Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi avaldus olukorra kohta Ukrainas.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton palus mul öelda järgmist.

Lubage mul tänada teid nii õigesti ajastatud kutse eest rääkida teile Ukrainast, mis on üks Euroopa Liidu põhipartnereid.

Nagu teate, toimus Ukrainas pühapäeval presidendivalimiste teine voor. See oli oluline sündmus nii riigi enda kui ka kogu laiema piirkonna jaoks. Oluline on see põhjusel, et demokraatlik Ukraina on oma naabritele tähtis eeskuju.

Meil on hea meel OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo juhitud rahvusvahelise valimiste vaatlemise missiooni positiivse hinnangu üle selle kohta, et valimised toimusid kooskõlas rahvusvaheliste normidega ja et juba niigi headest saavutustest, mida Ukrainal on valimiste vallas ette näidata 2004. aastast, on astutud veel üks samm paremuse poole.

Seda arvamust väljendas kõrge esindaja oma esmaspäeval tehtud avalduses. Samuti kiitis ta Ukraina rahvast selle eest, et nad aitavad jätkuvalt kaasa demokraatia arengule. Eriti rõõmustav oli suur valimisaktiivsus mõlemal valimispäeval.

On selge, et Ukraina demokraatia tugevneb edasi. Selle riigi rahvas käib valimas, teeb oma valiku vabalt ja ootab, et teda võetaks kuulda. See on suur saavutus. Mis peamine – see näitab Ukraina pühendumust Euroopa väärtustele.

Valimistel on võitjad ja kaotajad. Otsuse teeb valijaskond. Täna, mil me kohtume siin Strasbourgis, ei ole keskvalimiskomisjon veel ametlikke valimistulemusi kinnitanud.

Esialgsete valimistulemuste järgi on kahe kandidaadi saadud häälte vahe väga väike. Oleme juba kuulnud tulemuste võimalikust vaidlustamisest kohtutes. Kohalikul tasandil on mõned kohtuasjad juba algatatud.

On loogiline ja õiguspärane, et võimalikke probleeme uuritakse. Samas on valimisprotsessi kui terviku sujuvus ülimalt tähtis, sest sellega väljendatakse Ukraina küpse demokraatia paindlikkust ja põhjalikkust ning kandidaatide endi ühist soovi riiki arendada.

Kõik valimised peegeldavad rahva tahet. Samuti pakuvad need võimalust uueks alguseks. Ukraina jaoks on nüüd eluliselt tähtis edasi liikuda. Arvestades Ukraina geograafilist ja strateegilist tähtsust, on Ukraina valimiste edukus oluline nii ELi jaoks kui ka Euroopa jaoks tervikuna.

Viimastel aastatel oleme näinud poliitilist ebastabiilsust, mida iseloomustab presidendi ja peaministri omavaheline võistlemine ning raskendab selguse puudumine põhiseaduses. Ukraina on korraldanud järjest häid valimisi ning riigis on elujõuline kodanikuühiskond ja vaba meedia. Kahetsusväärne on aga see, et üldine reformimine, mis on Ukraina jaoks ülimalt tähtis, on märgatavalt aeglustunud. Viimaste aastate jooksul oleks tulnud teha palju rohkem.

Valimiseelne poliitika takistas ka Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidi lepingu rakendamist, sest Ukraina ei täitnud nõutud tingimusi. Sellele on kaasa aidanud ka Ukraina põhiseadusliku raamistiku nõrkus.

Olen veendunud, et räägin meie kõigi eest, kui ütlen, et me ootame Ukraina uutelt juhtidelt reformipingutusteks uut hoogu. Esmajärjekorras peab Ukraina saama viivitamata Rahvusvahelise Valuutafondi programmiga uuesti järje peale, et tulla toime üleilmse finantskriisi mõjuga ja tagada tulevane majanduslik stabiilsus. See on ühtlasi ELi võimaliku makromajandusliku finantsabi väljamaksmise eeltingimus.

Eelseisvatel nädalatel ja kuudel moodustatakse Kiievis uus valitsus. ELi sõnum Ukraina juhtidele on järjepidev ja selge: käes on aeg tegutseda. Me loodame näha konkreetset edasiminekut. Reform on Ukraina enda pikaajaliseks heaoluks ja julgeolekuks hädavajalik. See on Ukraina enda huvides, mitte vaid selleks, et rahvusvahelisele üldsusele meeldida. See sõnum öeldi edasi ka ELi ja Ukraina tippkohtumisel 4. detsembril 2009.

Tegutseda on vaja mitmel tasandil. Majandusvaldkonnas peab Ukraina võtma kiireloomulisi meetmeid, et asuda lahendama korruptsiooniprobleeme ning parandada äri- ja investeerimiskliimat. See hõlmab jõupingutusi kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks, majanduse avamiseks ning õiglase ja läbipaistva konkurentsi tagamiseks. Seda võib teha näiteks riigihankeid käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise teel kooskõlas rahvusvaheliste normide ja Euroopa Liidu õigustikuga.

Samal ajal tuleb sellistes sektorites nagu energia – eriti gaasisektor –, transport ja keskkond algatada hädavajalikke valdkondlikke reforme ja neid ellu viia. Samuti oleme järjekindlalt innustanud Ukrainat uuesti käsile võtma põhiseadusliku reformi, tagama stabiilsuse ja kehtestama toimivad poliitikaelu põhireeglid. Põhiseadus peab ajaproovile vastu panema ja selle reformimine ei tohiks olla seotud lühiajaliste poliitiliste kaalutlustega. Ukraina ise otsustab, millist mudelit ta soovib kasutada. Siiski peaks riik tagama tulemusliku võimude lahususe süsteemi, mis hoiab ära poliitilise seisaku, mida Ukraina on minevikus kogenud. Veneetsia komisjoni abi ja nõuanded on olulised, et tagada eeltoodu elluviimine kooskõlas Euroopa normidega ja parimate kogemuste ärakasutamine.

Lisaks esmatähtsatele reformieesmärkidele peab Ukraina jätkama suure ülesandega, mille raames tuleb õigusaktid ühtlustada Euroopa Liidu normidega. See on eeltingimus, mis võimaldaks Ukrainal kasutada täielikult ära hüved, mis tulenevad ELi ja Ukraina uuest ja kaugeleulatuvast assotsieerimislepingust. Selle lepinguga, mille üle me peame praegu Ukrainaga läbirääkimisi, kaasneb ka põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond.

Meie ülesanne on julgustada Ukrainat edasiliikumisel ning pakkuda Kiievi juhtidele toetust põhjalikul reformimisel ja ajakohastamisel. Meil on selleks palju vahendeid. Meil on Euroopa naabruspoliitika raames olemas vahendid, et toetada Ukraina enda reformipingutusi. Juba praegu on ELi ja Ukraina vahel käimas oleva ja kavandatava tehnilise ja finantskoostöö maht umbes 435 miljonit eurot, kusjuures see arv ei sisalda võimalikku makromajanduslikku finantsabi. Idapartnerlus on vahendeid juurde toonud. Hea näide on idapartnerluse raames kavandatud laiahaardeline institutsioonide rajamise kava, sest see on suunatud just Ukraina valitsuse institutsioonidele, mida on vaja reformi läbiviimiseks tugevdada.

Üldisemas plaanis oleme ELi ja Ukraina uue kaugeleulatuva assotsieerimislepingu läbirääkimistel Ukrainaga seadnud endale selged eesmärgid: Euroopa Liidu ja Ukraina poliitiline seotus ja majanduslik lõimumine. See on väga oluline ettevõtmine ning sellega kaasneb põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine, mis toob kaasa suuremahulise õigusaktide ühtlustamise Euroopa Liidu õigustikuga.

Kuid meie pakkumine Ukrainale ei ole ühepoolne. Tempo, millega Ukraina ja EL üksteisele tulevikus lähenevad, sõltub sellest, kui korralikke ja põhjalikke jõupingutusi Ukraina ise reformimiseks teeb. Me ootame koostööd Ukraina uue juhtkonnaga, et saavutada ühised eesmärgid.

Me suhtlesime täna oma kabinettide kaudu kõrge esindaja ja minu komisjoniliikmest kolleegiga ning selle põhjal lubage mul võtta oma jutt kokku järgmise kolme sõnumiga: esiteks oleme ühel meelel, et need valimised kinnitasid Ukraina demokraatia elujõulisust, teiseks soovime tihendada oma sidemeid Ukrainaga ja toetada teda reformikava elluviimisel ning kolmandaks ootame pikisilmi, et edasiviiv koostöö ametisseastuva presidendiga algaks kohe, kui ametlikud tulemused on välja kuulutatud.

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

  Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Aitäh, juhataja! Lugupeetud volinik, me oleme üsna pettunud. Mina olen üks neist, kes oli oranži revolutsiooni ajal Kiievis telklinnakus. Kui ma vaatan, mida on viimase viie aasta jooksul tehtud, tahaksin öelda president Juštšenkole, et ta ei ole oma riiki stabiilsust toonud, ta ei ole loonud parlamentaarseid võimalusi ning ta on peatanud õigusloomeprotsessi. Oranži revolutsiooni ebaõnnestumise eest vastutab just tema. Loodetavasti toovad seekordsed valimised Ukrainasse uue stabiilsuse. Vaatamata sellele, et valimised toimuvad näiliselt kooskõlas rahvusvaheliste normidega, valmistab mulle muret, et tegemist ei ole stabiilse ja enesekindla demokraatiaga. Kui õigusakte muudetakse kolm päeva enne teist hääletamisvooru, otse keset valimisi – olgu põhjus milline tahes –, siis ei näita see, et asjade käigust on aru saadud. See paneb meid Ukraina poole hoopis väga mureliku pilguga vaatama. Arvan, et peame põhjalikult sekkuma Ukraina demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamise küsimusse, mis on seotud stabiilsuse teemaga – see pole vastuolu, vaid tagajärg.

Lugupeetud volinik! Te vastutate otseselt naabruspoliitika eest. Kuid naabruspoliitika ei tähenda lihtsalt seda, et jätkatakse samamoodi nagu varem. Naabruspoliitika tähendab hoopis seda, et me ei kasuta oma vahendeid mitte üksnes kahepoolsete suhete arendamiseks sellise riigiga nagu Ukraina või teiste selle piirkonna riikidega, vaid rakendame ka mitmepoolset lähenemist nendele riikidele, mille tulemusel muutuvad nad üksteisele lähedasemaks ja stabiilsemaks. Peame andma neile tulevikuväljavaated. See ei tähenda igapäevast viitamist Euroopa Liidu laienemisele, vaid hoopis kohest viisarežiimi lihtsustamist ja vabakaubanduspiirkonna võimaluse kaalumist. Ehk võiks pakkuda neile isegi ideed saada Euroopa Majanduspiirkonnas Norraga samasugune staatus. See ei kahjusta kedagi ega tähenda agressiivset käitumist kellegi suhtes, kuid see annab sellistele riikidele Euroopa väljavaate ja aitab luua stabiilsust. Loodetavasti tõestab uus valitsus, et on väärt sellises projektis osalema.

  Kristian Vigenin, fraktsiooni S&D nimel. – (BG) Tänan, juhataja! Lugupeetud volinik, te vastutate nii laienemise kui ka naabruspoliitika eest ning üks selle asjaolu tagajärgi on see, et te hakkate siin istungisaalis rohkem aega veetma. Kuid pöördun nüüd praeguse teema juurde.

Tuleb tunnistada, et rahvusvahelised vaatlejad andsid Ukraina valimistele väga hea hinnangu hoolimata sellest, et valimisi endid ümbritsevad õigusaktid olid ebakindlal alusel. Võib öelda, et muudatuste tegemine viimasel minutil nende valimiste tulemust otseselt ei mõjutanud. Tegelikult saame öelda, et sellest võitis peamiselt Ukraina demokraatia, sest kui praegune president kandideerib uuesti ja saab vaid 5% häältest, siis on see minu jaoks väga selge märk sellest, et demokraatia toimib.

Üks demokraatia reegleid on valimistulemusega nõustumine. Samuti tuleb tunnistada oma rivaali võitu, kui valimised ise hinnatakse positiivseteks. Seepärast peab meie sõnum kaotanud kandidaadile olema ühene: Ukraina vajab poliitilist stabiilsust ja talle tuleb anda võimalus alustada lõpuks reforme, millega on kaua viivitatud. Lisaks nendele sõnumitele peame Euroopa Parlamendis selgelt välja ütlema, et me aitame Ukrainal hakata taas edasi liikuma, kasutades selleks oma poliitikat, naabruspoliitikat ja idapartnerlust.

  Siiri Oviir, fraktsiooni ALDE nimel. – (ET) Lugupeetud proua president, volinik, head kolleegid! Hiljutised presidendivalimised Ukrainas märgivad viieaastase perioodi lõppu, kus apelsinivärv kandis endas poliitilist sõnumit. Hiljutisi presidendivalimisi saab lugeda järjekordseks sammuks demokraatia konsolideerimise suunas.

On öeldud, et revolutsioon sööb oma lapsi. Tõsi, aga Ukraina jääb riigina alles ka pärast käesolevaid valimisi. Ukrainale jääb endiselt tema mitmeparteisüsteem ning seda enamjaolt tänu oranžile revolutsioonile. Sõnavabaduse ja vaba meedia olemasolu võib samuti kirjutada viie aasta taguste sündmuste arvele, mil suund vabadusele ja inimõiguste austamisele sai võetud. Ja see kõik pole sugugi vähetähtis.

Siinjuures tulebki tunnustada Ukraina edasiliikumist demokraatia ja õigusriigi tugevdamise suunas, mis muudab majandusintegratsiooni põhjalikumaks ning aitab edendada suhteid Euroopa Liiduga. Usun, et sõltumata lähipäevil valimiste võitja ametlikust väljakuulutamisest, püsib Ukraina oma senisel kursil – säilitades toetuse Euroopa Liidu integratsiooniprotsessile ning muutes riigi valitsemist efektiivsemaks ja poliitilist süsteemi tasakaalustatumaks – ning jätkab põhiseaduslikku reformi.

Ukraina sisepoliitiline stabiilsus ning keskendumine sisereformidele on eelduseks Euroopa Liidu ja Ukraina suhete edasisele arendamisele. Kahe- ja mitmepoolse koostöö hoogustamise vaieldamatuks eelduseks on Ukraina riigisisene järjepidevus eesmärkide rakendamisel. Me peame jätkama kõnelusi Ukraina – Euroopa Liidu assotsieerumislepingu üle. Viimasel ajal on see tempo aeglustunud, seda tuleb taas tõsta ja sisustada.

Konkreetsemat sisu vajab ka energia- ja keskkonnaalane koostöö. Tehtust ei saa esile tõstmata jätta liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, mis on ühtlasi kaalukaks eelduseks meie ja Ukraina sügava vabakaubanduspiirkonna loomisel. Muidugi on ka vajakajäämisi, korruptsioonist siin räägiti, kindlalt on kanda kinnitanud huvirühmad ja onupojapoliitika. Me loodame, et Ukraina pöörab need vajakajäämised...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin peatuda sellel, mida ütles kolleeg Brok. On tõsi, et 2004. aasta kangelase Viktor Juštšenko jaoks oli kaotus juba esimeses hääletusvoorus väga kurb tulemus. Minu arvates on Juštšenko ainuke, kes maksab lõivu Ukraina parteide või blokkide kõikide juhtide läbikukkumise eest.

Üks tähtis asjaolu, mida meil tuleb käsitleda, on see, et Ukraina rahvas ei usalda tegelikult ühtegi Ukraina parteiliidrit juhtima riiki kõikide kodanike hüvanguks. Kui valimiste vaatlejate kohalviibimisega üldse midagi saavutati – peale selle, et valimised toimusid nõuetekohaselt, mis on enesestmõistetav –, siis on see paljude arutelude käigus tehtud avastus, et enamik inimesi hääletas vähem halva kandidaadi poolt. Ühelgi kodanikul, keda ma kohtasin, ei olnud nende valimiste suhtes suuri ootusi. See tekitab suurt muret nii noore demokraatia puhul, mis on endisest nõukogude süsteemist eemaldunud rohkem kui ükski teine Ida-Euroopa riik.

Lugupeetud härra Füle! Loodetavasti ei tähenda teie tänane kohalolek ja Cathy Ashtoni puudumine seda, et Ukraina on nüüd jälle teisejärguline ja et ta kaob teiste välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide sekka ära. See peab olema üks peamisi eelisvaldkondi, sest see ei ole viimase viie aasta jooksul nii olnud.

Ukraina-sisesed ebaõnnestumised kajastavad Euroopa strateegia puudusi. Me ei tohi sellesse enam kergemeelselt suhtuda. Peame Ukraina sihti lääne suunas tingimusteta toetama, sest meil on palju kaotada. Gaas on üks teema, mis põhjustab alati palju ärevust. Mul tasub vaid mainida Sevastopolit ja me oleme kohe silmitsi tõsise konfliktiga. Me ei saa lasta olukorral jätkuda nii nagu varem. Te olete selles valdkonnas võtnud suure vastutuse.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Loomulikult on Julija Tõmošenkol õigus presidendivalimiste tulemused vaidlustada. Arvestades 2004. aastal aset leidnud intriige ja salasepitsusi, ei saa me teda süüdistada, kuigi seekord on rahvusvahelised valimiste vaatlejad tulemused kinnitanud. Tal on õigus oma eeldatavate õiguste eest seista. See ei ole siiski poliitilises mõttes tark tegu, sest niisugune vaidlus põhjustab riigis poliitilise ja majandusliku ebakindluse jätkumist.

Tasavägised valimistulemused näitavad, et riik on jagatud kahte leeri. Tegelikult aga ei ole Janukovitšil võimalik aastaid tagasi kukutatud autoritaarset korda taastada, isegi kui ta seda tahaks, kuigi poliitilise ja majandusliku süsteemi oligarhilist struktuuri on presidendivalimised kahtlemata tugevdanud.

Et tulemused olid tasavägised, peavad mõlemad leerid tegema kompromisse. Inimeste huvides on väga oluline saada riigis üle kultuurilisest ja sotsiaalsest lõhest ida ja lääne vahel. Palju sõltub sellest, kas Janukovitš määrab ametisse peaministri, kellega suudavad leppida nii ida- kui ka lääneukrainlased, ja kas Tõmošenko on demokraatlikult piisavalt küps, et tunnistada oma kaotust ja ühineda opositsiooniga.

  Paweł Robert Kowal, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Viis aastat tagasi toimus ka siin istungisaalis teatud mõttes oranž revolutsioon. Kuid mõne nädala eest tõstatati muu hulgas proua Ashtoni sõnavõtus küsimusi selle kohta, kas ukrainlased olid oranžiks revolutsiooniks valmis ja kas nad on ka kõik ellu viinud. Nagu Rebecca Harmsil, on ka minul kahju, et proua Ashtonit täna siin ei ole. Vastus sellele küsimusele on järgmine: 70% valimisaktiivsus on Euroopas tõeliselt haruldane ja seda esineb ka meie riikides väga harva. Selles mõttes ei ole Elmar Brokil õigus, kui ta ütleb, et oranži revolutsiooniga kaotati. Sellega võideti, sest see tähendas kõigile kasulike reeglite kehtestamist. Oleme ka Poolas kokku puutunud olukordadega, kus demokraatlikest reeglitest saab kasu keegi, kes on varem demokraatia vastu olnud. Kuid see on hea. Just nii see peabki olema.

Nüüd on meil aeg vastuseid anda. Kas me oleme teinud kõike, mida oleksime pidanud tegema pärast oranži revolutsiooni? Kas oleme sellele küsimusele vastanud? Kui mitte arvestada kõiki neid vahendeid, millest volinik rääkis ja mille loomine on loomulikult väga kasulik, siis kas me oleme vastanud, et Ukraina jaoks on uks avatud? Kas ühes postkommunistlikus riigis on võimalik põhjalikke reforme läbi viia ilma selle lubaduseta? Kas me saame julgustada inimesi tegema ohverdusi, kui ütleme neile, et nad jäävad alatiseks ukse taha ootama? Kas me ei peaks selle asemel ütlema neile hoopis nii: Euroopas on teie jaoks koht olemas – mitte küll täna ega homme, aga see on olemas.

Selle väljaütlemine on uue voliniku Štefan Füle jaoks hea võimalus. Proua Ashton ei tulnud täna siia. Lugupeetud volinik! Olge julge ja olge esimene, kes ütleb, et koht on olemas. Mitte küll täna ega homme, aga see on olemas. See oleks ukrainlastele suureks abiks. Praegu võib olla viimane hetk, mil seda saab öelda. Seepärast peavad kõik ukrainlased olema kindlad, et lõimumine, koostöö Euroopaga ja õigusaktide muudatused on nende endi isiklik võimalus.

Seda ei tule öelda vaid eliidile, ettevõtjatele või tudengitele. Seda tuleb öelda nii, et igaüks mõistab, et see on ka pärast kommunismiaastaid väärt ohverdusi, et see on veel väärt millegi tegemist. Lugupeetud volinik, see on ka teie jaoks hea võimalus. Öelge see selgelt välja ja te lähete ajalukku. Te ei aita mitte ainult Ukrainat, vaid aitate kogu Kesk-Euroopat, sest Ukraina heaolu ja julgeolek tähendab võimalust kogu Kesk-Euroopa jaoks. Igaüks peab tundma, et tal on võimalus. Seepärast peame lisaks väga olulisele assotsieerimislepingule leevendama ukrainlastele esitatavat viisanõuet ja tulevikus selle tühistama. Me peame täiesti selgelt ütlema: uks Euroopasse on Ukraina jaoks avatud. Keegi peab ometi kord pärast neid viit aastat selle välja ütlema.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – Austatud juhataja! Ukraina hiljutised valimised näitasid, et riigis on toimiv demokraatia.

Uus president seisab valitsema hakates silmitsi jõulise opositsiooni ja vaba meediaga. Tuleb loota, et opositsioon on edasiviiv ja et riigi valitsemisnormid paranevad.

Valimiskampaania kinnitas, et Ukraina poliitiline eliit tahab jätkata Euroopa Liiduga lõimumist ja säilitada Venemaaga heanaaberlikud suhted. Euroopa Liit peab vastama selgete sõnumitega, milles avaldatakse tunnustust mõlemale suundumusele. Samal ajal peab Ukraina oma reforme kiirendama.

Kui edusamme tehakse, peab EL kaaluma Ukraina liikmesuse kohta antud lubaduse laiendamist. Vahepeal peaksime soodustama lõimumist lihtrahva tasandil. Selleks tuleks teha märksa enam.

Vahetusprogrammid, noorte- ja koolikülastused, stipendiumid, linnade ja piirkondade mestimistegevus ja ärilepingud on parim viis levitada sõnumit, et reformid on ainuke võimalus paremaks tulevikuks.

Praegu on kõige olulisem, et EL leiaks mooduse sissesõiduviisa nõude kaotamiseks. Peame tagama võimalikult suure inimvoo üle piiride, mida me Ukrainaga jagame.

Üks minu valija kirjutas mulle hiljuti: aidake 1000 inimesel reisida Ida-Ukrainast Euroopa Liitu ja kui nad naasevad, kuulevad nende headest muljetest 100 000 inimest.

Niimoodi saame toetada reforme, mille elluviimist tahame oma väärtuslikus ja demokraatlikus naaberriigis näha.

  Marek Siwiec (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Endises Nõukogude Liidus on vähemalt üks riik, kus valimistulemused ei ole ette teada. See riik on Ukraina ja meil peaks selle üle hea meel olema, sest ka meil on olnud selles oma osa. Pärast valimisi Ukrainas asjad muutuvad. Riik saab uue presidendi ja see uus president peaks saama Euroopa Liidus ja Euroopa Parlamendis sõbraliku vastuvõtu osaliseks, sest Ukraina meelestatus Euroopa suhtes ei ole mööduv nähtus, vaid suur ülesanne ja miljonite ukrainlaste ülim eesmärk. Euroopa Liit peab ennast Ukraina jaoks uutmoodi avama. Ärgem võtkem motivatsiooniks isiklikke eesmärke. Mõistan, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonil on veidi kahju, et valimisi ei võitnud naine, kelle võitu nad soovisid. Kuid me ei tohiks tõugata Ukraina uut presidenti Moskva haardesse. Ukrainast saab partner, kellelt oodatakse palju. Ukrainast saab partner, kellele antakse palju teha. Ukrainast saab partner, keda tuleks kohelda heatahtlikult. Seepärast ütlen veel kord, et on vaja uut tõuget Euroopalt, sest Ukraina on osa Euroopast ja me peame rakendama seda põhimõtet oma huvides.

  Traian Ungureanu (PPE). – (RO) Loodetavasti suurendavad Ukraina võimud oma jõupingutusi, et teha Euroopa Liiduga väliskoostööd ja viia sisenormid Euroopa normidega kooskõlla. Idapartnerlus ja algatus Euronest pakuvad selleks sobivat raamistikku.

Hoolimata uue valitsuse poliitilisest värvingust ei ole küsimus selles, kas Ukraina peaks jääma idameelseks või muutuma läänemeelseks. Küsimus on selles, kas Ukraina suudab riigis tugevdada demokraatiat. See tähendab demokraatlike normide kehtestamist ja inimõiguste kaitsmist. Üks tundlik valdkond on näiteks rumeenia keelt kõneleva vähemuse olukord Ukrainas ja nende õigus saada emakeelset haridust.

Välispoliitikas tuleb Ukrainat julgustada tegema koostööd Euroopa Liiduga. Seda saab ta teha nii, et arendab heanaaberlikke suhteid ELi liikmesriikidega. Kuid sama oluline on kaasata Ukraina Euroopa projektidesse, et teha koostööd Musta mere piirkonnas. Lisaks võib sidemete tugevdamine Moldova Vabariigi Euroopa-meelse valitsusega osutuda kiireks ja kasulikuks sammuks heanaaberliku poliitika poole.

  Mário David (PPE). – (PT) Tundub, et viis aastat pärast oranži revolutsiooni peavad ukrainlased seda aega käest lastud võimaluseks. See ei ole üksnes nende poliitilise eliidi süü. On tõsi, et nad olid liiga hõivatud konfliktidega võimu ja mõjukuse pärast. Paljud reformid jäeti ellu viimata ja paljud ei jõudnud kavandamisjärgust kaugemale.

Demokraatias on mõeldamatu, et valimisseadust muudetakse kahe valimisvooru vahel. See ei tee au neile, kes muudatused välja pakkusid, neile, kes nende poolt hääletasid, ega neile, kes need vastu võtsid. See näitab, et säärase teguviisi taga olid vääritud ja sobimatud kavatsused. Kohtuasutuste sõltumatuse puudumine nõuab palju muutusi, sest neile avaldavad liiga suurt mõju nii poliitiline võim kui ka ettevõtjad. Vaba ja sõltumatu kohtusüsteemita ei saa olla õigust ega tagada inimõigusi, teha välisinvesteeringuid ega saavutada edu.

Kuid selles pettumuses saab süüdi pidada ka Euroopa Parlamenti ja eriti mõnda liikmesriiki. Soovin, et me suudaksime ennast mõneks hetkeks panna ühe sellise Euroopa riigi kodaniku olukorda, mis ajaloo keerdkäikude tõttu ei ole ikka veel Euroopa Liidu liige. Mida me ELilt ootaksime? Solidaarsust. Ometi on paljud välisministrid, kelle ainuke mure on mitte tüüdata või pahandada Moskvat, kasutanud ja kuritarvitanud Kiievi kestvaid sisevastuolusid selleks, et hoiduda Ukraina iseseisvust ja suveräänsust ühemõtteliselt tunnistamast.

Niisiis, kui enamik Ukraina elanikest näitab vabatahtlikult oma pooldavat hoiakut ja kui riik vastab kehtestatud kriteeriumidele, võib ta pürgida selle poole, et saada tulevikus Euroopa Liidu liikmeks.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – (LT) Kuigi see valmistab pettumust, peame tunnistama, et kuus aastat kestnud romantiline ajastu Ukraina poliitilises elus on läbi. Ukraina presidendivalimiste tulemus ei ole juhus ega ukrainlaste ekslik valik. Pigem kajastab see sügavamaid poliitilisi probleeme ja asjaolu, et oranži revolutsiooni lootused ei täitunud.

Lugupeetud volinik! Te ütlesite, et me ootame Ukraina uuelt presidendilt ja uuelt valitsuselt energilist ja sihikindlat tegutsemist. Selles riigis on vaja läbi viia põhjalikud struktuurireformid.

Kuid midagi tuleks öelda ka Euroopa Liidule. Kui me tahame praeguses olukorras avaldada mõju postsovetlikule piirkonnale ning tugevdada seal demokraatiat ja inimõigusi, peame Ukrainaga tööd tegema aktiivsemalt kui kunagi varem. Euroopa Liit peab esitama Ukrainale alternatiivina Euroopa väljavaate. Selleks peaksime kõigepealt seadma eesmärgiks niinimetatud pehmed meetmed, mille mõju on pikaajaline. Pean siin silmas majandusliku lõimumise edendamist, aktiivsemat inimestevaheliste sidemete loomist ja poliitilise dialoogi edendamist Ukraina valitsusasutustega.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Arutelus Ukraina praeguse olukorra üle palun komisjonil kasutada oma sidemeid või sidemevõrgustikku Ukrainaga selleks, et nõuda muude valdkondade kõrval tõendeid sihikindlast ja selgest soovist kaitsta rahvusvähemuste õigusi, sest see, mida oleme täna kuulnud Ukraina äsjasest tagasilangusest, mis mõjutab väga paljusid valdkondi, kehtib just vähemuste kohta, vähemuskeelse hariduse saamise kohta ja nende emakeele kasutamise kohta. Meie poolt on aga vaja täpsust ja järjepidevust, sest Euroopa Liit suudab naabruspoliitika raamistikku kuuluvat ja kohe piiri taga asuvat Ukrainat mõjutada, sealhulgas mõjutada rahvusvähemusi käsitlevaid õigusakte. Oleme näinud, et meie järjekindlatest seisukohtadest ja sõnumitest on kasu, ning loodetavasti aitab see leida niisugustes küsimustes sobivaid õiguskaitsevahendeid. Teen ettepaneku, et edaspidi koostatavates lepingutes Ukrainaga käsitletaks konkreetselt neid teemasid, sealhulgas õigust emakeelsele haridusele, sest see on rahvusvähemuste püsimajäämise olulisim eeltingimus.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Pragu ei valitse Ukrainas mitte ainult majanduslik, vaid mõnes mõttes ka poliitiline kriis. Ehk aitavad need presidendivalimised riigi poliitilisest ummikseisust välja ja toovad suurema stabiilsuse. Ukraina on alles otsustamas, millise tsivilisatsioonimudeli ta kasutusele võtab. Kas riik peaks tegema koostööd idaga või valima lõimumise Euroopaga? Seda valikut ei ole lihtne teha, eriti kui poliitikaelus valitsev ideoloogiline lõhestumine on levinud ka ühiskonda. Euroopa uks tuleb Ukraina jaoks lahti jätta ja läbipaistvad valimised on suur samm demokraatliku riigi põhimõtete tugevdamisel. Ukrainlased on väljendanud soovi valida oma riigile juht. Ukraina on Euroopa riik, millel peab olema õigus võtta vastu otsuseid Euroopa kohta. Seepärast peab Euroopa Liit Ukrainaga tihedat koostööd tegema, et tugevdada selles riigis demokraatiat ja kiirendada selle lõimumist Euroopa Liitu.

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Lugupeetud volinik! Teie tänane sõnum Ukrainale oli täiesti selge. Ukrainal on võimalus ühineda ELiga ja meil on vahendid selle võimaluse usaldusväärsuse tagamiseks.

Valimised olid tasavägised, kuid need olid demokraatlikud ja see on meie jaoks parim uudis. Põhimõtteliselt on tihe võistlus näidanud, kui keeruline on see riik. Ukraina on paljurahvuseline riik, kus järgitakse eri usutunnistusi. Tema ajalugu on väga kirev ja me peame sellega arvestama. Minu arvates peaks nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa tervikuna kasutama kõiki vahendeid, et edendada Ukrainas mingitki tulemuslikku dialoogi, mis tugevdaks Ukraina riiki ja ühiskonda seestpoolt.

Siltide kleepimine sellele riigile või eelarvamuste levitamine tema kohta oleks inetu. Minu arvates ei ole me seda minevikus teinud ja loodetavasti ei tee ka tulevikus.

  Charles Tannock (ECR). – Lugupeetud juhataja! Pühapäeval oli mul võimalus viibida Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni vaatlejana Kiievis. Kõik, mida ma nägin, oli rahulik ja läbipaistev. Huvitaval kombel oli mitmes mõttes olukord isegi kindlam kui minu kodumaal Ühendkuningriigis, sest valimiskastid olid läbipaistvad ja hääletamiseks oli vaja isikut tõendavat dokumenti, millel on ka foto.

Tulemustes olin ma loomulikult pettunud, sest president Janukovitš ei ole läänemeelne demokraat. Ta loobub ametlikult kõikidest NATOga seotud püüdlustest ning räägib vaid silmakirjalikult oma riigi liikmesusest ELis, mille vastu on nüüd muidugi ametlikult ka tema hea sõber ja naaber Venemaa. Selle asemel piirdub ta vabakaubanduslepinguga ja viisanõude kaotamisega. Minu arvates haarab Julija Tõmošenko kinni õlekõrrest, kui ta vaidlustab kohtutes oma napi kaotuse, ja ma kahtlen sügavalt, et ta mingit edu saavutab.

Praegu aga on mul üks tõsine mure selle pärast, mida ma kuulsin õhtusel arutelul: uued lahkulöömise suundumused sooviga eralduda Ukraina läänemeelsetest, kes on Janukovitši vastu ja Tõmošenko poolt, et ühineda Poolaga või rajada uus läänemeelne riik. Ilmselt seda ei juhtu, aga kui juhtub, siis peab see toimuma rahulikult ja üksmeeles. Meie siin Euroopa Liidus peame toetama oranži revolutsiooni pärandit ja Ukrainaga jagatavaid ühiseid demokraatlikke väärtusi.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lahing on läbi ja vähemalt järgmisel valitsemisperioodil on Viktor Janukovitš Ukraina president. On paljutõotav, et see oli õiglaste valimiste tulemus. See näitab ka, et valijad ei tahtnud näha kinnistumas konkreetseid seisukohti, millest üks oli näiteks ühinemine NATOga ja teine orienteeritus Moskvale. Janukovitšil on mõistlik jätkata demokraatlikku protsessi, mitte keskenduda üksnes idale, ning parandada märkimisväärselt Ukraina rahva elutingimusi. Vastasel korral on järgmiste valimiste tulemused juba ära otsustatud.

EL peab pakkuma olukorra stabiliseerumiseks põhjalikku toetust ja abi. Hiljemalt 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlusteks on selge, kas riigis on välja arenenud ühine Ukraina teadvus või kas riik kannatab jätkuvalt keelelise ja geograafilise lõhestumise all.

  Juhataja. – Ma vabandan veel kord kõigi nende ees, kellele ma ei saanud sõna anda. Olen kindel, et me pöördume selle teema juurde veel tagasi.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage mul avaldada veel kord tänu võimaluse eest täna teie ees kõnelda. Arvan, et tegemist oli kasuliku arvamustevahetusega, ning soovin mõne konkreetse soovituse ja märkuse üle veel mõtiskleda.

Nagu ma alguses ütlesin, on Ukraina tähtis. See riik jääb Euroopa Liidu strateegiliselt tähtsaks partneriks ja oma piirkonna liidriks. ELi ja Ukraina suhted on viimastel aastatel märgatavalt tihedamaks muutunud. Usun kindlalt, et tulevikus tuleb sama suundumusega jätkata.

Tempo ja põhjalikkus, millega Ukraina Euroopa Liidule läheneb, sõltub reformi elluviimisest. See julgustab mind veelgi. EL on valmis Ukrainat selles ülesandes toetama ja pakub selleks mitmesuguseid vahendeid. Sellegipoolest ootame uutelt juhtidelt, et nad näitaksid Ukraina tulevase stabiilsuse ja heaolu huvides üles poliitilist tahet reformid ellu viia.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub veebruari teisel osaistungjärgul.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ukraina on Euroopa Liidu jaoks eriti oluline just idapartnerluses ja Musta mere sünergia algatuses osalemise ning ELi energiajulgeoleku seisukohalt.

Viitan oma tänases sõnavõtus aspektile, mida ei ole väga sageli nimetatud, kuid mis teeb mulle Ukrainast rääkides suurt muret. Selles riigis elab enam kui pool miljonit etnilist rumeenlast. Kiievi võimud on siiani näidanud vähest huvi nende põhiõigusi tagada. Siiski nägime esimest korda, et selle Rumeenia naaberriigi valimiskampaania ajal propageeriti uut valitsemismeetodit. Üks kandidaat lubas selle riigi rumeenlastele, et ta toetab rumeenia keele kasutuselevõttu piirkondliku keelena aladel, kus rumeenlased on enamuses.

Ukraina ees on praegu kaks väärtussüsteemi. Osa kodanikke tahaks Euroopa Liidule lähemale liikuda ja soovib, et meie väärtused, näiteks vabadus ja rahu, oleksid tagatud. Teine osa kodanikest suhtub Euroopaga lõimumisse umbusuga. Ukraina vajab ELi toetust ja solidaarsust, et jätkata käimasolevate reformidega, mille tulemusena kaotatakse lõhe ida ja lääne vahel.

  András Gyürk (PPE) , kirjalikult. – (HU) Pärast presidendivalimisi keeratakse ELi ja Ukraina suhetes uus lehekülg. Üheks olulisemaks koostöövaldkonnaks saab energiavarustus. See ei ole kokkusattumus, sest Euroopa Liit, kelle energiasõltuvus on järjest suurem, saab märkimisväärse osa sissetoodavast energiast oma idanaabri kaudu. Minu arvates on energiaimpordi kindluse huvides põhjendatud, et Euroopa Liit aitab Ukrainat energiavõrgu, eelkõige aga ülitähtsa gaasivõrgu hoidmisel ja ajakohastamisel kõigi võimalike vahenditega. Samas leian, et kooskõlas juunis toimunud ELi tippkohtumise järeldustega on rahalise toetuse saamiseks üks oluline eeltingimus: Ukraina peaks hakkama oma tööstust reformima ja muutma oma gaasitööstuse läbipaistvamaks. Vahendusfirmade süsteemi läbipaistmatuse tagajärg on ebasoodsamad tingimused Ukraina kodanike jaoks. Ühtlasi raskendab see ELi liikmesriikide energiavarustuse kindluse loomist. Tasub toetada ka jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada ladustusmahtu. Tegelikult on reservide moodustamine üks põhilisi viise, kuidas tagada Euroopas külmal talvel sujuv gaasitransiit.

Euroopa Parlamendilt oodatakse kevadel ELi uue gaasitarneid käsitleva määruse vastuvõtmist. Selle määruse alusel peavad liikmesriigid kinnitama kooskõlastatud tegevuskavad juhuks, kui esineb gaasitarnehäireid. Minu arvates ei pea liikmesriigid tegevuskavasid kooskõlastama ainult omavahel, vaid kaasama aruteludesse ka Ukraina. Ka tulevikus ei ole impordihäirete küsimuse lahendamine mõeldav jõuliste läbirääkimisteta Kiievi juhtidega.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Viktor Janukovitši valimine presidendiks tähendab, et Ukraina on astumas uude ajajärku, mis toob ta ELile lähemale. ELi ja Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni liikme ja Euroopa kodanikuna usun, et Euroopa Liit on suuteline ja peab kallutama oma idanaabri puhul vaekaussi Euroopa ja demokraatia poole. Euroopa Parlamendi valimiste vaatlemise missioon väljendas heameelt, et hääletusvoor toimus seaduslikult ja vahejuhtumiteta. Sellega tagati uue presidendi õiguspärasus. Samuti olid need valimised täielikuks vastandiks aastatel 2004–2005 toimunud valimistele. Poliitilise värvingu muutumine ei tohi mõjutada meie suhtumist Ukrainasse. See peab jääma sama sihikindlaks ja muutuma isegi tulemuslikumaks. Kuigi on hästi teada, et president Janukovitš ei hakka sidemeid Venemaaga nõrgendama, ei tähenda see, et ta eemaldub EList. Et hoiduda siiski sellisest ohust – ükskõik, kui väike see ka ei ole –, peame suhetes Ukrainaga olema ettenägevad, sest Ukraina on ainuke riik, mis suudab oma piirkonnas stabiilsust tagada. Peame olema avatud, pidama dialoogi ja võtma kindlaid kohustusi, et anda Ukrainale vajalik tõuge Euroopa-meelseks arenguks. Olen kindel Ukraina suutlikkuses jätkata reformidega ja näidata, et ta on ELi jaoks usaldusväärne partner.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Ukraina on Euroopa stabiilsuse ja demokraatliku arengu seisukohast jätkuvalt oluline riik. Kuigi oranž revolutsioon, millele Euroopa Parlament nii tõhusalt kaasa aitas, on enamikku ootuseid petnud, loodetakse, et Juštšenko presidendiaja pärand – vabad ja õiglased valimised, inimesed, kes on üle saanud hirmust oma arvamuste väljendamisel, ja põhimõtteliselt sõltumatu meedia – jääb kestma. On tõsi, et nii suur riik nagu Ukraina, mis oli pikka aega teise riigi võimu all ning on kannatanud tõelise genotsiidi – holodomori – all, vajab aega, et oma Euroopa identiteeti ja strateegilisi tulevikueesmärke paremini määratleda. Kuid me ei saa vaadata mööda vastutusest, mis kaasneb 2004. aastast saati aetud Euroopa Liidu Ukraina-poliitikaga. EL ei ole just eriti innukalt Ukrainale ELi liikmesuse väljavaadet pakkunud. ELi toetus Ukrainale on olnud sageli mitmetähenduslik ja ukrainlaste jaoks ei ole see veenev olnud, sest sageli on ülekaalus hirm ärritada Venemaad. Peame aru saama, et peamine ühenduslüli tõeliselt demokraatliku ja heanaaberliku Venemaaga ongi sõltumatu ja Euroopaga lõimitud Ukraina. See jääb ELi ülesandeks. Nüüd peame võimalikult palju idapartnerlust ära kasutama.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja! Olen võtnud teadmiseks info, mis on edastatud Viktor Janukovitši valimise kohta Ukraina presidendiks. Kuigi Ukraina on väga keerulises olukorras, on seaduste austamisel näha muutusi paremuse poole, võrreldes ajaga alates eelmistest valimistest. Loodetavasti lahendatakse õigusvaidlus valimistulemuste üle kiiresti ja mõlemad pooled saavad keskenduda tööle, et aidata Ukrainal majanduskriisist väljuda ja tema kohta maailmas tugevdada. Eriti oluline on aga aidata Ukrainal tugevdada suhteid Euroopa Liiduga. Pidades silmas äsjavalitud presidendi lubadusi edendada demokratiseerimist ja tagada rahvusvaheline stabiilsus, samuti asjaolu, et ta paneb Ukraina ühinemisele Euroopa Liiduga suurt rõhku, olen veendunud, et praegust head koostööd Ukraina ja Euroopa Liidu vahel tuleb jätkata ja kindlasti laiendada. Kõikide ELi riikide esindajad loodavad, et Ukraina astub lõpuks ometi poliitilise stabiilsuse ja üksmeelse majanduspoliitika ajajärku.

Mina arvan, et Ukraina uus juht pöördub ka Euroopa Liidu poole abipalvega tuua Ukraina kiiremini välja sügavast kriisist, mille tagajärjel on riigis tohutu majanduslangus ja 12% eelarvepuudujääk. Euroopa peaks kaaluma konkreetse ettepaneku tegemist Ukraina kaasamiseks Euroopa struktuuridesse.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Loodan, et uus president võtab arvesse Euroopa-meelsust, mida pooldab enamik ukrainlastest.

Assotsieerimislepingu üle käivad läbirääkimised ja ma usun, et selle võimalikult kiire sõlmimine on kasulik mõlemale poolele. Valimislubadusi tuleb täita. Üks neist lubadustest on austada vähemuste õigusi ning loobuda etniliste vähemuste rahvusliku omapära kaotamise ja nende assimileerimise poliitikast.

Rumeenia võib olla Ukrainale eeskujuks Euroopa normide kohaldamisel vähemuste olukorra suhtes. Selles valdkonnas saab head nõu anda Rumeenia parlamendi liige, kes esindab ukraina kogukonda Rumeenias. Soovitan teda Ukraina tulevasele presidendile.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ukraina on Euroopa riik ja jagab kõiki Euroopa kultuurilisi väärtusi. Ukraina peab ausalt ja tõhusalt ellu viima poliitilise programmi, millega tagatakse rahvusvähemuste, näiteks venelaste, tatarlaste, rumeenlaste, poolakate, ungarlaste, kreeklaste ja teiste vähemuste õigused. Ukraina peab rakendama Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, mille alusel omistatakse nendele keeltele piirkondlike keelte staatus. Usun, et EL peab toetama selliste meetmete kohaldamist ja rõhutama, et ühestki vähemusest ei tohi mööda vaadata.

Ukrainas on näiteks rumeenia keelt kõnelev vähemus, keda on enam kui 410 000 inimest. See on sügavate ajalooliste juurtega traditsiooniline rahvuslik kogukond, mis elab harmooniliselt koos enamusrahvusega ja teiste vähemustega eelkõige Tšernivtsi (Põhja-Bukoviina, Põhja-Bessaraabia ja Hertsa piirkond), Odessa (Lõuna-Bessaraabia piirkonnad) ja Taga-Karpaatia (ajalooline Maramureşi piirkond) piirkondades. Minu arvates peab EL innustama Ukraina võime looma osakondi, mille kaudu pakutakse eelnimetatud piirkondade linnades praegu tegutsevates kutse- ja keskkoolides rumeeniakeelset õpet emakeelena. Lisaks peaks EL tegema koostööd Kiieviga, et Tšernivtsi riiklik ülikool asutaks osakonnad, kus pakutaks kõikides praegustes harudes ja praegustel erialadel rumeeniakeelset õpet emakeelena.

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et Ukraina valimised läksid eelmisel pühapäeval hästi. Valimistulemusi peavad tunnistama kõik asjaosalised, sest demokraatiat ei saa rajada püsivale usaldamatusele ja vaidlemisele. Mul on kahju, et Julija Tõmošenko valimised kaotas. Veel rohkem on mul aga kahju nende arvukate avalduste pärast, mida ta tegi kampaania lõpuosas ja milles vaidlustati Rahvusvahelise Kohtu otsus Musta mere mandrilava kohta. Loodetavasti nõustub Ukraina valitsus, et otsus on lõplik, ükskõik, kas valitsust hakkab juhtima Tõmošenko või keegi teine.

  Csaba Sógor (PPE), kirjalikult. – (HU) Viktor Janukovitš lubas Ukrainas elavale ungari vähemusele valimisvõidu korral järgmisi meetmeid: ungari haridussüsteemi ning ungari põhikooli õpilasi ja abituriente puudutavate piirangute viivitamatu tühistamine; emakeele piiranguteta kasutamine hariduses, õiguses, avalikus halduses, meedias ja muudes valdkondades; rahvussümbolite piiranguteta kasutamine, takistamatud sidemed emamaaga ning kogukonna esindajate kaasamine avalikku haldusesse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Presidendivalimiste tulemused piirkondades, kus ungari elanikke on rohkem, ja lõpptulemuste napp vahe osutab sellele, et ungari kogukonna hääled aitasid Janukovitši võidule palju kaasa. Kampaania kõrgpunktis lubas ka Julija Tõmošenko tühistada emakeelset haridust mõjutavad diskrimineerivad meetmed. See ei kõlanud siiski usaldusväärselt, sest seda ütles poliitik, kes on viis aastat peaminister olnud ja kes pole selle aja jooksul näidanud mingit huvi vähemuste probleeme lahendada. Niisiis loodavad ungari ja ruteeni vähemus nüüd Janukovitši peale, oodates, et ta tunnistab vähemuste piirkonna staatust ja loob uue pinnase suheteks enamusrahvuse ja vähemusrahvuste vahel. Kui aga uus Ukraina president ei täida oma lubadusi, näiteks vastutasuna Ukraina rahvuslaste toetuse eest, ei kaota ta mitte ainult vähemuskogukondade toetust, vaid ka valjult välja kuulutatud Euroopa Ukraina loomine võib aastaid viibida.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D), kirjalikult. – (HU) Euroopa Liit peaks olema Ukrainas aktiivsem. Me peaksime lõpetama Euroopa Liidus viimastel aastatel valdavaks saanud käitumise, millega on üht suuremat Euroopa riiki koheldud ebakindluse ja ükskõiksusega. Ukraina on Euroopa Liidu naabruspoliitika idamõõtme tähtsaim partner ja samuti kõige olulisem transiidiriik, arvestades sidemeid Venemaaga. Kui Viktor Janukovitš on valitud presidendiks, on Ukrainal tugev ja pingevaba juht, kes on avatud ühtmoodi nii Euroopale kui ka Venemaale. Uue presidendi kõige tähtsam ülesanne on saada üle sügavast poliitilisest lõhest, et oleks võimalik luua stabiilne valitsus ja viia ellu pikka aega viibinud ulatuslikud sotsiaalsed ja majanduslikud reformid. Euroopa Liidu jaoks on nüüd ülimalt oluline muuta oma kohalolek Ukrainas tuntavaks tugevamalt kui kunagi varem ja rajada koostööks uus pinnas. Idapartnerlus pakub selleks suurepärast raamistikku ning Lissaboni lepingu alusel loodud välisteenistus tagab asjakohased vahendid. Tahan rõhutada, et Ungari, kellele Ukraina on suurim naaber, on eriti huvitatud poliitilise ja majandusliku stabiilsuse loomisest Ukrainas. Meie huvides on ka Ukraina ja Venemaa suhete tugevdamine. Samuti loodame väga, et Ukraina loobub oma vähemustevaenulikust poliitikast, mis puudutavad vähemuste, sealhulgas ungarlaste õigusi Alam-Karpaatia piirkonnas.