komisjoni sellepärast, et ehkki hetkel elame üle majandus- ja finantskriisi, liigume edasi järgmisse faasi: sotsiaalsesse kriisi. Osade ja teiste riikide vahelised erinevused suurenevad ning tuleb rohkem sotsiaalseid rahutusi. Majanduslik ja sotsiaalne kriis põhjustab kahtlemata suuremaid sotsiaalseid rahutusi. Teine põhjus on, et elame üle väärtuste kriisi, mis teeb oluliseks, et meist kõik, mitte ainult komisjon, oma isiklikke hoiakuid muudaks. Meil kõigil on tarvis oma hoiakut muuta.

Seetõttu on meie fraktsiooni arvates parim viis muutumiseks, muundumiseks ja paranemiseks toetada José Manuel Barroso juhitud Euroopa Komisjoni.

Seetõttu minu arvates on ülesande ja meie tehtava töö kontekstiks fraktsioon PPE see fraktsioon, kes tahab enim, et me kõik muutuksime. Komisjoni üksi ei saa pidada vastutavaks sagedase üksmeele puudumise eest selles täiskogus, mis on suuresti põhjuseks, miks maailmas Euroopa häält ei ole.

  Kader Arif (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Kaubanduspoliitikast saab liidu välispoliitikas oluline tegur. Kahjuks on täna kaubanduspoliitika ühenduse huvi kadumise sümbol, kuna ta ei kujuta midagi muud, kui liikmesriikide huvide kokkuliitmist.

Ajal, kui tahame, et Euroopa kaitseks oma väärtusi – solidaarsust, sotsiaalset õiglust, kui tahame, et Euroopa suudaks integreerida oma kaubanduslepetesse sotsiaalõigusi, keskkonnaalaseid õigusi, inimõiguste kaitset ja ametiühingute õiguste kaitset, taipame, et komisjoni ainus ettepanek meile on sõlmida kokkulepped, mille puhul arvatakse, et turule ja kaubandusele alternatiivi pole ning nad on eesmärgiks omaette. Mis minu poliitilist peret puudutab, on see vastuvõetamatu.

Ajal, kui tahame, et kaubanduspoliitika suudaks integreerida tööstuspoliitikat ja mõjusid, mis tal tööhõivepoliitikale olla võib, taipame, et komisjon pole meile küsimustes täna hommikul komisjoni presidendid tehtud sõnavõtus tagatisi andnud. Kahjuks see aga mind ei üllata. Midagi pole öeldud horisontaalset sotsiaalklausli kohta, avalike teenuste kaitse kohta, selle kohta, kuidas Euroopa poliitikat jälle muuta võiks või täiesti teistsugust poliitikat evida võiks.

Oma tähelepanekute kokkuvõtteks selles küsimustes, José Manuel Barroso, arvan, et usaldus rajatakse kahesuunalise suhte kaudu. Arvestades teie sõnavõttu täna hommikul, pole te meile pakkunud seda, mida meil teile usalduse avaldamiseks vaja on. Palun pange seda tähele, et kuna te antud tagatisi andnud pole, ei saa ma tagada, et me teile oma usaldust avaldame.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Lõpuks on mul tunne, et asjad toimuma hakkavad. Kulus rohkem kui kaheks ja tõepoolest peaaegu üheksa aastat, et saaksime uue lepingu, ja sama palju kuid, et saaksime uue komisjoni. See pole Euroopa, kes tegutseb, ent tegutsemine on see, mida meil tarvis on. Inimesed otsivad tööd, ettevõtted otsivad turge, tarbijad otsivad kindlust, Kreeka otsib stabiilsust ja Euroopa otsima oma rolli maailmas. Seetõttu on hea, et keerukate arutelude aeg, millest ainult asjatundjad aru saada suutsid on läbi, ning seetõttu on hea, et komisjon saab nüüd töötada moel, mis taas kord inimestele tegelikult kasu toob.

Tahame teilt kaht asja, José Manuel Barroso. Oleg palun vapper ja tehke Euroopa tugevaks, nii seest kui väljast. Tahame, et oleksite vapper, ja samuti tahame, et Euroopa oleks kaasatud rohkem valdkondades, mis võib-olla erinevad neist, mida liikmesriigid või küsitlusi täitvad inimesed tahavad – majandus- ja finantsküsimused, justiits- ja siseküsimused, aga ka välis- ja julgeolekupoliitikas. See märkus on mõeldud iseäranis teile, Catherine Ashton. Puudused on selged. Siseturg ei toimi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks piisavalt hästi. Tihti on see liikmesriikide, mitte aga Euroopa bürokraatia tõttu.

Kreeka, muidugi, vajab abi. Selleks on meil tarvis tugevat Euroopat. Mul on hea meel, et komisjon on esitanud ettepaneku. Kõik, kes arvasid olime juba välispoliitikas piisavalt saavutanud, on kindlasti nüüd teistmoodi aru saanud Kopenhaagenit arvestades. Seetõttu kordame: José Manuel Barroso, tehke Euroopa tugevaks, seest ja väljast. Teil on selleks meie toetus.

  Timothy Kirkhope (ECR). – Austatud juhataja! Meie fraktsioon toetab tugevalt José Manuel Barroso ja ta reformitegevuskava Euroopa jaoks, mis keskendub meie kaaskodanike tegelike muredega tegelemisele ja tegutsemisele seal, kus ta liikmesriikide jõupingutustele väärtust lisada saab. Seetõttu vääris ta meie arvates, et saab nimekirja komisjonikandidaatidest, kelle anded ja võimed aitavad ta ambitsioonikad plaanid teoks teha.

Ent mõnedes kandidatuuridest on teda alt veetud. Miski ei saa maskeerida tõsiasja, et kandidaatide kogemused ja pädevus varieerub suuresti ja see oli ilmselge meie kuulamistel. On vastuvõetamatu, et mõnede liikmesriikide juhid ikka veel kohtlevad komisjoni komplekteerimist võimalusena premeerida kolleegi varasema toetuse eest, kohaliku poliitilise raskuse lahendamiseks või ministrist sõbra mugavaks paigutamiseks eelpensioni.

Selge on, et mõned liikmesriigid kasutavad ära asjaolu, et meil terve komisjoni osas ainult üks hääl on, et paigutada kandidaate, kes sisuliselt edu ei saavutaks. Üks hääl tuleb ära lõpetada. Peame hääletama üksikute kandidaatide üle, sest ainult siis võtavad kõik liikmesriigid oma kohustusi selle menetluse suhtes tõsiselt ja saadavad komisjoni võimekaimad kandidaadid, kes olemas on.

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Sooviksin küsida José Manuel Barrosolt vastutuse tähenduse kohta sündmuste valguses, mis euro kursispekulantide rünnaku alla seadis. Täna pärastlõunal arutame süvitsi sündmuse põhjusi, kui hetkel sooviksin keskenduda Joaquín Almunia avaldustele, sest just need kutsusid esile rahvusvaheliste krediiditurgude kursivahede ja intressimäärade tõusu Portugalile ja Hispaaniale, mis veelgi euro enese positsiooni läinud nädal nõrgestas. Pole mõtet öelda mulle, et Joaquín Almunia ei öelnud, mida ta ütles. Mida iganes kuulsid ajakirjanikud, oli ka see, mida kursispekulandid kuulsid ja tegutsemisega nad ei oodanud.

President Barroso, voliniku rolliks pole lõkkele bensiini peale valada. Täiskogu ei saa kinnitust anda kellelegi, kes kriitilisel hetkel töö kõrgusel pole. See on esimene probleem ja teine on üks signaalidest. Mida on Euroopa institutsioonid seni Kreeka, Hispaania ja Portugali riigivõlale toimunud rünnaku valguses teinud? Jean-Claude Trichet on piirdunu sellega, et öelda, et ühelgi riigil ei peaks olema võimalik erikohtlemisele loota, kui sõnum peaks täpselt vastupidine olema: ehk öelda kursispekulantidele, et me ei lõhene, sest tegemist on solidaarse Euroopaga. See on poliitiline küsimus, mis tekkinud on, ja just sel põhjusel ootame tõsiseid vastuseid, arvestades teie volinikukandidaadi avaldustega juhtunut.

  Klaus-Heiner Lehne (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Lubage mul teha põgus märkus institutsioonidevahelise kokkuleppe ja meie ees oleva resolutsiooni suhtes. Esiteks tervitan asjaolu, et komisjon näib nüüd valmis realistlikumalt aktsepteerima Euroopa Parlamendi kaudset algatusõigust. Selgelt väljendudes tähendab see, et tulevikus on konkreetset tähtpäevad, mille piires komisjon meie otsustele reageerima on kohustatud. See on hea, samuti arvestades kogemusi, mis meile eelmise parlamendi koosseisu ametiajal oli. Tegelikult on enesest mõistetav, kuid kokkulepe tähendab samuti, et meid koheldakse võrdsel alusel nõukoguga kõikides asjades. See on Lissaboni lepingu jõustumise loogiline tagajärg.

Lisaks tervitan asjaolu, et meil on samuti õnnestunud luua parlamendi ja komisjoni vahel tihedam töösuhe õigusaktide kavandamise valdkonnas. Tulevikus peame koostama kolme institutsiooni tarvis mingi ühise õigusaktide kava ning ses suhtes oleks abi, kui liidu huvide traditsioonilised kandjad, komisjon ja parlament suudaks kokku leppida võimalikult varakult ette.

Mõjuhindamise tulemustega ma täielikult rahul pole. Ses suhtes tuleb parlamendil kaaluda, kuidas ta saaks teha kvalitatiivseid parandusi mõjuhindamise oma valdkonnas, lähtuvalt asjaolust, et Euroopa Komisjon ei taha teostada tõeliselt sõltumatut mõjuhindamist, mida parlament nõuab. Tervitan asjaolu, et ses suhtes on avaldustes juba kuulutatud, et tuleb tihe koostöö välisteenistusega seonduvate õigusaktide suhtes. Ka siin on komisjonil ja parlamendil suuresti ühine huvi, mida samuti enne nõukoguga rääkimist määratlema peaksime.

Minu arvates on samuti hea – ja see on samuti midagi, mis tegelikult on Lissaboni lepingu kohustuslik tagajärg, et täiskogu positsioon rahvusvaheliste kokkulepete suhtes peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste vallas paraneb tunduvalt ning parlamendile tuleb võimaldada tõelist juurdepääsu kogu teabele ja kõikidele nõupidamistele. See on olnud täiesti ülioluline küsimus ning mul on hea meel, et oleme soovitu ses suhtes saavutada suutnud.

  Evelyne Gebhardt (S&D). – (DE) Austatud juhataja! José Manuel Barroso! Meil on hea meel, et Lissaboni leping 1. detsembril paika sai ning et sellega koos tugevam sotsiaalpoliitika ja tarbijate positsiooni tugevdamine sisepoliitika vallas Euroopa Liidus. Ent nüüd leiame, et teie – Lissaboni lepingus sisalduvale, nimelt tarbijate kaitsmise horisontaalsele kohustusele, vastupidiselt – olete teinud oma Euroopa Komisjonis portfellide jaotusega täpselt vastupidist teinud, sest nüüd ei vastuta tarbijakaitse eest lihtsalt mitte üks volinik, vaid mitu.

Sooviksin teilt küsida, kuidas te tegelikult kavatsete seda korraldada. Kuidas kavatsete saavutada sidususe antud poliitikavaldkonnas, tarbijaile, Euroopa kodanikele äärmiselt olulises valdkonnas? Vastutusalad on jaotatud. Millised volinikud sidususe tagavad? Palun ärge öelge meile, et kolleegium on see, kes otsustab. Meil on tarvis selgeid vastutusalasid. Palun ärge öelge meile, et lõppude lõpuks otsustate erinevate volinike vahelise vaidluse puhul teie. Te pole kõikvõimas ja kuulute kolleegiumi.

Minul on sellega tõsiseid raskusi, José Manuel Barroso. Teil on tarvis mulle selgeks teha, kuidas saate tõesti poliitika killustatusega toime tulla tarbijakaitse valdkonnas, aga ka muudes valdkondades, nagu välispoliitika, nii et meil oleks poliitika, mis lubaks meil viie aasta pärast öelda, „jah, see oli niisugust komisjoni väärt“. Ma ei tea veel, kuidas hiljem hääletan. See sõltub vägagi teie vastustest meie küsimustele.

  Adina-Iona Vălean (ALDE). – Austatud juhataja! Vist olete enam kui teadlikud, et Euroopa seisab pöördepunktis, teil on võimalus teda üht või teist teed viia: kas sünget teed, sügavamate majanduskriiside, Euroopa ettevõtete jaoks halva konkureerimiskeskkonna, suurem regulatsiooni ja bürokraatliku halduskoormaga, või vaprat teed, haarates kõikidest Lissaboni lepingus sätestatud võimalustest Euroopa tugevdamiseks ja sidusa lähenemise rakendamiseks üleilmsetele turgudele ja väljakutsetele.

Võimalusi ja üleilmsete väljakutsete lahendusi võib leida taolistes valdkondades, nagu info- ja sidetehnoloogia tegevuskava, uurimis- ja arendustegevus ning energia. Kõikides liikmesriikides lõpuks ratifitseeritud uus leping annab teile – hõbetaldrikul – vahendid eesmärkide saavutamiseks.

Mida enim kardan on kodanike ootuste ja Brüsseli väikese maailma vahelist laienevat lõhe. Usaldus ja usk, mida oma kodanikel eeldame, on hääbumas. Kui paljudel puhkudel olen täheldanud lahknevusi nüri poliitikaeesmärki taotleva Euroopa haldussüsteemi ja inimeste tegelike murede vahel? Mis on ühise energiapoliitika kujundamise eesmärk, kui me ei suuda oma kodanikele saavutada turvalist, taskukohast ja rohelist energiat? Mis on energiainfrastruktuuride alaste andmete kogumise eesmärk?

Minu arvates ei saame peale suruda ühe mütsiga löövaid lahendusi. Komisjon peab arvestama iga liikmesriigi erinevusi, võimalusi ja vahendeid. Teil tuleb olla visinäär ja loov, et Euroopa süngest minevikust välja tuua. Selles osas toetab parlament teid. Kui me võimalust ei taba, siis Euroopa viie aasta jooksul teist võimalust ei saa.

  Lajos Bokros (ECR). – Austatud juhataja! Kreeka on eelarvekollapsi äärel. Hispaania ja Portugal maadlevad samuti suurenevate raskustega. Kui Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Euroopa Ülemkogu ei tegutse, siis on ohuks nüüd euroala lagunemine.

Mida siin olukorras näeme, on portfellide vähem kui optimaalne jaotus volinike vahel. Joaquín Almunia, kes raha- ja majandusasjade juhtimisel oli kindel tegija, on nüüd viidud üle konkurentsi, mis pole tema pädevusala. Olli Rehn, kes oli väga silmapaistev laienemisvolinik, tegeleb nüüd raha- ja majandusasjadega, kus ta pole asjatundja.

Miks on Euroopa huvides nõrgestada komisjoni intellektuaalset löögivõimet just kriisiaegadel?

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Meil on nüüd teine Barroso komisjon. Seda, kuidas süsteem muutunud on, on juba mainitud. Tegemist on neljanda komisjoniga sest saadik, kui siia tulin. Esimesed kaks komisjoni, keda juhtisid Jacques Santer ja Romano Prodi, olid mõlemad kollegiaalsed organid. Esimene Barroso komisjon oli tähelepanuväärne oma üksikute tegijate poolest – mõtlen

Stavros Dimast, Neelie Kroesi või isegi Charlie McGreevyt, kes teie juhtimise all aastaid passiivseks jäi. Kui nüüd presidentsiaalse süsteemi rakendate, austatud juhataja, siis soovitan, et juhiksite, ent naaseksite kollegiaalse süsteemi juurde. See on parem Euroopale ja parem koostööle parlamendiga.

Kodanikel on ootusi – kõnelesite julgusest – Euroopa tegevuskava suhtes. Esiteks on teil tarvis stabiliseerida euro, laiendada euroala ja panna liikmesriikide valitsused oma kohustusi täitma. Teiseks on teil tarvis luua kaasaegseid, tehnoloogiapõhiseid töökohti üleilmsest standardist lähtudes, sest Lissaboni strateegia 2000. aastast on luhtunud, ehkki eesmärgid olid õiged. Kolmandaks on teil tarvis jätkata Euroopa arendamist tema varasemate õnnestumiste alusel, mitte hukatusehüüete ja käegalöömisstsenaariumide alusel, ning muuta Euroopa USA ja Hiinaga võrdseks partneriks ja neljandaks on teil tarvis mitte ainult tuleviku kohta küsimusi esitada, vaid teil on tarvis neile koos parlamendiga vastata.

Avatud turud ja rohkem haridust, kas ja õitseng ei tohi olla minevikku määratud teemad; neil on tarvis jääda tulevikuteemadeks, nagu peab ka sotsiaalkindlustus, tööstusbaas ja finantsturgude mittelaienemine.

Tahate teie ja komisjoniga ausat koostööd. Ses suhtes peab olema komisjon Euroopa vedur, mitte isand. Kaks fraktsiooni on otsustanud täielikult teie vastu olla – rohelised ja kommunistid. Nad esindavad vaevalt 13% parlamendiliikmetest. Kui komisjoni president ja komisjon ülejäänud täiskoguga hästi koostööd teevad, siis koos saavutame edu, mida meil tarvis on.

  Alejandro Cercas (S&D). – (ES) Austatud komisjoni president, nagu olete teadlik, soovivad Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluvad liikmed Euroopa sotsiaalses tegevuskavas tõelist muutust ning uuendatud sotsiaalset tegevuskava.

Paljud meist hellitavad lootust, et on väikseid „rohelisi võrseid“ teie sõnavõtus, lubadustes, mis meie fraktsioonile andsite, volinik Andori sõnavõtus ja institutsionaalses kokkuleppes, et peame edaspidised Euroopa õigusaktid keskkonnamõju hindamisele esitama. On lootust, et olete õppinud viimastest valimistest ja tööliste organisatsioonide kõrvulukustavast vaikimisest uue komisjoni suhtes.

Seetõttu, José Manuel Barroso, oleme äärmiselt huvitatud sellest, mis hetkel on mõneti ebamäärane lubadus teoks saada ning sellest, et komisjon tooks lisandväärtust tõelise muutuse näol. Oleme äärmiselt huvitatud, et Barroso II poleks sama kui Barroso I.

Austatud komisjoni president, kuulasime volinik Andori ja meil on selline unistus, selline lootus. Tõotame teile lojaalsust, kui võetakse kohustus, millest peetakse kinni kõige osas, mida oma esinemistel välja kuulutasite ning mis on parlamendiga sõlmitud kokkuleppes.

Mis meil tarvis on, José Manuel Barroso – sest olete intelligentne mees, on, et antud keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamised kataks majandusmudeli jätkusuutlikkust, mida propageerite. Muidu Euroopa tulevikku pole. Euroopa peab ühitama oma tegevuskava oma kodanike ja tööliste omaga, muidu ei saavuta ta majanduslikku integratsiooni ja kindlasti mitte poliitilist integratsiooni, mis on meie kava. Meie kava on rajada suure poliitilise ambitsioonikusega Euroopa, kes on võimeline uuesti oma kodanikke elevile ajama, uuesti maailmas oluline olema…

(Juhataja katkestas sõnavõtja)

  Mirosław Piotrowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Volinikukandidaate pakuvad välja ELi liikmesriikide valitsused. Pärast nende kinnitamist Euroopa Parlamendis on nad oma riigi ees kohustustest vabad. Põhimõtteliselt peaks nad töötama võrdse arengu heaks terves Euroopas. Selleks on tarvis pädevust ja usaldust. Esimene tahk sattus kahtluse alla kuulamiste ajal. Kandidaatide vastused olid tihti ette kokkulepitud ning sündsusetult üldsõnaliselt väljendatud. Catherine Ashton küll puudutas osasid üksikasju, kuid tema vastused valmistasid pettumust. Tervikuna on volinike meeskond, kes kuulamistel oma suutlikkust näites, nõrk ning vähesed kvalifitseeritud kandidaadid antud kuvandit muuta ei suuda. Ent oleme kohustatud hääletama tervikuna kogu komisjoni üle ja ta pole selget tegevusstrateegiat esitanud.

Kas võime komisjoni usaldada? Euroopa konservatiivide ja reformistide fraktsioonis esitati meile selline küsimus: kas paneksime oma perekonna eelarve ja oma perekonna saatuse antud komisjoni kätesse? Paljud meist vastasid ja ikka veel vastavad eitavalt.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Komisjoni president! Kallid kolleegid! Kui peaksime kinni Daniel Cohn-Bendit’ väljapakutud faktide versioonist, mille tõlgendamise võtmeks on silmakirjalikkus, oleks otsustanud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon hääletada poolt, sest tal on kolmteist volinikku ja liberaalid, sest neil on üheks, kuna aga sotsialistid ehk oleks hääletamisest hoidunud, sest nende valik on kesisem.

See aga pole nii, kuidas asjad on. Nii paljudel meist on hääled tegelikult seotud vastusega sügavamal küsimusele: mis rolli etendamist nõutakse Barroso komisjonilt praegusel ajalooliselt otsustaval silmapilgul?

Temalt nõutakse, austatud juhataja, lootuse ennistamist miljonitele inimestele ja ettevõtetele, kes on sattunud raskustesse, ja murdma nende jõuetust hoolimata eriprivileegidest ning valitsustest järeleandmatu sihikindluse ja ideede jõuga.

Temalt nõutakse, austatud juhataja, euroopaliku ilme andmist sisserände- ja energiapoliitikale ning eurovõlakirjade emiteerimist elavnemise tagamiseks. Temalt nõutakse, austatud juhataja, Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika veenvat rajamist, lugupeetud Catherine Ashton, mis on nime väärt.

Martin Schulzi sõnul, kallid kolleegid, olete nagu trapistidest mungad, kes on andnud vaikimisvande. Antud, ideaalsel pühaduse rajal soovitan teil teistsuguse vande anda: tegutsemisvande. Tegelikult on teha palju asju. Austatud juhataja! Tehkem neid kiiresti, tehkem neid hästi, tehkem neid koos. Soovin teile parimat, president Barroso!

  Gianluca Susta (S&D). – (IT) Komisjoni president, progressiivid meie seas annavad teile täna usaldushääle, et te ei jääks kaitseta nende šantaaži ees, kellel antud Euroopa ühendusse vähe usku on, ja selleks, et teid mitte 27 liikmesriigi valitsustele allutada.

Euroopa ühendusse uskumine tähendab teie kõrvulukustava vaikimise katkestamist ja keskse rolli võtmist suurtes rahvusvahelistes küsimustes; Euroopa huvide kaitsmist tööstuse ja majanduse valdkonnas; sotsiaalpoliitika tugevdamist ning suuremaid investeeringuid maailma vaesuse vallutamiseks; meie ja Ameerika Ühendriikide vahelise liidu konsolideerimist, ent võrdsel alusel; Euroopa Liidu positsiooni tugevdamist rahvusvahelistes organites, alustades ÜRO Julgeolekunõukogust; mitmepoolsuse taaskäivitamist maailmakaubanduses ning tegevuskava määramist üleilmse saastamisega võitlemiseks.

Meie tänane hääletus on tingimustega usaldushääletus eranditult komisjoni ja üksikute volinike vastu, et täielikult saavutada Lissabonis sündinud uus Euroopa, poliitiline tegija suurte maailmariikide seas, ning selleks, et ta saaks olla eeskätt saatusega ühendus, kes on pühendunud oma majanduslikule ja kodanikuühiskonna arengule ja kes teeb endale missiooniks rahu, õigluse ja vabaduse maailmas; kes pole üksnes mälestuste ühendus, kes elab olevikus oma rikkusest ja nüüdseks haihtunud kunagisest hiilgusest.

  Alain Lamassoure (PPE). – (FR) Austatud juhataja! José Manuel Barroso! Lissaboni lepingu edu oleneb nüüd teist ja teie meeskonnast.

Üllatab, et esimene Euroopa Ülemkogu eesistuja otsustas pärast enda valimist ära kaduda. Tal on see õnnestunud. Mitte keegi väljaspool tema riiki ei teadnud temast midagi kaks ja pool kuud tagasi ja keegi pole temast midagi rohkem teada saanud vahepeal. Hispaania valitsuse peaminister niivõrd lahke, et tuli ja tutvustas meile siin Hispaania prioriteete eesistujariigi Hispaania kuuekuuseks ametiajaks. See on täpselt vastupidi sellele, mida Lissaboni lepingu autorid – kellest paljud viibivad selles istungisaalis kohal – tahtsid. Mitte keegi – ei Euroopa inimesed ega Ameerika Ühendriikide president – ei tea enam, kes Euroopat juhib.

Kriisist kummulipööratud maailmas, orientatsiooni kaotanud mandril, kus on üle 20 miljoni töötu, mida ohustab pikk allakäik arenevate maailmariikide silme all, Euroopal on tarvis pilooti, suunda, ambitsiooni, suuremat ühendavat üritust, mis suudaks meie 27 riiki ja poolt miljardit kodanikku mobiliseerida. Niisiis, José Manuel Barroso, ärge kartke, olge julge! Eesmärgid, strateegia, meetod, finantseerimine – kõik see nõuab täiesti uut lähenemist. Tugeva kasvu juurde naasmise väljavaade pole kunagi nii kauge olnud. Liikmesriikide vaheline solidaarsus pole kunagi nii vajalik olnud. Meie pädevuste ja finantsressursside vahelised lahknevused pole kunagi nii suured olnud. Meie kodanike ootused pole kunagi nii kõrged olnud. Ning kahtlemata pole Euroopa Parlament kunagi meelsamini toetanud ambitsioonikat poliitikat lõputus institutsionaalses arutelus kaotsiläinud 10 aasta tasa tegemiseks. Sõbrana ütlen teile: parlamendi tugi on proportsionaalne mitte teie ettevaatlikkusele, vaid teie julgusele.

(Aplaus)

  Dagmar Roth-Behrendt (S&D). – (DE) Austatud juhataja! José Manuel Barroso! Meie olukord on teine ja meil on teistsugune institutsionaalne struktuur. Nüüd, kui kehtib Lissaboni leping, peavad kolm institutsiooni – parlament, nõukogu ja Euroopa komisjon – koostööd tegema teisiti kui seni. Minu arvates on meil kõigil tarvis selle õnnestumise tagamisest huvitatud olla. Teie osalemine institutsioonidevahelise kokkuleppe esimeses osas jätab mulle – ja ma pole teie suhtes alati ebakriitiline, et ka teie seda tahate.

Esimene osa antud kokkuleppest, mille suhtes teiega läbi rääkisime, sisaldab olulisi elemente Euroopa Parlamendi rolli jaoks iseäranis koostöös teiega, kuid ka nõukoguga. Antud elemendid on dialoogi tugevdamine parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel, senisest rohkema teabe saamise võimalus, teisisõnu, võimalus olla õigusloome protsessis võrdne partner ning tõeline infotund, kus volinikud, kes lõppude lõpuks on poliitikud, tulevad siia ja vastavad küsimusele ning võtavad sõna ja vastavad, varjumata, nagu varem. Varem oli ainult teil, José Manuel Barroso, julgust seda teha. Nüüd teevad nad kõik seda. See on hea. See toob kasu meile kõigile ning samuti Euroopa demokraatiale ning loodetavasti ka kodanike huvile selle vastu, mida teeme, nimelt kõikide nimel tehtava õigusloome töö vastu.

Lõpuks, José Manuel Barroso, mis puudutab õigusloomealgatuse küsimust, usun kindlalt, et mida läbirääkimistel teiega meie koostöö suhtes saavutada suutsime ja mis me täna resolutsiooniks vorminud oleme, oleme jõudnud nii lähedale Euroopa Parlamendi algatusõigusele, kui võimalik. Lisaks välistatakse selles sui generis struktuur. Tegid meiega sellega koostööd siiralt. Pean sellest lugu ning hindan väga, kuidas sellesse panustanud olete.

Mõjuhindamisi on teised parlamendiliikmed juba maininud. Olete võtnud nõuks see läbipaistvaks muuta ning tegutseda koopereeruvalt. Ütlesite, et sotsiaalse mõju hindamised on teile olulised. Meie seisukohast on see oluline moment. Olen sellega täiesti rahul. Minu arvates peaksime tööle hakkama täna ja mitte mõne aja pärast.

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE). – Austatud juhataja! Tahan viidata raamkokkuleppele ja erilisele partnerlussuhtele komisjoni ja parlamendi vahel, mida puudutasite ja mida me ilmselgelt tervitame.

Parlament ei võitle oma pädevuse eest täiskogu au ja hiilguse pärast. Tahame täita demokraatliku õigusjärgsuse lünga pärast toimunud referendumitel nähtud kogu valu. Meil on algamas uus ühenduse meetodi ajastu, seega palun ärge kaitske komisjoni pädevusi, kuna meie, parlament, antud ühenduse meetodisse ei kuulunud. Viitan siin komisjoni õigusloomemonopolile. Antud monopole eksisteeris, kui Euroopa Parlament polnud see, mis ta on täna, seega tervitan keskteelahendust, mis arvestab meie algatusi õigusloome asjade ja millega nõustunud olete. Täiskogu vaatleb väga tähelepanelikult antud keskteelahenduse tava, arvestades meie palvet komisjonile õigusloomemeetmeid rakendada.

Mu teine märkus puudutab välisteenistust. Ta peaks ammutama tõsiseltvõetavust kahest allikast – mitte ainult nõukogult, vaid ka Euroopa Parlamendilt – ja seni me täielikult rahul pole. Vaatan teie asepresidendi, Catherine Ashtoni, otsa. Kahetseme asjaolu, et puudume kõrgetasemelisest töörühmast. Meie arvates peaksime olema kaasatud protsessi, mida see täiskogu alati nõudis. Peaksime olema kaasatud parlamendiliikmete ja ELi eriesindajate ülesseadmisse. Ehk on veel ruumi järel manööverdamiseks, sest asi pole meie hiilguses, vaid et and antud teenistusele eurooplaste silmis tegelik tõsiseltvõetavus. Muidu on ta nõrgem, kuna aga mõlemad pooled tahavad, et ta tugevam oleks.

  Luis Manuel Capoulas Santos (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Austatud komisjoni president, olin kuulamistest eriti huvitatud volinikukandidaatide suhtes põllumajandusele ja kalandusele, kuna jälgin antud valdkondi Euroopa Liidus erilise tähelepanuga. Nende taust näib mulle mõlemal juhul sobiv. Ent isiksustest ja pädevustest on olulisem teada poliitiliste tingimuste iseloomu, kus nad oma missiooni arendama peavad. Selleks, et mu fraktsioon ja mina saaks puhta südametunnistusega hääletada komisjoni ametissemääramise poolt, kas olete teie, José Manuel Barroso, valmis tagama mulle, et annate antud kahele volinikule kogu oma toetuse, tagamaks, et sügavad reformid, mis nad algatavad antud kõige tavalisemates poliitikates, põllumajanduses ja kalanduses, säilitavad oma ühendusega seotud iseloomu ja lükkavad tagasi igasuguse taas liikmesriigi tasandile viimise?

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Sooviksin kasutada seda võimalust tõstmaks peaasjalikult komisjonile ja komisjoni presidendile esile viisi, mil nad parlamendiga antud ametissenimetamise kuude jooksul töötanud on. Maailmas pole teist täidesaatva ja õigusloomealgatuse volitustega organit, kellele taolised nõudmised kehtiksid: tema president peab esitama parlamendile kava; ta peab osalema kuulamistel kõikide parlamendi fraktsioonidega; talle kehtib absoluutne häälteenamus ning ta peab tooma siia kõik volinikud kaasa, et neid nende oma kavade osas kuulataks, millele järgneb kolm-neli tundi vahetudi küsimusi – küsimusi, millele peab vastama.

Komisjon nõustus asuma raamkokkulepet läbi rääkima parlamendiga, kus ta esiteks nõustus õigustama ja suurendama parlamendi volitusi õigusloomealgatuse suhtes; teiseks nõustus ta teabele juurdepääsu täieliku vabaduse põhimõttega, olgu õigusloome- või poliitilise tegevuse suhtes või rahvusvaheliste läbirääkimiste suhte ning lõpuks nõustus ta arvestama parlamendi seisukohta volinike ja volinike ümberpaigutamise osas.

See tõendab kindlalt minu arvates, et komisjon on näidanud juulist saadik, et on valmis tihedateks suheteks parlamendiga ning et seeläbi on ta näidanud selgelt, nähtavalt ja üheselt, et strateegiline liit Lissaboni lepingu raames ühenduse meetodi edendamiseks, millest kõneles Jacek Saryusz-Wolski, on parlamendi ja komisjoni vaheline liit. Antud põhjustel väärivad nii komisjon kui raamkokkulepe Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni täielikku toetust.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Demokraatias pole kinnitus kunagi lahtine volikiri, ta on alati usalduskrediiti, mida on kõigepealt õigustada tarvis. Avagem seetõttu koo uus peatükk, ärme jätka pelgalt, nagu enne, nagu teie, komisjoni president, öelnud olete. Leping, kriis ja üleilmastumine tingivad, et me kõik oma toimimisviisi muudaks. Meil on tarvis suuremat Euroopa-teadlikkust liikmesriikide, rohkem ausust Euroopa Liidu suhtes, rohkem ELi Euroopas ja rohkem ELi maailmas. See nõuab juhtimist igalt viimaselt volinikult ja valmidust Euroopa Liidu arutelud poliitikaks muuta.

Euroopa Parlament ja komisjon peavad sõlmima uue partnerlussuhte – partnerlussuhte kodanike Euroopa heaks, partnerlussuhte natsionalismi, protektsionismi ja ekstremismi vastu, ebaaususe, labastamise, vastutustundetuse ja lugupidamatusega võitlemiseks. Lisaks vääringu stabiilsuspaktile, on meil tarvis jätkusuutlikkuspakti kõikidele poliitikavaldkondadele, et olla tõsiseltvõetavam ja võita tagasi kaotatud usaldus. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, väljumisstrateegia ja „Euroopa 2020“ tuleb arendada üheks ühendatud kontseptisooniks, et alandada riigivõlga, lahendada puudujäägid, edendada innovatsiooni ja luua pikaajalisi töökohti.

Lõpuks, austatud juhataja, soovitan teil tungivalt koostada algbilanss ja esitada ettepanekud majandus-, sotsiaalse , eelarve-, uuringute, innovatsiooni- ja hariduspoliitika koordineerimiseks, sest meil on tarvis rohkem Euroopat.

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Põhiväljakutse antud komisjonile pole võitlus kriisiga, mida näinud oleme. Järk-järgult hakkame sellest väljuma ning ehkki otsustaud poliitikate teostamine on ikka veel oluliseks ülesandeks, peab olema põhiväljakutse pinnase loomine Euroopa tulevase majanduse jaoks, tagamaks, et temast saab dünaamiline majandus, mis suudab konkureerida ja maailmamajanduses juhtivat osa mängida.

See nõuab uute töökohtade, investeeringute ja dünaamilise majanduskasvu poliitikat. Muidu oleme jätkuvalt silmitsi kriisi põhjustatud probleemidega – töötuse ja eelarvepuudujääkidega. Oluline on, et siin parlamendis täna kinnitatud komisjon võtab väljakutset tõsiselt.

Euroopa hääletajad edastasid juunis väga selge sõnumi. Nad ei taha sotsialistlikku regulatsioonipõhist mudelit, vaid mudelit, mis rajaneb avatusel, pinnase valmistamisel ühetasase mänguväljaku ning sotsiaalse Euroopa jaoks, mis tähendab töökohti, kasvu, võimalusi ja piiriülest integratsiooni. See on uue komisjoni ülesanne – pinna valmistamine majanduse, õitsengu ja sotsiaalkindlustuse jaoks, olles avatud meelega ning öeldes „jah“ innovatsioonidele.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Euroopa Ühendus on nüüd üle 50 aasta vana. Mõned inimesed räägivad, et ta elab üle keskeakriisi – tunneb end natuke väsinuna, moraalselt kurnatuna, täiendava laienemise osas kõhklevana.

Selle taustal on teil, José Manuel Barroso, ajalooline võimalus riigimehelikkuseks, tõelisteks reformideks ja pikaajaliseks nägemuseks. Teie teine ametiaeg langeb kokku Schumani deklaratsiooni 60. aastapäevaga. Euroopa asutajate ainuke lahendus polnud poliitiline nääklemine, vaid tõusta kõrgemale riiklikest huvidest ja kehtestada riigiülene avatud ja heldel hoiakul rajanev Euroopa poliitika, nagu te ise mainisite.

Esiteks ootame ühise Euroopa poliitika tegelikku rakendamist, eriti ühise energiaturu lõpule viimist. Euroopa Komisjon on olnud Euroopa Parlamendi põhiliitlane ja töökaaslane. Soovime teile ja tervele volinike kolleegiumile head.

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Minu arvates on uue komisjoni peaülesanne rakendada Lissaboni lepingut. Just teie töö on näidata, Euroopa kodanikele, et uus leping vastab nende ootustele, ja neile selle osas kindlust sisendada.

Järgmise paari aasta jooksul peab komisjon, muude oluliste asjade hulgas, millega ta tegeleb, esitama läbivaatamiseks kaks eluliselt olulist poliitikat: ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika. Minu arvates saab 2014-2021 perioodi eelarvepoliitika kujundada ja üles ehitada ainult pärast poliitikate viimistlemist. See on põhjus, miks uus komisjoni raamkava peab sellest täieliku prioriteedi tegema. Loodan, et kahe poliitika läbivaatamine aitab keskpikas ja pikas perspektiivis tasakaalustada majandus-, finants- ja sotsiaalset olukorda kõikides liikmesriikides, ennetamaks seda liiki tasakaalustamatusi, mida näeb hetkel ja mis ohustavad Euroopa Liidu jätkusuutlikku arengut tervikuna.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Uued liikmesriigid muretsevad õigusega, et riiklik egoism ja taas liikmesriigi tasandile viimine Euroopa Liidus jõudu koguvad. Euroopa Liit ei saa eksisteerida solidaarsuse, ühtekuuluvuse või vähem arenenud uute liikmesriikide järelejõudmiseta. Aasta 2020 kava tuleb kujundada José Manuel Barroso juhitaval komisjonil niiviisi, et me ei vähenda, vaid säilitame – samas reformides – ja tugevdame seni praktiseeritud ühenduse poliitikat, iseäranis ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitikat ning ühtset põllumajanduspoliitikat. Näeme hirmuäratavaid kavatsusi, misläbi mõned üritavad poliitikatele järk-järgult lõppu teha ning iseäranis ühist põllumajanduseelarvet vähendada. Nõukogu peaks töötama välja konkreetsed meetmed, et maailmakriis ei muutuks tööhõive- ja sotsiaalkriisiks. Lõpuks ei tohi mu lubada traagilisel Kreeka olukorral viia järelduseni, et me ei peaks jätkama euroala tugevdamist ega jätkama laienemist Lääne-Balkanisse.

  Lena Ek (ALDE). – Austatud juhataja! Albert Einstein ütles, et elu on nagu jalgrattasõit: tasakaalu säilitamiseks tuleb pidevalt liikuda. Just seda ootame uuelt komisjonilt. Samas on muresid. Kliimamuutuse teema on jaotatud mitme portfelli vahel; see on väga murettekitav. Tööstus- ja energiapoliitikaga, samal ajal, tegelevad ainult ühest fraktsioonist volinikud; see on samuti väga murettekitav. See, mida meil nüüd tarvis on, on tasakaal ja tugi jätkusuutlikule majandusarengul ning oluline, et strateegia „EL 2020“ kajastaks.

Romaani esimesi sõnu on alati kõige raskem kirjutada. Komisjoni jäetav mulje ja tegutsemisviis kajastuvad ja saavad kirja strateegias „EL 2020“ ning sellest saab uue komisjoni töö ja kvaliteedi näitaja. Loodetavasti on see jätkusuutlik.

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Austatud uue kolleegiumi liikmed! Kallid kolleegid siin täiskogus ja rõdul! Praegustel majandus, finants- ja kliimakriisi aegadel ootavad Euroopa kodanikud teilt juhtimist. Nad ootavad julgeid ja selgeid projekte. José Manuel Barroso, ütlesite paar korda täna, et me ei saa jätkata, justkui asjad oleks, nagu tavaliselt, ja meil on tarvis olla julged ja vaprad. Tegemist pole millegagi, mida teie suunistes või enamiku volinike kuulamistel näinud oleme.

Võtke näiteks välispoliitika. Catherine Ashton, teie olete see, kes peaks ja peab olem Euroopa ühendatud hääl. Asi pole ainult heas koordineerimises või liikmesriikidega konsulteerimises. Peaksite esitama nõukogule julgeid, konkreetseid projekte, näiteks Euroopa ühiskonna katastroofide ennetamine kooskõlas Barnier’ raportiga. Teil on vaja teed näidata, seahulgas finantskriisiga seonduvates asjades. Meil on tarvis ühtset finantsturu järelvalvet ja finantstehingute maksu.

Esitage ettepanekud nõukogule! Palun tehke seda ega oodake, kuni nõukogu jaatava või eitava vastuse ütleb või üksikud liikmesriigid teiega lobitööd tegema hakkavad. Kui teilt sellist juhtimist saame, siis saate ka Euroopa Parlamendi toetuse. Veel teil seda ei ole.

  John Bufton (EFD). – Austatud juhataja! Pean tõstatama midagi, mis minu arvates on väga oluline teema Ühendkuningriigiga seoses.

Hetkel Ühendkuningriigis oleme loobunud 48-tunnise töönädala kohaldamisest. Ent kuulanuna kuulamistel László Andori – mul pole midagi László Andori vastu isiklikult – olen väga mures suuna osas, kuhu ta minu arvates meid viib. On üsna tõenäoline minu arvates, et Ühendkuningriik kaotab osalemisest loobumise võimaluse. Kui kaotame, kaotab seeläbi kolm miljonit inimest meie riigis. Neil meeldib lisatunde töötada. Meie palgaline tuletõrjeteenistus Ühendkuningriigis – eriti minu regioonis, Walesis, kus 75% katavad palgalised tuletõrjujad – on ohus.

Meil on varsti tulemas üldvalimised ning kutsun täna kohal viibivaid Euroopa Parlamendi Briti liikmed hääletama uue komisjoni vastu lähtuvalt sellest, et 48-tunnise töötamise kohaldamisest loobumine minu riigi tublide inimeste jaoks kaotatakse. Otsus on nende. Kolm miljonit jälgib, kuidas nad hääletavad, nagu minagi.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lissaboni leping on mõeldud Euroopa Liidu ja seetõttu loomulikult eeskätt Euroopa Komisjoni ning ka meie parlamendi tugevdamiseks. On häbiväärne aga, et sellele vaatamata asendatakse ELi institutsioonide tipus poliitiliselt nõrkade esindajatega. Poliitvaatlejad on ühel meelel, et uus komisjon tõelisi poliitilisi raskekaallasi ei sisalda. Kui komisjoni president on juba väikseim ühine nimetaja suurte ELi riikide vahel, jätkub olukord selgelt ohjeldamata üksikute volinike puhul. Nõukogu uus eesistuja ja kõrge esindaja iseäranis on ka rohkem nagu poliitilised kergekaallased. Meie olulised poliitilised liitlased, nagu USA, juba annavad meile sellest märku, ning me ei tea, mis juhtub teiste, näiteks Venemaa-taolist partnerite puhul.

Selle tulemusena tekib küsimus, kas tugevnenud Euroopa Parlament koostöös nõrga komisjoniga suudab tegelikult integratsiooni ja Euroopa rahvaste huvide rahuldamise osas mingit positiivset tööd teha.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Minu palve uuele komisjonile on, et ta teeks enam väike- ja keskmise suurusega ettevõtete heaks. Kaks kolmandikku meie töölistest töötab nende ettevõtete heaks ja nad tekitavad 50% sisemajanduse kogutoodangust. Peame eelkõige hoolt kandma, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võlausaldatavus suureneks sest iseäranis kriisiaegadel on eriti huvipakkuv riskikapital, et oleks võimalik jätkata hea palga maksmist. Meil on tarvis olla konkurentsivõimelisem ja selleks on meil tarvis pakkuda infrastruktuurile paremat tuge. Iseäranis tuleks parandada üle-euroopalisi võrke.

Peame hoolt kandma, et ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on uurimisvõimalusi, nii et nad saaksid pakkuda uusi tooteid ja teenuseid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kaudu. See on suurem ülesanne Euroopa Komisjoni jaoks. Soovin uuele Euroopa Komisjonile ainult edu ja head õnne edaspidiseks.

  Milan Zver (PPE). – (SL) Olen nendega, kes arvavad, et täna on Euroopa demokraatia jaoks suur päev, mitte ainult seepärast, et viime lõpule uued Euroopa institutsioonid ja struktuurid, vaid ka seepärast, et võtame vastu institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis koos Lissaboni lepinguga tegelikult suurendab mõju, mida Euroopa kodanikud Euroopa poliitikale avaldada saavad.

Mulle näib see iseäranis asjakohane just nüüd, kui oleme juba tunnistajaks olnud või hakkame nägema Euroopa demokraatia esimese kriisi märke. Tõenduseks on üha kahanev valimistel osalemine, inimeste üha vähenev usaldus fundamentaalsete demokraatlike institutsioonide vastu ning asjaolu, et mõnedes Euroopa pealinnades tervitatakse meeleavaldajaid vägivallaga ning teistes mälestatakse totalitarismi ja sarnaste režiimide sümboleid.

Lühidalt öeldes on minu arvates viimane aeg, et Euroopa poliitika midagi teeks demokraatia arendamiseks institutsioonide ehitamise tasandil, kuid sellest ei piisa. Meil on vaja samuti jõudu pingutada demokraatliku poliitilise kultuuri taseme tõstmiseks, eriti postkommunistlikes riikides.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Hispaania delegatsiooni liikmed hääletavad komisjoni mandaadi poolt, mis on ristitud Barroso II-ks. Meil on selleks mõjuvaid põhjusi. Üks neist on, et oleme veendunud, et isegi mitte José Manuel Barroso ei saaks nõustuda Barroso I kriitikutega, kui tal Barroso II mandaat on.

Kõik taipavad, mis põhjusteks on. Euroopa on muutunud, maailm on muutunud ja sisenenud kriisi. ülelimastunud maailm, silmitsi üleilmse kriisiga, mis vajab üleilmselt olulist Euroopat. Kriisile järjekordsete kriisidega reageerimise asemel peame tegutsema ning tegema seda nüüd. Meil on tarvis tegutseda, reageerimaks kliimamuutusele, uutele energiaallikatele, välispoliitika tähtsusele üleilmses mastaabis ja meie panusele ohutumasse maailma võitluses kuritegevuse ja terrorismiga. Meil on tarvis tegutseda nüüd.

Valimistest saadik on möödunud nüüd kuus kuud ning nüüd on aeg, et meil oleks komisjon mis on täismahus ja täiesti töövalmis. See on see, mida 500 miljonit eurooplast, kes meid jälgivad, ootavad nüüd kohe. Oleme seetõttu veendunud, et passiivsus ei ole võimalik variant, ainuke variant Barroso II jaoks on Barroso I kriitikuid tegutsemise, kindla tegutsemisega üllatada.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Ka mina sooviksin öelda, et täna on oluline päev, kuna hääletame mitte ainult 27 liikmesriigi, vaid ühise Euroopa komisjoni poolt. Siin istungisaalis on öeldud, et Lissaboni lepingu rakendamine on pakiline. Tegemist on pakilise asjaga, mida varjutab suur raskus, sest praegune kriis ei soosi kaugelt lepingu rakendamist, mis peab tekitama 27 riigile ühise Euroopa ja Euroopa, mida samas iga eurooplane tõsiseltvõetavaks peab.

Sooviksin rõhutada, et minu arvates on suurim väljakutse Euroopa Liidu ees tegelikult vanadest ja uutest riikidest pärit Eurooplaste vaheline solidaarsuse tunne, teisisõnu Idast ja Läänest pärit eurooplaste vaheline solidaarsus. Ainult nii saame muuta Euroopa tõsiseltvõetavaks neile, kes varem või hiljem meie liitu astumist taotlevad, olgu selleks Lääne-Balkan, Moldova, Türgi või Island.

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Kindlasti on võtnud komisjoni moodustamine liiga kaua. Tulevased ajaloolased küsivad endalt kindlasti, kuidas oli võimalik kulutada 6 kuud komisjoni kokkupanekule, samas kui Euroopas elasime üle Euroopa majandusajaloo sügavaimat kriisi.

Minu arvates on protsess tervikuna komisjoni ja parlamenti mobiliseerinud ja tugevdanud. Just seepärast üllatab mind Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, kes on ühehäälselt uue komisjoni vastu hääletada, eriti kuna nemad ise on tihti öelnud, et said palju protsessist ning nende eesmärgid aktsepteeriti. Ausalt öeldes on minu arvates tegemist äärmusliku populismi juhtumiga.

Siseturu elujõulisus ja sotsiaalne Euroopa on nagu õde-venda: nad käivad käsi-käes. Väga oluline on, et sotsiaalse mõju hindamine on sammuks sotsiaalse Euroopa suunas.

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) José Manuel Barroso! Austatud juhataja! Olen pettunud, mitte ainult komisjoni inimestes, vaid ka teie portfellijaotuses. Olete mõned neist nii jaotanud, et tulevikus on väga raske komisjonides konkreetseid läbirääkimisi pidada. Pealegi olete võtnud mõnedelt volinikelt ära portfelli, mille puhul nad tegelikult oma väärtust tõestanud on ning andnud neile sellise, millega nad nii rahul pole. Seda psühholoogilisest vaatenurgast vaadates, võib rahulolematu volinik, José Manuel Barroso, palju kahju teha, sest, iseäranis oma töö alguses, seisab ta silmitsi paljude inimesega, kes esitavad ettepanekuid, millega ta tegelda ei suuda. Minu arvates on see vale otsus.

Teine tähelepanek, mida teha sooviksin, puudutab institutsioonidevahelist kokkulepet. Kindlasti võitleme selle rakendamise eest, kuna Lissaboni leping kehtib nüüd. Ütleme oma sõna rahvusvahelistes lepingutes ja saavutame selles edu, isegi hoolimata nii nõukogu kui ka komisjoni viivitamistaktikatest. Komisjon peaks selleks valmis olema.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liit on täiesti uues olukorras. Lissaboni leping on rakendanud olulisi muudatusi. Mida võime öelda kaks kuud pärast tema toimimist? No, tegelikult, kui selle üle sügavamalt mõtleme, on tegemist ainult hea ja olulise algusega. Ainult nüüd on tulnud aeg anda nendele sätetele ja resolutsioonidele tõeline sisu. Peaksime jaotama pädevused sobivalt institutsioonide või vast loodud oluliste kõrgete ametikohtade vahel ning kehtestama poliitilised põhimõtted ja koostööeeskirjad. Samuti on meil tarvis säilitada liikmesriikide, aga ka liikmesriikide ning liidu vahelise tegeliku võrdsuse põhimõte. Oluline on mitte ainult vähendada üksikute liikmesriikide eesistumiste tähtsust.

Ainult sidusal, ühehäälselt kõneleval liidul on maailmas positsioon, mida ta väärib. Viimase kahe ja poole kuu jooksul saadud esialgsed kogemused tekitavad erinevaid kahtlusi. Antud probleemide üle tuleks seetõttu sügavalt järgi mõelda ning rakendada tuleks meetmeid, mis võimaldaks meil saavutada oodatud tagajärjed ning Euroopa Liidu toimimise uus kvaliteet

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Tihti korratakse kunagi Kissingeri esitatud küsimust – kes võtab telefoni vastu? Asja tuum on, et meil on tarvis tugevaid isiksusi ja tugevaid nägusid. Ei! Emil on tarvis tugevaid institutsioone. Meil on tarvis nõukogu, parlamenti, liitu, kus kõik võivad nõukogus telefoni vastu võtta, sest ta suudab anda pädeva vastuse ja pädeva lahenduse. Sooviks nüüd taolise telefonipalve esitada: sooviksime Euroopat, kus samuti austatakse traditsiooniliste rahvusvähemuste õigusi, kus pole Slovaki keeleseadusi. Selle keeleseaduse jõustumisega ei rikuta mitte ainult ELi põhiõigusi ja Euroopa inimõiguste konventsioonide sätteid, vaid ohus on ka üks Euroopa integratsiooni suurimaid saavutusi, ühise siseturu toimimine. Palun, et komisjon rakendaks vajalikke meetmeid vastavalt õigustalituse seisukohale, tagamaks et jätkuvalt eranditeta valdaks ühenduse õigus.

  Derek Vaughan (S&D). – Austatud juhataja! Struktuurifondid on olnud Walesi-taolistele piirkondadele minevikus ja praegu nii olulised olnud. Nad on aidanud paljusid üksikisikuid, kogukondi ja ettevõtteid. Nad olnud iseäranis olulised hiljutiste keeruliste majandusaegade ajal.

Seetõttu on oluline, et kõik antud rühmad saaks struktuurifondidest kasu tulevikus. Minu arvates peaks struktuurifond olema kättesaadav kõikidele piirkondadele terves Euroopa, kui nad pärast 2013 kvalifitseeruvad. Minu arvates peaksime välistama struktuurifondide taas liikmesriigi tasandile viimise ning iseäranis tervitan eelarve- ja finantsplaneeringu kandidaadivoliniku sõnavõttu, kes tegi teatavaks oma vastuseisu ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondide taas liikmesriigi tasandile viimisele.

Minu arvates on samuti eluliselt oluline, et rahastamine kõikide mainitud rühmade puhul ei katke äkki 2013. aastal. Seetõttu on minu arvates oluline, et siirdeolek oleks saadaval piirkondadele, mis langevad peale 2013. aastat lähenemisest välja. Loodan, et komisjon teeb eelseisvatel nädalatel ja kuudel ühtekuuluvuspoliitikast ja struktuurifondidest prioriteedi, mida nad väärivad.

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Tahan tõstatada siin teema, mida olen tõstatanud oma riigis lootuses, et seda ülalt alla ja alt üles tõstatades on ehk võimalik selle osas tegutsemist saavutada.

Räägime pidevalt panganduskriisist ja mis me väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks teha saame. Probleem on, et on palju väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes lihtsalt ei saa laenu, isegi kui neil elujõulised ärid on ja tööd pakkuda suudavad. Selle suurim põhjus on, minu kogemustest lähtuvalt, pangajuhtidee puduutmine. Sattusime antud kriisis, sest pangandussüsteem oli automaatne – ja paljudel juhtudel on ikka veel automaatne. Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon on pakkunud finantsinstitutsioonidele palju tuge. Nüüd on aeg, et ennistaksime ja kasutaksime kogu ennistatavate mõju traditsioonilisele pangajuhile, kes oskab võtta kalkuleeritud riske iseloomust, suutlikkusest ja varasemast kogemusest lähtuvalt.

Minu arvates oleks sellel tõeline vahe ning ütlen seda siin viibivale 27 volinikule: ärge alahinnake oma suutlikkust mõjutada …

(Juhataja katkestas sõnavõtja)

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! José Manuel Barroso! Sooviksin mainida kaht asja, mis minu jaoks on absoluutselt üliolulised. Täna on palju öeldud kriisi ületamise kohta. Ses suhtes peame olema teadlikud ühest asjast: antud kriisi ei ületata, kui preemiaid uuesti välja makstakse, kui kord pangad uuesti stabiilsed on. Antud kriis ületatakse ainult siis, kui need, kes nüüd töötuks on jäänud, oma töökohad tagasi saavad, ja kui need, kel veel tööd pole olnud, töötada saavad. Siis oleme kriisi ületanud.

Seetõttu on teie komisjoni jaoks oluline, et teie taotletav eesmärk on luua ja kaitsta töökohti ning tagada, et need kes kõvasti töötavad, saavad ka oma töö eest piisavat palka ning suurema osa üldisest õitsengust kui varemini. Kui see teil õnnestub, José Manuel Barroso, siis minu arvates on tulevane komisjon eelmisest edukam.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Nagu paavsti valimisel, loodan, te võime täna õhtul öelda, „Habemus Papam; habemus, komisjon”, kuid üks valdkond, mis tekitab mulle ja paljudele inimestele muret, on, et Lissaboni lepingus pidime selguse tagamiseks nimetama ametisse nõukogu eesistuja. Ma pole kindel, kas selgust on, ja ehk Barroso võiks meie jaoks sellele vastata.

Kui asi läheb hulluks, kriisi ajal, kellest saab Euroopat esindav üks hääl? Kas Herman Van Rompuyst? Kas Catherine Ashtonist? Kas üks volinikest? Kas vahetuv eesistujariik või president Barroso ise? Sooviksin sellele vastust.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – Austatud juhataja! Alustuseks vastan mõnedele konkreetsetel küsimustele ja seejärel tegelen üldisematega.

Esiteks, euroala osas tõstatasid selle parlamendi mõned parlamendiliikmed euroala ja euroala liikmesriikides meile vastu vaatavaid praeguseid probleeme puudutavaid küsimusi. Esiteks lubage mul meenutada, et euro on üks Euroopa ajaloo suurimaid õnnestumisi. Tema loomisest saadik 11 osalisega, on euroala kasvanud, hõlmates 16 liikmesriiki. Euroala on olnud stabiilsuse ja töökohtade loomise areeniks. Muidugi mõjus talle kriis. Kriis mõjus ka mitte-euroala riikidele. Mul pole tarvis teile meenutada, et alles mõni päev tagasi võtsin vastu peaministri Islandilt, meile väga lähedal asuvast riigist – ja mitte-euroala liikmest, kes tõesti kriisiga silmitsi seisis. Tahan korrata, et antud kriis ei tekkinud euroalal; ta tuli väljastpoolt euroala.

Kuid tõde on, et euro kaitses küll ühist vääringut jagavaid riike. Minu arvates oleks Euroopa olukord täna palju keerulisem, kui meil eurot poleks. Me pole veel euro täit kasu lõiganud. Selleks on meil tarvis tugevdada euroalal majanduslikku koordineerimist. On tõsi, et meil pole lihtsalt rahandusliit. Meil peaks olema tõeline majandusliit. Leping annab uusi võimalus, mida ära kasutada kavatsen. Olli Rehn, antud asjade uus volinik – kui teie toetuse pälvime – arendab seda joont.

Väga oluline on vaadata, kuidas euroala tugevdada, kuid muidugi ei takista see meid vaatamast olevikku. Periood, mida euroala üle elab, on raske. Pole mõtet seda eitada. Teised riigid väljastpoolt euroala seisavad samuti silmitsi raskete aegadega. Tunnistagem seda. Ent pean ütlema, et finantsturgude olukorrast edastatakse teateid mõnikord moel, mis probleeme võimendab ega anna alati olukorrast objektiivset hinnangut. Taolised analüüsid tulevad tavaliselt mitte-euroala riikidest.

Kuid euroalal on suutlikkus teda hetkel puudutavate raskustega toime tulla. Meil on eelarve-eeskirjade süsteem, stabiilsuse ja kasvu pakt, mida peab nõuetekohaselt rakendama. Kreeka puhul on meil suutlikkus tema eelarve kohandamise kava hinnata ja jälgida. Meil on võimalus soovitada Kreekas julgeid struktuurireforme, mida komisjon samuti tähelepanelikult jälgib.

3. veebruaril võttis komisjon vastu Kreeka paketi, mis läheb järgmise nädala alguses ülemkokku. Loomulikult nõuab lahendus eeskätt tegutsemist Kreeka poolelt. Toetus Kreeka ametivõimude sihikindlusele tõstab usaldust nende vastuvõetud ambitsioonika kava saavutamise edukuse vastu.

Liikmesriigid, iseäranis euroalal, peaks alati silmas pidama, et neist igaühemajanduspoliitikal on mõju teiste majandustele. Tervitan selgeid märke, et kõik liikmesriigid on väljakutsest teadlikud ja tegutsevalt vastavalt.

Konkreetse küsimuse esitas tarbijapoliitika kohta vist Evelyne Gebhardt. Komisjonis on selgesti tarbijapoliitika eest vastutav inimene, nimelt volinik Dalli. Tema juhib antud poliitikat, käib antud valdkonnas välja algatusi ja arutab neid IMCO komisjonis ja täiskogu istungil. Konkreetsed tsiviilõiguslikud mõõted on justiitsvoliniku, asepresident Redingi vastustuse all. See on Euroopas normaalne enamikes täidesaatevorganites, kuna nende konkreetsete küsimustega tegeleb justiitsminister.

Muidugi peab kõik otsused uute algatuste osas kinnitama kolleegium. Olene kollegiaalsusele äärmiselt pühendunud. Tegelikult on paljud teist tungivalt soovitanud komisjonil säilitada tugev rõhuasetus kollegiaalsusele. Lepingutest lähtuvalt on kollegiaalsuses garanteerija komisjoni president. Üha rohkem küsimusi on iseloomult transversaalsed ja horisontaalsed. Neil on tarvis ühtset otstarvet ja nõuavad erinevate valdkonnapoliitikate integreerimist.

See, mis toimub komisjonis, on enam-vähem sama, mis toimub liikmesriikide halduses ja globaalses halduses. Näeme nüüd, et väga tihti on riigipeadel või valitsusjuhtidel koordineeritult ja sidusalt tegelda asjadega, millega varemini tegelesid erinevates valitsustes vastutajad eraldi.

Niisiis on see just see, mida teha kavatseme. Tahan seda momenti erilise uhkusega rõhutada, sest rajame nüüd antud uut komisjoni eelmise kogemustele. Eelmine oli antud laienenud Euroopa esimene komisjon – esimest korda oli komisjon 27 eri riigist 27 eri liikmega. Asjaolu, et see komisjon töötas tõeliselt kollegiaalses vaimus otstarbe tunnetusega on tõepoolest tõend, et laienenud Euroopa Liit suudab töötada 27 või enama liikme puhul. Minu arvates on see kriitilise tähtsusega ka tuleviku seisukohast.

Oli konkreetseid küsimusi ühtekuuluvuspoliitika ja mõnede ühenduse poliitikate kohta, nagu kalandus ja põllumajandus – näiteks Luis Manuel Capoulas Santose küsimus. Ühtekuuluvuspoliitika on sätestatud Lissaboni lepingus. Oma iseloomult on ta Euroopa poliitika. Meil on tarvis näha, kuidas saame jätkata reformiprotsessi nii, et saaksime parandada poliitika kasumlikkust ja tagada, et ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalpoliitika tõlgenduvad Euroopa kõikide piirkondade konkurentsivõime tegelikku suurenemisse. Meil on tarvis kindel olla, et poliitika suudab seda saavutada, nii et meil saaks olla tugev argument järgmisel finantseerimisarutelul. Lubage mul kinnitada teile oma täit pühendumust – ja võin vist öelda komisjoni täit pühendumust – sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtetele, mis on samuti sätestatud Lissaboni lepingus. Muidugi teeme kõik võimaliku Euroopa ühiste poliitika edendamiseks.

Oli konkreetseid küsimusi sotsiaalse mõju hindamise kohta – Alejandro Cercase’i küsimus. Tahan selgelt väljendada, mida olen ennem avalikult öelnud. Oleme pühendunud antud sotsiaalse mõju hindamise rakendamisele oma töös mõjuhindamiskomitee kaudu. Meie arvates oleme mõjuhindamise osas palju edusamme teinud. Oleme alati valmis seda tööd täiustama ning meie arvates tuleks sotsiaalse mõõtega meie töös nõuetekohaselt tegelda.

Parlamendi osa liikmeid esitasid mulle küsimusi energiajulgeoleku osas. Tahan rõhutada, et lülitame energiajulgeoleku oma strateegia „Euroopa Liit 2020” ettepanekusse. Üks strateegia „Euroopa Liit 2020” innovatsioone on just mõne poliitika kokkuviimine, mis ennem loodi eraldi. Minu arvates peaks olema energiajulgeoleku ja energiatõhususe edendamine oluline osa meie tegevuskavast konkurentsivõimelisuse ja rohelisema, säästliku ja ressursitõhusa kasvu saavutamiseks Euroopas. See rõhutab, kui oluline antud tegevuskava meie arvates on.

Mõned teist küsisid mult VKEde ja siseturu väärtuse kohta – Gunnar Hökmark ja teised. Väga oluline on siseturg nüüd taaskäivitada. Oluline on selgelt väljendada, et siseturg ei puuduta lihtsalt turgu, ehkki turud on olulised.

Mõned inimesed arvavad, et kaitseme turge, sest oleme turufundamentalistid. Miski ei võiks tõest kaugemal olla. Meie arvates on siseturg eelkõige Euroopa ürituse alus. Ilma iseturuta pole meil tugevat Euroopa Liitu. Kui lubate siseturul killustuda, näeme Euroopas uuesti majandusliku natsionalismi inetut palet. Peame rääkima vapralt ja ütlema, et siseturg on olemas nõrgimate – tarbijate – kaitsmiseks, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kaitsmiseks monopolide eest ning muidugi Euroopa ürituse kaitsmiseks tervikuna. Seepärast palusingi Mario Monti koostada raporti, nii et saaksime tuua uusi ideid ja samuti luua suurema konsensuse siseturu kui meie Euroopa ürituse ühe suurema varasema ja edaspidise saavutuse taaskäivitamiseks ja süvendamiseks.

(FR) Sooviksin nüüd mainida üht-kaht üldisemat küsimust, mis mõned teist tõstatasid. Joseph Daul, Martin Schulz, Alain Lamassoure – kes oma sõnavõtus rõhutas julguse olulisust – Juan Fernando López Aguilar, Jaime Mayor Oneja ja paljud teised on tõstatanud ambitsioonikuse küsimuse. Minu arvates on tegemist äärmiselt olulise momendiga ning meil on sel teemal tarvis ausat arutelu.

Mõned teist ja iseäranis Martin Schulz on mind üha jälle ja jälle turu ja sotsiaalpoliitika küsimuse osas küsitlenud. Sooviksin teile veel kord öelda: komisjon pole see, keda teil sotsiaalse otstarbe vajaduses veenma peate. Peate tegema meiega koostööd, püüdmaks veenda teatud pealinnu, sest tõde on väga selge: mõned pealinnad arvavad, et Euroopa mõte on üksnes turg ning et solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt vastutavad sotsiaalse poliitika eest nemad. Minu arvates, oleks ka emotsionaalne kiindumus Euroopasse, on meil tarvis sotsiaalset mõõdet. Meil on tarvis sotsiaalset mõõdet, mis tegelikult ühendab selle, mida saab teha Euroopa tasandil, sellega, mida saab teha liikmesriikide tasandil. Mitte keegi ei taha luua Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemi ega tsentraliseeritud tervishoiusüsteemi Euroopas. See pole see, mida välja pakume.

Lisaks ei tuleks seda näha liikmesriikide tasandi ja Euroopa tasandi vahelise võistlusena. Ent kui lisaks meie tööle siseturu, konkurentsi, riigiabipoliitika ja muude poliitikatega, näiteks väliskaubanduspoliitika, Euroopas sotsiaalset mõõdet pole, tuleb meil raskusi Euroopa ürituse õigusjärgsuse tagamisel.

Seetõttu rõhutaksin antud momenti: me pole need, keda sotsiaalse mõõte vajaduses veenda tuleb. Tehke meiega koostööd Euroopa sotsiaalse mõõte – sotsiaalse turumajanduse – tugevdamiseks, mis on pealegi sätestatud eesmärgina Lissaboni lepingus. Olen sellele väga pühendunud ning peame püüdma saavutada seda koos. Selles pole absoluutselt mingit kahtlust.

(Aplaus)

Mis puutub halduse asja – Guy Verhofstadti ning samuti mu enda lemmikteema, jällegi, aidake meid, toetage meid. Olen Euroopa tõhustatud halduse poolt ja Euroopal on tõhustatud haldust tarvis. Minu sõnavõtt – nimetate seda sõnavõtuks, tegemist on sõnavõtuga, kuid tegemist on ikkagi sõnavõtuga, millega esinen uue kolleegiumi nimel ja mis kajastab poliitilist ambitsioonikust, poliitilist seisukohta – on selge. Elame pretsedenditutel aegadel. Nagu ütlesin, nii Euroopas kui väljaspool Euroopat on meil tarvis rohkem sihikindlust Euroopa asjade suhtes. Olen täielikult veendunud, intellektuaalselt ja poliitiliselt, et kui Euroopa kooskõlastatult ei tegutse, on oht, et etendame tulevikus rahvusvahelisel tasandil ainult tähtsusetu rolli. Ütlesin seda oma suunistes, riigipeade ja valitsusjuhtide ees, ning kordan seda mitteametlikult Euroopa Ülemkogul ülehomme, sest olen selles veendunud.

Minu arvates on hiljutised arengud ainult aidanud olukorda teravamalt esile tõsta. Rahvusvaheline finantskriis on näidanud, just kui vastastikku sõltuvad meie majandused on. Probleemid, mida hetkel kogeb euroala, näitavad samuti, kui vastastikku sõltuvad meie majandused on. Peame seetõttu tõhustama oma jõupingutusi Euroopa koordineerituse ja halduse osas. Brüsselile ei tarvitse tingimata liikmesriikide pädevusi anda: tegemist on 20. sajandi aruteluga, mille aeg on minu arvates möödas. Vale on teha sellest arutelu à la „see on Brüsseli jaoks, see on komisjoni jaoks, see on liikmesriikide vastu …”, sest see on naeruväärne.

Selge on, et ehkki tahame täna maailmas endale rolli, pole meie liikmesriikidel üksi Ameerika Ühendriikide, Venemaa või Hiinaga võrsel alusel läbi rääkimisteks vajalikku mõju. Seetõttu on meil tarvis antud mõõdet, mitte Brüsseli tugevdamiseks, vaid Euroopa tugevdamiseks, ja eeskätt keskenduda iga meie kaaskodaniku tegelikele huvidele. Just siin peame koostööd tegema ja siin samuti ütlen teile: toetage meid. Meil on teie tuge tarvis, mitte rajal, mis vältimatult institutsioonidevahelise sõjani viib – nüüd kui kunagi enam on meil tarvis institutsionaalset partnerlus, vaid Euroopa huvide kaitsmiseks maailmas.

Viimasena, välissuhete osas, väljendugem ka siin täiesti selgelt. Kus Euroopa maailmas loeb? Euroopa loeb maailmas, kus tal tegelikult koordineeritud positsioon on. Teda austatakse kaubanduse osas, võin teile seda kinnitada. Meie konkurentsiseadusi austavad kõik suuremad konglomeraadid. Meil on ühine poliitika. Meil on institutsioonid. Meil on alus, millelt tegutseda. Pidage aga silmas, et elame ajal, iseäranis rahvusvahelise julgeoleku mõttes, kui Euroopa pole geopoliitilisi ja kaitsevahendeid, mis on teistel. Näen väga selgelt, mõnede meie rahvusvaheliste partneritega rääkides, et nad mõtlevad eelkõige julgeoleku võtmes. Nad mõtlevad strateegilise tasakaalu võtmes. Ja siin, seda tuleb selgelt öelda, ei või Euroopa naiivne olla.

Kopenhaageni probleem polnud Euroopa poolse ambitsiooni puudumine, nagu mõned ütlevad. Vastupidi, olime kaugelt kõige ambitsioonikamad. Minu jaoks näitas Kopenhaagen seda, et meil tuli väljendada Euroopa huvi erinevates valdkondades ja kaitsta seda järjekindlalt ja strateegiliselt kõigi meie partneritega. Seetõttu ei tohi me lihtsalt heldet poliitikat ajada, ehkki see on oluline; meil peab samuti olema tugevust kaitsta oma heldust ja veendumust oma huve kaitsta. Just seda ma teha kavatsen ning loodan, et mul on selles osas teie toetus.

Lõpuks kõnelesid mõned parlamendiliikmed – Klaus-Heiner Lehne, Hannes Swoboda, Dagmar Roth-Behrendt, Diana Wallis ja Paulo Rangel teiste seas – pikalt institutsionaalsest küsimusest ning iseäranis raamkokkuleppest. Soovin öelda teile, et mida läbirääkimistel teiega tegin, oli just Lissaboni lepingu vaimu ja sõnastuse edastamine.

Mõned inimesed pole veel taibanud, et Euroopa Parlamendil on täna volitusi, mida tal enne Lissaboni lepingut polnud. Mina usun parlamendi Euroopa mõõtesse ja kasutades sõna „mõõde” – minu inglise keel oskus pole nii hea kui teie oma, Diana Wallis – ei taha ma öelda midagi ebamäärast. Igatahes on tegemist millegi väga ambitsioonikaga.

Soovin antud vaimus parlamendiga koostööd teha. Mitte teise institutsiooni vastu, sest minu arvates – ja pean seda siin ütlema – on meil tarvis väga tugevat nõukogu ja Euroopa Ülemkogu. Tervitan Lissaboni lepingu uuendusi, mitte vähem alalise Euroopa Ülemkogu presidentuuri olemasolu, sest see tagab järjepidevuse ja ühtsuse pikas perspektiivis.

Tervitan väga kõrge esindaja rolli loomist, kes on samal ajal Euroopa Komisjoni asepresident. Mõte pole selles, et asju keerulisemaks ajada, täiesti vastupidi! Kahe välissuhete keskuse asemel, üks nõukogu poolel ja teine komisjoni poolel, on meil nüüd üks võtmefiguur – antud juhul, Catherine Ashton, kes kaitseb Euroopa huvi valitsustevahelise õigusjärgsusega, mis on jätkuvalt välisasjades väga oluline, samuti Euroopa õigusjärgsusega.

Seetõttu ütlen seda suure veendumusega. Minu arvates oleks viga alustada arutelu või institutsionaalset konflikti nüüd. Meil on tarvis erinevaid institutsioone. Mõned inimesed tunnevad sundust esitada igavest küsimust Henry Kissingeri ja telefoninumbri kohta. Olen seda juba kord öelnud: Henry Kissinger oli riigisekretär. Minu arvates on nüüdsest peale USA riigisekretäri vastasmängijaks Catherine Ashton. Tal on selle rolli mängimiseks vastustus ja suutlikkus.

Ent riigipeade ehk valitsusjuhtide tasandil on meil peale suhete oma liikmesriikidega Lissaboni lepingus nõukogu eesistuja, kes esindab Euroopat välispoliitika ja üldise julgeoleku asjades ning komisjon, kes artikli 17 alusel esindab Euroopat välissuhete kõikide teiste tahkude puhul. See on meie süsteem.

Mõned inimesed sooviks täiest ühtset süsteemi. Nagu mõned on öelnud, pole ka Ameerika Ühendriikidel mõnikord täiesti ühtset süsteemi. Mõnikord räägime läbi USA administratsiooniga ja avastame hiljem, et kongress ei järgi täpselt sama joont kui USA administratsioon.

Samuti on oluline siin mõista, et koosneme 27 liikmesriigist. Meil on süsteem, mis on sisesüsteemist parem. Presidentuuri asemel, mis iga kuue kuu tagant vahetub, on meil alaline nõukogu presidentuur. Meil on nüüd kõrge esindaja ja komisjoni asepresident. Tegemist on sammuga edasi, tõsi, kuid dünaamilisus on mehhanismist olulisem ning just niiviisi peame oma tegevusele uue mõõtme lisama.

Lõpetan pöördumisega selle täiskogu poole. Võimuga käib kaasas vastutus. Olen teiega siin väga avameelne, kallid kolleegid: Euroopa Parlament on antud revideerimisega võitnud suure hulga volitusi. Loodan, et antud volitusi ei kasutata mitte ainult mõnusateks poliitikateks, vaid osana vastustust Euroopat teiste institutsioonidega hallata. Käes on kõikide institutsioonide – Euroopa Parlamendi, komisjoni ja Euroopa Ülemkogu – vastutuse suur proovilepanek.

Mõned teist palusid mul – arvan, et siiralt – ilmutada suuremat julgust. Võin teile öelda, et olen valmis tegema jõupingutusi selles suunas. Ent komisjon üksi ei suuda neid lõpule viia. Olgu meil antud koha pealt selgus. Tegemist oleks illusiooniga, ja komisjon ei saa kehtestada oma mõju, võimu, suunamist vastu liikmesriikide tahet, kes on demokraatlikud riigid.

Peame kehtestama antud asjad koos, parlamentaarse assambleega – antud juhul Euroopa Parlamendiga, kes tõesti võtab endale oma vastutuse, mis pole lihtsalt, nagu mõned inimesed tahavad, meeleavalduskoht. Pealegi olen märganud, et mõned inimesed räägivad valjemini, sest on nõrgemad! Seetõttu on meil tarvis, et kõik võimul olevad Euroopa fraktsioonid koostööd teeksid.

Mõned fraktsioonid ütlesid, et nad hääletavad meie vastu. Mis puutub äärmustesse, võin teile öelda, et muretseksin, kui nad meie poolt hääletaks. Seda liiki toetust mul tarvis pole. Komisjon ei taha nende toetust. Ent komisjon tahab ja palub kõikide Euroopa jõudude toetust. Seda palun teilt küll. Palun seda tagasihoidlikult, kuid ka tugeva uskumusega, et meil on teie toetust tarvis ning et saate meid täna eksisteerivat lünka täita.

Milles on tegelik probleem? Olgu meil ka antud teemas selgus. Kui sellest oma kaaskodanikega räägime, on täna Euroopas – ja see on minu viimaseks tähelepanekuks, austatud juhataja – fundamentaalne lõhe väljaöeldud ambitsioonide ja tulemuste vahel, mida meil saavutada õnnestub.

Mõned soovivad nüüd antud lõhet meie ambitsioonide langetamise vahendina kasutada. Teised – ja meie oleme antud leeris – tahavad meie tulemusi parandada, nii et nad meie ambitsioonidele vastaksid. Jään lootma sellele täiskogule, et ta oma tugevama Euroopa ambitsiooni üha palju nõudvamas maailmas saavutab.

Palun teil pakkuda oma tuge uuele komisjonile, nii et meie ambitsiooniga Euroopa unistuse tegelikkuseks muuta saaksime.

(Aplaus)

  Juhataja. - Tänan, José Manuel Barroso, andmast üksikasjalikke vastuseid istungisaalist teile esitatud küsimustele ja märkustele ning samuti meie – Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi – vastastikuste suhete väga kõikehõlmava käsitluse eest. Oleme teadlikud vastutusest, mis Euroopa Parlamendil lasub. Meie kokkuleppe on uut liiki ning liigume oma koostööga lähemale kui varem. Meie, kahe ühenduse institutsiooni – Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni – ühine vastutus on iseäranis oluline. Tänan samuti tutvustamast oma nägemust Euroopa Komisjoni tööst ja selle töö eesmärkidest. Sooviksin tänada veel kord Diego López Garridot, kes esindab eesistujariiki Hispaaniat, ja kogu Hispaania delegatsiooni meie menetluse ja aruelu ajal siin istungisaalis viibimast.

Mulle on esitatud kodukorra artikli 105 lõike 4 alusel viis ettepanekut võtta vastu resolutsioonid(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 9. veebruaril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin öelda, kui hea meel mul põhiseaduskomisjoni esimehena on selle üle, et kokkulepe on saavutatud komisjoni ja parlamendi vahelise uue raamkokkuleppe põhijoonte osas.

Pean aga väljendama selgelt, et meil on tarvis sügavamini mõelda antud kahe institutsiooni vahelise suhte iseloomu üle. Perspektiiv demokraatlikuks kasvuks liidus on jätkuvalt selline, kus parlamenti nähakse rahvast esindavana ning nõukogu teatavat liiki teise kojana, kes esindab liikmesriike. Taolises kontekstis tuleks pidada komisjoni valitsuseks ning on selge, et antud konfiguratsioon nõuaks eeskirju, mis on täna õigustatult visandatud kohandustest oluliselt üksikasjalikumad.

Sooviksin lisada mõtte kodanike algatusõiguse osas. Vastavad eeskirjad tuleb kohandada tagajärgedele, mis meie arvates tulemusena järgnema peavad. Antud tagajärgi tuleb vaadelda võrreldes nendega, mis tulenevad iga kodaniku olemasolevast õigusest esitada Euroopa Parlamendile petitsioon, ja nendega, mis on seotud parlamendi piiratud volitustega. Parlamendil pole algatusvolitust, kuid tal on volitus nõuda, et komisjon õigusakte algataks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Nüüd, kui institutsionaalne probleem lahendatud on, kui jõustub Lissaboni leping ja valitakse uus komisjon, on liidu ajaloos algamas uus faas. Uus ajastu, mille eesmärk on olla ambitsioonikas algatussuutlikkuse poolest ja ettenägelikkuse poolest meie aja suurte väljakutsete suhtes. Ajastu, kui komisjon töötab parlamendiga täielikus kooskõlas Euroopa kodanikke puudutavate probleemide lahenduste otsingul, nagu nähakse ette institutsioonidevahelises kokkuleppes. Euroopa juhtimise uus ajastu tänapäeva maailma tähtsate teemade ja tuleviku väljakutsetele sobivate reageeringute suhtes. Uus ajastu õiglasema Euroopa integratsioonil, mis ilmutab suuremat solidaarsust.

Kuulamistel esitatud tõenditest lähtuvalt vastab uus volinike kolleegium vajalikele kriteeriumidele, et reageerida nendele vajadustele. Tegemist on tasakaalus komisjoniga, mis ühendab veteranide kogemused oma liikmete teise poole värskusega. Samuti on ta tasakaalus soode esindatuse osas, arvestades, et kolmandik liikmeist on naissoost, mis on varasemaga võrreldes väike tõus. Kolme institutsiooni vaheline võimutasakaal kedagi ei nõrgesta, vaid pigem tugevdab Euroopat.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Uut Euroopa Komisjoni tutvustades on president Barroso tutvustanud kava, mis on vana komisjoni neoliberaalse, föderalistliku ja militaristliku poliitika jätk. Tema tutvustatud volinike kolleegium jätkab samu suundi, mille kinnitust nägime parlamendi komisjonides toimunud kuulamistel. Meil tuleb periood ettepanekutega Euroopa kapitalistliku integratsiooni süvendamiseks, mida hetkel kogeme.

Eelmisest komisjonist jäi märkimisväärne kogus ettevalmistatud tööd, sealhulgas üldine kavand ja see, mida kutsutakse avalikuks konsultatsiooniks niinimetatud Lissaboni strateegia järjepidevuse tagava strateegia üle. Hetkel kutsuvad nad seda strateegiaks „EL 2020”, kuid on juba öelnud, et sisuks on tegelikult „Eesmärkide saavutamine: praeguste vahendite rakendamine uue lähenemisviisi raames”. Teisisõnu, mida me hetkel teame, on, et sama tuleb rohkem juurde.

Nad eiravad vajadust kaaluda, kui ulatuslikult Lissaboni strateegia nimel vastuvõetud meetmeid rakendatud on ning mil määral tollal väljakuulutatud eesmärgid on saavutatud või mis tagajärjed on olnud stabiilsuspakti rakendamisel. Nad varjavad fakti, et meil on ELis tervikuna üle 23 miljoni töötu inimese, kusjuures iseäranis puudutatud on noored, kuna nende töötus ületab nüüd 21%, ning lisaks on üle 85 miljoni inimese vaesuses. Meil ei ole muud valikut, kui uue komisjoni vastu hääletada.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Komisjon, mille eesotsas on José Manuel Barroso, on saavutanud täna suurema toetuse kui 2004. aastal. Ent hääletusele eelnenud arutelul väljendati palju tingimusi, nii komisjoni koosseisu kui pädevuste ebaselge jaotuse suhtes uue kolleegiumi raame. Näiteks kuulub tarbijakaitse tervelt kuue erineva voliniku portfelli. Hetkel on raske ette kujutada, kuidas praktikas need jagatud pädevused mõjutavad vastavate volinike töö tulemuslikkust. Täna, 9. veebruaril 2010, valitud Euroopa Komisjon peab hakkama tööle kiiresti, sest umbes läinud aasta oktoobrist saadik, kui uue komisjoni valimine pidanuks toimuma, on vana komisjoni kõigest asju hoidnud ega teinud uusi algatusi. Parlamendiga läbikäimist käsitlevast aamarusaamast kinnipidamisest saab uue komisjoni, eriti parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtte, jaoks proovikivi.

Sooviksin samuti tähelepanu juhtida, et praeguse komisjoni ametiajal vaadatakse läbi paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkuleppe 2003. aastast. Õiguskomisjoni raportöörina töötan hetkel sellega ning loodan, et konstruktiivne koostöö uue komisjoniga toob selles valdkonnas olulisi tulemusi.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Uus volinike kolleegiumi on esimene täielik 27 liikmesriigist koosnev Euroopa Liidu meeskond. Rumeenial ja Bulgaaril, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007, on alles nüüd võimalus pakkuda välja volinik terveks viieaastaseks ametiajaks.

Õnnitlen Rumeeniat Dacian Cioloşe valimise puhul. Minu arvates jättis kõigile kohalviibinuile tema esinemine põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ees toimunud kuulamiste ajal sügava mulje. Samuti on minu arvates heaks endeks tema professionaalsus, kui mõtleme suurematele väljakutsetele, mis meid ootavad valdkonnas, mida ta juhtima hakkab. Viitan eelkõige eelseisvatele ühise põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlevatele aruteludele.

Sobivaimate, kõikide liikmesriikide vajadustele ja huvidele kohandatud lahenduste leidmiseks on uuel volinikul tarvis Euroopa põllumajanduse sügavat mõistmist, tugevat töökiirust ja rohkelt diplomaatiat – kõik omadused, mida tean, et tal on. Soovin kogu volinike kolleegiumile ainult edu ja loodan, et töö, mida ta oma edasisel mandaadil teostab, saavutab edu Euroopa Liidu lähendamisel oma kodanikele.

  Rafał Kazimierz Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Õnnitlen José Manuel Barrosot ja tervet volinike kolleegiumi, kuid samas loodan, et meil tuleb sõltumatum ja dünaamilisem komisjon! Komisjon, kes kaitseb eelkõige ühiseid huve ja kes võtab ette ELi poliitika julgeid reforme, millega pärast institutsioonide reformimisele kulutatud aastaid peame peale hakkama. Komisjoni ja parlamendi vaheliste suhete osas oleme tunnistajaks uuele avatusele, mis ei tule ainult parlamendi uutest volitustest, kuid samuti, nagu juba sügisel kuulsime, José Manuel Barroso soovist parlamendiga eriline suhe luua. Fakt on, et kahe institutsiooni vahelist koostööd käsitleva esialgse raamkokkuleppe konkreetsed sätted tugevdavad märkimisväärselt parlamendi rolli otsuste tegemise protsessis, muutes protsessi demokraatlikumaks. Kurat on aga detailides, mistõttu jälgimegi läbirääkimisi tähelepanelikult algusest lõpuni, veendumaks, et lubadustest, nagu parlamendi kaasamine ELi diplomaatia rajamise protsessi, peetakse kinni.

( Istung katkestati kell 11.50 ja jätkus kell 12.05)

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president