Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2782(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0029/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/02/2010 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0018

Arutelud
Kolmapäev, 10. veebruar 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

10. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Lambert van Nistelrooij (A7-0048/2009)

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin südamest õnnitleda Lambert van Nistelrooijd tema raporti puhul, mida ma kindlalt toetan.

Ma olen varem mitmesuguste algatuste ja küsimuste kaudu uurinud, kas oleks võimalik kasutada Euroopa Liidu vahendeid sotsiaaleluasemete tagamiseks kõige vaesematele ja tõrjutumatele elanikkonna rühmadele – neile, keda kohalikud omavalitsusüksused liigitavad sissetulekute järgi, näiteks suuremates pealinnades ja suurtes linnapiirkondades.

Eluasemetega seotud olukord on paljudes suuremates Euroopa linnades muutunud tõesti kriitiliseks, eriti nõrgemate ühiskonnaliikmete seas. Seetõttu on Lambert van Nistelrooij raport kahtlemata asjakohane, kuid minu arvates tuleks meil minna kaugemale ja suurendada sotsiaaleluasemetega seotud kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks mõeldud vahendeid.

 
  
  

Raport: Magdalena Alvarez (A7-0006/2010)

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Lugupeetud juhataja! Ma toetasin seda raportit, sest minu arvates on see samm edasi võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega Euroopa Liidus. Hoolimata sellest, et liikmesriigid on väljendanud valmisolekut teha maksustamise valdkonnas koostööd, ei ole käegakatsutavaid tulemusi saavutatud. ELis pannakse toime väga palju maksupettusi ning sellel on liiga palju negatiivseid tagajärgi nii meie majandusele kui ka kodanikele.

Ma olen väga rahul kavandatud uuendustega, eriti direktiivi reguleerimisala laiendamisega kõikidele maksuliikidele, sealhulgas sotsiaalkindlustusmaksetele, automaatse teabevahetusega ja liikmesriikidevahelise maksustamisalase koostöö tugevdamisega, ning loodan, et need uuendused annavad konkreetseid tulemusi võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega.

 
  
  

Raport: Leonardo Domenici (A7-0007/2010)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Ma sooviksin rääkida Leonardo Domenici raportist. Minu arvates on märkimisväärne, et me oleme siin Strasbourgis andnud nii tugeva toetuse meetmetele, mis parandavad läbipaistvust ja teabevahetust, võimaldades liikmesriikide maksuametitel tulemuslikumalt tegutseda. Kahju, et selle sammu tegemiseks läks vaja majanduskriisi. Achilleuse kannaks on maksuparadiisid mitmesugustes saareriikides, millest mitmed saavad koguni ELi vahenditest toetust. Meie ülesanne on niisiis selle küsimusega tegeleda, kasutades ELi kogu mõjukust. Üksikute liikmesriikide katsed sõlmida kahepoolseid lepinguid ei ole toonud mingeid konkreetseid tulemusi, mida kinnitab asjaolu, et 2004. aastal läks kõnealune nähtus 27 liikmesriigile maksma 2,5% Euroopa Liidu SKPst.

 
  
  

Raport: Magdalena Alvarez (A7-0006/2010)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Valitsusi hoiab kõige tõhusamalt tagasi väline konkurents. Riik saab tõsta makse ainult teatud tasemeni, millest alates hakkab raha liikuma välismaale ja riigi tulud hakkavad kahanema. Milton Friedman on selle kohta öelnud nii, et valitsustevaheline konkurents maksustamisel ja teenuste osutamisel on täpselt sama tulemuslik kui konkurents äriühingute ja üksikisikute vahel. Seetõttu on väga kahju, et Euroopa Liit eelistab maksude ühtlustamist ja suurte kulude eksportimist ühest riigist teise.

Üks teema, mis hiljutistel volinikukandidaatide kuulamistel esile kerkis, oli soov tagada Euroopa Liidule kindel tuluallikas ja ühtlustada maksud. See selgitab, miks Euroopa Liidu osakaal maailma SKPs kahaneb: 20 aastat tagasi oli see 36%, praegusel ajal 25% ja 10 aasta jooksul väheneb 15%ni.

Hea uudis on see, et valijaskonnale niisugune asi ei meeldi. Sarnaselt Massachusettsi elanikega ei soovi ka eurooplased maksustamist ilma esinduseta. Ma olen kindel, et nad hääletavad valimistel vastavalt.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Seda pealkirja lugedes ütleks enamik inimesi, et koostöö tundub olevat mõistlik asi. Kes võiks koostööle vastu olla? Seda niikaua, kuni neile saab selgeks, mida ELis ja ELi tasandil maksustamisalase koostöö all sageli mõeldakse.

Võtame näiteks sellise südika riigi nagu Kaimanisaared. Erinevalt roheliste ja sotsiaaldemokraatide unistusest hoida arenguriike vaesuses, et me saaksime saata neile oma abiraha ja leevendada valge keskklassi süütunnet, on see riik reaalselt püüdnud ise vaesusest välja pääseda – ja mitte sõltudes seejuures banaanidest või suhkrust, vaid sellistest kõrgetasemelistest teenustest nagu finantsteenused. Ent kui Kaimanisaared üritavad seda teha, hakkavad inimesed – poliitikud – kogu Euroopa Liidus nurisema. Kaimanisaared ei püüa vältida mitte maksustamist, vaid topeltmaksustamist. ELi liikmesriikide kodanikud maksavad ju oma kodumaal makse. On aeg see imperialism lõpetada.

 
  
  

Raport: Theodor Dumitru Stolojan (A7-0002/2010)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kui hakata vaatama, millistes riikides elavad maailma kõige jõukamad kodanikud, s.t millistes riikides on suurim SKP elaniku kohta, siis ilmneb hämmastaval kombel, et paljud neist riikidest on väga väikesed. Esimese 10 seas domineerivad pisiriigid: Liechtenstein, Luksemburg, Brunei, Jersey jne.

Esimene suurriik, mille me jõukate riikide nimekirjast leiame, on Ameerika Ühendriigid, mida tähelepanuväärsel kombel valitsetakse osariikide konföderatsioonina, mille osadel on tohutu seadusandlik ja maksustamisautonoomia. Seetõttu oli eile äärmiselt kurb kuulda, kui Euroopa Ülemkogu uus eesistuja rääkis vajadusest Euroopa majandusliku juhtimise järele seoses Kreeka finantskriisiga. Just siis, kui valitsus muutub suuremaks ja kaugeneb, muutub ta ebaefektiivsemaks, raiskavamaks ja korruptiivsemaks. Kui kolleegid selles kahtlevad, siis ma soovitan neil enda ümber ringi vaadata.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0072/2010

 
  
MPphoto
 

  Iva Zanicchi (PPE) . (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Dramaatiline maavärin Haitil ei raputanud ägedalt mitte üksnes selle õnnetu riigi maad, vaid ka meie kõigi südametunnistust.

Rahvusvahelise üldsuse suur toetus Haiti rahvale on suurepärane näide solidaarsusest ja inimlikkusest. Euroopa Liit reageeris sellele tragöödiale kiiresti, võttes koheseid pikaajalisi rahalisi kohustusi enam kui 300 miljoni euro ulatuses. Nendele kohustustele võib lisada üle 92 miljoni euro suuruse summa, mille ulatuses liikmesriigid on juba lubanud abi anda.

Sellega seoses rõhutaksin suure uhkustundega Itaalia operatiivset ja tõhusat tegutsemist humanitaarabi andmisel, sealhulgas lennukikandja Cavour saatmist Haitile. Peale nüüdisaegsete meditsiinivahendite toodi selle laevaga kohale 135 tonni abi Maailma Toiduprogrammilt ja 77 tonni abi Itaalia Punaselt Ristilt.

Tänan teid, lugupeetud juhataja. Ma tahtsin seda punkti rõhutada.

 
  
MPphoto
 

  Vito Bonsignore (PPE).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! 200 000 hukkunut, 250 000 raskelt vigastatut, 3 miljonit inimest, keda maavärin otseselt mõjutas, ja veel 2 miljonit inimest, kes vajavad toiduabi – need on Haitit tabanud kohutava katastroofi sünged tagajärjed.

Euroopa Liit on täitnud oma kohust ja teeb seda edaspidigi. EL on suurim rahvusvaheline abi andja. Sellest hoolimata tahan märkida, et meie ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ei sõitnud Haitile kohe, et meie abi koordineerida. Meile oleks meeldinud, kui ta oleks kiiresti sinna läinud, et oma tööd teha. Me oleksime soovinud näha teda Haitil inimesi abistamas.

Itaalia välisminister Franco Frattini on teinud ettepaneku, et Haiti kui maailma ühe vaesema riigi võlad tuleks tühistada. Ma kutsun Euroopa Parlamenti üles seda ettepanekut toetama ja ellu viima, s.t kutsuma kõiki võlausaldajariike üles toetama Itaalia ettepanekut Haiti võlgade tühistamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Ehkki võib-olla hilinemisega, oleme lõpuks võtnud vastu resolutsiooni, mis käsitleb konkreetseid meetmeid Haiti abistamiseks. Need meetmed peavad keskenduma selle kohutavalt vaesunud saareriigi pikaajalisele ülesehitamisele. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi parlamentaarse ühisassamblee aseesimehena, kes vastutab inimõiguste eest, pean ma oluliseks, et Euroopa abi oleks eelkõige suunatud tuhandete Haitil orvuks jäänud laste pikaajalise tervishoiu ja hariduse tagamisele. Lisaks peame vältima lastega kaubitsemise ohtu. Mulle teeb siiski muret, et ajakirjandusväljaannetes räägitakse haitilaste protestidest, sest kõikidest jõupingutustest hoolimata pole neil endiselt peavarju ega küllalt toitu ja vett. Ma olen ka nördinud, et välisasjade kõrge esindaja paruness Ashton ei ohverdanud oma nädalavahetust selleks, et varakult Haitile jõuda. See ei ole hea algus Euroopa Liidu paremale välispoliitikale pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! On väga tähtis, et Euroopa Liit kui suurim majanduspiirkond osaleks aktiivselt Haiti katastroofipiirkonna abistamisel pärast maavärinat. Selliseid maavärinaid on vaid harva võimalik ennustada. Nad on ootamatud. Seega oodatakse meilt, rahvusvahelise kogukonna liikmetelt, solidaarsust ja hoolt ligimeste eest.

Öeldakse ju, et me oleme niisama tugevad kui meie nõrgim lüli. Nüüd mõõdetakse ka Euroopa Liidu solidaarsust. Me peame aktiivselt osalema nõrgima lüli – Haitil elavate ligimeste – eest hoolitsemises ja tagama, et Euroopa Liidu abi jõuaks nendeni, kes seda vajavad, ja oleks tõhus. Abi ja rahalise toetuse kasulikkust hinnatakse just nende kriteeriumide alusel.

Muidugi peavad abistamisse olema kaasatud ka liikmesriigid – ja nad ongi, nagu ka paljud kristlikud kogukonnad, kellel on Haiti rahvaga otsesidemed. Nii saame tagada, et abi jõuaks nendeni, kes seda vajavad.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Lugupeetud juhataja! Reedel möödub üks kuu Haitit laastanud maavärinast. Hukkunuid arvatakse nüüd olevat 230 000 ja vigastatuid on 300 000. See peaks sundima meid tegema kõik, mis meie võimuses, et tagada ellujäänutele nende elu ja riigi ülesehitamiseks vajalik abi. Seetõttu ma toetasin resolutsiooni ühisettepanekut, kuid soovin ära märkida, et ma olen vastu ELi kodanikukaitse üksuse loomisele.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Seda resolutsiooni puudutava arutelu käigus nägime taas, kuidas Euroopa Parlament eelistab näivust reaalsusele ja sümboolsust tegelikkusele. Pikalt räägiti vajadusest tähistada Haitile antav abi ELi lipuga ja määratleda ELi kodanikukaitse üksuse põhimõte. Paruness Ashton sai suure kriitika osaliseks, kuna ta ei olnud kohal Euroopa Liitu esindamas.

Vahepeal andsid ameeriklased muidugi reaalset abi, tehes seda erakordselt operatiivselt. Ja kuidas neid selle eest tänati? Üks Prantsuse minister süüdistas neid Haiti okupeerimises. Me kuuleme Euroopa Parlamendis alatasa, et Ameerika teeb kõike valesti. Kui ta sekkub, siis on ta imperialistlik. Kui ta ei sekku, siis pooldab ta isolatsiooni.

Ma tahaksin kõrvale astuda ja küsida, kas Euroopa Liidul ei ole kodule lähemal palju pakilisemaid muresid kui see, kas märgistada Kariibi mere piirkonnas mingeid asju lippudega või mitte. Kreeka on rahalise kokkuvarisemise äärel. Me kavatseme lubada päästepaketti, minnes ilmselgelt vastuollu aluslepingute artikliga 125. Alles siis, kui me oleme oma kodus asjad korda teinud, võib meil olla õigus teistele ettekirjutusi teha.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0078/2010

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Inimõiguste olukord Iraanis halveneb üha – hoolimata Euroopa Parlamendi 22. oktoobri resolutsioonist Iraani kohta, mis minu arvates ei tekitanud loodetud moraalset survet. Ma leian, et iseäranis šokeerivad ja kahetsusväärsed on alaealiste kurjategijate hukkamised; praeguseks arvatakse Iraanis olevat hukatud ligi 140 alaealist. Kui hiljutistest näidetest rääkida, siis 2009. aasta detsembris hukati 17aastane Mosleh Zamani.

Kahjuks tundub, et laste hukkamise keelustamine ei ole rahvusvahelises poliitikas esmatähtis eesmärk. Iraani ei ole pandud vastutama selliste kohutavate tegude jätkamise eest, ehkki Iraani Islamivabariik on allkirjastanud lapse õiguste konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti. Seetõttu tahaksin teha üleskutse, et Euroopa Liit astuks konkreetseid ja otsustavaid samme ning kasutaks täielikult ära Lissaboni lepingust tulenevad uued võimalused.

 
  
MPphoto
 

  Marco Scurria (PPE). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin midagi öelda, sest nagu varem mainiti, rünnati eile Teheranis Itaalia ja teiste riikide saatkondi.

Seepärast peaksid Euroopa Parlament ja Euroopa Liit kaaluma võimalust väljendada solidaarsust meie riigi ja teiste riikide suhtes, keda see rünnak puudutas, ning võimalusel teha seda ametlikul tasandil. Samuti leian, et me peaksime edastama selge sõnumi, mistõttu esitan nüüd ametlikult taotluse, et Euroopa Liit ei osaleks Iraanis islamirevolutsiooni aastapäeva tähistamisel, väljendamaks selgelt meie seisukohta Iraani valitsusele.

Ma ütlen seda itaallaste jaoks erilisel päeval – täna on mälestuspäev. Seetõttu kannan mina nagu paljud itaallased – loodetavasti teiegi, austatud juhataja – seda kolmevärvilist rosetti, et mälestada neid paljusid itaallasi, kes olid kunagi sunnitud sel päeval oma kodudest lahkuma.

Sellega tahan ma väljendada oma solidaarsust nendega, kes võitlevad demokraatia ja vabaduse eest Iraanis. Niisiis kutsun ma meie institutsioone üles mitte minema islamivabariigi aastapäeva tähistamisele.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) On tähtis, et me andsime oma tänase hääletusega selgelt teada, et me nõuame Iraani tuumaprogrammi allutamist rahvusvahelisele kontrollile, kuigi Iraani parlament blokeerib tuumarelvade leviku tõkestamise protokolli ratifitseerimist. Nõukogu eesistuja peab tagama, et see küsimus võetaks Julgeolekunõukogu järgmise kohtumise päevakorda. Mul on hea meel üksmeelse seisukoha üle, et paruness Ashton peab avaldama protesti Itaalia saatkonna juures toimunud intsidendi suhtes, sest see ei puuduta ainult Itaaliat, vaid kogu Euroopa Liitu. Meie tänane avaldus näitab ka seda, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament räägivad ühel häälel. Olen rahul, et me oleme ühel meelel selles, et kaubandusleping Iraaniga tuleb seada sõltuvusse julgeoleku ja inimõigustega seotud kohustustest.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Tatarella (PPE). (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Euroopa saatkondade, eelkõige Itaalia saatkonna vastu suunatud rünnakud ja Itaalia peaministrile adresseeritud ähvardused on äärmiselt kahetsusväärne intsident, mis tuleb hukka mõista. Igasuguse riigisisese opositsiooni süstemaatiline represseerimine tundub olevat muutunud valdavamaks, ja Iraani Islamivabariigi tuumaprojekt tekitab veelgi rohkem muret.

Osaliselt on kõik see osutunud võimalikuks lääne ootame-vaatame-hoiaku ja liiga salliva suhtumise tõttu. Nüüd, kui president Obama väljasirutatud käsi on tagasi lükatud, pole läänel muud võimalust kui ähvardada sanktsioonidega ja rakendada viivitamatult neid sanktsioone, mis on tulemuslikud ja karmid, ent siiski valikulised, et need ei mõjutaks rahvast.

Ma tean väga hästi, et Venemaa ja Hiina on sanktsioonide vastu, kuid Euroopa Liit peab tegema kõik endast oleneva, et veenda neid riike nõustuma sanktsioonidega, mis on alternatiiviks sõjaväe saatmisele sellesse riiki.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE). (FI) Lugupeetud juhataja! On täiesti ilmne, et olukord Iraanis on muutunud väga teravaks. Pärast presidendivalimisi on korraldatud meeleavaldusi, kus opositsiooni koheldi väga karmilt; rikutakse inimõigusi, ja lisandub tuumarelvaoht, mis ohustab Lähis-Idas eelkõige Iisraeli, ent ühtaegu ka kogu Euroopat.

Tundub, et Euroopa Liit ei ole suuteline Iraaniga rääkima. Võib-olla on see tingitud kultuurilistest erinevustest, sest šiiitlik teoloogia ja Euroopa humanism, valgustusajastujärgne mõtlemine on üksteisest vägagi erinevad. Järelikult tuleb meil leida teine tee.

Igal juhul peame selgelt väljendama ja kaitsma euroopalikke väärtusi ka oma suhetes Iraaniga. Lisaks tuleb pingutada, et teha Iraanile selgeks meie mängureeglid. Need on demokraatia, inimõigused ja sõnavabadus. Nüüd, mil me oleme selle resolutsiooni üle hääletanud, on väga oluline, et see tõlgitaks ka pärsia ja araabia keelde kui peamistesse Iraanis kõneldavatesse keeltesse, nii et kõigile oleks mõistetav, millist korda ja tegevussuunda sooviks Euroopa Liit selles piirkonnas näha.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (ECR). (PL) Austatud juhataja! Ma toetasin Iraani käsitlevat resolutsiooni, sest Iraan on maailma ja Euroopa jaoks üks suuremaid probleeme ja katsumusi. Samas ei pooldanud ma muudatusettepanekuid, mille esitasid mõned kolleegid, kes tahavad Iraani määratleda lääne vaenlasena. Me peaksime hindama selle riigi võimast kultuuri ja ajalugu. Iraani praegune valitsus ilmselt eitab seda tähelepanuväärset ajalugu ja kultuuri. Me peaksime Iraani tulevases valitsuses nägema partnerit. Me saame pidevalt uusi teateid hukkamiste ja surmaotsuste kohta. Peame ilmutama elementaarset inimlikku solidaarsust nendega, kes tahavad paremat Iraani – Iraani, kes on lääne partner, mitte vaenlane.

 
  
MPphoto
 

  Gianni Vattimo (ALDE). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahan teatada, et jäin Iraani käsitleva resolutsiooni hääletamisel erapooletuks peamiselt kahel põhjusel.

Esimene neist on konkreetne. Resolutsioonis lähtutakse vaikimisi eeldusest, et valimistel, mis tõid võidu president Ahmadinejadile, pandi toime pettusi. Seda ei ole kuidagi tõendatud; pealegi ütles sellise positsiooniga mees nagu president Lula hiljuti, et tema arvates on need väited naeruväärsed.

Teine põhjus on see, et Iraani ähvardab pidev USA ja Iisraeli sõjalise sekkumise oht ning me ei ole seda arvesse võtnud. Mulle tundub, et tasakaalustatud resolutsioon, mille eesmärk on edendada rahu selles piirkonnas, ei tohiks juba ette õigustada võimalikku sõda.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0029/2010

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE). (ET) Ma toetasin käsitletavat resolutsiooni, sest ka mina leian, et Euroopa Liidu tänane inimkaubandusealane õiguslik raamistik ei ole olnud küllalt tulemuslik ja seda olemasolevatki ei ole rakendatud piisavalt. Me peame selle teemaga ikka ja jälle tegelema.

On kahetsusväärne, et inimkaubanduse probleemi olulisusest ei ole aru saanud veel 16 liikmesriigi parlamendid, sealhulgas, pean ütlema, ka minu koduriigi oma, ning nad ei ole pidanud vajalikuks nõukogu 2005. aasta inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist. Loodan, et täna heaks kiidetud resolutsioon annab signaali ja tuletab neile meelde, kui oluline on keskenduda inimkaubanduse vastasele võitlusele ning ohvrite vältimisele.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Ma tahaksin kasutada võimalust ja kiita Edit Bauerit ja Simon Busuttili, kes pidasid visalt läbirääkimisi kompromisside üle, võimaldades mul hääletada selle raporti poolt. Mul on hea meel, et isegi sotsiaaldemokraadid pidasid oma sõna. See raport lahendab Euroopa Rahvapartei programmist pärinevad tundlikud teemad, milleks on näiteks nende toetamine, kes abistavad kaubitsemise eesmärgil ära kasutatavaid inimesi, ning elamislubade andmise, tööturule juurdepääsu ja perekonna taasühinemise tingimuste määratlemine.

 
  
MPphoto
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE).(PL) Austatud juhataja! Me elame 21. sajandil ja peame end tsiviliseeritud rahvasteks, kuid inimkaubanduse probleem on endiselt lahendamata ja koguni süveneb. Inimkaubanduse ohvrid on enamasti naised ja lapsed, ning kurjategijatele ette nähtud karistused ei ole piisavalt karmid, et neid sedalaadi tegevusest hoiduma sundida. Euroopa peab astuma otsustavamaid samme, et seda häbiväärset tegevust piirata. Seetõttu ma toetasin resolutsiooni, milles kutsutakse üles töötama välja tõhusaid vahendeid võitluseks selle nähtuse vastu ning paremini kooskõlastama liikmesriikide ja Euroopa Liidu eriasutuste tegevust, et saavutada positiivseid tulemusi.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Inimkaubandus on alati suunatud inimsuse vastu. On väga oluline, et Euroopa Liit võtaks lõpuks konkreetseid meetmeid inimkaubanduse tõkestamiseks.

Loomulikult hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid mind paneb muretsema, mida see praktikas tähendab. Ehk oleme sellise resolutsiooni sõnastanud üksnes oma südametunnistuse rahustamiseks? Nii ei tohiks olla, sest me vajame konkreetseid meetmeid.

Inimkaubandus on endiselt tõsine probleem ka Euroopa Liidu sees. Me peame tegema kõik võimaliku, et võidelda inimkaubanduse vastu, mis puudutab peamiselt naisi ja lapsi. Seoses sellega loodan, et Euroopa Liit ja ka liikmesriigid astuvad konkreetseid samme ja hakkavad tegutsema. Nagu ma ütlesin, on inimkaubandus alati suunatud inimsuse vastu, inimväärikus on aga väärtus, mille puhul ei saa järeleandmisi teha. Meie, eurooplased, peame seda alati ja igas olukorras kaitsma.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0064/2010

 
  
MPphoto
 

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Tahaksin öelda, et me oleksime väga soovinud võtta Kopenhaageni kliimakonverentsi küsimuses vastu tugevama resolutsiooni kui see, mida me täna hääletasime. Me hääletasime siiski poolt, sest meie arvates on äärmiselt oluline, et Euroopa Parlament väljendaks suurt rahulolematust kokkuleppega, mis Kopenhaageni kliimakonverentsi tulemusena sõlmiti. See kokkulepe ei ole siduv, kuigi sisaldab kaudset lubadust jõuda selle aasta jooksul siduva kokkuleppeni. Kuid probleem süveneb, aeg kaob käest ja me peame seda lubadust täitma hakkama.

Seetõttu tahaksin teha üleskutse, et Euroopa Liit lõpetaks teiste riikide kasutamise ettekäändena. Väga lihtne on hoiduda tegutsemast, tuues ettekäändeks selle, et teised ei tee midagi. Me oleme võtnud aktiivse hoiaku ja peaksime sellekohaselt tegutsema. Vabanduste otsimine on vastutustundetu ja õigustamatu. On palju asju, mida me saame teha oma tugeva positsiooni säilitamiseks. Näiteks tuleks kujundada ümber ELi eelarve, tagamaks, et meil on olemas oma vahendid kliimamuutusega võidelda. Seda pole seni tehtud. Teiseks tuleks eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid arenguriikide abistamiseks, selle asemel et olemasolevat humanitaarabi vähendada või humanitaarabi andmisest sootuks loobuda. Vastasel juhul on tegemist küünilise püüdega lahendada kliimamuutusega seotud probleeme viisil, millega ühtaegu tekitatakse ja eiratakse teisi probleeme, mis ohustavad ellujäämist. Lisavahenditeta ei ole lisaprobleeme võimalik lahendada.

Seega peame võtma endale kohustuse tegutseda. Me ei saa seda enam edasi lükata. Me asusime Kopenhaagenis kindlale seisukohale. Käitugem sellele vastavalt, sest tegemist on reaalsete inimeste tõeliste probleemidega, millega me peame tegelema juba praegu. Seetõttu võtame endale täna selle vastutuse.

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE). – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel võimaluse üle seda resolutsiooni toetada.

Kopenhaageni tippkohtumine oli mitmes mõttes pettumus. Euroopa Liit ei suutnud ilmutada ühtset ja tõhusat hoiakut kliimamuutusega tegelemise suhtes ega tugevdada oma juhtivat poliitilist positsiooni selles valdkonnas. Seetõttu on selle resolutsiooni vastuvõtmine minu arvates ülimalt oluline, sest nii näitame Euroopa Liidu vankumatut tahet ja sihikindlust olla maailmas kliimamuutuse vastu võitlemisel esirinnas. Me peame tõhustama ja edendama edasisi meetmeid kliimamuutuse piiramisel.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE). (DE) Austatud juhataja! Mina isiklikult leian, et võitluses kliimamuutuse vastu on täiesti vale keskenduda ainult CO2 heitkoguste vähendamisele. Esiteks unustavad paljud inimesed, et kliimamuutuse põhjuste uuringud on alles lapsekingades, ning teiseks on täiesti vale ja ebateaduslik käsitada kliimamuutust nähtusena, millel on ainult üks põhjus. See tähendab, et üksnes CO2-le keskendumine ei muuda maailma paremaks paigaks.

Minu arvates on olulisem pöörata põhitähelepanu ressursside säästmisele. Fossiilkütuste tarbimise piiramise ning taastuvate toorainete ja energiaallikate kasutamise suurendamisega saame vähendada oma mõju keskkonnale, parandada energiatõhusust ning luua parema maailma oma laste ja lastelaste jaoks. Ressursside tõhusam ja säästvam kasutamine on meie ühiskonna ja keskkonna jaoks märksa kasulikum lähenemisviis kui pelk CO2 heitkoguste vähendamine – hoolimata selle kulukusest.

 
  
MPphoto
 

  Anja Weisgerber (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Kopenhaagenis toimunud kliimaläbirääkimised olid Euroopa Liidu jaoks pettumus, nagu juba mainitud. Tulemus oli kaugel ELi seisukohast ja sellest seisukohast, mida on vaja kliima kaitsmiseks. Ainus positiivne tulemus oli kaheastmelise eesmärgi tunnustamine, sest see võib viia vajalike vähendamiskohustuste võtmiseni.

Nüüd tuleks endalt küsida, mida me saame läbirääkimiste läbikukkumisest õppida ja mida me peaksime edasi tegema. On oluline võtta teatav järelemõtlemisaeg ja vaadata kriitiliselt üle see tee, mida mööda me liikusime. Me peame endalt küsima, kuidas saavutada edu koostöös teiste riikidega. Kuidas me võiksime tagada, et Euroopa Liit oleks läbirääkimistelaua taga ka siis, kui USA, Hiina ja India asuvad kompromissis kokku leppima? Kuidas me saaksime arenguriikidega ja areneva majandusega riikidega tulemuslikumalt läbirääkimisi pidada? Kas on vajalik, et need läbirääkimised toimuksid ÜRO egiidi all?

Lõpetuseks tahaksin öelda, et mul oli väga hea meel võimaluse üle hääletada selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates rõhutab see endistviisi Euroopa Liidu teerajajarolli. Nüüd tuleb vastata nimetatud küsimustele ning jätkata oma teed, nii liidu sees kui ka rahvusvahelisel areenil.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Kopenhaageni kliimamuutusealase tippkohtumise tulemusi käsitleva resolutsiooni eelnõu valmimisele eelnes mitme parlamendikomisjoni liikmete põhjalik töö ja see resolutsioon on seotud tõelise pikaajalise keskkonnahoiupoliitikaga, mis on kooskõlas Euroopa Liidu majanduslike eesmärkidega globaliseeruvas maailmas. Ma tahan siiski taunida tervet rida vastutustundetuid muudatusettepanekuid, mille esitasid sotsiaaldemokraadid ja rohelised, eriti katseid suurendada heitkoguste vähendamise kokkulepitud pikaajalisi eesmärke 40%-ni, tuumaenergia keelustamist ja Euroopa Liidu üleminekumaksu seoses kliimamuutusega. Mulle ei meeldi ka see, et Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon esitab kliimamuutuse teemat vähetähtsa küsimusena, ning panen pahaks absurdset kriitikat Taani peaministri aadressil; teda tulnuks hoopis tänada Kopenhaageni tippkohtumise hoolika ettevalmistamise eest.

 
  
MPphoto
 

  Albert Deß (PPE).(DE) Austatud juhataja! Ma hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest minu arvates on sellest puudu olulisi andmeid. Viimasel ajal tuleb aina rohkem teateid selle kohta, et kliimateadlased on andmeid võltsinud. Me peaksime seda arutama ja oma seisukohad teatavaks tegema.

Et ei tekiks mingit vääritimõistmist, tahaksin selgitada, et ma olen juba aastaid olnud pühendunud fossiilkütuste kasutamise piiramisele ja seega meie poolt keskkonnale avaldatava mõju vähendamisele. Teisalt ei saa ma aru sellest paanikast, mis sõnaga „kliimamuutus” seostub. Olen oma pika poliitikukarjääri jooksul palju näinud. 1980ndate alguses räägiti, et 2000. aastaks ei ole Saksamaal alles enam ühtki puud, kuid ometi on Saksamaa nüüd rohelisem kui kunagi varem. On tõsi, et kliima muutub, kuid see on toimunud kogu ajaloo vältel ning jätkub ka tulevikus. Sel põhjusel hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Oma esimesel pressikonverentsil pärast ametisse nimetamist väljendas Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy rõõmu selle üle, et 2009. aasta oli esimene ülemaailmse valitsemise aasta, ja avaldas lootust, et just Kopenhaageni tippkohtumisel tehakse samm ülemaailmse majandusliku juhtimise suunas meie planeedil.

On kahetsusväärne, et paljud inimesed on hakanud kasutama keskkonnateemat selleks, et saavutada muid eesmärke – eesmärke, mille keskmes on soov võtta võim ära riikides valitud poliitikutelt ja koondada see rahvusvahelise tehnokraatia kätte.

Tragöödia ei seisne üksnes selles, et me muutume vähem demokraatlikuks, vaid ka selles, et me kaotame üksmeele, mis meil keskkonnaprobleemidega tegelemise küsimuses võis olla. Olgu vasak- või parempoolsed, konservatiivid või sotsiaaldemokraadid – me suudame jõuda üksmeelele selles, et energiaallikaid tuleb mitmekesistada ja et saasteaineid ei tohiks atmosfääri paisata. Sellest hoolimata rakendatakse praegu ainult riikliku ja korporatiivse juhtimise põhimõtteid. Neidsamu põhimõtteid, mis on poliitiliselt ja ühiskondlikult läbi kukkunud, rakendatakse nüüd keskkonna puhul. Keskkonnakaitse on tõepoolest liiga tähtis teema, et see võiks olla vasakpoolsete pärusmaa.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Euroopa Parlamendis peetavates aruteludes kurdavad paljud parlamendiliikmed selle üle, et Euroopa Liitu ei võetud hiljuti Kopenhaagenis peetud läbirääkimistel kuulda.

Ehk peaksime mõtisklema selle üle, miks see nii oli. Vaatame kas või meie enda käitumist siin Euroopa Parlamendis. Kõigepealt – Euroopa Parlamendil on kaks hoonet. Me tuleme Strasbourgis kokku ning seda hoonet köetakse ja hoitakse valgustatuna ka siis, kui meid siin ei ole. See on ülim silmakirjalikkus. Vaadakem kulutuste katmise korda – see soodustab parlamendiliikmete taksode ja autojuhiga autode kasutamist, samal ajal kui ühistranspordiga seotud kulutusi ei kompenseerita. See on silmakirjalikkus. Vaadake Euroopa Parlamendi hooneid öösel – need on valgustatud, ja hästi valgustatud. Mõelgem ühisele põllumajanduspoliitikale, mida paljud parlamendiliikmed toetavad. See poliitika ei kahjusta mitte üksnes arenguriikide majandust, vaid ka keskkonda.

Niisiis, enne kui me hakkame ülejäänud maailmale loengut pidama, tuleb oma kodus kord majja lüüa.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE).(FI) Austatud juhataja! Ma toetasin muudatusettepanekut 43, milles kutsuti kõiki üles võtma arvesse hiljutisi kliimaskandaale. Tagajärgedele mõeldes on need skandaalid palju tõsisemad, kui Euroopa Parlament tahaks uskuda. Meil peab olema võimalik usaldada sõltumatuid teadusuuringuid; vastasel juhul puudub meie poliitikal igasugune alus.

Olen kliimamuutuse küsimusega tegelenud kõik need kümme aastat, mis ma olen olnud Euroopa Parlamendi liige. Olen aktiivselt tegutsenud selle nimel, et heitkogustega kauplemise õigusaktide kaudu töötataks välja Euroopa kliimapoliitika. See poliitika ei peaks olema mitte üksnes auahne, vaid ka ratsionaalne, nii et me tegeleks lihtsalt heitkoguste ühest kohast teise suunamisega. Meie praegune strateegia on bürokraatlik ja ebaefektiivne: me ei tegutse teerajajatena ja me ei tohiks endistviisi jätkata.

Kõige halvem on see, et Euroopa Liit ei jälgi, mis on kliimauuringute vallas toimumas. Me oleme esitanud paanikalahendusi, mis põhinevad moonutatud teabel. Valeandmed valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma raportis on nii tõsine probleem, et me peaksime nõudma Rajendra Pachauri tagasiastumist ekspertrühma juhi kohalt ning uuesti hindama, mida me teame inimtegevusest tingitud kliimamuutuse kulgemise kohta ja kui tulemuslikud on olnud meie sellekohased poliitilised meetmed.

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI). (FR) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendi resolutsioon näitab, et selles valdkonnas – nagu ka paljudes teistes – ei suuda meie institutsioon kriitiliselt hinnata neid dogmasid, mida meile peale surutakse.

Tõepoolest, paljude ekspertide arvates on globaalse soojenemise kurikuulus hokikepikujuline eksponentkõver tegelikult graafiline väljamõeldis. Liustikud ei sula kõikjal. Igal juhul, vastupidiselt valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma teatele ei sula nad Himaalajas. Veetase ei tõuse ja vesi ei ujuta Bangladeshi üle, kaugel sellest. Gangese deltas kasvab veetase uhtsetete tõttu. Jääkarusid, kes kuulukse olevat välja suremas, pole kunagi olnud nii arvukalt kui praegu. Külmade ja soojade perioodide vaheldumine on sõltumata inimtegevusest meie ajaloos toimunud mitu korda, ka üsna hiljuti. See vaheldumine on ilmselt astronoomilise päritoluga ja see ei ole tingitud väidetavatest kasvuhoonegaasidest.

Kuni neile küsimustele pole vastatud, saame vaid järeldada, et tegemist on suurejoonelise ideoloogilise dogmaga, millega tahetakse õigustada maailmavalitsuse sisseseadmist.

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma sooviksin põhjendada oma seisukohta muudatusettepaneku 12 hääletamisel, millega ma väljendasin selgelt, et l’Italia dei Valori on tuumaenergia tootmise vastu.

Selles keerulises küsimuses väljendasime oma vastuseisu juba valimiskampaania ajal ja lisasime selle oma manifesti. Me püüdleme sihikindlalt selle eesmärgi suunas oluliste meetmete kaudu, milles leppisime kokku oma viimasel kongressil Itaalias. Oleme alustanud võitlust, et saavutada rahvahääletuse korraldamine Itaalia valitsuse seaduse vastu, millega eirati varasemal rahvahääletusel enamiku itaallaste väljendatud seisukohta.

Me teeme seda, sest soovime puhast tulevikku ja taastuvenergiat, mis põhineb päikese- ja tuuleenergial. Eelkõige teeme seda seetõttu, et – nagu ma enne ütlesin – mõjule pääseks Itaalia rahva tahe, mitte aga Itaalia parlamendi tillukese vähemuse soov.

 
  
  

Raport: Leonardo Domenici (A7-0007/2010)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Just siis, kui Massachusettsis hääletati ülemäärase maksustamise ja reguleerimise vastu, kiitlesid meie Euroopa Komisjoni liikmekandidaadid oma plaanidega ühtlustada Euroopa Liidus maksustamist ja luua Brüsseli jaoks omaette tuluallikas. Kuidas selgitada seda Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu erinevust?

Näib, et põhjust tuleb otsida kahe valitsemiskorra aluspõhimõtetest. Ameerika Ühendriigid loodi tänu sellele, et rahvas astus vastu kaugel asuvale ja autokraatlikule valitsusele ning kõrgetele maksumääradele. Euroopa Liit aga on – oma asutamislepingu artikli 1 esimesel real – seadnud eesmärgiks luua aina tihedamalt seotud liit. Seda tehes vastandub ta konkurentsile – välisele survele, mis on peamine valitsusi piirav jõud. Seetõttu me näemegi nüüd seda liidu alusdoktriinidest tulenevat sallimatust maksukonkurentsi suhtes, mille ettekäändeks tuuakse võitlus maksuparadiiside vastu; maksuparadiiside all aga mõeldakse tegelikult riike ja piirkondi, kus on loodud tõhusam süsteem ja kehtestatud väiksemad maksud. Õigupoolest on maksukonkurents – maksuparadiisid, kui te siiski tahate neid piirkondi nii nimetada, – peamine võimalus tagada, et valitsemissektor oleks väike, kodanikkond aga suur ja vaba.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Praegusel ajal tekib paratamatult küsimus, milleks kogu see keskendumine maksuküsimustele, maksustamisalasele koostööle ja maksuhaldusele?

Vastuse leidmiseks tarvitseb vaid vaadata, mis toimub paljudes liikmesriikides. Meil on liikmesriike, kus on tekkinud suured võlad. Minu kodumaal Ühendkuningriigis on valitsus kulutanud raha, mida tal ei ole, ja on nüüd sunnitud lappima tohutut eelarveauku. Juba enne finantskriisi oli meil liikmesriike, kes teadaolevalt ei kogunud oma kodanikele vajalike avalike teenuste rahastamiseks piisavalt makse. Me kulutame maksumaksjate raha ka selleks, et toetada ebaõnnestunud ja halvasti hallatud äriühinguid ning kehvasti juhitud panku.

Niisiis, mida me peaksime tegema? Meil tuleks edendada kõikide minu mainitud probleemidele lahenduse leidmist. Samas ei tohiks me kunagi unustada, et maksukonkurents on väga hea asi, sest see sunnib valitsusi kulutama vähem meie raha ja pakkuma oma kodanikele teenuseid tõhusamalt.

 
  
MPphoto
 

  Vicky Ford (ECR). – Austatud juhataja! Euroopa Parlament hääletas täna dokumenti, mis käsitleb maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist. Minu fraktsioon seda dokumenti ei toetanud. Kuigi ma pooldan täielikult mitut kavandatavat meedet maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks, läheb see dokument neist meetmetest palju kaugemale ning see teeb meile muret kolmel põhjusel.

Esiteks, meetmete võtmist maksupetturite vastu ei tohiks ära kasutada kogu Euroopa Liidus maksude suuremaks ühtlustamiseks nende puhul, kes oma makse ausalt maksavad. Euroopa Parlament on juba pikka aega kaitsnud liikmesriikide õigust kehtestada ise oma riigis kohaldatav ettevõtte tulumaksu määr ja me peaksime seda õigust ka edaspidi kaitsma.

Teiseks soovitatakse selles dokumendis kehtestada maksustamisvaldkondadele ELi tasandi maks. Me oleme alati vastu olnud Euroopa Parlamendi plaanidele kehtestada üleeuroopalised maksud.

Kolmas küsimus on teabe jagamine. Jah, me peaksime mõningat teavet omavahel jagama, kuid me peaksime alati mõtlema, kui palju ja mis eesmärgil teavet jagada ning millist kasu see toob, ja me ei tohiks arvata, et kõik asjaolud on täpselt sarnased.

 
  
  

Raport: Marc Tarabella (A7-0004/2010)

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling, fraktsiooni PPE nimel. (FR) Lugupeetud juhataja! On kahetsusväärne, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni innukas enamus näeb visalt vaeva selle nimel, et lisada meie seisukohale Euroopa Liidus soolist võrdõiguslikkust käsitleva Euroopa Komisjoni aastaaruande kohta ülemääraseid avaldusi ja nõudmisi, mis ei ole naiste jaoks kasulikud ja kahjustavad muu hulgas nende võimalusi leida tööd.

Kuigi mõni nende avaldustest võib olla kantud headest kavatsustest, ei tohiks me unustada, et liigne kaitse töötab kaitsmisele vastu. Kuid meie fraktsiooni jaoks on taas kord komistuskiviks õigus tasuta abordile, mida esitatakse hõlpsa pereplaneerimise vahendina.

Meie fraktsioon ei vaidle vastu arvamusele, et naistel peab olema kontroll oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle. Me leiame ka, et just noori neide tuleb paremini teavitada seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud küsimustest. Kuid samas lauses nõutakse rasestumisvastaste vahendite lihtsat kättesaadavust ja abordi tegemise võimalust – see näitab, et kõnealuse teksti autorid ei tee vahet nende kahe teenuse vahel ja asetavad need pereplaneerimise mõttes samale pulgale. Me ei ole sellega nõus.

Pealegi on seaduslike abortide küsimus subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt liikmesriikide pädevuses. Seega ei pea Euroopa Liit sellesse teemasse sekkuma. Me nägime palju vaeva, et jõuda raporti autori Marc Tarabellaga üksmeelele, pidades silmas vajadust võidelda kõigi diskrimineerimisvormide vastu, mida ei ole veel kõrvaldatud.

Mul on kahju, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni enamus – ja paraku ka Euroopa Parlamendi enamus – on püüdnud puhuda lõkkele poliitilisi ja ideoloogilisi vaidlusi, selle asemel et keskenduda sellele, mis peaks olema meie tegevuse peamine eesmärk: püüda saavutada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning võrdsed võimalused. Kahjuks ei saa meie fraktsioon neil põhjustel selle raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE).(PL) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin selle raporti vastu, ehkki ma pooldan soolist võrdõiguslikkust. Ma ei saa nõustuda sellega, et raportis käsitatakse aborti kui konkreetset õigust ja – nagu kolleeg Lulling ütles – pereplaneerimise vahendit. Minu kodumaal ei mõisteta aborti selliselt. Olen veendunud, et suhtumine aborti on iga riigi siseasi. Samuti on ohtlik, et raport rikub subsidiaarsuse põhimõtet ning teeb seda vales küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE). (PL) Lugupeetud juhataja! Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on oluline teema. Selles küsimuses on palju saavutatud, kuid endiselt on valdkondi, kus naisi koheldakse meestest halvemini. Naised teenivad endiselt meestest vähem, neil on suurem oht langeda vaesusesse ja keerulisem arendada akadeemilist või ärialast karjääri. Euroopa Parlamendi raport toob need probleemid esile ja rõhutab vajadust võtta konkreetseid meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdõiguslik osalemine tööturul ja hariduselus.

Kahjuks ei saanud ma seda raportit siiski toetada. Ma hääletasin selle raporti vastu, sest see sisaldab sätteid, mille eesmärk on muuta abort Euroopa Liidus üldiselt kättesaadavaks. Esiteks, see temaatika kuulub nende küsimuste hulka, mis on eranditult liikmesriikide otsustada. Teiseks, soovimatute raseduste küsimus on väga suur probleem, kuid me ei saa kehtestada õigusakti, mis käsitab aborti kui rasedusest hoidumise tasuta vahendit. Samuti ei saa ma nõustuda sellega, et abort vabastaks inimesed kohustusest mõelda seksuaalselt aktiivseks muutumise tagajärgedele ja neist tulenevale vastutusele. Ma arvan, et inimelu on rohkem väärt.

 
  
MPphoto
 

  Tiziano Motti (PPE) . – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me seadsime täna eesmärgiks tugevdada naiste rolli Euroopa Liidus.

See resolutsioon sisaldab mitut mõtet, millega ma olen kahtlemata nõus, ja ma pean ütlema, et paljud neist on seotud minu enda poliitilise tegevusega, eriti mis puudutab juurdepääsu tööturule ja naiste kaitset igasuguse vägivalla eest.

Samas pean ma märkima, et sellest resolutsioonist on saanud supp, millesse oskuslik kokk on püüdnud lisada – või õigemini ongi juba lisanud – väga mitmesuguseid koostisaineid. Lubage mul selgitada: resolutsioonis räägitakse vägivallast ja kaitsest vägivalla vastu. Sellele järgneb üks rida rasestumisvastaste vahendite ja raseduse katkestamise – abordi – kohta; need kaks teemat on tegelikult väga erinevad ja neid tuleb väga erinevalt käsitleda. Näiteks abordi puhul peaksime mõtlema ja keskenduma sellele, et elu on püha.

Seetõttu ei olnud mul võimalik selle resolutsiooni poolt hääletada ja ma pidin jääma erapooletuks. Ma arvan, et see hoolikalt välja töötatud strateegia, mille eesmärk on saavutada poliitikute ja ajakirjanduse üksmeel, ei ole tegelikult Euroopa naiste huvides.

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE). (ET) Härra president! Mina vastupidi eelkõnelejatele olin nende 381 saadiku hulgas – ja see on 10 korda suurem kui naiste õiguste komisjoni liikmete arv –, nende hulgas, kes toetasid selle eelnõu vastuvõtmist aktina. Võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja tasakaalustatus sugude vahel igapäevaelus on tegelikult ju meie kõigi huvides. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ei ole ju mitte eesmärk iseeneses, vaid eeltingimus Euroopa Liidu üldeesmärkide saavutamiseks, oma potentsiaali ratsionaalseks ärakasutamiseks.

See, et me täna juba 40 aasta vältel sellest räägime, annab tegelikult ju tunnistust sellest, kui keeruline ja mitmetahuline on see teema, kuidas nende küsimuste lahendamine vajab integreerunud poliitikat. Ja vähe on tegelikult järjekordse paberil strateegia vastuvõtmisest, seetõttu tahan ma rõhutada, mis oli rõhutatud ka raportis, rakenduse ja järelevalve üliolulisust.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Ka mina ei toetanud Marc Tarabella vastuolulist ja tasakaalustamata raportit, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust, ning mul on kahju, et peale Euroopa Rahvapartei fraktsiooni hääletas 381 parlamendiliiget selle raporti poolt. Ehk nad ei lugenud seda läbi? Mitme raportis sisalduva ettepanekuga sekkutakse liikmesriikide ainupädevusse, eelkõige perekonda pooldava poliitika ja eetiliselt tundlike valdkondade puhul. Pealegi – kas nad tõepoolest tahavad asutada mingisuguse uue institutsiooni naistevastase vägivalla seireks Euroopa Liidus ja seda institutsiooni rahastada? Kas nad tõesti ei tea, et Euroopa Liidul on olemas vahendid, vastav amet ja õigusaktid nii meeste kui ka naiste inimõigustest kinnipidamise jälgimiseks? Kas nad tõepoolest usuvad, et me vajame kõikide Euroopa kodanike suhtes kehtiva ja siduva ELi põhiõiguste harta kõrvale naiste õiguste hartat? Raportis viidatakse ka nn Barcelona eesmärkidele, kuigi need on vastuolus ekspertide soovitustega, sest imikud ja väikelapsed vajavad alalist hoolt perekonnas ning neid ei tohiks Barcelona soovitusi järgides lastesõime jätta. Lastesõime tuleks kasutada viimase hädaabinõuna. Raportis sisalduvad soovitused ei pruugi olla siduvad, kuid inimlik rumalus on nakkav ja Euroopa Parlament ei tohiks seetõttu selliseid asju toetada. Ainult 75 parlamendiliiget jäi erapooletuks ja mul on hea meel, et 253 rahvapartei liiget hääletas selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Rooma lepingus on selle teema kohta üks lause. Selles öeldakse, et mehed ja naised peavad saama võrdse töö eest võrdset tasu. See kõlab üsna lihtsalt. Me kõik arvame, et saame aru, mida see tähendab.

Ent järgnenud aastakümnetel on Euroopa Kohus oma aktiivse tegevuse käigus sellele fraasile järk-järgult andnud sellise laia tähenduse, mille peale ükski mõistlik inimene ei tuleks. Esiteks otsustas ta, et ‘võrdne tasu’ tähendab võrdseid pensioniõigusi, võrdset puhkust jne. Siis määratles ta ‘võrdse töö’ samaväärse tööna. Kuidas peaks tööandja seda hindama? Kas ta peab vaatama, kui palju keegi tundub vaeva nägevat? Kas ta peab võtma arvesse ka sobiva kvalifikatsiooniga kohataotlejate olemasolu? Suurbritannia South West Trainsi juhtumis laiendati tähendust veel samasooliste liitude abikaasade õigustele. Nüüd me räägime reproduktiivõigustest.

Kõik sellised küsimused on vaieldavad. Te võite olla seisukohal, et riik ei peaks reguleerima tööandjate ja töövõtjate vahelisi lepinguid, või arvata, et meil on sellist õigusakti vaja. Ent – ükskõik kumba seisukohta te ka ei pooldaks – see vaidlus peaks toimuma valitavate esindajate vahel, kelle puhul me saame hääletada poolt ja vastu. On ennekuulmatu, et niisuguseid asju kehtestab meile kohus. Üliagar kohus on nuhtlus; üliagar kõrgeim kohus on türannia.

 
  
MPphoto
 

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). (PL) Lugupeetud juhataja! Eks mu perekonnanimi ole üsna keeruline ka – Skrzydlewska – ja ma olen harjunud sellega, et vaid vähesed suudavad seda õigesti hääldada.

Me hääletasime täna raporti üle, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2009. Kuid peale sätete, mis puudutavad probleeme seoses naiste diskrimineerimisega ja nende keerulisema olukorraga tööturul, sisaldab see raport sätteid, milles kutsutakse liikmesriike üles soodustama kõigi naiste võimalust teha aborti ning kasutada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid. Tahaksin rõhutada, et abordiga seotud küsimuste üle otsustab iga liikmesriik ise. Seetõttu olin ma lõpphääletusel selle raporti vastu, sest kui me võitleme naiste ja meeste võrdse kohtlemise õiguse eest, siis ei tohiks seda õigust minu arvates seada sõltuvusse seksuaalküsimustega seotud valikutest.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE). (DE) Austatud juhataja! Ma olen väga rahul, et kristlikud demokraadid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist hääletasid selle kohutava ideoloogilise raporti vastu, mille sotsiaaldemokraadid, kommunistid, rohelised ja ka liberaalid läbi surusid. Selle raportiga rünnatakse sündimata laste õigust elule ja rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet. Eriti hirmutav on minu jaoks see, kuidas liberaalid on muutunud vasakpoolsete käsualusteks ja läinud vastuollu subsidiaarsuse põhimõttega.

Sedasorti raport kahjustab meie mainet meie riikide elanike ja kandidaatriikide seas. Meid kahjustavad ka mõned ideoloogilised elemendid Horvaatia ja Makedoonia eduaruannetes. Seetõttu tuleb meil inimestele selgitada, mis on ühenduse õigustik – mida ma täielikult toetan –, millised on Euroopa Liidu vastutusvaldkonnad ja millise ohtliku ideoloogilise absurdiga on siin tegemist. Ma jätkan Itaalia kolleegi metafoori nii: supp on kahtlemata hea, kuid ärgem pangem sinna tsüaniidi.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0069/2010

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Lubage mul rääkida üks lugu kahe Aafrika riigi kohta. 1978. aastal keelustati Kenyas elevantide jahtimine; selle otsuse tulemusena hävisid sealsed elevandikarjad peaaegu täielikult. Umbes samal ajal, 1979. aastal, otsustati Rodeesias – nagu seda riiki tollal nimetati –, et elevandid on selle inimese omand, kelle maadel nad rändavad. Selle tulemusena kasvas elevantide arv plahvatuslikult.

Meie siin Euroopa Parlamendis ei mõtle elevantidest nii nagu aafriklased. Elevandid ei ähvarda meid, nad ei sõtku jalge alla meie saaki, nad ei lõhu meie külasid ega ohusta inimeste tervist. Ainus viis tagada, et kohalikud elanikud ei käituks loogiliselt ega likvideeriks ohtlikku nuhtlust, on anda neile stiimul käsitada seda taastuva loodusvarana. See ongi see, millega Rodeesia – nüüdne Zimbabwe – edukalt hakkama sai. Keskkonnapoliitika peaks tunnistama Aristotelese põhilist mõttetarkust, et sellest, mis ei kuulu kellelegi, ei hooli keegi.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0067/2010

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE).(SL) Ma pooldan Horvaatia saamist Euroopa Liidu liikmeks, kuid see ei tohiks toimuda Sloveenia riiklike huvide arvel. Ma viitan muidugi Sloveenia ja Horvaatia piiritülile. See ei ole pelgalt abstraktne nähtus, vaid mõjutab inimeste elusid.

Euroopa Parlament on siin, Strasbourgis, kutsunud Sloveenia parlamenti üles ratifitseerima vahekohtu kasutamise kokkulepe võimalikult kiiresti. See tähendab muidugi sekkumist Sloveenia parlamendi pädevusse. Teiseks huvitaks mind, kas keegi on endalt küsinud, miks Sloveenia ei ole veel seda kokkulepet ratifitseerinud. Ma tahaksin siinkohal märkida, et 2007. aasta augustis ütlesid kõik parlamendifraktsioonid, et mis tahes lahendus peab olema kooskõlas õigluse põhimõttega.

Loomulikult paneb mind ka imestama, miks peaks keegi üldse selle põhimõtte vastu olema. Ometigi ei ole seda põhimõtet vahekohtu kasutamise kokkuleppes sätestatud. Ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni vastu, sest see ei peegelda seda põhimõtet.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Mul oli täna hea meel toetada raportit Horvaatia peamiste edusammude kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks valmistumisel. Tšehhide ja horvaatide vahel on pikaajalised sidemed: kümned tuhanded pered külastavad seda riiki igal aastal ja neil on seal sõbrad. See on niisiis meie jaoks suurepärane raport, sest sellest nähtub, et Horvaatia on valmis järgmisel aastal Euroopa Liidu liikmeks saama. Loodan, et ühinemislepingu ratifitseerimist ei mõjuta EL-27 sisemised poliitmängud, milleks Lissaboni leping annab võimaluse, ning et Sloveenia ja Horvaatia parlamendid leiavad oma piirivaidlustele õiglase lahenduse.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0065/2010

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Ma räägin lühidalt. See on järjekordne hea raport Balkani riikide jaoks, sest Makedoonia teeb edusamme poliitiliste kriteeriumide täitmisel, mis on eeltingimuseks ühinemiskõneluste alustamisele ja ELiga viisavabaduse kehtestamisele. Hiljutised valimised aitasid sellele kaasa. Neist ilmnes selgesti, et selle riigi kodanikud tahavad järgida rahvusvahelisi standardeid ja pooldavad rahumeelset kooseksisteerimist. Ma usun ka, et demokraatlikel institutsioonidel õnnestub tugevdada läbirääkimisi Kreekaga, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus probleemsetele küsimustele.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0068/2010

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Ma teen taas lühidalt. Ma tahaksin öelda, et me oleme võtnud vastu väga avameelse raporti selle kohta, kuidas Türgi võib vastutustundlikult muuta oma õigusakte, järgides ELi kriteeriume, ent milles nenditakse ka, et veel on täitmata poliitilised kriteeriumid inimõiguste vallas, eriti seoses naiste ja usuliste vähemustega, ning lahendamata on ka Küprose küsimus. Sellest hoolimata toetas Euroopa Parlamendi liikmete enamus mõni aasta tagasi ühinemiskõneluste alustamist. Mul on hea meel, et Türgi liigub demokraatia ja Euroopa poole, ent ma tahaksin veel kord öelda, et majandussuhete seisukohalt oleks olnud parem lahendus luua privilegeeritud partnerlus, mitte aga lubada suure, 70-miljonilise rahvaarvuga Türgile ühinemist. Selline lahendus oleks ka ausam, arvestades, et kardetavasti ei kiideta ühinemislepingut tulevasel rahvahääletusel niikuinii heaks.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et Euroopa Parlament lükkas suure ja selge häälteenamusega tagasi sotsiaaldemokraatide ja roheliste katse seada eesmärgiks Türgi täisliikmelisus. Protsess peab jääma avatuks ja – selgemalt väljendudes – selles tuleb kohe eesmärgiks seada kohandatud eristaatus või privilegeeritud partnerlus.

Türgi ei ole Euroopa riik, kuid ta on meie kõige olulisem partner Euroopa naabruses. Seetõttu soovime tihedat koostööd, kuid – ma ütlen seda vastuseks Wolfgang Kreissl-Dörflerile, kes selle küsimuse ennist tõstatas – ilma et Türgi ühineks Euroopa institutsioonidega, ja ilma täieliku liikumisvabaduseta. Sellegipoolest soovime tihedat majanduslikku ja poliitilist koostööd. See on väga täpne mõiste ja ma usun, et seda ideed on võimalik rakendada, sest enamik inimesi nii Türgis kui ka Euroopa Liidus ei poolda täisliikmestaatust. Seepärast oleks mõistlikum mitte raisata rohkem oma jõupingutusi, vaid keskenduda üksnes partnerluse eesmärgile.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Iga riik, kes teeb jõupingutusi Euroopa Liiduga ühinemiseks, peab peale demokraatia ja inimõiguste austamise miinimumnõuete formaalse täitmise samastuma nendega ka seesmiselt.

2009. aasta eduaruandest ilmneb, et Türgil on veel pikk tee käia. Türgi võib olla kohustunud reforme ellu viima, tagama heanaaberlikke suhteid ning liikuma järk-järgult ELi standardite ja väärtushinnangute suunas, kuid neljandat aastat järjest ei ole ta rakendanud Euroopa Liidu ja Türgi assotsiatsioonilepingu sätteid.

Minu arvates on lubamatu kaaluda sellise riigi liikmelisust, kus rikutakse naiste õigusi ning usu-, mõtte- ja sõnavabadust, kus on lubatud piinamine, diskrimineerimine ja korruptsioon ning kus sõjavägi ikka veel sekkub poliitilisse ellu ja välispoliitikasse. Reformid peaksid hõlmama ka valimissüsteemi reformi, st 10% künnise alandamist, et tagada parem pluralistlik demokraatia.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: David Casa (A7-0008/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) David Casa raport, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi käibemaksuga arvete esitamise eeskirjade aspektist, võeti vastu väga suure häälteenamusega; minagi hääletasin selle raporti poolt. Selle süsteemi abil lihtsustatakse käibemaksuga arvete esitamise eeskirju Euroopa Liidu nõuete ulatuslikuma ühtlustamise ja elektrooniliste arvete laialdasema kasutuse kaudu. Direktiivi jõustumine aitab vähendada ettevõtete halduskoormust ja tõhustada võitlust käibemaksupettuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See ettepanek käsitleb tagasipööratud maksustamismehhanismi mittekohustuslikku, katselist kohaldamist teatavate pettuse ohvriks langeda võivate kaupade ja teenuste tarnete suhtes. Komisjoni sõnul on see vajalik, sest käibemaksupettusi pannakse endiselt toime märkimisväärsel arvul. Komisjonile on teada ka niisuguse pettuse kahtluse juhtumeid, mis on seotud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemisega.

Sellest teabest lähtuvalt tehakse Euroopa Parlamendi raportis ettepanek, et liikmesriigid, kes otsustavad kõnealuse mehhanismi kohaldamise kasuks, peaksid olema kohustatud kohaldama seda mehhanismi ka kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi puhul.

Leiame, et see katselist laadi ettepanek võib olla kasulik, mistõttu me toetame Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, eriti ettepanekut aruande kohta, milles antakse hinnang „mehhanismi kohaldamiseks võetava meetme üldise mõjususe ja tõhususe ning meetme kulude-tulude suhte kohta, et uuesti hinnata, kas meetme rakendusala laiendamine või suurendamine on asjakohane.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – See raport käsitleb olulisi pettustega seotud probleeme, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise valdkonnas. Komisjon peab andma aru tagasipööratud maksustamismehhanismi tõhususe üle, et oleks võimalik teha kindlaks, kas oleks asjakohane laiendada seda mehhanismi ka muudele valdkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Direktiivi 2006/112/EÜ vastuvõtmine oli oluline samm võitluses maksudest kõrvalehoidumise vastu. Kõigist oma headest omadustest hoolimata ei olnud see direktiiv aga küllalt tõhus, et tõkestada sellist käibemaksupettuste liiki nagu nn karussellpettus. Liikmesriikide maksutulud on märkimisväärselt vähenenud just seda liiki maksupettuse tõttu, mis on olnud üks levinumaid pettusemeetodeid. Praeguse majanduskriisi ajal on võitlus maksupettuste vastu tavalisest veelgi olulisem, sest maksutulude vähenemine on tõsine probleem. Me peame tegema kõik võimaliku pettuste tõkestamiseks. See mõjutab märkimisväärselt seda, kuidas me reageerime praegusele ülemaailmsele kriisile, ent ka meie võimalusi viia ellu asjakohast sotsiaalpoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma olin üks esimesi komisjoni ettepaneku aluseks oleva mõtte toetajaid.

Me oleme majandus- ja rahanduskomisjonis Euroopa Komisjoni dokumenti analüüsinud ja mõnevõrra parandanud. Ma olen raportööriga ühel meelel eelkõige tagasipööratud maksustamismehhanismi vabatahtliku kohaldamise täpsustamise ja aruandekohustuste puhul. Liikmesriikidel peaks tõepoolest olema võimalik valida, kas nõuda aruandlust tehingupõhiselt või kõikide tehingute puhul ühiselt.

Kõnealune ettepanek suurendab heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide kaitset petiste eest, vähendades samal ajal ausate ettevõtjate halduskoormust.

Lisaks leian, et Euroopa Parlamenti tuleks täiel määral teavitada tagasipööratud maksustamismehhanismi ajutise rakendamise tulemustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ma hääletasin täie veendumusega David Casa raporti poolt. Eelarvekontrollikomisjoni esimese aseesimehena ja 2008. aasta septembris vastu võetud käibemaksupettuste-teemalise raporti koostajana olen ma korduvalt öelnud, et käibemaksupettuste vastu tuleb tõhusalt võidelda, sest need on liikmesriikide tulude ja siseturu tõrgeteta toimimise seisukohast oluline probleem. Käibemaksupettuste üks levinumaid ja eriti tõsiseid vorme on nn karussellpettus. Saamatajäänud maksutulu moodustab hinnanguliselt 20-100 miljardit eurot aastas. See on tohutu summa, mis majanduskriisi ajal leiaks kindlasti kasulikku rakendust.

Selles valdkonnas tegutsevad kurjategijad on erakordselt leidlikud. Hiljuti on tulnud päevavalgele, et nad panevad pettusi toime ka heitkogustega kauplemise süsteemis. Heitkogustega kauplemise süsteemis üksnes elektrooniliselt toimuvat saastekvootide ülekandmist maksekohustuslaste vahel käsitatakse teenuse osutamisena ja see on maksustatav teenuse saaja asukohas. Kauplejad ostavad süsinikukvoote muudelt liikmesriikidelt käibemaksuvabalt ja müüvad need seejärel oma liikmesriigis ettevõtjatele hinnaga, mis sisaldab käibemaksu. Vaheltvõtvad ettevõtjad ei tasu käibemaksu riigikassale. Sedalaadi kuritegevuse tõkestamine on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Ma olen rahul tagasipööratud maksustamismehhanismi kohaldamisega käibemaksu puhul. Siiski on selles minu arvates üks viga. Näiteks: isik A müüs kauba isikule B. Isik B müüs kauba edasi isikule C. Isik C müüs kauba lõpptarbijale või isikule, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Isik A ei maksa käibemaksu, sest tema ei ole viimane müüja. Käibemaksu maksab ainult isik C, kes müüb kauba lõpptarbijale. Asja tuum on see, et isikut B ei maksustata üldse, kuigi tema äritegevus seisneb odavalt ostmises ja kallimalt edasimüümises. Seetõttu peaks isik B riigikassale tasuma käibemaksu hinnavahelt. Kirjeldatud süsteem on mitmes mõttes kasulik, ent ühe erandiga: keegi ei taotle riigikassalt käibemaksu tagasimaksmist, ent kui isik C on pettur, siis tema kui viimane müüja lihtsalt ei maksa käibemaksu. Teisisõnu: käibemaksu puhul tagasipööratud maksustamismehhanismi kohaldamisel ei teki negatiivset jääki, sest keegi ei taotle käibemaksu tagasimaksmist. Minu arvates on seda süsteemi väga lihtne hallata, sest riikide maksuinspektsioonid saavad üsna hõlpsasti kaupade hinnavahed kindlaks teha. Kui ma eksin, siis oleksin väga tänulik kirjaliku vastuse eest minu soovitatud süsteemi sobivuse või ebasobivuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Resolutsiooni eesmärk on muuta nõukogu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ, et ajutiselt kohaldada tagasipööratud maksustamismehhanismi, tõkestamaks pettusi, mis on seotud saastekvootidega kauplemisega ja teatavate pettuse ohvriks langeda võivate kaupade tarnetega. Maksupettused on suur probleem siseturu tõrgeteta toimimise seisukohalt ning need seavad ohtu liikmesriikide maksutulud. Seetõttu on paljud liikmesriigid taotlenud luba petuskeemide tõkestamiseks, kasutades teatavate pettuse ohvriks langeda võivate sektorite ja kaupade puhul tagasipööratud maksustamismehhanismi. Kõige levinum pettusevorm on see, et käibemaksukohustuslasena registreeritud tarnija esitab tarnitud kauba eest käibemaksuga arve ja seejärel „kaob käibemaksu maksmata. Kauba ostjale (kes on samuti registreeritud käibemaksukohustuslane) jääb aga nõuetekohane arve, mis võimaldab tal käibemaksu tagastamist nõuda. Kõnealuselt kaubalt ei laeku seega käibemaksu riigikassale, ent riigikassa peab järgmisele käibemaksukohustuslaste ahelas olevale ettevõtjale tagastama tolle makstud käibemaksu. Nii kaotab asjaomane liikmesriik kahekordselt. Seetõttu hääletasin ma selle õigusloomega seotud resolutsiooni poolt.

 
  
  

Raport: Lambert van Nistelrooij (A7-0048/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Elamispinna tagamine kodanikele, eriti ebasoodsas olukorras inimestele, kes elavad äärmises vaesuses ja on ühiskonnast tõrjutud, peaks olema üks meie ühiskonna peamisi eesmärke. Struktuurifondidest antava rahalise toetusega saaks tuntavalt kaasa aidata liikmesriikide pingutustele selle probleemi lahendamisel. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on korduvalt kutsunud komisjoni üles võtma meetmeid, et edendada selliste kogukondade ühiskonda kaasamist. Tänase hääletuse tulemusena oleme saanud uue muudetud määruse, mis võimaldab kõigil 27 liikmesriigil kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid selleks, et renoveerida või asendada eluasemeid marginaliseerunud kogukondades, toetades nii kõige ebasoodsamas olukorras olevaid ühiskonnarühmi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Ma pean märkima, et selles raportis ei öelda, kellele on kavandatavad meetmed suunatud; viidatakse ‘marginaliseerunud kogukondadele’, kuid täpsustamata on jäänud selle väljendi sisu, mis võib juba sotsioloogilises mõttes tähendada paljusid erinevaid asju. Täpsemalt viidatakse ainult romidele, ent need viited sisaldusid juba komisjoni ettepanekus. Raportis sisalduv nõue, et viide romidele ei tohi välistada teiste sotsiaalselt tõrjutud rühmade abistamiseks meetmete võtmist, ei paku mingit garantiid, et Euroopa Regionaalarengu Fondist elamumajandusmeetmete võtmiseks eraldatavaid vahendeid kasutatakse teiste erakordselt raske majandusliku, tööalase või perekondliku olukorra tõttu sotsiaalselt tõrjutud isikute abistamiseks. Lõpetuseks: Euroopa Parlamendile esitatud raporti kohaselt peaks komisjonil olema õigus määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, millist osa Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest võib kasutada marginaliseerunud kogukondade abistamiseks. See säte tundub andvat komisjonile laia ainuisikulise kaalutlusõiguse nimetatud kriteeriumide määratlemisel, millest tegelikult sõltub kõnealuse meetme ulatus ja sisu, samal ajal kui Euroopa Parlamendile ei näi olevat ette nähtud mingit võimalust tegutsemiseks ja oma seisukohtade väljendamiseks. Oodates selle raporti edasist arutelu Euroopa Parlamendis ja pidades silmas, et tegemist on esimese lugemisega, jään ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetan kõnealust raamkokkulepet, sest koostöö Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel on erakordselt vajalik Euroopa Liidu stabiilsuse tugevdamiseks ja tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks. Kokkuleppega nähakse ette, et kui Euroopa Parlamendile on esitatud õigusloomega seotud algatuse taotlus, peab komisjon ühe kuu jooksul vastama ja ühe aasta jooksul koostama asjakohase Euroopa Liidu õigusakti. Kui komisjon keeldub taotletud õigusakti ette valmistamast, peab ta oma otsust üksikasjalikult põhjendama. Seni võis Euroopa Liidu õigusakte algatada üksnes komisjon, kuid Lissaboni lepingu järgi on nüüd ka Euroopa Parlamendi liikmete enamusel õigus Euroopa Liidu õigusakte ette valmistada. Euroopa Parlament ja komisjon teevad juba esimestest etappidest peale tihedat koostööd kõikide kodanike algatatud õigusloomega seotud algatuste taotluste puhul. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel kaasatakse aruteludesse Euroopa Parlamendi eksperdid. Kokkuleppega antakse Euroopa Parlamendile õigus osaleda vaatlejana teatavatel Euroopa Liidu rahvusvahelistel läbirääkimistel ja õigus saada rohkem teavet rahvusvaheliste lepingute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel hääletada Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse muutmise poolt, mille eesmärk on laiendada fondi vahendite arvelt võetavaid elamumajandusmeetmeid nii, et nendega abistataks marginaliseerunud kogukondi kõikides liikmesriikides. Seni võis elamumajandusmeetmeid võtta vaid linnade arenduse ja olemasolevate hoonete renoveerimise jaoks. Minu arvates on selline kriteerium ebamõistlik ja diskrimineeriv, arvestades, et enamik sellistest inimestest elab maapiirkondades turvakodudes. Nii on ka Portugalis. Need inimesed vajavad abi kõige enam ja neid ei tohiks asukoha tõttu meetmete kohaldamisalast välja arvata. Mul on hea meel Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku üle, mis toetab territoriaalset ühtekuuluvust.

Erinevalt komisjoni algsest ettepanekust, milles nähti ette kõnealuste meetmete rakendamine üksnes uutes liikmesriikides, laiendatakse uue määruse rakendamisala siiski kõikidele liikmesriikidele, vältides nõnda mõttetut vahetegemist Euroopa marginaliseerunud perede vahel. Tegemist on üleüldise probleemiga, mis mõjutab tuhandeid peresid üle kogu Euroopa! Portugalis on olukord praeguse majanduskriisi ja paljude perekondade äärmise vaesuse tõttu eriti raske.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, millega laiendatakse marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkust Euroopa Regionaalarengu Fondile. Uute eeskirjade kohaselt saavad kõik liikmesriigid kasutada marginaliseerunud leibkondade elamistingimuste parandamiseks neid ELi vahendeid, mis alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikidele olid seni kättesaamatud. Elamufondi füüsiline lagunemine ei võimalda elanikel kasutada õigust inimväärsetele elutingimustele ning takistab märkimisväärselt integratsiooni ja sotsiaalset ühtekuuluvust. See määrus võimaldab eluasemete renoveerimise projekte ellu viia Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite toel, kuid eraldatuse ohu vältimiseks peavad algatused moodustama osa laiemast sotsiaalsest lõimimisest, mis hõlmab ka tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjon soovib muuta Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse sätteid, et võimaldada uutel liikmesriikidel kasutada fondi vahendeid elamumajandusmeetmete võtmiseks, abistamaks maapiirkondades elavaid marginaliseerunud kogukondi.

Seda muudatust kohaldatakse ainult uute liikmesriikide puhul – me ei tohi unustada, et nende riikide maapiirkondades elavad suured marginaliseerunud sisserännanute kogukonnad. See õigustab Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevale määrusele erireegli lisamist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Püüdes võidelda vaesuse vastu ja parandada kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade elutingimusi, kelle halba olukorda on tõsine kriis viimastel aastatel veelgi teravdanud, peab Euroopa Liit kaitsma ja edendama jätkusuutlikku sotsiaalse kaasamise poliitikat. Sageli tekitavad ja suurendavad kehvad elamistingimused peale hügieeniprobleemide ka eraldumise ja marginaliseerumise ohtu. Elamistingimused on iga kodaniku eneseväärikuse ja sotsiaalse väärtuse tunnetamise seisukohalt väga olulised. Hariduse, tervise ja tööhõive kõrval on elamistingimustel oluline roll stabiilse elu rajamisel, kujundamisel ja kindlustamisel nii üksikisiku kui ka perekonna tasandil.

Samas on oluline tagada, et Euroopa Liidus vastavate meetmete võtmise strateegiates ei tehtaks inimeste vahel vahet soo, rassi või rahvuse alusel. Et Euroopa ühiskond oleks paremini tasakaalustatud, on samavõrd hädavajalik vältida getode või teatavate ebasoodsas olukorras olevate või marginaliseerunud kogukondadega seostatavate tsoonide tekkimist ja laienemist. Sotsiaalse kaasamise poliitika peab olema suunatud kõige suuremas puuduses olevatele inimestele, tegemata Euroopa kodanike vahel mingitki vahet.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See määrus võimaldab liikmesriikidel seostatult ja mõistlikult kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid. Tehes olemasolevad vahendid kättesaadavaks marginaliseerunud kogukondade abistamiseks, kellest paljud elavad maapiirkondades ja turvakodudes ning kellele senised eeskirjad ei laienenud, aitab see uus määrus oluliselt kaasa Euroopa majanduse elavdamise kava täitmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) Selgitan põhjuseid, miks ma hääletasin järgmiste muudatusettepanekute poolt. Esiteks oli minu arvates vaja laiendada ettepaneku geograafilist kohaldamisala kõigile 27 ELi liikmesriigile, sest probleemid, mida me tahame selle määruse abil lahendada, on olemas kogu Euroopa Liidus. Seega ei ole mõtet piirata määrust üksnes 12 uuele liikmesriigile. Teiseks pidasin ma õigeks taastada artikli 7 lõpuosa eelmine versioon („Komisjon võtab vastu ..., mitte „Komisjon võib koostada ...), et Euroopa Komisjon saaks jätkata talle määrusega antud esialgse kohustuse täitmist meetmete kriteeriumide hindamise ja määramise valdkonnas, et tagada poliitika tõhusus ja lisaväärtus, võttes arvesse ka kulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Eluasemetega seotud olukord ELis on muutunud kriitiliseks. Me vajame Euroopa poliitikat, mis tagab kõigile inimväärse eluaseme; me vajame siduvat ja edumeelset ELi eluasemepoliitikat. Muidugi pidi Euroopa Parlament võtma seisukoha ebatervislike eluasemete renoveerimise ja asendamise üle ning agulite inimväärsete elamispindadega asendamise üle, kuid on sama tähtis ja hädavajalik, et EL kuulutaks võimaluse elada inimväärsetes elamistingimustes üheks põhiliseks inimõiguseks. Tal on see kohustus ja selle kohustuse täitmiseks vajalikud vahendid. EL ei saa lubada endale sotsiaalselt vähearenenud piirkonnaks muutumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raporti vastuvõtmine on väga oluline, sest sellega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamist, abistamaks sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnaliikmeid olenemata sellest, kas nad elavad linnas või maal.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt ning tahan rõhutada, et selline Euroopa Liidu fondide kasutamist käsitlevate tekstide korrapärane ülevaatamine on teretulnud. Paljud vastavates määrustes sätestatud piirangud ei ole praeguses majanduslikus ja sotsiaalses olukorras enam sobivad, vaid tarvis on uusi meetmeid. Veel üks näide, mille võib selles kontekstis tuua, on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamise tingimuste leevendamine eluasemete energiatõhususe parandamisega seoses, mille Euroopa Parlament kiitis heaks eelmisel kevadel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Praegune ülemaailmne majanduskriis on Euroopa Liidule suur proovikivi ning see eeldab temalt kiireid, paindlikke ja tulemuslikke meetmeid.

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika, mille maht programmiperioodil 2007–2013 on 347 miljardit eurot, on reaalmajanduses suurim investeeringute allikas, aidates Euroopal ja selle piirkondadel kriisi ületada ning taastada enesekindlus ja optimism.

Ma olen nõus vajadusega lahendada marginaliseerunud kogukondade eluasemete küsimus, muutes Euroopa Regionaalarengu Fondi määrust. Kuna kehtivaid õigusnorme ei saa kohaldada marginaliseerunud kogukondadele, täidetakse see lünk esitatud muudatusettepanekuga, et tegeleda asjakohasemalt kõnealuse elanikkonna halbade elutingimuste probleemiga.

Uue meetmega järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, laiendades uute liikmesriikide võimalusi marginaliseerunud kogukondadele abi ja eluasemete tagamisel viisil, mida liikmesriigid peavad asjakohasemaks, ning säilitatakse sealjuures integreeritud lähenemisviis meetme rakendamise minimaalse tingimusena.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tunnustan Lambert van Nistelrooijd selle suurepärase teksti eest, mille ta esitas. Seda raportit on veelgi parandatud regionaalarengukomisjoni mitme muudatusettepanekuga, mis võimaldavad kõnealust meedet laiendada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Täna esitatud tekst annab meile võimaluse täita paljude inimeste oma kodu unistus. Kindlasti näitame seda tehes kodanikele, et Euroopa Parlament suudab leida lahendusi probleemidele, mille piiride avamine ja inimeste vaba liikumine on enesega kaasa toonud. Seetõttu hääletan ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maurice Ponga (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et Lambert van Nistelrooij raport kiideti täna suure häälteenamusega heaks (558 poolt ja 57 vastu). Selle raporti vastuvõtmisega edastab Euroopa Parlament kodanikele tugeva sõnumi ja aitab lahendada sotsiaalseid probleeme, millest on teada andnud eelkõige Eurocities. Raportis nähakse ette võimalus kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid olemasolevate hoonete renoveerimiseks ja asendamiseks ning uute hoonete rajamiseks, et aidata nii maal kui ka linnas elavaid marginaliseerunud kogukondi kõigis 27 liikmesriigis.

Meetme laiendamine ELiga aastatel 2000–2007 ühinenud 12 liikmesriigilt kõikidele liikmesriikidele võimaldab lahendada teatud marginaliseerunud kogukondade ebatervislike elamistingimustega seotud probleeme kõikjal Euroopa Liidus. Seega on võimalik panna paika integreeritud ja jätkusuutlik lähenemine ELi tasandil. Lisaks sobitub see laiendamine ideaalselt eesmärgiga, mis on seatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 raames. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament hääletas nende muudatusettepanekute poolt, ja ma loodan, et see meede on asjaomaste piirkondade jaoks kasulik vahend kõnealuste kogukondade kiireloomulise ja olulise probleemi lahendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Ma olen seda raportit algusest peale toetanud, eriti meetmete laiendamist kõikidele ELi liikmesriikidele. See võimaldab 27 liikmesriigil kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, et rahastada marginaliseerunud kogukondadele uute eluasemete ehitamist ning olemasolevate hoonete renoveerimist ja asendamist.

Euroopat tabanud ja kõiki liikmesriike mõjutava tõsise majanduskriisi ajal on eluasemeprobleemid veelgi teravnenud. Euroopa Liit pidi sekkuma ja kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et aidata halbades tingimustes elavaid inimesi, eriti marginaliseerunud kogukondi, kelle puhul varem Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid kasutada ei saanud.

Tänu muudatuseettepanekutele, mille regionaalarengukomisjonis esitasid valimisliidu Majorité présidentielle liikmed, võivad fondi vahendeid peale ELi uute liikmesriikide kasutada ka ülejäänud liikmesriigid, sest nemadki on vastamisi samade probleemidega. Asjaomastel piirkondadel on edaspidi võimalik asendada sotsiaalselt tõrjutud kogukondade ebatervislikud eluasemed ning töötada välja kõikehõlmavad, seostatud ja püsivad lahendused nende kogukondade eluasemeprobleemidele.

See raport annab ELile konkreetsed vahendid oma kodanike toetamiseks. Loodame, et me astume seeläbi sammukese lähemale sotsiaalsele Euroopale Liidule, mis on inimestele lähedal.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportiga, mille me täna heaks kiitsime, muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust, laiendades fondi vahendite kasutamist elamumajanduses marginaliseerunud kogukondadele; seni võis fondi vahendeid kasutada ainult linnade arendamise algatustes. Muudatusettepanekud, mille ma koos kolleegidega esitasin ja mis täna Euroopa Parlamendis kinnitati, tähendavad seda, et ka vanad liikmesriigid, mitte ainult uued – nagu oli kavandatud komisjoni esialgses ettepanekus – saavad kasutada seda uut Euroopa Regionaalarengu Fondist pärinevat rahastamisallikat.

Ma püüdsin ka ära hoida pretsedenti, et vanad liikmesriigid, sealhulgas Portugal, jäetakse sellest rahastamisvõimalusest ja tulevikus ehk ka teistest ühenduse abi kasutamise võimalustest ilma. Kordan veel, et Euroopa Liidu liikmeks olemise aeg ei tohiks olla struktuurivahendite jaotamise kriteerium ning et pärast 2013. aastat rakendatav ühtekuuluvuspoliitika peaks endistviisi keskenduma solidaarsuse põhimõttele ja eesmärgiks tuleks seada territoriaalne ühtekuuluvus. See on äärmiste piirkondade, näiteks Madeira jaoks eluliselt tähtis. Samuti tuleb eesmärgiks seada suurem paindlikkus, läbipaistvus ja tulemustele orienteeritud lähenemisviis, millega väärtustatakse ühenduse abi eeskujulikult kasutanud piirkondi, mitte ei karistata neid.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Et tõhustada Euroopa Liidu vahendite kasutuselevõttu elamute ja muude hoonete renoveerimiseks ning arvestades liikmesriikide tavasid ja raskusi kaasrahastamisel, tuleks teha ettepanek, et liikmesriikide valitsused looksid ühise fondi, kuhu kogutaks raha kaasrahastamise katmiseks riiklike vahenditega. Teisisõnu, kuni kaasrahastamise katab riik, peavad hoonete valdajad ja koduomanikud maksma sama summa, mida nad maksid kuni renoveerimiseni. Asi on selles, et tihti ei ole hoonete valdajatel ja koduomanikel võimalik kaasrahastamist oma vahenditest tagada ega saada selleks ka pangalaenu. Ma olen rahul kõnealuse algatuse teise põhipunktiga, st renoveerimiseks mõeldud vahendite suunamisega maapiirkondadesse.

Külades on enamikus eramajades autonoomne küte, st kütte eest ei tasuta tsentraliseeritult. Seetõttu tuleks määrata mingil kindel igakuine summa, mis ajapikku kataks nende majade kaasrahastamise. See hõlbustaks liikmesriikide jaoks maal asuvate hoonete renoveerimise seaduslikku kaasrahastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Kõnealune määrus võimaldab kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalist toetust elamumajandusmeetmete võtmiseks, et abistada marginaliseerunud kogukondi uutes liikmesriikides. Enamik neist kogukondadest elab maapiirkondades ja turvakodudes (nii maa- kui ka linnapiirkondades). Neil ei ole võimalik Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kasutada. Elamumajandusmeetmeid võib võtta linnade arendusel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel. Toetus elamumajandusmeetmete võtmiseks maapiirkondades või kehvade elamispindade asendamiseks linna- või maapiirkondades ei ole Euroopa Regionaalarengu Fondi kriteeriumide kohaselt abikõlblik. Et vältida põhjendamatut diskrimineerimist, ei tohiks romidele kui sihtgrupile ettenähtud meetmetega jätta kõrvale teisi inimesi, kes on sarnases sotsiaalmajanduslikus olukorras. Lisaks, kuna sellised meetmed moodustavad vaid keeruka probleemi ühe osa, tuleks neid võtta riigi tasandil seostatud ja mitmemõõtmelise kava raames, tuginedes tihedatele partnerlussuhetele ning võttes arvesse aspekte, mis seonduvad hariduse, sotsiaalküsimuste, integratsiooni, kultuuri, tervishoiu, tööhõive, julgeolekuga jms. Ettepaneku eesmärk on tagada vastuvõetavad elutingimused integreeritud lähenemisviisiga.

 
  
  

Raport: Magdalena Alvarez (A7-0006/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega rünnatakse õiglasema, tugevama ning sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohalt võrdsema Euroopa rajamist. Selliste pettuste tagajärjed on muutunud veelgi ilmsemaks ja tõsisemaks praeguse ränga majandus- ja finantskriisi ajal, kui vajadus teha riiklikke investeeringuid ja kulutusi sotsiaalpoliitikale on liikmesriikide eelarveid märkimisväärselt nõrgestanud ja kurnanud. Väärib märkimist, et majanduspettuste rahaline maht on Euroopa Liidus üle 200 miljardi euro aastas, moodustades rohkem kui 2% SKTst.

Seoses avatud turu ning kaupade ja inimeste vaba liikumisega on kontrolli- ja järelevalvemehhanismid muutunud üha keerukamaks, arvestades liikmesriikide võõrandamatut õigust suveräänsusele. Olukorra muudab veelgi halvemaks see, et südametunnistuseta ettevõtjad, keda enamasti motiveerib võimalus majanduskriisiga seoses hõlptulu teenida, kasutavad maksustamise vältimiseks aina keerulisemaid ja leidlikumaid meetodeid.

Selle ettepaneku eesmärk on tugevdada ELi liikmesriikide vahelist maksustamisalast halduskoostööd, sest Euroopa integratsiooni protsessis on ilmnenud selge tasakaalustamatus vastu võetud õigusaktide ning kontrolli- ja järelevalvemehhanismide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meil on mõningaid kahtlusi selle ettepaneku sõnastuses, mille eesmärk on laiendada direktiivi reguleerimisala selliselt, et liikmesriikide vaheline koostöö „hõlmab igat liiki makse“, ning seoses asjaoluga, et „direktiivi kohaldatakse ka liikmesriigile või liikmesriigi allüksusele või avalik-õiguslikele sotsiaalkindlustusasutusele makstavate kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete suhtes“.

Me ei ole nõus sellega, et ühe liikmesriigi ametnikele antaks volitused tegutseda teiste liikmesriikide territooriumil, ja peame seega õigeks Euroopa Parlamendi ettepanekut, et seda võiks teha üksnes juhul, kui asjaomaste liikmesriikide vahel on sellekohane kokkulepe.

Meil on kahtlusi ka üksikisikute maksukäitumist puudutava automaatse teabevahetuse nõude suhtes vaatamata mõningatele viidetele andmekaitsele, seda eriti Euroopa Parlamendi raportis.

Me kavatseme tähelepanelikult jälgida nende küsimuste edaspidist käsitlemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ehkki ma olen seisukohal, et ELi liikmesriikidel peaks säilima kontroll oma maksusüsteemide üle, on selge, et maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks tuleb teha koostööd kogu ELis ja ka kolmandate riikidega. Usun, et täna kokku lepitud kompromissist saab kasulik vahend võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin resoluutselt Magdalena Alvareze raporti vastu, mis käsitleb maksustamisalast halduskoostööd. Minu arvates on kahetsusväärne, et võitlus kodanikuvabaduste eest, mille esirinnas Euroopa Parlament peaks olema, on muutlik ja ebajärjekindel.

Kui päevakorda kerkib kehaskannerite kasutuselevõtmine või SWIFT-leping Ameerika Ühendriikidega, siis võtavad isikuvabaduste visad kaitsjad häälekalt sõna, isegi kui see tähendab diplomaatiliste pingete tekitamist.

Ent kui jutuks tuleb pangaandmete kaitse, muutub valge äkki mustaks.

Igakülgne automaatne teabevahetus, mis on Alvareze ja Dominici raportite aluseks, on skanner, mis kisub teid iga nurga alt paljaks; see on SWIFT-leping veelgi suuremas mastaabis.

Seda vastuolu ei saa õigustada isegi mitte tõhususega.

Euroopas iga mitteresidenti puudutavate kõikide andmete automaatne vahetamine toob kaasa haldamatu andmevoo. Pretsedent hoiuste maksustamise valdkonnas peaks häirekellad helisema panema.

Ja neile sõpradele, kes on mures liigse bürokraatia pärast, mis selle ettepanekuga võib kaasneda, ütlen, et ainus lahendus on olla põhimõtteliselt selle vastu, et mitte hiljem üllatuda katastroofiliste tagajärgede pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast varasemate õigusaktide vastuvõtmist, millega maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamine kuulutati Euroopa Liidu üheks esmatähtsaks eesmärgiks, on selles valdkonnas heaks kiidetud mitu õigusloomealast ettepanekut. Maksustamisalane halduskoostöö on maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise strateegia oluline osa. Tulemuslik võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu mõjutab oluliselt liikmesriikide eelarveid, arvestades seda, kui palju on riikidel jäänud saamata maksutulusid, mis on vajalikud üldist huvi pakkuvate avalike kulutuste tegemiseks, eelkõige tervishoiu, hariduse ja teaduse vallas.

Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettustega rikutakse maksustamisalase võrdsuse põhimõtet nende kodanike ja ettevõtete kahjuks, kes täidavad oma maksukohustusi, ning põhjustatakse konkurentsimoonutusi, mis kahjustavad turgude tõrgeteta toimimist. Praegusel kriisiajal on veelgi enam vaja kasutada ära kõik meie käsutuses olevad vahendid, et tõkestada maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi, leidmaks vahendeid kriisi mõju leevendamisega seotud erakorraliste kulude katmiseks ja vähendamaks suuri eelarvepuudujääke nii palju kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Kõnealuse ettepaneku muudavad oluliseks Euroopa Liidus toimunud maksupettuste ülirasked tagajärjed (hinnanguliselt üle 2% SKTst) liikmesriikide eelarvetele, õiglase maksustamise põhimõttele, mida maksupettused õõnestavad, ja turgude toimimisele, sest maksupettustega moonutatakse konkurentsi.

Komisjoni ettepanek on edasiminek olukorras, kus on vajadus tõhusamate koostöövahendite järele, et võidelda maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ELi tasandil. Ettepanek direktiivi vastuvõtmise kohta on hüpe nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast. Kvantitatiivsest seisukohast, sest see loob uued kohustused; kvalitatiivsest seisukohast, sest see laiendab ja täpsustab olemasolevaid kohustusi.

Ettepaneku kohaselt hõlmatakse koostööga kõik otsesed ja kaudsed maksud, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaksud, ning eelneva taotluse alusel teabe andmise asemel nähakse ette automaatne teabevahetus maksuametite vahel.

See ettepanek tähendab, et me võime maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks tugineda tõhusamatele koostöömeetmetele, luues usaldusväärse, kergesti kasutatava ja tulemusliku süsteemi. See aitab meil saavutada vajaliku maksustamisalase lõimumise, mis on Euroopa projekti oluline osa ja veel üks samm teel maksupoliitika tõelise ühtlustamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Nagu teisedki Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni liikmed, hääletasin ma selle raporti poolt. Raporti eesmärk on tõhustada võitlust maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, mis on meie liikmesriike mõjutavat majanduskriisi arvestades väga vajalik. Nende küsimustega tegelemine on meie arvates esmatähtis, pidades silmas majanduskriisi, millega liikmesriigid on silmitsi, ja asjaolu, et eelarvedistsipliin muudab väikseimate liikmesriikide olukorra aina raskemaks.

Mõningate hinnangute kohaselt moodustavad maksupettused 200 miljardit eurot ehk 2% SKTst ning ületavad kaks korda Euroopa Liidus majanduse elavdamise kava rakendamisel kulutatavaid summasid.

Lisaks tõstetakse Euroopa Parlamendi raportis esile vajadus tõhustada andmekaitset. See on oluline põhimõte, sest raportis käsitletakse teavitamist ja andmete vahetamist.

Me ühineme raportis komisjonile ja nõukogule tehtava üleskutsega selgitada Euroopa Parlamendile, kuidas on arvesse võetud Euroopa Parlamendi seisukohta ja milliseid edusamme on tehtud seoses liikmesriikidevahelise koostööga maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Kõnealuse direktiivi eesmärk on tõhustada maksustamisalast halduskoostööd. Rohkem kui kunagi varem on meil just nüüd vaja üksteist selles valdkonnas aidata. Maksumaksjate liikuvus, piiriüleste tehingute arv ja finantsinstrumentide üleilmastumine on oluliselt kasvanud. Liikmesriikidel on raske maksusummasid täpselt hinnata. See kasvav probleem mõjutab maksusüsteemide toimimist ja tingib topeltmaksustamise; see aga soodustab maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist, samal ajal kui vastutus kontrollimise eest lasub riiklikel ametiasutustel. See seab ohtu siseturu tõrgeteta toimimise. Automaatne teabevahetus liikmesriikide vahel kavatsetakse muuta kohustuslikuks juhatajate tasude, dividendide, kapitali kasvutulu, kasutustasude ja nende elukindlustustoodete puhul, mida ei hõlma muud teabevahetust käsitlevad ühenduse õigusaktid ega muud sarnased meetmed, samuti pensionide ning kinnisvaraomandi ja sellest saadava tulu puhul. Selleks et parandada teabevahetust eri riiklike ametiasutuste vahel, tehakse ettepanek viia sisse selliste juhtumite jälgimine, mille korral liikmesriik on keeldunud teavet edastamast või haldusuurimist alustamast. Kõik need meetmed aitavad võidelda maksupettuste vastu, mistõttu ma hääletasin selle õigusloomega seotud resolutsiooni poolt.

 
  
  

Raport: Theodor Dumitru Stolojan (A7-0002/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) On kummaline, kui komisjon tunnistab, et „vaba liikumist käsitlevad EÜ asutamislepingu sätted muudavad liikmesriikide jaoks raskeks küsida tagatisi nende territooriumil tasumisele kuuluvate maksude tasumiseks“.

Kas me võiksime siis öelda, et järjestikuste eeskirjade vastuvõtmise asemel, mis hiljem osutuvad ‘ebapiisavaks’, arvestades ka seni saavutatud ‘nõrku tulemusi’, tuleks lihtsalt tegeleda probleemi põhjustega ja muuta vaba liikumist käsitlevaid eeskirju?

Me oleme kahtleval seisukohal selle ettepaneku rakendamise suhtes, milles öeldakse: „Vastastikuse sissenõudmisabi reguleerimisala tuleks peale juba praegu hõlmatute laiendada ka teistele maksudele ja tollimaksudele, sest mis tahes maksu või tollimaksu mittetasumine mõjutab siseturu nõuetekohast toimimist. Reguleerimisala tuleks laiendada ka kohustuslikele sotsiaalkindlustusmaksetele.“

Me ei ole nõus sellega, et ühe liikmesriigi ametnikele antaks volitused tegutseda teiste liikmesriikide territooriumil, ja peame seega õigeks Euroopa Parlamendi ettepanekut, et seda võiks teha üksnes juhul, kui asjaomaste liikmesriikide vahel on sellekohane kokkulepe.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Nii inimeste kui ka kapitali suurem liikuvus on ELi alus ja see põhimõte on väga edukalt toiminud. Sellel on siiski ka teatud varjuküljed, näiteks petturite paremad võimalused vältida maksude maksmist. On ilmne, et olemasolevad vastastikuse abi süsteemid on osutunud ebapiisavaks, ja tänane hääletus peaks endaga kaasa tooma kauaoodatud edusammud kõnealuses valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Maksunõuete sissenõudmisega seotud olukord ei ole Euroopa Liidus just hea. Statistika järgi on sissenõudmise üldine määr ainult 5%. Sissenõudmise tulemuslikkuse suurendamiseks on vaja tihedamat koostööd liikmesriikide vahel. Seetõttu toetasin ma ettepanekut üksteisele selles valdkonnas vastastikust abi osutada. Loodan, et meil õnnestub tõepoolest kõrvaldada olemasolevate meetmete puudused, mis on tinginud puuduliku läbipaistvuse ja kooskõlastamise riikide vahel ning tekitanud põhjendamatuid viivitusi sissenõudmisel.

Uues direktiivis tahetakse selgemalt määratleda normid, mille alusel liikmesriikide pädevad asutused abi osutavad, ning osapoolte õigused ja kohustused. Täitemeetmete või ettevaatusabinõude võtmise hõlbustamiseks koostatakse ühtsed juriidilised dokumendid, et vältida teiste liikmesriikide asutuste väljastatud juriidiliste dokumentide tunnustamise ja tõlkimisega seotud probleeme. Komisjon toetab liikmesriikidevahelist head koostööd ja tagab alalise järelevalve võimalike kaebuste üle seoses selles direktiivis sätestatud teabevahetuse või liikmesriikide vahelise vastastikuse abiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriigid esitavad maksudega seotud nõuete sissenõudmisel aina rohkem vastastikuse abi taotlusi, ent sissenõudmise tulemuslikkus on väga väike (tulemusliku sissenõudmise määr on ainult 5%). Seega tuleb nõukogu direktiivi 1976/308/EMÜ muuta. Me vajame seda resolutsiooni, et lahendada probleemid: aeglus, ebavõrdsus, kooskõlastamise puudumine ja läbipaistmatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Praegust maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmise süsteemi iseloomustavad aeglus, ebavõrdsus, kooskõlastamise puudumine ja läbipaistmatus. Seega tuleb meetmeid võtta ühenduse tasandil, et tõhustada ja parandada sissenõudmisabi liikmesriikide vahel.

Selleks on tehtud ettepanek koostada ühtsed juriidilised dokumendid, mis võimaldavad võtta täitemeetmeid või ettevaatusabinõusid, et vältida probleeme seoses teise liikmesriigi juriidiliste dokumentide tunnustamise ja tõlkimisega, ning teavitamise ühtne standardne vorm, millega teavitatakse nõuetega seotud dokumentidest teise liikmesriigi territooriumil.

Nõuetega seotud juriidilistest dokumentidest ja otsustest teavitamise ühtse tüüpvormi kasutuselevõtmine lahendab teisest liikmesriigist pärit juriidiliste dokumentide tunnustamise ja tõlkimisega kaasnevad probleemid. Selline dokument on vajalik kaubanduse arenguks ühenduses ja siseturu tugevdamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Nõukogu direktiivi eesmärk on põhjalikult muuta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel osutatava vastastikuse abi süsteemi toimimist. Sissenõudmist käsitlevaid riiklikke sätteid kohaldatakse ainult oma riigi territooriumil. Haldusasutused ei saa väljaspool oma liikmesriigi territooriumi makse ise sisse nõuda. Samal ajal suureneb isikute ja kapitali liikumine ning petturid kasutavad asutuste pädevuste territoriaalset piiratust ära, et tekitada maksejõuetust riikides, kus neil on maksuvõlad. Vastastikuse sissenõudmisabi kord sätestati kõigepealt nõukogu direktiivis 1976/308/EMÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (kodifitseeritud direktiiviga 2008/55/EÜ). See õigusakt ei osutunud siiski piisavaks, et vastata siseturu nõudmistele, kuna see on viimase 30 aasta jooksul arenenud. Seetõttu tuleb praegu kehtiv direktiiv tunnistada kehtetuks ning näha ette täiustatud sissenõudmisabi süsteem siseturu piires, mis tagab kiired, tulemuslikud ja ühtsed menetlused kogu Euroopa Liidus. Seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0072/2010

 
  
MPphoto
 
 

  John Stuart Agnew, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark ja William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei toetab täielikult hädaabi andmist ning on šokeeritud inimohvrite pärast ja tunneb kaasa kõigile, keda see katastroof on puudutanud. Siiski ei saa me toetada seda, et EL kulutab sadu miljoneid maksumaksjate raha ning oma militaristlike ja diplomaatiliste ambitsioonide tõttu püüab välistada võimalust, et kriisi sekkuksid demokraatlikud ja aruandekohustuslikud rahvusriigid.

Muidugi julgustame valitsusi ja üksikisikuid andma hädaabi ja raha, et aidata kannatanuid ja toetada Haiti ülesehitamist. Kuid seda tuleb teha avalikkuse jaoks läbipaistvalt ning seda ei peaks tegema salatsevad, suurejooneliste rahvusvaheliste ambitsioonidega bürokraadid, keda rahvas ei ole valinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt ning pooldasin Haiti pikaajaliseks toetamiseks Euroopa Liidu rahalise abi andmist, mida hallatakse koostöös Haiti kohalike omavalitsuste ja elanikega. Seda raha tuleb kasutada selleks, et likvideerida Haitis valitseva vaesuse algpõhjused, aidata sel riigil tugevdada oma demokraatliku struktuuri ja ehitada üles jätkusuutlik majandus.

Õnneks on olukord Haitis viimasel ajal paranenud ning humanitaarabi jaotatakse tulemuslikult ja tähtsuse järjekorras – tänu rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja Haiti rahva koostööle ja tegevuse kooskõlastamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Haitis valitsev olukord paneb proovile Euroopa Liidu, nagu ka kogu rahvusvahelise kogukonna solidaarsuse. Eelseisval ELi tippkohtumisel tuleb välja töötada kindel, korralikult kooskõlastatud ja üksmeelne lahendus, et täita Haiti ülesehitamise ja abi vajadused, mis on tingitud nüüdisajaloo ühe suurema loodusõnnetuse tagajärgedest. Komisjon peab vastama Euroopa Parlamendi üleskutsele ja taotlusele esitada konkreetne ettepanek ELi kodanikukaitse üksuse loomiseks, mis suudab kiiresti reageerida loodusõnnetustele kõikjal maailmas.

Haiti õppetundi ei tohi unustada. Euroopa Liit peab nüüd näitama, et ta teab, mida tähendab solidaarsus, ning et ta on kohanev ja paindlik institutsioon, kes teeb praegustest kurbadest sündmustest oma järeldused. Euroopa Liidul on olemas kõik andmed ja vahendid, et osaleda Haiti pikaajalises ülesehitamises. Tegevust tuleb kooskõlastada Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga, nii et kogu rahvusvaheline üldsus tegutseks ühtselt. Ajaloost ja loodusest muserdatud Haiti rahvas peab saama rahvusvaheliselt üldsuselt vajalikud vahendid, et õppida ennast ise aitama.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel ELi otsuse üle anda Haitit jaanuaris tabanud maavärinas kannatanud Haiti rahvale abi. Enne maavärinat elas 70% Haiti elanikest allpool vaesuspiiri ja riigi välisvõlg moodustas 890 miljonit USA dollarit. Rahvusvahelise üldsuse ülesanne on nüüd anda oma panus Haiti ülesehitamise strateegia väljatöötamisse, mis oleks jätkusuutlik nii lühiajalises, keskpikas kui ka pikas perspektiivis.

Praegu on kriitiline aeg, kui rahvusvahelise abi andjad, Haiti ametiasutused ja kodanikuühiskonna esindajad peavad Haiti ülesehitamiseks tehtavad jõupingutused kooskõlastama, ning mul on hea meel G7 riikide hiljutise otsuse üle kustutada Haiti võlad, sealhulgas võlad mitmepoolsete krediidiasutuste ees. Me peame tingimata aitama sel riigil maavärina tagajärgedest toibuda, kuid rahvusvaheline üldsus peab kasutama seda võimalust ka selleks, et aidata kõrvaldada majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline ebavõrdsus Haitis.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Maavärin, mis tabas Haitit 12. jaanuaril 2010, tapnud tuhandeid inimesi ning tekitanud kohutava hävingu ja kaose, nõuab meie kõigutamatut solidaarsust Haiti rahvaga. Mul oli rõõm ja au osaleda Euroopa Parlamendi selle resolutsiooni koostamisel. Esiteks tahaksin ma väljendada oma siirast tänu spetsialistidele, kelle suuremeelne ja kiire töö järelevalve- ja teabekeskuse kaudu on aidanud päästa elusid ning leevendada kohalike elanike kiireloomulisi vajadusi arstiabi, vee, hügieenitarvete, riietusesemete järele. See näitab, et investeeringutel, mida Euroopa Parlament on aastate jooksul nõudnud, võib olla praktiline ja positiivne mõju.

Teisalt, nagu ka pärast Aasia tsunamit, tuleb meil juhtunust teha oma järeldused. Võttes arvesse Michel Barnier’ 2006. aasta raportit, peaks komisjon nüüd võimalikult kiiresti esitama õigusloomega seotud ettepanekud ELi ühtse, sõltumatu ja alalise kodanikukaitse üksuse loomiseks, mis on võimeline korraldama päästeoperatsioone ja tagab abi andmise ning taastamis- ja arendustööde elluviimise seostatud viisil. Samuti tahaksin tänada liikmesriike, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda humanitaarabi eest, mida nad on pakkunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Maavärin, mis Haitit 12. jaanuaril laastas, tappes 200 000 ja vigastades ligikaudu 250 000 inimest, ajendas Euroopa Liidu liikmesriike ja kogu rahvusvahelist üldsust ühiselt Haiti ülesehitamisele praktiliselt kaasa aitama.

Kooskõlastatud tegevus osutus lühiajalises plaanis tulemuslikuks ning komisjon ja liikmesriigid on juba otsustanud eraldada märkimisväärseid summasid. Minu arvates on oluline suunata neid ühiseid jõupingutusi nii, et ülesehitustöö oleks keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutlik ning et sellest saaks eelkõige kasu Haiti elanikkond.

Ma ühinen rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele tehtud üleskutsega vältida suurel hulgal maavärina tõttu orvuks jäänud laste sattumist inimkaubanduse ohvriks. Seepärast tuleks minu arvates töötada välja plaan selle hädaolukorra jälgimiseks, tagamaks, et kõige nõrgemate ühiskonnarühmade esmavajadused oleksid Euroopa ja Ameerika Ühendriikide eesmärkide seas esikohal.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma toetasin seda resolutsiooni ettepanekut Haiti maavärina kohta, mille tõttu hukkus 200 000 inimest ja 250 000 inimest sai vigastada. Ma avaldan siirast kaastunnet haitilastele ja teistest rahvusest inimestele, rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO ja Euroopa Komisjoni töötajatele, selle tragöödia ohvrite perekondadele ning väljendan solidaarsust nendega. Tahaksin tunnustada tööd, mida mõningad Euroopa Liidu liikmesriigid on teinud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu ja mida kooskõlastas järelevalve- ja teabekeskus. Toetan ka ettepanekut asuda hindama Euroopa tegutsemist Haiti humanitaarkriisi lahendamisel, et komisjon saaks esitada ettepanekud selle kohta, kuidas suurendada ELi suutlikkust sarnastele õnnetustele tulevikus kiiresti reageerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 12. jaanuar 2010 läheb Haiti ajalukku kui kõige kohutavam päev, mida see riik on kunagi pidanud üle elama. Vaesusest ja mahajäämusest juba niigi vaevatud inimesi ja riiki tabas ootamatult tohutu ulatusega, halastamatu ja tappev loodusõnnetus.

Kümned tuhanded hukkunud statistilistes andmetes, mis olid aegunud juba nende edastamise hetkel, ning ahastus ja meeleheide inimeste silmis, kes kaotasid kõik, mis neil oli, oli enam kui piisav põhjus selleks, et rahvusvaheline üldsus ja kogu maailma kodanikuühiskond asuks kiiresti tegutsema. Ma tunnustan nende jõupingutusi.

See solidaarsuselaine näitab heas valguses kõiki, kes on oma panuse andnud, kuid tähtis on, et abistamine jätkuks ka siis, kui maailma tähelepanu pöördub mõnele teisele riigile.

Hoolimata rahvusvahelistest jõupingutustest on riigi ülesehitamine võimalik vaid juhul, kui valitsejad ja kodanikud ise suudavad ohjad enda kätte haarata ja oma ülesandeid täita.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hädaolukord, mis tabas Haitit pärast selle aasta 12. jaanuaril toimunud suurt maavärinat, paneb proovile inimeste- ja riikidevahelise solidaarsuse. Arvestades oma ajalugu ja kultuurilist identiteeti, rääkimata tähtsusest maailmamajanduses, peab Euroopa Liit toimima eeskujuna ning edendama haitilastele abi andmist ja Haiti kui maailma ühe vaeseima riigi ülesehitamist. Me peame kiiremas korras võimaldama rahalisi ja logistilisi vahendeid, mis aitavad vähendada nende inimeste kannatusi, keda see tragöödia on puudutanud, ning tagama inimeste elementaarsete elutingimuste kiire taastamise. Kuid kõigepealt tuleb kindlaks teha ja tagada Haiti jätkusuutliku arengu soodustamiseks vajalikud tingimused, et kõrvaldada äärmine vaesus, mis mõjutab tohutut hulka inimesi selles riigis. Peale kasumliku põllumajanduse, industrialiseerimise ja toodete turustamise jätkusuutliku arengutsükli stimuleerimise on minu arvates hädavajalik toetada keskkonna parendamise jõulise strateegia rakendamist, sest Haiti on rabav ja drastiline näide selle kohta, kui laastavat mõju kliimamuutus võib inimkonnale avaldada. Seepärast hääletasin ma poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles dramaatilises olukorras, mis kaasnes tohutu hävinguga Haitis, vajame kiiret, tulemuslikku ja tegelikku solidaarsuse väljendust, mis aitab leevendada Haiti elanike kannatusi. Samuti tuleb tagasi lükata ja hukka mõista igasugused katsed kasutada Haiti rahva tragöödiat riigi sõjaliseks okupeerimiseks ning ühemõtteliselt kaitsta Haiti suveräänsust ja sõltumatust; see on midagi, mis kõnealusest dokumendist puudub. On kahetsusväärne, et see resolutsioon on märksa hilisem teatud riigipeade ja ÜRO ametnike avaldustest kümnete tuhandete USA sõdurite saatmise kohta Haitisse. Haiti ja tema elanikud vajavad tuletõrjujaid, arste, haiglaid ja esmatarbekaupu.

EL aga väljendab resolutsioonis heameelt „nõukogu otsuse üle saata Haitisse 350 sõjaväepolitseinikku“. Tasuks meenutada kiiret abi, mida Haitile on andnud sellised riigid nagu Kuuba, kes saatis viivitamatult 400 arsti, et päästa elusid, ennetada epideemiaid, ehitada arstiabi andmiseks vajalikku infrastruktuuri ja jagada esmatarbekaupu, ning Venezuela, kes pakkus võlgade kustutamist ja kütust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie arvates tuleb praegu pakkuda kogu humanitaarabi, koostööd ja ülesehitustöödeks vajalikku toetust, mida Haiti elanikud väärivad, arvestades nende väärikust ja vaprust. Kahjuks raisati liiga palju aega kaitsele ja kõik ei ole sujuvalt kulgenud. Me oleme juba hukka mõistnud selle, et teatud osapooled, eriti Ameerika Ühendriigid, on olnud huvitatud pigem sõdurite kaudu oma sõjalise kohaloleku suurendamisest selles riigis kui Haiti rahvast.

On kahetsusväärne, et vastu võetud resolutsiooniga ei kaitsta jõulisemalt Haitit ja tema rahvast. Resolutsioon oleks olnud hea võimalus taunida igaüht või iga riiki, kes püüab sellest katastroofist kasu lõigata, asudes uuskolonialismi teele. Selline eesmärk näib ilmnevat tuhandete Põhja-Ameerika relvastatud sõdurite Haitisse saatmisest hoolimata asjaolust, et enamik Haiti elanikkonnast elab vaesuses, olles rahvusvaheliste kontsernide ja välisriikide, eelkõige Ameerika Ühendriikide sekkumise ohvrid.

Me väljendame endiselt siirast solidaarsust Haiti rahvaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma toetasin seda resolutsiooni, rõhutamaks, et Euroopa Liit peab ilmutama solidaarsust ja abistama seda riiki, mida maavärin peaaegu kuu aega tagasi laastas. Pärast hädaabi andmist tuleb välja töötada pikaajalise abistamise viisid, eriti kõige haavatavamate inimeste ja valitsusstruktuuride puhul, kellel ei ole praegu muud võimalust kui anda oma volitused üle USA vägedele. Lõpetuseks: Euroopa peab sellistest sündmustest tegema oma järeldused ning tagama, et ta suudab tulevikus kiiremini ja tõhusamalt reageerida ning anda optimaalset humanitaarabi inimestele, kes seda kõige enam vajavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (S&D), kirjalikult. – Tööparteid esindavad Euroopa Parlamendi liikmed avaldavad sügavaimat kaastunnet kõigile neile Haiti inimestele, kelle elu see katastroofiline maavärin purustas, ning me toetame täielikult rahvusvahelist abitegevust. Selle resolutsiooni poolt hääletades oli meie selge eesmärk edastada sõnum, et Euroopa Parlament ja tööpartei esindajad on hävitatud infrastruktuuri, kogukondade ja elude taastamise pikaajalises töös Haiti rahva kõrval. Eriti suurt rõõmu teeb meile see, et resolutsioonis osutatakse Suurbritannia ja teiste G7 riikide otsusele tühistada Haiti rahvusvahelist võlga puudutavad nõuded ning kutsutakse teisi riike seda eeskuju järgima.

Me ei ole aga nõus resolutsiooni lõikega 24, sest meie arvates peaks igasugune ettepanek suurendada ELi suutlikkust katastroofidele reageerimisel tuginema laiaulatuslikele konsultatsioonidele ja aruteludele ning seda ei tuleks teha ühe humanitaartragöödia kontekstis ja vahetult sellise tragöödia järel, kui kohutav see ka poleks. Muu hulgas riivatakse selle lõikega ELi liikmesriikide praegust vabatahtlikku tegevust. Me ei peaks pisendama riikide reageerimisvõimekust, arvestades eriti seda, et Ühendkuningriigi alaline reageerimisrühm asus tegutsema juba ühe tunni möödudes Haiti maavärinast.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Viimastel nädalatel oleme kõik näinud kohutavaid kaadreid olukorrast, millesse Haiti rahvas on sattunud. Nagu iga suure loodusõnnetuse puhul, on ajakirjanduse ja meedia tähelepanu lühiajaline ning pealkirjades hakatakse peagi kajastama midagi muud. Poliitilised liidrid ei tohiks nii kiiresti edasi liikuda ja seetõttu on hea, et Euroopa Parlament püüab hoida Haiti katastroofi päevakorras tähtsal kohal. Selles resolutsioonis tunnustatakse nii ELi institutsioonide kui ka liikmesriikide organisatsioonide senist tööd. Tuleb loota, et ELi kõrge esindaja võtab täielikult teadmiseks need konkreetsed probleemid, millele Euroopa Parlament täna tähelepanu juhtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – Haiti ametiasutuste teatel on maavärina tõttu saanud surma üle 230 000 inimese. Seega on see katastroof isegi suurem kui 2004. aasta tsunami Aasias. Pärast hädaabi andmist tuleks põhitähelepanu järk-järgult suunata Haiti pikaajalise arengu tagamisele. Haiti kui maailma üks vaesemaid riike oli täiesti ettevalmistamata sellise suurusjärgu katastroofi tagajärgedega tegelemiseks. Mul on väga hea meel hiljutiste lubaduste üle kustutada Haiti võlad ning ma kutsun kõiki abi andvaid riike pikaajalisele ja jätkusuutlikule ülesehitustööle kaasa aitama. Lõpetuseks: mõned kolleegid pidasid küsitavaks paruness Ashtoni otsust mitte külastada Haitit vahetult pärast maavärinat. See kriitika on õigustatud juhul, kui tema visiidi tulemuseks oleks olnud mingi reaalne abi haitilastele. Kui see oleks aga olnud kõigest reklaamitrikk, mille eesmärk on näidata ELi kohalolu, siis oli Catherine Ashtoni otsus täiesti õige.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Austatud juhataja! Ma hääletasin Haitit puudutava resolutsiooni poolt. Haiti maavärinast tingitud inimlikud kannatused on tohutud: sajad tuhanded on surnud või vigastatud ja Port-au-Prince on peaaegu täielikult hävinud. Kõrvalist abi vajab hinnanguliselt kaks kuni kolm miljonit inimest.

Peale ohvrite sugulastele kaasa tundmise peavad eurooplased nüüd ka tegutsema. ELi ulatuslik ja kiire abi on kahtlemata hädavajalik. Uue välisteenistuse aeglane reageerimine on õigustatult hämmingut tekitanud. Ilmselgelt peab ELi kõrge esindaja tulevikus tagama, et Euroopa Liit tegutseks kiiremini ja kooskõlastatumalt. Haiti vajab abi pikka aega. Haavu tuleb ravida ja kodud ükshaaval üles ehitada.

Filosoof Ludwig Wittgenstein on öelnud, et ükski kannatus pole suurem kui see, mida tajub üksikisik. Ma arvan, et ta mõtles sellega midagi niisugust: maailmas pole suuremat teadvuse ühikut kui üksikisiku teadvus. Valu ei saa kokku liita. Pole olemas summeeritud teadvust, mis tajuks kannatusi rohkem kui üksikisik. Masside kannatus on alati üksikisiku kannatus. Selles peitub ka lootus. Ema Teresa olevat öelnud, et kui ta oleks kunagi mõelnud massidele, siis poleks ta midagi saavutanud. Kui mul õnnestub aidata üht inimest, siis aitan ma suurimat võimalikku üksust: ühe inimese kogu maailma.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Ma leian, et EL peab Haiti riigi toetamisel edendama paremat kooskõlastamist ja suuremat nähtavust. Praegu on suurimaks katsumuseks logistilised kitsaskohad (piiratud võimalused maandumiseks ja kaupade mahalaadimiseks Port-au-Prince’i lennuväljal) ning vajadus leida lahendus, et abistada neid, kes on ikka veel ilma koduta, pidades eriti silmas lähenevat vihmaperioodi.

Me peame mõtlema ka tulevikule ja sellele, kuidas sellistes olukordades kiiremini ja tulemuslikumalt tegutseda. Ma toetasin seda resolutsiooni, sest selles kutsutakse rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise volinikku üles tagama, et Euroopa Liidul oleks kriisiolukordades juhtroll, kasutades Lissaboni lepinguga loodud kohustusi tulevaste kriiside korral Euroopa Liidu meetmete tõhusamaks koordineerimiseks.

Peale selle on ülioluline, et Euroopa täitevvõim esitaks Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti ettepanekud ELi kodanikukaitse mehhanismil põhineva ELi kodanikukaitse üksuse loomiseks. See võimaldab Euroopa Liidul koguda kokku hädaabi andmiseks vajalikud vahendid 24 tunni jooksul pärast õnnetuse toimumist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Haitit eelmisel kuul laastanud maavärin tekitas tohutut kahju ning rahvusvahelise kogukonna abimeetmed peavad olema pikaajalised ja sihipärased. Mul on hea meel, et EL on reageerinud kiiresti, otsustades esialgu abina eraldada 196 miljonit eurot. Toetan resolutsioonis sisalduvat nõudmist, et ELi tegevus humanitaarabi andmisel oleks tõhus ja kooskõlastatud, tagamaks Haiti pikaajaline abistamine ja ülesehitamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Haitit 12. jaanuaril 2010 tabanud maavärin tappis väga palju inimesi ja mõjutab endiselt ligikaudu 3 miljoni inimese igapäevaelu. Need inimesed vajavad hädasti humanitaarabi. ELi välispoliitika roll on nüüdseks selgemalt määratletud; väärtused, mida EL püüab edendada, on muu hulgas suunatud sellele, et tagada maailmas rahu ja julgeolek ning kaitsta inimõigusi. Seega peaksime tervitama kõiki jõupingutusi, mida liikmesriigid on teinud, et aidata Haitil tulla sellest katastroofist välja täielikult toimiva demokraatliku riigina, mille majandus suudab elanikke toetada. Me peaksime ka meeles pidama, et Haiti elanikud ja valitsus peavad alati olema kogu ülesehitusprotsessi lahutamatu osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma jäin Haitit käsitleva resolutsiooni RC-B7-0072/2010 hääletamisel erapooletuks, sest minu arvates tuleks sellesse piirkonda sõjaväe asemel saata selliseid tsiviilspetsialiste nagu arstid, arhitektid ja tuletõrjujad. Haiti suudab saavutada vajaliku poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse üksnes juhul, kui riigi vabadus on kaitstud välise sekkumise eest. Finantsinstitutsioonid nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ning Haiti kaubanduspartnerid peaksid viivitamatult tühistama Haiti välisvõla.

Lisaks toetan ma meetmeid, mida on võtnud algatusega Bolivari Alternatiiv Ameerika Rahvastele ühinenud riigid (rahaline abi humanitaarabi fondi kaudu, energiaalane toetus ning põllumajandus- ja tööstusalgatuste edendamine) ning mis näitavad riikidevahelist vennalikku solidaarsust. Erapooletuks jäädes oli minu eesmärk rõhutada, et Haiti ülesehitamise aluseks ei tohi olla abi militariseerimine, vaid selle asemel tuleb kõrvaldada Haiti vaesuse põhjused, milleks on näiteks välisvõlg, mille kustutamisele ma üles kutsun.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Juba enne maavärinat oli Haiti vaene riik, kus enam kui kahe miljoni inimese puhul ei olnud kohaliku toiduga varustamine tagatud ja kus sajad tuhanded orvud elasid tänavatel või lastekodudes. Haiti elanike jaoks on kahtlemata oluline tagada riigi infrastruktuuri ja institutsioonide ülesehitamine pikemas perspektiivis. Ometi ei tohi unustada, et abi jaotamine ei kulge praegu ladusalt ning et paljud naised ja lapsed on väga ohtlikus olukorras. Me peame selles olukorras tegutsema ettevaatlikult. See resolutsiooni ettepanek näib enamikku probleeme asjakohaselt käsitlevat ja seetõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. (PL) Haitit selle aasta jaanuaris tabanud maavärin on üks 21. sajandi suurimaid humanitaarkatastroofe. Katastroof on seda suurem, et see hävitav maavärin tabas maailma üht vaeseimat riiki. Selle tragöödia tõttu on Haitile pööratud kogu maailma silmad. Humanitaarabi ei tohi piirduda saare ülesehitamisega, vaid see peab hõlmama ka sealsete sotsiaalsete suhete ümberkorraldamist inimväärikuse austamise ja sotsiaalse õigluse vaimus. Selleks tuleks Haitile anda tagastamatut abi ning lisaks anda sellele riigile ja ühiskonnale n-ö nullist alustamise võimalus.

Seetõttu toetan üleskutset tühistada Haiti välisvõlg ja olen vastu lahendustele, mis rahvusvahelise „abi tulemusena Haiti võlgu suurendavad. Kõiki neid tegureid arvesse võttes otsustasin ma toetada seda Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanekut Haiti hiljutise maavärina kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin Haiti hiljutist maavärinat puudutava resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

Eelkõige nõustun ma lõigete 4, 8 ja 9 sisuga, eriti nende osadega, milles märgitakse, et ELi prioriteet peab olema abistamine taastamispüüdlustes ja humanitaarolukorra parandamine, keskendudes vähekaitstud rühmadele, nagu naised ja lapsed, ning peavarju, meditsiinirajatiste, logistilise abi ja toidu tagamisele, ja me palume kõigil liikmesriikidel olla valmis täitma ÜRO palveid anda täiendavat abi; me kiidame heaks komisjoni võetud esialgse kohustuse anda 30 miljonit eurot humanitaarabi; me tunneme heameelt G7 riikide otsuse üle tühistada Haiti rahvusvahelist võlga puudutavad nõuded ja palume ka Rahvusvahelisel Valuutafondil tühistada riigi tasumata võlg; ning me rõhutame, et maavärinajärgset hädaabi tuleb anda annetustena, mitte võlgu tekitavate laenudena.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Loodusõnnetuse korral peab humanitaarabi kohale jõudma viivitamatult. Haitis oli vaid USA võimeline pakkuma tõhusat humanitaarabi ilma bürokraatlike viivitusteta. Samuti on ilmselge, et kõige kiiremad ja tõhusamad humanitaarabiasutused on need, mida meie väljapaistev parlament oma resolutsioonides korrapäraselt taunida tavatseb: katoliku kirik ja kristlike organisatsioonide humanitaarabi algatused. Selles resolutsioonis, mida ma täielikult toetan, kutsub Euroopa Parlament rahvusvahelist üldsust üles tagama, et Haiti elanikud ja valitsus oleksid taastamisprotsessi põhiosalised, sest nii saavad nad vastutada oma ühise tuleviku eest. Euroopa Parlamendi liikmed toetavad ka ELi jõupingutusi edendada toiduainete tootmist kohapeal, taastades kahjustatud infrastruktuure ja tehes väiketalupidajatele kättesaadavaks vajalikud materjalid (seemned, väetised ja tööriistad) – eelkõige pidades silmas märtsis algavat kevadist külvihooaega, mis moodustab riigi toiduainete tootmisest 60%. Nüüd, kui rahvusvaheline kogukond investeerib maavärinakindla infrastruktuuri rajamisse, tahaksin ma rõhutada, et kannatada on saanud ka pühakojad ning et rahvusvahelisi rahalisi vahendeid tuleks eraldada ka kirikute ja vaimulike seminaride taastamisele.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0078/2010

 
  
MPphoto
 
 

  John Stuart Agnew, Andrew Henry William Brons, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark ja William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei on sügavalt mures Iraanis valitseva olukorra pärast ning kutsub kummalgi poolel olevaid valitsusi üles leidma diplomaatilist ja ennekõike rahumeelset lahendust poliitilise ja humanitaarolukorra jätkuvale halvenemisele selles riigis. EL ei tohi sekkuda, sest see vaid teravdab niigi pingelist olukorda. Kui läbirääkimisi ei juhi rahva valitud poliitikud, vaid ELi bürokraadid, kel puudub aruandekohustus, siis sellel on halvad tagajärjed nii Iraani kui ka ülejäänud maailma jaoks. Läbirääkimisi tuleks pidada koostöös teiste riikide valitsustega ja läbirääkimised ei või olla EL peale surunud. On palju riike, kes soovivad jääda neutraalseks, näiteks Iirimaa, ja kui EL esindab neid riike kõnealuses küsimuses, siis kahjustab see tõsiselt nende demokraatial põhinevat poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt, lähtudes vastutustundest ja lootes, et see resolutsioon kannab vilja. Tahaksin kiita Euroopa Parlamendi eri fraktsioone ühtsuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste eest, mis võimaldasid Euroopa demokraatia kantsil rääkida ühel häälel ja toonitavad selle resolutsiooni tugevalt pragmaatilist suunitlust. Resolutsioonis tehakse ettepanekuid võimaluste, lahenduste ja konkreetsete meetmete kohta ELi ja Iraani režiimi suhetes. Seda silmas pidades tahaksin rõhutada vajadust a) mõista jõuliselt hukka ettevõtted, kes varustavad Iraani ametivõime tsensuuriks ja järelevalveks kasutatava tehnikaga, kusjuures Euroopa ettevõtete puhul tuleks selline tegevus keelata; b) taotleda – õigemini nõuda –, et Iraani ametivõimud peaksid kinni Viini konventsioonist ja austaksid diplomaatilisi norme; c) kehtestada täiendavaid sanktsioone Iraani organisatsioonide või ametnike suhtes, kes tegutsevad välismaal ja kes vastutavad vabaduste piiramise ja repressioonide eest Iraanis, ning nende suhtes, kes on seotud Iraani rahvusvaheliste kohustuste rikkumisega tuumaküsimuses; ja d) kõigest hoolimata jätkata Iraaniga dialoogi, eelkõige kodanikuühiskonna tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Iraanis valitsevat olukorda käsitleva resolutsiooni poolt, kuna mind panevad muretsema jätkuvad inimõiguste rikkumised Iraanis, eriti seoses ühinemis-, sõna- ja teabevabadusega, ning kuna ma toetan Iraani rahva demokraatlikke soove.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimastel kuudel on Iraani kohta teatavaks saanud kaks uudist ja kumbki neist ei ole paraku julgustav. Esimene neist puudutab tuumaenergia saamiseks uraani rikastamisel tehtud edusamme, ning teine on seotud repressioonidega Mir Hossein Mousavi juhitud mõõduka tiiva vastu, kes on vaidlustanud viimaste presidendivalimiste tulemused. Need kaks uudist on juba üksikult võttes küllalt ärevusttekitavad, kuid ühiselt annavad nad põhjust suuremaks murelikkuseks.

Mida võib öelda selle ebastabiilse riigi kohta, kus üha äärmuslikumaks muutuv valitsus tapab, piinab ja vangistab vastaseid, kes valitsuse vastu tänavatel protesteerivad, ning kus samal ajal viiakse tuumaenergia saamiseks visalt ellu uraanirikastusprogrammi?

Rahvusvahelist üldsust ei veena ajatollade fundamentalistliku režiimi kinnitused, et tema kavatsused on head ja et tuumaenergiat soovitakse rahumeelsetel eesmärkidel, ning Iraanis nähakse – põhjendatult – kasvavat ohtu.

Peale Iraani mõõdukate jõhkra represseerimise hukkamõistmise peavad Euroopa Liit ning tema liitlased ja teised rahvusvahelised osapooled astuma samme Teherani suhtes kehtestatud sanktsioonide tugevdamiseks ja karmistamiseks, välistamata mis tahes kooskõlastatud jõupingutusi selle ohu vastu võitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me kaitseme sõnavabadust ja demokraatiat ning nõustume vajadusega väljendada muret Iraanis viimastel kuudel toimunud sündmuste pärast, eriti seoses massiliste repressioonidega Iraani julgeolekujõudude poolt. Kuid kavandatud tekstis ei väljendata seda muret parimal võimalikul viisil.

Meie arvates ei tohiks olukorra arenemise pärast muret väljendades eirata suurt ohtu Iraani suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning diplomaatilise ja sõjalise tegevuse laienemist, mille taga on Ameerika Ühendriikide valitsus, sealhulgas Ameerika Ühendriikide vägede koondamist kõnealusesse piirkonda. Me ei tohiks unustada, et see kõik ohustab ka Iraani rahva õigusi ning neid jõude, kes endiselt pingutavad selle nimel, et tagada Iraanis demokraatia, areng ja sotsiaalne õiglus. Vastu võetud tekstis seda ei mainita.

Õigus otsustada Iraani edaspidise kursi üle kuulub ainuüksi Iraani rahvale ning Iraani poliitilistele ja ühiskondlikele jõududele. Sooviksime väljendada solidaarsust Iraani demokraatlike organisatsioonide ja inimestega, kes võitlevad sotsiaalse õigluse ja progressi eest oma riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma toetasin resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Iraani hoiakud seoses tema kavatsustega tuumaenergiasektoris ning rünnakutega sõnavabaduse vastu, mille ohvriks iraanlased iga päev langevad. Iraani ametivõimude vägivalla kasutamine meeleavaldajate suhtes on vastuvõetamatu, nagu ka ajakirjanduse tsenseerimine ja teabe saamise takistamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune segadus Iraani ühiskonnas, režiimi vastaste ja rahva süstemaatiline represseerimine, ajakirjandus- ja sõnavabaduse piiramine, surmanuhtluse rakendamine ning tuumaprogrammi jätkuv arendamine rahvusvahelise üldsuse vastu on äärmiselt murettekitav. Veelgi rohkem ärevust tekitab uudis, et eelmisel kuul katsetas Iraan edukalt uut pikamaaraketti, ohustades seeläbi piirkondlikku ja ülemaailmset julgeolekut. Euroopa Parlamendi delegatsiooni planeeritud visiidi hiljutine tühistamine näitab samuti selgelt, et see riik ei ole valmis koostööd tegema. Seega tuleb Iraani režiimi poliitika hukka mõista.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) On palju riike, kus demokraatia ja inimõigused on ohus. EL peab jätkama oma püüdlusi selle olukorra muutmiseks, kasutades üleskutseid ja muid sarnaseid meetodeid. Iraani tegevus ja katsed saada tuumariigiks ei tohiks meid üllatada. See tuleneb muu hulgas Ameerika Ühendriikide valest poliitikast. Praegust olukorda saab leevendada üksnes diplomaatiliste vahenditega, kuid EL ei tohi lasta end sellega seoses Ameerika Ühendriikidel ära kasutada. Resolutsiooni ettepanekus märgitakse, et olulist edu ei ole saavutatud ja et dialoog on ainus lahendus. Ma olen sellega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult. (PL) Tahaksin väljendada oma toetust resolutsioonile, mille eesmärk on teha selgelt teatavaks Euroopa Liidu seisukoht põhiliste inimõiguste austamise kohta Iraanis. Olen nördinud – nagu enamik meist – selle üle, kuidas on koheldud Iraani opositsiooni. Mohammed Reza Alizamani ja Arash Rahmani surmamõistmine poliitilise tegevuse eest on minu arvates vastuolus kõikide tänapäeval maailmas kehtivate standarditega. Mul on hea meel, et EL on selles küsimuses oma arvamuse väga selgelt välja öelnud. Samas tahaksin väljendada kahetsust, et sama tugev reaktsioon ei järgnenud sellele, kui Venemaal aeti 31. jaanuaril 2010 laiali opositsiooni korraldatud meeleavaldused Moskvas ja Peterburis ning meeleavalduste korraldajad võeti vahi alla; nende hulgas oli ka Oleg Orlov, kes juhib eelmisel aastal Sahharovi auhinna saanud organisatsiooni Memorial. Ma arvan, et ELi kõrge esindaja reaktsioon peaks selles küsimuses olema niisama jõuline nagu Iraani puhul ja see peaks olema ka kooskõlas Euroopa Parlamendi presidendi, härra Buzeki tugeva kriitikaga Venemaa võimude suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) On äärmiselt oluline, et me alustaksime Iraaniga uuesti dialoogi. Seetõttu on mul väga kahju, et ELi delegatsiooni visiit Iraani on edasi lükatud, ja loodan, et see küsimus laheneb peagi. Kahtlemata puudub Iraanis praegu piisav austus inimõiguste ja demokraatia suhtes. Sellest hoolimata ei ole Iraani suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamine õige tee. Ka Iraani valitsuse vastased on karmimate sanktsioonide kehtestamise vastu, sest need mõjutaksid ennekõike selle riigi elanikkonda. Peale selle rakendab EL taas topeltstandardeid. Kui tegemist on oluliste majanduspartneritega nagu Hiina või India, vaatab EL hea meelega olukorrale läbi sõrmede. Seetõttu jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma hääletasin Iraani käsitleva resolutsiooni poolt, arvestades eelkõige hiljutisi rünnakuid, sealhulgas eilseid rünnakuid Itaalia ja Prantsusmaa saatkonna vastu.

Euroopa Liit peab selgesti teatavaks tegema oma ühtse seisukoha Teherani režiimi suhtes. Iraani ametivõimudel on oma roll ohtliku sallimatuse ja hirmutamise õhkkonna tekitamisel Euroopa Liidu teatud liikmesriikide suhtes. Rünnak saatkondade vastu panid toime need, kes soovivad kärpida demokraatia tiibu ja kes on vabaduse vastu.

Loodan, et Euroopa institutsioonid võtavad selge seisukoha ja mõistavad juhtunu võimalikult kiiresti hukka ning teevad otsuse Iraani suhtes võetavate diplomaatiliste meetmete kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Euroopa Konservatiivid ja Reformistid toetasid seda tugevat resolutsiooni Iraani kohta. Me pooldame jõulisi rahvusvahelisi meetmeid vastuseks Iraani kasvavale tuumavõimekusele. Seetõttu on äärmiselt kahetsusväärne, et Euroopa Parlament ei kasutanud võimalust toetada rahvusvahelisi üleskutseid täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks. Samuti tuleks täpsustada, et õnneks ei ole Teheranis ELi saatkondi. Seal on riikide saatkonnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Iraani Islamivabariik kaebab endistviisi moslemite halva kohtlemise üle kogu maailmas. Ometi ei lõpeta mullad kristlaste tagakiusamist ega mõista hukka seda, kuidas koheldakse kristlasi. Kristlusse pöördumist käsitatakse ususalgamisena ja selle eest karistatakse surmanuhtlusega. Kahjuks puudub Euroopa Parlamendil julgus, et mõista hukka kristlastest märtrite olukord Iraanis. Paavst Johannes Paulus II on öelnud, et tagakiusamine hõlmab usklike ja kogu religioosse kogukonna diskrimineerimise mitmesuguseid vorme. Samaaegu sellise diskrimineerimisega tunnistatakse sageli õigust usuvabadusele ja veendumuste vabadusele – seda nii konkreetsete riikide õigusaktides kui ka rahvusvahelist laadi avaldustes. Peale vanglate, koonduslaagrite, sunnitöölaagrite ja riigist väljasaatmise kasutatakse tänapäeval vähem tuntud, kuid rafineeritumaid karistusviise: mitte vägivaldset tapmist, vaid teatud mõttes ühiskondlikku tapmist – mitte üksnes vanglasse või laagrisse isoleerimise teel, vaid ka sotsiaalse diskrimineerimise või isikliku vabaduse alalise piiramisega. Kui Euroopa Parlament tahab oma üleskutset inimõiguste tagamise kohta tõsiselt võtta, peaks ta asuma selgemale seisukohale Iraanis tagakiusatavate kristlaste suhtes.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0021/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Esineb oht, et Jeemenist saab uus Afganistan: Al Qaeda meelepäraseim väljaõppelaager ning fundamentalistide ja terroristide kasvulava kogu islamimaailmas.

Sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik allakäik või isegi täielik kokkuvarisemine, mida näitavad kodusõda ja täielik valitsuse puudumine, mis võiks tõhusalt kontrollida kogu seda territooriumi, on muutnud riigi kohaks, kus ei kehti seadused ega kord, mis võiksid peatada nende vägivalla ja äärmusluse puhangute ilmnemise ja kasvu.

See tähendab, et on vaja rohkem tähelepanu ja otsustavust rahvusvaheliselt üldsuselt Jeemeni küsimuse lahendamisel ning et sellele riigile antav abi tuleks hoolikalt suunata selle elanike elutingimuste tõhusale parandamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Üldine olukord Jeemenis valmistab kogu maailmale tõsist muret ning viimaseid terroristide ähvardusi arvestades peab EL võtma üha aktiivsema rolli, et takistada Jeemenit muutumast veel üheks läbikukkunud riigiks rahvusvahelises üldsuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Terrorismivastase võitluse kese on langenud Jeemenile, mis on islamiterroristide kasvulava. Vaesusega võitlemine ja suurenev sõjaline abi ei kaota Jeemeni probleeme. Lahenduseks on anda rohkem arenguabi, et panna mõne džihaadi värbaja jalge all pind kõikuma. Lõppkokkuvõttes ei tohi EL lasta end asetada USA laekuri rolli. Selle asemel peab ta asuma erapooletu vahendaja kohale, et tagada dialoog ja sillutada teed pikaajalise poliitilise lahenduse saavutamiseks. Selles resolutsiooni ettepanekus võetakse samasugune hoiak, mille tõttu ma hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Kuigi ma nõustun selle Jeemeni olukorda käsitleva resolutsiooni põhisisuga ja osalesin selle koostamisel, ei saa ma nõustuda sellega, et resolutsioonis viidatakse kooskõlastavale rollile, mis antakse tulevasele Euroopa välisteenistusele Jeemeni puhul. Palusin viited Euroopa välisteenistuse kohta raporti koostamise etapis kõrvaldada, aga teised fraktsioonid keeldusid. Euroopa välisteenistus tuleneb otseselt Lissaboni lepingust, see on leping, mida ma heaks ei kiida ning millel puudub demokraatlik õiguspärasus. Euroopa välisteenistuse raames luuakse ELi saatkondade võrgustik ning ELi kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi valvsa silma all hakkab ta vastutama ELi sõjalise ja välispoliitika väljatöötamise ning elluviimise eest.

Olen olnud pikka aega selle vastu, et ELil oleks osa neis kahes poliitikavaldkonnas. Usun siiralt, et need peavad jääma suveräänsete liikmesriikide ainueelisõiguseks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0029/2010

 
  
MPphoto
 
 

  John Stuart Agnew, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark ja William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei on täielikult inimkaubanduse vastu, kuna see on orjuse nüüdisaegne vorm. Kutsume üles kehtestama rangeimad karistused kogu maal nendele kurjategijatele, kes sellise kuriteo toime panevad, ning tõsised meetmed sellise tegevuse väljajuurimiseks. Ent me ei saa toetada seda, et EL kasutab inimkaubandust ettekäändena, et ühtlustada sisserände- ja piiripoliitikat valitud valitsuste arvamust arvestamata. Tuleb lasta valijaskondadel valimiskasti kaudu ja valitud poliitikutel otsustada riigi poliitika üle nendes küsimustes ja mitte lubada ELil järjekordset poliitikavaldkonda enda kätte haarata, mis kaotab demokraatliku kontrolli. Kui ELis ei oleks piirid avatud ning igal riigil oleks oma sisserändepoliitika, siis oleks rasket organiseeritud kuritegevust ja inimkaubandust palju lihtsam välja juurida.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest me peame tagama, et nii praktilisest kui ka moraalsest küljest peetaks prioriteetseks inimkaubanduse küsimuse lahendamist ja selle küsimuse lahendamist, kuidas seda kaubandust kasutatakse tööturul ressursina.

Lissaboni lepingu alusel on Euroopa Liidul nii volitused kui ka võimalus tugevdada Euroopa poliitikat seoses inimkaubandusega. Nagu ütlesin selle resolutsiooni arutelu ajal, tuleb see küsimus asetada päevakorras väga tähtsale kohale. Kuna Euroopa Liidul on oluline roll üleilmsetes kaubandusküsimustes ning ta on kohustatud kaitsma inimõigusi, siis on tal kohustus võidelda inimkaubanduse ja eelkõige lapstööjõu kasutamise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Inimkaubandus on üks kõige hirmsamaid ja raskemaid kuritegusid. Võitlus ei saa olla tõhus ilma ühtse poliitilise seisukohata, mis keskendub ennetamisele, ohvrite kaitsele ja tõhusatele sanktsioonidele kaubitsejate suhtes. Vaba liikumine ELis on toonud meie kodanikele märkimisväärset kasu, ent samal ajal avanud mitmed teed kaubitsejatele. Kümned tuhanded noored naised ja lapsed uutest liikmesriikidest satuvad igal aastal inimkaubanduse ohvriks. Euroopa Parlamendil on väga oluline roll inimkaubanduse vastu võitlemisel. Meie ülesanne on tagada, et ennetamine, kaitse ja ohvrite toetamine oleksid poliitiliselt tähtsal kohal. Me peame nõudma, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ELi poliitikat ja muid dokumente inimkaubanduse kohta, ning tagama, et kehtestatakse rangemad karistused ja sanktsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liit peab võitlema ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu. Suureneva tööpuudusega kasvab nende inimeste arv, kes võivad sattuda inimkaubanduse ohvriks või keda võidakse kasutada sunniviisilisel tööl. Eelkõige need inimesed, kes on oma maal kaotanud töökoha, kes on kaotanud lootuse paremale elule, püüavad mujal edu saavutada. Sellist olukorda võivad kuritegelikud jõugud ära kasutada. Põhiline inimkaubanduse valdkond, mis hõlmab lapsi, eelkõige tüdrukuid, ja naisi, ei ole mitu aastat muutunud. Seksuaalne ärakasutamine orjusesarnastes tingimustes on eriti valdav Ida-Euroopas, mis on justkui läände suunduva inimkaubanduse transiittee. Me peame koostama strateegia inimkaubanduse vastu võitlemise meetmete kohta, mille puhul enamik tähelepanu pühendatakse inimkaubanduse vastasele võitlusele, selle ennetamisele, ohvrite kaitsmisele ja karistustele. Kõik liikmesriigid peavad võtma rangeid meetmeid, et võidelda inimkaubanduseg vastu, tagades riikide õigusnormide kooskõlastamise. Peame püüdlema tihedama koostöö poole kõikide huvitatud poolte vahel inimkaubanduse küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) See nüüdisaegne orjuse vorm on viimastel aastatel muret tekitavalt kasvanud ning muutunud organiseeritud kuritegevuse vallas kolmandaks kõige tulutoovamaks tegevuseks. ÜRO 2009. aastal tehtud hinnangu kohaselt on inimkaubanduse ohvriks langenud 270 000 inimest ning Europol ei täheldanud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva naiste kaubanduse vähenemist, märkides sunniviisilise töö eesmärgil veetud inimeste arvu kasvu. See on vastuvõetamatu ning seaduseaukudel ei tohi lasta seda tegevust lihtsustada. Me vajame kiiret, üleilmset, põhjalikku ja kooskõlastatud reaktsiooni, olgu see siis õiguslik või tegevusega seotud. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega kutsun komisjoni üles esitama esimesel võimalusel uus ettepanek, millega muudetakse sellise ühtse Euroopa poliitika koostamine, mille eesmärk on võidelda tõhusalt inimkaubanduse vastu, üheks komisjoni peamiseks prioriteediks. See ettepanek peaks hõlmama küsimuse kõiki tahke, sealhulgas küsimusi, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega, inimestega, kes värbavad, transpordivad ja kasutavad ohvreid ära, ning muude vahendajate, klientide ja kasusaajatega.

Samal ajal peame tagama, et ohvritele ja tunnistajatele pakutakse vahetu abi kaudu piisavat kaitset. Tuleb pingutada ka selle nimel, et saada võimalikult palju kasu vahenditest, mida kahjuks kasutatakse selles valdkonnas jätkuvalt liiga vähe selliste asutuste poolt nagu Europol, Eurojust ja Frontex.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Usun kindlalt sellesse ning toetan seda, et tuleb luua alaline platvorm Euroopa Liidu tasandil, mis tagab, et inimkaubanduse poliitika hõlmab selliseid aspekte, mis on seotud nii sotsiaalsete küsimuste ja sotsiaalse lõimumisega kui ka sobivate ja tõhusate programmide vastuvõtmisega, et toetada ohvrite sotsiaalset taasintegreerumist, sealhulgas tööturu ja sotsiaalkindlustussüsteemiga seotud meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen ja Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Meie arvates on eelistatav lõigete 13 ja 15 esialgne sõnastus, mis puudutab vahetegemist inimkaubanduse ohvrite ja ebaseaduslike sisserändajate vahel ning elamislubasid inimestele, kes on langenud inimkaubanduse ohvriks, aga me hääletame nende lõigete muudatusettepanekute poolt, et saavutada kompromiss. Selle kompromissi tulemusena antakse inimkaubanduse ohvritele ajutised elamisload ning piirivalveasutused muutuvad teadlikumaks inimkaubanduse küsimustest. See on esimene samm. Eelistame, et see resolutsioon võetakse praegu vastu, ning jätkame tööd selles suunas, et inimkaubanduse ohvritele antakse alalised elamisload.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb inimkaubanduse tõkestamist, kuna arvan, et on väga oluline tugevdada võitlust inimkaubanduse vastu, mis on võtnud hoiatavad mõõtmed ning on tõsine põhiliste inimõiguste rikkumine.

Direktiivi eelnõu, mis esitatakse lähiajal Euroopa Parlamendile aruteluks, peab sätestama ranged karistusmeetmed Euroopa tasandil iga isiku vastu, kes on seotud seda laadi kaubandusega. Tuleb teha muudatus liikmesriikide õigusnormidesse seoses sanktsioonide ühtlustamisega, et tagada kaubitsejatele maksimumkaristuste kehtestamine, kuna praegu erinevad need riigiti väga palju.

Sellest seisukohast on vaja ka piiriülest lähenemisviisi, et tegeleda selle nuhtlusega, suurendades koostööd päritolu- ja transiidiriikidega, millest mõnes kehtivad inimkaubitsejatele vaid tühised trahvid. Samal ajal tuleb tagada kaitse ja abi inimkaubanduse ohvritele, eelkõige naistele ja lastele, kes andmete kohaselt moodustavad ligikaudu 80% kõikidest ohvritest.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis käsitleb inimkaubanduse tõkestamist, toetades vajadust, et komisjon ja nõukogu peavad tagama, et selle ebameeldiva probleemi vastane võitlus oleks nende prioriteetide seas jätkuvalt tähtsal kohal, isegi majandus- ja finantskriisi ajal. Liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, peaksid täielikult rakendama riigi tasandil kõik ELi meetmed inimkaubanduse kohta ning ratifitseerima esimesel võimalusel muud õiguslikud vahendid selles vallas, et tagada suurem kaitse ja abi inimkaubanduse ohvritele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimkaubandus on tänapäeval ohvrite jaoks ebainimlik nüüdisaegne orjuse vorm. Selle toimepanijate jaoks, kuritegelike organisatsioonide jaoks, kes tegelevad prostitutsiooni ja seksuaalse ärakasutamise, ebaseadusliku adopteerimise, sunniviisilise töö, ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku organikaubandusega, on see suurt tulu toov tegevus.

Kahjuks on see hirmus tegelikkus ka Euroopa Liidus. Seepärast kutsun Euroopa Komisjoni üles võtma rangeid ja kindlaid meetmeid, et võidelda inimkaubanduse vastu. Kasutada tuleb järgmist kolmest osast koosnevat lahendust: i) piisav ohvrite kaitse, kes on enamasti naised ja lapsed, tagades nende kõige põhilisemad õigused, nagu õigus elule ja vabadusele, füüsiline ja moraalne puutumatus ning seksuaalne enesemääratlemine; ii) ennetavad meetmed, et uurida ja lammutada võrgustikke, mis edendavad inimkaubandust ja saavad sellelt kasu, ning lõpuks iii) karm karistamine inimkaubanduse ja inimeste ärakasutamise eest mis tahes kõlvatul eesmärgil ning toimepandud kuritegudele vastavad karistused.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu on märgitud vastuvõetud resolutsioonis, peab viivitamata võtma „inimkaubanduse vastaseid meetmeid, kasutades inimõigustel põhinevat terviklikku lähenemisviisi, milles keskendutakse inimkaubanduse vastasele võitlusele ning ohvrite vältimisele ja kaitsele; võtma kasutusele ohvripõhise lähenemisviisi, mis tähendab, et tuleb tuvastada kõik võimalikud ohvrite rühmad, asuda nende heaks tegutsema ja neid kaitsta; pöörates eritähelepanu lastele ja muudele riskirühmadele;“.

Meil on siiski kahju, et meie poolt selle resolutsiooni kohta esitatud muudatusettepanekud tagasi lükati, kuigi nendes keskenduti inimkaubanduse põhjustele ja sellega võitlemise viisidele, eelkõige järgmisele:

– võitlus tööpuuduse, kõrvalejäetuse ja vaesuse vastu kui inimkaubanduse peamiste põhjuste vastu, rõhutades kiiret vajadust majandus- ja sotsiaalpoliitika muudatuste järele, et muuta esmatähtsaks sotsiaalsete ja tööõiguste tugevdamine, töökohad, kus tagatakse töötajate õigused, head avalikud teenused ning majanduslik ja sotsiaalne areng;

– koostöö tugevdamine ja solidaarsus rändajate päritoluriikidega, eelkõige aidates kaasa nende majanduse arengule, paremale teadmiste kättesaadavusele, nende võla kustutamisele ning finantstehingute maksustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Me hääletasime selle inimkaubandust käsitleva resolutsiooni vastu, ehkki inimkaubandus on üks kõige põlastusväärsemaid kuritegusid üldse. Tegime seda esiteks seetõttu, et te kasutate seda poliitiliselt ära, et suurendada veelgi Brüsseli Euroopa, selle institutsioonide ja arvukate ametite volitusi, mis sellegipoolest näitavad jätkuvalt oma ebatõhusust. Teiseks ja peamise põhjusena tegime seda seepärast, et te kasutate tähelepanu, mis tavaliselt pööratakse ohvritele, uue väljapressimisvahendina mõju avaldamiseks sisserändega seotud küsimustele: sotsiaalne ja õigusabi, automaatne elamisluba, juurdepääs tööturule, perekondade taasühendamise lihtsustatud kord ja sotsiaalne heaolu. Kõike seda võimaldataks olenemata sellest, kas ohver teeb või ei tee ametiasutustega koostööd, et aidata neil kaubitsejad tabada ja võrgustikud lammutada. Seega iga ebaseaduslik sisserändaja ei pea Euroopasse pääsemiseks tegema muud, kui ütlema, et ta on sellise võrgustiku ohver, mis pressib temalt välja tuhandeid eurosid. Järelikult, mida iganes teie selle kohta arvate, nõuavad ebaseaduslikud sisserändajad oma staatust ning seda heaolu ning teie annate neile selle! Te olete vastutustundetud!

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin inimkaubanduse tõkestamist käsitleva resolutsiooni poolt, mille esitasid Euroopa Parlamendi vasakpoolsed ja tsentristlikud fraktsioonid, sest me peame kõva ja selge häälega kinnitama, et inimkaubanduse ohvrid, kellest enamik on naised ja lapsed, peaksid saama tingimusteta kaitset ja abi. Nendel ohvritel peaks olema eelisõigus tasuta õigusabile, kaubitsejate vastased karistused peaksid olema rangemad ning tuleks leida viise, kuidas vähendada klientide nõudlust teenuse järele. See on vastuvõetamatu naistevastase vägivalla vorm ning tuleks võtta ühiseid meetmeid, et sellist kaubandust ära hoida, kaitsta inimkaubanduse ohvreid ning mõista süüdi sellise vägivalla toimepanijad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Samal ajal kui paljud inimesed elavad ELis piisavalt mugavat elu, on reaalsus see, et kogu ELis ja sealhulgas kõige jõukamates piirkondades elavad paljud inimesed orjuses. Inimkaubanduse otsene piiriülene iseloom tähendab, et see on valdkond, kus ELi institutsioonidel on võtmeroll, ning seetõttu avaldan heameelt täna arutatava resolutsiooni üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. (HU) Inimkaubandus on üks kõige tõsisemaid inimõiguste rikkumisi ning see võib esineda mitmes vormis, alates seksuaalsest ärakasutamisest ja sunniviisilisest tööst kuni elundikaubanduse ja koduse orjuseni, seejuures ohvriteks on eelkõige naised ja lapsed. Praegune Euroopa Liidu õigusraamistik inimkaubandusega võitlemiseks on ebapiisav, seega on väga oluline, et Euroopa Liit võtaks Lissaboni lepinguga antud volitustele tuginedes palju rangemaid meetmeid selle nähtuse vastu, pidades eelkõige silmas riskirühmade, eriti laste, kaitset ja abistamist. Selles mõttes on ettepanek luua inimkaubanduse vastase võitluse ELi koordinaator tervitatav ning asjaolu, et ettepanekus kutsutakse liikmesriike üles kehtestama hirmutavad karistused, mis kajastavad selle kuriteo raskust, on samuti teretulnud. Väga olulise muudatusena on resolutsiooni ettepanekus sätestatud ka see, et ohvri nõusolek ärakasutamisega ei ole süüdimõistmise puhul oluline ning et ohvrile tuleb abi anda, olenemata sellest, kas ta soovis selles protsessis osaleda või mitte.

Samuti on tähtis kaasata kodanikuühiskonda nii palju kui võimalik institutsioonilisse tegevusse, et kaotada inimkaubandus, ning algatada kõige suuremas ohus rühmade teavitamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Loodetavasti rakendavad liikmesriigid peagi selle integreeritud lahenduse, mis hõlmab ennetamist, sanktsioone ja ohvrite kaitset, oma õigusnormides ning astuvad asjaomaste õigusaktide ratifitseerimisega suure sammu nüüdisaegse orjuse kaotamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. (PL) Austatud juhataja! Ma kiitsin inimkaubanduse tõkestamise resolutsiooni vastuvõtmise heaks. Inimkaubandus on üks kõige halvemaid asju, mida inimesed saavad üksteisele teha. See on hirmutav, kui levinud see jube nähtus on. Ma ei suuda leida ühtegi põhjendust ega leevendavat asjaolu nende jaoks, kes sellisel viisil trambivad jalge alla need väärtused, mis on meile nii olulised. Inimkaubandus on vabaduse, väärikuse ja võrdsuse eitamine. Loodan, et Euroopa Parlament aitab kaasa inimkaubanduse piiramisele ja edaspidi selle täielikule kaotamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. – Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on ühisel arvamusel, et inimkaubandus on vastuvõetamatu ning tuleks peatada. Ent meil on tõsiseid kahtlusi, kas sellest resolutsioonist piisab, et lahendada algpõhjused, mis toovad kaasa inimkaubanduse, ning seega otsustasime vastu hääletada. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon leiab, et see resolutsioon järgib nii-öelda ohvrikeskset seisukohta, mis näeb ette selle, kuidas liikmesriigid peaksid kandma hoolt isikute eest, kes on sattunud inimkaubanduse ohvriks, eeldades seega, et inimkaubanduse esinemine on paratamatu. Ent Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on koos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga kirjutanud alla resolutsioonile, milles kutsutakse üles suuremale koostööle liikmesriikide, politsei ja piirivalveasutuste vahel, mille puhul saab kaitsta isikuandmeid ja mille puhul võib ohvrite eest hoolt kandmise üle otsustada iga liikmesriik ise.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Kõik orjanduse vormid, nii „nüüdisaegsed“ kui ka muud, on ülimalt laiduväärsed. See resolutsioon väärib seega tunnustust, kuna sellega üritatakse kaitsta vägivalla ohvreid ebainimliku kasuahnuse eest ning sotsiaalsete ja psühholoogiliste kannatuste eest, mida see põhjustab. Ent siiski on kahetsusväärne, et selles piirdutakse varimajanduse kuritegelike võrgustike ohvritega, kuna inimkaubandusel on ka seaduslik vastaspool, mis ei ole vähem põlastusväärne.

Neoliberalism, mis oma kasumiahnusega, töötajate pideva teineteise vastu ässitamisega ning ümberpaigutamistega tekitab samuti nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda kodanike suhtes. See sunnib neid nende tahte vastaselt ümber asuma ning paneb neid sellistesse raskustesse, mille tulemusel tööga seotud enesetappude arv suureneb. Kas selline kodanike orjastamine, nende muutmine pelgalt tasakaalustavaks teguriks ebatõhusas ja ebaterves süsteemis, töövahendiks, mis teenib finantseliidi huve, näitamata üles mitte mingit hoolimist nende elu suhtes ning seades ohtu nende elu, pole mitte samaväärne inimeste omamisega, mis on tegelikult orjandus? Kuigi kuritegevuse vastu tuleb tõepoolest võidelda, tuleb sama palju võidelda institutsioonide väärtegude vastu ning muuta Euroopa Liit selliseks liiduks, kus kodanikud on vabad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Inimkaubandus rikub kõige põhilisemaid inimõigusi ning on selline orjuse vorm, mis tugineb seksuaalsele ja tööjõu ärakasutamisele. Rahvusvahelised hinnangud näitavad, et inimkaubandus on kolmandal kohal kõige tulutoovamate ebaseadusliku kaubanduse vormide hulgas. Nüüd, kui Lissaboni leping on jõustunud, on Euroopa Liidu tegevust õigusalase ja politseikoostöö vallas selgelt tugevdatud. Inimkaubanduse vastane võitlus peab olema üks Euroopa Liidu põhieesmärke ning Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja roll tähendab, et tal on selles vallas keskne ülesanne. Inimkaubanduse vastane võitlus peaks seega olema jätkuvalt üks ELi põhiprioriteete ka majandus- ja finantskriisi ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. (PL) Inimkaubandus on üks selle sajandi alguse kõige suurem nuhtlus. Neid, kes nimetavad seda nüüdisaegseks orjuse vormiks, ei saa süüdistada liialdamises. See on tegevusala, mis on erakordselt kasumlik, ning seda juhivad ohtlikud organiseeritud kuritegelikud jõugud. Toetan täielikult resolutsiooni ettepanekut (B7-0029/2010) inimkaubanduse tõkestamise kohta, mille on esitanud Euroopa Parlamendi fraktsioonide ulatuslik koalitsioon. Minu arvates on Euroopa Komisjon kohustatud töötama välja tegevuskava, et inimkaubandus tõhusalt kõrvaldada. Samal ajal toetan täielikult resolutsiooni esitajate üleskutset nimetada inimkaubanduse vastase võitluse ELi koordinaator õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku alluvusse. Loodan, et see annab uue tõuke, et tugevdada inimkaubanduse vastast tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. (RO) Inimkaubandus on kasvav turg, võrreldav tänapäeval narko- või relvakaubandusega, ning see on nähtus, mis on levinud üle kogu maailma, aga on teravam probleem vähearenenud riikides. ÜRO töörühma aruande kohaselt on inimkaubanduse ohvrid erineva sotsiaalse taustaga, alates väga jõukatest kuni vaeseimate elanikkonnarühmadeni, parima haridusega inimestest täiesti kirjaoskamatuteni, väga noortest kuni eakamate naisteni välja. Me peame teavet paremini kooskõlastama, et võidelda tõhusamalt selle kasvava nähtuse vastu. Seoses sellega oleks kasulik, kui Eurojust, Europol ja Frontex avaldaksid igal aastal ühisaruande inimkaubanduse kohta. Kui Euroopa Liit soovib olla inimõiguste austamisel eeskujuks, siis ta peaks aktiivsemalt osalema koostöös kolmandate riikidega, et aidata teha lõpp sellele nähtusele. Lisaks esineb vajadus inimkaubandusega võitlemisele suunatud programmide parema rahastamise järele ning tõhusama koostöö järele liikmesriikide institutsioonide vahel, kes on seotud inimkaubanduse vastase võitlusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. (PL) Inimkaubandus on kõige häbematum inimõiguste rikkumise vorm. Selle nüüdisaegse orjuse ohvrite arv suureneb aasta-aastalt. Selle kuritegevuse vormi avastamise määr on väga madal. Seepärast toetan Euroopa Parlamendi resolutsiooni inimkaubanduse tõkestamise kohta. Inimkaubanduse vastu tuleb võidelda, kasutades kõiki võimalikke vahendeid, alustades põhjalikust ja kõikehõlmavast teabekampaaniast, et näidata selle nähtuse ulatust ja muuta ühiskond selle küsimuse suhtes tundlikuks. Juhuslike ja üksikute teabekildude edastamine inimkaubanduse juhtude kohta, mis on avastatud, ei ole piisav. Iga kord on oluline anda selle tegevuse vastases võitluses osalevate institutsioonide aadressid.

2010. aasta jaanuaris õigusabi keskuse ja La Strada fondi esitatud raport pealkirjaga „Kesk- ja Ida-Euroopast tuleneva naistega kauplemise tõkestamine – Teavitamine, ennetamine, kindlaksmääramine, sekkumine” märgitakse, et Poolas ei kohaldata menetlusi, et tagada inimkaubanduse ohvritele nende õigused. Üks suuremaid probleeme on pikale veninud töö sellega, et lisada karistusseadustikku ajakohane inimkaubanduse mõiste määratlus. 2005. aastal kirjutati Varssavis alla Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsioon. Juristidel võttis lausa kolm aastat, et see ratifitseerida. Praegu ei ole meil ikka veel inimkaubanduse mõiste seaduslikku määratlust, mis takistab ettevalmistavaid ja kohtumenetlusi ning seega ka inimõiguste järgimist Poolas.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. (DA) Minu poolthäält ei tohiks siiski vaadata kui toetust resolutsiooni muudatusettepanekutele, mis hõlmavad liikmesriikide poolt ELile suuremate volituste andmist, eelkõige järgmist:

– lubades ELil kehtestada rangemad karistused selles valdkonnas;

– viidates Lissaboni lepingule, mis tugevdab ELi tegevust kriminaalasjades, ning

– kehtestades kõrgemal tasandil õigusraamistiku selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – (SV) Hääletasin inimkaubandust käsitleva resolutsiooni B7-0029/2010 poolt, kuna see puudutab väga tähtsat teemat ning osutab mitmele asjale, mida tuleb teha inimkaubanduse vastases võitluses. Ent minu toetust resolutsioonile ei tohiks vaadelda kui toetust nendele ettepanekutele resolutsioonis, mis hõlmavad seda, et liikmesriigid annavad rohkem volitusi ELile, näiteks lubades ELil kehtestada rangemad karistused selles valdkonnas, viidates Lissaboni lepingule, mis tugevdab ELi tegevust kriminaalasjades, ning kehtestades kõrgemal tasandil õigusnormid selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna olen isiklikult seotud inimkaubanduse vastase võitlusega Slovakkias. Käivitasin kampaania „Kas tead, kus su laps praegu on?”. Lisaks võttis naiste õiguste komisjon vastu muudatusettepaneku arutelu käigus, mis käsitles eelarvemenetlust, et käivitada mitmeaastane meediakampaania teemal „Kas tead, kus su laps praegu on“ tihedas koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et suurendada teadlikkust vanemate vastutuse vallas, parandada laste kaitset kõikide vägivalla vormide eest ning võidelda tõhusamalt lastega kauplemise vastu. See uus resolutsioon, mille üle mul on siiralt hea meel, koosneb viiest olulisest osast: üldosa, teabe kogumine, ennetamine, süüdimõistmine ning ohvrite kaitse, toetamine ja abistamine. Komisjoni kutsutakse üles tegema algatusi, eelkõige teabe ja ennetamise kohta, et teha kindlaks inimkaubanduse algpõhjused ning inimkaubandust hõlbustavad tegurid päritolu- ja sihtriikides. Loodan sellele, et vanemad muutuvad teadlikumaks tõsisest vanemlikust vastutusest oma laste ees, et hoida ära laste ja noorte sattumine inimkaubanduse ohvriks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0064/2010

 
  
MPphoto
 
 

  John Stuart Agnew ja William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei arvates on keskkonnakaitse tähtis. Samal ajal kui vaidleme teaduslike eelduste üle, millel Kopenhaageni kõnelused põhinesid, ei ole meil mingeid vastuväiteid riigi tasandil keskkonnakaitseks võetud meetmetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna usun, et EL peab looma uue arenguparadigma, et käsitleda kliimamuutust. Järgmine eelarve muudetud versioon peab tagama piisavad vahendid meetmete jaoks, mis suudavad lahendada selle olulise probleemi. Me ei saa unustada oma kohustust võidelda kliimamuutuse vastu. Meie kui eurooplased peame üritama saavutada eesmärki vähendada 2010. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguseid rohkem kui 20% võrra. Koostöö teiste partneritega maailmas on samuti oluline, et saavutada põhjalik, kõikehõlmav ja õiguslikult siduv leping kooskõlas eesmärgiga hoiduda suuremast kliimasoojenemisest kui 2 °C. Arvan ka seda, et ELis tehtud algatused keskkonnasäästliku majanduse, energiajulgeoleku ja energiasõltuvuse vähendamise toetamiseks ning edendamiseks peavad jääma prioriteediks. EL võiks võtta oma poliitikasuundade puhul eeskuju minu kodupiirkonnast, Assooridest, kus ligikaudu 30% energiast saadakse juba taastuvatest energiaallikatest.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nii Euroopa kui ka ülejäänud maailm panid Kopenhaageni konverentsile väga suuri lootusi. EL oli valmis juhtima seda kohtumist ning naasma õiguslikult siduva lepinguga, aga kohtumine lõppes väga vähese selgusega selles suhtes, kuidas kliimavastane võitlus peaks edasi arenema. Kopenhaageni kokkulepe, milles ei ole sätestatud sihikindlaid eesmärke ega kohustusi, on ebarahuldav tulemus. ELi kaugeleulatuvate sihtidega 20-20-20 kava võib jääda vaid kättesaamatuks unistuseks, kui seda küsimust ei lahendata üleilmsel tasandil. EL koos oma välisteenistusega peab võimalikult vara asuma juhtima strateegiat, mis käsitleb diplomaatiat kliimamuutuse vallas, ning tagama eelkõige, et Euroopa kõneleks teiste riikidega peetavates kõnelustes ühel häälel ning jääks põhimõttelisele seisukohale, nii et esimesel võimalusel saaks sõlmida rahvusvahelise siduva kliimamuutuse kokkuleppe.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Avaldan heameelt selle üle, et võeti vastu resolutsiooni ettepanek osaliste 15. konverentsi (COP 15) tulemuste kohta, mille kaasesitaja ma olen, ning eri fraktsioonide vaheliste läbirääkimiste tulemuste üle, kuna need esindavad aina kasvavat üldist huvi selles valdkonnas, mille puhul on eesmärgiks jätkusuutlik tulevik. Tahaksin veel kord väljendada oma pettumust Kopenhaageni tippkohtumise tulemuste üle ning kutsun ELi üles võtma endale uuesti juhtiv roll kliimamuutuse vastases võitluses ning aidata saavutada õiguslikult siduv kokkulepe koos mõõdetavate, arusaadavate ja kontrollitavate vähendamiseesmärkidega COP 16-l, mis toimub sel aastal Mehhikos.

Kui Euroopa tööstus soovib olla konkurentsivõimelisem ning luua rohkem töökohti, siis on väga oluline investeerida jätkusuutlikku tulevikku, mis hõlmab kliima kaitset, energiajulgeolekut ning energiasõltuvuse vähendamist ja ressursside tõhusat kasutamist. Seda silmas pidades kutsun tööstusriike üles investeerima rohkem uue tehnoloogia valdkonna teadusuuringutesse eesmärgiga vähendada nii süsinikdioksiidi heitkoguseid kui ka tuua kaasa tõhusam ja säästvam loodusvarade kasutamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ettepanek sisaldab kasulikke elemente, näiteks keskmise ja pikaajalise tähtajaga eesmärkide teadvustamist ning arenguriikide ebamäärast ja vähest rahastamist. Ent ma loobusin hääletamast, sest kõik minu fraktsiooni muudatusettepanekud, millega sooviti täiendavaid meetmeid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks 2020. aastaks vähemalt 40% võrra õiguslikult siduva kokkuleppe alusel, tuumaenergia kui „keskkonnasõbraliku” energia kõrvalejätmist, rohkem rahalist abi vaestele ja arenguriikidele arengu ja tehnosiirde toetamiseks ning sotsiaalselt elujõulist keskkonnasäästlikku majandust, mis suudab tugevdada investeeringuid ja tööhõivet ning parandada elukvaliteeti, hääletati maha. Lisaks loobusin hääletamast seepärast, et oluline muudatusettepanek, millega sooviti kehtestada 0,01%-line maks finantstehingutelt, mis võiks tuua sisse 20 000 miljonit eurot aastas, et aidata arenguriikidel võidelda ja kohaneda kliimamuutusega, lükati tagasi. Me ei saa minna Mehhikosse ebamäärase ja masendava Kopenhaageni kokkuleppega. Me peame kliimamuutuse poliitika põhjalikult läbi vaatama, et saavutataks nõuetekohane kokkulepe eelseisvatel läbirääkimistel. Seda saab saavutada vaid Kopenhaagenis tehtud vigade tunnistamise ja parandamise kaudu, mida Euroopa Parlamendi resolutsioon ei tee.

 
  
MPphoto
 
 

  Spyros Danellis (S&D), kirjalikult. (RO) Asjaolu, et Kopenhaageni tippkohtumist kirjeldatakse üldiselt kui laiduväärset läbikukkumist seoses püüdlusega sõlmida üleilmne kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks, mis soojendavad Maa kliimat, näitab ilmekalt vaid kooskõlastamise täielikku puudumist ELi liikmesriikide seas USA ja arenguriikide suhtes.

Kopenhaageni kokkuleppega ei kehtestata isegi eesmärki seoses üleilmse temperatuuritõusu vastuvõetava ülempiiriga. Ent ma loodan, et saavutatakse hea tulemus ning Euroopa kindel seisukoht kliimamuutuse mõju piiramise osas kohtumisel, mis toimub järgmise aasta veebruaris, kui maailma riikidel palutakse esitada oma kavad selle kohta, kuidas nad kavatsevad 2020. aastaks heitkoguseid vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Kopenhaageni konverentsi tulemusi käsitleva ühisresolutsiooni poolt, kuna laias laastus nõustun kavandatavate meetmete sisuga ja eelkõige kahega neist. Esimene neist on kindel vajadus, et EL kõneleks rahvusvahelistel läbirääkimistel ühel häälel, sest ainult siis saame kindlustada maailmas juhtrolli selle olulise küsimuse lahendamisel. Sellel küsimusel on tagajärjed ka tulevastele põlvkondadele ning seega nõuab see kindlaid, suunavaid, vahetuid ja mõistlikke meetmeid, nagu EL on võtnud teistes küsimustes, näiteks finantskriisi puhul. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja uut kliimadiplomaatiat. Mitte üksnes ELi, vaid ka Hiina ja Ameerika Ühendriikide jõupingutused on sel puhul olulised, nagu on selgitatud dokumendi lõigetes 5 ja 15.

Teine punkt, mida ma soovin rõhutada, on see, et arenguriigid ja areneva majandusega riigid peavad võtma vastu kliimamuutuse eeskirjad, mida kohaldatakse ELi liikmesriikides. Seda silmas pidades oleme mina ja mõned minu kolleegid toetanud süsinikdioksiidiheite maksu kehtestamist kolmandatest riikidest toodete importimisel, nii et see mõte võib areneda selleni, et seda tulevikus kaalutakse, mis on minu arvates väga oluline samm.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumise tulemusi käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Osaliste 15. konverentsi (COP 15) tulemus valmistas pettumuse. Euroopa Liit peab seega igati pingutama välisdiplomaatias ning kõnelema ühel häälel, et tagada õiguslikult siduv rahvusvaheline leping kliimamuutuse kohta, mis lubaks üleilmset temperatuuritõusu maksimaalselt 2 °C võrra.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi patiseisu on oluline, et Euroopa Liit ei kalduks kõrvale teekonnast, mida mööda ta siiani on käinud, seoses sellega, et võtta tõsine kohustus tagada jätkusuutlik areng ning üritada vähendada süsinikdioksiidiheidet, kahjustamata Euroopa tööstust.

Uus kliimapoliitika ei tohi – eriti üldise kriisi oludes – jätta kõrvale majanduslikku tõhusust ega seada mingil juhul küsimärgi alla Euroopa riikide majanduslikku jätkusuutlikkust. Sel põhjusel kutsun üles järgima uut seisukohta energiapoliitikas, sellist, mis põhineb keskkonnasäästlikul energial, meile kättesaadavate loodusvarade tõhusamal kasutamisel ning suurtel investeeringutel teadusuuringutesse ja keskkonnasõbralikumasse tehnoloogiasse, et saaksime säilitada Euroopa konkurentsivõime ning luua töökohti säästva arengu raames.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) ELil on alati olnud juhtroll rahvusvahelistel kliimamuutuse teemalistel läbirääkimistel. Ent sellele kõrgele eesmärgile vaatamata oli viimane kliimakonverents Kopenhaagenis läbikukkumine kõigi nende jaoks, kes soovisid saavutada siduva kokkuleppe. See tulemus pole kaugeltki sarnane ELi seisukohaga selles küsimuses ega ka sellega, mida on vaja kliima kaitsmiseks. Arvestades Kopenhaageni tippkohtumise pettumust valmistavat tulemust, soovib Euroopa Parlament saata selge signaali Euroopa üldsusele ja maailmale selle kohta, et ta on endiselt pühendunud kliimamuutuse vastasele võitlusele. Teeme praegu ettevalmistusi järgmiseks konverentsiks Mehhikos, kus tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et kõik pooled võtaksid kohustusi. Me ei saa korrata samu vigu, mis esinesid Kopenhaagenis. Peame endalt küsima, mis läks valesti nende läbirääkimiste ajal, ning mõtlema sellele, kuidas toimida, kui peame kaasama USA, Hiina ja India.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Arutatav resolutsioon ei anna kriitilist hinnangut põhjustele, miks Kopenhaageni kohtumine läbi kukkus, aga seda tuleks teha. Selle asemel et analüüsida tõsiselt rolli, mida EL ise mängis selles läbikukkumises, otsib suurem osa Euroopa Parlamendist jätkuvalt patuoinast, pidades selleks näiteks Hiinat (kelle süsinikdioksiidiheide atmosfääri on elaniku kohta poole väiksem kui ELis) ning nüüd ka ALBA riike. See seisukoht põhineb vaid kõige silmapaistvamate poliitikute pimedusel ja poolehoiul ning õõnestab ja nõrgestab seda, mis Kopenhaagenis tegelikult juhtus. Väga oluline on see, et selles nõutakse turuinstrumentide tõhusust, näiteks heitkoguste lubadega kauplemine, eirates samal ajal nende ebatõhusust ning loomuvastasust, mida nende kasutamisel on juba täheldatud. Ütlen veel kord, et vajalik arutelu nii-öelda paindlike mehhanismide üle, näiteks puhta arengu mehhanism, jäetakse kõrvale.

Samal ajal eiratakse vajadust austada arenguriikide suveräänsust nn kohanemisstrateegiate määratlemisel ja elluviimisel. Ei ole võimalik saavutada õiglast ja jätkusuutlikku lahendust kliimamuutuse probleemile ega muudele keskkonnaprobleemidele, kui meil on ebaloogiline süsteem, mis on need probleemid ise põhjustanud. Me vajame hoopis muud majanduslikku ja sotsiaalset mudelit, mis on kapitalismi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult. (PL) See resolutsioon on tunnistajaks faktile, et need, kes usuvad valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma vaadetesse, ei ole mitte millestki aru saanud. COP 15 peamine puudus oli see, et ei hinnatud kolmandate riikide ja arenguriikide ning ka mõne ELi riigi tundlikkust nii-öelda kliimaõiguse suhtes. Ei hinnatud asjaolu, et kaks suurimat suurriiki, USA ja Hiina, konkureerivad teineteisega nii majanduslikult kui ka sõjaliselt, ning asjaolu, et suured plaanid piirata süsinikdioksiidi heitkoguseid põhinesid inimtekkelise kliimasoojenemise näitel, millel ei ole eriti teaduslikku usaldusväärsust. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma muret tekitavaid väiteid tuleks pidada väga vastutustundetuks, kuna neil põhinevad poliitilised ja majanduslikud otsused mõjutavad paljusid tulevasi põlvkondi. Need otsused ei tohi seega põhineda nende inimeste arvamusel, kes kasutavad tegelikkuses väidet, mis on juba varem tõestatud – teooria, et inimkond on see, kes põhjustab globaalse soojenemise. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma teaduslike tulemuste usaldusväärsust vähendavad sellised asjad nagu Climategate’i afäär, üleilmsete temperatuurisuundumuste võltsimine (Venemaa ja Austraalia) ning Glaciergate’i afäär.

Seepärast tuleks kõik õigusnormid, mis ei soodusta Euroopa majanduse arengut ja põhinevad valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma väidetel, viivitamata läbi vaadata. Kliimamuutuse küsimuses, mis on niivõrd oluline kogu inimkonna jaoks, on saabunud aeg, et Euroopa Komisjon tugineks oma meetmete puhul oma kliimauuringute metaanalüüsile, mille peaks viima läbi klimatoloogide meeskond, mis ei sõltu komisjoni arvamustest ja on täiesti vaba poliitilisest survest. Need kaks viimast sätet puuduvad resolutsioonist ning seepärast hääletasin selle vastuvõtmise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin resolutsiooni vastu, kuna see sisaldab liiga palju soovunelmaid. Nägime Kopenhaagenis, kuidas ülejäänud maailm suhtub liidu „juhtrollis“ olemisse, kui on tegemist kliimamuutusega. Niinimetatud Kopenhaageni kokkuleppe läbirääkimisi pidas president Obama Hiina, India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika ja veel mõne riigiga, seejuures Barrososid, Sarkozysid ja teisi isegi ei kutsutud. Selle asemel et panna meie majanduse ja kodanike õlule uus koormus, investeerigem tulevikutehnoloogiasse. Eelmisel aastal sai Hiinast maailma juhtiv tuulegeneraatorite seadmete ja fotogalvaaniliste elementide eksportija. Euroopa peab selles tehnoloogialahingus ühinema, selle asemel et võtta endale ühine karistus, mis ei avalda muljet kellelegi väljaspool Euroopat ega leia ühtegi järgijat.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Minu hääl selle resolutsiooni kohta väljendas mu pettumust selle kokkuleppe pärast, millele Kopenhaagenis 2009. aasta lõpus viimaks jõuti. See kokkulepe on minu arvates ebapiisav, tagasihoidlike eesmärkidega ja selles pole mitte ühtegi kvantifitseeritud kohustust. Avaldan kahetsust ka selle pärast, et minu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut kehtestada aastas 0,01%-line maks finantstehingutelt selleks, et rahastada kliimamuutuse vastu võitlemise püüdlusi vaeseimates ja kõige otsesemalt mõjutatud riikides kokku 20 miljardi euroga aastas, ei võetud vastu. Pealegi, kui EL tahab omada mingit kaalu sellistes rahvusvahelistes läbirääkimistes nagu need, siis ta peab õppima kõnelema ühel häälel, et mitte jääda ilma võimalusest omada üleilmses kliimamuutuses võtmerolli. See saavutatakse kõrgete eesmärkide seadmise kaudu, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid üle 20% aastaks 2020.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kopenhaageni tippkohtumisel jäeti väga suurel määral kasutamata võimalus seoses püüdlustega lahendada kliimamuutuse küsimus. Minu kodumaa Šotimaa on võtnud vastu kõige ulatuslikumad kliimamuutuse alased õigusnormid maailmas, samal ajal kui Šoti valitsuse viimase aja koostöö Maldiivide valitsusega on eeskujuks rahvusvahelistele kokkulepetele. Täna arutatavas resolutsioonis kutsutakse üles pidama kahepoolseid kohtumisi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel, et võimaldada saavutada üksmeel. Ootan, et ka Šoti parlament kaasataks mõnele sellistest kohtumistest, arvestades tema juhtivat seisundit maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) See resolutsioon sisaldab parempoolsete fraktsioonide, kes sellele alla kirjutasid, mõnda mitte vähetähtsat edusammu: valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma töö mainimine, mis viitab kliimamuutusele; üleskutse tagada kodanikuühiskonna suurem kaasamine Mehhiko konverentsi töösse; üleskutse ELile suurendada oma eesmärke, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks rohkem kui 20%. Nendest sammudest siiski ei piisa ning süsinikdioksiidituru üleskiitmine tähendab seda, et need kaotavad igasuguse usutavuse. Abi, mida pakutakse lõunapoolsetele riikidele, kelle ees meil on kliimavõlg, ei piisa.

Samamoodi on väljapakutud eesmärk liikuda kasvuhoonegaaside heitkoguse 30%-lise vähendamise suunas 2020. aastaks kaugel valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma soovitatud 40%-st. Lisaks sellele ei viidata Boliivia presidendi Evo Morales Ayma algatusele korraldada rahvaste maailmakonverents kliimamuutuse teemal. Ent see on tänini ainus asi, milles tehakse maailma riikidele ettepanek järgida oma õigusi ökosüsteemile ning luua kliimaõiguse kohus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Suured lootused paljukiidetud Kopenhaageni tippkohtumise suhtes on purunenud. Riigid, kellel on selles küsimuses suurim vastutus, ei saavutanud üksmeelt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vallas. See probleem, mis valmistab muret kogu maailmas, vajab kiiret lahendust. Tagatud peab olema rohkem läbipaistvust ning kodanikuühiskonna suurem roll konventsiooniosaliste 16. konverentsil (COP 16) Mehhikos. EL peab olema võimeline võtma juhtrolli kliimamuutuse vastases võitluses. Kõik riigid alates USAst kuni nii-öelda arenevate majandustega riikideni, sealhulgas Hiina, kes on suured saastajad, peavad samuti täitma oma kohustusi selles võitluses, milles on aina vähem ruumi uutele võimalustele. Siin on kaalul inimkonna jätkusuutlik tulevik. Kui õigel ajal ei tehta midagi, siis võime jõuda punkti, kust tagasiteed ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Loobusin hääletamast resolutsiooni RC-B7-0064/2010 üle, mis käsitleb Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi, kuna minu arvates kukkus see läbi, arvestades seda, et Kopenhaageni kokkulepe ei ole õiguslikult siduv ega kehtesta üleilmseid heitkoguste vähendamise eesmärke. Tippkohtumisel ei tunnistanud arenenud riigid kliimavõlga, mis neil on arenguriikide ees, ega väljendanud kahetsust kasutatavate turumehhanismide (süsinikdioksiidiheitega kauplemine) kahjulike tagajärgede pärast. Hääletamisest loobumisega soovin väljendada oma sügavaimat pettumust tippkohtumise tulemuse üle, mis ei vastanud kaugeltki meie kodanike ootustele.

Euroopa Liit peab lõpuks ometi võtma vastutuse ning tegema kõik võimaliku, et vähendada 2020. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguseid 40%. Seepärast usun, et peame pakkuma välja uue majandusliku ja sotsiaalse mudeli, et vaidlustada kapitalism. Avaldan heameelt Boliivia presidendi Evo Moralese otsuse üle pidada rahvaste maailmakonverents kliimamuutuste ja emakese Maa õiguste teemal.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. (PL) Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumist pidas enamik vaatlejaid õigustatult läbikukkunuks. On keeruline hoiduda muljest, et Kopenhaagenis mängisid maailma liidrid riskantset mängu ega üritanud töötada välja parimat kokkulepet, vaid püüdsid süüdistada teist poolt kokkuleppe puudumise pärast. See on muret tekitav, et EL ei olnud ühise seisukoha väljatöötamisele vaatamata suuteline kasutama seda platvormina teiste riikidega kokkuleppe sõlmimiseks. Euroopa Liit peab tegema jõupingutusi, et tagada Mehhikos toimuva COP 16 konverentsi edukas tulemus. Kliimakokkuleppel, mida EL peaks edendama, peab olema kolm olulist joont: see peab olema õiguslikult siduv, näitama üles solidaarsust ning olema sihikindel. ELi tippkohtumise ajal Sevillas tehtud otsusesse, mille kohaselt EL ei piira oma heitkoguseid 2020. aastaks rohkem kui 20% võrra võrreldes 1990. aastaga, tuleks suhtuda ettevaatusega.

Korratud on tingimust vähendamiseesmärgi tõstmiseks 30%-ni, mis tähendab, et teised riigid peavad esmalt seda kinnitama. Ent praegu tundub rahvusvaheline olukord olevat selline, nagu saaks vaid EL anda tõuke suuremateks vähendamisteks. Mitte keegi ei asu siin ELi asemele ning EL ei tohi loobuda edendamast üleilmselt radikaalseid vahendeid globaalse soojenemise vastases võitluses. EL peab tegema kättesaadavaks 7,2 miljardit eurot ning kasutama seda riikide jaoks, mis on kõige vähem arenenud ning kõige rohkem kliimamuutusest ohustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult.(FR) Tuleb võtta õppetund Kopenhaageni tippkohtumise läbikukkumisest: see on Euroopa Parlamendi prioriteet selle resolutsiooni puhul, mille poolt ma hääletasin. Me teame, mis on valesti: ÜRO meetod ei toimi enam, Ameerika Ühendriigid ja Hiina on käitunud nagu vastased võitluses kliimamuutuse vähendamise eest ning Euroopa Liit pole suutnud kõnelda ühel häälel. Kuigi me teame, mis on valesti, peame siiski pakkuma välja parandusmeetmed, et võiksime jõuda kokkuleppele Cancúnis 2010. aasta novembris.

Oma juhtrolli säilitamiseks peab Euroopa näitama üles uuenduslikku hoiakut kliimaküsimuse suhtes ning pakkuma midagi muud kui tühipaljas eesmärk vähendada üleilmselt heitkoguseid kasvuhoonegaaside heitkoguste turu väga spekulatiivse süsteemi kaudu – see on vahend, mille USA valitsus on pealegi just kõrvale jätnud. On aeg minna üle teistsugusele meetodile ning pakkuda välja nii-öelda tehnoloogiline sild tööstusriikide ja -piirkondade ning väikeriikide vahel, mis on peamiselt kliimamuutusest mõjutatud. Tuleb lisada kõrgete eesmärkidega meetmed seoses puhta tehnoloogiaga, hoonete ja transpordisüsteemide energiatõhususega ning keskkonnasäästlike töökohtade edendamisega, mis annavad lootust homseks, lootust sõlmida leping eesseisval Cancúni tippkohtumisel ning suuremaid lootusi ühtsele seisukohale maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Kopenhaageni kliimamuutuse konverentsil ei leitud lahendust ega suudetud saavutada ühtegi lõplikku resolutsiooni ega otsust, mis käsitleks heitkoguste piirangute kohaldamisala või ulatust või rahalisi vahendeid, mida sel eesmärgil kasutatakse. Ent ma ei arva, et see oli lüüasaamine, kuigi see kindlasti ei vastanud ELi ootustele. Need ootused olid ebaratsionaalsed nii kasvuhoonegaaside heite vähendamise väljapakutud mahu poolest kui ka kliimamuutuse vastu võitlemisega seotud rahaliste ootuste poolest. Lisaks sellele oldi ka pisut ülbe, nõudes juhtrolli kliimavastase võitluse protsessis. Minu arvates oleme endiselt etapis, kus siduvate ja lõplike otsuste tegemine pole soovitav. Seda muu hulgas seetõttu, et meil ei ole ikka veel usaldusväärseid teaduslikke andmeid kliimamuutuse kohta ja inimkonna rolli kohta selles protsessis. Viimasel ajal oleme olnud tunnistajaks ekspertide ja teadlaste vahelistele vaidlustele sel teemal, mis kinnitab, et nad ei ole kõik samal seisukohal globaalse soojenemise mõju kohta. Lisaargument lõppotsuse edasilükkamise toetuseks on majanduskriis, mis sunnib riike rohkem säästma ja kulusid kärpima. Keerulisel majanduslanguse ajal on vaja esmatähtsana käsitleda sotsiaalseid küsimusi, nagu tööpuudus ja ühiskonna vaesumise vastane võitlus, ettevõtluse toetamine ja muud meetmed majanduskasvu kiirendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Kuigi Kopenhaageni tippkohtumise lõplikku tulemust peeti pettumust valmistavaks, on ilmselgelt palju asju, mis sunnib edasi pingutama. Meil lihtsalt ei ole muud võimalust kui tegutseda ühiselt selles küsimuses.

Kuna Euroopa Liidul on jätkuvalt keskne roll järgmiseks Mehhikos peetavaks konverentsiks valmistumisel, siis tuleb igati pingutada, et saavutada poliitiline tunnustus üleilmsel tasandil. Kodanikud teevad oma otsuse kliimamuutuse ettepanekute toetuseks mitmete teadlaste ja teiste vaatlejate välja toodud teemade alusel. Need, kes tuginevad vaid viha ja vaenu õhkkonna loomisele, aitavad vähe kaasa, et kujundada argumente enda kasuks.

ELi valitsuste poolt minister Ed Milibandi juhtimisel vastu võetud hoiak on leidnud toetust ja annab tõsist lootust sõlmida kokkulepe. Euroopa Parlament peab jätkama selle lähenemisviisi toetamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna see kutsub üles võtma kindlama hoiaku läbirääkimistes globaalse kliimapoliitika üle. Lisaks sellele ei ole rahvusvahelise kokkuleppe puudumine põhjuseks, et lükata veelgi edasi ELi poliitikameetmeid, et viia ellu ELi varasemad lubadused kärpida ELi heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra.

Euroopa Parlament kordab oma eesmärki suurendada seda vähendamist 30%-ni. See on hea, et Euroopa Parlament märgib selgelt, et keskkonnasäästliku majanduse, energiajulgeoleku ja energiasõltuvuse vähendamise toetamiseks ja motiveerimiseks tehtud algatused muudavad aina lihtsamaks kohustuse võtmise saavutada 30%-line vähenemine.

Oluline on see, et õpiksime Kopenhaagenis toimunud läbikukkumisest. Seega peame taluma olulist enesekriitikat, et EL ei suutnud saavutada usaldust läbirääkimiste ajal teatavate varasemate lubaduste kaudu, et valitsused rahastavad rahvusvaheliselt kliimameetmeid arenguriikides. Seega on tähtis ka tunnistada, et ELi ühine toetus jõupingutustesse saavutada heite vähenemine ja rahastada arenguriikide kohanemisvajadusi 2020. aastaks ei saa olla väiksem summa kui 30 miljardit eurot aastas. Loodan, et Mehhikos saavutatakse edukas tulemus.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin resolutsiooni vastu. Kahjuks lükati mitu head muudatusettepanekut tagasi. Inimeste reaalsustaju seoses kliimakaitsega näib olevat haihtunud. Kriitilised märkused ja õige teadustöö kliimakaitse vallas on kõrvale jäetud, samal ajal kui on kiidetud heaks see, et Euroopa tegutseb üksi. Mina ei pea seda meie kodanike jaoks vastutustundlikuks poliitikaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Loobusin hääletamast Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle, mis käsitleb Kopenhaageni tippkohtumist, sest see ei anna vastust tippkohtumise läbikukkumisele, isegi kui Euroopa Parlament on selgelt mõistnud hukka Euroopa Liidu vajakajäämised selle puhul.

Väidetavalt on võetud mõned kiiduväärt meetmed, näiteks need, millega kutsutakse komisjoni üles olema edasipüüdlikum seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega ning võimaldama piisavat rahastamist nende gaaside kõrvaldamiseks.

Teised muudatusettepanekud ei ole vastuvõetavad, kuna need jätavad reguleerimise turu ülesandeks heitkoguste lubade, puhta arengu mehhanismi jms kaudu. Lisaks sellele on esitatud taotlus, et Euroopa Liit asuks läbirääkimistesse Ameerika Ühendriikidega eesmärgiga luua üleatlandiline süsinikdioksiiditurg.

Lõpetuseks avaldan kahetsust, et lükati tagasi üleskutse töötada välja keskkonnasäästlik Tobini maks, millest saadav tulu oleks aidanud arenguriikidel võidelda kliimamuutuse vastu.

Meil pole kestvat, tõsist ega ühtset lahendust kliimamuutusele selle tekitanud süsteemi peamistes põhimõtetes. Euroopa Liidul on kohustus liikuda edasi ja olla eeskujuks, olenemata teiste riikide seisukohast. Ta saab seda teha, kui suudab tagada endale vajalikud vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Kopenhaageni konverents kukkus läbi. Ent see kokkulepe on esimeseks sammuks, mis toob enamiku pooltest kokku ning annab aluse kohustuseks vähendada, rahastada, mõõta, levitada ja kontrollida meetmeid, et leevendada kliimamuutust ja võidelda metsade maharaiumise vastu. Resolutsiooni toetuseks avaldasin soovi luua rahvusvahelisel tasandil kliimadiplomaatia peamise eesmärgiga kaitsta maailma. Euroopa Parlament on teatanud ka seda, et liidu ühine toetus jõupingutustele vähendada kliimamuutust ja aidata arenguriikidel kohaneda ei tohiks olla väiksem kui 30 miljardit eurot aastas alates praegusest kuni 2020. aastani, teades, et see arv võib suureneda, kui hangime uusi teadmisi kliimamuutuse tõsiduse ja kaasnevate kulude kohta. Lisaks keskkonnavaldkonna esikohale seadmisele ei tohi me unustada Euroopa tööstust. Seepärast pean Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks oluliseks, et ka teised tööstusriigid väljaspool ELi teeksid samasuguseid jõupingutusi ning arenguriigid ja arenevate majandustega riigid kohustuksid tagama mõistliku vähendamise. Heitkoguste vähendamise eesmärgid peavad olema mõõdetavad, märkimisväärsed ja kontrollitavad igaühe jaoks, kui soovime, et eksisteerib kliimaõigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi tulemusi käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, olgugi et mõningase segadusega.

Kopenhaagenis, kus ma osalesin Euroopa Parlamendi delegaadina, sõlmiti õiguslikult mittesiduv kokkulepe. Selles kokkuleppes ei puudu vaid asjakohane reaktsioon rahvusvahelisele kliimamuutuse vastasele võitlusele, vaid see ei paku ka lahendust probleemile, mis on seotud rahvusvahelise konkurentsi moonutatud tingimustega. Need tingimused töötavad Euroopa ettevõtete kahjuks, mis erinevalt oma peamistest konkurentidest teistest riikides, nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina, peavad juba täitma sihikindlaid heitkoguste vähendamise eesmärke.

Minu arvates peab Euroopa Liit tegutsema, et määrata kindlaks tõhus strateegia, pidades silmas eesseisvaid rahvusvahelisi kohtumisi; strateegia, mille eesmärk on edendada keskkonnasäästlikku tehnoloogiat, energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid; strateegia, mis loob tõeliselt tõhusa üleilmse kliimamuutuse vastu võitlemise süsteemi – süsteemi, mis ei toeta moonutusi rahvusvahelises konkurentsis.

 
  
  

Raport: Leonardo Domenici (A7-0007/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Loobusin hääletamast Domenici raporti üle, ehkki see sisaldas suuremalt jaolt mõistlikke ettepanekuid. On vaja jätkuvat üksikasjalikku arutelu eri teemadel, mis selles tõstatatakse. Ühest küljest on vaja tagada, et erinevad juriidiliste isikute maksustamise korrad ei laseks ettevõtetel hoiduda oma kohustustest toetada ühiskonda osaga oma kasumist juriidiliste isikute õiglase maksustamise korra kaudu. Ent eraldi tähelepanu tuleb pöörata negatiivsele mõjule, mida juriidilise isiku tulumaksu ühine konsolideeritud maksubaas võib avaldada väikestele riikidele, nagu Iirimaa, kelle õitsengu ja tööhõive tase sõltub suures osas riigi suutlikkusest meelitada ligi välisinvesteeringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Hääletasin heade maksuhaldustavade edendamist käsitleva raporti poolt, mis on võti maailmamajanduse taasülesehitamiseks. See nõuab läbipaistvust, teabevahetust, piiriülest koostööd ja ausat maksualast konkurentsi. Ma laidaksin maha maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise, et tagada konkurentsieelis maksunorme järgivatele ettevõtetele, ning vähendaksin survet valitsustele alandada ettevõtete maksumäärasid, mis nihutab maksukoormuse töötajate ja väikese sissetulekuga majapidamiste õlgadele, sundides samal ajal tegema kärpeid avalikes teenustes. Igasugune Euroopa leping juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi kohta peab võtma arvesse geograafiliselt äärepoolsete ELi piirkondade, nagu Iirimaa, vajadusi ning nende suutlikkust meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid. Juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi puhul ei ole tegemist ühtse maksumääraga. Ettevõtete maksustamine on iga liikmesriigi ainupädevuses. Juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi mõte on luua ühine õiguslik alus nende ettevõtete kasumi arvutamiseks, millel on esindused vähemalt kahes liikmesriigis. Juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi kohta on raportis öeldud, et parlament „tuletab meelde, et juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi kehtestamine aitaks võidelda ELis topeltmaksustamise ja siirdehindadega seotud probleemidega konsolideerimisgruppide sees“. Ma avaldan heameelt Iiri valitsuse ettepaneku üle reguleerida Iirimaa selle aasta eelarve eelnõus rahvusvaheliste korporatsioonide poolt siirdehindade määramist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Avaldame heameelt selge väite üle raportis, et parlament „mõistab täielikult hukka maksuparadiiside rolli maksustamise vältimise, maksude tasumisest kõrvalehoidumise ning kapitali väljavoolu soodustamises ja sellest kasu saamises; nõuab seetõttu liikmesriikidelt tungivalt, et nad seaksid võitluse maksuparadiiside, maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja kapitali ebaseadusliku väljavoolu vastu prioriteediks“.

Samuti toetame väidet, et „koos pingutustega OECD juhitud algatuste raames“ jäävad need tulemused „maksuparadiisidest ja offshore-keskustest tingitud probleemide lahendamiseks ebapiisavaks ja neile peavad lisanduma otsustavad, tõhusad ja järjekindlad meetmed“, ning isegi, et „G-20 praeguseks võetud kohustused ei ole piisavad maksude tasumisest kõrvalehoidumise, maksuparadiiside ja offshore-keskustega seotud probleemide lahendamiseks“.

Kõige olulisem asi on siiski mitte taandada seda vaid heade kavatsusteni, vaid pigem võidelda tõhusalt maksuparadiiside ja offshore-keskuste vastu ning need kaotada, eriti kui teatavatel juhtudel esineb mõningaid vaidlusi seoses avaliku sektori eelarvepuudujäägiga, mille eesmärk on viia ellu ja isegi edendada seda sama neoliberalistlikku poliitikat, mis jätab töötajad ja inimesed taas kriisi kätte vaevlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Teie jaoks ei ole head maksuhaldustavad vaid pettuse vastane võitlus, talutav maksustamine ega riiklike vahendite hea kasutamine. Tegemist on maksumaksja, eelkõige Euroopa maksumaksja korrapärase tagakiusamisega ning automaatse teabevahetusega tema pangakontode kohta, ilma et ta oleks pannud toime mingeid õigusrikkumisi. Seejuures ei räägi ma siin suurtest ettevõtetest ega väga rikastest üksikisikutest, kellel on alati võimalus võrgusilmast pääseda, vaid keskmisest eurooplasest.

Teie sõnavõtt maksuparadiiside kohta on silmakirjalik: te võitlete Liechtensteini ja Kariibi mere piirkonna maksuparadiiside vastu, ent ei ütle sõnagi Euroopa suurima maksuparadiisi, Londoni, või Ameerika Ühendriikide maksuparadiiside kohta. Samuti ei ütle te sõnagi selle kohta, mis laseb nendel paradiisidel eksisteerida: maksupõrgud, mis praegu iseloomustavad enamikku Euroopa liikmesriike, kes on hädas võlgade ja puudujäägiga. Kuna avaliku sektori kulutused on märgatavalt suurenenud, et saada hakkama teie majanduspoliitika sotsiaalsete tagajärgede ning massilise sisserände pööraselt suurte kuludega. Kuna liikmesriigid ei suuda enam oma võlga rahastada, ilma et nad kasutaksid abinõuna turge või järgiksid nende tingimusi, mis tähendab, et praegu kulub sellisel riigil nagu Prantsusmaa 15−20% eelarvekuludest ainuüksi intressimaksetele. Meid ei kasutata sellise poliitika puhul moraalse alibina.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. – Juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi kasutamine, et võidelda topeltmaksustamise vastu, on justkui sepavasaraga pähkli purustamine. Topeltmaksustamise vastu võitlemiseks on olemas palju tõhusamaid viise. Seepärast hääletasin põhjenduse 25 vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Praegune majanduskriis on toonud esile mitu olulist valdkonda, kus tuleb teha ümberkorraldusi Euroopas ja maailmas laiemalt. Head maksuhaldustavad on väga oluline element tugeva majanduse puhul ning ELil on võtmeroll nendes küsimustes rahvusvahelise hea halduse edendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise tõttu jääb hinnangute kohaselt igal aastal saamata 200 miljardit eurot – raha, mis röövitakse jõuka maailma maksumaksjatelt ja kõige suuremat puudust kannatavatelt inimestelt arenguriikides. Selle nuhtlusega tuleb võidelda ning minu delegatsioon toetab seda raportit, mis saadab kindla sõnumi, et Euroopa Parlament ei salli pettust, maksudest kõrvalehoidumist ega maksuparadiise, mis tegutsevad karistamatult.

Eelkõige avaldan heameelt selge väite üle, et meie eesmärk peab olema tagada, et automaatne teabevahetus muutuks üldreegliks. Uuringud näitavad, et see on kõige tõhusam viis võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja kaitsta maksutulu. Need, kes on nende üleskutsete vastu, tegutsevad jõukate üksikisikute ja korporatsioonide kitsa eliidi huvides ning nende arvukate isikute vastu, kes maksavad makse ja loodavad teenustele, mille eest nad maksavad.

Raportis viidatakse kavandatava juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi eesseisvale mõjuhinnangule. Kuigi meil ei ole vastuväiteid edasise analüüsi suhtes, tahaks minu delegatsioon näha tugevaid tõendusmaterjale, enne kui ta on valmis kaaluma selle ettepaneku toetamist. Raportis palutakse analüüsida ka võimalikke maksuparadiiside vastaste sanktsioonide variante, mida me toetame, ilma et see mõjutaks lõplikku seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hea maksuhaldus on vajalik, et anda tagatised sellistes väga olulistes valdkondades nagu läbipaistvuspõhimõtted, teabevahetus ja aus maksukonkurents. Finantskriis on avaldanud aina rohkem survet kõigele, mis on seotud maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastase võitlusega ning võitlusega maksuparadiiside vastu. Ajal, mil miljonid inimesed kogu maailmas kannatavad kriisi mõju all, oleks mõttetu võidelda nendega, kes oma kohustusi ei täida. See algatus saadab olulise signaali ELilt kolmandatele riikidele, edastades sõnumi, et EL võitleb tõhusalt kõige vastu, mis on seotud maksuparadiisidega. Maksuparadiiside vastu võitlemine kogu maailmas ei ole vaid maksuõigluse küsimus, vaid eelkõige sotsiaalse õigluse küsimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult (IT) Me peame rakendama hea halduse poliitikat nii Euroopa Liidus sees kui ka väljaspool, ning lisaks seisma vastu ebaõiglasele maksukonkurentsile, eriti riikides, kus on maksuparadiisid. Läbipaistvus ja füüsiline teabevahetus on ausa konkurentsi ja maksukoormuse õiglase jaotumise alustalad.

Lisaks sellele on hea maksuhaldus oluline eeltingimus, et säilitada finantsturgude terviklikkus. Ettepanekud halduskoostöö ja taastumiseks vajaliku vastastikuse abi kohta, mida me sellel täiskogu istungil vastu võtame, juhivad meid selles suunas. Rahvusvahelisel tasandil on üks vahendeid, mida EL saab kasutada, et edendada häid maksuhaldustavasid kolmandates riikides, pidada nendega läbirääkimisi maksupettuse vastaste kokkulepete üle, mis hõlmavad teabevahetuse sätet.

Viie riigi avaldused, kellega ELil on hoiuseid käsitlev kokkulepe (Monaco, Šveits, Liechtenstein, Andorra ja San Marino) on oluline samm täieliku tasakaalustamatuse olukorra lõpetamise suunas. Sellistele avaldustele peab siiski järgnema õiguslikult siduvate kokkulepete sõlmimine. EL peab tegutsema ka kui juhtiv jõud selles sektoris, olles heaks eeskujuks ning järgides seda, mida G-20 tippkohtumine on juba algatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Heade maksuhaldustavade teema on olnud alati väga tähtis, aga on muutunud veelgi asjakohasemaks alates ulatuslikust majandus- ja finantskriisist, mis meie maailmajagu ligikaudu kaks aastat tagasi tabas.

Viimastel aastatel on seda teemat arutatud Euroopa ja rahvusvahelistel tippkohtumistel, võttes eelkõige arvesse võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu. Kindlasti näeme komisjoni pühendumust ja tahet, aga me peame kahtlemata ellu viima tõsist poliitikat, et takistada maksudest kõrvalehoidumist variettevõtete poolt, kes hiilivad maksuseadustest kõrvale vaid hiireklikiga Internetis.

Olen kindel, et hea halduse põhimõte, mis tugineb läbipaistvuse ja teabevahetuse põhimõttele, võib olla alus, et saavutada Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk võidelda maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseadusliku kapitali väljavoolu vastu.

Euroopa Liit peab rääkima ühehäälselt ka rahvusvahelisel areenil ning võitlema OECD standardite parandamise eest, et saavutada automaatne teabevahetus, selle asemel et vahetada teavet taotluste alusel. Sel põhjusel hääletan raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. (DE) Hääletasin häid maksuhaldustavasid edendava raporti poolt, sest olen arvamusel, et tõhus võitlus maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu on kõige tähtsam. Lisaks sellele peame ületama ministrite nõukogu blokaadi maksuküsimustes ning tugevdama head haldust maksustamisvaldkonnas.

 
  
  

Raportid: Magdalena Alvarez (A7-0006/2010), Leonardo Domenici (A7-0007/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult.(FR) Olen maksudest kõrvalehoidumise valdkonnas rahvusvahelise koostöö poolt, aga kahtlen, kas halduskoostöö, mis toob kaasa Euroopa kodanike varasid puudutavate kõikide andmete automaatse vahetuse, on parim viis saavutada õiglane maksustamine. Kinnipidamine allikalt kõikide finantstehingute puhul oleks palju tõhusam meetod.

See kinnipidamine allikalt peaks olema lõplik maks. Sellest võiks saada Euroopa ressurss. Nii-öelda hea haldus, mida Euroopa Parlament soovitab, laotab üksipulgi laiali kodanike eraelu kõik tahud. See hävitab isikuandmete kaitse, mida Euroopa Parlament soovib paradoksaalselt kaitsta SWIFTi toimikus. Nimetatud põhjustel ma ei hääletanud nende raportite poolt.

 
  
  

Raportid: Magdalena Alvarez (A7-0006/2010), Theodor Dumitru Stolojan (A7-0002/2010), Leonardo Domenici (A7-0007/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Ehkki maksupettuste vastu tuleb võidelda, ei tohiks me unustada, et pettused üksi ei oleks põhjustanud praegust majanduskriisi. See on kapitalismi struktuuri kriis ning selle juured on nimetatud süsteemi – mille häid külgi Euroopa liidrid pimesi taevani ülistavad – alustes. Ma hääletan selle teksti poolt, sest mõistan hukka isikliku kasu tagaajamise ühise heaolu arvelt. Sellele põhimõttele rajanevad nii maksupettused kui ka euroopalik neoliberalism, mis on palju rohkem süüdi aastatuhande arengueesmärkide saavutamata jäämise pärast kui pettused, olgu need eesmärgid nii tagasihoidlikud kui tahes.

Käibemaks, mille kasutamist kõnealuses tekstis samuti toetatakse, on selle süsteemi üks puudusi. See on maailma kõige ebaõiglasem maks, sest selle maksu puhul kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühesugust maksumäära, olenemata neoliberalismi iseloomustavast sissetulekute suurest erinevusest. Kahetsusväärne on asjaolu, et tekstis ei käsitleta põhiprobleemi ega püüta võtta Euroopa poliitika päevakorda küsimust, mis puudutab ühise heaolu nimel loodud rikkuse õiglast jaotumist.

 
  
  

Raport: Marc Tarabella (A7-0004/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  John Stuart Agnew ja William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Ehkki Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei usub soolisse võrdõiguslikkusesse, lükkame me tagasi ELi mis tahes püüdlused seda valdkonda õiguslikult reguleerida. Usume, et riiklikud meetmed on siinkohal sobivamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Marc Tarabella raporti poolt, sest usun, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, kuid mida ei rakendata ikka veel ühtselt.

Raportis püütakse rõhutada, et vaatamata meeste ja naiste palga erinevusele, kutsealasele eraldatusele ja soolistele stereotüüpidele tuleb juurutada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte, mis on sätestatud ühenduse aluslepingutes alates 1957. aastast. Selles toonitatakse, et Euroopa Liidus ja maailmas valitsev majandus-, finants- ja sotsiaalkriis mõjutab kahtlemata naisi, nende töötingimusi, kohta ühiskonnas ja soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Soovin selgitada oma hääletust Tarabella raporti üle, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2009. Selles oli mitu muudatusettepanekut, millega viidati otseselt või kaudselt abordile. Malta on abortide vastu. Suuremad erakonnad on selle teema suhtes üksmeelsed. Enamik ühiskonnast jagab samuti seda seisukohta. Lisaks sellele on olulised ka usulised ja moraalsed aspektid.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Oma aruandes soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009 toob Euroopa Komisjon esile, et soolised erinevused seisnevad peamiselt töö- ja pereelu ühitamises, kutse- ja valdkonnaalases eraldatuses, palgaerinevuses ning naiste madalas tööhõivemääras. Praegune majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on soolisi erinevusi veelgi suurendanud. Hääletasin raporti vastu, sest usun, et seda moonutati niisuguste teemade kaasamisega nagu abordi tegemise võimalus ja võimalus saada abordi teemal tasuta nõustamist. Need on väga tundlikud küsimused ja vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on need iga liikmesriigi pädevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et kui majandus-, finants- ja sotsiaalolud on keerulised, on Euroopa Liidu ühe tähtsaima aluspõhimõtte – soolise võrdõiguslikkuse – rakendamine olulisem kui kunagi varem. Kõik liikmesriigid peavad tagama, et mõlemast soost töötajad saaksid võrdse töö eest võrdset tasu. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tuleb meil tagada, et mehed ja naised vastutaksid võrdselt pereelu ja majapidamise eest. Väga oluline on see, et isapuhkus sätestataks direktiivis võimalikult kiiresti, et luua isadele tingimused aitamaks lapsi hooldada. Inimkaubanduse ohvrid on peamiselt naised. Seetõttu kutsun ma üles neid liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni, tegema seda kiiremas korras.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin vastuhääle resolutsioonile soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009, ehkki ma suurema osaga selle sisust nõustun, sest me ei saa nõuda ühe elanikkonnarühma võrdõiguslikkust, jätmata sealjuures teise rühma sellest ilma.

Viitan lõikele 38, millega tagatakse väidetavalt naiste õigused, andes neile võimaluse teha aborti. Kõige väiksemate ja kaitsetumate inimolendite hävitamist sündimata laste näol ei saa pidada naiste väärikuse ja vabaduse kindlustamiseks. Sellega tahetakse töötada välja eluvastast vandenõud, kasutades selleks äraproovitud petmisviise. Me peame paljastama selle tõelise olemuse.

Tõeliselt õiglaste nõudmiste ühendamine väga ebaõiglaste väidetega ning sõnade tähenduse väänamine on kavalad nipid, mis on Euroopa Parlamendi hääletustel osutunud tõhusaks, kuid minul ei ole sellega midagi pistmist. Me ei saa rääkida abordi traagilisusest, mis väärib nii poliitikute kui ka moraalijüngrite tähelepanu, tunnustamata ka vastsündinute õigusi või nõudmata vähemasti piisavate teadmiste andmist elu austamise kohta ning tagamata toetust nendele naistele, kelle raseduse kulg on raske või kes on soovimatult rasestunud, et nad saaksid võimaluse jõuda loomuliku tulemuseni, sünnituseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et see ELi soolist võrdõiguslikkust käsitlev raport vastu võeti. Raportis rõhutatakse pakilist vajadust ühenduse algatuse järele, et võidelda tõhusalt naiste vastu suunatud vägivalla vastu. Selle resolutsiooni vastuvõtmine kätkeb endas ka kaht küsimust, mis on minu arvates väga olulised. Esiteks soovitus isapuhkuse kehtestamise kohta Euroopa tasandil. Kui tööhõives tagatakse võrdõiguslikkus, on vaja see tagada ka ühiskonna- ja pereelus. Selles resolutsioonis rõhutatakse komisjoni kohustust reguleerida kõnealust valdkonda õiguslikult. Hääletuse kõige olulisem saavutus on aga asjaolu, et sellega kinnitatakse taas õigust teha aborti. Seda õigust ei ole pärast 2002. aastat mitte üheski Euroopa õigusaktis ühe Euroopa parempoolse erakonna vastuseisu pärast kinnitatud. Naistel peab olema kontroll seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle. Kahtlemata on vaja veel palju ära teha, et tagada teabe ja rasestumisvastaste vahendite tegelik kättesaadavus ja anda tõepoolest võimalus abordi tegemiseks. Tarabella raportit tuleb aga kasutada nimetatud valdkonna Euroopa õigusakti kehtestamise lähtepunktina.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Mina andsin täna poolthääle sellele raportile, mis on oma olemuselt edasipüüdlik, sest sellega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja seda ka niisugustes valdkondades nagu isapuhkus, lapse hooldamine, koduvägivald ja palgaerinevus. Sellega suurendatakse ka üldist teadlikkust nii naiste kui ka meeste seksuaaltervise küsimustes. See ei ole aga õigusakti ettepanek. See on eeskätt põhimõtteid käsitlev avaldus, mida ma kerge südamega toetan. See ühtib põhimõtetega, mille on omaks võtnud kogu Euroopa töö- ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Siinkohal tuleb märkida, et aborditeenuste osutamine on täielikult iga liikmesriigi ainupädevuses. See raport ei muuda seda seisukohta ega saagi muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma andsin vastuhääle raportile soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009, sest usun, et seda rikuti niisuguste teemade kaasamisega nagu abordi tegemise võimalus ja võimalus saada abordi teemal tasuta nõustamist. Need on väga tundlikud küsimused ja vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on need iga liikmesriigi pädevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan kindlalt seda raportit. Sooline võrdõiguslikkus on pikka aega olnud Euroopa Liidu aluspõhimõte. Hoolimata nimetatud valdkonnas saavutatud edusammudest, on ebavõrdsust siiski veel palju. Sugudevahelised erinevused tööhõivemääras vähenevad, kuid naised töötavad siiski sagedamini osalise tööajaga ja/või tähtajaliste lepingute alusel ning on koondunud enamasti vähetasustatud töökohtadele. Kogu Euroopas töötab osalise tööajaga neli korda rohkem naisi kui mehi. Palgaerinevus, mis on 17,4%, ei ole alates 2000. aastast peaaegu üldse vähenenud. Et teenida kalendriaastaga sama palju kui mees, peab naine töötama keskmiselt kuni järgmise aasta veebruari lõpuni, seega 418 kalendripäeva. Üleilmse majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi tagajärjel kannatavad naised mitmekordselt. Naiste osakaal on suurem avalike teenuste – hariduse, tervishoiu- ja sotsiaalabi valdkonnas, kus on iseäranis suur oht töökohtade vähenemiseks. Lisaks sellele peavad naised, kes kasutasid lastehoiu-, eakate inimeste abistamise, laste koolitöös juhendamise ja muid sarnaseid teenuseid, nende teenuste kulude vähendamise tõttu oma töökohast loobuma ja ise nende ülesannetega toime tulema.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Marc Tarabella raportis tuuakse selgelt esile suurimad takistused soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Ma tean, et mõned parlamendiliikmed ei võta soolise ebavõrdsuse ja sellega seotud naiste vastu suunatud diskrimineerimise teemat tõsiselt. Mina olen aga nendest probleemidest teadlik. Üleilmne majanduskriis on olukorda veelgi halvendanud ning näib, et sünnitushüvitise ja sotsiaalteenuste kulude vähendamise kaudu on eelarvepoliitikas ettevõetud kärbete ohvriks toodud just naised. Arvestades seda, et naisi ohustab tavapäraselt vaesus ja väike sissetulek rohkem, sest nad katkestavad või lõpetavad oma kutsealase tegevuse, et luua perekond, seada esikohale oma abikaasa karjäär või hoolitseda laste ja eakate eest, teeb raportöör ettepaneku võtta kasutusele asjaomased vahendid olukorra parandamiseks. Kolleeg Tarabella ütleb õigesti, et võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest, mis on ühenduse aluslepingutes sätestatud alates 1957. aastast, ei ole kinni peetud ning mõnes liikmesriigis ei maksta naistele ikka veel meestega võrdse töö eest võrdset tasu.

Lisaks sellele on ELis palju poliitikavaldkondi, mille eesmärk on lastega perede abistamine, kuid milles ei ole nimetatud lastega üksikemasid või -isasid. Õigustatud on samuti nõue reguleerida õiguslikult isapuhkuse tasu maksmist Euroopa tasandil. Perekonnaelu ja kodutöödega seotud vastutuse õiglane jagamine naise ja mehe vahel aitab olukorda lahendada. Nimetatud põhjustel nõustun ma 2009.–2010. aasta raporti hinnangutega ning seepärast hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Tarabella raporti, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2009, poolt, sest selles pakutakse soolise võrdõiguslikkuse kohta välja konkreetseid ja uuenduslikke meetmeid ning põhimõtteid. Arvan, et ettepanek koostada direktiiv, mis käsitleb naiste vastu suunatud vägivalla kõigi vormide ennetamist ja nende vastu võitlemist, ning ettepanek kehtestada Euroopa tasandil isapuhkus on väga olulised soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning selleks, et tagada perekonnaeluga seotud vastutuse õiglasem jagamine meeste ja naiste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Midagi on valesti, kui parlament nõuab austust, kuid ei saa seda.

Niisugused otsustavad ja tõsised teemad nagu kõnealune väärivad meie tähelepanu, arutelu ja võimalikult suure ühisosa leidmist. Ma arvan, et seda ei olegi nii raske saavutada. Siiski on vastuseisu tekitavate meetmete kehtestamine salaja ja nimetatud teemade varjus muutumas kahetsusväärseks tavaks. Taas on parlament tegutsenud kõige äärmuslikumate küsimuste käsitlemisel üksnes kõlakojana.

Ma pean lükkama otsustavalt tagasi püüde edendada abordi küsimuse liberaliseerimist ning mitte hoolida inimelust ja -väärikusest, mida tehakse soolise võrdõiguslikkuse toetamise ettekäändel. Samuti ei poolda ma õigusvastast katset need teemad ühendada ning kahjustada liikmesriikide volitusi niisugustes küsimustes.

See kinnisidee laiendada seksuaal- ja reproduktiivtervise mõistet, et kaasata sellesse abordi tegemine, ning samas abordi sundkorras kehtestamine igal pool näitab, missuguseid salakavalaid meetodeid kasutavad need, kes püüavad tegelikkust ilustada. Need südametunnistuse vaigistamiseks mõeldud ilustavad sõnad ei muuda naiste vastu suunatud vägivalda vähem jõhkraks ja karmiks ega seda strateegiat vähem taunimisväärseks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) ÜRO peasekretär Kofi Annan ütles kord, et naiste vastu suunatud vägivald on tõenäoliselt kõige häbiväärsem inimõiguste rikkumine. See ei tunne geograafilisi, kultuuri ega rikkuse piire. Kuni see jätkub, ei saa me öelda, et teeme tõelisi edusamme võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu suunas. Kahjuks peavad tema sõnad paika rohkem kui kunagi varem. Sooline diskrimineerimine püsib praegu arenenud riikides ja Euroopas sellepärast, et tegemist on struktuurilise probleemiga, mis põhjustab võimaluste suurt ebavõrdsust. Sooline ebavõrdsus püsib praegu ikka veel hariduse, keelekasutuse, kodutööde jaotumise vallas, juurdepääsu osas tööle ja tööülesannete täitmise puhul. Usun, et töölevõtmine ja töökohal edutamine ning töö tegemine, olenemata sellest, kas seda tehakse era- või avalikus sektoris või isegi poliitika valdkonnas, peaks tuginema üksikisiku oskustele ja omadustele, hoolimata tema soost. Hääletasin siiski resolutsiooni vastu niisuguste tundlike teemade käsitlemise pärast nagu seda on abordi tegemise võimalus, mis on liikmesriikide ainupädevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle resolutsiooni vastuvõtmine parlamendis oli otsustava tähtsusega – kuigi parempoolsed konservatiivid soovisid seda mitte teha –, sest selles on sätestatud naiste jaoks olulised õigused. Hoolimata teatavatest puudustest, õnnestus raportiga tuua esile sisulisi küsimusi, nagu vajadus emapuhkusega seotud isapuhkuse järele, seksuaal- ja reproduktiivõiguste küsimus, vajadus tõhustada võitlust ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu töökohal ning võitlust naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ja inimkaubanduse vastu. Ning küsimust seoses paljusid naisi ohustava vaesusega ning ohtliku ja vähetasustatud töö taunimisega.

Oluline oli taas kord näidata üles toetust ideele, et naistel peab olema kontroll seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle, eelkõige tänu rasestumisvastaste vahendite lihtsale kättesaadavusele ja abordi tegemise võimalusele.

See resolutsioon on iseäranis oluline, kuna see võeti vastu vahetult enne rahvusvahelise naistepäeva sajanda aastapäeva ja Pekingi platvormi 15. aastapäeva tähistamist. Loodame, et seda hakatakse ka tegelikkuses rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Jah, naised puutuvad kokku eriomaste probleemidega. Nagu siin parlamendis ikka, oli kavatsus hea, kuid selle elluviimise käigus jõuti kallutatud analüüsi ja huupi tehtud ettepanekuteni.

Raportis maalitakse Euroopa ühiskonnast pilapilt, mida iseloomustab igapäevane ja järjepidev vaenulikkus naiste suhtes: parandusmeetmed on ilmselgelt seksistlikud, sest nendega püütakse aidata neid sektoreid, kus töötavad peamiselt mehed, ning samamoodi on seda ka range eelarvepoliitika, sest see puudutab avalikku sektorit, kus on ülekaalus naised. Võrdluseks olgu toodud, et siin ei räägita mitte midagi sellest, millist mõju avaldab asjaolu, et Euroopas elab suur hulk sisserändajaid, kelle kultuurist ja tavadest tulenevalt on naistel ühiskonnas madalam staatus. See on kaugel meie väärtustest ja tõekspidamistest.

Samuti ei räägita sellest, millist mõju avaldab teie jutt täielikust ebavõrdsusest: naised kaotavad järk-järgult oma eriomased ja seadusjärgsed sotsiaalsed õigused, mille nad on saanud tänu emarolli tunnustamisele. Lisaks sellele ei räägita ka isapuhkuse tasust, mis on ainus viis, kuidas anda naistele võimalus valida töö- ja pereelu vahel või neid kahte ühitada.

Ja lõpetuseks, kui ma näen, kuidas kolleegid kaotavad meeleheitehoos aru ja kehtestavad piiriülese, massilise ja kõigile kohustusliku võimaluse teha aborti, mis kroonitakse kollektiivse enesetapu kursil oleva Euroopa põhiväärtuseks, siis hakkan ma tahes tahtmata kahetsema, et nende emad aborti ei teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacky Hénin (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Ehkki ma olen kindlalt kõikide negatiivsete ELi meetmete vastu – ja neid on palju –, toetan ma neid, kui nendega liigutakse õiges suunas. Seega esitatakse siin raportis (eriti Euroopa Komisjonile) tungiv üleskutse seoses naiste ebavõrdse kohtlemise, isapuhkuse kehtestamise, naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemise aasta väljakuulutamise ning rasestumisvastaste vahendite lihtsa kättesaadavuse ja abordi tegemise võimalusega. Selles rõhutatakse ka, et naistel peab olema võimalus saada abordi teemal tasuta nõustamist.

Ma hääletasin saavutatud edusammude pärast raporti poolt, kuid need edusammud peavad olema tegelikkuses nähtavamad.

Seda enam on mul aga kahju, et parlamendi enamus keeldus toetamast Euroopa naiste õiguste harta koostamist ning Euroopa sugudevahelise vägivalla seirekeskuse asutamist ja rahvusvahelise võrdse töötasu päeva kehtestamist. Samuti ei ole siinne parlament püüdnud põhjalikult käsitleda asjaolu, millest tuleneb see ebavõrdsus, mida hõlmavad juba ainuüksi turumajandussüsteemi põhimõtted, mida Euroopas iga päev järgitakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ehkki sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiõigus, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingus, on paljudes valdkondades ebavõrdsus jätkuvalt lubamatult suur. Selge on see, et need tohutud probleemid ei kao kuhugi ning seega tuleb ELi institutsioonidel teha tublit tööd, et selgitada need küsimused välja ja leida neile lahendused, olenemata nende esinemiskohast liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Gunnar Hökmark, Christofer Fjellner ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. (SV) Täna, 10. veebruaril 2010 andsid Rootsi konservatiivid vastuhääle raportile soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2009 (A7-0004/2010). Ehkki me toetame raportööri soovi parandada Euroopas soolise võrdõiguslikkuse olukorda, ei arva me, et seda oleks õige teha liikmesriikide suveräänsusesse sekkumise kaudu, nõudes neilt eelarve analüüsimist võrdõiguslikkuse seisukohalt, kutsudes neid üles sotsiaaltoetusi mitte vähendama ning kehtestades õigusaktide kaudu kvoote. Võrdõiguslikkus tuleb saavutada üksikisiku tasandil, suurendades võimalusi parandada ise oma olukorda, mitte aga Euroopa tasandi õigusaktide kaudu või poliitiliste žestide kaudu, nagu eriteemaliste päevade väljakuulutamine, täiendavate ELi asutuste loomine ja ELi naiste õiguste harta koostamine. Meil on olemas juba kodanikuvabadusi ja inimõigusi käsitlev ELi harta, mida edendati Lissaboni lepinguga ja mis hõlmab ka naisi. Peame astuma subsidiaarsuse põhimõtte eest välja. Lõpphääletuses hääletasime seetõttu raporti vastu, ehkki selles on mõistagi punkte, millega me nõustume. Me toetame näiteks täielikult avaldust selle kohta, et naistel peab olema kontroll seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Andsin poolthääle põhjendusele X ja suuremale osale lõikest 38, jäädes selle ühe lõike suhtes erapooletuks järgmistel põhjustel:

üldiselt tuleks austada naistel seksuaal- ja reproduktiivõigusi, eriti soolise võrdõiguslikkuse kontekstis, mis on tagatud ka ELi põhiõiguste hartas (artikkel 23).

Ma arvan aga, et naised peaksid õppima ise ennast soovimatu raseduse eest kaitsma. Teisiti öeldes, kui rasestumisvastased vahendid ja erialane nõustamine on hõlpsasti kättesaadavad, on abordi tegemise võimalust raskem õigustada.

Paljud minu valijad Rumeenias oleksid pettunud, kui ma teistmoodi hääletaksin. Lisaks sellele – nagu näitas muu hulgas ka 2006. aastal Rumeenia presidendi tellimusel koostatud aruanne – on minevik meil veel elavalt meeles ja me mäletame kommunistliku partei karme meetmeid, millega taheti tagada partei kontroll naiste eraelu üle. Paljud naised surid ebaseadusliku, arsti abita läbiviidud abordi tagajärjel.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan täielikult selle resolutsiooni liikumapanevat jõudu, sest selle resolutsiooni väärtus on asjaolu, et see põhineb eeldusel, et demograafilisi muutusi käsitlev arutelu ja arutelu, mis kätkeb endas tööturul majandus- ja finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks vajalikke meetmeid, on omavahel seotud.

Arvestades, et meie analüüs Lissaboni eesmärkide saavutamise edusammude kohta ei ole kuigi julgustav, väljendame heameelt resolutsioonis esitatud üleskutse üle kiirendada liikmesriikides õiguslike muudatuste tegemist, karmistada rikkumismenetlust ja julgustada naisi osalema rohkem tööturu kesksetes sektorites, kus võetakse arvesse nende saavutusi seoses väljaõppega.

Samas pean rõhutama, et olen täielikult vastu sellele hävitavale püüdele propageerida abortide ühiskonda, tagades sealjuures niisugused soodustingimused nagu raseduse katkestamise võimalus, ning seda väljendasin ma ka hääletuse ajal.

Eeldus, et naistel peab olema kergem teha aborti, et nad saaksid õiguse seksuaalvabadusele, ei ole mitte ainult vastuolus üldiste tõekspidamiste, vaid ka põhjenduses Z toodud põhimõtetega, mille kohaselt on suurema sündivuse propageerimine tulevaste raskustega toimetuleku nimel Euroopa meetmete keskmes. Jään kindlaks põhimõttele, et edendada tuleb vastutustundlikku seksuaalkultuuri.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Naised on Euroopa Liidu uusliberaalse poliitika põhjustatud majandus- ja sotsiaalkriisi peamised ohvrid. Kriisi tagajärjel suureneb ebakindlate töökohtade ja kohustuslikus korras kehtestatud osalise tööajaga ametikohtade arv. Meie ühiskond on endiselt valdavalt patriarhaalne. Ühiskonda kahjustab nüüd sunduslik tagasipöördumine usuliste aluste teotamise juurde ning naised on alati nende muudatuste peamised ohvrid.

Seepärast on hea näha, et Euroopa Parlament on võtnud päevakorda nii olulise teema nagu sooline võrdõiguslikkus. Häbiväärne on aga asjaolu, et tekstis ei käsitleta neoliberalismile omast ebavõrdsust. Neoliberalism on süüdi paljudes naiste probleemides, kuid soolise ebavõrdsuse suurenedes leiab see taas uue viisi levimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Eri tasanditel valitsev sooline ebavõrdsus – olenemata sellest, kas see seisneb kutsealases tegevuses, valdkonnas või erinevates stereotüüpides –, on muutunud aastate jooksul hägusamaks. Sooline võrdõiguslikkus on järjest enam saamas ELis tegelikkuseks ja kuigi diskrimineerimise juhtumeid veel esineb, näeme me juba häid suundumusi selles suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ehkki naistele võrdsete võimaluste tagamisel on saavutatud mitmeid edusamme, on siiski veel palju vaja teha. Üks kiireloomulisemaid küsimusi on suurema toetuse andmine töö- ja pereelu ühitamisele, mis on paljude naiste, eriti üksikemade jaoks ületamatu raskus. Asjaolu, et vastutavaid ametikohti kiputakse usaldama pigem meestele, näitab, et töökohal saab võrdõiguslikkuse saavutada vaid hoiaku muutmisega, mitte kvootide kehtestamisega, ja seda eelkõige sellepärast, et kvoodid on vastuolulised ja võivad kergesti konflikte põhjustada. Raportis ei pöörata tähelepanu võimalusele, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine võib tuua kaasa ka teistsuguseid suundumusi, ja seega hääletasin ma selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult.(FR) Resolutsioon, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus, on minu arvates täiesti tasakaalus ning ma kiidan Marc Tarabella tööd selle eesmärgi saavutamisel. Tööhõive sektoris valitseb tänapäeval ikka veel täiesti varjamatu ebavõrdsus naiste ja meeste vahel, eriti seoses palgaerinevuse või isegi töö- ja pereelu ühitamisega. Selles valdkonnas on vaja veel edusamme teha.

Mis puudutab seksuaal- ja reproduktiivõiguste kaitset, siis on rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja abordi tegemisel võimalus naiste jaoks möödapääsmatud. Naistel peab olema täielik füüsiline autonoomia. Seetõttu andsin ma neid õigusi kaitsvatele meetmetele poolthääle.

Lõpetuseks, hääletasin naiste õiguste Euroopa harta koostamise vastu, sest alates Lissaboni lepingu jõustumisest on põhiõiguste harta, mis hõlmab naiste õigusi, aluslepingute lahutamatu osa. See harta on õiguslikult siduv ning võimaldab naisi kaitsta samamoodi nagu mehigi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) 1967. aastal võeti Rumeenias vastu määrus abortide keelustamise kohta, mis tähendas, et naised kaotasid õiguse valida raseduse jätkamise või katkestamise vahel. Keelul oli Rumeenia ühiskonnale väga traumeeriv mõju, pannes meid mõistma, kui ohtlik on niisugune otsus.

Naistel peaks olema kontroll seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle. Sellepärast andsin ma poolthääle kõikidele punktidele, mis seonduvad Tarabella raportis esile toodud rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse ja abordi tegemise võimalusega, ning lõppkokkuvõttes ka kogu raportile.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! See, kui keeruline on täna arutletav raport, oli ilmselge juba siis, kui naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon sellega töötas ning see naeruväärse enamusega – kõigest kolm häält rohkem – vastu võeti, kusjuures paljud parlamendiliikmed ei viibinud kohal.

Minu arvates on naiste kaitset käsitlevad tõhusad õigusaktid kehtinud meil 1975. aastast. Seetõttu arvan, et uute direktiivide koostamise asemel tuleb meil tagada, et valitsused kohaldaksid kehtivaid õigusakte täielikult.

Ehkki ma ei tahaks selle raporti vastu hääletada, sest sellel on kindlasti teatavaid häid külgi, eelistan ma eespool nimetatud põhjusel taanduda osast punktidest, et rõhutada oma rahulolematust teatavate osade suhtes, eriti nende suhtes, mis puudutavad aborti, mille suhtes ei ole meil, katoliiklastel mõistagi võimalik kompromissile minna.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. (RO) Ma ei ole küll abordi vastu, kuid andsin siiski lõikele 38 vastuhääle, sest seda võib tõlgendada nimetatud tegevuse julgustamisena. Pooldan ka rasestumisvastaste vahendite ja sellealase hariduse kättesaadavuse hõlbustamist, sest see on parim viis soovimatu raseduse ärahoidmiseks. Samas arvan, et osa kogukondi soovib mitmesugustel põhjustel säilitada õiguse kontrollida abortide tegemist riigi tasandil ning neil tuleks võimaldada seda teha. Kõnealuses valdkonnas tuleks kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet. Ma arvan, et selle teema arutamine Euroopa Liidus soolist võrdõiguslikkust käsitlevas raportis ei ole kõige parem lahendus.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. (DE) Ma andsin poolthääle raportile soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus, sest see ühtib minu veendumusega, et naistel peab olema piiramatu õigus autonoomiale, eriti seoses nende seksuaal- ja reproduktiivõiguste ning rasestumisvastaste vahendite lihtsa kättesaadavuse ja abordi tegemise võimalusega. Need õigused on kaasaegse Euroopa ühiskonna idee ja eneseteadvuse lahutamatu osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. (SV) Eilsel hääletusel andsin ma soolist võrdõiguslikkust käsitlevale raportile vastuhääle. Seda eeskätt sellepärast, et minu arvates on paljud raporti punktid, näiteks valimiskvootide küsimus, vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Ma jäin põhjenduse X ja naistele abordi tegemise võimalust käsitleva lõike 38 hääletusel erapooletuks. Minu arvates rikutakse praeguse sõnastusega subsidiaarsuse põhimõtet. Üldiselt ei peaks me ELi tasandil raiskama aega küsimustele, mille üle on igal liikmesriigil õigus riigi tasandil otsustada. Mõistagi toetan ma selles küsimuses Rootsi seisukohta, nimelt et abordi tegemise üle otsustab lõppude lõpuks naine ise, mitte seaduseandjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidus valitseb praegu suur majandus-, finants- ja sotsiaalkriis, mis avaldab tõsist mõju naiste töö- ja eraelule. Kutsealane eraldatus, palgaerinevus ning raskused töö- ja pereelu ühitamisel takistavad naistel osalemast tööturul täiel määral. Hoolimata töökohal saavutatud edusammudest ja sellest, et järjest enam naisi töötab vastutavatel ametikohtadel, on vaja siiski suurendada teadlikkust võrdse kohtlemise kohta. Meil peaks selle raporti üle olema hea meel, sest see annab meile võimaluse määratleda uuesti suunised soolise ebavõrdsuse kaotamise kohta tööturul. Vaid siis on ELil võimalik saavutada majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid. Kahetsusväärne on aga seksuaal- ja reproduktiivõigustega seonduvate sätete kaasamine sellesse raportisse, mis esitati majanduskriisi kontekstis ja milles käsitleti peamiselt kriisi tagajärgi naiste töötingimustele ja naiste kohale ühiskonnas. Eespool nimetatud põhjustel ja sellepärast, et lõike 38 kohta esitatud muudatusettepanekuid, mida ma toetasin ja mida ma pidasin dokumendi vaimsuse jaoks oluliseks, vastu ei võetud, andsin ma raportile soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus vastuhääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti vastu, sest minu tõekspidamised ei luba mul heaks kiita abordi tegemise piiramatut õigust ja täielikku reproduktiivtervisega seotud vabadust. Minu jaoks on õigus elule põhiõigus, mida tuleb igakülgselt kaitsta ja austada. Raporti teised osad on täiesti vastuvõetavad ning näitavad, et Euroopa on saavutanud naiste võrdse kohtlemise suhtes edusamme. Veel üks hea külg selles on asjaolu, et kohustusi pere ees on palju rohkem tähtsustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon ECR on suurim soolise võrdõiguslikkuse, eriti töökohal võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte toetaja. Fraktsioon ECR otsustas hääletada nende lõigete poolt, mis seda võrdõiguslikkust sellisel viisil toetavad. Fraktsioon hääletas aga resolutsiooni vastu kahel konkreetsel põhjusel. Esiteks oleme igasuguse õigusakti vastu, milles eeldatakse, et naiste tervise, hariduse ja reproduktiivõiguste üle ei otsusta mitte liikmesriigid, vaid EL. Teiseks, ehkki fraktsioon ECR toetab täielikult vajadust emaduse ja isadusega seotud sätete järele, otsustasime selles raportis tehtud viidete suhtes jääda erapooletuks, sest me ei kiida heaks seda, et mis tahes perepoliitika meetmeid otsustataks ELi tasandil. See on liikmesriikide ainupädevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle resolutsiooni vastu. See pigem lahutab mehi ja naisi kui liidab neid. Lõike 38 sõnastuses ei ole midagi ohutut: „naistel peab olema kontroll seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle, eelkõige tänu rasestumisvastaste vahendite lihtsale kättesaadavusele ja abordi tegemise võimalusele”. Raportöör nõuab ka, et naistel peab olema võimalus saada abordi teemal tasuta nõustamist. Abordi küsimus on aga liikmesriikide ainupädevuses. Kuna sellel resolutsioonil ei ole siduvat jõudu, ei saa seda kasutada surve avaldamiseks abordi liberaliseerimise kohta. Veel nõuab parlament, et võideldaks sooliste stereotüüpide vastu, eriti seoses kodutöödega, mida teevad naised ja mida teevad mehed. Resolutsioonis rõhutatakse eelkooliealiste laste hoiuteenuste ning laste, eakate ja teiste ülalpeetavate hooldamise teenuste olulisust. Seega püüab parlament lõhkuda loomulikku perekeskkonda, mis on sotsialiseerimise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse asukoht. Selle resolutsiooniga ei tekitata mitte mingisugust lisandväärtust naistele, meestele ega liidule. Sellest on kahju, sest teistsuguste inimeste austamine ning võrdsete võimaluste edendamine meeste ja naiste jaoks on tõeline ühiskondlik katsumus.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. (PL) Hääletasin selle resolutsiooni vastu. Raportöör Marc Tarabella ei ole võtnud arvesse riiklikku tasandit. Kõlbelisus on osa maailmavaatest, millel põhineb riigi õigussüsteem. Katse kehtestada Poola õigusaktis piiramatu võimalus teha aborti on midagi ebaloomulikku ning ilmselgelt tekitab see suurt vastuseisu. Tegutsedes oma südametunnistuse järgi ja võttes arvesse Poolas kehtivaid õigusakte, hääletasin ma resolutsiooni vastu. Sellega andsin ma selgelt märku, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on niisuguses tundlikus küsimuses ainsad seaduseandjad kõik 27 liikmesriiki ise.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0069/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Kokkuvõttes andsin ma poolthääle resolutsiooni ettepanekule ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 15. kohtumiseks. Toetasin ka muudatusettepanekuid kanda harilik tuun CITESi II lisasse vastavalt ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ajutise komitee hiljuti esitatud soovitustele, milles toetati ka teavitamist hariliku tuuni kandmisest CITESi II lisasse. Pärast seda otsustas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon oma aastakoosolekul vähendada hariliku tuuni püüki märkimisväärselt – 13 500 tonni võrra – ning Euroopa Komisjon avaldas taas muret tuunivarude vähenemise pärast ja võttis endale ülesandeks viia läbi usaldusväärsemad teadusuuringud selle kohta.

Ma mõistan, et bioloogilise mitmekesisuse kadumine on kogu maailma jaoks tõsine probleem, ning usun, et ka teiste loomade kohta tuleks esitada liigi säilitamist käsitlevaid ettepanekuid. Minu arvates on see konverents väga tähtis paljude liikide püsimajäämise ja jätkusuutlikkuse jaoks. Lõpetuseks: usun, et tuuniga rahvusvahelise kauplemise täielik keelamine, s.o liigi kandmine I lisasse, oleks enneaegne, sest see tekitaks asjaomases sektoris kriisi ning ei põhineks konkreetsetel faktidel.

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Seoses resolutsiooniga, mis käsitleb ELi peamisi eesmärke ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi kohtumiseks, hääletasin ma hariliku tuuni püügi keelamise vastu. Põhjuseks on asjaolu, et see kahjustaks oluliselt Malta kalurite elatise teenimist. Enamik Malta kalureid ei saa traditsiooniliste kalapüügiviiside tõttu püüda teisi liike või minna teistesse püügipiirkondadesse. Lisaks sellele olen ma seisukohal, et hariliku tuuni puhul ei täideta liigi CITESisse kandmise kriteeriume.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Hääletasin CITESi konventsiooni käsitleva raporti poolt. Looma- ja taimeliigid surevad välja tuhat korda kiiremini kui on väljasuremise loomulik määr. Inimtegevus kiirendab väljasuremise määra ning ohustab bioloogilist mitmekesisust. CITES on keskne vahend rahvusvahelistes püüdlustes võidelda bioloogilise mitmekesisuse peamiste ohtude ja ebaseadusliku kaubanduse vastu ning kehtestada sobiv eeskiri looduslike liikidega kauplemiseks.

Ma toetan neid, kelle arvates peaks rahvusvahelised õiguskaitseorganid olema rohkem kaasatud looduslike liikidega seotud kuritegevuse lõpetamisse ning käsitlema e-kaubandusest tulenevaid võimalikke ohte. Seega toetan ma ka soovitust tõhustada nimetatud organite keskkonnavastaste kuritegude üksusi.

Soovin juhtida tähelepanu sellele, millist mõju avaldavad CITESi meetmed vaestele maapiirkondadele ja neile, kelle elatis sõltub teatavate liikide kaubandusest. Me peame jätkuvalt abistama nimetatud riike CITESi nimekirja kohaldamisel, et saaksime teha koostööd nendega, kes sõltuvad oma piirkonna looduslikest liikidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament nõuab, et hariliku tuuniga rahvusvaheline kauplemine keelataks täielikult. Sète vesikonda hõlmava piirkonna valitud esindajana ei hääletanud ma selle meetme poolt sellepärast, et praeguseni ei ole selle keelu suhtes üksmeelt saavutatud ei teadlaste, ja ma võin öelda, et ega ka keskkonnaühenduste seas. Kui aga niisugune äärmuslik keeld otsustatakse märtsis toimuval rahvusvahelisel konverentsil Dohas kehtestada, kutsun ma Euroopa Komisjoni üles lubama liikmesriikidel vajaduse korral maksta kaluritele sellega seoses rahalist toetust. Viimastel aastatel on kalurid teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et järgida järjest rangemaid kvoote, ajakohastada laevastikku ja nii edasi. Seega ei oleks sobilik sundida neid tulevikus vahetama eriala, andmata neile sealjuures märkimisväärset rahalist toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Mina andsin poolthääle resolutsioonile peamiste eesmärkide kohta CITESi osaliste konverentsi kohtumisel, sest bioloogilise mitmekesisuse kaitset tuleb järgmise ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni osaliste konverentsi kohtumise raames tõhustada. Bioloogiline mitmekesisus on inimkonna heaolu ja püsimajäämise jaoks hädavajalik. Me peame vaatama tulevikku ja nõudma kõikide väljasuremisohus olevate liikide kaitsmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES) on suurim ülemaailmne looduslike liikide säilitamise kokkulepe. Sellega tahetakse tõkestada nende liikide rahvusvahelisest kaubandusest tulenevat ülemäärast kasutust. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liidu osalemine märtsis toimuval osaliste konverentsi 15. kohtumisel oleks tulemuslik.

Ma mõistan, kui oluline on säilitada ohustatud liike, et tagada Maa bioloogiline mitmekesisus ja looduslik tasakaal, ja tean, et säästev areng eeldab loodusvarade arukat kasutamist, takistamata arenguks vajalikku tegevust.

Seega mõistan ma ka, et ajal, mil arutatakse CITESi lisade muudatusi, on oluline teha nii, et looduslike liikide piisava kaitse tagamisel ei ohustataks ega jäetaks tähelepanuta paljude kogukondade majandusliku ja sotsiaalse elujõulisuse jaoks vajalikku tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon on olnud oluline vahend selleks, et säilitada ohustatud looma- ja taimeliike, eriti neid, kes pakuvad kaubanduslikku huvi ja keda tuleb seetõttu kaitsta ja kelle varusid suurendada. Mõistame, et selle konventsiooni, sealhulgas selle lisade muutmine on oluline, sest see võimaldab meil teadvustada liikide säilimise tingimustes aset leidnud tõestatud muutusi ja neid arvesse võtta. Muutmise aluseks peavad olema tõendavad andmed ja põhjendatud teaduslikud arvamused. Me oleme seisukohal, et ettepanek kanda harilik tuun (Thunnus thynnus) CITESi I lisasse ei ole olemasolevate andmete alusel põhjendatud. Me peaksime meelde tuletama, et viimasel Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni kohtumisel 2009. aasta novembris avaldasid asjatundjad arvamust, et seda liiki on liiga palju püütud, kuid sellega ei viidatud nimetatud liigi püügi täielikule keelustamisele. Soovitustes tehti ettepanek vähendada püüki märkimisväärselt – 8000 kuni 15 000 tonnini – ning lõpuks jäädi 13 500 tonni suuruse piirangu juurde. Seda arvesse võttes arvame, et peaksime ootama ära asjatundjate hinnangu ja soovituse pärast olukorra tähelepanelikku uurimist 2010. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin resolutsiooni poolt. Sellega tahetakse muu hulgas kaitsta harilikku tuuni, mis on merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse tasakaalustamises oluline osa.

Hariliku tuuniga rahvusvahelise kauplemise keeld võimaldab meil säilitada meie hariliku tuuni varusid, mida ohustab ülepüük.

Siiski peab Euroopa kontrollima ka kolmandate riikide võetud meetmeid, sest kuidas me selgitame oma kaluritele seda, et Jaapani, Liibüa või Tuneesia traalerilt kala püüdvad kalurid riisuvad üsna seaduslikult meie hariliku tuuni varusid?

Me peame samuti keskenduma püüdlustele luua ainuõiguslik majandusvöönd, et võimaldada jätkata väikesemahulist püüki, sest see ei ohusta varusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma andsin poolthääle hariliku tuuniga kauplemise keelule ja sellest tulenevale toetuse maksmisele tuunitööstusele. See nähti ette ühes muudatusettepanekus, mille üks allkirjastaja ma olin ja mis osaliselt vastu võeti. Seega tuleks harilik tuun kanda ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni I lisasse – konventsiooni, millega kehtestatakse üldine erand sisekaubandusele, nii et lubatakse jätkata väikesemahulist rannapüüki, ning rangem kontroll ebaseaduslikule püügile. Me ei peaks käsitlema vaid seda ohustatud liiki, mille varud on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 60%, vaid tagama ka olulise abi kaluritele ja laevaomanikele, keda see meede puudutab. See on möödapääsmatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Danuta Jazłowiecka (PPE), kirjalikult. – Ma andsin poolthääle hariliku tuuni kandmise kohta CITESi I lisasse, sest enamik FAO ajutise ekspertide nõuandekomisjoni liikmetest oli seisukohal, et olemasolevad tõendid toetasid ettepanekut liik sellesse lisasse kanda. Nimetatud liik on ohus selle arvukuse märkimisväärse vähenemise tõttu, seda on püütud liiga palju ning seda ohustab ülemäärane kasutamine rahvusvahelises kaubanduses. Seega vastab kõnealune liik kriteeriumidele tema kandmiseks CITESi I lisasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Hariliku tuuni praegune olukord ei ole jätkusuutlik ja tema püsimajäämise saab tagada vaid kvootide vähendamisega. Soovin lisada, et need kvoodid on alati olnud suuremad kui teadlaste soovitatud piirmäär. Hariliku tuuni kandmine ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni I lisasse ja sellest tulenev liigiga rahvusvahelise kauplemise keeld on lahendus, mis aitab kõige paremini tagada liigi taastumise. Sellest hoolimata tuleb esile tuua, et kalandussektori asjaosalised on toiminud vastutustundlikult, pidanud kvootidest kinni ja järginud kõiki viimastel aastatel kehtestatud nõudeid. Sellepärast toetasin ma hariliku tuuni kandmist CITESi I lisasse, kui täidetakse teatud tingimused, mis ka lõpuks vastu võeti: muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97, kehtestades sisekaubanduse suhtes üldise erandi; sellest otsusest mõjutatud laevaomanikele antakse ELi rahalist toetust ning tugevdatakse kontrolli ja karistusi, et võidelda ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga. Samuti toetasin ma seda, et hariliku tuuni kandmine I lisasse lükatakse edasi 18 kuu võrra, et oodata ära sõltumatu teaduslik aruanne. Seda ettepanekut vastu ei võetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Parlamenti on kutsutud üles väljendama täna, 10. veebruaril 2010 oma arvamust ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 15. kohtumiseks 13.–25. märtsil 2010. aastal Dohas Kataris. Ehkki parlament on vaid nõuandja rollis, pidasin ma siiski oluliseks allkirjastada muudatusettepanek, millega tahetakse takistada punakoralli kandmist konventsiooni II lisasse, mis oleks vähendanud punakoralli kui ohustatud liigi püüki ja kaubandust märkimisväärselt, ja anda sellele muudatusettepanekule oma hääl. Corallium spp kandmine II lisasse näib tõepoolest liigse ettevaatlikkusena ning seda ei toeta ka teaduslikud andmed. Lisaks sellele tekitas minus suurt muret see, millist mõju avaldaks selle liigi kandmine nimetatud lisasse Itaalia majandusele ja ühiskonnale, eriti mõningatele Itaalia lõunaosa piirkondadele, ning seepärast hääletasin ma muudatusettepaneku poolt. Minu arvates oleks tegelikult sobivam anda meie kõnealuse sektori ettevõtetele rohkem aega selleks, et nad saaksid oma tootmise ümber korraldada, et seega ka edaspidi turul konkurentsivõimelised olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Harilik tuun on liigi varude ülepüügi kontrollimatuse tagajärjel väljasuremisohus. Sellega kauplemise keelustamine näib nüüd paratamatu. Keelustamisega tahetakse seda liiki kaitsta. Olles probleemist teadlikud, on paljud kalurid, eriti Prantsusmaal, viimaste aastate jooksul teinud kõik selleks, et nende laevad vastaksid nõuetele, ja pidanud kinni kvootidest, millega tagatakse hariliku tuuni püsimajäämine. Need kalurid, kellele kriis on juba niigi rängalt mõjunud, on meetme, mille võtmise on tinginud ebaseaduslik kalapüük ja sektorisisesed salajased võrgustikud, peamised ohvrid. Nende kalurite tehtud jõupingutused ei saa jääda vaid nende kanda.

Me ei saa paluda neil ennast ohverdada Maa huvides, samal ajal kui Kopenhaagenis kokku saanud liidrid näitasid, et hiilivad sellest küsimusest kõrvale. Seega tuleb kohaldada ÜRO põhimõtet, et keskkonnaprobleemide eest vastutatakse ühiselt, ning Euroopa Liidul tuleb maksta kaluritele nende jõupingutuste eest rahalist toetust. Lisaks sellele võimaldaks tõelise ainuõigusliku majandusvööndi loomine Vahemeres Prantsusmaa poolt tagada varudele kaitseala ning hoida elus väikesemahulist püüki, mille puhul arvestatakse loodusliku tasakaaluga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL peab osalema ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni osaliste konverentsi 15. kohtumisel selgelt määratletud eesmärkidega kaitset vajavate väljasuremisohus olevate liikide kohta. CITES on looduslike liikide säilimise jaoks väga oluline ning selle eesmärk on rahvusvahelisest kaubandusest tuleneva looduslike looma- ja taimeliikide liigkasutuse ärahoidmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Jäin erapooletuks hääletusel resolutsiooni B7-0069/2010 üle, mis käsitleb ELi strateegilisi eesmärke ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 15. kohtumiseks, sest arvan, et harilikku tuuni ei tohiks kanda CITESi I lisasse. See tähendaks traditsiooniliste, säästvate kalapüügiviiside lõppu, ehkki varude ülepüügis on tegelikult süüdi tööstuslikud seinerid. Ma palun tungivalt, et tunnistataks, millist osa on täitnud iga püügimeetod hariliku tuuni muret tekitava olukorra põhjustamises, jagataks välja uued, õiglasemad kvoodid ja kehtestataks rangemad meetmed.

Sellepärast tuleks julgustada traditsioonilisi kalapüügimeetodeid. Need kindlustavad tuhandetele inimestele elatise ja on palju selektiivsemad. Me peame olema õiglased: tööstusliku ja traditsioonilise kalapüügiviisi vahel on tohutu erinevus. Soovin rõhutada, et hariliku tuuni kaitsmine on oluline, kuid samas tuleb meil leida tasakaal, millega tagatakse liikide püsimajäämine, karistamata sealjuures niisuguseid Vahemere kalapüügimeetodeid nagu almadraba meetod.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult.(FR) Selle ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide konventsiooni käsitleva resolutsiooni põhieesmärk on kõikehõlmav: saavutada Euroopas üksmeel hariliku tuuniga rahvusvahelise kauplemise keelu kohta. Ühest küljest on meil selle keelu suhtes vaenulikult meelestatud kalurid, kuid teisest küljest on meil häirekella löövad teadlased ja keskkonnaeksperdid. Praeguses tempos võib harilik tuun hoolimata viimastel aastatel tehtud suurtest jõupingutustest kolme aasta jooksul lihtsalt kaduda. Itaalia astus juba vajaliku sammu moratooriumi kehtestamisega alates 2010. aastast. Ka Prantsusmaa tegi seda, ehkki palju vähem otsustavalt, sest ta räägib 18kuulisest perioodist varude olukorra hindamiseks. Mis puudutab Hispaaniat ja Maltat, siis nende vaikimine on laiduväärt. Tegemist on kiireloomulise küsimusega ning vaid äärmuslikud meetmed võimaldavad varudel taastuda. See on ka ainus võimalik viis, kuidas kaitsta kalurite elatist keskpikas ja pikaajalises plaanis.

Selle resolutsiooniga ei keelustata hariliku tuuni püüki täielikult ning samamoodi ei kao see meie taldrikutelt kuhugi. Väikesemahuline ja harrastuspüük on endiselt lubatud. Rahvusvahelise kaubanduse keelustamisest peaks liigi kaitsmiseks piisama, kui arvestada, et 80% Vahemeres püütud harilikust tuunist eksporditakse otse Jaapanisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, hoolimata asjaolust, et minu arvates oli keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni algtekst parem, eriti mis puudutab harilikku tuuni käsitlevat osa. Oluline on aga see, et nõukogu ja komisjon saaksid parlamendilt sõnumi, et me toetame hariliku tuuni kandmist CITESi I lisasse. Oleksin soovinud, et täiskogus väljapakutud kolme tingimust ei oleks resolutsiooni lisatud, kuid ma toetasin muudatusettepanekut anda rahalist toetust sellest otsusest mõjutatud kalandusega tegelevatele kogukondadele.

Me toetame komisjoni ja liikmesriike ka nende püüdlustes kanda jääkaru CITESi II lisast üle I lisasse.

Väga oluline on ka see, et komisjon ja liikmesriigid takistaksid Tansaania ja Sambia katseid kanda kauplemise eesmärgil Aafrika elevant CITESi I lisast üle II lisasse. Parlament soovib ka, et kõik ettepanekud, mis käsitlevad Aafrika elevandi kandmist vähem kaitset pakkuvasse lisasse, lükatakse tagasi vähemalt ajani, mil on võimalik tõeliselt hinnata 2008. aasta novembris toimunud Botswanast, Namiibiast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Zimbabwest pärit elevandiluu ühekordse müügi mõju, kuna üha rohkem esineb tõendeid suureneva ebaseadusliku ja organiseeritud kauplemise kohta kogu Aafrikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Teaduslikud aruanded hariliku tuuni praeguse biomassi kohta on muret tekitavad: kontrollimata tööstuslik kalapüük on varusid tõsiselt kahjustanud. Niisugune tööstuslik ja rahvusvaheline kalapüük ohustab Vahemere traditsioonilist rannapüüki. Keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kalandussektoris, millele on majanduskriis juba ränka mõju avaldanud, on hädavajalik kehtestada meetmed, et keelata üle maailma hariliku tuuni tööstuslik püük. Ma nõuan kahe olulise küsimuse ühitamist: hariliku tuuni tõhus kaitse selle püsimajäämise tagamiseks ja turule toomiseks tulevikus ning toetuse andmine Euroopa rannakaluritele, kelle elatis osaliselt sellest kaubandusest sõltub. Eespool nimetatud põhjusel ja selleks, et ära hoida selle liigi ülemäärast kasutamist ja väljasuremist, toetasin ma hariliku tuuni kandmist CITESi I lisasse, kuid seda teatud tingimustel: jätkuvalt tuleb läbi viia teaduslikke analüüse, et selgitada välja selle liigi biomassi täpne olukord; Euroopa kalandussektori asjaosalistele tuleb anda majanduslikku ja sotsiaalset toetust ja eelkõige tuleb kehtestada erand hariliku tuuni sisekaubandusele, et abistada väikesemahulist tööstust ja seega hoida ära Vahemere riikide traditsioonilise tegevuse – väikesemahulise rannapüügi väljasuretamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Washingtoni konventsioon, mis käsitleb ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelist kauplemist ja on tuntud lühendi CITES all, on riikide vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. Selles osalevad kõik liikmesriigid. Selle eesmärk on tagada, et ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvaheline kauplemine ei ohustaks nende liikide püsimajäämist. Ohustatud liikidega rahvusvaheline kauplemine ulatub hinnanguliselt miljarditesse dollaritesse aastas ja hõlmab sadu miljoneid taime- ja loomaliike. Kahjuks on EL üks looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise peamine turg. Jätkusuutlikku kaubandust tagava lepingu olemasolu on oluline, kui me soovime hoida neid varusid ka tulevastele põlvkondadele. Riiklikud õigusaktid on ELi igas liikmesriigis erinevad. Looduslike liikide parema kaitse tagamiseks tuleb tõhustada liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide töö kooskõlastamist selleks, et tagada ELi looduslike liikidega kauplemist käsitlevate õigusaktide järgimine. Liit kehtestab ennast ka CITESi teiste osaliste suhtes. Sellepärast hääletasin ma resolutsiooni poolt.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0067/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin Horvaatiat käsitleva 2009. aasta eduaruande vastuvõtmise poolt. Minu arvates on see tasakaalustatud raport, milles on kirjeldatud Horvaatia edusamme Euroopa Liiduga ühinemise kriteeriumide täitmisel. Ühinemisläbirääkimised jätkusid pärast rohkem kui üheksa kuud kestnud seisakut 2009. aasta oktoobris. Horvaatia peab jätkama reformide elluviimist ja Euroopa õigusaktide vastuvõtmist, et viia läbirääkimised käesoleval aastal lõpule. Raportis tuuakse esile mitmesuguseid probleeme, mis takistavad Horvaatia integreerumist Euroopa Liiduga. Euroopa Parlament julgustab Horvaatia ametivõime neid takistusi ületama ja tõhustama püüdlusi, et lahendada kõik piiriküsimused naaberriikidega. Euroopa Parlamendi täiskogu vastu võetud raport hõlmab ka minu esitatud muudatusettepanekuid. Nendes julgustatakse Horvaatiat jätkama oma jõupingutusi kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks. Minu muudatusettepanekute seas oli üks, milles julgustatakse Horvaatiat arendama piiriüleseid koostööprojekte, mille eesmärk on saavutada sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus ning tõsta piirialadel elavate inimeste elatustaset.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI), kirjalikult. (NL) Kas siinne parlament ei ole tõesti midagi oma vigadest õppinud? Bulgaariat ja Rumeeniat käsitlevates aruannetes oli samuti korduvalt öeldud, et korruptsioon on levinud ning et politsei ja kohtusüsteemi töö on täiesti puudulik. Sellest hoolimata hääletati nende riikide ühinemise poolt ning me kõik teame selle tagajärgi. ELi liikmesus ja sellest tulenevad suured toetused on seal valitsevat korruptsiooni veelgi süvendanud.

Ma arvan, et Horvaatial võib küll lubada ühineda, kuid üksnes siis, kui ta selleks valmis on ja kui korruptsioon ei hoia enam ühiskonda oma haardes. Kui Horvaatia on ühinenud – ja nagu te kuulsite, ei tohiks see toimuda niipea – tuleb laienemine lõpetada. Kõikide Lääne-Balkani riikide ühinemine, mis on ettenähtud ka selles raportis, on minu jaoks vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Demokraatia elluviimine on pikk protsess ning see eeldab valitsuse ja kodanikuühiskonna innukat kaastööd. See on konarlik tee, mis on täis mitmesuguseid takistusi – meie, portugallased, teame seda väga hästi. Kui sinna juurde lisada selle riigi kokkuvarisemine – tegemist oli küll föderaalse, kuid sellest hoolimata üsna tsentraliseeritud riigiga, kus valitses diktatuur, mille koostlagunemine põhjustas kohutava sõja, mida tulevastel põlvkondadel ei ole lihtne unustada – võime olla väga rõõmsad – nagu mina olin –, et saame hääletada selle resolutsiooni poolt, mis toob meile häid sõnumeid Horvaatia edusammude kohta. Ma tean siiski, et teha on veel palju, ja mõistan, et vaba ja sõltumatu kohtusüsteemita ei saa tagada ei õigusriiki ega inimõigusi, sest puuduvad välisinvesteeringud või edasiminek.

See peab paika nii Horvaatia kui ka ükskõik millise teise võimaliku kandidaatriigi puhul. Ma mõistan samuti, et see, kui kiiresti Horvaatia ELile läheneb, oleneb Horvaatiast endast, sest liikmesuse eeskirjad on läbipaistvad ja hästi teada. Ma tean, et Horvaatia suudab oma eesmärgid täita. Me loodame, et läbirääkimised saab käesoleval aastal lõpule viia. Horvaatia võib loota meie täielikule toetusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule Horvaatiat käsitleva 2009. aasta eduaruande kohta, sest olen seisukohal, et Horvaatia suudab ees seisvad probleemid lahendada ning viia riigi Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised lõpule 2010. aastal. Selleks on oluline jätkata ühenduse õigustiku erinevate valdkondade reformide elluviimist ja koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Horvaatia on saavutanud märkimisväärset edu paljudes valdkondades ning tänu sellele ei ole ta Euroopa Liidu jaoks mitte ainult usaldusväärne partner, vaid ka tugev kandidaatriik. Hoolimata isiklikest tragöödiatest ja ainelisest hävingust, mis laastas riiki endise Jugoslaavia kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud verise konflikti ajal, on riigi ülesehituspüüdlused ja tema pidev rühkimine ELile lähemale olnud silmapaistev.

Ehkki teha on veel palju, eriti mitmesugustes sektorites, on selge, et Horvaatia on teinud piisavalt selleks, et teenida välja koht liikmesriikide kõrval, ning ma loodan, et ta saab ühineda ELiga pigem varem kui hiljem.

Loodan samuti, et Horvaatia võimalik ühinemine Euroopa Liiduga on Balkani riikide jaoks lootuse märk ning et piirkonna teised riigid, eriti Serbia, mõistavad, milliseid riiklikke ja rahvusvahelisi eeliseid ning kasu annab Euroopa Liidu kasuks otsustamine.

Ma loodan ka seda, et piiriküsimused Sloveeniaga lahendatakse kiiremas korras, sest need rikuvad kõnealust protsessi, ning et seejuures tegutsetakse täie tõsidusega, põhjalikult ja heas usus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – Juhin teie tähelepanu kõnealuste riikide edusammude hindamises harva esile toodud küsimusele: romide olukorrale. Mõistes, kui oluline oli kehtestada 2004. aastaks diskrimineerimisevastane õigusraamistik, õnnestus ELil saavutada mõningast tõelist edu uutele liikmesriikidele esitatavate ühinemistingimuste karmistamise kaudu. Mul on hea meel, et eduaruanded on kõnealuse kolme riigi saavutuste suhtes kriitilised, tuues esile, et vaid Horvaatial õnnestus saavutada teatav edu romide sotsiaalse kaasatuse edendamises.

Kandidaatriigid peavad osalema võimalikult varases etapis romide integreerimise püüdlustes Euroopa tasandil, sest ühinemisläbirääkimised annavad erakordse võimaluse tekitada oluline muutus valitsuse hoiakus ja anda romidele võrdsed võimalused tööhõives, hariduses, eluasemeküsimustes ja tervishoius, edendades poliitilist osalemist ja tugevdades romide kodanikuliikumist. Kõik Euroopa riigid – Euroopa Liidu praegused ja tulevased liikmed – peavad osalema kooskõlastatud püüdlustes, et aidata kaotada mandri suurima rahvusvähemuse ajalooline sotsiaalne tõrjutus, ning võtma vastu ühenduse tegevuskava, millega tekitatakse piisav õiguslik hoob, mis sunnib asjaosalisi oma lubadustest kinni pidama.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Hääletasin muudatusettepaneku 6 poolt, sest olen nõus, et Horvaatia valitsusel tuleb teha täiendavaid jõupingutusi selle nimel, et vähendada eelarvamusi ja võidelda mis tahes diskrimineerimise vastu, sealhulgas seksuaalse sättumuse alusel, mis on üks ELi põhiõiguste harta artiklis 21 esile toodud mittediskrimineerimise aluseid.

Minu hoiak diskrimineerimise suhtes seksuaalse sättumuse põhjal ning mis tahes vähemuste diskrimineerimise suhtes on kooskõlas ELi ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ning paljude minu Rumeenia valijate seisukoha ja minu isikliku veendumusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Selle eduaruande vastu hääletamisega ei ole ma Horvaatia vastu. Horvaatia inimesed ei ole mitte mingil viisil ära teeninud seda, et neid seltskonnast välja tõugatakse. Ma pean aga taunimisväärseks euroliberaalseid ettekirjutusi, mida nii ELi liikmesriigid kui ka kandidaatriigid peavad järgima. Kopenhaageni kriteeriumide majanduslik külg ja sellega nõutav turgude liberaliseerimine ohustab kandidaatriikide sotsiaalseid õigusi. Toetan uute riikide ühinemist vaid siis, kui EL teeb nii, et piirkondlik integratsioon toimib kõikide selle aluseks olevate kodanike huvides, mitte kapitali huvides, mis on praegu ülekaalus ja mille jaoks on koostatud integratsiooni raamistik, kuid mille üle kodanikel kontroll puudub.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Hoolimata üheksa kuu pikkusest seisakust, mis tekkis läbirääkimistes pärast piirivaidlust Sloveeniaga, on Horvaatia teinud märkimisväärseid edusamme ELi liikmesuse saavutamiseks. Mis puudutab poliitilise, majandusliku ja piirkondliku koostöö kriteeriume, siis on Horvaatia näidanud, et suudab pidada kinni vajalikest ja eelnevalt kindlaks määratud tingimustest. Ehkki meil on veel palju teha selleks, et viia see keeruline laienemine lõpule, on mul hea meel Horvaatia ühinemise edusammude üle ja seda kas või sellepärast, et sellega tuuakse Balkani riikide piirkonda stabiilsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Horvaatia on kandidaatriikidest kahtlemata seni kõige rohkem edu saavutanud. Seepärast oleks õiglane kiirendada läbirääkimiste tempot, et oleks võimalik need käesoleval aastal lõpule viia. Ühenduse õigustiku rakendamine on selles suhtes mõistagi möödapääsmatu. Raportis toetatakse Horvaatia eesmärke ning sellepärast hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Horvaatia on teinud suuri edusamme mitmes sise- ja välispoliitika valdkonnas. Sellepärast hääletasin ma resolutsiooni ettepaneku poolt ja toetan Horvaatia kiiret ühinemist ELiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Võtsime vastu olulise resolutsiooni, milles hinnatakse Horvaatiaga läbiviidavate ühinemisläbirääkimiste seisu. Oluline on see, et resolutsioonis näidatakse, milliseid meetmeid tuleks võtta, et ühinemiskõnelusi kiirendada ja et tehnilised üksikasjad saaks lõpule viia 2010. aastal. Horvaatia ametivõimud peaksid püüdma anda ühiskonnale rohkem teavet ELi liikmesuse headest külgedest. Horvaatia tegutsemine ühtsel, ühisel Euroopa turul aitab kaasa väliskaubanduse arengule, investeeringute meelitamisele riiki ja üldisele majanduskasvule.

Horvaatia majanduse ajakohastamiseks, infrastruktuuri rajamiseks ja põllumajanduse ümberkorraldamiseks antud ELi toetus on samuti sisulise tähtsusega. Siinkohal võib tuua palju näiteid selle kohta, millist kasu on saanud riigid, kes kahe viimase laienemise käigus ühinesid. Oluline on kindlasti ka ainuüksi fakt, et kuulutakse ühendatud Euroopasse. Kalandus-, keskkonna- ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika alaseid läbirääkimisi tuleb samuti alustada niipea kui võimalik.

Ma ootan, et eesistujariik ja komisjon võtaksid selles suhtes konkreetseid meetmeid. Seni rääkisime sellest, et edasine laienemine saab toimuda alles pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist. Leping kehtib nüüd ja me peaksime kiirendama Horvaatia liikmeks saamise kõnelusi ja koos sellega ka ettevalmistusi liidu laienemiseks, et kaasata ka teised Balkani riigid sellesse. See on piirkonna stabiliseerimise jaoks väga oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Mina jäin Horvaatiat käsitleva raporti hääletusel erapooletuks, sest minu arvates on ajaline surve, millele raportis viidati ja mis olevat vajalik selleks, et Horvaatia oleks ühinemiseks valmis 2010. aasta esimesel poolel, tarbetu. Kiirustamiseks ei ole põhjust ning seda ei õigusta mitte mingisugune ajaline surve.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Horvaatiat käsitleval resolutsioonil puudub õiguslikult siduv jõud. Ma hääletasin selle poolt, sest Horvaatiast peaks saama liikmesriik juba lähiajal. Kui Balkani sõda ei oleks olnud, oleks riik ühinenud 2004. aastal. Lõige 21, mis käsitleb lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide vähemusi Horvaatias, lisati täiskogus. Ma hääletasin selle lõike vastu. Horvaatia on nii inimõiguste ülddeklaratsiooni kui ka Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osaline. Seetõttu ei ole põhjust kahtlustada, nagu oleks Horvaatia nimetatud vähemuste suhtes vaenulik. Hoolimata kogu sümboolsest survest säilitab Horvaatia täielikud riiklikud volitused mittediskrimineerimisega seotud valdkondades. Seepärast kutsusin ma Horvaatia perede ühendusi, kellega ma hiljuti nende kodumaad külastades kohtusin, jätkama suurepärast tööd riigi ühise heaolu ja kõigi Euroopa inimeste parema tuleviku nimel. Horvaatia võime täita liiduga ühinemisest tulenevaid kohustusi ja järgida ühenduse õigustikku ei tohiks kahjustada tulevase liikmesriigi traditsioonilist rahvuslikku kultuuri.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0065/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2009. aasta eduaruannet käsitleva raporti poolt, sest usun, et see on oluline raport, mis avaldab riigi ühinemisprotsessile head mõju. Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade on peamine tegur, mis tagab Lääne-Balkani riikide, sealhulgas endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiilsuse ja reformide jätkumise. Raportis märgitakse ära riigi senised edusammud Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmisel. Ma usun, et järgmise perioodi ajal tuleb endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõimudel keskenduda eeskätt vastu võetud normide rakendamisele. Lisaks sellele tuleb teha jõupingutusi nii rahvustevaheliste suhete parandamiseks ja dialoogi edendamiseks naaberriikidega kui ka õigusaktide kooskõlla viimiseks keskkonnakaitsega. Täna vastu võetud raport sisaldab ka minu esitatud muudatusettepanekuid, milles soovitatakse edendada riigi võimet hallata Euroopa Liidu antud ühinemiseelseid rahalisi vahendeid ja toetada ühinemiseks vajalike reformide elluviimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. (SV) Rootsi sotsiaaldemokraadid andsid suurema kompromissi eesmärgil muudatusettepanekule 4 vastuhääle. Meie jaoks oli olulisem näidata ulatuslikku üksmeelt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liikmesuse toetamise suhtes kui rõhutada taas meie seisukohta, et meie arvates ei peaks erimeelsused nimetatud riigi ja tema naabrite vahel mõjutama riigi võimalusi ühineda Euroopa Liiduga.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on hea näide Balkani piirkonda iseloomustava huvide ja rahvuste kirevuse kohta, kusjuures need huvid ja rahvused ei ole alati rahu- ja üksmeelsed.

Kõik poliitilised liidrid nõustuvad, et Euroopa Liidu suunas liikumine on riigi jaoks parim viis edasiminekuks, kuid liikmesuse saavutamisel on palju takistusi.

Mõned neist on ainelist, teised jälle ajaloolist või poliitilist laadi. Viimased neist takistustest – nende seas ka uue riigi tegelik nimi – on tekitanud pingeid naabritega, eriti Kreekaga, seega on nendest tõketest ülesaamiseks vaja tõsist ja järjepidevat ühist jõupingutust.

Õigusriigi stabiliseerimine, korrapäraste vabade ja õiglaste valimiste ning demokraatia kehtestamine kõikides valdkondades, sealhulgas subsidiaarsuse põhimõtte elluviimine ja detsentraliseerimine, on probleemid, mis endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil ees seisavad, kui ta soovib jääda kindlaks püüdele saada Euroopa Liidu osaks. Ma loodan siiralt, et ta seda soovib.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Minu arvates on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsus teinud 2009. aastal silmapaistvaid edusamme ja seda tuuakse esile ka 2009. aasta tegevusaruannet käsitlevas resolutsioonis. Raporti poolt hääletades valmistasid mulle heameelt iseäranis järgmised aspektid: viisanõudest loobumine, osalemine ELi tsiviil- ja sõjalistel missioonidel, riigi ametiasutuste akrediteerimine seoses ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) regionaalarengut ja maaelu arendamist käsitlevate elementidega ning IPA rahaliste vahendite halduse ülevõtmise ettevalmistamisel tehtud edusammud. Ma loodan, et ühinemisläbirääkimised algavad lähiajal ja et Euroopa Ülemkogu kinnitab märtsi tippkohtumise raames, et nõustub komisjoni soovitusega läbirääkimiste alustamiseks. Mis puudutab nimeküsimust, siis ma nõustun raportööri seisukohaga, et Kreekal ja endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil tuleb suurendada jõupingutusi kõige kõrgemal tasandil, et leida ÜRO egiidi all sellele küsimusele mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Usun samuti, et Euroopa Liit peab läbirääkimiste protsessi raames andma toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Mina andsin muudatusettepanekule 18 poolthääle sellepärast, et seksuaalse sättumuse alusel mittediskrimineerimist käsitlevate sätete vastuvõtmine on ELiga ühinemise üks nõue ja et suurema õiguskaitse kehtestamisega diskrimineerimise eest saadab valitsus sõnumi kogu ühiskonnale kõigi ühiskonnaliikmete väärtustamise kohta. Seksuaalne sättumus on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 21 ühe mittediskrimineerimise alusena. Minu hoiak diskrimineerimise suhtes seksuaalse sättumuse põhjal ning mis tahes vähemuste diskrimineerimise suhtes on kooskõlas ELi ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ning paljude minu Rumeenia valijate seisukoha ja minu isikliku veendumusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Selle eduaruande vastu hääletamisega ei ole ma endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vastu. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi inimesed ei ole mitte mingil viisil ära teeninud seda, et neid seltskonnast välja tõugatakse. Ma pean aga taunimisväärseks euroliberaalseid ettekirjutusi, mida nii ELi liikmesriigid kui ka kandidaatriigid peavad järgima. Kopenhaageni kriteeriumide majanduslik külg ja sellega nõutav turgude liberaliseerimine ohustab kandidaatriikide sotsiaalseid õigusi. Toetan uute riikide ühinemist vaid siis, kui EL teeb nii, et piirkondlik integratsioon toimib kõikide selle aluseks olevate kodanike huvides, mitte kapitali huvides, mis on praegu ülekaalus ja mille jaoks on koostatud integratsiooni raamistik, kuid mille üle kodanikel kontroll puudub.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast viimast eduaruannet on endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teinud märkimisväärseid edusamme. Oluline on tuua esile, et võimalus saada ELi liikmeks oli Balkani piirkonna riikide arengu ja reformide üks tõukejõud. Kui endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik soovib lähiajal saada ELi liikmeks, tuleb tal nõustuda ELi kehtestatud liikmesuse kriteeriumide ning poliitilise, majandusliku ja piirkondliku koostöö küsimustega ning samuti täita nendest tulenevaid nõudeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Minu arvates peaksime toetama endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemisega seotud püüdlusi, sest riik kuulub kahtlemata Euroopa ja Lääne kultuuri ning viimastel kuudel ja aastatel on ta teinud edusamme paljudes valdkondades. Raportis tuuakse hästi esile, millised peavad olema järgmised sammud. Makedoonial tuleb kahtlemata parandada suhteid oma naabritega veelgi ning eriti oluline on teha kõik selleks, et lahendada nimeprobleem Kreekaga. Ma hääletasin raporti poolt, sest selles esitatakse kõiki asjaomaseid tegureid tasakaalustatult.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Makedoonia on teinud ilmselgelt edusamme ning seega hääletasin ma resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal töötasin ma endise Jugoslaavia Vabariigi Makedooniaga suhtlemise delegatsioonis ja külastasin seda riiki. Seetõttu olen ma väga rahul riigi saavutustega. 2009. aasta oli Makedoonia jaoks edukas. EL kehtestas riigiga viisavabaduse. See edendab iseäranis inimestevaheliste sidemete arengut. Eelmisel aastal lahendas Makedoonia piiriküsimuse Kosovoga ja parandas suhteid Kreekaga. Resolutsioonis, mis käsitleb Makedoonia 2009. aasta edusamme ELi liikmesuse kriteeriumide suunas, pöörasime tähelepanu asjaolule, et riigi valitsus peaks etnilisi vähemusi puudutavates küsimustes olema ettevaatlikum ja püüdma muuta meedia läbipaistvamaks. Kutsusime ELi institutsioone üles, et nad aitaksid lahendada Makedoonia kui riigi nime puudutava vaidluse Makedoonia ja Kreeka vahel.

Samuti kutsusime ELi ministrite nõukogu üles nõustuma Makedoonia ühinemisläbirääkimiste alustamisega märtsis. Makedoonia 2009. aasta edusammudele aitas kaasa ka ELi ligitõmbavus. Väljavaade saada ELi liikmeks ergutab Makedooniat muutma riigikorraldust paremaks. Riik viib ellu märkimisväärseid reforme. Seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, milles Makedooniat küll selle eest kiidetakse, kuid samas tuuakse esile ka edasised vajalikud meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Toetasin resolutsiooni ettepanekut endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eduaruande kohta.

Nõustun täielikult resolutsiooni hoiakuga, sest selles nõustutakse komisjoni soovitusega ja toetatakse läbirääkimiste alustamist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga, olles samas veendunud, et see on riigi arenguks ja selle Euroopa Liidu huvidest lähtuvalt olulise piirkonna stabiilsuse jaoks vajalik samm.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanekud B7-0067/2010, B7-0065/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. – Jäin Horvaatia ja Makedoonia eduaruandeid käsitlevatel hääletustel erapooletuks. Ma ei teinud seda sellepärast, et kumbki neist riikidest oleks minu arvates Euroopa Liidu jaoks sobimatu. Õigem oleks öelda, et minu arvates ei ole EL sobiv organisatsioon nende riikide jaoks. Euroopa Liidu liikmesus toob kaasa suurest osast suveräänsusest loobumise ja liidu õigusaktide ebasoovitava sekkumise igapäevaellu. Järjest enam kahjustab liit sõna-, kirjutamis- ja isegi mõttevabadust. Mõlemad riigid saavutasid oma iseseisvuse, eraldudes Jugoslaavia föderatsioonist, ning valmistuvad nüüd selleks, et loovutada oma suveräänsus Euroopa Liidule.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0068/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Türgit käsitleva 2009. aasta eduaruande vastuvõtmise poolt. Türgi ühinemisläbirääkimised algasid küll 3. oktoobril 2005, kuid riik on seni saavutanud vaid väheseid edusamme. Euroopa Parlament on seisukohal, et Türgi ei täida ikka veel Kopenhaageni poliitilisi kriteeriume. Inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamiseks on vaja põhjalikku põhiseaduse reformi. Euroopa Komisjon märkis, et 2009. aastal oli Türgil konkreetseid edusamme poliitiliste reformide vallas napilt. Türgis on olukord paranenud vähemuste keelte sõnavabaduse valdkonnas.

Ma usun, et Euroopa Liidul tuleb jätkata dialoogi Türgiga ja näidata selle riigi suhtes üles avatust. Türgi on Euroopa jaoks äärmiselt oluline ja seda nii majanduslike ja poliitiliste sidemete kui ka Euroopa Liidu energiajulgeoleku pärast. Minu kodumaa soovib Türgiga arendada koostöösidemeid nii Musta mere sünergia kui ka Euroopa Liidu naabruspoliitika programmide raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI), kirjalikult. (NL) Lõppkokkuvõttes hääletasin ma selle resolutsiooni vastu, sest pärast selle muutmist väliskomisjonis ja täiskogus saavutasime me teksti, milles eeldatakse, et Türgi saab Euroopa Liidu liikmeks. Parem oleks olnud rõhutada, et läbirääkimised ei kujuta endast lõputult kestvat protsessi, sest siis oleks saanud minna edasi realistlikumate võimalustega, näiteks hea partnerlusega. Lõppude lõpuks on päevselge, et Türgi ei täida ELiga ühinemise tingimusi ei 10, 15 ega 20 aasta pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma otsustasin jääda Türgi 2009. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni lõpphääletusel erapooletuks.

Ehkki selles tekstis on kritiseeritud riigi võimet täita Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikke kohustusi, väljendan ma erapooletuks jäämisega veelgi kaalutlevamat seisukohta.

Türgi praegune olukord on demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste ja vähemuste kaitsega seoses väga kaugel Euroopa standarditest. Ma pean siinjuures silmas eeskätt Türgi valimissüsteemi, milles ei austata pluralismi, erakondade tegevuse lõpetamist käsitlevat õigusakti, sõjaväe sekkumist poliitikasse, kurdide küsimust ja vähemuste õiguste, usu- ja ajakirjandusvabaduse jätkuvat piiramist. Need on meie jaoks olulised väärtused ja põhimõtted, mis tähistavad Euroopa integratsiooniprotsessi nurgakivi.

See on tõsi, et riigi liitumine Euroopa Liiduga võib tuua sisulisi majanduslikke eeliseid, eriti meie ettevõtetele, kuid ma usun, et Kopenhaageni kriteeriumide järgimine on esmane tingimus, mida liit peab rangelt jälgima.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) See, et Türgi poliitiline, majandus- ja kultuurieliit püüdleb ELi liikmesuse poole, on täiesti mõistetav. Väärtused, tavad ja eeskirjad, mille järgi me tegutseme, on aga üldtunnustatud ning me ei saa neid muuta lihtsalt selleks, et igaüks, kes soovi avaldab, saaks ühineda. Kandidaatriigil tuleb nende eeskirjadega nõustuda ja lõpuks, kui ta on saanud liikmeks, siis püüda neid muuta, kuid seda alles pärast ühinemist. Pika läbirääkimiste protsessi jooksul Türgi ja ELi vahel on Türgi inimesed tundnud, et nende tavasid ja kombeid – mida, tuleb tunnistada, ei ole arvessegi võetud – kuritarvitatakse, selleks et jätta nad hiljem, isegi kui poliitikud nende liikmeks saamisega nõustuvad, sellest staatusest ilma rahvahääletustel, mis liikmesriikides kindlasti aset leiavad.

Türgi on aga sõbralik riik, kelle ajalugu ja kultuur on väga mitmekesine. Ta on meie partner NATOs ja väärib seda, et teda sellisena koheldaks. Seda arvesse võttes soovitan ma, et kas või nüüd, pärast pikka protsessi, võiks korraldada Türgis rahvahääletuse, kus inimestelt küsitaks, kas nad tunnustavad meie põhimõtteid ja väärtusi ning kas nad soovivad need omaks võtta või eelistavad alustada hoopis läbirääkimisi uue ja sügavama eripartnerluse sõlmimiseks ELiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule Türgi 2009. aasta eduaruande kohta, sest usun, et liikmesuse saavutamise meetmetega jätkamine on nii ELi kui ka Türgi huvides. Ma arvan, et EL peab täitma Türgile antud lubadusi. Türgi omakorda peab panustama rohkem käimasolevasse reformiprotsessi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Türgil on vaja veel palju teha, et täita Kopenhaageni kriteeriume, mille ta Kopenhaageni tippkohtumisel endale eesmärgiks seadis. Samas näib, et ta mitte ainult ei tegutse selle nimel vähem, vaid et ta on ka nende täitmisest vähem huvitatud.

Selles suhtes oli 2009. aasta raske, sest sai selgeks, et Türgit lahutab Euroopa Liidu liikmesriikidest veel tohutu lõhe seoses poliitika, õiguse, inimõiguste, ühinemis-, sõna- ja teabevabaduse ning paljude teiste valdkondadega.

Olenemata sellest, millised on ELi ja Türgi suhted tulevikus, loodan ma, et nad lähenevad üksteisele ning liiguvad edasi dialoogi ja tõhusa koostöö kursil ning et Türgi jätkab enda heaolu pärast läänelike vabaduse ja demokraatia põhimõtete poole püüdlemist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Lisaks sellele, et Türgi saamine ELi liikmeks on oluline majanduslikult, poliitiliselt ja sotsiaalselt, on selle saavutamine mõlema poole jaoks keeruline; samas on sellel suur sümboolne tähendus, kujutades endast ida ja lääne võimalikku ühendamist. Rahvusvaheliselt nähakse Euroopa Liitu majandusliku arengu eeskujuna ning mitmekultuurilise piirkonnana, mis julgustab vähemuste austamist ja võrdsete õiguste tagamist kõikidele inimestele, hoolimata nende soost, rassist, rahvusest või usulistest veendumustest. Need on Euroopa integratsiooniprojekti võõrandamatud väärtused ning kujutavad endast Türgi inimeste jaoks head võimalust ja aitavad rahumeelselt väärtustada nende rahvuslikku ja kultuurilist mitmekesisust. Siiski edeneb ELi liikmesuse poole püüdlemine vaevaliselt ilma konkreetsete edusammudeta, tuues sellega esile, kui pikk on olnud see teekond alates ametlikust taotlusest 1987. aastal, mille tulemusel alustati 2005. aastal ühinemisläbirääkimisi.

Seepärast – võttes arvesse selle protsessi tulemuslikkust – usun ma, et eeskätt oleks vaja propageerida rahvahääletuse korraldamist Türgis, et inimesed saaksid öelda selgelt välja, kas nad soovivad saada ELi täisliikmeks ja on nõus sellega, millist mõju avaldab see ühiskondlikele ja kultuurilistele põhimõtetele ja väärtustele, või eelistaksid nad selle asemel tihedamat partnerlust ELiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Selle eduaruande vastu hääletamisega ei ole ma Türgi vastu. Türgi inimesed ei ole mitte mingil viisil ära teeninud seda, et neid seltskonnast välja tõugatakse. Ma pean aga taunimisväärseks euroliberaalseid ettekirjutusi, mida nii ELi liikmesriigid kui ka kandidaatriigid peavad järgima. Kopenhaageni kriteeriumide majanduslik külg ja sellega nõutav turgude liberaliseerimine ohustab kandidaatriikide sotsiaalseid õigusi. Toetan uute riikide ühinemist vaid siis, kui EL teeb nii, et piirkondlik integratsioon toimib kõikide selle aluseks olevate kodanike huvides, mitte kapitali huvides, mis on praegu ülekaalus ja mille jaoks on koostatud integratsiooni raamistik, kuid mille üle kodanikel kontroll puudub.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on teatavaid kõhklusi seoses Türgi saamisega ELi liikmeks. Selle põhjenduseks võib tuua mõned näited: Küprose jätkuv osaline okupeerimine Türgi poolt, sadamate ja lennujaamade avamisest keeldumine, poliitiliste, usu- ja etniliste vähemuste õiguste rikkumine, naiste diskrimineerimine, erakondade tõrjumine ja sõjaväekohtute jurisdiktsiooni piiravate õigusnormide tühistamine. On veel kaks olulist küsimust. Enamik Türgist ei ole geograafiliselt Euroopa osa. Türgis on valdav islamiusk, mis on väga erinev enamikus Euroopa riikides järgitavast judaismist ja kristlusest. Strateegilisest seisukohast oleks ELi jaoks problemaatiline omada piiri Iraagi Kurdistaniga. Riigi ilmalikkuse tagab vaid sõjaväeline jõud. Ja lõpetuseks, Türgist saaks suurima rahvaarvuga riik ELis ning tema kodanike vaba liikumine võib töörutul tuua kaasa suuri probleeme. Mitte miski eespool toodust ei takista tunnustamast Türgi viimaste aastate edusamme ELi nõutud teatavate kriteeriumide täitmisel ning EL tunnustab ka tema väärtuslikku rolli NATOs. Võib-olla oleks parem tagada Türgile ELi eripartnerluse staatus, mitte tekitada valesid ootusi ja tühje lootusi liikmeks saamise suhtes, mida oleks teadaolevaid fakte ja olusid arvesse võttes raske saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Mina jäin Türgi 2009. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni B7-0068/2010 hääletusel erapooletuks, sest olen seisukohal, et Türgi ei aita kaasa läbirääkimistele, mis toimuvad Küprose Vabariigi presidendi ja Küprose türklaste kogukonna esindaja vahel. Türgi ei pea kinni ÜRO resolutsioonidest ning rikub rahvusvahelist õigust: ta hoiab 40 000 sõdurit Küprose põhjaosas, Famagusta linn on jätkuvalt suletud ja sõjaväe poolt okupeeritud ning Türgi saadab saare põhjaossa ikka veel asunikke juurde.

Minu arvates tuleb Euroopa Liidul jälgida Küprose kreeka ja türgi liidrite vahelisi läbirääkimisi ja saata Türgile ühemõtteline sõnum: kui ta säilitab oma praeguse positsiooni, ei saa ta kunagi ELiga ühineda, sest ta jätkab ühe Euroopa Liidu liikmesriigi – Küprose territooriumi okupeerimist. Seetõttu on Türgi vägede väljatoomine Küprose Vabariigist ja Famagusta linna tagastamine sine qua non tingimused Türgi ühinemiseks Euroopa Liiduga.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Türgi on pingutanud kõvasti, et täita Kopenhaageni kriteeriume. Silmapaistvat edu on saavutatud turumajanduse standardite järgimises. Kui me aga räägime muutustest poliitikas, demokraatias või inimõiguste valdkonnas, siis ehkki asjaomaste õigusaktide väljatöötamine on olnud tulemuslik, on nende rakendamine olnud puudulik. Selles suhtes tuleb aga olla mõistev, sest õigusaktide rakendamine eeldab muutusi ühiskonna teadvuses, muutused aga toimuvad aeglaselt. Inimõigusi, naiste õigusi ning vangide ja rahvus- ja usuvähemuste kohtlemist käsitlevatest Euroopa õigusnormidest tuleb siiski kinni pidada.

Mõned Türgi integreerimise vastased juhinduvad põhjustest, mis ei ole asja tuumaga üldse seotud, kuid teised kardavad, et kuna Türgi on suur riik, hakkab ta oluliselt mõjutama ELi otsuseid, sest vastavalt Lissaboni lepingule sõltub iga liikmesriigi hääletusõigus riigi rahvaarvust. Türgi liikmesus on ELi eelarvele kahtlemata suureks koormuseks, kuid samas tuleb silmas pidada, et Türgi on ka liidu jaoks oluline suur turg. Türgi on silmapaistev NATO liige ning ta on ka USA ja paljude ELi liikmesriikide oluline partner. Lisaks sellele on tegemist territooriumiga, mis on Euroopasse suunduvate energiakanalite transiidiriigiks.

Lisaks pidagem meeles, et Türgist võib saada eri religioonide ja kultuuride vahelise ning isegi makropiirkondliku dialoogi ühenduskohaks. Türgi saamine liidu liikmeks võib aidata stabiliseerida seda suurt ja olulist piirkonda maailmas. Türgi peab mõistma, et ei saa oma minevikku muuta. Tehtud vigu tuleb tunnistada, sest siis on lihtsam hakkama saada ja luua häid suhteid oma naabritega.

 
  
MPphoto
 
 

  Renate Sommer (PPE), kirjalikult. (DE) Vastupidiselt Euroopa Komisjonile ja nõukogule on Euroopa Parlament suutnud kirjeldada paljusid Türgi ja Türgiga seotud probleeme väga täpselt. Kurdimeelse Demokraatliku Ühiskonna Partei keelustamine on rünnak alles lapsekingades oleva demokraatia ja eeskätt kurdi vähemuse vastu, mis moodustab 20% elanikkonnast. Asjaolu, et see on viimase kümne aasta jooksul 27. kord, kui erakond keelustatakse, annab selge pildi Türgi arusaamast demokraatiast. Sõjaväekohtute jurisdiktsiooni piiravate õigusnormide tühistamine on veel üks näide riigi ebaühtsuse kohta. Niipea kui Türgi valitsus kavandab väikesi järeleandmisi ELile, põrkub ta rahvusliku opositsiooni vastuseisule.

Peaaegu kõikides valdkondades on jõutud ummikseisu või tehakse vähikäiku. Türgi valitsus püüab valitsusevastaste ajakirjanike ja meediaorganisatsioonide represseerimisega kriitika juba eos lämmatada. Usuvabaduse suhtes kohaldatakse topeltstandardeid. Peaminister soovib kaotada pearättide kandmise keelu ja vanusepiirangud koraani õpetamise koolides, kuid samas diskrimineeritakse ja kiusatakse pidevalt taga usuvähemusi. Sündmuste niisugune areng on väga hirmutav. Seda arvesse võttes on igati arusaadav, miks Türgi peamine läbirääkija Bağış ei võta tõsiselt meie resolutsiooni ega seega ka meie demokraatlikke otsusetegemise struktuure. Türgi on näidanud väga ilmekalt, et ei ole veel mitme põlvkonna vältel valmis ELiga ühinema.

 
  
MPphoto
 
 

  Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. (DE) Selleks et läbirääkimised Türgiga saaksid jätkuda, tuleb tal kõigepealt rakendada täielikult Ankara protokolli ja tunnustada ELi liikmesriiki Küprost.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Türgi saamine ELi liikmeks on muutunud pikaleveninud protsessiks, mille lõpptulemus on veel ebaselge. Türgi võttis endale kohustuse viia ellu reforme, säilitada head suhted naabritega ja kohaldada järk-järgult ühenduse õigustikku. Kopenhaageni tippkohtumisel kindlaksmääratud kriteeriumide täielikuks täitmiseks ning kohtu- ja valimissüsteemi ja õigusaktide kehtestamiseks tuleb aga teha suuremaid jõupingutusi.

Konkreetsete reformide elluviimine peatus 2009. aastal ning niisugused teemad nagu Küprose sadamate ja lennujaamade avamine mõjutavad tõenäoliselt läbirääkimiste protsessi. Samamoodi takistavad edasiminekut Türgi põhiseaduskohtu otsus lõpetada kurdimeelse Demokraatliku Ühiskonna Partei tegevus ja sõjaväekohtute jurisdiktsiooni piiravate õigusnormide tühistamine.

Tegelikult on reformid vajalikud ja kiireloomulised, mida on esile toodud ka parlamendi resolutsioonis. Kui aga võtta arvesse, et ELi liikmeks saamise kriteeriumide täitmiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi, on asjakohane soovitada rahvahääletuse korraldamist. Rahvahääletusel küsitaks Türgi inimestelt, kas nad tõepoolest tunnustavad Euroopa põhimõtteid ja väärtusi ning soovivad need omaks võtta või eelistaksid nad uut ja sügavamat eripartnerlust ELiga.

 
Viimane päevakajastamine: 7. mai 2010Õigusalane teave