Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2137(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0024/2010

Arutelud :

PV 09/03/2010 - 4
CRE 09/03/2010 - 4

Hääletused :

PV 09/03/2010 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0046

Arutelud
Teisipäev, 9. märts 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Anna Hedh (A7-0024/2010)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Euroopa Liidu tarbijakaitsepoliitika reguleerimisala on aastatega väga palju laienenud, kajastades muudatusi inimeste vajadustes ja ootustes. Ennekõike e-kaubanduse kiire arengu tõttu on Euroopa Liidus oluliselt kasvanud tarbijaturgude piiriülene mõõde, mistõttu on veelgi tähtsamaks muutunud tarbijakaitse ja just selle kõrgetasemeline olemasolu.

Olen seisukohal, et tugevdatud turujärelevalve ja jõustamismehhanismid ning nende tulemuslik ja laialdane rakendamine tarbijausalduse tõstmiseks on hädavajalikud. Seetõttu toetasin raporti vastuvõtmist, toetasin selle muudatusettepanekuid.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Lugupeetud juhataja! Ma toetasin seda raportit. Tõhusal tarbijakaitsepoliitikal on ühtse turu toimimisel keskne roll kanda.

Meil on vaja reaalset ja hästi toimivat siseturgu koos kõrgetasemelise tarbijakaitsega, kuid täna meil seda kahjuks ei ole. Asjaomased õigusaktid on küll olemas, kuid neid ei ole liikmesriikides nõuetekohaselt jõustatud. Mis veelgi tähtsam, meie kliendid ei tunne end turvaliselt, kuna nad tunne eeskirju ning paljudel juhtudel ei toimi hüvitamiskord nii nagu peaks.

Komisjonil tuleks suurendada oma pingutusi tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad direktiive nõuetekohaselt ning kodanikud on oma õigustest teadlikud ja, mis kõige tähtsam, et neil oleks võimalik neid õigusi ka rakendada.

 
  
  

Raport: Cristian Silviu Buşoi (A7-0027/2010)

 
  
MPphoto
 

  Viktor Uspaskich (ALDE).(LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Ma olen selle algatusega kahtlemata nõus. Konkreetsemalt öeldes olen ma nõus SOLVIT-võrgustiku tugevdamise ja selle tegevuste laiendamisega. Selle Euroopa struktuuriüksuse tegevuste ja võimaluste kohta teabe levitamise pealt riigisisestes massiteabevahendites, Internetis või televisioonisaadetes ei tohiks küll kokku hoida. Kuid ma võin teile öelda, et siin kehtivad topeltstandardid. Õigusakte ei kohaldata ühtses vormis ning samade tegevuste puhul kehtivad isegi erinevad karistused. Tänan! Seda ma tahtsingi rõhutada.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma hääletasin Buşoi raporti poolt, kuna usun, et SOLVITi pakutud teenus on fundamentaalse tähtsusega institutsioonide, kodanike ja ettevõtete vahel selge ja läbipaistva ühenduse loomise suhtes, mis on Euroopa Liidu üheks nurgakiviks.

SOLVIT on tõestanud, et tähtis vahend on siseturu võimalusi soovivate kodanike ja ettevõtete probleemide lahendamisel maksimaalselt ära kasutada. Euroopa Liidus on paljude riikide õigusaktides veel takistusi, mis tuleb eemaldada. Seepärast ma arvan, et peaksime toetama täiendavate vahendite kasutuselevõttu, täiendava spetsialiseerunud personali värbamist ja teenuse nähtavuse parandamist, sealhulgas ka kohalike asutuste tasandil, kus see võib väga kasulikuks osutuda.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Variraportöörina sooviksin tänada kõiki parlamendiliikmeid selle eest, et meie raport SOLVIT-võrgustiku kohta parlamendis sellise absoluutse enamusega vastu võeti. See saadab nõukogule ja komisjonile selge signaali, et nad meie soovitusi tõsiselt võtaks, mis peaks tagama kodanike ja ettevõtjate jaoks kasuliku vahendi parema kasutuse. Vaja on vaid, et ettevõtjad ja kodanikud ka tegelikult sellest vahendist teadlikud oleksid. Ma tahaksin uskuda, et komisjon esitab järgmisel aastal parlamendile põhjaliku aastaaruande, kust avalikkus saab teada kaebustest õiguste rikkumiste kohta, mis peaksid muidu Euroopa õigusaktidega tagatud olema.

 
  
  

Raport: Bairbre de Brún (A7-0082/2009)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Ma sooviksin põhjendada, miks ma Bairbre de Brúni raporti suhtes niimoodi hääletasin. Ma tänan teid väga selle dokumendi koostamise eest! Loomade transportimise puhul kohalduvate nõuete sisseseadmine tähendab, et me ei kaitse sellega mitte üksnes loomi, vaid eelkõige tähendab see inimeste ohutusest ja tervisest hoolimist. Ma soovin väljendada oma toetust meetmetele, mille eesmärgiks on üleminekukorra pikendamine ja seeläbi Euroopa Liidus marutõve probleemi lahendamine. Muidugi tuleb meil Euroopa Liidus lemmikloomade vaba liikumise küsimuses olla ettevaatlik ja mõistlik ning samuti võtta arvesse uurimisinstituutide ekspertide arvamusi.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Ma hääletasin üleminekuaja pikendamise poolt, mille jooksul saavad mõned liikmesriigid erandeid kohaldada, kuna need riigid on võtnud endale kohustuse edaspidi veterinaartingimuste suhtes erandite täiendavat laiendamist mitte taotleda. Ma mõistan Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriigi muret, kuna neil kehtivad omanikega koos oma asukohamaale reisivate lemmikloomade dokumentatsioonile rangemad nõuded. Peamised ohud on marutõbi, ehhinokokoos ja puukidega edasikanduvad haigused. Tuleb muidugi öelda, et meil tuleb edaspidi ära kaotada ebajärjekindlus seoses mõnele riigile üleminekuaja lubamisega ning meile on väga oluline tegutseda ühiselt ja omada ühtlustatud õigusakte.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Ühelt poolt ma mõistan, et üksikute liikmesriikide huvides on nõuda lemmikloomade sissesõiduga seoses eritingimuste laiendamist. Kuid teisalt tuleb meil alati ettevaatlik olla tagamaks, et kulutused ja saadav tulu oleksid tasakaalus. Praegusel juhul ei ole meil õnnestunud seda rahuldaval määral teha. Seepärast keeldusin ma ka hääletamast. Ühel poolt vajame me iseäranis tõhusat väliskaitset Euroopa Liidu piires toimuva siseveo suhtes, aga teisalt aina enam ka Euroopa Liidu sisest ühtlustamist, kuna see on ka tarbijate huvides, kes võivad teataval hetkel üpris segadusse sattuda, kui riiki A ja riiki B sissetoomisel kohalduvad erinevad tingimused.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin ettepaneku vastu peamiselt seepärast, et minu koduriigiks on Ühendkuningriik. Minu arvates on meil olemas juba head seadused selle probleemiga tegelemiseks ning me ei soovi, et marutõbi meie saart ohustaks.

Samuti olen ma üpris segaduses, miks on selles ettepanekus viidatud ainult koertele, kassidele ja tuhkrutele, ning ma teen ka tähelepaneku, et teatav Screaming Lord Sutch tegi selle ettepaneku 25 aastat tagasi ja täna sealt ülevalt alla vaadates on ta kindlasti väga rahul.

Teisest küljest, paljud valijad Ühendkuningriigis, West Midlandsis arvavad, et mitmed täiskogult tulevad poliitikad on Monster Raving Loony poliitikad.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Mul on väga hea meel, et te juhataja kohal tagasi olete.

Aeg-ajalt tuleb komisjonist teateid selle kohta, et ELi panus on piisav. EL peaks tegema vähem, aga tegema seda paremini, keskenduma tõeliselt olulistele asjadele.

Samal ajal on meil mitmeid ettepanekuid näiteks selle kohta, milliseid lemmikloomi kuhu transportida võib. Ma arvan, et siin on küsimus kooskõlastuses, kas ei ole? Riikides on erinevad riigisisesed tingimused. Meie riigi puhul on tegemist ilma maapiirideta saarega ja me oleme täiesti võimelised üksteisega mõistlikele kooskõlalistele kahe- või mitmepoolsetele kokkulepetele jõudmiseks.

Kas me arvame tõesti, et meie jaoks on parem luua uus haldusbürokraatia, mida valitsevad samad geeniused, kes tõid meile ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika, kontrollimata eelarved ja kõik muu ELi seaduse järgi nõutava? Kindlasti saaks selle ka liikmesriikide lahendada jätta.

 
  
  

Raport: Carlos Coelho (A7-0015/2010)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Schengeni ala eesmärk on ju liikumisvabadus. On vastuoluline, et paljudel pikaajalise viisa omanikel on Schengeni alal märksa vähem liikumisvabadust kui neil, kellel on lühiajaline viisa. Ühenduse viisaeeskiri peaks jõustuma kuu aja pärast, kuid nagu näitas senine liikmesriikide tegevuse analüüs pikaajaliste viisade ja elamislubade andmise valdkonnas, esineb erinevaid tõlgendusi ja rakendusi, millega kaasnevad kodanike põhiõiguste rikkumised.

Komisjoni ettepanekute abil kõrvaldatakse elamislubade väljaandmisel tekkivad praktilised probleemsed olukorrad ja viivitused, mida – nagu ma ütlesin – on seni täheldatud paljudes liikmesriikides. Teema on väga kiireloomuline, kohe-kohe peaks jõustuma viisakoodeks, ja ma toetasin raportis esitatut.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Ma toetasin määrust, mis hõlbustab pikaajaliste viisadega isikute liikumist Schengeni alas. On loomulik, et kolmandatest riikidest pärit üliõpilastel, teadlastel ja ettevõtjatel, kellele on väljastatud viisa mõnes liikmesriigis, peaks olema õigus kogu liidus ringi liikuda.

Kuid ma soovin veel kord paluda teistel riikidel Tšehhi suhtes solidaarsust üles näidata, kuna riik võitleb tulutult Kanada viisakohustuse kehtestamise vastu. See toob kaasa enneolematu Euroopa Liidu kodanike ebavõrdsuse. Kanada kaalub viisa kehtestamist ka teiste riikide, näiteks Ungari puhul ja me ei saa sellega lihtsalt alandlikult nõustuda. Selles on süüdi liiga suuremeelsed ja järelikult ka ahvatlevad tingimused varjupaigataotlejate jaoks. Need kutsuvad sõna otseses mõttes süsteemi ära kasutama. Kanada on lubanud neid parandada, kuid ei ole midagi ette võtnud. Ma soovin vabandada, et kasutasin võimalust ja juhtisin tähelepanu taas sellele probleemile.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Gál (PPE).(HU) Nagu me arutelu käigus kuulsime, on tegemist ettepanekuga hõlbustada ühes liikmesriigis väljastatud pikaajalise D-kategooria viisaga kolmandate riikide kodanikel Euroopa Liidus reisimist. Selle eesmärk on pakkuda lahendus olukordadele, kus mõnel liikmesriigil ei ole mingil põhjusel võimalik või nad ei taha kolmandate riikide kodanikele õigeaegselt elamisluba anda või ei kohalda nad Schengeni määruste pakutud raamistikku nõuetekohaselt. Ungari Fideszi delegatsioon hoidus selle seaduse lõpphääletusest, kuna siiani on Ungari suutnud õigusakte probleemideta nõuetekohaselt üle võtta ning Schengeni pakutavaid võimalusi kasutades saame me seda veel tõhusamalt teha. Samas tahaksime rõhutada, et ilma üleliigse halduskoormata seaduslikult ELi liikmesriikide territooriumil elamine on kolmandate riikide kodanikena Euroopa Liidu naaberriikides elavate Ungari vähemuste huvides. See nõuab nii ühenduse kui ka liikmesriigi tasandil seadusi, mis ei oleks vastastikuselt takistavad, vaid tugevdaksid meie eesmärke.

 
  
  

Raport: Sophia in ’t Veld (A7-0025/2010)

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Selles raportis on palju kasulikke punkte, kuid ma lihtsalt ei saa toetada lõiget 35, mis nõuab ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi sisseseadmist (CCCTB).

Üks, mida meile CCCTB kohta räägitakse, on, et see on tõhusam ja muudab asjad lihtsamaks. Aga teades, kuidas see praegu toimib – ettevõtted saavad ise otsustada, kas sellega liituda või sealt lahkuda –, siis oleks meil tulemuseks praeguse 27 maksubaasi asemel hoopis 28, ja seda ei saa küll lihtsustamiseks nimetada.

Praeguse ettepaneku järgi tähendaks CCCTB ka Euroopa kasumite ümberjaotamist kogu ELis ning selliste riikide jaoks nagu minu asukohariik Iirimaa, mis ekspordib suure osa oma toodangust, oleks see justkui karistus, kuna kasum saadakse muidugi müügikohas. See tundub natuke imelik, kuna ELis kehtib kaupade vaba liikumine, mispärast tooks CCCTB kasutuselevõtmine kaasa ekspordiriikide karistamise.

Lõpetuseks arvan samuti, et selle sisseseadmine kahjustaks Euroopa võimet kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid, kuna sellised eeskirjad ei kohalduks mitte asukohaliikmesriigile, vaid arvestataks keerulise valemiga tagasiulatuvalt, mispärast ma arvan, et see kahjustaks kindlasti meie võimet kaasata välimaiseid otseinvesteeringuid.

 
  
  

Raport: Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein (A7-0084/2009)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Alustuseks sooviksin ma tänada oma kolleegi raporti ettevalmistamise eest, mis on oluline majanduskasvu jaoks! Ma toetan täielikult autori tähelepanekuid ja märkusi liikmesriikides ühenduse õiguse kehtestamise ja täitmise tagamise kohta. Tõhusalt toimiv ühtne siseturg on stabiilse majanduse asendamatuks osaks – midagi, mida on kriisi ajal väga vaja. Selle turu potentsiaali tõhus ärakasutamine sõltub institutsioonidevahelisest tõhusast koostööst riigisisesel ja Euroopa tasandil. Halduskoormuse vähendamine, asjaomaste asutuste teabevahetuse tõhustamine, menetluste lihtsustamine ja õigusaktide ühtlustamine toovad liikmesriikides kaasa direktiivide kiire ja tõhusa ülevõtmise. Peale selle, jooksvate andmete avaldamine ning kodanike ja äriinimeste nende õigustest ja turuolukorrast teavitamine aitab parandada turu toimimist ja selle põhimõtete läbipaistvust, tagades võrdväärsed konkurentsitingimused.

 
  
MPphoto
 

  Viktor Uspaskich (ALDE).(LT) Lugupeetud juhataja, raportöör, head kolleegid! Olen selle algatusega nõus ning usun, et see suudab inimestele ja ettevõtetele riigisisesel tasandil abiks olla. Kuid ilma siseturu ja õigussüsteemi selge ja rangelt reguleeritud jälgimiseta kahtlen ma, kas on ikka võimalik neid turuosalisi tõhusalt säästa, olenemata nende suurusest ja kasutatavatest teenustest. Kui pärast analüüsi esineb ikka ilmselgeid rikkumisi, siis tuleb kehtestada ranged karistused. Rahvusvahelisel tasandil kaebuste uurimisel ja kriteeriumite sätestamisel tuleb tavadest kindlalt kinni pidada. Kahjuks näitab kurb statistika minu koduriigis, et kümnest praegu uuritavast rahvusvahelisest juhtumist kaheksa puhul on leitud, et riigisisesed institutsioonid või kohtud on käitunud sobimatult. Seepärast arvan, et ilma karistuste selge reguleerimiseta on võimatu soovitud tulemusi saavutada. Ma soovin, et ka sellele tähelepanu pöörataks.

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Et luua stabiilne ja innovaatiline majanduskeskkond, on tulemuslikult toimiv siseturg äärmiselt vajalik. Siseturg ei saa aga korralikult toimida ilma selle toimimist mõjutavate ühenduse eeskirjade ülevõtmiseta kõikide tema liikmesriikide poolt. Ülevõtmine saab omakorda aga olla edukam, kui õigusaktide ülevõtmise protsessi on kaasatud liikmesriikide parlamendid. Ka parlamentaarse järelevalve seisukohalt on nende kaasatus oluline. Kuna need positsioonid olid kajastatud ka raportis, toetasin ma kahel käel raporti vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Nagu arvata võis, kiitis parlament heaks kõik kolm raportit siseturu toimimise kohta. Kuid krahvinna Róża von Thun Und Hohensteini raporti puhul ei nõustu sotsialistid ja rohelised ettepanekuga siseturu toimimise regulaarkontrollide teostamise kohta. Nad väidavad, et see kahjustab kokkulepitud sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Me kõik teame siiski, et nende standardite eest tuleb kallist hinda maksta, ja samuti seda, et need muudavad Euroopa Liidus kõrgema elukvaliteedi saavutamise võimalikuks. Vasakpoolsed ei ole tänasel arutelul selgitanud, miks nad kardavad nii väga selle väärtuse kvantifitseerimist. Mina hääletasin kõige poolt.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Jean-Luc Dehaene (A7-0022/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjoni ettepanek on seotud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamisega liikmesriikide rahvakogutulu kindlaksmääramiseks, mida kasutatakse Euroopa Liidu eelarve ja ühenduse omavahendite eesmärgil.

FISIM esindab seda osa finantsinstitutsioonide tulemist, mis ei ole saadud otseselt kindla hinnaga teenuste müügist, vaid pigem laenudele kehtestatud intressimääralt, mis on suurem kui deposiitidele kohaldatav.

Komisjon teeb ettepaneku asuda FISIMi jaotamise juurde rahvakogutulu kindlaksmääramiseks ning arvab, et see peaks jõustuma tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist, mil jõustus ka määrus (EÜ) nr 1889/2002. Kuid tagasiulatuv rakendamine 2005. aasta 1. jaanuarist tekitab probleeme selle tagasiulatuvuse täpse määra suhtes.

Seepärast nõustume me raportööri seisukohaga, mille kohaselt ei tohiks FISIMi jaotamist rahvakogutulu kindlaksmääramiseks alustada mitte enne 1. jaanuari 2010. See tagab FISIMi jaotamise nõuetekohase teostamise 2010. aastast, mille tulemuseks on täpsem arvestus rahvakogutulu kindlakstegemise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamine liikmesriikide rahvakogutulu kindlaksmääramiseks, mida kasutatakse Euroopa Liidu eelarve ja ühenduse omavahendite eesmärgil, on juba vana teema ja see oleks pidanud rakenduma juba 2005. aastal. Kuid vajadus selle meetodi katsetamiseks, et teha kindlaks selle täpsus ja hinnata, kas see annab ka tegelikult usaldusväärseid tulemusi kõnealuse majandustegevuse õigeks hindamiseks, on selle rakendamist edasi lükanud. Ma olen nõus, et meetodi rakendamisel ei tohiks olla tagasiulatuvat mõju, et vältida konflikti liikmesriikide ja võimalike õiguslike meetmete vahel.

 
  
  

Raport: Reimer Böge (A7-0020/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kui majandus- ja finantskriisi tagajärgede lahendamiseks kasuliku vahendi kasutamine on väga kiiduväärt algatus, mis on seoses finantsabiga praktiline reaktsioon. On tähtis ära märkida, et fondi kasutuselevõtt peaks olema stiimuliks koondatud töötajate ümberpaigutamiseks.

Ma loodan, et toetust leiavad ka teiste riikide, nagu Itaalia taotlused, millega palutakse selle erifondi kasutuselevõttu, et toetada nende ettevõtete töötajaid, mis maksavad kriisi eest kõrget hinda ja on sunnitud kärpeid tegema. Selles suhtes sooviksin ma siiski paluda komisjonilt rohkem paindlikkust fondi vastuvõtlikkuse kriteeriumite hindamisel, mis peaks kehtima ka väikestes ja keskmise suurusega kohalikes tööstuspiirkondades struktuuriliste probleemide esinemise korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, keda on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjed mõjutanud. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevusvaldkonda laiendati alates 2009. aasta 1. maist esitatud potentsiaalsete hüvitise saajate tõttu, mistõttu sisaldab see nüüd õigustatult abi töötajate jaoks, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

Ma toetan ettepanekut võtta vastusena Saksamaa 13. augusti 2009. aasta taotlusele Saksamaa abistamiseks kasutusele 6 199 341 eurot eesmärgiga pakkuda abi autofirmast Karmann Group koondatud töötajatele.

2008. aastal kinnitasid kolm institutsiooni, kui tähtis on tagada, et fondi kasutuselevõtu suhtes tehtavate otsuste heakskiitmise menetlus oleks kiire, eesmärgiga aidata inimesi otstarbeka ajaperioodi jooksul. Selle otsuse vastuvõtmiseks läks seitse kuud. Ma loodan, et solidaarsusfondi käivitamise menetlus toimub kiiremini, et muuta võimalikuks seista vastu kohest reaktsiooni vajavatele õnnetutele olukordadele, nagu seda oli Maderia hiljutine traagiline juhtum.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Saksamaa Karmann Group, mis oli kunagi edukas ja konkurentsivõimeline ettevõte, vaevleb nüüd autotööstuses valitseva kriisi tõttu ja on esitanud pankrotiavalduse, olles hiljuti läbi teinud osalise müügi Volkswagenile. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 6 199 341 euro kasutuselevõtmine on vajalik, et toetada ja aidata sellest grupist koondatud 1793 töötajat.

Komisjoni kohaselt on selle fondi kasutuselevõtuks vajalikud abikõlblikkuse kriteeriumid täidetud, mis tähendab, et Euroopa Liidul on täielik õigus raskustes olevatele töötajatele kiirelt abi pakkuda.

Ma loodan, et see raske periood koondatud töötajate elus võimaldab neil oma oskusi ja kvalifikatsiooni täiendada ning et need täiendused aitavad neil kiirelt uuesti tööturule integreeruda.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, kes on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjel koondatud. Nii otsitakse lahendusi, et aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi igal aastal piirmäära raames, mis on kuni 500 miljonit eurot. Ettepanek on seotud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Saksamaa abistamiseks kokku 6 199 341 euro kasutuselevõtuga, eesmärgiga pakkuda abi autofirmast Karmann Group koondatud töötajatele.

Vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruste artiklile 6 tuleb meil tagada, et see fond toetab koondatud töötajate individuaalset taasintegreerumist uutesse ettevõtetesse. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei asenda tegevusi, mis on riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute järgi ettevõtete kohustused, ega finantseeri ka ettevõtete või tööstussektorite ümberkorraldamist.

On vaja veel kord rõhutada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtuga seoses ei pea komisjon tegema süstemaatiliselt toetuste ülekandeid Euroopa Sotsiaalfondist, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi just nimelt eraldi vahendina, millel on oma eesmärgid ja eelisõigused.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle fondi kasutuselevõtu taotlused on olnud tulemusrikkad. Seda ka vastusena autotööstuses Karmann Group toimunud koondamiste tõttu Saksamaa esitatud abitaotlusele.

Enne kui ma muudest asjadest rääkima hakkan, on tähtis ära märkida, et fond saab tõsise majandus- ja finantskriisi tulemusi ainult osaliselt leevendada, pidades silmas kehtestatud eelarvepiiranguid (mille limiit on 500 miljonit eurot aastas) ja piiravaid abikõlblikkuse kriteeriume. Sellest on kulunud juba päris palju aega kui n-ö ümberkorralduste tulemusel koondatud töötajate arv ületas oluliselt komisjoni esialgse prognoosi fondist abi saavate töötajate arvu suhtes.

Meil on vaja teha lõpparve neoliberaalse poliitikaga, mis põhjustab Euroopa Liidu riikides majanduslikku ja sotsiaalset katastroofi – otse meie silme all. Ilmselgelt peavad ka reaktsioonid sellele katastroofile olema enam kui lihtsalt leevendavad. Samuti ei saa märkimata jätta määruse ebaõiglust, mis on kasulikum suuremal määral kõrgemate sissetulekutega riikide jaoks, eriti nende jaoks, kus on kõrgemad palgatasemed ja tööhõivetoetus.

Me rõhutame pakilist vajadust reaalse kava järele, millega toetatakse tootmist ja õigustega töökohtade loomist Euroopa Liidu riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. (DE) Mul on väga hea meel, et Euroopa Liit otsustas täna 6,2 miljonit eurot eraldada, et toetada autotoodete tarnijast Karmannist koondatud töötajaid. Seega moodustab Euroopa Liidu panus kogu kättesaadavast 9 miljonist eurost 65%. Neid vahendeid kasutatakse umbes 1800 inimesele täiendavate ümberõppe- ja koolitusemeetmete pakkumiseks, et võimaldada neil võimalikult kiiresti uus töökoht leida. See on selles kriisis inimeste abistamiseks tõeline Euroopa Liidu panus. Sellega näitab EL väga selgelt, et on valmis ja võimeline pakkuma inimestele isegi kriisiolukorras tuge. Nüüd, kui raha on kättesaadavaks tehtud, on tähtis võimaldada nendel inimestel sujuvalt, koheselt ja kiiresti tööturule naasta. Kuid lisaks koondatud töötajate individuaalsele abistamisele tuleb Euroopa Liidul võtta kasutusele ka täiendavad meetmed selle finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks. Globaliseerumine kui tööjõu jaotamine rahvusvahelisel tasandil (heaolu jagamine) on asjakohane ja tähtis. Kuid komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid peavad rohkem vaeva nägema, et edendada ausa konkurentsi tingimusi oma rahvusvahelistes majandussuhetes, et vältida üksikute riikide või sektorite halvemasse olukorda panemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ettepanek Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu kohta Saksamaa töötajate toetamiseks ning samuti Leedu ettepanek külmutusseadmete sektori toetamiseks on ühed esimestest 2010. aastal fondist toetuste saajatest ning mõlemad neist on seda toetust väärt. Mul on hea meel uue komisjoni pühendumuse üle selle fondiga jätkamisel, mis pakub inimestele koondamise järel mitte kala, vaid hoopis õnge. Ka minu valimisringkond on sellest fondist kasu saanud ja ma loodan, et see jätkub ka edaspidi. Ülemaailmne majanduslangus on vähendanud oluliselt nõudlust luksuskauba järele ja kuigi see muudab sõiduautotööstuse praegused probleemid arusaadavaks, ei kurvasta need meid siiski vähem. Olukord Saksamaal on sealsete numbrite tõttu eriti keeruline – samas piirkonnas ja tööstusharus on koondatud 2476 töötajat. Ma loodan, et selle 6,199 miljoni euro abil saab need töötajad, nende perekonnad ja ka selle piirkonna kriisist edukalt välja tuua.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest.

See toetus on äärmiselt oluline, et aidata inimesi, kes on jäänud töötuks või kannatanud ülemaailmselt toimuvate ettevõtete ümberasumiste tõttu. Üha enam ettevõtteid vahetavad asukohta, kasutades ära eri riikide väiksemaid tööjõukulusid, eriti Hiinas ja Indias, ning seda sageli just töötajate õigusi austavate riikide kahjuks.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning äärmiselt tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. Varem on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi saanud teised ELi riigid, eriti Portugal ja Hispaania, mispärast tuleks meil seda abi ka Saksamaale anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu poolt. Sellel juhul taotles Saksamaa toetust seoses autotööstuses, õigemini Karmann Groupis toimunud koondamistega. Seoses sellega on tähtis ära mainida, et fondist saadavat raha kasutatakse eesmärgil aidata koondatud töötajatel uuesti tööturule integreeruda, mitte ettevõtete või tööstusharude ümberkorraldusmeetmete kompenseerimiseks. Solidaarsusest meie naaberriigi ja töötajate suhtes tuleks minu arvates eraldada koheselt see raha, mis on jätkuva globaliseerumise ning mõlemal pool Atlandi ookeani tegutsevate spekulantide põhjustatud majandus- ja finantskriisi tõttu kahjuks vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu kohta, et toetada Saksamaa autotööstusest koondatud 2476 inimest. Saksamaa ametiasutused kasutavad seda töötuseperioodi, et võimaldada laialdast kutseoskuste täiendamist kõikidel tasanditel, mitte üksnes kutseõppe ja kõrghariduse suhtes, vaid aidates ka võõrtöötajatel ja madala oskustasemega töötajatel uuesti tööturule integreeruda.

Euroopa tasandil on samalaadne olukord autotööstuses veel Rootsis, kus on koondatud 2258 töötajat, Austrias, kus on sõiduautosid, haagiseid ja poolhaagiseid tootvates ettevõtetes koondatud 774 töötajat, ning Belgias, kus on selles tööstusharus koondatud enam kui 2500 inimest. Kogu Euroopas kaob autotööstuse ümberkorraldamise tõttu enam kui 8000 töökohta.

Koondatud töötajatele pakutav finantsabi tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Kuid selle kujul on tegemist siiski lühiajalise meetmega, mis ei lahenda töökohtade kadumise probleemi. EL vajab autotööstuses jõulist tööstuspoliitikat, et olemasolevaid töökohti säilitada ja isegi uusi juurde luua.

 
  
  

Raport: Reimer Böge (A7-0021/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Me hääletasime täna kolme Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abisaamise taotluse üle. Ma toetasin kõiki kolme taotlust, kuna ma usun, et selle fondi pakutav abi on praegusel ajal meie inimeste jaoks eriti vajalik. 2009. aasta mais lubas Euroopa Komisjon erandkorras kõrvalekallet selle määruse sätete osas ning majandus- ja finantskriisi ajal tekkinud olukorda arvesse võttes lubas see abipakkumist ka töötutele.

Mul on väga kahju, et mõned liikmesriigid, kus töötuse tase on eriti kõrge ja vaesuse tase väga kõrge, ei saanud õigeaegselt abi taotleda, selle fondi pakutavatest võimalustest kasu saada ja töötutele abi pakkuda. Ma arvan, et Euroopa Komisjon peaks ka välja selgitama, kas sellest fondist pakutavat abi kasutatakse tõhusalt ja kas see abi annab ikka tegelikku lisaväärtust nendele, kelle jaoks see mõeldud on.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist saadav rahaline abi aitab koondatud töötajatel uuesti tööturule integreeruda. Finants- ja majanduskriisi ajal kasvas Leedus töötuse tase 12 kuu jooksul oluliselt ning seepärast on vajalik kohaneda kriisi mõjudega ja tagada vähemalt ajutine rahaline abi, et pakkuda töökohti ettevõttest Snaige koondatud töötajatele. Praegusel juhul ei räägi me ainult mõnest sellest ettevõttest koondatud töötajast, vaid väga paljudest inimestest, umbes 651 töötajast vanuserühmas 25–54 eluaastat. Mul on hea meel, et täna leidis aset kauaoodatud hääletus ajutise rahalise abi andmise kohta, kuna see Leedu ettevõtet ja sealt koondatud töötajaid käsitlev delikaatne teema lükkus aina edasi, samas kui mõned kõnealusest ettevõttest koondatud töötajad kaotasid oma töö juba 2008. aasta novembris. Ma loodan, et tänase hääletusega heakskiidetud vahendeid kasutatakse sihipäraselt ja tõhusalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi üheks omaduseks on, et see üritab edendada ettevõtlikkust. Euroopa institutsioonid ja riikide valitsused peavad aru saama, et see edendustöö on Euroopa tööstussektori väljakutsetele vastuseismisel otsustava tähtsusega elemendiks.

Ma olen nõus, et avalikud toimingud ei peaks piirduma ainult selle edendamisvormiga, vaid otsustava tähtsusega on ka ettevõtluses kunstlike ja bürokraatlike takistuste eemaldamine. Selles suhtes on meil veel palju vaja ära teha.

On tõsi, et tarvis on meetmeid globaliseerumise tagajärjel töötuks jäänud inimeste rakendamiseks, ümberpaigutamiseks ja ümberkoolitamiseks, näiteks Leedu külmutusseadmete sektori, eriti ettevõtte AB Snaigė ja kahe selle ettevõtte tarnija töötajate puhul. Kuid sama tõsi on ka see, et vaja on meetmeid, millega proovitakse avatud ja üha konkurentsivõimelisema majanduse kontekstis ettevõtteid ja nende tööjõudu tugevdada, säilitades samas õiglase ja terve konkurentsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest.

See toetus on äärmiselt oluline, et aidata inimesi, kes on jäänud töötuks või kannatanud ülemaailmselt toimuvate ettevõtete ümberasumiste tõttu. Üha enam ettevõtteid vahetavad asukohta, kasutades ära eri riikide väiksemaid tööjõukulusid, eriti Hiinas ja Indias, ning seda sageli just töötajate õigusi austavate riikide kahjuks.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning äärmiselt tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. Varem on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi saanud teised ELi riigid, eriti Portugal ja Hispaania, mispärast tuleks meil seda abi ka Leedule anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. (ET) Tänane otsus, et Euroopa Parlament toetab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutusele võtmist kolme raportiga, millest kaks puudutavad Leedut ja üks Saksamaad, on igati tervitatav ja näitab konkreetselt, et Euroopa Liit saab otseselt leevendada koondatud inimeste olukorda ja aidata kaasa nende ümberõppele. Eestis on ehitussektoriga seoses viimase pooleteise aastaga kaotanud töö üle 30 000 inimese ning siinkohal kutsuksin üles Eesti valitsust ja sotsiaalministeeriumi julgemalt abi küsima ka Euroopa Liidu fondidest, mis sellisteks puhkudeks on ette nähtud. Märkimist väärib asjaolu, et kuigi täna said toetust Saksamaa ja Leedu, siis Eurostati andmetel on tööpuudus kõige suurem Hispaanias, Lätis ja Eestis, kes samuti võiksid mõelda, kuidas Euroopa Liit neid otseselt aidata saaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Ma tervitan algatust toetada ettevõtete töötajaid, kes on globaliseerumisprotsessi tagajärjel kannatanud. Ma toetan seda kogu hingest ning olen rahul, et praegusel juhul Leedu inimesed abi saavad. Üldiselt arvan ma, et selle fondi kogusummat tuleks mitmekordistada, vähendades mujale jaotamisi. Ma olen veendunud, et selle fondi abi peaks kehtima ka ettevõtete omanike puhul. Sageli kannavad nad nii palju kahju, et ei ole võimelised hiljem uuesti jalule tõusma ja uut ettevõtet käivitama. Paljudel juhtudel kannatavad ettevõtete omanikud rohkem kui nende töötajad: nad võtavad ettevõtlusega tegeledes riske, loovad töökohti ja maksavad makse. Nad ei anna tagatiseks mitte üksnes oma aktsiaid, vaid ka oma isikliku vara. Seepärast oleks kasulik kui me – igat juhtumit eraldi käsitledes – kaaluks võimalust pakkuda abi ka ettevõtete omanikele, kes on globaliseerumise ja ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel kannatanud.

 
  
  

Raport: Reimer Böge (A7-0019/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Mul on hea meel, et täna toimus hääletus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist vahendite jaotamise üle eesmärgiga eraldada 1 118 893 eurot rahalise abina Leedu ehitussektoris 128 ettevõttest koondatud töötajatele. Leedu ehitustööstusel on praegu rasked ajad, kuna finants- ja majanduskriisi tõttu on toimunud tohutu langus nõudluses ning majanduslanguses on Leedu kodanikel väga raske kodu ostmiseks või ehitamiseks laenu saada. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna ELi rahaline abi aitab globaliseerumise ohvriks sattunud inimestel tööd leida ja tööturule naasta ning majanduslanguse haardest vabaneda. Seepärast peame me praeguses olukorras olema solidaarsed töötajatega, kes on just koondatud ülemaailmses majanduses toimunud muudatuste ning teatavates sektorites finantskriisist põhjustatud töökohtade kadumise tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Asjaolu, et üha enam Euroopa riike on palunud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõttu, näitab selgelt, et majanduslanguse mõju avaldub kõikjal ning õigustab nii nimetust, mida see fond kannab.

Kuigi globaliseerumine on ülemaailmsel tasandil kasulik, on siiski vaja pöörata tähelepanu olukordadele, kus vähem konkurentsivõimelised sektorid selle mõju tõttu kannatavad. Üheks selliseks juhtumiks on Leedu ehitussektor.

Kuna see fond on kiire, eriomane ja ajaliselt piiratud abivorm, peavad kõik poliitiliste otsuste tegijad, ettevõtete juhid ja töötajad arendama välja uued viisid, kuidas kadunud konkurentsivõime taastada ja uutele turgudele siseneda. Vastasel juhul on selline abi, mida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakub, üksnes leevendav ning osutub lõpuks siiski ebapiisavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, kes on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjel koondatud. Nii otsitakse lahendusi, et aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

Euroopa Liit peab kasutama ära kõiki selle käsutuses olevaid meetmeid, et reageerida ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedele ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond võib selles kontekstis otsustavat rolli mängida, aidates koondatud töötajatel uuesti tööturule integreeruda.

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi igal aastal piirmäära raames, mis on kuni 500 miljonit eurot. Ettepanek on seotud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Leedu abistamiseks kokku 1 118 893 euro kasutuselevõtuga, eesmärgiga toetada ehitussektoris 128 eraettevõttest koondatud töötajat.

On vaja veel kord rõhutada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtuga seoses ei pea komisjon tegema süstemaatiliselt toetuste ülekandeid Euroopa Sotsiaalfondist, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi just nimelt eraldi vahendina, millel on oma eesmärgid ja eelisõigused.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle fondi kasutuselevõtu taotlused on olnud tulemusrikkad. Seda ka vastusena Leedu esitatud abitaotlusele seoses ehitussektori 128 eraettevõttes toimunud koondamistega.

Enne kui ma muudest asjadest rääkima hakkan, on tähtis ära märkida, et fond saab tõsise majandus- ja finantskriisi tulemusi ainult osaliselt leevendada, pidades silmas kehtestatud eelarvepiiranguid (mille limiit on 500 miljonit eurot aastas) ja piiravaid abikõlblikkuse kriteeriume. Sellest on kulunud juba päris palju aega kui n-ö ümberkorralduste tulemusel koondatud töötajate arv ületas oluliselt komisjoni esialgse prognoosi fondist abi saavate töötajate arvu suhtes.

Meil on vaja teha lõpparve neoliberaalse poliitikaga, mis põhjustab Euroopa Liidu riikides majanduslikku ja sotsiaalset katastroofi – otse meie silme all. Ka reaktsioonid sellele katastroofile peavad olema enam kui lihtsalt leevendavad. Samuti ei saa märkimata jätta määruse ebaõiglust, mis on kasulikum suuremal määral kõrgemate sissetulekutega riikide jaoks, eriti nende jaoks, kus on kõrgemad palgatasemed ja tööhõivetoetus.

Me rõhutame pakilist vajadust reaalse kava järele, millega toetatakse tootmist ja õigustega töökohtade loomist Euroopa Liidu riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest.

See toetus on äärmiselt oluline, et aidata inimesi, kes on jäänud töötuks või kannatanud ülemaailmselt toimuvate ettevõtete ümberasumiste tõttu. Selle konkreetse juhtumi puhul on eesmärgiks aidata neid töötajaid, kes koondati ehitussektori enam kui 120 eraettevõttest, mis olid seda sektorit tabanud suure kriisi tõttu sunnitud uksed sulgema.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on aidata kõiki neid, kes on kannatanud ülemaailmses kaubanduses toimuvate suurte struktuurimuutuste tagajärjel ning aidata neil uuesti tööturule integreeruda. Varem on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi saanud teised ELi riigid, eriti Portugal ja Hispaania, mispärast tuleks meil seda abi ka Leedule anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) 2009. aasta septembris esitas Leedu abitaotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks seoses ehitussektori 128 eraettevõttes toimunud koondamistega. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitles Leedu ehitussektori jaoks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu.

Ma usun, et ökoloogiliselt efektiivne majandus ja energiatõhusate ehitiste rajamine võivad ELis majanduse taastumisele kaasa aidata. Hinnanguliselt võivad need sektorid luua kogu Euroopas 2020. aastaks umbes 2 miljonit töökohta.

2006. aastal tegutses EL 27 tasandil ehitussektoris umbes 2,9 miljonit ettevõtet, tuues sisse 510 miljardit eurot ja andes tööd 14,1 miljonile inimesele. Majandus- ja finantskriisi tagajärjel vähenes Leedu ehitussektori maht 2009. aasta esimesel ja teisel kvartalil vastavalt 42,81% ja 48,04% võrreldes 2008. aasta esimese poolega. Sellel on Leedule väga kahjulik mõju ajal, mil riigi töötuse tase on üks ELi kõrgemaid. Eriti tugev mõju on olnud ehitussektorile, mis põhjustas Leedus ainuüksi 2008. aastal peaaegu 10% töökohtade kaotustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Ma toetan seda algatust kogu hingest ja annan oma poolthääle ehitusettevõtete töötajate abistamisele, kes on ülemaailmse kriisi ja globaliseerumisprotsessi tõttu kannatanud. Ma olen veendunud, et meie kõik oleme üpris palju süüdi selles, et ei suutnud peatada kinnisvaraagentide ja ehitusettevõtete tekitatud mulli. Oli selge, et selle tagajärjeks saab olema kriis. Poliitikute kohustuseks on rahvast teenida ja tragöödiaid vältida. Seepärast teen ma selle projekti poolt hääletades ettepaneku ja palun suurendada rahalist abi, kuna miljon eurot on sadade kannatada saanud ja kümneid tuhandeid töökohti võimaldavate ettevõtete jaoks justkui piisk merre. Olles rääkinud just sellistes ettevõtetes töötavate inimestega, olen ma kuulnud, et inimesed on kaotanud usu oma riiki ja ka Euroopa Liitu. Seega, suurendades seda abi, parandaksime me Euroopa Liidu mainet ja tugevdaksime usku rahvusriikidesse.

 
  
  

Raportid: Reimer Böge (A7-0021/2010), (A7-0019/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Ma toetan täielikult parlamendi vastuvõetud kahte Reimer Böge raportit Leedus koondatud töötajatele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahalise abi andmise kohta ning olen tänulik oma kolleegidele, kes neid raporteid toetasid. Ma ise jäin kahjuks sellele hääletusele hiljaks, kuna minu teel täiskogu saali oli lift katki läinud.

Mõlemad raportid, nii ehitussektoris valitseva olukorra kui ka ettevõtte Snaigė kohta, esindavad kõige teravamaid töötuse juhtumeid Leedus. ELi rahaline toetus leevendab seda raskust, millega Leedu töötajad silmitsi peavad seisma.

Ehitussektor sai Leedus ühe kõige rängema tabamuse. Nüüdseks on enam kui sada ettevõtet olnud sunnitud pankroti välja kuulutama. 1,1 miljoni euro sihtrühmaks on peaaegu 1000 selle äärmiselt tundliku ning ränga tabamuse saanud sektori töötajat.

Snaigė puhul on olukord samalaadne – 258 000 euro suurune toetus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist on suunatud 650 koondatule linnas, mille töötuse tase on juba praegu 20% ehk üks kõrgematest.

Kuigi see võib olla kõigest Leedu töötuse probleemi jäämäe tipp, on see rahaline toetus ikkagi abiks nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.

 
  
  

Raportid: Reimer Böge (A7-0020/2010), (A7-0021/2010), (A7-0019/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimunud suured muudatused, ning aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

1. maist 2009 laiendati Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevusvaldkonda ja see sisaldab nüüd ka abi majandus- ja finantskriisi otsesel tagajärjel koondatud töötajatele. Praegusel ajal, kui me seisame silmitsi karmi majandus- ja finantskriisiga, on üheks peamiseks tagajärjeks töötuse suurenemine. EL peab kasutama kõiki selle käsutuses olevaid meetmeid kriisi tagajärgedele reageerimiseks, eriti seoses abi pakkumisega nendele, kes seisavad töötusega igapäevaselt silmitsi.

Nendel põhjustel hääletasin ma ettepaneku poolt, mis käsitles Leedu abistamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu eesmärgiga toetada ehitussektori 128 eraettevõttest koondatud töötajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. – Kuigi me oleme vastu ELi liikmelisusele ja seega EL rahastamisele, on selles fondis olev raha juba jaotatud ja seepärast ei ole tegemist nn uue rahaga.

Me eelistaksime, et koondatud töötajatele pakutavat abi rahastaksid riiklikud valitsused. Kuid seni, kuni EL on pädev võimuorgan, peab abi koondatud töötajatele ilmselt ikka sellest fondist tulema.

Ühendkuningriigis saab kindlasti olema kriitikat selle kohta, et Saksamaa ja Leedu töötajate jaoks seda raha eraldatakse. Kuid kui ettepanek käsitleks raha eraldamist näiteks meie terasetööstuse töötajate jaoks Coruses, siis ei seisaks me sellele toetusele vastu. Loogiliselt võttes ei saa me seepärast nende toetuste eraldamisele vastu olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Me hääletasime Reimer Böge’ Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu käsitlevate raportite poolt, mõeldes eelkõige kõikidele nendele koondatud töötajatele. Kuid seda tehes olime me ka natuke ärevad. Sest tõepoolest, sellest fondist on sama palju kasu kui puujalale plaastri kleepimisest, pidades silmas teie vastutustundetu ja ülemäära vaba turupoliitika laiaulatuslikke sotsiaalseid tagajärgi.

Kohati jääb mulje, et teie salgamistest hoolimata kasutatakse Euroopa maksumaksjate raha, et rahastada poliitikaid, mis on mõeldud suurte ettevõtete ümberasumiseks ja ümberkorraldamiseks, andes samal ajal Brüsseli Euroopale võimaluse kuulutada end solidaarseks töötutega, keda see ise juurde tekitab. Teiseks meie ärevuse põhjuseks on nende vahendite saamiseks vajalik lävi, eriti koondatute arvu suhtes. Siin on tegemist peamiselt ja taas kord, välja arvatud erandjuhtudel, väga suurte ettevõtetega, kes sellest kasu saavad. Näib, et keskmise suurusega, väikeste ja väga väikeste ettevõtete töötajad, väiksed ärimehed ja -naised, kes tegevuse lõpetavad, on jällegi majandus- ja sotsiaalpoliitika osas tähelepanuta jäetud.

 
  
  

Raport: Anna Rosbach (A7-0009/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, et tagada keskkonnaalane jätkusuutlikkus Atlandi ookeani piirkondades, eriti Euroopa Liidu alla kuuluvatel saartel. Need moodustavad olulise osa selle merepiirkondadest ning seisavad silmitsi probleemide ja erivajadustega, näiteks keskkonnaprobleemidega.

Märkimist väärib Assooride juhtum, kuna seal on Euroopa Liidu suurim majandusvöönd. Praeguse arutelu käsitlusalas on vaja tagada Atlandi ookeani vete keskkonnaseire, kuna nende saarte elanikud sõltuvad oma merevete headest keskkonnatingimustest. Seepärast on tähtis panna selgelt paika miinimumeesmärgid seoses keskkonnakvaliteediga ning seireprogrammid, millega saab tagada head keskkonnatingimused.

Samuti on vaja tegeleda raportööri mainitud juhtumitega, nagu laevaõnnetused ja plastkotid, millel võib Atlandi ookeani piirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele laastav mõju olla. See nõuab konkreetsete meetmete rakendamist, mis sobivad Atlandi ookeani ökosüsteemide tegeliku keskkonnaalase ja sotsiaalmajandusliku olukorraga.

Seepärast ongi selliste kokkulepete sõlmimine Atlandi ookeanist sõltuvate elanikkondade jätkusuutliku arengu jaoks tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma tervitan lisaprotokolli allkirjastamist, et lahendada poliitiline konflikt, mis takistas Hispaanial ja Marokol Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitlevat koostöölepingut (Lissaboni leping) ratifitseerida. Rannikute ja vete kaitsmine on strateegiliselt tähtis rannikuäärsete kogukondade sotsiaalmajandusliku heaolu, kohaliku arendustegevuse, tööhõive ning majandustegevuse säilitamise ja loomise jaoks. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on vaja kindlustada kõigis Euroopa Liidu merevetes head keskkonnatingimused. Protokoll on otseselt seotud selliste teemadega nagu keskkonnakaitse, kliimamuutused, julgeolek, rahvatervis, regionaalareng, suhted kolmandate riikidega ja arengukoostöö. See protokoll, mis võimaldab võidelda mitmete eri saastevormidega Atlandi ookeanis, on otsustava tähtsusega, et kindlustada võitlus merede ja rannikualade saastamise või saasteohu vastu mehhanismi abil, millega tagatakse lepinguosaliste koostöö merereostusega seotud õnnetuste puhul ning kohustatakse neid looma ja rakendama oma hädaolukordade lahendamiseks ettenähtud struktuure ja kavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti vastu ning tegin seda meie merekeskkonna heaolu silmas pidades. Raportöör mainib nn plastsuppi – Vaikses ookeanis triivivat plastiku ja kummi kogumit – ning märgib, et üha suurenevaks probleemiks on Atlandi ookeanis kadumaläinud kalavõrgud. Selles suhtes väärib äramainimist ettevõtte KIMO Internationali tegevus ja nende prügipüügi projekt. See sai alguse 2000. aasta märtsis Hollandi valitsuse ja Hollandi kalameeste projektist, mille eesmärgiks oli Põhjameri kalavõrkude abil prügist puhtaks teha. Pärast seda on KIMO International seda projekti ELi rahalise abi toel ka Ühendkuningriigi, Rootsi ja Taani sadamatele laiendanud.

Alates 2001. aastast on kalamehed meie vetest sadu tuhandeid tonne prügi eemaldanud ning selle maismaale tagasi vedanud, kus see on vastutustundlikult kokku kogutud ja kõrvaldatud. Kõik selles projektis osalenud ELi kalamehed väärivad aplausi oma pühendumuse eest, mis aitas jäätmeid jäädavalt merest eemaldada, tuues nii kasu kalatööstusele, loodusele kui ka keskkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) EL on üksikute liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikidega sõlminud merereostusega seotud lepinguid, sealhulgas Helsingi konventsiooni, Bonni lepingu, Barcelona konventsiooni ja nõndanimetatud Lissaboni lepingu. Nende lepingute eesmärgiks on tagada iseseisvate ja ühiste meetmete kohaldamine merel või rannikualadel saasteohu tekkimisel või juba olemasoleva saaste korral. Kuigi Lissaboni leping sõlmiti 1990. aastal, ei jõustunud see Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu mitte kunagi. Selle vaidluse lahendava täiendava protokolli allkirjastasid kõik osalised 2008. aastal ja seepärast ei tohiks mitte miski Lissaboni lepingu vastuvõtmist takistada. Raportöör mainib raportis kahte püsivat ja suurenevat probleemi seoses mere ja rannikualade saastega, millest esimeseks on Vaikses ookeanis triiviv tohutu plastist ja kummist esemete kogum, mis katab Hollandi-sugusest keskmise suurusega liikmesriigist 34 korda suurema ala. Teiseks püsivaks probleemiks, mida Anna Rosbach mainib ja millele ta lahendust otsib, on vanade äravisatud ja kaotatud kalavõrkude hulk. Selle raporti kujul on tegemist näitega konstruktiivse töö kohta, mille eesmärgiks on mere ja rannikualade saaste valdkonnas põhiprobleemide lahendamine, ning seepärast annan ma sellele oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kakskümmend aastat pärast Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu allkirjastamist Portugali, Hispaania, Prantsusmaa, Maroko ja ELi vahel on see nüüd, pärast kõikide lepinguosaliste ratifitseerimist, valmis jõustuma. Nõukogu teeb nüüd Euroopa Liidu nimel ettepaneku sõlmida lisaprotokoll, mis võimaldaks sellel lepingul lõpuks jõustuda.

See leping on Portugali jaoks ülima tähtsusega, arvestades selle rannajoone pikkust ja mere tähtsust selle rahvamajanduse jaoks, ning tuletades meelde ka Erika ja Prestige’i katastroofe. Seepärast õnnitlen nõukogu ja liikmesriike selle lisaprotokolli sõlmimise puhul ning loodan lepingu kiiret ja tõhusat jõustumist, kuna see pakub meie rannajoonte jaoks suuremat kaitset keskkonnakatastroofide eest, mis on kahjuks lähiminevikus meie rannikuid hävitanud.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma olen rõõmus selle raporti vastuvõtmise üle, kuna see võimaldab jõustuda mitmel merereostust käsitleval piirkondlikul lepingul, mis on ELi, teatavate liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel allkirjastatud.

Praegusel juhul on tegemist Lissaboni lepinguga, mis allkirjastati 1990. aasta oktoobris, kuid mis ei ole mitte kunagi jõustunud kahe lepinguosalise Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu lõunapiiri üle (Lääne-Sahara), mis on lepingu artikli 3 punktis c kinnitatud.

Lisaprotokoll, mis leidis lahenduse sellele konfliktile ja sobiva sõnastuse artikli 3 punktile c, allkirjastati Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Maroko vahel alles 2008. aasta mais.

Lisaprotokolli sõlmimisega saab Lissaboni leping nüüd jõustuda, 20 aastat pärast selle allkirjastamist. See protokoll käsitleb nii julgeolekuküsimusi kui ka keskkonnakaitset. Me kõik oleme teadlikud ökokatastroofidest, mis on meie riikide rannikuid viimastel aastatel ohustanud. Loodetavasti aitavad need eeskirjad ära hoida selliseid õnnetusi nagu Erika ja Prestige’iga juhtus, kuna merel ei ole füüsilisi ega poliitilisi piire ning see nõuab jõupingutuste ühendamist ja kooskõlastatud meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Ühendus on osalenud mitmetes erinevates merereostust käsitlevates piirkondlikes lepingutes, millega hõlbustatakse liikmesriikide vahel vastastikust abi ja koostööd. Need lepingud kuuluvad Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu (Lissaboni leping) hulka, mille algatas Portugal ja mis ei ole jõustunud Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu. Ma usun, et ELi edendatud keskkonnaeeskirjade nimel ning kui lisaprotokolli suhtes on kokkuleppele jõutud, saab Lissaboni leping viimaks ometi rakenduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokoll on osa merekeskkonna kaitset käsitlevate piirkondlike lepingute hulgast, mille EL on üksikute liikmesriikide ja naabruses olevate kolmandate riikidega sõlminud. Miljonite eurooplaste toiduallikaks olevate ookeanide kaitsmine on tähtis ülesanne ka ELi jaoks, mispärast ma hääletasin täiesti siiralt selle raporti poolt. Seoses sellega tuleb mainida, et lisaks siin käsitletud Lissaboni lepingule on olemas ka Helsingi konventsioon, Bonni leping ja Barcelona konventsioon.

Iga leping katab erinevat osa ELi liikmesriike ümbritsevatest vetest ja nende eesmärgiks on võimaldada lepinguosaliste iseseisvat või ühist sekkumist õnnetuse tagajärjel tekkinud vete või rannikute saaste või saasteohu korral. Lissaboni leping allkirjastati 1990. aasta oktoobris, kuid see ei jõustunud mitte kunagi kahe lepinguosalise Hispaania ja Maroko territoriaalse vaidluse tõttu lõunapiiri üle (Lääne-Sahara). Lisaprotokoll, milles leiti sellele vaidlusele lahendus ja asjakohane sõnastus, allkirjastati hiljuti, 2008. aasta mais Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Maroko vahel ning viimaks, 25. märtsil 2009 allkirjastas selle ka Euroopa Liit.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Peaaegu 50% Euroopa Liidu elanikkonnast elab rannikupiirkondades ning ainuüksi selle asjaolu tõttu on vaja mitmekordistada tähelepanu nende piirkondade integreeritud säilitamisele ja majandamisele. Seda silmas pidades on väga tähtis, et ELis on tagatud rannikualade integreeritud majandamine, nagu on soovitatud Euroopa Komisjoni samateemalises avalduses.

Tähtis on ka ära mainida, et 80% merel olevast prügist ja saastest pärineb maismaalt, mispärast on meil vaja kooskõlastatud strateegiat, mis hõlmab ka selle probleemi vastu võitlemist maismaal.

Lisaks keskkonnaprobleemidele kujutavad ookeani saastatus ja Euroopa rannikute halvenev olukord probleemi ka majandusele. Seda põhjusel, et teatavates riikides, nagu Portugalis, moodustavad merega seotud turismitegevused, nagu vaalade vaatlemine, sukeldumine ja muud tegevused, olulise osa mõne piirkonna, sealhulgas Assooride, Madeira ja Algarve sissetulekust.

Samuti nagu ülepüük, on ka vete saastatus põhjustanud praeguse olukorra, kus teatavad liigivarud, mis on tähtsad kalavarud, on ammendumas. Seepärast on vaja täiemahuliselt rakendada merestrateegia direktiivi, mis on integreeritud merenduspoliitika strateegia keskkonna valdkonna oluline sammas.

Ookeanid ja rannikupiirkonnad peavad olema Euroopa jaoks strateegilised prioriteedid ning seepärast toetan ma seda parlamendi raportit täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, et aidata kaasa Lissaboni lepingu lisaprotokolli jõustumisele. Selle lepinguga luuakse mehhanism, millega tagatakse lepinguosaliste koostöö merereostusega seotud õnnetuste puhul ning kohustatakse neid looma ja rakendama oma hädaolukordade lahendamiseks ettenähtud struktuure ja kavasid.

See leping kuulub piirkondlikke merereostust käsitlevate lepingute hulka, mille EL on mõne liikmesriigi ja naabruses asuvate kolmandate riikidega sõlminud. Nende hulka kuuluvad Helsingi konventsioon, Bonni leping, Barcelona konventsioon ja praegusel juhul ka Lissaboni leping, millest igaüks katab erinevat osa ELi liikmesriike ümbritsevatest vetest ja mille eesmärgiks on lepinguosaliste iseseisev või ühine sekkumine vete või rannikute saaste või saasteohu korral, et kaitsta keskkonda ja rahvatervist.

 
  
  

Raport: Anna Hedh (A7-0024/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Tarbijakaitsepoliitika eesmärgiks on aidata kaasa tarbijate tervise, turvalisuse, majandus- ja õiguslike huvide ning teabe saamise õiguse kaitsele. Tarbijakaitse on Euroopa Liidu üldine ja põhiline poliitika, mis keskendub tervete turgude tagamisele, kus tarbijad saavad ohutult ja kindlalt tegutseda, aidates kaasa uuenduslikkusele ja piiriülesele kaubandusele.

Ma hääletasin raporti poolt, kuna pean Euroopa tarbijakaitsepoliitika tugevdamist ning selle üldsuse jaoks tõhusamaks ja otstarbekamaks muutmist väga oluliseks. Enesekindlad teavitatud ja otsustusvõimelised tarbijad on siseturu tõhusaks toimimiseks väga olulised. Selle eesmärgiks peab olema tarbijatele kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste hindadega toodete ja teenuste laia valiku pakkumine, tagades samal ajal kaitstuse kõrge taseme – seega, mängides põhirolli ELi ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimeliseks, dünaamiliseks ja uuenduslikuks muutmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidu siseturg on viimastel aastatel märkimisväärselt laienenud, hõlmates praegu peaaegu 500 miljonit tarbijat 27 liikmesriigis. Euroopa Liidu tasandil tarbijakaitse põhimõtete ja eeskirjade ühtsustamine ning nende kohaldamist toetavate mehhanismide parandamine on saavutatav eesmärk eelduseta, et kõigis 27 liikmesriigis pakutavad tooted ja teenused saavutavad, kas lühiajalises või keskmises perspektiivis sama kvaliteeditaseme.

Praegust kogu Euroopas valitsevat rasket majanduslikku olukorda iseloomustab sissetulekute vähenemine ja töötuse suurenemine, mis väljendub kogu ühenduses vajaduses majandada paremini igapäevaste ostude tegemist. Euroopa tarbijate käitumine, millele avaldab otsest mõju majanduslangus, on eriti ilmne toodete ja teenuste suhtes, mida nad ostavad ja soovivad, et need oleksid kvaliteetsed, et nad saaksid neid võimalikult palju kasutada. Selle tulemusena on tarbijakaitsemeetmed üha tähtsamaks muutunud. Kõikides liikmesriikides turu järelevalvestruktuuride kooskõlastamine, et tagada turustatud toodete vastavuse kõrgeimatele ohutusstandarditele, on lahendus, mis annab ülevaate kehtiva olukorra kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) ELi tarbijatel on otsustava tähtsusega roll majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime parandamises ning nende huvid on peamisteks prioriteetideks põhipoliitikate, nagu tervishoiu-, äri- ja tööstuspoliitika, muu hulgas ka keskkonna-, energia- ja transpordipoliitika kujundamisel. Energiapoliitika suhtes ei saa siseturg nõuetekohaselt ja konkurentsivõimeliselt toimida juhul, kui eksisteerivad niinimetatud energiasaared, nagu Balti regioon, mis on energeetika osas ülejäänud Euroopast eraldatud ja sõltuv ühest ainsast välistarnijast. Kogu Euroopa territooriumit katva elektrijaotusvõrgu ja gaasitorustiku olemasolu peab olema prioriteediks, kuna Euroopa sõltub väga palju imporditavast energiast. Elektriturul tuleb vastu võtta ka meetmed, mille eesmärgiks on Euroopa tarbijate huvides täieliku avatuse saavutamine. Tuleb luua soodustingimused ehtsale ja ausale konkurentsile ning tõelise ühtse turu tekkimisele. Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et saavutada selged eesmärgid, eriti seoses tundlike tarbijate kaitsmise, tarbijate põhiõiguste kaitsmise ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Tarbijate õiguste ja heaolu edendamine on Euroopa Liidu keskseks elemendiks. Ma toetan kõiki jõupingutusi, mida selles suhtes tehtud on ja mis taastavad üldsuse usalduse turgude vastu. Tarbijakaitse muutub veelgi tähtsamaks majanduskriisi kontekstis, mis on suurendanud survet kõige vähem kaitstud ehk madala sissetulekuga tarbijate puhul. Vajalik on kooskõlastatud lähenemisviisi sisseseadmine, mis võimaldab tarbijatel oma õigusi kindlal viisil kasutada. Seda silmas pidades rõhutan ma vajadusi: esiteks edendada kampaaniate ja teabepunktide ning Euroopa tarbijakeskuste ressursside suurendamise kaudu strateegiat tarbijate teavitamiseks ja harimiseks (ELi ja liikmesriikide poolt); teiseks kohaldada tõhusalt juba kehtivaid eeskirju, tugevdada turujärelevalvet ja regulatsioonimehhanisme ning avaldada liikmesriikidele survet ühenduse ressursside korrektse kogumise suhtes.

Ma kordan veel, et nii saavad tarbijad teha teadlikke otsuseid, allumata tootjate mis tahes survele. See tugevdab nende usaldust turgu, tekitab suurenenud konkurentsi, parandab toodete ja teenuste kvaliteeti ja suurendab tarbimist (mis on oluline element majanduse elavdamiseks).

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Tarbijakaitse on tihedalt seotud turu võimega pakkuda laia valikut kvaliteetseid tooteid ja teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega. On selge, et suurem tarbijate usaldus, teadlikkus ja vastutustunne nõuab üha kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid, mis omakorda suurendavad tarnijate konkurentsi, innustades neid oma tooteid täiustama, hoides samas aga hinnad konkurentsivõimelisel tasemel.

Ma olen nõus komisjoni ja liikmesriikidega, mis omistavad suurt tähtsust tarbijate õigusi käsitleva kommunikatsioonistrateegia käivitamisele veebiportaalide, teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja teabepunktide kaudu, edendades samas ka veebisaidi eYouGuide kasutamist ning tagades samal ajal haldamise ja korraldamise eest vastutavate organisatsioonide usaldusväärsuse ja erapooletuse.

Lisaks sellele, resolutsioonis märgitud viis tarbijaturgude tulemustabeli näitajat, mis ei ole küll põhjalikud, võimaldavad inimestel saada kasulikku teavet vajadusel reguleeriva raamistiku parandamiseks tingimusel, et liikmesriikide pakutav teave on laialdane ja kogutud kergelt võrreldavas vormis. Ma hääletasin raporti poolt, kuigi olen tarbijakaitseombudsmani ametissemääramise ja kollektiivse hüvitamise vahendite suhtes segaduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma arvan, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist ja praeguse majanduskriisi ajal peavad tarbijate huvid ja nende kaitse olema kindlalt tagatud. Tarbijatele tuleb pakkuda konkreetseid vahendeid tagamaks, et nende huvid kajastuksid kõikides Euroopa Liidu poliitikates.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Raportöör võtab lähtepunktiks tarbijaturgude tulemustabeli tulemused, mis on loogiline ja pragmaatiline lähenemine. Kõnealusele teemale keskendunud statistilistest aruannetest saab välja lugeda nii tarbijate rahulolu kui ka probleeme. Tarbijaprobleemide konfidentsiaalse andmebaasi edasiarendamine on turgude kindlaksmääramise jaoks väga oluline. Kuid meil on vaja parandada andmekogumist nii, et see saaks võtta arvesse liikmesriikide süsteemides valitsevaid erinevusi, mis on mitmekesisusest tulenevalt mõnikord üpris äärmuslikud. Minu arvates on kõige probleemsemaks küsimuseks õigusaktide ning lepinguliste kohustuste täitmise tagamine. Eriti just piiriülestel turgudel toimuva kaubanduse puhul on seaduse täitmise tagamine olematu. ELis tarbijate kaitsmiseks eeskirjade kehtestamisel ei ole mitte mingit mõju, kui neid riikide seadustes nõuetekohaselt ei rakendata ning liikmesriigi tasandil ei kohaldata ega nende täitmist ei tagata. Raportöör tõstatas tarbijakaitse küsimuse tulemustabelite põhjal ja ta tegi seda vastuvõetavalt. Mul oleks siiski hea meel veel konkreetsemate ettepanekute üle praeguse olukorra parandamise kohta. Sellest olenemata aitab see raport kaasa ELi tarbijakaitse parandamisele ning seepärast hääletan ma selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu tarbijapoliitika on siseturu konsolideerimise põhiline element. Seepärast peab see poliitika võimaldama Euroopa tarbijatele ja üldsusele kvaliteetseid tooteid ja teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega, tagades samas nende õiguste kõrgetasemelise kaitse.

Parandades teadmisi ja teadlikkust nii nende õiguste ja kohustuste kui ka ettevõtete vastutustundliku käitumise suhtes, aitab see kaasa dünaamilisema piiriülese kaubanduse tekkele ning seeläbi ka siseturu ulatuslikule integratsioonile, mõjutades Euroopa konkurentsivõimet.

Saavutada tuleb ka õige tasakaal tarbijate õiguste ja kohustuste ning vastuvõetud asjakohaste õigusaktide mõju vahel, mis on seotud ettevõtete ja teenusepakkujate õiguste ja kohustustega.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingus on viidatud tarbijakaitsele kui Euroopa Liidu üldisele ja põhilisele poliitikale, mis kehtestab kohustuse tarbijakaitse nõudeid arvesse võtta.

Selles kontekstis on oluline tugevdada Euroopa tarbijakaitsepoliitikat ning muuta see tõhusamaks ja üldsuse jaoks otstarbekamaks. Euroopa üldsuse vajadustele ja probleemidele reageerimine on otsustava tähtsusega.

Selles mõttes on turujärelevalvevahendid, nagu tarbijaturgude tulemustabel, õigustatud. Hea tarbijakaitsepoliitika peab tagama hästitoimivad turud ning turvalisuse ja kindluse, mis aitavad kaasa piiriülese kaubanduse toimimisele ja uuenduslikkusele.

Ma toetan läbipaistvat poliitikat, kus margitoote originaalnimetus on kohustuslik. Tarbijakaitse on tähtis ohtlikuks osutunud imporditud toodete puhul ning see vajab tihedamat turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste koostööd.

Siseturul ringlevate toodete ohutus nõuab kolmandate riikide asutustega jõupingutuste ühendamist ning õigustab seega komisjoni algatust rahvusvahelise koostöö rajamiseks ja kolmandate riikide, eriti Hiina, USA ja Jaapani asjakohaste asutustega ametlike lepingute sõlmimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin Anna Hedhi raporti poolt. Hetkel puudub Šotimaal sõnaõigus ELi tarbijaküsimuste suhtes, kuna meil ei ole nõukogus eraldi esindajat ja tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide pädevus on suuresti Londonile jäänud. Arvestades meie eraldiseisvaid õigusasutusi, siis on väga oluline, et volitused antaks tagasi Šoti parlamendile, et Šotimaal oleks täieõiguslik roll kestvas ELi teemakohases arutelus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Tarbijakaitse on ja on alati olnud ELi üheks prioriteediks ning pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on see veelgi kindlam. Oma õigustest ja kohustustest teadlikud tarbijad aitavad kaasa läbipaistvama ja konkurentsivõimelisema turu tekkimisele.

Praeguses majanduskriisis on eluliselt tähtis kaitsta kõige haavatavamaid ja madalama sissetulekuga tarbijaid. Jaemüügiturgude, eriti teenustega seotud turgude, üha keerulisemaks muutumine muudab tarbijate jaoks parima valiku tegemise aina raskemaks.

Turgude tõhusaks hindamiseks ja tarbijate jaoks parimaid tulemusi andvate põhimõtete vastuvõtmiseks on vaja turujärelevalvevahendeid. Seepärast ongi tarbijaturgude tulemustabel väga tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Tõhusa tarbijakaitse tagamiseks on tähtis parandada tarbijatele pakutavat teavet ning suurendada nende teadmisi. Meie eesmärgiks on, et siseturul oleksid mõjukad tarbijad. See raport ei käsitle siiski aga piisavalt neid probleeme, mis on seotud täielikult reguleerimata turuga. Alati ei ole tagatud vastavus Euroopa standarditele, olgu need siis kvaliteedi- ja ohutusstandardid või isegi keskkonna- ja tervisekaitse eeskirjad. Sellel põhjusel jätsin ma ka hääletamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Tarbijakaitse on äärmiselt tähtis küsimus, millega komisjonil tegeleda tuleb. Ilma tarbijate osaluseta ainult asjakohaste tõhusate meetmete rakendamisest muidugi ei piisa. Tarbijad peavad olema oma õigustest teadlikud. Ühtse Euroopa turu võimaluste maksimaalselt ärakasutamine on komisjoni jaoks tohutu väljakutse. Selle probleemi lahendamiseks peab EL tõhusa tarbijakaitse üheks oma prioriteediks võtma. Ma arvan, et turujärelevalvevahenditena tarbijaturgude tulemustabelite kasutamine on tarbija seisukohalt võetuna vägagi kasulik. Tulemustabelid näitavad selgelt, millised turud ei vasta piisavalt tarbijate vajadustele. Neid analüüsides saame me muu hulgas kindlaks teha, et tarbijatel on teenuste turul teatavaid probleeme ning et kindlate liikmesriikide vahelist Interneti-kaubandust piiravad suuresti piiriülesed barjäärid. Mul on hea meel asjaolu üle, et täiendavaid tulemustabeleid kavandatakse. Peale selle loodan ma, et need pakuvad meile varasemast veelgi üksikasjalikumat teavet. Tänu sellistele vahenditele on oluliselt lihtsam tarbijate probleeme mõista ja nende vajadustele vastata. Ei ole kahtlustki, et ELi tarbijakaitse määruste kehtestamine ELi riikides on meie kodanike jaoks kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ma hääletasin Anna Hedhi tarbijakaitset käsitleva raporti poolt. See omaalgatuslik raport tunnustab õigustatult tarbijaorganisatsioonide tähtsat rolli, kuna need organisatsioonid on väga sobivad riigiasutusi tarbijate igapäevaelus kogetud probleemidest teavitama. Loomulikult toetan ma ka nõuet, mille kohaselt peavad liikmesriigid kõikides otsustusprotsessi etappides ning tarbijakaitseseaduse ülevõtmisel ja rakendamisel tarbijaorganisatsioonidega konsulteerima. Samuti on tarbijaturgude tulemustabelis väga tähtis ka pikaajaliste näitajate kaasamine, näiteks nende, mis on seotud turuosade, kvaliteedi, reklaami, läbipaistvuse ja pakkumiste võrreldavusega, aga ka täitmise tagamise ja tarbija teadlikkuse suurendamist iseloomustavate näitajate, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja etniliste näitajate ning heastamist ja tarbijate kahjustamist hindavate näitajate kaasamine.

Minu arvates oli sellel raportil ainult kaks puudust: suutmatus rakendada Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut energiasektori turutõrkest õppimise kohta ning meie muudatusettepanekut, mis taotles mänguasjade ohutuse direktiivi läbivaatamist. On kahetsusväärne, et see muudatus ei jäänud kehtima. Sellest olenemata soovin ma õnnitleda raportööri ja tema kolleege siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist selle mõistliku raporti puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel parlamendi panuse üle tarbijaturgude tulemustabeli küsimuses. Tarbijaturgude tulemustabel on tähtis indikaator, mis näitab kui efektiivsed ja tõhusad liikmesriigid ELi õigusaktide rakendamisel on. Ma tervitan raportööri üleskutset järelevalvemeetmete suurema läbipaistvuse ja nähtavuse tagamiseks ning toetan tema üleskutset kollektiivsete hüvitamise mehhanismide parandamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. (SV) ELi vabaturg muudab Euroopa Liidu tugevaks osaliseks, aga see tähendab ka, et tarbijatele tuleb anda kasulikku ja selget teavet turu valiku ulatuse kohta. Tarbijate positsiooni on vaja tugevdada. Seepärast hääletasingi täna selle tarbijakaitset käsitleva raporti poolt. Kuid see raport sisaldab ka teatavat problemaatilist sõnastust. Kõikides otsustusprotsessi etappides tarbijaorganisatsioonidega konsulteerimise puhul on oht, et protsess venib üpris pikaks. Kodanikuühiskonnal on asjakohase tarbijakaitse saavutamisel tähtis roll, kuid ilma tulemusele kahjulikku mõju avaldamata võib see eri riikides erineva vormi võtta. Subsidiaarsuse põhimõte peab kehtima nii tarbijakaitsega tegelevate ametiasutuste ja tarbijakaitseombudsmani asutamise kui ka koolides kehtivate õppekavade sõnastuses. EL peab ühise tarbijapoliitika puhul minimaalsed tasemed ja eesmärgid sätestama, kuid see ei tohiks väga üksikasjalikult ära otsustada, kuidas liikmesriigid neid eesmärke saavutama peavad. See raport kutsub kõiki liikmesriike üles ühises andmebaasis õnnetuste ja vigastuste kohta teavet koguma ja registreerima. Selline andmebaas ei tohi tekitada vajadust üleliigse haldustöö järele. Selle haldamine peab olema mõistlik ja vastavuses kasuga, mida üksikisikud sellest saavad. Siseturul kehtivad tarbijate õigused ja tarbijakaitse on aga nii tähtsad, et hääletasin selle raporti poolt hoolimata äsja väljatoodud puudustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Mul on hea meel, et üritame tõsimeeli tarbijate õiguste kaitsmist tagada. See on aga nüüdseks juba mitu aastat kestnud ja meil ei õnnestu ikka veel ideaalset mehhanismi luua ning kohustuslikke tingimusi rangemaks muuta, et neid ülesandeid riiklikel tasanditel täita. Mõnikord mulle tundub, et tegemist on mängu või silmakirjalikkusega. Kuni me ei reguleeri rangelt monopolide tegevust mis tahes valdkonnas, et nende kasumid oleksid selgelt piiritletud ning tegevuskulud, palgad ja preemiad rangelt kontrollitud – s.t toormaterjalide varumine, tootmine, toodete varumine –, on raske ette kujutada, et tarbijad saavad odavaid ja kvaliteetseid tooteid või teenuseid kasutada. Kuna mul on selles valdkonnas suur hulk kogemusi, siis olen valmis selles küsimuses kaastööd tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ma tervitan selle raporti vastuvõtmist! Minu arvates on tähtis kaitsta tarbijaid ja pöörata suuremat tähelepanu turujärelevalve tugevdamisele, et kodanikele mõeldud tooted vastaksid võimalikult kõrgetele standarditele. Ma tervitan ka sammu toodete ohutuse osas rahvusvahelise koostöö suurendamiseks ning kolmandate riikide täitevasutustega ametlike lepingute sõlmimiseks. Ma toetan üleskutseid tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks spetsiaalse tarbijakaitseombudsmani ametikoha loomiseks ning usun, et tõhusamad piiriülesed koostöömehhanismid aitavad parandada tarbijakaitset kogu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 12 kinnitab, et liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid. Komisjon peab tagama, et tarbijate huvidega oleks arvestatud kõigis poliitikates, ning oma mõju-uuringutes uurima kõikide uute õigusaktide ja poliitikate võimalikku toimet, mis võivad tarbijaid otseselt või kaudselt mõjutada. Kui tarbijate kaebused näitavad täpselt turutõrkeid, siis nende puudumine ei tähenda alati turu probleemideta toimimist, kuna on olukordi, kus tarbijad kaebavad vähem, kas siis erinevate tarbimistavade tõttu või selle pärast, et nad tajuvad, et nende kaebuse arvessevõtmise tõenäosus on väike. Tarbijaorganisatsioonidel on otsustav roll riigiasutuste teavitamisel probleemidest, millega tarbijad silmitsi peavad seisma. Vahendeid peab optimeerima, et need toimiksid kõikidel tasanditel veelgi tõhusamalt. Ma kutsun liikmesriike üles kõikides otsustusprotsessi etappides ning tarbijakaitseseaduse ülevõtmisel ja rakendamisel korrapäraselt tarbijaorganisatsioonidega konsulteerima.

 
  
  

Raport: Cristian Silviu Buşoi (A7-0027/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Ma andsin oma poolthääle sellele SOLVIT-võrgustikku käsitlevale raportile. Euroopa tarbijad peaksid olema oma õigustest täielikult teadlikud ning probleemide lahendamise võrgustik peaks olema kõikide jaoks kergesti kättesaadav.

Kogu Euroopa Liidus on suurenenud nende inimeste arv, kes võtavad SOLVITiga nõuande või abi saamiseks ühendust, ning sellest võib järeldada, et SOLVITi kui Euroopa kodanike ja ettevõtete jaoks loodud probleemide lahendamise vahendi tähtsus on suurenenud.

Ma toetan täielikult selles raportis esitatud nõuet SOLVITi teenuste parema ja laialdasema reklaamimise kohta ning olen nõus, et siseturul kehtivaid kodanike ja ettevõtete õigusi tuleks selgitada, et igaüks saaks neid oma igapäevaelus kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Selleks et kasutada siseturu eeliseid, on tarbijatel siseturuõiguse vale kohaldamise järel tarvis tõhusaid heastamisvahendeid. SOLVIT-võrgustik loodi selleks, et tagada kiire heastamine ilma juriidiliste menetlusteta. Ma usun, et see võrk võib olla väga kasulik, kuid praegusel juhul ei toimi see tõhusalt ega kasuta oma potentsiaali maksimaalselt ära. Paljud meie kodanikest ja väikeettevõtetest ei ole sellest võrgust teadlikud. Seepärast arvan, et liikmesriikidel tuleks anda suurem panus ja pakkuda vahendeid SOLVITi edendamiseks ning kodanike ja ettevõtete seas teadlikkuse tõstmiseks. Lisaks sellele, mõned SOLVITi keskused saavad rohkem juhtumeid, kui nad lahendada suudavad, kuna nendes keskustes on liiga vähe töötajaid. Ma arvan, et liikmesriikidel tuleb tugevdada riiklike SOLVITi keskuste rolli, tagades riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutuste koostööd ning osaleda aktiivses mõtte- ja parimate tavade vahetuses teiste liikmesriikidega, et SOLVIT-võrgustiku potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Alates 2002. aastast tegutsev SOLVIT-võrgustik on Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline probleemide lahendamise koostöövõrgustik, mille eesmärgiks on pakkuda praktilist lahendust probleemidele, mis tekivad, kui riigiasutused ühenduse õigusakte ebakorrektselt kohaldavad.

Kuigi siseturg toimib praegu suhteliselt hästi, on tõsi, et kohati tekivad tõrked või tõlgendamisprobleemid seoses kehtivate õigustega kodanike ja ettevõtete jaoks, kes üritavad siseturu eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

Ma hääletasin raporti poolt, kuna SOLVIT-võrgustik on tõestanud, et see on tähtis kõikvõimalike probleemide lahendamisel alates isikutest, kes otsivad teist liikmesriiki, kus õppida, töötada, oma partneriga kokku saada jne, kuni ettevõteteni, kellel on olnud probleeme riigiasutuste, käibemaksu tagastamise või muuga. SOLVIT-võrgustiku eesmärgiks on pakkuda kodanikele ja ettevõtetele kõrgetasemelist teenust kvaliteedi ja toimimise tähtsate kriteeriumite põhjal.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma tervitan Cristian Silviu Buşoi raportit SOLVITi kohta. See mitteametlik siseturuga seotud probleemide lahendamise võrgustik on mänginud otsustavat rolli tasuta abi pakkumises nii kodanike kui ka ettevõtete jaoks, lahendades konkreetseid probleeme riigiasutustega. Selle olulisust väljendab eelmisel aastal algatatud juhtumite arvu suurenemine. Kuid arvestades riiklikul tasandil tuvastatud valdkondadevaheliste probleemidega, on väga oluline kaaluda mitmeid meetmeid nende keskuste tõhususe parandamiseks. Seepärast arvan, et liikmesriigid peavad suurendama oma pingutusi, et pakkuda kodanikele ja ettevõtetele teavet õiguste kohta, mis neil siseturul on, suurendades finants- ja inimressursse ning SOLVIT-võrgustiku töötajate väljaõpet siseturu eeskirjade osas. Tähtis on ka, et selle töötajad oskaksid hästi nii inglise kui ka oma emakeelt. Ma kutsun liikmesriike ja komisjoni üles tagama kodanikele ja ettevõtetele paremat juurdepääsu SOLVIT-võrgustikule eesmärgiga rakendada tõhusalt siseturu eeskirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Siseturg ei ole ega tohikski olla lihtsalt bürokraatlik struktuur. Selle selgetest eelistest tõeliselt kasu saamiseks peavad ettevõtted ja Euroopa üldsus olema võimelised oma õigusi kasutama, tehes seda kiirete, vastuseid pakkuvate ja tõhusate mehhanismide abil. Selle põhjal on SOLVIT-võrgustik põhjapaneva tähtsusega.

Arvestades nende juhtumite arvu suurenemist, milles SOLVITi keskused eelmisel aastal osalesid, siis ma arvan, et tarbijate huvides on äärmiselt tähtis, et liiguksime nende reformide ja paranduste suunas, mille kohta parlament ettepaneku on teinud, näiteks komisjoni kontrolli tugevdamine siseturu eeskirjade tõhusa rakendamise üle; SOLVITi keskuste ressursside selge suurendamine (siseturu asjade ekspertidele tasu maksmine, riiklike keskuste vahendite suurendamine, olemasoleva spetsialistide meeskonna erialane ja ajakohane väljaõpe, kooskõlastatud võrguühendused kohalike keskuste ja komisjoni talituste vahel); ning oluline liikmesriikide ja komisjoni investeering SOLVIT-võrgustiku edendamiseks ja reklaamimiseks läbi kõikide sotsiaalsete kommunikatsioonimeetodite, üldsuse ja ettevõtetega kõrgetasemelise ühenduse edendamiseks. Kõikidel nendel põhjustel toetan ma Cristian Silviu Buşoi raportit SOLVITi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) SOLVIT-võrgustik on tõestanud, et on väga kasulik vahend, et lahendada juriidilise menetluseta probleeme, mis on tekkinud sellest, et liikmesriikide ametiasutused on siseturuõigust valesti kohaldanud. Seepärast tuleks seda komisjoni, parlamendi ja liikmesriikide parema koostöö abil mitmeti toetada. Ennekõike on vaja tõsta kodanike ja ettevõtete teadmisi selle olemasolust ning tugevdada koostööd riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste vahel. Suuremat tähtsust tuleb omistada asjakohases valdkonnas töötavate riigiametnike, nagu SOLVIT-võrgustiku töötajate, väljaõppele, mida tuleks komisjoni teatises rõhutatult teha Euroopa Sotsiaalfondi abil.

Hääletasin raporti poolt, kuna ma usun, et SOLVIT-võrgustiku tugevdamine aitab tõepoolest kaasa siseturu õigusliku raamistiku parandamisele, mida me kõigest väest luua üritame. Andmete läbipaistvuse parandamine interaktiivse Interneti-põhise andmebaasi abil suurendab teadlikkust standardite kohta, võimaldab probleeme kiiremini lahendada ja suurendab usaldust ettevõtjate vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjon ja liikmesriigid moodustasid SOLVIT-võrgustiku eesmärgiga lahendada kohtuväliselt kõikvõimalikke probleeme, mis kodanikel ja ettevõtetel seoses siseturuõiguse vale kohaldamisega tekkinud on.

See võrk on tõestanud oma tõhusust probleemide lahendamisel, kuid üldsus on seda siiski veel vähe rakendanud. Sellepärast kavatseb komisjon edendada SOLVIT-võrgustiku kiiret ja täiemahulist rakendamist, suurendades läbipaistvust, et ületada liikumisvabadusega seotud takistusi ja pakkuda üldsusele teavet nende õiguste kohta, et nad saaksid siseturu potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

Seda silmas pidades palub komisjon tungivalt liikmesriikidel SOLVIT-võrgustikku korrakohaselt üldsuse ja ettevõtete ees propageerida, arvestades selle võimalustega ja pakutavate lisaväärtustega.

Arvestades, et paljud probleemid, mida saaks lahendada SOLVIT-võrgustiku kaudu, lahendatakse praegu kohtulikult, kulutades palju kodanike ja ettevõtete aega ja raha, ning arvestades ka sellega, et SOLVIT-võrgustik võib pakkuda kohtuvaidlustele alternatiivseid, kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi, siis ma usun, et SOLVIT-võrgustiku täielikult töölerakendamine tuleb kasuks siseturu toimimisele, aga ka kodanike ja ettevõtete huvide ja õiguste kaitsmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjoni ja liikmesriikide loodud SOLVIT-võrgustik hakkas tööle 2002. aasta juulis eesmärgiga lahendada probleeme, mida kodanikud ja ettevõtted siseturuõiguse valesti kohaldamise tõttu kogesid, võimaldades kiiret, tasuta ja tõhusat lahendust ilma kohtusse pöördumata.

Kõik ELi liikmesriigid, aga ka Norra, Island ja Liechtenstein, on loonud riiklikult tasandil SOLVIT-keskused, mis on enamjaolt ühendatud nende majandus- või välisministeeriumitega. Need keskused teevad koostööd elektroonilise andmebaasi kaudu, et leida kiireid ja praktilisi lahendusi probleemidele, mille kodanikud ja ettevõtted on lahendamiseks esitanud.

Liikmesriigid peavad suurendama oma pingutusi, et pakkuda kodanikele ja ettevõtetele teavet nende õiguste kohta siseturul, võimaldades neil seega neid õigusi kasutada. Kodanikke ja ettevõtteid tuleb SOLVITi pakutavatest teenustest tõhusalt teavitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) SOLVIT-võrgustik, mille eesmärgiks on siseturu probleemidele tõhusalt lahendusi pakkuda, on olnud nende probleemide lahendamisel väga edukas. SOLVIT-võrgustik loodi 2002. aastal selleks, et see tegeleks probleemidega, millega kodanikel ja ettevõtetel Euroopa siseturuõiguse vale kohaldamise tõttu silmitsi tuleb seista.

Kohtutega võrreldes on SOLVIT tõhusam ja vähem bürokraatlik alternatiiv, leides lahenduse juba 10 nädalaga. SOLVITi lahendust ootavate juhtumite arvu suurenemine on toonud kaasa aga ka mitmeid puudusi, mis on seotud juhtumitele vastamisega. See tähendab, et on väga tähtis suurendada inim- ja finantsressursse ja pakkuda SLOVITi võrgu töötajatele piisavat väljaõpet, et nad saaksid suurendada oma efektiivsust üha rohkemate juhtumite lahendamisel, mis neile esitatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Siseturg pakub kodanikele ja ettevõtetele palju erinevaid võimalusi. Üldiselt toimib siseturg hästi, kuid mõnikord võib esineda ka vigu.

SOLVIT on probleemide lahendamiseks loodud võrgustik, kus ELi liikmesriigid teevad koostööd, et lahendada ilma juriidiliste menetlusteta probleeme, mis on tekkinud sellest, et ametiasutused on siseturuõigust valesti kohaldanud Igas Euroopa Liidu liikmesriigis on olemas SOLVITi keskus (nagu ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis).

Ma hääletasin selle raporti poolt, et aidata SOLVITi keskustel kodanike ja ettevõtete esitatud kaebusi tõhusamalt lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Siseturu enam kui 1500 sageli päris keerulist dokumenti näivad eurooplastele üpris arusaamatu nn suure masinavärgina, mis ei ole liikmesriikides just alati nõuetekohaselt rakendatud (ma pean silmas eeskätt kutsekvalifikatsioonide tunnustamist). Sellest tulenevalt on SOLVIT hindamatu vahend: pakkudes tõelist tugiteenus tarbijate ja ettevõtete jaoks seoses ühtse turu küsimustega, on see koostöövõrgustik töötanud juba mitu aastat, et leida riigiasutuste valesti kohaldatud siseturuõigusega seotud probleemidele mitteametlik lahendus. Ma andsin oma poolthääle raportile SOLVITi kohta.

Hoolimata selle suurepärasest edukuse tasemest (enam kui 80% juhtumitest leiab eduka lahenduse) ja asjaolust, et see annab hüvituse saamisega seotud probleemidele kiire kohtuvälise ja tasuta lahenduse, on SOLVIT siiski üldsusele suhteliselt tundmatu. Peame aitama kaasa selle nähtavuse paranemisele. Lõpetuseks, mul on väga kahju, et teatavates liikmesriikides, sealhulgas ka minu koduriigis, on SOLVITi keskuses puudujääke nii eelarve kui ka personali osas. Ma arvan, et kätte on jõudnud aeg, et liikmesriigid hindaksid nende keskuste tähtsust ja annaksid neile korralikuks tegutsemiseks vajalikud vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Cristian Silviu Buşoi raport SOLVITi kohta on väga tähtis. Parlamendiliikmena oma kohustuste täitmisel võtavad minuga mitmel korral nädalas ühendust kodanikud, kes küsivad minult sageli väga isiklikke ja konkreetseid küsimusi ühenduse õiguse toimimise kohta. Ma saan neid sageli aidata, juhatades nad SOLVIT-võrgustiku juurde.

Raport, mille me täna vastu võtsime, kirjeldab selgelt selle vahendi positiivseid külgi. Tegemist on väga tasakaalustatud tööga, kuna see sätestab väga selgelt, mida tuleb ette võtta selle vahendi parandamiseks. SOLVITi osas teadlikkuse suurendamiseks on vaja kindlasti head meediastrateegiat. Sellele võib kaasa aidata ka ainulaadse Interneti-aadressi loomine.

On selge, et SOLVITi tõhusust tuleb veelgi parandada. Seda on tõepoolest võimalik teha, parandades piisavate teadmistega riigiteenistujate koostööd. Otsustava tähtsusega on ka soovitus liikmesriikidele SOLVITi keskustes töötajate arvu suurendamise kohta, et parandada riiklikul tasandil eri ministeeriumide haldussuutlikkust. Kõikide SOLVITi keskuste eesmärgiks peab olema kiire küsimustele vastamine ja reaalsete lahenduste leidmine, mis oli ka SOLVITi loomise põhjuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Lugupeetud raportöör, head kolleegid! Ma toetan seda algatust ja olen täiesti nõus SOLVITi võrgu tugevdamise ja selle tegevuste laiendamisega. Selle Euroopa struktuuriüksuse tegevuste ja võimaluste kohta teabe levitamise pealt riigisisestes massiteabevahendites, Internetis või televisioonisaadetes ei tohiks küll kokku hoida. Ma võin teile aga öelda, et siin kehtivad topeltstandardid: õigusakte ei kohaldata ühtses vormis ning samade tegevuste puhul kehtivad isegi erinevad karistused.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (FR) SOLVIT-võrgustik loodi eesmärgiga, et see lahendaks probleeme, millega kodanikel ja ettevõtetel siseturuõiguse vale kohaldamise tõttu silmitsi tuleb seista. Kõikides liikmesriikides, aga ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis, on loodud riiklikud SOLVITi keskused. Need teevad vahetut koostööd, et leida kiireid ja praktilisi lahendusi probleemidele, mille kodanikud ja ettevõtted on lahendamiseks esitanud. Need keskused vajavad usaldusväärset õigusabi esitatud probleemide ja pakutavate lahenduste õiguslike väärtuste kohta. Neil on juurdepääs õigusabile nii nende keskuses kui ka pädevates asutustes. Kui ühiselt käsiteldavate juhtumite või keeruliste juriidiliste küsimuste puhul esineb õigusliku arvamuse osas lahknevusi või ei ole teatavas riigis vastav õigusabi kättesaadav, siis pöörduvad SOLVITi keskused nõuannete saamiseks sageli komisjoni poole. Liikmesriigid peaksid tagama, et keskustel oleks oma haldusalas juurdepääs õiguslikule asjatundlikkusele. Komisjon peaks kiirendama keskustele mitteametlike õiguslike hinnangute andmist. Ma tervitan liikmesriikide pühendumust Euroopa õigusaktide järgimisel ja nende kohaldamisel. Euroopa kaasseadusandjad ei tohiks rakendada seadusi, mis tekitavad rohkem probleeme kui lahendavad neid.

 
  
  

Raport: Bairbre de Brún (A7-0082/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Meil Iirimaal on loomatervishoiu nõuetel väga kõrged standardid ning seepärast hääletasin selle tähtsa raporti poolt, mis kaitseb Iirimaa loomade tervislikku seisundit. Raporti soovitus seoses loomade transportimise üleminekukorra pikendamisega kuni 2011. aasta detsembri lõpuni, on vajalik ja ajakohane.

Need eeskirjad kehtestavad üldise režiimi, milles nõutakse ühest liikmesriigist teise viidavate lemmikloomade (kassid, koerad ja valgetuhkrud) identifitseerimist ja seda, et neil peab olema kaasas pass, mis tõendab vaktsineerimist marutaudi vastu.

Need kaitsemeetmed on vajalikud, kuna Iirimaal on praegu äärmiselt karmid tervishoiunõuded ning tänu sellele ei ole seal riigis marutaudi, puuknakkusi ja paelusse, mis kujutavad ohtu nii inimeste kui ka loomade tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu resolutsiooni ettepanekut lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavate veterinaartingimuste kohta, kuigi ma ei ole selle ettepaneku tekstiga täielikult nõus. Eriti valmistab mulle muret, et see teeb ettepaneku üleminekuperioodi pikendamiseks, mille jooksul kehtivad Iirimaale, Maltale, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriiki koerte ja kasside sissetoomisele rangemad nõuded. Malta, Iirimaa ja Ühendkuningriik taotlevad näiteks koerte ja kasside puhul täiendava puugikontrolli teostamist, mille kohta peab olema kinnitus ka loomapassis. See on juba teine järjestikune üleminekuperioodi pikendamine, mis on minu arvates ELi õigusloome praktika seisukohast väga vastuoluline. Komisjonil tuleks võimalikult kiiresti kaaluda võimalust laiendada üldist režiimi ka liikmesriikidele, mille puhul kehtib praegu üleminekurežiim, ning selleks tuleks komisjonil Euroopa Toiduohutusametilt konsulteeriva arvamuse projekt tellida. Ma olen veendunud, et üleminekuperioodi korduv pikendamine ei ole Euroopa kodanike huvides. Eelnevalt mainitud liikmesriikide kaitsemeetmete erinevused, nagu eri tähtajad kaitsepookimistele ning seroloogilistele uuringutele ja uuringutele parasiitide suhtes, muudavad ELis lemmikloomadega reisimise palju keerulisemaks ja kulukamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Ühenduse seadused reguleerivad lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist ühendusse, mille raames nähakse ette nn üldine režiim, mille alusel peab ühest liikmesriigist teise viidavate koerte, kasside ja valgetuhkrutega kaasas olema pass ja tõend kohustusliku marutaudivastase kaitsepookimise kohta ning põetud haiguste kohta. Määrusega (EÜ) nr 998/2003 kehtestatakse ka üleminekurežiim, mis võimaldab liikmesriikidel kohaldada rangemaid tingimusi nende territooriumile loomade importimisele ja transportimisele. Eriti suurel määral kasutab seda erandit Suurbritannia. Komisjon teeb ettepaneku pikendada üleminekurežiimi kuni 31. detsembrini 2011 ning raportöör Bairbre de Brún toetab seda. Arvestades asjaolu, et nõukogu ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni vahel – mis sellele raportile ka osalise panuse andis – on kompromiss saavutatud, siis hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Määrus (EÜ) nr 998/2003, mille muutmise kohta komisjon ettepaneku tegi, kehtestab ühtlustatud normid lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes Euroopa Liidus, aga ka liitu sissetoomisel. Selles nähakse siiski ette ajutine režiim, mille alusel võivad mõned liikmesriigid teatavate haiguste, nagu marutaudi, paelussi ja puuknakkuste puhul rangemaid tingimusi kehtestada.

Olenemata lemmikloomade vaba liikumise tähtsusest Euroopa Liidus, kordan ma oma veendumust, et põhiline on nende lemmikloomade vastavus kõikidele sanitaarnõuetele, et nad ei kujutaks ohtu inimeste või loomade tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis on sätestatud eeskirjad Euroopa territooriumil lemmikloomade transportimise kohta ning toodud soovitused selle kohta, kuidas seda teha, et hoida ära haiguste, eriti marutaudi levikut.

Liikumisvabadus on Euroopa ühtse turu üheks põhiliseks tugisambaks. See probleem on eriti asjakohane kodanike jaoks piirideta Euroopas, kus me oleme täheldanud lemmikloomade sagenenud transportimist liikmesriikide vahel.

Me kõik oleme nõus, et lemmikloomadega reisimine peab olema võimalik, kuid me nõustume ka, et seda tuleb teha vastavalt sätestatud rahvatervise nõuetele, et tagada parem inimeste ja loomade tervisekaitse tase.

Seepärast tervitan üldist passisüsteemi, mis ühtlustab hügieenimeetmeid ja kontrolle, mis aitavad kaasa lemmikloomade vabale liikumisele.

Raportis on sätestatud ka üleminekumeetmed kuni 2011. aasta lõpuni, et mõned riigid saaksid teha ettevalmistusi vajaliku infrastruktuuri loomiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin Bairbre de Brúni raporti poolt. Ühtse turu aluseks olev liikumisvabadus tähendab, et see on tähtis küsimus väga paljude kodanike jaoks kogu Euroopas. Ka inimeste ja loomade tervisega seotud küsimused on elulise tähtsusega ning ma arvan, et raportöör on tasakaalu leidmisel head tööd teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Loomatervishoiu nõuete, mida tuleb kehtestada lemmikloomade mittekaubanduslikul eesmärgil piiriülesele liikumisele, eesmärgiks on tagada nii parem inimeste ja loomade tervisekaitse kui ka oma omanikega reisivate lemmikloomade liikumise lihtsustamine. Kui asjakohased eeskirjad on täidetud ning ühenduse territooriumil liikudes on kaasas volitatud veterinaari väljastatud tõend marutaudivastase vaktsineerimise ja selle vaktsiini suhtes immuunsüsteemi reaktsiooni analüüsi teostamise kohta, siis hõlbustab see lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Ma hääletasin selle tähtsa raporti poolt, kuna toetame sellega komisjoni ettepanekut marutaudi suhtes üleminekurežiimi pikendamise kohta, mis tähendab, et kavandatud pikenduse lõpp langeb paremini kokku perioodiga, mil Euroopa Komisjon kavatseb lõpetada vaktsineerimisprogrammide rahastamise ELi peamise marutaudi probleemi, milleks on metsamarutaud, kõrvaldamiseks mõnedes liikmesriikides. Peale selle valis komisjon ettevaatusprintsiibi, pidades esmatähtsaks ennetamist ja täiendavaid tervisekaalutlusi, mis on seotud siseturu ja lemmikloomade vaba liikumisega. Komisjon võrdles ja kaalus mitmeid poliitilisi võimalusi, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) eri arvamusi. Üleminekurežiimide lõppemiseks kavandatud kuupäev võimaldab infrastruktuuri ümber korraldada, olemasoleva personali järk-järgult ümber õpetada ning uue olukorraga kohaneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Ma tervitan raportit, mis võimaldab liikmesriikidel marutaudi leviku vastaste meetmetega jätkata, kuid mis viib Euroopas ka lemmikloomade vaba ja ohutu liikumiseni pärast 2011. aastat. Teatavate riikide puhul erandi kehtivusaja pikendamine 2011. aastani võimaldab neil haiguste, nagu marutaudi, suhtes proovide ja tervisekontrollidega jätkata. See üleminekuperiood on tähtis samm Euroopa Liidus lemmikloomade vaba ja ohutu liikumise suunas.

Ma õnnitlen kõiki, kes töötasid selle nimel, et kindlustada uue komiteemenetluse suhtes kokkulepe! See on hea kompromiss, mis võimaldab tõhusat lahendust liikmesriikide õigustatud muredele teiste haiguste leviku suhtes. See tagab ka, et delegeeritud volituste kasutamisel konsulteerib komisjon eri ekspertidega – komisjoni ekspertidega, liikmesriikide ekspertidega, valitsusväliste ekspertidega ja parlamendi ekspertidega. Me peame tagama selle pühendumuse jätkumise. Laiemas kontekstis oleme saanud kirjaliku kinnituse, et raportiga ei looda pretsedenti delegeeritud volituste edaspidise kasutamise suhtes. See võtab arvesse parlamendi muret Lissaboni lepingu alusel uue komiteemenetluse suhtes pretsedendi loomise kohta.

 
  
  

Raport: Carlos Coelho (A7-0015/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) ELi 2020. aasta strateegia on väga lootustandev dokument. Viimasel ajal on palju juttu olnud ELi majanduse elavnemisest, kuid suuremal osal liikmesriikidest on isegi veel selle kriisi lõpp nägemata. Avalikult on arutelu kriisi üle piirdunud riikide rahanduse olukorraga, kuigi mõnedes liikmesriikides kiirelt kasvav töötuse tase on jõudnud juba kriitilise piirini. On kummaline kuulata, kuidas ELi kõrged ametnikud kiidavad mõnda valitsust suurepärase töö eest, samas kui igal kuul suureneb nendes riikides töötute arv katastroofilises ulatuses, vähendatakse sotsiaalseid garantiisid ja suureneb allpool vaesuse piiri elavate inimest arv. Nendes riikides elavatel inimestel on väga raske aru saada, kas Euroopa Liit rakendab vaesuse vähendamise poliitikat või suurendab tegelikult sotsiaalvaldkonnas vaesust. Minu arvates ei tohiks need valitsused, mis ei ole suutnud isegi töötuse kasvu pidurdamise probleeme lahendada, saada teenimatut tunnustust. Euroopa Komisjon peab võtma suurema vastutuse ja rakendama vastutustundlikku järelevalvet riikide valitsuste kriisijuhtimise kavade rakendamise üle, hinnates samas väga selgelt nende reformide mõju inimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Schengeni leping on Euroopa riikide vaheline leping Schengeni alas üksikisikute vaba liikumise poliitika kohta. Iga inimene, kellel on olemas dokument, mis tõestab tema seaduslikku elamist liikmesriigis, peaks saama sisepiirideta alas vabalt liikuda.

Ometi ei järgi kõik riigid veel kohustust anda elamisluba kolmandate riikide kodanikele, kellel on olemas pikaajaline viisa. Seepärast on vastuoluline, et üliõpilasel, kellel on olemas viisa Portugalis õppimiseks, ei ole võimalik minna näiteks Belgiasse erialaraamatukogust oma väitekirja jaoks materjali koguma.

Seepärast hääletasin raporti poolt, pidades silmas seda, kui tähtis on hõlbustada Schengeni alas liikumisvabadust kolmandate riikide kodanike jaoks, kes elavad seaduslikult ühes liikmesriigis, selle liikmesriigi väljastatud pikaajalise D-kategooria viisa alusel. Ma õnnitlen veel kord raportööri Carlos Coelhot selle puhul, et ta suutis esimesel lugemisel kokkuleppe saavutada, mis võimaldab lahendada selle olukorra enne, kui viisaeeskiri järgmisel kuul jõustub.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle määruse uute muudatuste poolt, arvestades, et seniajani on kolmandate riikide kodanikel pikaajaliste viisadega liikumisvabaduse piirangu tõttu probleeme olnud. Nad ei ole saanud vabalt ühest liikmesriigist teise reisida ning on kogenud raskusi isegi oma päritoluriiki naasmisel. Selle määrusega laiendatakse Schengeni acquis’d täielikult rakendavate liikmesriikide väljastatud elamislubade ja lühiajaliste viisade vahelist võrdväärsuse põhimõtet ka pikaajalistele viisadele. On vaja rõhutada, et ilma sisepiirideta Schengeni alas vaba liikumise suhtes peaksid pikaajalise viisa korral kehtima samasugused õigused nagu elamisloa korral. Ma sooviksin juhtida tähelepanu asjaolule, et on väga tähtis, et pärast kolmandate riikide kodanike jaoks Schengeni alas liikumise lihtsustamist ei rikutaks liikmesriikides julgeolekugarantiisid. Selle määruse rakendumine ei tohiks vähendada julgeolekut, kuna see paneb riikidele kohustuseks enne pikaajalise viisa väljastamist Schengeni infosüsteemist asjaomase inimese andmeid kontrollida ning vajadusel teistest ELi liikmesriikidest selle isiku kohta järelepärimisi teha. Siiani tehti seda ainult elamislubade väljastamise puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Mul on väga hea meel, et määrus võeti vastu väga suure häälteenamusega: 562 poolthäält 29 vastuhääle vastu ning 51 hääletamisest hoidumist. Nüüdsest saab iga kolmanda riigi kodanik, kellele üks liikmesriik on väljastanud pikaajalise viisa, iga kuue kuu jooksul kolm kuud külastada teisi liikmesriike samadel tingimustel nagu elamislubadega isikud. See oli meede, mida paljud üliõpilased ja uurijad, näiteks Euroopa vahetusprogrammides (Erasmus Mundus) osalejad, oodanud olid. See on arengusamm seoses kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste, akadeemikute ja uurijate jaoks liidu huvipakkuvaks sihtkohaks muutmisega. Lisaks sellele võib seda vaadata kui meeldetuletust Euroopa Parlamendi taotluse kohta, et liikmesriigid astuksid samme tulevikus just vahetusprogrammides osalevate õpilaste jaoks mõeldud viisa kehtestamiseks. Kuid ühest asjast on mul siiski kahju: Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani ei ole seda määrust vastu võtnud ja nendes riikides see ei kohaldu, olgugi et need riigid meelitavad ligi paljusid Schengeni alas viibivaid välistudengeid ja uurijaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Schengeni lepinguga ilma piirikontrollideta Euroopa ala tekitamine oli tähtis samm inimeste ja kaupade vaba liikumisega avatud siseturu loomisel.

Sellel samal põhjusel on lepingu oluliseks eesmärgiks võimaldada inimeste vaba liikumist alas, kus puuduvad sisepiirid. Seega tundub meile absurdsena, et väljastpoolt ELi tulnud kodanikud, kellele on üks Schengeni lepingus osalevatest liikmesriikidest väljastanud pikaajalise viisa, ei või selles alas vabalt liikuda.

Raportööri toodud näited on meile justkui tõestuseks absurdsuse kohta, mida see süsteem praktikas tekitab. Seepärast nõustun komisjoni ettepanekuga, mis on parlamendi sõnastuses järgmine: käsitleda pikaajalisi viisasid, nagu elamisload, tagades sellega nende omanike liikumisvabaduse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kõigepealt on mul hea meel selle raporti suurepärast kvaliteedi üle. Vastavalt kehtivatele ühenduse õigusaktidele ei ole pikaajalise viisaga (rohkem kui kolm kuud riigis viibida lubav viisa) kolmandate riikide kodanikel õigust viisa väljastanud liikmesriigis viibimise ajal teistesse liikmesriikidesse reisida või oma päritoluriiki tagasi sõites teistest liikmesriikidest läbi sõita, kuna Schengeni konventsioonis puudub vastavasisuline säte.

Esitatud uued eeskirjad tähendavad, et ilma sisepiirideta Schengeni alas vaba liikumise suhtes hakkavad pikaajalise viisa puhul kehtima samad õigused, mis elamisloa puhul, ehk siis seda, et mõne liikmesriigi pikaajalise viisa saanud isikutel lubatakse kuue kuu pikkuse perioodi jooksul kolm kuud teistes liikmesriikides reisida samadel tingimustel nagu elamislubadega isikute puhul.

Selle süsteemi toimimiseks peavad olema praegu teistes piirkondades kehtivate kontrollidega samaväärsed kontrollid, et tagada liikmesriikidevaheline hea kommunikatsioon ning pikaajaliste viisade, elamislubade ja Schengeni infosüsteemis sissesõidukeeldude väljastamiste vaheline sidusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) On hea, et mõne liikmesriigi väljastatud pikaajalise viisaga välisriigi kodanik saab kuue kuu pikkuse perioodi jooksul kolm kuud teistes liikmesriikides reisida ja teha seda samadel tingimustel nagu elamisloa omanik. Kuna see on peamine teema, mida raportiga seotud määrus käsitleb, siis hääletasime selle poolt.

Nagu me teame, ei tohi praegu jõusolevate ühenduse õigusaktide kohaselt pikaajalise viisaga kolmandate riikide kodanikud, olgu need siis näiteks teise liikmesriiki õppereisi teha soovivad üliõpilased, teadlased, akadeemikud, kolmandate riikides kodanike või ELi kodanike sugulased, viisa väljastanud liikmesriigis viibimise ajal teistesse liikmesriikidesse reisida või oma päritoluriiki tagasi sõites teistest liikmesriikidest läbi sõita, kuna Schengeni lepingus ei ole seda ette nähtud.

Nüüdseks heakskiidetud uued eeskirjad tähendavad, et pikaajalise viisaga (enam kui kolmeks kuuks väljastatud viisa ehk D-kategooria viisa) isikul saavad olema Schengeni alas vabalt liikumise suhtes samad õigused nagu elamisloaga isikul.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Me hääletasime Carlos Coelho raporti vastu. Tõepoolest on vastutustundetu anda pikaajalise ehk enam kui kuus kuud kehtiva viisaga isikutele automaatselt õigus kõikides Schengeni ala riikides vabalt liikuda, just nagu elamisloa alusel. Teie näited on eksitavad. Ei ole vahet, kas räägime üliõpilastest, kes soovivad Euroopa pealinnu külastada (välja arvatud Londonit, Dublinit ja Kopenhaagenit, mis jäävad Schengeni alast välja), uurijatest, kelle uurimustöö kestab vähem kui aasta, või pagulastest, kellel ei ole vajalikku elamis- ja tööluba – kõigel sellel ei ole erilist tähtsust ja on lihtsalt ettekäändeks.

Õigupoolest on see lihtsalt järjekordne meede liikmesriikidelt suveräänsete õiguste äravõtmiseks, et need ei saaks ise otsustada, kellel on lubatud ja kellel keelatud nende territooriumile siseneda, ning millistel tingimustel ja kui pikaks ajaks. Õiguste ühtlustamisega kaotavad pikaajalised viisad täielikult oma mõtte ning seda automaatse elanikustaatuse edendamise nimel, mis antakse isikule kohe, kui ta soovib tulla Euroopasse mitte turismi eesmärgil enam kui kolmeks kuuks. See on vastuvõetamatu!

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma toetasin Carlos Coelho raportit pikaajalise viisaga isikute liikumisvabaduse kohta, kuna haldusformaalsustega seotud probleemide taustal on minu arvates tähtis, et näiteks noored välisriikide kodanikud, kes tulevad meie riikidesse õppima, ei oleks sunnitud ainult ühes riigis elama, vaid neil oleks vabadus ühest riigist teise reisida, kas siis õppimise või hoopis Euroopa kultuuri mitmekesisuse ja rikkuste avastamise eesmärgil. Erinevalt neist, kes näevad probleemi julgeolekus ja seoses ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisega, tuleb meil kaitsta vajadust teadmistepõhise ühiskonna arendamise järele Euroopas ja ka mujal.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hoidusin Carlos Coelho raporti üle hääletamast, kuna see käsitleb Schengeni lepingu aspekte, mis Šotimaa puhul ei kohaldu.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Kõigepealt sooviksin ma tänada Carlos Coelhot tema raporti kvaliteedi eest ja tõelise asjatundlikkuse eest, mida ta kogu oma viisapoliitikat käsitlevas töös väljendab. Selle määruse vastuvõtmine on hädavajalik ja kiireloomuline küsimus. See on hädavajalik, kuna oleme jõudnud liikmesriikides äärmiselt vastuolulise praktika tõttu, milleks on pikaajaliste viisade elamislubade vastu mittevahetamine, absurdsete olukordadeni, kus kõikidel D-kategooria viisa alusel seaduslikult ELi territooriumil elavatel kolmandate riikide kodanikel ei lubata teistes Schengeni alasse kuuluvates liikmesriikides reisida. Selline praktika tekitab ebavajalikke takistusi Schengeni alas liikumisel ning on vastuolus Schengeni acquis’ põhimõtetega. Samuti on selle teksti vastuvõtmine kiireloomuline, arvestades peagi jõustuvaid ühenduse viisaeeskirju, mis kaotavad ära D- + C-kategooria viisad. Lisaks sellele, et tänu D-kategooria viisataotluste menetlemisel Schengeni infosüsteemiga konsulteerimise kohustusele säilib Schengeni alas kõrge julgeolekutase, pakub see raport ka õiglast ja tasakaalukat lahendust olukordadele, mis ei tohi edaspidi enam tekkida.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Eelmised õigusaktid, mis ei võimaldanud mõne liikmesriigi väljastatud pikaajalise viisaga kolmandate riikide kodanikel teistesse liikmesriikidesse reisida, ei vastanud enamiku nende kodanike liikuvuse vajadustele. Jutt käib üliõpilastest, teadlastest, akadeemikutest ja teistest inimestest, kellel on oma elukutse ja/või akadeemilise töö tõttu vaja eri liikmesriikide vahel liikuda ja kes ei saaks seda praegu kehtivate õigusaktide alusel teha.

Sellega parandavad need muudatused seda anomaalset olukorda, kaitstes samal ajal jätkuvalt kõiki julgeolekueeskirju, mis kolmandate riikide kodanike jaoks ELis liikumisele kehtivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin määruse poolt, kuna ma arvan, et tegemist on tervitatava parandusega varasemate meetmete suhtes, mis piirasid liikmesriigis pikaajaliste viisadega elavate isikute õigusi. Just nagu ühiskond on alalises muutumises, peavad ka Euroopa õigusaktid muutuma, kuna me seisame silmitsi üha uute probleemide ja väljakutsetega. Samal ajal võimaldatakse meile uusi vahendeid selliste probleemide lahendamiseks, mis on seotud näiteks vaba liikumisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raporti eesmärgiks on oluliselt lihtsustada pikaajalise D-kategooria viisaga kolmandate riikide kodanike jaoks kogu ühenduse piires vaba liikumist. Sellega jäetakse aga täielikult tähelepanuta asjaolu, et liikmesriikide pädevuses peaks olema otsustada, kas ja milliste kolmandate riikide kodanikel lubatakse riiki siseneda ning kellele tuleks sissepääs keelata. Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mina ja minu fraktsioon hääletasime selle raporti poolt, kuna see toob välja, et selles raamistikus tehtud ettepanekud üritavad lihtsustada seaduslikult mõnes liikmesriigis elavate kolmandate riikide kodanike jaoks selle liikmesriigi väljastatud pikaajalise D-kategooria viisa alusel Schengeni alas liikumist. Need on loodud, et tuua lahendust olukordadele, kus liikmesriikidel ei ole erinevatel põhjustel võimalik oma territooriumil elavatele kolmandate riikide kodanikele õigeaegselt elamislubasid väljastada, laiendades elamisloa ja lühiajaliste C-kategooria viisade samaväärsuse põhimõtet ka pikaajalistele D-kategooria viisadele.

Seega on pikaajalise viisaga isikutel edaspidi Schengeni alas liikumise suhtes samad võimalused kui elamisloaga isikutel. Sellega võimaldatakse igaühel, kellel on olemas liikmesriigis seaduslikku elamist tõestav dokument, Schengeni alas iga poole aasta jooksul kokku kuni kolm kuud vabalt ringi liikuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Isikute vaba liikumine on üks Euroopa Liidu peamistest põhimõtetest ning Schengeni ala loodigi selle eesmärgi tõhusaks täideviimiseks. Euroopa Rahvapartei fraktsioon, kuhu ka mina kuulun, on alati inimeste vaba liikumise põhimõtte eest seisnud, järgides põhimõtet, et viisade, elamislubade ja piirikontrolliga seotud eeskirjad ja rakenduskord peavad kuuluma Schengeni terviklikku kontseptsiooni.

Siin kontekstis toetan ma uusi vastuvõetud meetmeid, võttes arvesse asjaolu, et kolmandate riikide kodanike vaba liikumine ehk pikaajalise D-kategooria viisa alusel liikmesriigis elavate isikute liikumine teistesse liikmesriikidesse Schengeni alas, on mõnikord nende viisa elamisloa vastu vahetamise edasilükkumise tõttu keeruliseks muudetud.

Vastavalt sellele dokumendile kohaldatakse elamislubade ja lühiajaliste C-kategooria viisade vahel kehtivat võrdväärsuse põhimõtet ka pikaajalistele viisadele. Nendel põhjustel ning, arvestades, et vastuvõetud meetmed jätavad viisade väljastamisega, sealhulgas julgeolekuküsimustega, seotud asjaolud puutumata ning aitavad kaasa ka Schengeni kontseptsiooni loomulikule ja vajalikule arengule, siis hääletasin selle dokumendi poolt.

 
  
  

Raport: Sophia in ’t Veld (A7-0025/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward ja Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult.(GA) Euroopa Parlamenti kuuluvad Fianna Fáil’i liikmed Pat the Cope Gallagher ja Liam Aylward on kindlalt selles raportis tehtud ettepaneku vastu, mis käsitleb ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi sisseseadmist.

Euroopa Majandusuuringute Keskus korraldas hiljuti uuringu selle kohta, kui praktiline oleks Euroopas ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi sisseseadmine, ning selle uuringu tulemustest selgus, et selline maksusüsteem ei oleks poliitilisest seisukohast võetuna ei töökõlblik, praktiline ega ka soovitud.

Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas Euroopas ei parandaks Euroopa Liidu konkurentsivõimet ega ühtse turu toimimist, ning lisaks võib selline maksubaas takistada väikseid avatud majandusi, näiteks Iirimaa oma. Maksuküsimused jäävad iga liikmesriigi pädevusse ning Iirimaa valitsusel on õigus mis tahes maksumeetmete, sealhulgas ka ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi puhul oma vetoõigust kasutada. See õigus on asutamislepingutes, sealhulgas Lissaboni lepingus, pühaks kuulutatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Tõhus konkurents kaupade ja teenuste osas langetab hindu, parandab kvaliteeti ja pakub tarbijatele laiemat valikut. Samuti võimaldab see arengut tehnoloogiauuenduste suhtes. Energiasektoris on teadusuuringud äärmiselt olulised, samuti ka investeeringud infrastruktuuri, eriti gaasi- ja elektrijaotusvõrkude ühendamisse, sest see soodustab konkurentsi. Energiaturu varustuskindlus ja tegelik konkurents sõltuvad energeetika infrastruktuuride ühendustest ja sujuvast toimimisest. Tugev konkurentsivõime on koos soodustariifide kaudu konkurentsivõimet edendavate meetmetega tähtis ka telekommunikatsioonisektoris. Selle saavutamiseks on oluline asjaomast turgu analüüsida. Ma tooksin välja ka Euroopa Liidus kütuseturgude konkurentsikäitumise jälgimise tähtsuse. Samuti rõhutan, et toetusmehhanisme, nagu riigiabi, ei tohi kasutada, et kaitsta riigisiseseid tööstusi siseturu ja Euroopa tarbijate arvelt, ning neid mehhanisme tuleb kasutada jätkusuutliku teadmusmajanduse taastamise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Konkurentsipoliitikat käsitlev raport toob välja, kuidas hõlbustada turgude toimimist Euroopa tarbijate ja ettevõtete huvides. Erilist tähelepanu on pööratud probleemidele seoses kartellide ja tarbijatega. Kartellide vastu võitlemine on otsustava tähtsusega, et tagada konkurentsivõimelise süsteemi eeliste jõudmine ka lõpptarbijani. Need rikuvad tõepoolest raskelt konkurentsiõigust: ettevõtjad võivad tõsta hindu, piirata tootmist ja turu omavahel ära jagada. Komisjonil on sanktsioneeriv roll, takistades seega konkurentsivastast käitumist ja trahvides kartelli liikmeid, hoides mis tahes ettevõtete puhul ära endale konkurentsivastase käitumise lubamist või sellise käitumisega jätkamist.

Majanduskriisi ajal tekib protektionismitaseme tõusmise oht. Seepärast on vaja vältida siseturul konkurentsitingimusi muutvat riiklikku sekkumist, tunnistades samas aga, et riigiabi on kriisiga toimetulemiseks väga oluline. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna konkurentsivastased tingimused soodustavad turgu valitseva seisundi ärakasutamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kahjuks, ning seepärast on äärmiselt oluline, et Euroopa annaks endast parima toodetele parema garantii ja kaitse pakkumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Derk Jan Eppink, fraktsiooni ECR nimel, kirjalikult. – Euroopa Konservatiivid ja Reformistid on tugeva ja tõhusa konkurentsipoliitika kui nii tarbijaid kaitsva kui ka turgudele võrdset juurdepääsu soodustava vahendi kindlad toetajad. Meil on hea meel toetada komisjoni viimastel aastatel astutud samme nende eesmärkide saavutamiseks ning eelkõige nende samme ebavõrdse riigiabi vastu.

Seepärast oleme jahmunud, et see raport, mille projekt oli algselt hästi koostatud, on vähem tõhusamaks muudetud, kuna see sisaldab nüüd kõrvalisi ja soovimatuid lõike, mis muudavad finantsjärelevalvekorra üle peetud läbirääkimiste tulemused tühisteks, kutsudes ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi sisse seadma ja rünnates ettevõtete õigust lepinguliste töötajate palkamiseks.

Meie fraktsiooni liikmed on varasemalt komisjoni koostatud konkurentsipoliitikat käsitlevaid raporteid toetanud ning me loodame, et majandus- ja rahanduskomisjon koostab edaspidi need raportid paremal kujul. Meie hääletamisest hoidumine väljendab meie muret ning selgituses hääletuse kohta kordame me oma toetust komisjoni jätkuvale heale tööle konkurentsivaldkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Tihedam konkurents tähendab Euroopa üldsuse jaoks paremat valikut ja ettevõtete jaoks konkurentsivõimelisemat keskkonda. Nii ei tohiks eristada ELi konkurentsipoliitikaid ja tarbijaid käsitlevaid poliitikaid. Seega, kui soovime neid eesmärke saavutada, on komitee tegevus siseturul tõhusa konkurentsivõimelise keskkonna tagamisel otsustava tähtsusega, kuigi see võib sellele institutsioonile antud täisvolitused kahtluse alla seada.

Viimastel kuudel valitsenud kriisi ajal on hiljutiste sündmuste tõttu õigustatud riigiabi andmine olnud majanduse elavdamise seisukohast põhjapaneva tähtsusega. Veelgi enam, võitlus kartellide ning ettevõtete turgu valitseva seisundi ärakasutamise vastu on väga tähtis, kui me soovime tagada ausa konkurentsikliima säilimist siseturul, võimaldades eri ettevõtetel kasu saada tingimustest, mis soodustavad nende tegutsemist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Majanduskriis, mille mõju me praegugi veel tajume, nõuab erakordseid meetmeid, nagu riigiabi. Kuid siiski tuleb tagada, et see ei moonutaks liigselt konkurentsi ega suurendaks eelarvepuudujääki ja riigivõlga. Seda silmas pidades peaks selle kohaldamine toimuma arutlevalt ja kaalutlevalt.

Kiirelt tõusev riigivõla tase on koormaks tulevastele põlvkondadele ja takistuseks majanduse elavnemisele ja tõusule. Liiga suur riigivõlg ja eelarvepuudujääk ei pane ohtu mitte üksnes euro stabiilsust, vaid seab ranged piirangud ka riiklikele kulutustele prioriteetsetes valdkondades, nagu haridus, tervishoid, uuendustegevus ja keskkond.

Selles kontekstis on vaja asuda pääste- ja taastamispaketti ning riigiabi tõhusust põhjalikult hindama. Vaja on vältida protektsionismi ja ühtse turu killustumist, kuna need nõrgendavad Euroopa positsiooni globaalses majanduses.

Korralikult toimiv ühtne turg on võtmeks terve majanduse ning kindlasti ka majanduse elavnemise juurde. Lõpetuseks, majanduspoliitikad peavad kaasotsustamisprotsessis parlamendi suurema sekkumise abil suurema õiguspärasuse saavutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Konkurentsipoliitikad ja tõhusad asjakohased eeskirjad on alati euroalas kõikide ettevõtjate terve kooseksisteerimise seisukohalt väga olulised olnud. Kuigi hiljutine ülemaailmne majanduskriis on ELi väga palju mõjutanud, on tõsi, et tugev valuuta, kooskõlaline ühtne turg, usaldusväärsed riikide rahandused ja hea sotsiaalkaitsesüsteem on olnud väga tähtsad, et aidata meil selle kriisi mõjud üle elada.

Eri liikmesriikide jagatav riigiabi, mille puhul ei arvestata Euroopa Liidu kui terviku huvidega, võib aga kaasa tuua olulisi moonutusi konkurentsis. Seepärast on oluline hinnata iga liikmesriigi kõiki kriisi vastu võitlemise meetmeid, et tulevikus oleks EL võimeline ühiselt ja kooskõlaliselt reageerima vältimaks protektsionismi ja ühtse turu killustumist. Sellised olukorrad vaid kahjustavad Euroopat, mis soovib globaalses majanduses tugev osaline olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult. (PL) Konkurentsipoliitika on üks tähtsamaid ühenduse poliitikaid ning see oli üks esimestest, mille suhtes kokku lepiti. Selle kehtestamise seaduspärasus ja vajadus on seotud otseselt ühe Euroopa ühenduste põhieesmärgiga, milleks on liikmesriikides ühtse turu rajamine. Konkurentsipoliitika peab tagama, et ühtse turu raames eemaldatud sisekaubanduse takistusi ei asendataks ettevõtete või valitsuste seatud muude meetmetega, kuna see tooks kaasa moonutusi konkurentsis. Konkurentsipoliitika on seotud peamiselt tarbijate huvidega ning üritab tagada neile hea juurdepääsu ühtsel turul pakutavatele kaupadele ja teenustele, mille hinnad oleksid kogu liidus võimalikult ühtlased. Ma soovin juhtida teie tähelepanu Euroopat tabanud tõsisele kriisile ning öelda, et hästi toimiv siseturg on võtmeks terve majanduse juurde, ja kohe kindlasti on see võtmeks majanduse taastamise juurde, mis meid lähitulevikus ees ootab.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raport sisaldab teatavaid mõistlikke ettepanekuid, näiteks konkurentsiseaduse raames hargmaiste kontsernide ja teiselt poolt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erinevat käsitlemist. Siiski ei usu ma, et oleks õige telekommunikatsioonisektoris jaehinnad vabaks lasta või neid mitte reguleerida. Üldiselt pean ma selle raporti peamist mõtet – vabaturu täieliku tõhususe eeldamist – ekslikuks. Sellepärast hääletasin ma selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle Sophia in ’t Veldi raportile, mis tervitab komisjoni 2008. aasta raportit konkurentsipoliitika kohta. Tõepoolest, ma olen nõus selle positiivse arvamusega, et see komisjoni lähenemisviisi muutus väärib äramärkimist.

Selles raportis selgitab komisjon tegelikult, et lähtub oma konkurentsialases tegevuses tarbijate muredest ning peab konkurentsipoliitika põhieesmärgiks tarbijate heaolu optimiseerimist. Mul on selle üle hea meel. Kas võib olla, et komisjon tegutseb lõpuks ometi Lissaboni lepingu artikli 12 kohaselt, millega nähakse ette, et ühenduse ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitsenõudeid.

Ma julgustan ka komisjoni jätkama oma osalust korrapärases dialoogis, mida see on otsustanud oma teenistuste, tarbijate ja neid esindavate ühingute vahel pidada. Selles suhtes on hea, et 2008. aastal loodi konkurentsi peadirektoraadi alla tarbijaküsimustega tegelev üksus. Me taotleme hetkel selle üksuse tegevuse kohta täiemahulist aruannet, et saada paremat ülevaadet selle tõhususest.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin koos oma fraktsiooniga – Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga – Sophia in ’t Veldi konkurentsipoliitika aruannet (2008) käsitleva raporti poolt, kuna see annab parlamendile võimaluse sätestada oma prioriteedid ja anda hinnang sellele, kuidas komisjon oma konkurentsipoliitikat teostab. Mul on hea meel, et kooskõlas ECON-i komisjoni hääletusega võeti Sophia in ’t Veldi raport (nagu arvata oligi) suure häälteenamusega vastu (rohelised toetasid seda, nagu ka teised suuremad fraktsioonid).

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Ühisvaluuta, tugeva siseturu ja stabiilse sotsiaalkaitsesüsteemi tõttu õnnestus Euroopal seda tabanud majanduskriisile kiiresti reageerida ja selle mõjusid leevendada. See ei tähenda veel, et praegu ei ole sellel mingeid märgatavaid tagasilööke, kuid olukorra paranemist näitavad märgid on täiesti tajutavad. Kahjuks näevad tarbijad ikka veel vaeva probleemidega, mis on seotud konkurentsist tulenevate eeliste ärakasutamisega. Nende õigused vajavad kaitsmist, kuid nad peavad ka ise olema teadlikumad ja paremini teavitatud. Euroopa turu korrapärane toimimine ja konkurentsivõime tähendab, et tarbija saab tooteid, teenuseid ja madalamaid hindu valides konkurentsisüsteemi oma huvides ära kasutada. Kuid praegu võime olla tunnistajaks ebapiisavale konkurentsile, eriti farmaatsia- ja telekommunikatsioonisektoris. Konkurentsi puudumine avaldab aga otsest kahjulikku mõju nii tarbijatele kui ka majandusele. Vaja on järelevalvet ka konkurentsikäitumisele ELi kütuseturgudel. Karistusi tuleb kohaldada seaduste rikkumistele konkurentsi kaitsmise osas, mis on võrdväärsed õigusrikkumistega, ning korduvate seadusrikkumiste puhul tuleb kasutusele võtta karmimad hoiatused. Ennekõike on kriis toonud välja aga Euroopa majanduse nõrkuse ning osutanud tugevdamist vajavatele valdkondadele. Kõik majanduspoliitika strateegiad peavad alluma demokraatlikule kontrollile ning need tuleb ellu viia üldsuse huvidest ja Euroopa kodanike õiguste austamisest lähtudes.

 
  
  

Raport: Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein (A7-0084/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin raporti poolt. Tõhusalt toimiv siseturg on stabiilse ja uuendusliku majanduskeskkonna loomiseks väga oluline. Siseturg ei saa aga ilma nõuetekohaselt ülevõetud, kohaldatud ja jõustatud ühenduse eeskirjadeta tõhusalt toimida. Kahjuks on rikkumismenetluste arv liikmesriikides ikka veel väga suur.

Selline olukord moonutab siseturgu ja jätab tarbijad piisava kaitseta. 2008. aastal palus Euroopa Parlament komisjonil esitada täpsemat teavet direktiivide kohta, mida ei ole liikmesriikides rakendatud, ning ma loodan väga, et komisjon saab selle teabe peagi esitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) 1997. aastal avaldas komisjon esimese siseturu tulemustabeli töö, mis keskendus liikmesriikide siseturu eeskirjade rakendamisele, võttes arvesse, et olulised viivitused takistasid kodanikel ja ettevõtetel siseturu potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

Rakendamisega seotud arengute hindamise ja avaldamise kaudu on hindamispaneel aidanud kaasa sellele, et liikmesriigid on hakanud rohkem direktiive rakendama. Ma hääletasin raporti poolt, kuna minu arvates on pakiline, et liikmesriigid inkorporeeriks siseturu õigusaktid enda riigisisestesse õigusaktidesse õigeaegselt, kuna siseturg saab nõuetekohaselt toimida ainult siis, kui selle toimimisega seotud ELi määrused on õigesti rakendatud ja kohaldatud ning kui nende järgimist kontrollitakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Hoolimata asjaolust, et liikmesriigid on siseturu määruste õigeaegse riigisisestesse õigusaktidesse inkorporeerimise suhtes kõrgeima taseme saavutanud, ei pea ma kõige värskemaid siseturu tulemustabeli andmeid rahuldavaks. Stabiilse ja uuendusliku siseturu loomine, mis vastab tarbijate vajadustele ja kus ettevõtted saavad võimalikult palju uusi töökohti luua, ei ole võimalik pidevate viivitustega ühenduse õigusaktide rakendamisel ja suutmatusega direktiive kohaldada.

Just üksikisikud ja ettevõtted on need, kes kannatavad siseturuga seotud poliitikate rakendamisega viivitamise korral kõige rohkem, sest sellega kaasneb valiku vähenemine, väiksem konkurents ja vähem avatud turud. Seda silmas pidades on minu arust tähtis, et parlament avaldaks survet seoses siseturu määruste kohaldamisega. Liikmesriigid määrasid ise nende direktiivide rakendamisperioodid. Nüüd tuleb neilt nõuda vähemalt nende endi seatud eesmärkide austamist. See on majanduskriisi ajal siseturu põhieesmärgiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult.(IT) Olles parandanud direktiivide ülevõtmise defitsiiti, mis on 1%, on jätkuvalt tähtis keskenduda riigisisestes õigussüsteemides siseturu õigusaktide tegeliku rakendamise parandamisele. Komisjonil, parlamendil ja liikmesriikidel tuleb teha sellega seoses suuremaid jõupingutusi ja üksteisega koostööd.

Komisjon peaks omalt poolt tegema veel rohkem, et toetada liikmesriike kogu ülevõtmisaja jooksul, pidades dialoogi ja vahetades teavet, et lahendada probleemid enne ülevõtmise tähtaja lõppu. Samuti tuleks sellel korraldada iga-aastane siseturu foorum ja otsida võimalusi siseturu täiendamisel kehtivate piirangute kaotamiseks, sealhulgas õigusaktide lihtsustamiseks.

Meil kui Euroopa Parlamendi liikmetel ja kodanike esindajatel tuleb ära kasutada igat võimalust, et kodanikke Euroopa õigusaktidest teavitada, korraldades uuringuid, seminare, konventsioone ja kuulamisi. Riikide parlamentidel tuleb aga tihedalt Euroopa õigusloome protsessides osaleda, et olla kavandatavatest meetmetest õigeaegselt teadlik ning parandada koostööd riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutuste vahel. Selles suhtes annab Lissaboni leping valitud assambleedele konkreetsema rolli, mida nad peavad maksimaalselt rakendama. Kõikidel eespool nimetatud põhjustel, millest on raportis pikemalt räägitud, hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Siseturu tulemustabeli värskeimad avaldatud tulemused (märts 2010) näitavad, et nende siseturu direktiivide hulk, mida ei ole riigisisestesse õigusaktidesse inkorporeeritud, on 0,7%, mis on vähem kui 2009. aasta juulis esitatud määr – nagu raportöör ka märkis – 1,0%.

Ühenduse õigusaktide õigeaegne ja sobiv rakendamine on siseturu paremaks integratsiooniks väga oluline, arvestades selle otsest mõju õiguskindlusele ja Euroopa üldsuse usaldusele. Seepärast peavad liikmesriigid võtma vastutustundliku hoiaku selle õigusakti kohaldamisel, et edaspidi ei oleks puudusi rakendamise osas, vaid pigem oleks tagatud parem õiguskindlus ning üldsusel võimalus siseturul võrdsetest tingimustest kasu saada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Siseturg ei saa korralikult toimida, kui selle toimimist käsitlevaid ühenduse eeskirju ei ole nõuetekohaselt üle võetud ja rakendatud ning nende järgimist kontrollitud. Seepärast on pakiline, et liikmesriigid võtaksid siseturu õigusaktid õigeaegselt oma riigisisestesse seadustesse üle.

On 22 direktiivi, mille ülevõtmise tähtaeg oli enam kui kaks aastat tagasi. Peale selle, 6% direktiividest olid sellised, mida kõik liikmesriigid ei võtnud üle, mis tähendab, et 100 siseturgu käsitlevat direktiivi ei olnud kogu ELis nii tõhusad, kui nad oleksid võinud olla.

Liikmesriigid ja komisjon peavad selle olukorra lahendamisel otsustavalt tegutsema. Ma toetan arvamust, et komisjon peaks avaldama oma veebilehel igas liikmesriigis rakendamata jäetud direktiivide nimekirja, mis muudaks ülevaate olukorrast üldsusele kättesaadavaks. Näib, et rikkumismenetluste arv on ikka veel liiga kõrge; mõne liikmesriigi puhul ületab juhtumite arv oluliselt ELi keskmist, mis on 47.

Samuti palutakse liikmesriikidel tagada komisjoni loodud piiriüleste elektrooniliste infosüsteemide töö.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Vastupidiselt raportis esitatud väidetele on täna selge, et turgude liberaliseerimise ja avalike teenuste erastamise protsess, mis on ka praegu veel käimas, ei ole toonud kaasa mitte mingit märgatavat kasu hindade, teenusekvaliteedi või riiklike kulutuste vähenemise suhtes. Otse vastupidi, tarbijakaitseorganisatsioonid ja avalike teenuste kasutajad on teatanud hindade kallinemisest, teenusekvaliteedi langemisest ja teenuse pakkumise kallinemisest. Tegelikult on liberaliseerimine aidanud kaasa töökohtade kaotamisele ja eramonopolide tekkimisele, seades ohtu töötajate õigused, avalike teenuste kasutajad ja tarbijad, nagu on selgelt ka juhtunud juba telekommunikatsiooni-, transpordi-, elektri- ja posti valdkonnas. See olukord on omalt poolt aidanud kaasa majandus- ja sotsiaalkriisi halvenemisele.

Seepärast tähendab sellise poliitikaga jätkamine miljonite inimeste jaoks sotsiaalmajandusliku olukorra jätkuvat halvenemist. See tähendab avalikeks ressurssideks olevate avalike teenuste raiskamist, aga ka nende üleandmist erakontsernidele. See tähendab ebakindlust, töötust ja vaesust. See tähendab vaesuslõhe suurenemist. See tähendab ebaõiglasemat ühiskonda. See ongi põhjuseks, miks me oma poolthäält ei andnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Me hääletasime Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti vastu. Parlament on keskendunud vaid ülevõetud direktiivide arvule ja kuulsale siseturu tulemustabelile. Mitte keegi ei kahtle nende õigusaktide olulistes omadustes või isegi selle 90 000 lehekülje pikkuse ühenduse õigustikku esindava teksti või 1700 siseturgu käsitleva direktiivi reaalses vajaduses või tähtsuses. Veel vähem tuntakse huvi selle vastu, kas nende tekstide vastuvõtmisel püstitatud eesmärgid on täidetud, kas mõjuhinnangud on osutunud õigeks ning kas on järgitud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

Kõik puudujäägid on väidetavalt liikmesriikide süü, millel on siiski nende dokumentide riigisiseste olukordadega kohandamiseks üha vähem liikumisruumi, kuna kõik on üksikasjaliku täpsusega paika pandud, samas kui asutamislepingutes on viidatud kohustusele panna paika eesmärgid nende saavutamiseks, mitte vahendid. Euroopa institutsioonidele tuleks kasuks natuke eneseanalüüsi ja enesekriitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. (PL) Siseturu tulemustabel on väga tähtis vahend, mis annab teavet liikmesriikide Euroopa õigusaktide ülevõtmise seisu kohta. Oma kohustustest hoolimata viivitavad liikmesriigid nende ülevõtmisega ning samuti esineb eksimusi nende rakendamisel. Tulemustabel näitab, et liikmesriigid saavad õigusaktide rakendamisega üha paremini hakkama, kuigi suure osa puhul ületatakse ikkagi ettenähtud tähtaega. Meil on vaja panna liikmesriikidele selge kohustus nende näitajate parandamiseks. Viimasel ajal on Euroopa Parlamendis olnud palju juttu siseturu tugevdamise vajadusest. Siseturg ei hakkagi aga korralikult toimima, kui selle aluseks olevaid õigusakte nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle ei võeta.

Siseturg peab võitma ka meie kodanike toetuse. Seepärast toetan ma raportööri ettepanekut pidada iga-aastast siseturufoorumit, aga samuti ka ettepanekut nn siseturu testi kohta, mis näeb ette õigusaktide kontrollimist siseturu nelja põhivabaduse – kapitali, kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise – seisukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Siseturu tulemustabel annab kasuliku ülevaate ühenduse eeskirjade kohaldamise kohta valdkondades, mis on Euroopa tarbijate ja ettevõtete jaoks elulise tähtsusega. Kahjuks ei ole Šotimaad tulemustabelis veel iseseisva riigina ära näidatud. Minu arvates on oluline, et Šoti parlament saaks täielikud volitused valdkondade üle, mis jäävad praegu Londoni pädevusse. Kui see juhtub, siis olen veendunud, et Šotimaa hakkab figureerima nende liikmesriikide seas, mis kohaldavad meetmeid tarbijate ja ettevõtete heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ma toetan täielikult siseturu tulemustabeli kui ühtse turu edukust mõõtva vahendi kontseptsiooni. See on oluline vahend näitamaks, kuidas liikmesriigid Euroopa seadusi käsitlevad. See näitab ka, et ülereguleerimine, mis rikub tihti ELi mainet, ei ole sageli mitte ühegi ELi institutsiooni, vaid hoopis liikmesriikide endi süü. Meil on, mida sellest õppida, ning edaspidi on vaja suuremat läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. (FI) Lugupeetud juhataja! Tõhusalt toimiv siseturg sõltub rahulolevatest tarbijatest, kellel on selle vastu usaldust. Majanduslangusest majandustõusu poole liikudes on Euroopa tarbijad äärmiselt tähtsad. Vastuvõetud raportid tõstatavad tähtsaid küsimusi selle kohta, kuidas parandada tarbijakaitset ja siseturu toimimist ning ma toetasin neid nii komitee aruteludel kui ka tänasel hääletusel. Ma toon välja kolm tähtsamat punkti. Esiteks on siseturu tulemustabel väga tervitatav vahend. Selle viis peamist näitajat on kahtlemata väga tähtsad, et hinnata siseturu toimimist üldjoontes ja tarbijate seisukohalt. Minu arvates tuleks meil toetada ideed, et edaspidi peaks tulemustabel sisaldama teavet siseturu õigusaktide kohta, mis ootavad ikka veel liikmesriikide rakendamist. Meil tuleb teha lõpp sellele valikulisuse mentaliteedile. Teiseks olen ma väga üllatunud Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni suhtumise üle seoses kavandatava siseturu testiga. Selle põhjuseks võis olla ekslik järeldus, kuna see test võib just aidata kaasa ka sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Selles kogu integratsiooniprotsessi mõte seisnebki: majandus ja jätkusuutlik siseturg on loodud üldisemaid eesmärke täitma. Ajalugu on tõestanud Schumani deklaratsiooni otstarbekust. Kolmandaks soovin ma väljendada oma toetust hüvitiste väljatöötamisele, et tagada tarbijate õiguspärane kaitse. Soomes töötavad meie tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem ja tarbijakaitseombudsmani institutsioon väga hästi. Komisjonil tuleb astuda liikmesriikide asutustega intensiivsesse dialoogi, et tagada heade tavade levik. Siiski tuleb meil meeles pidada, et tarbijakaitse ja siseturu tugevdamise juures on teadlikud ja aktiivsed tarbijad palju tähtsamad kui ametlik järelevalve ja õiguskaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Hästi toimiv siseturg on terve konkurentsi ja sellega kaasneva majandusarengu tagamisel otsustava tähtsusega. Nende saavutamiseks tuleb aga kõikides liikmesriikides ühenduse direktiive eranditult ühtemoodi vastu võtta.

Siseturu tulemustabelil ja tarbijapaneelil on siseturu toimimise parandamisel otsustav roll. Kuigi me oleme õigel teel, on meil kõikide tõhusama siseturu jaoks püstitatud eesmärkide saavutamiseks veel pikk tee käia. Seepärast tuleb kõikidel sellele kaasa aidata, sealhulgas ka riikide parlamentidel, kellel on väga tähtis ja otsustav roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma otsustasin lõpuks selle raporti vastu hääletada, kuna meil ei õnnestunud sellest tekstist artiklit 10 eemaldada. Selle artikli allesjäämine on otsustav, kuna see kutsub üles regulaarselt nn siseturu teste korraldama, et teha eelnevalt kindlaks, kas ELi õigusaktide eelnõude ettepanekud vastavad kõikidele siseturu eeskirjadele.

 
  
  

Raportid: Jean-Luc Dehaene (A7-0022/2010), Reimer Böge (A7-0020/2010), (A7-0021/2010), (A7-0019/2010), Anna Rosbach (A7-0009/2010), Anna Hedh (A7-0024/2010), Cristian Silviu Buşoi (A7-0027/2010), Bairbre de Brún (A7-0082/2009), Carlos Coelho (A7-0015/2010), Sophia in t Veld (A7-0025/2010), Róża, Gräfin Von Thun Und Hohenstein (A7-0084/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luis Manuel Capoulas Santos (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletusseadmega tekkinud probleemi tõttu minu poolthäält ei registreeritud.

Seepärast teatan, et hääletasin kõikide punktide poolt, mille üle praeguse istungjärgu ajal hääletamine toimus.

 
Viimane päevakajastamine: 4. juuni 2010Õigusalane teave